Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943

2(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 rikkumine ei saa mõjutada tehingu kehtivust. 09.09.2014.a tehing on kehtiv. Asjaõiguslik kokkulepe oli sõlmitud poolte vahel suuliselt ja omandiõiguse ülemineku kokkuleppele viitavad poolte tahteavaldused ja käitumine: üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine; Aktsiaseltsi NCC & PO kauba tagastamistest teavitamine, 09.09.2014.a arve väljastamine, deklaratsiooni tühistamine. Hageja ja kostja I vahel puudub vaidlus asjaõigusliku kokkuleppe osas. Asjakohatu on kostja II tuginemine Aktsiaseltsi NCC & PO poolt 15.09.2014.a esitatud raportile ja arestimisaktis toodud andmetele, kuna Aktsiaseltsil NCC & PO ei olnud tehingu teostamise ajal (kui deklaratsioon ja kaup olid tollikontrollis) õigus muuta kütuse omaniku nime oma süsteemis. Kostja II etteheide ostuarvest on asjakohatu, sest kostjal I puudus õigus väljastada pärast kauba tagastamise osas kokkuleppe saavutamist hagejale krediidiarvet, vaid ainult ostuarvet, kuna tegemist oli tollilaos toimuva tehinguga. Ei ole oluline, kas omandiõigus on üle läinud müügilepingu ülesütlemise tulemusel, kauba VÕS § 195 alusel tagastamise või uue müügitehingu sõlmimise tagajärjel. Arestimisakti allkirjastamisega kinnitas kostja I esindaja üksnes kohalolekut ning ei võtnud seisukohti vara kuuluvusest. Arestimistaktist nähtub, et juba arestimise ajal oli kostjat II teavitatud, et kütuse suhtes kehtib pandiõigus OÜ DAXIN Baltic kasuks, millest oli täiendavalt teavitatud kohtutäiturit 17.09.2014.a kostja I kirjas. Poolte vahel puudub vaidlus, et 08.08.2014.a kuulus kütus kostjale I ning seega on asjakohatu kostja II viide 08.08.2014.a laokirjale. Arestimise ajal oli hageja juba vara omanik. Tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Kostjal II puudub õigus tugineda tehingu tühisusele. Hageja ei olnud pahausklik. Kostja II varasemalt ei ole vaidlustanud kostja I ja hageja vahelist tehingut, mille puhul hageja müüs kostjale I identsete dokumentide alusel. Kostjate vastuväited

3(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 vallasvara arestimise akti allkirjastamisega kinnitanud kütuse kuulumist kostjale I ning 17.09.2014.a kohtutäiturile edastatud teates kinnitanud kütuse kuulumist üldse kolmandale isikule (OÜ-le DAXIN Baltic). Kostja I ei ole kinnitanud kütuse omandiõiguse üleandmist hagejale. Seega on tehingupartnerite seisukohad kütuse omandiõiguse kuuluvuse osas vastuolulised. 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktist nähtuvalt, ei ole arestitud kütust eelnevalt kellegi teise kasuks arestitud. Arestimise toimingu teostamisel ei ole kostja I aktist nähtuvalt teinud arestimise ajal avaldusi ega märkusi. Kostja I esindaja on arestimise aktis sisalduvate väidete õigsust kinnitanud oma allkirjaga. 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktis on selgelt kirjas, et täitedokumendist tuleneva kohustava nõude sisu on: arestida kostja II kasuks võlgnikule (aktis on võlgnikuna käsitletud kostja I) kuuluv 483 754 kg kütust, vara realiseerida ja saadud raha hoiustada. 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktiga arestiti 483 754 kg kütust ning kostja I esindaja on aktile alla kirjutanud, kinnitades sellega aktis sisalduvate andmete õigsust. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust selle üle, et 15.09.2014.a akti allkirjastamisega kinnitas kostja I esindaja, et kütus kuulub kostjale I. Kokkuvõtvalt ei kuulu arestitud kütus hagejale järgnevatel põhjustel: 1) tulenevalt tolliseaduse (TS) § 13 lg-st 1, mille tagajärg on tehingu tühisus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87); 2) kostja I on 15.09.2014.a arestimisel kinnitanud, et kütus kuulub kostjale I; 3) Aktsiaselts NCC & PO on arestimisel kinnitanud kütuse kuulumist kostjale I; 4) kostja I ja hageja ei ole sõlminud omandi üleandmise kokkulepet; 5) hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja I ei ole kütust tagastanud, 6) hageja on kinnitanud, et 09.09.2014.a aktis on selgelt viidatud valduse üleandmisele, 7) kostja I on kinnitanud, et kütus kuulub hoopis kolmandale isikule; 8) 08.08.2014.a laokiri nr 08082014/04, mis tühistas 07.08.2014.a laokirja nr 07082014-3; 9) Aktsiaselts NCC ja PO ei teinud märkusi kütuse võimaliku kuulumise osas hagejale; 10) Aktsiaselts NCC & PO laoarvestuses on 30.09.2014, 31.10.2014 ja 30.11.2011 seisuga vaidlusalune kütus kajastatud kostja I kütusena. Antud juhul tehingu tegemise soovi osas tolli poole nõusoleku saamiseks pöördutud ei ole. Arestimisel on kinnitatud OÜ-l DAXIN Baltic pandiõiguse olemasolu ning esitatud selle kinnituseks ka 08.08.2014.a laokiri nr 08082014/04, kuid kostjat II ega kohtutäiturit ei teavitatud vaidlusaluse kütuse väidetavast omandiõiguse üleminekust. Lisaks sellele on arestimisel aktist nähtuvalt viibinud ka hagejat esindav Tatjana Kostrõkina ise. Aktist nähtuvalt kolmandate isikute vastuväited arestimisele puuduvad, muude avalduste ja märkuste all on kajastatud vaid Aktsiaselts NCC & PO teavitus pandiõiguse kohta. Seega kuulus 15.09.2014.a arestimise aktist tulenevalt Aktsiaseltsile NCC & PO kui antud menetluses kolmandale isikule teadaolevalt vaidlusalune kütus 15.09.2014.a kostjale I. Hageja selgitused seoses kreeditarvega panevad veelgi rohkem kahtluse alla omandiõiguse üleandmise kokkuleppe sõlmimise. Hageja tugines väidetavale kütuse ostmisele alles 07.11.2014.a kohtule edastatud määruskaebuse vastuses. Täitemenetluses ning kohtule esitatud hagiavalduse lisana hageja väidetavat 09.09.2014.a müügiarvet esitanud ei ole. Väidetavast 09.09.2014.a müügitehingust ei ole sõnagi ei hageja täitemenetluses esitatud avalduses ega ka 13.10.2014.a kohtule edastatud hagiavalduses ega hagi tagamise avalduses. Kostja II hinnangul on oma sisult täiesti erinevad tehingud „ülesütlemine“ ja saadu „tagastamine“ ning „ostmine“. Lisaks sellele, et kostja I ja hageja on raamatupidamislikult vormistanud väidetava tehingu ebakorrektselt, on hageja ise korduvalt välja toonud, et ta „ostis“ kütuse kostjalt I. Eeltoodu ning vastuse punktis 4. kajastatud asjaolud kinnitavad kostja II hinnangul veelgi, et hageja on nii menetlusdokumentide kui ka juba ühe dokumendi siseselt esitanud kohtule vastakaid seisukohti tehingu väidetava toimumise protsessi osas – seega puudub ka hagejal endal selgus, kas üldse ja mis vormis väidetav tehing toimus, mis viitab omakorda sellele, et omandi üleandmise kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Lisaks on kostja I küll vastuses kohtule kinnitanud, et hageja on vaidlusaluse kütuse omanik, kuid mil viisil ta on väidetavalt omanikuks saanud, seda kostja I kinnitanud ei ole. Eeltoodu seab kostja II hinnangul kahtluse alla kostja I poolt 09.09.2014.a hagejale esitatud arve kui tõendi kui ka väidetava tehingu toimumise usaldusväärsuse.

4(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 Vastuolud nii tehingupartnerite kui ka isikute endi kinnitustes/selgitustes annavad kostja II hinnangul tunnistust sellest, et tehing (omandiõiguse üleandmine) ei ole toimunud. Kostja II hinnangul on kostja I kohtule edastatud kinnitus ebausaldusväärne. Seda alljärgnevatel põhjustel: 1) 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktis on selgelt kirjas, et täitedokumendist tuleneva kohustava nõude sisu on: arestida kostja II kasuks võlgnikule (aktis on võlgnikuna käsitletud kostjat I) kuuluv 483 754 kg kütust, vara realiseerida ja saadud raha hoiustada. 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktiga arestiti 483 754 kg kütust ning kostja I esindaja on aktile alla kirjutanud, kinnitades sellega aktis sisalduvate andmete õigsust. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust selle üle, et 15.09.2014.a akti allkirjastamisega kinnitas kostja I esindaja, et kütus kuulub kostjale I. Seega kinnitas kostja I 15.09.2014.a seisuga, see tähendab pärast väidetavat kütuse omandi üleandmist 09.09.2014.a, vaidlusaluse kütuse kuulumist iseendale; 2) 17.09.2014.a kohtutäiturile edastatud teates on kostja I kinnitanud kütuse kuulumist üldse kolmandale isikule (OÜ-le DAXIN Baltic); 3) 24.11.2014.a edastatud vastuses on kostja I kinnitanud kütuse kuulumist hagejale; 4) 16.09.2014.a edastas OÜ DAXIN Baltic kohtutäiturile taotluse vara arestist vabastamiseks tulenevalt asjaolust, et kütus kuulub OÜ-le DAXIN Baltic. OÜ DAXIN Baltic edastas taotluse lisana kohtutäiturile ka 08.08.2014.a laokirja, mille kohaselt kuulus kütus kostjale I. 17.09.2014.a hommikul on kostja I esindaja Nikolai Vassiltšenko allkirjastanud kinnituse, mille kohaselt vastavalt laokirjas nr 08082014/4 märgitule ei vabastanud OÜ DAXIN Baltic kütust pandi alt ning kostjal I tuli vastavalt kütus OÜ-le DAXIN Baltic tagasi anda. Kostja I edastas vastava kinnituse OÜ-le DAXIN Baltic, kes edastas selle omakorda kohtutäiturile; 5) 18.09.2014.a on hageja esindaja edastanud kohtutäiturile avalduse, milles palub vara arestist vabastada tulenevalt asjaolust, et kütus kuulub hagejale; 6) kostja I seisukohad muutuvad kostja II hinnangul vastavalt sellele, milline lahendus on isikule soodsam/eelistatum, et vabastada kostja II kasuks arestitud vara aresti alt. Saades teada, et kolmas isik väidab täitemenetluses, et arestitud kütus kuulub kolmandale isikule, on kostja I koheselt edastanud ka kinnituse kütuse isikule kuulumise osas. Hageja poolt hagi esitamisel on kostja I koheselt muutnud oma seisukohta. Samas välistavad kõik kolm eelnevalt väljatoodud kinnitust täielikult üksteist. Hageja teadis väidetava tehingu tegemise ajal, et kütus on tollikontrollis ning kütusega tehtavate tehingute tegemine on lubatud vaid tolli nõusolekul. Samuti oli hageja väidetava tehingu sõlmimise ajal teadlik, et kostja I tegevusluba on tühistatud, ning et kostja I suhtes on käimas maksumenetlus. Seega ei saanud hageja väidetava tehingu sõlmimise ajal olla heauskne. TS § 13 lg-st 1 tuleneva keelu mõte on kaasa tuua ka asjaõiguslepingu tühisus. Kostja II hinnangul on keelu eesmärk vältida tollijärelevalve all oleva kauba selle kontrolliperioodil tolli loata kolmandate isikute valdusesse ja/või omandisse sattumist. Kostja II leiab, et võõrandamise korral on sätte mõte keelata isikul kauba omandi üleandmine ja tuua kaasa omandi üleandmise kokkuleppe (asjaõiguslepingu) tühisus. Nii kontrollib toll vajadusel kaupa, asjakohaste kaubanduspoliitiliste meetmete rakendatust, tollideklaratsioonil esitatud andmete õigsust ning vabastab kauba alles siis, kui kõik tingimused on täidetud. Kui vajalikke dokumente ei esitata või ei täideta tolli korraldusi, ei ole võimalik kaupa vabastada. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel 09.09.2014.a väidetavalt sõlmitud omandi üleandmise kokkulepe ei ole tühine tulenevalt TsÜS §-st 87, leiab kostja II, et tehing on eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tühine tulenevalt TsÜS § 86 lg st 1, mille kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Esiteks on vaidlusaluse kütuse omandiõigus väidetavalt üle antud ajal, mil kütus oli TS § 13 lg 1 mõttes tollijärelevalve all, millest tulenevalt oli kütusega tehingute tegemine keelatud, see tähendab lubatud vaid tolli nõusolekul, seega oli maksuhalduri hinnangul heade kommete vastane väidetav omandiõiguse üleandmine ehk käsutustehing juba iseenesest. Teiseks on väidetav tehing kostjat II kui võlausaldajat kahjustav ning hagejat kui teist võlausaldajat soosiv, seega oleks heade kommete vastane ka tehingu tegemise eesmärk. Eesti kohtupraktikas on tunnustatud seda, et lisaks tehingu kehtetuks tunnistamisele tagasivõitmise korras

5(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise alustel on võimalik tugineda ka tehingu tühisusele, kui tagasivõitmise alust ei ole, kuid tehing on heade kommetega vastuolus seetõttu, et tehinguga on kahjustatud teisi võlausaldajaid või on eelistatud teatud võlausaldajaid. Kostja I on juba enne 09.09.2014.a väidetava tehingu tegemist sisuliselt kinnitanud, et ta ei ole maksevõimeline. Esimese astme kohtu otsus

6(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 viidatud keelu mõte on keeldu rikkuvad tehingud ära hoida ning vältida tollijärelevalve all oleva kauba selle kontrolliperioodil tolli nõusolekuta kolmandate isikute valdusesse ja/või omandisse sattumist. Kohus osundas, et vastavalt TS §-le 14, on tollieeskirjade rakendamisel Maksu- ja Tolliameti ülesanne ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja liiduväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. Kostja II tõi esile, et toll kontrollib vajadusel kaupa, asjakohaste kaubanduspoliitiliste meetmete rakendatust, tollideklaratsioonil esitatud andmete õigsust ning vabastab kauba alles siis, kui kõik tingimused on täidetud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et viidatud sätte eesmärk on vaid tolliprotseduuride lihtsustamine. Maakohtu hinnangul on TS § 13 lg 1 eesmärk tagada üheselt ja vaidlusteta selgus selles, kes on tollikontrollis oleva kauba omanik arvestades kütuse kui maksuobjekti iseärasusi. Tollikontrolli ajal peab olema kahtlusteta selge, kes on kauba omanik, kas kauba omanikul on vastava kauba käitlemiseks vajalik tegevusluba ja kes on kohustatud tasuma vajalikke makse või aktsiise jne. Just seetõttu on seadusandja pidanud vajalikuks tollikontrollis oleva kaubaga tehingute tegemiseks tolli nõusolekut ning kohtu hinnangul toob keelu rikkumine kaasa tehingu tühisuse. Kuivõrd TS § 13 lg 1 peab tagama tollikontrollis oleva kauba selged omandisuhted, leidis kohus, et TS § 13 lg 1 keeldu rikkuv käsutustehing (asjaõigusleping) omandi üleandmiseks tuleb lugeda tühiseks, kohustustehingut (müügilepingut) TS § 13 lg 1 sätestatud keeld ei mõjuta. Seega ei lähe tollijärelevalve all oleva kauba omand ostjale üle. Lisaks näeb tolliseadus ette sanktsiooni viidatud eelpool viidatud sätte rikkumise eest. Vaidlust ei ole selles, et 09.09.2014.a hageja ja kostja vahel sõlmitud asjaõiguslepingu sõlmimiseks tolli aktsepteeringut ei olnud. Seega jäi kohus seisukohale, et 09.09.2014.a tehing on tühine ning kütuse omand hagejale üle ei läinud ning kütuse omanik on jätkuvalt kostja I. Eeltoodust tulenevalt jäi kohus seisukohale, et täitemenetluse nr 022/2014/5281 raames 15.09.2014.a vallasvara arestimise akti alusel arestitud kütus on jätkuvalt kostja I omandis. Täitemenetluses on võlgnik kostja I, kes oli maakohtu hinnangul arestitud vara omanik. Eeltoodust tulenevalt tuli hagi jätta rahuldamata, vara arestist vabastamata ja sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/5281 ei ole käesoleval juhul lubamatu. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel maakohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus

7(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 mingit käitumist ja selleks on olemas ka vajalik mehhanism (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-21-79-08, p 15). Tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 on Riigikohus selgitanud, et TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust, kui keelu mõte ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-19-05). On vajalik uurida, kas TS §-s 13 sätestatud keelu eesmärk oli keelu rikkumise korral tehingu tühisuse kehtestamine või mingi muu tagajärg. Hageja jäi seisukohale, et TS §-s 13 sätestatud keelul puudub tsiviilõiguslik tähendus ja selle rikkumine ei too kaasa tsiviilõiguslikku tagajärge. Tolliseadus kuulub avaliku õiguse õigusharru. Käesolevas vaidluses on esmatähtis selgitada, milliseid õigussuhteid reguleerib tolliseadus. Tulenevalt TS §-st 1 reguleerib tolliseadus eelkõige tolli ja isiku õigusi ja kohustusi riikliku järelevalve teostamisel tolli poolt ja vastutust tollieeskirjade rikkumise eest. Tolliseaduse ja TS § 13 eesmärk ei ole tsiviilõiguslike suhete, sh võlaõiguslike ja asjaõiguslike suhete, reguleerimine. Käesolevas asjas on tegemist haldusõigusharuga, mis reguleerib õigussuhteid tolliformaalsuse täitmisel. TS § 13 rikkumise puhul on tegemist haldusõiguse rikkumisega. TS § 13 rikkumise eest on ettenähtud TS § 76 haldusvastutusrahatrahv või arest füüsilise isiku puhul ning trahv kuni 3200 eurot juriidilise isiku puhul. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et TS § 13 ei reguleeri isikute asjaõiguslikke ja võlaõiguslikke suhteid. Arvestades sama paragrahvi teist ja kolmandat lõiget on selge, et sätte eesmärk on takistada kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimist, mitte omandiõiguse reguleerimine ega tuvastamine. Nimetatud paragrahviga taheti takistada kauba ebaseaduslikult Eesti territooriumile sissetoomist, ehk tolli poolt kontrollimata ja aktsepteerimata kauba Eesti territooriumil vabaringlusesse väljaviimist ning samas sissetoomist kauba, mille eest ei ole tollimaksu ega muud seaduses ettenähtud tasusid makstud. Analoogse paralleeli võib tuua alkoholiseaduses (AlkS) sätestatud keelu puhul. Näiteks alkoholiseaduse § 41, mille kohaselt alkohoolse joogi jaemüük kioskist või tänava- või turukaubanduse korras on keelatud. Siiski ei ole sellise keelu rikkumise tagajärg alkohoolse joogi müügitehingu tühisus, vaid toob AlkS § 65 kohaselt sanktsioonid müüjale - trahv. Samas nt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 491 sätestab, et maksumärke, mis on alkoholi müügipakendile kinnitamata, on keelatud võõrandada. Samas sellise keelu rikkumine toob kaasa haldusvastutuse, mitte võõrandamistehingu tühisust. Käibemaksuseaduses (KMS) puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see kokkulepe tühine. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse osutaja, s.o töövõtja ja viimase poolt käibemaksu tasumata jätmine ei mõjuta töövõtulepingu kehtivust. Hageja on seisukohal, et TS § 13 reguleerib mitte asjaõiguslikke suhteid, vaid tolliprotseduuride täitmise mehhanismi (menetlust) ning tolli ja isikute kohustusi tollieeskirjade täitmisel. Asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused on sätestatud asjaõigusseaduses ning asjaõigusseaduse kohaselt on vallasomand kostjalt I hagejale üle läinud vastava kokkuleppe sõlmimisel. Hageja selgitas, et tollikontroll on kõigepealt suunatud Eesti territooriumile toodava kauba kvaliteedi ja seaduses sätestatud normidele vastavuse kontrollile, kuna nimetatust sõltuvad otseselt tollimaksud, aktsiisid ja muud riigilõivud. Käesolevas vaidluses tollikontroll oli tingitud sellest, et toll kontrollis kütuse kvaliteeti, milleks oli võetud vastavad proovid. Hageja juhtis tähelepanu, et 09.09.2014.a toimunud tehingu raames ei olnud kaup tollilaost tolli nõusolekuta väljaviidud, ega kuidagi kahjustatud ega hävitatud. Asjaolu, et pooled ei ole omandi üleminekust tolliametnikku teavitanud ega tolli nõusolekut küsinud, ei muuda omandiõiguse ülemineku fakti olematuks. Hageja jäi seisukohale, et tegemist ei ole niivõrd tõsise rikkumisega, mis annaks alust väita, et tegemist on tühise tehinguga. Hageja juhtis tähelepanu, et isegi kui vaadata haldusvastust, mis on sellise rikkumise korral ettenähtud, siis tegemist on rahatrahvi ja arestiga. See tähendab hageja arvates, et ka seadusandja ei pidanud vajalikuks esiteks sätestada tehingu tühisuse seaduses/sättes ega määrata tõsisema karistuse, kui väärteo eest. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et Harju Maakohus on valesti tõlgendanud ja

8(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 kohaldanud TS § 13 ja TsÜS § 87, mille alusel on jõudnud väärale seisukohale, et 09.09.2014.a kostja I ja hageja vahel toimunud asjaõiguslik kokkulepe vallasomandi üleminekuks on tühine. Hageja jäi seisukohale, et TS § 13 lg-s 1 keeldu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, sest tegemist on haldusõiguse rikkumisega, mille eest on ettenähtud haldusvastutus. Arvestades, et arestitud kütuse omanik on hageja, puudus kohtutäituril õiguslik ja faktiline alus NCC & PO AS tollilaos mahutis nr 6 oleva kütuse arestimiseks. 29.01.2015.a vara müügi akti alusel oli vaidlusalune vara täitemenetluse raames müüdud. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2014.a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-14-52011 hoiustab kohtutäitur vara müügist saadud tulemi (173 242,00 eurot) kostja II deposiidikontol. Hageja selgitas, et ebaseaduslikult vara arestimisega ja hiljem selle müümisega oli riivatud hageja omandiõigust, mis on lubamatu. Seatud arest ja läbiviidud vara müük kitsendasid vara omaniku põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Põhiseaduse § 32 lg 2 teise lause kohaselt sätestab kitsendused omandile seadus. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 on kohaldatav sellistele nõuetele, mida esitatakse maksumenetluses maksukohustuslase vastu, ning sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes täitetoimingut sooritada (RKÜKo asjas nr 3-3-1-28-11, p 45). Hageja selgitas, et ei MKS § 1361 lg 1 alusel saadud täitetoimingu luba ega sellekohane kohtumäärus ei anna õiguslikku alust teha MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid maksumenetlusvälise isiku vara suhtes, ehk hageja vara suhtes. Praegusel juhul on vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmine takistatud seetõttu, et täiteasja täitemenetluse võlgnik on kostja I, kes ei ole arestitud vara omanik. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada hageja vara suhtes läbiviidud täitemenetlus lubamatuks ning kohustada kohtutäiturit Elin Villippus ́t 15.09.2014.a vallasvara arestimise akti alusel arestitud ja 29.01.2015.a toimunud hageja vara müügist saadud raha tagastada hagejale. Vastustajate seisukoht

9(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943

10(11)

Tsiviilasi nr 2-14-58943 oleks see TS § 13 lg-st 1 tuleneva keelu rikkumise tõttu tühine, ning et ka sellel põhjusel ei saanud hageja olla vaidlusaluse vallasasja omanik ning hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.