Nordea Finance Estonia AS-i hagi XXX vastu võla nõudes
Hagihind
87 300,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn, lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Indrek Lillo ja Aarne Akenberg (e-post [email protected]) Kostja:XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
15.aprill 2015
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista XXX(isikukood XXX) Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140) kasuks 37792,23 eurot (kolmkümmend seitse tuhat seitsesada üheksakümmend kaks eurot ja 23 senti). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.Jätta hageja menetluskulud 43/100 osas kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. 4.Välja mõista kostjalt XXXlt hageja Nordea Finance Estonia AS-i kasuks menetluskulud summas 3527,29 eurot (kolm tuhat viissada kakskümmend seitse eurot ja 29 senti). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-13-7500 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Õiend tsiviilasja menetluskäigu kohta
1.AS Nordea Finance Estonia (edaspidi hageja) esitas 15.02.2013 Harju Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja) vastu käenduslepingust tuleneva 87300,41 euro nõudes (I tl 1-10).
2.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot (I tl 197).
3.Harju Maakohus võttis 25.03.2013 kohtumäärusega hagi menetlusse (I tl 211-213).
4.09.12.2013 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (III tl 91-98).
5.Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2014 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 07.05.2014 kohtuotsus ja saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule (IV tl 104-110).
6.Harju Maakohus võttis 27.08.2014 tsiviilasja menetlusse (IV tl 114).
7.03.03.2015 kohtumäärusega Harju Maakohus keeldus kostja vastuhagi menetlusse võtmisest ja eraldas selle iseseisvasse menetlusse (V tl 46-47).
8.15.04.2015 viis kohus asjas läbi kohtuistungi ja määras kohtuistungi tegemise ajaks 22.05.2015 (V tl 60-61). Hagi asjaolud ja hageja nõue
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XXXOÜ (edaspidi liisinguvõtja) järgmised liisingulepingud: 1) 31.03.2006 leping XXX (edaspidi liisinguleping 1), mille liisinguesemed kompressor Kaeser M43 tähisega XXX, kompressor Kaeser M43 tähisega XXX, betoonsilur 900mm B Honda GX, pump Pramac XXX, plaatvibraator XXX, plaatvibraator XXX, plaatvibraator XXX, vibrotamp XXX, vibrotamp XXX ja poomtõstuk XXX); 2) 08.11.2006 leping nr XXX (edaspidi liisinguleping 2), mille liisinguesemeks tõstuk XXX); 3) 24.04.2007 leping XXX (edaspidi liisinguleping 3), mille liisinguesemeks tõstuk XXX); 4) 14.03.2008 leping nr XXX (edaspidi liisinguleping 4), mille liisinguesemed XXX AS 650 3 tk ja Geda lift 250 Comfort); 5) 10.04.2008 leping nr XXX (edaspidi liisinguleping 5), mille liisinguese Scanclimber SC1432); 6) 10.04.2008 leping nr XXX (edaspidi liisinguleping 6), mille liisinguese Scanclimber SC 1432 Mast Assemble Crane).
10.15.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja liisinguvõtja kohustuste tagamiseks käenduslepingu, käenduse maksimumsummaga 223 690,77 eurot. Liisinguvõtjal tekkisid 2008.a. liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmisel raskused, mistõttu hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 17.06.2008 ning 15.08.2008 lepingu 3 muudatuskokkuleppe ning kahel korral - 15.08.2008 ja 22.07.2009 - muudeti ka kõiki ülejäänud liisingulepinguid. Liisinguvõtja rikkus liisingulepingutest tulenevaid arvete tasumise kohustusi, mistõttu ütles hageja liisingulepingud 1- 6 18.02.2010 üles. Siiski ei katnud liisinguesemete müügist saadud raha liisinguvõtja võlgnevust tasumata arvetest ja liisingulepingute lõpetamisest tulenevaid hageja nõudeid, samuti vara võõrandamisega seonduvaid lisakulusid, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista liisinguvõtja liisingumaksete võlgnevuse ja liisingulepingute ülesütlemisest tingitud hüvitamata kulud ning lisakulud kogusummas 87 300,41 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2-13-7500
11.Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on kostja vastuväited hagile, et hageja on hinnanud tagastatud liisinguesemed alla turuväärtuse ja võõrandanud need liiga odavalt, tõendamata ja paljasõnalised, samuti ei ole hageja nõuded aegunud (II tl 11-19, III tl 46-54, IV tl 117-120, V tl 813). Kostja vastuväited
12.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu (II tl 3-8). Kostja leiab, et hageja nõuded on enne liisingulepingute ülesütlemist tekkinud liisinguvõtja võlgnevuse osas aegunud, samuti on need ülejäänud osas tõendamata. Kostja osundab, et kuigi liisinguvõtja ei keeldunud hagejale vara tagastamast ja ootas selleks hageja juhtnööre, sõlmis hageja vara tagastamise kohta lepingu XXXAS-ga, tekitades sellega ebamõistlikke kulutusi. Kostja arvates kajastavad hageja poolt liisinguesemete kohta esitatud hindamisaktid liisinguvara väärtust ebaõigesti, st tegelikust turuväärtusest madalamalt, samuti on hageja võõrandanud liisinguvara oluliselt odavamalt selle tegelikust turuväärtusest. Võttes arvesse, et hageja ja liisinguvõtja sõlmisid kokku 19 liisingulepingut, on hageja ilmselt segi ajanud erinevate lepingute liisinguesemed. Kostja pakutud abi liisinguesemete müümiseks hageja vastu ei võtnud, tegutsedes liisinguesemete müügil ilma liisinguvõtja ja kostja osavõtuta. Ka ei ole kostja arvates liisinguesemete remondikulu nõudmine põhjendatud ja osade liisinguesemete müügiandmed on üldse esitamata. Alusetu on müügi korraldamise eest XXXAS-ile tasutu kostjalt nõudmine, kuna vara ostjaks oligi müügi korraldaja XXX AS. Lisaks on hageja kostja arvates minetanud müügikahju nõudeõiguse, kuna ei ole oma nõuet kostja vastu pannud maksma mõistliku aja jooksul. Kostja jäi ka oma täiendavates seisukohtades esitatud vastuväidete juurde (III tl 27-32, 70-76, IV tl 124-127, 140-146, V tl 1-4, 2028). Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Hageja nõuab kostjalt kui liisinguvõtja käendajalt ja solidaarvõlgnikult liisinguvõtja poolt täitmata rahaliste kohustuste täitmist. Eeldusel, et kostja käendus liisinguvõtja poolt kohustuste rikkumise korral on kehtiv, on hageja nõude rahuldamise eeldusteks seega hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingute kehtivus (võlaõigusseaduse (VÕS) §§-d 2 lg 1, 8 lg 1 ja 2, 361), liisinguvõtja poolt liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine, millest tulenevalt oli hagejal õigus liisingulepingud erakorraliselt (ennetähtaegselt) üles öelda (VÕS §§-d 76, 100, 101 lg 1 p 4, 108 lg 1, 196), liisinguvõtja poolt liisingulepingute ülesütlemisest tulenevate kohustuste täitmata jätmine (VÕS § 367 lg 1-4) ja liisinguvõtja vastutus oma kohustuste täitmata jätmise eest (VÕS §101 lg 3, §103).
15.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - 31.03.2006 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX (liisinguleping 1), vara maksumus ilma käibemaksuta 49057,24 eurot (I lk 11-23) koos maksegraafikuga (I lk 2425), vara omandatud hageja poolt saateleht-arve 260668 alusel (I tl 26), lepingu muutmiseks sõlmiti 15.08.2008 ja 22.07.2009 muudatused koos maksegraafikutega (I lk 72-79); - 08.11.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX (liisinguleping 2), vara maksumus ilma käibemaksuta 69950 eurot (I lk 27-30) koos maksegraafikuga (I lk 31-32) ning lisaga 1 (I lk 32A), vara omandatud hageja poolt saateleht-arve 263467 alusel (I tl 33).
2-13-7500
-
-
-
-
-
-
Lepingu muutmiseks sõlmiti 15.08.2008 muudatus (I lk 80) ja 22.07.2009 muudatus koos maksegraafikuga (I lk 81-84); 24.04.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX (liisinguleping 3), vara maksumus ilma käibemaksuta 68517 eurot (I lk 34-37), koos maksegraafikuga (I lk 38-39) ja lisaga 1 (I lk 40), vara omandatud hageja poolt arve-saateleht 271164 alusel (I tl 41). Lepingu muutmiseks sõlmiti 17.06.2008 muudatus (I lk 85-86) ja 15.08.2008 muudatus koos maksegraafikuga (I lk 87-90); 14.03.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX (liisinguleping 4), vara maksumus ilma käibemaksuta 64361,31eurot (I lk 42-45, 50), koos maksegraafikuga (I lk 46-47), vara omandatud hageja poolt arvete 08006 ja 08007 alusel (I tl 48-49, 207-208). Lepingu muutmiseks sõlmiti 15.08.2008 muudatus (I lk 91) ja 22.07.2009 muudatus koos maksegraafikuga (I lk 92-95); 10.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX (liisinguleping 5), vara maksumus ilma käibemaksuta 72338,50 eurot (I lk 51-54, 60), koos maksegraafikuga (I lk 55-57), vara omandati hageja poolt arve XXX alusel (I tl 58-59, 209-210). Lepingu muutmiseks sõlmiti 15.08.2008 muudatus (I lk 96) ja 22.07.2009 muudatus koos maksegraafikuga (I lk 97-101): 10.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX (liisinguleping 6), vara maksumus ilma käibemaksuta 73404,50 eurot (I lk 61-64, 60), koos maksegraafikuga (I lk 65-67), vara omandati hageja poolt arve XXX alusel (I tl 68-69). Lepingu muutmiseks sõlmiti 15.08.2008 muudatus (I lk 102) ja 22.07.2009 muudatus koos makse-graafikuga (I lk 103-107); 15.08.2008 sõlmisid hageja kostja käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 223 690,77 eurot (I lk 70-71); liisinguvõtja jättis hageja poolt liisingulepingute 1-6 alusel esitatud arved XXX ja XXX kogusummas 11293,86 eurot tasumata (I tl 108-125); hageja ütles liisingulepingud 18.02.2010 ennetähtaegselt üles (I kd lk 126-134); liisingulepingute 1-6 alusel liisinguvõtjale üleantud vara tagastati hagejale 09.03.201015.04.2010 (I tl 135-164); 24.10.2012 esitas hageja kostjale nõude liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse tasumiseks summas 95382.41 eurot, millel kostja vastas 28.11.2012 et ei tunnista nõuet (I tl 189-192, 193-196);
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagi on liisinguvõtja poolt enne liisingulepingute ülesütlemist tasumata arvetest tuleneva nõude osas (11293,86 eurot) aegunud. Riigikohtu lahendist 3-2-1-101-07 tulenevalt (p 11) vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Riigikohtu lahendist 3-2-1-54-13 tulenevalt (p 11), tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt hageja nõue kvalifitseerida. Riigikohtu lahendist 3-2-1-40-14 tulenevalt (p 26) saavad liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kõne alla tulla enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel, lisaks ka lõpetamisega seotud tagasitäitmise nõuded ja lepingu rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Riigikohus on lahendis 3-2-1-153-14 (p 12) märkinud, et käendaja vastu esitatud nõudele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Osamaksetena tagastatava laenu
2-13-7500 käendamisest tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses. Samas lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega ja aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega tuleb aegumise puhul eristada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamakseid ja ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summat.
17.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõude puhul tuleb eristada üheltpoolt liisinguvõtja kohustuseks olevate liisingumaksete kui korduvate kohustuste võlgnevusest tekkinud nõuet (kuni liisingulepingute ülesütlemiseni 18.02.2010) ja teiseltpoolt liisingulepingute ülesütlemisest (st alates 18.02.2010) tulenevat kahjunõuet. Hageja nõue tulenevalt liisinguvõtjale liisingulepingu 1 alusel esitatud arvetest nr XXX(I lk 108-110), mille tasumise tähtajad olid vastavalt 01.03.2010, 01.02.2010 ja 01.01.2010, on kogusummas 1 053,31 eurot. Hageja nõue tulenevalt liisingulepingu 2 alusel esitatud arvetest nr XXXja XXX (I lk 111-113), mille tasumise tähtajad olid vastavalt 16.12.2009, 16.01.2010 ja 16.02.2010, on kogusummas 1 809,23 eurot. Hageja nõue tulenevalt liisingulepingu 3 alusel esitatud arvetest nr XXXja XXX (I lk 114-116), mille tasumise tähtajad olid vastavalt 16.12.2009, 16.01.2010 ja 16.02.2010, on kogusummas 1 861,66 eurot. Hageja nõue tulenevalt liisingulepingu 4 alusel esitatud arvetest nr XXXja XXX (I lk 117-119), mille tasumise tähtajad olid vastavalt 16.12.2009, 16.01.2010 ja 16.02.2010, on kogusummas 3 357,76 eurot. Hageja nõue tulenevalt liisingulepingu 5 alusel esitatud arvetest nr XXXja XXX (I lk 117-119), mille tasumise tähtajad olid vastavalt 01.01.2010, 01.02.2010 ja 01.03.2010, on kogusummas 633,26 eurot. Hageja nõue tulenevalt liisingulepingu 6 alusel esitatud arvetest nr XXX, XXX ja XXX (I lk 120-122), mille tasumise tähtajad olid vastavalt 01.01.2010, 01.02.2010 ja 01.03.2010, on kogusummas 2 578,64 eurot.
18.Tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 ja § 154 hakkas hageja 2009.a. maksetähtpäevaga arvete kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2010 kell 00 ning lõppes 31.12.2012 kell 24.00. Hagi esitati kohtule 15.02.2013, seega peale aegumistähtaega, mistõttu on hageja 16.12.2009 maksetähtpäevaga arvetel (nr XXX, XXX, XXX) kajastatud nõuded kogusummas 1374,93 eurot (137,68 + 172,14 + 1 065,11) aegunud. Arvete, mille tasumise tähtpäev oli 2010.aastal (01.01.2010, 16.01.2010, 01.02.2010 ja 16.02.2010), puhul hakkas aegumistähtaeg TsÜS § 154 alusel kulgema 01.01.2011 kl 00 ja oleks lõppenud 31.12.2013 kl 24.00, järelikult nimetatud arvetel kajastuvate nõuete osas ei ole hagi aegunud, kuna enne 01.03.2012 maksetähtpäevaga arvete tasumistähtaja saabumist ütles hageja lepingud üles. Isegi kui asuda seisukohale, et liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks liisingulepingu ülesütlemisest, siis ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud 3 aastat lepingute ülesütlemisest ning hageja kulutuste hüvitamise nõue ei ole aegunud.
19.Kohus ei nõustu samuti kostja seisukohaga, et hageja on nõudeõiguse kostja vastu kaotanud, kuna ei ole seda maksma pannud mõistliku aja jooksul ning seaduses sätestatud aegumistähtajale tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-70-03 p 13 selgitanud, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Kostjal ei saanud olla õigustatud ootust, et hageja oma nõudeõigust ei kasutagi, tulenevalt üksnes asjaolust, et ta ei olnud seda pikema aja jooksul teinud, sest möödunud ei olnud seadusest tulenev nõude aegumise tähtaeg. Usaldust nõude maksma panemata jätmise suhtes õigustanuks mingi täiendav erandlik asjaolu, näiteks kui hageja oleks kostjale lubanud, et ta tema vastu nõuet ei esita. Kostja käsitluse järgimine muudaks aegumistähtaegade regulatsiooni sisutuks. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus hageja nõude osas, mis puudutavad liisingumaksete võlgnevust (11293,86 eurot) summas 1374,93 eurot aegumist, muus osas (9918,93 = 11293,86 - 1374,93) jätab kostja aegumisvastuväite rahuldamata.
2-13-7500
20.Kuna liisinguvõtjal oli eeltoodust nähtuvalt tekkinud hageja ees võlgnevus, mida ta ei suutnud likvideerida, oli hagejal õigus liisingulepingud ennetähtaegselt (erakorraliselt) üles öelda (VÕS § 196). VÕS § 367 lg 1-4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
21.Riigikohus on lahendis 3-2-1-40-14 selgitanud (pp-d 29, 32), et VÕS § 367 kui liisingulepingu lõpetamisega kaasnevate hüvitisnõuete kohta käiva erisätte eesmärk on eelkõige hüvitise arvutamist lihtsustada. Lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest, tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2906, p 24). Sisuliselt tuleb liisinguandjale tagada liisinguvõtja lepingurikkumisega kaasnenud lepingu erakorralise ülesütlemise korral hüvitise maksmise kaudu sarnane positsioon sellega, kus ta oleks olnud lepingu täitmise korral. Selliselt väljendab VÕS § 367 sama mõtet kui kahju hüvitamise eesmärki väljendav üldsäte VÕS § 127 lg 1. VÕS § 367 lg 3 kohaldamisel tuleb VÕS § 367 lg 2 järgi arvutatud nõude puhul eristada, kas tegu on kapitalirendi või kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga. Kui kapitalirendilepingu tüüpi liisingulepingu puhul tasub liisinguvõtja lepingu korralise täitmise puhul liisingumaksete tasumise kaudu liisinguandjale kõik liisingueseme soetamiseks tehtud kulud (jääkmaksumuse), siis kasutusrendi puhul jääb jääkmaksumus kokkulepitud ulatuses liisinguandja kanda.
22.Käesolevas asjas pooled ei vaidle, et liisingulepingute 1-6 puhul oli tegemist sisuliselt kapitalirendilepingu tüüpi liisingulepingutega, kuna kõikide liisingulepingute järgi pidi vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpuks olema null (0) eurot (I tl 11, 27, 34, 42, 51, 61). Samuti ei ole vaidlusalune, et liisingulepingute ülesütlemise ajaks (18.02.2010) moodustas liisingulepingute 1-6 esemeks oleva vara jääkmaksumus (tasumata osamaksed kuni liisingulepingute tähtaja lõpuni) kokku summa 205558,30 eurot (17526,88 + 26045,02 + 32578,76 + 36338,21 + 46564,04 + 46505,39). Kuivõrd vaidlust ei ole ka selles, et pärast liisingulepingute ülesütlemist on kõik liisinguesemed hagejale tagastatud (I tl 135-164), tuleb hageja hüvitisnõude kindlaksmääramisel VÕS § 367 järgi välja selgitada liisinguesemete väärtus nende liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Hagiavalduse kohaselt lasi hageja liisinguesemete väärtuse nende tagastamise hetkel ära hinnata, mille kohaselt liisinguvara harilikuks väärtuseks (TsÜS § 65) kujunes kokku summa 129421,09 eurot ilma käibemaksuta (15338,80 + 17256,15 + 22049,52 + 24925,54 + 24925,54 + 24925,54 vt. hindamisaktid I tl 165-170). Peale vara hindamist pani hageja liisingulepingute 1-6 esemeteks oleva vara müüki ja võõrandas summa eest 131149,62 eurot ilma km-ta (17799 + 17100 + 21250,62 + 25000 + 25000 + 25000, vt arved ja ostumüügilepingud I tl 172-186), millest tulenevalt liisinguesemete jääkmaksumuse ja müügihinna vahe, st hagejale hüvitamata krediteerimise kulutused (VÕS § 367 lg 1-3) moodustab summa 74408,68 eurot (205558,30-131149,62).
23.Eeltooduga seonduvalt pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt vara tagastamisväärtuse kohta esitatud hindamisaktid kajastavad liisinguvara turuväärtust õigesti ja kas vara müügihind vastab selle turuväärtusele. Seonduvalt kostja vastuväitega, et hageja on liisingulepingu 1 puhul segi ajanud kahe erineva liisingulepingu esemed, kuna osa liisingulepingu 1 esemeks olev vara oli
2-13-7500 tegelikult liisingulepingu XXX esemeks (1 kompressor Kaeser M43, kaks vibrotampi ja pump Pramac), kohus leiab, et väide on tõendamata. Vaidlust ei ole, et nimetatud vara oli kuni liisingulepingute üleütlemiseni liisinguvõtja kasutuses ja tagastati liisinguvõtja poolt koos muude liisingulepingu 1 alusel tagastatavate liisinguesemetega hagejale 09.03.2010 – 11.03.2010 (I tl 135152). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid selle kohta, et vaidlusalused liisinguesemed oleksid olnud liisinguvõtja kasutuses muu liisingulepingu alusel, ei ole kostja esitanud.
24.Hageja väidete kohaselt tõendab liisinguvara turuväärtust tagastamise hetkel selle müügihind, kuna vara müügihind ja hindamisaktide kohane väärtus on võrreldavad (vastavalt 131149,62 eurot ilma km-ta ja 129421,09 eurot ilm km-ta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-49-13 märkinud (p 13), et liisinguvõtja ja käendajate kohustuste suuruse hindamisel tuleb lähtuda liisinguesemete turuväärtusest tagastamise hetkel, mitte aga sõidukite müügihinnast. Samas Riigikohtu lahendist 3-2-1184-12 tulenevalt (p 18) on poolte kokkuleppel lubatud (ka liisinguandja tüüptingimustes) liisingueseme tagastamisaegse väärtuse asemel lähtuda liisingueseme müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatav oleks tüüptingimus, millega seotakse ülesütlemise tagajärjed liisingueseme väärtuse asemel selle võõrandamisest saadava tulemiga, kui tüüptingimuse järgi on tagatud liisinguvõtja teavitamine müügiprotsessist ja tal võimaldatakse otsida ostjaid, kes maksaksid kõrgemat hinda, või mõjutada muul moel müügihinna kujunemist. Lisaks tuleb sellise tüüptingimusega jätta liisinguvõtjale võimalus tõendada, et liisingueseme tegelik väärtus tagastamise ajal oli müügihinnast kõrgem, kui erinevus on vähemalt 10%.
25.Kohus leiab, et liisinguesemete müügihinnast ei saa nende turuväärtuse kindlaksmääramisel käesoleval juhul lähtuda, kuna hageja pole tõendanud, et ta oleks liisinguvõtjat ja kostjat liisinguesemete müügihinnast teavitanud ja oleks võimaldanud neil müügiprotsessis osaleda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-08 p 16). Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hindamisaktid liisinguesemete turuväärtuse kohta usaldusväärseteks tõenditeks (I tl 165-170), kuna neis ei ole nimetatud elementaarseid vara seisundit iseloomustavaid andmeid, nagu vanus, töökorras olek, kulumine, võimalikud vigastused, samuti ei nähtu, millistest kriteeriumitest lähtuvalt on hindaja turuväärtuse määranud. Samas kohus leiab, et ka kostja esitatud tõendid liisinguesemete hariliku väärtuse määramiseks ei ole usaldusväärsed. Kohus märgib kõigepealt, et ei nõustu kostja käsitlusega, et kasutatud ehitusseadmete müügituruks TsÜS § 65 mõttes tuleb lugeda vähemalt Euroopa Liitu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-08 (p 15) selgitanud, et sõna "kohalik" TsÜS § 65 tähenduses ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist ka Eesti piirest väljaspool, ning vähemalt liisingueseme müügiga seotud asjades tuleks kohaliku keskmise müügihinna määramisel vajaduse korral arvestada ka eelkõige Eesti lähemate naaberriikide hindu. Vajadus tekib eelkõige siis, kui Eestis ei õnnestu asja mõistliku aja jooksul müüa või kui tegemist on selliste omadustega või hinnaga asjaga, mida eelduslikult Eestis müüa ei õnnestuks. Samas nähtuvalt hageja poolt esitatud müügilepingutest ja arvetest liisinguvara võõrandamise kohta (I, lk 172-186) on kogu liisingulepingute 1-6 esemeks olev vara võõrandatud Eesti äriühingutele, järelikult oli vara müümine Eestis võimalik. Kostja on väitnud, et vara võõrandamine toimus liiga kiiresti, seega pole põhjust kahelda, et müük Eestis oli võimalik mõistliku aja jooksul.
26.Hinnates kostja esitatud tõendeid kohus märgib, et kohtu hinnangul ei saa kasutatud ehitusseadmete turu mõttes Saksamaad, Austriat, Rumeeniat, Hollandit, Taanit või USA-d pidada Eesti lähimateks naaberriikideks, mistõttu kohus jätab arvestamata kostja esitatud väljavõtted Saksamaa veebikeskkondadest lectura.de (II lk 188, 194, 200-201, IV tl 147, 153) ja used.lifts.de (II, lk 196, V tl 155), samuti Rumeeniale viitava Industrial Access SA e-kirja (II, lk 189, IV 154), Saksa ja
2-13-7500 Austria turgu puudutava e-kirja (II, lk 190, IV tl 148), XXX 2013.a. pakkumise Scanclimber SC 2032 lifti osas (IV tl 159-160), Hollandi ettevõtte NIBM e-kirja (II, lk 193, IV tl 156-157), Mascus müügikuulutuse Taanis müügil oleva vibrotambi Weber kohta (IV tl 164) ja USA veebikeskkonnast IronPlanet võetud müügikuulutused (IV tl 82-84). Ka ei ole kohtu hinnangul Dino210XT turuväärtus 2010.a veebruaris tõendatav 2013.a. Soome müügikuulutusega (II, lk 9) ning ainult ühe tehingu kohta betoonsiluriga Honda sisaldab infot XXX e-kiri (II, lk 197). R. Kaunismaa vastab oma e-kirjas (II, lk 198) kostja küsimusele vara maksumuse kohta 2011-2012, seega ei tõenda e-kiri liisinguesemete väärtust vara tagastamise hetkel (veebr.2010). XXX kiri (III lk 33) sisaldab üksnes ettepanekut kostjale väärtuse arvestamise osas. Plaatvibraatorite kohta on kostja esitanud XXX ekirja (II, lk 199), mille kohaselt kui seade on üle 5 aasta vana, siis tema müügiväärtus kasutatuna sõltub otseselt seadme tehnilisest seisukorras ning millised mudelid/mootorid on sellel hetkel tootmises, kuid objektiivset hinnangut seadet nägemata on pea võimatu anda. Ka XXX e-kirjas on seostatud seadmete väärtust otseselt tingimustega, milles seadet on kasutatud, sh on märgitud, et tavaliselt ei ole kasutatud seadmete seisukord Baltimaades tegelikult nii hea, seega hinnatase ei ole ka sama, mis Skandinaavias või Saksamaal (II, lk 186, IV 152). Soome ettevõtte Scaninter Nokia pakkumine puudutab lifti SC2932F, mis ei ole aga liisingu-lepingute esemeks, samuti märgib esindaja, et kasutatud lifide hinnatase sõltub lifti seisukorrast (IV tl 158,161-164). Samuti ei ole liisingulepingute esemeks lift SC 2000, mille kohta on kostja esitanud 2013.a. Venemaa ettevõtte LTECH pakkumise (V tl 29-30). Kohtu hinnangul puudub igasugune seos tõendamisesemesse kuuluvate asjaoludega Jeep väljaostu taotlusel (II, lk 182), Swedbank AS teatel (II, lk 192), nõudekalkulatsioonil (II, lk 195), hindamisakti näidisel (III, lk 34), mistõttu kohus nimetatud tõendeid ei hinda. Kokkuvõttes kohus leiab, et ka kostja esitatud tõendid liisinguesemete väärtust nende liisinguandjale tagastamise hetkel, st 18.02.2010, ei tõenda.
27.Eeltoodule vaatamata kohus siiski leiab, et liisinguesemete harilikku väärtust nende hagejale tagastamise ajal on võimalik tuvastada, ja seda riiklikult tunnustatud eksperdi XXX eksperthinnangu alusel (II tl 97-174), millest tulenevalt oli liisinguvara väärtuseks tagastamise ajal kokku 177685 eurot (1920 + 1920 + 510 + 565 + 635 + 225 + 510 + 0 + 0 + 14430 + 34000 + 37850 + 24600 + 520 + 30000 + 30000). Hageja esitas kohtuistungil väite, et kuivõrd hageja nõue kostja vastu tuleneb kuuest erinevast liisingulepingust ja kui võtta arvesse eksperdi arvamust vara turuväärtuse kohta, siis ületas liisingulepingute 1-3 vara turuväärtus nimetatud lepinguesemete jääkmaksumust (tasumata osamaksete summat) ja liisingulepingute 4-6 puhul oli vara turuväärtus summas 44287,64 eurot lepinguesemete jääkmaksumusest väiksem, kuid liisingulepingute 1-3 ja 46 turuväärtuste omavaheline tasaarvestus ei ole võimalik (V tl 60-61). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul kuivõrd kõik liisinguesemed olid antud liisinguvõtja kasutusse kapitalirendilepingu tüüpi liisingulepingute alusel, mille kohaselt liisingumaksete tasumisel oleks liisinguesemete omand läinud üle liisinguvõtjale, siis kuulusid hea usu põhimõttest (VÕS § 6) tulenevalt need liisingulepingud, mis ülesütlemisel osutusid liisinguandja jaoks kasumlikeks (liisinguesemete turuväärtus ületas nende jääkmaksumuse) tasaarvestamisele liisingulepingutega, mis osutusid kahjumlikeks (turuväärtus jäi allapoole jääkmaksumust). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on krediteerimiskulutuste hüvitamisnõude osas (VÕS § 367 lg 1-3) põhjendatud summas 27873,30 eurot (205558,30 -177685).
28.Lisaks krediteerimiseks tehtud kulutustele nõuab hageja kostjalt lisakulude (VÕS § 367 lg 4 ) hüvitamist kogusummas 1597,88 eurot (67,78+330,10 +1200). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja liisingulepingute 1 ja 4 puhul arvestanud lisakuluna vara müügikulu vastavalt 67,78 eurot ja 1200 eurot. Tõenditena esitatud AS XXX arvete kohaselt kujutab see komisjonitasu 4 % müügi-summast 4 % (I tl 187-188). Kohtu hinnangul nimetatud komisjonitasu näol ei ole tegemist põhjendatud kuluga. Hageja poolt vara ostjatele esitatud arvetest ei nähtu, et tegemist oleks olnud komisjonimüügiga AS XXX vahendusel (I tl 172, 194). Komisjonitasu on põhjendamatu ka seetõttu, osaliselt oli vara ostjaks AS XXX ise (plaatvibrad ja rippkiiged I tl 182, 194). Liisingulepingu 3 osas
2-13-7500 nõuab hageja lisakuluna vara ülevaatuse ja remondikulu 330,10 eurot (I tl 171). Riigikohus on lahendis 3-2-1-157-14 märkinud (p 13), et lisakuludena saab hüvitada nt liisinguandjal liisingueseme võõrandamise tõttu tekkinud mõistlikke kulusid, samuti sõiduki mõistlikke puhastamise kulusid (vt Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06, p 9), kuid mitte sõiduki remondikulusid, sest sõiduki remondivajadusega tuleb arvestada sõiduki tagastamisaegse väärtuse määramisel (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 17). Eeltoodust tulenevalt liisingulepingu 3 eseme remondikulu ei saa lisakuluna välja mõista. Seega kohus leiab, et hageja lisakulude nõue on põhjendamatu.
29.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1-2 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et kuigi kostja on tarbijast käendaja, ei ole tema vastutus liisinguvõtja täitmata kohustuste eest välistatud, kuna hageja nõue on väiksem kui kostja vastutuse maksimumsumma (223 690,77 eurot). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 37792,23 eurot (11293,86 - 1374,93 + 205558,30 -177685). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude 43/100 osas ulatuses (summas 37792,23 eurot hageja poolt nõutud summast 87300,41 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 43/100 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud kostjate enda kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-21-65-13, p 14).
2-13-7500
33.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirjad (15.04.2015 ja 16.04.2015), mis sisaldas menetlustoimingute nimekirja ja millest nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku 9000,50 eurot. Nimetatud menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, ekspertiisiga seotud kulud 648 eurot ning lepingulise esindaja kulud 6407,50 eurot (õigusabi kulud 58 h 15 min eest, tunnitasu 110 eurot arvestamata käibemaksu). Õigusabi teenus sisaldab järgimisi töid: Kuupäev Õigustoimingu kirjeldus Ajakulu 14.01.2013 asja materjalidega tutvumine, nõude perspektiivi analüüs 2 h 0 min 15.01.2103 tõendite kogumine (sh tõlkimine) 1 h 10 min 15.02.2013 hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 6 h 30 min 26.02.2013 hagiavalduses puuduste kõrvaldamine-võõrkeelsete tõendite tõlkimine 0 h 50 min 18.06.2013 kostja vastusega tutvumine 0 h 30 min 18.06.2013 täiendavate tõendite kogumine, asjaolude selgitamine 0 h 30 min 19.06.2013 hageja seisukoha koostamine kostja vastuse osas ja kohtule edastamine 3 h 45 min 31.07.2013 kliendiga nõupidamine ekspertiisitaotluse osas 0 h 15 min 08.08.2013 ekspertiisitaotluse koostamine ja selle kohtule esitamine 1 h 45 min 12.08.2013 kostja poolt 12.08.2013 kohtule edastatud kirjaga tutvumine 0 h 15 min 14.08.2103 hageja seisukoha koostamine kostja 12.08.2013 e-kirjas toodud asjaolude kohta ja selle kohtule esitamine 0 h 40 min 19.08.2013 kohtumäärusega (ekspertiis) tutvumine 0 h 15 min 21.08.2013 kostja 20.08.2013 (kohtu kaudu eksperdile edastatud) kirjaga tutvumine 0 h 15 min 28.08.2013 eksperthinnanguga tutvumine 0 h 40 min 03.09.2013 kostja 03.09.2013 menetlusdokumendiga ja selle lisadega tutvumine 0 h 25 min 09.09.2013 hageja kompromissettepaneku koostamine ja kohtule esitamine 0 h 40 min 11.09.2013 hageja seisukoha koostamine eksperthinnangu ja kostja vastuse kohta ja selle kohtule esitamine 4 h 15 min 12.09.2013 kohtuga kirjavahetuse pidamine istungiaja kooskõlastamiseks 0 h 5 min 01.10.2013 kostja 21.09.2013 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine 0 h 20 min 03.10.2013 hageja seisukoha koostamine kostja 21.09.2013 menetlusdokumendi ja taotluste kohta ning selle kohtule esitamine 3 h 15 min 25.10.2013 kostja 25.10.2103 vastusega tutvumine 0 h 15 min 30.10.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h 15 min 30.10.2013 kohtuistungil esindamine 0 h 20 min 09.12.2013 maakohtu otsusega tutvumine, analüüs 0 h 45 min 11.12.2013 Harju Maakohtu 06.12.2013 eksperditasu kindlaksmääramise määrusega tutvumine, seisukoha kujundamine 0 h 10 min 19.12.2013 määruskaebuse koostamine maakohtu 06.12.2013 määruse peale ja selle kohtule esitamine 2 h 30 min 08.01.2014 hageja apellatsioonkaebuse koostamine (sh taotlus kordusekspertiisiks ja selle kohtule esitamine 7 h 0 min 21.04.2014 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine (sh kostja vastusega
2-13-7500 tutvumine ja analüüs) 2 h 0 min 22.04.2014 ringkonnakohtu istungil esindamine 0 h 50 min 28.04.2014 22.04.2104 istungiprotokolliga tutvumine 0 h 10 min 28.04.2014 kostja istungiprotokolli parandamise taotlusega tutvumine 0 h 30 min 29.04.2014 hageja seisukoha koostamine kostja 28.04.2014 taotluse kohta ja selle kohtule edastamine 0 h 45 min 07.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2014 kohtuotsusega tutvumine 0 h 30 min 14.10.2014 kostja 29.09.2014 menetlusdokumendiga tutvumine ning seisukoha võtmine hageja seisukoha esitamise vajaduse kohta 0 h 30 min 16.10.2014 e-kirja koostamine ja kohtule esitamine seoses kostja 29.09.2014 menetlusdokumendile vastamisega 0 h 10 min 15.01.2015 tutvumine kostja 09.01.2015 vastusega ja esitatud tõlgetega 0 h 45 min 15.01.2015 tutvumine kostja vastuhagiga, selle lisadega ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega 0 h 45 min 28.01.2015 tõendite kogumine kostja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluses esitatud asjaolude kohta 0 h 30 min 28.01.2015 hageja vastuhagi vastuse tõendite tõlkimine soome keelest eesti keelde 0h 45 min 28.01.2015 vastuhagi vastuse koostamine 2 h 45 min 29.01.2015 vastuhagi vastuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 0 h 30 min 29.01.2015 hageja seisukoha koostamine kostja 09.01.2015 vastusele 2 h 0 min 03.02.2015 hageja seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 0 h 15 min 03.02.2015 kostja 29.01.2015 vastusega tutvumine hageja vastuhagi vastuse kohta 0h 10 min 05.02.2015 kohtu 05.02.2015 e-kirjaga tutvumine 0 h 05 min 14.04.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 h 30 min 14.04.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine 0 h 45 min 15.04.2015 kohtuistungil osalemine 0 h 30 min
35.Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning ta on käibemaksukohustuslane. Selles osas vastab hageja taotlus TsMS § 174 lg-le 10 ja § 176 lg-le 5.
36.Kostja edastas 17.04.2015 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja leiab, et hageja esindaja 28.01.2015 kulutused, mis seotud kostja riigilõivust vabastamise taotluse asjaoludega, on mittevajalikud.
37.TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, kas arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16, 18). Kohus ei pidanud vajalikuks hageja kohustamist menetluskulude täpsustamiseks ega arvete eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks.
38.Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude nimekiri vastab tsiviilasja menetluskäigule, samuti on hageja arvutus õigusabi ajakulu osas 58 tundi ja 15 min aritmeetiliselt õige. Siiski kohus leiab, et näidatud ajakulu on hageja esindajate kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 18.06.2013 1 h, kuna mingeid uusi asjaolusid ja tõendeid ei ole hageja oma seisukohas kostja vastuse suhtes esitanud, põhjendamata on 16.10.2014 10 min, kuna hageja pole sisuliselt midagi vastanud, samuti põhjendamata on 28.01.2015 kokku 1h 15 min.
2-13-7500 Ülepaisutatud ajakuluks loeb kohus järgmist nimekirjas näidatud ajakulu: 1) 12.-14.08.2013 55 min, põhjendatuks loeb kohus 30 min; 2) 11.09.2013 4 h 15 min, põhjendatuks loeb kohus 3 h; 3) 28.04.2013-29.04.2013 kokku 1 h 25 min, põhjendatuks loeb kohus 30 min; 4) 15.01.2015 kokku 1 h 30 min, põhjendatuks lõpeb kohus 1 h, 5) 28.01.-29.01.2015 kokku 3 h 15 min, põhjendatuks loeb kohus 2 h; 6) 14.04.2015 2 h 30 min, põhjendatuks loeb kohus 1 h 30 min. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabi kulu 50 h ja 30 min (58 h 15 min – 7 h 45 min).
39.Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11515, p 14). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu määra 110 eurot ilma käibemaksuta, seega on hageja esindaja põhjendatud tasu suuruseks 5555 eurot ilma kmta (50 h 30 min x 110).
40.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks summa 8203 eurot (riigilõivud hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuse esitamiselt 1000 + 1000 eurot, eksperditasu 648 eurot ja õigusabikulu 5555 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 43 %, mis teeb summa 3527,29 eurot (8203 x 0,43).
41.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.