Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
06. veebruar 2015.a, Tartu mnt 85, Tallinnas
Hagihind
2-14-58943 XXXOÜ hagi AS XXX, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/5281 6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Tatjana XXX (e-post XXX); Kostja I: AS XXX (registrikood XXX; asukoht XXX); tehinguline esindaja Oksana XXX Kostja II: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349; asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), tehingulased esindajad Maarja XXX, Tanel XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
06. jaanuar 2015.a, avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalesid
Hageja tehinguline Tatjana XXX Kostja I tehinguline esindaja Oksana XXX Kostja II tehingulised esindajad Maarja XXX ja Tanel XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXOÜ hagi AS XXX, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/5281 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ XXX esitas 13.10.2014.a Harju Maakohtule hagi AS XXX ja Eesti Vabariigi vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/5281.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs OÜ XXX07.08.2014.a AS-le XXX 978 459 kg diislikütust. Kütuse üleandmise kohta oli 07.08.2014.a poolte vahel vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt nr 14/08/07-1. 07.08.2014.a aktis pooled kinnitasid, et tehing toimub vastavalt tarnetingimustele Incoterms 2000 DDU (Delivered Duty Unpaid). Alates 07.08.2014.a asus AS-le XXX müüdud kütus AS-i XXXtollilaos aadressil Lao 14, Maardu kütusemahutites nr 6 ja 7. Tulenevalt sellest, et AS XXX on tasunud hagejale ülalmainitud kütuse eest vaid osaliselt ning sellest, et kostjal I on tekkinud raskused kauba realiseerimise ja kütuse käitleja tegevusloaga, otsustasid pooled kütuse OÜ-le XXXtagastada ja tehingu üles öelda. 09.09.2014.a vormistasid AS XXX ja OÜ XXXüleandmise-vastuvõtmise akti nr 14/09/09, mille kohaselt andis AS XXX üle ja OÜ XXXvõttis vastu AS XXXtollilaos diislikütus 10PPM koguses 95 350 kg ja EDK koguses 483 754 kg. 08.09.2014.a telefoni teel teavitas AS XXX maksuhaldurit kütuse impordist loobumise soovist ja 10.09.2014.a kirjalikus avalduses palus impordideklaratsiooni tühistada.
3.08.09.2014.a esitas Maksu- ja Tolliamet Tallinna Halduskohtule taotluse MKS § 1361 lg 11 p 1 alusel loa saamiseks AS XXX 483 754 kg olemasoleva imporditud vedelkütuse, mis hetkel asub XXXAS tollilaos, arestimiseks kohtutäituri poolt Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ning vastavalt MKS § 1361 lg-le 12 loa andmiseks kohtutäiturile arestitud vara realiseerimiseks ja müügist saadud raha hoiustada MTA deposiidikontol. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.09.2014 määrusega MTA määruskaebuse ja andis kohtutäiturile loa AS XXX 483 754 kg olemasoleva imporditud vedelkütuse, mis asub hetkel XXXAS tollilaos, arestimiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning arestitud vara realiseerimiseks ja müügist saadud raha hoiustamiseks MTA deposiidikontol.
4.Täitemenetluse nr 022/2014/5281 raames arestis 15.09.2014.a kohtutäitur Elin Vilippus vallasvara arestimise akti alusel AS-i XXX tollilaos aadressil Loa 14, Maardu kütusemahutis nr 6 oleva kütuse. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse nr 022/2014/5281 raames 15.09.2014.a vallasvara arestimise akti alusel arestitud kütus on OÜ XXX omand. Seega hagejal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Täiteasja täitemenetluse võlgnikuks on kostja I, kes ei ole arestitud vara omanik. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada OÜ-le XXX vara suhtes läbiviidud täitemenetlus lubamatuks ning kohustada kohtutäiturit Elin Villippus ́t 15.09.2014.a vallasvara arestimise akti alusel arestitud OÜ XXX
vara, mis asub XXXAS tollilaos mahutis nr 6, arestist vabastama. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
5.Kostja I tunnistab hagi ja palub selle rahuldada. Kostja kinnitab, et täiteasja nr 022/2014/5281 menetluse raames 15. septembril 2014.a arestitud kohtutäituri poolt lao kütusemahutis nr 6 oleva kütuse omanik on OÜ XXX. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusaluse kütuse suhtes omandiõigus on 09.09.2014.a üle läinud OÜ-le XXX, kes on alates 09.09.2014.a vallasvara omanik. Kostja I palub jätta kõik menetluskulud kostja II kanda. Arvestades, et hageja ja kostja I vahel puudub vaidlus hagiavalduses toodud asjaolude üle, ei ole ka põhjendatud mõista kostjalt I hageja menetluskulusid.
6.Kostja II hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja II hinnangul 15.09.2014.a arestimise ajal oli ja on endiselt vaidlusaluse kütuse omanikuks AS XXX. XXXOÜ on 14.10.2014.a Harju Maakohtu määrusest tulenevalt kohtule ise kinnitanud, et XXXOÜ müüs 07.08.2014.a AS-ile XXX 978 459 kg diislikütust ning kütuse valdus anti üle samal päeval. Seega läks kütuse omand 07.08.2014 üle AS-ile XXX. 26.08.2014 on maksuhaldur AS-ile XXX koostanud aktsiisikauba (erimärgistatud diislikütus suvine klass C, kogus 483 754 kg) järelevalve alla jätmise teate. Perioodil 27.08 kuni 16.09 olid 27.08.2014 deklaratsioon ja eelnimetatud kaup tollikontrollis, see tähendab, et eelnimetatud perioodil olid deklaratsioon ja kaup tollijärelevalve all. AS XXX ja XXXOÜ vormistasid 09.09.2014.a üleandmise-vastuvõtmise akti nr 14/09/09, mille kohaselt andis AS XXX üle ja XXXOÜ võttis vastu laos diislikütuse 10PPM koguses 95 350 kg ja EDK koguses 483 754 kg. Asjaolu, et deklaratsiooni tühistamine 16.09.2014.a aktsepteeriti, ei muuda fakti, et perioodil 27.08 kuni 16.09 olid deklaratsioon ja kaup kontrollis ning kaubaga tehingute tegemine oli lubatud vaid tolli aktsepteeringul. Toll XXXOÜ ja AS XXX vahel väidetavalt toimunud tehingut (kütuse omandiõiguse üleandmine) aktsepteerinud ei ole. Seega ei olnud AS XXX vastaval perioodil õigustatud kütust võõrandama. Lisaks sellele, et eeltoodud viisil toimimine on seaduses sätestatud väärteona, mille eest on ette nähtud karistus, on vastavat keeldu rikkudes sõlmitud tehing ka tühine.
7.AS XXX ja XXXOÜ ei ole sõlminud omandi üleandmise kokkulepet. Kohtule edastatud 09.09.2014.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 14/09/09 on allkirjastatud AS XXX ja XXXOÜ esindajate poolt, laopidaja Aktsiaseltsi XXXesindaja akti allkirjastanud ei ole. AS-i XXX poolt tollideklaratsiooni tühistamine ei tõenda kütuse kuulumist XXXOÜ-le. AS XXX kui alates seisuga 07.08.2014 kütuse omandi üleandmiseks õigustatud isik on 15.09.2014 vallasvara arestimise akti allkirjastamisega kinnitanud kütuse kuulumist AS-ile XXX ning 17.09.2014 kohtutäiturile edastatud teates kinnitanud kütuse kuulumist üldse kolmandale isikule (OÜ-le XXX). AS XXX ei ole kinnitanud kütuse omandiõiguse üleandmist XXXOÜ-le. Seega on tehingupartnerite seisukohad kütuse omandiõiguse kuuluvuse osas vastuolulised.
8.15.09.2014.a vallasvara arestimise aktist nähtuvalt, ei ole arestitud kütust eelnevalt kellegi teise kasuks arestitud. Arestimise toimingu teostamisel ei ole AS XXX aktist nähtuvalt teinud arestimise ajal avaldusi ega märkusi. AS XXX esindaja on arestimise aktis sisalduvate väidete õigsust kinnitanud oma allkirjaga. 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktis on selgelt kirjas, et täitedokumendist tuleneva kohustava nõude sisuks on: arestida maksuhalduri kasuks võlgnikule (aktis on võlgnikuna käsitletud AS-i XXX) kuuluv 483 754 kg kütust, vara realiseerida ja saadud raha hoiustada. 15.09.2014.a vallasvara arestimise aktiga arestiti 483 754 kg kütust ning AS-i XXX esindaja on aktile alla kirjutanud, kinnitades sellega aktis sisalduvate andmete õigsust. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust selle üle, et 15.09.2014.a akti allkirjastamisega kinnitas AS-i XXX esindaja, et kütus kuulub AS-ile XXX. Kokkuvõtvalt ei kuulu arestitud kütus XXXOÜ-le järgnevatel põhjustel: 1) tulenevalt TS § 13 lg-st 1, 2) AS XXX on 15.09.2014 arestimisel kinnitanud, et kütus kuulub AS-ile XXX, 3) Aktsiaselts XXXon
arestimisel kinnitanud kütuse kuulumist AS-ile XXX, 4) AS XXX ja XXXOÜ ei ole sõlminud omandi üleandmise kokkulepet, 5) XXXOÜ on hagiavalduses kinnitanud, et AS XXX ei ole kütust tagastanud, 6) XXXOÜ on kinnitanud, et 09.09.2014 aktis on selgelt viidatud valduse üleandmisele, 7) AS XXX on kinnitanud, et kütus kuulub hoopis kolmandale isikule. Kostja II palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 järgi kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja müüs 07.08.2014.a kostjale I 978 459 kg diislikütust (tl 8-11). Pooled ei vaidle ka selle üle, et 09.09.2014.a so ajal, kui kaup viibis tollijärelevalve all, vormistasid hageja ja kostja I üleandmise-vastuvõtmise akti nr 14/09/09, mille kohaselt andis kostja I üle ja hageja võttis vastu AS XXX tollilaos diislikütus 10PPM koguses 95 350 kg ja EDK koguses 483 754 kg (tl 12-12A, ). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.09.2014 määrusega MTA määruskaebuse ja andis kohtutäiturile loa AS XXX 483 754 kg olemasoleva imporditud vedelkütuse, mis asub hetkel XXXAS tollilaos, arestimiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning arestitud vara realiseerimiseks ja müügist saadud raha hoiustamiseks MTA deposiidikontol (tl 15-26). Täitemenetluse nr 022/2014/5281 raames arestis 15.09.2014.a kohtutäitur vallasvara arestimise akti alusel AS-i XXX tollilaos aadressil Loa 14, Maardu kütusemahutis nr 6 oleva kütuse (tl 30-35). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Vaidlus on selles, kas hageja on arestitud diislikütuse omanik. Kostja I ja hageja on seisukohal, et kütuse omanik on hageja, kostja II leiab, et kütuse omanik on kostja I. Kostja II leiab, et 09.09.2014.a sõlmitud tehingu tulemusel ei ole kütuse omandiõigus kostjale I üle läinud põhjusel kostja I ja hageja ei ole sõlminud omandi üleandmise kokkulepet. Kohtule esitatud 09.09.2014 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 14/09/09 on allkirjastatud kostja I ja hageja esindajate poolt, laopidaja Aktsiaseltsi XXX esindaja akti allkirjastanud ei ole (tl). 09.09.2014 akt on pealkirjastatud "üleandmise-vastuvõtmise akt nr 14/09/09". Akti kohaselt kostja I esindaja "andis üle" ja hageja esindaja "võttis vastu" Aktsiaseltsi XXX tollilaos asuva aktis nimetatud kütuse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokkuleppinud, et omand läheb üle omandajale. Riigikohtu 30.09.2002 lahendi nr 3-2-1-93-02 kohaselt näeb AÕS § 92 lg 1 vallasasja omandiõiguse üleminekuks ette kaks tingimust: asja valduse üleandmise omandajale ja kokkuleppe sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõiguslepingu). Hageja leiab, et asjaõigusleping on hageja ja kostja I vahel sõlmitud suuliselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, erinevalt kinnisasjast ei nõua seadus vallasomandi omandiõiguse üleandmiseks kirjaliku asjaõiguslepingu sõlmimist. Kohus nõustub siinjuures ka kostja I poolt esiletooduga, et ka 07.08.2014.a tehing oli vormistatud sarnase üleandmise- vastuvõtu aktiga 14/08/07-1 (tl 10-11). Ka nimetatud tehingust ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud eraldi asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks. Kohus märgib, et eeltoodust järelduvalt oli suuliste asjaõiguslepingute sõlmimine poolte tavapärane praktika. Juhul, kui asuda seisukohale, et pooled ei sõlminud 09.09.2014.a kütuse omandi üleminekuks asjaõiguslepingut, peaks asuma kohus
seisukohale, et ei ole sõlmitud ka 07.08.2014.a tehingu asjaõiguslepingut ning kütuse omanik oleks jätkuvalt hageja. Seega ei ole kostja II väited asjaõiguslepingu puudumise kohta asjakohased.
12.Kostja II leiab, et hageja ei ole kütuse omanik ka põhjusel, et kostja I on arestimisel kinnitanud, et kütus kuulub talle ning hiljem on kinnitanud, et kütus kuulub hoopis kolmandale isikule. Kohus möönab, et kostja I on täitemenetluse käigus käitunud tõepoolest vastuoluliselt: nii on kostja I kinnitanud, et kütus kuulub hoopis kolmandale isikule (tl 75), arestimise juures ei toonud kostja I esile, et kütus kuulub kolmandale isikule (tl 30-35). Samas on kohus seisukohal, et nimetatud käitumine ei mõjuta iseenesest 09.09.2014.a tehingu kehtivust. Vaidlust ei ole, et selline tehing on 09.09.2014.a sõlmitud.
13.Ka ei mõjuta tehingu kehtivust iseenesest see, et menetluse käigus on hageja seisukohad olnud vastuolulised ka selles, kas tegemist oli uue müügilepinguga või vana 07.08.2014.a müügilepingu ülesütlemise ning kauba tagastamisega. Kohus nõustub hagejaga selles, et viidatud tehingute õiguslik tagajärg on sama - omandiõiguse üleminek.
14.Lisaks on kostja II seisukohal, et viidatud tehing on tühine, kuna tehing on teostatud seadust rikkudes. Tolliseaduse (TS) § 13 lg 1 kohaselt tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus ei nõustu hageja ja kostja I seisukohaga selles, et tegemist on haldusõigusnormiga ning viidatud sätte rikkumine toob kaasa vaid süüteomenetluse tollieeskirjade rikkumise eest ja trahvi, mitte tsiviilõiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et viidatud keelu mõtteks on keeldu rikkuvad tehingud ära hoida ning vältida tollijärelevalve all oleva kauba selle kontrolliperioodil tolli nõusolekuta kolmandate isikute valdusesse ja/või omandisse sattumist. Kohus osundab, et vastavalt TS §-le 14, on tollieeskirjade rakendamisel Maksu- ja Tolliameti ülesanneteks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja liiduväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. Kostja II on esile toonud, et toll kontrollib vajadusel kaupa, asjakohaste kaubanduspoliitiliste meetmete rakendatust, tollideklaratsioonil esitatud andmete õigsust ning vabastab kauba alles siis, kui kõik tingimused on täidetud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et viidatud sätte eesmärk on vaid tolliprotseduuride lihtsustamine. Kohtu hinnangul on TS § 13 lg 1 eesmärgiks tagada üheselt ja vaidlusteta selgus selles, kes on tollikontrollis oleva kauba omanik arvestades kütuse kui maksuobjekti iseärasusi. Tollikontrolli ajal peab olema kahtlusteta selge, kes on kauba omanik, kas kauba omanikul on vastava kauba käitlemiseks vajalik tegevusluba ja kes on kohustatud tasuma vajalikke makse või aktsiise jne. Just seetõttu on seadusandja pidanud vajalikuks tollikontrollis oleva kaubaga tehingute tegemiseks tolli nõusolekut ning kohtu hinnangul toob keelu rikkumine kaasa tehingu tühisuse.
15.Kuivõrd TS § 13 lg 1 peab tagama tollikontrollis oleva kauba selged omandisuhted, leiab kohus, et TS § 13 lg 1 keeldu rikkuv käsutustehing (asjaõigusleping) omandi üleandmiseks tuleb lugeda tühiseks, kohustustehingut (müügilepingut) TS § 13 lg 1 sätestatud keeld ei mõjuta. Seega ei lähe tollijärelvalve all oleva kauba omand ostjale üle. Lisaks näeb tolliseadus ette sanktsiooni viidatud eelpool viidatud sätte rikkumise eest. Vaidlust ei ole selles, et 09.09.2014.a hageja ja kostja vahel sõlmitud asjaõiguslepingu sõlmimiseks tolli aktsepteeringut ei olnud. Seega on kohus seisukohal, et 09.09.2014.a tehing on tühine ning kütuse omand hagejale üle ei läinud ning kütuse omanikuks on jätkuvalt kostja I.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et täitemenetluse nr 022/2014/5281 raames 15.09.2014.a vallasvara arestimise akti alusel arestitud kütus on jätkuvalt kostja I omand. Täitemenetluses on võlgnikuks kostja I, kes on kohtu hinnangul arestitud vara omanik. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, vara arestist vabastamata ja sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/5281 ei ole käesoleval juhul lubamatu.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.