kohtunik Innokenti Menšikov, rahvakohtunikud Tarmo Raud ja Alina Kalistratova
Kohtuistungi sekretär
Ilona Pudova
Tõlk
Valentina Michelson
Kriminaalasi
Igor Rõkov süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn
Süüdistatav
Igor Rõkov isikukood 39807263745; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 25.–26.11.2021)
Kaitsja
vandeadvokaat Deniss Matvejev määratud korras
RESOLUTSIOON
Tunnistada Igor Rõkov süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 aastat ja 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Igor Rõkovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 25.11.2021–26.11.2021, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta Igor Rõkovile mõistetud karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 5 aastat. Karistust ei pöörata täitmisele, kui Igor Rõkov ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates 09.02.2026.
1-25-3063 Rahuldada kannatanu E.B (isikukood XXX) tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, s.o 3000 (kolm tuhat) euro ulatuses. Mõista Igor Rõkovilt kannatanu E.B kasuks välja 3000 (kolm tuhat) eurot, mis tuleb kanda E.B arvelduskontole nr XXX. Rahuldada kannatanu E.B tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, s.o 20 (kakskümmend) euro ulatuses. Mõista Igor Rõkovilt kannatanu E.B kasuks välja 20 eurot, mis tuleb kanda E.B arvelduskontole nr XXX. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Rõkovilt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, ekspertiisikulud 84 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 2168,76 eurot (sh käibemaks 419,76 eurot), kokku 4467,76 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu, s.o 1200 eurot, jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel Igor Rõkovi enda kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Igor Rõkovil on õigus menetluskulud summas 4467,76 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB pank) või EE522200221013264447 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank) või EE957700771001523585 (LHV pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Igor Rõkov, 1-25-3063, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 2. märtsil 2026. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
1.Igor Rõkovi süüdistatakse selles, et tema 18.11.2021 kella 23.20 paiku XXX juures lõi kurikasarnase jäiga esemega korduvalt E.B-le pea ja keha piirkonda. Igor Rõkov põhjustas oma teoga kannatanule E.B-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema otsmikuluu nihketa murru,
1-25-3063 parema sarnaluu nihketa murru, parema silmakoopa lateraalse ja mediaalse seina nihketa murrud, mis läbivad parema silmakoopa ülaseina, eesmist koljupõhimikku ning ulatuvad kiilluu väiketiivani läbides risti nägemiskanalit. E.B-le põhjustatud tervisekahjustus on pikaajaline kestusega rohkem kui 4 kuud (koljupõhimiku luude murd keskmiselt 150-165 päeva). Sellega pani Igor Rõkov toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas kannatanule vähemalt neli kuud kestva tervisehäire. Kohtuistung
2.Süüdistatav Igor Rõkov ei tunnistanud ennast süüdi ja andis ütlusi selle kohta, et konflikti algatajaks oli kannatanu. Ta lõi kannatanut enesekaitseks. Kaitsja on seisukohal, et antud juhul tegemist on KarS §119-1 ettenähtud kuriteokoosseisuga (kaklus). Peale selle, kõik mõistlikud menetlustähtajad on käesolevaks ajaks lõppenud. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
3.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
4.KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.
5.Kohtukoosseis leiab, et Igor Rõkovi süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.
6.KarS § 118 lg 1 p 2 sätestab vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. KarS § 118 on KarS § 121 kvalifitseeritud koosseis, mis tähendab, et tuvastada tuleb kõik KarS § 121 lg-s 1 sätestatud esimese alternatiivi, s.o teise inimese tervise kahjustamise, koosseisutunnused. Igor Rõkovile on esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu esimeses alternatiivis, s.o kui ta on põhjustanud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas E.B-l esines tervisekahjustus, kas tervisekahjustusega põhjustatud tervisehäire kestis vähemalt neli kuud ning kas tervisekahjustuse tekitas temale Igor Rõkov. Subjektiivsest küljest peab tegu olema tahtlik, tagajärje suhtes peab isikul olema tahtlus tervisekahjustuse tekitamise suhtes, kuid selles osas, et tegemist on just raske tervisekahjustusega piisab ka ettevaatamatusest (RKKKo 1-16-5213/61, p 10-17 ja otsus nr 1-17105/35, p 10)
7.Kohus tuvastas, et kannatanul esines 18.11.2021 tervisekahjustus. Isiku läbivaatuse protokollist (KoTo lk 1-4), SA Narva Haigla kiirabikaardilt ja patsiendikaardilt (KoTo lk 5-9) nähtub, et kohe pärast sündmist kannatanu E.B-l olid tuvastatud kehavigastused – koljusisene vigastus, konkussioon, pindimine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, pindimine peavigastus, kõrva pindimine peavigastus. Alkoholilõhn suust. Sündmuskohal selgitas kannatanu, et ta sai peksa kurikaga, teadvuse kaotanud, pea valutab, iiveldab.
1-25-3063
Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr XXX (KoTo lk 10-13) kohaselt, kannatanul esinesid järgmised kehavigastused: parema otsmikuluu nihketa murru, parema sarnaluu nihketa murru, parema silmakoopa lateraalse ja mediaalse seina nihketa murrud, mis läbivad parema silmakoopa ülaseina, eesmist koljupõhimikku ning ulatuvad kiilluu väiketiivani läbides risti nägemiskanalit. E.B-le põhjustatud tervisekahjustus on pikaajaline kestusega rohkem kui 4 kuud (koljupõhimiku luude murd keskmiselt 150-165 päeva). On alust arvata, et vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi esemega, võimalik, et kurikaga, määruses näidatud ajal – 18.11.2021.
8.Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2 järgi on tervisekahjustus sama määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Arvestades eelnimetatud definitsiooni, on võimalik järeldada, et E.B-l esines 18.11.2021 tervisekahjustus.
9.Süüdistuses on Igor Rõkovile ette heidetud tervisekahjustuse tekitamist, mis põhjustas vähemalt neli kuud kestva tervisehäire. Eksperdiarvamuse järgi põhjustab E.B-l esinev vigastus tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud. Kohtu hinnangul kinnitavad nii ekspertiisiakt kui ka kannatanu ütlused, et Igor Rõkovi teo tagajärjel tekkis E.B-l tervisehäire, mis kestis üle 4 kuu.
10.Viimaks tuleb tuvastada seegi, kuidas E.B vigastuse sai ning kas Igor Rõkov on see isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Selle osas puuduv asjas igasugune vaidlus. Ka süüdistatav ei eita kannatanu löömist puidust esemega, kuid süüdistatav on arvamusel, et ta tegutses hädakaitse seisundis. Kohus leiab, et löömine ja sellest tingitud vigastus on tõendatud esmalt kohtuistungil antud kannatanu ütlustega. Kannatanu E.B ütlustest nähtub, et umbes 20 minutit enne sündmust tal tekkis konflikt parklas baari Ro-Ro juures Igor Rõkovi seltskonnaga. Nad viibisid autos ja tarvitasid alkoholi. Ta küsis, kas nende seas on olemas kaine autojuht, millele nad vastasid jämedalt. Siis ta hakkas helistama politseisse, et teavitada politseid tekkinud olukorrast. Siis I.Rõkov koos teistega sõitsid ära. Nad kohtusid neid jälle juba Rakvere tänaval. Neist paar korda sõitis mööda see sõiduauto, milles viibis see sama seltskond. Megamarketi juures seisis pargitud auto ja sellest tuli veel 4 inimest, hakkasid liikuma tema suunas. Ta lootis, et seda konflikti mitte eskaleeruda enam, hakkas neile vastu minema, sest ta arvas, et lihtsalt nad suhtlevad, ta oli koos oma emaga, tal olid käed taskus ja ta ei kavatsenud mingisuguseid tegevusi ette võtta. Kui ta juba lähenes seltskonnale, ta otsustas nagu tagasi vaadata, et vaadata, kus on tema sõbrad. Nad olid seal tänava alguses kuskil, vist 50 meetri kaugusel. Tema ema oli tema selja taga paari meetri kaugusel. Sel ajal, kui ta oli pea ära keeratud, ta vaatas just oma ema peale, siis teda löödi pea piirkonda vastu kukalt. Ta kukkus maha, ja võimalik, et mingi aja jooksul kaotas teadvuse. Arvestades seda, et tema koljus ragin käis, et see oli mingi kõva ese, kaika moodi. Peksmine jätkus. Teda peksti mingi kõva esemega või siis kätte ja jalgadega. Oli mitu lööki vastu keha ja pead. Mingil hetkel ta tõstis pea, ja ta nägi inimest, kellel oli mingi pikk ese käes, kes püüdis selle esemega E.R-i lüüa. Saades aru, et ka tema võib vastu pead löögi saada, ta püüdis püsti tõusta ja püüdis seda isikut selle kaikaga eemale tõugata. Sel hetkel ta sai veel ühe löögi vastu külge.
1-25-3063
11.Kohtus olid ülekuulatud tunnistajad kannatanu seltskonnast, nimelt V.I, Z.L , T.X. Y.I, E.R. Nad kinnitasid kannatanu ütlusi, tunnistaja Z.L andis ka ütlusi selle kohta, et just Igor Rõkovi käes oli kurikasarnane eseme ja I.Rõkov lõi sellega kannatanut vastu pead. Salvestise vaatlusprotokolliga (KoTo lk 24,25) on kinnitatud, et 18.11.2021 kell 23.02 E.B helistas numbrile 112 ja teatas, et baari Ro-Ro juures autos numbriga XXX istuvad alkoholijoobes inimesed. Natuke hiljem ütleb, et see auto sõitis ära.
12.Süüdistatav Igor Rõkovi versioon toimunust erineb kannatanu ja ülalnimetatud tunnistajate versioonist. Tema ütluste kohaselt, baari Ro-Ro juures algatas konflikti kannatanu E.B. Tema koos sõpradega istus autos, nende juurde tuli purjus kannatanu, kes hakkas esitama nendele pretensioone, tahtis neid sealt ära ajada. Nad sõitsid ära. Mõne aja pärast nad kohtusid Rakvere tänaval kannatanu ja tema seltskonnaga. Keegi neist viskas pudelit nende sõiduki suunas, karjusid midagi. Nad peatasid autod ja nägid, et nende suunas jookseb kannatanu seltskond. Tema ja I.O lahkusid autost, ta võttis autost puidust eseme kuna ehmus. Nägi, et kannatanu käes helgib midagi. Kannatanu hakkas teda ründama, püüdis lüüa. Ta püüdis ennast kaitsta, lõi kannatanud esemega vastu käsi, võib-olla ka vastu pead. Kannatanu kukkus. Ta ei löönud kannatanut jalgadega. Megamarketi juurde nad sõitsid eesmärgiga külastada seal asuvat Avenju klubi.
13.Kohtus olid ülekuulatud ka tunnistajad I.Rõkovi seltskonnast. Tunnistaja V V andis ütlusi, et baari Ro-Ro juures tekkinud konflikti algatajaks oli kannatanu, talle ei meeldinud, et nende auto oli pargitud baari juures, kannatanu käitus ebaviisakalt, ütles, et kutsub politsei välja. Nad sõitsid ära ja natuke hiljem kohtusid kannatanu seltskonnaga veel kord, sel korral Rakvere tänaval Megamarketi juures. Keegi sellest seltskonnast hakkas karjuma, et peata ja räägime. Nad peatusid. Igor Rõkov ja E.B väljusid autost. Rõkovi käes oli kepp. Kannatanu püüdis I.Rõkovit käega kinni võtta, Rõkov astus natuke tagasi. Rohkem ta midagi ei näinudki. Ta väljus autost ja hakkas kaklema inimesega kannatanu seltskonnast. Mida tegi I.Rõkov, ta ei näinud. Megamarketi juurde nad sõitsid ilma eesmärgita, lihtsalt sõitsid mööda linna ringi. Tunnistaja Z P kinnitas I.Rõkovi ütlusi Ro-Ro juures tekkinud konflikti osas. Nad sõitsid RoRo juurest ära ka kohtusid kannatanu koos teistega Megamarketi juures. Kannatanu hakkas karjuma agressiivselt midagi nende suunas. Keegi neist viskas klaaspudeli auto suunas. Nad peatasid auto. Kannatanu jooksis nende juurde oma seltskonnaga. Nad väljusid autost ja kõik hakkasid kaklema omavahel. Mis toimus I.Rõkovi ja kannatanu vahel, ta ei näinud kuna ise kakles Z.L-iga. I.Rõkovi käes oli puidust eseme, mida ta võttis autost. Tunnistaja E.B selgitas kohtuistungil, et Ro-Ro klubi juures purjus kannatanu hakkas neid solvama, nad sõitsid ära ja kohtusid veel kord kannatanut koos teistega Megamarketi juures. Kannatanu seltskond hakkas karjuma nende peale, keegi viskas pudeli auto suunas. Nad peatusid, tema koos I.Rõkoviga väljusid autost. Nende suunas jooksis kannatanu koos teistega. Kannatanu käes oli midagi kasteeti moodi. Kannatanu jooksis I.Rõkovi juurde, Rõkov hakkas tema eest ära jooksma. I.Rõkovi käes oli mingi ese, see oli nagu kokku rullitud vaip. Siis kannatanu kukkus maha, aga mis asjaoludel, ta ei tea ega näinud. Kohus suhtub ülalmainitud tunnistajate (V V , Z.P , I.O ) ütlustesse kriitiliselt kuna nende ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Näiteks, kõik nad väidavad, et kannatanu ajas neid klubi juurest minema arusaamatul põhjusel. Kannatanu hädaabinumbrile 112 tehtud kõne salvestisest nähtub aga, et põhjus oli konkreetne – autos viibivad joobes inimesed, kes kavatsevad sõitma hakata. Nad väidavad samuti, et nad ei näinud, kuidas süüdistatav
1-25-3063 kannatanule kehavigastusi tekitas. Kohus peab selliseid ütlusi eluliselt ebausutavaks, kuna nad viibisid sündmuskohal vahetus läheduses Rõkovi ja E.B-ga ning esimene löök kannatanule anti juba enne seda, kui sündmuskohale jõudsid teised kannatanu seltskonna liikmed. Seda, et süüdistatav püüdis konflikti vältida, põgenedes kannatanu eest, väidab üksnes tunnistaja I.O , isegi süüdistatav ise ei ole seda väitnud. Nende tunnistajate ütlused ei kajasta piisava usaldusväärsusega süüdistatava tegevust sündmuskohal ning kohus leiab, et need on antud eesmärgiga leevendada süüdistatava vastutust ja kujutada tema tegevust hädakaitsena. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Igor Rõkovi tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 2 objektiivsele süüteokoosseisule. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et Igor Rõkov tegutses E.B löömisel tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Samuti oli Igor Rõkovil ka kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel kurikasarnase jäiga esemega vastu pead ja keha põhjustatakse kannatanule eelduslikult kehavigastusi. Mis puudutab aga enamohtliku tagajärje saabumist raske tervisekahjustuse näol, mille puhul piisab subjektiivse koosseisu tasandil ka ettevaatamatusest, siis ka selles osas leiab kohus, et Igor Rõkov tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades antud sündmuse asjaolusid pidi Igor Rõkov võimalikuks pidama just sellise raske tervisekahjustuse tekkimist. Süüdistatav Igor Rõkov esitas kohtuvaidlustes väite, et ta võis olla hädakaitses. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. KarS § 31 lg 1 järgi tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
15.Lähtudes tuvastatud vigastuste iseloomust ning kannatanu ütlustest leiab kohus, et süüdistatava versioon enesekaitsest on ümber lükatud. Nii, tekitati kannatanule nii peapiirkonna esiosa vigastusi kui ka koljuluude murd tagumises osas. See kinnitab kannatanu ütlusi, mille kohaselt vähemalt üks löök kurikaga anti talle ajal, mil ta oli süüdistatavast eemale pöördunud. On ilmne, et sellises asendis ei kujutanud ta süüdistatavale mingit ohtu. Lisaks nähtub kannatanu ja tunnistaja E.B ütlustest, et kannatanu peksmine jätkus ka pärast seda, kui süüdistatav oli ta jalust löönud.
16.Kohus peab eluliselt ebausutavaks ka süüdistatava ütlusi selles osas, milles ta väidab, et ei soovinud konflikti, kuid tundis kannatanu ja tema seltskonna poolt lähtuvat ohtu ning oli seetõttu sunnitud end kaitsma. Kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatav ja tema seltskond sõitsid kannatanu seltskonnast mööda sõiduautoga. Kui nad ei soovinud jätkata konflikti, mis oli tekkinud baari juures asuvas parklas, oli neil täielik võimalus lihtsalt mööda sõita. Kui süüdistatava hinnangul olid kannatanu tegevused õigusevastased (süüdistatav ja tunnistajad tema seltskonnast on väitnud, et keegi kannatanu seltskonnast viskas pudeli nende sõiduauto suunas), oli süüdistataval ja tema kaaslastel võimalus eemalduda sündmuskohalt piisavale ja ohutule kaugusele ning kutsuda kohale politsei. Selle asemel otsustas süüdistatav konflikti jätkata ja eskaleerida, väljudes sõiduautost puidust pruss käes.
17.Kohus nõustub väitega, et kannatanu ise lähenes süüdistatavale ja tema seltskonnale. See nähtub nii valvekaamera salvestise vaatlusprotokollist kui ka tunnistaja F.R-i ütlustest (KoTo 5156), kes pole seotud E.B või Rõkovi seltskonnaga, st tema ütlused on usaldusväärsed. Samas peab kohus süüdistatava ütlusi selles osas, et ta nägi kannatanu käes mingit eset, paljasõnaliseks. Need väited lükkavad ümber nii kannatanu enda ütlused kui ka tunnistaja V.I ütlused, mille kohaselt kannatanu lähenes süüdistatavale käed taskus. Kohus leiab, et süüdistataval puudus objektiivne alus pidada kannatanu käitumist vahetuks või eelseisvaks ründeks.
1-25-3063
18.Kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava tegevuses ilmneb KarS §119-1 ettenähtud kuriteokoosseis ehk kakluses osalemine. Kaklus on vastastikune kehaline väärkohtlemine – peksmine, löömine jm teod vastavalt KarS §-le 121. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et käesoleva kuriteo koosseisu täitmiseks peab kakluses osalema vähemalt kolm isikut. Antud juhul aga pole tuvastatud, et kannatanule oleks lööke andnud keegi teine peale süüdistatava. Peale selle, ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes kasutanud füüsilist vägivalda või püüdnud seda teha.
19.Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Igor Rõkovi teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Kohtu seisukoht karistuse osas
20.KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
21.KarS § 118 lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Igor Rõkovi süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsusest ning samuti löökide piirkonnast kannatanu kehal, milleks oli mh sihitult just kannatanu elutähtis piirkond, ehk pea. Ründe intensiivsus väljendub eelkõige löökide jõus ning löökide korduvuses.
22.Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse ka seda, et kuriteo toimepanemisest möödus rohkem, kui 5 aastat, mis on alus karistuse kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus Igor Rõkovi vangistusega veidi enam kui sanktsiooni alammääras ehk 4 aastat ja 10 kuud. Igor Rõkov oli kahtlustatavana kinnipeetud kaks päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka.
23.Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada Igor Rõkovi suhtes KarS § 73 alusel tingimisi vangistust ilma käitumiskontrolli nõuete kohaldamiseta. KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (RKKKo 3-1-1-99-06, p 17-18). Süüdistataval ei ole ühtegi kehtivat karistust – ei väärteo- ega ka kriminaalkaristust. Seega on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle puhul võib järeldada, et tegemist oli ühekordse eksimusega, mille suhtes süüdistatav on enda jaoks edaspidised järeldused teinud.
24.Arvestada tuleb Igor Rõkovil sellegagi, et kohus määrab temale katseaja, mille jooksul ta ei tohi uusi tahtlikke kuritegusid toime panna. Vastasel juhul võidakse pöörata käesoleva otsusega mõistetud karistus täitmisele juba reaalse vangistusena. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata katseajaks 5 aasta, millise aja jooksul saab Igor Rõkov näidata, et ta on mõistetud karistusest õppust võtnud ja edaspidi enam kuritegusid toime ei pane. Tsiviilhagi
1-25-3063
25.Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 3000 eurot ja varalise kahju nõudes summas 4220 eurot.
26.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju tekitamine on õigusvastane, kui see on põhjustatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 1 ja 5 kohaselt võib kahju olla ka mittevaraline kahju, mis hõlmab eeskätt kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
27.Hagiavalduse kohaselt 18.11.2021 õhtul kella 23.20 paiku XXX lähedal tungis Igor Rõkov kallale E.B-le ja lõi teda mitu korda kurikataolise esemega pea piirkonda. Sellega põhjustas Igor Rõkov E.B-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud. Löökide tagajärjel kukkus E.B maha, kaotas ajutiselt meelemärkuse ja ta toimetati kiirabiga haiglasse, kus oli ravil kuni 25.11.2021. Oma tegevusega põhjustas Igor Rõkov E.B-le luumurrud pea piirkonnas, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse. Peksmise ajal ja järel kogetud valu ning tekitatud vigastused põhjustasid E.B-le pikaajalist füüsilist valu ja kannatusi. Pärast peksmist tekkis E.B-l paranoia ja ta kartis tänaval liikudes uuesti temale ja ta sõpradele kallale tunginud noormehi kohata. Peksmise tagajärjel langes tema elukvaliteet, teda peksti tema ema ja sõprade juuresolekul. Toimunust oli šokiseisundis E.B ema ja ka naine, mistõttu kannatas peksmise tagajärjel ka kannatanu kodune elu. Tervise tõttu ei saanud ta juhtida autot. Liikumiseks pidi kasutama taksoteenust, mis lõpptulemusena oli kulukam tegevus. E.B käis enne sündmust proovipäeval pubis „Kuradigrill“ ja pidi sinna tööle asuma, kuid sündmuse tõttu ei saanud ta plaanitud ajal tööle asuda. Kõik eelnev mõjus negatiivselt tema elukvaliteedile. Pere majanduslik toimetulek langes abikaasa peale. Abikaasa pidi teda ühe inimese palgast reaalselt ülal pidama 4 kuud. Mehena elada naise sissetulekutest tekitas täiendavaid moraalseid pingeid ja üleelamisi. E.B hinnangul põhjustas Igor Rõkov oma käitumisega talle mittevaralist kahju 3000 euro väärtuses. Peksmise tagajärjel said kahjustada ka E.B hambad, mille tõttu vajab E.B tulevikus hammaste taastusravi. Selle hinnanguline maksumus on 1000 eurot. Hinnapakkumist pole arstilt veel võtnud, sest ravi algust on arst soovitanud lükata tulevikku. Samuti pidi ta loobuma uuest töökohast. Uuest töökohast grillbaar „Kuradigrill“ saamata jäänud palk 800 eurot (bruto) kuus, 4 kuu eest kokku 3200 eurot. Lisaks maksis ta 20 eurot haiglas visiiditasu ja voodikoha eest. Seega tekitas Igor Rõkov oma käitumisega E.B-le ka varalist kahju 4220 euro väärtuses.
28.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
29.Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4).
30.Kannatanu kahjunõue saamata jäänud tulu ja hambaravi kulu osas tõendamist ei leidnud. Kohtu seisukohal, tööleping, millele viitab kannatanu, ei olnud peksmise ajaks sõlmitud.
1-25-3063 Tegemist oli suulise lubadusega sõlmida töölepingu tulevikus. Samuti pole tuvastatud, et oli tehtud hambaravi, mille vajadusele viitab kannatanu. Kohtuistungil selgus, et tegemist on hambaravi võimaliku vajadusega tulevikus. Seega rahuldab kohus kannatanu E.B tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, s.o 20 euro ulatuses (haiglas viibimise tasu osas).
31.Lisaks eeltoodule on kannatanu esitanud mittevaralise kahju nõude summas 3000 eurot. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Igor Rõkov põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, mille paranemine kestab rohkem, kui 4 kuud (eksperdiarvamuse p 3). Kohus leiab, et mittevaralise kahju nõue on põhjendatud kannatanu poolt taotletud ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus, et Igor Rõkovi tegevuse tagajärjel kannatanu elukvaliteet langes. Peksmise tagajärjel tekitas Igor Rõkov kannatanule parema otsmikuluu nihketa murru, parema sarnaluu nihketa murru, parema silmakoopa lateraalse ja mediaalse seina nihketa murrud, mis läbivad parema silmakoopa ülaseina, eesmist koljupõhimikku ning ulatuvad kiilluu väiketiivani läbides risti nägemiskanalit. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt 2018-2020. aasta läbiviidud mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika analüüsist nähtub, et raske tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju keskmine hüvitis oli 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot.
32.Kohus leiab, et arvestades kannatanule tekitatud vähemalt neli kuud kestvat tervisehäiret, üleelatud valu, elukvaliteedi halvenemist ja kannatusi on põhjendatud hüvitada kannatanule mittevaraline kahju 3000 eurot. Menetluskulud
34.Igor Rõkovi menetluskuludeks on ekspertiisikulu 84 eurot ja kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 2168,76 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse kuulutamise ajal on sundraha suuruseks 2215 eurot. Seega on süüdistatava ülaltoodud menetluskulud kokku 4467,76 eurot.
35.KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab süüdimõistetu ositi. Kohtu hinnangul ei ole Igor Rõkov võimeline tasuma kõiki menetluskulusid ühe korraga, kuna temal puudub töökoht ning tasuda tuleb ka kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitised. Kohtukoosseis peab põhjendatuks anda Igor Rõkovile võimalus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
36.Lisaks eelnevale esitas süüdistatava kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja menetluskulude nimekirja. Kokku on lepingulise kaitsja tasu suuruseks 1200 eurot, tunnihinnaks on 120 eurot (sh käibemaks). Kuna kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, jäävad lepingulisele kaitsjale makstud tasud süüdistatava enda kanda.
37.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule tuginedes, kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule esitatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi sellekohast otsustust.
1-25-3063
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Innokenti Menšikov Tarmo Raud Alina Kalistratova Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Viru MK 09.02.2026 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 08.06.2026 Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.