Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 16. veebruar 2026 1-25-26 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Laur-Jastin Räime süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 214 lg 2 p 4 järgi ning Kirill Baradinskase süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsus Süüdistatava Laur-Jastin Räime kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav - Laur-Jastin Räim, isikukood 50510280026, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja - vandeadvokaat Sergei Politšev (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Kannatanu
- R.T.
Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsus osas, millega maakohus jättis Laur-Jastin Räimele liitkaristuse mõistmata ja mõistis temalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega liita KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Laur-Jastin Räimele mõistetud karistus Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-25-5857 mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning moodustades liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsusega kantud 4 kuud vangistust ja lugeda 11-kuulise vangistuse kandmise alguseks 7. jaanuar 2026.
5.Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 153 eurot 76 senti (sealhulgas käibemaks 29 eurot 76 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Laur-Jastin Räime süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4 järgi selles, et ta nõudis koos Kirill Baradinskasega 7. kuni 25. juunini 2024 vanglas kinnipeetavalt R.T. ilt vähemalt 300 euro üleandmist, ähvardades peksa andmisega. R.T. pidas ähvardusi reaalseks.
24.juunil 2024 kell 19.21 peksis L-J. Räim R.T. it trenažöörikangiga ja K. Baradinskas kell 19.41 jalaga. R.T. tundis valu ja sai hematoomi vasakule reiele, verevalumi vasakule käele ja kolm hematoomi vasaku käe küünarvarrele.
2.Lisaks süüdistatakse L-J. Räime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 26. juunil 2024 kella 18.23 paiku vanglas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust kandes R.T. it rusikatega pähe ja näkku ning jalaga kubemesse. R.T. tundis seetõttu valu ja tema parema käe ranne läks paiste.
6.detsembril 2024 kell 11.19–11.20 lõi L-J. Räim vanglas K.L. ile lauatennise palliga kuklasse ja viskas reketiga vastu tema parema käe õlavart. K.L. tundis valu ja sai paremal õlavarrel neli pindmist nahamarrastust.
3.Samas kriminaalasjas süüdistatakse Kirill Baradinskast KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Maakohtu otsus
4.Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsusega tunnistati L-J. Räim süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. K. Baradinskas mõisteti KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks. L-J. Räimelt mõisteti välja muu hulgas sundraha 1329 eurot. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
5.Prokurör loobus L-J. Räime süüdistusest KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Pole tõendatud, et K. Baradinskas oleks nõudnud R.T. ilt raha ja ähvardanud teda vägivallaga. L-J. Räimele süüks arvatud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Ta peksis 24. juunil 2024 R.T. it trenažöörikangiga. See on tõendatud videosalvestise, tunnistaja ütluste ja kannatanu vigastustega. L-J. Räim pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.
6.Samuti on tõendatud, et L-J. Räim lõi R.T. it 26. juunil 2024 rusikatega näkku ja pähe ning jalaga kubemesse. See nähtub videosalvestistelt ja fotodelt ning tunnistajate ja süüdistatava ütlustest. L-J. Räim tegi seda otsese tahtlusega.
7.L-J. Räim lõi 6. detsembril 2024 K.L. ile lauatennise palliga vastu kukalt ja viskas reketi vastu tema parema käe õlavart. See on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütluste ning videosalvestisega. L-J. Räim tegi seda kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. 2(5)
8.L-J. Räime süü on keskmisest väiksem. Ta pani vanglas toime kolm kehalist väärkohtlemist kahe inimese vastu, kuid ei tekitanud raskeid tagajärgi. Teda on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
9.L-J. Räim kannab Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega mõistetud 4-kuulist vangistust alates 6. septembrist 2025. Kuna see otsus pole veel jõustunud, ei saa talle liitkaristust mõista. Apellatsioon
10.Maakohtu otsuse vaidlustas L-J. Räime kaitsja, kes taotleb selle osalist tühistamist ning kergema karistuse mõistmist ja sundraha välja mõistmata jätmist. Kaitsja põhjendused on lühidalt järgmised.
11.Kaitsja leiab, et L-J. Räime kriminaalasjad tulnuks ühendada. Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-25-5857 tunnistati L-J. Räim süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Need kuriteod pani ta toime pärast tegusid, milles teda menetletavas asjas süüdistatakse. Karistuse mõistmisel tulnuks arvestada kõiki L-J. Räimele süüks arvatud tegusid ja mõista liitkaristus. Kui liita karistused pärast otsuste jõustumist, ei vastaks liitkaristus tema süü suurusele. Samuti mõisteti L-J. Räimelt välja kaks korda sundraha, mis pole põhjendatud. L-J. Räime süü suurusele ei vasta ka menetletavas asjas mõistetud karistus. Tema süü polnud suur. Asjaolu, et ta pani kuriteod toime kaaskinnipeetavate suhtes, ei suurenda tema süüd. Prokuratuuri vastus apellatsioonile
12.Prokuratuur leiab, et maakohus ei saanud liitkaristust moodustada, sest Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsus kriminaalasjas nr 1-25-5857 jõustus 12. detsembril 2025. Seega ei saanud maakohus jätta ka sundraha välja mõistmata. See olnuks välditav, kui maakohus oleks menetletavas asjas teinud otsuse pärast 12. detsembrit 2025. Kuna praeguseks on kõnealune otsus jõustunud, toetab prokuratuur apellandi taotlust osas, mis puudutab sundraha väljamõistmist. L-J. Räimele mõistetud karistuse kergendamiseks pole alust. Ta pani toime kolm vägivallategu, millest kaks ühe kannatanu suhtes lühikese aja jooksul. Süüdistatav kandis sel ajal varasemat karistust. See näitab, et karistus ei mõjutanud teda. Talle mõisteti käsilolevas asjas karistusmäära keskmisest väiksem karistus. Ehkki kaitsja ei taotlenud KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuse moodustamist, palub prokuratuur seda teha, raskendamata L-J. Räime olukorda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kaitsja vaidlustab üksnes L-J. Räimele mõistetud karistust ja temalt sundraha väljamõistmist. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistust mõistes kaalutlusviga, mis tingiks selle muutmise. Samas tuleb L-J. Räimele moodustada KarS § 65 lg-le 1 tuginedes liitkaristus ja jätta sundraha välja mõistmata.
14.Karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.)
3(5)
15.Kolleegiumi hinnangul ei mõistnud maakohus L-J. Räimele liiga ranget karistust. L-J. Räim pani toime kolm vägivallakuritegu, neist kaks tegu kolme päeva jooksul sama kannatanu suhtes. Kahel juhul kasutas ta peksmiseks abivahendeid, muu hulgas trenažöörikangi, st võrdlemisi suure kahjustuspotentsiaaliga eset. L-J. Räim on varemgi toime pannud vägivallategusid ja teda on nende eest ka karistatud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Neil asjaoludel vastab L-J. Räime süü suurusele ja võimalusele mõjutada teda edaspidi kuritegudest loobuma 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus.
16.Samal ajal kui arutati menetletavas asjas L-J. Räime süüküsimust, pani ta 10. augustil 2025 vanglas toime uue kuriteo. Kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks. (Vt RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p 10.2.)
17.Praegu kriminaalasju ei ühendatud ja L-J. Räim tunnistati Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega nr 1-25-5857 10. augustil 2025 toime pandud vägivallateo eest kokkuleppemenetluses süüdi. Kuna see otsus polnud jõustunud ajaks, mil kuulutati menetletavas asjas vaidlustatud otsus, ei saanud maakohus L-J. Räimele KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristust mõista. Praeguseks on Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsus jõustunud. Sellest tingituna mõistab ringkonnakohus kaitsja taotlusest juhindudes L-J. Räimele KarS § 65 lg 1 alusel tema olukorda raskendamata liitkaristuse. Lisaks mõisteti L-J. Räimelt välja juba Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega 1329-eurone sundraha, mille teistkordset väljamõistmist ei pea kolleegium põhjendatuks (vt ka RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p-d 10.1 ja 10.3). Seetõttu jääb sundraha käsilolevas asjas välja mõistmata.
18.KarS § 65 lg 1 ls 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdistatav on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. KarS § 65 lg 1 ls 2 sätestab, et eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt kantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. L-J. Räim tunnistati Viru Maakohtu
26.novembri 2025. a otsusega süüdi teise kinnipeetava löömises ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 6. september 2025. Kolleegium loeb KarS § 64 lg 1 alusel selle karistuse kaetuks praeguses asjas mõistetud 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Sellest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibimise aeg. Vaidlustatud otsusega vahistati L-J. Räim küll kohtuotsuse kuulutamisest 8. detsembril 2025, kuid L-J. Räimele eelmise kohtuotsusega mõistetud 4-kuuline vangistus sai kantud 6. jaanuaril 2026. Seega tuleb L-J. Räimele liitkaristuseks mõistetud 11kuulise vangistuse kandmise algust lugeda 7. jaanuarist 2026.
19.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsuse liitkaristuse mõistmata jätmise ja sundraha väljamõistmise osas. Ringkonnakohus mõistab L-J. Räimele liitkaristuse. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
20.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 153,76 euro (sh käibemaks 29,76 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 28 minutit, kliendiga arutamiseks 8 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 66 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 järgi riigi kanda. 4(5)
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.