Rein Mendes süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses
Kohtunik
Triin Harak
Rahvakohtunikud
Merle Mumm ja N.A. Bussov
Kohtuistungi sekretär
Teele Masing
Süüdistatav
Rein Mendes, isikukood: 50204072215; käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas (Turu 56); xxx kodanik, emakeel: xxx keel; xxx. kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati Viru Maakohtu 19.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-209091 KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest, karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 5 päeva vangistust; 31.05.2024 Viru Maakohtu määrusega vabastati tingimuslikult enne tähtaega vangistusest, allutades käitumiskontrollile kuni 24.11.2025; tõkend vahistamine alates 20.12.2024
Prokurör
ringkonnaprokurör Külli Saks
Kaitsja
Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu Pärtel
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Rein Mendes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
2.Süüdi tunnistada Rein Mendes KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 5 aastat vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista Rein Mendesele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust.
4.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 19. märts 2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-9091 mõistetud ning ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Rein Mendesele 7 aastat 5 kuud ja 6 päeva vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Rein Mendese vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 20.12.2024.
6.Jätta tõkend vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada.
7.Kannatanu R.M. (ik: xxx) on taotlenud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel enda teavitamist Rein Mendese vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
8.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Rein Mendeselt riigituludesse menetluskuludena sundraha 2215 eurot, määratud kaitsja tasu 2529,06 eurot, s.o kokku 4744,06 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 1581,35 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud osa, s.o 3162,71 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Rein Mendeselt. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Rein Mendesel tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9.Asitõendiks olev Airsoft püstol Glock 17, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule N.A.-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 13. juunist 2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates 13. juunist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule.
PÕHIOSA
Asjaolud
1.Rein Mendest süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 25.05.2020 otsusega nr 1-20-2093/23 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 6 järgi, lõi 16.08.2024 kella 23.30 paiku xxx pargis pingil istuvat O.S.-i parema käe rusikaga pähe, mistõttu O.S. kaotas tasakaalu ning vajus parema küljega pingile. Kui O.S. uuesti pingile istuma tõusis, lõi Rein Mendes teda kolm korda parema käe rusikaga pähe. Seejärel kummardus Rein Mendes kehaga O.S.-i kohale ja lõi korduvalt parema ja vasaku käe rusikatega O.S.-i ülakeha ja pea piirkonda mitte vähem kui kakskümmend neli korda. Löökide tagajärjel tekitas Rein Mendes O.S.-ile valu ja pindmise peahaava, mis veritses. Sellega pani Rein Mendes toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise, mis on toime pandud korduvalt. Lisaks sellele süüdistatakse Rein Mendest selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 19.03.2021 otsusega nr 1-20-9091 KarS § 214 lg 2 p 1 järgi karistatud, nõudis 10.12.2024 ajavahemikul kell 22.00-23.30 xxx bussipeatuse juures alaealiselt R.M.-ilt ebaseaduslikult varalise kasu üleandmist ja ähvardas nõude täitmata jätmisel R.M.-ile peksa anda ja maha lasta. Rein Mendes kasutas nõude esitamisel tulirelvaga sarnanevat eset, mida hoidis enda
ees, suunatuna maapinna poole nii, et R.M. seda hästi nägi ning ütles: „Kui sa täna südaööks mulle kahte liitrit alkoholi või 60 eurot ära ei too või homse päeva jooksul kaheksa liitrit alkoholi või 240 eurot ära ei too, siis saad peksa ning lasen su selle relvaga maha.“ Rein Mendese taoline nõudmine oli ebaseaduslik, kuna alaealisel ei ole võimalik seaduslikul teel alkoholi hankida, lisaks oli nõude täitmiseks antud aeg ebareaalselt lühike. R.M. teades, et Rein Mendes on viibinud vangistuses, tundis selles olukorras olles hirmu enda elu ja tervise pärast ning uskus, et Rein Mendes võib tõesti ähvarduse täide viia, kui R.M. tema nõudmist ei täida. Sellise tegevusega pani Rein Mendes toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades isikuna, kes on varem väljapressimise toime pannud.
2.Prokurör tõi kohtukõnes välja, et kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid kinnitavad Rein Mendesele esitatud süüdistust mõlemas kuriteoepisoodis ning ta tuleb neis süüdi mõista. Prokurör palus Rein Mendes süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat karistust ning karistuseks kuritegude kogumi eest mõista Rein Mendesele 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita sellele Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsusega kriminaalasjas 1-20-9091 mõistetud ning ära kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista Rein Mendesele 6 aastat 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse aega arvestada alates Rein Mendese kahtlustatavana kinnipidamisest 20. detsembrist 2024. Asitõend airsoft relv tagastada selle seaduslikule valdajale N.A.-le ja ülejäänud salvestised jätta asja juurde.
3.Kaitsja tõi välja, et kuna kannatanu on järjekindlalt väitnud, et tema valu ei tundnud, siis tuleb asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Samuti, võttes aluseks kannatanu ütlused, et marrastused sai ta enne Mendese tegutsemist, siis puudub ka vigastus, ehk tervise kahjustamine. Kannatanu on sedagi märkinud, et kiirabi pühkis lapiga pea puhtaks ja see oligi kogu teenus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Rein Mendes talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista, vaatamata sellele, et ta algul on seda tegu tunnistanud. Kaitsja leidis, et ka KarS § 214 lg 2 p 1 järgi tuleb Rein Mendes õigeks mõista, kuna puudub väljapressimise koosseis. Mendes pole piiranud kannatanu vabadust, ei ole avaldanud ega lubanud avaldada häbistavaid andmeid, ega ole lubanud hävitada või rikkuda kannatanu R.M.-i vara, ega ka kasutanud vägivalda. Kui rääkida sellest peksa andmisest ja ka vaimsest ähvardamisest, siis tegelikult see tuli hoopis teiselt isikult, mitte Rein Mendeselt. Kaitsja palub isik õigeks mõista ja menetluskulud jätta riigi kanda.
4.Süüdistatav Rein Mendes avaldas viimases sõnas soovi, et ta mõlemas episoodis õigeks mõistetaks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus hindab esmalt Rein Mendesele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistust (I) ning seejärel KarS § 214 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust (II). Peale seda mõistab Rein Mendesele karistuse (III) ning võtab seisukohad menetluskulude (IV), asitõendite (V) ja muude otsustuste (VI) kohta. (I) Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
6.Esiteks süüdistatakse Rein Mendest selles, et ta 16.08.2024 kella 23.30 ajal xxx pargis kasutas füüsilist vägivalda kannatanu O.S.-i suhtes.
7.Vaidlust ei ole, et süüdistuses kirjeldatud füüsiline konflikt 16.08.2024 kella 23.30 paiku xxx pargis Rein Mendese ja O.S.-i vahel aset leidis. Vaidluskohaks on see, kui kõvasti
süüdistatav kannatanut lõi, kas süüdistatav tundis selle tegevuse tulemusel valu ning kas kannatanul tuvastatud peavigastus on tekkinud süüdistatava teo tagajärjel.
8.Rein Mendese ja O.S.-i vahel xxx pargis 16.08.2024 kella 23.30 ajal toimunud füüsiline konflikt kajastub Tartu linna valvekaamera salvestisel, mis on fikseeritud 17.09.2024 asitõendi vaatlusprotokollis ja toimikule lisatud DVD plaadil (I kd tl 63-65). Videosalvestis algab 16.08.2024 kell 23:25:59 ning peale seda kui kaamera liigub, on salvestistelt näha pargi pingil istuvat musta värvi T-särgi, lühikeste pükste ja kiilaspeaga meesterahvast, kelleks on kannatanu O.S.. Pargipingi ees seisavad kolm meesterahvast, nende hulgas valge T-särgi, musta värvi tumedate pükste ja tumedate lühikeste juustega Rein Mendes, üleni musta riietatud meesterahvas kelleks on N.A. ning lühikeste mustade pükste ja halli T-särgiga tuvastamata isik. Rein Mendes võtab pingi ees asuva reisikoti ja viskab selle eemale. Seejärel läheb Rein Mendes pingil istuva O.S.-i juurde ja tõukab teda parema käega vasakust õlast. Samal ajal halli särgiga kannatanu ja süüdistatava vahel seisev isik paneb oma parema käe Rein Mendese rinna piirkonnale ja seejärel vasaku õla peale. Rein Mendes lööb parema käega O.S.-ile pea piirkonda. O.S. kaotab löögi tagajärjel tasakaalu ja kukub parema küljega pargipingile. O.S. ajab end tagasi pargipingile istuma, mille järel Rein Mendes lööb O.S.-i kolmel korral parema käega pea piirkonda. O.S. vajub löökide tagajärjel uuesti parema küljega pargipingile. Seejärel kummardub Rein Mendes kehaga O.S.-i kohale. Rein Mendes lööb kiirelt ja korduvalt parema ja vasaku käega pingil istuvat O.S.-i ülakeha ning pea piirkonda. Lööke on mitte vähem kui kakskümmend neli. Kannatanu paneb pea alla ja tõmbab end kägarasse, üritab ka käsi ette pannes end kaitsta. Löömise ajal seisab N.A. Rein Mendese selja taga ja võtab maapinnalt üles käekella. Peale löömist liigub Rein Mendes üle platsi seltskonna juurde. Kannatanu jääb pingile istuma. Kannatanu juurest lahkumise hetkeks on möödunud umbes minut ja 20 sekundit, ehk kell on ca 23:27:19.
9.Kannatanu O.S. avaldas kohtuistungil, et Rein Mendesega tutvus xxx pargis. Sellel päeval nägi teda esimest korda. Temal Rein Mendese vastu mingeid pretensioone ei ole, avaldust teha ei tahtnud, kuna ei ole kannatanu. Videol nähtuvat ta ei mäleta. Teema oli üldse ülevalpool. Nad olid joobes, ikka tuleb sõnavahetusi. Istus pingi peal, silm hakkas kinni vajuma ja kukkus peaga vastu asfalti. Vigastuse sai pealae keskele, marrastuse. Ei olnud mitte ühtegi sinikat. Pime oli siis juba kui kukkumine toimus. See juhtus üleval pool xxx pargi alal. Ei tea, miks politsei kutsuti, tema politseid ega kiirabi ei kutsunud. Politsei küsis, kas avaldust tahab teha, ütles, et ei taha, kukkus. Kiirabiarst tõmbas niiske lapiga pea pealt üle, oli marraskil, ütles, et õmblust ega midagi vaja ei ole, oligi kõik. Rein Mendesega ei olnud mingit tüli. Ei ole akupankasid, ega mitte midagi kelleltki ära võtnud. Naisterahvast võib-olla tülitas, joobes olekus võib-olla kommenteeris, see on võimalik. Ei oska öelda, oli tugevas joobes. Juba päeval said Mendesega kokku, jõid alkoholi, lõõgastusid, tegid suitsu. Löömise kohta selgitas kannatanu, et oli tugevas alkoholijoobes ja võib-olla ise ütles Mendesele, et turgutaks teda väheke, et saaks pea selgemaks. Sündmusest tal ei olnud ühtegi sinikat, järelikult löögid ei olnud tugevad, järelikult oli kõik okei. Selliste löökide tagajärjel ta oleks pidanud olema tugevalt paistes ja sinine. Oli vaid marrastus, mille sai kukkudes ja mida ei ole võimalik rusikaga lüüa. Kukkumine toimus pärast seda videolt nähtavat sündmust. Video pealt on ka näha, et seal on pea täiesti terve. Kannatanu ei mäleta, et oleks rahast mingit juttu olnud. Takso tellimisest ka ei mäleta midagi. Kannatanu kinnitab, et valu ta ei tundnud videos nähtava tegevuse tagajärjel. Mäletab seda löömist, aga ei tea, äkki ise käskis lüüa. Oli teadvusel. Purjus inimesed ikka maadlevad ja poksivad omavahel sõbralikult. Miks see löömine pihta hakkas kannatanu ei tea, äkki katsetasid üksteise peal jõudu. Ei midagi vägivaldset, löögid ei vigastanud teda. Oli tugevas alkoholijoobes, aga kukkumist mäletab. Ei teki mälukaotust kui tarbib alkoholi (I kd tl 122-124 pöördel).
10.Süüdistatav Rein Mendes selgitas kannatanuga kokkulangevalt, et varem üksteist ei teatud ning tuttavaks saadi xxx pargis 16. augustil 2024. Süüdistatav läks parki u kella ühe ajal ja oli seal terve päev. O.S. oli juba seal ja mingi hetk tekkis temaga sõnavahetus. Hiljem muutus see
konflikt ka füüsiliseks. Konflikt algas sellest, et alguses lihtsalt hoiatati teda, et hoidku tüdrukutest eemale, tüdrukutele see ei meeldi. Siis O.S. tuli tema juurde ja palus, et ta kutsuks takso, millega süüdistatav ka kannatanut aitas. Üks hetk O.S. hakkas teda sõimama kukeks, pedofiiliks ja nii edasi. Neid sõnu ei tohi niisama loopida, loomulikult sai vihaseks. Siis läks kumbki oma teed, tema läks oma seltskonna juurde ja O.S. läks teisele poole pingini. Siis oli akupanga teema. Peksmise põhjus oli ka varastamine. Mingi hetk avastas, et akupank on kadunud. Kellelgi oli vaja akupanka, et telefoni laadida. O.S. ütles, et tal on üks akupank. Vennaskonna graveeringu järgi, mis akupangale tehtud oli, said aru, et tema varastas selle. Selle nad avastasid umbes 10 minutit peale solvamist. Võttis akupanga ära, selle käigus üritas O.S. teda lüüa. Sel hetkel O.S. seisis. Selle peale tema reageeris ja lõi vastu. Alguses lõi kehapiirkonda, pärast näopiirkonda. See rüselus toimus enne seda sündmust, mis on nähtav videos. O.S. üritas lüüa, aga süüdistataval hakkas enesekaitse refleks kohe tööle, lõi esimesena. O.S. lõi talle ka ühe korra rusikaga kehapiirkonda, kõhtu. Sel ajal nad seisid keset platsi. Enne videos nähtavat peksmist oli akupanga kätte saanud. Tüdrukute solvamise teema oli umbes tund aega enne seda. Küsimusele, miks oli O.S.-i vaja lüüa kui ta istus, ega saanud ta enam ohustada, vastas süüdisatav, et sõnu on vaja valida ja sõnade eest vaja vastutada. O.S. hakkas seal midagi ärplema, ta palus peksa saada. Süüdistav selgitab, et ei löönud kõvasti. Ei usu, et kannatanu pea kriimustuse tema tegevuse tulemusel sai. Nahast rattakindad olid käes, sest ta enne sõitis rattaga. Mingeid tugevdusi, detaile neil ei olnud. Süüdistatav ei mäleta mitu korda ta O.S.-i lõi. Ei tea, kas lööke oli üle 20ne, ei lugenud. Peale seda hakkas süüdistatav ära minema, sai kaks sammu trepist alla minna, siis tuligi politseiauto ja kiirreageerijad. Ei märganud, kas O.S.-il pärast selle konflikti lõppemist kuskilt katki oli, aga siis kui politsei vaatas ta üle, siis avastati, et tal on väike marrastus, ehk väike kriimustus pealae peal vist. Süüdistatav märkas seda vigastust politsei juuresolekul. O.S. mingeid pretensioone ei esitanud. Kakluse käigus ei saanudki seda juhtuda, sest vigastuseks oli marrastus pea peal. Oleks pidanud olema mingid terariistad kätes. Süüdistatav selgitas, et mingis osas tunnistab oma süüd selles episoodis, aga mingis osas mitte. Politseile selgitas, et tal on tugevad löögid, aga neid lööke saab ka kontrollida. Ei tea, miks seda politseile rääkis, oli natuke joonud (II kd tl 20, 23 pöördel-27, 30 pöördel-32 pöördel).
11.Väga kiirelt, so ca 5 minutit peale videosalvestiselt nähtavalt lõppu, jõudis sündmuskohale ka politsei. Politseiametniku vormikaamera videosalvestistelt, mis algab 16.08.2024 kell 23:32 nähtub jutuajamine Rein Mendesega, kes tunnistab konflikti O.S.-iga. Politseinik teeb O.S.-i peas olevast vigastusest pilti ning kutsub kohale ka kiirabi (I kd tl 66-70).
12.Patrullpolitseiniku poolt kannatanust tehtud fotodelt nähtub, et kannatanu O.S.-i pealagi on marraskil ning verine. O.S.-i kätel on näha verekahtlast määrdumist ( I kd tl 71-73).
13.Kiirabikaardilt nähtub, et 16.08.2024 kell 23:44 on tulnud kutse politsei poolt xxx parki, et korrastada patsiendi haava. Kiirabi fikseeris O.S.-i vigastused, põhidiagnoosiks on pindmine peavigastus, pealaes mitteveritsev pindmine haav (nahk marraskil, sügavus keskmiselt 1 mm). Elulised näitajad rahuldavad (I kd tl 75).
14.Tunnistaja I.G. mäletas, et oli 16.08.2024 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik KristoMartti Audovaga, kui kell 23.33 said braavo-prioriteediga väljakutse xxx platsile. Väljakutse sisuks oli, et valge T-särgiga meesterahvas, kindad käes, lööb, peksab teist meesterahvast, kes istub pingil. Väljakutsele jõudsid suhteliselt kiiresti, kuna olid juhuslikult seal lähedal. Jõudes sündmuskohale, märkasid antud kirjeldusele vastavat isikut. Kui ukse lahti tegi, isik tuli tunnistajaga ise kohe rääkima. Andis teada, et tal on alkoholi tarvitamise keeld, mis leidis kinnitust pärast, kui kontrollisid isikut läbi andmebaaside. Kristo-Martti Audova mõõtis ära isiku joobe, milleks oli 0,52 mg/l ja tema tuvastas ära isiku, kelleks osutus Rein Mendes. Rein ise rääkis, et tal oli konflikt ühe meesterahvaga seal, kuna meesterahvas käitus ebaadekvaatselt tema jaoks ja mingi aja pärast grupisiseselt nad avastasid, et on kadunud akupank ja Rein arvas, et see võib olla kannatanu käes ja siis muutus konflikt füüsiliseks. Rein mainis ära, et lõi kannatanut paar korda rusikaga. Kiirreageerijad olid kannatanu isiku
selgeks teinud, kelleks osutus O.S.. O.S.-il pretensioone üldiselt ei olnud, ta tahtis ainult taksoraha saada, mille Rein talle tagasi andis. O.S.-il oli peapiirkonnas marrastused nähtavad ja käed olid ka verised. Kutsusid isikule kiirabi, kuigi ta ei olnud väga entusiastlik selle koha pealt. Kiirabi vaatas isiku vigastused üle ja oligi kõik nende poolt. Tunnistaja mäletamist järgi konflikt sai alguse sellest, et isik oli pealetükkiv ja käitus ebaadekvaatselt. Löömine sai tunnistaja arusaamisel alguse akupangast, et akupank on nii öelda ära varastatud, milles kahtlustati kannatanut (I kd tl 131 pöördel- 132 pöördel).
15.Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Rein Mendes lõi 16.08.2024 kella 23.30 paiku, täpsemalt ajavahemikus kell 23.25-23.27 xxx pargis pingil istuvat O.S.-i parema käe rusikaga pähe, mistõttu O.S. kaotas tasakaalu ning vajus parema küljega pingile. Kui O.S. uuesti pingile istuma tõusis, lõi Rein Mendes teda kolm korda parema käe rusikaga pähe. Seejärel kummardus Rein Mendes kehaga O.S.-i kohale ja lõi korduvalt parema ja vasaku käe rusikatega O.S.-i ülakeha ja pea piirkonda mitte vähem kui kakskümmend neli korda.
16.Kohtu hinnangul on tuvastatav, et O.S.-il fikseeritud tervisekahjustus, pindmine peavigastus, tekkis Rein Mendese löökide tagajärjel. Kannatanu on küll ise selgitanud, et kukkus, ent kohtu hinnangul ei ole need ütlused usaldusväärsed. Kui kohtuistungil selgitas O.S., et kukkus pingil istudes peaga vastu asfalti siis politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub, et O.S. avaldab politseinikele, et kukkus treppidelt. Seega ei ole O.S.-i ütlused järjepidevad seoses kukkumise kohaga. Rääkides sellest, miks Rein Mendes teda üldse lõi pakub kannatanu välja erinevaid variante. Kord ütleb, et võib-olla ise ütles Mendesele, et turgutaks teda väheke, et saaks pea selgemaks siis selgitab, et purjus inimesed ikka maadlevad ja poksivad omavahel sõbralikult, viimaks arvab, et äkki katsetasid üksteise pealt jõudu. Kannatanu selgitused sõbralikust maadlusest, poksist või jõu katsumisest, so justkui vastastikkusest võitlusest ei haaku videosalvestiselt nähtuvaga, kus üks konflikti pool teeb seistes kiireid ja korduvaid lööke ning teine pool lihtsalt istub, kukub ja püüab end kätega kaitsta. Samuti on kannatanu ütlustes sisemised vastuolud selles, kas ja kui hästi ta sündmusi mäletab. Nii on kannatanu ühelt poolt avaldanud, et videolt nähtuvat ta ei mäleta ning hiljem selgitanud, et löömist mäletab, kuid ei mäleta põhjust. Kannatanust tehtud piltidelt on näha, et tema peavigastus asus pealae keskel. Kohtu hinnangul ei ole sellist vigastust võimalik saada kukkudes keharaskusega pingilt istudes peaga vastu asfalti nagu kannatanu on avaldanud. Kannatanu ütlused peavigastuse saamise kohta ei ole ka eluliselt usutavad. Selliselt kukkumine nagu kannatanu kirjeldas – pingil istudes ettepoole, nägu suunatud otse, peaga vastu asfalti – on väga vähetõenäoline ja ka juhul kui istuvas asendis kannatanu kuidagi vajus keharaskusega ettepoole, mis tingis kukkumise pingilt maha, ei tekiks sellest vigastusi pealae keskele, vaid mujale keha või näopiirkonda. Kannatanu selgituste kohaselt peale, seda kui Rein Mendes teda lõi, mis on ka videosalvestiselt nähtav, liikus ta kuhugi üles poole ja kukkumine toimus seal. Istus pingil, silm vajus kinni ja kukkus peaga vastu asfalti. Linnakaamera salvestise kohaselt löömine lõppes umbes kell 23:27:19. Politsei rinnakaamera salvestiselt on näha, et kell 23:33:02 istub taamal pingil musta Tsärgiga meesterahvas, kelle juurde natuke hiljem läheb kiirreageerija ja videos viitab ka Rein Mendes, et see on seal kannatanu. Ei ole usutav, et nii väikse ajavahemiku jooksul jõudis tugevas joobes kannatanu käia nagu ta ise selgitas kuskil teise pingi peal üleval pool istumas ja jääda seal tukkuma ning seejärel veel ka kukkuda ja tulla tagasi alla. Süüdistatav selgitas, et ei usu, et kannatanu pea kriimustuse sai tema tegevuse tulemusel. Sellest järeldub, et päris kindel ta selles ka ei ole. Süüdistatav ütles veel, et märkas kannatanul vigastust peas alles politseinike juuresolekul. Linnakaamera videosalvestiselt nähtub, et peale lööke lahkus Rein Mendes üsna kiirelt sündmuskohast, seega on võimalik, et ta vigastusi ei märganud. Lisaks ei pruukinud koheselt peale löökide tegemist vigastused ja veritsus ilmneda samas ulatuses kui oli nähtav 5 minutit hiljem politseiametnike juuresolekul.
Süüdistatav on öelnud, et ta ei löönud tugevasti. Ka kannatanu on kinnitanud, et löögid ei olnud tugevad. Samas nähtub salvestiselt, et esimeste löökide tagajärjel kukub kannatanu pingile külili, kannatanu üritab ennast kaitsta tõmmates end kägarasse ja pannes ka käed kaitseks ette. Seega järeldub kohtu hinnangul videosalvestiselt, et löögid olid siiski tugevad. Antud asjas on kõige objektiivsemaks tõendiks XXXakaamera salvestis, millelt nähtub, et seisev Rein Mendes lööb pingil istuvat kannatanut O.S.-i muuhulgas korduvalt pea piirkonda. Kannatanu on istuvas asendis ja Rein Mendes on seismas tema vastas ja lööb kergelt kummardades allapoole suunaga kannatanut rusikatega pea- ja kehapiirkonda. Videolt on näha, et kannatanu paneb pea alla ja tõmbab ennast kägarasse, mistõttu tabavad löögid ka pealage. Selliselt paiknedes – kannatanu istub pingil, osaliselt löökide eest end kaitstes ning ründaja seisab tema ees ja lööb teda mh pähe – on ka usutav vigastuse tekkimine just kannatanu pealaele nagu tuvastati O.S.-il. Rein Mendesel olid ka käes nahast rattakindad. Süüdistatava selgitusel mingeid tugevdusi või muid detaile küljes ei olnud. Samas on usutav, et ka ilma tugevduseta nahkkinnastega paljast pealage lüües võib see kontakt tekitada marrastusi. Nõustuda ei saa süüdistatava järeldustega, et sellise vigastuse tekitamiseks pidanuks tal olema terariistad kätes, kuivõrd terariistadega tekitatakse reeglina mitte marrastused, vaid lõike- või torkehaavad ja neid kannatanul ei tuvastatud.
17.Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.
18.Kohtu hinnangul pani Rein Mendes toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 mõlema teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule valu ning tervisekahjustuse. Kohus tuvastas, et Rein Mendes lõi O.S.-i rusikatega ülakeha ja pea piirkonda kokku enam kui kakskümmend neli korda. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu.
19.Kannatanu O.S. on oma ütlustes selgitanud, et löökide tagajärjel ta valu ei tundnud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-29-15 p-des 11.1-11.2 selgitanud, et kuna KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo menetlemisel on tegemist tavalise avalik-süüdistusliku kriminaalasjaga, siis tuleb erandina pidada võimalikuks kannatanul valu põhjustamise tuvastamist ka ilma, et kannatanu oleks seda ütlustes kinnitanud. Kohtu hinnangul on asjas kogutud teistele objektiivsetele tõenditele (eelkõige videosalvestis, fotod kannatanust ning kiirabikaart) tuginedes keskmisele mõistlikule inimesele siiski tajutav, et süüdistuses kirjeldatud ja Rein Mendese poolt toime pandud tegevus põhjustab valu ning kannatanu vastupidised selgitused käeoleval ajal ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kannatanu oli materjalidest nähtuvalt sündmuse ajal tugevas joobes, mis võis mõnevõrra mõjutada tema taju sündmuse ajal ning mälu hilisemal ajal. Ründe näol ei olnud tegemist kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamisega, vaid ohtrate ja kiirete löökidega kannatanu pea ja ülakeha piirkonda. Videosalvestiselt on näha, kuidas esimese löögi tagajärjel kannatanu vajub pingile külili. Ta ajab end püsti ning järgnevate löökide ajal vajub uuesti külili. Kannatanu on seejärel istuvas asendis, süüdistatav seisab tema ees ja mõlemate kätega lööb. On näha, et kannatanu tõmbab ennast kägarasse ja paneb pea alla, kaitstes kätega ka peapiirkonda. Lööke tehakse ka peapiirkonda ning peale viimast pähe tehtud lööki süüdistatava poolt asetab kannatanu oma käe pea küljele. Peale sündmust on kannatanul tuvastatud ka tervisekahjustus- pindmine peavigastus. Kui tegemist oleks olnud kannatanu
poolt soovitud ja talle meelepärase tegevusega, puudunuks vajadus selle tegevuse käigus kaitseasendisse tõmmata. Samuti on Rein Mendese käitumine kannatanu suhtes olnud sedavõrd intensiivne, et selle kohta on kõrvalise isiku poolt peetud vajalikus teha väljakutse politseile.
20.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Rein Mendes põhjustas oma tegudega kannatanule valu ning eelnevalt nimetatud tervisekahjustuse. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
21.Kohtu hinnangul vastab Rein Mendese käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (I kd tl 158-166; 87-89) tõendavad, et Rein Mendes on varem pannud toime teise inimese kehalise väärkohtlemise. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.05.2020 kohtuotsusega nr 1-20-2093 karistati teda muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 118 lg 1 p 1, 6 järgi, milline karistus on kehtiv. Seega on tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.
22.KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Rein Mendes temale süüksarvatava teo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanut O.S.-i rusikatega korduvalt keha- ja peapiirkonda, teadis süüdistatav, et tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning täidab kehalise väärkohtlemise koosseisu ja vähemalt möönis seda. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
23.Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Rein Mendes süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
24.Seega on Rein Mendes kehaliselt väärkoheldes O.S.-i realiseerinud KarS § 121 lg 2 p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Rein Mendes tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. (II) Süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi
25.Teiseks süüdistatakse Rein Mendest selles, et ta nõudis 10.12.2024 ajavahemikul kell 22.00-23.30 xxx tänaval xxx bussipeatuse juures alaealiselt R.M.-ilt ebaseaduslikult varalise kasu üleandmist ja ähvardas nõude täitmata jätmisel R.M.-ile peksa anda ja maha lasta. Rein Mendes kasutas nõude esitamisel tulirelvaga sarnanevat eset.
26.Vaidlus puudub selles, et süüdistatav ja kannatanu 10.12.2024 ajavahemikul kell 22.0023.30 xxx tänaval xxx bussipeatuse juures kokku said seoses eelnevalt sõlmitud kihlveo täitmise küsimusega. Seda kinnitab nii süüdistatav (kd II, tl 22, 28) kui kannatanu (kd I, tl 115-116). Vaidluse all on mh see, kas süüdistataval oli kaasas relvalaadne ese, kui jah siis mida täpselt ta sellega tegi ning mida ütles.
27.Sündmused said alguse süüdistatava Rein Mendese ja alaealise kannatanu R.M.-i vahel sõlmitud kihlveost. Nimelt kirjeldasid nii süüdistatav kui ka kannatanu ühtmoodi seda, kuidas
8.detsembril 2024 oldi kolmekesi koos S.I. juures XXX (kt I, tl 114; kt II, tl 21) ja tarvitati alkoholi. Süüdistatav avaldas, et vahepeal käis ka N.A. nende juures. Ka S.I. kinnitas, et 8. detsembril 2024 tarvitati tema juures kolmekesi viina ning vahepeal käis N.A. sealt läbi ja lahkus. Tunnistaja ise läks üks hetk magama ära ja Rein Mendes ning R.M. tarbisid koos alkoholi edasi (kt II, tl 138, 142).
28.Kannatanu ning süüdistatava ütlused lahknevad selles osas, kas 8. detsembril näidati kannatanule relva ning kes seda võis teha. Süüdistatav on öelnud, et tema R.M.-ile 8. detsembril relva ei näidanud ja ei tea, kas N.A. näitas (kt II, tl 27 pöördel). Kannatanu on rääkinud, et 8. detsembril Rein Mendes mängis relvaga, võttis salve ka välja. Relva sai naabri toast, kelle nimi on vist N.A.. Rein Mendes näitas relva. S.I. oli ka siis juures. See oli selline alt mustjas ja ülevalt oli natuke kuldset ja hõbedast ja pronksikat. Ütles, et viib selle parandusse. Kannatanu ei tea, miks ta seda relva näitas. Ei mäleta seda kohta, oli purjus (kt I, tl 114 pöördel-115, 118). S.I. rääkis, et 8. detsembril näitas R.M.-ile esikus relva hoopis N.A. . Tegemist oli väikese püstolit meenutava relvaga, mis oli tunnistaja selgitusel alt must ja pealt oli kuldse ja mustritega (kt I, tl 142-142 pöördel). Kohus loeb tõendatuks selle, et R.M.-ile 8. detsembril S.I. juures koosviibimisel relvalaadset eset näidati, kuid ütluste pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, kelle poolt. Ütlustes nähtuvalt tarvitati ka alkoholi, mis mõjutab isikute taju ja mälu. Lisaks on võimalik, et seda tegid nii N.A. kui hiljem ka Rein Mendes kui tunnistaja S.I. oli juba magama läinud. Näidatava relva kirjeldus ühtib nii kannatanu kui tunnistaja kirjeldustes – so musta värvi alaosa ja pealt kuldset tooni.
29.Kannatanu selgitas, et samal õhtul tuli tal mõte mängida sellist mängu joomise peale, et kes esimesena purju jääb see on kaotaja. Rein Mendes tahtis teha sellest kihlveo, kannatanu algul ei tahtnud kihla vedada, aga oli lõpuks nõus, kuna tahtis seltskonnas veel olla. Kaotaja pidi tooma kolm liitrit kanget alkoholi, kas rummi või viina (kt I tl 114-114 pöördel,120 pöördel, 117 pöördel). Süüdistatav kinnitas samuti, et neil oli kannatanuga kihlvedu, et see, kes „kukub esimesena laua alla“ või esimesena ütleb, et enam juua ei jaksa, on kaotanud ja peab kihlveo täitma. Kihla veeti kolme liitri alkoholi peale. Süüdistatav tegi ka video, kus R.M. natukene lollitas ja ütles, mis ta pidi tegema (kt II, tl 21-21 pöördel). Viidatud videosalvestis on ka kohtule esitatud ning kinnitab kihlveo toimumist (I kd tl 84-86). Videosalvestiselt nähtub kannatanu, kes on väga purjus, üritab seista, kuid tuigub tugevasti. Süüdistatav küsib: „Poiss, mis sa mulle lubasid seekord.“ Kannatanu vastab, et kolm liitrit. Süüdistatav küsib: „Mille eest?“. Kannatanu vastab: „Selle eest, et ma kaotasin kihlveo.“. Süüdistatav vastab: „Tubli. Arvesta, see jäi video peale praegu, kui sina ütlesid seda.“.
30.Kannatanu selgitas, et tegelikult tal võimalust kuskilt alkoholi hankida ei olnud ja raha tal ka ei olnud. Ei oska selgitada, miks sellise kihlveo üldse sõlmis (kt I, tl 115, 117 pöördel). Süüdistatav avaldas, et kokkuleppe kohaselt pidi järgmise päeva õhtuks, e. 9ndaks tooma kannatanu alkoholi, aga süüdistatav ütles talle, et kui tal ei ole võimalik, siis toogu kasvõi hiljem. Üheksandaks kannatanu alkoholi ei toonud ja ühendust ka ei võtnud (kt II, tl 21 pöördel). Süüdistatava selgitusel proovis ta ka 9ndal helistada kannatanule, et küsida, kas alkohol on olemas või mitte, kuid ei saanud kannatanut kätte (kt II, tl 27 pöördel). Kannatanu ning süüdistatav selgitavad ühtemoodi seda, et kümnenda hommikul helistas süüdistatav kannatanule ning uuris, kas ta saab oma kihlveo täita (kt I, tl 118 pöördel, kt II, tl 21 pöördel). Süüdistatav selgitas, et sel päeval saadi kokku kahel korral. Esimest korda saadi kokku kella nelja paiku xxx bussipeatuse juures. Siis andis kannatanu talle üle paugud, ilutulesiku, mispeale süüdistatav ütles, et läheb üks liiter vähemaks (kt II, tl 21 pöördel – 22). Ka kannatanu räägib, et kuna ta alkoholi ära tuua ei saanud siis viis süüdistatavale ilutulestikku ja siis süüdistatav võttis sellest kolmest liitrist alla ühe liitri (kt I, tl 114 pöördel, 118 pöördel).
31.Isikute ütlused on kokkulangevad selles, et 10. detsembri hilisõhtul xxx bussipeatuse juures toimus kokkusaamine, kus osalesid kannatanu, tunnistaja O.N., süüdistatav ja L.D. ning kokkusaamisel käsitleti võidujoomise kihlveost tekkinud alkoholi võlgnevust. Isikute ütlused lähevad esmalt lahku selles osas, kes kellele 10. detsembri õhtul helistas, et kokkusaamist kokku leppida ning kas kokkusaamise juures oli ka tunnistaja S.I..
32.Kannatanu selgitas, et Rein Mendes helistas talle üheksa ajal. Kannatanu ütles, et tal ei ole alkoholi. Rein Mendes tahtis kokku saada ja kutsus ta xxx bussipeatuse juurde. Kannatanu arvas, et ta tahab vaid rääkida (kt I, tl 115-115 pöördel). Seda, et just süüdistatav oli see, kes helistas ja kannatanu xxx bussipeatusesse kutsus kinnitab ka S.I., kes on öelnud, et Rein helistas R.M.-ile ja O.N.-ile. Tahtis R.M.-ilt alkoholi kätte saada (kt I, tl 139 pöördel). Süüdistatava selgituste kohaselt oli helistajaks hoopis kannatanu, kes helistas talle natukene enne kümmet ja palus kokku saada, mispeale ütles talle, et xxx peatus. Alkoholi toomisest telefonis juttu ei olnud ja kannatanu ütles, et tahab rääkida, ei tea, miks telefonis ei saanud rääkida. Rein Mendes oli sel ajal S.I. juures, kus toimus koosviibimine. Süüdistatava sõnul olid seal lisaks temale ka I.N., A.A., S.I. ja vahepeal N.A. , kes jooksis oma toa vahet. Vahepeal oli nendega, vahepeal ei olnud. Hiljem tuli ka L.D. (kd II, tl 22, 28). Tunnistaja A.A. on öelnud, et tema mäletamist mööda helistas R.M. Rein Mendesele (kt II, tl 8 pöördel). Ka tunnistaja I.N. on rääkinud, et Reinule helistas R.M. (kt II tl 13 pöördel). Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Samuti on oluline hinnata ütluste nn elulist usutavust (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Riigikohus on lahendis 1-21-3307 öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel ristküsitluse käigus, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Kui see tingimus on täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel vastuolule tõendiallika kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et õhtul helistas kannatanule kokkusaamise sooviga just süüdistatav nagu seda on kirjeldanud kannatanu ja tunnistaja S.I., kelle ütlused tervikuna on vastuoludeta ja eluliselt usutavad. On eluliselt usutav, et süüdistatav, kes tundis, et talle võlgnetakse alkoholi ja kes ise oli parasjagu koosviibimisel, kus tarvitati alkoholi (kt I, tl 135), soovis, et võlgnetav alkohol ära tuuakse. Kannatanu ja O.N.-i ütlustest nähtuvalt kutsus kannatanu antud kokkusaamisele ka O.N.-i, kes ei olnud samal ajal kannatanuga koos, viibis eemal ja sai kannatanuga eelnevalt kokku, et ühiselt xxx bussipeatusesse minna (kt I, tl 115 pöördel, 125 pöördel). Eluliselt usutav ei ole, et kannatanu, kellel nagunii ei olnud alkoholi anda väidetava võlgnevuse tasumiseks, peaks soovima hilisõhtul süüdistatavaga kokku saada, et rääkida lisaks telefonis sellekohase avalduse tegemisele ka näost näkku täiendavalt, et tal ikka alkoholi ei ole ning veel enam kaasa kutsuma sellele kokkusaamisele mujal viibiva sõbra. Süüdistatav on ise avaldanud, et ka 9ndal püüdis helistada kannatanule, et küsida, kas alkohol on olemas või mitte, samuti suheldi alkoholi teemadel 10nda hommikul, mis kinnitab täiendavalt, et süüdistatav oli väga huvitatud alkoholi võimalikult kiiresti kätte saamisest. Samuti on tunnistaja O.N. välja toonud oma ütlustes, et kannatanu palus teda nagu julgustuseks kaasa, ta natuke kartis sinna minna (kt I, tl 127 pöördel). Kui kohtumist oleks soovinud kannatanu ja süüdistataval oleks olnud sedavõrd ükskõik, et ta telefonis isegi ei küsi, millega seoses kannatanu hilisõhtul kokku tahab saada nagu selgitas süüdistatav (kt II, tl 28), jääb arusaamatuks, mis pidanuks seoses eesseisva kohtumisega kannatanule muret tekitama, et julgustuseks sõber kaasa kutsuda. Kuigi tunnistajad A.A. ja I.N. on väitnud, et helistajaks oli R.M., ei ole kohtu hinnangul võimalik antud tunnistaja sellekohastele ütlustele ülemäära suurt kaalu omistada. Eelviidatud
tunnistajad, kes olid enda kinnitusel kained koosviibimistel, ei mäletanud valdava osa küsitud asjaolude kohta, andsid kohtuistungil ajas muutuvaid vastused või varasematega vastuolus olevaid ütlusi mida nad arusaadavalt selgitada ei osanud. Nii on tunnistaja A.A. (kt II, tl 5 pöördel-11) kohtueelses menetluses antud ütlusi seoses vastuoluga kohtuistungil antutega kolmel korral avaldatud. Arusaadavalt vastuolusid tunnistaja selgitada ei osanud. Tunnistaja on ka kohtuistungil selgitanud, et keegi tema juuresolekul alkoholi ei tarvitanud. See ei lange kokku isiku enda järjepidevate ütlustega sellest, et Rein Mendesel oli käes Saku Ice pudel ja ta tarvitas Saku Ice-i pudelis (mitte pugis, kuhu pakendatakse alkoholivabu Saku on Ice tooteid), ega ka N.A. ütlustega, milliste kohaselt 10ndal koosviibimisel tarvitati alkoholi. Ka I.N.-i (kt II, tl 11-15) ütlustest ilmneb, et tegelikult tunnistaja kuigi paljut ei mäleta. Kui tunnistaja räägib võrdlemisi kindlas kõneviisis, et 10ndal jõi süüdistatav Saku on Ice-i, siis seda, mis teistel päevadel Rein Mendes jõi, tunnistaja ei mäletanud. Seda, kas tunnistaja jõudis koosviibimisele hommiku, lõunal või õhtul tunnistaja samuti esialgu ei mäletanud ning alles pärast varasemate ütluste meenutamist meenus talle, millal ta S.I. elukohta jõudis. Samuti andis isik ajas muutuvaid ütlusi selle kohta, kas telefon oli kõlari peal ja ta kuulis kannatanu ja süüdistatava vestlust 10ndal või ta sai info süüdistatavalt. Ka on antud tunnistaja ütlused vastuolus tunnistaja N.A. ütlustega sellest, et koosviibimisel tarvitas ta rummi (kt I, tl 135 pöördel), kuivõrd I.N. on väitnud, et keegi alkoholi ei tarvitanud peale Rein Mendese, kes jõi Saku on Ice-i. Kokkuvõtlikult nähtub tunnistajate ütlustest, et tegelikult nad kõnealuse õhtu sündmustesse ülemäära palju ei süvenenud, ega mäleta ka mitmeid aspekte konkreetsest õhtust või varasematest seltskonna koosviibimistest. Seetõttu on põhjendatud kahelda, kas paari üksiku asjaolu kohta, mille kohta tunnistajad on ütlusi andnud, nad tegelikult ikka mäletavad. Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatav, et 10. detsembril 2024 kokkusaamise sooviga helistas kannatanule ning kokkusaamise initsiaator oli just süüdistatav.
33.Süüdistatava ja kannatanu ütlused lahknevad ka selles osas, kas xxx bussipeatuses kokkusaamisel oli S.I.. Kannatanu rääkis, et võttis kaasa endaga O.N., nad ootasid bussipeatuses ja kohale tulid Rein Mendes, S.I. ja L.D., kelle perekonnanime ta ei tea (kt I, tl 115 pöördel). Süüdistatav selgitas, et temaga koos tuli xxx bussipeatusesse vaid L.D. (kt II, tl 22 pöördel). S.I. ise on andnud ütlusi, et tema läks kohtumisele xxx bussipeatusesse koos Reinu ja L.D.-ga (kt I, tl 139 pöördel-140). Süüdistatav ei oska öelda, miks S.I. peaks ekslikult väitma, et läks L.D. ja temaga kaasa, spekuleerides, et see võib olla seotud asjaoluga, et tunnistajale meeldis I.N., aga I.N. valis Rein Mendese, kuid jääb selle juurde, et S.I.-d ei olnud koha peal. Kohtul puudub alus kahelda S.I. ütlustes, mis on tervikuna ning ka antud asjaolu osas sisemiste vastuoludeta, eluliselt usutavad ning riimuvad teiste tunnistajate ütlustega. Kuigi süüdistatav on veel välja toonud, et S.I. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta mäletas anda ütlusi selle kohta, mis oli seljas Rein Mendesel, tunnistajal endal ja L.D.-l , aga ei mäletanud, mis oli seljas O.N.-il ja kannatanul (kt II, tl 42), ei muuda see kohtu hinnangul isiku ütlusi ebausaldusväärseteks. Inimeste mälu töötab erinevalt ning detailid, mis kellelegi meelde jäävad on erinevad. Lisaks oli S.I. 10nda kuupäeva õhtul ajaliselt oluliselt kauem koos Rein Mendese ja L.D.-ga , kuid kohtumine kannatanu ja tunnistaja O.N.-iga, millise jooksul saanuks tunnistaja pöörata tähelepanu kannatanu ja tema sõbra riietusele, kestis lühiajaliselt. Süüdistatava ütlused selles osas, et S.I. 10. detsembri 2024 õhtul xxx bussipeatusesse kaasa ei tulnud, on ümber lükatavad teiste kohtus uuritud tõenditega. Lisaks kannatanu ja S.I. enda ütlustele kinnitavad ka O.N.-i ütlused, et lisaks Rein Mendesele ja L.D.-le tuli nendega koos ka S.I. (kt I, tl 125 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja O.N.-i sellekohastes ütlustes. Ka N.A. ja I.N. , kes ülemäära detailselt sündmusi ei mäleta, on siiski nimetanud S.I. juures toimunud koosviibimiselt välja läinud isikuna ka S.I.-d (kt I, tl 135 pöördel; kt II, tl 14). Lisaks märgib kohus, et kannatanu, O.N. ja S.I. ise selgitavad kõik ühetaoliselt, kuidas kokkusaamisel paikneti – omavahel vastastikku nii, et kannatanu ja O.N.-i vastas oli
süüdistatava seltskond selliselt, et süüdistatav seisis keskel, S.I. ja L.D. pöördel-119; 127 pöördel-128; 145).
vahel (kt I tl 118
Ainus tunnistaja, kes sarnaselt süüdistatavaga kohtus kinnitas, et S.I. jäi kindlasti tuppa, oli A.A. . Kuna tunnistaja ütlused olid selles osas vastuolus eeluurimisel antud ütlustega avaldati kohtus tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, kus ta on öelnud lause: „Temaga koos läks ka S.I. ja L.D., N.A. läks enda korterisse, mina ja I.N. jäime tuppa“. Tunnistaja A.A. on andnud erinevatel menetlusetappidel lahknevaid ütlusi ning seda vastuolu veenvalt selgitada ei osanud. Ka ei riimu tema kohtus antud ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Seetõttu jätab kohus tunnistaja A.A. ütlused selles osas, kas S.I. läks Rein Mendesega kaasa või jäi tuppa tõendikogumist kõrvale. Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatav, et 10. detsembri 2024 kohtumisel xxx bussipeatuses oli ka S.I..
34.Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad ka selles, mis täpselt xxx bussipeatuses toimus. Kannatanu on selgitanud, et 10. toimus väljapressimine. Rein Mendes helistas üheksa ajal. Ütles, et võiks kokku saada, tahab rääkida ja küsis alkoholi olemasolu kohta, millel kannatanu vastas, et tal ei ole. Lepiti kokku kohtumine xxx bussipeatuses, kuhu võttis kannatanu kaasa O.N.-i. xxx bussipeatusesse jõuti ca kümme, enne kümmet või poole ühetestkümne kandis ja oodati. Kohale tulid Rein Mendes, S.I. ja L.D.. Rein Mendes ütles, et kui ta tänaseks õhtuks kahte liitrit või 60 eurot ei too südaööks, siis on kaheksa liitrit ja 240 eurot see juba. Siis võttis süüdistatav relva välja püksivöö vahelt. Sarnase relva nagu ta oli näinud kaks päeva tagasi. Relvaga ta ei sihtinud, hoidis enda juures rohkem. Süüdistatav ütles ka, et kui ta ei too kahte liitrit alkoholi ära, siis ta saab peksa ja siis lubas relvaga maha lasta. Kui Rein Mendes relva näitas ja seda ütles, siis kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Kartis, sest Rein on varem istunud kinni ja ei tea iial, mis ta võib teha. Kannatanu teadis, et Rein on varem vangistust kandnud. Kedagi teist juures ei olnud, kes veel ähvardanuks. Pärast seda sündmust rääkis sellest lastekodu kasvatajale (kt I, tlk 115-116 pöördel, 119). Süüdistatav on öelnud, et ta ei ole väljapressimist R.M.-i suhtes toime pannud ega teda relvaga ähvardanud. 10nda kuupäeva sündmuste kohta on süüdistatav selgitanud, et toimus ainult jutuajamine R.M.-iga, kes palus pikendust alkoholi toomiseks. Süüdistatav ütles, et aga palun. Küsis umbes kauaks, millele kannatanu vastas, et 00 saab ära tuua. Käes oli tal ainult Saku Ice pudel, relva ei olnud. Rein Mendes selgitas, et ta ei nõudnud alkoholi, lihtsalt küsis, kas ta saab ära tuua 00ks kui tal võimalus on. Lisaks selgitas süüdistatav, et kui 00-ks ei jõuta, jääb asi järgmiseks päevaks ja alkoholi kogus, mis toodama pidi oli sama, ei ole tõstnud alkoholi limiiti ühtegi korda (kt II, tl 22 pöördel, 28 pöördel-29).
35.Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et kannatanu võtaks õhtul eraldi ühendust süüdistatavaga, kulutaks aega kokkusaamisele, kutsuks sinna julgustuseks sõbra ja paluks tähtaja pikendamist maksimaalselt kahe tunni võrra. Arvestades, et peale kell 22.00-i ei müüa Eestis poodides nagunii enam alkoholi, ei suurendaks antud tähtaja pikendamine kahe tunni võrra kuni 00.00-ni ka oluliselt reaalsuses kannatanu võimalusi alkoholi hankimiseks. Ka ei ole süüdistatava selgitused järjepidevad selles osas, millest vesteldi ning kuidas siiski jõuti väidetavalt kokkuleppeliselt pikendatud tähtajani 00.00 – kas selle kellaaja küsis kannatanu, kas selle ütles süüdistatav. Kohtu hinnangul on süüdistatava kohtuistungil antud ütlused keerutavad, ajaliselt muutuvad, osaliselt vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, eluliselt ebausutavad ja ennastõigustavad, ega lange kokku teiste tõenditega.
36.Kohtule on tõendina esitatud 16.01.2025 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD-plaat kõnega häirekeskusele (I kd tl 77-78, 86), millest nähtub, et 10.12.2024 kell 23:31:55 teatab helistaja meesterahvast, kellel on relv ja kes on teist isikut ähvardanud. Helistaja arvab, et sellel isikul pole relvaluba ja peaks olema käitumiskontroll. Relv on Glocki taoline. Meesterahvas hetk
tagasi ähvardas. Ähvardamine toimus selliselt, et saadi kokku, oli mingi kihlvedu olnud millegi peale. Kaotaja pidi meesterahvale midagi tooma. Meesterahvas ütles, et kui ei too, siis saab relvaga. Sündmus toimus xxx bussipeatuse lähedal, Tartus. Isiku nimi on Rein Mendes, 22-aastane. Helistaja tema elukohta ei tea, isik seikleb praegu igal pool ringi Tartus, kõige rohkem näeb teda kesklinnas, pool aastat tagasi sai vanglast välja.
37.Tunnistaja O.N.-i ütlused xxx bussipeatuses toimunu ja relvaga ähvardamise osas lähevad kokku kannatanu ütlustega, välja arvatud selles osas, kes ütles verbaalselt ähvardusi. O.N. on avaldanud, et alkoholi nõudmise sündmus oli 10. detsembril 2024, kui läks kaasa kannatanuga viimase kutsel. Tunnistajale jäi mulje nagu kannatanu natuke kartis sinna minna. xxx bussipeatuses tuli jutt mingist osast alkoholist, et kaks liitrit alkoholi kella kaheteistkümneks. Rein nõudis R.M.-ilt kaks liitrit alkoholi või 60 eurot kella kaheteistkümneks või järgmine päev kaheksa liitrit või 240 eurot. Kui alkoholi ei too siis mingi tina andmise jutt käis ja läbi peksmine. Lisaks ähvardamisele võttis Rein Mendes püksi vahelt mingi relvataolise asja ja sihtis maa suunas. R.M. kartis, ta käed hakkasid värisema. R.M. lubas talle selle alkoholi tuua. R.M. andis kellaajalise lubaduse, et ta kella kaheteistkümneks toob. Relv tundus olevat selline musta värvi Glock 18. Täpselt ei oska kirjeldada pimedas nähtud relva. Kartis ka ise veits. Arvasid, et see on päris relv, aga ei saanud kindlad olla. Prokurörile vastates ütles tunnistaja, et mingi L.D. ka seal midagi rääkis R.M.-iga, aga ei mäleta mida. Seega avaldas tunnistaja prokuröri küsimustele vastates, et tina andmisest ja läbi peksmisest rääkis süüdistatav ning L.D. rääkis ka midagi, mida ta ei mäleta. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja esialgu, et ei pannud tähele, mida L.D. nimeline isik rääkis, märkides hilisemalt, et, et just L.D. ähvardas R.M.-i tina või läbi peksmisega ja süüdistatav vaid sihtis relva vastu maad. Rein suunas käes hoides relva vastu maad ja ütles R.M.-ile midagi (kt I, tl 125 pöördel-129). Seoses vastuoluga selles, kes ütles kannatanule, et viimane saab tina või pekstakse läbi, avaldati kohtus prokuröri taotlusel tunnistaja eeluurimisel öeldud lause, kus ta on öelnud: „Suunas relvatoru R.M.-i poole ja ütles R.M.-ile, et R.M. peab tooma talle 60 eurot või kaks liitrit kanget alkoholi enne kella kahteteist, või homme kaheksa liitrit või 240 eurot. Kui R.M. seda ei tee, siis saab tina või pekstakse läbi“. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et seda kohta ütles L.D. tegelikult. Seoses vastuoluga tunnistaja ütlustes puutuvalt L.D. nimelise isiku öeldu sisusse avaldati tunnistaja ütlustest järgnev lause: „Algul rääkisime, L.D. ähvardas R.M.-i, et lööb tal näo sisse ja muu taoline“. Seoses ilmnenud vastuoluga selgitas tunnistaja, et näo sisselöömine ja muu oli alguses ning relva väljavõtmine toimus pärast. Rein võttis relva välja, näitas seda kannatanule ja L.D. ütles, et saad sellega või peksame näo sisse kui neid asju ära ei too. Asjad käskis siiski ära tuua Rein (kt I, tl 129 pöördel-130). Kohtule selgitas tunnistaja, et Reinu jutt oli seoses sellega, et mis ajaks ja kui palju tuua. Kui Rein oli oma jutu ära rääkinud, hakkas L.D. rääkima, et kui ei too saab tina või lüüakse nägu sisse (kt I, tl 130 pöördel-131). Kohtu hinnangul esineb vastuolu tunnistaja ütlustes selles kas nõutava alkoholikoguse mittetoomisel ähvardas verbaalselt vägivalla kasutamisega ka Rein Mendes või mitte ning kas enne või peale süüdistatava juttu asus L.D. nimeline isik oma avaldusi tegema. Seda, miks tunnistaja verbaalse ähvarduse küsimuses kohtuistungi käigus asus kaitsja küsitlusvoorus andma enda kohtuistungil ja kohtueelselt antud ütlusega vastuolulisi ütlusi ning kas rolli võis mängida ka süüdistatava heidutav kohalolek saalis, tunnistaja selgitustest ei selgunud. Kuivõrd aga esinevad siiski selgitamata vastuolud selles, kas Rein Mendes ka verbaalselt ähvardas kannatanut, jätab selles osas kohus tunnistaja ütlused kõrvale. Samas on tunnistaja läbivalt ühetaoliselt kinnitanud, et alkoholi kannatanult nõudis süüdistatav ja relva võttis välja just süüdistatav (kt I, tl 126, 128,-128 pöördel, 129 pöördel, 130-131).
38.Sündmuse juures viibis ka tunnistaja S.I., kelle ütlused kinnitavad, et alkoholiga nõudmisi esitas ja relvaga ähvardas Rein. Tunnistaja on öelnud, et Rein ütles, et kaheteistkümneks öösel olgu toodud kaks pudelit. Nõudis R.M.-i käest. Kui kaheteistkümneks ei jõua, siis läheb kahekordseks suuremaks pudelite arv. Rein Mendes seisis ja võttis N.A. relva välja vöö vahelt pärast seda kui ütles, et kaheteistkümneks olgu toodud. Jäi mulje, et võttis selle välja
ähvardamise pärast. Ähvardas R.M.-i, neid. Relv oli suunatud maha asfalti peale. Selle peale R.M. ja O.N. astusid kaks sammu tagasi. Kes mida veel rääkis tunnistaja öelda ei osanud, kuna talle tuli kõne vahele ja ta läks rääkima paar sammu tagasi. Pikka aega oli relv käes ja tunnistaja ütles süüdistatavale, et pane relv käest ära, kuna ei tahtnud jamasid. Siis Rein ka pani relva ära püksirihma vahele. Peale relva ära panemist ütles Rein, et kaheteistkümneks olgu joogid toodud, kui ei ole, siis läheb asi karmiks, millest tunnistaja sai aru, et oleks kakluseks läinud. Tunnistaja avaldas veel, et ka L.D. suhtles R.M.-iga, ütles ka, et kui kella kaheteistkümneks pole toodud (kt I, tl 140-141 pöördel, 143 pöördel, 145)
39.Mis puutub süüdistatava riietusse sündmuse ajal siis selles osas olid isikute ütlused erinevad ning nende põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis süüdistataval sel õhtul seljas oli ega seetõttu ka selle alusel kellegi ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kohtu hinnangul ei ole selle tuvastamisel ka olulist kaalu. Selge on, et vähemalt mingi pluus Rein Mendesel seljas oli ning kannatanu ja tunnistajate O.N.-i ning S.I. kokkulangevate ütluste kohaselt võttis ta relva välja püksivöö vahelt. Püksivöö vahel olevat relva on võimalik katta ka T-särgiga ning olenemata sellest, mis süüdistataval seljas kohtumisel oli, ei välista see isikute ütluste tõepärasust relva kaasavõtmise osas. Lisaks oli tegemist lühiajaliselt kestva tegevusega kokkusaamisele mineku ja seal olemise näol ning mõistetav on, et alkoholi või ehmatuse tõttu ei pööratud tähelepanu ja mäletata täpselt süüdistatava riietusega seonduvat.
40.Läbiotsimisprotokollist 20.12.2024 nähtub, et aadressil XXX tehtud läbiotsimise käigus tõi N.A. naaberkorterist M. S.I. üürikorterisse talle (N.A.-le) kuuluvad Airsoft relvad ning need asetati elutoa kirjutuslaua peale. Püstol koos salvega ja salves oleva laskemoonaga pakendati ning võeti kaasa, püss jäetud N.A. valdusesse (I kd tl 37-55). Asitõendi vaatlusprotokollis 17.01.2025 on vaadeldud 20.12.2024 läbiotsimise käigus aadressil xxx N.A. poolt vabatahtlikult politseile hoiule antud Airsoft püstolit ja selle salve. Püstoli kelk on kuldset tooni värviga, alumine osa musta värvi. Suurem osa relva välispinnast on kaetud mustriga. Salv on musta värvi, sees valged plastmassist kuulid (I kd tl 56-60). Ka kohtuistungil uuriti antud Airsoft relva ning võeti asja materjalide juurde. Tunnistajaid asitõendi uurimise hetkel kohtusaalis ei viibinud.
41.Äratundmiseks esitamise protokollist 15.01.2025 nähtub, et kannatanu R.M.-ile on näidatud fotot kolmest relvast ning ta on ära tundnud relva fotol nr 3. Kannatanu selgitas äratundmisel, et samasuguse välimusega relvaga nägi ta, kuidas Rein Mendes mängis S.I. toas õhtul 08.12.2024, kui alkoholi tarbisid. Samasuguse välimusega relvaga ähvardas Rein Mendes teda 10.12.2024 õhtul xxx bussipeatuse juures. Kannatanul on meeles, et sellel relval oli peal muster (I kd tl 61-62). Et tegemist oli just sellesama N.A. püstoliga, mida 10.12.2024 xxx peatuses Rein Mendes käsitses, nähtub ka S.I. ütlustest, kes on öelnud, et kui Rein võttis relva välja xxx bussipeatuses siis tundis ta ära, et see on N.A. relv. Selle välimuse ja mustri järgi, kuldse ja musta värvi ja mustri järgi tundis ära (kt I, tl 140 pöördel-141).
42.Süüdistatav teadis, et N.A.-l on relv. Ta on rääkinud, et N.A. on S.I. korteris relvaga käinud mitu korda ning selgitas, et Glock 17 tüüpi relva käisid koos N.A.-ga ostmas (kt II, tl 23). Ka N.A. on andnud ütlusi, mille kohaselt Rein Mendes oli teadlik tema relvadest. Tõenäoliselt olid alkoholijoobes ja siis oli näidanud. Veel selgitas tunnistaja, et Rein Mendes on temalt kaks korda püstolit küsinud, aga ta ei ole andnud (kt I, tl 133 pöördel-134 pöördel). Ka selgitas tunnistaja, et suhteliselt kogu aeg hoiab ust lukus, aga kui oli S.I. pool istumine, mängus oli ka alkoholi, siis hoidis lahti, sest nägi ja kuulis, kui sinna mindi. Kui taheti rääkida kahekesi, siis küsiti temalt, kas võidakse tema poole minna. See oli kokku lepitud. Samuti selgitab tunnistaja, et 10ndal tarvitati S.I. juures alkoholi ning tunnistaja mälu järgi leiab, et lukustas ukse, aga samas ei ole selles 100% kindel. Tunnistaja selgitas, et ta kindlalt ei oska öelda, kas Rein Mendes on vahepeal tema toast relva võtnud või mitte. Küsimusele, kas ta on andnud 10. detsembri 2024 õhtul Rein Mendesele relva, vastas tunnistaja, et ei mäleta (kt I, tl 133 pöördel; 134 pöördel; 135).
Tunnistaja S.I. rääkis, et tal endal ei olnud relvi, aga need Airsofti relvad on käinud tema toas, N.A. kandis kaasas vahel. Tunnistaja teadis rääkida, et N.A. on Reinule andnud oma väiksemat Airsoft püstolit mitu korda, aga täpselt ei tea, mis asjaoludel. Seda, kas N.A. 10. detsembril enda Airsoft püstolit Reinul kasutada lubas tunnistaja öelda ei osanud (kt I, tl 138 pöördel-139). Tunnistaja selgitas ka, et kui kõik, st N.A. ja S.I. sõbrad tema juures olid, siis N.A. ei lukustanud ust. Rein Mendesel oli 10. detsembri 2024 õhtul võimalus N.A. relv enda valdusesse saada. Ütlustest ilmneb, et 10ndal toimus S.I. korteris koosviibimine, kus tarvitati kanget alkoholi, rummi. N.A. andis ütlusi, et ei mäleta, kas ta 10. detsembri 2024 õhtul andis Rein Mendesele relva kasutada. Seega ei ole välistatud, et tunnistaja ise andis kõnealuse relva süüdistatavale, kuid tarbitud alkoholi tõttu ei mäletanud seda. Arvestades, et N.A. selgitustest tulenevalt taoliste ürituste ajal ta tavapäraselt oma toa ust ei lukutanud, millist praktikat kinnitas ka S.I., oli Rein Mendesel, kes oli teadlik tunnistaja relvadest, võimalus ka N.A. teadmata tema toast kõnealune Airsoft relv võtta, sellega väljas käia ja tagasi tulles tagastada. Kohtu hinnangul on isikute ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja äratundmiseks esitamise protokolliga tõendatud, et 10ndal detsembril võttis kohtumisele kaasa ja võttis ka püksivöö vahelt kohtumise ajal välja Rein Mendes N.A.-le kuuluva Airsoft püstoli.
43.Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused kohtumise asjaolude kohta ja selle kohta, et tal relva kaasas ei olnud ning tema kannatanut sellega, ega verbaalselt kannatanut ähvardanud ei ole, eluliselt ebausutavad ja olulistes aspektides ümber lükatud teiste kohtus uuritud tõenditega. Süüdistatava selgitused kokkusaamise toimumise, seal aset leidnud tegevuste ja vestluste osas on ennast õigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest. Kannatanu ning tunnistajate O.N.-i ja S.I. üldjoontes kokkulangevate ütlustega on tuvastatav, et Rein Mendes nõudis R.M.-ilt alkoholi toomist südaööks nõudes 2 liitrit alkoholi või 60 eurot kella kaheteistkümneks või järgmine päev kaheksa liitrit või 240 eurot. Lisaks võttis ta ähvarduseks vöö vahelt välja tulirelvale sarnaneva N.A. Airsoft relva, mille suunas käes hoides maha. Süüdistatava poolt relvalaadse eseme võtmist näinud tunnistajad kirjeldavad seda tegevust ning selle eseme edasist hoidmist ühetaoliselt – enda juures, ühtegi inimest mitte sihtides, suunatuna maha. Kohus loeb ka tõendatuks, et süüdistatav ütles kannatanule, et kui ta ei too nõutud alkoholi ära, siis saab peksa ja laseb ta relvaga maha. Kannatanu ütluste kohaselt tegi sellise avalduse Rein Mendes. S.I. oli osaliselt seoses telefonikõnega sündmustest eemal ja teatud osa vestlusest ei kuulnud. Kuigi tema ütlused ei kinnita, et konkreetselt eelmärgitud kujul verbaalselt oleks Rein Mendes teinud avalduse kannatanule, on tunnistaja välja toonud, et Rein Mendes siiski peale relva ära panemist ütles, et kui kella kaheteistkümneks pole joogid toodud, läheb asi karmiks, millest tunnistaja sai aru, et läheks kakluseks (kt I, tl 145). Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et süüdistatav oli meelestatud alkoholi saamiseks tegema jõu kasutamise ähvardusi.
44.Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Rein Mendes 10.12.2024 ajavahemikul kell 22.00-23.30 xxx tänaval xxx bussipeatuse juures nõudis alaealiselt R.M.-ilt varalise kasu üleandmist, so alkoholi, alternatiivselt raha toomist. Rein Mendes kasutas nõude esitamisel tulirelvaga sarnanevat eset, mida hoidis enda ees, suunatuna maapinna poole ning ütles kannatanule, et kui viimane ei too alkoholi saab peksa ja ta laseb ta maha.
45.Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Tagajärjena varalise kasu saamine toimepanija poolt pole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline.1 Riigikohus on selgitanud, et väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-88-03, p 9). Väljapressimise koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele. Otsustamaks, kas KarS §-s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue on seaduslik või ebaseaduslik, tuleb hinnata, kas ja millisel määral õiguskord seda nõuet tunnustab. Näiteks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi kehtetu tehing, mis on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga (nt narkootikumide ebaseaduslik käitlemine) (RKKKo 3-1-1-5416, p 26). Seega tuleb lahendada küsimus, kas Rein Mendese poolt kannatanule esitatud nõue oli seaduslik või mitte.
46.Menetluses on tuvastatud, et Rein Mendes sõlmis kihlveo alaealise R.M.-iga selle kohta, et alkoholi joomise võistluse kaotaja toob teisele algselt kolm liitrit alkoholi, mida hiljem vähendati kahele liitrile. Süüdistatav on avaldanud, et sai kannatanu vanusest teada kui kannatanu midagi hakkas paluma temalt, et ta ostaks. Siis R.M. ütles talle, et ta kohe-kohe ise saab 18. See oli detsembri alguses (kt II, tl 20 pöördel). Kannatanu avaldas samuti, et Rein Mendes teadis, et ta ei ole täisealine, kuna oli varem öelnud seda (kt I, tl 117 pöördel). Kohtu hinnangul on alaealisega alkoholi peale sõlmitud kihlveokokkulepe TsÜS § 86 lg 1 mõttes vastuolus heade kommete ja avaliku korraga ning tühine. Vastavalt alkoholiseaduse § 47 lg-le 1 on alaealisel keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Seega pidi R.M. kihlveo täitmiseks rikkuma seadust. Rein Mendes täisealise isikuna ei oleks tohtinud sellist kihlvedu alaealisega sõlmida. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega selle kihlveo tulemusel mingeid seaduslike ja õiguskorra poolt tunnustatavaid nõudeid Rein Mendes esitada ei saanud. Kannatanu ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 10. detsembri õhtul kokku saades nõudis Rein Mendes alkoholi või raha üleandmist. Kuivõrd tal puudus selleks seaduslik alus, oli eelviidatud varalise kasu nõudmine ebaseaduslik.
47.Nõudmine moodustab käesoleva paragrahvi koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb ähvardus: a) piirata isiku vabadust, b) avaldada häbistavaid andmeid, c) hävitada või rikkuda vara või vägivald. Vägivald võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Esimesel juhul ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega (§ 120 alt-d 1 ja 2), teisel juhul seisneb ähvardamine tervise kahjustamises (§ 121 lg 1 alt 1 või lg 2 p 1) või kehalises väärkohtlemises (§ 121 lg 1 alt 3). Ähvarduse puhul ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat2.
48.Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt 6. veebruari 2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p 24). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on ähvardamisega rünnatav õigushüve inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Teadvustamine on võimalik ka konkludentselt – teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Nii on tapmisähvardusena käsitatav püstoli näitamine, noa kõrile asetamine, kägistamine jne.3
49.Kohtus leidis tõendamist, et Rein Mendes nõudes 10. detsembri õhtul kannatanult alkoholi või raha, võttis välja relva ja ütles ka, et kui alkoholi ei tuua talle, saab kannatanu peksa ja
Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 214 komm. 6, 10 ja 11.
süüdistatav laseb ta maha, so ähvardas kannatanut verbaalselt ja konkludentselt nii tapmise kui tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu kirjeldas, et tundis sel hetkel hirmu oma elu ja tervise pärast. Ta teadis, et Rein Mendes on varem istunud kinni ja ei tea iial, mis ta võib teha, kas ta päriselt laseb või annab peksa. Kannatanu kartis. Lubas, et toob alkoholi ära. Kui koju jõudis siis oli ka veel hirm. Toimunust rääkis lastekodu kasvatajale (kt I, tl 116-116 pöördel, 118 pöördel). Kui kannatanule 8ndal kuupäeval konkreetset hiljem ähvardamiseks kasutatavat relva näidati, ei selgitatud talle, mis tüüpi relvaga tegu on (kt I, tl 115, 118). Seega puudus kannatanul teadmine, mis tüüpi relvaga tegu on. O.N. selgitas samuti, et R.M. kartis, tal käed hakkasid värisema ja oli pärast ähvardamist närviline. Samuti lisas tunnistaja, et ka tema ise kartis pisut. Lisaks tõi tunnistaja välja, et kuigi nad ei saanud kindlad olla, arvasid, et see on päris relv (kt I, tl 126-126 pöördel). Tunnistaja S.I. ütlused kinnitavad samuti, et kannatanu, aga ka O.N.-i jaoks kõrvalseisjana, tundus ähvardus tõsiseltvõetav. S.I. on öelnud, et temale jäi mulje, et Rein võttis relva välja ähvardamise pärast ning relva väljavõtmise peale R.M. ja O.N. astusid kaks sammu tagasi. Relv oli Reinul tükk aega käes. Ta ütles Reinule, et see paneks relva käest. See ei tundunud normaalne ja tunnistaja ei tahtnud jamasid (kt I, tl 140 pöördel-141). Seda, et ähvardus tundus kannatanule tõsine näitab ka, et pärast koju jõudmist räägiti sellest kasvatajale ja teatati politseisse. Kohtu hinnangul tundub hilisõhtusel ajal peale väidetavalt võlgnetava alkoholi või raha nõudmist teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isiku poolt tulirelvale sarnaneva eseme väljavõtmine koos avaldusega sellest, et kui alkoholi ära ei tuua, antakse kannatanule peksa ja lastakse maha, reaalne ähvardus ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
50.Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 214 lg 2 p 1 kontekstis peab isik olema vähemalt ühel korral olema toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (I kd tl 158-166; 99-101) tõendavad, et Rein Mendes on varem pannud toime väljapressimise. Viimati 19.03.2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-9091 karistati teda muuhulgas KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, milline karistus on kehtiv. Seega on tõendatud KarS § 214 lg 2 p 1 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.
51.Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 4 Kohus leiab, et Rein Mendes pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 kohaselt. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Rein Mendes täisealise isikuna teadis, et alaealisel isikul on keelatud alkoholi omada või vallata, mistõttu tema kihlvedu ja seega ka nõue saada kannatanult alkoholi ei ole seaduslik. Sellest hoolimata leppis Rein Mendes kannatanuga kokkusaamise kokku, kuhu võttis kaasa ka tulirelvale sarnaneva eseme, et seda koos verbaalsete ähvardustega kasutada rahalise nõude esitamiseks ja kannatanu hirmutamiseks ning survestamiseks alkoholi tooma. Esitades hilisõhtul taolisi nõudmisi ja võttes samal ajal välja püksivöö vahelt eelnevalt kaasa võetud relva, öeldes et alkoholi mittetoomisel annab kannatanule peksa ja laseb ta maha, sai Rein Mendes aru, et kannatanu võtab seda ähvardusena ning sellise käitumisega paneb toime väljapressimise. Isiku käitumisest nähtub, et ta seadis eesmärgiks kannatanu suhtes väljapressimise toimepanemise ja pidas seda võimalikuks.
52.Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Rein Mendes süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
53.Seega on Rein Mendes nõudes kannatanult ebaseaduslikult varalise kasu üleandmist relvalaadse esemega ähvardades ja verbaalselt öeldes kannatanule, et alkoholi mittetoomisel saab ta peksa ja lastakse maha, realiseerinud KarS § 214 lg 2 p 1 ette nähtud kuriteokoosseisu. See tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Rein Mendes tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 214 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. (III) Karistus
54.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
55.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
56.Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
57.Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-176-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
KarS § 121 lg 2 p 3
58.KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
59.Rein Mendesele etteheidetav vägivallategu toimus avalikus kohas xxx pargis. Kannatanu oli Rein Mendese jaoks võõras inimene, kellega tutvuti samal päeval. Rein Mendes tõi välja erinevaid põhjendusi, miks oli vaja kannatanut lüüa alustades sellest, et ta oli mingil hetkel häirinud läheduses olevaid tüdrukuid, hiljem olevat hakanud süüdistatavat sõimama kukeks, pedofiiliks jne ja rünnanud teda, kuni selleni, et kannatanu varastas akupanga. Ükski eelkirjeldatud põhjendustest ei õigusta käesolevalt tuvastatud vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Veel enam, videolt on näha, et kannatanu ei kujutanud endast sel hetkel, kui süüdistatav tema suunas lööke asus tegema süüdistatavale mitte mingit ohtu. Ta istus pingil samal ajal kui Rein Mendes tema juurde läks ja lööma hakkas. Süüdistatav peksis kätega kannatanut valimatult pea- ja kehapiirkonda üle 20 korra, tekitades ka kerge vigastuse. Samas arvestab kohus, et ründe tagajärjel ei tekkinud kannatanule üliraskeid ega kestvaid vigastusi ja rünnak kestis lühikest aega. Tegemist on käesolevalt ühekordse kehalise väärkohtlemise sündmusega ning süüdistatava kinnitusel on ta kannatanu ees vabandanud ja ka kannatanu avaldas kohtuistungil, et temal mingeid pretensioone Rein Mendesele ei ole. Kokkuvõtlikult
hindab kohus Rein Mendese süü suuruse keskmisest väiksemaks. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus.
60.Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
61.Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Rein Mendesel on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.05.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-2093 karistati isikut KarS § 118 lg 1 p 1, 6; KarS § 121 lg 2 p 3; KarS § 157 2 lg 1 ja KarS § 213 lg 1 järgi liitkaristusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, kuivõrd asja arutati lühimenetluses. Kahtlustatavana kinnipidamise ja eelvangistuses oldud aeg loeti karistusaja hulka ning mõisteti selle kohtuotsusega ärakandmata karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga (kt I, tl 159; 8789). Vähem kui kuu aega pärast eelnevalt nimetatud kohtuotsuse kuulutamist, so 17.06.2020 pani Rein Mendes toime uue kuriteo - väljapressimise ning veel ca kuu aega hiljem, 24.07.2020, mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 02.09.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärusega pöörati kriminaalasjas 1-20-2093 mõistetud karistus täitmisele, kuivõrd isik rikkus alkoholi tarvitamise keeldu (kt II, tl 160;19-170). Viru Maakohtu 19.03.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-9091 karistati Rein Mendest KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi 4 aasta pikkuse liitkaristusega, mida vähendati lühimenetluse sätet kohaldades 1/3 võrra. Arvestades eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka mõisteti selle kohtuotsusega ärakandmata karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Sellele karistusele liideti otsa Harju Maakohtu 25.05.2020 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 02.09.2020 määrusega täitmisele pööratud karistus 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks Rein Mendesele mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Sellest arvestati maha juba kantud karistus ning ärakandmata karistuseks jäi selle kohtuotsuse järgi 4 aastat 8 kuud ja 5 päeva vangistust (kt I, tl 99-100; 158). 31.05.2024 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärusega (jõustunud 18.06.2024) vabastati Rein Mendes talle Viru Maakohtu 19.03.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt kohaldades katseaega ning allutades ta käitumiskontrollile kuni 24.11.2025. Rein Mendesele pandi ka kohustus mitte tarvitada alkoholi (kt I, tl 171-175). Kuna Rein Mendes rikkus seda kohustust siis Tartu Maakohtu 03.12.2024 kohtumäärusega määrati Rein Mendesele käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus registreerida end hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule alkoholisõltuvuse teemalisel nõustamisel osalemiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile (kt I, tl 178-180). Käesolevas asjas arutluse all oleva kehalise väärkohtlemise pani Rein Mendes toime 16.08.2024, see on pisut vähem kui kaks kuud peale vanglast ennetähtaegselt vabanemist.
62.Eelnevast nähtub, et Rein Mendest on korduvalt varasemalt karistatud muuhulgas ka kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud kehalise väärkohtlemise ja seda katseajal. Tegemist ei ole isikupoolse üksiku juhusliku eksimusega. Rein Mendese puhul on tegemist noore inimesega, kellele on varasemalt määratud tingimisi karistus ning keda on ka vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vanglast ehk talle on antud korduvalt võimalusi end parandada. Kahjuks ei ole Rein Mendes talle antud võimalusi kasutanud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Rein Mendes peksis avalikus kohas xxx pargis isikut, kellega sellel samal päeval alles kohtus, õigustades oma teguviisi selgitustega nagu kannatanu „palus peksa saada“ ja „sõnu on vaja valida ja sõnade eest vaja vastutada“, justkui võimalikule sobimatule sõnakasutusele võõra isiku poolt oleks kohane reageerida vägivallaga (kt II, tl 32). Sellest nähtub, et senised karistused ei ole pannud teda
mõistma taolise käitumise lubamatust ning Rein Mendes ei suuda enda käitumist kontrollida ja on ümbritsevatele inimestele ohtlik.
63.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Rein Mendesele tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra, so 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
KarS § 214 lg 2 p 1
64.KarS § 214 lg 2 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse ning sanktsiooni keskmine on kaheksa aastat vangistust.
65.Rein Mendes tarbis koos alaealisega alkoholi ning sõlmis alaealisega kihlveo alkoholi peale, millest tulenevalt nõudis täisealise isikuna kihlveo kaotanud alaealiselt isikult alkoholi või raha toomist. Seejuures ähvardades tulirelvale sarnaneva esemega kannatanut ja öeldes, et annab kannatanule peksa või laseb ta maha. Kohus arvestab sellega, et füüsilist vägivalda süüdistatav väljapressimisel ei kasutanud, kuid kasutas ähvarduse toimepanemiseks tulirelvale sarnanevat Airsoft relva. Isikute ütlustest nähtuvalt ei kestnud sündmus pikalt ning tegemist oli ühekordse sündmusega. Kohus hindab Rein Mendese süü suuruse selles episoodis keskmisest väiksemaks.
66.Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 58 p 12 sätestatud asjaolu, st süüteo toimepanemist alaealise suhtes mõjuvõimu või usaldust kuritarvitades, kohus ei tuvasta, kuivõrd kannatanu oli küll alaealine, kuid ei ilme, et väljapressimine oleks toime pandud mõjuvõimu/usaldust kuritarvitades.
67.Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Käesoleva kohtulahendi punktis 61 tõi kohus välja Rein Mendese varasemad karistused. Rein Mendese elukäiku vaadates on näha, et vaatamata oma noorele eale on ta korduvalt pannud toime eriliigilisi, sh väga raskeid kuritegusid, ega ole varasematest karistustest ja antud võimalustest midagi õppinud ning on jätkanud kuritegelikul teel. Rein Mendest on varasemalt karistatud muuhulgas ka väljapressimise eest. Sellele vaatamata on Rein Mendes jätkanud reegleid eirava ja kriminaalse käitumisega pannes muu hulgas toime taas väljapressimise alaealise kannatanu suhtes. Ka 19.03.2021 otsusega määrati Rein Mendesele karistus alaealise suhtes toimepandud väljapressimise eest, kui süüdistatav asetas noa kannatanu kõrile raha nõudmiseks (kt I, tl 96-100). Käesolevalt on Rein Mendes pannud toime varasemaga samalaadse kuriteo endast nõrgema ja haavatavama alaealise kannatanu suhtes ning seda katseajal. Kuigi kahe väljapressimisteo vahel on enam kui neli aastat, on selle aja jooksul süüdistatav viibinud valdava osa ajast kinnipidamisasutuses ning vabaduses on ta olnud lühiajaliselt, pannes toime kriminaalhoolduse tingimuste rikkumisi. Eelnev viitab sellele, et senised karistused ei ole olnud Rein Mendese jaoks mõjusad.
68.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Rein Mendesele tuleb mõista KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra, kuid ületab siiski sanktsioonivahemiku miinimummäära s.o 5 aastat vangistust.
Kogum ja liitkaristus
69.KarS § 63 lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Rein Mendesele 6 aastat vangistust.
70.KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Viru Maakohtu 19.03.2021 kohtuotsuse nr 1-20-9091 järgi kandis alates 19.03.2021 Rein Mendes 4 aasta 8
kuu ja 5 päeva pikkust vangistust. Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati Rein Mendes Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.05.2024 kohtumäärusega (jõustunud 18.06.2024). Seega kandis Rein Mendes karistust 19.03.2021 kuni 18.06.2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva. Sellest tulenevalt on Viru Maakohtu 19.03.2021 kohtuotsuse 1-20-9091 järgi kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust (4a 8 k 5 p - 3a 2 k 29 p). Kohus suurendab käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9091 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 6 päeva võrra. Liitkaristuseks tuleb seega 7 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust.
71.Rein Mendes on kahtlustatavana kinni peetud ning vahistatud alates 20.12.2024 (I kd tl 147-149, 153-157). Tõkend – vahistamine – tuleb Rein Mendese suhtes jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.12.2024. (IV) Menetluskulud
72.KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
73.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Rein Mendese kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 2529,06 euro ulatuses: 307,44 eurot (I kd tl 182-186), 263,52 eurot (I kd tl 187-190), 131,76 eurot (I kd tl 191-194), 43,92 eurot (I kd tl 195-198) ning 1782,42 eurot (II kd tl 43-44).
74.Menetluskulu hulka kuulub ka KrMS § 175 lg 1 p 9 tulenevalt sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt esimese astme kuriteo puhul 2215 eurot.
75.Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 4744,06 eurot (2529,06+2215= 4744,06).
76.Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja mõistmine võiks käia süüdistatavale üle jõu. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et üks isikule süüks pandavatest tegudest seisnes varalise kasu nõudmises. Vangistusele eelneval ajal puudus ka Rein Mendesel sissetulek ja kindel elukoht, millest võib järeldada, et isiku materiaalsed võimalused menetluskulude koheseks ja terves ulatuses tasumiseks on vähesed. Samuti on kinnipidamisasutuses sissetulekute saamise võimalused piiratud. Kohus peab põhjendatuks arvestades Rein Mendese majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 1581,35 eurot riigi kanda ning ülejäänud osa, s.o 3162,71 eurot mõista välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (V) Asitõendid
77.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.
78.Prokurör taotles tagastada asitõendiks olev Airsoft relv N.A.-le ja ülejäänud asitõendid, s.o salvestised jätta asja juurde.
79.Kohtuotsusega asitõendite suhtes rakendatavate meetmete kohaldamise õiguslik alus tuleneb KrMS § 126 lg-st 3. KrMS § 126 lg 3 p 2 näeb ette, et asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse menetleja määruse või kohtuotsusega omanikule või seaduslikule
valdajale. Sellest tulenevalt tuleb Airsoft püstol Glock, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tagastada kohtulahendi jõustumisel selle omanikule N.A.-le.
80.Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks olevate DVD-R plaatidega. (VI) Muud otsustused
81.KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
82.Kannatanu R.M. on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb KrMS § 313 lg 1 p 10 1 kohaselt kannatanu taotletut otsuse resolutiivosas märkida.