Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Maakohtu otsus

3.4 Kannatanu L.R. i sõnul pole tal süüdistatavaga mittemingisuguseid suhteid. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta pesuruumi pesu pesema ja süüdistatav seisis seal ja vaatas aknast välja, peale tema seal kedagi rohkem polnud. M. I. Uthman ütles kannatanu aadressil mingeid sõnu, karjus neid talle kõrva - Aafrika. L.R. hoidis ennast tagasi, oli täiesti vait. Uthman suhtles rääkides aafrika-vene keeles, kasutas 2-3 sõna. Sõnaline provokatsioon läks pärast üle tegevuseks. Süüdistatav hakkas teda sõrmega torkima ja pärast vastu kätt. Kannatanu tahtis oma kausiga ära minna, keeras minekule, kui M. I. Uthman lõi talle vähemalt kaks korda vastu nägu. Pesuruumist õnnestus küll välja saada, aga sellega olukord ei lõppenud. Koridori peksis M. I. Uthman üha edasi, löögid tabasid tervet keha, kõige rohkem pähe, lõi neerud ära. Kaks esimest lööki olid lõualuu pihta. Hiljem ei saanud süüa korralikult. M. I. Uthman lõi rusikaga, koridoris palvehelmestega. Kuni valvurite saabumiseni süüdistatav kogu aeg peksis. Kannatanu vastu ei löönud, vaid kaitses end. Kannatanu ütluste kohaselt on tal neer ära pekstud, antakse tablette, muud teha ei saa. Enne menetletavat sündmust tablette ei võtnud. Neeruvigastuste tõttu on töö tegemine häiritud, pärast seda juhtumit ei saa raskusi tõsta. 3.5 Kannatanu ütlustega on kooskõlas vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuv. Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestisi on vaadeldud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis. Vangla valvekaamerate videosalvestiste valguses ei ole kohtule vähimalgi määral veenvad ja usutavad M. I. Uthman väited selle kohta, nagu oleks kinnipeetav L.R. läinud pesuruumi teda tapma ja tal tuli ennast füüsilise vägivallaga kaaskinnipeetava L.R. i ründe vastu kaitsta. L.R. ei saanud teada seda, et M. I. Uthman viibib pesuruumis. Valvekaamerate videosalvestistelt nähtub seegi, et pesuruumis oli rahulik kuni selle ajani, mil L.R. ja M. I. Uthman sealt koridori tulid. Pesuruumi uks oli kogu aeg lahti. 3.6 Videosalvestistelt nähtuvalt pole kohtul vähimatki alust kahelda kannatanu L.R. i ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et M. I. Uthman provotseeris ja ründas teda vahetult enne seda kui nad Uthmaniga väljusid pesuruumist. M. I. Uthmani väited, nagu alustanuks provotseerimist ja tüli ning füüsilist vägivalda tema suhtes pesuruumi tulnud L.R. , pole veenvad ja usutavad. Videosalvestistelt nähtuvalt lähtus füüsiline vägivald üksnes kinnipeetavast M. I. Uthmanist, L.R. püüdis ennast üksnes kaitsta. Kohtu hinnangul põhjustas M. I. Uthman endale pöidlavigastuse ise, kui ta kasutas L.R. i suhtes füüsilist vägivalda. Videosalvestiselt nähtub selgelt see, et M. I. Uthman takistab L.R. ki pesuruumi ukseavast väljumisel, seistes ukseavas ees ja püüdes suruda enda keha jõuga L.R. ki pesuruumi tagasi. Hinnates eeltoodud valvekaamera salvestuselt nähtuva valguses kahtlustatava M. I. Uthmani ütlusi selle kohta, et ta kartis, et L.R. võib ta pesuruumis ära tappa ja ta kartis L.R. ki, kes teda pesuruumis esimesena ründas, ja ta soovis pääseda pesuruumist välja kaamerate vaatevälja, siis need kahtlustatava M. I. Uthmani ütlused ei ärata kohtus vähimalgi määral usaldust ja kohus neile otsust ei raja. 3.7 Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil ja kannatanu L.R. i ütlustest nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja M.A. i ja M.K. i ütlused.

3.8 Tunnistaja L.R. ütluste kohaselt oli 14.12.2022 kell 15:37 kaklusega seoses läbivaatus. Kannatanul L. il oli päris palju vigastusi, kõik ei ole meeles, seljal oli üks vigastus, jalgadel 2 vigastust, kätel 4 vigastust ja peas 11 vigastust. Kannatanu oli meditsiiniosakonda saabudes verine, pildistas vigastused ja esitas need uurijale. 3.9 Tunnistaja L.R. ütlustega on kooskõlas tema poolt koostatud ülevaade kinnipeetava L.R. i suhtes 14.12.2022.a kell 15:37 teostatud tervisekontrolli tulemustest, samuti fotodelt nähtuv. 3.10 Kohtu hinnangul pani M. I. Uthman kaaskinnipeetava L.R. i kehalise väärkohtlemise toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. 3.11 Kohus ei tuvastanud M. I. Uthmani käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava käitumise õigusvastasust ei välista ka kaitseaktis taotletud ja kohtus üle kuulatud tunnistajate M.L. i ja M.M. i ütlused. Mõlemad tunnistajad ei näinud pealt 14.12.2022.a kinnipeetavate M. I. Uthmani ja L.R. i vahel pesuruumis ja vahetult pärast seda pesuruumi ees olevas koridoris trellukse juures toimunut. M. I. Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et süüdistataval olid vangistuses viibitud aja jooksul välja kujunenud kehvavõitu suhted paljude kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega. M. I. Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited tema suhtes teiste isikute poolt tema aadressil tumeda nahavärvi kohta erinevate väljendite kasutamise kohta. 3.12 Kohus ei tuvastanud M. I. Uthmani käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvaidluses käis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat R. Napa välja uudse versiooni, et kiiresti ärrituv M. I. Uthman, kes võib olla käitumiselt ettearvamatu, kannatab tagakiusamisluulu all, mis on raske psüühikahäire ja sellega tuleb arvestada. Kohus ei nõustu kaitsjaga. M. I. Uthmani näol on pigem tegemist osava manipulaatoriga, kes enda tahtmise saavutamiseks ja endale eeliste võitmiseks oskab väga hästi ära kasutada enda Aafrika päritolu ja „rassismi kaarti“. M. I. Uthmanil on välja kujunenud eelsoodumus ja ka harjumus enda teistest tumedamat nahavärvi ära kasutamiseks, eeldades, et mustanahalise sildi varjus võib ta lubada endale teistega võrreldes eeliseid ja teised peavadki neid talle võimaldama. Kui aga oodatud eelised jäävad saabumata, siis hakkab ta teisi varmalt süüdistama rassismis. Ka kohtumenetluses püüdis süüdistatav enda tumedanahalist väljanägemist ära kasutada, eeldades ja oodates, et teda koheldaks teiste süüdistatavatega võrreldes eelistatult ja tehtaks talle järeleandmisi, mida teistele süüdistatavatele ei võimaldata. Kui aga oodatud eelised jäid saabumata, siis hakkas valimatult Eesti riiki, ametiasutusi ja ametnikke, sealhulgas ka kohut, süüdistama rassismis. Näiteks soovis süüdistatav valida endale meelepärasemat kaitsjat, püüdes senist kaitsjat mõne teise kaitsja vastu välja vahetada, esitades enda kaitsja vastu põhjendamatult korduvaid samasisulisi taandusavaldusi ning keeldudes aeg-ajalt demonstratiivselt koostööst oma kaitsjaga. Teisalt teinekord soostus süüdistatav enda kaitsjaga ka koostööd tegema ja kaitsja esitas siis tõlgi vahendusel ristküsitluse käigus süüdistatava soovitud küsimused. Kohus ei kogenud kohtumenetluses süüdistatava käitumises midagi sellist, mis annaks alust arvata, et ta kannataks kaitsja väidetud tagakiusamisluulu all ning tal oleks raske psüühikahäire. See, et kinnipeetav on harjunud enda tõstatatud ja teistele esitatud rassismi süüdistuse sildi varjus saavutama enda tahetut, tehes seda sageli valjuhäälselt, ka karjudes, ning ka valetades5

laimates, ei viita psüühikahäirele, vaid osavale manipuleerimistaktikale, s.o teadlikule ja tahtlikule käitumisele, millest ta annab endale täielikult aru. 3.13 M. I. Uthmani poolt 14.12.2022.a kella 15:20 paiku Tartu Vanglas kaaskinnipeetava L.R. i suhtes süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine ja sellega L.R. ile valu ja tervisekahjustuste põhjustamine on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. 3.14 Süüdistusaktile on lisatud kannatanu L.R. i tsiviilhagi M. I. Uthmani vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 27.04.2023 koostatud hagiavalduses on kannatanu L.R. märkinud, et esitab hagi M. I. Uthmani vastu seoses viimase poolt enda läbipeksmisega, soovides saada süüdistatavalt selle eest mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 (üks tuhat) eurot või siis kohtu äranägemisel hüvitise mõnes teises summas. 25.06.2023.a koostatud haginõude täienduses soovib kannatanu saada saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitist. Kohus rahuldas L.R. i tsiviilhagi.

4.4 Kannatanu E.V. sõnul viibis kinnipeetav M. I. Uthman V sektoris kambris 2018. Selle sündmuse juures olid ka G.K. ja M. i. M. I. Uthmanil ei olnud vastavat tõendit käte ettepoole raudu panemiseks. Toimisid siis nagu ette nähtud. Kuna Uthman ei lasknud käeraudu panna, siis võtsid kilbi, et kilbi varjus siseneda kambrisse. Suunasid kilbiga kinnipeetava seina äärde, et saaks panna käerauad. M. I. Uthman osutas vastupanu. Käeraudade paigaldamise ajal oli kinnipeetav M. I. Uthman väga äge, väljendas end inglise keeles, et tapab meid kõiki ära. Ütles korduvalt ja korduvalt, et tapab ära ja fak ju („fuck you“). Pärast käeraudade paigaldamist kontrollisid kambri korrasolekut. Kannatanu sõnul tundis ta ennast ohustatuna, kui Uthman kambris lausus sõnad, et tapab nad kõik ära. Uthmanil oli võimalus neile füüsilist valu põhjustada või neid ära tappa tema kambrisse sisenemise ajal. Selliseid konflikte loenduse läbiviimisel kinnipeetava M. I. Uthmaniga veel toimunud. Loenduse ajal on Uthman ähvardanud ka vanglaametnik G.K. it. 4.5 Kannatanu E.V. ütlustega samasuguseid ütlusi andis ka kannatanu G.K. . Käeraudade paigaldamise käigus M. I. Uthman lubas neid kõiki ära tappa, karjus, et tapab neid kõiki ära, inglise keeles. Sai aru, et see ähvardus oli suunatud neile kolmele. Pärast käeraudade eemaldamist M. I. Uthman lubas kõik uuesti ära tappa. Samasugune sündmus toimus ka 23.12.2022.a kella 08:12 ajal. Kannatanu sõnul oli tal mõlema sündmuse juures reaalne hirm. Need kaks sündmust on muutnud ettevaatlikuks. 4.6 Kannatanu A.M. i ütlused kattuvad eelnimetatud kannatanute ütlustega, samuti on tunnistaja E.S. ütlused samased kannatanute ütlustega. 4.7 Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda kannatanute ning tunnistaja omavahel kooskõlas olevate ütluste tõele vastavuses. Kinnipeetava M. I. Uthmani kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et vangistuse ajal pole kinnipeetav asunud õiguskuulekale teele, vaid talle on omane vanglas kehtivat korda eirav käitumine. 2023.a juunikuu seisuga oli M. I. Uthmanil hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Süüdistatava kalduvus eirata vanglas kehtivat korda, nähtub ka kohtuistungil süüdistatava taotlusel vastu võetud dokumentidest. Selles valguses pole kohtu jaoks vähimalgi määral veenvad ja usutavad M. I. Uthmani 17.02.2023.a ütlustes väidetu selle kohta, et ta ei ole kahtlustuses nimetatud ingliskeelseid ähvardusi 20. ja 23.12.2022.a valvuritele öelnud ja neid tapmisega ning vägivallaga ähvardanud. Kuna kohtul on põhjendatud alus M. I. Uthmani ütluste tõele vastavuses kahelda, siis rajab kohus otsuse ülejäänud omavahel kooskõlas olevatele tõenditele ning osas, millises M. I. Uthmani ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus neist ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. 4.8 M. I. Uthman pani 20. ja 23.12.2022.a hommikustel loendustel vangivalvurite suhtes psüühilise vägivalla kasutamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatava poolt toimepandud teod tuleb kvalifitseerida KarS 274 lg 2 p 3 järgi.

5.1 Kohtu hinnangul süüdistused veenvalt tõendatud. Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav ütluste andmisest. Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu M. I. Uthmani kahtlustatavana antud ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel M. I. Uthman avaldas, et ei mäleta, mida on öelnud, oli pikalt lukukambris. 5.2 Tunnistaja A.H. u kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta M. I. Uthmani kambrisse sisse, kambriukse avas M.S. kelle suhtes oli kinnipeetav agressiivne. Kambrisse sisenemise ajal kinnipeetav tuli tema poole, üritas saada M.S. ini, et temaga kakelda. Tunnistaja hoidis kinnipeetavat kätega rahulikult tagasi ja püüdsin teda maha rahustada. M. I. Uthman ütles sellel ajal korduvalt lauseid M.S. i suunas. Umbkaudselt inglise keeles – ma teen seda, „motherfucker“ ja et ma ei karda sind – inglise keeles. Uthman tegi kiire liigutuse laua peal oleva pliiatsite topsi poole ja üritas visata seda tema selja taha, Uthman proovis temast mööda visata, läskus nagu kükakile ja proovis mööda minna. 5.3 Kannatanu M.S. i ütluste kohaselt 08.05.2023 õhtuse loenduse ajal oli M. I. Uthman hästi ärritunud, vehkles kätega, kõrgendatud hääletooniga, päris ei karjunud, aga pigem hõikas inglise keeles ma teen seda, ma teen seda. Näitas tema suunas. Ukse peal ees oli A.H. , hoidis kinnipeetavat tagasi, et kinnipeetav uksest välja ei saaks. Kinnipeetav rahunemise märke ei näidanud. Laual oli tops, selle topsiga kinnipeetav viskas ukse poole. Põhjuseks, miks M. I. Uthman selliselt käitus, võis olla see, et lõuna paiku peale toidujagamist kinnipeetav tahtis kuuma vett, mille peale ütles kinnipeetavale et ei saa. Põhjuseks oli see, et kinnipeetav oli lukustatud kambris § 69 alusel. 09.05.2023 kella 11-12 vahel, kui läks sööklasse söögi järgi, oli kinnipeetav väljas ootamas. M. I. Uthman hoikas talle „I will kill you“ („ma tapan su“). Kannatanu sai aru, et öeldu oli suunatud talle, kedagi teist läheduses polnud. Sööklast tagasi tulles ütles M. I. Uthman lisaks veel „I will kill you when I can“ ehk „ma tapan ära kui ma saan“. Kannatanu sai ta aru, et kinnipeetav on valmis enda öeldut ka tegema, kuna kinnipeetav oli tapmisähvardust mitmel korral talle öelnud ja ka vahepeal eemal olles ja tagasi tulles ütles kinnipeetav sama ning lisaks oli eelmisel päeval ta hästi agressiivne. A.R. ütles talle kabinetti minnes, et M. I. Uthman oli kirjutanud, et teeb neile lõpu peale. Seda teksti lõplikult nägi siis, kui oli julgeolekuosakonnas ja andis omapoolseid ütlusi. Tunnistaja A.H. u ütlustega ja kannatanu M.S. i ütlustega on kooskõlas kannatanu A.R. i ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt M.S. iga seoses ta mäletab konkreetselt ühte kinnipeetava M. I. Uthmani pöördumist, mis oli peale 8. mai intsidenti. 09.05 hommikul teavitas ta kinnipeetavat sellest, et talle paigaldatakse käerauad. Kinnipeetav kirjutas enda vastuväited paberil, inglise keeles. M. I. Uthman ähvardas, et A.R. ja M.S. vaadaku ette, et teeb lõpu peale, et tal on nüüd villand sellest, mis toimub. Pärast vastuväidete saamist kirjutasid käskkirja. Kannatanu teavitas ta ka M.S. it esitatud vastuväidetest. Seekord oli kinnipeetav konkreetne – teen lõpu peale. Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt on kinnipeetav võimeline enda ähvardused täide viima. Detsembris oli M. I. Uthmanil konflikt kaaskinnipeetavaga. 5.4 M. I. Uthman kirjutas 09.05.2023.a inglise keeles omakäeliselt käsitsi kirjas vastuväited Tartu Vanglale tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamise kohta. Selles kirjutises on muuhulgas kirjas alljärgnev:

„If I see tis son abitch M.S. around me or A.R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“ („Kui ma seda persevesti M.S. it või A.R. i enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“). Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistaja A.H. u ütluste ning kannatanute M.S. i ja A.R. i ütluste usaldusväärsuses. Nende ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka kinnipeetava M. I. Uthmani omakäelises 09.05.2023.a kirjutises kajastatust nähtuvaga. Need tõendid kogumis lükkavad ümber M. I. Uthmani enda süüd eitavad ütlused. Kõik öeldud ähvardused, samuti kirjalikult esitatud ähvardus on hinnatava tõsiselt võetavatena ning reaalsetena. 5.5 Kinnipeetav M. I. Uthman pani 09.05.2023.a vanglaametnike M.S. i ja A.R. i suhtes psüühilise vägivalla kasutamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kohus ei tuvastanud M. I. Uthmani käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning tema poolt toimepandud teod tuleb kvalifitseerida KarS 274 lg 2 p 3 järgi.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus käesolevas asjas kuritegude kogumi eest liitkaristuseks mõistetud 3 aastast vangistust M. I. Uthmanile Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 12 päeva vangistuse võrra ja mõistab M. I. Uthmanile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest - 04.01.2024.a. 6.4 Kohus jätab lisakaristusena väljasaatmise süüdistatava suhtes jätab kohaldamata, kuna reaalne vajadus selle järele puudub.

APELLATSIOONID

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.6 Kohtukolleegiumi jaoks ei ole salvestistelt nähtuva pinnalt vähimatki usutavust M. I. Uthmani väitel selles, et L.R. läks pesuruumi teda tapma, mistõttu oli ta sunnitud end füüsiliselt kaitsma. Maakohus osutas asjakohaselt, et puuduvad tõendid selle kohta, et L.R. teadis pesuruumi minnes M. I. Uthmani viibimisest seal. Samuti ei ole ühtegi tõendit kinnitamaks M. I. Uthmani väidet, et L.R. ründas teda pesuruumis. Mingit pesuruumile ebatüüpilist, füüsilisele konfliktile viitavat heli ei ole tuvastatud. Pesuruumi suunas hakkasid kõrval olmeruumis viibijad tähelepanu pöörama alles siis, kui M. I. Uthman ja L.R. olid rüseledes liikunud pesuruumist välja koridori, kus M. I. Uthman rusikatega peksis L.R. ki kehasse ja pähe. Salvestistelt nähtuvalt ei kasutanud L.R. vägivalda M. I. Uthmani suhtes, püüdes vaid M. I. Uthmani haardest vabaneda või siis hoides M. I. Uthmanit jalgadest kinni, vältimaks viimase poolt ka jalgadega löömist. Kuna L.R. i tegelikust käitumisest ei ole võimalik järeldada soovi tappa M. I. Uthman, samuti ei ole ühtegi tapmiseks sobivat vahendit leitud, ei ole M. I. Uthmani väide L.R. i soovist teda tappa ühegi tõendiga toetust leidnud ning jäänud seega paljasõnaliseks. 11.7 Vanglaametniku M.K. i ütlused M. I. Uthmani versioonile samuti tuge ei anna. Vanemvalvur M.K. oli see, kes reageeris valvur M.A. i väljakutsele ning kes lahutas M. I. Uthmani ja L.R. i. Kaitsja toob tunnistaja ütlustest välja selle, et tema arvates L.R. nagu valitses olukorda ning leiab, et kohus oleks pidanud sellele oma hinnangu andma. Ringkonnakohus omakorda märgib, et ka kaitsja ise pole andnud tunnistaja eeltoodud mõtteavaldusele mingit hinnangut. Kas ja kuidas mõjutab asjaolu, et rünnatav L.R. suutis lõpuks M. I. Uthmani ründe kontrolli alla saada, M. I. Uthmani süüdistust L.R. i kehaliseks väärkohtlemises, kaebusest otsesõnu ei selgu. Ringkonnakohtu hinnangul suutis L.R. M. I. Uthmani kinnihoidmisega vähendada-piirata viimase löökide hulka ja intensiivsust, kuniks nad juba vanglaametnike poolt teineteisest lahutati. 11.8 M. I. Uthmani sõnul ei ole õige uskuda L.R. i ütlusi, sest ta on tapja. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsust ei mõjuta see, millise kuriteo eest nad kannavad karistust, olgu selleks siis tapmine või vägistamine. Menetluslikku tähtsust omab hoopiski see, kas isiku ütlused on vastuolus või kooskõlas teiste tõenditega või siis tema enda ütlustega, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kõiki vastavaid asjaolusid peab kohus tõendi usaldusväärsuse tuvastamisel analüüsima. Selliselt menetlusõigust järgides ongi antud asjas toiminud maakohus. 11.9 Eeltoodut kokku võttes ning toetades maakohtu tõenditele tuginevaid seisukohti, on maakohus õigesti M. I. Uthmani süüditunnistanud L.R. i kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 1 järgi. Mõistetud karistus – 8 kuud vangistust, vastab toimepandud teole ja süüdistatava isikule. Kuna apellatsioonis karistuse osas kaebeargumente pole esitatud, siis pole põhjust sellel pikemalt peatuda. Kannatanu L.R. i tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes on õigesti lahendatud, selles osas vastuväiteid esitatud ei ole, mistõttu seegi küsimust pikemat käistlemist ei leia.

ning praktikanti A.M. it tapmisega. Ka 23.12.2022 hommikul kella 8 paiku samas kohas ähvardas ta vanemvalvurit G.K. it tapmisega. 12.2 Maakohus uuris kogutud tõendeid – kannatanute ütlusi, samuti süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi ning tunnistaja E.S. ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga tõenditele antud hinnangutes. Ehk siis maakohus hindas põhjendatult usaldusväärsemateks vanglatöötajatest kannatanute ütlused, millega on kooskõlas ka tunnistaja E.S. ütlused. Õigesti on tuvastamist leidnud see, et lukustatud kambris viibiv M. I. Uthman 20.12.2022 ja 23.12.2022 hommikul ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele panna käed kambriluugile ja lasta kätele paigutada selja taha käerauad. M. I. Uthmani väite selle kohta, et korralduse täitmisest keeldumise põhjuseks oli varasemast luumurrust põhjustatud haige käsi, hindas maakohus ebausaldusväärseks. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Kuigi M. I. Uthman on viidanud haigele käele ka apellatsioonikohtus peetud kõnes, ei ole see ühegi objektiivse tõendiga kinnitust leidnud. Nimelt puudub vastav arstitõend, mis välistaks M. I. Uthmanile käeraudade paigutamise selja taha. Seega ei oma mingit tähtsust see, kas isiku käel on või ei ole mingid visuaalselt nähtavad kahjustused vms. Kui arst pole tuvastanud M. I. Uthmanil meditsiinilisi takistusi kätele käeraudade paigutamiseks selja taha, siis on M. I. Uthman alusetult keeldunud allumast vanglatöötajate seaduslikule korraldusele. Nagu asjast nähtub, vastava tõendi puudumisest olid teadlikud ka vanglatöötajad-kannatanud. 12.3 Kuna M. I. Uthman ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele, sisenesid kolm tööülesandeid täitvat vanglatöötajat - kannatanud E.V. , G.K. ja A.M. i kaitsekilbi varjus kambrisse. M. I. Uthman vehkis kätega ja sõimas. Käeraudade paigutamise ajal nimetas valvureid rassistideks ja korduvalt ähvardas nad tappa. Ähvardus oli suunatud kannatanute hinnangul selgelt kõigile kolmele. Seejuures oli M. I. Uthman ärritunud, vihane. 23.12.2022 hommikul ähvardas ta tapmisega G.K. it. 12.4 Kuigi M. I. Uthmani sõnul pole ta mingeid tapmisähvardusi öelnud, süüdistades hoopis vanglatöötajaid tema kallal vägivallatsemises, ei ole need väited tõendatud. Asjaolu, et M. I. Uthman on saanud mõningaid tervisekahjustusi allumatusele järgnenud käeraudade paigutamise käigus (ringkonnakohtu istungil esitatud väljavõte haigusloost, nt haigusjuht 20.12.2022), ei anna alust järeldada, et vanglatöötajad valetavad, ning hoopis nemad sõimasidpeksid intensiivselt M. I. Uthmanit tema nahavärvi ja päritolu tõttu. Arvestades seda, et kehtivat korda tahtlikult eirav käitumine vanglas (seaduslikele korraldustele mitteallumine, sõimamine, ähvardamine, karjumine, toidu ja väljaheite loopimine jms) on ilmestatud M. I. Uthmanit läbivalt, samuti arvestades M. I. Uthmani käitumist süüdistuses etteheidetud tapmisähvarduste ajal (vihane, agressiivne), pole kahtlust selles, et M. I. Uthmani tapmisähvardused olid reaalsed. 12.5 Maakohus on õigesti sedastanud, et M. I. Uthmani käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on ta põhjendatult süüditunnistatud kannatanute E.V. , G.K. i ja A.M. i tapmisega ähvardamises.

päeva pärastlõunal, esitades kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, ähvardas M.S. it ja inspektor-kontaktisikut A.R. i tapmisega. 13.2 Maakohus uuris vastavaid tõendeid - kannatanute M.S. i, A.R. i ütlusi, tunnistaja A.H. u ütlusi, M. I. Uthmani kohtueelses menetluses antud ütlusi, samuti M. I. Uthmani inglise keeles käsitsi kirjutatud vastuväiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ning sedastas, et M. I. Uthmani ütlused on teravas vastuolus teiste uuritud tõenditega. Ringkonnakohus uuris samuti kogutud tõendid ning nõustub maakohtu järelduste ning hinnangutega täiel määral. Siinkohal puudub vajadus täiendavalt välja tuua eelnimetatud tõendite sisu, sest maakohus neid põhjalikult oma otsuses avanud. Maakohtu põhjendustele M. I. Uthmani süüküsimuses samuti midagi täiendavalt lisada ei ole. 13.3 Apellatsioonis märgitakse, et M. I. Uthman ei eita M.S. i ja A.R. i ähvardamist, sealhulgas kirjalikult, kuid ta tegi seda meeltesegaduses, mis oli põhjustatud pikaaegsest lukukambris viibimisest. M. I. Uthmanile ei ole teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi hindamaks tema süüvõimet. Kriminaalasjas on seega jäänud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdivuses, mis tuleks tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel tema kasuks. 13.4 Tõendeid uurides ei jäänud ringkonnakohtule mingeid kahtlusi selles, et M. I. Uthman on nendeski kahes tapmisähvarduse süüdistuses olnud täiel määral adekvaatne, st andis endale aru, mida ütleb-kirjutab. Mingeid viiteid võimalikule psüühikahäirele M. I. Uthmani tegevuses ei ole võimalik täheldada. Tegu on M. I. Uthmanile omase tavapärase käitumisega, mille eesmärgiks on survestada vanglatöötajaid käituma temale meelepärasel viisil, esitades vanglakorda eiravaid nõudmisi, nõudes erikohtlemist. Kui aga soovitud tulemus jääb saavutamata, muutub M. I. Uthmani käitumine agressiivseks ning ähvardab vanglatöötajaid tappa. Kohtupsühhiaariaekspertiisi määramiseks põhjendatud kahtlusi M. I. Uthmani süüdivuses mentlejatel ei tekkinud, selliseid kahtlusi ei tekkinud ka ringkonnakohtul asja kohtuistungil läbi vaadates, mistõttu pole alust ka KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.