Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ hagi Jalmar Kann vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
453 eurot 7 senti Hageja AS „Tallinna Toiduveod“, registrikood 10031071, asukoht Peterburi tee 38, 11415 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Riho Friedrichs, OÜ Ratio Legis, asukoht Ahtri 12-202, 10150 Tallinn, e-post * Kostja Jalmar Kann, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ hagi Jalmar Kann vastu töölepingu lõpetamise aja tuvastamise ja hüvitise 453,07 euro väljamõistmise nõudes.
2.Lõpetada Jalmar Kann'u ja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ vahel sõlmitud tööleping nr 1207 alates 15.08.2012. a.
3.Välja mõista kostjalt Jalmar Kann hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ kasuks kahjuhüvitis summas 453,07 (nelisada viiskümmend kolm eurot 7 senti) eurot.
4.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja Jalmar Kann kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik
1.16.11.2012. a esitas AS „Tallinna Toiduveod“ Harju Maakohtule hagi Jalmar Kann vastu, milles taotles hagimenetluse korras läbi vaadata töövaidlus ja tuvastada Jalmar Kann'u poolt 13.07.2012. a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis 369,34 eurot (neto). 15.01.2013. a võttis Harju Maakohus esitatud hagi menetlusse. 30.01.2013. a esitas kostja vastuse hagile. 27.03.2013. a Harju Maakohtu määrusega edastati tsiviilasi lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.
2.15.02.12013. a esitas AS „Tallinna Toiduveod“ Harju Maakohtule taotluse töötaja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras (tsiviilasi nr 2-13-7569). 27.02.2013. a võttis Harju Maakohus menetlusse Jalmar Kann hagi AS Tallinna Toiduveod vastu saamata jäänud töötasu, saamata jäänud ületunnitasu, puhkusehüvitise ja hüvitise nõudes kogusummas 2226,66 eurot. 19.04.2013. a edastas Harju Maakohus tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 25.06.2013. a liitis Pärn Maakohus tsiviilasjad ühte menetlusse ning jätkas menetlust nr 2-1247163 all. 03.10.2013. a vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.
3.23.10.2013. a kohtuotsusega maakohus rahuldas AS „Tallinna Toiduveod“ hagi Jalmar Kann'u vastu osaliselt ning tuvastas, et Jalmar Kann'u poolt 13.07.2012. a esitatud avaldus ASle „Tallinna Toiduveod“ töölepingu nr 1207 erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine. Kohus lõpetas Jalmar Kann'u ja AS „Tallinna Toiduveod“ vahel sõlmitud töölepingu nr 1207 korralise ülesütlemise alusel alates 16.07.2012. a. Kostjalt Jalmar Kann mõistis kohus hageja AS „Tallinna Toiduveod“ kasuks välja hüvitise summas 453,07 eurot (bruto). Jalmar Kann'u hagi AS „Tallinna Toiduveod“ vastu jättis kohus rahuldamata.
4.22.04.2014. a kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a otsuse osas, millega mõisteti AS-lt „Tallinna Toiduveod“ välja hüvitis 453,07 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus sõnastas Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a otsuse ümber järgnevas sõnastuses: - Lugeda tuvastatuks, et Jalmar Kannu 13.07.2012 avaldus AS-le Tallinna Toiduveod töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine. - Lõpetada Jalmar Kannu ja AS Tallinna Toiduveod tööleping alates 16.07.2012. - Jätta rahuldamata Jalmar Kannu hagi AS Tallinna Toiduveod vastu töötasu, ületunnitöö ja riigipühadel töötatud aja eest tasu ning hüvitise saamiseks. - Jätta rahuldamata AS Tallinna Toiduveod hagi Jalmar Kannu vastu hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 5 järgi. Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
5.15.04.2015. a Riikohtu tsiviilkolleegiumi otsusega tühistati: - Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-47163 ja Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" ja Jalmar Kannu tööleping lõpetati alates 16. juulist 2012. - Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-47163 osas, millega ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a otsuse samas tsiviilasjas ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" hagi Jalmar Kannu vastu 453 euro 7 sendi saamiseks. - Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-47163 osas, millega rahuldati Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" hagi Jalmar Kannu vastu 453 euro 7 sendi saamiseks.
- Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2014. a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-47163 ja Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a otsus samas tsiviilasjas menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas, s.o töölepingu lõpetamise aja, Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" hüvitise nõude ja menetluskulude jaotuse osas, uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuotsus on jõustunud järgmises osas: - Rahuldada Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" hagi osaliselt ja tuvastada, et Jalmar Kannu 13. juuli 2012. a töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. - Jätta rahuldamata Jalmar Kannu hagi Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" vastu 2226 euro 66 sendi saamiseks.
6.Tsiviilasi saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja uueks läbivaatamiseks 20.04.2015.a /III kd tlk 75/. Pärnu Maakohus andis 21.04.2015. a hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks osas, milles saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks /III kd tlk 76/. Hageja nõude täpsustused, nõude aluseks olevad asjaolud ja esitatud tõendid
7.05.05.2015. a esitas hageja esindaja vahendusel /III kd tlk 81-87/ nõude osalise täpsustuse koos taotlusega kohtu antud tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas hageja nõude täpsustamise ja esitamise tähtaega kuni 15.05.2015.
8.Hageja esitas nõude täpsustuse töölepingu lõpetamise aja osas 05.05.2015. a., milles leiab, et kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei jätku töösuhe TLS § 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest. Kostja tegi hagejale tühise erakorralise ülesütlemisavalduse 13.07.2012. a, mille hageja sai kätte 16.07.2012. a. Tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 ja 2 muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Seega leiab hageja, et 30 päevast tähtaega tuleb lugema hakata just kuupäevast 16.07.2012 ja seega on töölepingu lõppemise päevaks 15.08.2012. a.
9.Hageja esitas nõude täpsustuse hüvitisnõude õigusliku aluse ja tõendamisele kuuluvate asjaolude osas 13.05.2015. a /III kd tlk 90-97, milles leiab, et kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist ja selline rikkumine on toime pandud tahtlikult või hooletusest, peab ta hüvitama tööandjale tekitatud kahju TLS § 72, § 74 lg-te 1 või 2 järgi. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud erakorralise ülesütlemise tühisus, mis tugines kostja enese teadlikult tööaja kohta esitatud ebaõigetele väidetele, mis omakorda tähendab töötaja s.o kostja poolt teadlikult tegelikkusele mittevastava ülesütlemisavalduse esitamist. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud oma ülesütlemisest ette teatamata jätmise kohustust tahtlikult ning seega vastutab kostja TLS § 74 lg 1 alusel rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
10.Vastavalt tööajakavale oli kostja planeeritud tööle alates 16.07.2012 (pärast kostja puhkust). Kostja pidi teostama vastavalt graafikule juulis Eesti sisevedusid Tartu-Tallinn-Tartu vahel, teenindades kliendina A Le Coq AS-i. 16.07.2012 sai hageja kätte kostja avalduse ning kostja tööle ei asunud. Hagejale tuli kostja lahkumine ootamatult ega võimaldanud vältida negatiivseid mõjusid tööprotsessile. Kostja selline käitumine tõi hagejale kaasa vajaduse kasutada alltöövõttu kliendi tellimuse täitmiseks, kuna hageja sai uue autojuht-ekspediitori autole registreerimisnumbriga * (mille peal töötas eelnevalt kostja) tööle alles alates augustist. Seoses kostja lahkumisega töölt etteteatamata ei olnud hagejal võimalust saada asemele koheselt uut autojuhti, kes täidaks autoga registreerimisnumber * planeeritud kliendi tellimused.
11.Alltöövõtjana kasutas hageja AS Midima teenuseid, kes teostas kostjale planeeritud veod perioodidel 16.07.2012 kuni 20.07.2012, 23.07.2012 kuni 27.07.2012 ja 30.07.2012 kuni 31.07.2012, mille eest kokku esitas arve summas 3600 eurot (koos käibemaksuga, arve lisatud nõude täpsustusele III kd tlk 97/.
12.Kui töötaja (kostja) ei oleks lahkunud töölt ette teatamata ehk teostanud planeeritud veod perioodil 16.07.2015-20.07.2015, 23.07.2015-27.07.2015 ja 30.07.2015-31.07.2015 ise, oleks kogu kulu olnud kokku olnud 2261.79 eurot. Kulu 2261,79 eurot koosneb alljärgnevast: - Kütusekulu kokku 1398,22 eurot. Ühel päeval läbiti Tartu (Laulupeo pst 15) - Tallinn (Ruunaoja 2) - Tartu (Laulupeo pst 15) teekond, mis kokku teeb kilomeetrites 364 kilomeetri läbimiseks kulus 116,48 liitrit kütust (arvestatud autole registreerimisnumber 361MKB kehtestatud kütusekulu normiga 32 l/100 km kohta). Kütuse liitrihind koos käibemaksuga oli 2012. a juulis 1 euro. Seega 12 päeval läbiti kokku 4369,44 kilomeetrit (364*12) ja kokku kulus 1398,22 liitrit kütust (4369,44*0,32) ehk 1398,22 eurot (1398,22*1). - Tööjõu kulu - 12 töötatud päeva eest oleks tööandja kulu olnud töötajale (kostjale) kokku 12*8=96 tundi ehk 96*2,1=201,60, 201,60+17,43 (mat.vastutus 12 päeva eest) = 219,03, 219,03+293,06 (sotsm. + töötusk.) = 512,09 eurot. - Kulu autole - vastavalt sõlmitud liisingu lepingule oli juulis makse koos intressidega kokku 907,94 eurot. Seega 12 päeva kulu kokku on 351,48 eurot (907,94/31=29,29 29,29*12=351,48).
13.Eelnevast nähtub, et kui kostja oleks tellitud veod vastavalt graafikule ise teostanud oleks hageja kulu olnud kokku 12 päeva eest 2261,79, kuid alltöövõtja AS Midima esitas Tallinna Toiduveod AS-le teostatud vedude eest arve kokku 3600 eurot ehk kokku 1338,21 eurot rohkem, kui tööandjal selle teostamiseks oleks kulunud. Hageja aga ei nõua kostjalt mitte kogu tekitatud kahju väljamõistmist, vaid palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 453 eurot 7 senti. Kostja vastuväited
14.Kohus edastas hageja nõude täpsustused koos esitatud tõenditega kostjale 14.05.2015. a kostja e-posti aadressile ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hiljemalt 14 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 17.05.2015. a TsMS § 3141 lg 1 alusel. Kostja ei ole kohtule vastanud ega esitanud kirjalikku seisukohta hageja nõude täpsustuse ja esitatud tõendite osas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ hagi Jalmar Kann vastu töölepingu lõpetamise aja tuvastamise ja hüvitise nõude osas kuulub rahuldamisele. Kohus hindab esmalt hageja nõuet töölepingu lõpetamise aja tuvastamise osas.
15.Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 85 lg 3 ja 4 järgi eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2014. a otsus on jõustunud osas, millega Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod" hagi rahuldati osaliselt ja tuvastati, et Jalmar Kannu 13. juuli 2012. a töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Riigikohus on 19.03.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-196-13 punktis 15 asunud seisukohale, et kohus peab märkima kohtuotsuse resolutsioonis mh töölepingu lõppemise aja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud,
kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
16.Hageja esitatu kohaselt tegi kostja hagejale tühise erakorralise ülesütlemisavalduse 13.07.2012. a, mille hageja sai kätte 16.07.2012. a /III kd tlk 83/.
17.Kostja ei ole käesolevaga kohtule oma seisukohta hageja poolt esitatud nõuete täpsutuste osas esitanud. Kohus edastas hageja nõude täpsustused koos esitatud tõenditega kostjale 14.05.2015. a kostja e-posti aadressile *. Kostja on nimetatud e-posti aadressi kohtule ise esitanud /II kd tlk 97/ ning kostja on varasemalt telefoni teel kinnitanud, et ta on sellelt eposti aadressilt (*) menetlusdokumendid kätte saanud /II kd tlk 154/. Seega on kohus lugenud menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3141 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
18.TsÜS § 69 lg 1 ja 2 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Töövaidluskomisjoni toimiku nr 4.4-2/1829-12 (edaspidi TVK) materjalide kohaselt on hageja (tööandja) algusest peale väitnud, et sai 13.07.2012. a kostja poolt saadetud ülesütlemisavalduse kätte 16.07.2012. a /TVK protokoll tlk 10/ ning hageja on seda põhjendanud asjaoluga, et kostja kiri saadeti hagejale peale tööaja lõppu. Eeltoodut tõendab TVK toimikus tlk 66 asuv e-kiri, mis on saadetud Jalmar Kannu e-posti aadressilt * hageja e-posti aadressile * 13.07.2012. a kell
16.41.Hageja tööaeg algab kell 08.00 ja lõpeb 16.30, mida on hageja tõendanud AS Tallinna Toiduveod töökorralduse reeglitega /TVK tl 46-47/. AS Tallinna Toiduveod töökorralduse reeglite p 3.3 sätestab, et üldjuhul on täisealise täieliku tööajaga töötajate tööaeg 8 tundi päevas. Töö algab kell 8.00 ning lõpeb kell 16.30. Erandid on kehtestatud töötajatele töölepinguga.
19.Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja sai kostja poolt 13.07.2012. a edastatud erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 16.07.2012. a. Siinjuures arvestab kohus asjaoluga, et 13.07.2012. a oli tegemist reedese päevaga ning on tõenäoline, et kui tööandja tööaeg kestab ametlikult 16.30-ni, siis reedesel päeval peale tööpäeva lõppu tööandja enam epostile saabuvaid kirju ei lugenud. Seega oli hagejal esimene võimalus kostja avalduse kättesaamiseks ja sellega tutvumiseks esmaspäevane päev, s.o 16.07.2012. a. TVK toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja töötaja A. K. helistanud kostjale 16.07.2012. a ja palunud 13.07.2012. a aadressile * saadetud dokumendid saata ka aadressile *. Jalmar Kannu nõustaja Kersti Kaasik on dokumendid edastanud A. K. e-posti aadressile 16.07.2012. a kell 10.21 ning 16.07.2012. a on A. K. kostja nõustaja saadetud dokumendid edastanud ka aadressidele * ja * /TVK tlk 27/.
20.TLS § 107 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohus on 15.04.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 p-s 11 leidnud, et töölepingu seaduses ei ole sätestatud, kas ja/või kuidas kohaldatakse töölepingu töötajapoolset ülesütlemist
reguleerivaid TLS § 85 lg-d 3 ja 4 koos TLS § 107 lg-tega 1 ja 2. Kolleegium järeldab nendest raskesti mõistetavatest sätetest, et olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1 ja § 105 lg 1), loeb töövaidlusorgan töölepingu lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel. Seega kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei jätku töösuhe TLS § 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest. Kolleegium rõhutab, et kirjeldatud olukorras ei kohaldu TLS § 107 lg-d 1 ja 2. TsÜS § 135 lg 1 ja 2 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna hageja sai kostja 13.07.2012. a edastatud erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 16.07.2012. a, siis tuleb TLS § 98 lg 1 ja 85 lg 4 alusel lõpetada Jalmar Kann'u ja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ vahel sõlmitud tööleping nr * alates 15.08.2012. a. Järgmisena hindab kohus hageja nõuet kahjuhüvitise väljamõistmiseks kostjalt summas 453,07 eurot.
21.Kohus on käesolevaga lugenud pooltevahelise töölepingu lõppenuks alates 15.08.2012. a. Hageja esitatud faktiliste asjaolude kohaselt oli kostja vastavalt tööajakavale planeeritud tööle alates 16.07.2012. a (peale kostja puhkust). Kostja nimetatud kuupäeval tööle ei asunud, kuna oli esitanud 13.07.2012. a erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse /TVK tlk 28/, mille tühisus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2014. a otsusega. Seega kostja lahkus töölt enne TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaega ja on jätnud täitmata pooltevahelisest töölepingust tulenevad kohustused perioodil 16.07.2012 kuni 15.08.2012. Hageja on eeltoodust tulenevalt kandnud kahju summas 1338,21 eurot, millest palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagejal tekkinud kahju summas 453,07 eurot.
22.Riigikohus on 15.04.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 p-s 14 leidnud, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. TLS § 1 lg 1 ning § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötaja peamiseks kohustuseks teha tööd. Kui töötajal ei ole alust töö tegemisest keelduda, nt ei esine TLS §-s 19 sätestatud tööst keeldumist õigustavaid asjaolusid, võib töö tegemata jätmist, sh tööandja loata töölt lahkumist pidada töölepingu rikkumiseks. Kolleegium selgitab, et töölepingu rikkumiseks võib mh olla ka töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. TLS § 74 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
23.Hageja on seisukohal, et kuna käesolevas asjas on tuvastatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus, mis tugines kostja enese teadlikult tööaja kohta esitatud ebaõigetele väidetele, mis omakorda tähendab kostja teadlikku tegelikkusele mittevastava ülesütlemisavalduse esitamist, siis on kostja rikkunud oma ülesütlemisest ette teatamata jätmise kohustust tahtlikult. Kostja ei ole esitanud oma seisukohta hageja nõude osas. Kohus möönab, et Jalmar Kannu poolt 13.07.2012. a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamisel on kohus 22.10.2013. a otsuses asunud seisukohale, et kostja on enda kasuks manipuleerinud tööaega aprillis 2012. a kokku 51 h ja 18 min ulatuses ning mais 2012. a 32 h ja 57 min ulatuses, mille eest nõudis kostja hagejalt töötasu maksmist, kuigi tegelikult nimetatud ajal hagejale tööd ei teostanud. Kostjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli aga just asjaolu, et tööandja (hageja) ei tasunud kostjale töötasu kostja taotletud ulatuses (milline tööaeg aga tegelikkuses oli kostja enda poolt kostja kasuks manipuleeritud tööaeg ja millisel ajal ta tööd hagejale ei teostanud). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 1-5 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasuses ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Definitsioon kehtib nii vastutuse puhul kohustuse rikkumise eest kui deliktilise vastutuse puhul. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest (VÕS I kommenteeritud väljaanne, Tln 2006, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 394). Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja tegevus, luues teadlikult ebaõiget kujutluspilti hagejale oma tööajast ning selle eest täiendava töötasu nõudmine ning töötasu mittenõudmisel töölepingu erakorralise ülesütlemine on kantud kostja teadlikust ja tahtlikust tegevusest. Seega on kohus seisukohal, et ka TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ning pooltevahelisest töölepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine perioodil 16.07.2012 kuni 15.08.2012. a on kantud kostja teadlikust ja tahtlikust tegevusest ja kostja oli oma käitumise õigusvastasusest teadlik ning ta soovis sellise tagajärje saabumist pooltevahelises töölepingulises suhtes.
24.TLS § 19 sätestab tööst keeldumist õigustavata asjaoludena, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Kohus on hinnanud eeltoodud asjaolusid ja leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei esinenud kostja käitumises ühtegi tööst keeldumist õigustavat asjaolu. Seega on tööandjal (hagejal) õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt (kostjalt) hüvitist TLS § 74 lg 1 järgi, kuna töötaja (kostja) on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju.
25.Tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg-s 1 ja 4 sätestatust peab tööandja sellisel tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hageja esitatu kohaselt pidi kostja teostama vastavalt graafikule juulis Eesti sisevedusid TartuTallinn-Tartu vahel, teenindades kliendina A Le Coq AS-i. Kostja töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist tõi hagejale kaasa vajaduse kasutada alltöövõttu kliendi tellimuse täitmiseks, kuna hageja sai uue autojuht-ekspediitori autole registreerimisnumbriga
361MKB (mille peal töötas eelnevalt kostja) tööle alles alates augustist. Alltöövõtjana kasutas hageja AS Midima teenuseid, kes teostas kostjale planeeritud veod perioodidel 16.07.2012 kuni 20.07.2012, 23.07.2012 kuni 27.07.2012 ja 30.07.2012 kuni 31.07.2012, mille eest kokku esitas arve summas 3600 eurot (koos käibemaksuga, arve III kd tlk 97/. Kui töötaja (kostja) ei oleks lahkunud töölt ette teatamata ehk teostanud planeeritud veod perioodil 16.07.2015-20.07.2015, 23.07.2015-27.07.2015 ja 30.07.2015-31.07.2015 ise, oleks kogu kulu olnud hagejal kokku olnud 2261,79 eurot. Hageja esitatu kohaselt kulu 2261,79 eurot koosneb alljärgnevast: - Kütusekulu kokku 1398,22 eurot. Ühel päeval läbiti Tartu (Laulupeo pst 15) - Tallinn (Ruunaoja 2) - Tartu (Laulupeo pst 15) teekond, mis kokku teeb kilomeetrites 364 kilomeetri läbimiseks kulus 116,48 liitrit kütust (arvestatud autole registreerimisnumber 361MKB kehtestatud kütusekulu normiga 32 l/100 km kohta). Kütuse liitrihind koos käibemaksuga oli 2012. a juulis 1 euro. Seega 12 päeval läbiti kokku 4369,44 kilomeetrit (364*12) ja kokku kulus 1398,22 liitrit kütust (4369,44*0,32) ehk 1398,22 eurot (1398,22*1). - Tööjõu kulu - 12 töötatud päeva eest oleks tööandja kulu olnud töötajale (kostjale) kokku 12*8=96 tundi ehk 96*2,1=201,60, 201,60+17,43 (mat.vastutus 12 päeva eest) = 219,03, 219,03+293,06 (sotsm. + töötusk.) = 512,09 eurot. - Kulu autole - vastavalt sõlmitud liisingu lepingule oli juulis makse koos intressidega kokku 907,94 eurot. Seega 12 päeva kulu kokku on 351,48 eurot (907,94/31=29,29 29,29*12=351,48). Hageja on seisukohal, et kui kostja oleks tellitud veod vastavalt graafikule ise teostanud oleks hageja kulu olnud kokku 12 päeva eest 2261,79, kuid alltöövõtja AS Midima esitas Tallinna Toiduveod AS-le teostatud vedude eest arve kokku 3600 eurot ehk kokku 1338,21 eurot rohkem, kui tööandjal selle teostamiseks oleks kulunud. Hageja aga ei nõua kostjalt mitte kogu tekitatud kahju väljamõistmist summas 1338,21 eurot, vaid palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 453 eurot 7 senti. Kostja ei ole hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude täpsustustele seisukohta esitanud.
26.Kohus leiab, et hageja poolt on tõendatud alltöövõtja AS Midima teenuste kasutamine kostjale planeeritud vedudel perioodidel 16.07.2012 kuni 20.07.2012, 23.07.2012 kuni 27.07.2012 ja 30.07.2012 kuni 31.07.2012 AS Midima poolt AS-le „Tallinna Toiduveod“ 31.07.2012. a esitatud arvega summas 3600 eurot (koos käibemaksuga, arve III kd tlk 97/. Arvel on välja toodud kõik eelnimetatud kuupäevadel teostatud veod kuupäevaliselt, vedu on teostatud (nagu hageja poolt väidetud) marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu 12-l päeva ja ühe päeva maksumus on 250 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (12 * 250 * 20%). Samuti on tõendatud, et just arvel toodud kuupäevadel teostatud veod olid esialgselt 2012. a juuli tööaja graafiku järgi kostja graafikujärgsed tööpäevad /III kd tlk 96/. Hageja on välja toonud ka kulud, mida hageja oleks kandnud, kui kostjale planeeritud veod oleks teostanud kostja autoga registreerimisnumbriga *, kogusummas 2261,79 eurot. Kohtu hinnangul on usaldusväärne hageja poolt välja toodud kütusekulu, arvestades TartuTallinn-Tartu vahemaaks 364 kilomeetrit, kütusekuluks nimetatud vahemaa läbimisel 116,48 liitrit (arvestades autole registreerimisnumber * kehtestatud kütusekulu normiga 32 l/100 km kohta) ja kütuse hinnaks 1 euro liiter (2012. a juulis). Kuid kohus leiab, et seega läbiti 12 päeval kokku 4368 kilomeetrit s.o 364 * 12 (mitte 4369,44 kilomeetrit nagu hageja poolt välja toodud) ja kokku kulus seega kütust 1397,76 liitrit s.o 4368 *0,32 (mitte 1398,22 liitrit) kütust ehk 1397,76 eurot (1397,76 * 1). Seega on hageja eksinud arvutustel kostja kasuks ning kohus lähtub siiski hageja poolt esitatud kulusummast, s.o 1398,22 eurot. Samuti on tõendatud hageja tööjõukulu, s.o töötasu, mida hageja oleks tasunud kostjale töö teotamise eest kui kostja oleks täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi, pooltevahelise töölepinguga /TVK tlk 23, p 5/. Tööjõu kulu 12 töötatud päeva eest oleks olnud hagejal kokku
12 8 = 96 tundi ehk 96 * 2,1 = 201,60, 201,60+17,43 (mat.vastutus 12 päeva eest) = 219,03, 219,03+293,06 (sotsm. + töötusk.) = 512,09 eurot. Samuti võib usaldusväärseks pidada hageja kulu autole summas 351,48 eurot, s.o hageja esitatu kohaselt sõlmitud liisingu lepingule oli juulis makse koos intressidega kokku 907,94. Seega 12 päeva kulu kokku on 351,48 eurot (907,94/31=29,29 29,29*12=351,48). Seega kui kostja oleks teostanud kostjale planeeritud veod autoga registreerimisnumbriga 361MKB, oleks hageja kulud olnud kokku kogusummas 2261,79 eurot (1398,22+ 512,09 + 351,48) Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on tõendatud, et kostja töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist tõi hagejale kaasa täiendavad kulutused summas 1338,21 eurot (3600-2261,79).
27.Riigikohus on 25.02.2009. a lahendis nr 3-2-1-121-08 (p 12) asunud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, s.o töötaja (kostja) lahkumisega töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kui jätta kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale, s.o kui kostja oleks teostanud perioodidel 16.07.2012 kuni 20.07.2012, 23.07.2012 kuni 27.07.2012 ja 30.07.2012 veod ise, siis oleks hagejal teostatud vedude kulu olnud kokku 2261,79 eurot (vt p 26) ja hagejal ei oleks olnud vajadust kasutada alltöövõtja AS Midima teenuseid. Seega hagejale kahju toonud tagajärg ei oleks saabunud kui kostja ei oleks lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
28.VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eelnimetatud sätetest tulenevalt nõuab hageja kostjalt mitte kogu kahju hüvitamist summas 1338,21 eurot, vaid kahju hüvitamist summas 453,07 eurot. Eeltoodu näol taotleb hageja kahju hüvitamist ligikaudu 1/3 ulatuses hageja poolt tõendatud kahjust ja 2/3 tekkinud kahjust jääb seega hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtule vastanud ega omapoolseid seisukohti esitanud, seega võib eeldada, et kostja on vaikimisi esitatud nõuded omaks võtnud ja nõustunud hageja poolt välja toodud asjaolude ja tekkinud kahjuga. Kohtu hinnangul arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, hagejale tekkinud kahju suurust ja hageja poolt taotletava kahjuhüvitist, on tegemist mõistliku kahjuhüvitise suurusega, milles hageja on juba arvestanud VÕS § 127 lõikes 2 ja 3 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus täiendavalt vajalikuks hinnata VÕS § 127 lõikes 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist, samuti kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel (VÕS § 139). Kuna hageja on märkimisväärselt, s.o 2/3 ulatuses vähendanud kahjuhüvitise nõuet, siis antud olukorras ei ole mõistlik ka kahjuhüvitise vähendamine lähtuvalt VÕS §-s 140 sätestatust. Arvestades eeltooduga, leiab kohus, et kosjalt kostjalt Jalmar Kann tuleb hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 453,07 eurot. Hagihind
29.TsMS § 132 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hageja on kohtule esitanud töölepingu lõpetamise aja tuvastamise nõude ja kahjuhüvitise nõude summas 453,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 453,07 eurot. Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Riigikohtu otsusega 15.04.2015 käesolevas tsiviilasjas tühistati menetluskulude senine jaotus. Menetluskulud jaotus tuli uuesti kindlaks määrata maakohtul. TsMS § 162 lg 1 ja 2 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus on täielikult rahuldanud AS Tallinna Toiduveod tuvastusnõude ning hüvitisnõude. Kostja J. Kannu rahalised nõuded jättis maakohus rahuldamata ja selles osa on otsus jõustunud Riigikohtu 15.04.2015. a otsusega. Tuginedes eeltoodule jätab kohus menetluskulud kostja Jalmar Kann kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Arvestades, et alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord ning Riigikohtu otsusega on käesolevas tsiviilasjas osaliselt otsus jõustunud ning osa nõudeid lahendatakse käesoleva kohtuotsusega, on kohus seisukohal, et hagejal tuleb esitada oma menetluskulude nimekiri mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Kohus on seisukohal, et kõik menetlusega seotud kulud tuleb kindlaksmäärata ühe lahendiga. Mõistlik aeg menetluskulude nimekirja esitamiseks on 15 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.