Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
1-17-9149 23. märts 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi S. H., Keskkonnahoolduse OÜ jt süüdistuses Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2023. a määrus Tsiviilkostjad S. H. ja Keskkonnahoolduse OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindajad riigiprokurör Denis Tšasovskih ja Põhja pooled Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristo Adosson Kannatanu AS Tallinna Sadam, esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Asja läbivaatamise kuupäev ja 15. märts 2023, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2023. a määrus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata S. H. ja Keskkonnahoolduse OÜ määruskaebuses esitatud taotluse maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmiseks ja tegi otsustuse määruskaebemenetluse kulu kohta.
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta S. H. ja Keskkonnahoolduse OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 1. detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Keskkonnahoolduse OÜ kasuks välja 200 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetlus maakohtus
1.Harju Maakohus menetleb kriminaalasja, milles 2022. a novembri lõpu seisuga süüdistati kokku üheksat inimest ja üht juriidilist isikut altkäemaksu võtmises või andmises või nendele kuritegudele kaasaaitamises, osal juhtudel ka rahapesus.
1-17-9149
2.Muu hulgas süüdistati S. H-d karistusseadustiku (KarS) § 298 lg 1 järgi (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 298 lg 2 p 3 järgi) ja Keskkonnahoolduse OÜ-d (edaspidi KH) KarS § 298 lg 3 järgi altkäemaksu andmises ning M. P-d KarS § 294 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi altkäemaksu võtmises järgmistel asjaoludel: 1) KH oli AS-i Tallinna Sadam (edaspidi Tallinna Sadam) lepingupartner, osutades alates 2004. aastast Muuga sadamas koristusteenust; 2) 2007. aastast kuni 2012. a novembrikuuni lubas ja andis KH juhatuse liige S. H. T. P. kaasabil Tallinna Sadama hooldusosakonna juhataja M. P-le 44 129 eurot 84 senti ning Tallinna Sadama juhatuse liikmele A. K-le 165 860 eurot 5 senti vastutasuna selle eest, et M. P. ja A. K. kasutaksid ühiselt ja kooskõlastatult enda ametiseisundit KH huvides; 3) S. H. andis M. P-le ja A. K-le nende ametikohustuste rikkumise eest raha järgmisel viisil. KH sõlmis 1. juulil 2007 T. P. juhitava Bone Invest OÜ-ga lepingu, mille kohaselt rentis viimane KH-le välja kaks ratastraktorit. Tegelikult ratastraktoreid ei renditud ja leping oli näilik. Lepingu alusel esitas Bone Invest OÜ KH-le iga kuu rendiarveid, mille KH tasus. Bone Invest OÜ pangakontole laekus 2. juulist 2007 kuni 29. novembrini 2012 rendimaksete nime all 209 989 eurot 89 senti. T. P. kandis osa sellest summast enda pangakonto kaudu edasi M. P. pangakontole, ülejäänud osas käsutas ta aga raha A. K. juhiste kohaselt; 4) S. H. andis M. P-le ja A. K-le raha vastutasuna järgneva eest. M. P. ja A. K. tegevuse tulemusena lisati 13. veebruaril 2004 Tallinna Sadama ja KH vahel sõlmitud koristus- ja haljastusteenuse lepingusse (töövõtuleping) punkt, mis võimaldas muuta KH-le makstavat lepingutasu, lähtudes kütuse hinna muutumisest. Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke pakkumise kutse dokumentides sellist tingimust ei olnud. Aastatel 2005–2011 nõustusid M. P. ja A. K. mitmel korral suurendama Tallinna Sadama poolt KH-le makstavat lepingutasu, samuti muutma lepingu mahtu ja hinnastamise aluseid. Uut riigihanget vaatamata lepingu olulisele muutmisele ei tehtud. Lepingumuudatused olid Tallinna Sadamale kahjulikud. Nendega nõustudes rikkus M. P. enda töölepingut ja A. K. juhatuse liikme kohustusi, samuti rikkusid nad riigihanke seadust; 5) lisaks tunnistas Tallinna Sadama hankekomisjon, kuhu kuulus ka M. P., 16. märtsil 2010 edukaks KH pakkumise riigihankel, mis oli välja kuulutatud töövõtja leidmiseks Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldamiseks. Selle tulemusena sõlmisid KH ja Tallinna Sadam, keda esindas ka A. K., töövõtulepingu; 6) 30. mail 2012 kuulutas Tallinna Sadam välja uue riigihanke Muuga sadama territooriumil koristus- ja haljastustööde tegija leidmiseks. Hankekomisjon, kuhu kuulus ka M. P., tunnistas edukaks KH pakkumise ja 24. septembril 2012 sõlmis Tallinna Sadam KH-ga uue töövõtulepingu.
3.Kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasatud Tallinna Sadam palus tsiviilhagis muu hulgas mõista solidaarselt A. K-lt (hiljem tema õigusjärglaselt), M. P-lt, S. H-lt, KH-lt, T. P-lt ja Bone Invest OÜ-lt välja 419 979 eurot 78 senti, samuti viivise. Hagiavalduse kohaselt tekitati eelmises punktis refereeritud süüdistuses kirjeldatud käitumisega Tallinna Sadamale varaline kahju. Riigihanke pakkumise kutse dokumentides märgitust irduv töövõtulepingu tingimus, mis võimaldas KH-l kütuse hinna tõusule tuginedes ühepoolselt hinda tõsta, oli Tallinna Sadamale kahjulik. Samuti olid Tallinna Sadamale kahjulikud hilisemad lepingumuudatused, millega suurendati lepingutasu ja hooldatavat ala. Tallinna Sadama jaoks kahjulikke kokkuleppeid ette valmistades ja sõlmides ning hiljem neid kokkuleppeid lõpetamata jättes eelistasid A. K. ja M. P. S. H-lt saadud vara eest 2(9)
1-17-9149 KH huve Tallinna Sadama huvidele. Tekitatud kahju hüvitamise eest vastutavad solidaarselt nii A. K. äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 alusel; M. P. töölepingu seaduse § 74 lg 1 alusel; T. P. ja Bone Invest OÜ võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning § 1045 lg 4 alusel, samuti S. H. ja KH VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning ÄS § 2892 lg-te 1 ja 3 alusel. Tallinna Sadama kahjuna tuleb igal juhul käsitada vähemalt nende maksete summat, mille A. K. ja M. P. said S. H-lt altkäemaksuna. Tegelik kahju ületas altkäemaksusummat aga vähemalt kahekordselt.
4.Harju Maakohus tegi 1. detsembril 2022 määruse, millega ta muu hulgas: 1) lõpetas kriminaalmenetluse S. H. süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi ja KH süüdistuses KarS § 298 lg 3 järgi kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu; 2) jättis rahuldamata kaitsja taotluse S. H. ja KH vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks; 3) rahuldas kannatanu taotluse kaasata S. H. ja KH menetlusse tsiviilkostjatena ning jätkata nende suhtes tsiviilhagi menetlemist; 4) jättis rahuldamata kaitsja taotluse S. H. ja KH vara suhtes tsiviilhagi tagamiseks varem kohaldatud abinõude – kohtulike hüpoteekide ja vara aresti – tühistamiseks ning rahuldas kannatanu taotluse nende abinõude muutmata jätmiseks; 5) mõistis riigilt KH kasuks välja 39 204 eurot S. H. ja KH lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks.
5.Tsiviilhagi ja selle tagamise kohta märkis maakohus järgmist. Varem menetlusse võetud hagis on kannatanu esitanud nõude ka S. H. ja KH vastu. Kuna teiste süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus jätkub ja tsiviilhagi pole lahendatud, tuleb S. H. ning KH kaasata menetlusse tsiviilkostjatena. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2962 lg 1 p 4 ei kohaldu, sest see eeldaks kriminaalmenetluse täielikku lõpetamist. Kuna tsiviilhagi menetlus jätkub, pole ka alust tühistada selle tagamiseks kohaldatud abinõusid.
6.Maakohus sedastas, et S. H. ja KH suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu tuleb riigil KrMS § 183 lg 1 kohaselt hüvitada nende valitud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu hüvitamise taotluses märgitud kaitsjatasu luges kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks üksnes osaliselt, leides, et mõned kaitsja tasuarvestuses märgitud toimingud olid põhjendamatud, mõnel juhul on aga toimingu ajakulu ülemäära suur. Määruskaebus
7.S. H. ja KH taotlesid maakohtu määruse osalist tühistamist. Kaebuse esitajad vaidlustasid kohtu otsustuse kaasata nad tsiviilkostjatena menetlusse ja jätkata nende vastu esitatud tsiviilhagi menetlemist, samuti otsustuse jätta kehtima S. H. ja KH vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud. Lisaks taotlesid kaebajad kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmist. Määruskaebuses paluti Tallinna Sadam (ja lisaks ka TS Laevad OÜ) kannatanuna kriminaalmenetlusest kõrvaldada, jätta tsiviilhagi S. H. ja KH vastu KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata; tühistada S. H. ja KH vara koormavad hagi tagamise abinõud ning mõista riigilt KH kasuks välja menetluskulu hüvitis kogusummas 52 623 eurot 17 senti, sh 2245 eurot määruskaebemenetluse kulu katteks. Ringkonnakohtu määrus 3(9)
1-17-9149
8.Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2023. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus luges määruskaebemenetluse kuluks 1422 eurot, jättes selle kaebuse esitajate kanda.
9.Kohtukolleegium pidas asjakohatuks määruskaebuse esitajate argumente selle kohta, miks ei ole Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kannatanud. Maakohus kaasas Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ kannatanutena menetlusse 19. novembri 2018. a määrusega, mis on jõustunud. Praeguses määruskaebemenetluses vaidlustatud 1. detsembri 2022. a määruses pole maakohus kannatanute teemat käsitlenud. Samuti pole määruskaebuses tuginetud sellistele asjaoludele, mida maakohus poleks saanud 19. novembri 2018. määrust tehes arvesse võtta. Põhjendatud ei ole ka kaebuse esitajate väide, et nad ei vasta KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja tunnustele. Tsiviilhagi lahendamine kriminaalmenetluses on ökonoomne ja arvestab kõigi menetluspoolte huve.
10.Samuti on põhjendamatu taotlus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel hagi ilmse perspektiivituse tõttu. Kaebajate põhjendid ÄS § 2892 lg-te 1 ja 3 kohaldamise eelduste puudumise kohta ei ole nii üheselt selged, et kaebuse argumentatsiooni pinnalt saaks kindlasti öelda, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
11.Maakohus ei eksinud ka KH kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitise suurust kindlaks määrates. Esimese astme kohtul on valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel kaalutlusruum. Kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda siis, kui maakohus pole oma seisukohta põhjendanud või kui kohtu hinnang on selgelt alusetu. Käsitletaval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Tsiviilkostjate määruskaebus
12.Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid S. H. ja KH, taotledes Riigikohtult Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ kriminaalmenetlusest kõrvaldamist; S. H. ja KH vastu esitatud Tallinna Sadama tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist; S. H. ja KH vara koormavate hagi tagamise abinõude tühistamist ning KH menetluskulu hüvitamist kogusummas 55 879 eurot 17 senti (sh 2245 eurot ringkonnakohtus ning 3256 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluse eest).
13.Määruskaebuse esitaja märgib, et kriminaalmenetluses on tsiviilhagi lubatavuse üks eeldus, et selle oleks esitanud kannatanu. Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ pole KrMS § 37 lg 1 tähenduses kannatanud ja seetõttu tuleb nad KrMS § 37 lg 4 teise lause kohaselt menetlusest kõrvaldada ning nende tsiviilhagi läbi vaatamata jätta. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohtu 19. novembri 2018. a määrus Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ kannatanutena menetlusse kaasamise kohta välistab nende hilisema menetlusest kõrvaldamise. KarS §-des 294, 298 ja 394 sätestatud kuriteokoosseisud, mille tunnustel praegust kriminaalmenetlust toimetatakse, on suunatud üksnes kollektiivsete õigushüvede kaitsele. Sellises kriminaalmenetluses ei saa olla kannatanut. Olukorras, kus S. H. ja KH suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei saa ka väita, et nad oleks tekitanud Tallinna Sadamale kuriteoga kahju. Selline kahju on aga isiku kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamise eeldus.
14.Sõltumata eeltoodust ei saa S. H. ja KH vastu esitatud haginõuet kriminaalmenetluses läbi vaadata ka põhjusel, et kumbki neist ei vasta KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja määratlusele. Isiku käitumise pelgalt teoreetiline vastavus mõnele VÕS §-s 1045 sätestatud õigusvastasuse alusele ei loo alust kaasata teda tsiviilkostjana menetlusse. 4(9)
1-17-9149
15.Lisaks tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel selle õigusliku perspektiivituse tõttu. Hagi ei saaks rahuldada isegi juhul, kui lugeda süüdistusaktis ja tsiviilhagis esitatud väited tõeseks.
16.Maakohus ja ringkonnakohus hindasid ebaõigesti S. H. ja KH kaitsjatasu põhjendatust. Kogu kaitsjatasu tuleb süüdistatavatele hüvitada.
17.Täiendavas kirjalikus seisukohas märgivad S. H. ja KH, et kuna nende vastu on tsiviilhagi esitanud üksnes Tallinna Sadam, siis loobuvad nad taotlusest kõrvaldada kannatanuna kriminaalmenetlusest ka TS Laevad OÜ. Samas toonitavad määruskaebuse esitajad, et kuna Tallinna Sadama nõude menetlemine tsiviilkohtumenetluses koormaks tsiviilkostjaid vähemal määral kui osalemine kriminaalmenetluses, on ekslik ringkonnakohtu argument, et tsiviilhagi menetluse jätkamine on ökonoomne ja kõigi osapoolte huvides. Kannatanu vastus
18.Tallinna Sadam palub jätta S. H. ja KH määruskaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab tsiviilkostja kaasamist ning tsiviilhagi läbivaatamist. Alternatiivselt palub kannatanu jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Vastuses märgitakse, et maakohus otsustas tsiviilkostjate menetlusse kaasamise ja keeldus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisest kohtumenetluse poolte taotlusi lahendades. Seetõttu välistas KrMS § 385 p 20 tsiviilkostjate õiguse maakohtu neid otsustusi määruskaebe korras vaidlustada. Kannatanute menetlusest kõrvaldamist tsiviilkostjad maakohtus ei taotlenud ja seega ei saa seda küsimust käsitleda ka kõrgema astme kohtus.
20.Tallinna Sadam leiab, et ta on altkäemaksu võtmises ja andmises KrMS § 37 lg 1 mõttes kannatanu. S. H. ja KH vastutavad tekitatud kahju eest, kusjuures nende vastutuse aluseks olevad faktid kattuvad menetletava süüdistuse aluseks olevate asjaoludega. Kuigi S. H. ja KH suhtes on kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu lõppenud, jätkub sama teo osas menetlus teiste süüdistatavate suhtes. Seega vastavad S. H. ja KH KrMS § 39 lg-s 1 ette nähtud tsiviilkostja mõistele. Kannatanu nõue ei ole ka TsMS § 423 lg 2 mõttes õiguslikult perspektiivitu. Kannatanu õiguste tõhusamaks kaitsmiseks on tarvilik jätkata hagi menetlemist kriminaalasjas. Prokuratuuri vastus
21.Prokuratuuri hinnangul on Tallinna Sadam kriminaalasjas kannatanu ja S. H. ning KH tsiviilkostjad. Puudub ka muu alus jätta S. H. ja KH vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Määruskaebuse esitajad jätsid kasutamata võimaluse vaidlustada maakohtu 19. novembri 2018. a määrus tsiviilhagi menetlusse võtmise kohta. Tsiviilhagi läbivaatamist kriminaalmenetluses õigustab nii kannatanu õiguste kaitse kui ka menetlusökonoomia argument.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
22.Ringkonnakohus eksis, kui ta vaatas määruskaebuse läbi ka osas, milles S. H. ja KH vaidlustasid maakohtu otsustust kaasata nad tsiviilkostjatena menetlusse, jätkata nende vastu esitatud tsiviilhagi menetlemist ning jätta kehtima S. H. ja KH vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud. Kõnesolevas osas pidanuks ringkonnakohus jätma S. H. ja KH määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kolleegium põhjendab seda seisukohta järgmiselt. 5(9)
1-17-9149
23.KrMS § 385 p 17 kohaselt ei saa määruskaebust esitada muu hulgas tsiviilhagi menetlusse võtmise määruse peale. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilhagi menetlusse võtmist, samuti sellega kaasnevat otsustust nõude adressaadi kriminaalmenetlusse kaasamise kohta ei saa määruskaebe korras vaidlustada, sest sellise määrusega ei otsustata lõplikult tsiviilhagi saatust kriminaalmenetluses. Ka tsiviilkohtumenetluses on võimalik vaidlustada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrust (TsMS § 372 lg 5), kuid avalduse menetlusse võtmise määruse peale ei ole üldjuhul eraldi kaebeõigust seaduses ette nähtud. (Vt lähemalt RKKK 25.05.2017, nr 3-1-1-22-17, p 31.)
24.KrMS § 381 lg 1 sätestab muu hulgas tingimuse, et kriminaalmenetluses saab tsiviilhagi esitada üksnes kannatanu (KrMS § 37) ja seda vaid sellise isiku vastu, kes on kas kahtlustatav (KrMS § 33), süüdistatav (KrMS § 35) või tsiviilkostja (KrMS § 39). Seega olukorras, kus tsiviilhagi on esitatud isiku vastu, kes ei ole kriminaalasjas (enam) kahtlustatav ega süüdistatav, saab kohus tsiviilhagi menetlusse võtta üksnes tingimusel, et isik, kelle vastu tsiviilhagi esitati, vastab KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja materiaalsetele tunnustele ja tuleb seega menetlusse kaasata (vt ka RKKK 25.05.2017, nr 3-1-1-22-17, p 47). Järelikult on isiku tsiviilkostjaks lugemine tema vastu esitatud tsiviilhagi menetlusse võtmise üks eeldus, mille kindlakstegemisele laieneb seega ka KrMS § 385 p-s 17 ette nähtud määruskaebepiirang (vt ka RKKK 17.12.2020, nr 1-19-2279/437, p 24).
25.Niisamuti ei saa süüdistatav ega tsiviilkostja vaidlustada määruskaebemenetluses tsiviilhagi menetlusse võtmist põhjusel, et tema arvates ei ole tsiviilhagi esitaja KrMS § 37 lg 1 kohaselt kannatanu. Ka tsiviilhagi esitaja kannatanuks lugemine on hagi menetlusse võtmise eeldus, mille kindlakstegemine on hõlmatud KrMS § 385 p-s 17 sätestatud edasikaebepiirangust.
26.Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka prokuratuuri seisukoht, et S. H. ja KH saanuks vaidlustada tsiviilhagi menetlusse võtmise ning Tallinna Sadama kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamise, kui nad oleks esitanud tähtaegselt kaebuse Harju Maakohtu 19. novembri 2018. a määruse peale.
27.KrMS § 385 p-s 17 nimetatud otsustus tsiviilhagi menetlusse võtta hõlmab ka kohtu otsustust jätkata tsiviilhagi menetlemist. Seega ei saa viidatud sätte kohaselt määruskaebe korras vaidlustada sedagi, kui kohus keeldub menetluse kestel tsiviilhagi läbi vaatamata jätmast. KrMS § 385 p 17 kohaldub muu hulgas olukorras, kus kohus otsustab kohtulikul arutamisel pärast mõne süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist jätkata tema vastu esitatud tsiviilhagi menetlemist, kaasates senise süüdistatava või viimase õigusjärglase kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana. Niisugusel juhul ei ole kohtul tarvis varem juba menetlusse võetud tsiviilhagi uuesti menetlusse võtta (KrMS § 2631) ja piisab üksnes senise süüdistatava või tema õigusjärglase tsiviilkostjana kaasamise määrusest (KrMS § 39 lg 2). Tsiviilkostja kaasamine on siis käsitatav varem tehtud tsiviilhagi menetlusse võtmise määruse osalise muutmisena (s.o senise süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi menetletakse edasi sama isiku või tema õigusjärglase kui tsiviilkostja vastu esitatud hagina) ega ole määruskaebe korras vaidlustatav.
28.Niisamuti ei luba KrMS § 385 p 17 vaidlustada seda, kui kohus keeldub jätmast tsiviilhagi läbi vaatamata selle väidetava õigusliku perspektiivituse tõttu. Iseenesest on TsMS § 371 lg-s 2 ja § 423 lg-s 2 sätestatud alused tsiviilhagi menetlusse võtmisest keeldumiseks või läbi vaatamata jätmiseks tõepoolest kohaldatavad ka kriminaalmenetluses (RKKK 25.05.2017, nr 3-1-1-22-17, p 49). Eelviidatud sätete alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine on aga kohtu õigus, mitte kohustus, kusjuures nii toimides lasub kohtul suurem põhjendamis- ja kaalumiskohustus (samas, p 50).
6(9)
1-17-9149
29.Olukorras, kus kohus jätkab algselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi menetlemist sama isiku kui tsiviilkostja suhtes, ei ole tal tarvis teha uut otsustust tsiviilhagi tagamiseks juba varem kohaldatud abinõude (KrMS § 1414 lg 1) muutmata jätmise või jätkuva kohaldamise kohta. Haginõude adressaadi menetlusseisundi muutumine süüdistatavast tsiviilkostjaks tagamisabinõude kohaldamise määruse kehtivust ei mõjuta. Kui kohus siiski vormistab määruse niigi kehtivate tagamisabinõude kohaldamise jätkamise kohta, siis on tegemist olemasoleva olukorra ülekordamisega, millel pole õiguslikku tagajärge. Kuna selline tagamisabinõude muutmata jätmise määrus ei piira isiku õigusi ega seaduslikke huve – piirang tuleneb algsest tagamismäärusest –, siis ei saa kõnesolevat määrust KrMS § 384 lg 1 järgi ka määruskaebe korras vaidlustada.
30.Nii süüdistataval kui ka tsiviilkostjal on kohtumenetluse vältel õigus taotleda tsiviilhagi tagamiseks KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõude tühistamist või muutmist, s.o nende abinõude jätkuva põhjendatuse kontrolli. Sellise taotluse lahendamiseks tehtav kohtumäärus on aga kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus ega ole seega KrMS § 385 p 20 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustatav.
31.Eeltoodud põhjustel polnud ka S. H-l ega KH-l määruskaebeõigust, vaidlustamaks maakohtu
1.detsembri 2022. a määrust osas, millega kohus otsustas kaasata nad tsiviilkostjatena menetlusse, jätkata nende vastu esitatud tsiviilhagi menetlemist – mis on samatähenduslik kohtu teise otsustusega mitte rahuldada taotlust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks – ja jätta muutmata hagi tagamise abinõud.
32.S. H-l ja KH-l oli õigus vaidlustada maakohtu määruses sisaldunud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus. Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtuga selles, et maakohus ei teinud menetluskulu hüvitise suurust kindlaks määrates ühtegi sellist viga, mis võiks anda alust kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osas, mis puudutab hinnangut maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele, muutmata jätta. Niisamuti ei näe kolleegium alust korrigeerida ringkonnakohtu otsustust määruskaebemenetluse kulu suuruse ja hüvitamise kohta.
33.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2023. a määruse osaliselt. Määrus tuleb tühistada osas, millega ringkonnakohus vaatas sisuliselt läbi ja jättis rahuldamata S. H. ja KH määruskaebuses sisaldunud taotlused, mis puudutasid tsiviilkostjate kaasamist, tsiviilhagi menetluse jätkamist ja hagi tagamist. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, jättes S. H. ja KH määruskaebuse Harju Maakohtu 1. detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata. Vaidlustatud määrus jääb aga muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata S. H. ja Keskkonnahoolduse OÜ taotluse maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmiseks, samuti osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks määruskaebemenetluse kulu suuruse ja jättis selle kaebuse esitajate kanda.
34.S. H. ja KH esitasid taotluse hüvitada KH-le Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses lepingulisele esindajale makstud 3256 eurot. Arvestades, et määruskaebuse argumendid osutusid täies ulatuses tagajärjetuks (vt ka RKKK 19.04.2022, nr 1-18-158/266, p 95), loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega esindajatasuks 200 eurot, mis tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt KH kasuks välja mõista. II
7(9)
1-17-9149
35.Pidades silmas KrMS § 390 lg 5 kolmandast lausest tulenevat Riigikohtu ülesannet tagada seaduse ühetaoline kohaldamine, selgitab kolleegium obiter dictum’i korras veel järgmist.
36.Nii ringkonnakohtu määrusest kui ka määruskaebusest võib välja lugeda seisukoha, justkui annaks ainuüksi isiku kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamine talle õiguse esitada tsiviilhagis nõudeid seoses ükskõik millise süüdistuses kirjeldatud teoga. Nii see ei ole. Nagu märgitud, on kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi lubatavuse üks eeldus KrMS § 381 lg 1 kohaselt see, et selle esitaja vastaks sama seadustiku § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu mõistele. Kui kriminaalmenetluse esemeks on mitu kuritegu, peab tsiviilhagi esitaja olema kannatanu sellessamas kuriteos, mille tehioludega tema haginõude aluseks olevad faktilised asjaolud KrMS § 381 lg 1 p 1 mõttes olulises osas kattuvad (sellise kattuvuse kohta vt lähemalt RKKK 25.05.2017, nr 3-1-1-22-17, p-d 41–46). Seega ei saa kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasatud isik esitada tsiviilhagis nõuet, mis on seotud mõne teise sama menetluse esemeks oleva kuriteoga, milles ta kannatanu ei ole. Näiteks kriminaalmenetluses, kus kedagi süüdistatakse nii varguses kui ka pärast seda toime pandud varastatud asja omaniku tapmises, on ohvri lähedane KrMS § 37 lg 1 neljanda lause kohaselt kannatanu üksnes tapmises. Enne tapmist toime pandud vargusega seotud tsiviilõigusliku nõude pärimine ei anna alust lugeda teda kannatanuks ka selles kuriteos. Seega saab ta kriminaalmenetluses tsiviilhagiga nõuda süüdistatavalt näiteks matusekulude või ülalpidaja kaotusest tingitud kahju hüvitamist, ent mitte varguse tagajärjel kaotsiläinud asja väärtuse hüvitamist.
37.Isiku lugemine KrMS § 37 lg 1 mõttes kannatanuks eeldab muu hulgas seda, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma vähemalt muu hulgas kannatanu individuaalõigushüve, mida kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga kahjustati. Üksikisikut ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel. (Vt lähemalt RKKK 26.06.2020, nr 1-19-9575/46, p 31; 18.06.2021, nr 1-21-1591/11, p 11.)
38.Samas on kohtupraktikas välja kujunenud arusaam, et paljud esmajoones kollektiivsete õigushüvede kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisud kaitsevad paralleelselt ka individuaalhüvesid, mistõttu on nende puhul võimalik rääkida ka üksikisikust kannatanust (RKKK 11.04.2011, nr 3-1-1-97-10, p 23 ja 02.12.2014, nr 3-1-1-84-14, p 40). Kolleegiumi hinnangul kuuluvad selliste kuriteokoosseisude hulka ka KarS §-des 294 ja 298 ette nähtud altkäemaksu võtmine ja andmine. See on nii ka pärast 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 288 muudatust ja KarS §-de 4023 ning 4024 kehtestamist. Altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisuga kaitstakse jätkuvalt muu hulgas ametiisiku ja ametiseisundi andja vahelist usaldus- ja lojaalsussuhet, mida ametiisik altkäemaksu võttes rikub (vt ka RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-84-14, p 40 ja 13.05.2015, nr 3-1-1-41-15, p 39). Kui ametiseisundi andja on eraõiguslik isik, siis saab altkäemaksu võtmise puhul üldjuhul rääkida ka tema individuaalõigushüve rikkumisest, isegi kui ametiisik täidab KarS § 288 lg 1 mõttes avalikku ülesannet.
39.KrMS § 39 lg 1 p 1 kohaselt on tsiviilkostjaks muu hulgas füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju eest, mis on kannatanule tekitatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga. Tsiviilkostja võib, kuid ei pruugi olla kahju tekitanud teo üks toimepanija (nt VÕS §-des 1053–1054 nimetatud vastutuse korral tsiviilkostja üldjuhul ise teo toimepanija ei ole). Samuti pole oluline, kas juhul, kui tsiviilkostja on ka ise osalenud teo toimepanemises, vastab tema käitumine kuriteokoosseisu tunnustele või mitte (nt võib tema karistusõigusliku vastutuse välistada tahtluse puudumine). Tsiviilkostjaks saab olla ka isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, kuid kes võib siiski kanda varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud kaassüüdistatavate suhtes jätkuva kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga (RKKK 26.04.2019, nr 1-16-4665/224, p 26). 8(9)
1-17-9149
40.Otsustamaks, kas tsiviilkostja kaasamiseks on täidetud KrMS § 39 lg 1 p-s 1 sätestatud sama teo tingimus, tuleb võrrelda tsiviilhagi alust (KrMS § 1541 lg 1 p 4) süüdistuse sisuga (KrMS § 154 lg 3 p 2). Kui tsiviilkostja vastu esitatud nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad KrMS § 381 lg 1 p 1 mõttes olulises osas vähemalt ühele süüdistatavale (kahtlustatavale) esitatud mõne süüdistuse (kahtlustuse) sisuga, siis saab rääkida ka sellest, et kannatanu väidetav kahju on tekitatud KrMS § 39 lg 1 p 1 tähenduses kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga.
41.Küsimus, kas tsiviilkostja kannab hagis toodud asjaoludel kannatanu kahju eest seaduse järgi varalist vastutust, puudutab aga juba materiaalõiguse kohaldamist ja tuleb lahendada hagi põhjendatust, mitte selle lubatavust hinnates. Tõsi, kui on ilmselge, et hagi aluseks olevatel asjaoludel ei saa kannatanu nõuet tsiviilkostja vastu rahuldada mitte ühelgi materiaalõiguslikul alusel, võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata või hiljem TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ent nagu kolleegium eespool selgitas, on selline otsustus kohtu õigus, mitte kohustus, kusjuures nii toimides lasub kohtul suurem põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Seega võib kohus TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 kohaldamise asemel jätta tsiviilkostja vastutuse küsimuse lahendamiseks kohtuotsuses koos süüküsimusega või teha seda KrMS § 310 lg-tes 3–6 ette nähtud korras osaotsusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.