AS Tallinna Sadam hagi J. M. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2020/1204 hagi hind 3500 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319, asukoht esindajad Sadama tn 25, 15051 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Kedli Anvelt (e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: J. M. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, telefon 6612700, 53438307, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest jätta täiteasjas nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ning mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus punktis 1 toodud nõude osas.
3.Võtta vastu hageja 17.11.2022 esitatud täiendav tõend.
5.Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2020 hagi tagamise määrus. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt AS-lt Tallinna Sadam (registrikood 10137319) kostja J. M. (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja 11 289 (üksteist tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa) eurot.
3.Mõista hagejalt AS-lt Tallinna Sadam (registrikood 10137319) kostja J. M. (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja viivis menetluskuludelt 11 289 eurolt alates käesoleva
lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus tunnistada lubamatuks tema suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 024/2020/1204. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Arvi Pink algatanud hageja suhtes täitemenetluse ning saatnud 26.08.2020 täitmisteate hagejalt A.K. kasuks tsiviilasjas nr X-XXXXXXX välja mõistetud summade sissenõudmiseks, millise nõude on A.K. loovutanud kostjale.
2.A.K. esitas 05.08.2016 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX hageja vastu hagi konkurentsikeelu hüvitise väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 16.01.2017 otsusega ning mõistis hagejalt A.K. kasuks välja põhinõudena 24 779,76 eurot, viivise ja menetluskuludena 6 462,40 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2019 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõistis hagejalt A.K. kasuks välja menetluskulude hüvitise 13 610,80 eurot. Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.12.2019.
3.27.01.2020 saatis kohtutäitur Risto Sepp hagejale täitmisteatise, mille kohaselt oli ta algatanud A.K. avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181 tsiviilasjas nr XXX-XXXXX välja mõistetud summade sissenõudmiseks. A.K. suhtes toimus kriminaalmenetlus kriminaalasjas X-XX-XXXX, mille raames menetletavate süütegudega oli A.K. tekitanud hagejale ja OÜ-le TS Laevad kahju. Kriminaalasjas X-XX-XXXX oli A.K. süüdistatav ning hageja ja OÜ TS Laevad kannatanud. Kriminaalasjas X-XX-XXXX on hageja ja OÜ TS Laevad solidaarselt esitanud A.K. vastu tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes summas 3 152 000 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivisenõude. Lisaks on hageja esitanud süüdistatava A.K. vastu solidaarselt teiste süüdistatavatega tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes summas 1 572 149,16 eurot, millele lisanduvad viivised. Seega kokku on hageja ja OÜ TS Laevad esitanud kriminaalasjas X-XX-XXXX A.K. vastu kahju hüvitamise nõude summas 4 724 149,16 eurot, millele lisanduvad viivised.
4.Hageja ja OÜ TS Laevad esitasid 19.02.2020 kriminaalmenetluses X-XX-XXXX hagi tagamise taotluse. Hageja ja OÜ TS Laevad palusid, et kohus kohustaks hagejat tasuma Harju Maakohtu 16.01.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsustest tsiviilasjas nr X-XX2
XXXXX tulenevad nõuded kohtu ettenähtud deposiitkontole ning pärast deposiitkontole võlgnevuse tasumist lugeda hageja Harju Maakohtu 16.01.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsustest tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tulenevad rahalised kohustused A.K. ees täidetuks.
5.21.02.2020 e-kirjaga edastas Harju Maakohus hageja ja OÜ TS Laevad hagi tagamise taotluse A.K.le ning palus tal vastata hiljemalt 03.03.2020. Lisaks andis kohus teada, et lahendab hagi tagamise taotluse 05.03.2020. 03.03.2020 ehk taotlusele vastamise viimasel päeval loovutas A.K. oma nõude hageja vastu kostjale. Nõude loovutamise lepingu p 3.2 kohaselt toimus nõude loovutamine A.K.lt kostjale tasuta.
6.Harju Maakohus rahuldas 05.03.2020 määrusega hagi tagamise taotluse OÜ TS Laevad suhtes ning keelas hagejal tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. kasuks hagejalt väljamõistetud raha kogusummas 52 072,71 eurot süüdistatavale väljamaksmise kuni kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi jõustumiseni ning määras, et juhul, kui hageja asub A.K.le nimetatud rahasummat välja maksma, on hageja kohustatud kandma raha kohtu tagatiste kontole. Harju Maakohtu määrus jõustus 10.06.2020. Harju Maakohtu 05.03.2020 hagi tagamise määruse täitmine kriminaalasjas X-XX-XXXX. 06.03.2020 kandis hageja kohtumääruse alusel 52 072,71 eurot kohtu tagatise kontole.
7.06.03.2020 esitas hageja kohtutäiturile Risto Sepale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2020/181, kuna hageja oli täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud raha kohtu deposiiti tasumisega. 08.04.2020 otsusega lõpetas kohtutäitur Risto Sepp hageja suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181, kuna nõue oli täidetud. Kostja on algatanud uue täitemenetluse arestitud nõude osas. Tegu on teistkordse sissenõudmisega sama täitedokumendi alusel.
8.Hageja viitas TMS § 221 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja on täitemenetluse esemeks oleva nõude rahuldanud. Kostja on algatanud hageja suhtes täitemenetluse nõude osas, mis on kriminaalasjas X-XX-XXXX arestitud ning mille hageja on täitnud. Hageja suhtes on lubamatu viia täitemenetlust läbi olukorras, kus A.K. kasuks tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX väljamõistetud nõue on A.K. suhtes kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud tsiviilhagi tagamiseks arestitud ning hageja on vastavalt Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusele täitnud selle nõude kohtu deposiitkontole. Olukorras, kus hageja juba on tasunud täitedokumendist tuleneva nõude kohtu deposiitkontole, on nõue sisuliselt rahuldatud. Seda kinnitab asjaolu, et kohtutäitur Risto Sepp on lõpetanud A.K. algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181 nõude rahuldamise tõttu. Kostja, kes on väidetavalt omandanud nõude A.K.lt tasuta loovutuse teel, on algatanud hageja suhtes uue täitemenetluse täpselt samast täitedokumendist tuleneva nõude teistkordselt sissenõudmiseks, mis on lubamatu.
9.03.03.2020 nõude loovutamine ei oma õiguslikku tähendust. Kostja sundtäitmiseks esitatud nõude puhul on tegemist sama nõudega, mis on kriminaalasjas X-XX-XXXX arestitud ning mis on vastavalt Harju Maakohtu 05.03.2020 jõustunud määrusele täidetud. Nõue on täidetud sõltumata sellest, et A.K. on loovutanud selle nõude tasuta kostjale. Vaatamata nõude loovutusele ei ole maakohus, ringkonnakohus ega Riigikohus maakohtu hagi tagamise määrust tühistanud ega muutnud.
10.Isegi kui nõude loovutamine saaks omada tähtsust, on nõude loovutamise tehing tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Nõude loovutamise tehing on tühine heade kommete ja avaliku korraga vastuolu tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel või alternatiivselt näilikkuse tõttu TsÜS § 89 alusel.
Loovutamise tehing on vastuolus heade kommetega, sest loovutamise eesmärgiks oli kriminaalasjas X-XX-XXXX hagi tagamise takistamine ning seeläbi hageja ja OÜ TS Laevad kahjustamine. Faktilised asjaolud viitavad üheselt, et A.K. ja kostja ainsaks ajendiks nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimisel oli hageja ja OÜ TS Laevad tsiviilhagi tagamise ja nõude arestimise taotlus. Hagi tagamise avaldusele seisukoha esitamise viimasel päeval loovutas A.K. oma nõude hageja vastu tasuta kostjale. Nõude loovutamist ei oleks toimunud, kui hagi tagamise avaldust ei oleks A.K.le esitatud. Seda kinnitab nõude loovutamise aeg 03.03.2020.
11.A.K. esitas 03.01.2020 hagejale nõudeavalduse tsiviilasjas X-XX-XXXX väljamõistetud summade tasumiseks ning 23.01.2020 esitas A.K. täitemenetluse algatamise avalduse. Kui A.K. oleks varem plaaninud nõude hageja vastu loovutada, ei oleks ta neid toiminguid teinud, vaid need oleks teinud uus võlausaldaja. Samal ajal olid A.K. ja tema esindajad ning suure tõenäosusega kostja teadlikud, et nõude arestimiseks on esitatud hagi tagamise taotlus ning kohus teeb selle osas määruse 05.03.2020. Lisaks teadsid nad, et hagi tagamise ja nõude arestimise eesmärgiks on selliste loovutamistehingute vältimine. Kohus edastas A.K.le kannatanute ehk hageja ja OÜ TS Laevad hagi tagamise avalduse põhjusel, et kohus saaks teda enne taotluse lahendamist ära kuulata, mitte selleks, et ta saaks oma nõudest vabaneda. A.K. kuritarvitas koos kostjaga kohtu usaldust. Loovutamise tehingu eesmärgiks oli takistada hagi tagamise taotluse rahuldamist. Seda tõendab nõude tasuta loovutamine.
12.03.03.2020 nõude loovutamise eesmärgiks oli A.K. varatuks muutmine, mis on vastuolus kohustusega toimida õiguste teostamisel heas usus ja arvestades võlausaldajate huvidega. 03.03.2020 nõude loovutamise eesmärgiks oli A.K. sisuliselt ainukesest varast vabanemine ilma kohase vastusoorituseta ehk vara raiskamine. Nõude loovutamise lepingu p-st 3.2 nähtuvalt toimus nõude loovutamine tasuta ja A.K. ei saanud selle eest vastu vara. Vara raiskamine olukorras, kus võlgniku vastu on esitatud hagi tagamise avaldus, on vastuolus Eesti õiguses üldtunnustatud kohustusega toimida õiguste teostamisel heas usus ja arvestades võlausaldajate huvidega.
13.Kriminaalmenetluses on vara arestimise ja hagi tagamise abinõu taotluse menetluskord reguleeritud KrMS §-s 142. KrMS § 142 ei näe ette võimalust kohtul küsida seisukohta isikult, kelle vara arestida soovitakse või kelle suhtes soovitatakse kohaldada hagi tagamise abinõu. Seega peab hagi tagamise taotluse lahendamine üldjuhul toimuma viivitamata ning enne selle lahendamist kostjale taotlust ei esitata. Sisuliselt sarnane regulatsioon on ettenähtud ka tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodule vaatamata edastas Harju Maakohus kriminaalasjas X-XXXXXX A.K.le hagi tagamise avalduse 21.02.2020 koos seisukoha nõudega. Maakohus oli A.K. usaldades seisukohal, et tema ärakuulamine ei kahjusta asja lahendamist. Kohtu usaldust kuritarvitades kasutas A.K. kostja kaasabil talle antud tähtaega üksnes selleks, et vabaneda nõudest ja muuta end varatuks. Sealjuures ei ole kostja roll vähetähtis, ilma kostja nõusolekuta ja kaasabita ei oleks saanud nõude loovutamist toimuda.
14.A.K. käis 03.03.2020 notari juures nõude loovutamise tehingut sõlmimas, kuigi esindaja väiteil oli ta sel ajal haige ega ilmunud haiguse tõttu 05.03.2020 kriminaalasjas X-XX-XXXX toimunud kohtuistungile. Eelnev kinnitab, et A.K. tegelik eesmärk oli õigusvastaselt kahjustada kannatanuid ning vältida nõude arestimist. Eeltoodu tõttu on nõude loovutamine vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Ilma kostja nõusolekuta ja kaasabita ei oleks saanud nõude loovutamist toimuda. Seega on 03.03.2020 nõude loovutamise tehing heade kommete ja avaliku korraga vastuolu tõttu tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel ja sellel ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi.
15.Alternatiivselt on nõude loovutamise tehing hageja hinnangul näilik ja seetõttu TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Nõude loovutamise lepingu aluseks on kinkeleping. Kui loovutamine toimub tasuta, on loovutamise aluseks olevaks kohustustehinguks kinkeleping. Hageja viitas VÕS § 259 lõikele 1 ja VÕS § 261 lg lõikele 1. A.K. loovutas nõude kostjale tasuta ning loovutus teostati notariaalselt. Seega toimus väidetav loovutus kinkena, mille eesmärk oli õiguste kuritarvitamine.
16.03.03.2020 nõude loovutamise tegelik eesmärk oli nõude arestimisele vastuväite tekitamine, mitte kinke tegemine kostjale. Nõude loovutamine toimus tasuta. Loovutamise selge ajend oli kannatanute tsiviilhagi tagamise taotlus, loovutus toimus taotlusele seisukoha esitamise viimasel päeval ning A.K.l puudusid taotlusele sisulised vastuväited, mistõttu oli loovutamise eesmärk blokeerida hagi tagamise taotluse rahuldamine. Tegelikult ei ole loovutust toimunud. Seega ei vasta nõude loovutamise lepingus sedastatud tahteavaldused tegelikkusele ning tegelikult oli lepingu sõlmimise eesmärgiks luua A.K.le vastuväide hagi tagamise taotlusele.
17.Kriminaalasjaga X-XX-XXXX seotud isikud on sarnast skeemi üritanud kasutada kriminaalasjas X-XX-XXXX Harju Maakohtu 25.09.2017 määrusega arestitud raha aresti alt vabastamiseks. Kriminaalasja X-XX-XXXX aluseks olevaid asjaolusid arutatakse lisaks kriminaalasjas X-XX-XXXX. Nimetatud asjas arestis maakohus R.I.C.H Group Trading Limited juhatuse liikme T. P. Kaitsepolitseiameti deposiitkontole tehtud ülekande summas 879 863,5 eurot, mis on arestitud kui A.K. vara. R.I.C.H Group Trading Limited asus hiljem seisukohale, et ülekanne tehti õigusliku aluseta ning loovutas sellest tuleneva nõude KAPO vastu Läti äriühingule SIA HK Invest, kes omakorda võõrandas selle OÜ-le Ahmos. OÜ Ahmos esitas 24.08.2018 KAPO vastu hagi arestitud summa väljanõudmiseks tsiviilasjas X-XX-XXXXX. Järgnevalt esitas SIA HK Invest OÜ Ahmos vastu pankrotiavalduse, põhjendades, et viimane ei ole talle tasunud nõude võõrandamise tasu 778 000 eurot. Pankrotiasjas X-XX-XXXXX tegi Tallinna Ringkonnakohus 09.08.2019 määruse, mille p-s 20 tuvastas, et nõude loovutamine oli näilik, sest selle eesmärk oli justnimelt kriminaalasjas X-XX-XXXX arestitud raha aresti alt välistamine. Nagu nähtub eelviidatud Ringkonnakohtu määrusest, on sellistel asjaoludel tehtud tehing näilik ja tühine.
18.Alternatiivselt leidis hageja, et kui nõude loovutamine ei ole tühine, toimus nõude loovutamine vastuolus hea usu põhimõttega ning seega tuleks VÕS § 6 lg 2 kohaselt jätta nõude loovutamise kokkuleppest tulenev kohaldamata. 03.03.2020 nõude loovutamine on üks järjekordne näide sellest, kuidas A.K. üritab pahatahtlikult ja erinevaid skeeme kasutades kõrvale hoiduda kriminaalasjas X-XX-XXXX tehtava kohtuotsuse täitmisest. A.K. loovutas oma nõude kostjale pärast seda, kui ta sai teada, et tema suhtes on esitatud hagi tagamise taotlus. Kuni selle ajani ei olnud A.K. nõuet loovutanud ning ilmselgelt ei plaaninud ta seda teha. A.K. esitas 03.01.2020 hagejale nõudeavalduse tsiviilasjas X-XX-XXXXX väljamõistetud summade tasumiseks ning 23.01.2020 esitas A.K. täitemenetluse algatamise avalduse. Kostja ja A.K. sooviks oli kahjustada kannatanuid, sealhulgas hagejat. Kui kohus leiab, et nõude loovutamise leping ei ole tühine, tuleb nõude loovutamise kokkuleppest tulenev jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata.
19.28.01.2021 esitas hageja tasaarvestuse alusel ja palus juhul, kui kohtu hinnangul on A.K. ja J. M. vahel 03.03.2020 sõlmitud nõude loovutamise tehing kehtiv, tasaarvestada käesoleva hagi esemeks olev nõue kattuvas ulatuses hageja poolt A.K. vastu kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud nõudega.
20.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja suhtes on lubamatu viia täitemenetlust läbi olukorras, kus kohus on jõustunud 05.03.2020 hagi tagamise määrusega kriminaalasjas XXX-XXXX keelanud hagejal nõuet A.K.le täita ja kohustanud hagejat kandma A.K.le võlgnetava summa Rahandusministeeriumi deposiitkontole. Hageja on Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse täitnud ning on summa kandnud kohtu deposiitkontole. Olukorras, kus hageja on tasunud täitedokumendist tuleneva nõude kohtu määratud Rahandusministeeriumi deposiitkontole, mille tulemusena on loetud hageja Harju Maakohtu 16.01.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsustest tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tulenevad rahalised kohustused A.K. ees täidetuks, on hageja vastu esitatud nõue sisuliselt rahuldatud. Seda kinnitab asjaolu, et kohtutäitur Risto Sepp on lõpetanud A.K. poolt hageja suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181 nõude rahuldamise tõttu.
21.Kostja, kes on väidetavalt omandanud sama nõude A.K.lt tasuta loovutuse teel, on algatanud hageja suhtes uue täitemenetluse täpselt samast täitedokumendist tuleneva nõude teistkordselt sissenõudmiseks, mis on lubamatu. Kostjal puuduvad täitedokumendist tulenevad nõuded hageja vastu, kuna hageja on nõude täitnud.
22.Ebaõige on kostja vastuväide, et hageja ei täitnud kohustust vastuvõtmiseks õigustatud isikule. A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping on tühine, mistõttu ei ole loovutust toimunud ning hageja on täitnud oma kohustuse õigele isikule. Harju Maakohtu 05.03.2020 määrust kriminaalasjas X-XX-XXXX ei ole vaatamata A.K. ja kostja vahelisele nõude loovutusele muudetud ega tühistatud. Isegi kui nõude loovutamise leping oleks kehtiv, ei oma see õiguslikku tähendust, sest Harju Maakohus on jõustunud 05.03.2020 määrusega kriminaalasjas X-XX-XXXX keelanud hagejal A.K. kasuks väljamõistetud nõude rahuldamise. Sama määrusega on keelatud nõude täitmine kostjale. Tegemist on sama nõudega sõltumata sellest, kellele see nõue parajasti kuulub.
23.Kuna A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping on tühine, ei oma mingit õiguslikku tähendust kostja väide, et nõude Rahandusministeeriumi deposiitkontole täitmise ajal oli hageja teadlik nõude loovutamise lepingust. Kostja tugineb ebaõigesti VÕS §-le 170. VÕS § 170 eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväide selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seetõttu võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu.
24.Kostja üritab jätta muljet, et Harju Maakohtu 05.03.2020 hagi tagamise määrust kriminaalasjas X-XX-XXXX ei oleks tehtud, kui nõude loovutamise teate kohtuni toimetamine ei oleks tehnilistel põhjustel viibinud ja kohus oleks 05.03.2020 määruse tegemise ajal teadnud nõude loovutamisest. Kostja oletused ei vasta tõele. Kui kostja oletused vastaksid tõele, oleks maakohus ise või kõrgema astme kohtud pärast nõude loovutamisest teadasaamist või nõude loovutamise teate kättesaamist Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse tühistanud või muutnud vaatamata A.K. ja kostja ühistele korduvatele määruskaebustele. Enne 05.03.2020 määrus A.K. tagamise taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Järelikult jättis A.K. teadlikult kohtule nõude loovutamisest teatamata.
25.Kostja ja A.K. esitasid kahel korral ehk 30.04.2020 ja 22.07.2020 taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks põhjusel, et kohus ei olnud määruse tegemise ajal A.K. ja kostja vahelisest nõude loovutusest teadlik. Harju Maakohus ei ole 05.03.2020 määrusega kohaldatud
hagi tagamise abinõusid vaatamata kostja ja A.K. ühistele korduvatele taotlustele ning määruskaebustele tühistanud ega muutnud. Samuti märkis Tallinna Ringkonnakohus 21.04.2020 määruses kriminaalasjas X-XX-XXXX, et tuvastatud ei ole rikkumisi, mis võimaldaksid maakohtu määrust muuta. Tallinna Ringkonnakohus on sõnaselgelt määranud, et Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud jäeti muutmata.
26.Kannatanud AS Tallinna Sadam (hageja) ja TS Laevad OÜ ei vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamist A.K. suhtes tulenevalt tema tervislikust seisundist, vaid vaidlustasid määruse osas, millega kohus ei kaasanud A.K. kriminaalasja X-XX-XXXX menetlusse tsiviilkostjana ning tühistas hagi tagamise abinõud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17.12.2020 määrusega kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ määruskaebuse ja kaasas A.K. tsiviilkostjana ning määras, et kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi menetlemist A.K. suhtes tuleb jätkata kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud ning jättis aresti alla A.K. varad. Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2020 määrus ei ole veel jõustunud.
27.Hageja ei nõustunud, et kuna kostjal ei ole seost kriminaalasjaga X-XX-XXXX, ei saa selles asjas tehtavad lahendid olla tema suhtes õiguslikult siduva toimega. Kostja on aga esitanud ühiselt koos A.K.ga 16.03.2020 kriminaalasjas määruskaebuse Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusele ning seejärel kahel korral, s.o 30.04.2020 ja 22.07.2020 taotlused hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Järelikult on kostja osalenud kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses, on kostja taotluste ja kaebuste kohta tehtud kohtulahendid kostja suhtes siduvad. Isegi juhul, kui lahendid ei oleks siduvad, ei ole mingit alust teha samadel asjaoludel käesolevas menetluses teistsugust lahendit võrreldes kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses tehtud lahenditega.
28.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusel kriminaalasjas X-XX-XXXX ei ole õiguslikku toimet, kuna nõude loovutuse tõttu oli kohustuse täitmine A.K.le välistatud. Kui määruse ei oleks olnud õiguslikku toimet, ei oleks kostja määrust vaidlustanud. Kuna nõude loovutamine kostjale on tühine, ei olnud kohustuse täitmine A.K.le nõude loovutuse tõttu välistatud. Isegi kui nõude loovutamine oleks kehtiv, on ikkagi tegemist sama nõudega, mille rahuldamise on Harju Maakohus keelanud jõustunud 05.03.2020 hagi tagamise määrusega kriminaalasja X-XX-XXXX ning seda sõltumata sellest, kes on nimetatud nõude osas võlausaldaja.
29.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et A.K. õigus nõude käsutada ei olnud piiratud, sest nõuet ei ole kunagi arestitud. Kostja ajab segamini erinevad tehingu tühisuse alused. Hageja ei väida, et A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping oleks käsutuskeeldu rikkuv ja seetõttu TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine. Hageja tugineb sellele, et A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping on heade kommete vastane ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine või alternatiivselt näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 mõttes ja seetõttu TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Harju Maakohtu 05.03.2020 hagi tagamise määruse mõte ja eesmärk seisnes selles, et keelata hagejal rahuldada temalt A.K. kasuks väljamõistetud nõue. Hagi tagamise määruse mõtte ja eesmärgiga oleks vastuolus, kui A.K. ja kostja võiksid Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse täitmisest kõrvalehoidmise ning hageja kahjustamise eesmärgil sõlmida nõude loovutamise lepingu. Selline tehing on heade kommete vastane või näilik.
30.Ebaõige on kostja väide, et hagejal ei ole õigust kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja poolt 52 072,71 euro tagatise kontole kandmisega on lõppenud kriminaalasjas X-XX-XXXX hagi tagamise korras kehtestatud kohustuse täitmise keeld. Määruse resolutsiooni punktis 5
määras kohus, et kui hageja asub A.K. nõuet rahuldama, on hageja kohustatud selle summa kandma Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Järelikult oli hagejal keelatud A.K. nõude rahuldamine kuni kriminaalasja X-XX-XXXX jõustunud kohtulahendiga lõppemiseni ning hageja on vastavalt Harju Maakohtu jõustunud 05.03.2020 määrusele täitnud A.K. nõude kohtu määratud deposiitkontole.
31.Alusetu on kostja etteheide, et hageja käitus pahas usus ja kiirustas Harju Maakohtu 05.03.2020 kriminaalasjas X-XX-XXXX tehtud hagi tagamise määruse täitmisega üksnes selleks, et algatada käesolev kohtuasi ja püüda vältida kohustuse täitmist. Hageja täitis 06.03.2020 maksega Harju Maakohtu 05.03.2020 hagi tagamise määruse kriminaalasjas X-XXXXXX , kuna 06.03.2020 möödus hagejal tema suhtes algatatud täitemenetluses kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ning hageja püüdis vältida täiendava kahju tekkimist.
32.Hageja ei ole üritanud oma kohustuse täitmist vältida, vaid hageja on vastavalt jõustunud Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusele kriminaalasjas X-XX-XXXX täitnud oma kohustuse vastava summa kandmisega kohtu määratud deposiitkontole. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustus Harju Maakohtu 05.03.2020 määrus selle tegemisest ja KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtumäärust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Hagejal oli kohustus maksta A.K. kasuks väljamõistetud summa kohtu deposiitkontole ning hageja ei saanud teisti käituda, kui määruse teadasaamisest koheselt kanda raha kohtu määratud deposiitkontole.
33.Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Täitemenetlus lõpetati sisuliselt nõude rahuldamise tõttu. Olukorras, kus kohtutäitur on sama nõude osas juba täitemenetluse nõude rahuldamise tõttu lõpetanud, ei saa sama nõude täitmist teistkordselt uues täitemenetluses nõuda.
34.Alusetu on kostja väide, et A.K. ei ole kriminaalasjas X-XX-XXXX süüdi mõistetud, tema vastu esitatud tsiviilhagi ei ole rahuldatud ning hagejal ja TS Laevad OÜ-l tuleb arvestada võimalusega, et nende tsiviilhagi võib jääda rahuldamata. Need küsimused ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kostja esitas 06.10.2020 vastuses toodud argumendid ka kriminaalasjas XXX-XXXX, kuid sellele vaatamata ei ole maakohus, ringkonnakohus ega Riigikohus kriminaalasjas X-XX-XXXX Harju Maakohtu hagi tagamise määrust muutnud ega tühistanud. Eeltoodu kinnitab, et käesolev hagi on põhjendatud.
35.Hagejal on õigus tugineda kostja ning A.K. vahel sõlmitud lepingu tühisusele. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi. Hagejal on õigus tugineda nõude loovutamise lepingu kui käsutustehingu tühisusele, kuna see mõjutab tema õigusi ja tal on õigustatud huvi, et tuvastataks nõude loovutamise lepingu tühisus. A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping mõjutab otseselt hageja varalist positsiooni.
36.Tegelikkuses saab hageja oma nõuet A.K. vastu rahuldada A.K.l hageja vastu oleva nõude arvel. Ebaõige on kostja väide, et nõude loovutamine ei kahjusta hagejat, kuna võlgnikul ei ole vahet, kes on võlausaldaja, kellele kohustus täita. Asjaolu, kas nõude loovutamine kahjustas hageja huve, ei sõltu sellest, kas hagejal on õigus tasaarvestada oma nõue A.K. vastu A.K. nõudega hageja vastu. Hagejal on jätkuvalt õigus tasaarvestada oma nõue A.K. vastu A.K. nõudega hageja vastu ja tal on VÕS § 171 lg 3 kohaselt sama õigus kostja suhtes juhul, kui A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping oleks kehtiv. Olukorras, kus nõude loovutamise
leping on tühine, ei oma VÕS § 170 ega võlgniku teadmine nõude loovutamisest mingit õiguslikku tähendust.
37.Hageja on tuginenud kahele alternatiivsele tehingu tühisuse alusele, mis on lubatav ja kohtumenetluses tavapärane. Ebaõige on kostja väide, et nõude loovutamise leping kui käsutustehing ei saa olla heade kommete vastane. Erandina võib ka käsutustehing olla heade kommete vastane. Nõude loovutamise leping oli heade kommete vastane, kuna A.K. ja kostja vahelise tehingu tegemise sooviks ning eesmärgiks oli kriminaalasjas X-XX-XXXX hagi tagamise takistamine, A.K. varast vabanemine ja hageja kahjustamine. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne.
38.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu tuleks lugeda nõude loovutamise leping või selle eesmärk heade kommete vastaseks. Hageja on selgitanud ja tõendanud neid asjaolusid, mille tõttu on A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping heade kommete vastane ja tühine. Hagi tagamise avaldusele seisukoha esitamise viimasel päeval loovutas A.K. oma nõude tasuta kostjale. Nõude loovutamist ei oleks toimunud, kui hagi tagamise avaldust ei oleks A.K.le esitatud. Seda kinnitab nõude loovutamise aeg 03.03.2020. Kui A.K. oleks varasemalt plaaninud nõude hageja vastu loovutada, ei oleks ta neid toiminguid teinud, vaid need oleks teinud uus võlausaldaja, s.o kostja.
39.A.K. ja tema esindajad ning suure tõenäosusega ka kostja olid teadlikud, et A.K.l hageja vastu oleva nõude osas on esitatud hagi tagamise taotlus ning kohus teeb selle kohta määruse 05.03.2020. Nad teadsid, et hagi tagamise seaduses sätestatud eesmärgiks on kostja vara säilitamine ja loovutamistehingute vältimine. A.K. teadis, et kohus edastas talle hagi tagamise avalduse põhjusel, et kohus saaks A.K. enne taotluse lahendamist ära kuulata, mitte selleks, et A.K. saaks oma nõudest vabaneda. Sellega kuritarvitas A.K. ühiselt koos kostjaga kohtu usaldust. Seda kinnitab ilmekalt asjaolu, et nõude loovutamise lepingu p 3.2 kohaselt toimus nõude loovutamine kostjale tasuta.
40.Nõude loovutamine tooks selle kehtivuse korral hagejale kaasa äärmiselt ebaõiglased tagajärjed. Hagejalt nõutakse täitemenetluses sisse hagejalt A.K. kasuks väljamõistetud 50 000 eurot, samal ajal kui hageja ja TS Laevad OÜ nõuded A.K. vastu ületavad seda ca sada korda. Arvestades ülisuurt kahju, mida A.K. on hagejale ja TS Laevad OÜ-le tekitanud ning tõsiasja, et kriminaalasjas X-XX-XXXX tsiviilhagi rahuldamise korral ei ole A.K. võimeline kannatanutele tekitatud kahju hüvitama, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hageja oleks käesoleva täitemenetluse tõttu sunnitud lisaks A.K. poolt tekitatud kahjule tasuma veel üle 50 000 euro suuruse summa. Ebaõiglane oleks hagejalt nõuda sama summa tasumist teist korda.
41.Ebaõige on kostja väide, et tema suhtes on nõude loovutamise TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks lugemine välistatud, kuna ta ei olnud hagis kirjeldatud asjaoludest teadlik. Asjaolu, et kostja väidetavalt ei teadnud tehingu heade kommete vastastest asjaoludest, ei oma TsÜS § 86 lg 1 kohaldamisel tähtsust. See saaks omada tähtsust TsÜS § 86 lg 2 kohaldamisel, mitte TsÜS § 86 lg 1 kohaldamisel. TsÜS § 86 lg 1 põhineb asjaolude objektiivsel hindamisel. Hageja ei pidanud eluliselt usutavaks, et kostja ei olnud hagis kirjeldatud asjaoludest teadlik. Kostja puhul on tegu A.K.ga seotud ja tema huvides tegutseva isikuga, sest kostja on tasunud A.K. õigusabi arveid. Kostja on kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses allkirjastanud ja koos A.K.ga esitanud A.K. esindajate vandeadvokaatide Aivar ja Marko Pilve koostatud menetlusdokumente, mis kinnitab, et kostja on teadlik neist asjaoludest, mis olid teada A.K.le ja tema esindajatele.
42.Nõude loovutamise lepingu p-s 3.2 on sõnaselgelt kirjas, et nõude loovutamine toimub tasuta. Kostja ega A.K. ei ole esitanud ühtegi tõendit muude väidetavate kokkulepete kohta. Kostja on väidetavalt tasunud A.K. arveid, mis on tegelikkuses esitatud M. K.le, juba alates 2017. aastast ja kuni 2019. aastani, millal kostja ei teadnud, kas A.K. hagi hageja vastu tsiviilasjas X-XX-XXXXX rahuldatakse või mitte. Kostja ei saanud sellega arvestada ning tsiviilasjas X-XX-XXXXX rahuldatud A.K. nõude kostjale loovutamine toimus lepingu kohaselt tasuta. Järelikult ei loovutatud nõuet kostja varem A.K. eest täidetud kohustuste katteks. Tõenäoliselt on A.K. tasutud summad kostjale ammu hüvitanud.
43.Kostja tõendite kohaselt on Advokaadibüroo Leadell Pilv esitanud arved M. K.le (aga mitte A.K.le) ja arvete tasumise kohustus tekkis M. K.l (mitte A.K.l). M. K. oleks teoreetiliselt võinud küll tasuda A.K.le esitatud arveid, aga asjaolu, et arved on esitatud M. K.le, viitab, et tema oli võtnud kohustuse arveid tasuda. Järelikult ei vasta tõele väide, et A.K.l hageja vastu oleva nõude kostjale loovutamise tulemusena vähendati A.K. kohustusi kostja ees.
44.Kostja vastuväited saaksid puudutada olukorda, kus tehingu tühisusele tuginetakse põhjusel, et lepingus märgitud hind oli liiga väike. Antud juhul on aga tegemist teistsuguse olukorraga. Hageja ei väida, et A.K. ja kostja vaheline nõude loovutus on tühine põhjusel, et nõude loovutushind oli liiga madal, vaid põhjusel, et A.K. ja kostja sõlmisid kriminaalasjas X-XXXXXX tehtud Harju Maakohtu 05.03.2020 hagi tagamise määruse täitmisest kõrvalehoidmise ning hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamise eesmärgil lepingu, mille alusel A.K. loovutas oma nõude hageja vastu kostjale. Loovutusel puudus majanduslik sisu. Loovutustasul ega selle suurusel ei ole aga lepingu tühisuse hindamise seisukohalt määravat tähtsust. Loovutus oleks tühine ka juhul, kui see oleks toimunud tasu eest.
45.Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid nõude loovutamise lepingu näilikkuse kohta. Nõude loovutamise lepingus sedastatud tahteavaldused ei vasta tegelikkusele ning tegelikult oli lepingu sõlmimise eesmärgiks luua A.K.le vastuväide hagi tagamise taotlusele. TsÜS § 89 lg 1 ja lg 2 järgi on selline tehing näilik ning tühine. Ebaõiged on kostja paljasõnalised väited, et nõude loovutamise eesmärgiks ei olnud hagi tagamise takistamine. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Samuti on ebaõige kostja väide, et hagi tagamine ei takistanud nõude loovutamist. Ebaõige on kostja väide, et nõude loovutamise tühisust ei kinnita asjaolu, et Harju Maakohtu 05.03.2020 hagi tagamise määrust kriminaalasjas X-XX-XXXX ei ole tühistatud, kuna see määrus ei olnud vaidlustatav. Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse oleks selle ebaõigsuse korral saanud tühistada ja muuta.
46.Ebaõige on kostja vastuväide, et hea usu põhimõttega ei saa tervet lepingut välistada, kui lepingu kehtetuks tunnistamise ega tühisuse aluseid ei esine. Hea usu põhimõtte kohaselt on VÕS § 6 lg 2 alusel võimalik jätta lepingust tulenev kohaldamata. Hea usu põhimõttele tuginedes on võimalik jätta VÕS § 6 lg 2 alusel lepingust tulenev kohaldamata, kui kohus peaks leidma, et leping kehtib.
47.Riigikohtu praktika kohaselt on lubatud esitada tasaarvestuse vastuväide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis juhul, kui seda ei olnud võimalik kohtumenetluses objektiivsel põhjusel tõhusalt maksma panna. Hagejal ei olnud tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses võimalik esitada A.K. nõude suhtes tasaarvestusavaldust, sest kannatanutele tutvustati kriminaalasjas X-XX-XXXX kriminaaltoimikut alles juunis 2017 ehk pool aastat pärast esimese astme kohtu otsust tsiviilasjas X-XX-XXXXX. Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid ja kelle vastu on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja X-XX10
XXXX toimikuga tutvumist. Seega hagejal ei olnud oma nõudest teadasaamisel enam võimalik tasaarvestusavaldust tsiviilasjas X-XX-XXXXX esitada.
48.Hagejal ei oleks olnud muudel objektiivsetel põhjustel võimalik panna tasaarvestuse vastuväidet maksma tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses. Sellisel juhul oleks hageja pidanud esitama oma kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud nõude A.K. vastu tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses. See omakorda oleks tähendanud seda, et hageja ei oleks saanud esitada oma hagi A.K. vastu kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses või kriminaalmenetluses esitatud hagi oleks tulnud tagasi võtta. Siis oleks samaaegselt käinud kaks paralleelset kohtumenetlust. Samuti oleks kriminaalmenetluses lahendatud küsimust, kas hagejal on samadel asjaoludel kahju hüvitamise nõudeid kõigi teiste süüdistatavate kui kahju ühiste põhjustajate ja solidaarvõlgnike vastu. See oleks olnud kulukas ja koormav nii hagejale kui A.K.le. Tekkida oleks saanud vastuoluliste lahendite oht.
49.Hagejal on õigus tasaarvestada oma nõue ka juhul, kui A.K. ja kostja vaheline nõude loovutus oleks kehtiv. Selline hageja õigus tuleneb VÕS § 171 lg-st 3, mille kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Antud juhul ei esine ka VÕS § 171 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud tasaarvestuse piiranguid.
50.Kui kohus leiab, et nõude loovutamise leping on kehtiv ja lepingust tulenevat ei saa jätta kohaldamata, esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab käesoleva menetluse esemeks oleva kostja nõude kattuvas ulatuses A.K. vastu kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses 31.07.2017 esitatud tsiviilhagis esitatud nõudega. Seega tugineb hageja tasaarvestusele, mis TMS § 221 lg 1 kohaselt välistab kostja õiguse nõuda hagejalt nõude rahuldamist.
51.01.02.2022 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja tõi välja, et seoses A.K. surmaga on tema asemel kriminaalasjas X-XX-XXXX tema pärija M. K.. Asendamine ei mõjuta käesolevat tsiviilasja. Kriminaalasjas tehtud hagi tagamise abinõu on endiselt jõus.
52.Hageja on täitnud nõude A.K. Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse alusel. A.K. avalduse alusel toimus hageja suhtes täitemenetlus ning A.K. ei olnud täitmisavaldusest loobunud. Kohtutäitur Risto Sepa büroo e-kirjaga on tõendatud, et A.K. või tema esindajad ei esitanud ajaperioodil alates 03.03.2020 ehk alates väidetavast nõude loovutamisest kuni 08.04.2020 ehk kuni hageja taotluse alusel täitemenetluse lõpetamiseni kohtutäiturile taotlusi või seisukohti või muid dokumente. Sõltumata sellest, et A.K. oli väidetavalt loovutanud nõude kostjale ning teavitanud hagejat nõude loovutamisest, oli kohtutäituril ka pärast loovutamist võimalik nõuet hageja suhtes sundtäita. Kuna A.K. oli algatanud hageja suhtes täitemenetluse ja pärast nõude loovutamist täitemenetlus hageja suhtes jätkus, oli hagejal põhjendatud alus lähtuda sellest, et A.K. on õige võlausaldaja ja nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik.
53.Kuna täitemenetlus jätkus, püüdis hageja 06.03.2020 makse tegemiseks vältida ebamugavaid ja kahjulikke tagajärgi ehk kontode arestimist ning täiendava kahju tekkimist täitekulu suurenemise näol summas 3624 eurot. A.K. oleks saanud vältida nõude täitmist kohtu määratud deposiitkontole sellega, et oleks esitanud kohtutäitur Risto Sepale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks pärast nõude loovutamist, kuid A.K. seda ei teinud. Alternatiivselt oli hageja õigustatud täitma nõude A.K.le, kuna nõude loovutamise leping oli tühine või hea usu põhimõtte vastane.
54.Alternatiivselt on hagejal jõustunud 05.03.2020 määrusest tulenev alus keelduda nõude täitmisest kostjale. Kuna kohus on keelanud nõude täitmise A.K.le, on keelatud sama nõude rahuldamine kostjale. Tegemist on sama nõudega sõltumata sellest, kellele see nõue parajasti kuulub.
55.A.K. ja kostja vaheline nõude loovutamise leping on heade kommete vastane, kuna nõude loovutamise põhjuseks ning eesmärgiks oli vältida olukorda, kus hageja saaks rahuldada oma nõuet A.K. vastu. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on nõude loovutamise tehing vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Samuti on heade kommete vastane see, et olukorras, kus A.K. on kuriteo tunnustele vastava tegevusega tekitanud hagejale kahju summas 4 724 149,16 eurot, toimetas ta kõrvale oma nõude hageja vastu. Olukorras, kus hagejal on A.K. vastu niivõrd suur nõue, on heade kommete vastane nõude loovutamine kostjale, et vältida selle nõude arvel hageja nõude rahuldamist.
56.Heade kommete vastasust näitab see, et püüdes vältida põhjustatud kahju hüvitamist, ei kahetsenud A.K. talle kriminaalasjas X-XX-XXXX etteheidetavate kuritegude toimepanemist ega soovinud aidata kaasa tema põhjustatud kahju heastamisele, vaid tegi kõik võimaliku, et takistada tema põhjustatud kahju hüvitamist.
57.Hageja soovis ja tema huvides oli rahuldada A.K. 52 072,71 euro suuruse nõude arvelt kattuvas ulatuses oma nõude summas 4 724 149,16 eurot, millele lisanduvad viivised. Hagi tagamise taotlus esitati üksnes põhjusel, et vältida A.K. õiguste kuritarvitamist ja nõude edasi loovutamist. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgiks, ajendiks ja motiiviks oli nõude loovutamine kostjale, et hageja ei saaks rahuldada oma nõuet A.K. vastu. Nõue loovutati vaid seetõttu, et A.K. sai teada hagi tagamise taotlusest.
58.Kuni hagi tagamise taotluse esitamiseni kriminaalasjas X-XX-XXXX ei olnud A.K.l kavatsust nõuet loovutada. Seda tõendab asjaolu, et A.K. esitas 03.01.2020 hagejale nõudeavalduse tsiviilasjas X-XX-XXXXX väljamõistetud summade tasumiseks ning 23.01.2020 täitemenetluse algatamise avalduse. Kui A.K.l oleks olnud tegelik põhjus nõude kostjale loovutamiseks, ei oleks ta neid toiminguid teinud, vaid need oleks teinud uus võlausaldaja.
59.Nõude loovutamise tegelikku eesmärki tõendab asjaolu, et nõue loovutati tasuta. Hageja pidas ebatõenäoliseks ja ebausutavaks kostja tõendamata väidet, et nõude loovutamisega toimus kostjale võla tasumine. Nõude loovutamise lepingu p-s 3.2 on sõnaselgelt kirjas, et nõude loovutamine toimub tasuta. Kostja ega A.K. ei ole esitanud ühtegi tõendit muude kokkulepete kohta. Samuti ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks märgiti nõude loovutamise lepingusse, et nõude loovutamine toimub tasuta, kui see tegelikkuses nii ei olnud. Kostja tasus A.K. õigusabi arveid, mis on tegelikkuses esitatud M. K.le, juba alates 2017. aastast ja kuni 2019. Aastani. Sellel ajal kostja ei teadnud, kas A.K. hagi hageja vastu tsiviilasjas X-XXXXXXX rahuldatakse või mitte ja kostja ei saanud sellega arvestada. Kuna nõude kostjale loovutamine toimus tasuta, siis ilmselgelt ei loovutatud nõuet kostja täidetud kohustuste katteks. Tõenäoliselt on A.K. tema eest väidetavalt 2017 – 2019 tasutud summad kostjale ammu hüvitanud.
60.Hageja pidas ka tõenäoliseks, et A.K. vara on kostja käes ja kostja on aidanud A.K. oma rahalisi vahendeid varjata. Kostja näol on ilmselt tegu A.K. usaldusisikuga, millele viitab asjaolu, et A.K.le tasuti altkäemaksu vähemalt 1 526 670,56 euro ulatuses, mis on palju suurem summa, kui temalt kriminaalmenetluses ära võeti. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusest nähtub, et kriminaalmenetluses on arestitud A.K. sularaha summas 9150 eurot, mis leiti tema elukohast.
Valdav osa altkäemaksuna võetud rahast on arestimata ning järelikult tasus kostja A.K. arveid altkäemaksuna võetud rahast.
61.Hageja leidis, et A.K.l ei olnud kostja ees viimase väidetud kohustust. Õigusabi arved esitati M. K.le. Viimane oleks võinud küll tasuda A.K. arveid, aga kuna arved esitati nimelt temale, oli temal kohustus arved tasuda. Seega ei vasta tõele kosta väide, et nõude loovutamisega vähendati A.K. kohustusi kostja ees.
62.Hageja nõuded A.K. vastu ületavad tema nõuet hageja vastu ligi sada korda. Arvestades hagejale tekitatud ülisuurt kahju ning asjaolu, et kriminaalasjas X-XX-XXXX tsiviilhagi rahuldamise korral ei ole A.K. vara arvelt võimalik kannatanutele tekitatud kahju arvestatavas ulatuses hüvitada, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejat sunnitaks täitemenetluses tasuma täiendavalt üle 50 000 euro. A.K.l ei ole vara, mille arvelt rahuldada hageja nõuet täies ulatuses ning loovutatud nõue oli tema ainus vara. Hageja ja TS Laevad OÜ on solidaarsed võlausaldajad.
63.Ebaõiglane on nõuda hagejalt kord juba deposiiti tasutud summa teistkordset tasumist olukorras, kus A.K. ja kostja ühiselt kuritarvitasid oma õigusi ning korraldasid hageja kahjustamise eesmärgil nõude tasuta loovutamise kostjale. Hagejal ei olnud valikut, kas kanda summa deposiiti või mitte.
64.Nõude loovutamine oli näilik ja seetõttu tühine. Nõude loovutamine vormistati näilikult vaid selleks, et vältida olukorda, kus hageja saaks rahuldada oma nõuet A.K. vastu. A.K. ja kostja ainsaks ajendiks nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimisel oli hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotlus. Asjaolu, et lepingu alusel anti ca 50 000 euro suurune nõue tasuta üle, on tõend selle kohta, et tegelikkuses nõude üleandmist ei toimunud. A.K. tegelik tahe ei olnud oma kohustuse täitmine kostja ees.
65.Alternatiivselt oli nõude loovutamine vastuolus hea usu põhimõttega ja lepingust tulenev tuleb jätta kohaldamata. Hageja toodud asjaoludel toimunud nõude loovutamise puhul tähendaks nõude loovutamise lepingust tulenevate õiguste teostamine õiguste kuritarvitamist, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõude loovutamise lepingu sõlmimine eesmärgiga võtta hagejalt ära võimalus täita selle nõude arvel väiksemaski ulatuses ca sada korda suuremat kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet ning kahjustada seeläbi hageja huve, on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega.
66.Alternatiivselt tugineb hageja tasaarvestusele. Hageja esitab kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kattuvas ulatuses oma kriminaalasja X-XX-XXXX esitatud kahju hüvitamise nõude kostja nõudega summas 52 949,96 eurot. Hagejal on A.K. vastu kahju hüvitamise nõuded, mis on esitatud kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses 31.07.2017 esitatud tsiviilhagis.
67.Hageja ja TS Laevad OÜ solidaarselt on esitanud kriminaalasjas X-XX-XXXX A.K. vastu kahju hüvitamise nõude summas 3 152 000 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 620 ja 115, ÄS § 327 lg 2, ÄS § 315 lg 2 alusel. A.K., kes oli hageja juhatuse liige ning TS Laevad OÜ nõukogu liige, tegevuse tulemusena sõlmisid TS Laevad OÜ ja Remontowa Shipbuilding S.A. 23.10.2014 kaks laevaehituslepingut kahe parvlaeva ehitamiseks kokku summas 63 000 000 eurot. Lepingud sõlmis TS Laevad OÜ esindajana A.K., kes oli selleks saanud volituse hageja nõukogult ja TS Laevad OÜ juhatuselt. Lepingute lõplik hind kujunes 1 260 000 euro võrra algsest pakkumisest kõrgemaks, kuna sellele oli lisatud maaklertasu, mis moodustas 2% lõplikust lepinguhinnast, mida esialgne hinnapakkumine ei sisaldanud.
68.Tegelikkuses maakler- ega vahendusteenust ei osutatud. Kuigi 11.12.2014 sõlmisid Remontowa ja R.I.C.H Trading Group Ltd maaklerlepingu, et jätta muljet, nagu kannaks Remontowa selle lepingu alusel RICH-le igakuiselt maaklertasu, siis tegelikkuses teenust ei osutatud. RICH puhul oli tegemist Hong-Kongis asutatud äriühinguga, mille omanik ja juhatuse liige oli T. P., kes oli ühtlasi A.K. sõber. T. P.il ega RICH-l mingit maaklerteenuse osutamise kogemust ei olnud ja teenust ei osutatud. A.K. ei maininud kordagi lepingueelsetel läbirääkimistel, lepingute sõlmimise ajal ega pärast lepingute sõlmimist hageja nõukogule ega TS Laevad OÜ juhatusele vajadust kaasata maakler. Tegelikkuses sisaldas lepingute hind A.K.le mõeldud altkäemaksu, mille Remontowa pidi tasuma RICH-le. T. P.i abil pidi see jõudma A.K.le vastutasuna selle eest, et TS Laevad OÜ sõlmis laevaehituslepingud.
69.A.K. rikkus TS Laevad OÜ volitatud esindajana ja nõukogu liikmena ning hageja juhatuse liikmena oma kohustusi, kui sõlmis Remontowaga lepingud, mis ei olnud majanduslikult parima kasuga, sest lepingute tasu kujunes 1 260 000 euro võrra suuremaks. A.K. sõlmitud lepingute alusel ning tema tegevuse tõttu toimus TS Laevad OÜ ja hageja vara põhjendamatu käsutamine summas 1 260 000 eurot. See summa oli A.K. altkäemaks. Eeltoodust tulenevalt rikkus A.K. lepingute sõlmimisel VÕS § 620 lg-s 1, ÄS § 327 lg-s 1, ÄS § 315 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samuti rikkus A.K. ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust. Lisaks rikkus A.K. teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12 sätestatud kohustusi.
70.A.K. rikkus enda kohustusi tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Tekitatud kahjuks on see summa, mis tuli maaklertasu tõttu maksta Remontowale rohkem võrreldes summaga, millega Remontowa oleks olnud nõus lepingud sõlmima. Seega on tekitatud kahjuna käsitletav maakleritasu, mis sisaldus lepingute hinnas summas 1 260 000 eurot. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub hüvitamisele. Kogu maaklertasu on tasutud.
71.Hageja ja TS Laevad OÜ on kahju hüvitamise nõude osas käsitletavad solidaarvõlausaldajatena VÕS § 73 lg 1 mõttes. Remontowaga laevaehituslepingute sõlmimise tulemusena tekkis kahju nii TS Laevad OÜ-le kui lepingu poolele, kelle jaoks suurenes laevade hind maakleritasu võrra kui ka hagejale, kes asutas tütarettevõtte TS Laevad OÜ saarte ja mandri vahel parvlaevaliikluse korraldamise eesmärgil ja kellele on tekkinud kahju läbi selle, et tema finantseeris tütarettevõtte TS Laevad OÜ laevade ostmist ning pidi kahjulike lepingute tagajärjel tütarettevõttesse rohkem raha investeerima.
72.Tsiviilhagis on lisaks käesolevale nõudele esitatud analoogne nõue seoses Türgi laevatehaselt Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San Ve Tic A.S tellitud parvlaevadega, mille puhul tasuti näiliku maaklerlepingu alusel maaklerteenuse eest, mida tegelikkuses ei osutatud ja mis läks A.K.le altkäemaksuks, 1 892 000 eurot. Seetõttu on kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud seoses parvlaevadega A.K. vastu kahju hüvitamise nõue kokku summas 3 152 000 eurot (1 260 000 + 1 892 000 = 3 152 000). Kuna hageja soovib tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude A.K. sundtäitmiseks esitatud nõudega, ei hakka hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhistama oma nõude suurust A.K. vastu ülejäänud ehk 1 892 000 euro ulatuses.
73.A.K. koos teise hageja juhatuse liikme K. hageja juhatuse liikmena vastutasuna altkäemaksu eest tegutses Baltic Maritime Logistics Group AS kontserni kuuluvate ettevõtete Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ huvides ning hageja ees juhatuse liikme
kohustusi rikkudes. A.K. koos teise hageja juhatuse liikmega sõlmis, pikendas ja muutis lepinguid või vastupidi hoidus sellest, arvestades Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ soovide ning tingimustega hinna, tähtaja ja muude tingimuste osas. A.K. ei selgitanud välja hagejale parimat lahendust ning lähtunud hageja huvidest.
74.Nii näiteks võtsid A.K. ja A. K. 2008 vastu otsuse, et hageja ei osuta enam sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumisteenust sisse ostma. Nad otsustasid, et sildumisteenuse osutaja leidmiseks ei korraldata riigihanget ega teostata hanget vastavalt AS Tallinna Sadam hanke korrale ja üheks sildumisteenuse osutajaks Vanasadamas sai Esteve Stevedoring OÜ. Hageja ning Esteve Stevedoring OÜ sõlmisid 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05509 sildumisteenuse osutamiseks Vanasadamas selliselt, et hageja tasus teenuse osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% ning kruiisilaevade ja erandkorras muude laevade osas 100% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. Leping sõlmiti tähtajaga alates 02.03.2009 kuni 15.01.2011.
75.21.01.2010 sõlmisid hageja, keda esindasid A. K. ja A. K., ning Esteve Stevedoring OÜ lepingule lisa nr 2, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 11.05.2016. Kokkuleppe punktiga 2 piirati oluliselt tellija töövõtulepingu lõpetamise aluseid ning täiendati esialgse töövõtulepingu punkti 10.4. nii, et tellija võis lõpetada lepingu kirjaliku etteteatamisega vaid siis, kui töövõtja ei täida olulises osas või korduvalt lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi kohaselt ega asu lepingut täitma mõistliku aja jooksul peale tellija vastavat nõuet. 06.06.2014 sõlmisid hageja ja Esteve Stevedoring OÜ lepingule lisa nr 3, millega sai Esteve Stevedoring OÜ õiguse teenuse osutamiseks täiendavalt kahel kail. 15.01.2016 Esteve Stevedoringu OÜ avalduse esitamise tagajärjel pikenes leping kuni 11.05.2021.
76.Seega nõustusid A.K. ja A. K. lepingu sõlmimisel, muutmisel ning pikendamisel tasuma Esteve Stevedoringu OÜ-le sildumisteenuse eest suuremat tasu, kui see oli põhjendatud. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt jäi hagejal Esteve Stevedoring OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu nr 05509 tagajärjel ainuüksi 2009. a saamata 70 000 eurot kasumit, kusjuures sildumisteenuse sisseostmine kõigil Vanasadama kaidel oli 2009. aastal ligikaudu 160 000 eurot kallim, kui oleks olnud ise teenuse osutamine. KPMG kalkulatsiooni kohaselt saab ainuüksi Esteve Stevedoringu OÜ-ga sõlmitud lepingu tagajärjel hagejale aastatel 2009-2015 saamata jäänud tuluna käsitleda 490 000 euro.
77.22.06.2010 sõlmiti hageja ja Esteve Terminal AS vahel riigihanke tulemusena töövõtuleping nr 24110 Paldiski lõunasadamas koristusteenuse osutamiseks ajavahemikul 22.06.2010– 22.06.2013. Lepingu p 7.1 ja 7.2 kohaselt oli hageja makstav tasu 7602,29 eurot kuus (millele lisandub käibemaks) ning lepingu p 7.3 kohaselt oli tasu lõplik ja muutmisele ei kuulunud. Pakkumuse kutses oli välja toodud, et hind peab sisaldama kõikide õiguste, kohustuste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi. Eeltoodule vaatamata saatis Esteve Terminal AS 21.12.2010 hageja juhatusele ettepaneku suurendada tagasiulatuvalt alates 01.12.2010 detsembri kuu eest makstavat töötasu 70% võrra. 06.01.2010 vastas A.K. pöördumisele, et hageja on nõus maksma Esteve Terminal AS-le ühekordselt lisatasu summas 5320,64 eurot.
78.02.05.2011 saatis Esteve Terminal AS hageja juhatusele ettepaneku tõsta kokkulepitud tasu 15% tagasiulatuvalt alates 01.05.2011, mida põhjendati kütuse ja personalikulu tõusuga. 06.06.2011 kokkuleppega tõsteti tasu alates 01.05.2011 15% ehk 8742,63 euroni kuus. Selline tasu oli kõrgem kui riigihankel osalenud SOL Eesti OÜ pakkumus 7766,99 eurot. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt tasus hageja töövõtulepingus nr 24110 sätestatud tasu muutmisega ca 15% võrra Esteve Terminal AS-le esialgses lepingus kokku lepitud summast ca 29 000 eurot rohkem.
79.KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt sai hageja selle lepinguga seoses ainuüksi ajaperioodil perioodil 2013 – 2015 kahju vähemalt 77 000 eurot. Samal ajal võtsid hageja endised juhatuse liikmed A.K. ja A. K. 2008 – 2015 aastal korduvalt ning süstemaatiliselt altkäemaksu Baltic Maritime Logistics Group AS kontserni kuuluvate ettevõtete Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ juhatuse liikmelt Ü. R. ning Esteve Terminali nõukogu liikmelt T. P.lt selle eest, et hageja ja Baltic Maritime Logistics Group AS kontserni kuuluvate ettevõtete vaheliste lepinguliste suhete puhul oleks võimalikult suurel määral arvestatud nimetatud ettevõtete huvidega.
80.Eelkirjeldatud tegudega rikkus A.K. (koos A. K.ga) lepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingute lõpetamata või tühistamata jätmisel ÄS § 315 lg-s 1, VÕS § 620 lgs 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ning lojaalsuskohustust, ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, hageja hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. A.K. rikkus enda kohustusi tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes.
81.Ametiseisundi kuritarvitamine toimus järjepidevat ja süstemaatiliselt vähemalt alates 2008. aastast. A.K. (ja A. K.) tegevus on tekitanud hagejale kahju seeläbi, et esiteks on hageja tasunud Esteve Terminal AS-le, Esteve Stevedoring OÜ-le ja Norilde OÜ-le rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 128 lg 2 ja 3 järgi. Teiseks on Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ tasunud hagejale vähem, kui hagejale oleks tasutud olukorras, kus A.K. (ja A. K.) oleks järginud juhatuse liikme kohustusi ning oleks toiminud aus konkurents.
82.KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsiga on tõendatud, et hagejale on tekkinud kahju vähemalt summas 607 320,64 eurot (490 000 + 35 000 + 5320,64 + 77 000 = 607 320,64). Tegelikkuses ületab kahju hageja kriminaalasjas 1-17-9149 31.07.2017 esitatud nõude suurust.
83.Samuti on hageja esitanud A.K. vastu kahju hüvitamise nõude summas 590 032,52 eurot, millele lisanduvad viivised ÄS § 315 lg 2 ja VÕS § 115 alusel järgmistel asjaoludel. A.K. (koos hageja teise juhatuse liikme A. K.ga) vastutasuna altkäemaksu eest tegutses HTG Invest AS huvides ning hageja ees juhatuse liikme kohustusi rikkudes, mis väljendus selles, et ta sõlmis, pikendas ja muutis lepinguid või vastupidi hoidus sellest (jättis hinnad korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu), arvestades HTG Invest AS soovide ning tingimustega hinna, tähtaja ja muude tingimuste osas. A.K. toimis selliselt, et HTG Invest AS-le oleks tagatud võimalikult suures mahus ning soodsatel tingimustel lepingulised suhted hagejaga ning üksikküsimuste lahendamine HTG Invest AS huvides.
84.A.K. (koos A. K.ga) sõlmis, muutis ja pikendas lepinguid ilma neid konkurentsile avamata ning suunas võimalikult suurel määral nii teenuse osutamist kui hoonete ja kinnistute kasutamist HTG Invest AS-le, jättes võimalikult suurel määral arvestamata hageja huvidega. Samuti jättis A.K. korrigeerimata hinnad vaatamata asjaolule, et lepingutes oli antud hagejale õigus ühepoolselt hindasid muuta. A.K. vastu HTG Invest AS-le ega selgitanud välja hagejale parimat lahendust. A.K. ja A. K. ei võtnud midagi ette hagejale kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.
85.23.02.2009 sõlmisid hageja (mida esindasid A.K. ja A. K.) ja HTG Invest AS 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05409 sildumisteenuse osutamiseks Vanasadamas selliselt, et hageja tasus HTG Invest AS-le teenuse osutamise eest tasu 75% hageja poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest, millele lisandus käibemaks. Leping sõlmiti tähtajaga 31.12.2010. HTG Invest AS tegi 23.11.2009 A.K.le ja A. K.le ettepaneku muuta lepingut selliselt, et hageja tasub kruiisilaevade ja erandkorras muude laevade puhul 100% sildumistasu määrast. Vaatamata sellele, et lepingu p 6.2 kohaselt oli tasu suurus lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulunud, nõustusid A.K. ja A. K. ettepanekuga ning 03.05.2010 sõlmiti vastav lepingu muudatus. Samuti pikendati 18/26 lepingut kuni 31.12.2015.
86.HTG Invest AS 29.05.2015 avalduse esitamise tagajärjel pikenes leping kuni 31.12.2020. Seega nõustusid A.K. ja A. K. lepingu sõlmimisel, muutmisel ning pikendamisel tasuma HTG Invest AS-le sildumisteenuse eest suuremat tasu, kui see oli põhjendatud. A.K. ja A. K. ei lähtunud hageja kontrolleri poolt läbiviidud kuluanalüüsist. Lepingus toodud tingimustes sildumisteenuse sisse ostmine oli võrreldes tehtud analüüsiga hagejale ainuüksi 2009. a ligikaudu 90 000 eurot kallim.
87.Samuti sõlmisid hageja, mida esindasid A.K. ja A. K. ning HTG Invest AS üürilepingu nr 11109, millega hageja andis üürniku kasutusse Logi tn 3 maa-ala. Seda vaatamata asjaolule, et hageja kommertsjuhi arvates ei olnud see kooskõlas hageja kinnisvara arenduse eesmärkide ja plaanidega ning tema arvates oli rendihind liiga väike. Samuti jätsid A.K. ja A. K. hageja juhatuse liikmetena kasutamata õiguse ühepoolselt korrigeerida üüri suurust Eesti Statistikaameti poolt avaldatava tarbijahinnaindeksi võrra. Samuti sõlmis A.K. koos teise juhatuse liikmega HTG Invest AS-ga üürilepingu nr 12110, mida muudeti korduvalt vastavalt üürniku soovidele. A.K. jättis kasutamata võimaluse üüri korrigeerida.
88.KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt oleks hageja pidanud lepingus kokku leppima kõrgemates tasumäärades ning hagejal oleks olnud võimalik teenida ainuüksi perioodil 2010 – 2012 täiendavat rahavoogu hinnanguliselt 290 000 eurot. Samal ajal võtsid A.K. ja A. K. hageja juhatuse liikmetena aastatel 2008 – 2015 korduvalt ja süstemaatiliselt altkäemaksu HTG Invest AS juhatuse liikmelt selle eest, et hageja ja HTG Invest AS vaheliste lepinguliste suhete puhul oleks võimalikult suurel määral arvestatud HTG Invest AS huvidega. A.K. rikkus ÄS § 315 lg-s 1, VÕS § 620 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsusning lojaalsuskohustust, ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, AS Tallinna Sadam hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda.
89.Hageja tasaarvestab oma kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud kahju hüvitamise nõude A.K. vastu kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu summas 52 949,96 eurot (millele lisanduvad viivised), mille kostja on loovutuse teel omandanud A.K.lt ja mille alusel kostja on algatanud hageja suhtes käesoleva menetluse esemeks oleva täitemenetluse. Hageja kasutab tasaarvestamiseks eelkirjeldatud kahju hüvitamise nõuet A.K. vastu. Hageja ei ole põhistanud kõiki kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud nõudeid A.K. vastu ning esitatud nõudeid ei ole hageja põhistanud täielikult. Piisab sellest, kui hageja põhistab oma nõuet vähemalt selles osas, millises ulatuses ta oma nõuet tasaarvestada soovib.
90.Tasaarvestusavalduse tegemiseks ja tasaarvestuse vastuväite esitamiseks piisab nõude põhistamisest. Kohus ei ole selgitanud, et nõuet tuleks tõendada. Käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus anda lõplikku ega siduvat hinnangut küsimusele, kas ja millises summas on hagejal A.K. vastu nõuded. Nende nõuete osas käib juba menetlus kriminaalasjas X-XX-XXXX ning A.K. ega tema pärija ei ole käesolevas menetluses osaliseks, mistõttu ei saa siin menetluses lahendada lõplikult ja siduvalt nende õigusi ning huve puudutavaid küsimusi. Lisaks on A.K. tekitanud hagejale kahju ühiselt koos kriminaalasja X-XX-XXXX süüdistatavatega, mistõttu on menetlusökonoomiliselt põhjendatud ja loogiline lahendada need nõuded ühes menetluses. Kui kohtu arvates tuleb nõudeid tõendada, tuleb hagejale anda selleks täiendavalt aega.
91.Hagejal ei olnud objektiivsetel põhjustel tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses võimalik esitada A.K. nõude suhtes tasaarvestusavaldust, sest hagejale tutvustati kriminaalasjas X-XXXXXX kriminaaltoimikut alles juunis 2017 ehk tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses toimunud esimese apellatsioonimenetluse lõpuks, millal ei olnud enam võimalik tasaarvestuse vastuväidet esitada. Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid ja kelle vastu on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist. A.K. esitas Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas X-XX-XXXXX 05.08.2016 ning Harju Maakohus tegi otsuse 17.01.2017. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 09.06.2017.
92.Riigiprokurör Laura Feldmanise 04.06.2017 e-kiri tõendab, et 04.06.2017 ei olnud hageja esindaja veel saanud tutvuda kriminaalasja X-XX-XXXX materjalidega. Riigiprokurör avaldas, et tõenäoliselt õnnestub materjalid nähtavaks teha järgmise nädala teisipäevaks, s.o 06.06.2017. Hagejal ei olnud oma nõuetest teadasaamisel objektiivselt enam võimalik tasaarvestusavaldust tsiviilasjas X-XX-XXXXX esitada. Hageja ei saanud tõendeid koguda muul moel, kui kriminaalasja toimikuga tutvudes.
93.Hagejal ei olnud võimalik väljaspool kriminaalasja X-XX-XXXX menetlust saada jälitustegevuse käigus kogutud andmeid ega tõendeid, sh pealt kuulatud vestlusi, läbiotsimiste käigus kolmandatelt isikutelt ära võetud dokumente ja kolmandate isikute pangakontode väljavõtteid. Hageja ei olnud ega saanud olla teadlik niivõrd hästi varjatud skeemist, mis hõlmas kolmandaid isikuid, kes ei olnud hageja lepingupartnerid, vaid kes olid skeemi kaasatud selliselt, et altkäemaksu andjad sõlmisid nendega fiktiivsed lepingud, mille alusel tasutud maksed läksid edasi altkäemaksuks A.K.le. Kriminaalasjas kogutud tõendid tõendavad, et A.K. kahjustas hagejat altkäemaksu saamise tõttu.
94.Hagejal ei olnud pärast kriminaalasja X-XX-XXXX menetluse materjalide tutvumist lubatud kriminaalasja toimiku materjale kasutada. Prokuratuur on kriminaalasja kohtueelse menetluse toimikut, millega hageja sai esmakordselt tutvuda 2017. a juunis, komplekteerides keelanud tõenditest koopiate tegemise. On üldiselt teada, et prokuratuur ei anna luba kriminaalmenetluses kogutud tõendite esitamiseks tsiviilkohtumenetluses.
95.Hagejal on õigus tasaarvestada oma nõue A.K. vastu kostja nõudega hageja vastu. Selline hageja õigus tuleneb VÕS § 171 lõikest 3. Antud juhul ei esine VÕS § 171 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud tasaarvestuse piiranguid. Kui kohus leiab, et hageja kohustus ei ole kohaselt täidetud ja hagejal ei ole õigust keelduda nõude täitmisest kostjale, esitab hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab A.K. vastu kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses 31.07.2017 esitatud tsiviilhagis esitatud kahju hüvitamise nõude summas 1 260 000 eurot sundtäitmisele antud nõudega hageja vastu summas 52 949,96 eurot. Alternatiivselt tasaarvestab hageja nõude A.K. vastu summas 562 136,86 eurot kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu.
96.14.03.2022 seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta oleks saanud esitada tasaarvestuse avalduse X-XX-XXXXX menetluses, sest KPMG Baltics OÜ erikontrolli aruanne valmis enne 18.11.2016 ning seda tutvustati hageja nõukogu liikmetele enne nimetatud kuupäeva, mistõttu oli hagejale teada kahju tekitamine ja kahju suurus. Hageja sai A.K. toime pandud juhatuse liikme kohustuste rikkumistest ning nende rikkumiste tulemusena hagejale tekitatud kahjust ja selle suurusest teada alles pärast kriminaalasja X-XXXXXX toimikuga tutvumist 2017. a juunis. Hageja esitas väljavõtte KPMG Baltics OÜ koostatud AS Tallinna Sadam erikontrolli märgukirjast. See tõendab, et KPMG Baltics OÜ hindas üksnes hageja poolt sõlmitud lepingute majanduslikku põhjendatust, aga mitte, kas A.K. on rikkunud oma kohustusi hageja ees ning hagejale on tekkinud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu kahju.
97.Samuti tõendab väljavõte KPMG Baltics OÜ erikontrolli märgukirjast, et KPMG Baltics OÜ hindas hageja ning Poola ja Türgi laevatehaste vahel sõlmitud parvlaevade lepinguid, kuid jõudis järeldusele, et need tehingud võisid olla hageja jaoks majanduslikult põhjendamata, kuid puudusid piisavad tõendid väitmaks, kas tehing oli hageja jaoks majanduslikult põhjendatud või mitte. Seega KMPG Baltics OÜ konkreetseid A.K. rikkumisi ega hagejal kahju tekkimist või selle suurust ei tuvastanud. Hageja ei saanud KPMG Baltics OÜ koostatud AS Tallinna Sadam erikontrolli märgukirjast teada, et tal on A.K. vastu nõue seoses Poola ja Türgi laevatehastega sõlmitud parvlaevade lepingutega, milline nõue on esitatud kriminaalasjas X-XX-XXXX A.K. vastu 31.07.2017 esitatud tsiviilhagi alapeatükis II ning millise nõude A.K. vastu soovib hageja kattuvas ulatuses tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu.
98.Hageja sai alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist teada, et A.K. oli sõlminud Poola ja Türgi laevatehastega parvlaevalepingud 3 152 000 euro võrra kõrgema hinnaga ning saab altkäemaksu. Hageja sai A.K. kohustuse rikkumistest ja sellega tekitatud kahjust ning selle suurusest teada alles kriminaalasja materjalidega tutvudes, kuna siis sai hageja teada ja talle said kättesaadavaks Poola ja Türgi laevatehastega sõlmitud lepingud ning läbiotsimistel äravõetud dokumendid, samuti jälitustegevuse protokollid. Erikontrolli aruandest ei selgunud, kelle vastu oleks hagejal olnud võimalik nõudeid esitada.
99.31.10.2022 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Nõude loovutamise heade kommete vastasust tõendavad antud kaasuse asjaolud kogumis. Hagejalt ei saa eeldada, et ta esitab kohtule kirjalikud tõendid, milles on sõnaselgelt kirjas, et nõue loovutati selleks, et vältida hageja tasaarvestuse tegemist või et nõude loovutamise eesmärgiks oli hagejat kahjustada. Neid asjaolusid tõendavad kohtu ette toodud ning 01.02.2022 seisukohas käsitletud faktilised ja elulised asjaolud kogumis. Seda näitab ilmekalt notari 12.09.2022 vastus kohtule, milles notar selgitas, et A.K. ja kostja 03.03.2020 vahel sõlmitud nõude loovutamise tehingu tõestamistoimingu juures puuduvad kirjalikud taasesitamist võimaldavad andmed esmase pöördumine kohta, millest võib oletada, et tehingu aeg on broneeritud telefoni teel, mida ei salvestata.
100.Heade kommete vastasus on üldine kategooria, mis võimaldab kohtul kõiki faktilisi asjaolusid kogumis hinnates öelda, kas õiguskord peaks aktsepteerima olukorda, kus nõue loovutatakse tasuta eesmärgiga hoiduda kõrvale kuriteo tunnustele vastava tegevusega tekitatud kahju hüvitamisest väiksemaski ulatuses. Antud juhul on tegemist JOKK-skeemiga, kus A.K. teatas hagejale nõude loovutamisest, A.K.l ei olnud seadusest tulenevat keeldu nõuet tasuta kostjale loovutada, aga hageja arvates ei peaks õiguskord võimaldama sellisel viisil vältida
tasaarvestust ning hoiduda kuriteo tunnustele vastava tegevusega tekitatud kahju hüvitamisest ega läbi selle kahjustada hagejat.
101.Alternatiivselt on hageja esitanud 01.02.2022 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kattuvas ulatuses oma kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses esitatud kahju hüvitamise nõude A.K. vastu kostja nõudega summas 52 949,96 eurot. Hageja on esitanud tasaarvestusavalduse ja tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus ei jäta hagi rahuldamata ühegi muu hageja vastuväite tõttu.
102.Hageja on esitanud kriminaalasjas X-XX-XXXX A.K. vastu kahju hüvitamise nõudeid kokku summas 4 724 149,16 eurot. Oluline on see, et täitemenetluses ei avataks juba lahendatud vaidlust uuesti ning praegusel juhul seda ei tehta, kuna hagejal ei olnud tsiviilasja X-XXXXXXX menetluses objektiivselt võimalik tasaarvestuse vastuväidet maksma panna. Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid ja kelle vastu tal on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist.
103.Kohtu põhjendused menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel on ebaõiged ja alusetud. Hageja esitatud tasaarvestusavaldus ei ole ebamäärane. Samuti ei ole tegemist tingimusliku tasaarvestusavaldusega VÕS § 198 tähenduses. Kohtumenetluse käigus teise isiku nõude suhtes tehtav tasaarvestus ja sellega kaasnev tasaarvestuse vastuväide, mis tehakse olukorras, kus teise poole nõue on vaieldav ja juhuks, kus kohus peaks leidma, et teisel poolel on nõue, ei ole tingimuslik tasaarvestus VÕS § 198 mõttes. Kohtumenetluses on alternatiivsete vastuväidete esitamine lubatud. Samuti ei muuda hageja tasaarvestusavaldust tingimuslikuks see, et ühe hageja nõude osas on solidaarvõlausaldajaks TS Laevad OÜ ja solidaarvõlgnikeks on ka teised kriminaalmenetluse X-XX-XXXX osalised. Samuti ei muuda hageja tasaarvestusavaldust tingimuslikuks see, et kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses alles selgub, kas ja millises summas on hagejal nõudeid A.K. vastu rahuldada saab.
104.Hageja pidas ebatõenäoliseks, et kriminaalasjas ei rahuldata tema nõuet ulatuses, milles ta soovib kostja nõuet tasaarvestada. Samuti ei muuda asjaolu, et hageja nõuete lõplik suurus selgub kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses tsiviilasja menetluse peatamist ebaotstarbekaks ega lubamatuks. Olukorras, kus käesoleva tsiviilasja tulemus sõltub otseselt kriminaalasja XXX-XXXX tulemusest, ongi tegemist TsMS § 356 lg 1 kohaldamise tüüpjuhtumiga ning käesoleva tsiviilasja menetlus tulnuks peatada.
105.17.11.2022 seisukohtadega koos palus hageja tõendina vastu võtta M. K. 14.11.2022 taotlus kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud taotlus. 14.11.2022 esitas M. K. kriminaalasjas X-XXXXXX taotluse menetluse lõpetamiseks. Samuti palus M. K. tühistada hagi tagamise määruse. M. K. peab tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. kasuks väljamõistetud nõuet endiselt endale kui A.K. ainupärijale kuuluvaks. See tõendab, et A.K. ainupärija teadmise kohaselt ei ole A.K. oma nõuet hageja vastu tegelikkuses kostjale loovutanud. See omakorda tõendab hageja väidet, et A.K. ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud nõude loovutamise lepingu puhul on tegemist näiliku ja tühise tehinguga.
106.Hageja leidis, et TsMS § 331 lg 1 järgi tuleb tõend vastu võtta. Hagejal oli tõendi hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus, sest tõend tekkis alles 14.11.2022. Tõendi vastuvõtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, kuna kostjal on tähtaeg seisukoha esitamiseks 21.11.2022 ja kohus on määranud, et teeb kohtuotsuse 16.12.2022.
107.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 45 472 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Paul Varul tunnihinnaga 140 eurot ja vandeadvokaat Kedli Anvelt tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Samuti on hageja menetluskuluks riigilõivud summas 350 eurot.
108.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Mõistlik ja vajalik ei ole ajakulu 16 tundi seoses hagi tagamise määruse tühistamise taotluse koostamisega, sest taotlus jäi rahuldamata. Ekirjavahetus kliendiga seoses M. K. nõude tasumisega ning suhtlus M. K. lepingulise esindajaga advokaadibüroost Küllike Nammiga ei ole seotud käesoleva vaidlusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
109.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema 24. augusti 2020 avalduse alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 024/2020/1204. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, mille alusel mõisteti AS-lt Tallinna Sadam välja põhivõlg 24 000 eurot, menetluskulud 20 073,20 eurot ja viivis nii põhivõlalt kui menetluskuludelt. Kostja omandas nõude hageja vastu 03. märtsi 2020 nõude loovutamise lepinguga.
110.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused ei ole täidetud, kuna kostja nõue hageja vastu ei ole rahuldatud. Hageja ei ole täitnud kohustust vastuvõtmiseks õigustatud isikule, seega ei ole täitedokumendist tulenev kohustus kohaselt täidetud. 03. märtsi 2020 nõude loovutamise leping omab asja lahendamisel keskset õiguslikku tähendust. Esialgne võlausaldaja A.K. loovutas nõude 03. märtsil 2020 kostjale ning teavitas samal päeval hagejat nõude loovutamisest. Kostja viitas VÕS §-e 170. Võlausaldajal on õigus nõuet käsutada ilma võlgniku nõusolekuta. Samaväärne õigus on kuriteos süüdistataval võlausaldajal. Hageja püüab jätta mulje, justkui oleks A. K. juba süüdi mõistetud ja tema vastu esitatud tsiviilhagid rahuldatud, mis ei vasta tegelikkusele. Ükskõik kui veendunud on hageja või TS Laevad OÜ oma tsiviilhagide perspektiivis, tuleb neil arvestada võimalusega, et nõuded jäävad rahuldamata.
111.A.K. õigus tsiviilasja nr X-XX-XXXXX kohtulahenditest tulenevat nõuet käsutada ei olnud piiratud nõude loovutamise hetkel 03. märtsil 2020 ega ole siiani. Nõue ei ole TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 389 tähenduses arestitud ning sellele ei laienenud ega laiene käsutuskeeld. Hagiavalduses esitatud vastupidised väited on eksitavad. Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumäärusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei arestitud nõuet ega piiratud selle käsutamise õigust. Väited, et A.K. on kuritarvitanud nõuet loovutades kohtu usaldust, on alusetud.
112.Kostja nõustus, et Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumäärusega jäeti hageja tsiviilhagi tagamise avaldus rahuldamata, kuid rahuldati TS Laevad OÜ avaldus ning rakendati TsMS § 378 lg 1 punkti 4 ehk keelati AS-l Tallinna Sadam kohustuse täitmine A.K.le. Hageja on jätnud märkimata, et maakohus tegi määruse olukorras, kus ta ei olnud tehnilistel põhjustel saanud kätte teadet nõude loovutamise kohta. Oluline on, et kohtumäärus tehti pärast nõude loovutamist ning kostja ei ole kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlusosaline, seega ei saa selles asjas tehtavad lahendid olla tema suhtes õiguslikult siduva toimega.
113.Hageja on püüdnud eksitavalt jätta muljet, nagu oleks tagamise määrusele esitatud määruskaebuste rahuldamata jätmine kinnitus määruse sisulise õigsuse kohta. Hageja jätab märkimata, et Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumäärus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilhagi tagamise kohta ei olnud määruskaebe korras vaidlustatav ning kõrgema astme kohtud ei ole määruse õiguspärasust sisuliselt kontrollinud. Eksitavad on hageja väited nõude arestimise
kohta. A.K. nõue hageja vastu ei ole arestitud, vaid Harju Maakohus kohaldas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamiseks TsMS § 378 lg 1 punkti 4 järgset abinõu ja keelas hagejal kohustuse täitmise A.K.le. TsMS § 378 lg 1 punktis 4 sätestatud hagi tagamise abinõu rakendamisel ei panda kolmandale isikule aktiivseid kohustusi elik temalt ei mõisteta raha välja. Hagejale ei pandud Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumäärusega aktiivset kohustust, hageja otsustas vabatahtlikult raha kanda Rahandusministeeriumi kontole.
114.Riigikohus on selgitanud, et nõude arestimine oleks taotluse alusel võimalik TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi (RKTKm 20.03.2013.a, nr 3-2-1-135-12, p 13). Nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule arestipandiõigus, mis annab sissenõudjale tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks. Praegusel juhul ei ole TsMS § 378 lg 1 p 2 järgset taotlust esitatud ega rahuldatud, seega ei olnud nõue arestitud.
115.Ebaõige on hageja väide, et A.K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus lõppes nõude rahuldamise tõttu. Täitemenetlus lõpetati pärast nõude loovutamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel ning endise võlausaldaja poolt täitemenetluse algatamine või lõpetamine ei ole kostja mõjualas ega kostjale siduv. Arvestades nõude loovutust ei pidanudki endisel võlausaldajal olema huvi täitemenetlust jätkata.
116.Erinevalt Harju Maakohtust said nõude loovutamise teate 03. märtsil 2020 kätte hageja esindajad. Enda kinnitusel oli hageja esindaja valmis 05. märtsi 2020 kohtuistungil esitama nõude loovutuse kehtivuse osas kirjaliku sisulise seisukoha. Seega oli hageja enne 05. märtsi 2020 teadlik, et nõue on loovutatud ja uus võlausaldaja on kostja. Sellega oli võlgniku suhtes loovutus VÕS § 170 esimese lause kohaselt toimunud. Eelnevat ei muuda Harju Maakohtu
05.märtsi 2020 kohtumäärus, millega keelati kohustuse täitmine A.K.le. Kohustuse täitmine A.K.le oli välistatud loovutuse tõttu seadusest tulenevalt nagunii, mistõttu ei ole kohtumäärusel õiguslikku toimet.
117.Tänaseks on ära langenud tsiviilhagi tagamise määruse täitmine. Nimelt määras maakohus lahendi resolutsiooni punktis 6, et tsiviilhagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kui hageja tasub 52 072,71 eurot tagatiste kontole. Hageja tasus 06. märtsil 2020 kohtu näidatud tagatise. Seega on TsMS § 385 eeldused täidetud ning hagi tagamise abinõu on asendatud raha maksmisega. TsMS § 385 järgse makse tegemisel lõpetatakse automaatselt hagi tagamise määruse täitmine ning see ei eelda täiendavaid tahteavaldusi ega toiminguid kohtu või menetlusosalise poolt. Tagatise tasumisega lõppes hagejale seatud kohustuse täitmise keeld. Hagejal ei ole mistahes õigustust keelduda kohustuse täitmisest.
118.Hageja tasus 06. märtsil 2020 ehk pärast nõude loovutamisest teadasaamist Rahandusministeeriumi deposiitkontole 52 072,71 eurot selgitusega „Hagi tagamine kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.“ Selle ülekandega ei ole täidetud hageja kohustus kostja ees. Kui võlgnik täidab kohustuse vanale võlausaldajale, hoolimata viimase poolt tehtud loovutamisteatest või loovutamisdokumendi esitamisest, toimub täitmine valele isikule ning see ei too kaasa kohustuse ja sellele vastava uue võlausaldaja nõude lõppemist. Hageja ei ole kohustust kohaselt täitnud, mistõttu on eksitavad hageja väited, justkui nõutaks temalt sama kohustuse täitmist mitmendat korda. Sundtäitemenetluse läbiviimine hageja suhtes ei ole lubamatu ega ebaõiglane.
119.Hageja ei käitunud 06. märtsil 2020 ülekannet tehes heas usus. Hageja teadis, et nõue on loovutatud ning et nõue tuleb täita uuele võlausaldajale, kuid eiras seda ja kiirustas deposiitkontole makse tegemisega. Kohtumäärus tehti 05. märtsil 2020 ning ülekanne järgmisel
päeval 06. märtsil 2020. Seejuures ei kohustanud Harju Maakohus hagejat ülekannet tegema. Harju Maakohtu kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt oli esmane abinõu kohustuse täitmise keelamine. Hagejal ei olnud mingit sisulist ega mõistlikku põhjendust ülekande tegemisega kiirustada.
120.Kuna kohustus täideti VÕS § 76 lg 3 mõttes valele isikule, on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Täitemenetluse jätkumine ei põhjusta hagejale pöörduvat kahju. Selle peatamine ei ole vajalik omavoli ega olulise kahju vältimiseks. Kui kohus peaks käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi rahuldama, saab hageja rahalised vahendid tagasi.
121.Hageja ei saa tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele. Hageja väited lepingu sõlmimise eesmärgi ja hageja õiguste kahjustamise kohta on paljasõnalised, emotsionaalsed ning alusetud. Nõude loovutamise leping ei kahjusta hageja huve mis tahes viisil, kuna võlgnikul ei ole vahet, kes on võlausaldaja, kellele kohustus täita. Seepärast näeb võlaõigusseadus ette, et nõude loovutamiseks ei ole võlgniku nõusolekut vaja.
122.Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Vaidlus puudub, et hageja ei ole nõude loovutamise lepingu pool. Riigikohtu praktika kohaselt saab käsutustehingu pooleks mitteolev isik erandina tugineda üksnes sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi. Kuna hageja ei ole nõude loovutamise lepingu pool, peab tal selle tehingu tühisusele tuginemiseks olema õigustatud huvi. Eelnevat ei väära kohtu kohustus veenduda tehingu kehtivuses. Kohtu kohustus veenduda lepingu kehtivuses piirdub olukordadega, kus lepingu kehtivus on asja lahendamisel määrav. Praegusel juhul omab tähendust vaid VÕS § 170 – nõude loovutus on hageja suhtes toimunud igal juhul, sõltumata aluslepingu kehtivusest. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale ei ole VÕS § 169 tähenduses kohustuse täitmine õigele isikule.
123.Nõude loovutamine ei kahjustanud hageja huve, sest hageja on minetanud nõuete tasaarvestamise õiguse ning hageja tsiviilhagi tagamise avaldus on kriminaalasjas nr X-XXXXXX kostjale teadaolevalt vähemalt kahel korral rahuldamata jäetud. Hageja ei saaks vaidlusaluse nõude arvel oma teoreetilist nõuet A.K. vastu mingil moel vähendada.
124.Nõude loovutamine ei ole vastuolus heade kommete ega avaliku korraga. Hageja väitel on tehingu eesmärk teise isiku kahjustamine ja selline eesmärk on heade kommete vastane. Hageja väitel oli tehingu eesmärk hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine. Kostja eelnevaga ei nõustu, sellist eesmärki tehingul ei olnud. Pealegi ei kahjustanud loovutamine hageja õigusi, sest võlgnikul ei ole vahet, kellele oma kohustus täita. Hageja õiguseid ei ole kahjustatud.
125.Leping ei saa olla korraga vastuolus heade kommetega ja näilik. Hageja väited on materiaalõiguslikult teineteist välistavad. TsÜS § 86 lg 1 ja § 89 lg 1 kohaldamise juures ei tohi ära unustada abstraktsioonipõhimõtet. Käsutustehingu kehtivus ei olene õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu tuleks lugeda käsutustehingu eesmärk või käsutustehing heade kommete vastaseks. Kõik kostja suhtes hagiavaldus tehtud etteheited on ainetud.
126.Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kostja ajendiks tehingu sõlmimisel olnud hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine. Asjaoludest, mida hageja kirjeldab, sai kostja teada pärast nõude omandamist ning kas ja mida A.K. võis teada, ei ole kostjale ülekantav. Pealegi ei kahjustanud nõude loovutamine hageja huve. Hageja väited selle kohta, et A.K. on varatu või et tehingu eesmärk oli A.K. varatuks muutmine või vara raiskamine, on paljasõnalised. Kostjale teadaolevalt ei ole A.K. varatu, vaid ta vara on suures ulatuses juba koormatud erinevate tsiviilhagide tagamiseks. Kostja ei ole kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX seotud.
127.Alusetu on väide, et kostja omandas nõude vastusoorituseta. A.K. võlgnevus kostja ees on suurem, kui kostja omandatud nõue. Poolte omavahelise kokkuleppe kohaselt vähendatakse A.K. võlgnevust kostja ees loovutatud nõude arvel. Isegi, kui hageja väide vastusoorituse puudumise kohta vastaks tõele, ei muudaks see käsutustehingut tühiseks. Hinda puutuvad väited ei saa käsutustehingu kehtivust mõjutada.
128.Nõude loovutamine ei ole näilik TsÜS § 89 lg 1 tähenduses. Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. Kostja ei tahtnud jätta muljet nõude omandamisest, vaid tahtis nõude omandada. Kostja ei ole sõlminud kokkulepet, et 03. märtsi 2020.a nõude loovutamise lepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. A.K. ei säilitanud nõude osas omaniku positsiooni.
129.Hageja argumentatsioon nõude loovutamise näilikkuse tõttu on lünklik. Väidetavalt oli nõude loovutamise tegelik eesmärk nõude arestimisele vastuväite tekitamine, millega kostja ei nõustu. See ei ole ka sisuliselt õige, sest hageja ei taotlenud nõude aresti, vaid kohustuse täitmise keelamist A.K.le ning nõude loovutamine ei takistanud Harju Maakohtul 05. märtsil 2020 kohtumäärust tegemast. Loovutamise eesmärk ei saanud olla tagamise „blokeerimine“ nagu hageja väidab, kuna see objektiivselt ei „blokeerinud“ tagamist. Ebaõige on hageja väide nagu kinnitaks nõude loovutamise tühisust see, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei ole tsiviilhagi tagamise määrust tühistatud, märgib kostja taas, et tegemist ei olnud vaidlustatava kohtumäärusega.
130.Hea usu põhimõttega ei saa tervet lepingut välistada, kui lepingu kehtetuks tunnistamise ega tühisuse aluseid ei esine. Hageja ei järginud hea usu põhimõtet, kui täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale (Rahandusministeeriumi deposiitkonto kaudu). Sellise käigu eesmärk oli tekitada kahju J. M.le ja jätta talle kohustus täitmata. Kostja ei ole hageja ja A. K. vahelises erimeelsuses süüdi. Hageja hoiab 18. detsembril 2019 jõustunud kohtulahendite täitmisest kõrvale, algatades uusi kohtuvaidlusi eesmärgiga jätkata vaidlust juba lõppenud kohtumenetluses. Hagejalt väljamõistetud rahalised vahendid tulnuks tasuda esialgsele võlausaldajale enam kui neli aastat tagasi ehk 2016. aastal. Nagu nähtub hagiavaldusele lisatud lahenditest, on kohtud tsiviilasja nr X-XX-XXXXX raames põhjalikult analüüsinud AS Tallinna Sadama hea usu põhimõttel tuginevaid vastuväiteid nõudele. Kohtud on analüüsi tulemusena jõudnud põhjendatud järeldusele, et hea usu põhimõtet rikutud ei ole. Nüüd on hageja algatanud menetluse käesolevas asjas ning keskendunud taas peamiselt hea usu põhimõtte rikkumise argumendile. Seejuures õigustab hageja jõustunud kohtulahendite mittetäitmist viitega nõudele, mis on siiamaani alles esimese astme kohtu menetluses. Hea usu põhimõtte alusel ei hinnata tehingu kehtivust ning hea usu vastasus ei too kaasa tehingu tühisust. Hagi on õiguslikult perspektiivitu.
131.18.02.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja 28. jaanuari 2021 tasaarvestusavaldus on vastuolus seaduse ja pikaajalise Riigikohtu praktikaga. Täiteasjas nr 024/2020/1204 on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend, mistõttu piiravad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lõikes 2 nõude tasaarvestamisele kehtestatud erireeglid. Regulatsiooni eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Sel põhjusel on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited (sh tasaarvestamine) kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaatamata sellele, et ammendavat loetelu selle kohta, millised sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjused olla võivad, on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
132.Täitedokumendiks on Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, mis jõustusid 18. detsembril 2019. Hageja ei ole nõuete tasaarvestamisel tuginenud ühelegi elusündmusele, mis oleks toimunud või tekkinud pärast kohtulahendite jõustumist. AS Tallinna Sadam ei saanud enne nõude loovutamist tasaarvestada oma nõuet A.K. nõudega, seega ei saa ta nõuet tasaarvestada ka pärast loovutamist. Asjaolu, et nõude loovutamine on toimunud pärast täitedokumendi (kohtulahendi) jõustumist, ei anna hagejale tasaarvestuseks alust, kui seda enne loovutust ei esinenud.
133.Hageja tugineb talle aastatel 2005-2015 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudele. Kõik etteheited, millel hageja nõue tugineb, pärinevad sellest ajaperioodist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna praegusel juhul sellist olukorda ei esine, on hageja 28. jaanuari 2021 menetlusliku tasaarvestuse avaldus lubamatu.
134.Kostja nõustus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna, on võimalik sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Hageja jätab tähelepanuta, et tasaarvestuse olukord ei tekkinud tsiviilasja nr X-XXXXXXX käigus. Hageja nõue A. K. vastu tugineb aastatel 2005-2015. a toime pandud tegudel. Seega tekkis hageja nõue enne, kui A.K. pöördus tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kohtusse, mitte kohtumenetluse käigus. Teiseks ei esine objektiivset põhjust, mis takistanuks menetlusõiguslikult tõusalt nõude maksmapanekut tsiviilasja nr X-XX-XXXXX raames. Isegi kui hagejale tutvustati kriminaalmenetluses kogutud tõendeid alles 2017. aastal, ei takistanud see hagejal endal nõuete väljaselgitamist ja tõendite kogumist.
135.Kui hageja soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses maksma panna õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise, kehtib sellisele nõudele tavaline tõendamiskoormis. Hageja peaks tasaarvestuse vastuväite arvesse võtmiseks käesolevas tsiviilasjas tõendama A.K. õigusvastase teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel. Sama kehtib ÄS § 315 järgse nõude puhul. Praegusel juhul hageja seda teinud pole, seega ei ole tasaarvestuse vastuväide lubatav. Liiati välistab vaieldavate nõuetega tasaarvestamise VÕS § 200 lg 4.
136.Hageja nõue tekkis enne kui see A.K. nõue, mida tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX menetleti. Sellise nõude tasaarvestusega maksmapanekuks pärast täitedokumendi jõustumist õiguslikku võimalust ega alust ei ole. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetu venimise, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema täiesti veendunud, et teine menetlus võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Menetluse peatamiseks peab teises asjas tehtavast
lahendist olenema arutatava asja tulemus. Kostja on seisukohal, et kriminaalasjas nr X-XXXXXX tehtav lahend ei mõjuta täiteasja nr 024/2020/1204 lubatavust. Pealegi on kriminaalasjas lähiajal otsuse tegemine ja selle jõustumine on ebatõenäoline, arvestades menetlusosaliste suurt ringi ning asjaolu, et vaidlus on endiselt alles esimese astme kohtus. Kuna tasaarvestus pole lubatav, ei saa sellel alusel menetlust peatada.
137.Täitemenetlus täiteasjas nr 024/2020/1204 on õiguspärane, kuna hageja ei ole tänaseni täitnud tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud kohtulahenditest tulenevat kohustust. Hageja peab täitemenetlust lubamatuks, kuna Harju Maakohus keelas 05. märtsil 2020 hagejal kohustuse täitmise A. K.le ning andis võimaluse kanda rahalised vahendid kohtu deposiitkontole, mida hageja tegi. Vaidlus puudub, et enne Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumääruse tegemist oli A.K. loovutanud nõude kostjale ning hageja oli sellest teadlik. Harju Maakohus ei keelanud kohustuse täitmist kostjale ega saakski seda kriminaalmenetluses teha.
138.01.03.2022 seisukohas nõustus kostja, et Harju Maakohus tegi 05.03.2020 hageja viidatud määruse. Kostja jaoks määrus õiguslikku toimet ei omanud. Deposiitkontole ülekande tegemisega oleks hageja saanud teoreetiliselt täita oma kohustuse A.K. ees, kuid mitte kostja ees. Tegu ei ole VÕS § 169 lõikes 1 märgitud olukorraga. Hagejale teatati nõude loovutamisest tehingu toimumise päeval. Vaidlus puudub, et hageja ja viimase esindajad olid 05. märtsil 2020 nõude loovutamisest teadlikud ning jõudnud selle kohta põhjaliku seisukoha kujundada.
139.Nõude loovutamine ei ole iseenesest täitemenetluse lõpetamise aluseks. A.K. kinnitas, et nõude loovutamisest teavitati kohtutäitur Risto Seppa. Kostja lähtus sellest teadmisest. Kas A.K. tegelikult kohtutäiturit teavitas või mitte, ei oma õiguslikku tähendust. Määrav on, et ta teatas hagejale, et nõue on loovutatud. Seejuures ei pea võlausaldaja võlgnikule edastama nõude loovutamise lepingut. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et tal oli 06. märtsil 2020 põhjendatud alus arvata, et nõude loovutamist tegelikult ei toimunud. Hagejal ei olnud
06.märtsil 2020 mingit alust arvata, et A.K. on endiselt kohustuse täitmist vastu võtma õigustatud isik.
140.Kostja pidas arusaamatuks hageja väidet, et viimasel ei olnud muud võimalust, kui kanda raha kohtu deposiitkontole. Hageja oleks saanud lisakulude tekkimist vältida jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmisega kostjale. Hageja etteheited A.K. käitumisele on otsitud. Nõue loovutati 03. märtsil 2020, võlgnikku teavitati nõude loovutamisest samal päeval. Harju Maakohus keelas 05. märtsil 2020 kohustuse täitmise esialgsele võlausaldajale ning hageja kandis raha 06. märtsil 2020 kohtu määratud deposiitkontole. Kostja pidas arusaamatuks, mida enamat oleks A.K. saanud teha või pidanud selle vähem kui kolme päeva jooksul tegema. Hageja ei käitunud nõude loovutamise teadet ignoreerides heas usus.
141.Ebaõige on hageja arusaam, et nõue on rahuldatud sõltumata sellest, kellele nõue kuulub. Selline väide on vastuolus võlaõiguse alusprintsiipidega. Võlasuhe on VÕS § 2 lõike 1 kohaselt õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Hindamaks, kas nõue on lõppenud või mitte elik kas kohustus on kohaselt täidetud, on määrava tähendusega, kes on selles võlasuhtes õigustatud isik ehk võlausaldaja. Kohustust saab VÕS § 76 lõikest 3 tulenevalt kohaselt täita vaid õigele võlausaldajale.
142.Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumäärusega keelati hagejal kohustuse täitmine otse A.K.le, mitte ei arestitud A.K. nõuet. Kriminaalmenetluse raames on vara arestimise vältimatu eeltingimus prokuratuuri taotlus (KrMS § 142 lg 2). Prokuratuur ei taotlenud kriminaalasjas nr 126
17-9149 nõude aresti ning maakohus jättis kannatanute vastavad taotlused 05. märtsil 2020 põhjendatult läbi vaatamata. A.K. õigus nõuet käsutada ei olnud piiratud enne ega pärast kohtumääruse tegemist.
143.Hageja on hilinenult 01.02.2022 menetlusdokumendis asunud väitma, et 05.03.2020 määrusest tulenes talle keeld täita nõuet kostjale. Kostja ei luba hagi alust muuta. Sisuliselt on väide vale, sest määruse resolutsiooni punktis 4 on selgesõnaliselt keelatud kohustuse täitmine A.K.le. Kohustuse täitmist nõuab võlausaldajana kostja, mistõttu ei oma kohtumäärus kostja osas toimet. Harju Maakohus ei keelanud ega oleks saanud keelata kriminaalasjas TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamiseks hagejal kohustuse täitmist J. M.le. Sellist hagi tagamise abinõu TsMS § 378 lg 1 punktides 1-10 ette nähtud ei ole. J. M. ei ole kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilkostja. TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel ei saa keelata teisel isikul (s.o mitte hagejal) kolmandale (s.o menetlusvälisele) isikule vara üle andmist. Hagi tagamisel kehtib põhimõte, et kolmandate isikute õigustesse ei sekkuta. Hageja taotlusel kolmanda isiku vara koormamine on vastuolus hagi tagamise olemusega.
144.Harju Maakohtu 05. märtsi 2020.a kohtumäärus ei olnud vaidlustatav (KrMS § 385 p 20), seetõttu pole seda kõrgema astme kohtud muutnud. Hiljem on kriminaalasja lahendav kohtunik olnud selgel seisukohal, et nõude loovutuse kehtivusele antakse vajadusel hinnang tsiviilasjas, mitte kriminaalasjas. Ei otse ega kaudselt pole kriminaalasjas avaldatud seisukohta, et nõuet ei tohi täita sõltumata sellest, kellele see nõue kuulub. J. M. ei ole kriminaalasjas nr X-XX-XXXX menetlusosaline.
145.Kostja ei nõustunud, et nõude loovutamise tehing oli näiline tehing. Hageja väitel jäi pärast
03.märtsi 2020 lepingu sõlmimist nõude tegelikuks omanikuks A.K.. See väide on vale. Kohustustehingu näilikkus ei muuda näilikuks omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut. Lisaks sellele, et tehingu näilikkusel tuginev argument on perspektiivitu, on see ka alusetu. Asjaolu, et A.K. just 03. märtsil 2020 nõude loovutas ja mitte varem või hiljem, ei näita poolte tahet nõuet mitte loovutada. Samuti ei väära poolte tahet hind, mille eest nõue loovutati. Kostja tahe oli saada nõude omanikuks ning seda tahet ta notarile avaldas. Notar kinnitas tehingu tõestamisseaduse alusel. Seejuures selgitas notar vastavalt TõS § 18 lõikele 1 välja osalejate tahte – kostja tahe oli saada nõude omanikuks ning muid tahteavaldusi kostja varem ega hiljem teinud ei ole. Loovutus ei olnud suunatud õigusnäivuse tekitamisele ning vastupidist hageja tõendanud ei ole.
146.Kostja ei nõustunud, et tehing on vastuolus heade kommetega. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise oli heade kommete vastane. Nõude loovutamise lepingu tühiseks lugemiseks tuleks hagejal tõendada, et A.K. ja kostja tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kostja ei ole käitunud heade kommete vastaselt, ei ole teinud ühtegi toimingut eesmärgiga hagejat kahjustada ega olnud nõude loovutamise ajal teadlik kõigist nendest asjaoludest, mida hageja nüüd kostjale omistada üritab. Isegi kui A.K.l oli selline eesmärk, ei piisa kogu lepingu heade kommete vastaseks lugemiseks ja selle tulemusel tühisuse tuvastamiseks ühe lepingupoole võimalikust halvas usus käitumisest. Kostja käitus nõude loovutamise lepingut sõlmides heas usus.
147.Hageja ei saa tugineda A.K. ja kostja vahelise käsutustehingu tühisusele, kuna see tema asjaõiguslikku positsiooni ei mõjuta. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei ole ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine piisav. Hageja positsiooni nõude loovutamise leping ei mõjuta, sest hageja ei saaks nõuda kohustuse täitmist endale. Hageja väited on eksitavad.
148.Hageja poolt vaadates on küsimus selles, kas 52 072,71 eurot peaks olema deposiitkontol või kostja kontol. Kohustus tuleb täita vaid korra, seetõttu ei mõjuta nõude loovutamise leping hageja omandiõigust. Hageja jaoks saldo ei muutu, sest makstes kostjale ära, saab hageja taotleda deposiiti tasutu tagastamist. Ka tasaarvestuse olukorras ei oma nõude käsutus tema suhtes mis tahes kahjulikku mõju. Kui käsutus hageja positsiooni ei mõjuta, ei ole tal õigust selle tühisusele tugineda.
149.Sisuliselt tugineb hageja vaid nõude loovutamise hagile ja enda tsiviilhagi tekstile. Kõik ülejäänud on hageja teooria, millest ei piisa nõude rahuldamiseks. Kõik kostjale tehtud etteheited on hageja sidunud sõnaga tõenäoliselt. Kostja soov ega eesmärk ei ole kunagi olnud hagejat kahjustada, hageja vastupidised oletused on alusetud. Kostja eesmärk oli ja on saada tagasi vähemalt osagi kuludest, mis ta A.K. eest kandis. Advokaadibüroo Leadell Pilv osutas A.K.le õigusteenust ning kostja tasus selle eest aastatel 2018-2019 enam kui 60 000 eurot. Kokkulepet, et A.K. kostja kantud kulusid hüvitama ei pea, ei olnud. Kas või kuidas A.K., M. K. ja advokaadibüroo kliendilepingu sõlmisid või kellele arveid väljastasid, ei olnud kostja mõjusfääris ega väära kostja õigust rahalised vahendid tagasi saada.
150.Hageja ei saa tugineda TS Laevad OÜ huvide kahjustamisele. Kohtusse saab pöörduda vaid enda õiguste kaitseks. TsMS § 3 lõike 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praegusel juhul saaks arvesse tulla vaid hageja huvide kahjustamine. Seejuures ei saa eirata asjaolu, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on AS Tallinna Sadama tsiviilhagi tagamise avaldus jäetud vähemalt kahel korral rahuldamata. Vaidlusaluse 05. märtsi 2020 kohtumäärusega rakendati hagi tagamise abinõu üksnes TS Laevad OÜ tsiviilhagi osas, hageja tsiviilhagi jäi tagamata. Hageja ei oleks nagunii vaidlusaluse nõude arvel oma nõuet rahuldada saanud.
151.Hageja on sisustanud oma õiguste rikkumist sellega, et nõude loovutamisega võidi kahjustada TS Laevad OÜ õigusi ning kuna hageja ja TS Laevad OÜ on 3 152 000 euro suuruse nõude osas A.K. solidaarvõlausaldajad, võib tekkida olukord, et loovutus kahjustas mõlemat. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise mõju hageja õigustele on sedavõrd kaudne ja seotud erinevate tingimustega, et pole kindel, kas see üldse realiseerub. Kirjeldatud kaudne mõju ei ole piisav, et jaatada hageja õigust tugineda 03. märtsil 2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisusele. Hageja võimaliku nõude täitmist 05. märtsi 2020 kohtumäärusega ei tagatud.
152.Nõude loovutamise tagajärjel ei vähenenud A.K. vara (saldo ei muutunud). A.K. oli kostjale võlgu, kuna kostja tasus talle osutatud õigusteenuse eest suuremas ulatuses kui vaidlusalune nõue. Kokkulepet, et A.K. ei pea J. M.le kantud kulusid hüvitama. Nõude loovutamise eesmärk oli vähendada A.K. kohustusi J. M. ees. Kogumis A.K. varade ja kohustuste saldo sellest ei muutunud. Nõude loovutamise põhjus ega eesmärk ei olnud ega saanud olla hageja kahjustamine.
153.Hageja avaldab, justkui oleks A.K. kuriteos süüdi mõistetud ja tema suhtes esitatud tsiviilhagid tingimusteta rahuldatud. Kostja vaidlustab hageja faktina esitatud väite, et A.K. on põhjustanud kuriteo tunnustele vastavate tegudega ulatusliku kahju. Ainuüksi nõude loovutamise fakt, aeg või nõude tasuta loovutamine ei ole heade kommete vastane ega näilik. Seegi ei muuda
loovutust tühiseks, et nõue loovutati pärast kohtulahendi jõustumist. Nõude loovutamise lepingu täies ulatuses tühiseks lugemine toob kaasa kostja jaoks ebaõiglase tagajärje ning Eesti Vabariigi jõustunud kohtuotsuse mittetäitmise. Hageja avaldustest on mõista, et ta ei ole senini leppinud tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud lõpplahendiga.
154.Ühtegi täiendavat ning pärast otsuse jõustumist aset asjaolu peale Harju Maakohtu
05.märtsi 2020 määruse ei ole hageja esile toonud. Kriminaalasjas tehtud kohtumäärus ei keela ega keelanud nõude käsutamist, kostja ei teadnud ega pidanudki teadma sellest kohtumäärusest. Hageja esitab kostja suunal vaid halvustavaid ja süüdistavaid spekulatsioone. Need oletused ei vasta tõele. Tsiviilkohtumenetluses tuleb väiteid tõendada, mitte oletada. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning sel alusel ei saaks kohaldamata jätta tervet lepingut.
155.Kostja tegevus, nõude omandamine ja selle maksmapanek hageja suhtes ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kostjale ühtegi konkreetset käitumisakti ette heitnud, kõik etteheited on esitatud kogumis A.K. ja kostja suhtes reservatsiooniga tõenäoliselt. Sellised spekulatsioonid on alusetud, tõendamata ja solvavad. Üksnes isiku vahi alla võtmine kahtlusega, et ta võib olla pannud toime kuritegusid, ei anna alust pidada tõendatuks isiku ametikohustuste rikkumist.
156.Kohtud analüüsisid tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX põhjalikult A.K. käitumise kooskõla hea usu põhimõttega ning jõudsid järeldusele, et hageja peab vastavalt pooltevahelisele lepingule hüvitise välja maksma. Kui A.K. tegevus nõude maksmapanekul ei olnud hea usu põhimõttega vastuolus, ei ole nõude täitmisele pööramine hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja püüab avada tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX juba lahendatud vaidlust.
157.Kostja vaidlustas 01. veebruari 2022.a tasaarvestuse arvesse võtmise, kuna hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi enne kui tasaarvestusavalduse. Tegemist on hagi muutmise katsega ning kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna. Lisaks on tasaarvestus esitatud tingimuslikuna, mis ei ole VÕS § 198 teisest lausest tulenevalt lubatav. Kostja on seisukohal, et selline tasaarvestus ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses lubatav.
158.Tasaarvestus on TMS § 221 lõikest 2 tulenevalt välistatud. Menetlus tsiviilasjas nr X-XXXXXXX algas 05. augustil 2016, esimese astme kohus tegi otsuse 17. jaanuaril 2017. Kohtulahendid, mille täitmist kostja nõuab, jõustusid 18. detsembril 2019. Hageja avaldatust nähtub, et tasaarvestusolukord tekkis varem. Hageja ei ole esitanud ühtegi faktilist elusündmust, mis oleks aset leidnud pärast täitedokumendiks olevate kohtulahendite jõustumist ning mis õigustaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
159.Kõik asjaolud ja sündmused, mida hageja kirjeldab oma nõude alusena leidsid aset aastatel 2008-2015 ehk enne, kui algas menetlus tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX. Kriminaaltoimiku tutvustamine ei mõjuta hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue tekkis ja muutus sissenõutavaks varem, sest hageja oli teadlik kahju tekkimisest ja tekitajast. Asjaolu, et kriminaalmenetluses kogutud materjalide kasutamine võis muuta nõude tõendamise mõnevõrra lihtsamaks, ei tähenda, et hageja objektiivselt varem tasaarvestuse avaldust esitada ei saanud.
160.Hageja teadis kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda. Hageja on maininud KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi, kuid on jätnud selle analüüsi esitamata ning sellega seotud asjaolud täpsustamata. A.K. peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015. Kaks päeva hiljem
augustil 2015 avaldas Riigiprokuratuur, et A.K. kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ning kahtlustuse saab jagada kahte ossa – suurem ja põhiline osa on seotud praamihankega ning teine osa on seotud Tallinna Sadama ning HTG Investi ja Esteve vaheliste tehingutega. Riigikogu 27. oktoobri 2015 otsusega moodustati uurimiskomisjon, et muuhulgas välja selgitada, kas omanikujärelevalve AS Tallinna Sadama üle on olnud seaduslik ja tõhus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas 13. novembril 2015 välja riigihanke, mille esemeks oli AS Tallinna Sadamale tekitatud kahju suuruse tuvastamine. Hanke kirjelduse kohaselt tuvastab erikontrolli teostaja tehingute kontrollimisel AS-le Tallinna Sadam tekitatud kahju esinemisel tekitatud kahju suuruse. Seega teadis hageja kahju tekkimisest ja kahju tekitajast juba 2015. aasta lõpus. Täpsustada jäi vaid kahju suurus.
161.Riigikogu otsusega moodustatud uurimiskomisjon koostas ja esitas lõpparuande hiljemalt
16.juunil 2016. Uurimiskomisjoni lõpparuanne on täies mahus kättesaadaval Internetis. Tsiviilasja toimiku mittekoormamiseks esitab kostja tõendina lõpparuandest vaid väljavõtte. Aruande valguses on kostja seisukohal, et hageja pidi teadma kahju tekkimisest, kahju tekitajast ja selle suurusest enne tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX menetluse algust. Hageja võimalikku mitteteadmist ei õigusta ainuaktsionäri ja nõukogu liikmete tegemata töö.
162.KPMG Baltics OÜ erikontrolli aruanne valmis enne 18. novembrit 2016 ning seda tutvustati hageja nõukogu liikmetele enne nimetatud kuupäeva. Hiljemalt selleks ajaks oli seega hagejale teada lisaks kahju tekkimisele ja tekitajale kahju suurus nagu riigihanke üldtingimused ette nägid. Seejuures ei ole TsÜS § 150 lg 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumiseks nõutav, et hageja teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Harju Maakohtu kohtuistung tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX toimus 08. detsembril 2016. Seega oleks hageja jõudnud tasaarvestusavalduse esitada tsiviilasja nr X-XX-XXXXX raames. Hagejal ei olnud objektiivseid takistusi tasaarvestusõiguse kasutamiseks tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX. Tallinna Ringkonnakohus on sellele 17. mai 2017 kohtuistungil tähelepanu juhtinud, küsides miks rikkumise asjaolusid esitatud pole.
163.Kui hageja usub kehtiva tasaarvestuse tegemise võimalikkusesse, tekib küsimus, miks seda kohe kohtulahendite jõustumisel 18. detsembril 2019 ei tehtud. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et hageja 01. veebruari 2022.a tasaarvestuse avaldus ei muuda täitemenetlust täiteasjas nr 024/2020/1204 lubamatuks. Hageja 28. jaanuari 2021.a menetluslikule tasaarvestuse avaldusele vaidleb kostja vastu põhjusel, et käesoleva menetluse hagi ese on mitterahaline. Menetluslikku tasaarvestust saab kasutada vaid rahalise nõude korral.
164.Hageja on taotlenud notarilt 03. märtsi 2020 lepingu sõlmimisega seotud kirjavahetuse väljanõudmist. Hageja väitel tõendab kirjavahetus, millal pöörduti notari poole tehingu tegemise aja broneerimiseks. Kostja on eelpool avaldanud seisukohta, et tehingu tegemise aeg ei muuda tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja hinnangul ei näita tehingu tegemise aja broneerimise aeg tehingu vastuolu heade kommetega ega poolte ebaausat või muud madalat motiivi tehingu tegemisel. Notari poole pöördumine ei oma sellist tähendust, nagu hageja on sellele püüdnud omistada.
165.Selle üle, et notariaalses lepingus on märgitud, et nõue loovutatakse tasuta, poolte vahel vaidlust pole. Kostja ei pidanud 03. märtsil 2020 A K.le nõude loovutamise eest midagi tasuma. A.K. oli kostjale võlgu seoses õigusteenuse eest tasumisega ning nõude loovutamine andis võimaluse oma võlgnevust kostja ees vähendada. Liiati on notaritasu väiksem tasuta loovutamise korral. Hageja on omistanud nõude loovutamise lepingu punktile 3.2 tähtsuse, mida sel ei ole.
166.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Hageja keskendub jätkuvalt Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 kohtumäärusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja määruse tegemisega seotud asjaoludele. Hagejat ei kohustatud makset tegema, ta tegi selle vabatahtlikult, olles enne makse tegemist saanud teada nõude loovutamisest. Hageja ei saa tugineda väitele, et ta täitis kohustuse 06. märtsil 2020 õigele isikule. A.K. ei olnud alates 03. märtsist 2020 kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik ning hageja oli sellest teadlik anne ülekande tegemist 06. märtsil 2020.
167.Maakohus lahendas menetluse peatamise küsimuse kohtuistungil lõplikult ning selgitas täiendavalt hageja esindajate poolse vastuväite kohtu tegevusele (TsMS § 333) asjatundmatust. Kehtiv Riigikohtu praktika ei näe võimalust, liiati puudub vajadus TsMS § 333 alusel vastuväite esitamiseks, kui esimese astme kohtumenetluses jäetakse poole taotlus rahuldamata või tõend vastu võtmata. Sellisele asjaolule saab pool vajaduse korral tugineda apellatsioonkaebuses ja viimase eelduseks ei ole vastuväite esitamine maakohtus. On asjatundmatu ja eesmärgitu naasta menetluse peatamise küsimuse juurde 31. oktoobri 2022 seisukohas olukorras, kus vastav taotlus on korra jäetud rahuldamata. Liiati ei leidu hageja kordavas seisukohas uusi asjaolusid, mis võiksid tuua kaasa menetluse peatamise, s.h TsMS § 356 lg 1 alusel kohtu omal algatusel.
168.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud 79 tundi ja 40 minutit õigusteenust hinnaga 180 eurot koos käibemaksuga, samuti on kostja kandnud asja läbivaatamise kuluna (kinnistusraamatu väljatrükid) 9 eurot. Lepingulise esindaja kulud sisaldavad käibemaksu ning kostja taotleb käibemaksu hüvitamist. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
169.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
170.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) A.K. esitas 05.08.2016 hageja vastu tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX rahalise nõude; 2) Harju Maakohus rahuldas 16.01.2017 tehtud otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. nõude hageja vastu, mõistis hagejalt A.K. kasuks välja põhinõudena 24 779,76 eurot, viivise ja menetluskuludena 6 462,40 eurot; 3) Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2019 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõistis hagejalt A.K. kasuks täiendavalt menetluskuludena välja 13 610,80 eurot; 4) Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsus nõustus 19.12.2019; 5) 27.01.2020 saatis kohtutäitur Risto Sepp hagejale täitmisteate, mille kohaselt oli A.K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 027/2020/181 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud kohtuotsuse täitmiseks; 6) A.K. oli süüdistatavaks kriminaalasjas 1-17-9149, milles hageja ja OÜ TS Laevad olid kannatanuteks; 7) kriminaalasjas nr 1-17-9149 on hageja, OÜ TS Laevad esitanud A.K. ja teiste süüdistatavate vastu solidaarse tsiviilhagi, milles nad nõuavad 4 724 149,16 euro ja viivise hüvitamist; 8) 19.02.2020 esitasid hageja ja OÜ TS Laevad kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXXX tsiviilhagi tagamise taotluse; 9) kohus edastas taotluse 21.02.2020 e-kirjaga A.K. kaitsjale ning palus taotlusele vastata
hiljemalt 03.03.2020; 10) A.K. loovutas 03.03.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga tsiviilasjas nr X-XXXXXXX tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude kostjale ning teatas nõude loovutamisest hagejale; 11) 05.03.2020 rahuldas Harju Maakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX OÜ TS Laevad taotluse ning keelas hagejal tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. kasuks hagejalt väljamõistetud raha 52 072,71 euro väljamaksmise kuni kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi jõustumiseni ning määras, et juhul, kui hageja asub A.K.le nimetatud rahasummat välja maksma, on hageja kohustatud kandma raha kohtu tagatiste kontole; 12) 06.03.2020 kandis hageja kohtumääruse alusel 52 072,71 eurot kohtu deposiidi kontole; 13) 06.03.2020 esitas hageja kohtutäiturile Risto Sepale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2020/181 ning 08.04.2020 otsusega lõpetas kohtutäitur Risto Sepp hageja suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181; 14) kostja avalduse alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetluse nr 024/2020/1204 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tuleneva nõude täitmiseks.
171.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on hageja suhtes lubatav, kuna hageja on enda hinnangul nõude täitnud. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas kostja ja A.K. vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on kehtiv ning täidetav ning kas hagejal on lepingu kehtivuse korral õigus tasaarvestada enda nõue A.K. vastu kostja nõudega hageja vastu.
172.Algse hagiavalduse punktis 4 esitas hageja nõude jätta täiteasja nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ning mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja. 05.09.2022 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 58-60) teatas hageja, et loobub hagiavalduse punktis 4 toodud nõudest.
173.Kuna hageja on ühest nõudest loobunud, tuleb loobumine vastu võtta ning loobutud nõude osas menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
174.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Kostja ei vaielnud ühest nõudest loobumisele vastu.
175.Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise nõudest jätta täiteasjas nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ning mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja. Loobutud nõude osas lõpetab kohus menetluse.
176.17.11.2022 esitas hageja kohtule taotluse võtta vastu täiendav tõend. Eelnevalt oli kohus 05.09.2022 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 58-60) lõpetanud eelmenetluse. Kohus andis hagejale aega lõplike seisukohtade ning menetluskulude esitamiseks kuni 31.10.2022, kuid täiendavate tõendite esitamiseks kohus hagejale aega ei andnud. 17.11.2022 palus hageja tõendina vastu võtta M. K. esindaja 14.11.2022 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud taotluse vastuvõtmiseks. Hageja põhistas, et kuna taotlus esitati 14.11.2022, ei olnud tal võimalik tõendit esitada enne eelmenetluse lõpetamist. Kostja tõendi vastuvõtmisele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja 17.11.2022 täiendav tõend tuleb vastu võtta. Hagejal ei olnud võimalik tõendit varem esitada ning tõendi vastuvõtmine ei venita menetlust. Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja nõue võiks mõnel tema esile toodud alternatiivsel alusel rahuldamisele kuuluda. Täitemenetluse lõpetamine nõude tasumise tõttu
177.Hageja leidis esmalt, et täitemenetlus on lubamatu, sest ta on nõude rahuldanud. Nõue arestiti kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXX ning hageja täitis nõude, kui kandis summa kohtu deposiidi kontole. Kuna A.K. nõue on arestitud, ei saa hageja suhtes täitemenetlust läbi viia. Harju Maakohtu 05.03.2020 määrust ei ole muudetud ega tühistatud ning määruse kehtivuse tõttu ei oma nõude loovutamine tähendust. Hageja on nõude täitnud sõltumata sellest, kellele nõue kuulub. Hageja oli sunnitud kandma raha 06.03.2020 kohtu deposiidi kontole, et vältida täitemenetluse täitekulusid.
178.Kostja leidis, et hageja ei ole tasunud õigele võlausaldajale. Hageja teadis 03.03.30202 toimunud nõude loovutamisest. 05.03.2020 määrusega ei piiratud A.K. õigust nõuet loovutada ning nõuet ei arestitud. Maakohus tegi 05.03.2020 määruse olukorras, kus tehnilistel põhjustel ei olnud kohtuni nõudnud A.K. teavitus nõude loovutamisest. Kostja ei ole kriminaalasjas nr XXX-XXXX menetlusosaline, mistõttu ei ole asjas tehtud määrused talle siduvad. Hagejale ei tulenenud 05.03.2020 määrusest kohustust summat kohtu deposiiti kanda. Ebaõige on hageja arusaam, et ta on nõude täitnud sõltumata sellest, kellele nõue kuulub.
179.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Esmalt osundab kohus, et hageja on menetluse kestel korduvalt esitanud kohtule selgelt eksitavaid ehk tõenditega vastuolus olevaid või tõendamata väiteid. Korduv ja sihiteadlik eksitavate väidete esitamine ei anna tunnistust menetlusõiguste heausksest kasutamisest.
180.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 näeb selgelt ette, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohustust lugeda täidetuks mistahes viisil, millisel võlgnik seda täidetuks soovib lugeda. Kohus loetakse täidetuks siis, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal. Ekslik on hageja järeldus, et tal oli õigus pärast nõude loovutamist tehtud kandega lugeda nõue täidetuks, kuigi nõuet ei täidetud õigustatud isikule ehk kostjale.
181.VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega astus kostja nõude loovutamise tulemusena senise võlausaldaja A.K. asemele.
182.VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS §-st 170 tuleneb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kui võlgnikule on teatatud nõude loovutamisest ning ta teab, kes on uus võlausaldaja, tuleb nõue täita uuele võlausaldajale. Kui võlgnik täidab nõude pärast loovutamist ja sellest teatamist endisele võlausaldajale, ei ole võlgnik nõuet kohaselt täitnud.
183.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtutäitur Arvi Pink teatas hagejale 26.08.2020 vaidlusaluse täitemenetluse alustamisest täiteasjas nr 024/2020/1204 (toimiku 1. kd, lk 9-11). Teate kohaselt oli sissenõudjaks kostja ning täidetavaks nõudeks 56 573,96 eurot. Täitedokumentideks olid esimese ja teise astme kohtute lahendid tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX . Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole täitemenetluses nõuet täitnud.
184.Varasemalt tegi Harju Maakohus 16.01.2017 otsuse tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX (toimiku
1.kd, lk 13-18), milles ta rahuldas A.K. nõude hageja vastu. Hagejalt mõisteti A.K. kasuks välja 24 779,76 eurot, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ning menetluskulud 6 462,40 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata (toimiku 1. kd, lk 18 pöördel – 23). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hagejale tuleneb täidetav kohustus kohtulahenditest tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX .
185.A.K. avalduse alusel alustas kohtutäitur Risto Sepp hageja suhtes täitemenetluse ning teatas sellest 24.01.2020 täitmisteatega (toimiku 1. kd, lk 24-26). Täidetavaks nõudeks oli nõue, mis tulenes jõustunud kohtulahenditest asjas X-XX-XXXXX. Vabatahtliku täitmise tähtajaks oli 30 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest. Hageja avaldas hagiavalduses, et ta sai täitmisteate kätte 27.01.2020. Järelikult möödus vabatahtliku täitmise tähtaeg 27.02.2020. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest eksitav hageja väide, et tal oli 06.03.2020 teha kanne kohtu deposiiti, et vältida nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud aja möödumisest tulenevaid tagajärgi. Makse teostamise ajaks oli nõude vabatahtliku täitmise aeg juba möödunud.
186.19.02.2020 esitasid hageja ja TS Laevad OÜ kriminaalasjas avalduse tsiviilhagi tagamiseks (toimiku 1. kd, lk 26 pöördel – 29). Selles taotleti A.K. nõuete arestimist tulenevalt X-XXXXXXX lahenditest ning taotleti hagi tagamise abinõuna hageja kohustamist tasuma summa kohtu deposiiti. Kriminaalasja lahendav kohtunik edastas taotluse teistele menetlusosalistele 21.02.2020 ning palus neil vastata hiljemalt 03.03.2020 (toimiku 1. kd, lk 29 pöördel).
187.03.03.2020 sõlmisid A.K. ja kostja notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu (toimiku 1. kd, lk 30-32) ning lepinguga loovutas A.K. oma nõude tasuta kostjale. 03.03.2020 saatis A.K. esindaja hageja esindajatele teate nõude loovutamise kohta (toimiku 1. kd, lk 88-90, lk 100-102). Seega oli 03.03.2020 toimunud nõude loovutamine, hagejat teavitati nõude loovutamisest ning järelikult oli hageja teadlik sellest, kes on uus võlausaldaja.
188.Kohtu ja kaitsjate e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 61-62, lk 97-99) selgub, et kuigi A.K. kaitsjad esitasid tagamise osas oma seisukoha, ei jõudnud see enne määruse tegemist kohtuni. 03.03.2020 esitas A.K. esindaja kohtule seisukoha (toimiku 1. kd, lk 98-99), milles palus hagi tagamise taotluse jätta rahuldamata ja teatas nõude loovutamisest, kuid enne määruse tegemist kaitsja seisukoht kohtuni ei jõudnud. Hageja esindaja kinnitas kohtule 06.03.2020
saadetud e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 61), et hageja esindajad said 03.03.2020 kätte nõude loovutamise teate. Järelikult on tõele vastav kostja väide, et enne 05.03.2020 määruse tegemist ei teadnud kohus nõude loovutamisest. Küll aga oli see selgelt teada hagejale.
189.05.03.2020 tegi Harju Maakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määruse (toimiku 1. kd, lk 33-37), millega jäeti hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Samuti jäeti läbi vaatamata kannatanute vara arestimise taotlus. Eeltoodust tulenevalt on selgelt eksitavad hageja menetluses esitatud väited, et määrusega arestiti A.K.le kuuluv nõue. Hageja enda hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata.
190.05.03.2020 määrusega rahuldati TS Laevad OÜ hagi tagamise taotlus ning keelati hagejal tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX süüdistatava A.K. kasuks välja mõistetud 52 072,72 euro tasumine süüdistatavale kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas. Määruse punktis 5 oli märgitud, et kui hageja asub väljamakset tegema, on ta kohustatud summa tasuma kohtu deposiiti. Kui see on tasutud, lõppes punkti 6 järgi hagi tagamise määruse täitmine. Eeltoodust tulenevalt on taas kohut eksitavad hageja väited, et ta oli sunnitud 05.03.2020 määruse alusel kandma 52 072,72 eurot kohtu deposiidi kontole ning sellise kande tegemiseks ei olnud tal valikut. Määrusest sellist kohustust ei tulenenud. Ainus kohustus, mis määrusest tulenes, oli hageja kohustus mitte teha väljamakset A.K.le. Vaatamata kohustuse puudumisele ning asjaolule, et hageja oli teadlik nõude loovutamisest, kandis hageja 06.03.2020 kohtu deposiidikontole 52 072,71 eurot (toimiku 1. kd, lk 38, 63).
191.06.03.2020 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2020/181, leidis, et raha kohtu deposiidikontole tasumisega on ta nõude täitnud (toimiku 1. kd, lk 39-40). Kohtutäitur Risto Sepp tegi 08.04.2020 otsuse täitemenetluse lõpetamiseks (toimiku 1. kd, lk 40 pöördel – 41), viidates täitedokumendis märgitud toimingu tegemisele. Kohtule esitatud tõenditest ei saa erinevalt hageja väidetest järeldada, et kohtutäitur oleks asunud sisuliselt hindama, kas pärast nõude loovutamist toimunud deposiidikande tegemisega oli nõue tegelikult täidetud või mitte. Tegemist on hageja eksitavate väidetega. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse, sest taotluse täitemenetluse lõpetamiseks oli esitanud hageja.
192.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.04.2020 määrusega kriminaalasjas X-XX-XXXX (toimiku 1. kd, lk 92-96) A.K. kaitsjate ja J. M. määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et Harju Maakohtu varasem määrus ei olnud vaidlustatav. Sisuliselt ei andnud kohus hinnangut sellele, kas hagi tagamise määrus on õiguspärane või mitte. Järelikult on eksitavad hageja väited, et kohtud on kontrollinud hagi tagamise määruse õiguspärasust.
193.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusest ei tulenenud hagejale mistahes kohustust tasuda vaidlusalune summa kohtu deposiiti. A.K. nõuet hageja vastu ei ole kohus arestinud. Hageja oli teadlik oma kohustuse olemasolust ja nõude loovutamisest, kuid otsustas ise nõude täitmise vältimiseks kanda summa kohtu deposiiti. Kohus nõustub kostja väitega, et sellisel viisil käitudes ei toiminud hageja heas usus. Raha ülekandmine kohtu deposiiti ei ole hinnatav kostjale kuuluva nõude täitmisega, sest nõuet ei ole täidetud selleks õigustatud isikule. Hageja valis vabatahtlikult nõude täitmiseks ebakohase viisi, mis ei vabastada teda kohustusest tasuda nõue kohaselt ja õigustatud isikule. Eeltoodu alusel ei saa sundtäitmine hageja suhtes olla lubamatu. Sundtäitmise jätkumine ei too hagejale kaasa ebaõiglasi tagajärgi, sest hagejal tuleb täita jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus. Ekslikult kohtu deposiiti tasutud summa tagastamist on hagejal võimalik ise kohtult taotleda. Nõude loovutamise lepingu tühisus
194.Alternatiivselt eelnevaga väitis hageja, et nõude loovutamise leping A.K. ja kostja vahel on tühine, sest see on vastuolus heade kommetega. Alternatiivselt eeltoodule asus hageja väitma, et tehing on tühine, sest see on näilik. Hageja väiteil oli tehingu sõlmimise eesmärgiks hageja kahjustamine. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajendiks oli soov blokeerida hagi tagamise täitmist, mida kinnitab loovutamise lepingu sõlmimise aeg 03.03.2020. Kuna nõue loovutati tasuta, oli sisuliselt tegemist kinkelepinguga. A.K. ja kostja kuritarvitasid nõude loovutamisega kohtu usaldust, sest arestimise eesmärgiks oli sellise tehingu vältimine. Loovutamisega sooviti A.K. muuta varatuks. Tegelikult ei ole loovutust toimunud. Hagejal on huvi tehingu tühisuse tuvastamisele, sest nõude loovutamine mõjutab hageja varalist seisundit.
195.Kostja leidis, et hageja väited on tõendamata ja alusetud. Nõude loovutamine ei kahjusta kuidagi hageja huve, sest võlgnikul ei ole vahet, kellele kohustus täita. Nõude käsutustehingu tühisusele saaks hageja tugineda siis, kui tehing mõjutaks tema õigusi. Leping ei saa samaaegselt olla vastuolus heade kommetega ja näilik.
196.Kohus leiab, et ka nõude loovutamise lepingu tühisusele tuginemisel on hageja esitanud mitmeid kohut eksitavaid ja vastuolulisi väiteid. Hageja ei ole ühelgi viisil selgitanud, kuidas nõude loovutamine sai mõjutada tema varalist seisundit. Kohus nõustub kostjaga, et hageja kohustuse suurus nõude loovutamisest tulenevalt ei muutunud ning võlgniku varaline olukord ei saa muutuda tulenevalt sellest, kellele nõue täita. Alusetud on hageja viited sellele, et ta soovis kohtulahendist tuleneva A.K. nõude tasaarvestada enda nõudega tema vastu. Tasaarvestuse avalduse esitamist ainuüksi nõude loovutamine ei piiranud ning hageja on vastava avalduse tegelikult esitanud käesolevas menetluses. Isegi olukorras, kus tasaarvestust teha ei saa, ei muutu hageja varaline olukord, sest tasaarvestatav nõue on endiselt hagejal alles.
197.Eksitavad ja tõendamata on hageja väited, et nõude loovutamise tulemusena muudeti A.K. varatuks. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (toimiku 1. kd, lk 188-194) rahuldati A.K. esindaja taotlus ning ta kõrvaldati menetlusest. Menetlusse kaasati kolmanda isikuna M. K.. Määruse punktis 6 jäeti muutmata varasemalt A.K. varale seatud arestid. Määrusest nähtub, et arestitud oli lisaks sularahale summas 9150 eurot kokku kuus kinnistut, mistõttu ei ole õige ja on kohut eksitav hageja väide, et A.K. oli sisuliselt varatu ning tema ainsaks varaks oli kostjale loovutatud nõue.
198.06.12.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 170-171) selgitas kohus hagejale vajadust sisuliselt põhistada, miks on sundtäitmine lubamatu. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua asjaolud, milliste esinemise tõttu on tehing näilik ja heade kommete vastane. Kohus selgitas, et ainuüksi nõude tasuta loovutamine ei ole heade kommete vastane ega näilik. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja oma üldsõnaliste ning osaliselt kohut eksitavate väidete juurde.
199.TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut (RK TKo 3-2-1-82-14, p 34). Eeltoodust ei tulene, et ka varjatud tehing oleks tühine. Seega juhul, kui hageja väited nõude loovutamise lepingu asemel kinkelepingu sõlmimise kohta oleksid tõendatud, oleks kinkeleping endiselt kehtiv ning nõue kuuluks selle alusel kostjale.
200.Riigikohus on selgitanud, et tehingu vastuolu heade kommetega tuleb hinnata alles siis, kui on kindlaks tehtud, et tehing ei ole näilik (RK TKo 3-2-1-80-05, p 21, 2-17-9822, p 15). Seega tuleb kohtul hageja väidete alusel esmalt hinnata, kas nõude loovutamise tehing oli näilik ning alles seejärel saab kohus hinnata, kas tehing on vastuolus heade kommetega.
201.Riigikohus on selgitanud samuti, et käsutustehingu tühisusele vastuolu tõttu heade kommetega saab erandlikult tugineda siis, kui käsutamise eesmärgiks on teise isiku kahjustamine (RK TKo 2-17-9822, p 15, 2-16-7090, p 14). Abstraktsiooniprintsiibist lähtudes ei saa omandi üleandmise suunatud asjaõigusleping vähemalt üldjuhul olla näilik. Omandi üleandmisele suunatud tehing võib olla vastuolus heade kommetega ja taunitav, kui selle eesmärk on ebamoraalne ja taunitav (RK TKo 2-16-18531, p 12.2). Kui aga pooled on tegelikult soovinud omandiõiguse üleandmist, ei saa käsutustehing olla näilik (RK TKo 2-16-7090, p 13).
202.Hageja ei ole peale oma spekulatsioonide esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks 03.03.2020 nõude loovutamise leping näilik. Hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et tehingu alusel nõude omandiõigus üle ei läinud. Hageja ei ole selle väite põhistamiseks esile toonud ühtegi faktilist asjaolu, rääkimata asjaolu tõendamisest. Ainuüksi asjaolust, et nõude loovutamise leping sõlmiti tasuta, ei saa järeldada poolte tahet varjata tehinguga mõnda muud kokkulepet. Võlaõigusseadusest ei tulene, et nõude loovutamise lepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks oleks kokkulepe loovutatava nõude tasu osas.
203.Lisaks nõustub kohus kostja väidetega, et kuigi lepingus ei märgitud nõude loovutamise tasu, esinesid asjaolud, milliste tõttu ei saa hinnata nõude loovutamise lepingut kinkelepinguna. Kostja esitas kohtule Advokaadibüroo Leadell Pilv arved M. K.le (toimiku 1. kd, lk 64-84). Arvetele lisatud selgitustest nähtub, et õigusabi osutati A.K.le kriminaalasjas ning samuti selles esitatud tsiviilhagile vastamiseks. Kostja esitas konto väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 85-86), millest nähtub, et need õigusabi arved tasus kostja kokku summas 60 0028,4 eurot. Vaatamata asjaolule, et õigusabi arved olid esitatud A.K. abikaasale, olid need sisuliselt esitatud A.K.le osutatud teenuse eest. Hageja ei ole selgitanud, miks ei saanud õigusabi eest tasumise kohustus olla A.K. ja M. K. ühiseks abielusuhtest tulenevaks kohustuseks ning miks ei saanud kostja esile toodud asjaolude pinnalt lugeda usutavaks nõude loovutamise lepingu tasuta sõlmimise põhjust.
204.Sõltumata sellest, et nõue loovutati tasuta, ei ole hageja tõendanud ühtegi asjaolu, millest võis tuleneda kostja ning A.K. tahe sõlmida mõnda muud lepingut peale nõude loovutamise lepingu. Poolte ühise tahte puudumist ei tõenda asjaolu, et A.K. ei olnud nõude loovutamise lepingut sõlminud enne 03.03.2020 ning ei olnud sellekohast teadet esitanud kohtutäitur Risto Sepale (toimiku 1. kd, lk 194 pöördel). Nõude loovutamise lepingu on tõestanud notar, kes on poolte ühise tahte kindlaks teinud. Tallinna notar G. S. selgitas vastuseks kohtu päringule 12.09.2022 (toimiku 2. kd, lk 65-66), et tal ei ole võimalik esitada andmeid selle kohta kes vaidlusaluse tehingu tegemise sooviga ja millal notaribüroo poole pöördus. Järelikult on hageja väited selle kohta, kuidas ja miks pooled nõude loovutamise lepingu sõlmisid, jäänud spekulatsioonide tasemele.
205.17.11.2022 menetlusdokumendis asus hageja väitma, et M. K. 14.11.2022 taotlusest kohtule saab järeldada, et M. K. loeb nõuet endiselt enda omaks, millest tulenevalt ei ole nõuet loovutatud. Kohus osundab, et tegemist on järjekordse hageja eksitava väitega. M. K. esindaja esitas 14.11.2022 taotluse (toimiku 2. kd, lk 78-85) Harju Maakohtule kriminaalmenetluse nr XXX-XXXX lõpetamiseks. Taotluses palus M. K. esindaja lõpetada tema suhtes menetlus, jätta hageja ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata ning tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 määrus A.K. vara arestimise kohta. Samuti taotleti Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse
tühistamist. Taotluses ei ole tehtud ühtegi avaldust selle kohta, et kostjale loovutatud nõue kuulub M. K.le. Taotluses on üksnes märgitud, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on hagi tagamise abinõu tühistamine vältimatu. Kokkuvõttest ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks 03.03.2020 nõude loovutamise tehingut pidada näilikuks ja seetõttu tühiseks. Hageja ei ole ka põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, kuidas nõude loovutamise tehing teda kui võlgnikku kahjustas.
206.Analoogiliselt on tõendamata jäänud hageja väited selle kohta, et 03.03.2020 nõude loovutamise tehing oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kõik hageja väited kostja ja A.K. ühise hageja kahjustamisele suunatud tahte kohta on jäänud paljasõnalisteks spekulatsioonideks. Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega ei arestitud A.K.ne kuulunud nõuet ning seega ei ole isegi objektiivselt võimalik, et nõude loovutamise tehing sõlmiti hagi tagamise määruse blokeerimiseks. Ainuüksi tehingu sõlmimise ajast ja nõude tasuta loovutamisest ei saa kohus tuletada kostja ja A.K. soovi mistahes viisil hagejat kahjustada. Nõude loovutamine iseenesest ei saanud hagejat kahjustada, sest hageja varaline olukord sellest ei muutunud. Eeltoodust lähtuvalt ei saa sundtäitmist pidada lubamatuks põhjusel, et 03.03.2020 nõude loovutamise tehing oli tühine. Hea usu põhimõtte vastasus
207.Hageja leidis alternatiivselt, et kui nõude loovutamise tehing ei ole tühine, toimus nõude loovutamine vastuolus hea usu põhimõttega ning seega tuleks VÕS § 6 lg 2 kohaselt jätta nõude loovutamise kokkuleppest tulenev kohaldamata. A.K. loovutas oma nõude kostjale pärast seda, kui ta sai teada, et tema suhtes on esitatud hagi tagamise taotlus. Kostja ja A.K. sooviks oli kahjustada hagejat. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks vaatamata enda kriminaalasjas esitatud hagile tasuma täitemenetluses ligikaudu 50 000 eurot.
208.Kostja leidis, et hea usu põhimõttele tuginedes ei saa välistada terve lepingu täitmist. Kostja ei ole hageja ja A.K. vahelises erimeelsuses süüdi. Hageja hoiab 18. detsembril 2019 jõustunud kohtulahendite täitmisest kõrvale.
209.VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja väited selle kohta, miks oli nõude loovutamise leping vastuolus hea usu põhimõttega, on jäänud spekulatiivsele tasandile analoogiliselt tema väidetega selle kohta, miks oli nõude loovutamise tehing tühine. Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oli kostja ja A.K. eesmärgiks tehingu sõlmimisel hageja kahjustamine. Kohus nõustub kostjata, et isegi kriminaalkorras süüdistuse saanud isikul oli õigus nõue loovutada ning nõude loovutamise keeldu A.K.le kriminaalasjas seatud ei olnud. Hageja väited selle kohta, et kriminaalasjas 05.03.2020 tehtud määrus oleks seadnud mistahes siduvaid kohustusi kriminaalasjas menetlusosaliseks mitteolevale kostjale, on taas spekulatiivsed ja selgelt kohut eksitavad.
210.Sisuliselt on hageja soovinud väita, et kuna ta on esitanud kriminaalasjas suure kahju nõude A.K.le, ei saa temalt hea usu põhimõtte kohaselt üldse nõuda varasema kohtulahendi täitmist. Seega ei väida hageja järelikult, et nimelt nõude loovutamise lepingust tuleneksid tema jaoks hea usu põhimõttega vastuolus olevad tagajärjed. Hageja ei soovi üldse täita jõustunud kohtulahendit. Seesugune käitumine ei ole aga kohtu hinnangul lubatav ega saa olla kooskõlas VÕS § 6 lõikes 2 toodu mõttega. Vastupidiselt hageja väidetele on hea usu põhimõttega vastuolus hageja soov jätta ükskõik kellele jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus täitmata. Eeltoodust lähtudes ei saa hageja nõuet rahuldada põhjusel, et nõude täitmine kostjale oleks
vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tasaarvestuse avaldus
211.Viimase alternatiivina tugines hageja tasaarvestuse avalduse esitamisele. Hageja avaldas, et ta soovib kostja nõude enda vastu tasaarvestada A.K. vastu kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud nõudega. Tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses ei olnud hagejal võimalik esitada A.K. nõude suhtes tasaarvestusavaldust, sest kannatanutele tutvustati kriminaalasjas X-XX-XXXX kriminaaltoimikut alles juunis 2017 ehk pool aastat pärast esimese astme kohtu otsust tsiviilasjas X-XX-XXXXX. Hageja sai talle tekitatud kahjust teada alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist. Hageja ja TS Laevad OÜ solidaarselt on esitanud kriminaalasjas X-XXXXXX A.K. vastu kahju hüvitamise nõude summas 3 152 000 eurot, millele lisanduvad viivised. A.K. rikkus hageja ees juhatuse liikme kohustusi. Hageja avaldas, et ta tasaarvestab enda nõude A.K. vastu kostja nõudega summas 52 949,96 eurot või alternatiivselt summas 562 136,86 eurot.
212.Kostja leidis, et hageja ei saa TMS § 221 lg 2 alusel tasaarvestuse avaldust esitada. Tasaarvestuse avaldust saaks esitada, kui selle aluseks olevad faktilised sündmused on aset leidnud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud toimusid enne menetluse algamist tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX ning kriminaalmenetluse tõendite tutvustamine ei takistanud hagejal endal nõude esitamist. Kohus nõustub kostja väidetega.
213.Esmalt osundab kohus, et hageja alternatiivne avaldus, mille kohaselt ta soovis kostja nõude tasaarvestada enda nõudega summas 562 136,86 eurot on arusaamatu. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole sellises summas objektiivselt võimalik tasaarvestust teha. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Eeltoodus tuleneb, et tasaarvestada saab nõudeid kattuvas ulatuses. Kuna kostja nõude suuruseks on 52 949,96 eurot, ei saa seda ületavas osas hageja nõudeid tasaarvestada.
214.VÕS § 171 lg 3 näeb ette, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud samas lõikes viidatud välistused, mida antud asjas ei esine. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja oleks saanud tasaarvestada enda nõude A.K. vastu viimase nõudega tema vastu. Selline tasaarvestuse õigus oleks hagejal olnud sõltumata sellest, kas A.K. on nõude loovutanud.
215.Küll aga tulenevad tasaarvestusele piirangud täitemenetluse seadusest. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 aga sätestab, et eelmises lõigus nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Järelikult oleksid pidanud hageja nõude aluseks olevad asjaolud tekkima pärast kohtulahendi jõustumist.
216.Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 puhul on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi elusündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist (RK TKm 2-20-17088, p 9.3.). Riigikohus pidas samas võimalikuks, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus võis iseenesest tekkida varasema kohtumenetluse käigus, kuid siis pidid esinema menetlusosalisest sõltumatud objektiivsed põhjused, miks ei saanud menetlusõiguslikult nõuet maksma panna (samas, p 9.3, samuti RK TKm 3-2-1-11-15, p 11).
217.06.12.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 170-171) selgitas kohus hagejale vajadust tasaarvestuse avaldust põhistada ning viitas asjaolule, et nõue tuleneb kohtulahendist. Vaatamata kohtu selgitustele esitas hageja üksnes paljasõnalisi põhistamata väiteid selle kohta, miks ta ei saanud A.K. nõuet tema vastu tasaarvestada enda nõudega tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetluse käigus.
218.Hageja esitas kohtule kriminaalasjas 31.07.2017 esitatud enda ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi mitmete isikute, sealhulgas A.K. vastu (toimiku 1. kd, lk 136-159). Asjaolud, millele hageja hagiavalduses tugines, olid aset leidnud ajavahemikus 2009 kuni 2016. Nõude esitamisel A.K. vastu ei tuginenud hageja tema väidetavalt sooritatud kuriteole, vaid VÕS §-le 620, ÄS § 327 lõikele 2 ja ÄS § 315 lõikele 2. Hageja tugines sellele, et A.K. rikkus juhatuse liikmena oma lojaalsus- ja hoolsuskohustust.
219.Riigiprokurör Laura Feldmanis teatas hagejate esindajatele 04.06.2017, et kriminaalasja toimikud on kättesaadavad alates järgmisest teisipäevast (toimiku 1. kd, lk 210). Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi tõendit ega ühtegi A.K. vastu esitatud nõuet, mille aluseks olevad asjaolud selgusid alles kriminaalasja toimikust. Hageja vastavad väited on jäänud üldsõnalisteks. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagist ei saa järeldada, et hagejale oleks tekitatud kahju A.K. sooritatud kuriteoga, vaid hageja heitis talle ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Samuti ei ole võimalik tsiviilhagist järeldada, et hageja oleks tuginenud mõnele kriminaalmenetluses kogutud tõendile. Hageja väited varasema tasaarvestuse võimatuse kohta on jäänud paljasõnalisteks.
220.Kostja esitas kohtule Delfi Ärilehe artikli 26.08.2015 (toimiku 2. kd, lk 8-9) ja ERR uudise 28.08.2015 (toimiku 2. kd, lk 10-11), millest nähtuvalt võeti A.K. altkäemaksu võtmises kahtlustatuna vahi alla 26.08.2015 ning paar päeva hiljem selgitati avalikkusele kahtlustuse sisu. Seega pidi hagejale tegelikult juba 2015. aastal olema teada, et A.K. võis sooritada kuriteo.
221.27.10.2015 võttis Riigikogu vastu otsuse uurimiskomisjoni moodustamisest AS Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja tulevikus sedalaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks (toimiku 2. kd, lk 12). Riigihangete registris avaldati juba 13.11.2015 teade (toimiku 2. kd, lk 13) riigihanke korraldamise kohta AS-s Tallinna Sadam läbiviidavaks erikontrolliks. Hageja on nõustunud ning see nähtub ka tema tsiviilhagist, et hageja tugines A.K. vastu nõude esitamisel KPMG Baltics OÜ koostatud erikontrolli aruandele. Hageja esitas kohtule väljavõtte KPMG Baltics OÜ koostatud erikontrolli märgukirjast 21.10.2016 (toimiku 2. kd, lk 19-26), milles leiti, et lepingud nr RSB/2014/181/DH ja RSB/2014/182/DH, nr SFN-POT-150PCU-NB26-REV0 ja SFN-POT-150PCU-NB27-REV0 ei olnud ilmselt majanduslikult põhjendatud. Üksnes asjaolust, et erikontrolli aruandes ei olnud selgelt välja toodud A.K. kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ei saa järeldada, et hagejal oleksid esinenud mistahes takistused nõude esitamiseks tema vastu.
222.Riigikogu uurimiskomisjon koostas 2016 lõpparuande (toimiku 2. kd, lk 14), milles leiti muuhulgas, et AS Tallinna Sadam varaga ümberkäimisel oli olulisi vajakajäämisi ning seadusi
ega sisekordi vara haldamisel juhatuse liikmed ei järginud. Ajalehes Postimees ilmus 18.11.2016 artikkel „Ministeeriumi erikontroll tuvastas Tallinna Sadamas kümme põhjendamatut lepingut“ (toimiku 2. kd, lk 15), mida artikli kohaselt peeti majanduslikult mittepõhjendatuteks. Samas artiklis on viidatud KPMG erikontrolli aruandele. Seega pidi hagejale juba 2016. aastal olema selge, et A.K. rikkus juhatuse liikmena kohustusi ning seeläbi tekitati hagejale kahju.
223.Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et hagejal puudusid takistused A.K. vastu nõude esitamiseks juba 2016. aastal. Hagejale oli selleks ajaks ammendavalt teada, et A.K. rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju. Veelgi olulisem on kohtu hinnangul aga asjaolu, et TMS § 221 lg 2 ei seo tasaarvestuse lubatavust mitte sellega, millal isik nõude esitamise võimalikkusest teada sai, vaid sellega, millal leidsid aset nõude aluseks olevad faktilised elusündmused. Kõik need faktilised sündmused, millistele tuginedes on hageja A.K. vastu kriminaalmenetluses hagi esitanud, leidsid eranditult aset enne tsiviilasjas nr X-XXXXXXX tehtud lahendi jõustumist. Järelikult ei ole hageja tasaarvestuse avaldus täitemenetluses enam lubatav.
224.Kuna hageja nõue ei olnud põhjendatud ühelgi hageja esile toodud alusel, jätab kohus rahuldamata hagi tunnistada lubamatuks hageja suhtes algatatud täitemenetlus kohtutäituri Arvi Pink täiteasjas nr 024/2020/1204. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg alusel hagi tagamise 16.09.2020 määruse. Menetluskulud
225.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
226.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud 79 tundi ja 40 minutit õigusteenust hinnaga 180 eurot koos käibemaksuga, samuti on kostja kandnud asja läbivaatamise kuluna (kinnistusraamatu väljatrükid) 9 eurot. Lepingulise esindaja kulud sisaldavad käibemaksu ning kostja taotleb käibemaksu hüvitamist. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
227.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Mõistlik ja vajalik ei ole ajakulu 16 tundi seoses hagi tagamise määruse tühistamise taotluse koostamisega, sest taotlus jäi rahuldamata. Ekirjavahetus kliendiga seoses M. K. nõude tasumisega ning suhtlus M. K. lepingulise esindajaga advokaadibüroost Küllike Nammiga ei ole seotud käesoleva vaidlusega.
228.Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu 180 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ning kooskõlas käesoleva vaidluse keerukusega. Kohus nõustub hageja väitega, et ajaliselt ei ole põhjendatud kulus 16 tundi, mis kulus hagi tagamise määruse vaidlustamiseks, sest kostja taotlus jäi rahuldamata. Samuti nõustub kohus hagejaga, et 1 tund ajakulu, mis kulus suhtlemiseks M. K. esindajaga ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ning kooskõlas olevaks kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
229.Kuna kohus loeb põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 79 h 40 min – 17 tundi = 62 h 40 min, on kostja kulud õigusabile põhjendatud summas 11 280 eurot. Sellele lisandub kulu 9 eurot
seoses kinnistusraamatu väljatrükiga. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud summas 11 289 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 11 289 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 11 289 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.