Võlaõigus › Töövõtulepingud

Pooled sõlmisid 10.08.2012 ehituse töövõtulepingu nr 10.08/12. Lepingu objektiks oli lüpsilauda ehitus koos lägahoidlaga ning lüpsilauda seadmete müük ja paigaldus koos installeerimisega. Lepingus ettenähtud tööd olid jaotatud viieks blokiks (lepingu lisa 1): laudaga seotud ehitustööd; katusega seotud tööd; piimaruumi ja olmeplokiga seotud tööd ning eritööd; laudaseadmed; sõnnikuhoidla ja süsteemiga seotud tööd. Lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi hageja lõpetama lauda ehitustööd hiljemalt 30.11.2012, s.h pidid seadmed olema paigaldatud ja installeeritud selliselt, et kostja saaks hakata lauta sihipäraselt kasutama. Olmeruumide ehitustööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 21.12.2012. Lepingu punkti 8.1.14 kohaselt kohustus kostja sõlmima lepingus toodud seadmete (laudaseadmed ja sõnnikuhoidla seadmed) tarnimiseks ja paigaldamiseks kokkulepped seadmete tarnijatega iseseisvalt selliselt, et hageja kaudu vaid tasutakse seadmete tarnijatele. 31.10.2013 sõlmisid hageja ja kostja omavahel alltöövõtulepingu nr 1, mille kohaselt kohustus kostja ise teostama alltöövõtu korras osad lepingus sisaldunud tööd: lauda põranda lammutamine 1-15 postivahe; külmaveetrassi väljaehitus 100 jm koos pumbaga; elektritööd koos piksekaitse ja maandusega; valveseadmed ja internetiühendus kmpl.; muud ehitusobjektil tehtavad lisatööd, mida hageja tellib kostjalt ja mis määratletakse täpsemalt üleandmise-vastuvõtmise aktis. 24.11.2012 teatas hageja e-kirjaga kostjale ja ehituse omanikujärelevalvet teostavale OÜ IBGEhitus esindajale FT-le, et üks seadmete tarnijatest OÜ Linery ei suuda tarnida piimajahutit enne 3.12.2012, mistõttu pärast nimetatud seadmete paigaldamist kulub piimaruumi ja tehnilise ruumi lõplikeks töödeks 2-3 nädalat. Vastava teate sai hageja eelnevalt 22.11.2012 e-kirjaga OÜ Linery esindajalt. Kuna laudatööde valmimise tähtaeg oli 30.11.2012, siis oli selge, et hagejast mitteolenevatel põhjustel laudaga seotud ehitustööd selleks tähtajaks ei lõpe. Sama kinnitas ka omanikujärelevalve esindaja 27.11.2012 e-kiri kostjale ja tarnijatele. 07.11.2012 ehituskoosoleku protokolli nr 4 järgi esitas hageja kostjale lisatööde kalkulatsiooni, mille osas soovis kostja eraldi täpsustusi materjalide, töötasu ja üldkulude osas. 20.11.2012 laekus hagejale kostja e-kiri, milles kostja ei nõustunud lisatööde hinnapakkumisega ning vaidlustas ka osade tööde kvalifitseerimise lisatöödeks. 04.12.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teavitas, et hageja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi tööde lõpetamise tähtaja osas ning nõudis vastavalt lepingu punktile 15.3 hagejalt leppetrahvi 0,1% teostamata tööde maksumusest. Ühtlasi nõudis kostja hagejalt lepinguliste kohustuste täitmist hiljemalt 15.12.2012 nende tööde osas, mille tähtaeg lepingus oli 30.11.2012. Hageja vastas 07.12.2012 e-kirjaga, et lepingut on rikkunud kostja, viivitades lepingust tulenevate maksete tasumisega. Lepingu punkti 4.2 kohaselt pikeneb lepingu tähtaeg ühe päeva võrra iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Kirjavahetuse kestel tööd jätkusid. 19.12.2012 toimus tööde ülevaatamine objektil, mille kohta on koostatud tööde ülevaatamise akt. Fikseeriti lepingujärgselt tegemata tööd ja vaegtööd, mille teostamise tähtajaks lepiti kokku 07.01.2013. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et osa vaegtöid ei ole hageja, vaid kostja enda kohustus. Kostja oli selleks ajaks aktsepteerinud kolme tööde vastuvõtmise akti. 28.12.2012 teatas kostja e-kirjaga, et lükkab tagasi hageja poolt 21.12.2012 saadetud tehtud tööde akti, kuni kõikide ehitustööde ja vaegtööde lõpetamiseni. 07.01.2012 toimus objektil uus tööde ülevaatamise koosolek, mille kohta koostati ka ülevaatuse akt. Koosolekul tõdeti, et hetkeseisuga loomi lauta paigutada ei saa, kuna sõnnikuhoidla ei ole valmis, sest 04.01.2013 selgus, et lägakanalisse jookseb sisse põhjavesi, mistõttu on lägakanal ja lägapumpla vett täis. Aktis fikseeriti, et kui ehitaja suudab lahendada sõnnikukanalisse suuremahulise pinnasevee sisseimbumise peatamise ja tühjenda sõnnikupumpla, saavad seadmete tarnijad ja paigaldajad oma tööd lõpetada 17.01.2013 ja saab loomad lauta tuua. Hageja ja seadmete paigaldajad tuletasid kostjale meelde, et nende sooviks on saada seni tehtud tööde eest tasu.

12.01.2013 teatas kostja e-kirjaga, et ei aktsepteeri seni teostatud tööde akti kuni vaegtööde ja ehitustööde (lisatööde) valmimiseni. Kostja märkis, et kui kõik lepingulised tööd (lisatööd) ja vaegtööd ei ole tehtud 18.01.2013, ütleb kostja lepingu üles. 18.01.2013 toimus uuesti objektil tööde ülevaatamine. Nenditi, et sõnnikuhoidla ei ole endiselt lõplikult valmis ja probleeme tekitab torusse imbuv põhjavesi. 21.01.2013 esitas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning teatas, et peatab mistahes lepingust tulenevad maksed hagejale. Hageja väitel ei ole ta lepingutingimusi rikkunud. Lepingust tulenevate tööde valmimise tähtaja edasilükkumine oli tingitud hagejast sõltumatutest asjaoludest. Puudused töös, mis olid veel kõrvaldamata, olid lepingu eesmärgi seisukohast mitteolulised. Lepingust tulenevate tööde valmimise lõpptähtaeg ei olnud lepingu ülesütlemise avalduse esitamise seisuga saabunud, sest kostja ei täitnud lepingust tulenevat tasumise kohustust tähtaegselt. Tulenevalt lepingu punktist 4.2 võib töövõtja iga tellija poolt töövõtja esitatud arve maksmisega viivitatud päeva eest pikendada tööde valmimise tähtpäeva ühe päeva võrra. Hageja poolt esitatud tööde vastuvõtuakti nr 1 alusel väljastati 30.09.2012 arve nr 120391, mille alusel tasus kostja 23.10.2012 osa arvel näidatud summast - 98 189, 35 eurot. Tasumata jäi 10 909, 93 eurot. Akti nr 2 alusel 26.10.2012 esitatud arve nr 120418 alusel tasuti 06.11.2012 arvel näidatud summast 129 660, 90 eurot. Tasumata 14 406, 77 eurot. Akti nr 3 alusel esitatud arve nr 120456 tasuti 10.12.2012 samuti osaliselt, s.o summas 244 873, 01 eurot. Arvestades tasumata summast 27 208, 11 eurost maha OÜ-le Latter NT tasumisele kuuluva 7644, 40 eurot, on võlgnevuseks 19 563, 71 eurot. Maksekohustuse täitmisel tekkinud viivituse tõttu pikenes lepingust tulenev tööde lõpliku valmimise tähtaeg viivitatud päevade võrra. Kostjal ei ole õigust esitada hagejale pretensioone töödega viivitamise osas, kuna viivitus tulenes kostja enda ning seadmete tarnijate ja paigaldajate vahelisest kokkulepetest. Kostja ei teavitanud hagejat seadmete tarnimise ja paigaldamise tähtaegadest. Lepingu punktist 8.1.14 tuleneva kokkuleppe tõttu, mille kohaselt seadmete tarnijate ja paigaldamise kokkulepped sõlmitakse kostja ja seadmete tarnijate vahel, oli hageja osade ehitustööde teostamisel sõltuv lepinguvälistest kokkulepetest kostja ja seadmete tarnijate vahel. Nii saabus tarnijatelt piimarobot objektile alles 04.12.2012 ja piimajahuti 29.11.2012. Kostja poolt lepingu ülesütlemise seisuga ei olnud piimarobot veel lõplikult paigaldatud. Seadmete tarnimisega hilinemine takistas ehitustööde tähtaegset lõpetamist. Hageja selgitas korduvalt seda ka kostjale. Osad tööd, mis alltöövõtulepingu kohaselt pidi teostama kostja, tegi kokkuleppe alusel hageja (lauda põranda lammutus, betoonäärte lammutamine, mootoriga lisaukse paigaldamine jne), ei nõustunud kostja neid töid kvalifitseerima lisatööna ja selle eest tasuma. Kostja ei nõustunud tasuma lisatööks olnud katuseroovitise paigalduse ja materjali eest (vajadus selgus alles vana katusekatte eemaldamisel). Ehitustööde päeviku kohaselt on kostja kinnitanud soovi saada hagejalt vastav hinnapakkumine. Samuti ei nõustunud kostja tasuma katusele paigaldatava eterniidi hinnalisa, kuigi lepingu lisast 1 nähtuvalt ei vastanud katuse suurus lepingus märgitule (mahu tabelile), mis on fikseeritud ehitustööde päevikus. Kostja keeldus hüvitamast ka kulusid, mis seondusid lisatöödega seoses veemahuti ehitamisega (süvendi suuruse olulise muutumisega). Kuigi tööde teostamine poolte vahel kooskõlastati, siis hiljem kostja neid töid enam ei tunnistanud. Kostja ei saa käsitleda lisatöid lepingus kokkulepitud tööde tegemata jätmisena ega arvestada nende tegemiseks kuluvat lisaaega tööde valmimise tähtaja rikkumisena. Lisaks eeltoodud lisatöödele on 19.12.2012, 07.01.2013 ja 18.01.2013 tööde ülevaatuse aktides toodud teostamata ehitustööna katuse räästakastide paigaldamine, mis ei sisaldu lepingu lisaks nr 2 olevas tööde loetelus ja mida seetõttu tuleb samuti käsitleda lisatööna.

Kõikidele aktides sisalduvatele töödele ja vaegtöödele on hageja andnud aktides kirjalikud selgitused. Hageja ei ole keeldunud tegemast tema kohustuseks olevaid vaegtöid. Valdav osa vaegtöödest moodustasid aga tööd, mis seondusid lauda ja sõnnikuhoidla seadmete paigaldustöödega, mille eest hageja ei vastuta (lepingu punkt 15.5). Hageja oli vajalikud ehituslikud eeltööd teostanud ja robotiruumi teinud valmis 26.11.2012, lüpsirobot seisis paigaldamata veel mõnda aega pärast selle tarnimist (04.01.2013). Seega on alusetu käsitleda neid vaegtöid hageja kohustusena. Olulise probleemina on tööde ülevaatuse 07.01.2012 ja 18.01.2013 aktides nimetatud sõnnikuhoidlas lägakanalisse imbuvat põhjavett, mis takistab lägakanali ja lägapumpla tõrgeteta toimimist. Märgitud puudust ei saa aga käsitleda hagejapoolse tegematajätmisena, kuna pooled ja omanikujärelevalvet teostav OÜ IBG-Ehitus esindaja on 07.01.2013 tööde ülevaatuse aktis selgelt märkinud, et kõrge põhjavee tase ja sellest tulenevalt vee imbumine lägakanalisse avastati alles 04.01.2013. Kõrge põhjavee tase tuli üllatusena nii kostjale kui ka hagejale, mistõttu tuleb probleem lahendada eraldi tööna (sh kraavide korrastamine). Ajavahemikus 07.01.2013 – 18.01.2013 likvideeris hageja ja tema alltöövõtja need puudused, mida talvised ilmaolud võimaldasid. Kostja teavitas 18.01.2013 toimunud objekti ülevaatusel, et tellis betoonseinte ja plastiktoru äärte veekindlaks tihendamise ja lägatoru paigaldamise ise (kuigi omanikujärelevalvet teostava OÜ IBG-Ehitus esindaja sõnul ei olnud see vajalik) ning arvestab nende maksumuse hagejale tasutavast rahast maha (jättes lisatööde tellimise teiselt töövõtjalt hagejaga kooskõlastamata, rikkus kostja lepingu punkti 8.2.7). Kostja ei täitnud nõuetekohaselt ka muid kohustusi. Kostja ei lõpetanud tema poolt alltöövõtu korras tehtud elektritöid koos piksekaitse ja maandamisega ning külmaveetrassi väljaehitust koos pumbaga. Vaatamata hageja meeldetuletusele tööde lõpetamise ja elektritööde dokumentatsiooni üleandmise vajaduse kohta, vastavaid dokumente hagejale üle ei antudki. Tulenevalt kostja enda kohustuseks olevate tööde vajakajäämised olid tingitud ka osad vaegtööde loetelus sisaldunud tööd (tõstanduks ei tööta, piksevarras paigaldamata, robotiseade lõpuni paigaldamata). Tellija kohustuseks oli ka veeproovide ja elektrimõõdistuse protokollide esitamine lüpsiroboti paigaldajale Linery OÜ-le, mis oli vajalik seadme lõplikuks paigaldamiseks ja käivitamiseks. Ülesütlemise avalduses sisaldunud etteheide, et hageja ei ole andnud üle lepingu kohaselt dokumentatsiooni kasutusloa taotlemiseks, ei ole õige. Hageja esitas kõik tema poolt esitamisele kuuluvad dokumendid omanikujärelevalvet teostavale OÜ IBG-Ehitus esindajale 07.01.2013, mida on viimane kinnitanud ka oma e-kirjaga. 25.01.2013 objektil toimunud kohtumise järgselt koostas OÜ IBG-Ehitus esindaja FT SEB Panga esindaja palvel arvamuse objekti hetkeseisu osas. Arvamuses kinnitati, et ehituslikult on laut põhimõtteliselt valmis ekspluatatsiooniks, tuleb likvideerida vaid mõned pisipuudused. Samuti kinnitati, et 18.01.2013 tööde ülevaatuse aktis loetletud vaegtööd on valdavalt teostatud ja teostamata tööd on otstarbekas nende olemusest sõltuvalt teostada kevadel. Seega ei saa hageja tegevust käsitleda lepingutingimuste olulise rikkumisena, mis oleks saanud tuua kaasa lepingu ülesütlemise. Nimetatud arvamus kinnitab, et olukorras, kus poolte vahel oli lisatööde osas vaidlus ja vaegtööd olid kogu lepingu täitmise seisukohast ebaolulised ega seganud lepingu objekti eesmärgipärast kasutamist, oli kostja käitumine juba teostatud tööde aktide aktsepteerimisest ja tööde eest tasumisest keeldumise ja alusetult lepingu ülesütlemise osas vastuolus seadusest tuleneva hea usu põhimõttega. Alates 20.11. 2012 on kostja järjekindlalt käitunud pahatahtlikult ja keeldunud aktsepteerimast hageja selgitusi, ettepanekuid ja tehtud tööde akte. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, millest tulenevalt on tal õigus saada tehtud tööde eest tasu. Lepingust tuleneva nõude ja viivise suurus tuleneb tööde üleandmise aktidest nr 4 ja nr 5, mille aktsepteerimisest kostja keeldus. Vastavalt aktile nr 4 kuulub tasumisele 41 376, 65 eurot ja aktile 5 - 138 434, 76 eurot, kokku 179 811, 41 eurot. Tööde vastuvõtuakti nr 1 alusel väljastati 30.09.2012 arve nr 120391, mille kostja tasus 23.10.2012 osaliselt, tasumata jäi 10 909, 93 eurot.

26.10.2012 akti nr 2 alusel esitatud arve nr 120418 alusel tasuti 06.11.2012, tasumata jäi 14 406, 77 eurot. OÜ Latter asus laudaseadmete tarnimise ja paigaldamise eest võlgnetavat summa sisse nõudma otse kostjalt, mistõttu on hageja ja OÜ Latter vahel koostatud kreeditarved. Seega hagejale võlgnetava summa suuruseks on 9280, 03 eurot (14 406,77 – 5126,74). Akti nr 3 alusel esitatud arve nr 120456 alusel tasuti 10.12.2012 samuti osaliselt, tasumata jäi 27 208, 11 eurot, millest tuleb maha arvata OÜ-le Latter NT tasumisele kuuluv 7644, 40 eurot. Seega on võlgnevuseks 19 563, 71 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja põhinõude suuruseks 219 565, 08 eurot. Hageja esitas kostja vastu ka viivisenõude, paludes välja mõista viivise iga maksmisega viivitatud päeva eest, arvestades maksetähtaegu (mis arve nr 120391 järgi oli 12.10.2012, arve nr 120418 järgi 07.11.2012 ja arve nr 120456 järgi 08.12.2012). Lepingu punkti 15.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja esitas 01.07.2013 kohtule arvutused nõude suuruse kohta, välistades sellest need tööd, mis kuulusid kostja, OÜ Latter NT ja OÜ Linery töövõttu (tl 97, II köide). Vastavalt arvestusele on sel juhul kostja võlgnevuse suuruseks akti nr 1 järgi 10 909, 93 eurot, akti nr 2 järgi 9280, 03 eurot, akti nr 3 järgi 3603, 75 eurot, akti nr 4 järgi 41 376, 65 eurot ja akti nr 5 järgi 10 221, 66 eurot. 10.09.2013 esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 102 167, 84 euroni (võttis hagi osaliselt tagasi), sest kostja on seadmete tarnijatele ostuhinna tasunud. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütles töövõtulepingu õiguspäraselt üles. Hageja ei ole töid kostjale üle andnud, järelikult puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Vastavalt lepingu punktile 5.3 muutub nõue sissenõutavaks pärast tööde üleandmist ja vaegtööde kõrvaldamist. Sellist olukorda ei ole saabunud. Järelikult puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tööde eest tasumist, sest tööd ei ole hageja poolt üle antud ning nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hagejal ei ole õigust nõuda arve täielikku tasumist pelgalt aktile tuginedes, sest hageja peab tõendama, milliste tööde eest ta tasumist nõuab. Lisaks ei ole kostja jätnud arveid osaliselt tasumata põhjendamatult. Nimelt on tööde teostamine toimunud muuhulgas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) loomakasvatusehitise investeeringutoetuse toel ja sellest on teadlik olnud ka hageja. PRIA nõuded näevad ette, et 10% töövõtjale tasumisele kuuluvast kogusummast makstakse välja lõpparuande esitamisel. Tasumata on 10% hageja poolt viidatud arvetest. Kuna hageja rikkus poolte vahelist töövõtulepingut oluliselt, ütles kostja 21.01.2013 avaldusega töövõtulepingu erakorraliselt üles. Lepingu punkt 10.5.2 sätestab, et tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, kui töövõtja teeb töid aeglaselt ning tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselgelt võimatuks. Hageja rikkus lepingu punktis 4.1 sätestatud tööde lõpetamise tähtaega ning ei lõpetanud töid ka tellija antud korduva täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei nõustunud hagejaga, et lepingust tulenevate tööde valmimise lõpptähtaeg ei olnud lepingu ülesütlemise avalduse esitamise seisuga saabunud. Lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi hageja lõpetama lauda ehitustööd hiljemalt 30.11.2012, sh pidid olema paigaldatud ja installeeritud seadmed selliselt, et kostja saab hakata lauta sihipäraselt kasutama. Olmeruumide ehitustööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 21.12.2012. Arvete summast 10% kuulus tasumisele hiljem, järelikult ei ole lepingu tähtaeg pikenenud maksetega viivitamise tõttu, samuti ei olnud puudustega tööde maksumus muutunud sissenõutavaks (lepingu punkt 8.2.3). Hagejapoolne oluline rikkumine seisnes tööde mittekohases tegemises, lepingu punktis 4.1 nimetatud tähtaja olulises ületamises ja võimatuses kõrvaldada puudused. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja palus kinnitada, kas ja millal jõutakse tööd teostada.

Hageja pakkus 12.12.2012 tööde lõpetamise tähtajaks 19.12.2012, kuid 19.12.2012 tööde üleandmise aktist nähtuvalt ei olnud tööd lõpetatud. Aktis fikseeriti mitmete tegemata tööde ning vaegtööde olemasolu ning lepiti jällegi kokku uus tööde lõpetamise tähtaeg, s.o 07.01.2013. Vaegtöid tunnistab hageja ka 09.01.2013 e-kirjas. 07.01.2013 ülevaatusel määratud uueks tähtajaks (18.01.2013) ei suutnud hageja töid lõpetada, mis nähtub 18.01.2013 ülevaatuse aktist. Eeltooduga on tõendatud, et kostja andis korduvalt hagejale aega kohustuste täitmiseks, kuid hageja ei olnud suuteline töid lõpetama, rikkudes sellega oluliselt lepingut. Lisaks tähtaja ületamisele on hageja rikkunud muuhulgas lepingu punktis 7.1.16 sätestatud kohustust, sest kostjale on üle andmata kõik nõutavad dokumendid, nõutavas formaadis täitedokumentatsioon ning teostamata seadmete kasutamise instruktaaž. Eeltoodud põhjusel ei saa lugeda töid lepingu punkti 2.2 järgi lõpetatuks ja hageja kohustusi täidetuks. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning kostjal oli õigus leping olulise lepingurikkumise tõttu üles öelda. Vastavalt lepingu punktile 8.1.14 pidi seadmete tarnimiseks ja paigaldamiseks kokkulepped sõlmima kostja. Kostja kohustuseks ei olnud hageja teavitamine tarnimise ja paigaldamise tähtaegadest ning sellised hageja väited on ebaõiged. Nimelt sätestab töövõtulepingu punkt 7.1.38, et töövõtja kohustub konsulteerima töö teostamise käigus lüpsilauda seadmete tarnijatega paigalduskoha ettevalmistamisel ning lähtuma seadmete paigalduskoha ettevalmistamisel seadmete tarnijate juhistest ja korraldustest. Seega oli tarnijatega otse suhtlemine hageja lepinguline kohustus. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas hageja ja kostja vahel 10.08.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 10.08/12 ülesütlemise tühisuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 75 392, 02 eurot, viivise 4780, 48 eurot ja viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude lisatööde maksumuse osas summas 26 775, 82 eurot. Kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude summas 117 397, 24 eurot seoses hagi osalise tagasivõtmisega. Menetluskulud jättis kohus 65,66% ulatuses hageja ja 34,34% ulatuses kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: Hageja ja kostja sõlmisid 10.08.2012 ehituse töövõtulepingu nr 10.08/12, millega hageja kohustus teostama ehitustöid kostjale kuuluvas lüpsilaudas koos lägahoidlaga. Hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2012 lisaks alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja hageja alltöövõtjana tegema töövõtulepingu lisas 1 hageja hinnapakkumises ridadel 1, 60, 66 ja 67 märgitud tööd. Hagejal tuli lauda ehitustööd lõpetada hiljemalt 30.11.2012 ja olmeruumide ehitustööd hiljemalt 21.12.2012. Nimetatud tähtajaks hageja töid valmis ei saanud. Hageja esitas kostjale vastavalt 12.10.2012, 26.10.2012 ja 03.12.2012 ehitustööde aktid, mida kostja ei allkirjatanud. Hageja esitas kostjale 30.09.2012, 07.11.2012 ja 26.11.2012 arved nr 120391 kogusummas 109 099, 28 eurot, nr 120418 summas 144 067, 67 eurot ja nr 120456 summas 272 081, 12 eurot. Igast arvest on kostja jätnud hagejale maksmata 10%, s.o kokku 52 524, 80 eurot. 21.12.2012 esitas hageja kostjale tööde üleandmise akti nr 4, mille omanikujärelevalvet teinud OÜ IBG-Ehitus on allkirjastanud 15.01.2013, kuid kostja keeldus akti allkirjastamisest. 18.01.2013 esitas hageja kostjale tööde üleandmise akti nr 5 ja arve, mida kostja ja omanikujärelevalvet teostanud OÜ IBG-Ehitus ei allkirjastanud. 21.01.2013 esitas kostja hagejale töövõtulepingu ülesütlemise avalduse. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töövõtuleping on 21.01.2013 kehtivalt üles öeldud tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-st 1, § 655 lg-st 1, § 647 lg-st 1 ja § 114 lg-st 4, samuti selles, kas ülesütlemise avalduses märgitud tööd kuulusid hageja töövõttu ja kas tegemist oli nn pisipuudustega, mis lauda kasutamist ei takistanud.

Ülesütlemise avalduses märgitud puudused ühtivad 19.12.2012, 07.01.2013 ja 18.01.2013 ülevaatuse aktides nimetatuga, millega on leidnud tõendamist, et ehitustööd ei olnud valmis. Kohtu hinnangul on aga leidnud tõendamist, et töövõtulepingu pakkumises ei olnud arvestatud mitmete töödega, mille tegemata jätmist heidab kostja hagejale ette. Ehitustööde päevikust (04.09.2012) nähtuvalt ei vasta katuse tegelik suurus mahutabelile, samuti soovis tellija, vastavalt töövõtja ettepanekule, katuse roovitise tugevdamist. Ehitustööde päevikust (05.09.2012) nähtuvalt soovis tellija töövõtjalt hinnapakkumist roovitise tugevdamiseks ja osaliseks väljavahetamiseks. Seega leidis tõendamist asjaolu, et töövõtulepingu pakkumises ei ole arvestatud katuse suurusega, mis osutus tegelikkuses suuremaks. Nimetatud tööd ei olnud kokkulepitud ja seetõttu ei saa kostja selle tegemata jätmist hagejale ette heita. Kostja väide, mille järgi pidi töövõtja pakkumise koostamiseks eelnevalt tutvuma ehitusobjektiga ja vastuolu ehitusprojektis märkama, ei ole asjakohane. VÕS § 641 lg 3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seetõttu võis hageja lähtuda pakkumise koostamisel kostja esitatud alusmaterjalist, samuti ei oleks saanud puudust tuvastada ehitusobjekti eelneval üle vaatamisel. Hageja esitas vastuväite ülesütlemise avalduses kajastuva räästakastide paigaldamise kohustusele. Esialgses hinnapakkumises on tuulekastilaua vahetus ja värvimine märgitud, kuid töövõtulepingu lisaks olevas pakkumises nimetatud töid ei ole. Seega on tõendatud, et kostja loobus räästakastide paigaldamisest. Seetõttu ei saanud kostja nimetatud töö tegemata jätmisele ülesütlemise avalduses tugineda. Töövõtulepingu lisaks olevas pakkumises ei kajastu ka ülesütlemise avalduses märgitud p 11 söödaküna, p 18 lägakanali katted ja olmeploki krohvimine. Samuti ei saa elektriga seotud vaegtöid hagejale ette heita, sest elektritööd kuulusid lepingu järgi kostja kohustuste hulka. Maakohus asus seisukohale, et töövõtulepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud ja on seetõttu tühine. Tunnistaja FT ütluste kohaselt olid laudal 2013.a jaanuari alguses puudused, kuid lõpuks jäid vaid sellised puudused, mis ei takistanud asja kasutada (laut oli põhiolemuselt valmis kasutamiseks). Tunnistaja ütluste kohaselt anti ehitustööde lõppedes omanikujärelevalvele üle ka kogu täitedokumentatsioon, mis anti edasi tellijale. Dokumentatsiooni reaalset üleandmist kinnitab ka Hanila Vallavalitsuse 07.03.2013 väljastatud kasutusluba nr KL-12/13. Kohus leidis, et kostja nimetatud puudused ei ole olulised, mistõttu neist ei tulene, et tellija oleks jäänud VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, sest laut oli kasutamiseks valmis ja esines üksnes ebaolulisi puudusi või ei olnud avalduses märgitud tööde tegemine töövõtja kohustuseks ja oli selles osas õigustatult keeldunud tööde tegemisest (VÕS § 647 lg 1). Seda järeldust ei muuda ka kostja esitatud 11.02.2013 garantiikiri, millest nähtub, et Hanila vald annab kasutusloa juhul, kui kõrvaldatakse ehitise puudused: lõpetatakse katuse, räästakastide ehitus, olmeruumi viimistlus, lägahoidla ehitus, sõnnikukanali ümberehitus ja antakse üle täitedokumentatsioon. Nimetatud töid ei pidanud hageja töövõtjana tegema ja sõnnikukanali ümberehituse võis omanikujärelevalvet teostava isiku hinnangul teha kevadel, mis ei takistanud lauda kasutusele võttu. Lisaks eelnevale on lepingu ülesütlemise avaldus tühine ka seetõttu, et töövõtulepingu punktide 4.2 ja 5.2 alusel on tööde valmimise tähtaeg pikenenud ja seetõttu ei saanud kostja lepingut üles öelda tööde lõpetamise tähtaja ületamise tõttu. Puudub vaidlus, et kostjal on tasumata arved nr 120391, 120418 ja 120456 kokku 52 524, 80 eurot, seega ei ole tööde lõpptähtaega saabunud. Lepingu punktid 5.1 ja 5.2 sätestavad vahearvete esitamise tellijale ja ka kohustuse arvete eest tasuda teostatud tööde vaheaktide alusel, seega on nõuded muutunud sissenõutavaks. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et 10% summast kuulus tasumisele hiljem ning et arveldamine toimub pärast tööde

lõplikku vastuvõtmist, mistõttu ei saa kostjale arvete tasumata jätmist ette heita. Lepingust tulenevalt lasus kostjal kohustus tasuda tehtud tööde eest vaheaktide alusel, seega on nõuded muutnud sissenõutavaks. Samas on kostja leidnud, et tal oli õigus keelduda lepingu punkti 8.2.3 järgi aktide nr 1-3 alusel vastuvõetud, kuid puudustega tööde eest tasumisest. Tööde vastuvõtu aktidest nr 1-3 nähtub, et töid on akteeritud vastavalt valmimisele ja töövõtu jäägina kajastati osa, mida ei jõutud akteerimise ajaks ära teha. Seega puudus kostjal võimalus väita, et ta ei pea maksma pooleli oleva töö eest, sest akti alusel kostjale maksmiseks väljastatud arve väljendab rahalises väärtuses vaid tehtud töid. Lisaks eeldab VÕS §-s 111 sätestatud õiguskaitsevahend teisele poolele tahteavalduse tegemist, millega töövõtja pidi aru saama, et keeldutakse osaliselt tasu maksmisest, kuna tööd ei ole õigeaegselt valmis. Sellist avaldust ei ole töövõtjale esitatud, nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamise kohta esitas kostja väited suuliselt alles eelistungil. Tulenevalt VÕS § 644 lg-test 1 ja 2 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning tellija peab lepingule mittevastavusest sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus andis kostjale 27.08.2013 võimaluse esitada sisulisi vastuväiteid aktides nr 1-3 nimetatud tööde osas, mida kostja aga ei teinud. Seega tuleb hageja nõue aktide nr 1-3 alusel esitatud arvete järgse tasumata summa 23 793, 71 euro osas rahuldada. Nimetatud summale lisandub viivis. VÕS § 113 lg 1 järgi tuleb antud juhul kohaldada lepingust tulenevat viivisemäära, mis on 0,1% päevas (lepingu punkt 15.2). Nimetatud summalt mõistis kohus (vastavalt otsuses sisalduvale arvestusele) välja viivise 01.03.2013 seisuga 2860, 63 eurot. Aktides nr 4 ja nr 5 märgitud tööde eest on hageja esitanud nõude summas 51 598, 31 eurot, samuti viivise osas. Kostja väitel ei ole need tööd üle antud, mistõttu ei ole nõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu punktis 8.1.2 on pooled kokku leppinud, et tellija kohustub 3 tööpäeva jooksul, arvates esitamisest, teostatud tööde akti ja arve aktsepteerima või tagasi lükkama. Kui tellija ei esita kirjalikku pretensiooni 5 tööpäeva jooksul, loetakse teostatud tööde akt aktsepteerituks. Hageja esitas 21.12.2012 akti nr 4 kostjale, kes seda ei allkirjastanud. Omanikujärelevalve OÜ IBG Ehituse esindaja on selle 15.01.2013 allkirjastanud. Akti nr 5 ei ole kostja ega omanikujärelevalve allkirjastanud. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kuna ta ei ole neid akte aktsepteerinud, ei olnud hagejal õigust arveid esitada. Kostja väitel ei ole tekkinud lepingu punktis 5.3 nimetatud olukorda, mille kohaselt muutub nõue sissenõutavaks pärast tööde üleandmist ja vaegtööde kõrvaldamist. Maakohtu hinnangul on aktides nr 4 ja nr 5 sätestatud tööde eest nõutavad summad muutunud sissenõutavaks, sest kostja on jätnud alusetult tööd vastu võtmata. Hageja esitas neis aktides nimetatud tööde teostamise tõendamiseks koopiad ehitustööde päevikust ajavahemiku 03.09.2012 – 20.12.2012 kohta, millest nähtub aktides nr 4 ja nr 5 kajastatud tööde teostamine ridadel 4, 69, 13, 14, 15, 16, 25, 27, 28, 31, 35, 36, 37, 38, 40, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 51, 54, 50, 52, 53, 56, 57, 58, 59, 61, 62, 64 ja 65. Aktid on allkirjastatud töövõtja (hageja) ja omanikujärelevalve esindaja poolt. Seega on tööde reaalne teostamine tõendatud ja kostja pidi need tööd vastu võtma. Kostja väide, et nimetatud tööd olid oluliste puudustega, ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei

kahjustaks tellija õigusi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). Omanikujärelevalve esindaja FT ütluste kohaselt olid töödel ebaolulised puudused, mida kinnitab asjaolu, et omaniku-järelevalve on akti nr 4 aktsepteerinud, nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt võimaldasid tehtud tööd pärast akti nr 5 koostamist lauta kasutamata hakata. Seega on hageja tõendanud, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane ja esinesid puudused, mis ei olnud lepingu eesmärki silmas pidades olulised. Hageja nõue tööde eest tasu saamiseks aktide nr 4 ja nr 5 alusel tuleb rahuldada ning kostjalt välja mõista 51 598, 31 eurot. Ühtlasi mõistis kohus välja ka viivise, arvestades kummagi akti alusel tasumisele kuuluva summa maksmisega viivitamist. Kohus mõistis välja viivise lepingu punktis 15.2 kokkulepitu määras, s.o 0,1% päevas 01.03.2013 seisuga summas1919, 85 eurot. Hageja nõudis kostjalt tasu ka teostatud lisatööde eest summas 26 775, 82 eurot. Lepingu punktis 7.3.3 on pooled kokku leppinud, et töövõtja (hageja) võib tellijalt (kostja) nõuda lisatasu lisatööde eest, mille tegemist on tellija soovinud. Lisatasu nõue tekib töövõtjal üksnes juhul, kui pooled on selles kirjalikult lepingu muudatuse vormis kokku leppinud. Kostja väitel sellist kokkulepet ei olnud ning lepingu järgi oli hageja kohustatud andma kostjale üle töökorras lauda, lägahoidla ja olmebloki. Kohus leidis, et kuna kokkuleppe kohaselt tuli leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. 27.08.2013 tegi kohus hagejale ettepaneku lisatööde tellimist täiendavalt tõendada. Kuigi maakohus on mitmete tööde osas märkinud, et tegemist oli lisatööga, leidis ta siiski, et nende tegemiseks tuli sõlmida eraldi kokkulepe. Kuna hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks nimetatud töödele andnud kirjalikku kinnitust, jättis kohus vastava nõude rahuldamata. Hageja vähendas põhinõuet 102 167, 84 euroni ehk 117 397, 24 euro võrra, s.o tasu võrra tööde eest, mis kuulusid OÜ Latter NT ja OÜ Linery töövõttu, võttes hagi osaliselt tagasi (TsMS § 424). Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas tühistada ning uue otsusega jätta hagi selles osas rahuldamata või - alternatiivselt - saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud ülesütlemisavalduse tühisuse. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et töövõtulepingus märgitud tähtaegadeks hageja töid valmis ei saanud ning tuvastas, et hageja ei viinud tähtaegselt ehitustöid lõpule. Kohus rõhutas, et viidatu ei ole vaidlusalune. Seega on kohtuotsus põhjendamatu ja vastuoluline, sest ühelt poolt kohus loeb tuvastatuks hageja poolt töövõtulepingu rikkumise (tähtaegade ületamine) ning teiselt poolt leiab, et kostjal ei olnud õigust leping üles öelda. Maakohus leidis, et töövõtulepingu ülesütlemiseks ei olnud kostja õigustatud, sest lõpetamata tööd olid vaid pisipuudused ega takistanud lauda kasutusele võtmist. Kohus jättis vääralt kohaldamata töövõtulepingu sätted ning tugines ainult seadusele, jättes arvestamata, et pooled võivad sõlmida kokkuleppeid selle kohta, millisel juhul võib lepingu üles öelda. Töövõtulepingu punktist 10.5.2 tuleneb, et tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, kui töövõtja teeb töid aeglaselt ning tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselgelt võimatuks. Vaidlust ei ole selles, et hageja kui töövõtja ei lõpetanud töid lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtajaks ning ka kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Seega ei saa vaidlust olla selles, et hageja oli lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud ning kostjal oli mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kohus käsitles tõendina poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sätetest olulisemana omanikujärelevalve teostaja ütlusi ja leidis sellest tulenevalt, et töödel olid vaid pisipuudused ja kostjal ei olnud lepingu ülesütlemise õigust. Töövõtulepingus sätestatud lepingu ülesütlemise alused ei sisalda

tingimust, et lepingu ülesütlemiseks tööde teostamise tähtajaga viivitamise korral on vajalik „suuremahuliste puuduste“ olemasolu. Pooltevaheline leping annab tellijale õiguse leping üles öelda töövõtja poolt töödega viivitamise korral, kui tööde tähtajaks lõpetamine muutub võimatuks, kohus on aga asunud pooltevahelisele õigussuhtele omalt poolt tingimusi lisama. Kuna vaidlust ei ole selles, et tähtaegselt töid ei lõpetatud ja tähtaeg ei ole ka pikenenud vastavalt pooltevahelisele lepingule, siis lepingu punkti 10.5.2 alusel oli kostjal õigus leping üles öelda. Teiseks kinnitas omanikujärelevalve teostaja, et jaanuaris 2013 olid puudused faktiliselt olemas ning täitedokumentatsioon anti üle alles veebruaris. Seega kinnitas järelevalve teostaja, et lepingu ülesütlemiseks oli kostjal õiguslik alus olemas. Töövõtulepingu punkti 7.1.14 kohaselt kohustus hageja esitama kostjale valmis tööd ja täitedokumentatsiooni koheselt peale tööde kavandatud üleandmist, punkti 7.1.16 järgi tuli dokumentatsioon esitada nii paberkandjal kui ka digitaalsel kujul. Kohus tugines omanikujärelevalve teostaja ütlustele valikuliselt, jättes arvestamata kostja väiteid kinnitavad seisukohad. Kohtuotsuses on arusaamatult jäetud arvestamata ka 11.02.2013 garantiikiri, millest nähtuvalt tuvastas kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve inspektor, et seisuga 11.02.2013 olid ehitusel veel nii olulised puudused, et kasutusloa andmise eeldused ei olnud täidetud. Jääb arusaamatuks, miks kohus andis tõendina suurema kaalu omanikujärelevalve teostaja ütlustele, võrreldes kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve inspektori poolt tuvastatuga. Ehitusseaduse (EHS) § 32 lg-test 1 ja 2 tuleneb üheselt, et ehitist saab kavandatud otstarbe kohaselt kasutama hakata alles peale kasutusloa väljastamist, mitte aga siis, kui järelevalve sõnul ei ole ehitise kasutamine oluliselt takistatud. Hageja ja kostja olid töövõtulepingus nr 10.08/12 konkreetselt kokku leppinud, et hageja kui töövõtja peab tagama tööde vastavuse kasutusloa väljastamiseks vajalikele tingimustele (punkt 7.1.31). Kuna vaidlust ei ole selles, et lepingu ülesütlemise ajal ei olnud täidetud kasutusloa saamise eeldused, siis isegi kui lepingu ülesütlemine eeldaks suuremahulisi puudusi, olid olulised puudused veel ka peale lepingu ülesütlemist ja ka VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses oli lepingu ülesütlemine põhjendatud. Kuna seisuga 11.02.2013 kasutusloa saamise tingimused täidetud ei olnud, on tõendatud, et kostja kui tellija jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Väär on kohtu poolt garantiikirjale antud tõlgendus. Garantiikirjas on ehitusjärelevalve inspektor tuvastanud ja loetlenud kokku 6 suuremat puudust, mis tuleb enne kasutusloa saamist kõrvaldada. Puudusena tuleb käsitleda asjaolu, et sõnnikukanali ehitust ei olnud lõpetatud ei ülesütlemise avalduse tegemise ajal ega garantiikirja koostamise ajal. Omanikujärelevalve teostaja hinnang ehitise kasutamise võimalikkuse kohta ei muuda olematuks tõsiasja, et hageja kui töövõtja oli lepingut rikkunud – ei suutnud töid õigeaegselt ega nõuetekohaselt lõpetada (tagada kasutusloa väljastamise eelduste olemasolu). Teiseks ei ole tõene kohtu väide, et garantiikirjas kajastatud ülejäänud puudused ei kuulunud hageja töövõttu. Täiesti selge on puudusena 6 nimetatu oli hageja kohustus – kogu täidedokumentatsiooni üleandmine (p 7.1.16). Vaidlust ei ole selles, et hageja andis täitedokumentatsiooni üle alles 18.02.2013, kuigi lepingu punkti 7.1.16 kohaselt kohustus hageja dokumentatsiooni üle andma tööde üleandmisel. Kohus jättis arvestamata ka asjaolu, et digitaalsel kujul hageja täitedokumentatsiooni üle ei andnudki, kuigi ta oli selleks lepingu järgi kohustatud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et olmeruumide välisseina viimistluse lõpetamine ja sõnnikukanali puuduste likvideerimine kuulusid hageja töövõttu, see nähtub töövõtulepingu lisas olevast pakkumisest (olmeruumi välisseina viimistlus pakkumise read 39, 57, 58). Lõpetatud ei olnud ka katuse ehitus ning ebaõige on kohtu seisukoht, et töö ei kuulunud hageja töövõttu. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et katus tuleb valmis ehitada vaid mingis osas. Töövõtulepingu punktide 7.1.16 ja 6.3 järgi pidi hageja tegema tööd selliselt, et ehitisele antakse kasutusluba, seega pidi hageja teostama kõik katusetööd. Vaidlust ei ole selles, et katus oli lepingu ülesütlemise ajaks lõpetamata, mistõttu on ka selles osas tõendatud hageja poolt lepingu rikkumine.

Täiendavalt luges kohus lepingu ülesütlemise avalduse tühiseks seetõttu, et tööde valmimise tähtaeg pikenes ja kostja ei saanud sellest tulenevalt lepingut üles öelda tööde lõpetamise tähtaja ületamise tõttu. Kohus tugines vääralt töövõtulepingu punktidele 4.2 ja 5.2, sest vaidlust polnud kostja poolt arvete tasumise ja maksetähtaegade järgimise üle. Teiseks jättis kohus tähelepanuta, et kuigi lepingu järgi võib tööde teostamise lõpptähtaeg küll pikeneda, saab see toimuda vaid pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe olemasolul. Kuna kokkulepet tööde tähtaja pikendamise kohta pooled ei sõlminud ning hageja ei avaldanud, et ta tähtaega pikendada soovib, siis ei saa lugeda tuvastatuks, et kostja poolt lepingu ülesütlemine oli tühine ja tööde lõpptähtaeg polegi saabunud. Kohus tõlgendas lepingut vääralt ning jättis arvestamata, et lepingus sätestatut arvestades rikkus hageja lepingut ning kostjal oli mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostjal ei olnud õigust arvete osalisest tasumisest keelduda. Kohus ei selgitanud, miks ta ei nõustu kostja sellekohaste väidetega. Kuigi kostjal oli õigus tasumisest osaliselt keelduda, on oluline ka see, et hageja ei nõudnud kogu arvel märgitud summa tasumist peale osalise makse laekumist, mistõttu oli ta teadlik sellest, et osaliselt tasu maksmisest keeldutakse. Samuti oli hageja teadlik, et ta jäi tööde teostamisega viivitusse, millele viitavad ehituse protokollid ja omanikujärelevalve märkused aktides, mistõttu pidi hageja aru saama, et lepingu punkt 8.2.3 annab kostjale õiguse tasu kinni pidada. Kohus ei arvestanud, et lepingu punkt 8.2.3 annab kostjale õiguse alandada tasu või lükata edasi maksetähtaegasid olukorras, kus töövõtja töös esineb puudusi. Seega on õiguse kasutamise eelduseks puuduste esinemine hageja töös, eelduseks ei ole aga konkreetse tahteavalduse esitamine. Kui pooled on lepingus vastava õiguse kokku leppinud, siis ei pea täiendavat tahteavaldust tegema. Vastasel juhul muutuks lepingute sõlmimine mõttetuks. Pooled leppisid kokku, et tasu kinnipidamine oli hageja õigus, mis ei vajanud täiendavat tahteavaldust. Aktides nr 1-3 kajastatud töödest ei saanud hageja tähtaegselt valmis vähemalt sellises mahus töid, mille maksumus ületab 10% aktide summast. Seega lepingu punkti 8.2.3 kohaselt oli kostjal õigus tasumisest keelduda. Samuti on arvete aluseks olevad aktid vaid vaheaktid ja tekkinud ei ole lõpparvelduse olukorda lepingu punkti 5.3 kohaselt, sest pooled ei allkirjastanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Leping nägi ette, et lõplik arveldus teostatakse peale lõppakti allkirjastamist. Aktide nr 4 ja nr 5 osas leidis kohus vääralt, et kostjal ei olnud hea usu põhimõttest tulenevalt õigust keelduda töö vastuvõtmisest. Kohtu järelduse ei vasta lepingule, kuna lepingu tingimuseks oli töövõtja poolt tööde tähtaegne teostamine selliselt, et tööd vastavad kasutusloa saamise tingimustele. Nendele tingimustele tööd ei vastanud tööde teostamise kokkulepitud tähtajaks ega ka töövõtulepingu ülesütlemise ajaks. Kui vaidluse all ei ole asjaolu, et töid hageja tähtaegselt valmis ei saanud ning tööde lõpetamine oli tööde üleandmise eelduseks, siis ei saa järeldada, et hageja teostas tööd lepingu kohaselt. Täiendavalt jättis kohus aktide nr 4 ja nr5 vastuvõtmise osas arvestamata lepingus sätestatud tööde üleandmise-vastuvõtmise ja lõpparvelduse tingimused, kuigi lepingust tulenesid selle kohta konkreetsed kokkulepped. Kohus tugines omanikujärelevalve teostaja ütlustele ja leidis, et esinesid vaid ebaolulised pisipuudused. Asjaolu, et töid reaalselt teostati, ei tähenda tööde üleandmise eelduste täitmist, sest lepingu punkti 5.3 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alles pärast vaegtööde kõrvaldamist. Kohus pidas lepingust olulisemaks seaduses sätestatud üldnorme. Kui on tuvastatud tööde teostamisega hilinemine ja puudustega tööde teostamine, ei saa järeldada, et tööd olid lepingukohased ja kostjal oli kohustus tööd vastu võtta. Kohus jättis tasaarvestusavalduse arvestamata. Kostja edastas 16.06.2014 kohtule täiendavad seisukohad ning tasaarvestusavalduse, mille kohus kohtuistungil tagastas ja mida otsuses ei ole mainitud. Avalduse arvestamata jätmist ei õigusta asjaolu, et see esitati peale tõendite esitamiseks antud tähtaja möödumist, kuivõrd Riigikohus on korduvalt kinnitanud menetlusosalise õigust

esitada taraarvestuse vastuväidet kogu kohtumenetluse jooksul ning rõhutanud kohtu kohustust tasaarvestusavaldust arvestada. Riigikohus on selgitanud, et lubatav on kostja tasaarvestusavalduse esitamine menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Kuna kohus ei ole arvestanud tasaarvestusavaldusega, tuleb otsus igal juhul tühistada. Kui hagejal on kohtu arvates mingis ulatuses sissenõutavaks muutunud nõue, siis on kostjal õigus vastava nõude oma nõudega tasaarvestamiseks (leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue). Kostja selgitas hagiavalduse vastuses, et talle on tekkinud hageja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju ning esitas 25.03.2013 hagejale kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude. Töövõtulepingu punktis 15.3 leppisid pooled kokku, et kui töövõtja rikub oma lepingust tulenevaid kohustusi tööde tähtaegsel valmimisel, kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,1% teostamata tööde maksumusest päevas. Lauda ehitustööde lõpetamise tähtaja (30.11.2012) seisuga olid vastavalt aktile nr 3 teostamata töid ilma käibemaksuta 58 043, 98 eurot, millelt arvestatakse leppetrahvi alates 01.12.2012 kuni lepingu ülesütlemiseni (50 päeva). Seisuga 21.01.2013 on leppetrahvi suuruseks 2902 eurot. Olmeruumide ehitustööde lõpetamise tähtaja (21.12.2012) seisuga olid vastavalt aktile nr 4 teostamata töid ilma käibemaksuta 21 316, 31 eurot, millelt arvestatakse leppetrahvi alates 22.12.2012 kuni lepingu ülesütlemiseni (30 päeva). Seisuga 21.01.2013 on leppetrahvi suuruseks 639, 60 eurot. Kokku on leppetrahvi nõue 3541, 60 eurot. Kuna hageja ei lõpetanud lauda ehitustöid õigeaegselt, pidi kostja hoidma loomi muudes ruumides ning maksma selle eest tasu. Kostja on loomade teises talus hoidmise eest tasunud arve 2256 eurot. Tegemist on kostjale tekkinud kahjuga, mis on põhjuslikus seoses hageja poolt lepingu rikkumisega. Hageja jättis objektile paigaldamata osad materjalid ja tegemata lepingulised tööd. Tegemist on hageja lepingu rikkumisest tingitud kahjuga. Paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumus kokku 6977, 03 eurot: hüdrofor 545, 19 eurot, septik ja paigaldus 1055, 09 eurot, ukseavade kinni ladumine 35 m2 1214, 64 eurot, ühe välisukse paigaldus 607, 16 eurot, seina 50 mm soojustuse paigaldamine 1721, 01 eurot, soojak 766, 94 eurot, olmeruumi välisseinte tasanduskrohv 1067 eurot. Kuna hageja töid õigeaegselt ega ka korduvatest täiendavatest tähtaegadest hoolimata ei lõpetanud, oli kostja sunnitud töövõtulepingu üles ütlema ja tööde lõpetamiseks palkama uue töövõtja. Kostja sõlmis lepingu tööde lõpetamiseks Eurotel Invest OÜ-ga, kes andis tööd üle 05.03.2013 allkirjastatud aktiga. Hageja poolt tegemata tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja uuele töövõtjale tasuma 39 786, 01 eurot, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada (kostja tasus vastava arve 08.03.2012). Kuna hageja lepingujärgseid töid tähtaegselt ei lõpetanud, pidi kostja palkama täiendavat tööjõudu ning lõpetamata ehitist talvel kütma. Kostja tasus 2012.a detsembrist kuni 2013.a veebruarini palgatud kütjale kokku (koos maksudega) 1738, 44 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma elektri eest ajavahemikus november 2012 - veebruar 2013 kokku 1945, 78 eurot. Seega tekkis kostjal kütmise ja tööjõukulu näol kahju 3684, 22 eurot. Lisaks oli kostja ja hageja vahel alltöövõtuleping, mille järgi esitas kostja teostatud tööde eest hagejale arveid kokku 25 167, 04 eurot, millest hageja tasus vaid 10 337, 30 eurot. Seega on tasumata 14 829, 74 eurot. Kostja arvestas oma nõudest maha katuse roovitise materjali hinna 2851, 56 eurot. Juhul, kui ringkonnakohus peab hageja nõuet mingis ulatuses põhjendatuks, tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega 68 223, 04 euro ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta kaevatavas osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS §-st 651 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus hindas tõendeid vastavalt seadusele. Kohtule esitatud tõendite põhjal tuvastas maakohus õigesti, et kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemine on tühine, sest kostjal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohtul ei olnud alust nõustuda kostja käsitlusega hageja teostatud töödes esinenud viivituse kohta. Pooled ei vaielnud selle üle, et aktide nr 1-3 alusel vastuvõetud tööde kohta esitatud arved jättis kostja osaliselt tasumata. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mis võimaldas kostjal jätta arved osaliselt tasumata. Samas nähtub toimiku materjalist, et kuigi pooled suhtlesid tööde teostamise ajal intensiivselt, pidades sh tihedat kirjavahetust, siis lepingu täitmise osas ühistele seisukohtadele ei jõutud. Nii on hageja vastuseks kostja kui tellija trahviteatele 06.12.2012 e-kirjas (tl 49-52, I köide) vastanud ning põhjalikult selgitanud, miks on lepinguliste tööde valmimise tähtpäev pikenenud (lepingu punkt 4.2), viidates mh arvete osalisele tasumisele. Selles kirjas on selgitatud ka seadmete tarnimise ja paigaldamisega seotud probleeme ning esitatud teostatud lisatööde eest tasu nõue (seadmete tarnimisega seotud probleemidest informeeris hageja kostjat juba ka varem, s.o 24.11.2012 e-kirjas). Seetõttu on ebaõige ka apellandi väide, nagu poleks hageja eelnevalt avaldanud, et tugineb tähtaja pikenemisele (mistõttu luges kostja lepingu tähtaja saabunuks, millest tuletas ka mõjuva põhjuse öelda leping üles). Maakohus hindas tõendeid ja tõlgendas lepingut õigesti. Kohtu hinnangul ei saanud arvestada ka kostja teise väitega, et tasumata jäeti osaliselt seetõttu, et tööd ei olnud õigeaegselt valmis, sest sellist tahteavaldust ei olnud kostja hagejale teinud. Seejuures viitas kohus õigesti ka VÕS §-le 111, mille kohaselt eeldab vastava õiguskaitsevahendi kasutamine teisele poolele tahteavalduse tegemist, millest oleks töövõtjal võimalik aru saada, mis põhjusel keeldutakse osaliselt tasu maksmisest (vastava väite esitas kostja alles eelistungil). Maakohtu otsus ei ole kõnealuses osas vastuoluline. Apellandi sellekohane käsitlus ei vasta otsuse tegelikule sisule. Vaatamata sellele, et kohus leidis, et hageja ei ole lepingus märgitud tähtajaks ehitustöid lõpetanud, asus ta seisukohale, et hageja ei ole töö valmimise tähtaega ületanud, sest vastavalt lepingu punktidele 4.2 ja 5.2 on tähtajad pikenenud. Maakohtu järeldust ei saa pidada vääraks. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja jättis kolme akti alusel nõutud summast osa tasumata (hageja lõpliku arvestuse kohaselt 23 793, 71 eurot - tl 97, II köide). Asjaolu, et lepingust tulenevalt võisid pooled tööde teostamise tähtaega muuta vaid poolte ühisel kirjalikul kokkuleppel (punkt 4.3), ei ole võimalik tõlgendada apellandi soovitud viisil. Praegusel juhul ei olnud tegemist tähtaja muutmisega, vaid lepingust tuleneva tähtaja pikenemisega lepingu rikkumise tõttu. Tegemist on lepinguga töövõtjale antud ühepoolse õigusega. Nii tuleneb lepingu punktis 4.2, et töövõtja võib iga tellija poolt töövõtja esitatud arve maksmisega viivitatud päeva eest pikendada tööde valmimise tähtpäeva ühe päeva võrra, punkti 5.2 kohaselt kehtib sama ka vahearvete osas (lepingu lõpptähtaeg pikeneb vastava aja võrra). Kohus tuvastas õigesti, et lepingu punktist 8.1.14 tuleneva kokkuleppe tõttu oli hageja oma lepinguliste tööde teostamisel sõltuv kostja ja seadmete tarnijate vahel sõlmitud kokkuleppe täitmisest. Nimetatud sätte järgi oli tellija kohustuseks vastavate kokkulepete sõlmimine, üksnes seadmete eest tasumine pidi toimuma töövõtja kaudu. Pealegi ei olnud kohtu käsutuses neid tõendeid, millest oleks võinud järeldada, et aktides nr 1-3 nimetatud tööd, mille eest tasu nõuti,

oleksid tegemata. Kostja kui tellija oli need tööd vastu võtnud ning lepingust tulenevalt lasus tal kohustus vastavad arved tasuda. Eeltoodud põhjustel ei olnud kostjal võimalik lepingut 21.01.2013 üles öelda. Neid olulisi puudusi, mis oleksid võimaldanud seda teha, ei ole samuti tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohus leidis õigesti, et kostja nimetatud puudused ei ole olulised, mistõttu neist ei tulene, et tellija oleks jäänud VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, sest laut oli kasutamiseks valmis ja esines üksnes ebaolulisi puudusi või ei olnud avalduses märgitud tööde tegemine töövõtja kohustuseks ja oli selles osas õigustatult keeldunud tööde tegemisest. Kohus tuvastas õigesti, et kasutusloa saamine oli takistatud olulises osas neist puudustest, mis ei kuulunud hageja töövõttu. Maakohus jõudis tõendite põhjal õigele järeldusele, et sõnnikukanali ümberehituse vajadus ei takistanud lauda kasutusele võtmist (OÜ IBG-Ehitus esindaja FT jaanuaris 2013 antud arvamuse kohaselt on otstarbekas need tööd teostada kevadel) ning et täitedokumentatsioon on üle antud. Kolleegiumil ei ole alust arvata teisti. Küll nähtub toimiku materjalist, et poolte vaheline koostöö ei toiminud tavapärasel normaalsel viisil, kuid kindlasti ei olnud alust selles süüdistada üksnes hagejat kui töövõtjat. Mõlemad lepingupooled peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Maakohus hindas tõendeid ja kohaldas seadust õigesti. Kohus ei omistanud osadele tõenditele suuremat kaalu kui teistele, nagu väidab apellant. Kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 on maakohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt otsustanud, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et aktides nr 4 ja nr 5 märgitud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu punkti 8.1.2 järgi kohustus tellija kolme tööpäeva jooksul, arvates esitamisest, teostatud tööde akti ja arve aktsepteerima või tagasi lükkama. Kui tellija ei esita kirjalikku pretensiooni viie tööpäeva jooksul, loetakse teostatud tööde akt aktsepteerituks. Maakohus, tuginedes ehitustööde päeviku väljavõttele ajavahemiku 03.09.2012-20.12.2012 kohta, asus põhjendatult seisukohale, et aktides nr 4 ja nr 5 nimetatud tööde eest on hagejal õigus tasu nõuda (hagi täpsustuses märgitud summad on muutunud sissenõutavaks), sest kostja on jätnud alusetult tööd vastu võtmata. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses tasaarvestuse avalduse, mille maakohus olevat jätnud menetlusnorme rikkudes vastu võtmata. Kolleegium ei nõustu apellandi sellekohase käsitlusega. Toimikust nähtuvalt esitati hagi kohtule 01.03.2013, vastuse hagile esitas kostja 17.04.2013. Hageja esitas 03.05.2013 oma kirjalikud selgitused. 29.05.2013 toimus eelistung (protokoll tl 57-60, II köide), kus määrati uue istungi aeg ning anti pooltele tähtaeg täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks, s.o 19.06.2013, misjärel tuli vastaspoolel esitada oma seisukoht ja taotlused kahe nädala jooksul. 01.07.2013 esitas hageja oma täiendavad seisukohad ja tõendid. 22.07.2013 esitas kostja oma vastuse ja palus muuhulgas, et hageja nõuet täpsustaks. 19.08.2013 esitas hageja omapoolse selgituse. 27.08.2013 esitas kohus pooltele seisukohtade täpsustamise nõude, määrates selle täitmise tähtajaks 10.09.2013 (tl 131, II köide). Mõlemad pooled esitasid 10.09.2013 oma menetlusdokumendid (milles hageja nõuet vähendas, kuna OÜ Latter NT ja OÜ Linery olid neile võlgnetava summa kostjalt kätte saanud). Poolte ühise taotluse alusel lükati 24.09.2013 toimuma pidanud kohtuistung edasi ning anti pooltele kuni 15.10.2013 aega kompromissi tingimuste arutamiseks. 27.11.2013 kohtuistung lükati edasi hageja taotlusel (tunnistaja viibis välisriigis töölähetuses), 06.02.2014 kohtuistung lükati edasi kostja taotlusel (esindaja haigestumine). 30.04.2014 määratud kohtuistung lükati edasi kostja taotlusel (esindaja seotud teise kohtuasjaga).

14.05.2014 kohtuistung lükati edasi hageja taotlusel (tunnistajal ei olnud võimalik kohtusse tulla). Järgmiseks istungi ajaks määrati 18.06.2014. Toimikust nähtuvalt esitas kostja 16.06.2014 kohtule seisukohad ja tõendid (tl 143, III köide). 18.06.2014 kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus tagastanud kostjale avalduse ja tõendid, sest need on esitatud hilinemisega (tl 151, III köide). Kohus tugines TsMS §-le 331 ning leidis, et nende vastuvõtmine põhjustaks menetluse põhjendamatut viibimist. Eelmärgitust nähtuvalt tagastas kohus dokumendid kostjale põhjendatult. Praeguses asjas oli kohus määranud menetlusosalistele korduvalt tähtaegu oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks, viimane neist 10.09.2013, mil mõlemad pooled esitasidki oma seisukohad. Seega isegi juhul, kui menetlusosalise poolt dokumendis avaldatu oleks vajanud vastaspoolelt täiendavat selgitust või tinginud tõendite täiendavat esitamist, oleks tulnud seda teha mõistliku aja jooksul (näiteks ühe kuu jooksul, seega hiljemalt oktoobri lõpuks 2013). Kindlasti ei olnud põhjust esitada uusi avaldusi ja tõendeid kohtule juunis 2014. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul oleks hilinenult esitatud avalduse ja tõendite menetlusse võtmine oluliselt mõjutanud menetluse kestust. Mõjuvat põhjust hilinemiseks kostjal ei olnud.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Alates 01.01.2015 on muutnud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.