Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

XXX, XXX (I, 19-21, 165-169)

Kohtute Infosüsteemi andmetel pole kohtute menetluses ühtegi nõuet XXX Rahvastikuregistri andmetel 08.08.2023 seisuga on 1 kehtiv dokument, s.o 06.09.2018 välja antud juhiluba kehtivusega kuni 02.09.2028 (I, 21), kõik elamisload on kehtetud (I, 165-169) kriminaalkorras karistatud 15.06.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-20-7948 KarS § 141 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega, mille alguseks KarS § 68 lg 1 alusel 17.07.2020, kohtuotsus jõustus 12.01.2022 (I, 23, 25-58, 59-73, 74; IV, 1920, 39-55) 20.10.2022.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, määrus jõustus 20.12.2022 (I, 23) 10.08.2023.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (I, 170-173), määrus jõustus 01.09.2023 (I, 170) 2 kehtivat väärteokaristust: - 02.07.2021 KarS § 275 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis jõustus 20.07.2021 ja see on tasumata, süüteo toimepanemise kuupäev 22.05.2021 (I, 23-24) - 14.03.2023 KarS § 275 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mis jõustus 30.03.2023 ja see on tasumata, süüteo toimepanemise kuupäev 22.11.2022 (I, 23)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Muhammad Ibrahim Uthman KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Muhammad Ibrahim Uthman KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 (kolme) aastat vangistust Muhammad Ibrahim Uthmanile kriminaalasjas nr 1-20-7948 Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu 12 (kaheteist) päeva vangistuse võrra ja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest - 04.01.2024.a.

Juhul kui käesolev kohtuotsus ei jõua jõustuda enne kriminaalasjas nr 1-20-7948 Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega Muhammad Ibrahim Uthmanile karistuseks mõistetud 4 aasta vangistuse ära kandmist, siis kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuna isik soovib kodumaale XXX naasta, kohaldada käesolevas kriminaalasjas nr 1-23-4725 Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes tõkendit vahistamine alates hetkest, mil tal saab kriminaalasjas 1-20-7948 kantud 4 aastat vangistust. KrMS § 173 lg 1 p 3, KrMS § 173 lg 4, KrMS § 177 p 3 alusel jätta kriminaalasja menetlemisega seonduv tõlkekulu riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt riigituludesse menetluskuluna kokku 5331.07 € (viis tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot seitse senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:    

735.55€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (IV, 90-99; KrMS § 175 lg 1 p 4), 3102 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses kuni 08.12.2023 kaasa arvatud (III, 8-15, 63-66; KrMS § 175 lg 1 p 4), 263.52 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses 04.01.2024.a (KrMS § 175 lg 1 p 4), 1230 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulu 5331.07 € tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 444.26€ (nelisada nelikümmend neli eurot kakskümmend kuus senti) ja 12.-l kuul tasuda 444.21€ nelisada nelikümmend neli eurot kakskümmend üks senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 5331.07 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99924700000329 ühele järgmistest kontonumbritest:    

SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-4725, menetluskulu 04.01.2024.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsja vandeadvokaat Rein Napa 04.01.2024.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ (asukoht Tartus Pliiatsi tn 5) kasuks 263 eurot 52 senti (sellest käibemaks on 47.52€) vandeadvokaat Rein Napa süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses 04.01.2024.a kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestised DVD-R plaadil (ümbrikus: IV, 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3,4, VÕS § 130 lg 1, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldada kannatanu L. R. tsiviilhagi varalise kahju

hüvitamise nõudes ja välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt 480€ (nelisada kaheksakümmend eurot) kannatanu L. R. (R., isikukood XXX, asukoht Tartu Vanglas karistust kandmas) kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldada kannatanu L. R. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt (Uthman) 1000€ (üks tuhat eurot) kannatanu L. R. (R., isikukood XXX, asukoht Tartu Vanglas karistust kandmas) kasuks. Kannatanul L. R. tekib kohtuotsuse jõustumisest alates õigus pöörduda Muhammad Ibrahim Uthmanilt tsiviilhagivõlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale Rein Napale, kannatanutele L. R., E.L. V., G. K., A. M., M. S. ja A. R. ning kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani asukohajärgsele vangistusasutusele. Kannatanu L. R. jaoks tõlkida kohtuotsus vene keelde ja edastada talle tõlge. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani jaoks tõlkida kohtuotsus ja makseinfo XXX keelde ning edastada talle nende tõlked. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus edastada:   



kannatanule L. R. vanglasse allkirja vastu, et tal oleks võimalik soovi korral sellega pöörduda kohtutäituri poole vangistusasutusele Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes vangistuse täideviimiseks Politsei- ja Piirivalveametile, otsustamaks, kas vanglakaristuse kandmiselt vabanevale või vabanenud välismaalasest süüdimõistetule Muhammad Ibrahim Uthmanile on vajalik teha väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas

KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanuid L. R. ja M. S. nende soovil süüdimõistetu Muhammad Ibrahim Uthmani vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning vanglast ennetähtaegselt vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt teisipäev, 23. jaanuar 2024.a kell 15:00 kohtu kantselei kaudu. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

SÜÜDISTUSAKT

07.08.2023.a saabus kohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laasi 07.08.2023.a koostatud süüdistusakt Muhammad Ibrahim Uthmani süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi ja süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi (I, 1-8). 07.08.2023.a süüdistusaktis kajastatud Muhammad Ibrahim Uthmanile esitatud süüdistus on alljärgnev. Muhammad Ibrahim Uthmanit süüdistatakse selles, et tema pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et Muhammad Ibrahim Uthman kasutas 14.12.2022 kella 15:20 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone

inspektor-kontaktisik A. R. (R.) tapmisega, kirjutades mh „If I see tis son abitch M. S. around me or A. R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“. M. S. sai kirjalikust ähvardamisest teadlikuks kannatanuna ülekuulamise käigus 09.05.2023 ajavahemikus kell 14:16–15:10. M. S. ja A. R. tundsid mõlemad hirmu ning võtsid ähvardust reaalsena. Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

KAITSEAKT

31.08.2023 saabus kohtusse kaitseakt (I, 116-118). Kaitseakti koostas süüdistatava kaitsja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Rein Napa. Kaitseakti kohaselt ei ole Muhammad Ibrahim Uthmanile esitatud süüdistused tõendatud ja kannatanu L. R. tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Kohtulikul uurimisel tuleb uurida süüdistusakti punktis 17 loetletud dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid ning süüdistatava ütlusi. Kaitsja taotleb kohtus tunnistajatena üle kuulata Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad M. L. ja M. M., kes teavad anda ütlusi süüdistuse 14.12.2022.a episoodi tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsjal rohkem taotlusi ei ole.

EELISTUNG JA KOHTU ALLA ANDMINE

Eelistung toimus 05.09.2023.a (I, 140-151). Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman toimetati eelistungiks füüsiliselt kohtusaali kohale, tagamaks talle paremaid võimalusi suhtluseks enda kaitsjaga ja tõlkidega. Tõlke oli eelistungil süüdistatava jaoks kaks, s.o eestiaraabia keele tõlk ja eesti-inglise keele tõlk. Tsiviilhagi esitanud kannatanu L. R. osales eelistungil kaugülekuulamisega Tartu Vanglast, kus ta kannab karistust. Kannatanu L. R. jaoks oli kohtuistungil eesti-vene keele tõlk. Süüdistatav esitas eelistungil enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks taotluse, mille kohus jättis kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 54 p 1,2 ja KrMS § 55 lg 1,2 alusel rahuldamata, kuna kaitsja taandamiseks seaduslikku ja põhjendatud alust ei ole. Eelistungil kaugülekuulamisega vanglast osalenud kannatanu L. R. jäi enda tsiviilhaginõuete juurde ja KrMS § 262 lg 1 p 41, KrMS § 2631 lg 1 alusel võttis kohus menetlusse vastu süüdistusaktile lisatud ja kohtueelses menetluses kannatanu L. R. esitatud tsiviilhaginõuded varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Eelistungil kooskõlastati kohtuistungi toimumise aeg 2023.a oktoobrikuusse. 05.09.2023.a määruses vormistas kohus kirjalikult süüdistatava taotluse rahuldamata jätmise ja KrMS § 54 p 1,2, KrMS § 55 lg 1,2 alusel süüdistatava kaitsjat vandeadvokaat Rein Napat ei taandanud (I, 152-157). 05.09.2023.a määrusega andis kohus Muhammad Ibrahim Uthmani süüdistusaktis kajastatud süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1, KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kohtu alla ja võttis KrMS § 262 lg 1 p 41, KrMS § 2631 lg 1 alusel menetlusse vastu 07. augustil 2023.a koostatud süüdistusaktile lisatud ja kohtueelses menetluses kannatanu L. R. esitatud tsiviilhaginõuded varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohtuistungi ajaks määrati 02., 06., 09., 10. ja 17. oktoober 2023, algusega kõigil päevadel kell 10, süüdistatava füüsiliselt kohtusaali kohale toimetamisega. (I, 152-157: kohtu alla andmise määrus eesti keeles; tõlge

koos kohtukutsega süüdistatava jaoks araabia keelde: II, 85-90; tõlge kannatanu L. R. jaoks vene keelde: II,55-61). Mis puutub süüdistusaktis kajastatud süüdistuses olevatesse ingliskeelsetesse väljenditesse (I, 7), millised prokuratuur esitas kohtule neid eesti keelde tõlkimata, siis peab kohus vajalikuks täheldada alljärgnevat. Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman valdab inglise keelt. Kõik käesolevas asjas tehtud kirjalikud pöördumised on süüdistatav senini koostanud ja esitanud maakohtule inglise keeles, eelistades kirjalikus suhtluses inglise keelt enda emakeelele, milleks on araabia keel. Neil asjaoludel süüdistuses olevate ingliskeelsete väljendite eesti keelde tõlkimata jätmine süüdistatava huve ei kahjusta. Samas on KrMS § 10 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse keel eesti keel. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. KrMS § 262 lg 1 punktis 2 on kohtule antud võimalus süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele. KrMS §-s 154 on sätestatud süüdistusaktile esitatavad nõuded. Nende nõuete hulgas ei ole otsesõnu kajastatud, et kõik süüdistusaktis olev peaks olema eesti keeles või eesti keelde tõlgitud. Eelistungil ja ka enne seda keegi süüdistusakti prokuratuurile tagastamist ei taotlenud. Sellest lähtudes pidas kohus põhjendatuks lahendada see olukord süüdistuses olevate ingliskeelsete väljendite eesti keelde tõlkimisega. Süüdistuses olevate ingliskeelsete väljendite tõlge asub kohtutoimiku II köites lk 43-44 ja see on alljärgnev: Lisaks süüdistatakse Muhammad Ibrahim Uthmanit KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles kinnipeetav Tartu Vanglas Tartus, Turu 56: ähvardas 20.12.2022 kella 08:15 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvaid vanemvalvur E.-L. V. (V.), vanemvalvur G. K. (K.) ja praktikant A. M. (M.) tapmisega, öeldes neile korduvalt inglise keeles „minge perse, ma tapan teid kõik“ ja „ma tapan teid“, millist ähvardust pidasid E.-L. V., G. K. ja A. M. veenvaks; ähvardas 23.12.2022 kella 08:12 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvat G. K. (K.) vägivallaga, öeldes talle inglise keeles „sa arvad, et oled suur ja tugev, aga nuga on tugevam“, millist ähvardust pidas G. K. veenvaks. 09.05.2023 kella 11:40 paiku ähvardas süüdimõistetute eluhoone Võru poolses jalutusaedikus ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M. S. (S.) tapmisega, öeldes talle korduvalt inglise keeles „ma tapan su, kui saan“, „ma tapan su, persevest“ ja „ma tapan su, mõrd“. M. S. tundis hirmu ning võttis ähvardust reaalsena. 09.05.2023 kella 13:30 paiku esitas Tartu Vanglale kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kus ähvardas vanemvalvur M. S. (S.) ja inspektor-kontaktisik A. R. (R.) tapmisega, kirjutades mh „Kui ma seda persevesti M. S. või A. R. enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“. M. S. sai kirjalikust ähvardamisest teadlikuks kannatanuna ülekuulamise käigus 09.05.2023 ajavahemikus kell 14:16–15:10. M. S. ja A. R. tundsid mõlemad hirmu ning võtsid ähvardust reaalsena.

Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistuses kajastatud ingliskeelsete väljendite tõlge eesti keelde väljastati nii prokurörile kui ka kaitsjale (II, 46, 48-49). Süüdistatavale tõlgete väljastamiseks vajadus puudus, kuna süüdistatav valdab inglise keelt.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungi aeg Kohtuistung toimus Tartu Maakohtus Tartu kohtumajas 02., 06., 09., 10., 17. ja 26.10.2023 ning 08.12.2023 ja 04.01.2024. Esialgselt kavandatud istungipäevadele tuli juurde kooskõlastada täiendavad istungipäevad, kuna 10.10.2023.a ei õnnestunud tehnilistel põhjustel kaugülekuulamistega kaitsja kaitseaktis taotletud tunnistajaid M. L. ja M. M. üle kuulata (V, 91-92) ning ka süüdistatava viimane sõna kujunes pikaks, kestes kahel istungipäeval 08.12.2023 ja 04.01.2024.a. Tõlgi abi tagamine Süüdistatavale Muhammad Ibrahim Uthmanile tagati kogu kohtumenetluse ajaks maakohtus õigus tõlgi abile (KrMS § 35 lg 2, KrMS § 34 lg 1 p 21). Eelistungil 05.09.2023.a olid kohal nii eesti-araabi keele tõlk Eva-Louisa Radhaa kui ka inglise-eesti keele tõlk Edmund Alexander Dalton, kuna kohtule ei olnud siis teada, millist tõlki süüdistatav kohtumenetlusse vajab. Eelistungile süüdistatavale kahe tõlgi kutsumisel lähtus kohus sellest, et kriminaalasjas nr 1-20-7948 tehtud 15.06.2021.a kohtuotsusest nähtuvalt osalesid sealses üldmenetluses peetud kohtuistungil nii araabia keele tõlk kui ka inglise keele tõlk (IV, 39). Seetõttu tagas kohus süüdistatavale eelistungiks tema õiguste paremaks tagamiseks mõlemad tõlgid. Eelmenetluses asus süüdistatav seisukohale, et soovib kohtumenetlusse kohtuistungile enda emakeele, see on araabia keele tõlki (I, 148). Kuna süüdistatav asus eelmenetluses seisukohale, et eelistab ja soovib kohtumenetlusse kohtuistungile ainult ja üksnes araabia keele tõlki, keeldudes kategooriliselt inglise keele tõlgist (I, 148), kuigi inglise keelt valdab süüdistatav nii kõnes kui ka kirjas, siis osales maakohtus üldmenetluses peetud kohtuistungil araabia-eesti keele tõlk Eva-Louisa Radhaa. Inglise-eesti keele tõlk Edmund Alexander Dalton osales kohtuistungil üksnes kaitseaktis taotletud tunnistajate M. L. ja M. M. ütluste tõlkimisel selliselt, et esmalt tõlkis serbia-inglise keele tõlk Ivanka Zubic tunnistajate serbia keeles öeldu inglise keelde ja inglise keelest tõlkis eesti keelde tõlk Edmund Alexander Dalton. Vene-eesti keele tõlgid Regina Laiapea, Natalia Tselikova ja Alla Lašmanova osalesid vaheldumisi kohtumenetluses istungil ajal, mis istungist võttis osa kannatanu L. R., kelle emakeeleks on vene keel. Tõlkide KarS § 318 ja KarS § 321 järgi teadvalt vale tõlke ja tõlkimisest keeldumise eest hoiatamise kohta allkirjalehed asuvad:  Edmund Alexander Dalton (eesti-inglise keele): I köide, lk 141  Eva-Louisa Radhaa (eesti-araabia keele): I köide, lk 142  Ivanka Zubic (inglise-serbia keele): II köide, lk 105, 119-120, 176  Regina Laiapea (eesti-vene keele): I köide, lk 140 ja V köide, lk 1

 

Natalia Tselikova (eesti-vene keele): V köide, lk 14 Alla Lašmanova (eesti-vene keele): V köide, lk 15

Kaitseõiguse tagamine Süüdistatavale Muhammad Ibrahim Uthmanile tagati kogu kohtumenetluse ajaks maakohtus õigus kaitsja abile (KrMS § 35 lg 2, KrMS § 34 lg 1 p 3). Kohtueelses menetluses määrati Eesti Advokatuuri poolt kahtlustatavale Muhammad Ibrahim Uthmanile kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Rein Napa (IV, 56, 61, 9099), kes jätkas enda kohustuste täitmist süüdistatava kaitsjana ka maakohtus. Süüdistusaktis (I, 1) ja sellele lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas (I, 15) on süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjaks kajastatud vandeadvokaat Rein Napa. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on üldmenetluses kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 45 lg 5 kohaselt on riigi õigusabi osutamise korras määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja Riigikohtus kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Kohtumenetluses osaleski süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Rein Napa. Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman esitas eelistungil 05.09.2023 taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks, kuna kaitsja ei ole tema jaoks usaldusväärne, väites, et Rein Napa on pandud talle kaitsjaks Tartu Vangla töötajate poolt, kaitsja teeb koostööd Tartu Vangla töötajatega, Rein Napa pole tema poolt olnud, pole tema kaitseks välja astunud ning Rein Napa ei räägiks tema kui süüdistatava kaitseks. Eelistungil 05.09.2023 avaldas süüdistatav soovi ennast kohtumenetluses ise kaitsta. 05.09.2023.a eelistungil tegi süüdistatav enda kaitsjale etteheiteid, et tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise menetlus ei olnud advokaat Rein Napaga edukas, teda ei vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ja kaitsja seda kohtumäärust ei vaidlustanud, kaitsja pidanuks talle tagama pääsu pagulaskeskusesse elama minna pärast vanglast enne tähtaega vabastamist. Kaitsja avaldas seepeale, et kaitsjal on kõik suhted vanglatöötajatega tööalased, vanglatöötajate hulgas pole tal ühtegi sõpra; kaitsja ei saa anda kahtlustatava ülekuulamise ajal seisukohta selles osas, kas kahtlustus on põhjendatud; kaitsjal puuduvad sõprussuhted ka prokuröriga, isiklikke ja peretutvusi prokuröriga pole; kaitsjal pole olnud prokuröriga sellist suhtlust, et oleks alust pidada kaitsjat kaldunuks prokuratuuri poolele; ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saanudki menetlus olla kaitsealuse jaoks positiivne, kuna asjaolud olid kaitsealuse vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu – kaitsealusel 21 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kindel elukoht puudus; kaitsja ei saa võtta kaitsealust enda juurde elama. 05.09.2023.a eelistungist osa võtnud prokurör Kristiina Laas oli süüdistatava esitatud taotluse osas seisukohal, et kaitsja tuleb jätta taandamata, kuna seadusest tulenevad alused kaitsja taandamiseks ja kaitsja menetlusest taandumiseks puuduvad, kaitsja pole olnud asjatundmatu ja hooletu riigi õigusabi seaduse § 20 lg 31 mõttes, kaitsja on nõutava hoolega täitnud oma kohustusi, katsja erapoolikust pole täheldada. Prokurör Kristiina Laasi hinnagul on KrMS § 45 lg 4 alusel kaitsja üldmenetlusest osavõtt kohustuslik. Kohus jättis süüdistatava eelistungil 05.09.2023 esitatud taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks rahuldamata, kuna kaitsja taandamiseks puuduvad KrMS § 54 p 1,2

ja KrMS § 55 lg 1,2 täheldatud alused (I, 146, 152-157). Üldmenetlusest on kaitsja osavõtt kohustuslik. KrMS § 54 puntides 1 ja 2 on sätestatud, et isik ei või olla kaitsja, kui ta on: 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. KrMS § 55 lõikes 1 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel. KrMS § 55 lõikes 2 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja, kui KrMS §-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. 05.09.2023.a määruses (I, 146, 152-157) sedastas kohus, et süüdistatava kohtule eelistungil 05.09.2023 avaldatust ei nähtu KrMS § 54 p 1,2 ja KrMS § 55 lg 1,2 täheldatud aluseid kaitsja vandeadvokaat Rein Napa menetlusest taandamiseks. Kaitsjaid riigi õigusabi osutamiseks määrab Eesti Advokatuur, mitte asutus, kus riigi õigusabi kohaldamist vajatakse. Kaitsja kallutatust prokuratuuri või vangla poolele pole senisest menetlusest võimalik täheldada. Kaitsja on koostanud tähtaegselt kaitseakti ja selleks kooskõlastanud enda positsiooni süüdistatavaga ja välja selgitanud kaks tunnistajat M. L. ja M. M., kelle ülekuulamist kohtus kaitseaktis taotletakse. Kaitsja on kaitseaktis kajastanud süüdistatava seisukohad, et süüdistused on tõendamata ja tsiviilhagi on põhjendamata. Kohtul pole alust järeldada kaitsja asjatundmatust ja tema poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Varasem ennetähtaegse vabastamise menetlus otseselt käesoleva kriminaalmenetlusega ei seondu ja selle varasema asja põhjal ei saa kohus otseselt teha ühtegi järeldust käesoleva menetluse jaoks. 05.09.2023.a määruses (I,152-157) sedastas kohus, et süüdistatava ja kaitsja eelistungil avaldatust nähtub üheselt üksnes see, et süüdistataval oli ennetähtaegse vabastamise menetluses kinnipeetavana raske seis, kuna tal oli hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja vabaduses polnud tal elukohta. Senise praktika põhjal taolistel puhkudel tavaliselt isikuid enne tähtaega vanglast ei vabastata, kuna kinnipeetav pole näidanud, et on asunud õiguskuulekale teele. 05.09.2023.a määruses (I,152-157) on kohus seonduvalt süüdistatava väitega, et menetlustoimingus kaitsja tema eest välja ei astunud, täheldanud, et kahtlustatavana ülekuulamisel pole ette nähtud kaitsja poolt tema seisukoha avaldamist kahtlustuse kohta. Kaitsja saab käimasoleva kohtumenetluse käigus realiseerida süüdistatava kasuks tema kaitseõigust. Selleks on kaitsja esitanud kaitseakti. Järgnevas kohtumenetluses saab kaitsja esitada enda arvamuse süüdistuste ja tisviilhaginõuete põhjendatuse osas ning enda seisukohad süüdistusaktis prokuratuuri taotletud tõendite osas ning esitada prokuratuuri taotletud ülekuulatavatele isikutele küsimusi. Kaitsja saab ristküsitleda kaitseaktis taotletud kahte tunnistajat M. L. ́it ja M. M. ́it ning sellele järgnevalt süüdistatavat, kui süüdistatav otsustab ütlusi anda. Selleks, et süüdistatava kaitseõigus oleks paremini tagatud, tuleb süüdistataval teha koostööd enda kaitsjaga. Eelistungil 05.09.2023 keeldus süüdistatav koostööst enda kaitsjaga. (I,152-157) 10.09.2023.a koostas Muhammad Ibrahim Uthman inglise keeles kaks pöördumist (II, 50-51, 53-54; tõlked eesti keelde: II, 62-64, 96-98), millistes ta avaldab rahulolematust selles suhtes, et tema kaitsjana jätkab käesolevas kriminaalasjas töötamist vandeadvokaat Rein Napa. Neis

pöördumistes viitab süüdistatav sellele, et kriminaalasjas nr 1-20-7948 ei teinud tema kaitsjaks olnud vandeadvokaat Rein Napa enda tööd nõuetekohaselt, kuna tema jaoks soovitud tulemus jäi saabumata ja ta jäeti ennetähtagselt vanglast vabastamata. KrMS § 266 lg 1 punktis 5 on sätestatud, et kohus võib jätta taandamistaotluse läbi vaatamata, kui see kordab juba lahendatud taotlust või vastuväidet ehkki menetluslik olukord ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Kohus kaitsja taandamismenetlust uuesti ei käivitanud, kuna uusi asjaolusid süüdistatava 10.09.2023.a pöördumised ei sisaldanud ja samasisulist küsimust lahendas kohus juba 05.09.2023.a eelistungil ja kajastas siis enda seisukoha 05.09.2023.a määruses. Eeltoodud kohtu seisukoht on avaldatud nii Kohtute Infosüsteemis dokumentide numbritega nr 44 ja 45 juures märksõnade „Kommentaar“ juures ja ka kriminaalasja toimikus II köites kohtunik Heli Sillaotsa poolt 13.09.2023.a käsitsi kirjas kirjutatuna (II köites, lk 49 pöördel ja lk 52 pöördel) süüdistatava 10.09.2023.a avalduste juurde. Kohtuistungi esimesel päeval 02.10.2023.a esitas süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman uuesti taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks, mille kohus jättis 02.10.2023.a määrusega rahuldamata (II, 137-140). 02.10.2023.a alanud kohtuistungil tegi süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman nii Eesti Vabariigile kui ka kaitsjale etteheiteid rassistlikus suhtumises aafriklaste suhtes, väites, et teda kui aafriklast alandatakse, alavääristatakse, tuues välja, et teda on eelmise süüdimõistva kohtuotsuse tõttu vanglas halvasti koheldud. Sellel foonil nõudis süüdistatav enda kaitsja Rein Napa väljavahetamist, tema taandamist, väites, et kaitsja teeb vanglaametnikega koostööd ja ta ei usu, et see kaitsja tema huve kaitseks, avaldades soovi ennast käimasolevas kohtumenetluses ise kaitsta. Kohtuistungil 02.10.2023 tegi süüdistatav enda kaitsjale etteheiteid, et tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise menetlus ei olnud advokaat Rein Napaga edukas, teda ei vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ja kaitsja seda kohtumäärust ei vaidlustanud, kaitsja pidanuks selle kohtumääruse vaidlustama, olgugi, et see oli perspektiivitu, kuna kinnipeetavana oli tal 21 distsiplinaarkaristust ja tal polnud ka elukohta, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Kohtuistungil 02.10.2023 avaldas kaitsja, et jääb 05.09.2023.a eelistungil avaldatu juurde, tema kui kaitsja taandamiseks alus puudub, kohus on selles osas juba 05.09.2023.a määruses seisukoha võtnud ja midagi uut süüdistatav täna juurde ei lisanud. Kaitsja kinnitas, et kas Sudaani kodanik või Eesti kodanik, tema teeb oma tööd ikka ühtemoodi ja ta näe, et ta peaks rahvusest tulenevalt süüdistatava kaitsekohustust kuidagi teisiti täitma. Kaitsja kinnitas, et ta ei näe vahet, miks ta peaks süüdistatavat teistest enda klientidest teistmoodi kaitsma. Kohtuistungil osalenud ringkonnaprokurör Gerd Raudsepa (Raudsepp) hinnangul on kaitsja taandamisküsimust eelistungil 05.09.2023.a juba pikalt arutatud, kohus on 05.09.2023.a määruses kõiki asjaolusid juba kaalunud ja jätnud kaitsja põhjendatult taandamata. Prokuröri hinnangul tuleks lähtuda KrMS § 266 lg 1 p 5 ja jätta taandamistaotlus läbi vaatamata, kuna see kordab juba varem esitatud ja lahendatud taotlust, kuna menetluslik olukord pole vahepeal muutunud. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) viitas kohus esmalt sellele, et 02.10.2023.a alanud kohtuistungi käigus jäi süüdistatav üldmenetluse juurde. Kohus selgitas süüdistatavale ka alternatiivseid võimalikke menetlusvorme, s.o kokkuleppemenetlust ja lühimenetlust, süüdistatav sai neist aru, kuid eelistas üldmenetlust. KrMS § 45 lg 4 alusel on kaitsja osavõtt üldmenetlusest kohustuslik. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) nentis kohus, et ehkki paljuski on süüdistatava taotlus enda kaitsja Rein Napa taandamiseks samasisuline, mis eelistungilgi 05.09.2023.a, oli tänane süüdistatava sõnavõtu tervik suunatud sellele, nagu

Eestis suhtutaks aafriklastesse rassistlikult ja seetõttu ei lastagi tal enda kaitsjat välja vahetada. Kohus küll kohtuistungil 02.10.2023.a selgitas korduvalt süüdistatavale, et Eesti Advokatuuri poolt kaitsja määramisel ei saa süüdistatav ise hakata kaitsjaid välja vahetama ja endale meelepärasemaid otsima. Kohus selgitas, et süüdistatav ei saa endale ise valida kaitsjat riigi õigusabi osutamise korras. Süüdistatavale see vastuvõetav polnud. Kohus selgitas, et taoline kord kehtib kõigi puhul ja seda sõltumata süüdistatava rahvusest ja Aafrika päritolust. 02.10.2023.a määrusega (II, 137-140) jättis kohus süüdistatava kohtuistungil 02.10.2023 esitatud taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks rahuldamata, kuna kaitsja taandamiseks puuduvad KrMS § 54 p 1,2 ja KrMS § 55 lg 1,2 täheldatud alused. Üldmenetlusest on kaitsja osavõtt kohustuslik. KrMS § 54 puntides 1 ja 2 on sätestatud, et isik ei või olla kaitsja, kui ta on: 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. KrMS § 55 lõikes 1 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel. KrMS § 55 lõikes 2 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja, kui KrMS §-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) sedastas kohus, et süüdistatava kohtule kohtuistungil 02.10.2023 avaldatust ei nähtu KrMS § 54 p 1,2 ja KrMS § 55 lg 1,2 täheldatud aluseid kaitsja vandeadvokaat Rein Napa menetlusest taandamiseks. Kaitsjaid riigi õigusabi osutamiseks määrab Eesti Advokatuur, mitte asutus, kus riigi õigusabi kohaldamist vajatakse. Kaitsja kallutatust prokuratuuri või vangla poolele pole senisest menetlusest võimalik täheldada. Kaitsja on enda kaitsekohustust täitnud tavapärase hoolsusega, koostanud kaitseakti ja seal esitanud ka taotluse, kohtumenetluses üle kuulata kaks tunnistajat M. L. ja M. M.. Kaitsja on kaitseaktis kajastanud süüdistatava seisukohad, et süüdistused on tõendamata ja tsiviilhagi on põhjendamata. Kohtul pole alust järeldada kaitsja asjatundmatust ja tema poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Varasem ennetähtaegse vabastamise menetlus otseselt käesoleva kriminaalmenetlusega ei seondu ja selle varasema asja põhjal ei saa kohus otseselt teha ühtegi järeldust käesoleva menetluse jaoks. Süüdistatava ja kaitsja eel- ja kohtuistungil avaldatust nähtub üheselt üksnes see, et süüdistataval oli ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses kinnipeetavana raske seis, kuna kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil oli hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi (kokku 21) ja tal pole vabaduses elukohta. Senise praktika põhjal taolistel puhkudel tavaliselt isikuid enne tähtaega vanglast ei vabastata ja kaebused on neil asjaoludel perspektiivitud. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) täheldas kohus, et käimasoleva kohtumenetluse käigus saab kaitsja realiseerida süüdistatava kasuks tema kaitseõigust. Selleks on kaitsja esitanud kaitseakti. Järgnevas kohtumenetluses saab kaitsja esitada enda arvamuse süüdistuste ja tsiviilhaginõuete põhjendatuse osas ning enda seisukohad süüdistusaktis prokuratuuri taotletud tõendite osas ning esitada prokuratuuri taotletud ülekuulatavatele isikutele küsimusi. Kaitsja saab ristküsitleda kaitseaktis taotletud kahte tunnistajat M. L. ́it ja M. M. ́it ning sellele järgnevalt süüdistatavat, kui süüdistatav otsustab ütlusi anda.

02.10.2023.a määruses (II, 137-140) selgitas kohus järgnevat. Selleks, et süüdistatava kaitseõigus oleks paremini tagatud, tuleb süüdistataval teha koostööd enda kaitsjaga. Enda kaitsjaga koostööst keeldumine on kahjulik ennekõike just süüdistatavale endale. Pärast 02.10.2023.a määrusega (II, 137-140) kaitsja taandamata jätmist oli süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumine kohtumenetluses muutlik. Enamasti ei soovinud süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman enda kaitsjaga suhelda ja koostööd teha. Samas oli ka hetki, mil omavahel ikkagi suheldi ning kaitsja esitas kohtuistungil üle kuulatavatele isikutele süüdistatava soovitud küsimused, millised süüdistatav avaldas kaitsjale tõlgi vahendusel. Kohtuistungi käigus süüdistatava ja kaitsja avaldatust nähtub ka see, et omavahel suheldi võimalike kohtule esitatavate kirjalike tõendite pinnalt. Seejuures ei täheldanud kohus kogu kohtumenetluse vältel kordagi, et kaitsja oleks keeldunud süüdistatavaga suhtlemast või temasse kuidagi halvasti või halvustavalt suhtunud. Küll oli aga lähtus süüdistatavast aeg-ajalt selgelt vaenulik ja halvustav suhtumine enda kaitsjasse vandeadvokaat Rein Napasse, ehkki põhjendatud alust süüdistataval selleks polnud. Olemasolevate võimaluste piires, niipalju kui süüdistatav soostus enda kaitsjaga koostööd tegema, on kaitsja oma tööd I astme kohtus maakohtu hinnangul teinud asjatundlikult ja vajaliku hoolsusega. Maakohus pole tuvastanud kaitsja töös vajakajäämisi ega tegematajätmisi. Muhammad Ibrahim Uthmanil tuleks mõista seda, et objektiivselt õiguslikult kehvas olukorras, kus asjaolud on tõenditest nähtuvalt selgelt tema vastu, pole tema kaitsjale etteheidetav menetluslikult Muhammad Ibrahim Uthmanile ebameeldiv lõpptulemus. Mis puutub vandeadvokaat Rein Napa osavõtul toimunud kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlusse, siis on oluline täheldada, et senise kohtupraktika põhjal on ilmselge, et kui kinnipeetav pole vangistuse ajal asunud õiguskuulekale teele, siis teda ennetähtaegselt vanglast ei vabastata. Kui kinnipeetaval on ennetähtaegselt vabastamise otsustamise menetluse ajal hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, maakohtule avaldati neid olevat olnud kokku 21, siis on välistatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kuna kinnipeetav pole vangistuse ajal asunud paranemise ehk õiguskuulekale teele. Täitmata on jäänud vangistusseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk - kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Siinkohal selguse huvides on oluline kajastada kinnipeetava 19.06.2023.a ja 29.06.2023.a iseloomustustest (I, 174-178; IV, 14-17) nähtuvad Muhammad Ibrahim Uthmani kehtivad distsiplinaarkaristused 2023.a juunikuu seisuga:

Süüdistuses 20.12.2022.a kohta avaldatu osas oli kaitsja seisukohal, et käeraudade paigaldamisel kasutati Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes jõudu ja nende paigaldamisel võidakse kergesti ületada jõu kasutamise piire ja tegemist võib olla võimuliialdusega. Kaitsja tõi välja, et Muhammad Ibrahim Uthman on vanglaametnike ähvardusi eitanud, vanglaametnikud on kokku leppinud tema vastu ütluste andmises. Süüdistuses 09.05.2023.a kohta avaldatu osas oli kaitsja seisukohal, süüdistatav ei mäleta sündmuste kohta midagi enda vaimse seisundi tõttu, kuna oli lukustatud kambris olnud. Lõpuks jäi kaitsja seisukohale, et jääb kahtlus, kas tema kaitsealune oli inkrimineeritavate tegude ajal süüdiv. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi ei ole määratud. Kaitsja hinnangul tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav kõigis süüdistustes õigeks mõista ning tsiviilhagi jätta rahuldamata. Juhul kui kohtuotsus on aga ikkagi süüdimõistev, siis taotles kaitsja Muhammad Ibrahim Uthmanile kergemat karistust. Süüdistatava viimane sõna Süüdistatava viimane sõna algas 08.12.2023.a peale kohtuvaidlust. Kuna süüdistatav ei jõudnud seda lõpetada, siis kooskõlastati uus istungi aeg 04. jaanuariks 2024.a. Süüdistatava viimane sõna jätkus 04.01.2024.a. Viimases sõnas jäi süüdistatav selle juurde, et tema talle ette heidetud kuritegudes süüdi ei ole, vanglaametnikud on ebaausad ja valelikud ning korrumpeerunud, kasutavad ka lubamatut füüsilist vägivalda, teised kinnipeetavad ja vanglaametnikud suhtuvad temasse kui mustanahalisse Aafrikast pärit kinnipeetavasse rassistlikult, teise vanglasse üleviimise taotlused on senini jäetud rahuldamata, soovib Eestist lahkuda, taotleb enda väljasaatmist. Viimases sõnas süüdistatav enda käitumise osas millegi suhtes kahetsust ei avaldanud ja jäi kõiges teisi süüdistavale positsioonile. Neljapäeval, 04. jaanuaril 2024.a, kuulutas kohus Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes süüdistustes KarS § 121 lg 1 ja KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistused on veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud, puuduvad Muhammad Ibrahim Uthmani käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtulikul uurimisel ütluste andmisest keeldunud (V, 99) Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana antud ütlustest (IV, 56-62, 78-81) ja tema poolt viimases sõnas avaldatust lähtub kohus üksnes osas, millises tema avaldatu on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Osas, millises Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Seejuures lähtub kohus süüdistusele hinnangu andmisel ajalisest dimensioonist - süüdistustes kajastatud kuritegude toimepanemise aegadest ja nende kuritegude kohta kogutud tõenditest. Seda ajalist dimensiooni läbides ilmneb, et kriminaalasjas on olemas lisaks isikulistele tõendiallikatele ka teisi tõendeid, millised kahtlusteta kummutavad Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse ja annavad kohtule põhjendatult alust uskuda ja rajada otsus omavahel kooskõlas olevatele teistele tõenditele, sealhulgas ka kannatanute ja tunnistajate ütlustele, kuna kohtul puudub alus nende tõele ja tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Siinkohal on esmalt oluline täheldada, et 14.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas on olemas vangla valvekaamerate videosalvestised, millised seavad Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla, mistõttu pole kohtul alust

Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja väidetest lähtuda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest, sealhulgas videosalvestistelt nähtuvast. Teiseks on oluline täheldada, et ka 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas seavad vangla valvekaamerate videosalvestised Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla, mistõttu pole kohtul alust Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja väidetest lähtuda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest, sealhulgas videosalvestistelt nähtuvast. 20.12.2022.a sündmuse osas on süüdistatava põhiväide senini olnud vanglaametnike korralduste täitmata jätmisel, et ta ei saanud lasta endal käeraudadega käsi selja taha panna ja need tulnuks vanglaametnikel panna ette, kuna tal oli kunagi käel luumurd ja see annab senini tunda (IV, 59). Vangla valvekaamerate 14.12.2022.a videosalvestistelt nähtub aga, et 6 päeva varem, s.o 14.12.2022.a ei takistanud väidetav luumurru läbi teinud käsi Muhammad Ibrahim Uthmanil intensiivselt peksmast kaaskinnipeetavat L. R.. Kuna videosalvestiselt nähtuvalt kasutas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman teise kinnipeetava vastupanu mahasurumiseks mõlemat kätt, püüdes ühe käega L. R. kinni hoida ja teda endale allutamiseks võimalikult maadligi ja allapoole suruda ning teise käe rusikaga jagas Muhammad Ibrahim Uthman ohtralt välkkiireid lööke kaaskinnipeetavale R. nii pea kui ka keha piirkonda ning rusikalööke kaaskinnipeetavale L. R. tegi kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman vahelduvalt mõlema käega, s.o nii vasaku kui ka parema käega, siis pole Muhammad Ibrahim Uthmani põhjendused vanglaametnike 20.12.2022.a antud korralduste täitmata jätmise kohta ja neile vastu hakkamise kohta vähimalgi määral usutavad. Kuna Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused satuvad teravasse vastuollu vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuvaga, siis jätab kohus Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused otsuse tegemisel kõrvale osas, millises need satuvad vastuollu ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega ja selles osas Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja tema väidetust otsuse tegemisel ei lähtu. Kolmandaks on olemas Muhammad Ibrahim Uthmani omakäeline käsitsi kirjas 09.05.2023.a kirjutatud pöördumine, kus ta ähvardas vanglaametnikke M. S. ja A. R. tapmisega, sõimates neid seejuures ebatsensuursete väljenditega ja lubades neile otsa peale teha (IV, 36-38). Sellel 09.05.2023.a kirjutisel on ka kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani allkiri (IV, 36). Samasugune allkiri, nagu on 09.05.2023.a kirjutisel (IV, 36), on kajastatud ka Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana ülekuulamise protokollidel (IV, 56-62, 78-81). Nii 09.05.2023.a kirjutisel kui ka kahtlustatavana ülekuulamise protokollidel olevad Muhammad Ibrahim Uthmani allkirjad on isikupärased, rohkete eritunnustega, mistõttu on neid raske kellegi teise poolt järgi teha ja neid kellegi teise allkirjadega segamini ajada. Kohtul pole vähimatki kahtlust selles, et 09.05.2023.a pöördumise kirjutas ja allkirjastas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman omakäeliselt. Süüdistusest jäävad üksnes 23.12.2022.a ja 09.05.2023.a kella 11:40 paiku toimunud kuriteosündmused baseeruma vanglaametnikest kannatanute ja tunnistajate ütlustele. Siinkohal on oluline aga täheldada, et 23.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas kannatanuks olev G. K. on kannatanuks ka 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas. Nagu eelnevalt juba käsitletud, pole kohtul 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas alust kahelda kannatanute, sealhulgas ka kannatanu G. K. ütluste usaldusväärsuses. Kuna kohtul pole alust kahelda kannatanu G. K. ütluste usaldusvääruses 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas, siis pole kohtul põhjendatud alust kahelda kannatanu K. K. ütluste usaldusväärsuses ka 23.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas. Pealegi polnud kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil ka 23.12.2022.a põhjendatud alust keelduda endale selja taha käeraudade panemisest, kuna mõned päevad varem, s.o 14.12.2022.a videosalvestistelt nähtuvalt ei takistanud tema väidetud haige käsi tal kaaskinnipeetava L. R.

suhtes füüsilist vägivalda kasutamast, kasutades seejuures kaaskinnipeetava rusikaga löömiseks vahelduvalt mõlemat kätt, ka väidetavalt haiget kätt. Mis puutub 09.05.2023.a kella 11:40 paiku toimunud kuriteosündmusesse, siis selles kannatanuks olev M. S. on kannatanuks ka 09.05.2023.a kella 13:30 paiku toimunud kuriteosündmuse osas. Nagu eelnevalt juba käsitletud, pole kohtul 09.05.2023.a kella 13:30 paiku toimunud kuriteosündmust käsitlevas osas alust kahelda kannatanute, sealhulgas ka kannatanute M. S. ja A. R. ütluste usaldusväärsuses. Kuna kohtul pole alust kahelda kannatanu M. S. ütluste usaldusvääruses 09.05.2023.a kella 13:30 paiku toimunud kuriteosündmust käsitlevas osas, siis pole kohtul põhjendatud alust kahelda kannatanu M. S. ütluste usaldusväärsuses ka 09.05.2023.a kella 11:40 paiku toimunud kuriteosündmust käsitlevas osas. Kokkuvõtvalt – probleemid kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumisest lähtuvad temast endast ja tema süüdistused vanglaametnike aadressil tema peale valetamises pole veenvad. Kohtul pole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud alust vanglaametnike ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Küll on aga kohtul alust kahelda kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja avaldatu usaldusväärsuses selles osas, millises need lahknevad teistest tõenditest.

STAATUSED

Vangistusseaduse (VangS) § 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 35 lg 3 kohaselt on süüdimõistetu isik, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Muhammad Ibrahim Uthman oli süüdistuses kajastatud ajal, s.o 2022.a lõpus ja 2023.a esimesel poolaastal ning on ka käesolevalt kinnipeetav, kes kannab Tartu Vanglas 4-aastast vanglakaristust. 15.06.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-20-7948 karistati Muhammad Ibrahim Uthmanit KarS § 141 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega, mille alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 17.07.2020. Kohtuotsus jõustus 12.01.2022.a. (I, 23, 2558, 59-73, 74; IV, 19-20, 39-55) 20.10.2022.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Muhammad Ibrahim Uthman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, määrus jõustus 20.12.2022 (I, 23) 10.08.2023.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Muhammad Ibrahim Uthman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (I, 170-173). Kohtute Infosüsteemi andmetel jõustus määrus 01.09.2023.a. (I, 170) L. R., kes on käesolevas kriminaalasjas kannatanu, oli süüdistuses kajastatud ajal 14.12.2022.a ja on ka käesolevalt kinnipeetav Tartu Vanglas, kes kannab seal eluaegset vanglakaristust. Kinnipeetavate registri andmetel on L. R. kinnipidamise algusaeg 18.11.2012 ja tähtaegselt vanglast vabanemise aega ei ole kajastatud, kuna karistuseks on eluaegne vangistus (I, 77). 20.06.2022.a Tartu Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-22-2074 (I, 135-137) nähtub, et L. R. kannab kinnipidamisasutuses eluaegset vangistust isikuvastaste kuritegude eest (KarS § 114 p 1,3,4, KarS § 120 lg 1) ja omavolilise sissetungi eest (KarS § 266 lg 2 p 3). Karistuse kandmise aja algust loeti Harju Maakohtu 26.08.2013.a otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-13-3731 alates 18.11.2012.a.

M. L. ja M. M. on käesolevas kriminaalasjas tunnistajad, kes kannavad Tartu Vanglas kinnipeetavatena karistust. 31.08.2023.a koostatud kaitseaktis (I, 116-118) taotles süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kohtus tunnistajatena üle kuulata Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad M. L. ja M. M., kes kaitseakti kohaselt teavad anda ütlusi 14.12.2022.a toimunu kohta. Justiitsministeeriumi andmetel viibivad M. L. ja M. M. karistust kandmas Tartu Vanglas (I, 119-120). Kinnipeetavate registri andmetel on M. L. sündinud XXX.a, emakeel on XXX, XXX, viibib Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 10.02.2014, tähtaegselt vanglast vabanemise aega pole kajastatud, kuna karistuseks on eluaegne vangistus (I, 124). Kinnipeetavate registri andmetel on M. M. sündinud XXX.a, emakeel on XXX, XXX, viibib Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 26.06.2009, tähtaegselt vanglast vabanemise ajaks 14.05.2037 (I, 126). Karistusregistri andmetel on M. L. ́it karistatud asjas nr IT-98-32/1 eluaegse vangistusega 20.07.2009.a ÜRO Rahvusvahelise Tribunali otsusega, mis jõustus 04.12.2012.a (I, 128). Karistusregistri andmetel on M. M. ́it karistatud asjas nr IT-95-11-A vabadusekaotusega 35 aastat 08.10.2008.a ÜRO Rahvusvahelise Tribunali otsusega, mis jõustus 08.10.2008.a, (I, 129). Google ́st M. L. ́i kohta saadud andmetel (I, 130-132) kannab M. L. eluaegset vangistust inimsusvastaste kuritegude ja sõjatavade rikkumise eest, peamiselt XXX eest, sealhulgas XXX, XXX ja XXX tapmise eest. Tema kuritegude seas olid mõrv, piinamine, kallaletung, rüüstamine, vara hävitamine ja vähemalt 132 teadaoleva XXX, XXX ja XXX tapmine. Alates 2014.a veebruarist kannab M. L. karistust Eestis Tartu Vanglas vastavalt Eesti Valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele. Google ́st M. M. ́i kohta saadud andmetel (I, 133-134) kannab M. M. 35-aastast vangistust sõjakuritegude eest. M. M. saabus Eestisse karistust kandma 26.06.2009.a vastavalt Eesti Valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mille kohaselt võtab Eesti kohtuotsuste täitmise kokkuleppe alusel vajadusel tribunali taotlusel kandma süüdimõistetud isikuid. E.-L. V., G. K., A. M., M. S. ja A. R. on käesolevas kriminaalasjas kannatanud, kes töötavad Tartu Vanglas vanglaametnikena. Neist E.-L. V., G. K., A. M. ja M. S. on valvurid ja A. R. on inspektor-kontaktisik. A. M. oli Tartu Vanglas praktikal 2022.a oktoobrist kuni 2023.a jaanuar. 14.10.2022.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 3-2/468 määrati A. M. praktikandi ametikohale alates 31.10.2022 – 13.01.2023 ja tema juhendajaks määrati IV üksuse vanemvalvur E.-L. V. (IV, 34-35). Pärast praktika lõppemist jäi A. M. Tartu Vanglasse tööle, kus on töötanud alates 06.02.2023.a (A.M. ütlused: V, 7, 58-64). M. A., M.-G. K., L. R., E. S. ja A. H. on käesolevas kriminaalasjas tunnistajad, kes töötasid süüdistuses kajastatud ajal Tartu Vanglas. Neist M. A. lahkus Tartu Vanglast vanemvalvuri kohalt töölt 2023.a jaanuarist ja töötab alates 11.01.2023.a Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnas nooremametnikuna. M.-G. K. ja A. H. töötasid süüdistuses kajastatud ajal ja töötavad ka käesolevalt Tartu Vanglas valvuritena. E. S. oli Tartu Vanglas praktikal 2022.a novembrist kuni 2023.a jaanuar. 14.10.2022.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 3-2/468 määrati E. S. alates 21.11.2022 – 13.01.2023 praktikandi ametikohale ja tema juhendajaks määrati IV üksuse vanemvalvur E.-L. V. (IV,

34-35). Praktika järgselt jäi E. S. Tartu Vanglasse valvurina tööle ja töötab seal valvurina senini. L. R. töötas süüdistuses kajastatud ajal ja töötab ka käesolevalt Tartu Vanglas vanemmeedikuna. Vangistusseaduses (VangS), vangla sisekorraeeskirjas ja Tartu Vangla põhimääruses sätestatust nähtub, et vangistust viiakse täide kindla korra kohaselt ning vanglas tuleb tagada avalik kord, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Vangla VangS § 1 kohaselt sätestab vangistusseadus vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametnikuna mõiste ja tingimused. Vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse sisekorraeeskirjas vangistusseadusega kehtestatud vangistuse, eelvangistuse ja aresti kandmise tingimused ning täideviimise kord. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 3 kohaselt esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 5 kohaselt kaetakse vangla kulud riigieelarvest. Vangla eelarve kinnitab justiitsminister. VangS § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. VangS § 6 lõike 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 1051 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. VangS § 111 lg 1 kohaselt on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. VangS § 112 lg 1 ja VangS § 112 lõikes 2 viidatud Justiitsministri 20.11.2000.a vastu võetud määruse nr 46 Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad kohaselt kuuluvad valvurid, inspektorid ja vangla koosseisus määratud kohal olevad spetsialistid vanglaametnike hulka. Justiitsministri 26.05.2008.a vastu võetud määruse nr 25 Tartu Vangla teenistujate koosseis kohaselt kuuluvad Tartu Vangla teenistujate koosseisu valvurid, vanemvalvurid, inspektorkontaktisikud, praktikandid ja meditsiiniosakonna õed. Vangistusseaduse (VangS) 4. jaotises §-des 132-1351 on sätestatud vanglaametniku teenistuskohustused. VangS § 1321 lõike 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi. VangS § 66 lõike 2 kohaselt vastutab vanglateenistuse ametnik vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas. VangS § 133 kohaselt on vanglaametnikul teatamiskohustus. Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohal viibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde.

VangS § 67 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Eeltoodud seadusesätete valguses olid kannatanud E.-L. V., G. K., A. M., M. S. ja A. R. ning tunnistajad M. A., M.-G. K., L. R., E. S. ja A. H. süüdistuses käsitletud ajal 2022.a lõpus ja 2023.a esimesel poolel enda kohustusi Tartu Vanglas täites vanglaametnikud, kes võimuesindajatena täitsid avaliku võimu teostamiseks vajalikke ülesandeid. KarS §-s 274 on sätestatud karistused võimuesindaja vastu toimepandud vägivalla eest. KarS § 274 paikneb karistusseadustiku 16. peatükis: avaliku rahu vastased süüteod.

KEHALISE VÄÄRKOHTLEMISE SÜÜDISTUS KarS § 121 lg 1 JÄRGI,

MILLES KANNATANUKS L. R.

Kehalise väärkohtlemise süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud. Füüsilise vägivalla kasutamisest pole vangla valvekaamerate videosalvestistele jäänud üksnes selle algus. Suuremas osas on aga kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt füüsilise vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava L. R. suhtes jäänud vangla valvekaamerate videosalvestistele ja neilt nähtub, et füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes kasutas üksnes ja ainult Muhammad Ibrahim Uthman ning kinnipeetav L. R. kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, püüdis ennast üksnes kaitsta, mille käigus maha paisatuna hoidis vahepeal Muhammad Ibrahim Uthmani jalgadest põlvede piirkonnast kinni, et kaitsta ennast võimalike jalahoopide eest. Vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtub ka see, et Muhammad Ibrahim Uthman oma initsiatiivil ja algatusel kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ei lõpetanud. Selle lõpetasid rikkumisele jälile saanud vanglaametnikud.

Selle kohta, mis toimus pesuruumis, on olemas Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kohtus keeldus ütluste andmisest) ja tema poolt viimases sõnas avaldatu ning kannatanu L. R. ütlused. Nii Muhammad Ibrahim Uthman kui ka L. R. on kinnitanud, et pesuruumis olid nad kahekesi ja kedagi kolmandat seal polnud. Mõlemad on kinnitanud ka seda, et pesuruumis toimusid sündmused väga lühikest aega ja pärast füüsilise konflikti algust oli nende mõlema sooviks pääseda pesuruumist välja ette koridori, kus asusid ka valvekaamerad, et toimuv jääks videosalvestistele. Pesuruumis toimunu osas on Muhammad Ibrahim Uthmani ja L. R. ütlused teravas vastuolus. Mõlemad väidavad, et nemad konflikti ja füüsilise vägivalla kasutamist ei alustanud, seda alustas kaaskinnipeetav. Alljärgnevalt esmalt ülevaade Muhammad Ibrahim Uthmani kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustest ja seejärel ülejäänud tõenditest. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman ütluste andmisest (V, 99). Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana antud ütlused

(IV, 56-62, 78-81).

Muhammad Ibrahim Uthmani esimest ülekuulamist kajastab 17.02.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokoll (IV, 56-62) koos selle juurde kuuluvate lisadega (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86). 17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokollist (IV, 5662) nähtub, et kahtlustatava kuulas üle Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) peaspetsialist Argo Mikk, kaitsjana võttis osa vandeadvokaat Rein Napa, osales tõlk Kristi Ocbka, keda hoiatati ülekuulamise alguses oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS §-de 318 ja 321 järgi (IV, 56). Ülekuulamine algas 17.02.2023 kell 13:15 ja katkestati samal päeval kell 15:00. Ülekuulamine jätkus 20.02.2023 kell 10:14 ja lõppes samal päeval kell 12:34. Kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi, milles kannatanuks L. R., Muhammad Ibrahim Uthman ennast süüdi ei tunnistanud. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt on tal selle juhtumi kohta tunnistajad, kes on valmis ka kohtusse tulema. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt on R. teda korduvalt kutsunud neegriks, šokolaadiks. R. kutsus neegriks ka kontaktisiku ees. See oli vana probleem ka juba enne 14. detsembrit. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt pandi ta R. tõttu kuuks ajaks karistuse ruumi. Kontaktisik karistas. Kunagi oli selline olukord, kus R. kutsus teda neegriks ja ta võttis R. jakist kinni ja viis väravani. Kontaktisik leidis, et selle eest peab Uthmanit karistama ja ta pandi selle eest lukustatud kambrisse. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt sai R. samal ajal kui ta lukukambris oli, käia kambri ees, jõi kohvi ja kutsus neegriks, pederastiks ja teiste solvavate sõnadega. See juhtus iga päev ja selle kohta on tunnistajad. Ükskord köögis olles tuli R. ja ütles: „ma tapan su ära, neeger“. See juhtus mõned päevad enne 14. detsembri juhtumit, täpset kuupäeva ei mäleta. On ka tunnistajad. Rääkis sellest ka A., kes töötab TUO-s (Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna nimetuse lühend). Ütles A., kuidas R. temaga käitub ja lisaks vähendab toitu, sest R. töötab köögis. A. ütles, et ära räägi R., räägib R. ise. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt on tema tunnistajateks M. L. ja M. M. ning kolmas serblane veel, kelle nime ta ei tea. Üks on president ja kaks on kindralit. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt kartis ta R., kuna R. on kolm inimest tapnud. Igal korral kui R. koridoris vastu tuli, siis vaatas R. alati põhjalikult, et tal ei oleks kusagil relva peidetud.

Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt oli ta 14. detsembril pesuruumis ja seisis akna juures. Oli seal vähemalt 10 minutit. R. sisenes pesuruumi, tal oli plastiknõu käes. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt hakkas R. teda kutsuma pederastiks, neegriks, šokolaadiks, tšjornõi bljad ja ründas, ilma et oleks temaga rääkinud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ta kaitses ennast R. ründe vastu. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt seisis ta akna juures ja vaatas aknast välja, R. lähenes ja kordas jälle neeger ja need teised sõnad. Otsustas siis, et läheb R. mööda ja kui hakkas R. mööda minema, siis R. lõi oma käega ja samal ajal pani teise käe kausi sisse. Kartis, et R. võib kausis nuga või midagi olla ja hakkas ennast kaitsma. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt lõi R. oma parema käe rusikaga talle vastu paremat õlga ja kui üritas sellele löögile oma käega vastu minna, siis sai enda pöidlale viga. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt oli R. temast pesuruumist väljuma hakates paremal pool, siis R. lõi talle oma parema käega vastu paremat õlga. R. sihtis kaela, aga läks vastu õlga. Peale parema käega löömist hakkas R. oma vasakut kätt sirutama. Jõudis ennast R. poole pöörata ja kasutas enda paremat kätt, et takistada R. vasakut kätt. Samal ajal pani R. oma käe kaussi. Ei tea, mis seal kausi sees oli. Siis hakkasid kaklema. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt tagurdas ta ukse poole, kaamera poole, sest soovis, et see saaks filmitud. Siis väljus sealt toast kohta, kus olid kaamerad. Peale seda sai kõik lindistatud kaamerasse. Jõudsid valvurid. Ei arvutanud kokku, kui palju kordi ta R. lõi või kui mitu korda R. teda lõi. Sellistes olukordades ei ole võimalik lööke lugeda. R. alustas löömist. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt ei olnud tal palju vigastusi. Arst pildistas kõik üles. Parema käe pöial oli paistes, seljal olid ka mõned löögid, mille arst pildistas. Ise ei ole enda selga näinud. Kaitses ennast ise. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt kakles R. ka paljude teistega ja ta on praegugi karistuskambris, kuna ta jälle kakles. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt on R. peale juhtunut kahe inimesega kakelnud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt paigutati ta pärast 14.12.2022.a sündmust lukustatud kambrisse põhjendamatult. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest (IV, 56-62) lahknevad suures osas kannatanu L. R. (R.) ütlused (V, 2, 23-30). Kannatanu L. R. ütlused Kannatanu L. R. andis ütlused (V, 2, 23-30) kohtuistungil 02.10.2023.a, olles Tartu Vanglast kohtusaali füüsiliselt kohale toimetatud. Kannatanu L. R. avaldatu kohaselt pole tal süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga mittemingisuguseid suhteid. L. R. hinnangul on Muhammad Ibrahim Uthman tal terve elu ära rikkunud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt läks ta päevasel ajal Tartu Vanglas 7. sektoris pesuruumi pesu pesema ja süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman ootas seal, seisis ja vaatas aknast välja, peale tema seal kedagi rohkem polnud, Muhammad Ibrahim Uthman pidevalt rääkis midagi, provotseeris, alguses midagi ütles. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ütles Muhammad Ibrahim Uthman tema aadressil mingeid sõnu, karjus neid talle kõrva - Aafrika. L. R. ütluste kohaselt hoidis ta ennast tagasi ja vaikis kogu see aeg, oli täiesti vait. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ütles kontaktisik talle pärast esimest juulis toimunud juhtumit, et ära Uthmaniga üldse räägi. Peale seda ta enam Uthmaniga üldse ei räägi.

Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli kraanikauss pesuruumis keset tuba. Uthman oli alguses akna all, kõigepealt seisis akna ees, siis vahetas asukohta ja jäi temast mitte kaugemale kui 40-50 cm. Kogu see aeg Muhammad Ibrahim Uthman provotseeris, tahtis, et tema käitumise peale millegagi reageeritaks. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt tegi ta näo, et justkui ei reageeri ja säilitas rahulikkust. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ei ole ta enam noor, et noortega jõudu katsuda. Uthman suhtles rääkides aafrika-vene keeles, kasutas 2-3 sõna. See sõnaline provokatsioon läks pärast üle tegevuseks. Uthmanile vist ei meeldinud, et tema sõnadele ei reageerita ja ta hakkas siis tegudega. L. R. ütluste kohaselt hakkas Uthman teda sõrmega torkima ja pärast vastu kätt. L. R. ütluste kohaselt sai ta aru, et see olukord sellega ei lõpe ja tahtis oma kausiga ära minna, keeras minekule, kui Uthman lõi talle kohe vastu nägu. Vähemalt kaks korda. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt kulus 2 minutit, kui läks ruumi ja need kaks lööki tulid tema suunas. Mitteverbaalselt provotseerimine, s.o torkimine kestis 15-20 sekundit ja siis läks üle löökideks. Ruumist lahkuda soovides, kui keeras end kraanikausi juures, siis sai kohe löögid. Kraanikauss asub ruumi väljapääsust 2-3 m kaugusel. Pesuruumist õnnestus küll välja saada, aga sellega olukord ei lõppenud. Koridori peksis Uthman üha edasi, kõrvalist abi ei saabunud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli Uthmanil tema peksmise ajal midagi käes, löögid tabasid tervet keha, kõige rohkem pähe, lõi neerud ära. Arst ütles, et seda ei saagi ravida. Sellega pead elama. Kaks esimest lööki olid lõualuu pihta. Hiljem ei saanud süüa korralikult. Uthman lõi rusikaga. Koridoris palvehelmestega. Uthman peksis kätega, kas palvehelmed olid tal käes või need kukkusid tal maha, ei oska öelda. Hiljem nägi, et palvehelmed olid põrandal maas. Vanema mehena sai aru, et Uthman püüdis teda lüüa kõigest väest. Oli aru saada, et Uthman paneb täiega. Valvurid tegid sellele asjale lõpu. Abi saabus valvurite näol. Kuni valvurite saabumiseni Uthman kogu aeg peksis. Peksmise ajal ei õnnestunud Uthmani käest ära joosta ega välja rabeleda. Uthmanil olid jalas hea püsivusega spordijalatsid. Tavaliselt Uthman spordijalatsitega ei käi, aga sel päeval olid need tal jalas. Valvuritest tuli esimesena kohale M. M. vajutas häirenuppu ja siis tulid teised. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt tema Uthmanit ei löönud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt tegeles ta Uthmani rünnaku ajal enda kaitsmisega. Põrandal pikali olles hoidis Uthmanil jalgu kinni, et Uthman ei saaks jalgadega midagi teha. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli ta üleni verine, pea oli lõhki, katki ja ta viidi valveõe juurde. Valvur viis sinna. Arst, ja kes seal olid, osutasid abi. L. R. ütluste kohaselt tuvastati tal vigastused. Korduvalt seljavaluga käis ja neerud olid lahti löödud. Raviprotsess oli päris pikk. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt dokumenteerisid vigastused arstid ja tegid ka fotod vigastustest. Edasiselt piinles valude käes. Neeruga seoses umbes 3 kuud, rohtu anti. Lõualuu osas oli tunne, et see justkui ei oleks enda oma. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt tänasel päeval ei ole ta enam Muhammad Ibrahim Uthmaniga samas sektoris. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli ta Muhammad Ibrahim Uthmaniga samas sektoris olles esimene, kes tema juurde läks, kui ta 5 päeva oli olnud. Tutvustas Uthmanit teistele. Uthman oli teistele öelnud, et L. R. on tore inimene. L. R. ütluste kohaselt pöördus Muhammad Ibrahim Uthman tema poole, kui Uthmanil olid probleemid või mured. Aitas Uthmanil probleeme lahendada, alati selgitas, ütles Uthmanile, et keegi tema vastu ei ole. Näiteks sektoris kõndides, kui keegi midagi ütles, siis Uthman kohe reageeris, et mis öeldi. Uthmanil oli selline tunne, et räägitakse temast. Selgitas Uthmanile, et ole rahulik, see pole sinust, inimesed lihtsalt arutavad oma asju. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt suhtlesid nad Muhammad Ibrahim Uthmaniga omavahel kuidas juhtus, nii eesti keeles kui ka vene keeles ja said teineteisest aru. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt räägib Muhammad Ibrahim Uthman ka vene keeles. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on talle arusaamatu, miks algselt head suhted Muhammad Ibrahim Uthmaniga muutusid. Ei tea mis juhtus, võib seda ainult oletada. Suhted

Muhammad Ibrahim Uthmaniga muutusid umbes pool aastat enne viimast juhtumit. Uthmanit solvanud ei ole. Milleks teda solvata. Muhammad Ibrahim Uthmani sektorisse tulles ta suhtles teiste inimestega. Kõik ulatasid talle oma abikäe. Kõik suhtlesid temaga hästi, aga tema hakkas inimesi eemale tõukama. Kannatanu L. R. ütles Muhammad Ibrahim Uthmani iseloomustuseks, et Uthman mõtles halvasti seda, et temast mõeldakse halvasti. Uthman mõtles, et kogu tähelepanu on temal, aga tegelikult ei ole. Uthman on häiritud suhtlemisega seetõttu, et ta ise on teiste inimeste suhtes nii häälestatud. Uthmanil on ka teiste kinnipeetavatega pidavalt probleeme. Ei ole nädalatki kui ei oleks kellegagi probleeme. Põhiliselt füüsilised konfliktid. Konflikte tekib näiteks ka sellest, et mõni valvur ei meeldi, ähvardab kuni selleni, et tapab ära. Näiteks teeme mingeid omi asju, aga valvur tahab, et tehtaks midagi muud, siis Uthman ärritus. Uthman ei ole päevakorraga nõus. Uthman tahab, et oleks nii, nagu tema tahab, aga vanglas on kodukord. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli tal peale detsembrikuise konflikti Uthmaniga veel üks konflikt. Esimene konflikt oli siis, kui Uthman jättis duširuumi ukse avali. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt oli ta duširuumis paljas ja Uthman jättis ukse lahti. Kui duširuumist välja tuli, seal kaks kinnipeetavat istusid, kes mängisid mänge. Nende kinnipeetavatega suhtles. Võis siis kasutada sõna Neeger või Niger, mida võis Uthman kuulda. Võis neid sõnu öelda, et inimestele oleks arusaadav. Uthman eemalt kuulis ja kohe tuli ja ründas. L. R. ütluste kohaselt lõi sel korral Uthman talle paar korda näkku. Seda nägi valvur pealt ja jooksis appi. Uthman pandi selle peale istuma § 69 järgi (vangistusseaduse § 69: täiendavad julgeolekuabinõud), hoiti isolatsioonis, kuna on ohtlik teistele kinnipeetavatele. Julgeolek kutsus välja. Oli arutamine. Uthmanile taheti suur karistus määrata. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ütles ta siis, et piisab ühest kuust. Uthmaniga pole sellest sündmusest rääkinud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt ütles kontaktisik talle pärast seda esimest juulis toimunud juhtumit, et ära Uthmaniga üldse räägi. Peale seda ta enam Uthmaniga üldse ei räägi. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on tal veel Muhammad Ibrahim Uthmaniga konflikte olnud. Ühel hommikul soojendas oma kruusis teed. Läks selle kruusiga kambrisse. Keegi läks ees, keegi oli taga. Uthman tuli vastu. L. R. ütluste kohaselt tuli Uthman temaga kohakuti jõudes talle kõrvale ja tegi sellise liigutuse, et tal kukkus tee maha. Teatas sellest juhtumist korrapidajale. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt ta Muhammad Ibrahim Uthmaniga enam üldse ei suhtle. Alguses tutvustas Uthmanit kõikidele, siis hakkas Uthman sektsioonis kõigiga hästi suhtlema. Uthmanil oli alati toidust vähe, oli rahulolematu. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt said ajal, kui ta töötas toidu jagajana, kõik kinnipeetavad rohkem toitu, kuna köögis töötasid talle tuttavad inimesed. Kui oli võimalik rohkem toitu anda, siis need inimesed andsid ja jagas seda kõigile. Uthmanile aga kunagi toidust ei jätkunud, tahtis juurde. Valvur ka ütles, et andke rohkem, seda tegigi. Jagas toitu kinnipeetavatele võrdselt. Teadis seda tehes, kes tahab rohkem, kes vähem, kes üldse mitte. L. R. ütluste kohaselt taheti teda toidujagajaks. Kui teisele korrusele tööle pandi, siis nõuti tagasi. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on ta andnud nõusoleku enda terviseandmete avaldamiseks. Käesolevas asjas menetletava sündmusega seoses on tal palju visiite olnud. Lisas asja juurde meditsiinidokumendid, toimikus on väljavõtted, kus on kõik kirjas. Neer on ära pekstud, antakse tablette, muud teha ei saa. Enne menetletavat sündmust tablette ei võtnud. Neeruvigastuste tõttu on töö tegemine häiritud, pärast seda juhtumit ei saa raskusi tõsta. Praegu on koristaja. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt mõjutab juhtunu teda siiamaani ka vaimselt. Kohtussegi kartis tulla. Ei tea, mis Uthmanil seal peas on. Nädal tagasi ähvardas Uthman ühte

valvurit - neidu tapmisega. Uthmanit kardavad vanglas kõik. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt on Muhammad Ibrahim Uthman tal elu ära rikkunud. Ei saa televiisorit vaadata ega kommi osta, kuna sissetulek vähenenud. Inimesed aitavad. Vahel tahaks televiisorit vaadata ja teed juua. Vanglas kardavad ka valvurid Uthmanit. Kardavad Uhtmani ebaadekvaatseid tegusid. Valvurid ei häbene seda öelda, et nad kardavad. Ehkki valvurid ei tohiks seda kunagi välja öelda, aga nemad ütlevad. Valvurid on ka justkui püssirohutünni otsas, kui temaga suhtlevad. Jalutuskäigule viies naisvalvurid keelduvad Uthmani välja viimisest. Kutsuvad meesvalvureid. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt esitas ta enda tsiviilhaginõude selle päeva seisuga. Kui nüüd peaks hagi uuesti esitama, siis summa saaks olema suurem. L. R. hinnangul on tema esitatud tsiviilhagi mõistlik. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on Muhammad Ibrahim Uthmanil palju teisi nimesid. Erinevaid. Snikers, Bounty. Ka väljend Niger on vanglas käibel. Ptitška. Kinnipeetavaid kutsutakse vanglas hüüdnimedega. Inimesed vanglas ei taha oma nime kuulda. Tahavad, et neid kutsutakse mustlane või grusiin. Vanglas hüüdnime kasutamine ei ole mõeldud solvanguna. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt kutsutakse teda ennast Oholiks ja ta sellest ei solvu. Hüüdnime ei kasutata vanglas teise inimese diskrimineerimiseks. Vanglas ei ole diskrimineerimist. Kannatanu L. R. ütlustega (V, 2, 23-30) on kooskõlas vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuv. Ühtlasi seab vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuv Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla, mistõttu pole kohtul alust Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja väidetest lähtuda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestisi on vaadeldud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (IV, 2-12, 13). 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokoll ja selle juurde kuuluvad videosalvestised 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (IV, 2-12) vaadeldakse Tartu Vangla videovalvesüsteemi süüdimõistetute eluhoone S-7 valvekaamerate 14.12.2022.a videosalvestisi. Selle asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvad Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestised ühel DVD-R plaadil (IV, 13). 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) nähtub alljärgnev:  kell 15:16:14 väljub L. R. kambrist, hoides ees enda käte vahel helesinist kaussi, milles on sees midagi tumedat (IV, 2; kaamera K77 S7-2)  kell 15:16:19 liigub L. R. kambritevahelises koridoris, eemaldudes enda kambrist, hoides ees enda käte vahel helesinist kaussi, mille sees on näha tumedamat värvi riietuseset või -esemeid (IV, 3; kaamera K77 S7-2)  kell 15:16:41 siseneb L. R. pesuruumi, olles läbinud olmeruumi ja jõudnud trellukse läheduses asuva pesuruumini; samas suunas, kuhu kõndis L. R., jalutab üksinda pesuruumi ja trellukse poole üks vanem kinnipeetav, kelle välimus sarnaneb kohtus 17.10.2023.a tunnistajana ütlusi andnud M. M. ́iga; L. R. pesuruumi sisenemise ajaks on see vanem kinnipeetav jõudnud olmeruumi ja on seda läbimas telefoni asukoha läheduses; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas; pesuruumi sisenemiseks ei pea L. R. ust avama, pesuruumist langeb valgus trellukse ette jäävasse koridori; olmeruumis viibib telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes andis kohtus kaitseaktis kajastatud tunnistajana ütlused 17.10.2023.a; ka kinnipeetav M. L. ei pööra pesuruumis ja selle läheduses toimuvale





 

 





 

vähimatki tähelepanu, olmeruumis on veel mitmeid kinnipeetavaid ja nende vahel valitseb rahulik õhkkond (IV, 3; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:16:50 jalutab trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures üks vanem kinnipeetav, kelle välimus sarnaneb kohtus 17.10.2023.a tunnistajana ütlusi andnud M. M. ́iga, kes pesuruumi suhtes vähimatki huvi ei ilmuta, möödub sellest sinna sisse vaatamata; samal ajal paistab pesuruumist valgus trellukse lähedusse jäävasse koridori; ka olmeruumis olevad teised kinnipeetavad on rahulikus olekus aega veetmas ja pesuruumi ning trellukse suunas vähimatki huvi ei ilmuta; kinnipeetav M. L. räägib endiselt telefoniga (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:16:57 kaob M. M. kaamera vaateväljast, olles jalutanud läbi olmeruumi, kinnipeetav M. L. räägib olmeruumis endiselt telefoniga; ka olmeruumis olevad teised kinnipeetavad on rahulikus olekus aega veetmas ja pesuruumi ning trellukse suunas vähimatki huvi ei ilmuta (nähtav ainult salvestiselt: IV, 13; kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:18:30 läbisid olmeruumi kinnipeetavad V. S. ja A. G., suundudes mööda koridori jalutades trellukse suunas, mille vahetusse lähedusse jääb ka pesuruum; nende järel jalutas väikse vahemaaga M. M., olles jõudnud olmeruumis asuva telefonikabiini lähedusse, kus telefoniga räägib kinnipeetav M. L. (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:18:33 kaob kaamera vaateväljast kinnipeetav M. M., olles pööranud telefonikabiini juurest tagasi, eemaldudes olmeruumist (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:18:37 jalutavad trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, pesuruumist paistab endiselt valgus trellukse lähedusse jäävasse koridori; kinnipeetavad V. S. ja A. G. pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu ei pööra, pesuruum nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi nad sisse ei vaata; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas, pesuruum ja selle läheduses toimuv nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi poole nad ei vaata; teiste hulgas viibib olmeruumis telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes ka ei pööra pesuruumis ja selle läheduses toimuvale vähimatki tähelepanu, olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (IV, 4; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:18:47 kaovad kaamera vaateväljast kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, olles jõudnud trellukse juurest läbida korirori ja olmeruumi, suundudes kambritevahelisse koridori; olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:19:00 kõnnivad pesuruumi ukse läheduses, kuid teisel pool trellust kaks inimest, neist üks vanglaametniku vormis ja teine kinnipeetava riietuses, kes suunduvad vasakult paremale, s.o eemalduvad trelluksest ja selle lähedusse jäävast pesuruumist; need 2 inimest ei pööra vähimatki tähelepanu trellukse ja selle lähedusse jääva pesuruumi suunas, nad ei vaata kordagi trellukse ja pesuruumi suunas; olmeruumis on jätkuvalt rahulik õhkkond, kinnipeetav M. L. suhtleb endiselt telefoni teel (kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:20:30 jalutavad trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures kinnipeetavad J. H. ja A. K., omavahel rahulikult vesteldes, pesuruumist paistab valgus trellukse lähedusse jäävasse koridori; kinnipeetavad J. H. ja A. K. pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu ei pööra, pesuruum nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi nad sisse ei vaata; seejärel kinnipeetavad J. H. ja A. K. eemalduvad pesuruumist, suundudes olmeruumi suunas; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas, pesuruum ja selle läheduses toimuv nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi poole nad ei vaata; teiste hulgas viibib olmeruumis telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes ka ei pööra pesuruumis ja

  

  







selle läheduses toimuvale vähimatki tähelepanu, olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (IV, 4; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:20:39 lahkuvad kaamera vaateväljast jalutades kinnipeetavad J. H. ja A. K., omavahel rahulikult vesteldes, olles läbinud olmeruumi ja suundudes kambritevahelisse koridori (IV, 4; kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:21:36 jalutavad trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures uuesti kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, jäädes pesuruumi ukse lähedusse seisma ja omavahel rahulikult juttu rääkima kuni kella 15:22:19-ni, mil nad enda jalutuskäiku jätkavad ja kõnnivad pesuruumi juurest eemale sama tuldud teed tagasi; ajavahemikus kell 15:21:36 kuni kell 15:22:19 juttu ajades nad pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu ei pööra, pesuruum nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi nad sisse ei vaata; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas, pesuruum ja selle läheduses toimuv nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi poole nad ei vaata; teiste hulgas viibib olmeruumis telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes ka ei pööra pesuruumis ja selle läheduses toimuvale vähimatki tähelepanu, olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:31 lahkuvad kaamera vaateväljast jalutades kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, olles läbinud olmeruumi ja suundudes kambritevahelisse koridori (kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:22:53 väljuvad pesuruumist kinnipeetavad L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthman, olles omavahel püsti seistes käsipidi koos ning nende kehahoiakust on aru saada, et nende vahel pole sõbralikud suhted, vaid tegemist on omavahelise võitlusega; kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman takistab L. R. pesuruumi ukseavast väljumisel, seistes ukseavas ees ja püüdes suruda enda keha jõuga kinnipeetavat L. R. pesuruumi tagasi; samal ajal püüab kinnipeetav L. R. kätega kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit endast eemale tõugata; kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman takistab L. R. pesuruumist väljumisel (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:54 õnnestub kinnipeetaval L. R. ennast küll pesuruumi ukseavast välja koridori suruda, kuid sealt edasi saavutab jõuliselt ülekaalu kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman, keda L. R. püüab kummargil olles ette sirutatud kätega endast eemale tõugata ja endast eemal hoida, kuid kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ei jäta teda rahule ja püüab kaaskinnipeetava L. R. suhtes jätkuvalt ülekaalu saavutada (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:55 õnnestub kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil kaaskinnipeetav L. R. üle ülekaal saavutada ja L.R. põrandale maha paisata; L. R. kukub pesuruumi ukse läheduses trellukse juures põrandale, jäädes lõpuks n.ö neljakäpukile, Muhammad Ibrahim Uthman ei lase L. R. püsti tõusta, jääb L.R. juurde ja L. R. juurest ei lahku; L.R. püüab küll püsti tõusta, kuid M.I.Uthman takistab L.R. toore füüsilise jõuga, püüdes nii kätega kui ka põlvega L.R. endale allutada ja teda maha suruda, olles lõpuks põlvili ja kummargil ette oleva L.R. kohal, püüdes teda endale allutada ja põrandale maha suruda, toetudes enda kummargil ülakehaga põlvili kummargil oleva L.R. peal; nüüd juba osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:56 õnnestub kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil enda keha raskusega ja vasaku jala põlvega ning kätega kinnipeetavale L. R. peale surudes ja jõudu rakendades L.R. horisontaalselt põrandale maha paisata ja sellega endale allutada, jäädes põrandal maas horisontaalasendis oleva L.R. kohale; L.R. osutab











vastupanu ja tal õnnestub ennast n.ö neljakäpukile põlvili saada; seejärel lööb Muhammad Ibrahim Uthman enda parema käe rusikaga maas põrandal neljakäpukil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt ülakeha piirkonda, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik aru saada, kuhu rusikalöök L.R. täpselt tabas; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 6; kaamera S-7 trelluks 86); kell 15:22:57 M.I.Uthman toetub enda vasaku käega põrandal neljakäpukil oleva L.R. peale ja teeb uue löögi enda parema käe rusikaga L.R. ülakeha ja pea piirkonda, kuid kuna M.I.Uthmani keha varjab osaliselt L.R. ära, siis pole täpselt näha, kuhu löök tabas; kinnipeetav L. R. osutab vastupanu ja jõuga surub enda ülakeha ülespoole, jäädes samas põrandale põlvili, kuid Muhammad Ibrahim Uthman püüab L.R. uuesti maha suruda ja ei lase tal üles tõusta; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L., kes on trellukse poole seljaga, kuulatab ja jätab telefonisuhtluse katki (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:58 õnnestub L. R. enda põlved põrandast lahti saada ja kummargil olles M.I.Uthmani jalgade ümbert kätega põlvede piirkonnast kinni võtta, välistamaks sellega enda jalgadega löömist; samal ajal püüab Muhammad Ibrahim Uthman L.R. uuesti enda keha raskusega ja vasaku käega L.R. toetudes maha suruda ja ei lase tal üles tõusta, Muhammad Ibrahim Uthman lööb püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees kummargil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt pea ja keha piirkonda, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik aru saada, kuhu rusikalöök L.R. täpselt tabas; sellele järgneb välkkiirelt uus M.I.Uthmani parema käe rusikalöök L.R. tugevajõuliselt pea ja keha piirkonda, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik aru saada, kuhu rusikalöök L.R. täpselt tabas; L.R. jääb löökide järgselt endisesse asendisse, hoides kummargil olles kätega M.I.Uthmani põlvede ümbert kinni; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L., kes on trellukse poole seljaga, kuulatab ja peab telefonisuhtluses pausi (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:59 lööb kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees kummargil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt keha piirkonda, selga, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik täpsemalt aru saada, kuhu selja piirkonda rusikalöök L.R. tabas; seejärel üritab L.R. jätkuvalt vastupanu osutada ja end püsti ajada, kuid M.I.Uthman surub enda kehaga ja kätega tema all kummargil olevat L.R. allapoole; M.I.Uthman on kummargil tema all kummargil oleva L.R. peal; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86); kell 15:23:00 võtab M.I.Uthman hoogu, tõustes püstiasendisse ja lööb püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees pooleldi kummargil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt ülakeha ja pea piirkonda; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning tõusevad, et minna ise vaatama, mis toimub (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:01 võtab kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman enda kehaga ja parema käe rusikaga tugevalt hoogu, millist hetke kasutab kinnipeetav L. R. ära enda püsti ajamiseks ja tal õnnestub ennast püsti ajada, jäädes vastu koridori seina toetuma; samal ajal lööb kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees püsti olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt näo piirkonda, samal ajal püüab Muhammad Ibrahim Uthman enda vasaku käega ja keha jõuga suruda

















L.R. allapoole; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:02 õnnestub L. R. ennast täielikult püsti ajada ja kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani keha ümbert enda kätega kinni hoida ja ta fikseerida selliselt, et M.I.Uthmanil on raske teda rusikatega lüüa, kuna L.R. hoiab M.I.Uthmani vastu keha surutud kätest küünarnuki piirkonna lähedalt ümber keha kinni; M.I.Uthmanil õnnestub aga koheselt sellest haardest ennast vabastada ja jätkub püsti seistes võitlus; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:03 saavutab uuesti ülekaalu Muhammad Ibrahim Uthman, kes surub L.R. vastu seina ja allutab ta endale, surudes enda alla jäävat L.R. jõuga allapoole, olles enda kehaga L.R. keha kohal ja peal; mõlemad on seejuures pooleldi diagonaalis, toetudes vastu seina; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:04 M.I.Uthman ja L.R. toetuvad vastu seina pooleldi diagonaalis olles ja Muhammad Ibrahim Uthman üritab L. R. endale allutada, olles enda kehaga L.R. kohal ja peal, püüdes suruda L.R. jõuga allapoole enda alla, millele L.R. osutab visa vastupanu; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:05 kuni 15:23:08 jätkub M.I.Uthmani rünnak, aga juba rohkem püsti asendis, mõlemad kinnipeetavad on püsti seistes ettepoole kummargil, neist M.I.Uthman hoiab L.R. külje pealt haardes, püüdes teda endale allutada ja allapoole maha suruda, millele L.R. osutab visa vastupanu; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:09 jätkub M.I.Uthmani rünnak, M.I.Uthmanil õnnestub L.R. trellukse juures jõuliselt hooga põrandale maha paisata, L.R. jääb põrandale maha paisatuna kägaras asendis M.I.Uthmani keha alla, kes on L.R. kohal tema peal ja surub L.R. üha enam vastu põrandat; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:10 kuni 15:23:14 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, põrandal maas olev L.R. osutab vastupanu, püüdes ennast tema peale kummardunud M.I.Uthmani keha alt vabastada ja püsti tõusta, kuid see ei õnnestu ja M.I.Uthman saavutab veelgi suurema ülekaalu, kuna tal õnnestub L.R. veelgi rohkem vastu põrandat suruda, olles ise põlvili L.R. juures tema keha kohal kummargil ja L.R. jõuliselt kätega, põlve/de/ga ja kehaga vastu põrandat surudes; samal ajal on näha, kuidas teisel pool trellust läheneb heleda peaga naisvalvur M. A.; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 8; kaamera S7 trelluks 86) kell 15:23:15 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, M.I.Uthman lööb enda vasaku käe rusikaga tema all maas põrandal olevat L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; L.R. püüab tema peal kummargil oleva M.I.Uthmani keha alt välja pääseda ja püsti tõusta, kuid see ei õnnestu, kuna M.I.Uthman surub L.R. jõuliselt maha; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:16 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, M.I.Uthman lööb enda vasaku käe rusikaga tema all maas põrandal olevat L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86)

















kell 15:23:17 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak; M.I.Uthman lööb enda vasaku käe rusikaga tema all maas põrandal olevat L.R., kes püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast üles ajada, pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:18 kuni 15:23:20 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:21 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. õnnestub end põlvili istuli ajada; M.I.Uthman lööb enda parema käe rusikaga L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:22 kuni 15:23:23 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:24 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. on põlvili istuli; M.I.Uthman lööb enda parema käe rusikaga L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:25 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. on põlvili istuli; M.I.Uthman lööb enda parema käe rusikaga L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L. on ennast telefonikabiinis püsti ajanud (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:26 kuni 15:23:29 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. on põlvili istuli; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; teisele poole trellust saabus ka vangivalvur M.-G. K.; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L. on ennast telefonikabiinis püsti ajanud (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:30 kuni 15:23:38 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda tema poole seljaga ja põrandal põlvedel istuli olevat L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada, mis aga ei õnnestu; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; valvur M.-G. K. avab trellukse ja suundub M.I.Uthmani ja L.R. suunas; trellukse avanedes ja valvuri M.-G. K. lähenedes ei lase M.I.Uthman kaaskinnipeetavat L.R. enda haardest lahti; valvur M.-G. K. asub jõuga M.I.Uthmanit kaaskinnipeetava L.R. juurest ära kiskuma, millele M.I.Uthman osutab visa vastupanu, kuid lõpuks kell 15:23:38 õnnestub valvuril M.-G. K. toore füüsilise jõuga M.I.Uthman põrandal maas põlvili istuva kaaskinnipeetava L. R. küljest ära kiskuda;

osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L. on ennast telefonikabiinis püsti ajanud, väljub telefonikabiinist ja suundub trellukse poole (kaamera S-7 trelluks 86) Eelkajastatud vangla valvekaamerate videosalvestiste valguses ei ole kohtule vähimalgi määral veenvad ja usutavad Muhammad Ibrahim Uthman väited selle kohta, nagu oleks kinnipeetav L. R. läinud pesuruumi teda tapma ja tal tuli ennast füüsilise vägivallaga kaaskinnipeetava L. R. ründe vastu kaitsta. Esiteks ei saanud kinnipeetav L. R. teada seda, et kaaskinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman viibib pesuruumis. Videosalvestistelt nähtub, et kinnipeetav L. R. väljus teises koridori otsas asuvast kambrist pesukauss käes ja suundus pesuruumi pesukausis olnud esemeid pesema. Videosalvestistelt nähtuvalt ei suhelnud kinnipeetav L. R. teel pesuruumi teiste kinnipeetavatega. Teiseks nähtub vangla valvekaamerate videosalvestistelt ka see, et pesuruumis oli rahulik kuni selle ajani, mil L. R. ja M.I.Uthman sealt koridori tulid. Videosalvestiste kohaselt oli pesuruumi uks kogu aeg lahti. See nähtub sellest, et pesuruumi ukse kohast langes valgust koridori. Enne seda, kui pesuruumist väljusid L. R. ja M.I. Uthman, jalutasid pesuruumist mööda mitmed kinnipeetavad ja vahepeal peatusid seal läheduses ka omavaheliseks vestluseks, kuid õhkkond oli siis osakonnas tervikuna rahulik ja pesuruumis toimuv kellegi tähelepanu ei köitnud ning keegi pesuruumile ja pesuruumis toimuvale tähelepanu ei pööranud. Videosalvestistelt nähtuvalt pole kohtul vähimatki alust kahelda kannatanu L. R. ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et M.I.Uthman provotseeris ja ründas teda vahetult enne seda kui nad Uthmaniga väljusid pesuruumist. M.I. Uthmani väited, nagu alustanuks provotseerimist ja tüli ning füüsilist vägivalda tema suhtes pesuruumi tulnud kinnipeetav L. R., pole veenvad ja usutavad olukorras, kus videosalvestistelt nähtuvalt ei pööranud pesuruumi lähedusse jalutama sattunud kaaskinnipeetavad pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu. Pesuruumi ja trellukse poole hakati olmeruumist ja koridorist kaaskinnipeetavate poolt vaatama alles siis, kui M.I.Uthman ja L.R. olid pesuruumist suundunud koridori ja asusid trellukse juures, kus M.I.Uthman intensiivsete rusikalöökidega lõi L. R. kehasse ja pea piirkonda. Kolmandaks on oluline täheldada, et vangla valvekaameratse videosalvestistet nähtuvalt lähtus füüsiline vägivald ainult ja üksnes kinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthman, kes kasutas seda intensiivselt kaaskinnipeetava L. R. suhtes. L. R. füüsilist vägivalda Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes ei lähtunud. Videosalvestistelt nähtuvalt ei löönud L.R. kaaskinnipeetavat M.I.Uthmanit kordagi. L. R. püüdis ennast üksnes kaitsta Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuva füüsilise vägivalla eest ja ennast tema haardest vabastada. Selles valguses pole kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani väited selle kohta, nagu tulnuks kinnipeetav L. R. pesuruumi selleks, et teda seal ära tappa, vähimalgi määral usutavad. Videosalvestistelt nähtuvalt ei lähtunud L. R. käitumisest kaaskinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile vähimatki ohtu, kuna L. R. kaaskinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit ei rünnanud, vaid püüdis ennast kaaskinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuva intensiivse füüsilise vägivallaga ründe eest üksnes passiivselt kaitsta ja tema haardest vabaneda. Selleks, et ennast kaaskinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuva füüsilise vägivalla eest paremini kaitsta, hoidis põrandale M.I.Uthmani poolt maha paisatud L. R. vahepeal üksnes M.I.Uhtmanil jalgade ümbert põlvede piirkonnast kinni, et M.I.Uthman ei saaks teda ka jalgadega lüüa. Tahtnuks ja soovinuks kinnipeetav L. R. tõepoolest Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes füüsilist vägivalda kasutada, teda ära tappa, nagu väitis Muhammad

Ibrahim Uthman kahtlustatavana antud ütlustes, kasutanuks L.R. ka füüsilist vägivalda M.I.Uthmani suhtes ja sellisel juhul põhjustanuks ta M.I.Uthmanile ka sellele vastavaid kehavigastusi. Kinnipeetava L. R. faktilisest käitumisest ei nähtu kuskilt, et ta oleks soovinud ja tahtnud kaaskinnipeetava M.I.Uthamni suhtes füüsilist vägivalda kasutada, sealhulgas teda ära tappa. Pigem vastupidi. Kinnipeetav L. R. osutas kaaskinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile üksnes passivset vastupanu, tõrjudes teda endast eemale, üritades ennast tema haardest vabastada ja ennast tema eest kaitsta, et vähendada kehavigastuste hulka. L. R. ei lähtunud teist kinnipeetavat kahjustavat käitumist. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt oli tal toimunu järgselt paistes üksnes parema käe pöial, mida ka arst pildistas. Kohtu hinnangul põhjustas Muhammad Ibrahim Uthman endale selle pöidlavigastuse ise, kui ta kasutas kaaskinnipeetava L. R. suhtes füüsilist vägivalda. Kuna enamus rusikalööke tegi Muhammad Ibrahim Uthman enda parema käe rusikaga, siis pole välistatud võimalus, et ta pöial võis selle käigus viga saada. Muhammad Ibrahim Uthmani parema käe pöial võis viga saada ka ajal, kui ta üritas kaaskinnipeetavat L. R. endale allutada ja teda vastu põrandat maha paisata. Taoline käitumine pole aga etteheidetav L. R., vaid kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile endale, kuna vägivald kaaskinnipeetava suhtes lähtus üksnes temast endast. Neil asjaoludel kannab Muhammad Ibrahim Uthman ise vastutust endale põhjustatud pöidlavigastuse eest. Mis puutub kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustes (IV, 56-62) esitatud väidetesse selle kohta, et ta sai L. R. mõned löögid enda seljale, siis need pole vähimalgi määral usutavad olukorras, kus kaaskinnipeetav L. R. tema suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, sealhulgas ka ei löönud. Nagu eelnevalt juba kajastatud, jäi vangla valvekaamerate vaateväljast välja üksnes pesuruumis toimuv, kuna seal kaameraid polnud. Kaamerate vaateväljas ehk pesuruumi ette jäävas koridoris L. R. kaaskinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes kordagi füüsilist vägivalda ei kasutanud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt lõi L. R. teda pesuruumis oma parema käe rusikaga talle vastu paremat õlga. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest (IV, 56-62) ei nähtu, et L. R. oleks teda pesuruumis kordagi selja piirkonda löönud. Eeltoodud asjaoludel on välistatud võimalus, et Muhammad Ibrahim Uthman võis saada enda seljale vigastused kaaskinnipeetava L. R. tehtud löökidest. Videosalvestistelt nähtuvalt oli ründeinitsiatiiv kahtlusteta kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthmani käes, kes oli ründav pool ja kelle eesmärgiks oli L. R. võimalikult palju füüsilist valu ja kehavigatusi tekitada ning L. R. endale allutada. Muhammad Ibrahim Uthman püüdis L. R. maha suruda, tabades selle käigus L.R. enda kiirete ja tugevajõuliste rusikalöökidega kehasse ja pea piirkonda. Intensiivne füüsiline vägivald lähtus just kinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthman. Siinkohal on eriti oluline viidata vangla valvekaamera videosalvestise algusest nähtuvale selle kohta, kuidas kinnipeetavad L.R. ja M.I. Uthman pesuruumist koridori väljuvad. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman takistab L. R. pesuruumi ukseavast väljumisel, seistes ukseavas ees ja püüdes suruda enda keha jõuga kinnipeetavat L. R. pesuruumi tagasi. Samal ajal püüab kinnipeetav L. R. kätega kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit endast eemale tõugata. Videosalvestiselt nähtuva kohaselt kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ilmselgelt takistab L. R. pesuruumist väljumisel, püüdes teda jõuga pesuruumi tagasi suruda (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86). Hinnates eeltoodud valvekaamera salvestuselt nähtuva valguses kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlusi selle kohta, et ta kartis, et L. R. võib ta pesuruumis ära tappa ja ta kartis L. R., kes teda pesuruumis esimesena ründas, ja ta soovis pääseda pesuruumist välja kaamerate vaatevälja, siis need kahtlustatava M.I. Uthmani ütlused ei ärata kohtus vähimalgi määral usaldust ja kohus neile otsust ei raja. Osas millises M.I. Uthmani ütlused

satuvad vastuollu ülejäänud kooskõlas olevate tõenditega, sealhulgas L.R. ütlustega ja nendega kooskõlas oleva 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate videosalvestistega, kohus M.I.Uthmani ütlustest ei lähtu ja rajab otsuse omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile, jättes M.I. Uthmani ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Eeltoodud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) ja kannatanu L. R. (R.) ütlustest (V, 2, 23-30) nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja M. A. (A.) ütlused (V, 3, 3438). Tunnistaja M. A. (A.) ütlused (V, 3, 34-38) Tunnistaja M. A. kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu kohaselt töötab ta alates 11.01.2023.a Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnas nooremametnikuna. Enne seda töötas Tartu Vanglas vanemvalvurina. Vanemvalvurina töötas 18 aastat ja valvurina kokku 20 aastat. Kinnipeetava L. R. ja süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga on kokku puutunud ainult tööalaselt. Vanglas valvurina töötades oli tööülesandeks kinnipeetavate üle järelevalve teostamine nii kaamerate abil kui ka füüsiliselt. Varem Uthmani ja R. vahel konflikte ei ole näinud. Uthmaniga oli palju eriarvamusi, rassismisüüdistuse teema. See oli Uthmani arvates nii. Teised suhtusid Uthmanisse normaalselt, aga tema seda ei teinud. Tunnistaja M. A. kohtuistungil 06.10.2023.a antud ütluste kohaselt on ta täna kohtusse kutsutud seoses Uthmani ja R. konfliktiga, mis toimus 14.12.2022.a kella 15:30-15:20 ajal eluosakonnas. Oli siis valves, kui valveruumis kuulis, et midagi toimus. Olid natuke valjemad hääled. Valveruumi hästi ei kosta. Vaatas kaamerasse, midagi ei näinud. Sai aru, et midagi on valesti. Läks vaatama. R. ja Uthman veeresid pesuruumist välja. Vajutas siis paanikanuppu. R. oli all ja Uthman tema peal. Uthman lõi. Uthmani käelööke oli rohkem kui üks. Ei oska öelda, mitut Uthmani lööki nägi. Ei näinud, et R. oleks vastu löönud. Andis korralduse lõpetada. Midagi ei juhtunud, kõik läks edasi. Loetud sekunditel tuli III korruselt appi M.-G. K., kellega läksid kahekesi osakonda. Sündmus kestis lühikest aega. Uthmani käelöögid tabasid R. pea piirkonda. M.-G. K. tõmbas Uthmani R. küljest lahti. Uthmani panid tema enda kambrisse. Uthmani kambrikaaslane oli koolis sellel hetkel. R. võtsid osakonnast välja. Peale intsidenti Uthmanil visuaalselt mingeid vigastusi ei näinud. R. oli pea verine. Sündmuskohale jäid koridori maha mingisugused palvehelmed, heledad, pehmed, mitte puidust. R. viidi vigastusi fikseerima. Ise viis L. R. vigastusi fikseerima. R. selgitas, et see asi algas pesuruumis, ta pesi kraanikausi juures oma asju, Uthman vaatas aknast välja ja siis mingil hetkel kargas kallale. R. selgitas, et soovis pesuruumist välja saada, kuna pesuruumis ei olnud kaamerat, tahtis kaamera väljavaatesse saada, tahtis nähtavale kohale saada. Tunnistaja M. A. (A.) ütluste (V, 3, 34-38) kohaselt olid teised kinnipeetavad valmis Uthmaniga läbi saama, aga Uthman ise võttis niisuguse hoiaku, et kõik nagu oleks tema vastu. See aga ei olnud niimoodi. Uthman otsis probleeme igast asjast. Uthmanile mitte miski mitte kunagi ei sobinud. Toidu jagamise ajal olid pidevalt probleemid, talle tundus, et talle antakse vähe süüa. Igast tühisest asjast võis midagi välja võluda. Uthman ise oli piisavalt konfliktne. Vanglaametnikke nimetas Uthman rassistideks, keda vähemal keda rohkemal määral. Kuulis Uthmanilt, et A. on kõige hullem rassist. Ei tea põhjust, miks Uthman nii ütles. Uthmanil oli ka teiste vanglaametnikega ütlemist. Uthman vaga ja vaikne ei olnud. Otsis igast asjast mingit põhjust. Tunnistaja M. A. (A.) ütluste (V, 3, 34-38) kohaselt läks ka kinnipeetav L. R. vahel endast välja. Eks kõik on ju oma tujudega, halvemad ja paremad päevad. Kes meist on nii väga stabiilse närvikavaga, ei ole ju. Kui nii kaua aega seal nendega koos oled olnud, siis kõrvalt näed, et aegajalt ikkagi lähevad endast välja. Vanglaametnikud nõuavad seadust ja kui midagi kinnipeetavale ei meeldi, siis valvurid on esimesed, kelle peale valatakse end välja. Olid ka R. omad puudused. Lisaks Uthmanile on R. konflikte ette tulnud ka teiste kinnipeetavatega.

Konkreetset juhust ei oska nimetada. Olmeprobleeme ja aegajalt ütlemisi ikka tuleb, see on paratamatu. Eeltoodud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) ja kannatanu L. R. (R.) ütlustest (V, 2, 23-30) ning tunnistaja M. A. (A.) ütlustest (V, 3, 34-38) nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja M.-G. K. (K.) ütlused (V, 4, 39-42). Tunnistaja M.-G. K. (K.) ütlused (V, 4, 39-42) Tunnistaja M.-G. K. (K.) kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu kohaselt töötab ta Tartu Vanglas vanemvalvurina, esimene tööpäev oli 07.07.2020. Kinnipeetava L. R. ja süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga on ainult tööalased kokkupuuted. Vanglas valvurina töötades oli tööülesandeks kinnipeetavate üle järelevalve teostamine, olmemurede lahendamine, saatmiste korraldamine, päevakava järgimine ja vajadusel ka teiste vanglatöötajate abistamine. Kui keegi on hädas või on abi vaja, siis tuleb reageerida. Teiste vanglatöötajate abivajadusest teadasaamiseks on erinevad kanalid. Ei tea, et enne menetletavat sündmust oleks Uthmani ja R. vahel konflikte olnud. 14.12.2022. kella 15:20 paiku eraldas kinnipeetavad Uthmani ja R. omavahel rüselemisest IV korrusel S-7 sektsiooni trellukse taga. Abi vajadusest andis jaama kaudu teada valvur M. A., kes hõikas, et tule ruttu neljandale. Reageeris sellele kohe. Ei teadnud, mis seal toimub, aga alati võib olla kellegi elu ohus. Kohale jõudis mõnekümne sekundiga. Kui kuulis, siis kohe jooksis. Valveruumi ees ootas valvur M. A., kes kohe suunas S-7 elusektsiooni poole. Seal on trelluks, see uks on läbipaistev, sealt oli näha, kuidas kinnipeetavad omavahel rüselesid. Sisenes elusektsiooni, andis kohe korralduse kaklus lõpetada. Eraldasid kinnipeetavad. Pärast kinnipeetavate Uthmani ja R. ära lahutamist oli seal trellukse taga, kus nad olid, maas verepritsmeid näha. Tunnistaja M.-G. K. ütluste (V, 4, 39-42) kohaselt võtsid nad R. kohe sektorist välja. Ülejäänud kinnipeetavad panid kõik oma kambritesse. Ei näinud, et mõni teine kinnipeetav oleks Uthmani ja R. vahel toimunusse sekkunud. Uthman suunati kohe oma kambritesse. Sektsiooni jõudsid ka teised valvurid. Panid eluosakonna kinni. Visuaalselt Uthmanil too hetk mitte ühtegi vigastust ei tuvastanud. Näos ei olnud midagi. Käsi ma nii detailselt ei vaadanud. Esimesel vaatepildil ei tuvastanud Uthmanil ühtegi vigastust. Esimesena käis meditsiiniosakonnas tervisekontrollis R. ja hiljem Uthmaniga. Meditsiiniosakonnas viibis vigastuste fikseerimise juures kaasas. Teel meditsiiniosakonna poole oli R. väga napisõnaline ja väga ei kommenteerinud seda. Meditsiinitöötaja vaatas kogu R. keha üle, fikseeris ja pildistas vigastused. R. oli näo piirkonnas hematoom ja mõned verepritsmed. Keha peal ei mäleta, kas oli midagi või ei olnud. Uthmaniga käisid meditsiiniosakonnas siis, kui R. oli juba üle vaadatud ja tagasi osakonda toimetatud. Uthmanil oli kas vasakul või paremal käel nukkide piirkonnas kerge paistetus. Tunnistaja M.-G. K. ütluste (V, 4, 39-42) kohaselt ei oska ta R. ja Uthmani omavaheliste suhete kohta midagi öelda, kuna puutub nendega minimaalselt kokku. Seetõttu ei tea, kas nende vahel on konflikte ka eelnevalt olnud. Uthmanil on olnud probleeme teiste vanglaametnikega. Meili peale saadetud eriteadetest on Uthmani nimi läbi käinud. Eelkajastatud tunnistaja M. A. (A.) ütlustega (V, 3, 34-38) ja tunnistaja M.-G. K. (K.) ütlustega (V, 4, 39-42) on veenvalt tõendatud, et pärast 14.12.2022.a pesuruumis alanud intsidenti olid silmaga nähtavad vigastused üksnes kinnipeetaval L. R., kelle pea oli verine, ning silmaga nähtavaid vigastusi polnud näha kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil, üksnes Uthmani paremal käel oli nukkide piirkonnas kerge paistetus. Sellega on kooskõlas ka kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani 17.02.2023.a ülekuulamise protokollist (IV, 5662) nähtuv selle kohta, et tal oli intsidendi järgselt parema käe pöial paistes. Sellega, et 14.12.2022.a pesuruumist alguse saanud intsidendi järgselt olid silmaga nähtavad vigastused kinnipeetaval L. R., on kookõlas ka tunnistaja L. R. ütlused (V, 5, 48-51).

Tunnistaja L. R. ütlused (V, 5, 48-51) Tunnistaja L. R. kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu kohaselt töötab ta Tartu Vanglas vanemmeedikuna, 2024.a saab 3 aastat. Kinnipeetava L. R. on kokku puutunud tööalaselt. Ka süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga on kokku puutunud ainult tööalaselt. Tööülesandeid on palju, teiste hulgas ka vigastuste fikseerimine ja õendusabi osutamine. Vigastuste fikseerimisel vaatab keha piirkonnad üle, pildistab ja kirjeldab neid, mille kohta koostab kir süsteemis (kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu) dokumendi ja allkirjastab selle juhul, kui see on seotud valvuri või mõne teise töötajaga, nt kui kinnipeetav on valvuri suhtes vägivaldne. Kui vigastused tulenevad kinnipeetavate omavahelistest suhetest, siis ei pea allkirjastama. Peale kir süsteemi teevad sissekandeid ka LIISA programmi. Tervisekontrolli teostamise vajadusest annab teada valvur. Isik kas tuuakse meditsiiniosakonda kohale valvuri poolt või tuleb endal minna kambrisse. 14.12.2022 kell 15:37 oli kaklusega seoses läbivaatus. Läbivaatusele toodi kannatanu L., kelle perekonnanime ei mäleta, ja süüdistatav Uthman. Kumb neist enne toodi, seda ei mäleta. Kannatanul L. oli päris palju vigastusi, kõik ei ole meeles, seljal oli üks vigastus, jalgadel 2 vigastust, kätel 4 vigastust ja peas 11 vigastust. Kannatanu oli meditsiiniosakonda saabudes verine, pildistas vigastused ja esitas need uurijale. Tunnistaja L. R. ristküsitlemise ajal esitas prokurör L. R. vaatamiseks fotod kannatanust L. R. tal esinevate kehavigastuste kohta, s.h värsked veritsevad haavad (IV, 21-29). Tunnistaja L. R. ütluste kohaselt on need fotod (IV, 21-29) tema tehtud. Pidi kinnipeetava verised haavad ära puhastama ja plaasterdama. Tunnistaja L. R. ütlustega (V, 5, 48-51) on kooskõlas Tartu Vangla tervishoiutöötaja L. R. koostatud ülevaade kinnipeetava L. R. suhtes 14.12.2022.a kell 15:37 teostatud tervisekontrolli tulemustest (IV, 1). Kinnipeetava L. R. terviseseisundi kontroll 14.12.2022 kell 15:37 (IV, 1) Kinnipeetava L. R. terviseseisundi kontroll tehti 14.12.2022.a kell 15:37 ja selle käigus läbivaatusel tuvastati meditsiinitöötaja L. R. poolt L. R. järgmised vigastused: paremal pool seljal abaluu piirkonnas 3 cm kriimustus, paremal jalal põlvest 15 cm allpool 0,5 cm diameetriga marrastus, vasakul põlvel 0,5 x 0,5 cm marrastus, parema õla ja käe ühendumispiirkonnas 3 x 2 cm punetav ala, vasaku käe piitsepsi piirkonnas 3 kriimustust: u-kujuline 3 cm ja i-kujulised 1,5 cm; pealael 3 x 2 cm punetav ala; kuklas 3x3 cm punetav ala ja muhk, sellest 2 cm allpool vasakul 2 x 2 cm punetav ala, laubast üleval pool paremal kaks 0,5 cm haava, mis veritsesid, lauba ülaosas 1,5 cm suurune punetav ala, mis laieneb 3 cm üles kergema punetusega; nina juurel 1 cm marrastus; vasakul pool põsesarnal 2 muhku, neist üks 3 x 2 cm suurune ja teine 1 x 1,5 cm suurune, mõlemal keskel veritsev haav, muhu kõrgus umbes 0,5 cm; paremal pool kulmu ülaosas 2 x 1 cm suurune muhk, mille keskel marrastus. Kinnipeetava L. R. terviseseisundi kontrolli käigus tehti temast fotod (asuvad: IV, 21-29). Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et kinnipeetaval L. R. olid 14.12.2022.a intsidendi järgselt silmaga nähtavad ning verised vigastused, on kooskõlas meditsiiniosakonda terviseseisundi kontrolliks toodud kinnipeetavast L. R. 14.12.2022.a vanemmeediku L. R. tehtud fotodelt (IV, 21-29) nähtuv. 14.12.2022.a kinnipeetavast L. R. tehtud fotod (IV, 21-29)

Tartu Vangla vanemmeediku L. R. poolt 14.12.2022.a kinnipeetavast L. R. tehtud fotodelt nähtuvad L. R. värsked kehavigastused, neist osad veritsesid (IV, 21-29). Fotodelt nähtuvad kinnipeetaval L. R. alljärgnevad kehavigastused (IV, 21-29):  L. R. peas laubast üleval pool ja pealae piirkonnas mitmed veritsevad haavad ja marrastused, veri voolab neist välja (IV, 21-22)  L. R. peas vasakul pool kulmu lähedal, oimu piirkonnas ja põsesarnal haavad ja marrastused, veri voolab neist välja; vasakul kulmu peal punetav muhk, põsesarnal muhud, milliste keskel veritsevad haavad ja marrastused, veri voolab neist välja (IV, 22, 28, 29)  L. R. peas kukla poolt ehk selja tagant vaadates üleval pool enne lagipead suur muhk ja punetavad-veritsevad marrastused (IV, 23)  L. R. seljal paremal abaluu piirkonnas punetav kriimustus (IV, 24)  L. R. vasaku käe piitsepsil kriimustused (IV, 25)  L. R. parema õlanuki lähedal punetav ala (IV, 25)  L. R. paremal jalal põlvest allpool marrastus, vasakul põlvel marrastus (IV, 26)  L. R. pea pealt vere ärapühkimise järgselt tehtud fotol näha pealae piirkonnas lahtiseid haavu, millistest näha hüübimata veri ning lauba ja pealae piirkonnas hulgaliselt punetavaid alasid (IV, 27)  L. R. ninajuurel paremal pool tugevalt punetav ala-marrastus ja paremal pool kulmu ülaosas punetav muhk (IV, 27, 21) Kavatsetult L. R. kehalise väärkohtlemise toimepanemine KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul pani Muhammad Ibrahim Uthman kaaskinnipeetava L. R. kehalise väärkohtlemise toime karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. See nähtub Muhammad Ibrahim Uthmani faktilisest käitumisest pesuruumist väljumisel ja pärast seda. Muhammad Ibrahim Uthman takistas füüsilise jõuga kaaskinnipeetava L. R. pesuruumist väljumist, püüdes L. R. pesuruumi sisse tagasi suruda, kus ta saanuks väljaspool valvekaamerate vaatevälja segamatult L.R. suhtes füüsilise vägivalla kasutamist jätkata. Kui aga L. R. õnnestus ennast ikkagi pesuruumi ukse avast jõuga läbi suruda, siis jätkas Muhammad Ibrahim Uthman intensiivselt kaaskinnipeetava L. R. ründamist, püüdes teda endale allutada ja enda rusikalöökidega L. R. kehasse ja pea piirkonda tekitada kaaskinnipeetavale nii palju vigastusi kui vähegi võimalik. Samal ajal L. R. ohtu Muhammad Ibrahim Uthmanile ei lähtunud. L. R. ei teinud Muhammad Ibrahim Uthmani suunas ühtegi lööki. L. R. tegeles kogu selle aja, mil Muhammad Ibrahim Uthman teda intensiivselt toore füüsilise jõuga ründas, üksnes enda passiivse kaitsmisega, püüdes ennast püsti ajada ja püsti püsida ning teda ründavast Muhammad Ibrahim Uthmanist vabaneda, seejuures teda kätega eemale tõrjudes, aga ka ennast kaitstes, hoides põrandal olles vahepeal Muhammad Ibrahim Uthmanil kätega põlvede ümbert kinni, et Muhammad Ibrahim Uthman ei saaks teda ka jalgadega lüüa. Samal ajal jagas Muhammad Ibrahim Uthman kaaskinnipeetavale L. R. enda rusikalööke pähe ja kehasse nii parema kui ka vasaku käega. Taolisest käitumisest nähtub selgelt Muhammad Ibrahim Uthmani tegevuse eesmärk – põhjustada enda füüsilise vägivallaga kaaskinnipeetavale L. R. nii palju füüsilist valu ja kehavigastusi kui võimalik. Sellele viitab ka see, et Muhammad Ibrahim Uthman ei lõpetanud enda tegevust ka siis, kui kohale saabusid valvurid M. A. ja M.-G. K. Muhammad Ibrahim Uthmani rünne kaaskinnipeetava L. R. suhtes lõppes alles siis, kui valvur M.-G. K. kiskus Muhammad Ibrahim Uthmani füüsilise jõuga põrandal maas põlvedel istuli oleva kaaskinnipeetava L. R. juurest ära.

Puuduvad käitumise õigusvastasust välistavad asjaolud Kohus ei tuvastanud Muhammad Ibrahim Uthmani käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Muhammad Ibrahim Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka kaitseaktis taotletud ja kohtus üle kuulatud tunnistaja M. L. ́i ütlused (V, 13, 96-99) ja tunnistaja M. M. ́i ütlused (V, 12, 94-96). Mõlemad tunnistajad ei näinud pealt 14.12.2022.a kinnipeetavate Muhammad Ibrahim Uthmani ja L. R. vahel pesuruumis ja vahetult pärast seda pesuruumi ees olevas koridoris trellukse juures toimunut. Kaitseaktis taotletud tunnistaja M. L. andis ütlused 17.10.2023.a (V, 13, 96-99). Tunnistaja M. L. ütluste (V, 13, 96-99) kohaselt on Muhammad Ibrahim Uthmani ja L. R. vaheline kaklus kaamerates jäädvustatud. Pesuruumi kaamera ei näe. Oli sellel ajal telefonikabiinis ja rääkis oma tütrega. Ei näinud, mis toimus. Kuulis hääli, mille kohta arvas, et valvurit rünnati. Tuli ukse peale, kaklus oli sisuliselt selleks ajaks lõppenud. Kaitseaktis taotletud tunnistaja M. M. andis ütlused (V, 12, 94-96) 17.10.2023.a. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt suhtleb ta kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmaniga nii vene kui ka inglise keeles, aga saavad aru üksteisest. Tunnistaja M. M. ütluste (V, 12, 94-96) kohaselt ei ole ta ise Muhammad Ibrahim Uthmani ja L. R. vahelist intsidenti 14.12.2022.a näinud. On sellest teistelt kuulnud. Ka L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthmani vahel toimunud sõnalistest konfliktidest on kuulnud teiste käest. Ise ei ole neid pealt näinud. Tunnistaja M. M. jäi kohtus ütlusi andes selle juurde, et pole ise pealt näinud ühtegi L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthmani vahel toimunud sõnalist ja ka füüsilist konflikti. On kuulnud nende kohta teistelt vangidelt. Tunnistaja M. M. ütluste (V, 12, 94-96) kohaselt jõudis ta ühele kaklusele kohale siis, kui see oli juba lõppenud ja L. R. viidi arsti juurde, kuna tal pea veritses. Ka 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate 14.12.2022.a videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) nähtub, et kinnipeetavad M. L. ja M. M. ei näinud pealt 14.12.2022.a kinnipeetavate Muhammad Ibrahim Uthmani ja L. R. vahel pesuruumis ja vahetult pärast seda pesuruumi ees olevas koridoris trellukse juures toimunut. M. L. rääkis sellel ajal olmeruumis telefoniga. Videosalvestistelt nähtub, et telefonikabiinist pesuruumi ja selle ette trellukse juurde jäävasse koridori pole võimalik näha. Kinnipeetav M. M. oli küll 14.12.2022.a koridori peal aeg-ajalt liikvel ja teda on tükati ka videosalvestistelt näha, kuid kinnipeetavate L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthmani vahel sündmuse toimumise ajal kinnipeetavat M. M. seal läheduses polnud. Muhammad Ibrahim Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et kannatanute L. R. (V, 2, 23-30), E.-L. V. (V, 43-48; II, 135-136), G. K. ́i (V, 6, 51-58), A. M. (V, 7, 5864), M. S. (V, 8, 66-73), A. R. (V, 11, 82-88) ütlustest ja tunnistajate M. L. (V, 13, 96-99), M. M. (V, 12, 94-96), M. A. (V, 3, 34-38), M.-G. K. (V, 4, 39-42), E. S. (V, 9, 73-77), A. H. (V, 10, 78-81) ütlustest ning kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest (IV, 56-62) nähtuvalt olid Muhammad Ibrahim Uthmanil vangistuses viibitud aja jooksul välja kujunenud kehvavõitu suhted paljude kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega. See, et kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil olid halvad suhted kaaskinnipeetava L. R. ja vanglaametnikega, nähtub ka kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani soovil

17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokolli (IV, 56-62) juurde võetud lisadest (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86):  10.08.2022.a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade – jäeti alustamata kriminaalmenetlus selles, et 29.07.2022 kella 11:07 paiku tiris kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kinnipeetavat L. R. särgi käisest eluosakonna pesuruumist välja osakonna trelluste juurde, millise tegevuse tagajärjel tuvastati L. R. tervisekahjustused (IV, 63-64)  29.07.2022.a Tartu Vangla käskkiri Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes julgeolekuabinõude kohaldamiseks seoses 29.07.2022.a kella 11:07 ajal toimunuga

(IV, 65-66)

 24.08.2022.a Tartu Vangla käskkiri Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks (IV, 67)  23.12.2022.a kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kaebus Tartu Maakohtule vangivalvurite tegevuse peale (IV, 76-77, 86-87)  02.01.2023.a Tartu Maakohtu määrus, millega jäeti Muhammad Ibrahim Uthmani kaebus Tartu Vangla tegevuse peale menetlusse vastu võtmata (IV, 69-70)  12.01.2023.a Tartu Vangla päring kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile seoses tema 03.01.2023.a kuriteoavaldusega, milles palutakse täpsustada, millal ja kuidas vanglaametnikud talle füüsilist valu ja kehavigastusi põhjustasid (IV, 68, 8889)  13.01.2023.a kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kaebus Tartu Vangla sisekontrollile vangivalvurite peale (IV, 71-75, 85) See, et kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil olid kehvapoolsed suhted mitmete kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega ning ta on taotlenud enda Tallinna Vanglasse üleviimist ja ta kaldub eirama vanglas kehtivat korda, nähtub ka kohtuistungil 26.10.2023.a süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani taotlusel (V, 106-109) vastu võetust (IV, 135171):  14.03.2023.a Tartu Vangla üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 650022000144, millega Muhammad Ibrahim Uthmanit karistati KarS § 275 lg 1 alusel 100 trahviühikuga, so 400 euroga selle eest, et ta 22.11.2022.a, 30.11.2022.a, 20.12.2022.a, 28.12.2022.a, 09.01.2023.a, 16.01.2023, 21.01.2023 solvas vangivalvurite ja inspektor-kontaktisiku au ja väärikust neile solvavate väljendite ütlemisega ja ühte vangivalvurit viskas toidukausiga, milles oli salat, ja mis tabas valvuri kätt (IV, 135137)  07.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 10.01.2023.a hommikusel loendusel ei tulnud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman käeraudade panekuks toiduluugi juurde ning korraldustele ei allunud (IV, 138)  12.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et: - 20.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, pöörata ümber käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139140) - 21.12.2022.a õhtusel loendusel keeldus kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman käeraudade selja taha paigaldamisest (IV, 139-140) - 22.12.2022.a hommikusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, minna käeraudade seljale paigaldamiseks kambriluugi juurde (IV, 139-140) - 23.12.2022.a kella 14:40 ajal ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde ja pöörata selg käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140)









 

  

26.12.2022.a hommikusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde ja pöörata selg käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140) 23.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et: - 29.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks

(IV, 141-142)

- 30.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks ning korraldusele ei allunud (IV, 141-142) - 03.01.2023.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks

(IV, 141-142)

10.02.2023.a Tartu Vangla käskkiri kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile distsiplinaarkaristuse määramise kohta seoses allumatusega – karistati kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga selle eest, et 10.01.2023.a hommikusel loendusel ei tulnud kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 143-144) 11.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 21.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, karjudes inglise keeles, sealjuures kasutas ka ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid ja lõi korduvalt vastu kambri ust (IV, 145) 16.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 27.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, karjudes inglise keeles, sealjuures kasutas ka ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid (IV, 146-147) 24.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 27.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, öeldes ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid (IV, 148-149) 07.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 16.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ärritus ja hakkas valjuhäälselt inglise keeles laimama nii temaga suhtlevat vanglaametnikku kui ka teisi vanglaametnikke, öeldes seejuures ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid ning lüües enda käega laual olevad esemed kabriluugi suunas, mis tabasid kambri ust, kuid vanglaametnik nendega pihta ei saanud, kuna jõudis enne kaambriluugi sulgeda (IV, 150-151) 20.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 22.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kasutas toidujagamise ajal inglise keeles ebatsensuurset väljendit (IV, 152-153) 05.06.2023.a Tartu Vangla käskkiri kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes 16.12.2022.a käskkirja alusel alates 14.12.2022.a kohaldatud julgeolekuabinõude lõpetamise kohta (IV, 154) 17.08.2022.a Tartu Vangla vastus kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani 15.07.2022.a pöördumisele selle kohta, et vangla väljastab kinnipeetavale toitu ettenähtud määras kaaluga, mis on näha ka valvekaamera salvestiselt; toit väljastatakse seda eelnevalt kaaludes, et välistada ettenähtust väiksema toidunormi jagamist; vanglal puudub alus suuremas määras toidu väljastamiseks, kuna niigi juba tehakse seda tavanormiga (2300-2700 kcal päevas) võrreldes suurendatud koguses (2700-3100 kcal päevas), kuna on võetud arvesse, et kinnipeetav soovib ja saab sealihavaba toitu

(IV, 155)





 

  



 



11.10.2022.a Tartu Vangla vastus kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani 08.09.2022.a pöördumisele vangla poolt valge paberiga kinnipeetava kindlustamise kohta – 1 A4 valge paber päevas, kui kinnipeetav ei ole tööga kindlustatud ja tema vanglasisesel isikuarvel on olnud viimase poole aasta jooksul vähem kui 15 eurot (IV, 156) 13.10.2022.a Tartu Vangla vastused kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile selle kohta, et tema kaebused vanemvalvur M. A. peale 11.09.2022.a toidujagamisel ja 10.09.2022.a ravimite väljastamisel ei leidnud nende kontrollimisel kinnitust (IV, 157,158) 15.09.2023.a üksuse juhi A. M. kinnitusega väljavõte Muhammad Ibrahim Uthmani kantud kartserite ja täitmisele pööramata kartserite kohta – 2023.a alguses määratud 4 kartserit kandis ära 2023.a septembris, täitmisele pööramata on 3 kartserit (IV, 159) 17.07.2023.a ja 23.08.2023.a Tartu Vangla vastused kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile tema arvukatele pöördumistele, millistes ta avaldab rahulolematust vanglaametnike aadressil, süüdistades neid rassismis, et temasse suhtutakse nagu looma, vanglaametnikud kasutavad suhtlemisel rassistlikke väljendeid, teda on tahetud ära tappa, teda on pekstud ja näljutatud ning üritatud toiduga mürgitada, kuna on mustanahaline (IV, 160,161). Vangla vastuste kohaselt suhtlevad ja suhtuvad vanglatöötajad kõikidesse kinnipeetavatesse ühtmoodi viisakalt ja lugupidavalt ning seda sõltumata kinnipeetava nahavärvist. Vangla on kinnipeetavale vastanud, et Teiepoolsed süüdistused põhinevad suuresti Teie arvamusel ja emotsioonidel, mitte faktidel ning seetõttu on alust klassifitseerida Teie süüdistusi laimuks. Laim aga ei ole aktsepteeritav (IV, 160, 161) 16.01.2023.a kirjaga teavitas Tartu Vangla kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit sellest, et tema taotlus teise vanglasse ümber paigutamiseks jäetakse rahuldamata (IV, 162) 16.01.2023.a kirjaga teavitas Tartu Vangla kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit sellest, et vangla on tema pöördumistele erinevate vanglaametnike kohta juba varasemalt vastanud ja vangla jääb neis toodud seisukohtade juurde (IV, 163) 20.04.2023.a kirjaga vastas Tartu Vangla kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani neljale pöördumisele, et kuna ta paigutati 09.05.2023.a teise osakonda, siis kinnipeetavatega, kes on käinud tema ukse taga häirimas, tal enam kontakti ei ole (IV, 164) 18.05.2023.a kirjaga vastas Tartu Vangla kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kaheksale kirjalikult pöördumisele, et tema väited vanglaametnike rassistliku käitumise kohta on läbi töötatud, asjaolusid on kontrollitud ja selle tulemusena ei saa asuda seisukohale, et ametnikud oleksid käitunud kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes rassistlikult, antud olukordades on ametnikud käitunud nii nagu iga teise kinnipeetavaga (IV, 165) 12.10.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 30.09.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman viskas toidujagamise ajal toidujagajat väljaheitega ning ähvardas ta ära tappa (IV, 166-167) 30.07.2023.a vangivalvuri ettekanne Tartu Vangla direktorile selle kohta, et 30.07.2023.a sõnelesid omavahel kinnipeetavad Muhammad Ibrahim Uthman ja Ü. T. ja tõstsid selle käigus häält ning karjusid lõpuks vastastikku üksteise peale rassistlikke väljendeid ja läksid rinnakuti vastamisi, kuid nad jõuti valvurite poolt ära lahutada, mõlemad kinnipeetavad olid väga ärritunud (IV, 168) 28.05.2023.a kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani käsitsi kirjas eesti keeles kirjutatud pöördumine Tartu Vangla direktorile, milles ta taotleb enda Tartu Vanglasse üleviimist (IV, 169)



10.05.2023.a ja 01.06.2023.a Tartu Maakohtu määrused tsiviilasjas nr 2-23-6761, millistega keelduti Tartu Vangla tegevuse peale kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani esitatud kaebuste menetlusse võtmisest ja ka määruskaebus menetlusse vastu võtmisest keeldumise kohta jäeti menetlusse vastu võtmata (IV, 170, 171)

Eeltoodust nähtuv selle kohta, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kaldub vanglas korda rikkuma ning ta pole vangistuse ajal õiguskuulekale teele asunud, ning tal on konfliktiderohked suhted nii paljude kaaskinnipeetavatega kui ka paljude vanglaametnikega, ei anna kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile õigustust ja seaduslikku alust teiste isikute, sealhulgas kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks. Ka Muhammad Ibrahim Uthmani teistest tumedam nahavärv ei anna õigustust ja seaduslikku alust korrarikkumisteks, sealhulgas kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks. Muhammad Ibrahim Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited tema suhtes teiste isikute poolt tema aadressil tumeda nahavärvi kohta erinevate väljendite kasutamise kohta. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt kutsuvad vanglas kinnipeetavad üksteist hüüdnimedega, kuna vanglas ei taha inimesed enda nimesid kuulda. Vanglas hüüdnime kasutamine ei ole mõeldud solvanguna, diskrimineerimisena ega rassismina. Vanglas ei ole diskrimineerimist. Kinnipeetavad tahavad, et neid kutsutakse näiteks kas mustlane, grusiin. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt kutsutakse teda ennast näiteks Oholiks ja ta ei tunne ennast sellest solvatuna. Muhammad Ibrahim Uthmanil on vanglas palju erinevaid hüüdnimesid: Snikers, Bounty, Niger, Ptitška. Seda, et vanglas on käibel kinnipeetavate omavahelises suhtluses hüüdnimed, kinnitasid enda ütlustes ka kinnipeetavatest tunnistajad M. L. (V, 13, 96-99) ja M. M. (V, 12, 94-96), kelle avaldatu kohaselt on ka Muhammad Ibrahim Uthmanil mitmeid hüüdnimesid, ka Negro, Must Mamba, Negro, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthmani on selles suhtes väga tundlik, siis tunneb ennast sellest solvatuna. Sõltumata sellest, kas ja kui palju on Muhammad Ibrahim Uthmanil vanglas teiste kinnipeetavate sõnakasutuses erinevaid hüüdnimesid, ei välista ka see kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumise õigusvastasust ja ei anna kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile õigustust ja seaduslikku alust kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks.

Puuduvad süüd välistavad asjaolud Kohus ei tuvastanud Muhammad Ibrahim Uthmani käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvaidluses käis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa välja uudse versiooni, et kiiresti ärrituv Muhammad Ibrahim Uthman, kes võib olla käitumiselt ettearvamatu, kannatab tagakiusamisluulu all, mis on raske psüühikahäire ja sellega tuleb arvestada. Kohtu hinnangul puuduvad asjas ka Muhammad Ibrahim Uthmani süüd välistavad asjaolud. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et süüdistataval Muhammad Ibrahim Uthmanil võib tagakiusamisluulu näol olla raske psüühikahäire. Kohtu hinnangul on Muhammad Ibrahim Uthmani näol pigem tegemist osava manipulaatoriga, kes enda tahtmise saavutamiseks ja endale eeliste võitmiseks oskab väga hästi ära kasutada enda Aafrika päritolu ja „rassismi kaarti“. Muhammad Ibrahim Uthmanil on välja kujunenud eelsoodumus ja ka harjumus enda

teistest tumedamat nahavärvi ära kasutamiseks, eeldades, et mustanahalise sildi varjus võib ta lubada endale teistega võrreldes eeliseid ja teised peavadki neid talle võimaldama. Kui aga oodatud eelised jäävad saabumata, siis hakkab ta teisi varmalt süüdistama rassismis. 19.06.2023.a ja 29.06.2023.a Tartu Vangla iseloomustustest kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta (I, 174-178; (IV, 14-17) nähtub, et suhtlemisel on Muhammad Ibrahim Uthmanile omane kiire ärritumine, kui talle ei meeldi vestluspartneri jutt. Ärritudes võib hakata süüdistama teisi rassismis. Kinnipeetava sõnul käituvad nii teised kinnipeetavad kui ka ametnikud temaga rassistlikult. (I, 176). Konfliktsituatsioonis kasutab Muhammad Ibrahim Uthman ebaefektiivseid enesekehtestamise viise, ei suuda respekteerida teiste arvamust. Muhammad Ibrahim Uthman viljeleb riskivat ja hoolimatut elustiili, kuna ei hooli oma tegude tagajärgedest, ohvriempaatia puudub, allub teiste inimeste negatiivsetele mõjutustele, käitub impulsiivselt (I, 176). Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuv agressiivne käitumine on ette prognoosimatu, kuna vägivaldsus ilmneb hetkeemotsioonide ajel vähestest probleemilahendusoskustest tingituna. (I, 177) Kinnipeetavate iseloomustustes kajastatut selle kohta, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ärritub kergesti ja ärritumisega kaasneb ümbritseva süüdistamine rassismis, koges ka kohus käesolevas kohtumenetluses, kus süüdistatav hakkas siis valjult rääkima kuni karjumiseni välja, süüdistades teisi rassismis. Ka kohtumenetluses püüdis süüdistatav enda tumedanahalist väljanägemist ära kasutada, eeldades ja oodates, et teda koheldaks teiste süüdistatavatega võrreldes eelistatult ja tehtaks talle järeleandmisi, mida teistele süüdistatavatele ei võimaldata. Kui aga oodatud eelised jäid saabumata, siis hakkas valimatult Eesti riiki, ametiasutusi ja ametnikke, sealhulgas ka kohut, süüdistama rassismis. Näiteks soovis süüdistatav valida endale meelepärasemat kaitsjat, püüdes senist kaitsjat mõne teise kaitsja vastu välja vahetada, esitades enda kaitsja vastu põhjendamatult korduvaid samasisulisi taandusavaldusi ning keeldudes aeg-ajalt demonstratiivselt koostööst oma kaitsjaga. Teisalt teinekord soostus süüdistatav enda kaitsjaga ka koostööd tegema ja kaitsja esitas siis tõlgi vahendusel ristküsitluse käigus süüdistatava soovitud küsimused. Kohtumenetluses püüdis süüdistatav muuhulgas saavutada ka seda, et ta saaks ise kaitsja asemel ning ka lisaks kaitsjale ise ütlusi andvaid isikuid küsitleda. KrMS § 2882 kohaselt süüdistatavatel seda üldjuhul teha ei võimaldata, kuna põhjendatud alust selleks KrMS § 2882 lg 2 mõttes enamasti pole. Ka käesolevas kohtuasjas ei tuvastanud kohus, et süüdistatava poolt küsitletavale ja ütlusi andvale isikule küsimuste esitamata jätmine saaks KrMS § 2882 lg 2 mõttes oluliselt kahjustada süüdistatava huve. Seetõttu jättis kohus need süüdistatava korduvad taotlused rahuldamata, selgitades mitmeid kordi, et süüdistataval tuleks enda kaitsjaga teha koostööd ja tema kaudu ja abil lasta kõik vajalik välja selgitada, et kaitsja formuleeriks ja esitaks kõik soovitud küsimused ära ristküsitluse käigus. Kohtuistungit kajastavatelt helisalvestistelt võib küllaltki sageli kuulda valjuhäälset ja ka karjuvat süüdistatavat, kes valimatult tembeldab ümbritsevat ja ümbritsevaid rassistlikuks ja rassistideks. See on olnud süüdistatava reaktsioon sellele, kui talle midagi istungil ei ole meeldinud. Olgu need siis kohtusaalis viibivad meedia esindajad-fotograafid või ka isikud, kes tulid kohtusse ütlusi andma, kuid kes süüdistatavale pole vastuvõetavad, avaldades nende ülekuulamise vastu protesti ja leides, et tema käest tuleks küsida, kas seda isikut kohtus üle kuulata. Näiteks sekkus süüdistatav taoliselt tunnistaja M. A. ülekuulamisse (V, 34-35). Sellele, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman seostab seda, mis ei ole kooskõlas tema soovide ja ootustega, enda tumeda nahavärviga ja ta esitab sellelt pinnalt teistele rassismisüüdistusi, sealhulgas ka vanglas temalt kui tumedanahaliselt isikult korra, päevakava, kodukorra jmt täitmise nõudmine on rassism, viitasid enda ütlustes ka kannatanu M. S. (V, 8, 66-73), kannatanu L. R. (V, 2, 23-30), kannatanu G. K. (V, 6, 51-58), kannatanu

A. M. (V, 7, 58-64), kannatanu A. R. (V, 11, 82-88), tunnistaja M. A. (V, 3, 34-38), tunnistaja E. S. (V, 9, 73-77) ja tunnistaja A. H. (V, 10, 78-81). Kohus ei kogenud kohtumenetluses süüdistatava käitumises midagi sellist, mis annaks alust arvata, et ta kannataks kaitsja väidetud tagakiusamisluulu all ning tal oleks raske psüühikahäire. See, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman on harjunud enda tõstatatud ja teistele esitatud rassismi süüdistuse sildi varjus saavutama enda tahetut, tehes seda sageli valjuhäälselt, ka karjudes, ning ka valetades-laimates, ei viita psüühikahäirele, vaid osavale manipuleerimistaktikale, s.o teadlikule ja tahtlikule käitumisele, millest ta annab endale täielikult aru. Need, kes rassismi süüdistusele ei allu, nendega satub kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kõhklusteta konflikti. Seejuures kasutab Muhammad Ibrahim Uthman ühe vahendina ka väga valjuhäälset suhtlemist, mis kohati paisub ka karjumiseks. Seda võis sageli kohata käesoleva kohtumenetluse raames. Kvalifikatsioon KarS § 121 lg 1 järgi Kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt 14.12.2022.a kella 15:20 paiku Tartu Vanglas kaaskinnipeetava L. R. suhtes süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine ja sellega L. R. valu ja tervisekahjustuste põhjustamine on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. 19.06.2023.a ja 29.06.2023.a Tartu Vangla iseloomustustest kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta (I, 174-178; IV, 14-17) nähtub, et varasemalt on Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes kahel korral kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202 alusel oportuniteediga – 2016.a KarS § 121 lg 1, KarS § 120 järgi ja 2018.a KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuid isiku süü leidis tuvastamist. (I, 176). Sama nähtub ka Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusest. (IV, 52) 15.06.2021.a kohtuotsuses on süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta kajastatud: „Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest nähtuvalt on süüdistatav 09.03.2016 aastal löönud korduvalt näo piirkonda ühte inimest ja ähvardanud tapmisega teist inimest. Tema tegevused on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 ja § 120 järgi. Kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 202 lg 1 p 1, 7 alusel 15.09.2016, kuivõrd kannatanu vigastused on kerged, süüdistatava süü ei ole suur ja ta on andnud nõusoleku tasuda riigi tuludesse 250 eurot ja hüvitada menetluskulud. 21.12.2018 on kriminaalmenetlus lõpetatud süüdistatava suhtes samal alusel koos kohustusega teha 180 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatavale etteheidetud tegu on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 09.12.2018 tõukas mitu korda kannatanut, mille tõttu viimane oma pea vastu bussi käsipuud ära lõi ning seejärel lõi kannatanut jalaga vastu vasakut külge. 23.01.2019 on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määrusest nähtuvalt jäid süüdistataval tähtaegselt määratud üldkasuliku töö tunnid tegemata ning talle on määratud uue kohustusena teostada 350 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 21.06.2019.a.“ (IV, 52) 14.12.2022.a kuriteosündmuse ajal oli Muhammad Ibrahim Uthman Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusest nähtuvalt isik, kelle suhtes oli kahel korral kriminaalmenetlusi KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetatud vägivalla kasutamisega toimepandud kuritegude eest

(IV, 52).

Samas pole kohtule kumbagi kriminaalmenetluse lõpetamise määrust esitatud. Kohus saab ainult kaudselt ja tuletatult sedastada kinnipeetava iseloomustuste ja eelmise kohtuotsuse kaudu, et Muhammad Ibrahim Uthman on varasemalt toime pannud vägivallakuritegusid. Kuna kohtumäärused menetluste lõpetamise kohta on esitamata, siis on raske hinnata ka aegumistega seonduvat.

Kohus tõlgendab selle olukorra süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kasuks ja hindab tõendeid ebapiisavaks, et süüdistatava käitumist kvalifitseerida raskema lõike järgi, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemisena. Kohus teeb Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes süüdimõistva kohtuotsuse süüdistuses kajastatud KarS § 121 lg 1 järgi.

KANNATANU L. R. TSIVIILHAGI

Süüdistusaktile on lisatud kannatanu L. R. tsiviilhagi Muhammad Ibrahim Uthmani vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I, 9-14; originaalhagiavaldus: IV, 105-108, 116, 130). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 206 lg 2 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga (TsMS §-d 430, 431). Kannatanu L. R. esitas enda tsiviilhagi 27.04.2023.a (I, 9-10), mida ta täpsustas ja täiendas 25.06.2023.a (I, 11-14) Tsiviilhagi on KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 225 lg 1 tähenduses esitatud tähtaegselt – süüdistusakt on koostatud 07.08.2023.a, kannatanu L.R. esitas enda tsiviilhaginõuded enne seda, s.o 27.04.2023 ja 25.06.2023.a. 27.04.2023 koostatud hagiavalduses (I, 9-10) on kannatanu L. R. kajastanud, et esitab hagi Muhammad Ibrahim Uthmani vastu seoses viimase poolt enda läbipeksmisega, soovides saada süüdistatavalt selle eest mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 (üks tuhat) eurot või siis kohtu äranägemisel hüvitise mõnes teises summas. Mittevaralise kahjunõude esitamise põhjusteks nimetab L. R. enda olukorra halvenemist, kuna peab selle tulemusena taluma isolatsiooni, enne töötas 5 aastat toidujagajana, millest tasus enda võlgnevusi (kohtukulud, haginõuded jmt), kuid nüüd on enda põhisissetuleku kaotanud. Mittevaralise kahjunõude esitamise põhjuseks nimetab L. R. ka peksmise tulemusena tekkinud tervisekahjustusi, millisteks on lõuakahjustus ja seljakahjustus, mistõttu ei saa tööd teha. Arstid ravivad siiamaani ja pole teada, millal saab uuesti tööd teha. Selle tõttu puudub võlgnevuste (ka riigile) hüvitamise võimalus. Peksmise tulemusena sai kahjustada ka närvisüsteem. Varem oli normaalne vererõhk, kuid pärast peksasaamist on vererõhk stabiilselt 165/95 (mmHg). Peksmisest on siiamaani ka stressis, kuna viibib enda ründajaga siiamaani ühes ja samas sektoris, millest tunneb hirmu. 25.06.2023.a koostatud haginõude täienduses soovib kannatanu L. R. saada saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitist, kuna enne Muhammad Ibrahim Uthman ́i poolt peksasaamist töötas ta 5 aastat toidujagajana, kuid pärast peksasaamist on ta isolatsioonis ja tasuvama töö kaotanud ning sellega seoses ka töötamisest saadud rahad on vähenenud, keskmiselt on igakuiselt kaotanud varasema sissetulkuga võrreldes 40 eurot. Enne sai tavaliselt igas kuus palka 74 eurot. Nüüd aga sai veebruaris 42 eurot, märtsis 5 eurot, aprillis 18 eurot, mais 15 eurot ja juunis 45 eurot. Seega kokku on 5 kuu jooksul kaotanud raha 225 eurot. Edaspidise suhtes tuleb arvestada, et Muhammad Ibrahim Uthman kannab karistust veel umbes 2 aastat, mille kestel on sissetuleku kaotus 300 kuni 1000 eurot ehk 24 kuud x 40 eurot. Kannatanu L. R. on tsiviilhagis kajastanud: detsember 74.54 jaanuar 71.52 veebruar 42 märts 4.87

aprill 18.20 mai 14.93 juuni 44.90 Viimase 5 kuu jooksul sai palka 123 eurot. Kui 5 kuu jooksul oleks töötasu saanud 74 eurot, siis olnuks sissetulek 350 eurot. Lahutades 350 eurost maha 123 eurot, on tulemuseks 228 eurot, mille on kaotanud senise viimase 5 kuu jooksul. Kui veel 2 aastat saab väiksemat töötasu, siis igakuiseks kaotuseks on keskmiselt 40 eurot. 25.06.2023.a tsiviilhagi täienduses jääb kannatanu L. R. enda varasemalt esitatud mittevaralise kahjunõude juurde, tuues jätkuvalt välja, et tal on peksmise järgselt senini tõsised terviseprobleemid. Kõige suurem probleem on valu seljaosas, mille kohta arst ütles, et üks neer on vigastatud ja seda pole võimalik parandada. Veel on kogu aeg valu lõualuu osas ja suur vererõhk. Selle kõige hüvitiseks taotleb kannatanu L. R. mõistlikku rahasummat, et see Muhammad Ibrahim Uthman ́ilt tema kasuks välja mõistetaks. 25.06.2023.a tsiviilhagi täienduses nimetab kannatanu L. R. mittevaralise kahjunõude esitamise põhjuseks ka Muhammad Ibrahim Uthmani käitumisega ja tema nägemisega seoses talle põhjustatud väga tugevat stressi, peksmise tagajärjeks on ka hingeline kahjustus, tunneb kogu aeg hirmu, eriti kui näeb Muhammad Ibrahim Uthmanit, kaotas enda varasema töö, puudub võimalus enda võlgnevusi likvideerida varasemas mahus ning kaasnenud on liikumispiirangud seoses Muhammad Ibrahim Uthman ́iga, kuna tunneb hirmu, et võib temaga kohtuda, sest on võimalik, et valvurid eksivad isolatsiooniga. 23.10.2023.a koostas Tartu Maakohus kirja kannatanule L. R. (II, 195-196), milles tehakse kannatanule ettepanek enda tsiviilhagi põhistamiseks tõendite esitamiseks. 23.10.2023.a koostas kohus konvoeerimistaotluse kannatanu L. R. kohtusaali kohtuistungile 26.10.2023 kella 11-ks toimetamiseks (II, 191-192). Kohtusaalis kohtuistungil 26.10.2023.a esitas kannatanu L. R. enda tsiviilhagi põhistuseks kohtule tema poolt kohtueelsele menetlejale esitatu (IV, 100-134), s.h originaalhagiavaldus, mille prokurör võttis välja kohtueelse menetluse toimikust kohtuistungil 26.10.2023, et kannatanu L. R. saaks need esitada kohtule enda hagiavaldusega seoses (IV, 100-134). Kannatanu L. R. poolt esitati kohtule alljärgnev:  Tartu Vanglast kinnipeetava L. R. kohta K-Raha väljavõtted (IV, 100-102, 111-115;

IV, 30-33)

 kinnipeetava L. R. suhtlus meditsiiniosakonnaga (IV, 103, 104)  originaalhagiavaldus (IV, 105-108, 116, 130)  29.11.2022.a Tartu Vangla käskkiri nr 6-3/290 teise üksuse kinnipeetavate majandustöödele määramise kohta (IV, 109) - pikendatakse kinnipeetava L. R. osalise töökoormusega tähtajalisele vangla majandusabitööle määramist ajavahemikuks 01.01.2023-31.12.2023 töötasuga 0,64 eurot tunnis - Tartu Vangla meditsiiniosakond on tuvastanud, et kinnipeetava L. R. tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergetel majandustöödel  01.03.2023.a Tartu Vangla käskkiri nr 6-3/50 kinnipeetavate majandustööle määramise käskkirjadesse muudatuse sisseviimine (IV, 110) - töötasuks 0,74 eurot tunnis  18.06.2023.a kirjaga nõuab kinnipeetav L. R. Tartu Vangla meditsiiniosakonnast välja andmed seoses tema peksmisega 14.12.2022 (IV, 117)

    

20.06.2023.a Tartu Vanglast kinnipeetava L. R. kohta väljastatud väljavõtted haigusjuhtudest (IV, 118-129) 18.04.2023.a kinnipeetava L. R. pöördumine Tartu Vangla julgeolekuosakonna poole – 18.04.2023.a õues kella 15:15 ajal karjus talle kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman palju kordi „pisdets“, „musor“, millele palutakse reageerida (IV, 131) 23.04.2023.a kinnipeetava L. R. pöördumine Tartu Vangla direktori poole (IV, 132) kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ähvardas tema televiisori katki teha 28.03.2023.a kinnipeetava L. R. pöördumine Tartu Vangla julgeolekuosakonna poole (IV, 133) – isolatsioon kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmaniga ei toimi, kardab, et Muhammad Ibrahim Uthman võib ta ära tappa 18.04.2023.a Tartu Vangla vastus kinnipeetava L. R. 28.03.2023.a ja teistele pöördumistele (IV, 134) – teise kinnipeetava poolt korrarikkumisest või enda ohustamisest tuleb viivitamatult teavitada ametnikku, et viimane saaks sündmuse fikseerida ja sekkuda

Kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt kaaskinnipeetavale L. R. põhjustatud vigastused on kõige ilmekamalt näha tunnistaja L. R. ristküsitlemise ajal prokuröri esitatud fotodelt kannatanust L. R. tal esinevate kehavigastuste kohta, s.h värsked veritsevad haavad (IV, 21-29) ja need on järgmised:  L. R. peas laubast üleval pool ja pealae piirkonnas mitmed veritsevad haavad ja marrastused, veri voolab neist välja (IV, 21-22)  L. R. peas vasakul pool kulmu lähedal, oimu piirkonnas ja põsesarnal haavad ja marrastused, veri voolab neist välja; vasakul kulmu peal punetav muhk, põsesarnal muhud, milliste keskel veritsevad haavad ja marrastused, veri voolab neist välja (IV, 22, 28, 29)  L. R. peas kukla poolt ehk selja tagant vaadates üleval pool enne lagipead suur muhk ja punetavad-veritsevad marrastused (IV, 23)  L. R. seljal paremal abaluu piirkonnas punetav kriimustus (IV, 24)  L. R. vasaku käe piitsepsil kriimustused (IV, 25)  L. R. parema õlanuki lähedal punetav ala (IV, 25)  L. R. paremal jalal põlvest allpool marrastus, vasakul põlvel marrastus (IV, 26)  L. R. pea pealt vere ärapühkimise järgselt tehtud fotol näha pealae piirkonnas lahtiseid haavu, millistest näha hüübimata veri ning lauba ja pealae piirkonnas hulgaliselt punetavaid alasid (IV, 27)  L. R. ninajuurel paremal pool tugevalt punetav ala-marrastus ja paremal pool kulmu ülaosas punetav muhk (IV, 27, 21) Kannatanu L. R. (R.) ütlustega (V, 2, 23-30) on tõendatud, et osa talle kaaskinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani põhjustatud vigastustest jäid teda pikemalt vaevama, nimetades piinavaid seljavalusid, kuna neerud olid lahti löödud, mille vastu anti talle ka rohtu, tabletiravimeid. Neeruvigastuste tõttu on töö tegemine häiritud, pärast seda juhtumit ei saa enam raskusi tõsta. Kaotas tasuva toidujagaja koha. Sissetulek on vähenenud. Ei saa enam võlgnevusi endises mahus likvideerida. L. R. jäi kohtuistungil enda tsiviilhaginõude (I, 9-14; originaalhagiavaldus: IV, 105-108, 116, 130) juurde. Tema hagiavaldusest nähtub veel, et 14.12.2022.a sündmusega seoses muutus tal vererõhk. Varem oli normaalne vererõhk, kuid pärast Uthmanilt peksasaamist on vererõhk stabiilselt kõrge (165/95 mmHg). Peksmisest on siiamaani ka stressis. Hingeline kahjustus, tunneb kogu aeg hirmu, eriti kui näeb Muhammad Ibrahim Uthmanit. Kaasnenud on liikumispiirangud seoses Muhammad Ibrahim Uthmaniga, kuna tunneb hirmu, et võib temaga kohtuda, sest on võimalik, et valvurid eksivad isolatsiooniga. 18.06.2023.a kirjaga nõudis kinnipeetav L. R. Tartu Vangla meditsiiniosakonnast välja andmed seoses tema peksmisega 14.12.2022.a (IV, 117).

20.06.2023.a Tartu Vanglast kinnipeetava L. R. kohta väljastatud haigusjuhtude väljavõtetega (IV, 118-129) on tõendatud, et L. R. esitas 14.12.2022.a läbipeksmisega seoses mitmeid kaebusi ja nendega meditsiiniosakonna poolt tegelemise käigus tuvastati L. R. muuhulgas ka traumajärgse ajukahjustuse sündroom, nimmevalu, kõrgvererõhutõbi ja sellega kaasuvana täpsustamata seljavalu. Haigusjuhtudest nähtub L. R. 14.12.2022.a intsidendi järgselt: 16.12.2022 avaldas, et 14.12.2022 pea piirkonda peksmise käigus teadvust ei kaotanud, kõige enam häirib, et ei saa suud avada, kuna lõualuu ei avane, ei saa süüa, lisaks valu ka kaelas, rohkem vasakul pool (IV, 118 all), peavalu vasakul (22.12.2022: IV, 119 all), valu alaseljas, ei saa kaua istuda, valu kiirgab ka paremasse puusa, tuvastatud valulikkus alumiste nimmelülide piirkonnas, nimmevalu (14.02.2023: IV, 124 keskel), traumajärgse ajukahjustuse sündroom (07.03.2023: IV, 123 keskelt), pidev valu vasakul pool seljas neeru piirkonnas (10.03.2023: IV, 125 all), detsembris kaklemise intsidendi järgselt valu vasakul seljas, mis lokaliseerub 9-10 roide projektsioonis, valu ägeneb liikumisel (20.03.2023: IV, 126 all), hüpertooniatõbi ehk kõrgvererõhutõbi, kaasuv haigus täpsustamata seljavalu (20.03.2023: IV, ülal). Nii enne kõrgvererõhutõve diagnoosi 20.03.2023.a väljapanemist kui ka pärast seda tuvastati L. R. läbivalt kõrge vererõhk, näiteks 03.03.2023: 180/100 mmHg (IV, 124), 03.03.2023 kell 13.55: 180/101 mmHg (IV, 125), 04.03.2023: 149/91 mmHg (IV, 125), 05.03.2023: 150/80 mmHg (IV, 125), 06.03.2023: 147/98 mmHg (IV, 125), 13.03.2023: 172/91 mmHg (IV, 126), 14.03.2023: 168/98 mmHg (IV, 126), 15.03.2023: 175/106 mmHg (IV, 126), 20.03.2023: 150/90 mmHg (IV, 126), 24.03.2023: 145/93 mmHg (IV, 127), 21.04.2023: 165/93 mmHg (IV, 128), 24.04.2023: 162/95 mmHg (IV, 128). Kohtul pole alust kahelda selles, et L. R. tervisesisund 14.12.2022.a sündmuste järgselt halvenes. Siinkohal on oluline täheldada, et kannatanu L. R. oli selle sündmuse ajal 49-aastane ja süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman 34-aastane. Nende vanusevahe on 15 aastat. Vanusevahe 15 aastat on kahtlusteta süüdistatava kasuks ja kannatanu kahjuks, mida kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ka jõhkralt enda kasuks ära kasutas, jagades temast 15 aastat vanemale kaaskinnipeetavale L. R. pea ja keha piirkonda ohtralt rusikalööke, tehes seda nii pesuruumis, mil kannatanu oli veel püsti, kui ka pesuruumist väljumise järgselt koridoris, mil kannatanu oli tema poolt põrandale maha paisatud, ja kannatanu püüdis ennast sealt püsti ajada. Vahepeal õnnestus koridoris kannatanul ka ennast püsti saada, kuid Muhammad Ibrahim Uthmani rünne oli niivõrd intensiivne, et püsti asend jäi kannatanul lühikeseks ja lõpuks oli kannatanu ikkagi uuesti põrandal, kus kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman jätkas talle rusikatega pea piirkonda löömist. Mis puutub L. R. 16.12.2022 meditsiiniosakonnas avaldatusse selle kohta, et 14.12.2022 pea piirkonda peksmise järgselt ei saanud ta enam suud avada, lõualuu ei avanenud ja ta ei saanud süüa ning lisaks oli ka valu kaelas, rohkem vasakul pool (IV, 118 all), siis seondub see vahetult tema suhtes 14.12.2022.a toimepandud ründega, kuna kaaksinnipeetav lõi teda pesuruumis L.R. ütlustest nähtuvalt vähemalt kaks korda näkku ning pähe rusikalööke sai L.R. ka pesuruumist lahkumise järgselt koridoris. Kuna 14.12.2022.a eelselt L.R. söömisega probleeme polnud, lõualuu avanes, siis halvenes tema terviseseisund vahetult 14.12.2022.a pea piirkonda saadud ruskalöökide tulemusena. Siinkohal on aga oluline täheldada, et nii enne kui ka pärast 14.12.2022.a oli haigusjuhtude väljavõttest nähtuvalt L.R. teisigi terviseprobleeme lõuapiirkonnas ja need 14.12.2022.a toimunuga ei seondu. Kohtu hinnangul saab üksnes 16.12.2022.a L.R. poolt avaldatut (ei saa suud avada ja süüa, valu kaelas) käsitleda seoses 14.12.2022.a tema suhtes toime pandud vägivallakuriteoga. Eeltoodust lähtudes ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3,4, VÕS § 130 lg 1, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldab kohus kannatanu L. R.

tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes 480 euro ulatuses ja mõistab selle välja Muhammad Ibrahim Uthmanilt kannatanu L. R. kasuks. 29.11.2022.a Tartu Vangla käskkirjast nr 6-3/290 teise üksuse kinnipeetavate majandustöödele määramise kohta (IV, 109) nähtub, et Tartu Vangla meditsiiniosakond on tuvastanud, et kinnipeetava L. R. tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergetel majandustöödel ja pikendatakse kinnipeetava L. R. osalise töökoormusega tähtajalisele vangla majandusabitööle määramist ajavahemikuks 01.01.2023-31.12.2023 töötasuga 0,64 eurot tunnis. 01.03.2023.a Tartu Vangla käskkirja nr 6-3/50 (IV, 110) alusel sai kinnipeetava L. R. töötasuks 0,74 eurot tunnis. L. R. vanglasisestelt K-Raha väljavõtetelt (IV, 100-102, 111-115; IV, 30-33) nähtub, et 2022.a lõpuks ja 2023.a alguseks oli R. saavutanud sissetuleku 71-74 eurot kuus ja sellele järgnevalt tema sissetulek oluliselt vähenes. Tuleb nõustuda L. R. hagis avaldatuga selle kohta, et igakuiseks sissetuleku kaotuseks on keskmiselt vähemalt 40 eurot. Seega ühes aastas jäi L. R. saamata vähemalt 480 eurot (12 x 40€). Kohus selles ulatuses hagi saamata jäänud tulu nõudes ka rahuldab. Suuremas ulatuses haginõude osas seisukoha võtmiseks on liialt vähe andmeid. Kannatanu kohta väljavõtted haigusjuhtudest lõpevad mais 2023.a ja ka kannatanu K-Raha väljavõtted ei hõlma pikemat ajavahemikku kui üks aasta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldab kohus kannatanu L. R. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab Muhammad Ibrahim Uthmanilt välja 1000€ kannatanu L. R. kasuks. Kannatanu L. R. ütlustest nähtub, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman alustas tüli normist ja kannatanu provotseerimist alguses suuliselt, ka kannatanule kõrva karjumisega ja jätkas kannatanu käe torkimist enda sõrmega. Kannatanu oli kogu see aeg vait. Nähes, et kannatanu kuidagi ei reageeri ja provokatsioonile ei allu, lõi Muhammad Ibrahim Uthman kannatanule pesuruumis vähemalt kahel korral käega näkku. Kannatanu püüdis pesuruumist välja saada, kuid Muhammad Ibrahim Uthman takistas teda, seistes ukseavas ees ja surudes kannatanut pesuruumi tagasi. Kannatanul õnnestus jõuga ennast pesuruumist välja saada, kuid ka valvekaamerate vaateväljas ei jätnud Muhammad Ibrahim Uthman kannatanut rahule ja üritas teda endale allutada, teda maha paisata ja suruda ning talle enda rusikatega pähe ja keha piirkonda lüües võimalikult palju valu ja vigastusi põhjustada. Kogu see aeg oli ründeinitsiatiiv Muhammad Ibrahim Uthmani käes. Kannatanu kaaskinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit kordagi ei löönud, osutades üksnes passiivset vastupanu, et ennast kaaskinnipeetava ründe eest kaitsta ja sellest välja pääseda, mis aga ei õnnestunud. Eeltooduga põhjustas Muhammad Ibrahim Uthman kannatanule nii valu kui ka hulgaliselt tervisekahjustusi, millistest osad jäid kestma pikemaks ajaks. Muhammad Ibrahim Uthmanist 15 aastat vanema kannatanu L. R. elukvaliteet alanes 14.12.2022.a kuriteosündmuse järgselt tuntavalt. Tal tuli tegeleda nii enda füüsilise kui ka vaimse tervise parendamisega. Füüsilise tervise halvenemise tõttu ei saanud kannatanu enam täiskoormusega töötada, tema sissetulekud halvenesid, ei saanud enam endises määras rahalisi võlgnevusi hüvitada ning ka endale vajalik igapäevane töötamisest saadav sisstulek jäi väga väikseks. Vaimses plaanis oli süvenenud hirm käitumiselt ebastabiilse ja agressiivse kaaskinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes, kellest võis oodata ka seda, et järgmisel korral tapab ära. Sellega seoses tuli järgida liikumispiiranguid. Osa kaaskinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani põhjustatud vigastustest jäid kannatanut pikemalt vaevama – selja- ja nimmevalud, vererõhk muutus kõrgeks ja jäi kõrgeks.

14.12.2022.a kuriteosündmuse järgselt tuvastati L. R. muuhulgas traumajärgse ajukahjustuse sündroom, nimmevalu, kõrgvererõhutõbi ja sellega kaasuvana täpsustamata seljavalu. Eeltoodu foonil hindab kohus kannatanu L. R. esitatud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatuks. Kohtul pole küllaldaselt põhjendatud alust kannatanu taotletud mittevaralise kahju 1000 euro suuruse nõude vähendamiseks ja kohus rahuldab selles ulatuses kannatanu L. R. mittevaralise kahju nõude. 20.12.2022 JA 23.12.2022 VÄGIVALD VÕIMUESINDAJATE VASTU,

MILLES KANNATANUTEKS E.-L. V., G. K., A. M.

Kuigi Muhammad Ibrahim Uthman ei ole ennast süüdistustes 20.12.2022.a ja 23.12.2022.a vägivalla toimepanemises vangivalvurite vastu süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul need süüdistused veenvalt tõendatud selles, et Tartu Vanglas karistust kandev kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman: ähvardas 20.12.2022 kella 08:15 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvaid vanemvalvur E.-L. V. (V.), vanemvalvur G. K. (K.) ja praktikant A. M. (M.) tapmisega, öeldes neile korduvalt inglise keeles „fuck you, I will kill you all“ („minge perse, ma tapan teid kõik“) ja „I will kill you“ („ma tapan teid“), millist ähvardust pidasid E.-L. V., G. K. ja A. M. veenvaks; ähvardas 23.12.2022 kella 08:12 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvat G. K. (K.) vägivallaga, öeldes talle inglise keeles „you think you are big and strong, knife is stronger“ („sa arvad, et oled suur ja tugev, aga nuga on tugevam“), millist ähvardust pidas G. K. veenvaks. Toimunu osas on Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused teravas vastuolus ülejäänud tõenditega, sealhulgas kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning ka 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) nähtuvaga. Osaliselt on kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused vastuolus ka tema poolt 08.12.2023.a enda viimases sõnas avaldatuga (V, 129) ning ka tema poolt 26.10.2023.a kohtuistungil esitatud tõenditest nähtuvaga (IV, 135-171). Alljärgnevalt esmalt ülevaade Muhammad Ibrahim Uthmani kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustest ja seejärel ülejäänud tõenditest, mis kogumis tema väidetu veenvalt ümber lükkavad ja sellega ühtlasi tema vastu esitatud süüdistuste põhjendatust kinnitavad. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman ütluste andmisest (V, 99). Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana antud ütlused

(IV, 56-62, 78-81).

Muhammad Ibrahim Uthmani esimest ülekuulamist kajastab 17.02.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokoll (IV, 56-62) koos selle juurde kuuluvate lisadega (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86). 17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokollist (IV, 5662) nähtub, et kahtlustatava kuulas üle Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) peaspetsialist Argo Mikk, kaitsjana võttis osa vandeadvokaat Rein Napa, osales tõlk Kristi Ocbka, keda hoiatati ülekuulamise alguses oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest KarS §-de 318 ja 321 järgi (IV, 56). Ülekuulamine algas 17.02.2023 kell 13:15 ja katkestati samal päeval kell 15:00. Ülekuulamine jätkus 20.02.2023 kell 10:14 ja lõppes samal päeval kell 12:34. Kahtlustuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi, milles kannatanuteks E.-L. V., G. K. ja A. M., Muhammad Ibrahim Uthman ennast süüdi ei tunnistanud. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt selgitab ta 20.12.2022.a sündmuse kohta, et tulid neli valvurit ja tahtsid panna tal käed seljale raudu. Selgitas valvuritele, et tal on käel luumurd olnud ja ei saa kätt selja taha panna. Palus viisakalt ja lugupidamisega, kas ei saa panna käerauad ettepoole, kuna käeluu on varasemalt murtud olnud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt on valvurid tema vastu algusest peale väga rassistlikud olnud ja neegriks kutsunud, just need neli valvurit. Tegemist oli hommikuse loendusega, mille käigus tullakse kaheks minutiks kambrisse. Palus siis käerauad ette panna, kuna käsi on vigane olnud. Need neli valvurit olid juba kambris sees ja see näitab, et neil ei olnud tegelikult hirmu. Siis see kõige suurem valvur, kelle nime ei tea ja kes vihkab aafriklasi eriti palju, ütles, et pane nägu vaateakna poole. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ütles ta selle peale, et pole probleemi, vaatab akna poole. Kohe kui pööras oma näo akna poole, lõi valvur rusikaga vastu kukalt ja nägu läks vastu katseklaasi. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt võttis sama inimene tal kaelast kinni ja kägistas. Ütles, et ei suuda hingata. Seal oli veel 2 valvurit – üks võttis tal vasakust ja teine tal paremast käest kinni. Keegi oli võtnud ka kilbi, mis Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt pandi talle vastu selga ja samal ajal teda löödi. See oli väga rassistlik käitumine. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt visati ta maha ja teda hakati jalgadega lööma ja seesama kõige suurem valvur ütles: „ma tapan su ära, neeger“. Seal samas oli ka valvur E., kes Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt teda lõi. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt löödi teda nii palju, et tal tuli verd ninast, suust ja kõrvust. Samal ajal olid käed seljal raudus. Selles ei ole midagi inimlikku. Ei käitunud nendega agressiivselt. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ei tea ta palju lööke kokku oli, osad löögid olid jalgadesse ja osad ülakehasse. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt tirisid nad ta üles ja viisid ukse luugi juurde, käed olid läbi luugi, valvurid lahkusid kambrist ja tegid käed raudadest lahti. Selle löömise tagajärjel tuli verd ninast, suust, paremast kõrvast, kõrv siiamaani valutab. Arst tuli poolteise tunni pärast ja tegi pilte, käsi oli viga saanud, käsi veritses. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt ei ole ta kahtlustuses nimetatud ingliskeelseid ähvardusi valvuritele öelnud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt valvurid ütlesid arstile, et ta ei teeks pilte ja et ta ei saadaks neid edasi TUO osakonda (Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna nimetuse lühend). See jutt oli küll eesti keeles, aga saab ka eesti keelest aru. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ei mäleta ta, kes arst oli, aga mäletab, milliseid pilte temast tehti. Ei mäleta tema nime, aga see oli vist E., kellel on mustad juuksed, tema ka lõi kambris. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt tulid samad valvurid mõni päev peale seda ja panid tal käed raudu ja lõid üle terve keha. Need olid samad neli valvurit, kes 20.12.2022 rassistlikult käitusid. See oli hommikuse loenduse ajal. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt tekitati talle vigastusi suu ümbruses ja arstiabi üldse ei kutsutud. Seda on kaamerast ka näha, et nad tahtsid tal käsi seljale raudu panna, aga näitas neile enda käsi, mis olid paistes. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt panid nad tal vägisi käed raudu selja tagant. Samad valvurid kutsusid neegriks ja ütlesid, et mine tagasi oma riiki, see pole Aafrika. Löömine oli rassistlikult vimmaga. Ei oska öelda, kes täpselt lõid, aga need olid samad valvurid. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt suruti ta selja tagant vastus seina ja kägistati selja tagant, seda tegi suurt kasvu valvur, kelle nime ei tea, tal oli õlal kaks tärni. Enamus lööke oli vastu pead ja vastu jalgu. Kilp oli neil

kaasas ja sellega kilbiga suruti Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ta vastu seina. See oli suur valvur, kes Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt teda lõi. Ühe valvuri nimi oli vist R., aga ei ole kindel. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt hakkas nende löökide tagajärjel tal käsi veritsema. Enne ründamist anti korraldus nägu seina poole pöörata ja käed seljale panna, mida ka tegi, aga peksti ikkagi. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt ei andnud samad valvurid talle piisavalt toitu, sai ainult 200 grammi. Nad ütlesid: „me näljutame sind surnuks, neeger“. Nad võtsid ära alumiiniumist taldriku ja vastu anti must taldrik ja öeldi: „sellest sööd sina, neeger“. Kõige kurvem on see, et terve see aeg ei tulnud vangla eest vastutav uurima, mis on selle aafriklasega juhtunud. Kirjutas sellel ajal mitu kaebust juhtkonnale ja selgitas enda halvasti kohtlemist ja nimetamist neegriks, aafriklaseks ja veel igasugusteks, aga ei soovi seda täpselt avaldada. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt on ta kirjutanud kohtule mitu kaebust, mis on seotud tema halva kohtlemisega vanglas. Kohus saatis selle tagasi. Sisekontroll palus, et selgitaks nelja päeva jooksul, mis täpselt juhtus. Tegi seda. Kirjutas kolmel lehel, mis seal täpselt juhtus. Keegi valvuritest ei olnud nõus saatma neid lehti sisekontrollile, see oli kindlasti samuti vimmaga tehtud. Kuni 4 päeva läksid mööda. Need kaks kuud, mis on veetnud E-5 ́s, on tänu vägivallale ja toidu vähendamisele tervisele halvasti mõjunud. Valvurid tekitasid väga suurt kahju, pidev valu ja veritsemine paremast kõrvast. Kolmele sõrmele paremal käel on ka vigastusi tekitatud, need olid liigesest välja väänatud. Terav valu on kaelas, mis annab tunda siiamaani ja väga suur mentaalne vaev. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt leiab ta, et need teod, mida sooritasid need valvurid, on kuriteod tema ja inimkonna vastu. Kui soovis endale seaduslikke õigusi, siis otsustati kirjutada tema kohta 30 erinevat kaebust. Need on kõik valed, neil ei ole mingisugust õiget tagamaad. Kas enda seaduslike õiguste eest seismine on kriminaalne tegu Eestis? Miks siis kõik see vimm ja valetamine on Tartu Vangla töötajate poolt? Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt soovib ta enda õiguste eest seista, et ta au taastataks. Soovib saada temast 20.12.2022 tehtud piltide koopiaid. See on õiguste lahutamatu osa. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ei saa ta aru, miks on teda kaks kuud lukustatud kambris hoitud ja poolteist kuud käeraudu kasutatud. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt juhtusid kõik need asjad Tartu Vanglas temaga just seepärast, et on aafriklane. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt selgitab ta 23.12.2022.a sündmuse kohta, et see jutt ei vasta tõele. Seda tehakse vimmaga ja selles ei ole mitte midagi õiget. Pole niimoodi nendega rääkinud. Sellist ebasobilikku ja barbaarset juttu ei räägi. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt soovib ta protokolli juurde lisada pildid, mis on temast 20. kuupäeval tehtud (pole esitatud), sisekontrollile enda tehtud seletuse, kaebuse kohtule ja kohtumääruse, R. seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja kaks käskkirja. 17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokolli (IV, 56-62) juurde kuuluvatest lisadest (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86) seonduvad süüdistuses 20.12.2022.a ja 23.12.2022.a kohta kajastatuga:  12.01.2023.a Tartu Vangla vastuskiri kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile kaebustele vastamise tähtaja pikendamise kohta (IV, 68; tõlge: IV, 88-89) - kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil palutakse saata Tartu Vangla sisekontrolli talitusele kiri, kus täpsustada nelja päeva jooksul, millal ja kuidas on vanglaametnikud põhjustanud talle füüsilist valu ja kehavigastusi





02.01.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrus (kohtunik Roman Levin) kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta ja talle tema avalduse tagastamise kohta (IV, 69-70) - kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman avaldab rahulolematust tema Tartu Vanglas kohtlemise kohta - Tartu Maakohus pole pädev menetlema vangi kaebust vangla tegevuse või haldusakti peale 13.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthmani kaebus Tartu Vangla sisekontrolli peaspetsialistile (IV, 71-75: ingliskeelne; IV, 85: tõlge eesti keelde) - Minu nimi on Muhammad Ibrahim Uthman. Olen pärit Sudaani Vabariigist ja kannan karistust Tartu Vanglas Tartus Turu tn 56. - Soovin esitada kaebuse selle kohta, mis juhtus minuga karistuskambris 20.12.2022.a. Ennekõike aga soovin öelda paar sõna Tartu Vangla valvurite kohta. Nad on rikkunud minu õigusi. Nad käituvad minuga iga päev rassistlikult, sest olen mustanahaline. Nad kutsuvad mind neegriks, solvavad mind, ei austa mind ning jätavad mind toidust ilma. Mind paigutatakse käeraudades karistuskambrisse ja pekstakse nagu looma! Olen kirjutanud 20 kaebust Tartu Vangla direktorile, aga vastused tulevad alati personaliametnikult Aigar Rõžikovilt, kelle sõnul pole midagi sellist toimunud. Nad kaitsevad üksteist. - Soovin esitada kaebuse selle kohta, mis toius 20.12.2022 kella 08:05 ajal hommikul karistuskambris 2018 (E) 5. Valvurid tulid ja soovisid, et paneksin käed selja taha, et minu käed selja tagant raudu panna. Ma keeldusin, sest minu vasak käsi oli saanud viga ja ühtlasi oli näha, et minu käel on olnud varasem vigastus! Palusin viisakalt, et valvurid paneksid mu käed raudu eestpoolt. Valvurid keeldusid seda tegemast! Põhjuseks on asjaolu, et olen mustanahaline ja nad üritasid mulle haiget teha! Lisaks kasutasid nad minu vastu füüsilist vägivalda. Nad lõid mind korduvalt näkku ka erinevatesse kehapiirkondadesse. Kohal viibis neli valvurit, kellest üks haaras mul kaelast. Nad põhjustasid oma rassistliku käitumisega mulle suurt valu, mistõttu ma ei maganud 15 päeva. Kogu selle aja jooksul veristsesid mu suu ja kõrv pidevalt. Teine valvur haaras mul paremast käest ja vigastas mu parema käe kolme sõrme! Kolmas haaras mind vasakust käest ja nad peksid mind jõhkralt ja kutsusid mind neegriks! ...Ja üks valvuritest lõi mind jalaga kehapiirkonda. Ma kukkusin oma eluruumi põrandale ning minu ninast, suust ja paremast kõrvast tuli verd. Nad panid mu käed selja tagant raudu ja vedasid mind põrandal lohistades kambri ukseni. Seejärel eemaldasid nad käerauad ja lahkusid! Ja mina lamasin põrandal arstiabita rohkem kui kaks tundi! Seejärel saabus arst ja tohterdas mu viga saanud kätt ja sidus selle sidemega kinni. Ühtlasi tegi ta minu kehapiirkondadest ja peast fotod. Tartu Vangla valvurid põhjustasid mulle valu ja vigastasid minu paremat kätt, tegid minu kahele käele ja kaelapiirkonnale haiget. Samuti sain pähe muhu ja tudsin valu kehas ning parema jala varbas. Seega panid valvurid toime kuriteo. Mulle tekitati tervisekahju ja füüsiline vägivald põhjustas mulle valu. Tartu Vangla ametnikud on mulle korduvalt öelnud, et tapame su selles vanglas, neeger! Nad ei tohiks minuga niimoodi rääkida, olen ikkagi inimene. Ja mustanahaliste inimeste elud loevad. Mustanahalistel ei ole Eestis mingeid õigusi, nad satuvad ilma põhjuseta vanglasse, kus neid solvatakse, ei austata, jäetakse toidust ilma, neil pannakse käed raudu ja neid pekstakse nagu loomi ilma igasuguse põhjuseta lihtsalt sellepärast, et nad on mustabnahalised. Just niisugune mustanahaliste vastane tegevus leiab aset 20. sajandi Eestis. Rassismil ei tule kunagi lõppu! - Tartu Vangla sisekontrolli peasspetsialist – teie vastutate selle eest, mida Tartu Vangla ametnikud mulle iga päev teevad. Kui te mu kirja kätte saate, palun teil proovida vanglasüsteemi muuta. Tehke vanglas lõpp rassismile, mis on suunatud



mustanahaliste inimeste vastu. Püüdke teha Eesti paremaks paigaks nii teie enda kui järgmise põlvkonna jaoks. 20.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthmani kaebus Tartu Maakohtule Tartu Vangla valvurite vastu (IV, 76-77: ingliskeelne; IV, 86: tõlge eesti keelde) - Minu nimi on Muhammad Ibrahim Uthman. Olen pärit Sudaani Vabariigist ja kannan karistust Tartu Vanglas. - Soovin esitada kaebuse Tartu Vangla valvurite vastu. Tartu Vangla valvurid käituvad minu suhtes iga päev rassistlikult, kutsuvad mind neegriks ning on rikkunud minu õigusi. - Olen kirjutanud Tartu Vangla direktorile valvurite vastu 20 kaebust, aga vastuseid ei ole saanud! Sest mustanahalistel puuduvad Eestis igasugused õigused. Ja valvurid käituvad minuga endiselt rassistlikult, solvavad mind, ei austa mind, kutsuvad mind neegriks ning jätavad mind toidust ilma. Ja seda kõike üksnes seepärast, et olen mustanahaline. Ma olen inimene nagu teiegi. - Näiteks 20.12.2022 kella 08:05 ajal hommmikul viibisin ma karistuskambris. Valvurid soovisid, et paneksin käed selja taha, et minu käed ilma igasuguse põhjuseta raudu panna. Ma keeldusin, sest minu vasak käsi oli haige ja ühtlasi oli näha, et minu käel on olnud varasem vigastus. Palusin neil panna käerauad eestpoolt, kuid nad keeldusid seda tegemast, sest olen mustanahaline. - Vanglaametnikud kasutasid minu vastu vägivalda. Nad lõid mind korduvalt näkku ja erinevatesse kehapiirkondadesse. Kohal viibis neli valvurit. Üks neist haaras minu kaelast, teine minu paremast käest ja kolmas minu vasakust käest ning nad hakkasid mind kõvasti peksma. Olin neile öelnud, et mu käsi on vigasttaud. Üks valvuritest lõi mind parema jalaga kehapiirkonda, mille järgselt kukkusin kambri põrandale ning minu ninast ja paremast käest tuli verd. Nad panid mu käed selja tagant raudu ja vedsid mind põrandal lohistades kambri ukseni. Ma lamasin põrandal ilma arstiabita kaks tundi. Tartu Vangla valvurid põhjustasid mulle füüsilist valu ja kehavigastuse, vigastasid minu paremat kätt, tegid minu kahele käele ja kaelapiirkonnale haiget. Samuti sain pähe muhu ja tundsin valu kehas. Seega panid nad toime karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, teise inimese tervise kahjustamise, mis põhjustas mulle valu. Valvurid lõid ja ründasid mind ilma põhjuseta lihtsalt seepärast, et olen mustanahaline.

08.12.2023.a kohtuistungil viimases sõnas (V, 126-131) oli süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman seisukohal, et 20.12.2022.a ja 23.12.2022.a intsidente tuleb koos käsitleda, ta keeldus neil hommikustel loendustel käeraudade selja taha panemisest ja soovis nende ette panemist, kuna tema vasakul käel on vana vigastus, mis tegi haiget, andis tunda ja ei lasknud magada, selle vigastuse sai Sudaanis sõja ajal. 08.12.2023.a antud viimases sõnas demonstreeris süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman enda ühe käe käsivart, intensiivselt seda kohtule ja teistele näidates ning nõudes, et ka kohus seda vaataks (V, 129). Süüdistatav paljastas enda käsivarre kuni küünarnukini ja näitas selle sisekülge, mis oli vigastuste ja armideta. Kohtulaua tagant ei täheldanud kohtunik Heli Sillaots, et süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani näidatud käel, käevarrel oleks mõnda vigastust näha (V, 129). Kohtunik Heli Sillaots nägi, et käel, käevarrel, mida süüdistatav näitas, pole näha ühtegi vigastust, armi jmt. Vähemasti kohtulaua tagant polnud kohtunik Heli Sillaotsal võimalik täheldada ja näha, et süüdistatava poolt näidatud käel oleks ühtegi vigastust, kahjustust, armi jmt (V, 129). Süüdistatava käsi oli terve ja vigastusteta.

Sellele, et tegelikkuses polnud kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil 20. ja 23.12.2022.a kätel selliseid vigastusi, mis takistanuks tal käsi selja taga hoidmast, viitab ka 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) nähtuv selle kohta, et mõned päevad varem, s.o 14.12.2022.a, kasutas ta kaaskinnipeetava L. R. suhtes füüsilist vägivalda mõlema käega, seistes pesuruumi ukseavas L. R. ees ja püüdes tal kogu enda kehaga ja kätega vastu seistes takistada pesuruumist väljumist ning kui L. R. õnnestus ennast ikkagi jõuga pesuruumist välja koridori saada, jätkas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kaaskinnipeetava L. R. suhtes füüsilise jõu kasutamist, lüües seejuures L. R. rusikatega nii parema käega kui ka vasaku käega pea ja keha piirkonda. 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) ei nähtu kuskilt, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman oleks ühel või teisel moel kuidagi enda kätest ühte hoidnud ja seda teise käega võrreldes kuidagi vältinud L. R. suhtes füüsilise vägivalla kasutamisel. Pigem nähtub 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13), et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kasutas kaaskinnipeetavat L. R. intensiivselt füüsilise vägivallaga rünnates enda mõlemat kätt. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil polnud

Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt paigaldas ta kinnipeetavale Uthmanile käerauad. Käeraudade paigaldamise protsessis oli kinnipeetav Uthman väga äge, väljendas end inglise keeles, et tapab meid kõiki ära. Uthman kasutas väga palju ka Ftähega sõnu. Rassismi peale rõhus. Ütles korduvalt ja korduvalt, et tapab ära ja fak ju („fuck you“). Oli selline väga äge. Ütles seda 3-4 korda vähemalt. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt karjus Uthman nende peale, oli kõvasti ägestunud. Said aru, et Uthman ütles seda neile kõigile, kes nad seal ruumis olid. Pärast käeraudade Uthmanile paigaldamist kontrollisid kambri korrasolekut. Läbi toiduluugi eemaldasid Uthmanilt käerauad. Kambrist lahkumise ajal ja käeraudade ära võtmise ajal kinnipeetav Uthman „saatis valvureid igale poole“. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt oli ta sellel päeval samal korrusel tööl ja puutus kinnipeetava Uthmaniga kokku ka siis, kui tuli meedik D. Š.. Kuna kinnipeetav Uthman osutas vastupanu käeraudade paigaldamisel, siis lasi meedikul tulla ja ta üle vaadata. Meedik ei tuvastanud Uthmanil midagi. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt tundis ta ennast ohustatuna, kui Uthman kambris lausus sõnad, et tapab nad kõik ära. Uthmanil oli võimalus neile füüsilist valu põhjustada või neid ära tappa tema kambrisse sisenemise ajal. Üritasid viisakalt Uthmanile selgitada enda käitumist. Kui Uthmanil ei olnud raudu peal, siis ta oleks saanud rünnata. Kui Uthman hakkas kambris nende poole liikuma, siis suunasid Uthmani akna poole, kilbiga, et saaksid talle paigaldada käerauad. Selle käigus Uthman tõstis käsi üles. Vehkis nendega. Uthman ägestus. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt saatis hirm Uthmani poolt öeldu osas teda mitte ainult sellel päeval, vaid ka hiljem. Edasiselt Uthmaniga kokku puutudes, kinnipeetav kohe kui näeb, ägestub. Kinnipeetav Uthman on valvureid solvanud ja süüdistanud rassismis. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt on selliseid konflikte loenduse läbiviimisel kinnipeetava Uthmaniga veel toimunud. Uthman hakkas vaidlema käeraudadega seoses. Edaspidi seisis Uthman näoga, käed seljal, keegi läks kilbiga sisse, said teostada loenduse. Loenduse ajal on Uthman ähvardanud ka vanglaametnik G. K.. Kinnipeetav Uthman ütles, et kas arvab, et G. on temast kõvem mees, aga nuga on temast tugevam. Uthman ütles seda inglise keeles. See oli suunatud G. K.. See toimus mõni päev peale esimest konflikti. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt oli kinnipeetav Uthman nende üksuses kokku natuke üle kuu. Vanglaametnik G. K. ähvardamine toimus hommikuse loenduse ajal. Kella 8 paiku. 8 läbi. Seal juures viibis vanglaametnik valvur E. S.. G. ütles, kas kuulsite. Kannatanu E.-L. V. ütluste kohaselt vastas ta, et jah kuulis. Ka selle loenduse ajal oli vaja Uthmanile käeraudu paigaldada. Uthman ei lasknud seda. Jälle kasutati kilpi ja kinnipeetav Uthman fikseeriti kilbiga. Siis tegid kambri kontrolli. Loenduse ajal vaadatakse, et kõik oleks ühes tükis. G. K. võttis kinnipeetava Uthmani öeldut kui ähvardust. G. K. ütles seda neile. Kannatanu E.-L. V. iseloomustas kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit enda ütlustes (V, 43-48; II, 135-136) kui alguses vaikset kinnipeetavat, küsis, kas vahetusjalatseid saab. Andis. Kannatanu E.-L. V. ütluste kohaselt peale seda konflikti kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman teda pidevalt solvas, oli ägeda loomuga ja tige tema peale. Kinnipeetav Uthmanil oli päris palju konflikte ka teiste kinnipeetavatega. Rassismi küsimuses. Kaklused. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt tundis ta ennast kinnipeetava Uthmani ähvardusest ohustanuna, kuna teadis, et Uthman on teistega ettearvamatu käitumisega. Kannatanu E.-L. V. ütluste (V, 43-48; II, 135-136) kohaselt oli Uthman lukukambris. See tähendab, et ta on teistest eraldatud. Lukustatud oma kambrisse. Kinnipeetavaid määratakse lukukambrisse, kui tal on olnud konflikte teiste kinnipeetavatega.

Kannatanu E.-L. V. ütlustega (V, 43-48; II, 135-136) on kooskõlas kannatanu G. K. ütlused

(V, 6, 51-58).

Kannatanu G. K. ́i kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu (V, 6, 51-58) kohaselt töötab ta Tartu Vanglas vanemvalvurina. Teab kinnipeetavaid L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthmanit tööalaselt. Vanglas on töötanud üle 14 aasta. Tööülesanneteks on järelevalve teostamine kinnipeetavate üle, lisaks sellised toimingud nagu kooli saatmised, kokkusaamiste korraldamine, toidu jagamine, jalutamise korraldamine, vahetuse vastuvõtmine. See on laialivalguv. Tööülesanded tulevad ametijuhendist ja õigusaktidest. Vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri ja vangla kodukord. Tööülesannete täitmine eeldab kinnipeetavatega vahetut kokkupuutumist. Loendusel kontrollitakse, kas kamber on korras, midagi katki ei ole, kas kinnipeetav on korras, kas kinnipeetav on terve, ega ta ennast vigastanud ei ole. Tööülesannete täitmise raames on kokku puutunud ka kinnipeetava Uthmaniga. Eelmise aasta lõpus, detsembrikuu teises pooles. Kinnipeetavale Uthmanile olid määratud käerauad, kuna ta on ohtlik ametnikele. Lukukamber on eraldatud kamber. Seda kohaldatakse julgeoleku abinõuna, mille käigus piiratakse kinnipeetavatee liikumist, koolides, huvitegevuses osalemiseks piirangud, piiratakse sektoris liikumist, spordisaali ei lubata. Käerauad lisaks. Lukukambris võidakse isikule panna käerauad ametnikega kokkupuutel. Kambrist väljas liikudes. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt on ta teinud kinnipeetavale Uthmanile hommikusi loendusi ja selle käigus on toimunud verbaalseid konflikte. Detsembri lõpupoole hommikusel loendusel keeldus kinnipeetav Uthman käeraudade paigaldamisest. Uthman soovis, et käerauad paigaldatakse talle ette. Turvakaalutlustel ei ole see otstarbekas. Uthmanil ravimeid ka võtta ei olnud. Paigaldasid Uthmanile selja taha käerauad. See toimus 20.12.2022.a kella 08:15 ajal. Kinnipeetav Uthman paiknes tookord kambris 2018 sektoris E-5. Uthman oli kambris üksinda. Loendust teostas koos E.-L. V. ja A. M.. E.-L. V. oli vanemvalvur. A. M. oli valvur. Kinnipeetav Uthman ei lasknud endale käeraudasid selja taha paigaldada. Kui on arsti ettekirjutus, et selja taha ei tohi panna käsi, siis paigutatakse käerauad ette ja kui ravimeid vaja anda, aga kinnipeetava Uthmani puhul seda ei olnud. Uthmanil ei olnud sellekohast arstitõendit, mida sai eelnevalt kontrollitud. Kui käerauad on ette paigaldatud, siis isikul ikkagi säilib vastupanu ja rünnakuvõime. Kui käerauad on selja taha pandud, siis on vastupanu ja rünnakuvõime oluliselt väiksem. Uthman alguses vaidles vastu, et tal on arstitõend. Kordasid kinnipeetavale Uthmanile, et on kontrollinud, et Uthmanil ei ole arstitõendit ja andsid uuesti Uthmanile korralduse. Selle peale kinnipeetav Uthman liikus aknatrelli juurde. Hoiatasid Uthmanit, et kui ta keeldub käeraudade paigaldamisest selja taha, siis tulevad kambrisse ja vajadusel paigaldavad jõuga. Uthman ütles selle peale, et tulge siis. Ta ütles seda inglise keeles. Uthman korraldust ei täitnud. Hoiatasid Uthmanit jõu kasutamisest. Eelnevalt kaitsekilp oli ukse juurde toodud. Sisenesid kilbiga kambrisse. Uthmanile anti korraldus näoga akna poole pöörata. Toimus vaidlus. Kinnipeetav rääkis, et temal käed haiged, et selja taha ei tohi panna. Hakkas kätega vehkima. Fikseerisid Uthmanil käed. Tõlgendasid Uthmani kätega vehkimist rünnakuna. Uthmani käed läksid kilbi vastu. Kinnipeetav Uthman osutas vastupanu käeraudade paigaldamisel. Fikseerisid Uthmani ja paigaldasid talle käerauad. Käerauad paigaldas E.-L. V.. Käeraudade paigaldamise käigus Uthman lubas neid kõiki ära tappa. Kui Uthmanil käsi fikseerisid. Uthman karjus, et tapab neid kõiki ära, inglise keeles. Sai aru, et see ähvardus oli suunatud neile kolmele. Uthman ütles seda ähvardust kahel- kolmel korral. Lisaks nimetas Uthman E.-L. V. bitšiks. Kinnipeetava Uthmani ähvardus oli tõsiselt võetav. Kui Uthman oleks vabaks pääsenud, siis ei oleks vastupanu olnud ainult passiivne. Kui käerauad said Uthmanile ära paigaldatud, siis kontrollisid kambri seisukorda. Väljusid kambrist ja võtsid Uthmanilt käerauad ära. Pärast käeraudade eemaldamist Uthman lubas kõik uuesti ära tappa. Uthman ähvardas ilmselt sellepärast, et ta ei saanud seda, mida tahtis. Uthman tahtis, et käerauad paigaldataks talle ette.

Kannatanu G. K. ütlustest (V, 6, 51-58) nähtub, et kui valvur annab korralduse ja kui seda ei täideta, siis kordavad korraldust. Käeraudade paigalduseks annab valvur korralduse, et ukse juurde, pööra selg. Teine kord kordavad ka korraldust, aga harva. Pärast seda sündmust küsiti meedikult uuesti üle, kas näidustus käeraudade ette paigaldamiseks oli olemas. Öeldi endiselt, et ei ole. Meedik vaatas üle ka veel ja näidustust polnud. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt on loenduste ajal veel üks sarnane olukord ette tulnud Uthmaniga. 23.12.2022.a kella 08:12 ajal. Uthman viibis tol hetkel kambris 2018. Samas kambris. Uthman ei olnud nõus käeraudade paigaldamisega selja taha. Korduvalt andsid korraldusi, hoiatasid jõu kasutamise eest, sisenesid kilbiga kambrisse. Kinnipeetav seisis näoga akna poole, korra vaatas ümber. Ütles: „you think you are big and strong, knife is stronger you“ („sa arvad, et oled suur ja tugev, aga nuga on tugevam“). Tõlgendas seda, et kinnipeetaval võib olla nuga. Liikusid kinnipeetava juurde kiiremini. Surusid kinnipeetava vastu akent. Paigaldasid Uthmanile käerauad. Nuga Uthmanil ei olnud. Vaatasid kambri üle, et Uthmanil keelatud esemeid, terariistu ei oleks ja kamber korras oleks. Väljusid kambrist. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt oli ta koos E. S. ja E.-L. V. Sai kinnipeetava inglise keeles öeldud lausest aru: „Sa arvad, et sa oled tugev, aga nuga on tugevam kui sina.“ Otsetõlkes. Sai sellest aru kui ähvardusest, tapmise ähvardusest. Uthman oli seda öeldes ärritunud, agressiivne. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt oli see kinnipeetava Uthmani ähvardus suunatud talle. Uthman nägi teda kilbi tagant. Eelnevalt Uthman kellelegi midagi ei rääkinud. Kannatanu G. K. ütluste kohaselt ütles Uthman talle selle lause, kui teda nägi. Sellel ajahetkel, kui Uthman seda ähvardust ütles, ei olnud kindlat teadmist sellest, et Uthman reaalset ohtu ei põhjusta. Vangivalvur peab sellises olukorras ohu elimineerima, kui on mingi oht, hetkel oligi. Liikusid lähemale, et veenduda, et Uthmanil käes midagi ei ole, surusid ta vastu seina või akna trelle. Fikseerisid ära kilbiga. Teised tulid kõrvalt ja paigaldasid Uthmanile käerauad. Kontrollisid kambrit. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt ei olnud tal sel hetkel, kui Uthman selle lause ütles, teadmist, et Uthmanil relva või nuga ei ole. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt vaatas Uthman sellel hetkel, kui selle lause ütles, tema peale. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt läks ta peale loendust koju magama. Kannatanu G. K. ütluste kohaselt eemaldasid nad Uthmanilt käerauad. Meedik vaatas Uthmani üle. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt on kinnipeetav Uthman peale seda sündmust agressiivselt käitunud, solvunud. Kui loendust teeb, siis Uthman reaalselt solvab. Ähvardab. Käitub agressiivselt. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt oli tal 20.12.2022.a juhtumi juures reaalne hirm, et Uthman võib sõnalise ähvarduse täide viia. Eeldas, et Uthman võib ka 23.12.2022. a ähvarduse täide viia. Need kaks sündmust on muutnud ettevaatlikuks. Näiteks kambrist väljudes tihti selga ei pööra, koguaeg peab olema silmside Uthmaniga, et jõuaks reageerida. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt teab ta, et kinnipeetaval Uthmanil on olnud teiste kinnipeetavatega konflikte. Ühte kaklust teab. Täpselt ei mäleta neid asju. Osa oli enne ja osa pärast seda sündmust. Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt oli ta 2022.a detsembris sündmuste toimumise ajal teadlik sellest, et Uthmanil oli ka varem konflikte olnud. See tegi kindlasti ettevaatlikumaks. Kui kinnipeetavale Uthmanile midagi ei meeldi, siis ta käitub elavalt, häälekalt ja agressiivselt. Eelaimdust tema suhtes ei ole. Aga kui karjub ja nõuab oma õigust taga, siis teie ilmselt astuks ka sammu tagasi – ettevaatlikuks teeb ikkagi. Kannatanu G. K. hinnangul oli kinnipeetav Uthman teda ähvardades suuteline oma ähvardused täide viima.

Kannatanu G. K. ütluste (V, 6, 51-58) kohaselt, kui Uthmanile midagi vastumeelt on, siis üldjuhul Uthman tõstab häält, käitub agressiivselt - tihtipeale vehib kätega, mis on ohumärk, kunagi ei tea, kuna rünnakuks võib minna. Nõuab enda õigust, isegi kui talle on rahulikult vanglaametnike poolt ära seletanud, et see kuidagi ei sobi - see asi, mida ta soovib. Kannatanute E.-L. V. (V, 43-48; II, 135-136) ja G. K. ütlustega (V, 6, 51-58) on kooskõlas kannatanu A. M. ütlused (V, 7, 58-64). Kannatanu A. M. kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu (V, 7, 58-64) kohaselt töötab ta Tartu Vanglas IV üksuses valvurina. Teab kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit ainult tööalaselt. Kannatanut L. R. ei tea üldse. Tartu Vanglas on töötanud alates 06.02.2023, kui praktika lõppes ja läks sinna ametlikult tööle. Praktika oli ka Tartu Vanglas IV üksuses, 2022.a oktoober kuni 2023.a jaanuar. Praktika juhendajaks oli määratud E.-L. V. Igapäevaseid ülesandeid täitis juhendaja juuresolekul. Praktika käigus puutus igapäevaselt kokku kinnipeetavatega. Praktikal olles pidi töös juhinduma õigusaktidest. Vangistusseadus, vangla kodukord, järelevalve korraldus vanglas. 5-6 tükki. IV üksus valdavalt tegeleb seksuaalkurjategijatega, on sellise suunitlusega. Praktikal osales juhendaja ülesandel ka loendustel. Loendustel vaadatakse üle kõik kambrid, kus kinnipeetav sees viibib, vaadatakse üle kambri sisu, et kõik oleks korras, omal kohal. Kontrollitakse kinnipeetava tervislikku seisundit. Kinnipeetav peab seisma ja vaadatakse talle otsa, et kinnipeetaval ei oleks mingisuguseid verevalumeid. Tihtipeale küsitakse, kas kõik on korras. Selline ülevaatlik ringkäik. On loendust teostanud ka Uthmani kambris. Olid loendust tegemas kolmekesi, ta ise koos E.-L. V. ja G. K.. Hommikuse loenduse ajal, peale kella 8 hommikul. Uthmani kamber paiknes E-5 osakonnas. Uthman paiknes kambris üksinda. Kellegagi kambrit ei jaganud. Uthmanile olid käerauad määratud. Käerauad paigaldatakse kinnipeetavale selja taha, kui ei ole meditsiinilist näidustust panna need ette. Hakkasid loendust tegema. Luuki lahti tehes saigi antud mitu korda korraldus, et käed tuleb selja taha panna. Uthman soovis, et käerauad talle ette panna. Siis sai Uthmanile korduvalt selgitatud, et tal ei ole meditsiinilist näidustust ja kätel ei paistnud ka midagi nagu viga olevat. Siis sai Uthmanile veel korduvalt selgitatud, aga kinnipeetav ütles, et tehke mis vaja. Repliik oli inglise keeles, et tehke mis vaja teha. Seda lausudes ta endale käeraudu peale panna ei lasknud. Läksid võtsid kaitsekilbi, kilbi varjus sisenesid Uthmani kambrisse, andes jätkuvalt korraldusi, et kinnipeetav näoga seina poole pööraks ja käed selja taha paneks, seda Uthman ei teinud. Kilbi võtsid enda kaitseks, kuna käeraudu ei olnud Uthmanile paigaldatud ja kinnipeetav oli ohtlik. Kilbi varjust korraldusi andes suunasid kinnipeetava seina äärde, andsid korralduse näoga seina poole pöörata, kinnipeetav Uthman seda korraldust ei täitnud. Kilbiga kambrisse sisenemise ajal vehkis kinnipeetav Uthman kätega, sõimas ja ütles, et olete rassistid. Kinnipeetava Uthmaniga suhtlesid inglise keeles. Käeraudade paigaldamise ajal kinnipeetav Uthman sõimas rassistideks ja ütles „I will kill you all“ („ma tapan teid“), mis oli tapmisähvardus. Kannatanu A. M. ütluste (V, 7, 58-64) kohaselt räägib ta inglise keelt ja sai sellest ingliskeelsest väljendist aru. Kinnipeetav Uthman ütles seda mitu korda. See oli suunatud kõigile valvuritele. Ilmselt oli kinnipeetav Uthman nende teguviisist väga ärritunud. Kuna olid mitmekesi, siis otsest surmahirmu ei olnud. Ähvardus mõjus väga siiralt, selline pilk, see hääletoon ja olek oli selline. Uthmanile paigaldati käerauad selja taha. Selle intsidendi ajal oli kinnipeetav Uthman kuri ja vihane. Kui said Uthmanile käerauad peale, siis viisid loenduse lõpuni. Kambri seisukorra vaatasid üle. Vaatasid kinnipeetava üle. Said teda ligemalt näha. Viisid loenduse läbi. Eemaldasid luugi kaudu kinnipeetavalt Uthmanilt käerauad. Kannatanu A. M. ütluste (V, 7, 58-64) kohaselt puutus ta samal päeval kinnipeetava Uthmaniga kokku ringkäiku E-5 osakonnas tehes, kui kontrolli käigus vaatas kõikidest kambri

luugiavadest sisse. Uthman nägi seda vaatamist ja ütles siis uuesti „I will kill you all“ („ma tapan teid“). Võttis seda ka ähvardavalt. Kannatanu A. M. ütluste (V, 7, 58-64) kohaselt ei olnud ta ennem seda intsidenti varasemalt kinnipeetava Uthmaniga kokku puutunud. On kuulnud, et Uthmanil on vanglas viibides kaklusi olnud. Süvitsi ei tea, kellega ja miks. Kannatanu A. M. ütluste (V, 7, 58-64) kohaselt oli sündmus 20.12.2022.a. Võttis Uthmani ähvardust tõsiselt. See tekitas hirmu ja põhjustas ettevaatlikkust. Kannatanute E.-L. V. (V, 43-48; II, 135-136), G. K. (V, 6, 51-58) ja A. M. (V, 7, 58-64) ütlustega on kooskõlas tunnistaja E. S. ütlused (V, 9, 73-77). E. S. oli Tartu Vanglas praktikal 2022.a novembrist kuni 2023.a jaanuar. 14.10.2022.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 3-2/468 määrati E. S. alates 21.11.2022 – 13.01.2023 praktikandi ametikohale ja tema juhendajaks määrati IV üksuse vanemvalvur E.-L. V. (IV, 34-35). Praktika järgselt jäi E. S. Tartu Vanglasse valvurina tööle. Tunnistaja E. S. kohtuistungil 09.10.2023.a avaldatu (V, 9, 73-77) kohaselt töötab ta Tartu Vanglas valvurina. Teab kinnipeetavaid L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthmanit tööalaselt. Tööülesanneteks on kinnipeetavate järelevalve, saatmised. Tööülesannete täitmisel puutub kinnipeetavatega kokku. Tööülesandeid täidab koos meekonnaga ja osasid ka üksinda. Tööala määratakse tavaliselt päeva alguses. Tööülesandeks on ka loenduste tegemine. Loendusi viiakse läbi hommikul kella 8-st ja õhtuti kella 8-st. Loendusel kontrollivad kambri seisundit, et oleks korras, et midagi ei oleks katki, et kinnipeetavad oleks terved, tervislikku seisundit. Loendust teostavad tavaliselt kaks valvurit. Loenduse käigus on kokku puutunud kinnipeetava Uthmaniga. Loenduste käigus tal endal kinnipeetava Uthmaniga konflikti pole olnud, konflikt on Uthmanil olnud kolleeg G. K.. See toimus 2022.a detsembris. Hommikuse loenduse ajal. Viiendas sektsioonis. Uthman viibis kambris nr 2018, üksinda. Lukukambris. Lukukamber tähendab, et oled teistest kinnipeetavatest eraldatud. Nende kamber on koguaeg lukus. Kambrist väljas ei käi. Uthman viibis lukukambris seoses kaklusega S-majas. Teab, et see kaklus toimus kinnipeetava R. Rohkem ei tea. Uthmanile oli määratud täiendavate julgeolekuabinõudena käerauad. Lukukambris kinnipeetav ei pea kogu aeg käeraudades viibima. Käeraudu peab kasutama siis, kui ametnikud sisenevad lukukambrisse. Käerauad paigaldatakse nii ette kui ka selja taha. Kinnipeetavale Uthmanile tuli loenduse tegemisel paigaldada käerauad. Kinnipeetavale Uthmanile ei saanudki käeraudu paigaldada, sest ta ei lasknud. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt andsid nad Uthmanile korralduse lasta endale käerauad paigaldada. Selle korralduse andis G. K. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt paigaldatakse käerauad kinnise kambriukse kaudu, ukses on luuk, luuk tehakse lahti, kinnipeetav paneb käed luugi peale, paigutab käed, talle pannakse käerauad, luuk pannakse kinni ja sisenetakse kambrisse. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt kinnipeetav Uthman sellele korraldusele lasta endale käerauad paigaldada, ei allunud, ta ei pannud käsi luugi peale. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt läksid nad siis kilbi järgi ja sisenesid kambrisse kilbiga. Kilbi järgi läksid, et tagada enda turvalisus. Kambrisse sisenemise käigus Uthman ütles G. K. inglise keeles, et sa arvad, et sa oled suur ja tugev, aga mina noaga olen tugevam. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt oskab ta inglise keelt ja sai aru, mida kinnipeetava Uthmani öeldu tähendas. Kinnipeetava Uthmani öeldu oli suunatud G. K.. Sai sellest aru, kuna Uthman vaatas seda öeldes G. K. otsa. Edasi lõpetasid vaikselt loenduse ja läksid kambrist välja. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt ei vastanud nad selle peale kinnipeetavale Uthmanile midagi. Selle lause ütlemise ajal seisis G. K. kilbiga kinnipeetava Uthmani kõrval. Kinnipeetava näoilme tundus agressiivne ja tema ähvardus reaalne. Pärast seda juhtumit

tehti Uthmani kambri täiendav kontroll, tuli korraldus kinnipeetava kambrist võtta ära kõik metallesemed. On olnud juhtumeid, kus kinnipeetav on teritanud lusikaid. Kinnipeetava Uthmani arvates oli temalt metallesemete äravõtmine ebaseaduslik. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt kasutas G. K. kinnipeetava Uthmani suhtes enne seda juhtumit jõudu tööülesannete täitmisega seoses, aga ei mäleta, mis põhjusel. Pärast seda jõu kasutamist ei olnud G. K. midagi kinnipeetava vastu, aga tundus, et kinnipeetav Uthman hakkas peale seda kandma G. K. suhtes viha. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt on kinnipeetav Uthman sõimanud teisi vanglaametnikke. Põhjust ei oska öelda. See toimus samamoodi loenduste ajal. Need on seotud vanglaametnike tööülesannete täitmisega. Teiste kinnipeetavatega ei ole Uthmanil väga head suhted. Uthmani arvates toidujagajad ei pannud talle piisavalt süüa. Tunnistaja E. S. ütluste (V, 9, 73-77) kohaselt pole tal olnud kinnipeetava Uthmaniga pärast seda juhtumit konflikte. Eeltoodud kannatanute E.-L. V. (V, 43-48; II, 135-136), G. K. ́i (V, 6, 51-58) ja A. M. (V, 7, 58-64) ning tunnistaja E. S. (V, 9, 73-77) omavahel kooskõlas olevate ütlustega on veenvalt tõendatud, et lukustatud kambris viibiv kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ei allunud

18.01.2023 noomitus, ebaviisakas käitumine 26.01.2023 noomitus, ebatsensuursed väljendid 26.01.2023 noomitus, allumatus 26.01.2023 noomitus, ebatsensuursed väljendid 26.01.2023 noomitus, allumatus 26.01.2023 noomitus, allumatus 10.02.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 3 kuud), allumatus 13.02.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 3 kuud), ebatsensuursed, ähvardavad ja laimavad väljendid 20.02.2023 noomitus, ebaviisakas käitumine 22.02.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 2 kuud), ebaviisakas käitumine 03.04.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 2 kuud), ähvardav käitumine ametnikega 26.05.2023 kartserisse paigutamine (3 ööpäeva), ebaviisakas käitumine See, et kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile oli omane vanglas kehtivat korda eirav käitumine, nähtub ka kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani soovil 17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokolli (IV, 56-62) juurde võetud lisadest (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86):  10.08.2022.a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade – jäeti alustamata kriminaalmenetlus selles, et 29.07.2022 kella 11:07 paiku tiris kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kinnipeetavat L. R. särgi käisest eluosakonna pesuruumist välja osakonna trelluste juurde, millise tegevuse tagajärjel tuvastati L. R. tervisekahjustused (IV, 63-64)  29.07.2022.a Tartu Vangla käskkiri Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes julgeolekuabinõude kohaldamiseks seoses 29.07.2022.a kella 11:07 ajal toimunuga

(IV, 65-66).

See, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kaldub eirama vanglas kehtivat korda, nähtub ka kohtuistungil 26.10.2023.a süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani taotlusel (V, 106-109) vastu võetust (IV, 135-171):  14.03.2023.a Tartu Vangla üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 650022000144, millega Muhammad Ibrahim Uthmanit karistati KarS § 275 lg 1 (võimuesindaja solvamine) alusel 100 trahviühikuga, so 400 euroga selle eest, et ta 22.11.2022.a, 30.11.2022.a, 20.12.2022.a, 28.12.2022.a, 09.01.2023.a, 16.01.2023, 21.01.2023 solvas vangivalvurite ja inspektor-kontaktisiku au ja väärikust neile solvavate väljendite ütlemisega ja ühte vangivalvurit viskas toidukausiga, milles oli salat, ja mis tabas valvuri kätt (IV, 135-137)  07.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 10.01.2023.a hommikusel loendusel ei tulnud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman käeraudade panekuks toiduluugi juurde ning korraldustele ei allunud (IV, 138)  12.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et: - 20.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, pöörata ümber käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140) - 21.12.2022.a õhtusel loendusel keeldus kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman käeraudade selja taha paigaldamisest (IV, 139-140)

-









 

  

22.12.2022.a hommikusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, minna käeraudade seljale paigaldamiseks kambriluugi juurde (IV, 139-140) - 23.12.2022.a kella 14:40 ajal ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde ja pöörata selg käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140) - 26.12.2022.a hommikusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde ja pöörata selg käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140) 23.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et: - 29.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 141-142) - 30.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks ning korraldusele ei allunud (IV, 141-142) - 03.01.2023.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 141-142) 10.02.2023.a Tartu Vangla käskkiri kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile distsiplinaarkaristuse määramise kohta seoses allumatusega – karistati kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga selle eest, et 10.01.2023.a hommikusel loendusel ei tulnud kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 143-144) 11.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 21.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, karjudes inglise keeles, sealjuures kasutas ka ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid ja lõi korduvalt vastu kambri ust (IV, 145) 16.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 27.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, karjudes inglise keeles, sealjuures kasutas ka ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid (IV, 146-147) 24.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 27.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, öeldes ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid (IV, 148-149) 07.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 16.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ärritus ja hakkas valjuhäälselt inglise keeles laimama nii temaga suhtlevat vanglaametnikku kui ka teisi vanglaametnikke, öeldes seejuures ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid ning lüües enda käega laual olevad esemed kabriluugi suunas, mis tabasid kambri ust, kuid vanglaametnik nendega pihta ei saanud, kuna jõudis enne kaambriluugi sulgeda (IV, 150-151) 20.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 22.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kasutas toidujagamise ajal inglise keeles ebatsensuurset väljendit (IV, 152-153) 15.09.2023.a üksuse juhi A. M. kinnitusega väljavõte Muhammad Ibrahim Uthmani kantud kartserite ja täitmisele pööramata kartserite kohta – 2023.a alguses määratud 4 kartserit kandis ära 2023.a septembris, täitmisele pööramata on 3 kartserit (IV, 159) 12.10.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 30.09.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman viskas toidujagamise ajal toidujagajat väljaheitega ning ähvardas ta ära tappa (IV, 166-167)



30.07.2023.a vangivalvuri ettekanne Tartu Vangla direktorile selle kohta, et 30.07.2023.a sõnelesid omavahel kinnipeetavad Muhammad Ibrahim Uthman ja Ü. T. ja tõstsid selle käigus häält ning karjusid lõpuks vastastikku üksteise peale rassistlikke väljendeid ja läksid rinnakuti vastamisi, kuid nad jõuti valvurite poolt ära lahutada, mõlemad kinnipeetavad olid väga ärritunud (IV, 168)

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile on omane vanglas kehtivale korrale allumatus. Selles valguses pole kohtu jaoks vähimalgi määral veenvad ja usutavad kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani 17.02.2023.a ütlustes väidetu selle kohta, et ta ei ole kahtlustuses nimetatud ingliskeelseid ähvardusi 20. ja 23.12.2022.a hommikuste loenduste ajal valvuritele öelnud, ta pole vangalaametnikega suheldes kahtlustuses kajastatud väljendeid öelnud ja neid tapmisega ja vägivallaga ähvardanud. Kokkuvõtvalt - kuna kohtul on põhjendatud alus Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste tõele vastavuses kahelda, siis rajab kohus otsuse ülejäänud omavahel koskõlas olevatele tõenditele ning osas, millises Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale.

Tahtlikult vanglaametnike suhtes 20. ja 23.12.2022.a vägivalla toimepanemine KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman pani 20. ja 23.12.2022.a hommikustel loendustel vangivalvurite suhtes psüühilise vägivalla kasutamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman, osutades 20. ja 23.12.2022.a hommikustel loendustel valvuritele talle käeraudade selja taha paigaldamisel tugevalt füüsilist vastupanu ja öeldes samal ajal ärritunult, agressiivsena ja vihasena valvuritele „fuck you, I will kill you all“ („minge perse, ma tapan teid kõik“) ja „I will kill you“ („ma tapan teid“) ning „you think you are big and strong, knife is stronger“ („sa arvad, et oled suur ja tugev, aga nuga on tugevam“), pidi vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et vanglaametnikud peavad neid ähvardusi reaalseteks ja kardavad, et võimaluse avanedes viib kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman enda ähvardused täide. Puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Kohus ei tuvastanud kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kvalifikatsioon Vähemalt kaudse tahtlusega korduvalt, s.o 20. ja 23.12.2022.a hommikustel loendustel, kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt vangivalvuritele kui võimuesindajatele vägivallaähvarduste ütlemine, lubades nad ära tappa, kuulub kvalifitseerimisele KarS 274 lg 2 p 3 järgi. 09.05.2023 KELLA 11-12 VAHEL JA PÄRASTLÕUNAL VÄGIVALLA TOIMEPANEMINE

VÕIMUESINDAJATE M. S. JA A. R. VASTU

Kuigi Muhammad Ibrahim Uthman ei ole ennast süüdistustes 09.05.2023.a kella 11:40 ja kella 13:30 paiku vägivalla toimepanemises vanglaametnike M. S. ja A. R. vastu süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul need süüdistused veenvalt tõendatud selles, et Tartu Vanglas karistust kandev kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman: - 09.05.2023 kella 11-12 vahel ähvardas süüdimõistetute eluhoone Võru poolses jalutusaedikus ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M. S. tapmisega, öeldes talle korduvalt inglise keeles „I will kill you when I can“, „I will kill you motherfucker“ („ma tapan su, kui saan“, „ma tapan su, persevest“) ja „I will kill you bitch“ („ma tapan su, mõrd“). M. S. tundis hirmu ning võttis ähvardust reaalsena. - 09.05.2023 pärastlõunasel ajal esitas Tartu Vanglale kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kus ähvardas vanemvalvur M. S. (S.) ja inspektor-kontaktisik A. R. (R.) tapmisega, kirjutades mh „If I see tis son abitch M. S. around me or A. R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“ („Kui ma seda persevesti M. S. või A. R. enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“). M. S. sai kirjalikust ähvardamisest teadlikuks kannatanuna ülekuulamise käigus 09.05.2023 pärastlõunal. M. S. ja A. R. tundsid mõlemad hirmu ning võtsid ähvardust reaalsena.

Muhammad Ibrahim Uthman oli nii kohtueelses menetluses (IV, 78-81) kui ka kohtumenetluses pärast prokuröri avakõnet (V, 22) ja ka viimases sõnas seisukohal, et tema ka nendes süüdistustes süüdi ei ole. Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman ütluste andmisest (V, 99). Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana antud ütlused (IV, 56-62, 78-81). Kahtlustatavana ülekuulamisel Muhammad Ibrahim Uthman avaldas, et ei mäleta, mida on öelnud, oli pikalt lukukambris. Toimunu osas on Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused teravas vastuolus ülejäänud tõenditega, sealhulgas kannatanute M. S. (V, 8, 66-73) ja A. R. (V, 11, 82-88) ja tunnistaja A. H. ütlustega (V, 10, 78-81) ning 09.05.2023.a kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani inglise keeles käsitsi kirjas koostatud vastuväidetega Tartu Vanglale tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamise kohta (IV, 36; selle tõlge eesti keelde: IV, 37-38). Nende Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest üle jäävas osas omavahel kooskõlas olevate tõenditega ongi Muhammad Ibrahim Uthmani enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud ja tema süü süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi 09.05.2023.a toimepandus tõendatud. Vangivalvurist tunnistaja A. H. ütlustega (V, 10, 78-81) on tõendatud, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman oli juba 08.05.2023.a õhtuse loenduse ajal vangivalvuri M. S. suhtes agressiivselt meelestatud, kui kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ärritunult väljendas ennast valvuri M. S. suhtluses ebatsensuurselt ja üritas M. S. pliiatsite topsiga, milles pliiatsid olid sees, tabada. Tunnistaja A. H. (H.) ütlused (V, 10, 78-81) Tunnistaja A. H. kohtuistungil 09.10.2023.a avaldatu kohaselt (V, 10, 78-81) töötab ta Tartu Vanglas valvurina. Teab kinnipeetavaid L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthmanit tööalaselt. Tartu Vanglas on töötanud 4 aastat. Tööülesanneteks on kinnipeetavate seaduskuulekale teele juhatamine, nende üle järelevalve teostamine. Käib kinnipeetavate kambrite juures, vaatab, et neil oleks kõik korras, kontrollib tervislikku seisundit jne. Tööülesannete raames puutub igapäevaselt kinnipeetavatega vahetult kokku. Vahepeal täidab enda tööülesandeid ka üksinda - toidujagamisel, saatmistel. Tööülesandeks on ka loenduste läbiviimine. Loendusel kontrollitakse kinnipeetava tervislikku seisundit, vaadatakse kambri inventuuri üle, et see oleks ühes tükis. Loendused on 2 korda päevas. Vajadusel erakorralised loendused. Loendust tehakse minimaalselt kahekesi. On ka kinnipeetavale Uthmanile loendust teinud. Loenduste ajal on konfliktseid olukordi tekkinud vähe. Kinnipeetav Uthman arvab, et kõik on rassistid. See oli 08. mail 2023, peale kella 8 natuke, õhtune loendus, mida tegi koos M. S. ja V. Loendus toimus S-7 kambris 402, kus kinnipeetav Uthman viibis üksinda. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt läks ta Uthmani kambrisse sisse, kambriukse avas S.. Uthman oli agressiivne, aga seda vaid S. suhtes. Kambrisse sisenedes oli Uthman voodi ees. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt tuli kambrisse sisenemise ajal kinnipeetav Uthman tema poole ja proovis temast läbi pääseda, üritas saada S., et S. kakelda, Uthman oli niimoodi meelestatud. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt hoidis ta kinnipeetavat Uthmanit kätega rahulikult tagasi ja püüdsin teda maha rahustada. Uthman ütles sellel ajal korduvalt lauseid S. suunas. Umbkaudselt inglise keeles – ma teen seda, „motherfucker“ ja et ma ei karda sind – inglise keeles. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt oskab ta inglise keelt ja sai aru, mida Uthman rääkis. Sai aru, et Uthman ütles seda S., Uthman suunas oma käed S. suunas ja näitas sõrmedega tema poole. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt ütles ta kinnipeetavale Uthmanile, et ta rahuneks maha, et see ei ole seda

väärt. Seda ütles Uthmanile inglise keeles. Loendus sai tehtud. Vaikselt läksid voodi poole, veendus, et kamber on korras ja sai taganeda. Uthman oli sel hetkel voodi ees. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt hakkas ta kambrist välja taganema. Siis Uthman tegi kiire liigutuse laua peal oleva pliiatsite topsi poole ja üritas visata seda tema selja taha, Uthman proovis temast mööda visata, Uthman läks nagu kükakile, proovis mööda minna. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt ei sihtinud Uthman pliiatsite topsiga teda, aga sai Uthmani visatust sellega pihta. Pliiatsitopsis oli 5 või rohkem pliiatsit. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt ei tundnud ta Uthmani visatuga pihta saamisest valu. Pärast pliiatsite viskamist eemaldus ta Uthmanist ja kiiresti tõmbas ukse kinni. Pärast seda Uthman veel midagi karjus, aga ei mäleta, mida Uthman karjus. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt rääkis Uthman kambris sees agressiivselt ja kõrgendatud hääletoonil ning proovis temast läbi minna, et S. kätte saada. Kinnipeetav Uthman oli agressiivne. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt sai ta aru, et Uthmani agressiivsus ei olnud temale suunatud agressiivsus, vaid S. poole. Seda ei tea öelda, miks Uthman oli selliselt S. suhtes meelestatud. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt sai kinnipeetav Uthman teiste vangivalvuritega aeg-ajalt väga hästi läbi, aga vahepeal oli konflikte. Tavaliselt tekkisid konfliktid siis, kui kinnipeetav Uthman midagi ei saanud. Teiste kinnipeetavatega ei saanud Uthman just eriti hästi läbi. On üksikuid, kellega Uthman saab hästi läbi. Uthmanil on teiste kinnipeetavatega konflikte olnud. E. K. ja R. olid füüsilised konfliktid. Praegu rohkem ei tule meelde, aga neid on kindlasti veel. Tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) kohaselt on kinnipeetava Uthmani meelestatus Tartu Vanglas pigem negatiivne. Uthman arvab, et kõik on rassistid ja et kõik vaatavad nahavärvi. Kui vangivalvurid annavad Uthmanile korraldusi, siis Uthman enamjaolt võtab korralduse vastu, aga vahepeal ei soovi vestelda ega muid asju teha. Tunnistaja A. H. ütlustega (V, 10, 78-81) on kooskõlas kannatanu M. S. (V, 8, 66-73) ütlused. Kannatanu M. S. (S.) ütlused (V, 8, 66-73) Kannatanu M. S. kohtuistungil 09.10.2023.a avaldatu kohaselt (V, 8, 66-73) töötab ta Tartu Vanglas vanemvalvurina. Teab kinnipeetavat L. R. tööalaselt. Kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit ei tunne. Vanglas on töötanud alates 2018.a jaanuarist. Tartu Vanglas on teenistuses Tartu Vangla direktori käskkirja alusel. Tööülesanneteks on valvepiirkonnas päevakava kohaste toimingute tegemine, kinnipeetavate saatmine, kinnipeetavate üle järelevalve teostamine. Töökohustused tulenevad ametijuhendist ja mitmest seadusest. Tööülesandeid täidab nii üksinda kui ka teinekord mitmekesi. Oleneb päevast. Kahekesi on hommikused ja õhtused loendused. Käivad kambrites, kontrollivad kinnipeetavate olemasolu, kambrite seisukorda. Vanemvalvurina töötab teises üksuses. On teinud loendust kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile. Mõne loenduse ajal on esinenud konflikte Muhammad Ibrahim Uthmaniga. Kergemaid on mitmeid olnud. Maikuus algusepoole oli suurem, siis Muhammad Ibrahim Uthman muutus väga agressiivseks. See oli

ajal koridoris, sektori koridori peal. A. H. oli natuke kambri uksest seespool, kinnipeetav oli kambris seespool. Kui loendust hakkasid tegema, siis Uthman oli kambris voodi ja laua vahel. Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman liikus ukse avamisel ukse juurde. Selle loenduse ajal üritas A. H. kinnipeetavat rahustada, teda kambrisse tagasi suunata. Kinnipeetav rahunemise märke ei näidanud. Laual oli tops, selle topsiga kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman viskas ukse poole. Tops oli valget värvi plastikust, milles olid pliiatsid sees. Paar pliiatsit tabas valvur A. H. Topsis oli käputäis, umbkaudu 10 pliiatsit. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt oli pliiatsitega tops visatud nende, s.o valvurite suunas. Kuna oli H. tagapool ja H. oli eespool, siis pihta sai H.. Pliiatsitops oli laua peal. Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman võttis selle kätte ja lihtsalt viskas. Edasi panid kambri ukse kinni. Kui uks kinni sai, siis jäi kinnipeetav kambris ukse peale veel karjuma. Uthman ukse juures hõikas samamoodi edasi inglise keeles ma teen seda, ma teen seda. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt oli see kinnipeetava poolt talle öeldud, sest kui uks oli lahti ja kambrisse sisenesid, siis ta näitas käega tema suunas ja kui uks oli kinni, siis oli ka see mõeldud temale. Põhjuseks, miks Uthman selliselt käitus, võis olla see, et lõuna paiku peale toidujagamist kinnipeetav tahtis kuuma vett, mille peale ütles kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile, et ei saa. Põhjuseks, miks ei saa, oli see, et kinnipeetav oli lukustatud kambris § 69 alusel (VangS § 69: täiendavad julgeolekuabinõud). Siis tal endal veekeedu kannu kambris ei ole. Ametnikud ei pea võimaldama seda talle sinna viia. Julgeolekukaalutluste tõttu. Kinnipeetav oli lukustatud kambris, tal olid liikumispiirangud ja suhtluspiirangud ehk kambrist väljas liikumiseks peab mõjuv põhjus olema, kas meditsiiniosakonda, pesema jmt. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 6673) kohaselt suhtles kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman temaga inglise keeles ja algul tahtis, et viiks talle kuuma vett, ütles, et ei, siis tahtis kinnipeetav Uthman, et ta lastaks kööki, ei lasknud, siis ta ärritus. Suhtlesid kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthmaniga telefoni teel. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt ütles siis kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman talle inglise keeles „fuck you“ („mine perse“ – tõlge II köites lk 44, kus sama väljend läbib süüdistust 20.12.2022.a kuriteosündmuses). Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt kohe järgmisel päeval (09.05.2023), kui läks sööklasse söögi järgi, oli kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman väljas ootamas. Sel hetkel kui sööklasse läks, kedagi teist läheduses ei olnud, kinnipeetav jalutas üksinda. Kannatanu M. S ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt hõikas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman talle „I will kill you“ („ma tapan su“ - tõlge II köites lk 44, kus sama väljend läbib süüdistust 09.05.2023.a kuriteosündmuses). Lisaks olid seal veel sõimavad sõnad „motherfucker“, „bitch“ („persevest“, „mõrd“ - tõlge II köites lk 44, kus samad väljendid läbivad süüdistust 09.05.2023.a kuriteosündmuses). Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ütles need väljendid inglise keeles. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt sai ta aru sellest nii, et need väljendid ütles kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman talle, kuna kedagi teist seal ümbruses ei olnud. Sai aru, et kinnipeetav Uthman ütles talle, et ma tapan ära. Sellel ajal kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman jalutas S-maja ees õues suures jalutusaias. See oli

Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt sai ta aru, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman on valmis enda öeldut ka tegema, kuna kinnipeetav oli tapmisähvardust mitmel korral talle öelnud ja ka vahepeal eemal olles ja tagasi tulles ütles kinnipeetav sama ning lisaks oli eelmisel päeval kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman hästi agressiivne, ning ütlemiste ajal kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman näitas tema suunas kätega, vehkles kätega tema suunas. Samal ajal oli kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman agressiivselt meelestatud. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt käisid tal kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani ähvarduste ajal üle kogu keha külmavärinad ja oli ka hirm. Kuna puutub kinnipeetavaga igapäevaselt kokku, siis ei tea kunagi, mis hetkel kinnipeetaval Uthmanil see võimalus tekib ja ta seda ka teha võib. Tööalaselt peab seda tööd tegema ja kinnipeetavatega kokku puutuma. Valikut pole. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt on kinnipeetavatel olemas väike terariista saamise võimalus. Näiteks kui nad ise valmistavad selle lusikast, ihuvad, teevad teravaks või midagi sellist. Kinnipeetav võib selle terariistaga või ka füüsiliselt kallale tulemisega enda ähvarduse täide viia. Arvestades kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthman varasemat käitumist, käis peast läbi, et kinnipeetav Uthman võib enda ähvarduse täide viia või siis üritada seda teha, tundis ohtu enda elule ja turvalisusele. Pärast 9. maid tööülesandeid täites on kinnipeetavaga Uthman kokku puutudes rohkem tähelepanelikum ja on üritanud loenduse ajal temaga kokkupuuteid vältida. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt saab kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthman teiste valvuritega läbi kuidas kunagi, teinekord suhtleb valvuritega normaalselt. Kui aga valvuri juures midagi ei meeldi, kas ta ei saa midagi, ei lubata midagi, siis selle valvuri puhul kinnipeetavale Uthmanile mitte midagi ei sobi, Uthman hakkab jälle tõrjuvalt suhtuma. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt oleneb kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani läbisaamine teiste kinnipeetavatega sellest, kellega ta suhtleb. Mõne kinnipeetavaga sai Uthman hästi läbi. Mõne kinnipeetavaga olid probleemid. Kui Uthman sai kellegagi hästi läbi, siis jälle tekkisid samamoodi probleemid, kas hakkasid omavahel sõnelema või siis lõpetasid omavahel suhtlemise. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt kinnipeetavad Muhammad Ibrahim Uthman ja L. R. väga palju otseselt ei suhelnud. Teine kinnipeetav tuli, et suhelda, mingil perioodil räägivad, käivad sektori peal koos, suhtlevad, päev hiljem vaatad, et üks ühes teine teises otsas sektoris, mitte ühtegi sõna ei ütle, püüavad teineteist vältida. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt võtab kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kõike, mis on tema vastu, et seda tehakse tema nahavärvi pärast. Kõik mis tehakse, on seoses tema nahavärviga, et kõik on rassistid tema vastu. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt on kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman lisaks jalutusaedikus olnule veel ähvardanud. Kui kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman sai 9. mail kätte blanketi, et talle tulevad käerauad, siis Uthman läks endast välja ja kirjutas, et kui A. R. või M. S. näeb, siis teeb neile lõpu peale. Inglise keeles oli see kirjutatud, aga eesti keeles oli see nii. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt oli Uthmanil kirjas nii, et kui ta näeb S. ja A., kontaktisikut A. R., siis „I will finish them“ ehk teen neile lõpu peale. A. R. on inspektorkontaktisik teises üksuses. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt ütles A. R. talle kabinetti minnes, et Uthman oli kirjutanud, et teeb meile lõpu peale. Seda teksti lõplikult nägi siis, kui oli julgeolekuosakonnas ja andis omapoolseid ütlusi. Siis menetleja luges julgeolekuosakonnas kogu selle teksti ette. Kannatanu M. S. ütluste (V, 8, 66-73) kohaselt jooksid tal sellest üle

terve keha külmavärinad, kuna kinnipeetav Uthman oli ka eelnevalt suuliselt korduvalt ähvardanud. Nüüd ka kirjalikult ja enne ähvardamist tema käitumine loenduse ajal oli hirm, et kinnipeetav Uthman võib seda reaalselt teha. Enne

loenduse. Teab, et Uthmanil ja S. on olnud sõnalisi konflikte. Praegu ei oska peast öelda, kas kinnipeetav Uthman on saanud ka ettekandeid selle kohta. Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman on paljude ametnike suhtes ropendanud, kasutanud ebaviisakaid väljendeid. Ei oska peast öelda, kas S. selle kohta ka ettekannet tegi. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt on julgeolekuabinõud vangistusseadusest tulenevad ennetavad abinõud, mida kasutatakse siis, kui kinnipeetav teeb midagi sellist, millest väljendub teatav oht teistele kinnipeetavatele ja ametnikele või vanglale üldiselt, et vältida võimalikke edasisi sündmusi või edasist ohtu. Siis kasutatakse kinnipeetavate suhtes eraldi kambrisse paigutamist, suhtlemisevabaduse keelamist, sporditegevuste keelamist ja raskematel juhtudel võetakse ka isiklikud esemed ära või paigaldatakse ka käerauad. Kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile on julgeolekuabinõusid korduvalt kohaldatud. Tavaliselt on kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile kohaldatud lukustatud kambrit koos suhtlemisvabaduse piirangu ja sportimise piiranguga. Praegu on tema suhtes kohaldatud käeraudu ja varasemalt on ka paaril korral käeraudu kasutatud. Ka praegu on kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile kohaldatud julgeolekuabinõusid. Juunis või juulis kohaldati tema suhtes lukustatud kambrit, suhtlemisvabaduse piirangu ja sportimise piiranguga, kuna tal tekkis konflikt kaaskinnipeetavatega, mitu ütlemist järjest, kus ta ähvardas teisi. Käesolevalt paigaldati kinnipeetavale Uthmanile käerauad mõni nädal tagasi, kuna ta viskas toidujagajat uriiniga. See oli paar nädalat tagasi. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt otsustab julgeolekuabinõude kasutamist tööpäevadel kella 8-st 17-ni üksuse juht, puhkepäevadel ja muul ajal otsustab seda korrapidamine. Kui üksus otsustab lukustamise, siis kontaktisik teeb tavaliselt käskkirja. Kevadel maikuus otsustati Uthmani suhtes uuesti julgeolekuabinõusid, kuna Uthman loenduse ajal oli ägestunud, kui A. H. oli loendust tegemas ja Uthman oli visanud pliiatsitopsiga. Sündmus oli 8. mail ja 9. mail otsustati kinnipeetavale Uthmanile käerauad määrata. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt teavitas ta kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit hommikul kella 9 paiku sellest, et talle paigaldatakse käerauad. Siis kinnipeetav Uthman oli voodis, ei reageerinud. Näha oli, et ta kuulis seda, kuna hakkas endal kohe tekki üle pea tõmbama. Siis kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman midagi ei avaldanud. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt hakkasid nad lisakäskkirja koostama, et täiendada varasemaid lukustamise käskkirju. Kinnipeetav Uthman viibis sellel ajal S-7-s, lukustatud kambris kas 402 või 403. Esialgu kinnipeetav Uthman vastuväiteid ei esitanud. Lõuna paiku valvur ütles, et kinnipeetav Uthman midagi ikka kirjutab. Peale lõunat mingi aeg keegi valvuritest tõi kinnipeetava Uthmani vastuväited käeraudade osas. Kinnipeetav Uthman kirjutas enda vastuväited paberil, inglise keeles. Sisu poolest olid kinnipeetava vastuväited nagu ta ka varasemalt on kirjutanud, et kõik on rassistid, et talle neid asju tehakse, et kaebab igale poole. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt ähvardas kinnipeetav Uthman, et R. ja S. vaadaku ette, et teeb lõpu peale, et tal on nüüd villand sellest, mis toimub. Inglise keeles ütles “I will stand up“, mis on eesti keeles seisab püsti või seisab enda eest või midagi sellist. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt kirjutas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman enda vastuväited käeraudadele inglise keeles. Kuna oskab inglise keelt, siis sai sellest aru, mida kinnipeetav Uthman kirjutas. Pärast kinnipeetavalt Uthmanilt vastuväidete saamist kirjutasid käskkirja. See kinnipeetava Uthmani kirjutis oli tõsisem kui tema varasemad kirjutised ja tundus ähvardusena. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel nn vastuväidete blankett, kus on välja toodud vastavad haldusmenetluse seaduse paragrahvid, mille alusel vastuväiteid küsitakse, et on õigus edastada enda poolsed vastuväited enne käskkirja koostamist. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt teavitas ta ka M. S. nendest kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani esitatud vastuväidetest. Teavitas M. S., et nüüd, erinevalt

varasemast, on selline konkreetne, et mida kinnipeetav Uthman teha tahab. Tavaliselt on kinnipeetav Uthman kirjutanud lihtsalt, et jätan meelde need ametnikud, ei unusta teid või sellised asjad. Seekord oli kinnipeetav konkreetne – teen lõpu peale. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt sai ta kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kirjutisest aru, et kui kinnipeetav teda järgmine kord näeb, et siis teeb talle lõpu peale, midagi sellist vägivaldset, kas tapmist või tapmisega üritamist, vms füüsilist teeb. M. S. võttis seda samamoodi ähvardusena, et kinnipeetav Uthman kavatseb talle midagi teha. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt ei mäleta ta seda, kas andis kinnipeetava Uthmani kirjutatut M. S. lugeda või luges seda talle ise ette. Paber oli seal ja M. S. oli seal, rääkisid sellest. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt tundus talle eelmisel õhtul loenduse ajal toimunut arvestades kinnipeetava Uthmani ähvardus reaalsena, tundis sellest hirmu, et äkki teebki. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt ei teadnud ta, kas kinnipeetav Uthman tappa kavatseb, aga midagi Uthman plaanib teha, ja see oleks midagi füüsilist, arvestades tema varasemaid tegusid. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt on kinnipeetav Uthman varasemalt korduvalt ametnikke ähvardanud, kui ta oli E-majas lukustatud. Teistest kinnipeetavatest mööda minnes on kinnipeetav Uthman teinud neile erinevaid ähvardusi. 2022.a aasta detsembris oli kinnipeetaval Uthmanil teise kinnipeetavaga reaalne füüsiline kontakt - kaklus. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt jõudis ta järeldusele, et kinnipeetav Uthman võib ähvarduse toime panna, kuna enne vangistust oli Uthmanil 2 juhtumit vabaduses, kus teda küll ei karistatud, aga lõpetati oportuniteediga. Uthmanil on karistuseks ka vangistus olnud. Kui alguses oli suhtlus kinnipeetava Uthmaniga normaalne, siis edasiselt ta aina rohkem hakkas rassismis nii teda kui ka kõiki teisi süüdistama. 2023. aastal iga kord, kui on üritanud kinnipeetava Uthmaniga rääkida, siis on asi enamasti lõppenud sellega, et kas Uthman lihtsalt ei räägi või ta üritab mitte välja teha või lihtsalt karjub ja sõimab. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt on ta peale 09.mai 2023.a intsidenti kinnipeetava Uthmaniga ainult läbi kinnise ukseluugi suhelnud. Kannatanu A.R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt määrati kinnipeetavale Uthmanile uus kontaktisik 2023.a suvel, kui üksusesse tuli uus kontaktisik, kes oskas inglise keelt. Seetõttu tekkis Uthmanile uue kontaktisiku ümbermääramise võimalus. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt keeldus kinnipeetav Uthman temaga koostööst ja ka ähvardas teda, mistõttu oli tal suhteliselt raske kinnipeetava Uthmaniga suhelda. Tuli uus kontaktisik ja siis määratigi kinnipeetav Uthman ümber uuele kontaktisikule. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt on kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman suhteliselt kergesti ärrituv. Reageerib alati kõigele suhteliselt valjult. Kui talle tundub, et midagi on tema vastu suunatud, tema vastu öeldud, kui ta kasvõi möödaminnes midagi kuuleb, siis reageerib sellele suhteliselt häälekalt. Uthman on karjunud kaaskinnipeetavate peale, tahtnud nendega ka füüsiliselt kokku minna. On juhtumeid olnud, kus teised kaaskinnipeetavad hoidsid Uthmanit eemal teisest kaaskinnipeetavast. Kinnipeetav Uthman on selline suhteliselt kergesti ärrituv. Läheb vihaseks ruttu. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt on kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman võimeline enda ähvardused täide viima. Detsembris oli Uthmanil konflikt kaaskinnipeetavaga. Kui varasemalt oli Uthmanil sellesama kaaskinnipeetavaga konflikt, kus ta lihtsalt tiris teist kinnipeetavat kaelusest, siis seekord oli näha, et ta ärritus, läks füüsiliselt korralikult kallale teisele kinnipeetavale. Kinnipeetava Uthmani poolt ähvardava kirja kirjutamine oli sellest 5-6 kuud hiljem. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt mõjutas see tema hetkehinnangut Uthmani ähvarduse tõsiseltvõetavusele, et Uthman on füüsiliselt selleks võimeline ja mingi hetk ründabki. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt teab ta ka seda, millise kuriteo eest Uthman praegu karistust kannab. Teab ka seda, kahel korral oli Uthmanil füüsiline konflikt teiste isikutega, kuid mõlemal juhul lõpetati need

asjad oportuniteediga. Seda teadis juba enne 09.05.2023.a, suhteliselt alguses, kui tegi kinnipeetavale Uthmanile riskihindamist. Kannatanu A. R. ütluste (V, 11, 82-88) kohaselt paiknevad kinnipeetavad Muhammad Ibrahim Uthman ja L. R. eraldi osakondades. Vahetult peale nendevahelist sündmust viidi Uthman üldse teise majja. Eeltoodud tunnistaja A. H. ütlustega (V, 10, 78-81) ning kannatanu M. S. (V, 8, 66-73) ütlustega ja kannatanu A. R. ütlustega (V, 11, 82-88) on kooskõlas kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani 09.05.2023.a omakäelisest ingliskeelsest kirjutisest nähtuv (IV, 36; selle tõlge eesti keelde: IV, 37-38). 09.05.2023.a kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani omakäeline kirjutis (IV, 36) Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kirjutas 09.05.2023.a inglise keeles omakäeliselt käsitsi kirjas vastuväited Tartu Vanglale tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamise kohta (IV, 36; selle tõlge eesti keelde: IV, 37-38). Selles kirjutises on muuhulgas kirjas alljärgnev: „If I see tis son abitch M. S. around me or A. R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“ („Kui ma seda persevesti M. S. või A. R. enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“). Selles Muhammad Ibrahim Uthmani omakäelises käsitsi kirjas 09.05.2023.a kirjutatud pöördumises ähvardas ta vanglaametnikke M. S. ja A. R. tapmisega, sõimates neid seejuures ebatsensuursete väljenditega ja lubades neile otsa peale teha (IV, 36-38). Sellel 09.05.2023.a kirjutisel on ka kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani allkiri (IV, 36). Samasugune allkiri, nagu on 09.05.2023.a kirjutisel (IV, 36), on kajastatud ka Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana ülekuulamise protokollidel (IV, 56-62, 78-81). Nii 09.05.2023.a kirjutisel kui ka kahtlustatavana ülekuulamise protokollidel olevad Muhammad Ibrahim Uthmani allkirjad on isikupärased, rohkete eritunnustega, mistõttu on neid raske kellegi teise poolt järgi teha ja neid ka raske kellegi teise allkirjadega segamini ajada. Kohtul pole vähimatki kahtlust selles, et 09.05.2023.a pöördumise kirjutas ja allkirjastas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman omakäeliselt. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistaja A. H. ütluste (V, 10, 78-81) ning kannatanute M. S. (V, 8, 66-73) ja A. R. ütluste (V, 11, 82-88) usaldusväärsuses. Nende ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani omakäelises 09.05.2023.a kirjutises kajastatust nähtuvaga (IV, 36; selle tõlge eesti keelde: IV, 37-38). 09.05.2023.a kirjutatu haakub ka kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile sellel eluperioodil vanglas omase käitumisega, pidada ennast ülal korrale allumatult, sealhulgas kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid ning jätta talle vanglaametnike antud seaduslikud korraldused täitmata. Sellele on kohus viidanud juba eelnevalt käesolevas kohtuotsuses, kus on kajastatud kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta koostatud kinnipeetava iseloomustustest (I, 174-178; IV, 14-17) nähtuvad distsiplinaarkaristused (kokku 21). See, et kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile oli omane vanglas kehtivat korda eirav käitumine, nähtub ka kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani soovil 17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokolli (IV, 56-62) juurde võetud lisadest (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86)

nähtuvast selle kohta, et tema suhtes on tulnud vanglas korra tagamiseks kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid (IV, 65-66). See, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kaldub eirama vanglas kehtivat korda, nähtub ka kohtuistungil 26.10.2023.a süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani taotlusel (V, 106-109) vastu võetust (IV, 135-171):  14.03.2023.a Tartu Vangla üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 650022000144, millega Muhammad Ibrahim Uthmanit karistati KarS § 275 lg 1 (võimuesindaja solvamine) alusel 100 trahviühikuga, so 400 euroga selle eest, et ta 22.11.2022.a, 30.11.2022.a, 20.12.2022.a, 28.12.2022.a, 09.01.2023.a, 16.01.2023, 21.01.2023 solvas vangivalvurite ja inspektor-kontaktisiku au ja väärikust neile solvavate väljendite ütlemisega ja ühte vangivalvurit viskas toidukausiga, milles oli salat, ja mis tabas valvuri kätt (IV, 135-137)  07.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 10.01.2023.a hommikusel loendusel ei tulnud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman käeraudade panekuks toiduluugi juurde ning korraldustele ei allunud (IV, 138)  12.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et: - 20.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, pöörata ümber käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140) - 21.12.2022.a õhtusel loendusel keeldus kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman käeraudade selja taha paigaldamisest (IV, 139-140) - 22.12.2022.a hommikusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, minna käeraudade seljale paigaldamiseks kambriluugi juurde (IV, 139-140) - 23.12.2022.a kella 14:40 ajal ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde ja pöörata selg käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140) - 26.12.2022.a hommikusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde ja pöörata selg käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 139-140)  23.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et: - 29.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 141-142) - 30.12.2022.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks ning korraldusele ei allunud (IV, 141-142) - 03.01.2023.a õhtusel loendusel ei allunud kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman korraldusele, tulla kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 141-142)  10.02.2023.a Tartu Vangla käskkiri kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile distsiplinaarkaristuse määramise kohta seoses allumatusega – karistati kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga selle eest, et 10.01.2023.a hommikusel loendusel ei tulnud kambriluugi juurde käeraudade seljale paigaldamiseks (IV, 143-144)  11.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 21.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, karjudes inglise keeles, sealjuures kasutas ka ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid ja lõi korduvalt vastu kambri ust (IV, 145)



 

   

16.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 27.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, karjudes inglise keeles, sealjuures kasutas ka ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid (IV, 146-147) 24.01.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 27.12.2022.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman tõstis vanglaametniku peale häält, öeldes ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid (IV, 148-149) 07.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 16.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ärritus ja hakkas valjuhäälselt inglise keeles laimama nii temaga suhtlevat vanglaametnikku kui ka teisi vanglaametnikke, öeldes seejuures ingliskeelseid ebatsensuurseid väljendeid ning lüües enda käega laual olevad esemed kabriluugi suunas, mis tabasid kambri ust, kuid vanglaametnik nendega pihta ei saanud, kuna jõudis enne kaambriluugi sulgeda (IV, 150-151) 20.02.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 22.01.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kasutas toidujagamise ajal inglise keeles ebatsensuurset väljendit (IV, 152-153) 15.09.2023.a üksuse juhi A. M. kinnitusega väljavõte Muhammad Ibrahim Uthmani kantud kartserite ja täitmisele pööramata kartserite kohta – 2023.a alguses määratud 4 kartserit kandis ära 2023.a septembris, täitmisele pööramata on 3 kartserit (IV, 159) 12.10.2023.a Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse protokoll selle kohta, et 30.09.2023.a kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman viskas toidujagamise ajal toidujagajat väljaheitega ning ähvardas ta ära tappa (IV, 166-167) 30.07.2023.a vangivalvuri ettekanne Tartu Vangla direktorile selle kohta, et 30.07.2023.a sõnelesid omavahel kinnipeetavad Muhammad Ibrahim Uthman ja Ü. T. ja tõstsid selle käigus häält ning karjusid lõpuks vastastikku üksteise peale rassistlikke väljendeid ja läksid rinnakuti vastamisi, kuid nad jõuti valvurite poolt ära lahutada, mõlemad kinnipeetavad olid väga ärritunud (IV, 168)

Muhammad Ibrahim Uthmani enda süüd eitavad ütlused on kogumis ümber lükatud tunnistaja A. H. ütlustega (V, 10, 78-81) ning kannatanute M. S. (V, 8, 66-73) ja A. R. (V, 11, 82-88) ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas oleva kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani 09.05.2023.a omakäelisest kirjutisest (IV, 36; selle tõlge eesti keelde: IV, 37-38) nähtuvaga ja kinnipeetavat iseloomustavast materjalidest nähtuvaga selle kohta, et kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile on omane vanglas kehtiva korra eiramine, sealhulgas vanglaametnike suhtes solvavate, sealhulgas ebatsensuursete, väljendite kasutamine. Kohtule on eelkajastatud tõendite foonil usutav, et 09.05.2023.a ennelõunasel ajal ähvardas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman suuliselt valvurit M. S. tapmisega ja 09.05.2023.a pärastlõunasel ajal ähvardas valvurit M. S. ja inspektor-kontaktisikut A. R. enda kirjalikus pöördumises tapmisega. Kuna kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman oli juba 08.05.2023.a valvuri M. S. suhtes vaenulik ja agressiivselt meelestatud, kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja püüdes M. S. õhtuse loenduse ajal tabada pliiatsitopsiga ning ärritunud ja agressiivselt meelestatud oli ta ka järgmisel päeval 09.05.2023.a ennelõunasel ajal kella 11-12 vahel valvurit M. S. nähes, siis pole kohtul kahtlust selles, et vangivalvuril M. S. oli alust võtta kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt talle 09.05.2023.a kella 11 ja 12 vahel öeldud tapmisähvardusi tõsiselt ja karta kinnipeetava Uthmani poolt talle võimaluse avanedes nende ähvarduste täideviimist. Kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani tapmisähvarduste tõsiseltvõetavusele viitab ka asjaolu, et kinnipeetav ütles neid nii valvuri M.S. sööklasse minnes kui ka sealt tagasi tulles, tehes seda kõrgendatud hääletoonil. Ka see asjaolu annab alust pidada kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani tapmisähvardusi vangivalvuri M. S. aadressil reaalseteks, mitte niisama möödaminnes ja suusoojaks öelduteks.

Ka 09.05.2023.a pärastlõunases kirjutises kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani tehtud tapmisähvardusi võtsid nii vangivalvur M. S. kui ka inspektor-kontaktisik A. R. tõsiselt, kartes, et võimaluse avanedes võib kinnipeetav Uthman üritada neid ära tappa. Kohtul pole alust selles kahelda, kuna juba 08.05.2023.a õhtusest loendusest peale ja 09.05.2023.a ennelõunal oli kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthman valvuri M. S. suhtes agressiivselt meelestatud ja ka sama päeva hommikupoolikul ähvardas valvurit nii M. S. sööklasse minnes kui ka tema sealt tulles tapmisega, kasutades valvuri M. S. aadressil lisaks ka solvavaid ebatsensuurseid väljendeid. Inspektor-kontaktisik A. R. teadis enda töökohustustest tulenevalt, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman on varasemalt vägivallakuritegusid toime pannud ja tema suhtes on selles osas menetlusi oportuniteediga lõpetatud. A. R. teadis ka seda, et M.I.Uthman viibib vanglas vägistamise eest ning lisaks oli tal tulnud tegeleda ka kinnipeetavast M.I.Uthmanist lähtunud erinevate intsidentidega, mistõttu oli tal alust pidada 09.05.2023.a kirjutises kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani tehtud tapmisähvardust tema aadressil tõsiseltvõetavaks ja reaalseks. Tahtlikult vanglaametnike suhtes 09.05.2023.a vägivalla toimepanemine KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman pani 09.05.2023.a vanglaametnike M. S. ja A. R. suhtes psüühilise vägivalla kasutamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman, ähvardades 09.05.2023 kella 11-12 vahel vanemvalvur M. S. tapmisega, öeldes talle korduvalt inglise keeles „I will kill you when I can“, „I will kill you motherfucker“ („ma tapan su, kui saan“, „ma tapan su, persevest“) ja „I will kill you bitch“ („ma tapan su, mõrd“), pidi vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et vanglaametnik M. S. peab neid ähvardusi reaalseteks ja kardab, et võimaluse avanedes viib kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman enda ähvardused täide. Kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman, ähvardades 09.05.2023 kirjutises vanemvalvur M. S. (S.) ja inspektor-kontaktisik A. R. (R.) tapmisega, kirjutades muuhulgas: „If I see tis son abitch M. S. around me or A. R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“ („Kui ma seda persevesti M. S. või A. R. enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“), millest vanglaametnikud said teda 09.05.2023.a pärastlõunasel ajal, pidi vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et vanglaametnikud M. S. ja A. R. peavad neid ähvardusi reaalseteks ja kardavad, et võimaluse avanedes viib kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman enda vägivallaähvardused nende suhtes täide. Puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Kohus ei tuvastanud kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kvalifikatsioon Vähemalt kaudse tahtlusega korduvalt, s.o 09.05.2023.a kella 11 ja 12 vahel ning 09.05.2023.a pärastlõunasel ajal kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt vangivalvuri M. S. ja

inspektor-kontaktisiku A. R. kui võimuesindajate aadressil vägivallaähvarduste tegemine, lubades nad ära tappa, kuulub kvalifitseerimisele KarS 274 lg 2 p 3 järgi.

KARISTUS

KarS § 121 lg 1 kohaselt karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kas rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 274 lg 2 p 3 kohaselt karistatakse korduva vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ühe- kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtu hinnangul on Muhammad Ibrahim Uthmani süü kaaskinnipeetava L. R. väärkohtlemisel suur. Süü suurus välistab rahalise karistuse kohaldamise KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Muhammad Ibrahim Uthmani toore füüsilise jõuga rünnak kaaskinnipeetava L. R. suhtes oli väga intensiivne. Vangla valvelkaamerate videosalvestistelt nähtub, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman oli selgelt ja kahtlusteta ründav pool, kes rakendas kaaskinnipeetava suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda, tehes ohtralt tugevajõulisi ja kiireid rusikalööke kaaskinnipeetava L. R. keha ja pea piirkonda, keskmiselt ühes sekundis 1-2 rusikalööki. Seejuures oli initsiatiiv kahtlusteta Muhammad Ibrahim Uthmani käes, kes oli ründav pool ja kelle eesmärgiks L. R. endale allutamine, püüdes L. R. maha suruda, tabades kaaskinnipeetavat R. kiirete ja tugevajõuliste rusikalöökidega kehasse ja pea piirkonda. Videosalvestistelt nähtub kahtlusteta, et intensiivne füüsiline vägivald lähtus just kinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthman. Kinnipeetav L. R. ei teinud enda kaitseks kaaskinnipeetava Uthmani suunas ühtegi lööki. L. R. ei lähtunud teist kinnipeetavat kahjustavat käitumist. L. R. osutas enda ründaja suhtes üksnes passiivset vastupanu, millega teisele kinnipeetavale vigastusi ei tekitanud. Kannatanu R. kaitses ennast üksnes sellega, et Muhammad Ibrahim Uthmani poolt maha paisatuna hoidis Uthmanil kätega põlvede ümbert kinni, et Uthman ei saaks teda ka jalgadega peksta. Kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil selle intsidendi järgselt vigastused puudusid. Küll oli aga kinnipeetaval L. R. ohtralt vigastusi, neist osad olid silmale nähtavad ja veritsesid. L. R. pea oli muhkudes, hematoomidega, veritsevate haavadega. L. R. pea oli ära taotud ja verine ja haavadest tuli verd. Lisaks kaasnes R. ka otseselt silmaga nähtamatuid vigastusi, sealhulgas selja ja neerude piirkonda, millised jäid teda edasiselt vaevama ja ta ei saanud enam raskusi tõsta. Sündmuse järgselt olid kannatanul R. mõnda aega ka peavalud ning tema vererõhk oli kõrgenenud. Kannatanu R. oli selle sündmuse ajal 49-aastane ja süüdistatav Uthman 34-aastane. Nende vanusevahe on 15 aastat. Vanusevahe 15 aastat on kahtlusteta süüdistatava kasuks ja kannatanu kahjuks, mida Uthman ka jõhkralt enda kasuks ära kasutas, jagades temast 15 aastat

vanemale kaaskinnipeetavale L. R. ohtralt rusikalööke nii ajal kui kannatanu oli tema poolt põrandale maha paisatud, kui ka siis, kui kannatanul õnnestus ennast jalgele püsti ajada. Kohtuistungil 26.10.2023.a oli kannatanu L. R. seisukohal, et süüdistatavat tuleks karistada vangistusega maksimaalses määras (V, 109). Kannatanu L. R. avaldatu kohaselt on süüdistatava väited tema ja valvurite suhtes täielik vale, valvurid suhtuvad süüdistatavasse hästi (V, 109). 14.12.2022.a kuriteosündmuse ajal oli Muhammad Ibrahim Uthman Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusest nähtuvalt isik, kelle suhtes oli kahel korral kriminaalmenetlusi KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetatud vägivalla kasutamisega toimepandud kuritegude eest

(IV, 52).

15.06.2021.a kohtuotsuses on süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta kajastatud: „Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest nähtuvalt on süüdistatav 09.03.2016 aastal löönud korduvalt näo piirkonda ühte inimest ja ähvardanud tapmisega teist inimest. Tema tegevused on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 ja § 120 järgi. Kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 202 lg 1 p 1, 7 alusel 15.09.2016, kuivõrd kannatanu vigastused on kerged, süüdistatava süü ei ole suur ja ta on andnud nõusoleku tasuda riigi tuludesse 250 eurot ja hüvitada menetluskulud. 21.12.2018 on kriminaalmenetlus lõpetatud süüdistatava suhtes samal alusel koos kohustusega teha 180 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatavale etteheidetud tegu on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 09.12.2018 tõukas mitu korda kannatanut, mille tõttu viimane oma pea vastu bussi käsipuud ära lõi ning seejärel lõi kannatanut jalaga vastu vasakut külge. 23.01.2019 on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määrusest nähtuvalt süüdistataval tähtaegselt määratud üldkasuliku töö tunnid tegemata ning talle on määratud uue kohustusena teostada 350 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 21.06.2019.a.“ (IV, 52) Eeltoodu alusel, lähtudes süü suurusest, võttes arvesse ründe intensiivsust, rusikalööke jagas Muhammad Ibrahim Uthman kaaskinnipeetavale ohtralt nii pea kui ka keha piirkonda ja seda ka siis, kui kannatanu oli põrandal maas, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ning mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huvisid, karistab kohus Muhammad Ibrahim Uthmanit KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega üle keskmise määra, s.o 8 kuu vangistusega. KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest karistuse mõistmisel on süü suurusest lähtudes oluline täheldada, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ühegi vanglaametniku suhtes reaalset füüsilist vägivalda ei kasutanud, vaid piirdus sõnaliste ähvardustega, tehes neid 20.12.2022.a, 23.12.2022.a ja 09.05.2023.a enne kella 12 suuliselt öeldes ja 09.05.2023.a pärastlõunal ka kirjalikult avaldades. Sellest lähtudes pole Muhammad Ibrahim Uthmani süü nii suur võrreldes olukorraga, kui ta kasutanuks vanglaametnike suhtes ka reaalselt füüsilist vägivalda. Kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani puhul on tähelepanuväärne, et ta süüdistab enda tehtus ja ette võetus teisi, sealhulgas vanglaametnikke tema peale valetamises. Kohtu hinnangul lähtuvad kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani probleemid aga tema enda käitumisest ja tema süüdistused vanglaametnike aadressil tema peale valetamises pole veenvad. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel pole kohtul põhjendatud alust vanglaametnike ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Küll on aga kohtul alust kahelda kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja avaldatu usaldusväärsuses selles osas, millises need lahknevad teistest tõenditest. Eelkirjeldatud asjaoludel pole kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman kohtu hinnangul käesolevalt kantava vangistuse ajal veel õiguskuulekale teele asunud.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodud asjaoludel kogumis, kuigi kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman pani toime 4 kuritegu ja seda mitmete vanglaametnike suhtes, lähtudes eelkõige süü suurusest, sellest, et reaalselt füüsilist vägivalda kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman vanglaametnike suhtes ei kasutanud, peab kohus võimalikuks karistada Muhammad Ibrahim Uthmanit vangistusega sanktsiooni keskmises määras - 3 aasta vangistusega. Kuna KarS § 274 lg 2 p 3 sanktsioon on 1 kuni 5 aastat vangistust, siis sellesse vahemikku keskele jääb kolm aastat vangistust, sest kolmest aastast allapoole jääb 2 aastat miinimummäärani ja kolmest aastast ülespoole jääb sanktsiooni ülemmäärani ka 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et reaalselt füüsilist vägivalda kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ühegi vanglaametniku suhtes ei kasutanud. Kohus tõlgendab selle olukorra süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kasuks ja loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistab Muhammad Ibrahim Uthmanile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. Kuriteod pani Muhammad Ibrahim Uthman toime ajal, kui ta kandis kinnipeetavana Tartu Vanglas Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsuse alusel 4-aastast vanglakaristust, karistuse kandmise algusega 17.07.2020.a. Ajavahemikus 17.07.2020.a kuni 03.01.2024.a kaasa arvatud sai Muhammad Ibrahim Uthmanil ära kantud 3 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Nähtub see alljärgnevast. Ajavahemikus 17.07.2020 kuni 16.07.2023 sai kantud 3 aastat vangistust: 17.07.2020 16.07.2023 3 aastat kantud Ajavahemikus 17.07.2023 kuni 16.12.2023 sai kantud 5 kuud vangistust: 17.07.2023 16.12.2023 5 kuud kantud Ajavahemikus 17.12.2023 kuni 31.12.2023 sai kantud 15 päeva vangistust. Ajavahemikus 01.01.2024 kuni 03.01.2024 kaasa arvatud sai kantud 3 päeva vangistust. Kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, s.o 04.01.2024.a seisuga oli Muhammad Ibrahim Uthmanil 15.06.2021.a kohtuotsuse alusel jäänud vanglakaristust kanda 6 kuud 12 päeva. Nähtub see alljärgnevast. Neljast aastast vangistusest tuleb lahutada ehk maha arvata ära kantud karistus, s.o 3 aastat 5 kuud 18 päeva ja tulemuseks on 04.01.2024.a seisuga ära kandmata karistus 6 kuud 12 päeva: 4 aastat = 3 aastat 11 kuud 30 päeva - 3 aastat 5 kuud 18 päeva 6 kuud 12 päeva

KarS § 65 lõikes 2 on sätestatud põhimõte, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus käesolevas asjas kuritegude kogumi eest liitkaristuseks mõistetud 3 (kolme) aastat vangistust Muhammad Ibrahim Uthmanile kriminaalasjas nr 1-207948 Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu 12 (kaheteist) päeva vangistuse võrra ja mõistab Muhammad Ibrahim Uthmanile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest - 04.01.2024.a.

TÕKEND

Juhul kui käesolev kohtuotsus ei jõua jõustuda enne kriminaalasjas nr 1-20-7948 Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega Muhammad Ibrahim Uthmanile karistuseks mõistetud 4 aasta vangistuse ära kandmist, siis kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks, tuleb käesolevas kriminaalasjas nr 1-23-4725 Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes kohaldada tõkendit vahistamine alates hetkest, mil tal saab kriminaalasjas 1-20-7948 kantud 4 aastat vangistust, kuna isik soovib kodumaale Sudaani naasta, taotledes enda Eestist väljasaatmist.

KOHTUOTSUSEGA

LISAKARISTUSENA

VÄLJASAATMISE

KOHALDAMATA

JÄTMINE

Lisakaristusena väljasaatmine on kajastatud karistusseadustiku (KarS) §-s 54. KarS § 54 lõikes 1 on sätestatud, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Kohus jätab lisakaristusena väljasaatmise süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes kohaldamata, kuna reaalne vajadus selle järele puudub. Nimelt on süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman kohtumenetluses nii suuliselt kohtuistungil 04.01.2024.a jätkunud viimases sõnas kui ka enda kirjalikes pöördumistes 14.12.2023 (III, 73-74: inglise keeles; tõlge eesti keelde: III, 79-80) ja 19.12.2023 (III, 81-82: inglise keeles; tõlge eesti keelde: III, 99-100) avaldanud kindlat seisukohta selles osas, et soovib Eestist võimalikult koheselt ja esimesel võimalusel lahkuda, kuigi teab, et kodumaal Sudaanis hõimude ja rühmituste vahelised probleemid ei lõpe niipea, need on seal kestnud enam kui 25 aastat. Kohus on seisukohal, et Eestis vanglakaristuse ära kandmise järgselt on Muhammad Ibrahim Uthmanil võimalus enda soov ellu viia ja Eestist kodumaale Sudaani lahkuda. Selleks ei pea kohus tema suhtes kohaldama väljasaatmist. Juhul kui süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman enda seisukohta vanglakaristuse kandmise järgselt muudab ja mõtleb enda senisest seisukohast loobuda ning ei soovi enam Eesti Vabariigist lahkuda, vaid tahab hoopiski Eestisse edasi elama jääda, siis saab ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Muhammad Ibrahim Uthmanile teha Politsei- ja Piirivalveamet (seda on Politsei- ja Piirivalveamet kohtule kinnitanud enda 18.12.2023.a vastuskirjas: III, 86). Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus). VSS § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt tehakse lahkumisettekirjutusega kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu.

19.06.2023.a Tartu Vangla iseloomustuses kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta (I, 174-178) ja Tartu Vangla 29.06.2023.a iseloomustuses kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani kohta (IV, 14-17) on kajastatud, et Muhammad Ibrahim Uthman on Sudaani kodanik, kes on sündinud Sudaanis Darfuri piirkonnas, lahkus sealt 2013. aastal sõja tõttu, kuna enamus tema perekonnast tapeti, algne plaan oli minna Venemaale, kuid seal olles mõtles ümber ja otsustas edasi Eestisse liikuda, Eestis elab alates 2014. aastast, alguses oli Harku pagulaste väljasaatmiskeskuses, seejärel on elanud erinevates üürikorterites Tallinnas, viimati XXX, üürikorterites elas üksi, enntähtagse vabastamise menetluse raames andis Muhammad Ibrahim Uthman vabanemisjärgse elukoha aadressiks XXX, kus elab kinnipeetava väidetav XXX J. R., korter kuulub XXX J. F., 27.04.2023.a telefonivestluses teavitas J. R. kriminaalhooldusametnikku sellest, et ta ei anna oma nõusolekut Muhammad Ibrahim Uthmani vabanemisjärgselt tema juurde aadressile XXX elama asumiseks, sellest tulenevalt puudub Muhammad Ibrahim Uthmanil vabanemisjärgselt elukoht, Muhammad Ibrahim Uthmani elamisloakaart ja tähtajaline elamisluba kehtisid kuni 22.04.2023, Muhammad Ibrahim Uthmani emakeeleks on Aafrika araabia keel, valdab darfuri ja jamaica dialekti, oskab mõningal määral kõnelda ka eesti keeles, 26.10.2020 hinnatud Tallinna Vanglas eesti keele oskuse tase A1 tasemele, 01.12.2022 – 13.03.2023 osales riigikeele A2 taseme kursustel, kuid arvati kursuselt välja, kuna ei saanud lukukambris viibimise tõttu osaleda, Muhammad Ibrahim Uthman on huvitatud eesti keele õppimisest, Muhammad Ibrahim Uthmani sõnul on ta Eestis kolm aastat olnud suhtes J. R., kellega väidetavalt on ka ühine XXX B. (sünd XXX), Rahvastikuregistri andmetel ei ole kinnipeetaval lapsi, vanglas on avaldanud soovi teha toiminguid lapse enda nimele võtmiseks, kuid nädal hiljem siiski mõtles ümber, kuna ei soovi antud protsessi vangistuses läbida, vanglas on Muhammad Ibrahim Uthman kohtunud XXX ja XXX lühiajaliste kokkusaamiste raames, kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole J.R. teadlik kinnipeetava suhtlusringkonnast ning isikutest, kes võiksid kinnipeetavale vabaduses viibimise ajal negatiivset mõju avaldada. Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusest (IV, 39-55) nähtub, et kohus ei pidanud veenvaks asjaolu, et vabaduses asuks süüdistatav elama enda XXX J. R. juurde; tunnistaja J. R. on kinnitanud, et nad on plaaninud kooselu, kuid nii tunnistaja J. R. kui süüdistatav on välja toonud asjaolusid, mis seda seni on takistanud ja mis ei ole tegelikkuses muutunud (J. R. elab XXX juures ja tal XXX). (IV, 53-53 pöördel). 15.06.2021.a kohtuotsusest (IV, 39-55) nähtub veel, et süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt on XXX ja XXX teda vanglas külastanud, XXX on nad tuttavad kolm aastat, abielus nad ei ole, XXX; millal XXX täpselt sündis, ei oska süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman vastata, oli sel ajal Riias tööl; XXX ei ole hetkel tema nimel, st tema ei XXX kantud, kuid ta on sellekohase avalduse esitanud ning toimingu kinnitamine notari poolt on olnud takistatud seoses pandeemiaga. (IV, 54) Tartu Vangla 19.06.2023.a ja 29.06.2023.a iseloomustustest kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthman ́i kohta (I, 174-178; IV, 14-17) nähtub, et Muhammad Ibrahim Uthman ́i sõnul on enamus tema lähedastest perekonnaliikmetest surnud. Elus peaks olema vend, kes tõenäoliselt põgenes USA-sse. Samas 15.06.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi on kinnipeetav andnud ütlusi, et Sudaanis elavad tal 2 õde, täditütar vanaemaga, kasuisa, 2 venda, pruut (kinnipeetava iseloomustused: I, 176; IV, 15; 15.06.2021.a kohtuotsus: IV, 53 pöördel all). Käesolevas kriminaalasjas antud viimases sõnas avaldas süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman 04.01.2024.a, et tema pere on Sudaanis kodusõjas surma saanud (kella 10:57 paiku), ka ema on surnud (kella 11:01 paiku). Kinnipeetava iseloomustustest Muhammad Ibrahim Uthmani kohta kajastatuga on muuhulgas kooskõlas süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt kohtuistungil 26.10.2023.a

esitatust (IV, 134 pöördel) nähtuv selle kohta, et Muhammad Ibrahim Uthman oskab päris hästi eesti keelt, kuna esitatu hulgas on ka Muhammad Ibrahim Uthmani 28. mail 2023.a omakäeliselt eesti keeles kirjutatud ühe lehekülje pikkune pöördumine Tartu Vangla direktorile, milles ta avaldab soovi enda Tallinna Vanglasse üleviimiseks, kus ta seda ka põhistab (IV, 169). Tegemist on käitsi kirjas tehtud pöördumisega. Kinnipeetava iseloomustustest Muhammad Ibrahim Uthmani kohta kajastatuga on muuhulgas kooskõlas süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt enda 14.12.2023.a kirjalikus pöördumises avaldatu selle kohta, et ta on sündinud Sudaanis Darfuri piirkonnas, avaldades soovi enda Eestist väljasaatmiseks (III, 73-74: inglise keeles; tõlge eesti keelde: III, 79-80). Eeltoodust nähtub, et vanglast vabanemise järgselt ülimalt suure tõenäosusega puudub Muhammad Ibrahim Uthmanil Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tal puuduvad lähedased suhted väidetava XXX ja väidetava XXX J. R., kellega tal polnud kooselu ka enne vanglat ja ka pärast vanglast vabanemist pole J. R. nõus süüdimõistetu Muhammad Ibrahim Uthmani tema juurde elama asumisega. Väidetav XXX J. R. ei tea ka Muhammad Ibrahim Uthmani suhtlusringkonda. Ka J. R. väidetavalt ühisest kooselust XXX B. (sünd XXX) pole Rahvastikuregistris kajastatud Muhammad Ibrahim Uthmani nimel olevana. Rahvastikuregitri andmetel ei ole Muhammad Ibrahim Uthmanil lapsi (I, 19-21, 165-169). Neil asjaoludel puuduvad Muhammad Ibrahim Uthmanil lähedased ja kooselulised suhted tema väidetud XXX J. R. ja J. R. XXX B.. Hetkel on Muhammad Ibrahim Uthmani Eesti Vabariigis viibimise seaduslikuks aluseks välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 ja VMS § 43 lg 3 alusel tema Eestis kinnipidamisasutuses viibimine. VMS § 3 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 mõttes puudub Sudaani kodanikul Muhammad Ibrahim Uthmanil välismaalasena kinnipidamisasutuses vabanemisest alates Eestis viibimiseks seaduslik alus ja tal tuleb Eesti Vabariigist lahkuda, kuna tema elamisloakaart ja tähtajaline elamisluba olid kehtivusega kuni 22.04.2023 ja uut dokumenti Eesti Vabariigis seaduslikult viibimiseks (peale süüdimõistvate kohtuotsuste Eestis vanglas karistuse kandmiseks) pole Muhammad Ibrahim Uthmanile väljastatud (nähtub kinnipeetava iseloomustustest: I, 174-178; IV, 14-17); Rahvastikuregistrist: I, 19-21, 165-169; seda kinnitas ka Politsei- ja Piirivalveamet enda 18.12.2023.a vastuskirjas: III, 86). Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et Muhammad Ibrahim Uthmanile 22.04.2014, 23.04.2017 ja 23.04.2020 väljastatud elamisload on kõik kehtivuse kaotanud (I, 19-21, 165169). Eesti Vabariigis väljastatud dokumentidest on Muhammad Ibrahim Uthmanil kehtiv üksnes juhiluba, mis nähtub Rahvastikuregistri andmetest (I, 19-21, 165-169, 167). Juhiluba ei anna aga kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt Muhammad Ibrahim Uthmanile õiguslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Üheski õigusaktis pole Eesti Vabariigis väljastatud juhiluba käistletud õigusliku alusena Eesti Vabariigis viibimiseks. Mis puutub Muhammad Ibrahim Uthmani koduriiki Sudaani, siis käesolevalt käib seal jätkuvalt verine kodusõda. Poliitiliselt ebastabiilne olukord ning verine ja ohvriterohke julm kodusõda Sudaanis jätkub, sealhulgas Darfuris, kus on sündinud ka Muhammad Ibrahim Uthman. Nähtub see Google ́ vahendusel tehtud erinevatest väljatrükkidest Sudaani ja seal asuva Darfuri piirkonna kohta (II, 12-42, 65-69). 17.04.2023.a vahendatud ERR uudisest (II, 25-26) nähtub, et ajalehe The Times andmetel on Sudaani sõjalised rühmitused võitlemas riigis ülemvõimu pärast ning lahingute tõttu on hukkunud kümneid inimesi, Sudaani pealinnas Hartumis käivad ägedad lahingud ning kahe

kindrali vaheline tüli on üle kasvanud sõjaks, võitlus on levinud ka teistesse linnadesse, konflikti esimesel päeval hukkus vähemalt 56 tsiviilisikut, vigastada sai vähemalt 600 inimest. Nüüdseks on konflikti mõlemad osapooled nõustunud ÜRO ettepanekuga vaherahu sõlmimiseks, kuid lahingutegevus on sellele vaatamata jätkunud ja ohvrite arv üha kasvab, lahingud, tulistamine ja sõda käib ka elamupiirkondades (II, 26). 18.04.2023.a vahendatud ERR uudisest (II, 25-26) nähtub, et ajalehe The Times andmetel on Sudaani sõjalised rühmitused võitlemas riigis ülemvõimu pärast ja nüüd on konflikti sekkunud ka Venemaa rahastatud Wagneri palgasõdurid, kes hakkasid Sudaanis tegutsema juba 2017.aastal, Wagner on tarninud Sudaani võimudele relvastust ja koolitanud sealseid vägesid, hukkunud on juba vähemalt 97 tsiviilisikut, vigastada on saanud umbes tuhat inimest, Sudaani sõjapealikud jätkavad üksteise materdamist, konflikti käigus rünnati Hartumis ka Euroopa Liidu suursaadikut Sudaanis.

haiglatest ja lahingutes on mitmed rajatised mürsutabamusi saanud (II, 32). 01.05.2023.a avaldatust nähtuvalt on ÜRO erisaadiku sõnul Sudaani konflikti osapooled valmis läbi rääkima, kuid samas puhkesid uued lahingud (II, 33-34). 13.07.2023.a avaldatust nähtuvalt on ÜRO andmetel Sudaanist Darfuri piirkonnast leitud vähemalt 87 surnukehaga massihaud (II, 66), Darfur on olnud 12-nädalase konflikti üks epitsentreid, kus poolsõjaväeline rühmitus ning nende liitlased ründavad Aafrika etnilisi rühmi (II, 67). Võitluse käigus on LääneDarfuris põletatud ning rüüstatud linnu ja külasid, rahutuste tõttu on Sudaanist Tšaadi põgenenud üle 238 000 inimese (II, 67). Lääne-Darfuri kuberner Khamis Abdalla Abkar andis Saudi-Araabia telejaamale intervjuu, kus süüdistas poolsõjaväelist rühmitust ja nende liitlasi kogukondade ründamises, paar tundi hiljem Akbar rööviti ja tapeti ebaselgetel asjaoludel (II, 67). Uudis massihauast tuli paar päeva pärast seda, kui organistasioon Human Rights Watch kutsus Rahvusvahelist Kriminaalkohut üles uurima Darfuris toimuvaid inimsusvastaseid kuritegusid (II, 67). 27. juulil 2023.a avaldatust nähtuvalt on ÜRO andmetel Sudaani Darfuri piirkonnas puhkenud uus vägivallalaine nõudnud üle 60 inimelu (II, 68), viimase nädala jooksul on tulnud teateid mitme küla mahapõletamisest, turgude ja poodide rüüstamisest ja taristu kahjustamisest (II, 67). 1956.a iseseisvunud Sudaani senisest ajaloost nähtub, et selles paljurahvuselises, erinevatest rassidest, usulistest põhimõtetest ja etnilistest gruppidest koosnevas riigis on sisemised vastuolud kogu aeg olemas olnud ja need on aeg-ajalt üha uuesti ägenenud ning üks kodusõda on järgnenud teisele ja rahulikku aega seal pole olnudki (II, 12-24). Küsimus on olnud üksnes konfliktide suuruses, nende teravuses ja aktiivsuses.

sõnastatud VSS §-s 171 väljasaatmise keeluna, tuleb mittetagasisaatmise põhimõtet järgida lahkuma kohustamise menetluse kõigis etappides, sealhulgas lahkumisettekirjutuse tegemisel (vt halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1115/147, p 32.5). Sama on korduvalt rõhutanud ka Euroopa Kohus (vt nt C69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p 55). Ühtlasi on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et kolmanda riigi kodaniku suhtes ei või teha tagasisaatmisotsust, kui on põhjendatult alust arvata, et teda võidakse sihtriigis ebainimlikult või alandavalt kohelda (C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p 58). Seega ei tohi VSS § 7 lg 1 alusel teha välismaalasele lahkumisettekirjutust, kui selle täitmine oleks mittetagasisaatmise põhimõttega vastuolus. Tagamaks välismaalase humaanset kohtlemist, võidakse erakorralistel asjaoludel anda Eestis viibivale välismaalasele tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (VMS § 2103).“ /teksti tumendused ja tumeda joonega allakriipsutus on tehtud käesolev kohtuotsuse kirjutaja Heli Sillaotsa poolt/ VSS §-s 171 sätestatud mittetagasisaatmise põhimõttest lähtudes on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal välistatud Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes lisakaristusena väljasaatmise kohaldamine, kuna Sudaanis valitsev pingeline olukord annab põhjendatult alust arvata, et Eestist väljasaatmise korral võidakse Muhammad Ibrahim Uthmanit sihtriigis Sudaanis ebainimlikult ja alandavalt kohelda ning ka tema elu võib seal reaalselt ohtu sattuda. Kohus lisakaristusena väljasaatmist Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes ei kohalda. Politsei- ja Piirivalveametil on pärast Muhammad Ibrahim Uthmani vanglast karistuse kandmiselt vabanemist, juhul kui süüdimõistetu ise vabatahtlikult Eestist ei lahku, võimalik hinnata seda, kas Muhammad Ibrahim Uthmanit on koheselt võimalik Eestist välja saata. Käesolevaks ajaks on teada, et kohtuotsuse jõustumine võtab veel aega. Süüdistatav ja tema kaitsja esitasid apellatsioonteated 08.01.2024.a. Karistuse kandmiselt vabanemise järgselt võtab Politsei- ja Piirivalveamet, olenevalt siis Sudaanis valitsevast olukorrast, seisukoha selles suhtes, kas VSS §-s 171 sätestatud mittetagasisaatmise põhimõte on siis veel aktuaalne ning kas Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes on vajalik ja võimalik teha VSS § 7 lõikes 1 sätestatud lahkumisettekirjutus. Juhul kui Muhammad Ibrahim Uthman jääb maakohtus avaldatu juurde ja ise vabatahtlikult lahkub vanglast karistuse kandmiselt vabanemisel Eestist, siis langeb lahkumisettekirjutuse otsustamise vajadus ära.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.