Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2.2 Lõpetada JK ja AS Tallinna Toiduveod tööleping alates 16.07.2012. 2.3 Jätta rahuldamata JK hagi AS Tallinna Toiduveod vastu töötasu, ületunnitöö ja riigipühadel töötatud aja eest tasu ning hüvitise saamiseks. 2.4 Jätta rahuldamata AS Tallinna Toiduveod hagi JK vastu hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 5 järgi. Menetluskulu jaotus Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AS Tallinna Toiduveod esitas 16.11.2012 Harju Maakohtusse hagi JK vastu, milles palus tuvastada JK poolt 13.07.2012 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse ja välja mõista kostjalt hüvitise 369,34 eurot. 27.03.2013 määrusega saatis Harju Maakohus tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 27.02.2013 võttis Harju Maakohus tsiviilasjas 2-13-7569 menetlusse JK hagi AS-i Tallinna Toiduveod vastu saamatajäänud töötasu, ületunnitasu, puhkusehüvitise ja hüvitise nõudes. 19.04.2013 määrusega saatis Harju Maakohus tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 25.06.2013 liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse ning jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-1247163 all. AS Tallinna Toiduveod palus JK-lt välja mõista hageja kasuks hüvitise 477,06 eurot (netosummana 369,34 eurot) töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest. Pooled sõlmisid 12.01.2012 töölepingu nr 1207, mille kohaselt kostja asus tööle autojuhtekspediitori ametikohal rahvusvaheliste vedude divisjonis. 13.07.2012 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja palus tuvastada ülesütlemisavalduse tühisuse, lugeda tööleping lõppenuks korralise ülesütlemise alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise, kuna kostja ei teavitanud töölepingu korralisest ülesütlemisest 30 kalendripäeva ette.

Hageja maksis kostjale välja kõik töötasud, päevarahad, ületunnid ja puhkusetasud. Töötaja algne töögraafik täpsustus arvestusliku tööaja kulgemise käigus. Kostjale jagas otseseid tööülesandeid hageja töötaja AK. Kostja rajas oma ülesütlemise elektroonilisele sõidumeeriku näitudele. Hageja tuvastas kostja poolt esitatud digimeeriku andmete manipuleerimise, mistõttu tuli tööaja arvestust korrigeerida vastavalt tegelikult tehtud tööle. Seega puudus töötajal alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötajal ei saanud olla ootust, et talle makstakse aja eest, mis tegelikult ei ole tööaeg. JK AS-i Tallinna Toiduveod hagi ei tunnistanud. JK esitas nõude, milles palus kostjalt AS Tallinna Toiduveod välja mõista saamatajäänud töötasu 235,20 eurot, riigipühadel töötamise eest vähem makstud töötasu 76,76 eurot, ületunnitöö eest tasu 114,45 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1633 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata tööandja AS Tallinna Toiduveod avalduse, millega tööandja palus tuvastada ülesütlemisavalduse tühisuse ning välja mõista hüvitise etteteatamistähtaja rikkumise eest. JK oli oma vastuses töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas 4.4-2/1829-12 esitanud ajad, mis tuleb arvesse võtta tööajana ning hagejal on õigus nõuda selle aja eest saamata jäänud töötasu. JK töötas riigipühadel, kuid kostja jättis talle välja maksmata topelttasu. Hageja arvestus põhineb sõidumeeriku väljavõtetel. Kostja jättis tasumata ka ületunnitöö eest. AS Tallinna Toiduveod JK hagi ei tunnistanud. JK esitas oma tööaega ebaõigesti töölepingu alusest peale. Jaanuaris töötas hageja 123 tundi ja 11 minutit, kuid kostjale teatas tööajaks 153 tundi. Jaanuaris sai hageja enammakse 50,88 eurot. Veebruaris töötas hageja 156 tundi ja 58 minutit, mitte aga tööandjale teavitatud 186 tundi. Hagejale enammakse pärast riigipüha tasu mahaarvamist oli 44,10 eurot. Jaanuari ja veebruari seisuga kokku oli hagejale enammakse kokku 94,98 eurot. Märtsis töötas hageja 181 tundi ja 06 minutit, kostjale aga teavitas 201 tundi. Märtsi lõpu seisuga oli hagejale enammakse 121,02 eurot. Aprillis töötas hageja 172 tundi ja 28 minutit, kostja arvestas 194 tundi. Aprilli lõpu seisuga on enammakse 150,98 eurot. Mais töötas hageja 176 tundi ja 36 minutit, kostja arvestas töötunde ebaõigesti hageja kahjuks ja maksis 171 tunni eest. Kostjal oli küll formaalne eksimus, kuid tuleb arvestada, et tegelikult oli kostja varasemast perioodist hagejale teinud enammakseid ning mai lõpu seisuga oli enammakse kokku 126,45 eurot. Juunis töötas hageja 140,2 tundi, kostjale teatas 151 tundi. Juuni lõpu seisuga oli kostja enammakse hagejale 127,71 eurot. Hageja poolt juulis tehtud töö 12,73 eurot tuleb enammaksest maha arvata ning lõplik enammakse hagejale oli 114,93 eurot. Hageja rajas oma nõude sõidumeeriku andmetele, mis oli hageja enda poolt manipuleeritav sõiduaeg. Arvestada tuleb tegelikku tööaega ja võtta arvesse kõik tõendid, mis kinnitavad tegelikku töötamist. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 23.10.2013 otsusega AS-i Tallinna Toiduveod hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et JK avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli tühine. Kohus lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu korralise ülesütlemise alusel alates 16.07.2012 ja mõistis JKlt AS-i Tallinna Toiduveod kasuks välja hüvitise 453,07 eurot (bruto). JK hagi jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud jättis kohus 99% ulatuses JK ja 1% ulatuses AS-i Tallinna Toiduveod kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas JK tööaja arvestamisel tuleb aluseks võtta elektroonilise sõidumeeriku andmed või tuleb sõidumeeriku andmeid kõrvutada ka teiste tööandjale teada olevate andmetega JK tegeliku töö tegemise aja kohta. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et

elektroonilisel sõidumeerikul ei saa töötaja muuta aega, mis on märgitud sõiduki sõiduajana, muud ajad alluvad töötaja poolt sõidumeeriku sisselülitamisele. 13.07.2012 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Avalduse kohaselt aprillis 2012 ei maksnud tööandja töötajale töötasu 30 tunni eest ja arvestas töötasu vähem 95,55 eurot. Ka mais 2012 arvestati töötunde vähem ning töötasu on makstud vähem 75,95 eurot. Tööandja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 2 ning poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.1 ja 5.3. Töötaja leidis, et tööandja ei ole arvestanud tööaega sõidumeeriku järgi. LS § 130 lg 3 järgi juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama. LS § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Poolte vahel sõlmitud töölepingu järgi asus kostja tööle autojuht-ekspediitori ametikohal Rahvusvaheliste vedude divisjonis täieliku tööajaga. Tööaeg määrati tööaja ajakavaga. Tööaega arvestati summeeritult ning arvestusperioodiks oli 1 kuu. Hageja väidetel oli tegemist esialgsete tööaja tabelitega, kuivõrd tegemist on rahvusvaheliste vedudega, siis ei olnud võimalik täpselt ette näha, mis toimub nädala või kuu aja pärast. Hiljem tööaja tabelid korrigeeriti vastavalt tehtud tööle. Selline kord on kooskõlastatud ka tööinspektsiooniga. Korrigeeritud tööaja tabelites on välja toodud tegelik tööaeg, ära näidatud tegevus ning selleks kulunud aeg. Kohus leidis, et korrigeeritud tööaja tabelite esitamine kohtule, neid töövaidluskomisjonile varasemalt esitamata, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Sõiduaega ei ole juhil võimalik sõidumeerikul ise muuta. Kõik toimub automaatselt. Samas saab juht sisse lülitada sõidumeeriku ooteajal või mis tahes muul ajal. Sõidumeeriku sisselülitamine, välja arvatud sõiduaeg, allub täielikult juhi kontrollile. Pooled vaidlesid, kas kõik muud ajad peale sõiduaja, mis kostja on näidanud sõidulehtedel sõidumeeriku järgi, on ka tegelikult käsitletav tööajana. Hageja väidetel lülitas kostja sõidumeerikut sisse ajal, mil ta tegelikult ei täitnud tööülesandeid. Hageja ei ole kohustatud selle aja eest kostjale töötasu arvestama. Kohus nõustus, et sõidumeeriku järgi käib juhi sõidu- ja puhkeaja arvestus, mitte tööaja arvestus. Seega kostja väited, et sõidumeeriku alusel tuleb talle arvestada tööaega, ei ole kooskõlas LS § 131 lg 1 sätetega. Kostja kinnitas, et tema ise sai sõidumeerikul vajutada nuppu puhkeaja peale. LS § 130 lg 3 järgi loetakse juhi tööajaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahevõi puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 4 punkt d järgi vaheaeg on mis tahes ajavahemik, mil juht ei juhi sõidukit ega tegele teiste töödega ning mida kasutatakse üksnes puhkeperioodiks. Artikkel 4 punkt e järgi teised tööd – kõik direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a tööajana määratletud tegevused, v-a sõiduki juhtimine, samuti mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks transpordisektoris või väljaspool seda. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ artikkel 3 punkt b annab valmisoleku

aja mõiste. Hageja leidis, et ajad, mis kostja on märkinud sõidumeeriku järgi ning mis ei ole tööajad ega puhkeajad, on tegelikult valmisoleku ajad. Kostjale olid need ette teada. Seega ei saa valmisoleku aega käsitleda tööajana ning see ei kuulu tasustamisele. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja käsitlusele valmisoleku ajast. Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et autojuhil on üldjuhul oma töögraafik ette teada minimaalselt 3 päeva. Kostja teadis oma töökohustustest ette. Tunnistaja oli isikuks, kes andis kostjale otseselt tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist. Kõikide probleemidega, mis juhil sõidus olles tekivad, pöördutakse tunnistaja poole. Kostja sõiduvahend ei vajanud täiendavat remonti ega tähelepanu. Juhi tööaja arvestus käib eelkõige sõidulehtede järgi. Kui juht tuleb sõidust, siis esitati sõiduleht tunnistajale, kes need ka kinnitas ja esitas raamatupidamisele palgaarvestuseks. Tunnistaja ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt, mille eest sai tööandjalt karistada, sest ei kontrollinud, kas kostja tegelik tööaeg vastas sõidulehtedel märgitud tööajale. Kui tunnistaja oleks korrektselt oma tööülesandeid täitnud, s.t võrrelnud sõidulehti, sõidumeerikuid ja navigatsiooniseadet Tom-Tom, siis oleks koheselt avastatud kostja poolt tööaja juurdekirjutuse. Tunnistaja poolt oma tööülesannete täitmata jätmine võimaldas kostjal esitada tööajana aega, mis tegelikult tööaeg ei olnud. Kohtule esitati sõidumeerikute väljatrükid koos kommentaaridega, mis tunnistaja AK on neile lisanud. Seejuures arvestas kohus, et tunnistaja oli isikuks, kes vahetult jagas JK-le tööülesandeid. Kohtul ei olnud alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ega kommentaarides, mis on lisatud sõidumeerikute väljatrükkidele. JK ei esitanud vastuväiteid kommentaaridele ega omapoolseid tõendeid, mis kinnitaksid, et vaadeldavatel ajaperioodidel ta täitis mingeid konkreetseid tööülesandeid. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja tööaja arvestamisel tuleb aluseks võtta hageja poolt esitatud tööaja korrigeeritud tabelid, sest need sisaldavad endas kõiki andmeid – sõidumeeriku andmeid sõiduaja kohta, pauside kohta, tegelikult kontrollitud andmeid muu tööaja kohta. Kostja on enda kasuks manipuleerinud tööaega aprillis 2012 kokku 51 tunni ja 18 minuti ulatuses ning mais 2012 kokku 32 tunni ja 57 minuti ulatuses. Kuna kostja on ebaõigesti tõlgendanud LS § 130 ja 131 ning aluseks tuleb võtta korrigeeritud tööaja tabelid, siis ei olnud kostjal alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostjale maksti aprillis töötasu 194 tunni ulatuses, tema tegelik tööaeg oli aga 173 tundi ja 30 minutit. Mais maksti töötasu 171 tunni eest, tegelik tööaeg oli 176 ja 36 minutit. Seega mais maksti kostjale töötasu vähem 5 tunni ja 36 minuti eest, kuid samas oli ta aprillis saanud enammakse 20 tunni ja 30 minuti eest. Kokku on kostja saanud aprillis ja mais enammakse 14 tunni ja 54 minuti eest. Seega sai kostja tegelikult enammakse, mistõttu tal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks põhjusel, et talle ei ole töötasu arvestatud töölepingus ettenähtud korras ning viivitatud on töötasu maksmisega. Tööandja on tasunud töötasu õigeaegselt, seega ei olnud põhjendatud töölepingu erakorraline ülesütlemine. Kostja rõhutas, et ta tegi tööandjale korduvalt järelepärimisi nii tööaja kui palga arvestamise kohta, kuid vastust ei saanud. 19.04.2012 selgitas tööandja vanemraamatupidaja palga arvestust, avaldades lootust, et töötaja tuleb raamatupidamisosakonda, et talle selgitada kõiki palgaga seonduvaid küsimusi. 30.04.2014 selgitas tööandja esindaja palga arvestusega seotud küsimusi. 31.05.2012 on kostja edastanud postiga tööandjale järelepärimise ning 22.06.2012 kordusjärelepärimise aprillis 2012 kostja hinnangul talle maksmata jäetud 30 töötunni eest. 06.07.2012 avaldas kostja, et ei ole oma eelnevatele kirjadele vastust saanud. Kohus leidis, et tööandja on kahel korral kirjalikult töötajale selgitanud töötasu arvestamise aluseid. Asjaolu, et tööandja ei olnud 13.07.2013 vastanud ühele töötaja järelepärimisele, ei ole

piisavaks aluseks, et töötaja saaks töölepingu erakorraliselt üles öelda, põhjendusel, et talle ei ole selged palga arvestamise alused. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hageja AS Tallinna Toiduveod nõude JK vastu ja tunnistas JK poolt AS Tallinna Toiduvedudele 13.07.2012 esitatud avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tühiseks. Puudus vaidlus selles, et hageja sai kostja tahteavalduse töölepingu ülesütlemiseks kätte 16.07.2012. Seega ei ole kostja järginud seaduses sätestatud 30- päevast ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Kostja leidis, et hüvitisena ei saa välja mõista kuue kuu keskmisena 30 kalendripäeva tasu. Kohaldada tuleb töölepingu p 5.1, mis sätestab, et tööandja poolt töötajale makstav töötasu on 2,1 eurot tunnis. Töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest Töölepingu p 5 sätestab töötasu ja päevarahad ning nende maksmise korra ega ole seetõttu kohaldatav kostja poolt viidatud viisil. Kohus leidis, et juhinduda tuleb töölepingu p-st 9.1, mis teeb viite tööseadusandlusele. Hüvitist on tööandjal õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Arvestades, et kostja pidi 30 päeva alates 16.07.2012 ette teatama töölepingu ülesütlemisest, oli viimane päev, mil kostja pidanuks tööl olema, 14.08.2012. Perioodil 16.07. - 14.08.2012 oli 22 tööpäeva. Seega on hagejal õigus hüvitisele 22 tööpäeva eest keskmise tööpäevatasu alusel. Kohus leidis, et kohaldada tuleb keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra § 3 lg 3. Pooled ei vaielnud, et kokku on kostjale töötasuna makstud 2512,49 eurot ning kohus tuvastas, et hageja on kostjale töötasu õiguspäraselt maksnud. Perioodil jaanuar - juuni 2012 oli kalendaarne tööpäevade arv 122, mis keskmiseks tööpäevatasuks teeb 20,5941 eurot. Hüvitis 22 päeva eest on 453,07 eurot brutotasuna ning 350,77 eurot netotasuna. Hageja esitas brutotasuna nõude 477,06 eurot ning netotasuna 369,34 eurot. Kohus leidis, et nõue tuleb rahuldada 453,07 eurot brutotasuna. Kohus tuvastas, et hageja JK poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Seetõttu jättis kohus rahuldamata JK nõude AS Tallinna Toiduveod vastu hüvitise nõudes kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitist makstakse TLS § 100 lg 4 alusel vaid juhul, kui tööleping on üles öeldud erakorraliselt põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Praegusel juhul neid aluseid ei esinenud. Kohus tuvastas, et hageja poolt esitatud tööaja korrigeeritud tabelid vastavad tegelikult kostja poolt tehtud tööle. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset vastuväidet kostja arvestustele. Kohus tuvastas, et hageja arvestused tööaja ning tema poolt nõutava tasu osas aprillis ja mais ei olnud kooskõlas seadusega. Hageja on samal põhimõttel, võttes aluseks sõidumeerikul olevad andmed, arvestanud ka muude kuude eest nõutavad tasud. Aluseks tuleb võtta tegelikult tõendatud tööaeg. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata JK nõuded AS-i Tallinna Toiduveod vastu. Apellatsioonkaebus Kostja JK palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant nõustub kohtuotsuse motiveerivas osas kohtu järeldustega ainult selles, et alates 16.07.2013 oli poolte vahel töösuhe lõppenud. Kui kohus otsustas lõpetada poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 1207 korralisel ülesütlemisel alates 16.07.2012, nimetades alusena TLS § 107 lg 1 ja 2, lasus kohtul seaduslik kohustus TLS § 109 lg 1 alusel määrata apellandile hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus jättis

materiaalõigusnormi rakendamata ja hüvitise määramata. Praegusel juhul ei esinenud olukorda, kus vastustaja taotlenuks hüvitise suuruse muutmist, mistõttu kohus märgitut ei arutanud. Kohtuotsuse resolutiivosast ega otsuse sisust ei selgu, milles seisnes kohtu poolt vastustaja hagiavalduse osaline rahuldamine. Vastustaja nõudis hüvitise 369,34 euro (netos) väljamõistmist, kohus rahuldas nõude 453,07 (brutos) saamiseks, ehk 122,67 % enam kui vastustaja nõudis, seega kohus väljus talle esitatud nõude raamidest. Väär ja kooskõlas kehtiva õigusega ei ole kohtu poolt antud tõlgendus, et TLS 100, s.h lg 5, seob ülesütlemise tähtaja mittejärgimise hüvitise suuruse töötaja keskmise töötasuga. Kohus ei tee viidet materiaalõiguse normile, mille alusel ta taolisele järeldusele jõudis. Töötaja ütles töölepingu üles 13.07.2013, saates kirja tööandja e-postile. Alates 14.07. - 13.08.2012 (viimane tööpäev olnuks 12.08.) on 30 kalendripäeva (alus TLS § 98 lg 1) ja 21 tööpäeva. Kuna etteteatamistähtaja järgimise ajalisse perioodi mahub 21 tööpäeva, olnuks töötajal õigus töötamisel saada 21 tööpäeva tasu. Töötaja töötasu suurus 21 tööpäeva eest on 352,80 eurot brutos (21 x 8 x 2,10), millest oleks töötajal õigus olnud saada töötasu netos 297,80 eurot (maksuameti kalkulaatori alusel), mis oleks hüvitise suurus 21 tööpäeva korral. Väljamõistetava hüvitise suurust määratuna töötaja poolt saadava töötasu suurusega ei saa arvestada brutosuuruses, vaid alati netos, sest töötaja poolt saadav töötasu on alati netosuuruses. Kohus on lahendanud hüvitise suuruse apellandi keskmise töötasu suuruse alusel ja juhindunud VV määruse 91 § 3 lg-st 3, mis sätestab keskmise tööpäevatasu arvutamise alused sama määruse § 2 lg-tes 4, 5 ja 6 nimetatud juhtudel, mis on: kui töötajale ei ole tööst keeldumise tõttu 6 või 12 kuu jooksul töötasu makstud, samuti juhul, kui töötasu on kollektiivlepingus kokkulepitud või suurem märgitust või kui kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali keskmine brutopalk. Asjas ei ole teada, et apellant on puutumuses nimetatud juhtudega, mistõttu ei ole kohtu viide eelmärgitud sättele õige. Kui ka kohus juhindunuks apellandi keskmise töötasu määramisel määruse 91 mingist muust sättest, tulnuks kohtul keskmise tööpäeva tasu arvestamisel arvestada, et apellant asus tööle alles 12.01.2012, mistõttu apellandil puudus töösuhe jaanuaris 8 tööpäeval, samuti juunis, kui apellant oli haige 4 tööpäeval, mistõttu ajavahemikul jaanuarist kuni juunini ei ole kalendaarsete tööpäevade arv 122, nagu ebaõigesti märkis kohus otsuse motiveerivas osas, arvutades apellandi keskmist tööpäevatasu. Asjas ei ole vähetähtis, et vastustaja asus tõendeid tekitama pärast poolte töösuhte lõppemist, pärast TVKs asja lahendamist, mille vastustaja võttis omaks ka kohtus. Nii lõi vastustaja pärast töösuhte lõppemist etteulatuvad tööajagraafikud - esitatud kohtule 14.08.2013 – enam kui aasta hiljem. Euroopa Paralamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 V ptk aktikkel 16 esitab nõuded töötaja etteulatuvale töögraafikule koostatuna tööandja poolt. Praegusel juhul puudus vajadus etteulatuvateks tööajagraafikuteks, kuna auto oli varustatud sõidumeerikuga vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3821/85, mistõttu puudus vajadus töögraafikuteks. Samuti esitas vastustaja tõendid pealkirjastamata, allkirjastamata ja apellandi nime mitteomavad tööaja tabelid, milles „joonistas“ oma äranägemise järgi muuks kui sõiduks ettenähtud tööaega ja mis ei ühti hagiavalduses arvutatud töötundidega (tööaeg = töötasu : 2.10). Vastustaja poolt avaldatuna töötas apellant 2012.a jaanuaris 153 tundi, veebruaris 186 tundi, märtsis 201 tundi, aprillis 194 tundi, mais 171 tundi ja juunis 151 tundi. Vastustaja loodud nn tööaja tabelist mais aga töötundide arv 176 ja 36 min. Kohus vastuolu ei kõrvaldanud, järelikult maksti ainuüksi mais vähem ka vastustaja enda tööaja tabeli järgi 11,55 eurot ja sõidumeerikute alusel maksti vähem 80,85 eurot. Kohus jättis hindamata ka tõendi – vastustaja raamatupidaja vastuse

apellandile selles, et mitte sõidumeerik ei ole tööaja arvestamise aluseks, vaid navigatsiooniseade TOM-TOM. Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis, vaid eelistas hilisemalt valmistatud tööajatabelit sõidumeerikule ja raamatupidaja selgitustele ning tegelikult arvestatud ja väljamakstud töötasule. Kohus tegi otsuses tasaarvestusi töötasus – s.o mahaarvestusi ja juurdearvestusi apellandi 2012.a aprilli ja maikuu töötasus, mis on oma sisult töötasu tagasinõutamine ega ole kooskõlas TLS §-ga 39. Ka ei esitanud vastustaja nõuet töötasu tagastamises, milles nõuete aegumiseks on 12 kuud töötaja poolt töötasu saamisest. Vastustaja seisukoht Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud vastustaja esindaja ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega JK-lt mõisteti välja Tallinna Toiduveod kasuks hüvitis 453,07 eurot, materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Samuti kuulub otsus tühistamisele menetluskulu jaotuse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohus tuvastas, et JK-l töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel puudus seaduslik alus, kuivõrd tööandja ei rikkunud TLS § 28 lg 2 p 3 ega poolte vahel sõlmitud töölepingut. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt. JK väited töötasu, ületunnitöö, riigipühade eest vähemmaksmisest tööandja poolt ei leidnud tõendamist. AS Tallinna Toiduveod esitas 14.03.2013 vastuses üksikasjalise selgituse JK tööaja arvestuse kohta, millest ilmneb, kuidas on tööandja tööaega arvestanud ning miks on töötaja poolt esitatud andmed ebaõiged. Nii on veebruari 2012 kohta teavitanud JK oma vahetule juhile AK-le, et töötunde oli 186, digimeeriku väljavõtte kohaselt oli tundide arvuks 156 tundi ja 58 minutit. Samuti on töötajapoolsed eksimused ka teiste vaidlusaluste kuude osas (I kd. lk.28-36). AS Tallinna Toiduveod on oma selgituses toodut tõendanud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistaja AK ütlusega (II kd.lk 167-169). Apellant tööandja arvestust ümber lükata ei suutnud. Kuivõrd maakohus tuvastas, et AS-l Tallinna Toiduveod ei esine võlgnevust töötaja ees, siis puudus JK-l alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning apellandi nõue on jäetud põhjendatult rahuldamata. Kuivõrd töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus, siis ei ole apellant õigustatud nõudma ka hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga osas, millega on JK-lt AS Tallinna Toiduveod kasuks välja mõistetud 453,07 eurot TLS § 100 lg 5 järgi. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on materiaalõigusnormi ebaõigesti kohaldanud. Maakohus, mõistes TLS § 100 lg 5 järgi hüvitise, asus seisukohale, et töölepingu korraliseks ülesütlemiseks tulnuks töötajal töölepingu ülesütlemisest teavitada tööandjat 30 päeva ette. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et töötaja esitas avalduse erakorraliselt töölepingu ülesütlemiseks, mitte korraliseks ülesütlemiseks. JK teatas töölepingu ülesütlemisest alates 16.07.2012. Maakohus ka lõpetas töölepingu eelnimetatud kuupäevast. Seega tööandja ei saa nõuda vähem etteteatud aja eest hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Seega kolleegium ei pea vajalikuks analüüsida otsust, mitu päeva tulnuks töötajal töötada korralise ülesütlemise korral.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TLS § 109 sätestab hüvise nõude töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis. Nimetatud paragrahvi lõike 4 kohaselt on tööandjal töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigust nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. Selle hüvitise suurust ja põhjendatust tulnuks tööandjal tõendada ja põhistada. Sellist nõuet ei ole AS Tallinna Toiduveod esitanud. Toimiku materjalide kohaselt AS Tallinna Toiduveod on taotlenud nimelt hüvitist töötajapoolse etteteatamistähtaja mittejärgmise eest. TsMS § 439 alusel ei saa kolleegium ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Menetluskulude jaotus Maakohus jättis menetluskulud 99 % ulatuses JK kanda ja 1% ulatuses AS Tallinna Toiduveod kanda. Apellant vaidlustas otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TSMS § 162 lg 4 ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kolleegium leiab, et AS-s Tallinna Toiduveod tööaja arvestuse pidamine ei olnud piisavalt selge, mida tööandja suutis alles maakohtus põhistada ja tõendada. Seega tööandja menetluskulude jätmine töötaja kanda oleks ebaõiglane. Lisaks sellele kuulub AS Tallinna Toiduveod hagi rahuldamisele osaliselt.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.