Kohtunik Piia Jaaksoo Rahvakohtunikud Marina Tammik ja Arno Pardla
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Gerda Raidla-Allika Eve Einland-Ots, Nadezda Paukson
Kriminaalasi
S.W süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Indrek Kalda
Süüdistatav
S.W Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: XXX-, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas Kodakondsus: XXX Karistatus: karistamata Tõkend: Pärnu Maakohtu 25.4.2025 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine kaheks kuuks, Pärnu Maakohus 20.6.2025 määrusega jättis tõkendi vahistamine muutmata
Kaitsja
RESOLUTSIOON
vandeadvokaat Kadi Sitska Juhindudes KrMS, §§-dest 309 lg 2, 311 – 312, 314, 181 lg 1, SKHS § 11 lg 4, kohus otsustas:
1.Õigeks mõista S.W süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi.
2.Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada S.W pärast kohtuotsuse kuulutamist vahi alt.
4.Kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendiks olev nuga, mis asub kriminaalasja juures.
5.DNA proovid, tekk, verekahtlase määrdumisega sokid, küünealused kaapeproovid, plätud, teksapüksid+rihm, verekahtlase määrdumise proovid, mis asuvad Haapsalu politseijaoskonnas (hoiule võtmise akt nr 25ATH34756) hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Eesti Vabariigil hüvitada S.W-le vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju 13 040,08 eurot.
7.Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltelele ja Tallinna Vanglale.
8.Jõustunud otsus saata Rahandusministeeriumile ja PPA-le. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatava kaitsja puhul arvestatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS
S.W süüdistatakse selles, et tema lõi alkoholijoobes olles 24.4.2025 ajavahemikul kella 7.30 kuni 7.34 XXX toas number X isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus K.Tit ühel korral noaga kaela piirkonda, põhjustades otsese tahtlusega K.Tile eluohtliku tervisekahjustuse - vasakusse rinnaõõnde tungiva vasaku kopsu ülasagara vigastusega torke-lõikehaava vasakul pool kaela alumises kolmandikus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne verirind ja äge verekaotus, mistõttu kannatanu suri sündmuskohal saadud vigastustesse. Sellise tegevusega pani ta toime teise inimese tapmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi.
KOHTU SEISUKOHT
1.Sündmuskoha vaatlusprotokollis (24.4.2025 vaatlusprotokoll tlk 34-39; fototabel DVD plaadil, KIS-is dokument nr 26s – fototabel XXX 24.4.2025) on näha XXX. Vaatlusel on tuvastatud toa nr xx uksest otse vaadatuna maas surnukeha, jalad ukse poole (vt fotod nr 21, 22). Kõne häirekeskusesse tegi varupaiga valvur Y.S 24.4.2025 kell 7.35.55 (vaadeldud 24.4.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 98-99). Kõnes palub Y.S aadressile XXX politseid ja kiirabi seoses sellega, et inimesel on kõri läbi lõigatud. Surma põhjus
2.26.5.2025 surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 25E-AOS00393-01/PRN55 (tlk 69-80) on ekspert andnud arvamuse, et K.Ti surma põhjuseks oli 24.4.2025 toimunud ründel terava vägivallaga saadud vasakusse rinnaõõnde tungiv vasaku kopsu ülasagara vigastusega torkelõikehaav vasakul pool kaela alumises kolmandikus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne verirind ja äge verekaotus. Vasakusse rinnaõõnde ulatuv vasaku kopsu ülasagarat vigastav torke-lõikehaav kaela alumises kolmandikus vasakul pool on tekitatud terava vägivalla toimel ühest löögist torke-lõikevahendiga, näiteks noaga. Kohus leiab, et eksperdi
arvamusega on tõendamist leidnud süüdistuses nimetatud asjaolu, et K.Ti surma põhjuseks oli vasakusse rinnaõõnde tungiva vasaku kopsu ülasagara vigastusega torke-lõikehaav vasakul pool kaela alumises kolmandikus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne verirind ja äge verekaotus. Teo toimepanija ja tapmistegu
3.Süüdistatav S.W end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta tahtis magada, oli voodis, arvas, et loeb alguses natuke. Silmad läksid väga kiiresti kinni, aga ta ei maganud. Läks natuke aega mööda ja siis võib-olla K.T lõi teda käega, võib-olla noaga kõhtu (tekk oli peal). Tegi silmad lahti, oli ebamugav ja küsis, et mis sa teed. K.T tõstis käe üles ja nägi, et sealt helkis metall. Tõusis voodis istukile. Arvas, et nuga võis olla ta vasakus käes, aga võib ka eksida. Jõudis käe haarata, aga K.Til oli mugavam, seisis tema kohal. Kirjeldas kannatanu liigutust, et hakkas vehkima, tahtis ilmselt lüüa. Ja selgitas enda liigutust, et haaras K.Ti käest ja hoidis randmest kõvasti kinni, arvas, et parema käega tõukab ta eemale, kuid tabas teda. K.T seisis siis. Ei mäleta, kas K.T midagi talle ütles, rääkis. Selgitas, et nuga ta vaevalt enda kätte sai, ta tõukas teda. Siis K.T kukkus, langes väga kiiresti. Vaatas, et suri nii kiiresti ära, silmad olid lahti. Siis läks turvamehe juurde. Võimalik, et käega riivas noa tera, kui ta kätt kinni hoidis. Selgitas vastuseks prokuröri küsimusele, et pärast sündmust turvakodus rääkis, et lõi kannatanut noaga selle pärast, et oli purjus. Kui analüüsis hiljem, kui oli kaineks saanud, siis sai aru, et sellist asja ei olnud. Kohus saab süüdistatava ütlustest aru, et ta võttis tema voodi ees seisva K.Ti käest, kus oli nuga, kinni ning tõukas teda, K.Ti käes olnud nuga tabas K.Tit kõrri. Kohus märgib, et nii S.W (indikaatorvahendi kasutamise protokoll – 24.4.2025 kell 8.25 on kontrollitud isiku joovet ning näit positiivne 1,1 mg/l) kui ka K.T (vastavalt ekspertiisiaktile verest toksikoloogiauuringul leitud 2,81 mg/l ja uriinist 3,46 mg/g etanooli) olid alkoholi tarvitanud.
4.Prokurör leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamiseks uurib kohus teisi kohtule esitatud tõendeid. Toas viibis kuriteosündmuse ajal T.V (isik on läbi vaadatud, tlk 103-105), kes ütles, et oli voodis pikali, kuulas raadiot. K.T oli voodi peal pikali ja jõi viina, S.W luges raamatut või ajalehte, oli pikali. Kostja võttis laualt noa, oma noa, läks S.W juurde ja ütles, et ma tapan su ära. Ütles: „S.W, ma ei tea, kuidas ta selle noa sealt võttis ja torkas, aga tabas teda ennast kõrisse“. Küsimusele, kas S.W võttis Ki käest selle noa enda kätte ja siis lõi vastab, et ta lamas seal ja täpselt ei näinud, aga K võttis selle noa ja läks S.W juurde ja ütles, et ma pussitan sind. Ma tapan su ära. S.W ütles, et hulluks oled läinud või ja võttis selle noa. Ta ei tea, kuidas ta võttis seda nuga ja pani. Prokurör küsis seejärel, et ütlesite, et ta võttis noa ära ja lõi teda noaga, mille peale tunnistaja ütles, et võttis noa ära ja torkas teda ja sattus kõrisse, tabas kõrisse. Kohus leiab, et T.V ütlused ei ole järjepidevad, ta väljendas end ütluste andmisel samade asjaolude kohta erinevalt – kord ütles, et ei näinud, mis toimus, siis kirjeldas L.Ri poolset noaga löömist. Kohus märgib, et T.V ütlustest ei saa teha tõsikindlat järeldust, et S.W sai K.Ti käes olnud noa enda kätte. Kohus märgib, et T.V ütles korduvalt, et ta ei näinud seda, kui K.T noalöögi sai. Seda kinnitab ta ka kaitsja küsimustele vastates – ta ei tea, kuidas S.W nuga võttis ja pani talle, pärast vaatasime, et oi, ta on surnud. Kohus leiab, et T.V ütlusi, et ta täpselt ei näinud, mis S.W voodi juures toimus, kinnitavad ka sündmuskoha fotod (nr 21, 22, 23). T.V oli voodis pikali ja ta sai näha K.Ti, kes seisis S.W voodi ees, selga. Samuti piiras tema nähtavust külmkapp, mis oli S.W voodi peatsi kõrval. Kohus leiab, et T.V ütlustega on tõendatud, et K.T hakkas oma voodi juurest liikuma S.W voodi suunas, nuga käes, öeldes, ma tapan su ära ja siis vaatasid, et ta on surnud.
5.Prokurör leidis, et kuna süüdistatav ise rääkis kohe pärast sündmust tunnistajatele Y.S-ile ja M.O-le , et tema tappis K.Ti ja see on kuuldav ka vormikaamera salvestiselt, siis sellega on
tahtlik löömine tõendatud. Tunnistaja Y.S kirjeldas (tlk 164-165 pöördel), et pärast seda kui S.W käskis politsei ja kiirabi kutsuda, läks ta vaatama, mis lahti on ja nägi, et K.T oli S.W voodi juures pikali, selili ja ta oli näost kahvatu ja vereloik oli kõrval. Kui küsis S.W-lt mis juhtus, siis ta ütles midagi niimoodi, et tappis nagu K.Ti. Kohtueelses menetluses rääkis tunnistaja, et S.W ütles, et tema lõi K.Tit noaga (selgitas, et niikaua aega on möödas, et ei tulnud kohe meelde). Tunnistaja M.O rääkis (tlk 165 pöördel-166), et said väljakutse XXX 24.4.2025, valvur viis nad toa nr xx juurde, tegi toa ukse lahti. Toa taganurgas voodis oli üks isik ja toa keskel oli teine isik, tekk ümber. See tekiga isik (S.W ) ütles, et meesterahvas oli talle noaga kallale tulnud ja rüseluse käigus oli kuidagi selle noa kätte saanud ja ise tagasi löönud kaela piirkonda. Teine mees, kes voodis oli, ütles, et esimesena oli K peale tunginud S.W-le. Enne S.W ütluste vormistamist kohase tõendina – ülekuulamise protokollina, on politseiametnikud rääkinud S.W-ga sündmusest. Tõendit (vormikaamerate salvestisi, vaadeldud 5.5.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 81-96 ja 25.4.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 97) saab kasutada S.W ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. S.W on vormikaamera salvestiselt kuuldavalt öelnud, et tuli välja nii, et tema tõstis käe ja tabas teda siia (tlk 95) ning teiselt salvestiselt kuuldavalt vastanud politseiniku küsimusele, et kas tema lõi noaga „jaa“ (tlk 97). Samuti leidis prokurör leidis, et süüdistatava ütlused on vastuolus ka tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtus süüdistatav ütles, et ei tea, kas K.Til käes oli nuga või mingi metallese, samas eeluurimisel, et nägi K.Ti käes nuga. Kas kannatanu lõi teda kõhtu noa või käega (kohtus), kohtueelsel uurimisel, et lõi noaga, mitte eriti tugevalt.
6.Kohus on seisukohal, et vormikaamerate salvestistelt kuuldu ega tunnistajate M.O ja Y.S ütlused selle kohta, mida S.W vahetult pärast sündmust rääkis, ei muuda S.W kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Salvestised näitavad, et S.W-lt küsivad küsimusi erinevad politseiametnikud, arutavad asju omavahel, küsivad eelneva info põhjal asju üle. Kohus leiab, et selline süüdistatava korduv küsitlemine enne tema ülekuulamist ei ole asjakohane, sellega rikutakse nii isiku õigusi kui ka tema mälupilti toimunust. Selle tõttu leiab kohus, et sellisel viisil korduvalt üksikute detailide kohta S.W-lt küsimustele saadud vastused kontekstist välja rebituna ei võimalda teha järeldusi tema ütluste usaldusvääruse kohta. Samuti näitavad nii tunnistajate ütlused kui salvestised, et pärast seda kui S.W on kinnitanud, et tema lõi kannatanut noaga, ei ole temalt sündmuse täpseid asjaolusid küsitud. Kohtu hinnangul ei muuda S.W ütlusi ebausaldusväärseks ka tema kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste erinevused detailides. On eluliselt usututav, et kui isik on voodis pikali, tal on silmad kinni ning ootamatult tuleb löök või isegi surve kõhtu, siis ta ei saa aru, millega täpselt on tegemist. Kohus leiab, et S.W ütlusi, et ta oli juba silmad kinni pannud, võib-olla isegi magama jäänud, kinnitab asjaolu, et T.V kuulis kuidas S.W voodile lähenev kannatanu üles: “Ma tapan su ära.“. S.W on öelnud, et ei mäleta, kas kannatanu midagi ütles. Kohus leiab, et kui S.W oleks olnud ärkvel, oleks ta kannatanu poolt öeldut kuulnud, see oleks ta tähelepanu tõmmanud ja see oleks talle ka meelde jäänud. Süüdistatav on eluliselt usutavalt kirjeldanud, et ta tegi hoobi peale silmad lahti ning kui K.T tõstis käe üles, nägi, et seal helkis metall. S.W kirjeldusest selgub, et kuna K.T vehkis selle käega, kus helkis metall, sai ta aru, et kavatseb lüüa. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus süüdistatav oli poolunes ja rünnak tuli talle ootamatult, ei pruugi kõik detailid talletuda ning sellest võib tulla ka sündmuse meenutamisel erinevus selles, mida ta täpselt tajus. Kohus leiab, et arvestades kannatanu ootamatut rünnet, sündmuse aega (varahommik, nii tunnistaja Y.S kui ka T.V ning S.W ütlustest tuleb, et toas nr 19 oli öö läbi olnud lärm, tarvitati alkoholi), L.R
oli alkoholi tarvitanud, ei ole S.W ütlustes selliseid vastuolusid, mis muudaks tema ütlused ebausaldusäärseks.
7.Samuti leidis prokurör, et S.W ütlused pole usaldusväärsed, kuna asitõendina vaadeldud tekil ei ole näha noaga tekitatud auku, mis oleks pidanud tekkima kui kannatanu S.W ütluste kohaselt teda esmalt kõhtu lõi. Tekki on asitõendina vaadeldud, lisatud fotod (vaatlusprotokoll tlk 40-52), fotodel 39-46 (tlk 50) vaated tekil asuvatele vigastustele. On leitud, et torke-lõikevigastusi tekil ei tuvastatud. Kohus märgib, et eelnevalt on prokurör leidnud, et tegemist ei olnud millegi lõikamiseks mõeldud noaga, pussnoaga, vaid tavalise lauanoaga, mida kasutatakse koos kahvliga taldrikult söömiseks, mille ots on pigem nüri. Kohus märgib, et S.W ei ole öelnud, et löök oleks olnud tugev, pigem kirjeldab ta seda kui survet kõhule. Kohus leiab, et asjaolu, et tekil ei ole torke-lõikevigastusi, ei välista, et kannatanu lõi teki all olnud S.W algul noaga. Kohus leiab, et ei saa tõsikindlalt väita, et löök oleks pidanud kannatanu käes olnud nuga tekile jälje jätma.
8.S.W kohtus antud ütlustest saab teha järelduse, et ta lõi noaga K.Tit, aga nuga oli löögi ajal K.Ti käes, võis olla vasakus käes. Sündmuskoha vaatlusel on tehtud foto kannatanust (foto nr 71), seal on näha surnukeha rusikas olev vasak käsi, mis on verine, ka pöidla poolt (foto nr 72). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis on samuti tuvastatud, et surnu mõlemad labakäed on määrdunud verega, parem käsi enam puhtam; labakätel vigastusi ei ole tuvastatud (tlk 69 pöördel). Sündmuskohalt leitud nuga (fotod 59-67) oli verine. S.W on pärast kinnipidamist vaadeldud (tlk 111-119): vasaku käe pealsel vigastused puuduvad, peopesal on kriimustus. Kohus leiab, et S.W peopesal olev kriimustus ei ole värske (teda on vaadeldud u tund pärast sündmust), see on väga väike, see ei viita värsketele võitlusjälgedele, võimalikule noa haaramisel saadud vigastusele. S.W vasakul käel verekahtlane määrdumine (fotod 18, 19 tlk 124); paremal käelabal vigastusi ei ole, 2. ja 3. sõrme vahel on näha verekahtlast määrdumist (fotod 20, 21, tlk 126). Kohus nõustub kaitsjaga, et K.Ti vasaku käe asend viitab sellele, et ta võis selles käes hoida nuga. Samuti toetavad fotod kannatanust kaitseverisooni, et hetkel kui kannatanu sai noaga kaela tabamuse, oli nuga K.Ti vasakus käes, mis oli rohkelt verega määrdunud, sest oli kaela tabamisel kaelaga ja sealt purskava verega kokkupuutes. Arvestades ka noa leidmise kohta – surnukehast paremal tooli all põrandal jope varruka taga, on tõenäoline, et nuga võis kukkuda sinna K.Ti vasakust käest kui K.T maha kukkus. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et K.Ti vasaku käe asend, selle määrdumine verega ja verise noa asukoht kinnitavad S.W sõnu, et kannatanu hoidis ründe ajal nuga vasakus käes ja nuga oli kannatanu vasakus käes ka siis kui nuga tema kaela tabas.
9.Prokurör on seisukohal, et kuna noa tera ei olnud terav, siis lükkab see kaitseversiooni ümber - teise isiku käe väänamisel ei saa rakendada nii tugevat jõudu, et nuga, mille ots ei ole terav, tungiks läbi kannatanu keha. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus leiab, et ainuüksi noa terast ei saa teha järeldust, kuidas sündmus toimus. Ekspertiisiaktis on haava kirjeldatud – haav on pikkusega 2 cm, jälgitav haavakanal suunaga eest taha alla, paikneb keskjoonest 1 cm vasakule poole, pehmetes kudedes haav pikkusega 1,5 cm, suunaga vasakule alla, ulatub vasakusse rinnaõõnde. Seega nuga läbistas pehmed koed. Kohus vaatles nuga ja kohus leiab, et noa ots on piisavalt terav, et inimese kaela õrnast nahast läbi tungida. Tegemist ei olnud ainult käe eemale lükkamisega. S.W on kirjeldanud, et ta võttis K.Ti käest, kus oli nuga, kinni ja toimus käe väänamine. Kõik juhtus kiiresti. Arvestamata ei saa jätta seda, et kannatanu oli väga purjus (seda on kirjeldanud tunnistaja Y.S (suunas kannatanu vahetult enne kuriteosündmust u kell 7.20 S.W voodi eest enda voodi poole, T oli hirmus purjus, vaevalt seisis püsti, kukkus) ja see on näha ka videosalvestuselt – XXX turvakaamera salvestus 2.19.05-2.19.18 ja 2.22.05-2.22.25), mis ei välista võimalust, et kannatanu võis vajuda oma keharaskusega noale vastu. Kohus leiab, et võtmeküsimus ei ole noahoobi
tugevus vaid koht, kuhu nuga sattus. Kohas, kus nuga kaelas naha läbistas, olid pehmed koed ja seal asus kopsu ülasagar, millesse nuga tungis.
10.22.5.2025 ekspertiisiakt nr 25E-GE00432-01 (tlk 62-67) tõendab, et noa käepidemelt, samuti noa teralt (proovid B250202, B250204, B250205, B250206) leiti S.W DNA. Samuti oli noa käepidemel ja teral K.Ti DNA, mis oli peamine DNA-profiil. Kohus nõustub kaitsjaga, et S.W DNA leidmine noa käepidemelt ei kinnita, et ta sai noa kuriteosündmuse ajal enda kätte. S.W ja K.T elasid aastaid ühes toas. Prokurör leidis, et keegi pole väitnud, et süüdistatav oleks seda nuga varem kasutanud. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et K.Ti nuga oli vaid kannatanu kasutuses, et ühises toas elades ei kasutatud esemeid ühiselt.
11.Kohus leiab, et prokuröri viide, et T.V ei ole midagi K.Ti poolsest eelnevalt süüdistatavale kõhtu löömisest rääkinud, ei ole asjakohane. Kohus tuvastas, et T.V oli oma voodis pikali ja ta ei saanud sündmuse detaile näha, ta nägi K.Ti selga. T.V on ka ise öelnud, et ta sündmuse asjaolusid täpselt ei tea.
12.S.W on pärast kohtus noa vaatlemist öelnud, et see ei olnud see nuga, millega ta kannatanut lõi. Ka T.V on tegelikult kirjeldanud nuga teistmoodi kui see välja näeb (sündmuskoha vaatlusprotokolli foto nr 61 – nuga on üleni metallist) – valge plastmassist käepidemega. S.W räägib ka valge käepidemega noast, samas kinnitab, et viskas selle noa prügikasti. Politsei vormikaamera salvestiselt (tlk 92-93) on kuulda, et S.W selgitab, et viskas noa ära, see oli selline suur, viskas prügikasti, aga tema tahtis mind väiksega pussitada, nuga on seal põrandal. Kohus leiab, et S.W räägib valgest noast seoses mingi eelneva konfliktiga. L. R ei pruukinudki täpselt aru saada, milline oli täpselt nuga, millega kannatanu teda ründas, sest kohus eespool tuvastas, et S.W sündmuse käigus nuga enda kätte ei saanud. Kohus on seisukohal, et just sündmuskohalt vaadeldud ja kriminaalasja juures olev nuga oli see, millega kannatanu löögi kõrri sai, sest nuga oli verine (peamine DNA profiil oli kannatanu oma) ning nuga oli pärast sündmust kannatanust mitte kaugel maas, muid nuge sündmuskohal ei tuvastatud.
13.Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et süüdistatava ütlused sündmuse toimumise kohta on usaldusväärsed. Seega on süüdistatava ütlustega tõendamist leidnud, et ta võttis kinni K.Ti käest, milles oli nuga, toimus käe väänamine, tõukas kannatanut ning selle käigus K.Ti käes olnud nuga tabas Tit kõrri.
14.Teo toimepanemise aeg oli 24.4.2025 ajavahemikul kella 7.30-7.34, sest turvakaamera videosalvestiselt on näha, et tunnistaja Y.S käis toas nr xx kell 7.30, siis oli kannatanu elus (tunnistaja suunas ta enda voodisse) ning väljus toast pool minutit hiljem. S.W väljus toast tekk ümber kell 7.34, palus kutsuda Y.S-il kiirabi ja politsei. Y.S ütlustega on tõendatud, et K.T lamas toas nr xx veereloigus. Põhjuslik seos
15.Noaga kaela alumisse kolmandikku tekitatud torke-lõikehaav tekitas K.Tile süüdistuses märgitud eluohtliku tervisekahjustuse, mille tõttu K.T suri. Süüdistatava tegu, käega kannatanu käest (milles oli nuga) haaramine, käe väänamine ning kannatanu tõukamine on põhjuslikus seoses K.Ti surmaga.
16.Kohtul tuleb aga analüüsida, kas kannatanu surm on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega
kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust (RK 23.12.2020 otsus asjas nr 1-19-4422 p 13, RK 8.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 9.)
17.Süüdistatav nägi kannatanu käes helkivat metalli, nägi, et kannatanu vehkis selle käega, arvas, et ründab teda ja haaras kannatanu käest ja väänas seda ning tõukas kannatanut. Kohus leiab, et kui toimub rüselus, kus ühe isiku käes on metallist ese ja teine hoiab sellest käest kinni, väänab seda ja tõukab ründajat, siis ka keskmise mõistliku vaatleja hinnangul võib saabuda mis tahes raske tagajärg – tervisekahjustus või ka surm. Seega on kannatanu surm süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Subjektiivne koosseis
18.Tapmise subjektiivne külg on tahtlus (vt §-d 15–16), mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kui kas või ühe tunnuse suhtes esineb ettevaatamatus, on tapmine välistatud ja kohaldamisele tuleb §-s 117 või 118 lg 1 p-s 7 sätestatud kuriteokoosseis (RKKK 3-1-1-79-15 p 5). Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-05, RT III, 2005, 12, 120, p 11 ja 6. mai 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-32-05, RT III 2005, 17, 176, p 7). Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegu (käest, milles oli nuga, kinni hoidmine, käe väänamine ja tõukamine) oli tahtlik, ta soovis rünnet tõrjuda. Prokurör oli seisukohal, et tapmistahtlust kinnitab ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav ei saanud omavahel läbi, neil oli olnud ka enne tülisid. Kohus märgib, et kohtus ei ole süüdistatav ega ükski tunnistaja andnud ütlusi, et süüdistataval oleks olnud vaen kannatanu vastu. Küll aga T.V ütluste kohaselt Kostja (kannatanu) lihtsalt ei austanud S.W. Tunnistaja Y.S on avaldanud, et S.W-l ja K.Til on sõnavahetust küll olnud, aga ei ole näinud, et nad omavahel kaklema oleks hakanud. Prokurör leidis, et lõpuks võis süüdistatav olla vihane kannatanu peale ning arvestades ka tema joobeseisundit, ei tulnud emotsioonide taltsutamisega toime ning lõi kättemaksuks kannatanut tahtlikult noaga. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud järeldused on oletuslikud, ei vasta kohtule esitatud tõenditele. Kohus leiab, et süüdistatav põhjustas
kannatanu surma kaudse tahtlusega, sest ta oleks pidanud võimalikuks pidama, et kannatanu kätt, milles oli metallist ese, viimase ülakeha juures väänates, võib ta sellega kannatanut tabada ning saabuda võib mistahes tagajärg, ka kannatanu surm. Hädakaitse
19.KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. S.W ütlustest saab järeldada, et ta võis tegutseda hädakaitses. Rünne – kannatanu tegu
20.Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10).
21.Vaidlust ei ole sellest, et kannatanu alustas konflikti – tuli noaga süüdistatava voodi juurde. Tunnistajad T.V ja Y.S kirjeldavad ühtemoodi toa elanike voodite paiknemist – ukse pealt vaadates vasakule akna alla jäi S.W voodi (sündmuskoha vaatluse foto nr 22-24), paremale akna alla T.V voodi (sündmuskoha vaatluse foto nr 22) ja paremale ukse kõrvale K.Ti voodi (sündmuskoha vaatluse foto nr 27). Voodite paiknemine on näha ka sündmuskoha vaatlusprotokollist - toauksest vaadatuna paremal pool seinas on kaks voodit. Üks voodi, mis on akna all, on kaetud oranži värvi tekiga (vt foto nr 22). Teine voodi asub akna all oleva voodi otsas, selles voodis ei ole voodikatet. Toaukselt vaadatuna jääb voodi paremale (vt foto nr 27). Sündmuskoha vaatlusel (foto nr 22) tuvastati, et surnukeha oli maas S.W voodi ees.
22.S.W ütluste kohaselt oli kannatanu õigusvastane rünne juba alanud, sest K.T „hakkas käega, milles oli metallist ese, vehkima ja tahtis ilmselt lüüa“. Kohus leiab, et eelnev näitab, et tegemist oli kannatanu poolt ilmselge õigusvastase ründega L.Ri isikule ja tema tervisele, see vastas vägivallasüütegude koosseisule: vehkimine (millest rünnatav tegi järelduse, et järgneb löök) voodis lamava isiku suunas käega, milles oli metalselt läikiv ese. Ründest tulenev oht
23.Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas (RK otsus 25.03.2004 otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 10).
24.Prokurör leidis, et süüdistatava õigushüvede kahjustamise oht ei olnud väga suur ja reaalne, kuna kannatanu oli purupurjus ja tal oli käes ainult lauanuga. Kohus leiab, et sellise järelduse saab teha tagantjärgi ja ka siis on see oletuslik. Väide, et see oli ainult lauanuga, ei tee rünnet ohutumaks. Nagu hilisem sündmuste käik näitab, siis lauanoa sattumine mitte väga sügavale, aga elutähtsa organi piirkonda, põhjustas surma.
25.Arvestades, et K.T oli S.W-le noa või rusikaga kõhtu vajutanud ning seejärel S.W nägi K.Ti käes nuga, K. T vehkis selle käega, S.W oli voodis ja K.T seisis tema voodi ees, S.W ei saanud teisest küljest voodist ära minna, oli tõenäoline K.Ti ründest tulenev oht tema elule ja tervisele. Seetõttu ei pidanud süüdistatav ex ante objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi jääma ootama, kuidas kannatanu edasi käitub, S.W-le oli kannatanu ründest tulenev oht vahetu. Kaitsetegevus
26.Kaitsetegevus seisneb ründe tõrjumise eesmärgil ründaja õigushüve kahjustamises. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab kaitsja tegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo nr 3-1-1107-12, p 10; RK 15.10.20215 otsus asjas nr 3-1-1-65-15).
27.Kohus rõhutab, et Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-65-15 p-s 10 osutanud kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, ja et selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve, mis on kõrgem kaitstavast, ning tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat õigushüve ähvardavast kahjust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p-d 11 ja 11.3 ning 4. veebruari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-111-04, p 14). Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p 11.4).
28.Prokurör oli seisukohal, et S.W-l oleks olnud võimalik väida säästvaim vahend - K.T lihtsalt eemale tõugata. Kohus märgib esmalt, et ei saa kõrvale jätta kannatanu ja süüdistatava asukohta ja asendeid sündmuse ajal – süüdistatava oli voodis istukil, tal ei olnud võimalik voodist ära minna, kannatanu oli tema voodi ees püsti, nuga käes. Kannatanu rünne oli vahetu ja ootamatu, S.W-l ei olnud aega erinevate käitumisvariantide kaalumiseks. Kohus leiab, et sellises olukorras ei olnud S.W-l tema vastu suunatud õigusvastase ründe tõrjumiseks ka ex ante kõrvalseisja pilgu läbi teisi samaväärseid vahendeid enda kaitsmiseks. Haaramine käest, milles on nuga, millega rünnatakse, on ilmselgelt kaitsetahtest kantud tegevus, samuti käe väänamine. Kohus märgib vastuseks prokurörile, et S.W on öelnud, et ta tõukas teise käega kannatanut endast eemale. Kohus leiab, et kannatanu käest (kus oli metallist ese), millega ta vehkis, haaramine, oli kahtlemata sobiv vahend kannatanu ründe lõpetamiseks, sest sellega sai takistada kannatanu poolset noaga löömist, kaitsta end kannatanu vahetu ründe eest. Kohus leiab, et S.W ei teostanud hädakaitset vahendiga, mis ei vastanud ründe ohtlikkusele, kannatanut tabas nuga, millega ta S.W ründas ajal, mil S.W end tema ründe vastu kaitstes noaga kätt väänas ja kannatanut tõukas. Oli reaalne oht, et kannatanu jõuab kohe süüdistatavat lüüa (arvestades, et S.W ärkas selle peale, et kannatanu talle noa või rusikaga kõhtu surus). Süüdistatavalt ei saanud seega tuvastatud asjaoludel eeldada, et ta oleks saanud/pidanud muud moodi käituma. Tuvastatud asjaolud ei jäta kahtlust, et süüdistatav tegutses kaitsetahtest lähtuvalt, objektiivse kõrvaltvaataja jaoks vastas S.W kaitsetegevus K.Ti ründele, ta ei ületanud hädakaitse piire.
29.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S.W tõrjus kannatanu vahetult toimunud õigusvastast rünnet oma elule ja tervisele, kahjustades oma kaitsetahtest tuleneva tegevusega kannatanu õigushüve (õigus elule), ületamata hädakaitse piiri. Seega esineb tema teos õigusvastasust välistav asjaolu – hädakaitse ja kohus mõistab S.W KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tõkend
30.S.W on kahtlustatavana kinni peetud 24.4.2025 (tlk 107-110). Pärnu Maakohtu 25.4.2025 määrusega (tlk 146-150) kohaldati S.W suhtes tõkendit vahistamine kaheks kuuks, Pärnu Maakohtu 20.6.2025 määrusega (tlk 14-16) jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata.
31.Kuna kohus mõistab S.W talle esitatud süüdistuses õigeks, vabastada S.W viivitamatult pärast kohtuotsuse kuulutamist vahi alt. Asitõendid
32.Asitõendiks olev nuga (tlk 68, 177; asub kriminaalasja juures), DNA proovid, tekk (vaatlusprotokoll tlk 40-52), verekahtlase määrdumisega sokid, küünealused kaapeproovid, plätud, teksapüksid+rihm (vaatlusprotokoll tlk 53-61), verekahtlase määrdumise proovid (asuvad Haapsalu politseijaoskonnas, hoiule võtmise akt nr 25ATH34756; tlk 128-130). Asitõendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
33.DVD plaadid fotode ja salvestustega asuvad ja jäävad kriminaalasja juurde (tlk 102). Menetluskulud
34.KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud: 183 eurot (tlk 131-133/, 73,20 eurot (tlk 154-156), 263,52 eurot (tlk 157-159), 1156, 92 eurot (tlk 189-191), kokku 1603,44 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 25E-AOS00393-01/PRN55) maksumus 673,90 eurot (tlk 71 pöördel) ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 7.1-3/273) maksumus 1300 eurot (tlk 159), DNA ekspertiisi (akt nr 25E-GE00432-01) maksumus 1050 eurot (tlk 67), kokku ekspertiiside maksumused 3023,90 eurot.
35.Kohus jätab kõik menetluskulud kokku summas 4627,34 eurot riigi kanda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus
36.Kaitsja esitas 3.10.2025 kohtule taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 alusel seoses S.W vahistamisega. Kohtuistungil kaitsja palus välja mõista mittevaraline kahju vastavalt vahistatuse ajale.
37.SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist kui see tekitati vahistamisega. SKHS § 11 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 5 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus. SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.
38.Statistikaameti kodulehel on avaldatud 2025. aasta II kvartali keskmine brutopalk, mis oli 2126 eurot. Selle jagamisel 30-ga on tulemuseks 70,87 eurot.
39.S.W on kahtlustatavana kinni peetud 24.4.2025 (tlk 107-110). Pärnu Maakohtu 25.4.2025 määrusega kohaldati S.W suhtes tõkendit vahistamine kaheks kuuks, Pärnu Maakohtu 20.6.2025 määrusega (tlk 14-16) jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata. S.W on vahi all viibinud 24.10.2025 kohtuotsuse kuulutamise hetkeks 184 päeva.
40.Kohus rahuldab kaitsja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks SHKS § 11 lg 1, lg 4 alusel. Riigil hüvitada S.W-le seoses õigeksmõistmisega vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju summas 13 040,08 eurot (70,87 x 184). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Piia Jaaksoo
Marina Tammik
Arno Pardla
Kohtunik
Rahvakohtunik
Rahvakohtunik
* Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.