lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-6802/23

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-6802/23
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-25-6802/16Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja09.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-25-6802

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-6802

Kohtunik

Sten Lind

Kriminaalasi

Kevin Miti süüdistuses KarS § 209 lg 1, § 121 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja Valerija Miti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu

9.jaanuaril kokkuleppemenetluses tehtud otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Kevin Miti (Mitt; ik 50201142011) kaebus, mis on edastatud ringkonnakohtule määruskaebusena

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Kevin Miti kaebus Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2026 otsuse peale läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 09.07.20261-25-5474/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-1303/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4664/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2747/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 07.07.20261-26-4224/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2966/7Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
1.
Pärnu Maakohus tegi 9. jaanuaril 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Kevin Miti süüdi KarS § 209 lg 1, § 121 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning Valerija Miti süüdi KarS § 184 lg 2 p-i 1 järgi. Sama otsusega mõistis kohus mõlemalt süüdistatavalt välja menetluskulud. Kevin Mitilt mõistis kohus menetluskuludena KrMS § 180 lg 1 alusel välja 4941 eurot, mis tuleb Kevin

1-25-6802 Mitil tasuta ositi 12 kuu jooksul 411,75-euroste osamaksetena. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus Kevin Miti menetluskuludest riigi kanda kaitsjatasu 2065,08 euro ulatuses. Maakohus märkis otsuse vaidlustamise korra selgituses, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.

2.Kevin Mitt esitas 23. jaanuaril 2026 maakohtule kaebuse, mis on pealkirjastatud apellatsiooniteatena. Kaebusega vaidlustab Kevin Mitt Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2026 otsust menetluskulude kohta tehtud otsustuse osas, paludes vähemalt pool jätta riigi kanda või võimaldada tal neid tasuda väiksemate osamaksetena pikema aja jooksul kui aasta. Välja mõistetud menetluskulu vähendamise taotlust põhjendab Kevin Mitt sellega, et on vanglas ja pole tõenäoline, et ta saaks vanglas olles teenida piisava summa. Ühtlasi märgib ta, et ka otsusest tulenev igakuine makse käib talle üle jõu. Maakohus edastas esitatud kaebuse määruskaebusena ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kokkuleppemenetluses tehtud otsusega välja mõistetud menetluskulude vähendamist ei saa ringkonnakohtult taotleda määruskaebusega ega apellatsiooniga.
4.Maakohtu otsuses märgitu, et menetluskulude osas saab kohtuotsust vaidlustada määruskaebusega, on ekslik. Selliselt sai kokkuleppemenetluses tehtud otsuse menetluskulude otsustust vaidlustada 29. märtsini 2015. Siis jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt kuuluvad ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 kokkuleppe esemesse. See tähendab, et ka menetluskulude vaidlustamisele laieneb üldine kokkuleppemenetluse otsustamise vaidlustamise regulatsioon ning ka menetluskulude otsustust saab seega vaidlustada üksnes apellatsioonimenetluses (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.2, 5.3). See, et maakohus märkis otsuses ekslikult, et menetluskulude osas saab otsust vaidlustada määruskaebusega, ei anna isikule õigust otsust sel moel vaidlustada, sest kohus ei saa anda isikule õigust, mida seadus ette ei näe (RKKKm 3-1-1-75-08, p 10).
5.Kaebuse läbi vaatamiseks ei annaks alust ka see, kui lugeda seda apellatsiooniks. Nimelt on kokkuleppemenetluses võimalus otsust apellatsiooni korras vaidlustada piiratud. Kaebepiirangu põhjus on see, et kokkuleppemenetluses lähtub kohus prokuröri, kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppest ja apellatsiooniga ei saa nõuda kokkuleppest kõrvale kalduva otsuse tegemist. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse apellatsiooni esitada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete, st kokkuleppemenetluse

1-25-6802 regulatsiooni või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Viimane ei oma tähtsust, sest süüdlaselt väljamõistetud menetluskulud ei ole karistus. See tähendab, et maakohtu otsuses sisalduvat menetluskulude väljamõistmise otsustust saab vaidlustada ainult juhul, kui kaebuses tuginetakse väitele, et menetluskulude väljamõistmisel on rikutud kas kokkuleppemenetluse regulatsiooni või on menetlusõigust rikutud selliselt, et see toob seaduse järgi igal juhul kaasa otsuse tühistamise. Ühelegi sellisele alusele esitatud kaebuses tuginetud pole, kaebuse ainus argument on see, et süüdlane ei suudaks talt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda.

6.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2 p-le 3 ja § 318 p-le 4 jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse läbi vaatamata.
7.Kuigi eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust kaebust läbi vaadata, selgitab kohus siiski, et kaebuses esitatud taotlusi ei oleks ringkonnakohus nagunii saanud rahuldada. Kuna ka see, millises osas tuleb süüdlasel menetluskulud tasuda, määratakse kindlaks kokkuleppega, ei saa kohus kokkuleppemenetluses ise otsustada, millises ulatuses menetluskulud riigi kanda jätta. KrMS § 341 1 tulenevalt peaks ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistamisel saatma kriminaaltoimiku prokuratuurile, st kriminaalmenetlus läheks tervikuna edasi. Mis puutub menetluskulude ositi tasumisse, siis kohtupraktikas valitseva tõlgenduse järgi ongi maksimaalne tähtaeg, mille menetluskulude ositi tasumiseks saab anda, üks aasta.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20261-26-4534/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.07.20261-26-4615/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja