Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 Kokku maksis hageja (ja OÜ Jordan Grupp) võlast aastal 2012 sularahas ära 1600 eurot ja ülekandega veel 150 eurot. Hageja maksis 2012 aastal võlast kokku ära 1890 eurot. Koos 2011 aastal tasutud võlaga (7960 + 1890 = 9850) maksis hageja enne võla tasumise tähtaja saabumist kostjale kokku 9850 eurot. Lisaks andis hageja kostja nõudmisel 25.04.2012 kostjale arve-saatelehe alusel üle seadmeid 1475 euro väärtuses. Seega on hageja kokku kostjale tasunud või andnud seadmeid 11 325 euro ees, mis ületab märgatavalt hageja võlgnevust kostja ees. Hageja on maksnud kostjale alusetult rohkem 2889 eurot (11 325 – 8436 = 2889). Võlatunnistuse p 4.1 kohaselt kohustus hageja võla tasuma hiljemalt 18 kuu jooksul pärast võlatunnistuse allakirjutamist. Võla tasumise viimane tähtaeg oli 08.05.2013. Seisuga 21.06.2012 oli hageja võlg kostja ees täielikult tasutud. Järelikult puudub kostjal hageja vastu igasugune nõue ning täitemenetluse alustamine on ebaseaduslik. Hageja on kostja nõudel tasunud kostjale 2889 eurot rohkem, kui kostjal oleks õigus saada. Vaatamata sellele alustas kostja pahatahtlikult ja teadvalt alusetult juba tasutud summa sissenõudmist täitemenetluses. Hageja väljastatud võlatunnistus on selle sisust ja olemusest tulenevalt deklaratiivne. Hageja on alati väitnud, et kohustused kostja ees tulenesid OÜ Jordan Grupp kohustustest, mille täitmist hageja võlatunnistusega tagas. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-s 28 on ringkonnakohus omavahel ekslikult segi ajanud hageja ja kostja käsitluse võlasuhte olemusest. Kostja ei ole tõendanud, et tal hageja vastu nõue on, kuna hageja on kohtule senises menetluses esitanud kõik tõendid, mis kostja väited võla tasumata jätmisest üheselt ümber lükkavad. Hageja on kostja ees oma kohustused täitnud ja võla tasunud. II Hagiavalduse õiguslik põhjendus Hageja leiab, et sundtäitmine antud asjas on lubamatu, kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet, sest nõue on täielikult rahuldatud. Hageja on tasunud kostjale võla. Fakti, et hageja on kostjale võla tasunud, kinnitan hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega. Vastavalt TMS § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TSM § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Käesoleval juhul on hageja poolt nõue rahuldatud, mistõttu kostjal puudub nõue ning täitemenetlus on kostja poolt alustatud pahauskselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 näeb ette: (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

3 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 (2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja on jämedalt rikkunud heas usus käitumise põhimõtet. Hageja lõplikud seisukohad Hageja jääb esitatud hagi juurde. Kokkuvõtteks soovib hageja öelda järgnevat: Kostja, eitades asjaolu, et hageja on oma võla kostja ees tasunud, on esitanud kohtule tõendina BBP Kaubandus Grupp OÜ juhatuse liikme Olegs Baikovs’i poolt allkirjastatud ülevaate Jordan Grupp OÜ tasumisest sularahas BBP Kaubandus Grupp OÜ-le tarnitud kaupade eest. See ülevaade on antud väidetavalt maksetest ajavahemikul 10.11.2011-02.02.2012 kauba eest sularahas. Hageja juhib seoses selle dokumendiga tähelepanu alljärgnevatele asjaoludele:

4 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 b) 24.01.2012 maksis JG kostjale arve nr GA13147 alusel panga kaudu 428,94 eurot. 25.01.2012 maksis JG arvete nr GA13163, GA13166, GA13322, GA13521 alusel ülekandega 199,82 eurot. Kokku on nende arvete alusel pangaülekandega makstud 628,76 eurot. Kostja aga kinnitab kohtule esitatud dokumendis, et JG tasus need arved sularahas kviitungi nr 370 alusel summas 1350 eurot! c) 26.01.2012 maksis JG kostjale arve nr GA13522 alusel panga kaudu 116.80 eurot, kostja väidab oma vastuses, et see arve on tasumata! d) 27.01.2012 maksis JG kostjale ülekandega arved nr GA12734 JA GA13020 kokku summas 118,38 eurot. Kostja väidete kohaselt maksis hageja sularahas arve nr GA12734 alusel sularahas 575 eurot ja arve nr GA13020 on tasumata. e) 06.02.2012 maksis JG ülekandega arved nr GA13357, GA00061, GA00092 kokku summas 655,13 eurot. Arvete nr GA13357 alusel maksis JG 09.03.2012 veel 160 eurot ja arve nr GA00061 alusel 13.02.2012 veel 371,37 eurot. Lisaks maksti 22.02.2012 arve nr GA00092 alusel juurde 130.08 eurot ja tasuti täielikult arve nr 00534 summas 10,57 eurot (kokku maksti 1327,15 eurot). Kostja andmetel maksti need arved sularahas vastavalt 230 eurot kviitungi nr 381 alusel ja 500 eurot kviitungi nr 2 alusel ja arve nr GA00534 on üldse tasumata! f) 08.02.2012 maksis JG pangaülekandega arve nr GA00296 summas 312,57 eurot ja 22.03.2012 sama arve alusel osamakse 110 eurot, tasudes kokku 422,57 eurot. Kostja vastusest nähtuvalt on see arve tasumata! g) 01.03.2012 maksis JG ülekandega arved nr GA01270 ja GA01036 kokku summas 135,71 eurot. Kostja kinnitusel on arve nr GA01270 tasumata ja arve nr GA01036 alusel on JG maksnud sularahas kassasse kviitungi nr 17 alusel 500 eurot. Kostja on esitanud kohtule teadvalt ebaõiget infot, milles ühest küljest on tegelikke asjaolusid moonutatud eesmärgil näidata, et JG tasus kviitungitega hageja võla asemel hoopis arveid ning teisest küljest näidata kunstlikult, et JG-l oli kostja ees tasumata arveid, mis tegelikult olid makstud. Väärib märkimist, et kostja on sularahakviitungid sõna otseses mõttes „klapitanud” arvetega vastavalt hagis loetletud kviitungite järjekorrale. Rõhutan, et tavapärases majandustegevuses poolte vahel märgiti sularaha saamise kviitungile alati arve number. Hagile lisatud kviitungitel arve numbreid ei olnud ning kviitungitel kajastati lihtsalt raha laekumist kassasse. Teatavasti ei ole ettevõtte puhul võimalik ilma igasuguse aluseta raha kassasse võtta. Kuna antud juhul oli tegemist võla tasumisega on igati loogiline, et raha laekumise kohta väljastati lihtsalt kviitung selle kohta, et summa on tasutud. Hageja eest on Jordan Grupp OÜ kokku kostjale tasunud 11 325 eurot, mis ületab märgatavalt hageja võlgnevust kostja ees. Hageja on maksnud kostjale alusetult rohkem 2889 eurot (11 325 – 8436 = 2889). Võla tasumise kohta käivad summad ja tasumise kuupäevad on täpselt nimetatud hagiavalduses ja sellele on lisatud tasumist kinnitavad tõendid. Võlatunnistuse p 4.1 kohaselt kohustus hageja võla tasuma hiljemalt 18 kuu jooksul pärast võlatunnistuse allakirjutamist. Võla tasumise viimane tähtaeg oli 08.05.2013. Seisuga 21.06.2012 oli hageja võlg kostja ees täielikult tasutud.

5 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712

Kostjal puudub hageja vastu igasugune nõue, millest tulenevalt täitemenetluse alustamine on ebaseaduslik. Hageja on kostja nõudel tasunud kostjale 2889 eurot rohkem, kui kostjal oleks õigus saada. Hageja väljastatud võlatunnistus on selle sisust ja olemusest tulenevalt deklaratiivne. Hageja on alati väitnud, et kohustused kostja ees tulenesid OÜ Jordan Grupp kohustustest, mille täitmist hageja võlatunnistusega tagas. Kõik need kohustused on täielikult ja nõuetekohaselt täidetud. Märkimist väärib ka asjaolu, et vaatamata korduvalt kõne all olnule ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid kostja väiteid ja lükkaksid ümber hagiavalduses märgitud seisukohad ning esitatud tõendid. JG poolt makstud summad kostjale on makstud hageja võlakohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-39712 V. K. hagis BBP Kaubandus Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Täitemenetluses täiteasjas nr 176/2013/1541 on täitedokumendiks 08.11.2011.a.notariaalses vormis tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, millega hageja on tunnistanud oma võlga kostja ees summas 8436 eurot ning kohustanud selle kostjale tasuma 18 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 25.04.2013.a. (mitte 08.05.2013.a. nagu ekslikult leiab hageja). Hageja V. K. leidis, et täitemenetlus täiteasjas nr 176/2013/1541 on tema vastu alusetu ja ebaseaduslik järgmistel põhjustel. Tegelikkuses olevat hageja võtnud eraisikuna endale kohustuse tasuda Jordan Grupp OÜ võla kostja ees; Võlga kostja ees ei ole kuna kogu võlg on hageja (peamiselt küll Jordan Grupp OÜ) poolt kostjale tasutud ning seega kostjal puudub nõue, mida rahuldada. Kostja tema vastu esitatud hagi ega selles esitatud nõudeid ei tunnistanud ning vaidles nendele vastu. Pärnu Maakohtu 31.03.2014.a. otsusega jäeti hagi rahuldamata ning määrati menetluskulud tervikuna hageja kanda. Hageja esitas nimetatud kohtuotsuse peale 02.05.2014.a. apellatsioonkaebuse. 26.09.2014.a. otsusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas ning saatis tsiviilasja maakohtule uuele lahendamisele. 29.12.2014.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kostja sai kätte koos asjaomase kohtumäärusega 04.02.2015.a. Kohtu poolt määratud 14-päevast tähtaega arvestades on käesolev vastus esitatud tähtaegselt. Kostja tema vastu esitatud hagi ega selles esitatud nõudeid ei tunnista ning esitab alljärgnevad vastuväited: Kostjal on nõue hageja vastu, mille eest Jordan Grupp OÜ ei ole tasunud Võlatunnistus 08.11.2011.a.sõlmiti Tallinna notari Mari-Liis Parmas’e poolt notariaalses vormis tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, millega hageja V. K.

6 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 tunnistas oma võlga kostja ees summas 8436 eurot ning kohustus selle kostjale BBP Kaubandus Grupp OÜ tasuma 18 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 25.04.2013.a. (nimetatud võlatunnistuse punktid 3.1. ja 4.1.) Igakuise osamakse suuruseks oli kokkulepitud 468.76 eurot ning laekumised pidid toimuma iga kuu 25.-ndaks kuupäevaks. Selliseid laekumisi toimunud ei ole ning hageja võlg on kostjale tasumata. Vastavalt võlatunnistuse (edaspidi „Võlatunnistus“) punktile 4.2. on kostjal õigus nõuda viivist 0,03% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Võlatunnistuse tunnistavad hageja ja kostja tingimusteta, et võlgniku ehk hageja võlgnevus seisuga 08.11.2011.a. on 8436.00 eurot ning et see on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlatunnistuse punktis 5.1. kohustus märkida käesolevasse lepingusse (võlatunnistusse) kõik lepingus sisalduvate kokkulepetega seotud kokkulepped. Selliseid kokkuleppeid ei ole ning need ka Võlatunnistuses ei sisaldu. Samas punktis on selgitatud, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped kõrvalkohustuste kohta (milleks on ka näiteks hageja poolt käenduse või garantii korras kostjale Jordan Grupp OÜ kohustuse täitmine, kui selline kohustus oleks Võlatunnistuse sõlmimise hetkel eksisteerinud). Samuti on nimetatud punktis selgitatud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine – seega oleks pidanud kokkulepe selle kohta, et hageja täidab kostjale väidetava Jordan Grupp OÜ kohustuse, olema niikuinii sõlmitud notariaalses vormis – vastasel korral on see niikuinii vorminõuete eiramise tõttu tühine. Nagu mainitud, selliseid kokkuleppeid ei ole (üheski vormis) ja vastupidist pole hageja suutnud ka tõendada. Võlatunnistuse punktis 5.2. on selgitatud, et tulenevalt VÕS § 30 lg-st 1 on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Võlatunnistuse punktides 3.2., 3.3. ja 5.4. on selgitatud, et Võlatunnistuse näol on tegemist täitedokumendiga ning nõude sissenõutavaks muutumisel on kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole nõude rahuldamiseks ning hageja (võlgnik) on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Võlgnik ei ole varasemalt esitanud võlatunnistusele ühtegi vastuväidet ning Võlatunnistust, kui täitedokumenti, seadusega ettenähtud korras vaidlustatud ei ole. Jordan Grupp OÜ ja kostja ning hageja vahelised suhted Õige on hageja väide üksnes selles osas, et Jordan Grupp OÜ on samuti kostjale võlgu. Kuid oluline on siinkohal rõhutada, et Jordan Grupp OÜ võlgnevused on tekkinud teisel alusel ning need ei ole mingis puutumuses hageja võlaga kostja ees (rääkimata sellest, et tegemist on erinevate isikutega võlasuhtes). Seda tõendavad veenvalt alljärgnevad tõendid: Jordan Grupp OÜ on esmaregistreeritud 13.07.2011.a., hageja on saanud selle ainuosanikuks 06.10.2011.a. ning juhatuse liikmeks 11.10.2011.a.a Hetkel on mainitud äriühingul maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid ning ühtegi majandusaasta aruannet pole äriregistrile esitatud. Samuti on tehtud Jordan Grupp OÜ-ke 11.07.2014.a. kustutamishoiatus. Nimetatud andmed sisalduvad äriregistris ja on avalik teave. Kostja ja Jordan Grupp OÜ (mida esindas hageja) on sõlminud 02.11.2011.a. ostu-müügilepingu, mille alusel kostja müüs Jordan Grupp OÜ-le kaupa ning viimane kohustus kauba eest tasuma. Osaliselt kauba eest tasuti, osaliselt jäädi võlgu. Kogu võlg, mis tekkis Jordan Grupp OÜ-l kostja ees, on tekkinud just 02.11.2011.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Ei ole ka eluliselt usutav, et väike äriühing, mis sõlmib 02.11.2011.a. kauba tarnimiseks ja ostmiseks lepingu, on juba 6

7 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 päeva hiljem (ehk 08.11.2011.a.) võlgu 8436.00 eurot, mille võtab enda kanda võlatunnistusega sama äriühingu juhatuse liige. Seda, et kõik hageja poolt viidatud Jordan Grupp OÜ poolt tehtud pangaülekanded/kviitungid on seotud üksnes 02.11.2011.a. ostu-müügilepinguga ning ei oma mingit puutumust hageja võla ning 08.11.2011.a sõlmitud võlatunnistusega, tõendavad ka alljärgnevad 4 asjaolu: - Kõik hageja poolt viidatud Jordan Grupp OÜ ülekanded (või kviitungid) on tehtud ajavahemikul 10.10.2011.a. – 04.07.2012.a. ehk peale 02.11.2011.a. ostu-müügilepingu sõlmimist; - Enamikel Jordan Grupp OÜ poolt kostjale tehtud pangaülekannetel on viidatud konkreetsetele arve numbritele. Ei ole mõeldav, et kostja esitab Jordan Grupp OÜ-le arveid, selle eest, et hagejast füüsiline isik tasub talle sõlmitud võlatunnistuse eest võlga. - Kostja poolt on esitatud arved reaalse kauba eest vastavalt arvel näidatule ning (mitte hageja, kui füüsilise isiku, varasema võlgnevuse eest). Seda tõendavad muuhulgas ka kostja poolt esitatud arved nr GA05031 (Lisa 2) ja GA06040 (Lisa3), nendele on selge viide hageja poolt esitatud Jordan Grupp OÜ pangaülekannetes. - Vaatamata varasematele lubadusetele Pärnu Maakohtu 15.01.2014.a. istungil, ei ole hageja esitanud ka lubatud inventari akti, mis tõendaks kauba olemasolu ja selle jäämist hagejale. Hageja poolt esitatud kaubanimekirja suhtes (mis ei tõenda üldse midagi ja on ilma ühegi allkirjata) on kostja oma seisukoha öelnud 27.02.2014.a. menetlusdokumendis. Arvestades eeltoodut, on täiesti ilmne, et kostjal on hageja vastu nõue, seda ei ole rahuldatud ning hagi rahuldamiseks puudub alus. Hageja ei ole täitnud oma tõendamiskohustust ka TsMS § 230 lg 1 mõistes. Hageja pahauskne käitumine Kostjale ei ole teada, miks hageja eelpoolnimetatud fakte varjab ning kohut eksitab. Lisaks eelpooltoodule on ilmne, et hageja on asunud peale asjaomasest täitemenetlusest teadasaamist asunud põhjendamatult võõrandama oma kinnisvara (võimalik, et ka vallasvara), eesmärgiga muuta ennast varatuks ning teha kostja nõude rahuldamine hageja vara arvelt võimatuks. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes Kostja on veendunud, et hageja on allkirjastanud just nimelt konstitutiivse võlatunnistuse ning on seda ka veenvalt tõendanud. Lisaks eeltoodule tõendavad kokkuvõtvalt konstitutiivse võlatunnistuse andmist hageja poolt alljärgnevad tõendid ja asjaolud: 1) kahtlust ei ole selles, et VÕS § 30 on üksnes konstitutiivset võlatunnistust reguleeriv säte – sellele on küllaldaselt viiteid Riigikohtu lahendites ning seda on selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses käesolevas tsiviilasjas (p. 23). 2) 08.11.2011.a.sõlmitud Tallinna notari Mari-Liis Parmas’e poolt notariaalses vormis tõestatud võlatunnistuse ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, millega hageja V. K. tunnistas oma võlga kostja ees summas 8436 eurot punktis 5.2. on selgitatud, et tulenevalt VÕS § 30 lg-st 1 on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. 3) ammendavalt on selgitatud VÕS § 30 regulatsiooni ja konstitutiivse võlatunnistusega seonduvat ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-21-06 punktis 13 (millele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse punktis 27 käesolevas tsiviilasjas). 4) 26.09.2014.a. kohtuotsuse punktis 28 on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et kostja (Tallinna Ringkonnakohus on küll ekslikult nimetanud kostjat hagejaks kuid see ei muuda asja sisu) on tuginenud väitele, et kostja nõue hageja vastu, mida sundtäidetakse, ei ole omavahelises

8 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 seoses Jordan Grupp OÜ ees, mis viitab käsitlusele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Nii see tõepoolest on ning kostja on kogu menetluse kestel väitnud ning tõendanud, et tegemist on kahe iseseisva ja omavahel mitteseotud kohustusega. Ei ole usutav, et värskelt asutatud osaühing võlgneb juba 6 päeva kauba tarnimiseks ja müügiks sõlmitud lepingu sõlmimist 8436.00 eurot. Pealegi, kui isegi fantaseerida, et Jordan Grupp OÜ tasus hageja võlga, siis tuleb välja, et kostja on pidevalt Jordan Grupp OÜ-le tarninud tuhandete eurode väärtuses kaupa kingitusena, lootmata selle eest kunagi tasu saada. Kuna tegemist on mõlemal juhul äriühingute vahelise kauplemisega, on viimati kirjeldatud stsenaarium välistatud. Pealegi on kostja tõendanud võlgnevuse olemasolu Jordan Grupp OÜ-l (mis ei puuduta hageja võlga) ning esitanud ka vastavad tõendid. Muuhulgas on hageja ise allkirjastanud 11.02.2012.a. nii kinnituse enda võlgnevuse kohta summas vähemalt 7910 eurot (kostja 17.02.2014.a. seisukoha Lisa nr 4) kui ka Jordan Grupp OÜ võlgnevuse kohta vähemalt summas 4635.49 eurot (kostja 07.01.2014.a. seisukoha Lisa nr 1). Faktide ja tõendite koosmõjus on ilmne, et tegemist on käesoleval juhul võlgniku poolt antud konstitutiivse võlatunnistusega, mis omakorda on kooskõlas nii kostja poolt väidetu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu käsitlusega käesolevas tsiviilasjas. 26.09.2014.a. kohtuotsusega punktis 30 on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud konstitutiivse võlatunnistuse korral hageja poolt hagi esitamise vajadust VÕS § 1028 lg 1 jj alusel. Samuti on ringkonnakohus sedastanud, et VÕS § 1028 lg 1 jj alusel hagi esitamata jätmise korral tuleb jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Kuna hageja VÕS § 1028 lg 1 ja järgnevate sätete alusel hagi esitanud ei ole, tuleb jätta rahuldamata ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtu põhjendused Kohus nõustub hageja täpsustatud hagiavalduses toodud väidete, põhistuste ja põhjendustega ning samuti hageja käsitlusega võlatunnistuse sisust ja olemusest, millega on ümberlükatud kostja vastuväited hagile. Mis puutub poole vahelistesse süüdistustesse, et pooled on kohut eksitanud jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. Pooled on ka erinevatel arvamustel, kas võlatunnistus on deklaratiivne või konstitutiivne. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et käsitletav võlatunnistus on deklaratiivne kuna see tuleneb võlatunnistuse sisust ja olemusest, lihtsalt pealkirjast ei piisa, et võlatunnistus muutuks konstitutiivseks. Kuna pooltel olid asja arutamise käigus jätkuvalt erinevad väited asjaolu kohta, kas hageja oli sundtäitmise algatamisel kostjale võlgu või mitte palus kohus esitada võrdlev tabel. Kostja, eitades asjaolu, et hageja on oma võla kostja ees tasunud, on esitanud kohtule tõendina BBP Kaubandus Grupp OÜ juhatuse liikme Olegs Baikovs’i poolt allkirjastatud ülevaate Jordan Grupp OÜ (edaspidi nimetatud JG) tasumisest sularahas BBP Kaubandus Grupp OÜ-le tarnitud kaupade eest. See ülevaade on antud väidetavalt maksetest ajavahemikul 10.11.2011-02.02.2012 kauba eest sularahas. Kohus juhib seoses selle dokumendiga tähelepanu alljärgnevatele asjaoludele: kostja seadusliku esindaja poolt koostatud tabelites kajastatud „arvete alusel/summa” lahtris olevatel arvetel näidatud summad ei kattu tabelis „sularaha/kviitungi number” olevate summadega. Näiteks on kohe alguses nimetatud arve GA11423, GA11458 summaks 257,54 eurot, JG aga on selle arve alusel väidetavalt tasunud 425 eurot kviitungi nr 306 alusel. Seega kostja käsitlust mööda väidetavalt JG, mis võlgnes kostjale 257,54 eurot, maksis selle eest sularahas hoopis 425 eurot,

9 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 ehk 167.46 eurot rohkem. Kohus uurides tabelit edasi selgub, et mitte ükski väidetavatel arvetel märgitud summa ei klapi sularahakviitungil oleva summaga, samuti on kostja märkinud JG võlaarvestuses tasumata summade hulgas neid summasid, mis on pangaülekandega tegelikult tasutud. Samuti kajastab kostja väidetavalt sularahas saadud kviitungitel arveid, mis on JG maksnud ülekandega. Kohtu järeldusi kinnitavad veel alljärgnevad tõendid: 23.01.2012 maksis JG kostjale arvete nr GA12551, GA12589, GA12731, GA12610, GA 12876, GA12901 alusel pangaülekandega kokku 651,83 eurot. Kostja seaduslik esindaja O.Baikovs on aga oma vastuses märkinud nende arvete osas: arve nr GA12551 – tasumata; arved nr GA12589, GA12610 ja GA12731 tasutud sularahas 600 eurot kviitungi nr 351 alusel; arved nr GA12876, GA 12901 tasutud sularahas 1000 eurot kviitungi nr 361 alusel. Kõikide nimetatud arvete alusel tasumisele kuuluvaks summaks on kokku 651,83 eurot, mida tõendab ka JG poolt 23.01.2012 tehtud ülekanne, kostja andmetel on aga JG selle eest maksnud sularahas kviitungite nr 351 ja 361 alusel kostja kassasse kokku 1600 eurot, seega 948,17 euro võrra rohkem kui nende arvete alusel maksmisele kuuluks. Täpselt samad tähelepanekud kehtivad kõikide alljärgnevate ja väidetavalt tasumata arvete osas. 24.01.2012 maksis JG kostjale arve nr GA13147 alusel panga kaudu 428,94 eurot. 25.01.2012 maksis JG arvete nr GA13163, GA13166, GA13322, GA13521 alusel ülekandega 199,82 eurot. Kokku on nende arvete alusel pangaülekandega makstud 628,76 eurot. Kostja aga kinnitab kohtule esitatud dokumendis, et JG tasus need arved sularahas kviitungi nr 370 alusel summas 1350 eurot. 26.01.2012 maksis JG kostjale arve nr GA13522 alusel panga kaudu 116.80 eurot samas kostja väidab oma vastuses, et see arve on tasumata. 27.01.2012 maksis JG kostjale ülekandega arved nr GA12734 JA GA13020 kokku summas 118,38 eurot. Kostja väidete kohaselt maksis hageja sularahas arve nr GA12734 alusel sularahas 575 eurot ja arve nr GA13020 on tasumata. 06.02.2012 maksis JG ülekandega arved nr GA13357, GA00061, GA00092 kokku summas 655,13 eurot, arve nr GA13357 alusel maksis JG 09.03.2012 veel 160 eurot ja arve nr GA00061 alusel 13.02.2012 veel 371,37 eurot samuti maksti 22.02.2012 arve nr GA00092 alusel juurde 130.08 eurot ja tasuti täielikult arve nr 00534 summas 10,57 eurot (kokku maksti 1327,15 eurot). Kostja andmetel maksti need arved sularahas vastavalt 230 eurot kviitungi nr 381 alusel ja 500 eurot kviitungi nr 2 alusel ja arve nr GA00534 on üldse tasumata. 08.02.2012 maksis JG pangaülekandega arve nr GA00296 summas 312,57 eurot ja 22.03.2012 sama arve alusel osamakse 110 eurot, tasudes kokku 422,57 eurot kuid kostja vastusest nähtuvalt on see arve tasumata.

10 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 01.03.2012 maksis JG ülekandega arved nr GA01270 ja GA01036 kokku summas 135,71 eurot. Kostja kinnitusel on arve nr GA01270 tasumata ja arve nr GA01036 alusel on JG maksnud sularahas kassasse kviitungi nr 17 alusel 500 eurot. Sellest tuleneb kohtu arvates kohtu järeldus, et kostja ise ei tea kes kui palju temale võlgu on, veelgi enam puudub alus sundtäitmise algatamiseks. Eeltoodust kohus järeldab, et ostja on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid, et JG tasus kviitungitega hageja võla asemel hoopis arveid, et JG-l oli kostja ees tasumata arveid, mis tegelikult olid makstud. Tavapärases majandustegevuses poolte vahel märgiti sularaha saamise kviitungile alati arve number kuid hagile lisatud kviitungitel arve numbreid pole ning kviitungitel kajastati lihtsalt raha laekumist kassasse. See loob kohtu arvates eelduse arusaamatuse tekkimiseks poolte vahel. Teatavasti ei ole ettevõttel võimalik ilma igasuguse aluseta raha kassasse võtta. Kuna antud juhul oli tegemist võla tasumisega on igati loogiline, et raha laekumise kohta väljastati lihtsalt kviitung selle kohta, et summa on tasutud. Kokkuvõttes on JG hageja eest kokku kostjale tasunud 11 325 eurot, mis ületab märgatavalt hageja võlgnevust kostja ees. Hageja on maksnud kostjale alusetult rohkem 2889 eurot (11 325 – 8436 = 2889). Võla tasumise kohta käivad summad ja tasumise kuupäevad on täpselt nimetatud hagiavalduses ja sellele on lisatud tasumist kinnitavad tõendid. Võlatunnistuse p 4.1 kohaselt kohustus hageja võla tasuma hiljemalt 18 kuu jooksul pärast võlatunnistuse allakirjutamist. Võla tasumise viimane tähtaeg oli 08.05.2013. Seega seisuga 21.06.2012 oli hageja võlg kostja ees täielikult tasutud. Seega puudus kostjal alus algatada sundtäitmine. Hageja väljastatud võlatunnistus on selle sisust ja olemusest tulenevalt kohtu järeldusel deklaratiivne. Hageja on alati väitnud kohtule, et kohustused kostja ees tulenesid OÜ Jordan Grupp kohustustest, mille täitmist hageja võlatunnistusega tagas. Kõik need kohustused on täielikult ja nõuetekohaselt täidetud. Märkimist väärib ka asjaolu, et vaatamata korduvalt kõne all olnule ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid kostja väiteid ja lükkaksid ümber hagiavalduses märgitud seisukohad ning esitatud tõendid. JG poolt makstud summad kostjale on makstud hageja võlakohustuse täitmiseks. Kostja kokkuvõtvate seisukohtade analüüs Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et hageja antud kostja arvamusele, saabunud kohtusse 13.05.15 ( II kd tl.117-123), pole vastanud ega seda analüüsinud ega andnud arvamusi antud menetlusdokumendis toodus kostja väidete ja asjaolude kohta. I Võlatunnistus. Võlatunnistuse iseloomu olemust on kohus juba käesolevas kohtuotsuses määratlenud ja jõudnud ühesele järeldusele. Kui uurida võlatunnistust (1 kd tl 12-15) lähemalt siis juba p.1.1.1 viidatakse poolte vahelisele laenulepingule nagu võlatunnistuse alusele. Kohus antud koosseisus koosseisus

11 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 on antud vaidlust lahendanud alates 29.09.13 ja pole viidatud laenulepingut kohanud. Sellest kohus järeldab, et sellist laenulepingut poolte vahel pole olnud ega sõlmitud, seega on võlatunnistus suunatud teisele eesmärgile ehk sisuliselt pole võlatunnistuses märgitud alust olemas. Siinjuures tugineb kohus ka kostja väitele, et kostja ja JG vahel sõlmiti 02.11.11 ostumüügileping (II kd. tl. 121) ja vaadeldes selle kõrval võlatunnistust (1 kd tl 12-15), mis on koostatud 08.11.11. Eeltoodust kohus järeldab, et viidatud kostja ja JG vahelise lepingu eelduseks oli hageja võlatunnistus (1 kd tl 12-15). Kohus on veendunud, et võlatunnistuses käsitletav summa kattub viidatud kostja ja JG vahelise vara ja võlgade summaga. Seega igasugused kostja väited võlatunnistuse olemuse ja sisu kohta on alusetud ja tõendamata. Kuna kostja on koostanud kassadokumente puudulikult pole kostjal võimalik tõendada hageja jooksva võla olemasolu. II JG, ja poolte vahelised suhted. Seaduse järgi pole keelatud kolmandal isikul teise isiku eest kohustusi täita. Kostja pole kohtule tõendanud, põhistanud ega selgitanud otseselt ja summaliselt, et hageja väidetavat võlgnevust pole tasutud, viidates vaid üksikutele arvetele.. Siin tuleb meelde tuletada käesoleva kohtulahendi eelnevates osades osundatud puudustele kostja poolsele puudulikule arvestusele ja raamatupidamisdokumentidele. III Muu Antud arvamuse osa on palja- ja üldsõnaline. Üldsõnaliselt viidatakse hageja ja JG suurele võlale. Viidatakse VÕS § 88, samas näitamata, millised summad millise võlgnevuse kustutamiseks kostja määras. Lisaks ei võta kostja üldse sisukohta, kas võlakirja tähtaja saabumisel 08.05.2013. hagejal tegelikult oli võlgnevust või mitte.

Õiguslik põhjendus Kohus leiab, et sundtäitmine antud asjas on lubamatu, kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet, sest nõue on täielikult rahuldatud. Hageja on tasunud kostjale võla. Asjaolu, et hageja on kostjale võla tasunud, on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega. Vastavalt TMS § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TSM § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Käesoleval juhul on hageja poolt nõue rahuldatud, mistõttu kostjal puudub nõue ning täitemenetlus on kostja poolt alustatud pahauskselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 näeb ette: (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. (2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

12 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-39712 Kohus lähtudes eeltoodust leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele ja kostja poolt algatatud sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Tulenevalt TsMS § 162 lg. 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.