kriminaalasi Tiiu Järviste süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, Andrii Danchaki süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja Aleksei Dremovi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus
Apellant
süüdistatava Tiiu Järviste kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaat Kristi Rande; süüdistatava Andrii Danchaki kaitsja vandeadvokaat Stella Veber; süüdistatava Aleksei Dremovi kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Tiiu Järviste (isikukood: 46306290336; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad); süüdistatav Andrii Danchak (isikukood: 38301200078; elukoht: XXX; Ukraina kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: ukraina keel; töökoht: XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata); süüdistatav Aleksei Dremov (isikukood: 37911210257; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad)
Tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus osaliselt, s.o:
Tiiu Järviste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi;
Tiiu Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 euro konfiskeerimises (väljamõistmises) ja konfiskeerimisnõude osaliselt täidetuks lugemises;
Tiiu Järvistelt menetluskulu, s.o sundraha ja solidaarselt Aleksei Dremoviga ja Andrii Danchakiga tunnistajakulu väljamõistmises;
Tiiu Järviste valitud kaitsjale makstud tasu ja tõlkekulu Tiiu Järviste enda
1-20-3487 kanda jätmises;
Aleksei Dremovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi;
Aleksei Dremovilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 81022,39 euro konfiskeerimises (väljamõistmises) ja konfiskeerimisnõude osaliselt täidetuks lugemises;
Aleksei Dremovi kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata jätmises;
Aleksei Dremovilt menetluskulu, s.o sundraha, määratud kaitsja tasu ja solidaarselt Tiiu Järvistega ja Andrii Danchakiga tunnistajakulu väljamõistmises väljamõistmises;
Aleksei Dremovi valitud kaitsjale makstud tasu Aleksei Dremovi enda kanda jätmises;
Andrii Danchaki süüditunnistamises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
mõista Tiiu Järviste KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks;
tühistada Tiiu Järvistelt vara konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks kohaldatud meetmed, s.o Tiiu Järvistele kuuluva sularaha arest ja Tiiu Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga XXX ja XXX kohaldatud kohtulik hüpoteek;
mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses makstud mõistlik tasu 45 000 eurot ja dokumentide tõlkekulu 1571,99 eurot, kokku 46571,99 eurot;
mõista Aleksei Dremov KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks;
tühistada Aleksei Dremovilt vara konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks kohaldatud meede, s.o sularaha ehk 670 euro arest;
jätta Aleksei Dremovi määratud kaitsja tasu maakohtu menetluses summas 6086,40 eurot, sealhulgas käibemaks riigi kanda;
mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Dremovi kasuks välja valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud mõistlik tasu 18 576 eurot, sealhulgas käibemaks;
rahuldada Aleksei Dremovi kaitsja taotlus ja mõista Aleksei Dremovi kasuks ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 3239,10 eurot;
tunnistada Andrii Danchak süüdi KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi ja karistada teda kahe aasta pikkuse vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaheksa kuud ja 3 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust; KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Andrii Danchak ei pane kahe aasta kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus muutmata.
1-20-3487
4.Mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud mõistlik tasu 5958,10 eurot, sealhulgas käibemaks.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Andrii Danchaki kasuks välja valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud mõistlik tasu 610 eurot, sealhulgas käibemaks
6.Määrata Advokaadibüroole Valdma & Partnerid OÜ seoses vandeadvokaat Indrek Västriku poolt Aleksei Dremovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 439,20 eurot, sealhulgas käibemaks, ja jätta menetluskulu riigi kanda. Jätta riigi kanda ka apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seoses kaitsjale makstud tasu 237,60 eurot, sealhulgas käibemaks.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Tiiu Järviste, Aleksei Dremov ja Andrii Danchak anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi rahapesu toimepanemises grupis kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel.
2.GFC Good Finance Company AS (pankrotis) (edaspidi GFC) oli T. Järviste loodud makseasutus, mis peamiselt osutas makseteenuseid Eesti mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajatele. T. Järviste oli GFC tegelik kasusaaja, nõukogu liige ja nõukogu esimees. A. Danchak oli GFC juhatuse liige ja A. Dremov selle kliendihaldur. Tegelikult juhtis äriühingut T. Järviste elukaaslane AŠ, kes on tagaotsitav ja kelle kriminaalasi on eraldatud eraldi menetlemiseks.
3.Rahapesu eelkuritegu on jahi Alexandra omastamine, mille kohta alustati Itaalias kriminaalmenetlus. Jaht kuulus äriühingule C S.A. (edaspidi C S.A.). Jahi kapten müüs selle
20.septembril 2017 3,2 miljoni euro eest äriühingule C Ltd. Kaptenil puudus tehinguks volitus ning C S.A.-le raha ei laekunud.
4.C Ltd-le avati 30. jaanuaril 2018 GFC-s maksekonto. 13. aprillil 2018 väljastas C Ltd. jahti puudutava müügiarve summas 2,88 miljonit eurot ja 27. aprillil 2018 laekus C Ltd. GFC kontole 2,88 miljonit eurot selgitusega „Jaht Alexandra müük“. Perioodil 11. mai kuni 7. juuni 2018 tehti C Ltd. GFC kontolt ülekandeid erinevatele Hiina Rahvavabariigis registreeritud pangakontodele. Rahapesuna käsitatavaid kandeid tehti kokku summas 2 872 164 eurot.
5.A. Danchak ja AŠ määrasid C Ltd. kliendihalduriks A. Dremovi, kes avas äriühingule GFC-s konto. A. Dremov oli teadlik C Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest, sh sellest, et GFC-s avatud kontolt teostatakse edaspidi makseid kuritegelikku päritolu rahaga. Konto
1-20-3487 avamisel jättis A. Dremov vormistamata tavapärased protseduurid, sh jättis tuvastamata tegeliku kasusaaja ning näitas äriühingu ja tema juhiga seotud riske reaalsest väiksemana.
6.Pärast 2,88 miljoni euro laekumist C Ltd. kontole ei olnud GFC rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja nõus edasikannetega pangakontodele Hiinas, kuivõrd äriühingute tegevusvaldkonnad ei kattunud ja kanded polnud äriliselt põhjendatud. Korralduse ülekannete lubamiseks andis A. Danchak, kes teadis, et tegemist on kuritegelikku päritolu rahaga.
7.T. Järviste osales rahapesus, võimaldades kasutada tema loodud äriühingut. T. Järviste pidi GFC nõukogu esimehena äriseadustiku (ÄS) § 316 kohaselt kontrollima juhatuse tegevust ning tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) nõuete täitmise. Kuigi T. Järviste teadis, et seaduse nõudeid ei järgita, ei sekkunud ta GFC töösse ja juhtimisse, vaid aktsepteeris toimuvat.
8.Samuti süüdistati T. Järvistet KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 tunnustele vastavas teos.
1-20-3487 Maakohtu otsus
9.Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsusega tunnistati kõik süüdistatavad rahapesus süüdi. Kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad äriühinguga C Ltd. seotud rahapesutoimingute tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult. A. Dremov ei järginud C Ltd. kliendiks registreerimisel tavapäraseid protseduurireegleid. A. Danchak kinnitas C Ltd. makselimiidi suurendamised ja otsustas tehingute lubamise ning maksete tegemise. T. Järviste jättis nõukogu liikme ja esimehena täitmata ÄS §-st 316 tulenevad kohustused, mis võimaldas GFC kaudu rahapesu toime panna. T. Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega. Samuti tunnistati T. Järviste süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi.
10.T. Järvistet karistati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 201 lg 2 p-de 2, 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et T. Järviste ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. T. Järvistelt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot. Konfiskeerimisnõue loeti osaliselt täidetuks Harju Maakohtu 3. veebruari 2020. a määrusega nr 1-20-483 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud T. Järvistele kuuluva sularaha summas 21 060 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. Ülejäänud konfiskeerimisnõude tagamiseks jäeti kehtima Harju Maakohtu 3. veebruari 2020. a määrusega nr 1-20-483 KrMS § 1414 ja § 142 lg-te 1, 2 ja 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga XXX, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXXX) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja XXX laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti T. Järvistelt menetluskuluna välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot ja jäeti valitud kaitsja kulu tema enda kanda.
1-20-3487
11.A. Danchak karistati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud ja 3 päeva. KarS § 73 lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A. Danchak ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 2 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti A. Danchakilt 47 993,12 eurot. Konfiskeerimisenõue loeti osaliselt, s.o summas 13 289,64 eurot, täidetuks Harju Maakohtu 17. märtsi 2020. a määrusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks A. Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbriga XXXXXX (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), LHV Pank AS-i arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI koodiga 356764082838336 (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga 356723081770494 (turuväärtusega 454 eurot), iPhone X IMEI koodiga 354878091443896 (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1 koodiga 357292093868448, IMEI2 koodiga 357292093825661 (turuväärtusega 693 eurot) arvelt. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Danchakilt välja menetluskuluna kokku 7096,20 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 591,35 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu jäeti süüdistatava kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata A. Danchaki kaitsja taotlus ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 433,33 eurot.
12.A. Dremovit karistati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 29 päeva. KarS § 73 lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A. Dremov ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 2 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti A. Dremovilt 81 022,39 eurot. Konfiskeerimisenõue loeti osaliselt kaetuks Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a määrusega nr 1-20-1740 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Dremovile kuuluva varaga, s.o sularahaga summas 670 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Dremovilt menetluskuluna välja menetluskulud summas 7721,40 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 643,45 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu jäeti A. Dremovi enda kanda. Maakohus jättis rahuldamata A. Dremovi kaitsja taotluse ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3239,10 eurot.
13.Samuti mõisteti süüdistatavatelt solidaarselt tunnistajate väljakutsumisega seotud menetluskulu ja lahendati asitõenditega seonduvat.
1-20-3487 Senine menetluse käik pärast maakohtu otsust (Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a otsus ja Riigikohtu 29. jaanuari 2024. a otsus)
14.Maakohtu otsuse vaidlustasid prokurör ja kõik kaitsjad. Tallinna Ringkonnakohtu
14.märtsi 2023. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kõik apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu 29. jaanuari 2024. a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a otsus, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks ringkonnakohtu menetluses A. Dremovile osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suurus, ja osas, millega prokuratuuri apellatsioon jäeti rahuldamata. Samuti tühistati Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus osas, millega T. Järviste tunnistati süüdi ja talle mõisteti karistus KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi, moodustati liitkaristus, määrati kindlaks lõplikult kandmisele kuuluv karistus ja karistuse kandmise viis. T. Järviste mõisteti KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi õigeks. Muus osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Eesti Vabariigilt mõisteti T. Järviste kasuks välja 23 355 eurot 64 senti kohtueelses ning maa- ja ringkonnakohtus tasutud menetluskulude katteks. Samuti lahendati kassatsioonimenetluse kuludega seonduvat.
15.Eeltoodust tulenevalt järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vaid kaitsjate apellatsioonidega seonduvat ja seda rahapesu (ehk mitte enam omastamise) süüdistust puudutavas osas. Apellatsioonid T. Järviste kaitsjate apellatsioon
16.Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande taotlevad tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus T. Järviste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning T. Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 euro konfiskeerimise osas. Kaitsjad paluvad teha uue otsuse, millega mõista T. Järviste õigeks, vabastada aresti alt T. Järvistele kuuluv sularaha summas 21 060 eurot ja kustutada T. Järvistele kuuluvatelt kinnistutelt aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja XXX kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. Kaitsjad taotlevad apellatsiooni rahuldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda ning Eesti Vabariigilt T. Järviste kasuks maa- ja ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
17.Maakohus rikkus otsust tehes põhjendamise kohustust. Kohtuotsuses on küll püüdlikult refereeritud uuritud tõendeid, kuid nende analüüs on äärmiselt puudulik ja sageli ei ole järeldused vastavuses tõendi sisuga, mistõttu kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Tuvastatud asjaolusid on vastuoluliselt tõlgendatud. Nii mõneski olulises aspektis on kohus jõudnud järeldusele, et tuvastatu pinnalt võib küll nõustuda kaitsjate väidetega, samas neile tõenditega seostamata vastuväiteid esitades. Selliselt ei ole tõendite hindamine olnud igakülgne ja täielik, millega maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
18.T. Järviste süüdistus rahapesus on ebakonkreetne, sest süüdistusest ei selgu, kas etteheide seisneb tegevuses või tegevusetuses. Prokuratuur asus vaidlustes seisukohale, et T. Järvistele tuleb süüks panna kuriteo toimepanemist tegevusega ehk nõukogu liikmena rahapesu võimaldamist. Maakohus leidis, et etteheite raskuspunkt on tegevusetusel, kuna T. Järviste jäi nõukogu liikmena passiivseks ega täitnud temalt nõutavat hoolsuskohustust.
1-20-3487
19.T. Järviste tegevuses puudub rahapesu objektiivne koosseis. Ta täitis nõutaval määral nõukogu liikme hoolsuskohustust, mistõttu ei ole talle rahapesu võimaldamine etteheidetav. GFC-s oli paigas juhtimisstruktuur ja vastutuse/kohustuste jagamine vastavalt ametitele, eksisteerisid protseduurireeglid, eeskirjad ja muud tööks vajalikud dokumendid ning viidi läbi vajalikul määral koolitusi. T. Järviste nõukogu liikmena ei pidanudki sekkuma GFC igapäevasesse majandustegevusse sel määral, et olla teadlik konkreetsetest üksiktoimingutest, mistõttu tal ei olnud mistahes puutumust C Ltd-ga ja viimase teostatud rahapesukahtlaste tehingutega. Enamgi veel, T. Järviste ei olnud sellest kliendist ega tema tehingutest teadlik ega pidanudki olema, seega puudub põhjuslik seos T. Järviste tegevuse (tegevusetuse) ja C Ltd. rahapesukahtlaste kannete vahel.
20.T. Järviste tegevuses puudub ka rahapesu subjektiivne koosseis. Rahapesu eeldab otsest tahtlust ehk süüdistatav peab olema teadlik konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. T. Järviste ei olnud teadlik kliendist C Ltd. ega selle tehingutest, mis leidsid aset perioodil 30. jaanuar 2018 – 7. juuni 2018. T. Järviste hakkas nõukogu liikme kohustuste piirest väljuvalt laiemalt huvi tundma GFC sisulise tegevuse vastu seoses Finantsinspektsiooni 9. juulil 2018 alustatud kohapealse kontrolliga.
21.Maakohus asus seisukohale, et T. Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisega. Kohtu põhjendused eeltoodu tuvastamisel on olnud vastuolulised ja jätsid õhku kõrvaldamata kahtlused T. Järviste süüküsimuses. T. Järviste ei ole rikkunud ÄS §-st 316 lg 1 tulenevaid kohustusi, vaid on toiminud nii, nagu keskmine kohusetundlik isik oleks analoogses olukorras käitunud, s.t täitis temalt nõukogu liikmena nõutavad ülesanded. Nõukogult ei saa oodata juhatuse pädevuses ja vastutusalas olevate tegevuste ülevõtmist, vaid selle ülesanne on korraldada juhatuse tegevus viisil, et oleks tagatud äriühingu seaduslik toimimine. Selleks on T. Järviste toiminud mõistlikult eeldataval viisil või on teinud oodatust enamgi. Nähtuvalt süüdistuse tekstist endast oli GFC juhatuses määratletud konkreetsete ülesannetega isikud. Refereeritud tõenditest nähtub, et GFC juhatus korraldas GFC igapäevast majandustegevust, olid väljatöötatud vajalikud süsteemid ja kord, kuidas kliente teenindada ning kliendimakseid teostada ja nendest ka reeglina lähtuti ning süsteemid toimisid. Seega eksisteeris seaduslik raamistik tegevuseks. Maakohus viitas tunnistajate ütlustele tuginedes, et kõik ülekuulatud GFC-s töötanud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ega andnud neile korraldusi.
22.13. juuni 2019. a kõne SG ja T. Järviste vahel näitab, et teave väidetavalt puudulikust tööst jõudis T. Järvisteni ca aasta pärast väidetavat rahapesu. Seega ei saa viidatud tõendist tuletada põhjuslikku seost T. Järviste tegemata jätmiste ja rahapesu toimepanemise vahel 2018. a suvel. T. Järvistele ei ole objektiivselt etteheidetav tegevusetus igapäeva majandustegevuse raames tekkinud situatsioonis, kus rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja makset ei kinnita ja sellega tegeleb edasi juhatuse liige isiklikult. Seega ei ole T. Järvistele etteheidetav ka teadmatus C Ltd. kliendiks saamise ja maksete tegemisega seotud detailsetest asjaoludest, mida maakohus tõi välja otsuse lehekülgedel 46-78. Kirjeldatud tegevused on spetsiifilised vastavate töötajate pädevusse kuuluvad igapäevased üksikküsimused. Kuigi maakohtu hinnangul saadi aru sellest, et AŠ roll on juhtiv ja tema antud korraldusi tuleb täita (vt otsuse lk 22), siis iseenesest kirjeldatud asjaolud ei viita sellele, et AŠ tegevuse võimaldamine oleks soodustanud rahapesu toimepanemist, seega ei ole etteheidetav ka T. Järvistele selles kontekstis järelevalve tegemata jätmine. Enamgi veel, kuigi
1-20-3487 kohtuotsus sisaldab läbivalt üldsõnalisi viiteid rahapesukahtlaste tehingute võimaldamisele, siis hoolimata asjaolust, et GFC oli mitmete FI kontrolli objektiks, ei ole tuvastatud konkreetselt ühtegi teist rahapesukahtlast tehingut ei hiljem ega varem kui ainult selle ühe kliendiga (C Ltd.) seoses aastal 2018. Siinkohal tasub märkida sedagi, et AŠ, tegutsedes GFC-s, pidevalt konsulteeris LRga tegevuse korraldamisel. Selles valguses on alusetu maakohtu järeldus, et T. Järviste võimaldas toime panna rahapesu, lubades AŠl äriühingut juhtida.
23.Maakohus leidis, et kuigi võib nõustuda kaitsja seisukohaga, et T. Järvistel justkui puudus põhjus kahelda GFC tegevuse õiguspärasuses, sest nii jooksvalt tähtsust omavate küsimuste lahendamisel kui ka tegevuskavade väljatöötamisel kaasati professionaalsed advokaadibürood ja juriidilise nõustajana vandeadvokaat LR, siis on kohtu hinnangul üksnes sellest vähe (vt otsuse lk 117-118). Maakohus ei täpsusta, mida T. Järviste pidanuks täiendavalt tegema. Ühest küljest kaitsja väidetega nõustudes, samas teisalt neile vastu vaieldes jätab maakohus nii mitmeski kohas täpsustamata, millele sisuliselt kohtu vastuväited tuginevad. Ehk paljuski jääb kohtu mittenõustumine paljasõnaliseks. Selliselt on kohus rikkunud põhjendamiskohustust.
24.Maakohus küll nõustub, et eeskirjad ja reeglid eksisteerisid ning nendega tegeleti professionaalsete nõustajate abiga, kuid leiab, et need jäid siiski kasutajatele segaseks. Seega põhietteheide ei ole mitte reeglite puudumises, vaid neist arusaamises ja reaalses rakendamises. Reeglitest arusaamisvõime on personaalne, subjektiivne kriteerium. Konkreetsete kasutajate tasandil reeglitega tegelemine ja nende kommunikeerimine on juhatuse ülesanne. Nõukogu tasandil oli õigustatult teadmine, et reeglid eksisteerivad. Tõenditest ei nähtu, et nendest arusaamise probleem oleks T. Järvisteni jõudnud, seega puudus tal kohustus või ka võimalus reageerimiseks ja seda ei saa nõukogu liikmelt mõistlikult ka eeldada. Samuti ei nähtu maakohtu käsitlusest, et T. Järviste olnuks teadlik, et olemasolevaid nõudeid ja reegleid ei rakendata, mistõttu ei ole temale ka võimalik ette heita selles osas reageerimata jätmist. Viidatud maakohtu põhistuse pinnalt ei ole põhjust teha etteheiteid nõukogu kui järelevalveorgani tegevusele. Kõneleda võib üksnes puudujääkidest koolituste korraldamisel. Ühtlasi on põhjust kahelda maakohtu järeldustes koolituste piisavuse või põhjalikkuse osas. Nagu nähtub tunnistaja HSga ütlustest viis rahapesualaseid koolitusi läbi ka Rahapesu Andmebüroo spetsialist, millisel juhul justkui võiks eeldada, et koolitus oli siiski sisuline. Selliselt ei vasta maakohtu järeldused tuvastatud asjaoludele ning on vastuolulised.
25.T. Järvistele heidetakse ette ka seda, et ta lubas äriühingul toimida vaatamata korduvatele FI ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid. Seega T. Järvistelt oodatav tegevus olnuks juhatuse liikmete muutmine ja rahapesu eest vastutavate juhtivtöötajate asendamine. Uuritud tõendite pinnalt ei saa ette heita siseauditile ja esimesele kontrollile reageerimata jätmist või probleemidega tegelemata jätmist. Rahapesu toimus süüdistuse väidete kohaselt perioodil 30. jaanuar – 7. juuni 2018. Teist kohapealset kontrolli, mille lõppaktis (nn kontrollakt 2 on koostatud 4. veebruaril 2019) heideti ette neid tegevusi, millele ka süüdistus tugineb, viidi läbi ajavahemikus 9. juuli – 3. august 2018. Kuigi kontrolli läbiviimise ajal võidi kontrollida ka varasemaid perioode, siis T. Järvistele tehtava etteheite kontekstis on oluline T. Järviste tegevus just kontrolli läbiviimise ajal, mil ilmnesid kõik need asjaolud. Ehk T. Järviste sai
1-20-3487 FI etteheidetele reageerimata jätta siiski nende esitamisel ja nendest teada saamisel, mitte varem. Objektiivselt ei ole viidatud etteheiteid võimalik teha T. Järvistele, sest T. Järviste jaoks ilmnesid kirjeldatud asjaolud hiljem, kui leidis aset väidetav rahapesu. Süvenemata detailselt igapäevasesse majandustegevusse ei olnuks võimalik kirjeldatud asjaolusid tuvastada (asumata siinkohal vaidlusesse selle üle, kas need tähelepanekud on õiged või mitte, kuivõrd otsuse vaidlustamise protsess on pooleli ja puudub jõustunud kohtulahend nimetatud küsimustes). Kuivõrd igapäevaselt nii nõukogus kui ka juriidilise nõustajana oli tegev LR ja T. Järviste aktiivselt GFC tegevusse ei sekkunud, vaid usaldas erialaste teadmistega GFC esindama palgatud isikut, ei ole T. Järvistele etteheidetav nõukogu liikmena kohustuste täitmata jätmine, vähemalt enne kontrollakti nr 2 koostamist. T. Järviste, kellel ei olnud spetsiifilisi teadmisi valdkonnast ja kes kujundas GFC tegevust koostöös erialaspetsialistidega, tegi kõik endast oleneva, et GFC tegevus toimiks reegleid järgides. See, et igapäevase tegevuse tasandil oli nõukogu liikmena aktiivne ainult LR, ei tähenda, et T. Järviste üldse ei täitnud oma rolli ja usaldas LRt pimesi nagu kohus on ette heitnud. T. Järviste täitis nõutaval määral nõukogu liikme kohustusi, osaledes nõukogu koosolekutel ja nõukogu poolt otsuste vastuvõtmisel ning sekkudes, kui ilmnesid probleemid, mis vajasid nõukogu liikme reaktsiooni.
26.Maakohus refereeris etteheidetes nõukogu tööle 17. mai 2019. a telefonikõnet T. Järviste ja LR vahel (26. novembri 2019. a jälitustoimingu protokoll koos CD-ga). Maakohtu tõlgendusega refereeritud kõnest ei saa lõpuni nõustuda. Konkreetse tõendi pinnalt ei ole võimalik teha üldistavat järeldust, justkui nõukogu ei toiminud ning selle ülesannetega tegeles hoopis AŠ. Selliselt jättis kohus kahtlused kõrvaldamata ja tõlgendas neid T. Järviste kahjuks.
27.Süüdistuse etteheite valguses, et T. Järviste ei asendanud juhatust, väärib märkimist järgnev. T. Järviste sai A. Danchaki nn mittesobivusest juhatuse liikmeks teada 13. juuni 2019. a telefonikõnest SGga, kus viimane tegi A. Danchaki tööle etteheiteid. Selleks hetkeks oli GFC tegevusluba juba tühistatud ja A. Danchak tegeles aktiivselt n-ö tagajärgedega, sh võimaluste otsimisega klientidele raha tagastamiseks. A. Danchak oli sel ajal ka ainuke juhatuse liige, SG volitused lõppesid 12. juunil 2019. Äriühingu tegevuses valitses sel ajal korralik kaos tegevuse peatamisega kaasnevate probleemide tõttu. Nende probleemidega oli vaja operatiivselt ja igapäevaselt tegeleda ning A. Danchak oli teadmiste ja oskuste poolest ainus selleks sobiv isik. Seega on ilmselt igale mõistlikule kõrvalseisjale selge, et sellisel ajal juhatuse liikme vahetamine ei ole just kõige otstarbekam tegevus ja see oleks iga ettevõtja jaoks viimane toiming, millele mõelda. Kokkuvõttes saab seega tõdeda, et puuduvad tegevused, mida T. Järviste pidanuks tegema, et süüdistuses etteheidetud olukorda vältida. Uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik konstrueerida ühtegi täiendavat tegevust, mida T. Järviste olnuks garandina kohustatud tegema. Eeltoodust tulenevalt oli T. Järviste täitnud seadusest tuleneva kohustuse korraldada GFC juhtimine vastavalt nõuetele vähemalt keskmiselt oodatava kohusetunde ja hoolsusega ning etteheidetud rahapesul puudub põhjuslik seos T. Järviste tegevusega (tegevusetusega).
28.Kaastäideviimise subjektiivseks eelduseks on kooskõlastatud tegutsemine. Käsitamaks isikut grupis rahapesu toimepanijana, ei piisa seega üldisest teadmisest, et sisekorda ja tööd reguleerivad eeskirjad ja protseduurireeglid ei vasta nõuetele ning neid ei järgita. Süüdistatav peaks olema teadlik konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. Seega tuleb
1-20-3487 konkreetsel juhul täiendavalt tõendada, et T. Järviste oli teadlik just C Ltd. tehtud rahapesu tehingutest ja tema väidetavad tegemata jätmised nõukogu liikmena olid seotud konkreetse rahapesu toimepanemisega, s.t soodustasid seda. Sõltumata konkreetsest rahapesu vormist on vastutuse eeldus teadmise olemasolu vara kuritegelikust päritolust, s.t süüdistatav peab vähemalt võimalikuks, et vara allikaks on kuritegelik tegevus. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul kui pidada võimalikuks, et T. Järviste oli üldiselt teadlik sellest, et esineb puudusi rahapesu reeglite järgimises või rakendatavad eeskirjad ja sisekorrad ei ole nii selged, kui peaksid ja jäi selles olukorras passivseks, ei saa sellest iseenesest tuletada tahtlust panna toime konkreetset rahapesu.
29.Maakohus ebaõnnestus T. Järviste tegevuse subjektiivse koosseisu sisustamisel. Puuduvad tõendid, mille põhjal oleks T. Järviste osas võimalik teha järeldusi, et ta oli teadlik C Ltd. tehingutest. Vastupidi – uuritud tõendite pinnalt on ainuke järeldus, et T. Järviste ei olnud enne käesolevat kriminaalmenetlust kliendist C Ltd ja jaht „Alexandra“ müügist ning sellega seotud toimingutest GFC töötajate poolt midagi kuulnud ega pidanudki olema. Maakohus, tuvastades T. Järviste tahtlust, tegi tõenditest ebaõigeid ja enda varasemate seisukohtadega vastuolus olevaid järeldusi. Maakohtu hinnangul annavad pealtkuulatud kõned ja vestlused tervikpildi sellest, milline oli GFC töökorraldus ja erinevate isikute roll (vt otsuse lk 89). Pealtkuulatud kõnedest, mis leidsid aset pärast süüdistuses nimetatud perioodi, on võimalik teha koosmõjus teiste tõenditega järeldusi GFC töökorralduse ja isikute rollide osas ka rahapesu toimepanemise ajal, kuid oma sisult kaitsjate järeldused samadest tõenditest lahknevad kohtu omadest diametraalselt. Maakohus tõi otsuses välja kõned, millest maakohtu hinnangul nähtub T. Järviste teadlikkus rahapesukahtlastest tehingutest ja osalemine GFC igapäevases tegevuses. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga. Kogumis ei saa viidatud kõnedest kuidagi teha järeldust, et T. Järviste oli teadlik GFC tegevusest C Ltd. tehingute ajal ega ka seda, et ta sellisest kliendist üldse teadlik oleks olnud. Vastupidi, kohtu osundatud kõnedest tuleneb, et T. Järviste ei olnud GFC klientidest ja tegevustest teadlik enne FI kontrolli 2018. aastal. Üheski kõnes ei mainita kunagi klienti C Ltd. Seega jättis kohus kirjeldatud vastuolud täielikult tähelepanuta ja tugines järeldustes üksnes sellele, mis kinnitaks süüdistuse positsiooni.
30.Tunnistajate ütlustest nähtub, et T. Järviste ei osalenud igapäevaselt GFC tegevuses – ei viibinud kontoris, ei omanud sissepääsuks uksekaarti, ei jaganud töökäske ega korraldusi ega olnud teadlik üksikutest klientidest ja nendega seotud toimingutest. Tihedamini käis T. Järviste kontoris pärast 2018. a suvel toimunud FI kontrolli ja eriti pärast seda, kui FI tegi kontrolli tegemise akti projekti. Eraldi tasub siin välja tuua A. Danchaki ütlused. Maakohus tegi neist tõenditest järelduse, et eranditult kõik tunnistajana ülekuulatud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ega andnud neile korraldusi (vt otsuse lk 116-117). Maakohus tuvastas sedagi, et 10. jaanuari 2020. a e-kiri tõendab, et T. Järvistel puudus ligipääs GFC andmebaasi (vt otsuse lk 104). Samuti ei pidanud maakohus usaldusväärseks FI kontrollaktis toodud andmeid selle kohta, et T. Järviste regulaarselt sisenes ja oli aktiivne GFC internetipanga lahenduse kaudu. Maakohtu hinnangul tunnistaja VT ja asjatundja MV ütlused tõendavad, et FI poolt tehtud järeldused GFC töötajate liikumiste kohta GFC internetipangas, so IP-aadresside osas, on valed (vt otsuse lk 83). Seega maakohtus uuritud tõendite kogumist tulenevalt ei saa T. Järviste teadlikkusest GFC tegevusest pärast FI kontrolli teostamist teha tagasiulatuvaid järeldusi teadlikkuse osas
1-20-3487 enne FI kontrolli. Tõendite kogum kinnitab, et T. Järviste hakkas tegutsema FI 2018 kohapealse kontrolliga seoses ega olnud teadlik GFC probleemidest ega ka klientidest, sh C Ltd-st rahapesu toimepanemise ajal.
31.Kokkuvõttes ei ole maakohus nõuetekohaselt põhjendanud tahtluse tuvastamist T. Järviste tegevuses ja kohtu veendumuse tekkimine ei ole lugejale jälgitav. T. Järviste seostamine C Ltd. rahapesutehingutega on jäänud väga kaudseks ja umbmääraseks. Kui A. Danchaki, A. Dremovi ja isegi AŠ puhul pidas kohus vajalikuks esitada konkreetsetest tõenditest tulenevate asjaoludega seostatud käsitluse tahtluse tuvastamiseks (vt otsuse lk 68-70, 73, 76-78), siis T. Järviste puhul selline analüüs puudub. T. Järviste teadmatust C Ltd. rahapesukahtlastest tehingutest toetavad ka objektiivsed asjaolud. Süüdistuses on kirjeldatud, et C Ltd-le konto avamisel jäeti vormistamata tavapärased protseduurid, s.t prokuratuur möönab sisuliselt, et tavapäraselt GFC-s protseduurid toimisid, kuid konkreetse kliendi puhul jäeti need vormistamata. Samuti leiab süüdistus, et andmetes näidati riske madalamana, kui need tegelikkuses olid. Süüdistus heidab ette sedagi, et rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja ML küsis täiendavaid selgitusi, kuid ei saanud neid. Ehk siis juba puhtformaalselt süüdistuse teksti pinnalt sisaldas vaidlusalune tehing sellega seotud osaliste detailseid tegevusi, millised on tööülesannete põhised ja spetsiifilised ja millistest ükski nõukogu liige ei pea teadlik olema ega neid kontrollima. Selleks, et nii n-ö rohujuure tasandil tehingusse süveneda, peaks olema kuskilt või kelleltki väga selge indikatsioon, et konkreetne tehing vajaks järelevalve organi tähelepanu. Üksnes tavapäraselt nõukogu liikme kohustust täites on välistatud sellise detailsuse astmega igapäeva tegevusega kursis olemine.
32.Tasub märkida sedagi, et jahiga tehingute tegemisel oli kasutatud professionaalse vahendaja abi ning dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud (tegelik omanik C S.A. ja tehingute osaline C Ltd.), mis oluliselt hõlbustab eksitamist ning minimeerib kahtluse rahapesu osas. Seega oli konkreetsel juhul juba objektiivselt kirjeldatud tehioludest tulenevalt rahapesukahtluse tuvastamine keskmisest keerukam ja seda kinnitab ka asjaolu, et võltsingut ei tuvastanud samade dokumentide alusel registreerimist toimetanud ametiasutused. Ka FI ei näinud algselt probleeme kliendis C Ltd. Isegi juhul kui T. Järviste oleks kaitsja viidatud andmetega tutvunud (mida ta ei teinud), ei oleks ka temal nende pinnalt pidanud automaatselt tekkima võimalikku rahapesukahtlust.
33.Märkimist väärib seegi, et süüdistuse tekstist ei nähtu konkreetselt, millal väidetavalt tekkis T. Järvistel tahtlus rahapesus osalemiseks (selle aktsepteerimiseks). Selge on see, et seda ei saa seostada konkreetse kliendi C Ltd. teenindamisega. Süüdistus ei ole püüdnud väita, et T. Järviste teadis konkreetse kliendi teenindamise asjaoludest. Seega tuleb taaskord süüdistust tõlgendada. Süüdistuses tulnuks ära näidata ja ka tõendada, millal konkreetselt T. Järviste teiste süüdistatavatega saavutas kokkuleppe rahapesu toimepanemiseks ja milles see kokkulepe seisnes, et saaks teha järeldusi T. Järviste tahtluse osas rahapesu toimepanemiseks või selle aktsepteerimiseks. Kohus sellele puudusele mingit tähelepanu pööranud ei ole. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud analüüsist, et puuduvad mistahes otsesed tõendid T. Järviste puutumuse kohta konkreetse rahapesu teoga.
34.Eeltoodust tulenevalt ei järginud maakohus süütuse presumptsiooni põhimõtet ega täitnud põhjendamiskohustust, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
1-20-3487 A. Danchaki kaitsja apellatsioon
35.Kaitsja Stella Veber taotleb Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsuse tühistamist A. Danchaki süüditunnistamist puudutavas osas ja A. Danchaki õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb apellant tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks või kriminaalmenetlusõiguse rikkumiste kõrvaldamist apellatsioonimenetluses. Kaitsja palub uue otsuse tegemisel teha uus otsustus ka menetluskulude jaotuse osas ja mõista riigilt A. Danchaki kasuks välja hüvitis lepingulise kaitsja tasu katteks vastavalt maakohtus esitatud taotlusele. Samuti palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses A. Danchakile osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 1800 eurot ning jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
36.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tuvastades sisuliselt, et A. Danchaki tegevuses puudub rahapesu subjektiivne koosseis, kuna tegu võidi panna toime ettevaatamatusest ehk hooletusest, kuid mõistes A. Danchaki siiski esitatud süüdistuses süüdi. Maakohus jättis põhistamata, millised konkreetsed andmed jättis A. Danchak kontrollimata vaidlusaluse kliendi puhul ja millised dokumendid jättis ta kliendilt välja nõudmata, mis tõi väidetavalt kaasa lubamatute tehingute kinnitamise GFC-s. Seega puuduvad kohtuotsuses põhjendused ja tegu on KrMS §-s 339 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. Maakohus väljus otsuse tegemisel lubamatult süüdistuse piiridest, rikkudes sel viisil KrMS § 268 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ja samuti Riigikohtu lahendites (nt nr 1-166452 ja 1-18-158) kajastamist leidnud põhimõtet, millest tulenevalt on tegu KrMS §-s 339 lg 2 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega.
37.Maakohtu järeldus, et (jälitustoimingu protokollis kajastatud) kõne tõendab, et „GFC töös juhinduti AŠ korraldustest“ ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna LR, kellega AŠ telefoni teel kõneleb ja juhiseid annab, ei olnud GFC töötaja, vaid advokaadina GFC lepinguline esindaja. Kõne sisust ei nähtu kuidagi, et oleks antud korraldusi või juhiseid GFC klientidega seoses. Kõnest nähtub, et jutt ei olnud mitte GFC-st, vaid äriühingust, mille nimetuses esineb nimi Holding ja räägiti laenust, mitte makseasutuse GFC tööst või klientidest. Ilmselgelt pole see kõne kuidagi seotud esitatud süüdistusega ega GFC-s korralduste andmisega ja maakohus ka ei põhjenda, kuidas see saaks olla esitatud süüdistusega seotud.
38.Ka jälitustoimingu protokolli kõne, mis toimus 21. jaanuaril 2019 kell 17:29 ja milles vestlevad A. Danchak ja tuvastamata meesterahvas (4. märtsi 2020. a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; 10 kd, tl 97-382) osas on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta antud tõendist nähtuvatele faktilistele asjaoludele. Nimelt pole antud kõnest ega eelnevatest kõnedest võimalik välja lugeda, millisest vahendustasust räägiti 2019. a ja kuidas oli see seotud GFC klientidega, eriti aga kliendiga C Ltd. Seega ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele. Samuti kohtu järeldusest selle kõne kohta ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus jõuab kõne pinnalt järeldusele, et AŠ andis GFC töötajatele korraldusi maksete kontrollimata jätmiseks või kahtlaste maksete läbilaskmiseks.
39.Maakohtu tsiteeritud jälitustoimingu protokolli kõne, mis toimus 15. jaanuaril 2019 kell 15:17, milles suhtlevad LR ja AŠ (4. märtsi 2020. a jälitustoimingu protokoll koos CDplaadiga; 10 kd, tl 97-382) osas on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna AŠ rääkis taaskord GFC-d lepingu alusel esindanud advokaadi LRga ja suheldi advokaadibüroole arve tasumisest osutatud õigusteenuse eest. Seega ei ole ka
1-20-3487 arusaadav ega jälgitav, mis põhjusel maakohus leidis selle kõne pinnalt, et „AŠl oli GFC-s määrav roll kõiges“. Ainuüksi viimasena tsiteeritud maakohtu väide on arusaamatu ja pole jälgitav, kuidas see tõendab rahapesukuriteo toimepanemist 2018. a A. Danchaki poolt, kui kõne toimus 2019. a. Samuti ei saa viidatud kõnet seostada AŠi korralduste andmisega seoses väidetava rahapesu toimepanemisega 2018. a. Samuti pole jälgitav järelduseni jõudmine, kuidas õigusteenuse eest esitatud arve tasumise üle otsustamine annaks aluse väita, et isikul on „määrav roll kõiges“. Seega nähtub eelviidatud tsitaatidest selgelt, et ükski kohtuotsuses kajastatud tõend ei kinnitanud korralduste andmist ja survestamist AŠ poolt seoses klientidelt nõutavate dokumentidega, tehingute kinnitamisega, kontrolli ulatusega ja põhjalikkusega.
40.Ükski otsuses tsiteeritud tunnistaja ei saanud AŠ rollist täpselt aru, tehes vaid oletusi AŠ töö sisu ja rolli kohta GFC-s. Maakohtus kõlanud ütlustest ilmnes vaid, et AŠ palus mõnikord mõnda klienti kiiremini kontrollida, kuid ükski isikuline tõend ei kinnitanud, et ta oleks palunud mõnda tehingut kinnitada ilma kliendi või tehingu poolte või esitatud dokumentide kontrollita. Maakohus pole välja toonud ega analüüsinud, millised tõendid ja kuidas kinnitavad süüdistuses ja otsuses toodud järeldust selle kohta, et AŠ survestas GFC töötajaid ja andis korraldusi GFC töötajatele, seoses väidetava rahapesukahtlase tehinguga seotud kliendiga. Samuti ei nähtu otsusest, millised tõendid kinnitavad süüdistuse väiteid selle kohta, et „AŠi korraldusel teostati ka kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada.“ Vastavad süüdistuse väited ei leidnud kohtus tõendamist ja maakohtu otsuses ei tooda välja, millised tõendid süüdistuse etteheiteid kinnitavad, kuigi kohus on süüdistusega nõustunud ja A. Danchaki, esitatud süüdistuse alusel süüdi mõistnud.
41.Maakohtu järeldused on vastuolulised. Nimelt kohus leidis otsuse lk-del 21-22, 93-95, 100, et AŠ andis korraldusi ja tal oli juhtiv roll GFC-s. Samas vastuolus eelneva järeldusega leidis maakohus otsuse lk 106, et „tõendamist on leidnud, et just A. Danchak oli see, kes C Ltd. tehingute puhul vaatas ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi.“ Maakohtu otsuse teksti pinnalt on arusaamatu, milliseid korraldusi ja kellele andis AŠ ja milliseid korraldusi ja kellele andis A. Danchak ning kuidas need on seotud rahapesu süüdistuse sisuga. Seejuures kohtus ei leidnud tuvastamist ühegi tõendiga, et AŠ oleks andnud GFC töötajatele või A. Danchakile korraldusi lasta läbi mõnda kahtlast makset või jätta mõni dokument välja küsimata või panna toime rahapesukuritegu. Selliste tõendite olemasolu pole otsuses ka välja toodud. Maakohus nendib, et AŠ üritas kiirendada kontrolli ja palus mõne kliendi kontrolli järjekorras ette tõsta (kliendi prioriteetsuse järjekorda muuta). Need faktid ei anna aga alust väita, et AŠ andis kellelegi korralduse jätta klientide, osapoolte ja tehingute taust kontrollimata.
42.Lisaks on oluline välja tuua, et maakohus ei viita otsuses ühelegi tõendile, mis kinnitab, et A. Danchak jättis AML töötaja asendajana midagi C Ltd. puhul kontrollimata. Ei selgu, millised dokumendid jättis A. Danchak välja nõudmata kliendi C Ltd. käest ja millised täiendavad küsimused jättis esitamata kõrgendatud kontrolli meetmeid rakendades. Seega on kohtuotsus põhistamata. Siinjuures tuleb ka rõhutada, et A. Danchakile esitatud süüdistus ei vasta selles osas samuti nõuetele, kuna ka süüdistuses ei ole välja toodud, millised
1-20-3487 konkreetsed dokumendid jättis A. Danchak kliendilt välja nõudmata ja millise info kliendilt küsimata. Tegelikkuses on aga otsuses välja toodud tõendid, mis kinnitavad, et konto avamise süsteem vastas nõuetele ja kliendisuhte loomisel nõuti kliendilt dokumendid ja andmed, kuid selles ei osalenud A. Danchak juhatuse liikmena. Süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning pole võimalik ka aru saada, mis „süsteemi“ oleks A. Danchak pidanud looma või mida tegema, kuna klient C tegelikkuses suunati täiendavasse kontrolli ja klienti käsitati kõrgema riskiga kliendina, kelle kontrollimisel rakendatigi kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Nimelt tõendid kinnitavad, et AML töötaja asendaja ehk A. Danchak viis läbi kõrgendatud hoolsusmeetmed vaidlusaluse kliendi kontrollimisel. Viidatud asjaolud on leidnud tõendamist GFC-s serveris ja meilikontodel salvestatud dokumentidega, kirjavahetusega ja A. Danchaki ütlustega. Seega ei vasta süüdistuse asjaolud ja otsuse järeldused uuritud tõenditele.
43.Nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses on konkretiseerimata, mida peetakse silmas selle all, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid. Vastupidiselt viidatule on kohtus uuritud tõendid (e-kirjad ja kliendi poolt esitatud dokumendid ning kliendi poolt saadetud kirjalikud vastused A. Danchaki poolt esitatud küsimustele) üheselt kinnitanud, et kliendi kontrollimisel võttis A. Danchak kasutusele kõrgendatud hoolsusmeetmed. Kaitsekõnes loetles kaitsja kõik kohtus uuritud dokumendid ja kirjavahetused kliendiga, mis kinnitavad, et A. Danchak kontrollis kliendi tausta, dokumente, tehinguid ja küsis välja kogu ammendava info, mis oli vaja selleks, et veenduda tehingute seaduslikkuses. Ükski süüdistuse ega otsuse järeldus ei konkretiseeri, mida jättis A. Danchak kõrgendatud hoolsusmeetmete käigus kontrollimata. Seega on süüdistus puudulik, konkretiseerimata ning otsus selles osas põhistamata.
44.ML ütlused ei kinnita süüdistuse väidet, et ML keeldus tehinguid tulenevalt kõrgest rahapesuriskist kontrollist läbi laskmast ehk kinnitamast ja seetõttu A. Danchak andis korralduse ülekannete lubamiseks. Selliseid fakte ei kinnita mitte ükski kohtus uuritud tõend. Muud tegevust ega etteheidet, s.t nagu oleks A. Danchak viinud läbi AML kontrolli ettenähtud reegleid eirates või mingit konkreetset infot või alusdokumente välja küsimata – süüdistus ei sisalda. Seega on süüdistus ebakonkreetne ja seda ei saa sisustada ka otsuses välja toodud abstraktsete ja ebakonkreetsete etteheidetega selle kohta, et A. Danchak piisava põhjalikkusega ei kontrollinud või jättis midagi kahe silma vahele, nagu otsuses mitmes kohas märgitakse.
45.Rahapesukoosseis saab olla täidetud vaid siis, kui isik tegutses otsese tahtlusega koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Maakohus nentis otsuses, et A. Danchak pani toime rahapesu otsese tahtlusega, kuid otsuse motiivid on sõnastatud viisil, mis näitab, et A. Danchaki tegevus vastab ettevaatamatusele. Vastavalt täna kehtivale kohtupraktikale eeldab rahapesukoosseis, et täideviija peab teadma, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Kohus pole aga otsuses kordagi peatunud sellel, kuidas on A. Danchaki tegevuses nõutav kuriteokoosseis täidetud. Maakohtu hinnangul vaidlusaluse kliendi tausta kontrolliti kiirendatud korras ja võidi jätta seetõttu midagi kahe silma vahele. Kohtu järeldused viitavad pigem sellele, et A. Danchak ja teised GFC töötajad jätsid kiirustades ja kohusetundetult oma tööülesanded korrektselt täitmata, kas ajapuuduse või lohakuse tõttu, mis viitab igal juhul ettevaatamatusele, mitte tahtlusele. Isegi kui maakohus leidis, et A. Danchaki tegevus viitab sellele, et ta oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oma töösse pidanud nägema, et tegu võib olla kahtlase kliendi või kahtlase päritoluga rahaliste vahenditega, ei ole põhjendatud, mis
1-20-3487 konkreetselt oleks pidanud A. Danchakis selliseid kahtlusi tekitama ja kuidas on see seotud teadmisega rahapesu faktist.
46.Maakohus ei ole otsuses väitnud, et mingid nõutavad dokumendid jäeti üldse kliendi poolt esitamata või olid sisu poolest kahtlased või viitasid rahapesukahtlusele. Asjaolu, et dokumendid esitati viimasel hetkel, ei viita asjaolule, et tegu võib olla rahapesuga ja seda pole otsuses otsesõnu ka väidetud. Samuti ei ole kohus leidnud, et klient jättis mõnele küsimusele vastamata või jäi A. Danchaki poolt mõni küsimus kliendi või tehingute kohta küsimata. Kohus on ette heitnud A. Danchakile arusaamatult seda, et tal tekkis nii palju küsimusi ja et need said vastuse alles viimasel võimalikul hetkel. Süüdistuses nimelt räägitakse sellest, et jäeti kontrollimata ja tuvastamata, mitte seda, et A. Danchak esitas liiga palju küsimusi ja need said vastuse alles viimasel hetkel.
47.Kõik etteheited selle kohta, et A. Danchak jättis rahapesu tõkestamise kontrolli piisava hoolsusega läbi viimata, on ümber lükatud kohtus uuritud e-kirjavahetusega ja kliendi esitatud dokumentidega (kaitsekõnes loetletud ja analüüsitud tõendid, kaitsekõne lk 16-31), millest nähtub, et A. Danchak viis kontrolli käigus läbi laiendatud/kõrgendatud hoolsusmeetmed (enhanced due dilligence). Nendel kaitsja argumentidel ja analüüsil maakohus otsuses ei peatunud ega toonud välja ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et A. Danchak jättis midagi konkreetselt tegemata või kontrollimata, samuti ei ole toodud ühetegi põhjendust, mis lükkaks ümber A. Danchaki ütlused ja eelviidatud kirjalikes tõendites kajastatu. Kohtule DVD-l üle antud ja uuritud kirjavahetus ning GFC andmebaasi salvestatud dokumendid (SharePoint) kinnitavad, et A. Danchak GFC juhatuse liikmena ja rahapesu tõkestamise eest vastutava töötaja asendajana tegi kõik selleks, et minimeerida rahapesu riske GFC-s – võttis kasutusele C Ltd kontrollimise käigus kõrgendatud hoolsusmeetmed ja tegi seda nõutaval tasemel.
48.Kohtu järeldus selle kohta, et A. Danchak pani toime rahapesu otsese tahtlusega, ei ole jälgitav ega vasta tuvastatud asjaoludele. Ei ole arusaadav, kellele heidetakse ette seda, et ML jättis oma kohustuse täitmata puuduliku vene keele oskuse tõttu. Maakohus ei pidanud ML ütlusi usaldusväärseks ja seejärel asus seisukohale, et A. Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta soovib jätta mingit muljet ja varjab asjaolu, et AML töötaja ülesandeid täites oli tal lihtsam AŠile vastu tulla ja tema korraldusi täita. Maakohtu arutluskäik on niivõrd segane, et pole aru saada, millised A. Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta soovib midagi varjata, kuna eelnevalt on kohus tsiteerinud ML ütlusi. Samuti pole otsusest aru saada, milline oli AŠ korraldus või palve A. Danchakile, millele A. Danchak pidi vastu tulema ja mida jättis seejuures A. Danchak tegemata või tegi ülemäära selliselt, et sellega rikuti seadust või korda ja/või pandi toime rahapesu. Nimelt kohtule esitatud kirjalikud tõendid viitavad sellele, et vaidlusalune klient edastas osa vastuseid A. Danchaki täiendavatele küsimustele vene keeles, seega pole inglise keeles suhtlemine viidatud kolme isiku vahel tõendiks, mis viitaks, et ML ütlused pole usaldusväärsed. Samuti pole võimalik kohtu arutluskäigust aru saada, kuidas see kinnitaks asjaolu, et A. Danchak soovis midagi varjata.
49.Kohtuotsusest jääb mulje, et A. Danchak tõstis vaidlusaluse kliendi makselimiite kuidagi kergekäeliselt ja põhjalikult kontrollimata (millega pole kuriteokoosseis samuti täidetud, kuna kohus heidab ette hooletust ja pealiskaudsust). Selle järelduseni jõudmine pole jälgitav. Maakohtus uuritud tõendid selgelt viitavad sellele, et limiitide tõstmine polnud tavapäratu ja see oli kooskõlas kehtivate reeglitega. Seega ei vasta tegelikkusele kohtu järeldus, et A. Danchak ei kontrollinud ja jõudis arusaamatult erinevale otsusele sama taotluse puhul. Nii
1-20-3487 süüdistuses kui ka otsuses on jäänud igal juhul välja toomata, millise seaduse, reegli või korra vastu eksiti nii juhul, kui jäeti limiidid tõstmata kui ka juhul, kui neid tõsteti. Kui A. Danchak oleks olnud teadlik ja soovinud toime panna rahapesu C Ltd-ga seotud tehingute aktsepteerimisega ja maksete kinnitamisega tahtlikult ja teades või eeldades, et need on seotud rahapesukahtlase rahaga, pannes selle toime grupiviisiliselt – poleks ta ilmselgelt jätnud taotlust päevalimiidi tõstmiseks aktsepteerimata. Puudub igasugune loogiline selgitus, miks oleks A. Danchak pidanud sellisel juhul taotluse aktsepteerimata jätma. Seega A. Danchak reaalselt ja sisuliselt kontrollis kliendi C Ltd tehinguid ja kui saabus kliendi taotlus limiidi suurendamiseks, mis ei vastanud nõuetele ja ei esitatud selle kohta dokumente ja põhjendusi, siis jättis selle aktsepteerimata.
50.Maakohus pole otsuses põhjendanud, miks A. Danchak kohtu hinnangul vastutas kliendi konto avamisel piisava dokumentatsiooni olemasolu ja kontrolli eest, kuigi see polnud A. Danchaki ülesanne ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid. Konto avamise protseduuri ja isikute kohta, kes konto avamise puhul kontrollivad dokumente ja kes konto avavad, on kohtus uuritud hulgaliselt tõendeid ja need ei kinnitanud, et see oleks olnud juhatuse liikmete, A. Danchaki või MR ülesanne. Seega A. Danchak ei otsustanud ega osalenud kliendi konto avamise protsessis ega dokumentide piisavuse otsustamises, konto avamisel ja seda pole ka kohus otsuses põhistanud. Tulenevalt sellest ei vasta kohtu järeldused tuvastamist leidnud asjaoludele. Ühelgi uuritud tõendil, mis olid seotud kliendikonto avamisega, kliendisuhte loomisega ja nendeks vajalike dokumentide kogumisega, pole peale AK ja A. Dremovi allkirja teiste isikute allkirju ega nime. Samuti ükski tõend ei viita sellele, sh ka mitte A. Danchaki ütlused või GFC andmebaasi salvestatud andmed, et ta oleks pidanud vastavalt asutuse sisekorra reeglitele kontrollima kliendi tausta kliendisuhte loomisel ja küsima dokumente konto avamisel.
51.Väär on süüdistuse väide selle kohta, et pärast maksekonto loomist laekus kohe C Ltd. kontole raha 2,88 miljonit eurot. Nimelt kohtule üle antud tõendid (ja isegi süüdistusakti enda väited, mis järgnevad antud eksitavale lõigule) kinnitavad, et raha laekus alles 27. aprillil 2018, s.t ligi 5 kuud hiljem. Kohtus uuritud kirjalik tõend ehk Finantsinspektsioonile edastatud vastus klientide kohta kinnitab, et C Ltd. konto avati 7. märtsil 2018. Seega oli põhjendatud ka A. Dremovi poolt hiljem, s.o raha laekumisel, uuendatud KYC (tunne oma klienti) ankeedi küsimine ja alles siis kliendilt tehingute ja äripartnerite ning kõigi detailandmete küsimine. A. Danchak kontrollis KYC ankeeti, mis oli uuendatud andmetega ja seal olid täidetud kõik vajalikud andmeväljad. Kohus pole seda arvesse võtnud. Kuna tegu oli jahtlaeva Alexandra müüki vahendanud tunnustatud maakleriga, kellelt raha laekus C Ltd-le, polnud ülekantud raha päritolus alust kahelda. Lisaks olid esitatud tehingute kohta hulgaliselt dokumente. Selle kohta andis A. Danchak ka põhjalikult ütlusi ja seda kinnitab kirjavahetus ning dokumendid, mida klient edastas GFC-l. Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et A. Danchakil ei olnud kliendisuhte loomisel ja kliendi konto avamisel mitte mingit rolli ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid.
52.A. Danchak oli isik, kes nõudis kliendihalduri A. Dremovi kaudu kliendilt välja kõik tehingute aluseks olevad dokumendid – AML töötaja asendajana (astudes sellesse rolli siis, kui AML töötaja pidi vastavalt reeglitele ja juhenditele seda tegema asuma) ja tegi päringuid tehingute ja tehingupartnerite tausta kohta ning raha päritolu kohta. Kohtus leidis kaitsja
1-20-3487 hinnangul tuvastamist, et GFC teine juhatuse liige MR oli rahapesu tõkestamise valdkonna eest vastutava juhatuse liikmena isik, kes nelja silma reeglit täites, kinnitas omakorda läbi viidud rahapesu tõkestamise kontrolli kliendi C Ltd. osas koos A. Danchakiga. Viidatud kaitsekõne argumendid jättis maakohus täielikult tähelepanuta.
53.Kohtu arutluskäik, et GFC juhatuse liige A. Danchak ja kliendihaldur A. Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada on arusaamatu, pole jälgitav ja on vastuolus kohtuotsuses mujal toodud seisukohtadega. Samuti ei vasta kohtu argumendid tegelikult tuvastamist leidnud asjaoludele. Arusaamatuks jääb, mida heidab kohus konkreetselt ette A. Danchakile olukorras, kus advokaadibürood olid koostanud põhjalikud protseduurireeglid ja tõendid kinnitavad ka seda, et neid järgiti – mitte ükski kohtu poolt välja toodud tõend ei kinnita, et protseduurireegleid ei järgitud. Maakohus pole välja toonud, millised reeglid ja juhised konkreetselt olid kehtestamata ja millist seadust või protseduuri/juhist ei järgitud või jäeti kehtestamata. Samuti kohus pole viidanud, millist konkreetset seaduse või protseduuri reeglit või juhist ei järgitud või milline protseduurireegel jäeti kehtestamata, mis takistas kliendi esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist.
54.ML kohustuseks oli tulenevalt tõenditest koostada ja välja töötada protseduurireeglid GFC-s. Samas heideti selle tegemata jätmist A. Danchakile. Ükski tõend, mida kohtus uuriti, ei kinnita, et selline kohustus oli A. Danchakil. Tõenditega leidis tuvastamist, et ML ülesannete adekvaatset täitmist pidi kontrollima tema vahetu ülemus MR (süüdistuse ajaperioodil). Kaitsja esitas kohtule tõendina A. Danchaki ja MR juhatuse liikme lepingud, mida uuriti ja mis kinnitavad, et süüdistuse ajaperioodil ei olnud A. Danchaki ülesandeks juhatuse liikmena ka kontrollida ML (AML töötaja) tööd ja teha teateid ML puudumisel Finantsinspektsioonile.
55.Süüdistuses pole konkretiseeritud, milliseid koolitusi oleks pidanud veel läbi viima lisaks neile, mis juba niigi regulaarselt toimusid. Maakohus ei konkretiseeri otsuses ka väidet selle kohta, miks otsuses leitakse, et tegelikkuses on tõendamist leidnud, et „saadud dokumentidesse ja vastustesse põhjalikult ei süvenetud“. Lõppjäreldus, et GFC juhatuse liige A. Danchak ja kliendihaldur A. Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada, vastab mitte otsesele tahtlusele A. Danchaki tegevuses, nagu otsuses eelpool viidatakse, vaid ettevaatamatusele, mis välistab kuriteokoosseisu.
56.Tunnistaja (AML töötaja ML) ei ole ülekuulamisel kordagi väitnud, et ta ei jõudnud sisemise veendumuseni kliendi C Ltd. tehingute puhul ja seetõttu pidi tehingule loa andma A. Danchak. Selline vale faktiväide esineb nii süüdistuses kui ka prokuröri süüdistuskõnes, millest kohus on lasknud end eksitada. Tegelikkuses sellised faktid kohtulikul uurimisel pole kõlanud. Nimelt prokuratuuri esitatud süüdistuses on väide, et AŠ survestas A. Danchaki ja MLa, et viimased kinnitaks C Ltd. ebaseadusliku päritoluga rahaga maksed, millega pandi toime rahapesu. Seejuures on aga kohus väljunud süüdistuse sõnastusest, leides, et A. Danchak ise kinnitas/lubas tehingud, kuna ML sisuliselt seda ei olnud nõus tegema (vt tsiteeritud otsuse lõik). Tegelikkusele ei vasta süüdistuse järeldus, et ML survestati kontrolli mitte läbi viima, nagu märgitud süüdistuses ja järeldatud otsuses. Lisaks sellele pole ML kohtus kinnitanud, et ta poleks C Ltd makseid kinnitanud või et need olid kahtlased maksed, mille kohta oleks pidanud tegema teate RAB-ile. Seega süüdistuses märgitud asjaolu, et AŠ
1-20-3487 oleks andnud korralduse jätta maksete, s.t tehingute tausta ja raha päritolu kontrollimata, pole kinnitanud ML kohtus tunnistajana ega ka mitte A. Danchak. Väärib rõhutamist ja eraldi väljatoomist, et A. Danchak selgitas kohtus, et AŠ aeg-ajalt andis korraldusi teatud GFC klientide puhul kiiremini kontrolli läbi viia – seada mõne kliendi prioriteetsemaks, mõnede klientide maksete kontrollimisel. Samas A. Danchak kinnitas, et see ei tähendanud seda, et tema või tema teada mõni teine GFC töötaja oleks selle tõttu jätnud mingid küsimused kliendilt küsimata või raha päritolu kohta dokumendid välja nõudmata. Seda pole kinnitanud ka ükski teine tunnistaja – ei C Ltd kohta ega ka teiste äriühingute kohta. ML ütlustest on näha, et selle tunnistaja ütlused, ei saa kuidagi kinnitada rahapesu toimepanemist ühegi GFC töötaja ega juhatuse liikme poolt, seoses C Ltd-ga, kuigi süüdistuses ja süüdistuskõnes nii väideti. Ka ei kinnita ükski uuritud tõend, et antud kliendi puhul ei järgitud juhendeid ja protseduurireegleid või jäeti midagi kiirustades tegemata, kuna rahapesu tõkestamise eest vastutaval töötajal selline siseveendumus puudus, nagu on jõutud valele järeldusele kohtuotsuses.
57.On olemas tõendid selle kohta, et A. Danchak rakendas tõhustatud hoolsusmeetmeid GFC-s kõigi kõrge riskiga klientide puhul, seda on kinnitanud kohtus üle kuulatud GFC töötaja tunnistaja T. Seda ta tegi ka C Ltd osas – nimelt kirjavahetusest AŠ ja A. Danchaki ning A. Dremovi vahel nähtub, et AŠ heidab ette A. Danchakile, miks viimane küsib kliendi C Ltd kohta nii palju küsimusi. Vastav e-kirjavahetus kinnitab et A. Danchak küsis, vaatamata sellisele AŠ märkusele välja kõik dokumendid ja esitas kliendi äritegevuse ja raha päritolu kohta kõik ammendavad küsimused, millega täitis nõuetekohaselt kõik rahapesu tõkestamise nõuded GFC-s, vastavalt kehtestatud juhenditele ja reeglitele.
58.19. veebruari 2020. a jälitustoimingu protokolli lisaks olevast elektroonilisest kaustast ja selles sisalduvad tõenditest nähtub, et 30. mail 2018 kell 12:32 on GFC Info e-postiaadressile, saadetud XXX e-kiri. Sellega klient ongi edastanud GFC-le ja kliendihaldurile A. Dremovile täiendavad dokumendid A. Danchaki palvel, kes viis läbi täiendavad ja laiendatud hoolsusmeetmed. Seega kinnitab see üheselt, et A. Danchak tegi rahapesu tõkestamisega seotud kontrolli nii, nagu seda nõuab seadus. Nimelt kontrollis A. Danchak GFC töötajana ja olles AML töötaja rollis kliendi tehingute tausta ja seaduslikkust enne maksete kinnitamist. A. Dremovi kaitsja apellatsioon
59.Kaitsja Indrek Västrik taotleb tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022 otsus ja teha uus otsus, millega mõista A. Dremov talle esitatud süüdistus õigeks ja sellega seoses rahuldada taotlus menetluskulude ning põhjendamatult kinnipidamise hüvise väljamõistmiseks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
60.Maakohus on lugenud tuvastatuks mitmeid asjaolusid (enamikuga apellant nõustub) ja teinud sellest tulenevaid järeldusi. On võimalik, et formaalselt ei vasta töötaja ametijuhendis vastavatele nõuetele, sellest ei järeldu otseselt, et töötaja ei ole võimeline tegema temale töölepingu järgi määratud ülesandeid. Maakohtu järeldus, mille kohaselt formaalne mittevastavus nõuetele viitab rahapesule, ei ole põhjendatud, kui isegi tinglikult möönda, et isikule esitatud tööalased nõuded ei ole töölepingu sõlmimisel täidetud.
1-20-3487
61.Maakohus viitas mitmel korral sellele, et A. Dremov ei täitnud oma tööülesandeid hästi. Kaitsja möönab võimalikke vigu süüdistusaktis esitatu kohta selles mõttes, et tööülesannete täitmisel neid võis esineda, kuid ei esinenud kaudset tahtlust, rääkimata otsesest tahtlust toime panna rahapesu. Kohtuotsuses puuduvad usutavad viited sellele, et süüdistatav teadis sellest, et võimalikult proovitakse nn pesta raha (jaht Alexandra kaaperdamise mõttes) ehk süüdistatav ei teadnud ja ei pidanudki teadma võimalikust eelkuriteost. Isiku süüdimõistmine rahapesukuriteos eeldab isiku teadmist eelkuriteost. Kohtuotsusest selline võimalik teadmine A. Dremovi suhtes ei nähtu. Seega on kohus eksinud põhjendamiskohustuse mõttes ja seaduse kohaldamise mõttes. Eeltoodud järeldus on maakohtu poolt ekslik ja apellant taotleb ringkonnakohtul maakohtu seisukohad ümber lükata. Uus menetlus ringkonnakohtus
62.Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus selgitas, et võttes arvesse senise menetluse kulgu lahendab ta kriminaalasja uuel arutamisel kaitsjate apellatsioonid Harju Maakohtu
15.detsembri 2022. a otsusele, v.a osas, mis puudutab T. Järviste süüditunnistamist ja karistamist KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 - § 25 lg 2 järgi. Tulenevalt Riigikohtu juhistest palus ringkonnakohus prokuratuuril esitada 28. maiks 2024 vastuse järgmistele küsimustele:
Millistele RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu alternatiivi(de)le vastab süüdistatavate käitumine?
Kas KarS § 394 lg 2 p-des 1 ja 3 sisalduva süüteokoosseisu subjektiivne külg on täidetud (vt RKKKo 1-20-3487/398, p-d 31-33)? Millised kohtumenetluses uuritud tõendid seda kinnitavad?
Juhul kui kohus peaks leidma, et süüdistatava(te) käitumine ei ole käsitatav rahapesu täideviimisena, kas see võib vastata rahapesule kaasaaitamise tunnustele? Millisele RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu alternatiivi(de)le vastab sel juhul täideviija käitumine?
63.Kaitsjad ja süüdistatavad said seejärel esitada ringkonnakohtule e-toimiku kaudu kirjalikke seisukohti kuni 25. juunini 2024. Prokuröri seisukoht
64.Prokuratuur esitas 27. mail 2024 ringkonnakohtule vastuse, mille seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
65.Süüdistus on üles ehitatud selliselt, et eelkuriteo ja rahapesutoimingute faktiliste asjaolude kirjeldusele (lk 30-34) järgneb teo toimepanemise hetkel kehtinud RahaPTS redaktsioonide ülevaade ja seejärel on tehtud kokkuvõte isikute tegevusest. Seega on süüdistuse lk-l 36 ka selgelt välja toodud: “Arvestades, et C Ltd kontole laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii AŠil kui A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga ning A. Dremov, jättes täitmata seadusest toodud nõuded avas AŠ ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ja lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid, varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses (rohkem kui KarS § 12 1 lg-s 2 nimetatud 40 000 eurot).“ Seega vastab isikute tegevus RahaPTS § 4 lg 1 p-dele 1 ja 3.
1-20-3487
66.RahaPTS § 4 lg 1 p 1 puhul seisneb muundamine asjaolus, et algselt C S.A.-le kuulunud jaht Alexandra vormistati ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt C Ltd nimele ja seejärel müüdi Aqua Marine Yachts Monaco ja Breezedays Investments vahendusel Suurbritannia ning Põhja-Iiri Ühendkuningriigis registreeritud äriühing Preston Development Ltd-le. Müügist laekunud raha kanti GFC-s avatud arveldusarvele. Seega läbi GFC avatud arvelduskonto muundati vallasvarana käsitletav luksusjaht nõudeõiguse vastu, mille väärtuseks oli 2,88 miljonit ja mille täitmise kohustust sai nõuda GFC-lt. Läbi selle tegevuse abistasid GFC töötajad ja juriidiline isik tervikuna kuritegelikus tegevuses osalenud isikut ja varjasid vara tegelikku päritolu. RahaPTS § 4 lg 1 p 3 puhul saab edasisi kandeid GFC kontolt Hiina äriühingutele käsitleda vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamisena ja ka varaga seotud muude õiguste varjamisena. Läbi kannete loodi olukord, mil omastatud jahi müügist saadud vahendid kanti kolmandale osapoolele uude jurisdiktsiooni ja läbi selle raskendati oluliselt vahendite seostamist jahi algse omanikuga, seega varjati vara olemust, päritolu, asukohta ja ka omandiõigust, mh varjati ka varaga seotud muid õiguseid. Kriminaalmenetluses tuvastati, et jaht oli omanikule tagastades saanud olulisi kahjustusi, sh põlenud, seega tekkis olukord, mil omanikul ei olnud nõudeõigust jahi müügist saadud rahale ning samuti sai ta tagasi vara, mille väärtus ei olnud enam endine.
67.Prokuratuuri hinnangul on süüteokooseisu subjektiivne külg täidetud. Eelkõige tõendavad isikute subjektiivset süüteokoosseisu jälitustegevusega kogutud tõendid. Lisaks rõhutab prokuratuur ka seda, et tulenevalt Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni (Strasbourgi konventsioon) artikkel 6 ja Euroopa Nõukogu konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (Varssavi konventsioon, mis ei ole ratifitseeritud) artikkel 9 kohaldamiseks on korduvalt sedastatud, et teadmine, tahtlus või eesmärk selles lõikes nimetatud kuriteo koosseisulise elemendina võib järelduda objektiivsetest asjaoludest. See viitab otseselt sellele, et juhul kui menetluse käigus on tekkinud piisavalt alust arvata, et tegemist on rahapesu toimepanemisega ja teo objektiivne pilt, mis on olnud tulenevalt Finantsinspektsiooni ettekirjutustest kõigile süüdistatavatele enne süüdistuse etteheite keskmeks olevate rahaülekannete teostamist olnud teada, viimast toetab, piisab sellest, et jaatada rahapesu toimepanemist, mitte sellele kaasaaitamist.
68.Eestile siduva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1673 artikkel 7 kohaselt peab kriminaalvastutus laienema ka juriidilistele isikutele, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku esindusõigusliku, otsustusõigusliku või kontrolliõigustega isiku poolt, samuti, kui puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu osutus võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses tegutsev isik on toime pannud rahapesu (art 7). Kuna Eestis kehtib juriidilise isiku süü tuvastamiseks tuletatud vastutus, siis tuleb RahaPTS nõudeid tõlgendada kooskõlas antud sättega ja seetõttu tuleneb isikutele kõrgendatud hoolsuskohustus, mis paneb neile ka kohustuse olla selle valdkonna reeglitega kursis ja harida ennast valdkonna viimaste suundumustega, et tuvastada rahapesu tüpoloogiaid. Seega ei saa seda sätet tõlgendades asuda tavalise keskmise isiku positsioonilt hindama, kas süüdistatavad said aru nende tegude keelatusest või mitte ja kas nad pidid üksnes möönma rahapesu võimalikkust või sellest aru saama. Võttes arvesse antud kaasuse asjaolusid (ebatüüpilised rahaülekanded, mis ei ühtinud äriühingu esialgse äriplaaniga, tagantjärgi esitatud dokumendid, mis ei tulnud äriühingu seadusliku esindaja kaudu, vaid mille edastas AŠ ja raha kontole kandmise järel selle kohene edasikandmine suurtes summades riiki, mille osas pidi teostama kõrgendatud järelevalvet ja
1-20-3487 muu äritegevusele viitva puudumine kontol) said nii A. Dremov, A. Danchak kui ka T. Järviste aru, et nende ebapiisavad kontrollimehhanismid GFC-s soodustavad ja toovad kaasa rahapesu, viimast ei saa kuidagi õigustada ettevaatamatuse või hooletusega. Rahapesu võimalikkust GFC klientide poolt on T. Järviste ja A. Danchak möönnud ka omavahelises telefonivestluses.
69.Oluline on märkida, et GFC-s teostati Finantsinspektsiooni poolt kaks kohapealset kontrolli, milles tuvastatud puudused on suures osas üle kantavad ka C Ltd kontol toimunule. Esimese kontrolli tulemused edastati GFC-le enne C Ltd kandeid (raha laekus
27.aprillil 2018 ja edasikanded tehti ajavahemikus 11. mai 2018 - 7. juuni 2018). Finantsinspektsioon juhtis 25. jaanuari 2018. a kohtumisel GFC tähelepanu nende portfellis olevatele kahtlastele klientidele. Kuigi otseselt C Ltd kokkuvõtetes ei mainita, ei saa siiski väita, et üldised järeldused ei ole kuidagi ülekantavad teistele GFC klientidele, muu hulgas ka C Ltd-le. Mitteresidentide teenindamisele suunatud ärimudeli ja kliendibaasi korral on ilmne, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on tavapärasest oluliselt kõrgemad ning seetõttu oodatakse makseasutuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete hoolikat järgimist. GFC on vastupidi neid nõudeid pidevalt rikkunud. Kuna ka GFC organisatsioon oli oluliselt puudulik, tingis see õigusnorme eirava teenuse pakkumise. Teise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud ja GFC kommentaarid kohapealse kontrolli akti projektile näitavad, kui ebapädev oli GFC rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. GFC ei tajunud talle finantsteenuse osutajana laienevaid kohustusi, ei näinud riske, riskiindikaatoreid ja kahtlusi, mida oleks vaja tunda ja deklareerida, millele tähelepanu pöörata ja millest hoiduda. GFC ei olnud võimeline ära tundma kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ja kõik need riskid realiseerusid ka C Ltd kannete puhul.
70.Muuhulgas kinnitavad Finantsinspektsiooni järelevalve raportid ja nende poolt kogutu otseselt ka Riigikohtu tehtud otsuses välja toodut, et GFC tegevus suunitletigi teatud ajahetkel ümber selleks, et pakkuda mitteresidentidest klientidele teenuseid, mida muud Eesti makseasutused ja pangad ei pakkunud (nii Danske, Swedbank ABLV kui ka teised vähendasid oluliselt mitteresidentide portfelli). Seega muudeti GFC teadlikult makseasutuseks, mis teenindas rahapesu toimepanevaid ning suure rahapesuriskiga kliente, selleks, et teenida nimetatud teenuse osutamiselt võimalikult suurt kasu. Kuigi GFC algse loomise osas ei saa väita, et tegemist olekski olnud koheselt rahapesualase teenuse pakkumisega, kuid see kujunes selliseks aja jooksul turul valitsevate tingimustega seoses ja olukorda endale soodsas suunas ära kasutades. Viimast ilmestab T. Järviste 6. juunil 2019 kell 21:49 peetud kõne TRga (XXI kd, tl 116):“ Tead, kes mu kliendid on või? Tegelikult on minu kliendid sellised, et mul hakkas hästi minema peale seda, kui nad hakkasi-... hakkasid siin kõik laksama kinni oma arveldusarveid. Ja vaata rahapesijad... päris rahapesijad panid siit nagu kohe minema, (arusaamatu) Esiteks olid nendel asjad kõik juba tehtud nende aastatega / .../ Teiseks nad said aru, et siin hakatakse joppima, et ma arvan, et nad panid kõik minema. Esimene asi, et kui Verso pandi kinni, siis meil tuli suur laine, on ju? /.../ Kuule, ma ütlen sulle, pooltele me ütlesime ära ja umbes (arusaamatu) alles jäänud, (arusaamatu) igaks juhuks, me lihtsalt vaatasime, meile tundusid nad, noh, tead, parem mitte jebida, on ju /.../ Ok, allesjäänud pooltega, noh umbes jäi meil alles üks kolmandik, sest me nagu mingi ajajooksul selekteerisime oma küsimuste, kõike tead...kas sa arvad, et mingi suur ettevõte, e-eriti kui ta on veel natuke mingi kahtlaste tegudega, et sa arvad, et ta viitsib vastata mulle iga tehingu puhul seitsme paberiga mingile asjale?“
1-20-3487
71.T. Järviste ja A. Danchaki teadmisele, et GFC kliendid on keskmisest riskantsemad ning nende äri puudutab kahtlaste tehingute lubamist viitab alljärgnev: 4. oktoobril 2018 vestlevad A. Danchak ja T. Järviste (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106). A. Danchak soovib Tiiuga kohtuda, et näidata talle GFC numbreid, A. Danchak selgitab Tiiule: „E-ee, m-mm, 4 ma tahan homme arutada e-ee, noh, üldiselt ma näitan sulle veel numbreid. Lihtsalt me suhtlesime sinuga, ma rääkisin nii üldiselt. Ma võtan kaasa numbrid, mis, kuhu, kuidas, kui palju teeniti, kus ja mis? Ja on hetked meie töös e-ee, noh, see on nii, et sa mõistaksid, millest homme juttu tuleb, see tähendab. Me oleme finantsfirma, mis on regulaatori järelevalve all, me e-ee oleme juhatuse liikmed, kes kannavad vastutust. Me peame olema sobivad ja nõuetekohased ja nii edasi ja nii edasi. Ja samal ajal on meil firmas e-ee osa arvutusi, e-ee, mis on seotud e-ee töötasuga, noh, seal... mm minu oma, M, seal, noh, seal veel S oma, noh, väike osa. Aga mis nõuab küsimuste lahendamist. Ma räägin praegu ainult sellest rahast, mis e-ee, milles me algselt kokku leppisime. Aga see tuleb sisse veidi teistmoodi.“ Edasise vestluse käigus küsib T. Järviste Danchakilt „Kas minu Andrei teab sellest samuti?“ 5. oktoobri 2018. a kõnes (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106) selgitab A. Danchak T. Järvistele, et neil on veel kaks kuud aega kliente koguda ja et neid veel ei pandud kinni. Koguda niiöelda varuks ette kliente, võtta neilt raha. A. Danchak räägib, et managerid leiavad kliente, aga M ei ava kontosid tema hinnangul piisava kiirusega. Seega on T. Järviste teadlik Finantsinspektsiooni GFC kontrollil avastatud puudustest, kuid sellele vaatamata lubab ta juhatuse liikmel kliente juurde koguda ja neilt raha vastu võtta. Ka asjaolu, et A. Danchaki meelest peaks teine juhatuse liige kontosid kiiremini avama, viitab sellele, et oluline oli saada kliendilt kätte tema vahendid, muu ei olnud GFC juhatuse liikme A. Danchaki jaoks oluline. A. Danchak vestleb klientide kiirema liikmeks võtmise osas samal päeval ka MRga (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106), kes ütleb, et tema jaoks ei ole vastuvõetav, kui jurist on dokumentide peale kirjutanud lihtsalt OK. 7. novembril 2018 vestlevad ka T. Järviste ja MR (kd XX, tl 107-249, kd XXI tl 1-126) ja kõnes selgitab MR T. Järvistele, et PWC teeb GFC-le hinnangut klientide kohta ja lisab „Neid ei ole palju, aga need on natukene nagu siuksed... pahad kliendid.“ Mille peale T. Järviste ütleb: „Keerulised, öelgem! (Arusaamatu) kultuursete sõnadega. Aga...“ ja lisab „Mul on parem, kui ma ei teagi üldse, ütlen ma selle peale kogu aeg. (Arusaamatu) täiesti klaaride silmadega vaatan kõikidele otsa. /.../ Või nagu ma olen ise öelnud, et raamatupidaja ei pea üldse palju teadma. Kui teda välja kutsutakse, siis ta räägib täpselt seda, mida tema teab. (Naerab) Läbirääkimisi raamatupidajaga ei ole mõtet pidada. Tuleb nagu ise otsustada ja teada, mis on tõsi ja mis ei ole. Või noh, kuidas asjad käivad... Aa, okei. Aga selle teed... Te saate midagi sinna kokku pusitud vä?“
72.Eriti ilmekaks näiteks on siinkohal T. Järviste ja A. Danchaki vahel 1. veebruaril 2019 peetud kõne (kd XXII, tl 20-248), mille käigus A. Danchak selgitab T. Järvistele: „Jah. Meil pole võimalust niimoodi edasi minna. Noh, see tähendab, me pidevalt, noh. Kui vanasti sain ma planeerida midagi, siis nüüd reguleerimise tõttu, jah, selle tõttu, et meid sunnitakse tegema üht, teist ja kolmandat, noh, see tähendab, mina poleks kunagi, näiteks, sellist sõelumist/seiresüsteemi võtnud, mis me võtsime. Aga Finantsinspektsiooni kontrolli valguses ja selle tõttu, et kõik praegu ee panevad AML-le rõhku, noh, ilma selleta enam ei saa. Noh, see tähendab, ei saa öelda, et meil on võrgu-, noh, seda peab detailselt näitama. No meil on võrguotsingutööriist, aga me ei saa enam võrgu-otsingutööriista kõiki tehinguid panna, see tähendab, me peame seda automatiseerima. Selleks, et automatiseerida, tuli meil osta Accuity.
1-20-3487 Sellegipoolest olen ma veerand kulusid alla saanud - ma võtsin Olt, noh, see tähendab, meie, meil on temaga kokkulepe, et ta katab mul neljandiku kulusid - kakskümmend viis protsenti. Noh, see B.“ /.../ „Aga need surevad välja, nagu mammutid. Isegi need ettevõtted, kellel õnnestus litsentsid saada ja hakata midagi tegema, kuid ei ole kliendibaasi — nad surevad välja. Sest et neile surutakse peale reguleerimist, neid purustatakse selliste nõuete abil. See on ka meie jaoks tegelikult väga valus. Noh, meie oleme ääre peal, väga ääre peal. See tähendab, praegu viis tuhat me leiame“. T. Järviste jutu käigus vastab A. Danchakile: „No ma ütlen sulle nii – isegi kui me praegu võtaksime, see aitaks meid vähe, sest et me juba töötasime ääre peal, noh, meil on raske töödelda isegi neid kliente, kes meil on. Nad on tegelikult keerulised ja me peame tõesti nüüd keskenduma riskijuhtimisele, et kõik kokku tõmmata. Muidu pannakse meid lihtsalt pärast kinni. Aga me ei pane ju päriseks kinni, noh, me ei pane ju ust päriseks kinni.“ Seejärel selgitab A. Danchak Tiiule, et on vaja otsida uusi investoreid ja selgitab: „Ja, ja. Kligmaneid pole siia vaja. B? No ei tea, mis tingimustel ta seal on ja mida ta mõtleb. Mina oleksin tegelikult otsinud põhimõtteliselt kedagi teist. Ma võin nendele, noh, isegi nende seast, kes meil seal kliendiks on, kellel on, noh, raha, ma võin „õngeritvasid visata" nagu, seal, keda see huvitada võib. Sest et kõik mõistavad, et kõik liigub selles suunas, et Väikseid mängureid ei jää, see tähendab, pesulaid ei jää. Peab mingeid omasid, noh, see tähendab, kõik peavad aru saama, kus neid hakatakse edaspidi teenindama. Edaspidi hakkavad pangad reegleid ette ütlema.“ Viimased kõned näitavad otseselt, et T. Järviste teadis vägagi hästi, mis toimus tema loodud asutuses, kuid vastutuse vältimiseks lõi teadvalt kuvandi, et ta ei soovi tegelikest asjaoludest infot, mis aga on otseses vastuolus tema, kui nõukogu esinaise kohustustega ja ka tegelike teadmistega.
73.Ka on tuvastatud, et T. Järviste ja A. Danchak allusid AŠ survestamisele ning lubasid hoida lahti kontosid, mis tegelikkuses oleks tulnud kõrge riski tõttu sulgeda:
6.veebruaril 2019 kell 17:50 vestlevad omavahel A. Danchak ja T. Järviste (kd XIX, tl 62250 kd XX tl 1-106). A. Danchak räägib, et nad võtsid vastu otsuse panna kinni Kligmani grupi kontod, kuna nad teadsid ka varem nendest klientidest ja nüüd oli FI aktis ka seda mainitud. Kõne käigus selgitab A. Danchak:“ Eee...Andrei, vaat, tuli, noh, me temaga olime...ta pöördus minu poole ja räägib, vaat, sellise ja sellise ettevõtte jaoks ei ole vaja kontosid kinni panna, sest et D väga palub. Muidu ta ei anna raha. Ee...raha selle järgi...mida te seal allkirjastasite“. Nimetatu viitab sellele, et AŠ survestaski talle vajalike isikute kontode suhtes tegema erandeid, mis ei olnud tegelikult juhatuse ja GFC teiste töötajate otsustega kooskõlas ja sellest teadis ka T. Järviste. Sarnase surve avaldamine on tuvastatud ka C Ltd konto avamise ja rahaülekannete teostamise osas. Seda on kohtus kinnitanud nii ML kui ka A. Dremov ja A. Danchak. 26. juunil 2019 vestlevad omavahel T. Järviste ja AŠ (kd XXIV, tl 24-100). Omavahel arutatakse seda, et A. Danchakist on vaja lahti saada, muidu võib ta hakata salvestama või kirja panema midagi. Nimetatu viitab otseselt sellele, et T. Järviste ja AŠ teavad ja tajuvad, mida A. Danchak saab nende vastu kasutada ning ohu kõrvaldamiseks on neil vaja välja mõelda võimalusi, kuidas A. Danchak ei saaks neid kompromiteerida. 1. juulil 2019 kell 14:11 vestlevad omavahel T. Järviste ja AŠ (XX kd, lk 84 jj). AŠ selgitab:“ Mul oli huvi sulle raha teenida... pensioni tarbeks“ ja T. Järviste selgitab:“ Noh, ei õnnestunud. On vaja edasi, nüüd tuleb kogu see pudru laiali jagada.“ /.../ „Ei ole vaja meelt heita, on vaja öelda, mida sa hakkad praegu tegema, noh, ja sa ei pea seda üldse mulle selgitama, et te tegite tööd, minult ei küsitud mitte midagi...“ ja AŠ vastab: “Ma ei arva.“ T. Järviste lisab ka järgnevat: “Jah, kuid nüüd pead sa nende
1-20-3487 debiilikutega ära lõpetama, (arusaamatu) sa ei saa sinna tänavalt mitte kedagi võtta. Kas sa sellest vähemalt saad aru... ah ei, ei mida ma sinuga räägin, ma ju räägin nüüd niikuinii kõiges vastu. Mida see sind praegu aitaks, et sa ütlesid, et koos nende debiilikutega ei ole võimalik mitte midagi teha?“ Kõne viitab väga hästi T. Järviste teadmisele ja juba tema soovitus AŠile, et tänavalt ei saa kedagi võtta näitab, et T. Järviste on teadlik probleemidest GFC-s.
74.Kui läbi menetluse on T. Järviste proovinud jätta muljet, et ta ei saa üldse aru, mis on rahapesu ja milles see seisneb, siis tegelikkuses nähtub tema poolt peetud vestlustest, et ta mõistis riske suurepäraselt. 17. mail 2019 vestelevad omavahel T. Järviste ja LR (kd XIX, tl 33-57) viimase lahkumise soovist GFC nõukogust. Kõnes ütleb LR T. Järvistele:“ Sellepärast, ma ei olegi ju mingi nõukogu. AŠ on nõukogu ja mul ei ole võimalik lihtsalt nagu olla seal, seal kohas, kus minu peale karjutakse.../.../ Ei, noh, ta oli paanikas, sellest ma saan ju aru ja ja ma, see ei ole põhjus, et ta röökis, aga põhjus oli see, et reaalselt mul puudub võimalus teostada seda nõukogu... nõukogu ülesannete täitmist. Et... kuna me sinuga midagi räägime, ja siis tuleb selline nagu hoopis teine käsk AŠilt, kes ei ole nõukogu, vaata, et see on nagu äriseadustikus lihtsalt, nagu noh, see on võimatu.“, millele T. Järviste vastab: „Jaa, aga no me ju teame, et ta on meie hall kardinal.“ Arutatakse edasi seda, et äkki saaks AŠ ka nõukogusse panna läbi Moncorneti, kuid sellele vastab LR, et FI ei kinnita tema kandidatuuri, kuna ta on osaline selles rahapesuskeemis, mille peale T. Järviste vastab: “ Seda ei saa anda. Okei. See oli küll tore... tore idee, aga läks kohe... läks kohe vett vedama. Okei.“ LR selgitab T. Järvistele ka seda, et ta peab oma tagasiastumise soovist rääkima ka Sle ja S ilma L ei jää üksi sinna, lisades juurde: „Nad ei ole mõl-.. ükski nõus tegema nii, et nad on juhatuses, aga tegelikult juhib A. Danchak. Ja see on selge sõnum, Tiiu. /.../Aga see ongi see vastuolu, finantsjärelevalve ja äri poole vastuolu praegu leidnud aset ja väljendus sellistes rikkumistes, sest Tiiu, ma näen lihtsalt, probleem on suurem. Tiiu, probleem on selles, et A. Danchak tahab raha teenida, on ju, aga teised juhatuse liikmed tahavad vastata... vastata finantsjärelevalve nõuetele. Ja see on see probleem.“ Kui Tiiu selgitab, et ongi vaja teenida, sest inimestele peab palka maksma, vastab LR talle, et FI paneb nad kinni, kuna olukord on kriitiline ja A. Danchak peab olema ainult projektijuht.
75.A. Danchaki teadmisele, et GFC-s ei olnud asjad korras, viitab 15. detsembril 2018 toimunud tema ja MR kõne (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106), milles räägitakse Moncornetist ja volikirja tegemisest, et Küprosel asjad korda teha. A. Danchak selgitab seoses FI järelevalvega „Me tegime kõik meist oleneva. Kui mitte tema need, vaat, mustad asjad, võimalik, audit ei oleks hirmul, ja võimalik, me oleks seda varem ära teinud ja oleks jõudnud.“ samuti lisab ta „Š ei too kunagi midagi head“. A. Danchak ja M arutavad omavahel ka seda, et osad dokumendid nad teevad valmis alles nüüd: „See on meie kohustus ja me täidame seda. Jah, me tunnistame, et varem selliseid adekvaatseid dokumente, oletame, ei olnud. Aga see ongi just nimelt eesmärk, ja see, et, noh, et M ei saanud hakkama“. Ka Finantsinspektsioonile esitatud vastuste osas on MR ja A. Danchak omavahel suhelnud eelkõige AŠile kuuluva Finbrokeri teemal, mille osas tegi Finantsinspektsioon oma lõppjärelduses ka etteheiteid, viidates, et äriühingu kanded tõstatavad kahtlusi rahapesus. 27. detsembril 2018 (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106) arutasid M ja A. Danchak skeemi, et Finbroker müüs intellektuaalset omandit Moncornetile. Kõnes selgitati neil oli IT suhe ja sellepärast tehtigi omavahel ülekandeid. A. Danchak selgitas sellepeale: „Ma arvan, et siin tuleb mingit ilusamat legendi rääkida.“ See viitab aga omakorda sellele, et Finbrokeri tegelikku tegevust tuli välja mõelda ja rahad olid suure tõenäosusega üle kantud hoopis
1-20-3487 muudel põhjustel. Finantsinspektsiooni küsimuste peale oligi vaja GFC juhatusel välja mõelda usutav legend, mis õigustaks nimetatud äriühingu kliendiks olemist. See omakorda on otseses vastuolus RahaPTS mõtte ja reeglitega. Makseasutuse juhatus peab kliente kontrollima, mitte nende äritegevuseks legende välja mõtlema. Laiemalt näitab see taaskord, et tegelikkuses GFC oma klientide äritegevusse ei süvenenud ja tehti valimatult ülekandeid nende tausta kontrollimata. Ka AŠ ise on 28. detsembri 2018. a vestluses VŠiga (LR oli tegelik vestluse pool) arutanud, missugust legendi peaks Finbrokeri tegevuse osas esitama. Sarnane tegevus realiseerus ka C Ltd tehingute osas, mil tegelikkuses esitati kannete aluseks olevad dokumendid hilinenult ja äriühingu tegelik deklareeritud majandustegevus ei kattunud kannete aluseks olevate selgitustega (nt ei toiminud tehingupartnerite kodulehed, rõivaste ostmise asemel näidati mingis selgituses hoopis puitmajade tarnet jne).
76.10. detsembril 2018 suhtlevad omavahel LR ja A. Danchak (kd XXIII, tl 1-131), räägitakse auditist ja A. Danchak ei taha, et audiitor teaks, mis neil GFC-s on ning selle asemel tahaks, et oma inimene seda teeks, kellega saaks teed minna jooma. Samuti on 10. aprillil 2019 A. Danchak pidanud vestlust LBga (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106), mille käigus viimane kurdab A. Danchakile, et ta käis detsembris GFC kontoris, kohtus A. Dremoviga ja temaga oli kokku lepitud skeem ning et A. Dremov kinnitas kõik ära. LB selgitab A. Danchakile „Tema ütles, et peavad olema maksed, seal, seadmete eest ja muu selline. See tähendab, kõik see on mul kirjavahetuses olemas ja. . , ja nii edasi. Ja kui praegu tuleb juba juttu sellest, et neid makseid teostada, tekivad meil iga kord mingid komplikatsioonid ja küsimused. Mis ei sobi?“. Ka eeltoodu viitab, et GFC töötajatel olid klientidega erikokkulepped ja enne maksete tegemist lepiti kokku skeemid, kuidas neid teostada. Nimetatu ei vasta aga kuidagi lubatavale äritegevusele maksevahendaja poolt. Arvestades, et ka C Ltd puhul esitati dokumente, mille metaandmetes on koostajana kirjas A. Danchak ning tehingute alusdokumendid tulid AŠ kasutuses olevalt meilikontolt, siis saab väita, et sellised kokkulepped ei olnud GFC-s tavapäratud, vaid pigem oli tegemist tavapärase praktikaga.
77.Isikute teadmisele, et GFC-d kasutatakse tehingute tegemiseks, mis ei ole lubatavad rahapesu tõkestamise reegleid nõuetekohaselt rakendades viitavad A. Danchaki ja T. Järviste kõned ja A. Dremovi ütlused kohtus. A. Dremov ei saanud enda rollist kliendihaldurina aru ja suhtus oma töösse sisuliselt kui vahendavasse rolli AML isiku ja kliendi vahel. Läbiotsimisel (XV kd, tl 10-26) A. Dremovi elukohas aadressil XXX, Tallinn leiti märkmik, mille vaatlusel (XV kd, tl 29-59) selgus, et tegemist oli ruudulisi lehti sisaldava märkmikuga, millesse A. Dremov oli kandnud oma päevaülesanded ja muuhulgas on ta märkinud ka ülesandeid, mida oli vaja teha seoses C Ltd.-ga. Arvestades, et C Ltd. oli Dremovi ja GFC ainus sellenimeline klient, siis ilmselgelt käivad kanded äriühingu kohta, mille puhul täna on esitatud rahapesu puudutav süüdistus. Muuhulgas nähtub nendest kirjutistest, et A. Dremov on endale märkinud tööülesanneteks vajaduse makseid tagasi lükata, küsida erinevaid dokumente, mh ka Hiina äriühingute kohta. Kui kõrvutada neid märkmeid teiste samadel lehtedel olevate märkmetega, mis käivad teiste klientide kohta, siis nähtub neist, et tegelikkuses on A. Dremov endale märkinud üles teemad nagu näiteks „apostillil suvalise aasta märkimine, vahe umbes 5 eurot, ootan tõendit firma volitatud esindajate kohta, lepinguosalised“, millele järgneb pikk loetelu äriühingute nimesid, tasu kolmandate isikute eest, kaks tegevusala, väljavõttest nähtub, et makstakse igasuguste asjade eest jne. Viimased näited märkustest viitavad, et A. Dremov tegi vaatamata oma kohtus antud ütlustele sisulist kontrolli äriühingute dokumentide,
1-20-3487 tegevusvaldkondade ja maksete osas, mis tema kohtus antud ütluste osas ei olnud tema tööülesanded, vaid rahapesu tõkestamise eest vastutava isiku ülesanded. Arusaadav on ka A. Dremovi püüd kohtus oma rolli haldurina pisendada ja väita, et tegelikkuses oli tema ülesanne GFC-s vaid vahendada küsimusi. See vabastaks ta ka vastutusest, sest siis saaks ta tõepoolest väita, et ta ei teadnud kahtlastest tehingutest või ei pidanud analüüsima kliendi tegevuse mõttekust ja sellest AML töötajat teavitama, et viimane saanuks võtta edasisi samme kliendi kahtlaste tehingute peatamiseks. Lisaks on kogu A. Dremovi tegevus C Ltd. konto avamisel selline, mille pinnalt annab tuletada A. Dremovi teadmist Ci kaudu liigutatavate rahaliste vahendite ebaseaduslikkusest (kohtukõnes avatud Ci tehingute all). Nt on A. Dremov muutnud KYC ankeedis äriühingu riskitaset, aktsepteerinud dokumente, mis ei viita äriühingu deklareeritud äritegevusele ja saanud neid AŠ meiliaadressilt jne. Kõik kogumis viitab otseselt A. Dremovi aktiivsele panusele rahapesu toimepanemises.
78.Lisaks on oluline rõhutada 16. aprillil 2021 tunnistajana üle kuulatud C S.A-d esindava juristi OR ütluseid. Nimelt selgitas OR kohtus, et temaga võttis augustis 2018 ühendust tema hea tuttav AG ja teavitas teda sellest, et talle kuuluv jaht Alexandra varastati ja jahi müügist saadud rahad liikusid läbi makseasutuse GFC. Kuna AG teadis AŠi, kes oli talle korduvalt rääkinud, kui uhke ta on selle üle, et ta on loonud sellise äriühingu nagu GFC, siis võttis OR umbes tund peale AGi kõnet ühendust AŠiga. OR teatas AŠile, et tema kliendil on toimunud raske kuritegu tema vara suhtes ja selle kuriteoga võib olla seotud ettevõtte GFC tegevus. AŠ palus sellega seoses saata dokumente. Rošćins saatis talle Läti Mereregistrist tõendi, mille alusel oli alates 2014.a registreeritud jaht Alexandra C SA nimele. 8. augustil 2018 AŠ saatis ORile tagasi emaili, millest võis teha järelduse, et ta ei uskunud talle varguse kohta esitatud fakte, samuti saatis AŠ ORile fotod, mis andsid aluse teha järelduse, et ta on uurinud saadetud tõendit ja ta pidas Läti Mereregistri saadetud tõendit võltsituks. Fotod on lisatud ka kohtutoimikule (VIII kd, lk 23-34). Kõrvutades antud ütluseid samal ajal GFC-s toimunuga ja nt ML poolt antud ütlustega nähtub, et AŠ survestas nii AML töötajat kui haldurit tegema C Ltd tehinguid Hiinaga ning esitas selleks ka ise vajalikke dokumente. Arvestades, et A. Danchak oli teadlik AŠi enda kahtlastest äridest ja ta nõustus AŠ korraldustega, mh aktsepteeris ise AML töötaja asendajana kandeid, mille osas eelnevalt oli tekkinud vaidlus, siis kogumis näitavad tõendid, et isikud olid teadlikud vara kuritegelikust päritolust ja tegid formaalselt järelevalveks toiminguid, et vajaduse korral oleks järelevalveasutusele võimalik näidata AML-i toimimist. Siinkohal vajab rõhutamist, et rahapesu näol on tegemist peitkuriteoga ja ka isikute vestlustest kumab korduvalt läbi, et teatud teemadest telefoni teel ei räägita, seega on oluline hinnata tõendeid tervikuna, võrrelda GFC ja tema juhtide ning töötajate üldist käitumist antud kaasuse asjaoludega ja seeläbi kujundada seisukoht isikute subjektiivse tahtluse osas.
79.Juhul kui kolleegium leiab, et õiguslikult tuleb antud tegu kvalifitseerida kaasaaitamisena rahapesule, siis vastab rahapesu toimepannud isiku tegu jätkuvalt RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 tunnustele, kuna isik on muundanud kuritegelikul teel saadud vara ja varjanud vara tõelist olemust, päritolu, asukohta, omandiõigust ja ka varaga seotud muid õigusi. C Ltd esindaja lõi GFC-s vajalikud kontod, mis võimaldasid C Ltd-l kõigepealt läbi vahendaja müüa neile mittekuuluv superjaht Alexandra ja muundada vallasvara rahaks, seejärel kasutati raha ülekandmise teenuseid ja liiguti kuritegelikust tegevusest saadud 2,88 miljonit edasi erinevatele Hiina äriühingutele. Samuti varjati seeläbi vara päritolu, omandiõigust ning muid õigusi. Oluline on siinkohal rõhutada, et prokuratuuri hinnangul tuleks seega teo
1-20-3487 toimepanijana käsitleda C Ltd nimel konto avanud DM. Kuna aga kriminaalmenetluses ei ole olnud võimalik kahtlusteta tuvastada, kas C Ltd kontole tõepoolest logis sisse DM ja teostas ülekandeid Hiina äriühingutele, siis siinkohal selgitab prokuratuur järgmist. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 1-18-4372 p 33-35, peab kaasaaitaja endale ette kujutama täideviija tegu vähemalt üldjoontes ning tal peab esinema kaasaaitamiseks tahtlus. Arusaadavalt saab siin tõstatuda kaitseversioon, et ei ole tõsikindlalt tuvastatud, kes oli see konkreetne isik, kes põhiteo toime pani ja kelle tegevusele kaasa aidati. Lahendis 3-1-1-7-08, p 11 on Riigikohus aga selgitanud, et täideviija isik ei pea olema kaasaaitaja süüdimõistmiseks tuvastatud. Seega tulenevalt eeltoodust, kui ringkonnakohus peaks leidma, et T. Järviste, A. Danchaki ja A. Dremovi tegevus tuleb kvalifitseerida kaasaaitamisena, siis leiab prokuratuur, et süüdistatavad tuleks süüdi mõista vähemalt rahapesule kaasaaitamises. T. Järviste kaitsja vastus
80.Prokuratuuri vastusest ei selgu, kus süüdistuse tekstis on osutatud konkreetselt, et T. Järviste eelkirjeldatud viisil RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud rahapesu oma tegevusega (tegevusetusega) realiseeris. Viidatud süüdistuse lõigus, milles prokuratuuri hinnangul justkui on määratletud, millisele RahaPTS § 4 lg 1 p-des 1–3 loetletud rahapesu teoalternatiividele süüdistatavate käitumine vastab, ei ole kirjeldatud ühtegi T. Järviste käitumisakti või viisi, millega T. Järviste väidetavalt osales raha muundamises ja vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamises. Seega pole prokuratuur vähemalt T. Järviste osas suutnud sisustada Riigikohtu poolt välja toodud süüdistuse puudust, et RahaPTS § 4 lg 1 pole seostatud süüdistatavatele etteheidetava tegevusega (tegevusetusega), mistõttu ei selgu süüdistusest sõnaselgelt, millise rahapesu teoalternatiivi on süüdistatavad realiseerinud.
81.Süüdistuskõne kordamine aga ei vasta nii Riigikohtu kui ka ringkonnakohtu poolt õigustatult tõstatud küsimustele, millistest tõenditest nähtub konkreetselt T. Järviste teadmine rahapesust ja tahtlus selle toimepanemises osaleda. Esmalt peame vajalikuks märkida, et maakohtus esitatud süüdistuskõnega ja selles viidatud jälitustegevuse andmetega oli Riigikohus otsust tehes ja subjektiivse külje osas tõendamatuse probleemi tõstatades tutvunud. Seega ilmselgelt ei leidnud kolleegium neist vastust püstitatud küsimusele, mistõttu prokuratuuri poolt samade väidete kordamine subjektiivse koosseisu tuvastamisele kaasa ei aita. Riigikohus on otsuse punktides 31-32 viidanud, et T. Järviste puhul maakohus vaid mainib, et kuivõrd C Ltd. oli AŠ poolt GFC-sse toodud suurklient, siis on vähetõenäoline, et T. Järviste C Ltd-st ja tema tehingutest ei teadnud ning ringkonnakohus on T. Järviste puhul lakooniliselt nõustunud maakohtuga, et eluliselt usutav on tema teadmine kliendi C Ltd. tehingutest. Riigikohus märgib, et isegi kui pidada eeltoodud asjaolu eluliselt usutavaks, siis ei järeldu sellest automaatselt, et T. Järviste teadis vara kuritegelikust päritolust ning nõustumisväärne on kaitsjate seisukoht, et ka nõukogu liikme puhul tuleb koosseisus nõutav teadmine kindlaks teha või alternatiivselt, lähtudes kriminaalasja tehioludest, tõendada, et GFC loodigi eesmärgiga panna toime rahapesu.
82.Kaitsjad on varasemalt juba märkinud, et süüdistusest ei nähtu, et T. Järviste oleks loonud GFC rahapesu toimepanemiseks ja andnud üle (tegevus) AŠile GFC juhtimise. Samuti ei tulene süüdistusest, et T. Järviste võimaldades kasutada (tegevus) äriühingut, teadis AŠ ja
1-20-3487 teiste süüdistuses märgitud isikute rahapesu kavatsusest. Ka prokuratuur ei ole kunagi väitnud, et GFC loomisel viidatud eesmärk oleks olnud ning jääb selle juurde ka oma viimases vastuses.
83.Küll aga asus prokuratuur vastuses muu hulgas väitma, justkui muudeti GFC teadlikult makseasutuseks, mis teenindas rahapesu toimepanevaid ning suure rahapesuriskiga kliente selleks, et teenida nimetatud teenuse osutamiselt võimalikult suurt kasu ning saab väita, et GFC algse loomise osas ei saa väita, et tegemist olekski olnud koheselt rahapesualase teenuse pakkumisega, kuid see kujunes selliseks aja jooksul turul valitsevate tingimustega seoses ja olukorda endale soodsas suunas ära kasutades. Prokuratuuri sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta, sest väljutud on süüdistuse piirest. Etteheidet, justkui oleks GFC mingist hetkest teadlikult muudetud nn rahapesuteenust pakkuvaks makseasutuseks, ei ole T. Järvistele esitatud süüdistuses sisustatud ega selleks vajalikke faktilisi asjaolusid ka tõendatud (vt ka apellatsiooni punktid 134-135). Enamgi veel, süüdistuses sisalduva lõigu – AŠ korraldusel teostati kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada – on juba maakohus sisuliselt süüdistusest välja jätnud ning leidnud, et sellise üldsõnalise väite alusel ei ole võimalik kohtu hinnangul tuvastada, kas see väide vastab tõele või mitte ning milline on selle väite seos käesoleva rahapesu süüdistusega (vt maakohtu otsuse lk 22 ja ka lk 113). Prokuratuur ei ole nimetatud asjaolude süüdistusest väljajätmist apellatsioonis vaidlustanud. Seega nn alternatiivne variant justkui GFC loodi või tegutseski üldiselt eesmärgiga panna toime rahapesu, on nö laualt maas ning subjektiivse kooseisu täitmiseks tuleb tuvastada, et T. Järviste teadis just konkreetse vara kuritegelikust päritolust ning soovis seda muundada ja varjata.
84.Käsitamaks T. Järvistet grupis rahapesu toimepanijana, ei piisa üldisest teadmisest ja passiivseks jäämisest olukorras, kus sisekorda ja tööd reguleerivad eeskirjad ja protseduurireeglid ei vasta kõigile nõuetele ning neid mõningate toimingute juures ei järgita. T. Järviste pidanuks teadma konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist, et tema puhul esineb oht rahapesule. See tähendab, et lisaks väidetavale tegevusetusele nõukogu liikmena tuleb täiendavalt tõendada sedagi, et T. Järviste oli teadlik just C Ltd poolt teostatud rahapesu tehingutest ning tema väidetavad tegemata jätmised nõukogu liikmena olid seotud konkreetse rahapesu toimepanemisega, s.t soodustasid seda. Sõltumata konkreetsest rahapesu vormist on vastutuse eeldus teadmise olemasolu vara kuritegelikust päritolust, st süüdlane peab vähemalt võimalikuks, et vara allikaks on kuritegelik tegevus. Ükskõiksus, mida seni T. Järvistele nõukogu liikme kohustuste täitmisel ette on heidetud, ei ole samastatav otsese tahtlusega panna toime rahapesu. Ükskõiksus on eelkõige hooletus või ettevaatamatus ega ületa karisutsõiguslikus mõttes otsese tahtluse künnist. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui pidada võimalikuks, et T. Järviste oli teadlik üldiselt, et esineb puudusi rahapesu reeglite järgimises või rakendatavad eeskirjad ja sisekorrad ei ole nii selged, kui peaksid (nagu FI on kontrollaktis 2 väitnud) ja jäi selles olukorras passivseks, ei saa sellest tuletada automaatselt tahtlust panna toime konkreetset rahapesuepisoodi. Seda eriti olukorras, kus kohtud on juba tuvastanud, et süüdistusest ei tulene, et T. Järviste võimaldades kasutada äriühingut teadis kaassüüdistatavate rahapesu kavatsusest.
85.Riigikohus on juhtinud tähelepanu ka sellele, et RahaPTS § 4 lg 1 p 1 eeldab, et teo toimepanija tegutseb eesmärgiga (KarS § 16 lg 2) varjata vara ebaseaduslikku päritolu või
1-20-3487 abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut. Maakohtu hinnangul tõendas vara ebaseadusliku päritolu varjamist asjaolu, et C Ltd. kontole laekus ühekordne suur summa, mis kanti lühikese aja jooksul pea täies mahus edasi ning muid tehinguid kontol ei tehtud. Samas ei ole nimetatud eesmärk automaatselt üle kantav süüdistatavatele, vaid see tuleb kohtul asjaolude põhjal eraldi tuvastada. Eeltoodu valguses tuleks seega T. Järviste osas tuvastada kõigepealt, et ta oli konkreetsetest rahapesutehingutest teadlik ning lisaks, et tal oli ka eesmärk aidata rahapesu objektiks olnud vara muundada ja varjata. Senine tõendite analüüs on eriti napisõnaline just osas, mis puudutab T Järviste teadmist C Ltd-st. T. Järviste seostamine C Ltd rahapesutehingutega on jäänud väga kaudseks ja umbmääraseks. Kui A. Danchaki, A. Dremovi ja isegi AŠ (kes ei ole antud asjas süüdistatavana kohtu all) puhul on maakohus pidanud vajalikuks esitada konkreetsetest tõenditest tulenevate asjaoludega seostatud käsitluse tahtluse tuvastamiseks (vt maakohtu otsuse lk 68-70, 73, 76-78), siis T. Järviste puhul selline analüüs puudub. Kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, mille põhjal oleks T. Järviste osas võimalik teha järeldusi, et ta oli kursis C Ltd tehingutega nende tegemise ajal. Enamgi veel, ka prokuratuur ei ole kohtumenetluse vältel kordagi tuginenud väitele, et T. Järviste teadis kliendist C Ltd või tema tehingutest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka tõendada eesmärki aidata konkreetset vara muundada ja varjata. Ka prokuratuuri vastuses ei sisaldu ühtegi väidet või viidet tõendile, mis selle tõendusliku tühimiku täidaks.
86.Nõustuda saab seisukohaga, et kuriteole kaasaaitamisel peab isik endale ette kujutama üldjoontes täideviija tegu ja soovima sellele kaasa aidata. Prokuratuur on kirjeldanud asjaolusid, millised tema hinnangul täideviimisteo sellisel juhul moodustaksid, so DM poolt konto avamine ja edasised tehingud sellelt. Nagu juba eelmises punktis mainitud, ei ole prokuratuur kunagi väitnud ega menetluses ka tuvastamist leidnud, et T. Järviste oleks väidetava rahapesu toimepanemise ajal olnud teadlik nimetatud kliendist või tema tehingutest või mistahes antud kliendiga seotud asjaoludest, millised prokuratuur on teiste süüdistatavate tegevusega seoses välja toonud. Kaasa ei ole võimalik aidata kuriteole, mille olemasolust kuni selle lõpuni viimiseni isikul aimugi pole. Seega on välistatud, et T. Järviste aitas kaasa rahapesule, mille täideviijaks oli C Ltd esindajana tegutsenud isik, so DM või keegi kolmas.
87.Kokkuvõttes paluvad kaitsjad jätkuvalt T. Järviste õigeks mõista ja hüvitada talle menetluskulusid, sh vastuse esitamisega seoses. A. Danchaki kaitsja vastus
88.Kaitsja leiab jätkuvalt, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse redaktsiooni ülevaade ei saa asendada isikutele esitatavat süüdistust, st konkreetset ja arusaadavat ning jälgitava etteheidet. Blanketse süüteokoosseisu puhul oleks pidanud prokuratuur esitama kvaliteetse süüdistuse, millest nähtub konkreetne etteheide, viitega konkreetsele teoalternatiivile, mida aga käesoleval juhul tehtud pole. Süüdistus ei sisalda ühtegi selget viidet rikkumisele ega ka mitte tegu, mis oleks kvalifitseeritav rahapesuna RahaPTS tähenduses. Kuna süüdistus ei vasta nõuetele, välistab see isikute süüdimõistmise. Kohtumenetluses kogutud tõenditest ei tulene prokuratuuri poolt kirjeldatud süüdistatavate tegevust.
89.A. Dremov ei olnud GFC-s isikuks, kes sai avada äriühingutele arvelduskontosid. Seega ei avanud ta äriühingule C Ltd kontot. Samuti ei andnud A. Danchak A. Dremovile korraldust avada C Ltd-le arvelduskonto. Nagu öeldud, siis äriühingutele kontode avamist A. Dremov äriühingus ei ole teinud, seda on kinnitanud kõik tunnistajad ja süüdistatavad, kes on
1-20-3487 käesoleva menetluse raames üle kuulatud. Lisaks eeltoodule A. Dremov ei olnud isikuks, kes oleks saanud lubada äriühingute kontodel ülekandeid, nagu on kirjeldatud süüdistuse tekstis. Seega on vale ka süüdistuse kirjeldus selle kohta, et A. Dremov “lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid”.
90.Edasi on prokuratuur ringkonnakohtule saadetud (küsimusele nr 1 esitatud) vastuses välja toonud, milles seisneb vastavalt RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 isikute tegevus. Sealjuures on kirjeldatud, milles seisneb muundamine jmt. Samas aga sellist teokirjeldust süüdistus ei sisalda, seega ei saa kohtud sellest tekstist isikute süüküsimuse otsustamisel lähtuda. Teatavasti saab prokuratuur muuta ja täiendada esitatud süüdistust maakohtus, kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Käesolevas menetluses on see etapp juba läbitud. Seega ei saa prokuratuur esitada täiendavat ega muudetud või parandatud süüdistust uute lisandunud faktiliste asjaoludega pärast seda, kui Riigikohus on tühistanud alama astme kohtute otsused ja tagastanud kriminaalasja ringkonnakohtule uues koosseisus, mida aga prokuratuur käesoleval juhul on teinud. Nimelt ei saa prokuratuur praeguses menetluse etapis täiendada ega muuta süüdistust teokirjeldusega ega ka mitte õigusliku hinnanguga järgnevalt: “Seega läbi GFC-s avatud arvelduskonto muundati vallasvarana käsitletav luksusjaht nõudeõiguse vastu, mille väärtuseks oli 2,88 miljonit ja mille täitmise kohustust sai nõuda GFC-lt. Läbi selle tegevuse abistasid GFC töötajad ja juriidiline isik tervikuna kuritegelikus tegevuses osalenud isikut ja varjasid vara tegelikku päritolu”. Samuti on prokuratuur lubamatult sisustanud, s.t muutnud ja täiendanud süüdistust, mida käesolevas menetlusetapis pole enam võimalik teha, järgmiselt: “RahaPTS § 4 lg 1 p 3 puhul saab edasisi kandeid GFC kontolt Hiina äriühingutele käsitleda vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamisena ja ka varaga seotud muude õiguste varjamisena. Läbi kannete loodi olukord, mil omastatud jahi müügist saadud vahendid kanti kolmandale osapoolele uude jurisdiktsiooni ja läbi selle raskendati oluliselt vahendite seostamist jahi algse omanikuga, seega varjati vara olemust, päritolu, asukohta ja ka omandiõigust, mh varjati ka varaga seotud muid õiguseid. Kriminaalmenetluses tuvastati, et jaht oli omanikule tagastades saanud olulisi kahjustusi, sh põlenud, seega tekkis reaalsuses olukord, mil omanikul ei olnud nõudeõigust jahi müügist saadud rahale ning samuti sai ta tagasi vara, mille väärtus ei olnud enam endine.” Ringkonnakohus esitas prokuratuurile konkreetse küsimuse, mille kohaselt palus prokuratuuril vastata, millistele RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu alternatiivi(de)le vastab süüdistatavate käitumine, kuid prokuratuur on jätnud sellele vastamata, esitades uuesti vastuses ringkonnakohtule uuesti kõik seaduses kirjeldatud teoalternatiivid.
91.Prokuratuuri poolt kohtusse saadetud süüdistusakti sõnastuse kohaselt oli süüdistatavatele ette heidetud järgmist tegevust: „varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses“. Sellise sõnastuse järgi koostatud süüdistuse alusel uuriti käesolevas asjas tõendeid ja see süüdistus seadis menetlusseadustiku kohaselt ka asja arutamise piirid. Süüdistuse sõnastusest ei selgu, millisest rahast süüdistuses räägitakse ja milline oli süüdistuse kohaselt „raha algne päritolu“ ja kes oli „raha tegelik omanik“ ja milles seisnes grupiviisiline rahapesu. Viidatud süüdistuse etteheide on niivõrd arusaamatu ja ebakonkreetne ning jäänud täielikult sisustamata, et sellise süüdistuse järgi on võimalik süüdistatavad vaid õigeks mõista. Ka ringkonnakohtule saadetud süüdistuse sõnastuse täiendused ja muudatused ei sisalda selget etteheidet ja teokirjeldust: arusaamatuks jääb, millise vara omandiõigust varjati ja milliseid varaga seotud muid õiguseid varjati ning selgusetu on ka see, millise varaga seotud muid
1-20-3487 õiguseid varjati. Arusaamatuks jääb ka prokuratuuri süüdistuse täienduste tekst: „seega tekkis reaalsuses olukord, mil omanikul ei olnud nõudeõigust jahi müügist saadud rahale ning samuti sai ta tagasi vara, mille väärtus ei olnud enam endine.“ Prokuratuuri poolt esitatud teokirjeldus ei vasta rahapesukoosseisule.
92.Prokuratuur on jäänud seisukoha juurde, et süüteokooseisu subjektiivne külg on täidetud, märkides sealjuures, et “eelkõige tõendavad isikute subjektiivset süüteokoosseisu jälitusega kogutud tõendid”. Siinjuures tuleb rõhutada, et maakohtule üle antud ja uuritud jälitustoimingute protokollides, mis kajastavad isikute vahelist vestlust ja kõnede pealtkuulamisel salvestatud vestlust, ei sisaldu mitte ühtegi kõnet ega vestlust äriühingu C Ltd kohta. Tuleb ka rõhutada, et mitte ükski kõne ei viita sellele, et GFC oleks jäetud kontrollimata klientide taust või maksete taust või oleks kedagi survestatud seda mitte tegema. Selle kohta puuduvad ka igasugused muud tõendid. Jälitustoimingute protokollides puuduvad ka igasugused kõned C Ltd tehingupartnerite kohta või C Ltd seadusliku esindaja DM kohta, et neid vestlusi oleks kuidagi võimalik seostada esitatud süüdistusega, rääkimata sellest, et need saaks kuidagi süüdistust tõendada. Ükski stenografeeritud kõne ei ole mitte kuidagi seotud käesolevas asjas esitatud süüdistusega, st seoses C Ltd maksetega.
93.Lisaks on prokuröride vastuses arutluskäik: “See viitab otseselt sellele, et juhul kui menetluse käigus on tekkinud piisavalt alust arvata, et tegemist on rahapesu toimepanemisega ja teo objektiivne pilt, mis antud kaasuses on olnud tulenevalt Finantsinspektsiooni ettekirjutustest kõigile süüdistatavatele enne antud süüdistuse etteheite keskmeks olevate rahaülekannete teostamist olnud teada, viimast toetab, piisab sellest, et jaatada rahapesu toimepanemist, mitte sellele kaasaaitamist.” Prokuratuuri vastuses esitatud lõigust pole võimalik aru saada, tegemist on ülipika lausega, mille mõte jääb ebaselgeks. Tsiteeritud lõigust jääb ebaselgeks, kas prokurörid pidasid silmas seda, et Finantsinspektsiooni ettekirjutusest teadsid kõik süüdistatavad ja nad teadsid sellest enne, kui süüdistuse esemeks olevad rahaülekanded teostati. Samuti jääb sellest lõigust ebaselgeks, mis toetab millist asjaolu. Kuna selles lõigus mainitakse arusaamatul kombel Finantsinspektsiooni ettekirjutust, siis tuleb siinjuures välja tuua, et Finantsinspektsiooni ettekirjutus koostati pärast C Ltd makseid ja selles ei ole mainitud äriühingut C Ltd, kuigi GFC esitas Finantsinspektsioonile kõigi klientide andmed ja nende klientidega seotud dokumendid, mis puudutasid klientide makseid. Kuna Finantsinspektsiooni ettekirjutus ei sisalda nime C Ltd ega viiteid selle kliendiga seotud kahtlustele või rikkumistele siis saab öelda, et ka Finantsinspektsioon ei avastanud mingeid kahtlasi viiteid või märke tehingutes (maksetes), mis puudutas äriühingut C Ltd. Seega kuigi Finantsinspektsioonile esitati kõikide klientide, sealhulgas C Ltd. maksetega seotud info ja andmed, ei avastanud Finantsinspektsioon seoses selle kliendiga mingeid rikkumisi. Samuti ei avastanud Finantsinspektsioon viiteid rahapesukahtlusele, seoses GFC kliendiga, äriühinguga C Ltd. Sellest tulenevalt toetab see kaitseargumente, et ka GFC juhtkonnal ehk A. Danchakil ja MRil polnud mingit alust kahtlustada nendes tehingutes rahapesule viitavat. Seega on arusaamatu prokuröride poolt esitatud mõttekäik Finantsinspektsiooni ettekirjutuse kohta.
94.Prokuratuur on subjektiivse külje sisustamisel süüdistuses ja ka maakohtule esitatud süüdistuskõnes kokkuvõtlikult väitnud, et kuigi GFC-s loodi eeskirjad rahapesukahtlaste tehingute tuvastamiseks ja tõkestamiseks, siis vaatamata sellele, neid ei täidetud. Samuti prokuratuur on menetluses läbivalt väitnud (vt prokuröri süüdistuskõne, millele viidatakse ka
1-20-3487 ringkonnakohtule esitatud vastuses), et GFC-s ei kogutud piisavalt hoolsalt andmeid C Ltd. tehingute tausta kohta ja seega lubati maksed, millised olid rahapesukahtlusega. Samas on jäetud nii süüdistuses kui ka süüdistuskõnes ja ka vastuses ringkonnakohtule, välja toomata, millised andmed on jäetud kogumata ja kontrollimata ja kuidas on see seotud A. Danchaki tegevuse või tegevusetusega. Samuti pole A. Danchakile esitatud süüdistuses välja toodud, mis põhjusel väidetakse, et A. Danchak ei täitnud rahapesu tõkestamise eeskirju. Süüdistuses pole ka välja toodud, milles seisnes konkreetselt A. Danchaki rahapesule viitav tegevus või tegevusetus. Kohtumenetluses ei tuvastatud, et A. Danchak oleks kuidagigi seotud süüdistuse väitega, et rahapesu tõkestamise eest vastutama pidanud isik ehk GFC-sse tööle võetud ML ei täitnud piisavalt oma kohustust tuvastada rahapesukahtlasi tehinguid, mis olid seotud C Ltdga. Nimelt kohtumenetluses uuriti tõendeid, mis kinnitavad vastupidist.
95.Käesolevas asjas ei saa mööda vaadata faktist, et süüdistus on esitatud konkreetselt C Ltd. rahapesus. Samas selle GFC kliendi osas rahapesu tõkestamise kontrolli tegemata jätmise kohta pole prokuratuur esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et C Ltd. maksete teostamisel jäeti kontroll tegemata või et seda tehti ebapiisavalt. Pole võimalik rääkida nn kahekordsest tahtlusest rahapesukoosseisu tähenduses (mida nõuab kohtupraktika), kui mitte ükski tõend ei kinnita asjaolu, et A. Danchak teadis või pidi teadma, et äriühingu C Ltd. kontole laekub rahapesukahtlusega raha või et tegemist on teadvalt kuritegelikust tegevusest pärineva rahaga. Prokuratuur pole vastuses ringkonnakohtule, välja toonud, millised tõendid kinnitavad asjaolu, et A. Danchak teadis või pidi teadma, et C Ltd. kontole laekuv raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Selliseid tõendeid ei esitanud prokuratuur ka maakohtus.
96.Prokuratuuri viited direktiivi 2018/1673 artikkel 7-le on käesoleva asja kontekstis täiesti asjakohatud, kuna menetluses pole juriidilisele isikule süüdistust esitatud. Arusaamatud on ka prokuratuuri vastuses väljatoodud arutelud selle kohta, et vastavas valdkonnas tegutsevatel isikutel on kohustus olla valdkonna reeglitega kursis ja harida ennast antud valdkonna viimaste suundumustega, et tuvastada rahapesu tüpoloogiaid. Viidatud prokuratuuri vastuse tsitaadist tuleneb subjektiivset kuriteokoosseisu välistav argument – nimelt prokuratuuri hinnang, et GFC-s tegutsenud isikud (sealhulgas süüdistatavad) ei hoidnud end viimaste suundumustega kursis, et tuvastada rahapesu tüpoloogiaid. Selline arutluskäik välistab süüdistatavate tegevuses subjektiivse koosseisu olemasolu, kuna prokurörid on andnud süüdistatavatele hinnangu, et nad ei olnud kursis viimaste arengutega ja ei suutnud rahapesu riske kliendi C Ltd. puhul tuvastada.
97.Prokuratuuri näited kahtlaste asjaolude kohta kliendi C Ltd. puhul ei vasta kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele. Seejuures on prokuratuur esitanud kohtule ebatõeseid faktiväiteid, öeldes, et klient C Ltd. esitas tagantjärele dokumente, mis ei tulnud äriühingu seadusliku esindaja kaudu. Tegelikkuses tuvastati kohtus kliendi e-kirjavahetust ja lisasid uurides ja see ilmnes ka isikute ristküsitlusest, et esialgsed dokumendid edastas küll AŠ, kuid originaaldokumendid küsis kliendihaldur A. Dremov ka otse kliendiga kohtumisel. Originaaldokumendid esitas prokuratuur tõendina maakohtule ja nendel oli A. Dremovi nimetempel ja allkiri.
98.Samuti prokuratuur esitas ringkonnakohtule saadetud vastuses väiteid, mis justkui näitaksid, et kahtlust oleks pidanud äratama C Ltd väljaminevad maksed Hiina äriühingutele, mille kohta prokurörid kirjutasid ringkonnakohtule: “ebatüüpilised rahakanded, mis ei ühtinud äriühingu esialgse äriplaaniga”. Tegelikkuses tuvastati kohtumenetluse käigus, et C Ltd
1-20-3487 esindaja on A. Danchaki küsimustele vastuseks selgitanud (e-kirjavahetusele lisatud fail, küsimuste vastustega juhatuse liikme DM poolt), et äriühingul on mitu tegevusala ja tekstiilitoodete ost-müük on nende uus ärisuund. Selline selgitus ei olnud tavapäratu, taolist äriühingu poolt tegevuse ja äri laiendamist, ei saa pidada erakordseks või kahtlustäratavaks, mis annaks alust kahtlustada rahapesu. Kahtlustäratav oleks olnud see juhul, kui kliendilt ei oleks selle kohta GFC poolt selgitust küsitud. Seega prokuratuuri tõlgendus esitatud asjaolu kohta on meelevaldne. Tulenevalt sellest ei olnud C Ltd. äripartnerite kõikide tegevusalade mittekattumine mingi kahtlustäratav asjaolu, mis oleks tinginud maksete tagasilükkamise GFC poolt. Samuti on ebatõene prokuröride viide selle kohta, justkui poleks GFC-s keegi teostanud kõrgendatud järelevalvet kliendi C Ltd. suhtes. Nimelt on prokuratuur toonud rahapesukahtlusele viitava asjaoluna välja, et C Ltd. kontole raha laekumise järgselt kanti raha koheselt edasi suurtes summades riiki, mille osas pidi tegema kõrgendatud järelevalvet. Siinjuures on oluline välja tuua, et prokuratuur on kogu senise menetluse käigus üritanud väita, et A. Danchak jättis kliendi C Ltd. suhtes midagi kontrollimata või ei teinud seda piisavalt ja sai seejuures hästi aru, et tegu on rahapesukahtlusega. Sellele viitab ka süüdistuse sõnastus. Vastupidiselt prokuratuuri väidetele, menetluse käigus tuvastati üheselt, et just A. Danchak küsis kliendilt C Ltd. täiendavaid andmeid ja kohaldas kliendi suhtes kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Selles osas viitab kaitsja juba apellatsioonis esitatud argumentidele ja neid kinnitavatele tõenditele. Samuti andis A. Danchak maakohtus ütlusi, et ta salvestas selle (dokumendi) oma arvutisse pdf-failina. Eelnevalt oli A. Danchak palunud kliendil ehk C Ltd. selgitada, millised on tema tehingupartnerite makseskeem ja edastas kliendile analoogse näidise skeemi Word dokumendina, milliseid kasutati ka teiste klientide puhul. A. Danchaki selgituste kohaselt oli tegu tavapärase praktikaga, mida pidid täitma kõik GFC kliendid ja antud juhul tegi seda ka klient C Ltd. Prokuratuur pole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber A. Danchaki ütlustes esitatud selgitused või annaks mingigi aluse selgituste usaldusväärsuses kahelda. Prokuratuur ei juhtinud kordagi A. Danchaki ristküsitluse käigus tähelepanu sellele, et A. Danchaki ütlused on vastuolus tema poolt varasemalt, kohtueelses menetluses antud või kohtumenetluse käigus antud ütlustega või mõne muu tõendiga. Seega on A. Danchaki ütlused usaldusväärne ja lubatav tõend, mis annab lisateavet e-kirjavahetuse ja kliendi poolt esitatud dokumentide kohta.
99.Vastavalt täna kehtivale kohtupraktikale eeldab rahapesukoosseis, et täideviija peab teadma, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Seejuures tuleb makseasutusel, kellel on olemas vastavate maksete, nn vahendamiseks – Finantsinspektsiooni tegevusluba (ja see luba GFC-l kahtlemata oli), kontrollida kliendi poolt, makseteks kasutatava raha seaduslikku päritolus ja sisemiselt veenduda, et kliendi raha puhul, pole kahtlust selle kuritegelikust päritolus. Kõik eelpool toodud tõendid kinnitavad üheselt, et A. Danchak tegi kõik endast oleneva, et kontrollida kliendi ja tehingute tausta ja minimeerida rahapesuriske, seega kinnitavad need tõendid, et rahapesu täideviimise ja ka kaasaaitamise kuriteokoosseis A. Danchaki tegevuses puudub.
100.Prokuratuuri vastuses ringkonnakohtule on esitatud mitmeid deklaratiivseid ja tõendamata väiteid, mis ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ega tõenditele, seega palun need ringkonnakohtul jätta tähelepanuta. Nii näiteks on jäetud sisustamata ja tõendamata järgmised väited: “ebapiisavad kontrollimehhanismid GFC-s soodustavad ja toovad kaasa rahapesu, viimast ei saa kuidagi õigustada ettevaatamatuse või hooletusega”; “Rahapesu
1-20-3487 võimalikkust GFC klientide poolt on T. Järviste ja A. Danchak möönnud ka omavahelises telefonivestluses” ja “Kuna ka GFC organisatsioon oli oluliselt puudulik, tingis see õigusnorme eirava teenuse pakkumise”. Millisest allikast pärinevad antud ebaõiged faktiväited ja mis tõendid seda toetavad – vastusest ei selgu.
101.Prokuratuur pole ka vastuses ringkonnakohtule välja toonud, mida jäeti tegemata, millised olid antud kliendi osas ebapiisavad kontrollimehhanismid ja mida oleks tulnud teha teisiti. Tsiteerimist väärib ka prokuröride järgnev järeldus, mis välistab süüdistatavate tegevuses subjektiivse koosseisu olemasolu: “GFC ei tajunud talle finantsteenuse osutajana laienevaid kohustusi, ei näinud riske, riskiindikaatoreid ja kahtlusi, mida oleks vaja tunda ja deklareerida, millele tähelepanu pöörata ja millest hoiduda. GFC ei olnud võimeline ära tundma kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ja kõik need riskid realiseerusid ka C Ltd. kannete puhul”. Mitte millegagi pole tõendatud prokuratuuri väide selle kohta, nagu oleks “GFC muudetud teadlikult makseasutuseks, mis teenindas rahapesu toimepanevaid ning suure rahapesuriskiga kliente, selleks, et teenida nimetatud teenuse osutamiselt võimalikult suurt kasu”. Kuna prokurörid pole antud meelevaldse väite puhul viidanud ka mitte ühelegi kinnitavale tõendile, siis pole sellele väitele võimalik ka sisulist vastuväidet esitada, vaid üksnes nentida, et see väide on valeväide.
102.Jälitustoimingutega kogutud ja salvestatud kõned, mida ringkonnakohtule esitatud vastuses tsiteeritakse, toimusid kõik aasta pärast kliendi C Ltd seotud makseid. Teiseks pole antud kõned mitte kuidagi seotud rahapesu süüdistuse objektiks olevate C Ltd tehingutega. See nähtub üheselt nii kõnede sisust kui ka kontekstist. Prokurörid pole esitanud mitte ühtegi viidet sellele, kuidas need kõned saaksid olla ka kaudselt seotud aasta tagasi toimunud C Ltd maksetega. Selleks, et kohus saaks lugeda tõendatuks süüdistuse faktilised asjaolud, peaks tõenditest nähtuma mingeidki viiteid kliendile C Ltd või sellega seotud isikutele või eelkuriteoga seotud isikutele või asjaoludele, millise maksekonto või isikute kaudu, väidetav rahapesu toime pandi, selliseid tõendeid aga pole olemas. Ka kõned, mis puudutavad 2018. a ja mida prokurörid on oma vastuses ringkonnakohtule tsiteerinud, mitte kuidagi ei näita seost äriühinguga C Ltd. Prokuratuur on teinud meelevaldse järelduse ja hinnanud, et tegu on millegi kahtlasega olukorras, kus kõnest ilmselgelt nähtub, et juttu pole mitte klientidest, vaid GFC kasumist. Asjakohatu on ka prokuröride hinnang A. Danchaki tegevuse kohta: “Ka asjaolu, et A. Danchaki meelest peaks teine juhatuse liige kontosid kiiremini avama, viitab sellele, et oluline oli saada kliendilt kätte tema vahendid, muu ei olnud GFC juhatuse liikme Danchaki jaoks oluline.” Arusaamatu on, kuidas puudutab selline väide A. Danchakile esitatud rahapesusüüdistust. Prokuröride viited MR ja T. Järviste kõnedele pole asjakohased, hindamaks A. Danchaki poolt rahapesu toimepanemist või sellele kaasaaitamist C Ltd-ga seotud maksete puhul.
103.Prokuratuur väidab vastuses, et mingiks “eriti ilmekaks” näiteks on T. Järviste ja A. Danchaki vahel 1. veebruaril 2019 peetud kõne (kd XXII, tl 20-248), Esmalt on selgelt näha, et kõne toimus aasta peale kliendi C Ltd makseid ja teiseks on ilmselge, et selles kõnes ei räägita klientide rahapesuriskidest, vaid uutest FI nõuetest ja programmidest, millega teostada klientide automatiseeritud kontrolli, samuti kuludest, mis nende programmide soetamisega kaasnevad GFC-le. Ka T. Järviste vastus viitab selgelt sellele, et kontrollimehhanismid on (aasta pärast C Ltd-ga seotud makseid) tunduvalt karmistunud ja
1-20-3487 klientide kontroll on raskem, mitte ei viita see jutt rahapesukuriteole või sellele kaasaaitamisele.
104.Prokuratuur on viidanud vastuses ka sellele, et A. Danchak mainib kõnes T. Järvistele, et GFC-l on vaja leida uusi investoreid, ent arusaamatuks jääb, kuidas on ka see tsiteeritud kõne seotud klientide tausta või klientide maksete kontrollimata jätmisega. Ka ei seostu kõne kliendi C Ltd-ga, mida heidetakse ette süüdistuses. Arusaamatu jääb prokuröride arutluskäigust ka see, kuidas on isik, keda kõnes kutsutakse Bks, seotud käesoleva menetlusega ja esitatud süüdistusega – sellele küsimusele prokurörid oma kirjas vastust ei anna. Prokuröride poolt koostatud vastuses välja toodud ülejäänud telefonikõned ja vestlused, pärinevad kõik ajast, kui kliendi C maksetest oli möödunud üle aasta ja nende sisust ei leia mingeid viiteid nõuete rikkumisele või klientide rahapesuriskile, ka muude klientide osas samal või varasemal ajal.
105.Tõendeid ei ole ka selle kohta, et AŠ survestas GFC töötajaid rikkuma rahapesu vältimise nõudeid, seda ei kinnita ka tunnistaja ML ütlused. Kohtus uuritud tõendist nimetusega „GFC Good Finance Company AS. Kommentaarid ja selgitused FI Kohapealse kontrolli akt kohta“, tuleneb seegi, et AŠ oli GFC-s äriarendusjuht, kelle ülesandeks olid vastavalt antud dokumendile - äripartnerite otsimine, ettevõtte arenguplaanide koostamine. Seega on arusaadav ja põhjendatud, et ta võis ettevõttele uusi kliente leida, kuna tema töö sisuks oli ettevõtte arendamine ja laiendamine. Arusaadavalt pole midagi taunimisväärset ka selles, kui äriühingusse toodud kliendi maksete teostamise kohta küsitakse ja survestatakse töötajaid kiiremini klientide makseid kontrollima äriühingu aktsionäri või tema esindaja poolt. Tõendamist pole leidnud, et kedagi oleks survestatud makseid kinnitama, millised olid rahapesuriskiga, nagu on väidetud süüdistuses ja prokuratuuri vastuses. Tuleb taunida prokuröride kohut eksitavaid ja seosetuid kommentaare seoses sellega, et GFC-s oli midagi korrast ära. Seoseid äriühinguga Moncronet, ei ole prokuratuur põhjendanud, kuidas need haakuvad C Ltd-ga seotud väidetava rahapesukuriteoga.
106.Prokurörid pole ringkonnakohtule esitanud ka ühtegi argumenti selle kohta, kuidas ja mis põhjusel on omavahel seotud kliendiga C Ltd puudutav rahapesusüüdistus ja A. Danchaki ja MR vahelised vestlused äriühingu Finbroker teemal. Arusaamatud ja asjassepuutumatud on kõned, mis peetud isikuga LBga. Kaitsja viitas e-kirjavahetuse ja selle lisadele, mis kinnitavad üheselt, et A. Danchak kontrollis klienti C Ltd piisaval määral ja rakendas seejuures kõrgendatud hoolsusmeetmeid sel määral, nagu nõudis tol ajal seadus. On fakt, et ükski dokument, mille esitas klient C Ltd, ei sisaldanud sellist informatsiooni, mis oleks andnud alust ka tegelikkuses kahelda raha ebaseaduslikus päritolus. Subjektiivse külje tuvastamisel täideviija ega kaasaaitaja tegevuses ei saa võtta aluseks tänast teadmist, et kliendi poolt esitatud dokumendid olid võltsitud. Sel ajal, kui maksed laekusid ja neid kinnitati polnud A. Danchakil ega kellelgi teisel GFCs, mingit teadmist selle kohta, et kliendi poolt esitatud dokumendid olnuks võltsitud. Selle tõsikindla fakti ümberlükkamiseks pole prokuratuur esitanud tõendeid ka ringkonnakohtule koostatud vastuses. Isegi Finantsinspektsiooni kohapealse kontrolli aktis on muuhulgas märgitud, et FI hinnangul GFC töötajad “ei olnud võimelised ära tundma kahtlaseid tehinguid”. Seega ei saa isegi selle dokumendi – FI aktis väidetu kohaselt rääkida eesmärgipärasest tegevusest, ega tahtlusest, mida koosseis nõuab. Viited võib olla sellele, et GFC töötajatel võis esineda mõnede klientide kontrollimisel hooletus oma tööülesannete täitmisel, millele viidatakse FI aktis.
1-20-3487
107.Kaitsja taotleb lõppkokkuvõttes isiku õigeksmõistmist ja talle menetluskulu hüvitamist. A. Dremovi kaitsja seisukoht
108.Möönmata süüdistajate seisukoha põhjendatust ei ole välja toodud seda, et A. Dremovil oli teadmine, et tegemist oli rahapesukahtlase rahaga. A. Dremovil ka ei olnud sellist teadmist. Edasi selgitatakse, et läbi GFC-s avatud arvelduskonto muundati vallasvarana käsitletav luksusjaht nõudeõiguse vastu, mille väärtuseks oli 2,88 miljonit ja mille täitmise kohustust sai nõuda GFC-lt. Läbi selle tegevuse abistasid GFC töötajad ja juriidiline isik tervikuna kuritegelikus tegevuses osalenud isikut ja varjasid vara tegelikku päritolu. Süüdistuses ei ole selline seisukoht A. Dremovi ja teiste süüdistatavate osas selgelt välja toodud. A. Dremov ja teised süüdistatavad ei abistanud tahtlikult või ettevaatamatusest kuritegelikus tegevuses osalenud isikut vara tegeliku päritolu varjamises. Viidatakse süüdistusele, mille kohaselt A. Dremov, jättes täitmata seadusest tulenevad nõuded avas AŠ ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ning lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul järgnevaid ülekandeid. Sellega varjasid isikud oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku.
109.A. Dremov tegevus konto avamisel ei olnud ebaseaduslik. A. Dremovil puudus ametikohast tulenevalt pädevus konto avamiseks, samuti ei olnud A. Dremov ametikoha järgi isikuks, kes sai lubada ülekannete tegemist kontol. Süüdistuses ei ole ka etteheidet vara päritolu ja asjaolude varjamise kohta A. Dremovi ja teiste süüdistatavate osas selgelt välja toodud. A. Dremovi ja teiste süüdistatavate tegevus ei vastanud eelviidatule (s.t tegevus ei vastanud RahaPTS § 4 lg 1 p-le 3). Lisaks tulenevalt RahaPTS § 4 lg 1 p 3 sõnastusest (rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara) peaks iga teoalternatiivi korral olema subjektiivse külje mõttes eelduseks isiku teadmine raha kuritegelikust päritolust.
110.Ei ole välja toodud ega tõendatud, et A. Dremovil oli teadmine (sh põhjalik teadmine) Finantsinspektsiooni ettekirjutusest ja kohtumistest Finantsinspektsiooni esindajatega või et ta oleks pidanud sellest teadlik olema. A. Dremov ei saanud aru oma teo (väidetavast) keelatusest rahapesu mõttes, ei möönnud ega saanud aru väidetavast rahapesust. Põhjendamatu on ka seisukoht, et A. Dremov sai aru või oleks pidanud aru saama, et väidetavalt ebapiisavad kontrollmehhanismid GFC-s soodustavad ja toovad kaasa rahapesu.
111.A. Dremovi osas ei ole ka jälitustegevusega kogutud tõendeid, mis viitaksid tema teadlikkusele võimalikust rahapesust ja seega on ka selles osas A. Dremovi subjektiivne süüteokoosseis tõendamata. Süüdistaja leiab, et GFC muudeti teadlikult makseasutuseks, mis teenindas rahapesu toimepanevaid ning suure rahapesuriskiga kliente, selleks, et teenida nimetatud teenuse osutamiselt võimalikult suurt kasu. Möönmata seisukoha õigsust, ei ole välja toodud ega tõendatud, milline oli võimalik A. Dremovi osa või teadmine väidetavast tegevusest. Ei ole tõendatud, et T. Järviste ja A. Danchak allusid väidetavale AŠ survestamisele ning lubasid hoida lahti kontosid, mis tegelikkuses oleks tulnud kõrge riski tõttu sulgeda, sh väidetavate A. Dremovi kinnitustega. Tõendatud ei ole, et A. Dremov oleks allunud väidetavale survestamisele. Põhjendamatu on A. Danchaki vestlusest LBga (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106) süüdistajate tehtud järeldus, et GFC töötajatel olid klientidega erikokkulepped. Milliste tehingute kohta jutt käib, mis konkreetselt, millistest isikutest on jutt,
1-20-3487 jääb ebaselgeks. Samuti ei tulene jutust, et tegemist on ebakorrektsega, rääkimata ebaseaduslikust tegevusest.
112.Põhjendamatu on süüdistaja seisukoht, mille kohaselt A. Dremov oli teadlik sellest, et GFC-d kasutatakse tehingute tegemiseks, mis ei ole rahapesu reeglite kohaselt lubatavad. Ebaselgeks jääb süüdistajate seisukoht, et vastupidist tõendab nt A. Dremovi elukohast leitud märkmikus kajastatu: märgitud on ülesandeid, mida oli vaja teha seoses Ciga: vajadusel makseid tagasi lükata, küsida erinevaid dokumente, mh ka Hiina äriühingute kohta. Vaidluse all ei ole küsimus, et A. Dremov kui kliendihaldur vahendas GFC suhtlust C Ltd-ga, sh edastas nõudeid dokumentide saamiseks ja edastas saadud dokumendid GFC-le. Märkmed kajastavadki (osaliselt) seda, milliseid tööülesandeid A. Dremov täitis, aga mitte seda, mida ta väidetavalt ise otsustada sai. Arusaamatu on väide, et A. Dremov on muutnud KYC ankeedis äriühingu riskitaset (ankeeti täidab klient, süüdistuse vastupidine väide on tõendamata), aktsepteerinud dokumente, mis ei viita äriühingu deklareeritud äritegevusele (A. Dremov ei aktsepteerinud dokumente, vaid edastas need vajaduse korral pädevatele isikutele otsuste tegemiseks ja küsis vajadusel neid kliendilt). Väidetav AŠ meiliaadressilt dokumentide saamine rahapesu ei tõenda. A. Dremovil ei olnud panust väidetava rahapesu toimepanemisel. Süüdistuse väide, et ML poolt antud ütlustest nähtub, et AŠ survestas nii AML töötajat kui haldurit tegema C Ltd tehinguid Hiinaga, ei ole põhjendatud. A. Dremovi osas oleks selline võimalik survestamine alusetu, sest A. Dremovil puudus pädevus teha kliendi kontol ülekandeid.
113.Prokuratuur ei ole tõendanud seda, et A. Dremovil oli pädevus otsustada klientidele (sh C) konto avamist (seda pädevust ei olnud); et A. Dremovil oli pädevus teha ülekandeid, anda nõusolek ülekannete tegemiseks või suurendada konto limiiti (seda pädevust ei olnud). Tõendatud ei ole, et A. Dremov oleks kliendihaldurina teadlikult esitanud või tahtnud esitada tehingute tegemiseks pädevatele GFC isikutele valeandmeid, mis oleks kaasa toonud rahapesu. Tõendatud ei ole, et konto avamisel või seoses tehingutega oli A. Dremovi tegevus suunatud rahapesule või et tal oli teadmine (või pidanuks olema teadmine) rahapesust. Tõendatud ei ole, et A. Dremovil oleks olnud teadmine raha kuritegelikust päritolust või oleks pidanud olema. Tõendatud ei ole, et A. Dremovi tegevus vastas rahapesule kaasaaitamise tunnustele, vastava teadmise puudumise tõttu ei kujutanud ega saanudki A. Dremov kujutada ette täideviija tegu kas konkreetselt või üldjoontes. Ringkonnakohtu seisukoht
114.Esmalt käsitleb ringkonnakohus süüdistuses sisalduvate etteheidete sisu (I) ja hindab süüdistatava A. Dremovi (II), A. Danchaki (III) ja T. Järviste (IV) vastutusega seonduvaid küsimusi, seejärel käsitleb karistuse, konfiskeerimise ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisega seotud küsimusi ja ning seejärel võtab kokku kriminaalasja lahendamise tulemused (VI), sealhulgas menetluskuludega seonduvat (VII). I
115.Süüdistuse kohaselt heidetakse süüdistatavatele Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei Dremovile KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi suures ulatuses rahapesu toimepanemist grupis koos AŠiga, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud. Esmalt nendib ringkonnakohus, et maakohus on praeguses kriminaalasjas veatult tuvastanud eelkuriteo toimepanemise, milleks on C S.A.-le kuuluva jahi Alexandria omastamine (või vargus). Selles osas maakohtu otsust
1-20-3487 ka ei vaidlustata. Põhivaidlus on kriminaalasjas selles, kas ja millised toimingud eelkuriteost (kuritegelikust tegevusest) saadud varaga on süüdistatavatele etteheidetavad rahapesu süüdistuse kontekstis ja ka see, millistele RahaPTS § 4 lg 1 toodud rahapesu alternatiividele need vastavad.
116.Praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistus on kohmakalt sõnastatud ja raskesti arusaadav. Nagu märkis ka maakohus, on see esmalt üle koormatud teabega, mille tähtsus konkreetse kriminaalasja lahendamisel jääb arusaamatuks (näiteks GFC osaniku rahaliste vahendite päritolu) ja teiseks ei ole süüdistuses loetletud rahapesu ennetamise nõuete rikkumisi vahetult seostatud süüdistatavate tegevusega, mis on süüdistuse kohaselt käsitatav rahapesukuriteona. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ainuüksi rahapesu- ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmata jätmine ei võrdu iseenesest rahapesukuriteo toimepanemisega – tegu peab vastama RahaPTS § 4 lg 1 ja seeläbi ka KarS § 394 tunnusele (vt nt asjakohaseid väärteokoosseise RahaPTS §-des 82 jj). Vastuolude vältimiseks on soovitatav süüdistust struktureerides lähtuda näiteks kuriteokoosseisu tunnustest, selgitades, milliste faktide kaudu sisustatakse iga süüdistatava puhul konkreetset tunnust. Ka maakohtu otsuse ülesehitus ei võimalda jälgida, millise konkreetse õiguslikku etteheite paikapidavust kontrollitakse. Puudused maakohtu otsuse põhjenduskäigus on juba lähtuvalt Riigikohtu praeguses asjas antud seisukohast sellised, mis annavad alust rääkida põhjendamiskohustuse järgimata jätmisest ehk kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses (seda nii rahapesukoosseisu objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu tuvastamisel). Siiski on seda rikkumist võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt palus ringkonnakohus kooskõlas ka Riigikohtu juhistega prokuratuuril muu hulgas täpsustada, millistele rahapesukoosseisu alternatiividele vastab süüdistatavate tegevus ja millega kinnitatakse subjektiivse koosseisu olemasolu.
117.Ringkonnakohtule esitatud vastuses leiab prokuratuur, et vähemalt A. Danchakile ja A. Dremovile süüdistuses tehtava etteheite tuum seisneb kokkuvõtvalt järgmises. C Ltd maksekontole GFC-s laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii AŠil kui ka A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga. A. Dremov, jättes täitmata seaduses toodud nõudeid, avas AŠ ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ning lubas hiljem teha kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid. Seega varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku.
118.Järgnevalt leitakse vastuses, et selline tegevus vastab RahaPTS § 4 lg 1 p-dele 1 ja 3. Seejuures RahaPTS § 4 lg 1 p 1 tähenduses on tegemist muundamisega, sest algselt C S.A-le kuulunud jaht Alexandria vormistati ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt C Ltd. nimele ja seejärel müüdi Aqua Marine Yachts Monaco ja Breezedays Investments vahendusel äriühingule Preston Development Limited. Tehingust laekunud raha kanti GFC-s avatud arveldusarvele (maksekontole). Seega muundati vallasvarana käsitatav luksusjaht nõudeõiguseks GFC vastu. Selle tegevusega abistasid GFC töötajad ja juriidiline isik tervikuna kuritegelikus tegevuses osalenud isikut ja varjasid vara tegelikku päritolu. RahaPTS § 4 lg 1 p 3 tunnustele vastava teona käsitab prokuratuur sellele mais-juunis 2018 järgnenud kandeid GFC maksekontolt Hiina äriühingutele, millega varjati vara tõelist olemust, päritolu, asukohta, ümberpaigutamist ja omandiõigust ja muid õigusi.
119.Viimaks leiab prokuratuur, et juhul kui kolleegium leiab, et õiguslikult tuleb antud tegu kvalifitseerida kaasaaitamisena rahapesule, siis vastab rahapesu toimepannud isiku tegu
1-20-3487 jätkuvalt RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 tunnustele, kuna isik on muundanud kuritegelikul teel saadud vara ja varjanud vara tõelist olemust, päritolu, asukohta, omandiõigust ja ka varaga seotud muid õigusi. C Ltd esindaja lõi GFC-s vajalikud kontod, mis võimaldasid C Ltd-l kõigepealt läbi vahendaja müüa neile mittekuuluv superjaht Alexandra ja muundada vallasvara rahaks, seejärel kasutati raha ülekandmise teenuseid ja liiguti kuritegelikust tegevusest saadud 2,88 miljonit edasi erinevatele Hiina äriühingutele. Samuti varjati seeläbi vara päritolu, omandiõigust ning muid õiguseid. Eelduslikult on teo (rahapesu) täideviija DM, kuid kuna tehinguid tehti internetipanga vahendusel, võis neid teha ka mõni teine isik.
120.Samuti käsitleb prokuratuur süüdistatavate tegevuses subjektiivse koosseisu tõendatust, millel ringkonnakohus peatub eraldi iga süüdistatava vastutuse juures.
121.Ringkonnakohus nendib esmalt, et jahiga tehtud ebaseaduslikud toimingud, s.t selle müük ilma omaniku nõusolekuta – ehk eelkuritegu kui selline – ei ole iseenesest etteheidetavad praeguses kriminaalasjas süüdistatavatele, selles ei ole neile ka süüdistust esitatud. Vastava teo võis süüdistuse kohaselt toime panna jahi kapten AF. Süüdistatavatele ei ole vahetult omistatav ka sellele järgnenud C Ltd. tegu ehk jahi müük ja sellega saadud raha ülekandmine (kanda laskmine) GFC maksekontole. Vähemalt ei tulene süüdistusest midagi enamat ehk näiteks seda, et müügiga võis olla seotud mõni süüdistatav. Seejuures ei heideta neile süüdistuses ette näiteks ka C Ltd-ga või selle esindaja DMga koos rahapesu toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega järgnevalt hinnata, kas A. Dremovi või A. Danchaki käitumisaktid seoses maksekonto avamisega, mida heidetakse ette ka süüdistuses, on juba käsitatavad rahapesu toimepanemisena ehk täideviimise või kaasaaitamisena teise isiku (rahapesu täideviija) teole. Küll aga leiab kolleegium, et süüdistus (sõltumata prokuratuuri hilisemast tõlgendusest) käsitab maksekonto avamist mitte eraldiseisva teona, vaid koostoimes sellele järgnenud maksekontol toimunud tehingutega. Seega hindab ringkonnakohus neid toiminguid koos.
122.Nimelt leitakse süüdistuses sedagi, et A. Dremov ja A. Danchak lubasid teha maksekontol ülekandeid sinna laekunud (kuriteost pärineva) rahaga. Prokuratuuri hinnangul saab RahaPTS § 4 lg 1 p 3 alusel edasisi kandeid GFC kontolt Hiina äriühingutele käsitada vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamisena ja ka varaga seotud muude õiguste varjamisena. Kolleegium nendib nõustuvalt A. Danchaki kaitsjaga, et algses süüdistuses on tehingute tegemise kontekstis etteheitena nimetatud vaid raha algse päritolu ja tegeliku omaniku varjamist, muid koosseisualternatiive ei nimetata. Samas leiab ringkonnakohus, et ka Hiina äriühingutele ülekannete tegemine ehk n-ö kihistamine vastab iseenesest samuti rahapesu objekti või selle surrogaadi (nagu praegusel juhul) muundamise või vähemalt üleandmise tunnusele RahaPTS § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Algse kuriteo tulemusena omandatud vara ehk jahi asemel saadud vara (raha) kui surrogaat on ajavahemikus 11. mai 2018 – 1. juuni 2018 C Ltd maksekontolt tehtud maksetena summas 2 872 164 miljonit eurot üle antud erinevatele Hiina äriühingutele, mille eesmärgiks oli varjata vara päritolu.
123.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt A. Dremovile ja seejärel A. Danchakile selles osas omistatud tegevust, kontrollides selle vastavust rahapesu koosseisule. II
1-20-3487
124.A. Dremovile esitatud süüdistuse kohaselt töötas ta GFC-s kliendihaldurina, kelle kliendiks määrati C Ltd. Kliendihaldurina oli A. Dremov konto avamise ja sellele järgnevate kannete puhul kohustatud mitteresidentidest klientide puhul välja selgitama nende raha tegelikku päritolu, lepingupartnerite usaldusväärsuse, viima läbi kliendivestluse ja täitma „tunne-oma-kliendi“ küsitluse (KYC) vormi. A. Dremovi ülesanne oli C Ltd puhul kontrollida, kes on äriühingu tegelik kasusaaja ja kahtlaste tehingute korral teavitada GFC AML töötajat ning tehingut mitte kinnitada. 30. jaanuaril 2018 saabus DM Eestisse. Samal päeval avati GFC-s C Ltd-le maksekonto. Lisaks avas A. Dremov talle (kokkuleppel A. Danchaki ja AŠiga) GFC internetikeskkonnas iGFC kasutajakonto, mis võimaldas teha maksekontoga toiminguid. Sama päeva õhtul DM lahkus Eestist. A. Dremov oli teadlik C Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest ja sellest, et C Ltd-le tuleb avada maksekonto ilma kontrollita ja teha makseid kuriteost pärit rahaga. C Ltd-le konto avamisel jäeti vormistamata tavapärased protseduurid ja maksekonto avati ja tehinguid tehti vaatamata sellele, et GFC enda süsteemist nähtus, et äriühingu tegelik kasusaaja on tuvastamata. Maksekonto avamisel näidati C Ltd. ja tema direktori rahapesualaseid riske madalamana, kui nad tegelikult olid. Seejärel selgitatakse süüdistuses, et A. Dremov korraldas vahetult C Ltd konto avamise ilma tegelikku kasusaajat kontrollimata ja lubas äriühingul GFC kontot kasutada ka siis, kui ML keelas ülekannete sooritamise rahapesualaste riskide tõttu.
125.Süüdistuses märgitakse, et tulenevalt RahaPTS § 19 p-dest 1 ja 2 tuli A. Dremovil kui kliendihalduril nii ärisuhte loomisel kui ka tehingute tegemisel üle 15 000 euro kohaldada hoolsusmeetmeid. Tulenevalt RahaPTS § 20 lg 1 p-st 3 tulnuks tal võtta meetmeid ulatuses, mis võimaldanuks kohustatud isikul veenduda selles, kes on tegelik kasusaaja ja saab aru kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist. RahaPTS § 20 lg 1 p 4 kohaselt tuleks ärisuhtest ja juhuti tehtava tehingust arusaamisest koguda täiendavat teavet ja p 6 kohaselt teostada ärisuhete seire. Tulenevalt RahaPTS § 36 lg 2 p-dest 1 ja 4 oli A. Dremovil kohustus kohaldada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras – konto avamisel ei esitatud tegeliku kasusaaja andmeid, DM ja C Ltd on pärit suure riskiga kolmandatest riikidest. Samuti on suure riskiga tehingupartner ehk Hiina. Samas ei avata süüdistuses seda, milliseid konkreetseid hoolsusmeetmeid lisaks tegeliku kasusaaja tuvastamisele ja rahapesuriskide hindamisele peetakse silmas – ainuüksi kriminaalmenetluses tuvastamist leidnud tõsiasi, et aset oli leidnud eelkuritegu ja äriühingut kasutati rahapesu toimepanemiseks ei anna eraldivõetuna alust väita, et hoolsusmeetmeid ei järgitud.
126.A. Dremovi kaitsja apellatsioonis ja ringkonnakohtule esitatud seisukohas leitakse, et A. Dremovi tööülesannete hulka ei kuulunud GFC-s maksekonto avamine, mistõttu ei saa talle omistada sellega seoses ka rahapesu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus iseenesest nõuetekohaselt tuvastanud, et A. Dremovile olid pandud tööülesanded, mis seondusid C Ltdga kliendisuhte loomisel kliendi tuvastamisega ja temalt vajaliku info kogumisega, mis olid eeldused juriidilisele isikule C Ltd. maksekonto avamiseks, misjärel laekus maksekontole jahi müügist pärinev summa, mida süüdistuses käsitatakse kuritegelikul teel saadud vara muundamisena.
127.Nimelt on kriminaalasjas tuvastatud, et A. Dremov oli C Ltd. kliendihaldur GFC-s. Kliendihalduri ülesanded tulenevad muu hulgas töölepingu lisast olevast kliendihalduri ametijuhendist (vt 20. veebruari 2020. a vaatlusprotokoll, A. Dremovi
1-20-3487 töölepingu lisa, kd T8, tl 145, dokument nr 27; vt ka maakohtu otsuse lk 25). Nende hulka kuulub ka klientide identifitseerimine ja kontrollimine; klientide hindamine sise-eeskirjade alusel; hoolsusmeetmete kohaldamine vastavalt sisedokumentidele ja protseduuridele. Tegemist on seega üsna üldsõnalise dokumendiga ja ülesannete sisu sõltub suuresti muudest sisedokumentidest. Süüdistatava A. Dremovi 23. mail 2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta tööülesanne suhtlus kliendiga, sealhulgas klientide taotluste töötlemine arveldusarvete avamiseks ja selle jaoks vajalike dokumentide kogumine ning ka kommunikatsioon seoses tehingutega, täpsemalt info edastamine kliendi ja GFC tugiteenuste ehk „backoffice“ töötajate ning rahapesu tõkestamise/vältimise eest vastutava ametniku vahel, kui kliendilt sooviti seoses tehingutega täiendavat infot. A. Dremovi ütluste kohaselt koguti kliendilt „Tunne-oma-klienti“ ankeet, ettevõtte asutamisega seotud dokumendid, passi koopia, direktori ja lepingupoolte andmed. Samuti kinnitas A. Dremov, et tema ülesandeks oli ka tunda oma kliendi äritegevust ja saada sellest aru, kuid tema pädevusse ei kuulunud selle kontroll, kas järgnevate tehingute puhul on kliendi tavapärase äritegevusega või mitte – sellega tegeles rahapesu tõkestamise eest vastutav ametnik. Seega võib süüdistatava enda ütluste pinnalt järeldada, et ta tegi toiminguid, mis olid vajalikud makse(arveldus)konto avamiseks – vähemalt klienditaotluste töötlemine ja kliendiga seotud oluliste dokumentide kogumine.
128.Seda kinnitavad ka teised tõendid. Nimelt tunnistaja HSga (GFC tugiteenuste juht) 1. aprillil 2021 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kliendi konto aktiveerimine kuulus GFC tugiteenuste juhi ülesannete hulka. Eelnevalt pidid aga selleks olema kogutud kõik nõutavad andmed, sh pidanuks klient läbima rahapesu vältimise eest vastutava isiku kontrolli. Esmalt pidi klient avaldama maksekonto avamiseks soovi kas suuliselt kontoris või kirjalikult. Kui ta avaldas soovi kirjalikult (elektrooniliselt), siis oli kohustus temaga kohtuda. Pärast seda tegi rahapesu tõkestamise eest vastutav ametnik päringu avalikest andmebaasidest. Kui kõik oli korras, siis avati maksekonto. Kui oli kõrge riskiga klient, siis pidi olema juhatuse nõusolek.
129.Tunnistaja HSga ütlusi kinnitab ka GFC dokumentide 1. mai 2020. a vaatlusprotokoll (kd T5, tl 1-267), millest nähtub, et C Ltd-le makse- ehk arvelduskonto avamist 30. jaanuaril 2018 kinnitab HSga allkiri (tl 88-90). Samast dokumendist nähtub seejuures, et GFC esindajana sõlmib lepingu AK, kes kandis andmeid ka GFC-s kasutusel olnud kliendisüsteemi Lennuk (vt 4. märtsi 2020. a vaatlusprotokoll, kd T6, tl 102-112). iGFC (ehk n-ö GFC internetipanga) isikliku võtme lepingu andmetest saab järeldada, et ka selle sõlmis AK. A. Danchak kinnitas seejuures
23.mail 2022 antud ütlustes, et ta osales GFC-le maksekonto avamise otsuses, kuid märkis, et selles otsuses osales ka teine juhatuse liige ehk MR. Kolleegium märgib, et vastava heakiidu andmine või juhatuse liikme osalemine otsuse tegemises ei kajastu iseenesest kriminaalasjas esitatud kirjalikes tõendites. Samuti ei nähtu 30. jaanuari 2018. a A. Dremovi koostatud riskihinnangust, et tegemist olnuks kõrge riskiga kliendiga. Samas ei ole iseenesest põhjust seada A. Danchaki ütlusi selles osas kahtluse alla, kuid see viitab omakorda sellele, et C Ltd. siiski käsitati juba maksekonto avamisel (kõrg)riskantse kliendina vaatamata kliendihalduri hinnangule.
1-20-3487
130.Tunnistaja ML ütlustest tulenevalt ei suhelnud ta vahetult kliendiga, vaid neid andmeid pidi koguma kliendihaldur, seejärel tegi tunnistaja kontrolli andmebaasidest ja avalikest andmetest. Iseenesest kinnitas seda ka A. Dremov, kes selgitas, et konto avamisel käis DM 30. jaanuaril 2018 GFC kontoris. Samuti on tõendatud, et just A. Dremov tegi samal päeval DM esitatud passist koopia (vt kd T5, tl 96-99). Lisaks koostas A. Dremov 30. jaanuaril 2018 GFC juriidilise isiku riskihinnangu C Ltd kohta (vt kd T5, tl 193-198), mille kohaselt on tegemist madala (rahapesu)riskiga äriühinguga, kelle äripartnerid on Suurbritannia ja Läti. Seejuures erines äriühingu riskihinnangusse märgitud aastakäive märkimisväärselt (ligi miljoni võrra) asjas tõendina esitatud „Tunne-oma-klienti“ küsimustikku märgitud käibest. Maksekonto avamisel jäi andmebaasi kandmata ka äriühingu tegelik kasusaaja.
131.Seda, et just kliendihaldur teeb esmakordse riskihinnangu, kinnitas ka rahapesu tõkestamise eest vastutav isik ML oma ütlustes. A. Danchaki ütluste kohaselt muudeti C Ltd. riskitaset aga hiljem kõrgeks, see toimus enne seda, kui maksekontol toimusid maksed. Nii A. Danchaki, A. Dremovi kui ka ML ütluste kohaselt mõjutab kliendile antav riskihinnang tema toimingutele kohaldatavaid hoolsusmeetmeid, sh maksetele tehtavat kontrolli. A. Dremov selgitas, et kliendi äripartnerid mõjutavad oluliselt riskitaset, kuid ilmselt algses „Tunne-omaklienti“ ankeedis ei olnud Hiinat äripartnerina märgitud. Maakohus pidas süüdistatava sellekohast väidet paljasõnaliseks, viidates sellele, et 19. veebruari 2020. a jälitustoimingu protokolli kohaselt leiti GFC sisevõrgus olevast info- ja failivahetusprogrammist DM 22. jaanuaril 2018 allkirjastatud „tunne-oma-klienti“ ehk KYC-küsimustikku. Seda küsimustikku ei ole GFC esindaja allkirjastanud. Samas on DM ja A. Dremov allkirjastanud 30. mail 2024 samasisulise ankeedi. Maakohus nentis seejuures, et kuna algset ankeeti ei olnud allkirjastatud, ei olegi võimalik üheselt järeldada, millistest andmetest A. Dremov riskihinnangul koostamisel lähtus, kuid
22.jaanuari 2018. a ankeedi olemasolu süsteemis viitab sellele, et andmed ei olnud vahepeal muutunud.
132.Kolleegium märgib, et kriminaalasjas tuvastatu kohaselt saatis 11. mail 2018 AŠ A. Danchakile e-kirja, mille lisaks oli muu hulgas 22. jaanuaril 2018 allkirjastatud „Tunne-oma-klienti“ ankeet. A. Danchak edastas seda kirja omakorda samal päeval A. Dremovile, selgitades, et tegemist on „parandustega ankeediga“ ja korraldusega paigutada dokument SharePoint infosüsteemi (vt 19. veebruari 2020. a jälitustoimingu protokoll, kd T10, tl 1-13, tabel 3, fail 15). Seega on alust arvata, et 22. jaanuaril 2018 DM allkirjastatud ankeet paigutati infosüsteemi mais 2018, mis läheb kokku ka tõsiasjaga, et samasisulise ankeedi allkirjastasid A. Dremov ja DM alles 30. mail 2018. Seega ei pruukinud vastavad andmed olla A. Dremovi käsutuses juba 30. jaanuaril 2018, kuid maakohtuga saab nõustuda selles, et A. Dremov ei suutnud kohtuistungil selgitada, millisest ankeedist (andmetest) ta sel juhul riskihinnangut andes lähtus. Küll aga ei selgu süüdistusest ega ka prokuratuuri tõenditest, mis mõju oli sellel riskihinnangul (ja ka tegeliku kasusaaja tuvastamata jätmisel) lõppkokkuvõttes rahapesu toimepanemise seisukohalt, võttes arvesse sedagi, et sisuliselt kõik järgnevad C Ltd. tehingud läbisid täiendavat kontrolli ja süüdistus ei väida, et äriühingu tegelik kasusaaja oli keegi teine kui DM, kelle isik oli GFC-le niigi teada.
133.Kokkuvõttes saab kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt seega järeldada, et kliendihaldurile olid pandud ülesanded, mis on käsitatavad panusena GFC-s maksekonto
1-20-3487 avamiseks (ehk kliendiga kohtumine ja teda tuvastamine, oluliste dokumentide kogumine ja kontroll ning esmase riskihinnangu andmine). Maksekonto avamine võimaldab omakorda teha sellel rahapesuna käsitatavaid toiminguid, s.o kanda sellele kuritegeliku tegevusega saadud vara või selle surrogaati ja teha sellega tehinguid. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et makskonto avamise ettevalmistamsel jättis A. Dremov kogumata andmeid äriühingu tegeliku kasusaaja kohta ja riskihinnangus puudusid olulised andmed kliendi tehingupartnerite kohta või vähemalt ei ole arusaadav, millistele andmetele kliendihaldur tugines. Samas nähtub tõenditest seegi, et A. Dremovil ei olnud määravat ehk lõplikku rolli maksekonto avamise otsustamisel. Lisaks võtab kolleegium arvesse järgmist. Kriminaalasjas tuvastatu kohaselt ei viinud maksekonto avamine veel iseenesest ja automaatselt sellel tehingute tegemise võimaldamiseni. Nimelt on kriminaalasjas tuvastatud GFC infosüsteemist leitud dokumentide vaatlusprotokolli ja A. Danchaki enda ütlustega, et juba jahi „Alexandria“ müügist pärineva raha laekumisel GFC maksekontole 27. aprillil 2018 (n-ö tehingu sisestamisel) oli maksetehing allutatud süsteemis automaatsele täiendavale kontrollile, mis päädis sellega, et A. Danchak kinnitas tehingu 7. mail 2018, misjärel HSga arvas rahalised vahendid kliendi kontole – vt kd T6, tl 102-112. Süüdistatav A. Danchak kinnitas, et tegi selle tehinguga seoses nii rahapesu tõkestamisega seonduvat kui ka suurmakse kontrolli.
134.Tervikuna A. Dremovi teopanuse olulisuse hindamisel ja tema käitumisele hinnangu andmisel kaalub ringkonnakohus aga ka süüdistuse etteheidet, mille kohaselt süüdistatav lubas teha maksekontol tehinguid. Selles kontekstis viitab prokuratuur ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rikkumisele, mis kokkuvõtvalt seisnesid ebapiisavate hoolsusmeetmete kohaldamises tehingute tegemisel. Süüdistus leiab, et kliendihaldurile oli seega pandud rahapesu- ja terrorismi tõkestamise seaduse 3. peatükis sisalduvate hoolsusmeetmete rakendamise kohustus. Esmalt märgib kolleegium, et süüdistuse pinnalt ei ole lõpuni arusaadav, kas A. Dremovile heidetakse tehingute lubamisel tegevust (aktiivset käitumist) või tegevusetust ehk tehingute toimumise takistamata jätmist. Kolleegium märgib, et kuigi kliendihalduri ametijuhendist võib järeldada, et tema ülesannete hulka kuulub hoolsusmeetmete rakendamine, viidatakse seejuures sisedokumentidele ja protseduuridele, mille sisu on praeguses kriminaalasjas avatud eeskätt isikuliste tõendiallikate kaudu (HSga, ML, A. Danchak, A. Dremov). Muu hulgas ei tulene isikute ütlustest ega nähtu ka faktiliselt toimunust, et A. Dremov pidanuks kinnitama kliendi tehinguid.
135.Tunnistaja HSga ütluste kohaselt nägi maksete töötlemine välja nii, et kui klient oli makse algatanud, siis see info jõudis Lennukisse ja tunnistaja pidi vaatama, et makse saaks välja saadetud. Kui makse vajas täiendavat kontrolli rahapesu vastase võitluse eest vastutava töötaja poolt, pidi HSga teavitama kliendihaldurit, kelle kohustus oli tellida lisadokumente vastavalt rahapesu vastase võitluse eest vastutava töötaja juhistele. Kui kontroll oli tehtud ja makse vabastatud, siis sai HSga selle välja saata. Lisaks on selles kontekstis olulised ML ütlused, kes selgitas, et see, kas maksed vajasid rahapesu vastase kontrolli töötaja täiendavat kontrolli, sõltus riskimaatriksist. Tunnistaja kontrollis neid makseid, mis jäid süsteemis Lennuk n-ö „kinni“. Süsteem selekteeris ise kontrolli vajavaid kandeid, kui ML sai ka ise panna märke, kui ta tahtis mõne kande üle kontrollida. Kui tehing ületas teatud summaarse piiri, kontrollis seda ka juhatuse liige. Samas sai tehingu teha ka ilma ML nõusolekuta, vastav volitus oli tema ülemusel A. Danchakil. Samasisulisi ütlusi tehingu
1-20-3487 tehnilise külje kohta andis ka GFC IT-juht VT, kes kinnitas, et kontrolli võis tehing vajada tulenevalt kliendi riskitasemest või makse summast. Seega kinnitavad laias laastus ka tunnistajate ütlused, et tehingute kontroll oli eeskätt rahapesu tõkestamise eest vastutava isiku või juhatuse pädevuses. Kaudselt saab seda järeldada ka A. Dremovi ettevalmistusest ehk isikul on keskharidus, tema enda ütluste kohaselt ei olnud tal finants- ega majandusvaldkonnas eelnevat kogemust ja tööletulekul sai ta paar koolitust. Võttes arvesse, et kriminaalasjas tuvastatu kohaselt kontrollis sisuliselt kõiki C Ltd. tehinguid lõpuks A. Danchak, kes ka tema enda ütluste kohaselt palus vajadusel edastada täiendavaid dokumente ja sai neid AŠilt ja C Ltd. esindajalt, ei olnud A. Dremovi panus tehingute tegemisel oluline. Nagu leidis ka maakohus, piirdus A. Dremov tegevus sellega, et ta üritas võimalikult kiiresti saada vastuseid küsimustele, mida esitasid juhatuse liikmed ja rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda selles osas ka maakohtu viidatud tõend, s.o GFC kommentaarid ja selgitused Finantsinspektsiooni kohapealse kontrolliakti kohta (tõlge kd T14, tl 204-273, 286), milles kinnitati, et kliendihaldur on n-ö esimene rahapesu tõkestamise kaitseliin, kes pidanuks kontrollima tehinguid sisuliselt ja edastama vastava analüüsi rahapesu tõkestamise eest vastutavale isikule. On ilmne, et praegusel juhul see nii ei toimunud ja samas ei heitnud seda A. Dremovile keegi ette. Seda ei väära ka leitud isiku päevik. Ei A. Danchak ega ML või HSga väitnud oma ütlustes, et võtsid C Ltd. maksekonto avamise või tehingute lubatavuse hindamisel arvesse A. Dremovi seisukohti või analüüsi (või ka selle puudumist). Ainukese näitena vastupidise kohta võib tuua A. Danchaki väidet selle kohta, et A. Dremovi selgituste kohaselt kuulusid C S.A ja C Ltd. üht kontserni või olid muul viisil seotud, mistõttu ei tekitanud jahi müügitehing temas kahtlusi. Samas kinnitas A. Danchak seejärel, et sellist seost tema enda päringud registritesse ei näidanud ega ole selge, miks pidi ta uskuma selles osas kliendihalduri väidet. A. Dremovi ütlustest ei tulene, et ta oleks seda A. Danchakile kinnitanud. Nagu eelnevalt öeldud, siis äriühingut ja selle tehinguid käsitati riskantsena vaatamata A. Dremovi riskihinnangule.
136.Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et A. Dremovi tegevus seoses C Ltd-le maksekonto avamisega ja sellel tehingute tegemisega ei ole objektiivses mõttes käsitatav olulise panuse ehk teovalitsemisena, mis annaks alust rääkida rahapesukuriteo täideviimisest.
137.Täiendavalt märgib kolleegium järgmist. RahaPTS § 4 lg 1 p 1 eeldab muu hulgas täideviija teadlikkust sellest, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest ja eesmärki varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut. Riigikohtu praktika kohaselt viitab mõiste „teadlikkus“ kasutamine sellele, et vastutus selle teo eest eeldab otsest tahtlust KarS § 16 lg 3 tähenduses ehk isik peab teadma, et ta teostab koosseisule vastava asjaolu ehk konkreetsel juhul, et vara pärineb kuritegelikust tegevusest. See ei tähenda, et täideviija peaks teadma kõiki kuritegeliku tegevuse üksikasju. Oluline on see, et arvestades asjaolusid, saab täideviija aru, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga. Mõistetavalt on mingis asjaolus täieliku kindluse saavutamine pigem ebatõenäoline, mistõttu tuleb otsest tahtlust jaatada ka siis, kui vara kuritegelikku päritolu peetakse ülekaalukalt tõenäoliseks. Eeltoodud põhimõtteid praeguses kriminaalasjas rakendades, et ole kolleegiumi hinnangul prokuratuur igal juhul esitanud tõendeid selle kohta, et A. Dremov teadis piisava kindlusega ehk pidas vähemalt ülekaalukalt tõenäoliseks, et GFC maksekontole laekuv rahasumma pärineb kuriteost (kuritegelikust tegevusest). Prokuratuuri vastuses ringkonnakohtule esitatakse seejuures kolleegiumile üsna arusaamatu mõttekäik
1-20-3487 rahvusvahelistest õigusaktidest, juriidilise isiku vastutusest ja teo keelatusest arusaamisest (viimane ei puuduta iseenesest tahtlust). Olukorras, kus samas kriminaalasjas on Riigikohus andnud selge juhise selle kohta, et süüteokoosseis eeldab täideviijalt eelkuriteo osas otsest tahtlust karistusseadustiku tähenduses, ei ole ringkonnakohtul võimalik sellest kõrvale kalduda.
138.Kaaludes võimalust, et A. Dremov aitas kaasa täideviija teole, mis vastas rahapesu tunnustele (kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara moondamine ja edasiandmine), märgib kolleegium järgmist. Iseenesest saab kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt järeldada, et DM või muu C Ltd. nimel tegutsev isik muundas jahi varguse tulemusena saadud vara, müües jahi maha, kandes saadud raha GFC maksekontole ja seejärel kihistades seda ehk andes seda mitme tehinguga (maksetega) edasi Hiina äriühingutele. Võttes arvesse teo objektiivseid asjaolusid ehk muu hulgas äriühingu nime sarnasust jahi tegeliku omanikuga (C S.A) ja tehingute välist pilti ei ole kolleegiumil kahtlust selles, et teo täideviija oli teadlik eelkuriteost ja tegevuse eesmärk oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu.
139.Makseasutuse kaudu toimepandava rahapesu puhul ei ole välistatud selle asutuse töötaja vastutus kaasaaitamise eest. Ka siis, kui nende teopanuse tõttu võiks neid muidu käsitada täideviijatena, kuid neil puudub koosseisus nõutav tahtlus, on võimalik kontrollida, kas nad vastutavad kaasaaitajatena. Nimelt eeldab kaasaaitamine tahtliku kaasabi osutamist teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Tahtlus põhiteo (rahapesu) osas on olemas siis, kui kaasaaitaja peab vähemalt kaudse tahtluse vormis võimalikuks ja möönab, et täideviija täidab rahapesu objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused ning seda ka siis, kui osavõtjal puudub vara päritolu osas otsene tahtlus. Nii näiteks ei eelda ka kelmusele kaasaaitamine seda, et kaasaaitaja teaks kindlalt, et täideviija esitab kellelegi valeandmeid. Piisab sellest, kui kaasaaitaja peab võimalikuks ja möönab, et ta aitab kaasa teole, millega täidetakse kelmuse objektiivne ja subjektiivne koosseis (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 1-18-4372/82, p 35).
140.Rakendades neid põhimõtteid käesolevas asjas, leiab ringkonnakohus järgmist. A. Dremovi panust osas, mis puudutab maksekonto avamist ja tehingute tegemist, käsitles kolleegium eelpool. Ringkonnakohtu hinnangul, võttes arvesse, et ükski toiming nendest, mida A. Dremovile ette heidetakse, ei ole käsitatav sellisena, mis mõjutas iseseisvalt (ehk siis näiteks A. Danchaki või teiste GFC töötajatest sõltumatult) maksekonto avamist ja sellel tehingute tegemist, ei ole tema tegu käsitatav ka rahapesule kaasaaitamisena. Lisaks saab A. Dremovi kaitsjaga nõustuda ka selles, et maakohtu esitatud põhjendustest ja prokuratuuri tõenditest ei tulene ka seda, et A. Dremov teole kaasaaitajana pidas võimalikuks ja möönis raha pärinemist kuritegelikust tegevusest (kaudne tahtlus). Maakohus lükkas ümber A. Dremovi selgitusi selle kohta, et seoses jahi müügiga ja sellele järgnenud tehingutega koguti maksimaalselt kõik dokumendid, mida kontrolliti ja tal ei tekkinud tal mingeid kahtlusi seoses C Ltd. tehingutega, viidates sellele, et süüdistatava ütlustest nähtuvalt puudus tal pädevus kliendihaldurina töötamiseks ja ta ei saanud aru, mis olid tema ülesanded kliendihaldurina. Maakohtu arvates ei mõistnud A. Dremov dokumentide sisulise kontrollimise tähtsust ja tema teadmised ja oskused ei vastanud kliendihaldurile esitatavatele nõuetele. Kolleegiumi hinnangul viitavad vastavad põhjendused nimelt sellele, et isik ei pidanud võimalikuks ega möönnud rahapesu toimumist. Ka oma vastuses ringkonnakohtule tugineb prokuratuur isikute
1-20-3487 tahtluse tuvastamisel peamiselt jälitustegevuse käigus jäädvustatud vestlustele, milles A. Dremov ei osale ja tema rolli äriühingu tegevuses ei mainita. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Dremov KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks mõista. III
141.A. Danchaki panus maksekonto avamisel on kirjeldatud süüdistuses ja maakohtu otsuses kui kokkuleppel AŠiga ja A. Dremoviga viimase määramine C Ltd maksehalduriks. Samuti heideti A. Danchakile ette GFC juhatuse liikmena süsteemi loomata jätmist, mis välistaks A. Dremovil tegeliku kasusaajat määramata ja tegelikke riske hindamata avada C Ltd-le konto (RahaPTS § 14 lg 1 p-d 2 ja 3) ja kohustus tagada töötajatele koolitus (RahaPTS § 14 lg 6). Süüdistuses viidatakse ka hoolsusmeetmete kohaldamise kohustusele C Ltd-ga ärisuhte loomisel ja tehingute tegemisel. Samuti viidatakse sellele, et C Ltd-le konto avamisel oli ka A. Danchakil (lisaks A. Dremovile) maksekontot avades ja ülekandeid lubades kohaldada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, kuna maksekonto avamisel ei esitatud tegeliku kasusaaja andmeid, neid ei olnud tehingute tegemisel GFC andmebaasides ja nii DM kui ka C Ltd. on pärit riikidest, mida saab lugeda suure riskiga kolmandaks riigiks. Samuti tuleb arvestada, et C Ltd. rahalised vahendid kanti edasi Hiina äriühingutele ja ka Hiina on loetav suure riskiga kolmandaks riigiks. Lõpptulemusena nenditakse süüdistuses (ja korratakse prokuratuuri vastuses), et C Ltd kontole laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii AŠil kui A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga ning A. Dremov, jättes täitmata seadusest toodud nõuded avas AŠ ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ja lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid, mistõttu varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses (rohkem kui KarS § 121 lg-s 2 nimetatud 40 000 eurot).
142.Maksekonto avamise osas pidas maakohus süüdistusest tulenevalt etteheidetavaks, et kliendihalduri valimisel peeti eeskätt oluliseks A. Dremovi häid suhteid AŠiga. Ringkonnakohtu hinnangul võib konkreetse isiku valimine koostoimes tõsiasjaga, et edaspidi edastaski osa C Ltd-ga seotud dokumente GFC-le just AŠ viidata sellele, et A. Dremovi valimine C Ltd. halduriks oli taotluslik, et hõlbustada rahapesu toimepanemist. Nagu eespool siiski märgitud, tuvastas juba maakohus, et A. Dremovi pädevusse ei kuulunud iseenesest lõpliku otsuse vastuvõtmine maksekonto avamiseks, mistõttu ei ole rahapesu koosseisu seisukohalt määrav väide, et puudus süsteem, mis välistanuks tal konto avamise. Võttes seejuures arvesse, et süüdistuse kohaselt heideti A. Danchakile ja A. Dremovile ette tegutsemist grupis rahapesu täideviimisel, on sisult vastuoluline ka etteheide, mille kohaselt A. Danchak jättis korraldamata A. Dremovi (rahapesu teemalist) koolitust. Võttes siiski eespool tuvastatu, mille kohaselt A. Dremov oli AŠ tuttav, kellel puudusid piisavad teadmised ja oskused rahapesu ennetamisel ja kes kriminaalasjas tuvastatu kohaselt ei avaldanud kordagi vastumeelsust C Ltd-le maksekonto avamiseks ja tehingute osas ka puudulike andmete korral, saab järeldada, et just A. Dremovi määramine C Ltd. kliendihalduriks oli tingitud A. Danchaki ja AŠ soovist kindlustada tehingute toimumist.
143.Samuti on tuvastatud ja ka käesolevas otsuses juba eespool käsitletud A. Danchaki tegevus C Ltd. maksekontole laekunud ja jahi müügist pärineva makse lubamiseks (vastuvõtmiseks). Seejuures nähtub maakohtu analüüsitud tõenditest, et ka vahetult A. Danchaki meilile edastati 4. mail 2018 kõik kasutaja DM saadetud dokumendid, mis
1-20-3487 puudutasid jahi müüki C Ltd.-le. Selles kontekstis on märkimisväärne, et tegemist oli meilitsi edastatud dokumentidega, mistõttu GFC töötajate võimalus kontrollida nende autentsust oli paratamatult piiratud. Muu hulgas analüüsis maakohus ka selle meilivahetuse käigus esitatud dokumente ja muu hulgas väidetavalt C Ltd. Argentaria Holdings Inc makseasutuses avatud konto väljavõtet ja Ventorro Inc. Ja C Ltd. vahel sõlmitud laenuleping, mis peaksid kinnitama jahi ostmiseks laenu andmist ja jahi eest tasumist C S.A-le. Kontoväljavõte sisaldabki sisuliselt ainult Ventorro Inc. makseid C Ltd.-le ja C Ltd. makseid C S.A-le. Kontoväljavõte on käsitsi allkirjastatud tundmatu isiku poolt. Ainsa tõendina nähtub SharePoint süsteemist, et kasutaja adanchak lisas sinna kujutise makseasutuse koduleheküljest, mis ei sisalda kuigi palju andmeid ettevõtte sisulise tegevuse kohta. Samuti ei ole ringkonnakohtu jaoks veenvad A. Danchaki selgitused selle kohta, miks jäeti tegemata päring C S.A-le tehingute toimumise kohta või võimaliku kontserni seose kohta. Tõsiasi, et tegemist ei olnud GFC kliendiga, ei saa välistada päringut tehingu toimumise fakti kohta, mille osaliseks äriühing oli. Laenulepingust ei nähtu aga mingeid andmeid selle kohta, kuidas toimub näiteks laenu tagastamine või intresside tasumine, mis on laenusuhte seisukohalt vägagi ebatüüpiline. Täiendavaid dokumente laenu ja Argentaria Inc. kohta edastati GFC-le (sh GFC üldmeilile) 7. mail 2018 kell 10:49. Kõik dokumendid, valdavalt pdf-formaadis pärinesid jällegi DM e-posti aadressilt. Selles kirjas selgitati muu hulgas sedagi, et C Ltd. plaanib osta sisse Hiinast moodulmaju ja realiseerida neid Euroopa Liidu territooriumil. Selle tegevussuuna kohta ei esitatud ühtegi tõendit. Muid andmeid ei ole kirjalikult esitatud ja selle kohta ei ole antud ka ütlusi. Isegi kui lähtuda sellest, et tegelikult esitati „tunne-oma-klienti“ ankeete, sh ka seda, mis on dateeritud
22.jaanuari 2018. a kuupäevaga, hoopis hiljem, pidanuks ka ankeedi puudumine äratama tehingu kinnitamisega tegelenud A. Danchaki tähelepanu. Vaatamata eeltoodule, kinnitas A. Danchak 7. mail 2018 C Ltd maksekontole laekunud makse Aqua Marine Yachts Monacol, millega tasuti jahi Alexandra eest (kd T6, tl 102-112).
144.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus A. Danchaki rolli C Ltd-lt erinevatele Hiina äriühingutele toimunud ülekannete tegemises. Nende maksete puhul kiitis nende tegemist heaks ehk „tegi värskendusi“ A. Danchak (vt 4. märtsi 2020. a vaatlusprotokoll, millega vaadeldi GFC virtuaalserverite koopiaid, kd T6, tl 102-112, v.a üks tehing). A. Danchak iseenesest kinnitab oma ütlustes seda fakti, viidates aga sellele, et tehinguid kinnitas ka teine juhatuse liige MR. Serverivaatlusest vastav fakt ei nähtu (v.a tühistatud tehingute puhul).
145.Tehingutega seoses on kolleegiumi hinnangul seejuures oluline esmalt tõsiasi, et 9. mail 2018 lisati GFC süsteemi leping C Ltd. ja F vahel kokku summas 2 890 750 eurot. Lepingu eesmärk on tekstiilitoodete tarnimine. Esmalt on tähelepanuväärne, et leping on sõlmitud summas, mis langeb ligilähedalt kokku jahi müügist C Ltd. arvele laekunud ja jahi müügist pärineva summaga. Teiseks, nagu eespool märgitud, teatas DM vaid paar päeva enne seda, et äriühing hakkab tegelema hoopis moodulmajade ostuga. Kriminaalasjast ei nähtu, et seda vastuolu oleks püütud selgitada. Sisuliselt küsiti DMlt järjepidevalt vaid dokumente konkreetsete tehingute kohta. Küll aga esitas DM juba 4. mail 2018 (ehk isegi enne sissetuleva makse kinnitust) taotluse suurendada C Ltd. kuumaksete limiiti kuni 3 miljoni euroni. 9. mail 2018 kooskõlastas A. Danchak taotluse osaliselt ehk limiiti tõsteti 1 miljoni euroni kuus (kd T10, tl 1-13, tabel 3, fail nr 31). Võttes arvesse jällegi A. Dremovi riskihinnangust, aga ka „tunne-oma-klienti“ küsimustikest tulenevaid maksete mahtusid ning lisaks ka selleks ajaks
1-20-3487 maksekontole saabunud summat, pidanuks juba vastav taotlus tingima kahtlusi, kas kliendi esitatud andmed enda tegevuse kohta on tõesed – sisuliselt soovis ju C Ltd. ühe kuuga teha makseid kogu kontol oleva summa ulatuses. Limiitide suurendamist toimus A. Danchaki heakskiidul ka edaspidi, sh n-ö üheks päevaks, vahetult pärast nende esitamist.
146.Järgnevalt on maakohtu otsusega tuvastatud, et 10. mail 2018 sisestati GFC süsteemi dokument, mis sisaldab joonist C Ltd. maksete süsteemist (suvandite kirjelduse järgi on autor A. Danchak). Süüdistatav ise selgitas seda tõsiasjaga, et tegemist on „tunne-oma-klienti“ ankeedi lisaga, mille autor tema on ja pdf. vormingus salvestamisel jääb tema nimi suvandistesse isegi siis, kui skeemi lõi tegelikult klient. Jättes selle selgituse veenvuse kõrvale, on tähelepanuväärne, et ankeeti on märgitud küll väidetavad tekstiiltoodete ostjad Lätis, Leedus, Poolas ja Taanis ja selgitatud, et tarnitavate kaupade eest tasutakse ettemaksu 50%, kuid märkimata on äriühingult Aqua Marine Yachts tulnud sissetulnud makse. Seejuures ei järgnenud skeemi esitamisele ühtegi makset skeemis nimetatud ostjatelt ega esitatud nendega sõlmitud lepinguid. Veelgi tähelepanuväärsem on sellega seoses tõsiasi, et 11. mail 2018 saatis AŠ A. Danchakile meili, mille sisus loetletakse C Ltd. senised ja uued kliendid. Kiri algab sõnadega „Praegusel ajal on meie kliendid“, seega viitab sõnastus sellele, et AŠ oli vahetult seotud äriühingu C Ltd. tegevusega. Kirjale olid lisatud ka erinevad C Ltd. tegevust puudutavad dokumendid, sealhulgas kliendiankeet ja C Ltd. maksete struktuur. Uuesti saatis AŠ C Ltd. puudutavat dokumentatsiooni A. Danchakile, sh lepingu XWW-iga, 25. mail 2018. Selles osas on tähelepanuväärne järgmine tõik. Samasisuline leping saadeti GFC-le eelmisel päeval DM aadressilt, kuid siis oli see dateeritud 18. augustiga 2018 (ehk n-ö tulevikus sõlmituna). AŠ aadressilt tulnud kirja puhul oli lepingus juba sobivam kuupäev ehk 22. mai 2018. Seejuures oli AŠ saadetud leping loodud selle atribuutide kohaselt
25.mail 2018 kl 09.15 ehk vahetult enne saatmist, mis viitab selle töötlemisele AŠ või mõne muu isiku poolt (vt kd T10, tl 1-13, tabel 3, failid nr 18 ja 38).
147.A. Danchak selgitas läbivalt, et teda ei üllatanud ega häirinud, et andmed C Ltd. kohta tulid hoopis AŠilt ja ta eeldas, et algselt tulevad andmed kliendilt. Samas ei toonud ta välja ühtegi selgitust, miks ei saanud neid andmeid edastada klient otse; samuti pidanuks see äratama kahtlust selle kohta, mis seosed on äriühinguga AŠil endal ehk kas tegemist ei ole näiteks tegeliku kasusaajaga – seda võttes arvesse ka tõsiasja, et AŠ tõi vastava kliendi C Ltd-sse. Samuti ei tekitanud A. Danchakis näiliselt piisavalt suurt kahtlust lepingu kuupäevaga seotud asjaolud. Ühtegi loogilist põhjendust sellisele käitumisele peale AŠ usaldamise ja selle kohta, et see on tavapärane, kui tuuakse tuttav klient, selle kohta A. Danchak ei toonud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need selgitused veenvad.
148.Tähelepanuväärselt ei pidanud A. Danchak ülemäära kahtlaseks ka seda, kui 17. mail 2018 tagastati kaks makset F Co. Ltd-le ja seejärel hakkas C Ltd. tegema makseid teistele Hiina äriühingutele. Kuigi seejärel ehk 18. mail 2018 pöördus A. Danchak ML poole palvega kontrollida seniste tehingute aluseks olnud dokumente, ei peatanud see maksete toimumist. Uuesti palus A. Danchak MLl tutvuda varasemate F Co. Ltd-le tehtud maksetega ja transpordidokumentidega 23. mail 2018. Tähelepanuväärselt vastas ML kokkuvõttes
29.mail 2018, et tema hinnangul esineb suur tõenäosus, et dokumendid ei ole sobilikud, kuna jääb mulje, et need on kõik koostatud kliendi või tehingupoole poolt. ML märgib, et hea oleks näha mõnda tollidokumenti (ringkonnakohtu hinnangul on tõlk ekslikult tõlkinud „custom document“ kui „kohandatud dokument“, kuna jutt on muu hulgas transpordidokumentidest,
1-20-3487 siis „tollidokument“ on loogilisem). Ka seejärel toimusid tehingud edasi. Maakohus analüüsib ka järgnevat kirjavahetust, milles osaleb ka ML ja A. Dremov, mis seondub täiendavate dokumentide küsimisega. Alles 23. augustil 2018 saadab A. Danchak MLle ja A. Dremovile kirja, mille kohaselt kui järgmiseks päevaks kõiki dokumente ei ole, siis tuleb C Ltd. maksekonto sulgeda ja teavitada RAB-i (, selleks ajaks on kõik tehingud tehtud, sh viimane tehing, mis oli edastatud 7. juunil 2018 ja maksekontol raha ei ole).
24.augustil
saadab A. Dremov MLle ja A. Danchakile kirju koos manustega, mille kohaselt on ta saanud kõik transpordidokumendid (kd T10, tl 1-13, tabel nr 3, failid nr 29 ja 33). Lõpuks suletakse C Ltd. maksekonto 10. oktoobril 2018 (1. mai 2020. a vaatlusprotokoll, kd T5, tl 1-13, tabel 3, fail nr 27).
149.Kuigi A. Danchaki kaitsja viitab ka apellatsioonis järjepidevalt sellele, et isik küsis täiendavaid dokumente ja selgitusi, on ilmne, et need ei saanud kõrvaldada põhimõttelisi vastuolusid C Ltd tegevuses. Lisaks saab nõustuda maakohtuga, et dokumente ei vaadeldud kogumis ega proovitud selgitada nende sisu ja autentsust, võttes arvesse, et tegemist oli meilitsi saabunud dokumentidega, mille osas rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja avaldas arvamust, et tegemist ei ole autentsete dokumentidega. Dokumente aktsepteeriti ka tagantjärgi, s.o pärast tehingute toimumist, ja kliendiga väliselt mitteseotud isikutelt (AŠ) A. Danchaki enda ütluste kohaselt ei vastatud kõigile küsimustele ega saadetud kõiki dokumente, kuid tema jaoks tuli neid „piisavalt“, et tekitada siseveendumust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selline selgitus ei ole veenev – kui küsimus oli piisavalt oluline, et seda esitada, pidanuks enne tehingu tegemist ära ootama ka sellele vastust ja sama puudutab ka küsitud dokumente. Seejuures A. Danchaki tegevus tehingute kinnitamise üle kontrolli võtmisel pidi ilmselgelt näitama ka teistele töötajatele, et nende toimumise eest vastutab just A. Danchak.
150.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et A. Danchaki panus C Ltd. tehingute kontrollimisse ja toimumisse oli selline, mida saab käsitada olulisena rahapesu ehk süüdistuses kirjeldatud kuritegeliku tegevusega saadud vara muundamiseks ja edasiandmiseks (RahaPTS § 4 lg 1 p 1). Apellatsiooni pinnalt on ka A. Danchaki puhul vaidlus peamiselt selles, kas A. Danchakil oli teo osas nõutav koosseisuline tahtlus, sest nagu ringkonnakohus tõi juba A. Dremovi puhul välja, siis RahaPTS § 4 lg 1 p 1 eeldas (teo toimepanemise ajal) teadmist eelkuriteost ja eesmärgi varjata vara päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut. Kolleegium leiab kaitsjaga nõustuvalt, et ka A. Danchaki puhul ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega ja seejuures ka prokuratuuri viidatud jälitustegevusega kogutud tõenditega tuvastatud süüdistatava teadmist sellest, et C Ltd. maksekontol olnud raha pärineb kuriteost. Ükski A. Danchaki jälitustegevuse käigus jäädvustatud vestlustest ei puuduta kõnealust kuritegu ja nendes ei arutata ka tehingute asjaolusid. Ka muul viisil ei ole näidatud, et isik pidas sellist võimalust ülekaalukalt tõenäoliseks.
151.Siiski leiab kolleegium, et A. Danchaki tegevuse puhul on tuvastatud kaudne tahtlus. Sellele viitavad tema enda ütlustest tulenev pikaajaline kogemus ja teadmised pangandusest koostoimes C Ltd. esindava isiku ja äriühingu enda taustaga (mitteresidendid riskantsetest riikidest, äriühingul puudub senine aktiivne tegevus) ja tehingute olemusega – laenuga omandatud luksusobjekt ja selle müük ainsa n-ö kasumit toova tehinguna ja seejärel selle rahasumma lühikese aja jooksul ülekandmine veel ühe riskantse riigi äriühingute kontodele
1-20-3487 ilma nähtava vastusoorituseta. Sellele vaatamata tegutses süüdistatav aktiivselt ja sisuliselt arvestamata rahapesu tõkestava töötaja arvamust või soovitust kinnitas ta ebaharilikke tehinguid vastuolus rahapesu ennetamise põhimõtetega, mis kõik kokku kinnitab, et isik pidas vähemalt võimalikuks ja ka möönis seda, et tegemist võib olla kuriteost pärineva rahaga.
152.Riigikohtu praktika kohaselt eeskätt tervisekahjustuse põhjustamisega seotud kriminaalasjades kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element – tagajärje ettenägemine – kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Tahtluse nn teadmise ja tahtmise külge ei saa siiski käsitleda teineteisest isoleeritult, vaid tegemist on tunnustega, mis on omavahel nn sõltuvussuhtes. Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ta ei kontrolli, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Tahtluse küsimus lahendatakse sellistel puhkudel seega peamiselt just intellektuaalse külje alusel. Kirjeldatu tähendab sisuliselt seda, et isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-16, p 17). Kolleegium leiab, et vastavad põhimõtted on vähemalt osaliselt ülekantavad ka praegusesse kriminaalasja ehk olukorras, kus isik eirab teadlikult mitteresidentidele spetsialiseerunud (maakohtu tuvastatud asjaolu) makseasutuse tegevuses ilmselgeid „punaseid lippe“, lubades järjepidevalt kõrge riskiga tehinguid ja jättes neist järelevalveasutusi mõistliku aja jooksul teavitamata, ei saa sel juhul rääkida (vaid) kergemeelsusest.
153.Nagu eespool ka leitud, ei piisa kaudsest tahtluses küll koosseisu täideviimiseks, küll aga teole kaasaaitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul esineski A. Danchaki puhul kaudne tahtlus nii teo enda põhisisu (eelkuriteoga saadud vara moondamine ja edasiandmine selle päritolu varjamiseks) kui ka kaasaaitamisteo ehk enda tegevuse suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiabki kolleegium, et A. Danchaki tegevuses on praegusel juhul tuvastatud KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 tunnused. IV
154.Viimaks käsitleb ringkonnakohus T. Järviste vastutuse küsimust. Juba süüdistuses esitatud etteheited taanduvad selles osas väitele, et T. Järviste oli nõukogu liige (esimees) ja seega vastutas selle eest, et äriühingus järgitaks rahapesu nõudeid, kuid jättis oma kohustused täitmata. Senises menetluses tuvastas maakohus, et T. Järviste pani teo toime tegevusetusega ja kolleegium nõustub selle hinnanguga. Ringkonnakohtule esitatud vastuses ei olegi prokuratuur konkreetselt välja toonud T. Järviste tegu, mis võiks vastata mõnele rahapesu koosseisu alternatiivile, keskendudes A. Dremovi ja A. Danchaki tegevusele. Süüdistusest ei ole siiski loobutud, mistõttu võib järeldada, et T. Järvistele heidetakse jätkuvalt ette seda, et tema tegevusetuse tõttu sai võimalikuks A. Dremovi ja A. Danchaki tegevus C Ltd-ga kliendisuhte loomisel ja maksete võimaldamisel. Ringkonnakohtule esitatud vastuses leiab prokuratuur lisaks, et kuigi GFC-d ei loodud algusest peale rahapesu toimepanemisele suunatud äriühinguna, siis kujunes see ajapikku selliseks. Kolleegium märgib, et Riigikohus küll käsitles teoreetilisi võimalusi makseasutuse nõukogu liikme vastutusele võtmiseks, kuid ei väitnud, et vastavad asjaolud sisalduvad praeguses asjas esitatud süüdistuses. Ringkonnakohtu hinnangul süüdistus ei sisalda väidet, et makseasutus loodi või kohandati just
1-20-3487 nimelt rahapesu toimepanemiseks, mistõttu sellele tuginemine apellatsioonimenetluses ei ole lubatav. Lisaks ei ole vastusest võimalik järeldada, mis ajal täpselt see toimus. Seega jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.
155.Kooskõlas Riigikohtu lahendiga praeguses kriminaalasjas võib tulenevalt ÄS §-st 316 iseenesest asuda seisukohale, et lähtuvalt kriminaalasjas tuvastatud GFC kui makseasutuse struktuurist ehk makseteenuste osutamine mitteresidentidele oli tegemist ohuallikaga ja nõukogu liige (esimees) oli sellest tulenevalt valvegarandi seisundis. Siiski leiab kolleegium, et kriminaalasjas esitatud süüdistusest ei nähtu piisava selgusega see, mis ajal ja milliste konkreetsete toimingutega pidi T. Järviste sekkuma (milliste) isikute tegevusse, hoidmaks ära toimuvat rahapesu, seda olukorras, kus talle heidetakse samal ajal ette grupis A. Dremoviga ja A. Danchakiga rahapesu toimepanemist. Vastav süüdistus (nõukogu liikmele ja esimehele) oleks loogiline juhul, kui prokuratuur lähtuks sellest, et GFC kaudu pandi rahapesu toime sellepärast, et konkreetsed töötajad ei olnud piisavalt ette valmistatud või teadlikud rahapesu reeglitest, et seda ära hoida. Praegusel juhul lähtus aga süüdistus sellest, et T. Järviste ei hoidnud ära teiste isikute tahtlikku tegevust, tegutsedes nendega grupis. Ringkonnakohus leidis seejuures praeguses asjas, et A. Dremov tuleb talle etteheidetud teos õigeks mõista ja A. Danchak süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi. Teoreetiliselt ei ole siiski välistatud ka T. Järviste vastutus tegevusetuse vormis rahapesule kaasaaitamise eest, kui asuda seisukohale, et Finantsinspektsiooni aruandes piisava järelevalve ja toimivate rahapesu ärahoidmise meetmete kehtestamisel saanuks praegusel juhul ära hoida C Ltd. (selle esindaja) tegevuse, s.o rahapesu toimepanemise GFC vahendusel.
156.Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole aga igal juhul esitatud selliseid tõendeid, mille pinnalt saaks järeldada, et T. Järvistel olnuks vähemalt kaudne tahtlus C Ltd-le maksekonto avamise ja süüdistuses kirjeldatud C Ltd-ga seotud tehingute suhtes või vähemalt üldine teadmine selle kohta, et GFC vahendusel pannakse (tüüpiliselt) toime rahapesuga seotud kuritegusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole prokuratuur kõnealust fakti ära näidanud ka objektiivselt, sest üsna pika aja jooksul tegutsenud makseasutuse puhul on esitatud süüdistus vaid ühe konkreetse teoga seoses. Lisaks ei kinnita väidetavat T. Järviste arusaama rahapesu toimepanemisest ükski kriminaalasjas kogutud tõend, sealhulgas prokuratuuri ulatuslikult tsiteeritud jälitustegevuse protokollid, mis kajastavad 2019. aastal toimunud T. Järviste vestlusi. Vastuses tsiteeritakse ulatuslikult T. Järviste suhtlust erinevate isikutega, millest on aga ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada vaid seda, et T. Järviste oli teadlik sellest, et äriühingu kliendid on tervikuna keskmiselt riskantsemad, sh rahapesu kontekstis.
157.Selles kontekstis ei nõustu ringkonnakohus muu hulgas prokuratuuri tõlgendusega vestlusest T. Järviste ja TR vahel, mis toimus 6. juunil 2019 ja milles T. Järviste selgitab, et äriühingul hakkas hästi minema pärast seda, kui teised (makseasutused) hakkasid arveldusarveid kinni panema. Muu hulgas kinnitab ju süüdistatav selles vestluses, et „päris rahapesijad panid siit minema“. Lisaks nendib T. Järviste, et nad ei võtnud üle kõiki kliente, vaid osadega oli parem mitte tegemist teha. Ainuke lause, mis viitab sellele, et T. Järviste võinuks aktsepteerida lubamatut tegevust on see, kus süüdistatav ütleb, et suur ettevõte, eriti natuke kahtlaste tegudega, ei pruugi viitsida vastata igale kirjale. Lisaks on välja toodud ka
7.novembril 2018 toimunud vestlus T. Järviste ja MR vahel, kus arutatakse PWC antavat hinnangut GFC klientidele ja mille tulemus on see, et osad neist on „pahad“ või T. Järviste sõnutsi „keerulised“. Eriti ilmekaks näiteks peab prokuratuur A. Danchaki ja
1-20-3487 T. Järviste 1. veebruaril 2019 toimuud vestlust, mille kohaselt A. Danchak selgitab T. Järvistele, et pole võimalik niimoodi edasi minna ja kui vanasti sai ta planeerida midagi, siis tänaseks ilma korraliku sõelumise/seiresüsteemita pole võimalik. Samuti kurdab A. Danchak, et neile surutakse peale reguleerimist ja väikseid mängureid ehk pesulaid ei jää. Kui sellest isegi saaks teha järeldusi A. Danchaki enda suhtumise kohta, mida ringkonnakohus ongi tema kaudse tahtluse kohta teinud koostoimes tema käitumisega konkreetse kliendi puhul, siis T. Järviste vastus on see, et nad niigi töötasid ääre peal ja raske on töödelda ka olemasolevaid kliente, kes on keerulised ja tuleb keskenduda riskijuhtimisele, sest vastasel juhul pannakse neid kinni.
158.Kolleegiumi hinnangul ei saa nendest kõnedest teha prokuratuuri soovitud järeldust, et T. Järviste teadis väga hästi, mis toimus teo toimepanemise ajal, sh tegutses kaudse tahtlusega konkreetselt rahapesu suhtes. Ka muu suhtlus A. Danchakiga ja teiste isikutega käsitleb küll raha laekumist GFC-sse ja AŠ käitumist, kuid ei iseloomusta konkreetselt T. Järviste teadmist rahapesust (või selle võimalikuks pidamist ja eriti möönmist). Kolleegium rõhutab, et olukorras, kus kohtu tuvastatu kohaselt pani äriühingu juhtivtöötaja toime võrdlemisi pika aja jooksul makseasutuse tegevusega seoses ühe rahapesu tunnustele vastava teo, peab nõukogu liikme sellest teadlikkuse näitamiseks olema eriti kaalukaid tõendeid.
159.Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus T. Järviste talle etteheidetavas teos ehk KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks. V
160.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus karistuse, konfiskeerimisega ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisega seotud küsimusi. Võttes arvesse, et A. Dremov ja T. Järviste mõistetakse ringkonnakohtu otsusega õigeks ja tühistatakse seoses sellega neile mõistetud karistus, tuleb tühistada ka nende suhtes tehtud otsus vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel. Selle tagamiseks arestitud vara vabastatakse aresti alt ja tagastatakse süüdistatavatele.
161.A. Dremovi kaitsja esitas maakohtu menetluses taotluse hüvitada süüdistatavale alusetu vabaduse võtmisega seoses isiku vahistamisega ajavahemikus 9. detsember 2019 - 7. veebruar 2020, s.o 61 päeva, kokku summas 3239,1 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle.
162.A. Danchaki tunnistas kolleegium süüdi KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt pani süüdistatav toime ühe raskendava asjaoluga rahapesule kaasaaitamise tuleb isikule mõista ka maakohtu otsusega võrreldes kergem karistus. Võttes arvesse teo toimepanemisest möödunud aega ja seda, et isik tegutses kaasaaitajana, mõistab kolleegium talle karistusena kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaheksa kuud ja 3 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS §
lg 1 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Danchak ei pane kahe aasta kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samas jääb maakohtu otsus muutmata A. Danchakile kohaldatud vara konfiskeerimise asendamise osas. VI
1-20-3487
163.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 338 p-st 3 ja § 339 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsuse osas, millega T. Järviste tunnistati süüdi ja karistati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja konfiskeeriti talt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot ning loeti konfiskeerimisnõue osaliselt täidetuks.
164.Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus tühistatakse ka A. Dremovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning süüdistatavalt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 81 022,39 euro konfiskeerimises (väljamõistmises) ja konfiskeerimisnõude osaliselt täidetuks lugemises ja A. Dremovi süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises.
165.Harju Maakohtu otsus tühistatakse ka A. Danchaki süüditunnistamises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.
166.KrMS § 337 lg 1 p 4 kohaselt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega:
mõistab T. Järviste KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks;
tühistab T. Järvistelt vara konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks kohaldatud meetmed, s.o T. Järviste kuuluva sularaha arest ja T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga XXX ja XXX kohaldatud kohtulik hüpoteek;
mõistab A. Dremov KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks;
tühistab A. Dremovilt vara konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks kohaldatud meede, s.o sularaha ehk 670 euro arest; VII
167.Järgnevalt lahendab kolleegium menetluskulude hüvitamisega seotud küsimusi. Seoses T. Järviste ja A. Dremovi õigeksmõistmisega tuleb tühistada maakohtu otsus mõista neilt välja menetluskulud ja jätta kaitsjatasu nende kanda. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale makstav mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalisele vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.
168.Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on T. Järviste valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtus makstud tasu suuruseks 85 537 eurot 83 senti (ilma käibemaksuta), millele palutakse juurde arvestada vandeadvokaat O. Nääsi 17. juuni 2022. a kohtuistungile kulunud aeg hinnaga 170 eurot tund. Protokolli kohaselt kestis nimetatud istung 1 tund ja 44 minutit, millest johtuvalt taotleb kaitsja täiendava 294 euro 67 sendi hüvitamist. Kokku kulus õigusabile 85 832 eurot 50 senti.
169.Riigikohtu 29. jaanuari 2024. a otsuse kohaselt praeguses kriminaalasjas moodustab sellest tasust kolmandiku omastamise süüdistusega seonduv ja seega kaks kolmandikku rahapesu süüdistusega seonduv. Omastamises õigeksmõistmisega seoses hüvitati süüdistatavale mõistliku suurusega tasu kokku summas 20 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et rahapesu süüdistusega seoses on mõistlikuks tasuks kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses 45 000 eurot.
1-20-3487
170.Samuti paluvad kaitsjad hüvitada T. Järvistele maakohtus dokumentaalsete tõendite tõlkimisega kaasnenud kulu summas 2615 eurot 63 senti. Riigikohus leidis, et omastamise katse süüdistuse menetlemisega on seotud tõlkekulud 1043 euro 64 sendi ulatuses (arved nr 2155, 2169 ja 2220), mis jäeti KrMS § 186 lg 1 alusel koos eelmises punktis mainitud õigusabitasuga riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel mõista riigilt välja ka muude dokumentide tõlkimisega seotud kulu kokku summas 1571,99 eurot.
171.Ringkonnakohtule esitatud taotluses n-ö esimeses menetluses paluti esmalt hüvitada T. Järvistele 6937 eurot 50 senti apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks, millest Riigikohus on hüvitanud juba 2312 eurot seoses omastamise süüdistuses õigeksmõistmisega. Praeguses menetluses taotlevad kaitsjad hüvitada T. Järvistele seoses vastuse esitamisega ringkonnakohtule veel 1958,10, sealhulgas käibemaks (arve on esitatud T. Järvistele kui füüsilisele isikule). Ringkonnakohus peab mõistlikuks tasu esimeses menetluses summas 4000 eurot ja praeguses menetluses 1958,10 eurot (sealhulgas käibemaks), seega kokku 5958,10 eurot.
172.A. Dremovi kaitsja esitas maakohtu menetluses taotluse hüvitada valitud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud tasu kokku summas 18 576 eurot (sealhulgas käibemaks). Kolleegium peab taotletavat tasu mõistlikuks ja mõistab vastava summa riigilt süüdistatava kasuks. Lisaks määras maakohus riigi õigusabi tasuna maakohtus 6086,40 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda. Apellatsioonimenetluses taotles A. Dremovi kaitsja määrata Advokaadibüroole Valdma & Partnerid OÜ seoses vandeadvokaat Indrek Västriku poolt Aleksei Dremovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 439,20 eurot, sealhulgas käibemaks. Kolleegiumi hinnangul tuleb tasutaotlus rahuldada ja jätta menetluskulu riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda n-ö esimeses apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasuna määratud 237,60 eurot.
173.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ka A. Danchaki puudutavas osas, siis tuleb seoses sellega hüvitada KrMS § 185 lg 1 alusel süüdistatavale apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu. Kaitsja on n-ö esimese apellatsioonimenetluse käigus taotlenud hüvitada 1980 eurot, sealhulgas käibemaks ja praeguse menetluse käigus 3660 eurot, sealhulgas käibemaks. Võttes arvesse, et ringkonnakohus tühistab otsuse osaliselt, andes A. Danchaki teole uue õigusliku hinnangu ja muutes talle mõistetud karistust, peab kolleegium mõistlikuks tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 610 eurot.
174.Tiiu Järviste kaitsja ja Aleksei Dremovi kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada. Andrii Danchaki kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (Allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.