1-23-7274/115 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

62.Nii PL, ST kui ka EB ütlustest tuleb kokkuvõtvalt, et nende jaoks oli uue võimu tõttu muutunud töökliima juba enne 2019. a märtsikuud kehvemaks ning tööd oli sel põhjusel keerulisem teha: Tunnistaja EB: „[...] kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite töömaht suurenes ei tahtnud seal töötada. Kas te pidasite nüüd Jõhvi Vallavalitsust või seda Hooldekeskust? - Vallavalitsust. [...] Te ütlesite et töömaht suurenes ei tahtnud seal tööl olla? - Jah. Et teil oli ikkagi ka..?- Et tähendab, et ma hakkasin tegema, tahtsin nagu enne seda MP tuli, et tahtsin juba siis ära minna, aga siis tolleaegne vallavanem palus, et ma aitaksin teda Md. Ja siis ma nagu isiklikult juba natukene aitasin. Aga kui AS tuli siis, esiteks ei olnud mul mingit isikliku tahet teda aidata ja teiseks jah see töömaht läks suuremaks.“ (K kd 1, tl 158 pöördel); Tunnistaja ST „Algselt oli see, et ma ei hakanud lihtsalt vaidlema distsiplinaarmenetluse algatamise osas sellepärast, et ma ütlesin, et mina arvan, et ma ei ole midagi valesti teinud seda enam, et ma olin ka õigusnõunikuga kooskõlastanud. Ma ütlesin, et ma saan aru, et te tahate minust lahti saada, et mul ei ole võimalik siin süsteemis enam edasi töötada. Ma teadsin tegelikult, et vallasekretär PLl oli tehtud selline pakkumine, et ta on kuus kuud ja et ta peab kirjutama survestamisel avalduse. Ma ütlesin, et hästi, kui me jõuame summas kokkuleppele, siis ma olen nõus, sest ma näen, et ma ei saa siin enam edasi töötada.“ (K kd 2, tl 3); Tunnistaja PL „Kaitsja: kuidas Teie väärtused kattusid võimulolevate inimeste väärtustega? Tunnistaja: milliseid väärtusi silmas peate? Kaitsja: Üldiseid. Kas Teie tundsite, et uue võimu valitsemise ajal, kas suudate koos töötada? Tunnistaja: enne seda vahetusid võimud ka päris tihti ja ma sobitusin kõigiga. Juba kolmandal päeval, kui see võim sai.. Kui see valitsus sai võimule, tulid nad teatasid, et ma ei sobi neile. See tähendab juba seda, et nemad olid endale teinud selgeks, et minuga pole võimalik. Mis väärtustest me räägime? Nemad tulid oma väärtustega. (K kd 2, tl 22 pöördel); [...]

1-23-7274 „[k]õigepealt ma rääkisin SPga, ma tegin endale selgeks, et kuidas oleks mõistlik teha seda õiguslikult. Mul oli plaan, et ma räägin nendega, küsin nende arvamust, ettepanekut, ja ka tol hetkel oli mul selline arusaam asjast, et ei ole võimalust teha nii, et mitte maksta nendele mingit kompensatsiooni või hüvitist või siis preemiat, ma ei tea, kuidas iganes seda nimetada, seda hüvitise osas, oli niimoodi, seda kogu aeg tehti. Ma teadsin, aga ma konsulteerisin Sga, ta ütles, SP ütles mulle, et nad on pikaajalised ametnikud, et kindlasti mingi preemiahüvitis peaks olema. Kui ma küsisin, kui suur see võiks olla, siis ta ütles, et kolm kuud on kindel, sellepärast et muidu, kui me seda ei tee, siis nad pärast võivad minna töövaidluskomisjoni, taotlevad sealt vallalt lisaraha ja kolme kuu eest nad saavad igal juhul. Ta ütles, et ise arvab, ma seletasin temale, kes need ametnikud, kellega ma tahan vestelda sellel teemal, siis kuna on sellised pikaajalised, siis võiks olla kolm kuni üheksa kuud, midagi sellist, see oleks täitsa normaalne ja oleks õiguslikult õige. [...] [p]ärast seda ma rääkisin finantsosakonnaga, kuna oli vaja teada ka, kas see on tehtav. Lisaks sellele mul oli vaja KOga rääkida, sellepärast et see EB oli tema asetäitja, oli vaja teada ka tema arvamust, mis siis juhtub, kui ta peaks lahkuma vallast. KO ütles, et meil on kindlasti eelarves, eelarvefondides on need rahad just, mis on mõeldud preemiateks ja hüvitisteks ja seal on seda piisavalt palju. Ma ütlesin, et võib juhtuda nii, et kuni 9 kuud tuleb maksta. Ta ütles, et see ei ole üldse probleem, ja kui ma rääkisin sellest EBst, siis ta ütles, et ta mõistab, aga tal oli palve, et oleks temale makstud kompensats või siis see hüvitist vähemalt 6 kuu eest, sest ta arvas, et ta on selline pikaajaline ametnik, ja päris palju valla jaoks on teinud, ja kui ma rääkisin sellest töökorraldusest pärast seda, mis saab, ta ütles, ma ütlesin temale, et kindlasti on see võimalus, et ta ise saab otsustada, kes on see uus asetäitja ja kuidas on see korraldatud. Ta ütles, et tema näeb seda, et võibolla isegi saavad viiekesi hakkama, võibolla ei pea kedagi muud, noh, lisainimest võtma, aga ta lubas mõelda selle üle ja niimoodi sai tehtud. Ja mul oli Sga ja KOga kokkulepe, et nad ei ütleks nendele sellest, et ma tahan nendega vestelda, ma tahtsin, et see vestlus tuleks niimoodi, et nad tulevad minu juurde, siis me räägime sellest, et ei tuleks varem infot kuskilt. Kui te ametnikega sel teemal vestlesite, kuidas vallavalitsuses arusaam oli, puudutab puhtalt seda hüvituse teemat, et kas tegemist oli mingi esmakordse juhtumiga, et hüvitist makstakse, oli seda varem olnud? – ei. See oli, ma ütlesin juba, see oli selline, noh, suhtumine sellesse oli vallavalitsuses ja majas ja mis kandus minusse ametnikelt, et teist varianti ei ole, et kui ametnik lahkub töölt, siis temale, no kui ta ei ole just suure pahandusega hakkama saanud, siis temale makstakse kindlasti hüvitist, see oli nagu motivatsioonipaketi osas, inimesed teadsid, et kui nad on ametnikud ja peaksid ametist lahkuma kunagi, siis nad saavad hüvitist ja see oli ka eelarves sees ja ka S ütles mulle, et loomulikult peab maksma, aga küsimus, et kui palju. Kui teie nüüd otsust tegite, siis te lähtusite sellest eelnevalt saadud informatsioonist? – jah, ja ma võin lisada ühe asja veel, et kui ma olen hiljem, kui sain teada, et selline asi on olemas, et politseiprokuratuur tegeleb selle asjaga, siis ma olen Sle helistanud, küsisin, et mis ta sellest arvab üldse, ta ütles, et tema teada politsei uurib seda mitte sellepärast et ei tohiks, maksta, aga et nad arvavad, et võibolla see on liiga suur summa, ta ütles isegi tol hetkel, et ta arvab, et see oli õiguslikult õige.“ (K kd 2, tl 169 ja tl 169 pöördel).

120.Ka süüdistatav M. Repinski kinnitas kohtus ülekuulamisel, et ta on LRle alati üüriraha korraga sularahas viinud ja ajal, kui LR Eestisse tuli. Sularaha aga võttis süüdistatav enda kontolt pidevalt välja: „Mis viisil või kuidas suhtlus lepingute osas käis? – enamasti me suhtlesime temaga kas kohapeal Eestis, kui ta tuli Eestisse, või siis suhtlesime veebi teel, see tähendab mingisuguste suhtlusrakenduste kaudu, minu mäletamist mööda kõige rohkem me kasutasime just seda WhatsAppi“ (K kd 2, tl 173 pöördel); [...] „Kas nendel kohtumistel te andsite selle sularaha korteri eest üle ka? – jah. Kuidas te seda sularaha üle andsite, kas oli rahapatakas lahtiselt, mingi ümbrik, kohver? – üldiselt oli ikka ümbrikus. Mis kupüürides tavaliselt summa oli? – enamus oli viiekümneseid ja siis vastavalt sellele, mis see summa oli, sinna sai siis lisatud mingisugust väiksemat. Ja see summa oli see, mida te tavapäraselt koju, ma sain aru kaitsjale vastates, kogusite? – mul oli, selle raha üleandmist ma tegin, põhimõtteliselt ma mäletan seda kolmel viisil. Üks on see, et vastavalt sellele, mis lepingus, konkreetselt, samasugune summa, no näiteks võtame 5000, et siis see sai, 5670, see sai summa üle antud. Siis teine võimalus on see, olen teinud ka, samaaegselt teades, et näiteks teda ei ole Eestis, kui me peame lepingut pikendama, tegin temale ettemaksu, maksnud siis kohe kahe korra eest või midagi sellist, noh sellisel kujul. Kolmas variant oli see, kui juhtus nii, et ei olnud teda Eestis, ei olnud ettemaksu, leping sõlmitud, on vaja maksta, siis ma olen pannud ümbrikusse ja panin eraldi, panin see raha kõrvale, teades, et ta jõuab Eestisse, ta saab need kätte, minu poolt oli see raha läinud, nii öelda välja makstud, tema ei ole veel seda kätte saanud tol hetkel. Kui te olete, seda raha kõrvale panite, siis mis aadressil te seda kõrvalepandud raha hoidsite? – Lossi plats 1A. Töö juures? – jah, seal oli lukustatud kapp põhimõtteliselt, ma olen sinna viinud ja seal hoidnud. Ja kust te raha tavaliselt välja võtsite, et seda kõrvale panna? – kodust võtsin. Ei, ma mõtlen, kust kohast te seda sularaha välja võtsite? – mis te mõtle, selles mõttes, ma näiteks lepingu, teadsin, mul on see leping allkirjastatud, ma pean selle raha, et mind ka see ei segaks, et ma kulutaks seda ära juhuslikult, ma panin seda ümbrikusse, mul olid sellised A5 ümbrikud, panin ümbrikusse ja panin taskusse ja viisin sinna ja panin lihtsalt lauda, mul olid seal lukustatud sahtlid ja panin lukku ja hoidsin seal. Ja töökabinet oli teil üksinda? – jah, ikka. Eelmine küsimus oli ennekõike seotud, et kust kohast te salle raha tavaliselt välja võtsite, kust te selle sularaha saite? – pangaautomaadist, jah, järk-järgult niimoodi, üldiselt. Mis piirkonnast te seda tavaliselt välja võtsite? – erinevatest pangaautomaatidest, erinevates linnades.

1-23-7274 peretuttava käest (jättes kõrvale asjaolu, kas see on eetiline või sootuks KVS-iga vastuolus), mitte võhivõõralt, ning kui varasemad üürikorterid seda kindlustunnet ei taga, siis jääbki üüriperiood nendes korterites sel põhjusel ka üürikeseks. Samuti jääb mõistmatuks, miks tulnuks süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks lugeda prokuröri argumendil „tema mitte riigimehelikule käitumisele viitas ka asjaolu, et ühtegi Viimsi ridaelamuga kulu ei osanud ta esile tuua, sest kas maksis teenuste eest sularahas (vannituba) või siis hoopis temale kuuluva OÜ arvelt (köögimööbel)“. Süüdistatav selgitas oma ütlustes selgelt ja avameelselt, et Viimsi ridaelamu vannitoa eest tasus ta sularahas ja köögimööbli eest alguses talle kuuluva äriühingu kontolt, kuna plaan oli äriühinguna alt hakata osutama toitlustusteenust, kasutada selleks Viimi kööki ning teha äriühingu alt köögis ka videosaateid: „Kui me räägime nendest remonttöödest nagu oli vannitoas nende kappide ja valamute vahetus näiteks, siis seal oli minu mäletamist mööda see sularahas tehtud, makstud. Kui ma räägin sellest köögist, siis sellest eest maksin ettevõtte kontolt. [...] [...] oli plaan kasutada seda ettevõtte huvides, oli seal mitu projekti, esiteks üks projekt oli seotud selle taco tegemisega, alguses ma olengi valmistanud seal mingisuguseid asju, teiseks siis oli plaan teha erinevaid videosid, seal oli spetsiaalselt köök selliselt kujundatud, et saaks seal teha neid videosalvestisi, kuidas toitu valmistaks. Siis oli mõte ka, et teha sellist saadet, kuhu ma hakkan kutsuma poliitikuid ja nemad siis, koos nendega valmistama toitu näiteks, ma ei tea, JR, MH, ma ei tea, kes iganes, teha sellist saadet ja kommertsalustel seda müüa, sellepärast see oli ettevõtte nimel ostetud. Aga kui ma näen ette, kui selgus, et see nii ei hakka toimuma väga aktiivselt, siis ma olen seda summat kompenseerinud ettevõttele, noh, isiklikult“ (K kd 2, tl 201).

1-23-7274 „Kas ma saan aru, et kui tema oli Bolti sõitnud ta sai mingeid ideid mõtteid ja ta tuli selle mõtete ja ideega siis sinna Riigikokku fraktsiooni ja ta kandis siis ette teile ja toimus nagu arutelu? - Jah, et sel hetkel oli hästi aktiivne koroona [...]“ (K kd 2, tl 138 pöördel); „Mis aastast me räägime? - Aasta 2021 oli see, november, detsember eks. Et ja rahval oli väga selge surve, et neid piirangudi peaks lõdvendama. Mina olin sel hetkel sotsiaalkomisjoni esimees ja seda survet tuli nii komisjonile, kui ka valitsus ju iga teisipäeviti tegi otsuse, et mõnikord ka kolmapäeviti, et kas ja kuidas siis võiks koroonapiiranguid vähendada. Kõik see maskide kohustus, kõik need vaktsiinipassid, et ja minu mäletamist mööda Keskerakonna fraktsioon pidi ka avalikult sel hetkel mitu avaldust, kus ta ütles, et tuleks kiiremas korras tegelikult vaktsiinipasse lõpetada nende sunniviisiline nagu toetamine, sellepärast et sel hetkel juba koroona tegelikult ei allunud vaktsiinile ja oli selge et kõik inimesed meie ümberingi, kas on vaktsineeritud või mitte tegelikult juba põevad seda koroonat. Ja neid samuseid sisendeid tol korral ka Martin Repinski väga selgelt nagu tõi sinna ja ma arvan, et nii mõnigi meie fraktsiooni poolne avaldus sai selgelt nagu toetust ja tuge just Martini sõnavõttudest.“ (K kd 2, tl 139); „Kui ta nüüd seda Bolti sõitis ta tegi siis kellena ta siis seda tegi? - Ma tean et alguses ta selgelt väljendas et ta teeb eksperimenti kui Riigikogu liige, kes sõidab seda ja teadlikult suhtleb valijatega.“ (K kd 2, tl 139); „[...] vastasite, et kui Martin Rpinski sõitis seda Bolti, et siis ta sai inimestelt nii-öelda tagasisidet Riigikogu töö osas ja siis tõi seda ka fraktsiooni, et mis see tagasiside siis oli? Mis infot ta tõi fraktsioonile? - Jah, ta väga selgelt nii-öelda keskfraktsioon ka ju, me olime kui me räägime aastast 2021 november ja detsember, kui te tulete korraks nagu dimensioonist tagasi. Ma kujutan ette et need inimesed kes ei teinud neid otsuseid neil on raske praegu seda kuulutada. Aga see surve oli ühiskondlikult ühtpidi tundus hästi suur, et peaks koroona piiranguid lõdvendada. Teisel poolel oli väga selgelt statistika on ju, mis näitas et tegelikult haigusjuhtumite arv haiglates ei ole vähenenud. Ja meil oli Tervise- ja tööminister, kes oli Tanel Kiik ja kes üheltpoolt vaatab neid numbreid aga samas on kuidas ma ütlen rahva ootused teistmoodi. Ja seetõttu sihukene otsustamine ja dialoogi vahetamine koguaeg fraktsioonis kuidas neid teha, millal neid tähtaegu seada, kas neid seada. Kas neid seada, see on väga oluline hetk oli ka meil. Kas me tohime nendega välja tulla, mida teha ja selles mõttes Martin Repinski väga selgelt tõi seda dimensiooni sisse, et kuidas tavainimesel, ükstapuha, kes tal seal taksoga sõitis on ju, ikkagi neil oli meelel keelel koroona ja et piiranguid tuleks tegelikult juba lõdvendada. Ja et see koroonapass ja vaktsiin tegelikult enam ei kehti. Ja see foon ja see tunnetus, et ta sõi selle ka valijatelt, andis ka tol hetkel väga selgelt keskfraktsioonile tunnetuse, et me võime selliste avaldustega välja tulla. Jah, toonasele peaministrile, ka tänasele peaministrile need avaldused ei meeldinud ja me väga selgelt ju fraktsiooniga surusime enda ministreid, et nad valitsusest tegelikult siis koroona piiranguid lõdvendaksid.“ (K kd 2, tl 139 pöördel ja 140); „Ehk siis peamine tagasiside oligi seoses koroonaga ma saan aru? - Jah, jah tol hetkel see oli nagu A ja O“ (K kd 2, tl 140); „Aga kas selle takso sõitmise osas oli ka nagu mingisugust vastukaja selles fraktsioonis või kõik kiitsid kohe heaks selle? - See kui algul tuli selle ideega välja ja tahtis teha siis kõik vaatasid, et väga kihvt projekt. Ja see mis tagasisidet ta andis seal novembris, detsembris kui me eelarvet ka Riigikogu eelarvet menetlesime, et kus oli ka koroona siis need piirangud ja rahastamised, vaktsineerimis kavad eks ju, et kuidas järgmisest aastast see planeerida, et need olid kõik väga asjakohalised.“ (K kd 2, tl 140 pöördel);

195.Kohtuistungil vastas M. Repinski prokurörile, et ta ei tea, kes kasutas Riigikogu kütusekaarti kolmel kuupäeval ning ta ei ole ka andnud kaarti kellelegi edasi (K kd 2, tl 206206 pöördel): „Süüdistuse kohaselt olete veel Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutanud Bolt taksoteenust ja on tangitud teile väljastatud AS-i Olerexi kliendikaarti kasutades 17.11.2021 kell 16.05 67,39 euro eest 56,55 liitrit diislit Olerex AS-i Aseri tanklast, kui samal ajal Bolti rakenduse järgi aktsepteerisite siis väljakutse kell 15.54 aadressile, mis asub eelmainitud tanklast 123 km kaugusel ehk siis umbes tunni ja 24 minuti kaugusel, oskate selgitada, kuidas selline tankimine, samaaegne taksoteenuse osutamine oli võimalik? – ei oska. Pole õrna ainugi, kuidas on võimalik? – no ma arvan, et mina ei saanud tankida, sest mina sõitsin taksot. Kuidas, kes seda tankis, ma ei tea. Kas seda taksoteenust, kui te osutasite, kas keegi teine on ka teie nimel taksoteenust osutanud? – ei. Ainult teie isiklikult iga kord, kui on Bolti rakendusse sisse logitud Martin Repinski, siis olete teie taksot sõitnud? – jah, absoluutselt. Olerex Aseri tanklas olete kunagi käinud? – jah. Jõuan tagasi küsimuseni, te enne vastasite, et teie ei ole oma seda Olerexi kaarti edasi andnud? – ei ole. Kas on võimalik, et keegi teine on võtnud ilma teie teadmata, seda kaarti? – ma ei oska öelda, noh. Kas see parool, mis seal kaardil oli, kas see oli pidevalt kaardi peal või selle õppisite pähe ja rohkem seda parooli kusagil...? – ta oli algusest lõpuni kaardi peal. Kus te seda kaarti hoidsite tavaliselt? – rahakotis. Isiklikus rahakotis? – enda rahakotis. Ja rahakott oli teil endaga kaasas? – üldjuhul oli, aga mitte alati, mul on komme seda kuskile ära unustada. Ka hetkel näiteks ei ole kaasas. Siis ma küsin järgmise kohta, olles Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutamas Bolt taksoteenust, on kasutatud teile väljastatud AS-i Olerexi kliendikaarti 20.12.2021 kell 8.22, 59,78 euro eest on tangitud 50,16 liitrit diislit Olerexi AS-i Jõhvi automaattanklas, kui samal ajal Martin Repinski aktsepteeris Bolt taksoteenuse väljakutse kell 8.23 aadressil, mis asub eelmainitud tanklast 161 km ehk siis tund ja 55 minuti kaugusel. Oskate öelda, kes tol päeval seda Olerexi kaarti kasutas? – samamoodi ei oska. On teil aimu? – ei, ei hakka ennust... ses mõttes arvama, sest ma ei tea. Siis ma küsin järgmiselt, järgmine kuupäev on 04.02.2022 kell 8.19 hommikul on 26,91 euro eest tangitud 20,17 liitrit diislit Olerexi AS-i Jõhvi automaattanklast, kui samal ajal teie aktsepteerisite Bolt taksoteenuse väljakutse kell 7.46 aadressile, mis asub eelmainitud tanklast 165 km kaugusel. Oskate öelda, kes 04.02. hommikul seda Olerexi kaarti kasutas? – samamoodi ei tea.“

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

(III)

„LISA 1“)

27-29 „LISA

30-33 „LISA

„LISA 4“)

46-48 „LISA