Lahendi põhiosa punktis 16 on viide „1-18-438“ asendatud viitega „1-18-437/725“
22.augusti 2024. a määruse alusel
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-21-8355 6. aprill 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kriminaalasi Raul Johannes Jokiniemi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9, § 121 lg 2 p 3 ja § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus Raul Johannes Jokiniemi kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee 8. märts 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a ja Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus osas, millega Raul Johannes Jokiniemi tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi.
Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
Kassatsioon rahuldada osaliselt.
Jätta Raul Johannes Jokiniemi kaitsjale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi eest makstud tasu 324 eurot riigi kanda.
Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsusega tunnistati Raul Johannes Jokiniemi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9, § 121 lg 2 p 3 ning § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 10. juuni 2019. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 11 aastat 1 kuu vangistust.
2.Maakohus tunnistas R. J. Jokiniemi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi süüdi selles, et
16.juunil 2021 nõudis ta Tallinnas tankla teenindussaalis klienditeenindajalt raha, ähvardades teda relvana kasutatava esemega. R. J. Jokiniemi suunas kannatanu poole relvataolise eseme, lubas ta ära tappa ja lükkas teda kassa poole. Pärast kassast 210 euro saamist nõudis R. J. Jokiniemi seifi avamist, haaras kannatanul kaelast ja tõukas ta kontoriruumi. Seal surus ta relvatoru vastu kannatanu oimukohta ja nõudis tapmisega ähvardades seifi avamist. Kannatanu sai marrastuse oimupiirkonda ja pindmised kahjustused kaelale, kartis oma elu ja tervise pärast ning tundis valu.
3.Kohus asus seisukohale, et. R. J. Jokiniemi pani röövi toime relvana kasutatava muu esemega ähvardades. KarS § 200 lg 2 p 8 järgi on röövi kvalifitseerivaks tunnuseks relva või relvana kasutatava muu eseme kasutamine või sellega ähvardamine. Eset, millega R. J. Jokiniemi kannatanut ähvardas, ei leitud. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas see oli relv relvaseaduse mõttes, ega tuvastada selle laskevõimet. Kannatanu arvates oli aga tegemist ehtsa relvaga, see oli raske ja metallist ning sellega põhjustati talle oimukohale kriimustus. Sellise esemega on võimalik tervisekahjustusi tekitada kasvõi korduva pähe löömisega või isegi surmata. Seega ei saa öelda, et R. J. Jokiniemi kasutas ähvardamiseks kõlbmatut vahendit.
4.Maakohtu hinnangul oli R. J. Jokiniemi tegude toimepanemise ajal süüdiv.
8.septembril 2021 koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt tõendab, et tal ei ole nüüd ega elu jooksul esinenud psüühikahäireid, mis takistaksid tal ümbrusest arusaamist ja sihipärast arutlemist või põhjustaksid ennast või teisi ohustavat tahtest olenematut käitumist. Kaitsja taotlust täiendekspertiisi määramiseks ei olnud alust rahuldada. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et R. J. Jokiniemi psüühiline seisund oleks vahepeal halvenenud ja vajaks kontrollimist. Tema käitumine kohtuistungitel kinnitas, et ta on vaimselt terve, kuid enesekeskne ja manipuleeriv. Apellatsioon
5.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja. Kaitsja palus määrata R. J. Jokiniemile täiendav kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis ning – kui tuvastatakse raske psüühikahäire – tühistada kohtuotsus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Kuigi R. J. Jokiniemi oli kuritegude toimepanemise ajal süüdiv, on tema vaimne seisund kohtumenetluse jooksul oluliselt halvenenud. Alternatiivselt taotles kaitsja tühistada maakohtu otsus R. J. Jokiniemi süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning kergendada talle kõikide kuritegude eest mõistetud karistust. Ringkonnakohtu otsus
6.Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhiosa, asendades KarS § 200 lg 2 p 8 koosseisutunnust puudutavad põhjendused uutega. Lisaks tühistati kohtuotsus R. J. Jokiniemile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas ja uueks liitkaristuseks mõisteti talle 10 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust.
2(5)
1-21-8355
7.Argumentide muutmist R. J. Jokiniemi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi süüdi tunnistamise osas põhjendas ringkonnakohus järgmiselt. Süüdistuses heidetakse ette, et R. J. Jokiniemi kasutas relvataolist eset tapmisähvarduse tugevdamiseks. Märgitud ei ole, et eseme omadused (metallist, raske) võimaldanuks ähvardust realiseerida muul moel peale sellest laskmise. Ka kannatanu ütlustest nähtuvalt kartis ta just tulistamist. Eset ei leitud ja selle vastavust relvaseaduse sätetele ei õnnestunud tuvastada. Seetõttu tuleb eeldada, et ese ei olnud laskekõlblik. Kohtupraktika kohaselt ei saa laskekõlbmatu relvaga ähvardamisel kvalifitseerida tegu KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Kolleegiumi arvates ei tohiks siiski tähtsust omada, kas asi, millega ähvardatakse, on töökorras relv. Oluline on, et see jätab kannatanule ehtsa relva mulje. Tulirelvataolise esemega sihtimine muudab kannatanu jaoks olukorra hirmsamaks, vaimne vägivald on intensiivsem ja röövi ohtlikkus suurem. R. J. Jokiniemi kasutas eset selleks, et see näiks kannatanule päris relvana, ja viimase arvates see oligi relv.
8.Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et kaitsja taotlus täiendekspertiisi määramiseks on alusetu. R. J. Jokiniemil on teatud käitumis- ja isiksushäired, kuid need jäävad normi piiresse. Pole andmeid, et R. J. Jokiniemi psüühiline seisund oleks kohtumenetluses, sh apellatsioonimenetluse jooksul, halvenenud. Ilmnenud on üksnes tema enesekeskne, manipuleeriv ja reeglitele allumatu käitumislaad, millele on viidatud ekspertiisiaktis.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
9.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, taotledes selle tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist.
10.Kassaatori hinnangul kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust, tunnistades R. J. Jokiniemi süüdi muu hulgas KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Süüdistatava tahe oli suunatud kannatanu ähvardamisele tulirelva meenutava esemega ja viimane võttis ähvardust tõsiselt. Kuna eset ei leitud, tuleb eeldada, et see oli laskekõlbmatu. Kohtupraktikaga ei ole kooskõlas apellatsioonikohtu seisukoht, et relva laskekõlblikkusel ei ole tähtsust. Riigikohus on seadnud KarS § 200 lg 2 p 8 eeltingimuseks relva sihtotstarbelise kasutamise võimalikkuse ning sellest tuleneva objektiivse ohu suurenemise nii individuaalsete kui kollektiivsete õigushüvede kahjustamise kontekstis. KarS § 200 lg 2 p 8 kohaldamisalasse peaksidki jääma vaid juhud, kus ähvarduse tõsiseltvõetavusele lisandub ka ähvarduse täideviimise objektiivne võimalikkus.
11.Kassaatori arvates rikkusid kohtud ka oluliselt menetlusõigust, kui jätsid määramata täiendava kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi. R. J. Jokiniemi vaimne seisund on võrreldes ekspertiisi tegemise ajaga halvenenud. Kassatsioonivastus
12.Kassatsioonivastuses leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning palub jätta selle muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Täiendava kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi määramisest keeldumist on kohtud põhjendanud veatult. Seetõttu kolleegium kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes kaitsja väiteid selles küsimuses ei käsitle.
3(5)
1-21-8355
14.Tähelepanu pälvib aga kassaatori seisukoht, et kvalifitseerides R. J. Jokiniemi käitumise röövimise toimepanemisel lisaks KarS § 200 lg 2 p-dele 4 ja 9 ka punkti 8 järgi, irdusid kohtud kohtupraktikast ja kohaldasid valesti materiaalõigust.
15.Esmalt peatub kolleegium kassaatori ja kohtute väidetel, et kui röövimisel kasutatud eset ei leita, on välistatud selle käsitamine relvana, sest selle vastavust relvaseadusele ei saa kontrollida, ning eeldada tuleb selle laskekõlbmatust. Selline arusaam on ekslik.
16.Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et tõendamiseseme asjaolude kindlaks tegemiseks sobivad kõik KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliigid (RKKK 10.06.2022, 1-18437/725, p 44). Ka kuriteo toimepanemisel kasutatud eseme kadumise korral võivad tõendid kogumis veenda, et süüdlane pani kuriteo väljaspool mõistlikku kahtlust ja suure tõenäosusega toime laskekõlbliku relvaga. Niisuguseid usaldusväärseid järeldusi võib teha tõendite põhjal, mis kinnitavad näiteks isiku poolt mõne objekti pihta laskmist (nt tunnistajate ütlused, kodus asuvast märklauana kasutatud objektist välja võetud kuulid) või tal relva olemasolu (dokumentaalsed tõendid relva väljastamise või tema elukohast laskemoona leidmise kohta). Relva kasutamist kuriteo toimepanemise vahendina on võimalik põhjendada ka modus operandi-põhimõttele toetudes. Süüküsimuse lahendamisel tõendatusele ülemäära rangete nõuete esitamist on loetud kohtupraktikas kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (RKKK 12.02.2021, 1-20-1301, p 12).
17.R. J. Jokiniemit ei süüdistata aga selles, et ta kasutas röövimise toimepanemisel relva KarS § 200 lg 2 p 8 alt 1 tähenduses. Nii süüdistuse kui ka kohtuotsuste kohaselt pani ta teo toime relvana kasutatava muu esemega ähvardades (p 8 alt 2). Küsimusepüstitus, kas vaidlusalune ese oli relv ja R. J. Jokiniemi tegu võiks vastata hoopis KarS § 200 lg 2 p 8 alt 1 tunnustele, on praeguses menetlusetapis välistatud.
18.Kohtute järeldus, et kannatanu ähvardamiseks kasutatud ese oli vaadeldav relvana kasutatava muu esemena, ei ole kolleegiumi hinnangul samuti õige. Riigikohtu kestva praktika kohaselt tuleb relvana kasutatava muu esemena KarS § 200 lg 2 p 8 alt 2 tähenduses mõista spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset, aga ka teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Määravaks on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et seda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas (RKKK 3-1-1-103-10, p 10; 27.01.1998, 3-1-1-17-98; 13.01.1998, 3-1-1-10-98).
19.Kolleegium ei pea vajalikuks normi tõlgendust ja väljakujunenud kohtupraktikat muuta. Kui röövimisel kasutatakse töökorras relva KarS § 200 lg 2 p 8 alt 1 tähenduses või muud relvana kasutatavat eset, on tegelik oht kannatanu elule või tervisele kaheldamatult märksa suurem sellest, kui vara hõivatakse kõlbmatu vahendiga. Kõlbmatu vahendi kasutamine (mittekorras tulirelv, relvamakett, mängupüstol, kujuteldav relv) ja sellega ähvardamine võivad suurendada küll ohvri hirmutunnet, kuid samavõrra suurt hirmu võib põhjustada ka pelgalt röövimise põhikoosseisule vastav vägivallaähvardus (nt ähvardus peksta kannatanut jalgadega või visata ta kõrgelt alla; mööda ei saa vaadata sellestki, et KarS § 200 lg 1 hõlmab ka reaalse vägivalla rakendamist, kuniks see ei põhjusta rasket tervisekahjustust). Laskekõlbliku relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardamise korral on olukord teine. Sel juhul võib esialgne ähvardustegu kasvada just kasutusse võetud eseme tõttu hõlpsasti üle raskemaks kuriteoks, nt röövmõrvaks (KarS § 114 lg 1 p 5). Seetõttu ongi põhjendatud enamohtliku röövimise eest rangema karistuse ettenägemine.
20.Kohtud tõendasid, et R. J. Jokiniemi ähvardas kannatanut esemega, mida viimane pidas ehtsaks tulirelvaks. Kartes tulistamist, tajus kannatanu ohtu oma elule ja tervisele reaalsena. Süüdistus ega 4(5)
1-21-8355 kohtud ei käsitanud kasutatud eset ennast aga laskekõlbliku relvana. Kohtuotsuste kohaselt oli süüdistatava tahtlus suunatud sellele, et ähvardus näiks kannatanu elule ja tervisele ohtlik, ning tekkinud hirmutunde ärakasutamisele vastupanu mahasurumiseks ja raha saamiseks. Niisugune tegevus vastab röövimise põhikoosseisule (KarS § 200 lg 1).
21.Kokkuvõtvalt nõustub kriminaalkolleegium seega kaitsjaga, et maa- ja ringkonnakohus kohaldasid valesti materiaalõigust. See viga on kassatsioonimenetluses KrMS § 362 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kolleegium saab selle vea KrMS § 361 lg 1 p 7 alusel ise kõrvaldada, tühistades R. J. Jokiniemi süüditunnistamise KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Karistuse kergendamist see muutus kaasa ei too. Süüdistuse maht ei vähene ja teo tehiolusid arvestades vastab mõistetud karistus süü suurusele. Liitkaristuse mõistmist KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel ei ole kassatsioonis vaidlustatud.
22.Eelnevatel põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a ja Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsuse osas, millega R. J. Jokiniemi tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
23.Riigikohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega arvati menetluskulude hulka R. J. Jokiniemi kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu 324 eurot (sh käibemaks). Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.