1-17-9149/1713 - Ametialased süüteod - Aususe kohustuse rikkumine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Ki vastu esitatud nõuded (tsiviilhagi) ja kohustused seoses arestitud varaga. Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2017 määrus nr 1-17-8900, millega A Kilt tsiviilhagi tagamiseks arestiti vara: a. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) asuvatele kinnistutele (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; b. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule nr XXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; c. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressitel XXX, XXX, XX, XXX, XXX, XXX ja XXX asuvale XXX kinnistule nr XXX (maatükid katastritunnustega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; d. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule XXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; e. A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuva kinnistu XXX (katastritunnus XXX) A Kile kuuluvale 1⁄2 kinnistu mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses; f. Kustutada eeltoodud kinnistutele seatud keelumärked ja kohtulik hüpoteek; g. Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärus nr 1-15-9673, millega konfiskeerimise tagamiseks A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX. g) Tühistada kohtuasjas nr 1-17-9149 Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega on keelatud AS-l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-16-11889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52072.71 eurot A Kile väljamakse tegemine kuni kohtuasjas nr 1-17-9149 kohtulahendi jõustumiseni; h) rahuldada SKHS alusel esitatud taotlused ning mõista riigilt M K kasuks välja kahju hüvitised; i) KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 182 lg 1 kohaselt tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu. KrMS § 182 lg 5 sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Esindaja taotleb mõista Eesti Vabariigilt M K kasuks välja A Ki

100.Süüdistatava T P lepinguline kaitsja Erki Kergandberg taotles alternatiivselt lõpetada mh KarS § 4024 lg 1 alusel kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumisega. Mõistliku menetlusaja nõue tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklile 6 ning põhiseaduse §-le 14, mille kohaselt on isikul õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul. Süüdistatav T P on käesolevaks hetkeks oodanud oma süüküsimuse lahendamist vähemalt alates 26. augustist 2015 (s.o aeg, mil isik kahtlustatavana kinni peeti). Seega on käesolevaks ajaks (31. jaanuar 2024) kriminaalmenetlus T Pt aktiivselt koormanud kokku 8 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. Kaitsja hinnangul ei ole käesolev kriminaalasi ülemäära keerukas, vaatamata sellele, et käesolevas asjas on mitu süüdistatavat, mitukümmend tunnistajat ja menetletakse altkäemaksukuritegu. Algselt süüdistati 12 isikut, kuid käesolevaks ajaks on jäänud alles 7 süüdistatavat, kriminaaltoimikute maht on 77 köidet (millele lisanduvad lisamaterjalid) ning praeguseks on kogunetud ca 150-ks istungiks, peetud on 98 istungit 5 aasta ja 5 kuu jooksul. Maakohtumenetluses on ainuüksi kohtu alla andmisest (19. oktoober 2017) möödunud juba enam kui kuus aastat. Võrreldes kahe teise olemuslikult sarnase menetlusega, nn maadevahetuse kriminaalasjaga (RK 3-1-1-14-14) ja nn Savisaare kriminaalasjaga (RK 1-16-10503), kestab käesolev menetlus ainuüksi maakohtu tasandil enam kui 5 aastat kauem. T P kriminaalasi on kestnud märgatavalt kauem ka võrdluses korruptsioonikuritegude kohtumenetluste keskmise kestusega. Alates kaitsealuse T P kohtu alla andmisest kuni kohtuvaidluste alguseni on menetlus kestnud 2280 päeva. Seega on ainuüksi maakohtu menetluses keskmine kohtumenetluse aeg ületatud (2280/252) 9 korda. Arvestades juurde pool aastat kohtuotsuse kirjutamiseks ja kaks aastat võimalikuks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluseks, kulub tõenäoliselt ((2280+912)/252) üle 12 korra rohkem aega võrreldes keskmise menetlusega.

150.Eespool juba mainituna ei olnud kaitsjad aktiivsed endale asenduskaitsjat leidma, mis tagaks kohtumenetluse jätkamise, vaid eelistasid taotleda kohtuistungite edasilükkamist, seoses hõivatusega teistes asjades. Kohus on alates 2019. jaanuarist viidanud vajadusele leida ja määrata asenduskaitsja (Lisa 2). See on olnud kohtu järjepidev seisukoht kogu menetluse vältel. Kohus on istungiajad valdavalt määranud kokkuleppe teel, kuid hiljem ka kohtu poolt määramise teel. Sobimatuse korral on kohus aktiivselt pakkunud aegu lisaks teisipäevadele, kolmapäevadele ja neljapäevadele ka esmaspäevadeks ja reedeteks. Kohus on ka ise olnud perioodil 2019 kuni 2023 hõivatud teiste istungitega, sh terve päeva kestvate üldmenetlustega, mistõttu kogu kalendris leiduvaid tööpäevi ei ole olnud võimalus pakkuda, kuid sellele vaatamata on kohus märkimisväärselt suurel hulgal lisapäevi pakkunud. Kohus on määranud nt käesolevas asjas istungiteks aegu ka suure ajavaruga, nt 6, 9 ja 12 kuud ette, selgitades sealjuures kaitsjatele ka asenduskaitsja määramise võimalust ja vajalikkust, kui kokkuleppeline kaitsja ise ei saa osaleda. Kohus on määranud istungeid ka teistele päevadele justnimelt kaitsjate hõivatust arvestades ehk kohus on püüdnud säilitada tasakaalu menetluse jätkumise ja kaitsjate hõivatuse vahel, kuid enamust pakutud lisaaegu ei ole olnud võimalik määrata seoses kaitsjate hõivatusega. Eelkõige on kohus määranud istungeid sagedusega 3-le ja 4-le tööpäeval nädalas. Samuti enne istungite lõpliku ajakava osas otsustamist on kohus jooksvalt hinnanud reaalselt istungite toimumist ja tekkinud koormust. Kuivõrd ära on jäänud märkimisväärselt suur hulk istungeid, siis on kaitsjatel olnud aega ka kohtuistungiteks ette valmistada. Eriti, mis puudutab perioodi enne 2023. aasta sügist. Kohtu poolt istungipäevade juurde määramine oli kantud soovist säästa süüdistatavaid ebamõistlikult pikale venivast kohtumenetlusest. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist saab teha järelduse, et ka kaitsjad ise peavad tegema mõistliku menetlusaja tagamiseks pingutusi. Nimelt sätestab Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 kliendi huvide kaitse, kuivõrd lõige 1 kohaselt peab advokaat õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele. Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega, säilitades au ja väärikuse. Seega, olukorras, kus süüdistatavad on leidnud, et nende suhtes on menetlus juba ebamõistlikult kaua kestnud, on ka kaitsjatel enda klientide huvide kaitseks vaja leida viisid, kuidas kohtuistungid toimuksid ehk leida vajadusel asendajad. Samuti tuleb advokaatidel lähtuda töökoormuse võtmisel enda ja büroo tegelikust võimekusest ja konkreetse asja eripärast (Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi §12 1g 1 ja 4). Kohus möönab, et advokaadilt ei saa eeldada vaid ühe kohtuasjaga tegelemist, küll aga peab advokaat suutma

446.Kohtu ei ole kahtlusi ülekuulamise protokolli usaldusväärsuses. A P tunnistajana ülekuulamise protokollist (T 35 lk 1-2) nähtuvalt on A Ple selgitatud tunnistaja õigused ja kohustused, sh õigus KrMS § 71 lg 1 sätestatud isikute vastu ütlusi mitte anda. Asjaolu, et A P ülekuulamise rakendamisel enda õigust vennaga seoses ütluste andmisest keelduda mõistis, nähtub tema enda avaldatust: „Seoses laenulepingu OÜ XXX ma kasutan õigust ütlusi mitte anda, seoses asjaoluga, et minu vend T P on antud kriminaalasjas kahtlustatav, kuid jätan õiguse anda soovi korral anda ütlusi hiljem, sealhulgas kohtus“. Samuti on tähelepanuväärne, et A P on ütlused kirjutanud omakäeliselt. Kohus saab üheselt aru, et A P on ütlused andnud omakäeliselt, kasutades selleks ise arvutis trükkimist. Lehekülg 3 pö (T 35) on A P vabajutustus kuni algavad menetleja küsimused ja A P vastused. Ütlused puudutavad nn praamide episoodi, milles ei ole T Ple süüdistust esitanud. Seega ei ole A P andnud ütlusi enda venna vastu ega vennale esitatud süüdistusega seoses. Antud episoodis puudub A Pl õigus ütluste andmisest keelduda. Tallinna Sadam AS vabastas A P kutsesaladuse hoidmise kohustusest (K 9 lk 161). Punktis 8 ei ole read täitmata, vaid seal on arvutikirjas kirjutatud märkuste kohta: „ei ole“, misjärel on kaks pidevat joont teineteise all. Tavapäraselt jäetakse taoliselt ruumi käsikirjalisele tekstile, kuid antud juhul on märkuste puudumine trükitult. Nendel kahel tühjal joonel puudub õiguslik tähtsus. Punktis 7 märgitud lisade puudumine, kuigi tegelikkuses olid protokollil kaks lisa, ei ole taoline rikkumine, mis tooks iseseisvalt kaasa tõendi ebausaldusväärseks tunnistamise. Kohtul puuduvad kahtlused selles, et ütluste andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega ning tunnistaja isiku enda usaldusväärsust ei ole kaitsjad vaidlustanud. Selliselt on kohus veendunud, et vandeadvokaadist tunnistaja mõistis enda õigusi ja kohustusi täielikult ning ka kasutas neid- keeldudes venna vastu ütlusi andmast ja andis ütlused muus osas omakäeliselt.

459.Ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. K T on tunnistajana ülekuulatud kahel korral- 26.08.2015 kell 21.00 kuni 22.30 ja 28.08.2015 kell 09.00 kuni 16.55 (T 71 lk 194-204), kaitsja osavõtust on K T mõlemal korral omakäelise kinnitusega loobunud. Mõlemal juhul on teda ülekuulatud kaitsepolitseiametnike poolt, ülekuulamine on seotud menetluses olevate süüdistatavate ja sündmustega. Menetlusseadus ei näe ette kohustust kahtlustatavana ülekuulamise protokollis küsimuste ja vastuste kajastamiseks. KrMS § 76 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kirja panna kahtlustatava ütlused ning seda on ka tehtud. Ülekuulamise protokollid on vormistatud seaduse kohaselt. Kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sh õigust ütluste andmisest keelduda ja asjaolu, et tema antud ütlusi võidakse kasutada tema enda vastu, on K Tile selgitatud (T 71 lk 194, 200) ning ta on seda enda allkirjaga kinnitanud. Ülekuulamise protokolli punktist 3 nähtuvalt on K T ka enda õigustest sisuliselt arusaanud, mh on ta avaldanud, et kaitsjat ei soovi. Märkusi ülekuulamise ja protokolli kohta K Til ei olnud ning ta on uuesti omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on tema poolt läbi loetud ja tema sõnade järgi kirja pandud (T 71 lk 199, 204). Sõnastuse „ja õige(sti)“ puudumine ei viita kuidagi sellele, et tema ütlusi oleks kirjutatud valesti. Lauseühend minu sõnade järgi viitab selgelt ja ühemõtteliselt sellele, et K Ti jutt pandi kirja tema sõnade järgi. Olukorras, kus seaduse kohaselt on kahtlustatavale tema õigused selgitatud, puudub tegelik täiendav vajadus „ ja on õige“ stiilis kinnituse lisamiseks. Kahtlustatav ei kanna vastutust valeütluste andmise eest. Seega kahtlustatava puhul on täielikult piisav, kui ta on kinnitanud, et protokoll on koostatud tema sõnade kohaselt. Taoline kinnitus on mõlemas protokollis olemas. Kahtlustava ütluste õigsusele annab hinnangu kohus, olenemata tema enda kinnitusest või selle puudumisest.

678.Konkreetseid seoseid ka T Pi poolt M Ple teostatud ülekannete ja lepingu muudatuste/ettepanekute vahel ei ole võimalik luua. Juhul, kui M P osales ebaõiguskokkuleppes, on tuvastamata ka need asjaolud, mis põhjustel tema tasu oma teopanuse eest alles aastast 2008 kätte sai. Süüdistust selles, et alates 2007. kuni 2008. aastani temale muul viisil kui T Pi ülekannete kaudu altkäemaksu tasutud oleks, esitatud ei ole. Samal ajal on M P K OÜ-ga tööalaselt kokku puutunud 2003. aastast. Selgusetuks jääb ka M Ple tehtud maksete suurus ja sagedus. Kui K OÜ tasub B I OÜ-le (pea) igakuiselt, siis mis asjaoludel ei tasutud sellest M Ple igakuiselt. Arusaam, kuidas taoliselt pidi altkäemaks M P ja A Ki vahel jagunema, kohtul puudub. Ülekanded M Ple on erinevates suurustes, mis ei ole seostatavad K OÜ poolt tasutud summa jagunemisega näiteks pooleks või konkreetseks osaks. Selgeid seoseid lepingute, maksete, nõustumisettepanekute ja edasikannete vahel ei ole. R Pi (nt ühe nõustumusettepaneku koostanud, M P poolt allkirjastatud) ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid M P poolt kuriteo toimepanemisele. Kohtul puuduvad ka kaudsed tõendid, mille alusel saaks teha tõsikindlaid järeldusi M P osalemise kohta ebaõiguskokkuleppes. Asjaolud, et M P oli seotud tööalaselt AS Tallinna Sadam lepingupartneri K OÜ-ga, toetas K OÜ ettepanekuid ning sõlmitud laenulepingut M P ja T Pi vahel ei pea kohus usutavaks, ei ole piisavad väitmaks, et M P võis olla osaline ebaõiguskokkuleppes. Need asjaolud ei anna kokku taolist kaudsete tõendite kogumit, mille põhjal kohus saaks kahtlusteta ja tõsikindlalt väita, et M P osales A Ki, T Pi ja S H vahel sõlmitud ebaõiguskokkuleppes. Kohtule ei ole teada, mis asjaoludel T P erinevalt K OÜ kannetest läbi enda arvelduskonto M Ple ülekandeid tegi. T P on B I OÜ-st enda isiklikule arvelduskontole teinud märkimisväärselt suuremas summas ülekandeid, kui ta M Ple edasi kandis. Samuti, ei saa teiste episoodidega koostoimes M P osas jaatada ka sarnast teguviisitema ei ole teistes episoodides osaline, tema ei ole näilike lepingute sõlmimisel osaline. Teistes episoodides A Ki ja AK poolt ebaõiguskokkulepetesse veel AS Tallinna Sadam töötajate kaasamist ei nähtu ka edaspidiselt. Loomulikult on võimalikud erinevad uurimisversioonid selle kohta, et nii käesoleva kui ka edaspidi käsitletavate episoodide puhul, oli ebaõiguskokkuleppega seotud rohkem inimesi, kuid taolisi süüdistusi ei ole esitatud ning taolisi asjaolusid ei tulene kahtlusteta ka uuritud tõenditest.

751.Aktid on esitatud mõlemal juhul kolme liiki tööde kohta: akvatooriumis, akvatooriumi ja kai piiril, kaide tsoonis. Teostatud on töid nii samadel kui erinevatel kuupäevadel kahel kuni kuuel päeval kuus, kokku 39 kuni 99 tunni ulatuses. Sealjuures on kaks korda sama akt: juuli, august ja november 2011, august 2013, aprill 2014, märts 2015, mais 2015 kohta. Veebruar 2011 akt on esitatud kokku neljal korral, neist esimesel ja viimasel on lisaks allkirjale kirje A OÜ ja kahel ei ole. Osadel aktidel kuupäevad puuduvad või ei ole loetavad (T 44 lk 11, 92, 112), oktoober 2013, november 2014 on puudu kaitsoonis töötundide arv (T 45 lk 91, t 46 LK 21). Visuaalsel võrdlusel tundub, et aktid võib olnud allkirjastanud K T (T 43 lk 157). Tähelepanu äratab, et osa dokumendist on ettevalmistatud trükitult ja osa käsitsi. Sealjuures on käsitsi kirjutatud nt töö teostamise kuupäevad ja tööde maht tundides juba kokkuliidetuna ühe arvuna. Eluliselt ei ole usutav nt kahe päeva kohta kuupäevade kandmine ilma tundide arvuta ja siis tundide arvu esitamine koheselt tundide summana. Sellisel juhul pidanuks ka tunnid eraldi arvudena tabelisse kantud olema (T 43 lk 193, 200 jne) või peaks esinema muu alusdokument, kus on kajastatud teostatud tööde maht tundides iga tööpäeva kohta. Praegusel juhul tekib veendumus, et numbrid kuupäevades ja tundides on tabelisse kantud suvaliste numbritena. Samuti, juhul, kui pidevalt mõni eraettevõtja teinuks akvatooriumis regulaarselt tundide kaupa tööd (täpsustamata millega ja mis tööd aga kogusummas 39 kuni 99 tundi), oleksid seda märganud ka Tallinna sadama töötajad ja see olnuks teada sadamakaptenitele, kelle järelevalve alas akvatoorium oli. Taoline tundide kaupa üksnes akvatooriumi tööde tegemine ei ole tuletatav ka tööiseloomust ega kirjeldusest (A. M, A. K ütlused). Samuti on aktis kajastatud kolme liiki tööd: akvatooriumis, akvatooriumi ja kai piiril ning kaide tsoonis, samal ajal, kui alltöövõtulepingu järgi tulnuks nii A OÜ-l kui L G OÜ-l koristada üksnes akvatooriumi. Asjaolu, et aktid on hiljem vormistatud tuleneb ka T Pi 11. aprilli 2011 e-kirjast K Tile (K 43 lk 158), milles T P palub vormistada märtsi ja aprilli aktid, vastuskirjas arvele. K T edastab vastusena viimase akti (T 43 lk 159). Selliselt puudus aga ka vajadus käsitsi kannete tarbeks. Siinkohal ei ole aktiivses kaitses olevad süüdistatavad kohtusse kutsunud ka ühtegi tunnistajat, kes kinnitaks antud lepingute alusel reaalselt töö tegemist akvatooriumis. K Ti nimetatud läbikäimist ei saa ka iseseisvalt pidada aktides näidatud töötundide ulatuses töö teostamiseks ega akvatooriumi puhtuse jälgimiseks, seireks ega hoolduseks.

989.AS Tallinna Sadama ja E T AS vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste Paldiski Lõunasadamaga seotud lepingute sõlmimine ja muutmine: a) Rendileping nr 5402997 (süüdistuse p 2.3.1.3.1, T 2 lk 193- 201; lisad 27 kuni 36 ja 07.04.2009 kiri T 3 lk 63-65, 67, 74, 77-80, 82-83, 85, 87, 90-91, 93, 94, 97, 98) on kirjeldatud lepingu sisu ja alates 2008 lisade nr 27- 36 sisud ning nende puhul on etteheide selles, et vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01.03.2009 üürihinna korrigeerimist, rikkusid AK ja A K juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Lisade puhul on etteheide rendiobjektide, tähtaegade, tasude muutmisel nende muudatuste varade kasutada andmise komisjonis arutamata jätmises, dokumentatsiooni puudumises, et muudatused olnuks AS Tallinna Sadam huvides. Seltsi juhatuse liikmed nii AK kui A K olid teadlikud, et rendilepingu muudatused sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis, sest nimetatud küsimuste üle arutamist ei olnud tehtud vara kasutamise andmise komisjonile ülesandeks. Süüdistus on samuti RHS rikkumises ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumises. b) Koostööleping nr 5412997 (süüdistuse p 2.3..1.3.2, T 3 lk 101-113, lisad 18, 19 T 3 lk 136, 137, 139) puhul vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkusid AK ja A K taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Lisa nr 18 sõlmimist ei ole arutatud varade kasutada andmise komisjonis, puudub dokumentatsioon, et muudatused olnuks AS Tallinna Sadam huvides. Eeltooduga on AK ja A K rikkunud juhatuse hoolsuskohustust, jättes välja selgitama AS-le Tallinna Saam parimat lahendust. Lisa 19 on kirjeldatud, kuid eraldi rikkumisi ei ole sealjuures kajastatud. c) Rendileping nr 2432998 (süüdistuse p 2.3.1.3.3, T 3 lk 141-150) rikkumiseks on vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkusid AK ja A K taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat/parimat lahendust. d) Rendileping nr 5462901 (süüdistuse p 2.3.1.3.4, T 3 lk 155- 168) rikkumiseks on vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkusid AK ja A K taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat/paremat lahendust. e) Rendileping nr 6322902 (süüdistuse p 2.3.1.3.5, T 4 lk 1-10, lk 21, 24, 25, 27) puhul on kirjeldatud lepingu sisu, seejärel alates 2008 sõlmitud lisade nr 6-8 sisu ning

seejärel on etteheide vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkudes taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Seejärel on taaskord lisade 9 ja 10 kirjeldus, ilma rikkumise kirjelduseta. Sealjuures lepingu lisaside nr 6, 7, 8, 07.04.2009 kirja, lisa nr 9 osaliseks on AS Tallinna Sadam poolt üksnes A K, AK nimi ja allkiri lepingul puuduvad üldse. f) Rendileping nr 1722903 (süüdistuse p 2.3.1.6, T 4 lk 34- 43, lisad 6-8, T 4 lk 52, 56, 57) rikkumiseks on vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkunud AK ja A K taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Seejärel on ilma rikkumist sisustamata kirjeldatud lisad nr 6, 7 ja 8. Sealjuures on lepingu lisade nr 6 ja 7 osaliseks AS Tallinna Sadam poolt üksnes A K, AK nimi ja allkiri lepingul puuduvad üldse. g) Töövõtuleping nr 1832908 (süüdistuse p 2.3.1.3.7, nn sildumise leping, T 4 lk 158165), mille osas on etteheited AKle ja A Kile sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustuse vastuvõtmises, otsustamises, et ilma hanget korraldamata osutab teenust E T AS ning lepingu sõlmimises tasumääraga 65%. Edasiselt on ilma rikkumiseta kirjeldatud 31. augustil 2009 lepingu pikendamise kokkulepe ning 31. augusti 2010 ja 01. jaanuar 2014 lepingu muudatuste kirjeldus, millega muudeti tasumäär esialgu 75%- le ja edasi 100%- le. Pädevuse kuritarvitamise all on välja toodud AK ja A Ki poolt RHS ja hankekorra rikkumised ning hoolsuskohustuse rikkumine, kuivõrd ei selgitatud välja AS- le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. h) 12. juuni 2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt annab AS Tallinna Sadam E T AS-ile hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga kuni 01. juuli 2045. Leping on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16. detsembri 2008 nõukogu otsuse alusel (süüdistuse p 2.3.1.3.8, T 4 lk 58-77), Rikkumise etteheited puuduvad. i) töövõtulepingu nr 24110 (süüdistuse p 2.3.1.3.9, T 4 lk 111-117) on kirjeldatud hanke protsess, selle tulemusena sõlmitud leping ning etteheidetud on ühekordse täiendava tasu maksmisega nõustumist ning esialgses lepingus olnud tasu tõstmist vastutulekuna E T AS- le, mis oli vastuolus nii töövõtulepingu nr 24110 ning samuti pakkumise kutse tingimustega, mille kohaselt peab hind sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega seotud kulutusi. Eeltooduga A kuritarvitasid K ja AK neile antud pädevust, sest rikkusid AS-is Tallinna Sadam kehtinud hangete korras p 2.1.3 sätestatud põhimõtet, et kõiki isikuid tuleb kohelda võrdselt. Samuti on AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed A K ja AK rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus. j) töövõtulepingu nr 19913 (süüdistuse p 2.3.1.3.10, T 4 lk 138-143) on kirjeldatud riigihanke tulemusena madalaima pakkujaga lepingu sõlmimine. Rikkumise etteheited puuduvad. k) 31. märtsi 2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (süüdistuse p 2.3.1.3.11, T 4 lk 81-101) Rikkumise etteheited puuduvad.

990.AS Tallinna Sadama ja E S OÜ vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste lepingute sõlmimine ja muutmine: a) rendilepingu nr 1781606 (süüdistuse p 2.3.1.4.1, T 5 lk 101-113, lisad 121,122, 131, 133, 134) lisa nr 6 puhul puuduvad andmed ja kaalutlused, miks oli AS Tallinna Sadam majanduslikes huvides pikendada niigi pikaajalist lepingut veel 11 aastaks, kuigi juhatuse liikmetel on kohustus AS-ile Tallinna Sadam soodsaim variant. Seejärel on 12.02.2010 teavitus, ilma rikkumise etteheiteta ning lisade 7, 8, 9 kirjeldus ning viide, et puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning muutvad tingimused oleks olnud AS Tallinna Sadam huvides ning AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed oleksid välja selgitanud AS-ile Tallinna Sadam soodsaima variandi. A Ki ja AK pädevuse kuritarvitamise all on väljatoodud RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumised, kuivõrd AK ja A K ei avanud lepingut konkurentsile. Samuti on puudub eelkirjeldatud muudatuste puhul tehingu majandusliku põhjendatuse arvestus. Samuti oli jäetud välja selgitamata, kes ja milliselt võiksid nimetatud teenust AS-ile Tallinna Sadam osutada. Lähtuvalt eeltoodust on AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K pikendanud ja muutnud lepingut 1781606, ilma veendumata, et tegemist on soodsaima variandiga AS-ile Tallinna Sadam. Eeltooduga on nii AK kui A K kuritarvitanud pädevust, sest on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. b) üürileping nr 3801606 (süüdistuse p 2.3.1.4.2, T 5 lk 135-144, lisad 146, 148) lepingu muudatust ei ole arutatud varade kasutada andmise komisjonis. Seltsi juhatuse liikmed nii AK kui A K olid teadlikud, et rendilepingu muudatusi sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis. Eeltooduga on nii AK kui A K rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, sest ei valinud AS-ile Tallinn Sadam soodsaimat lahendust. Sealjuures on lepingu osaliseks AS Tallinna Sadam poolt lepingu nr 3801606 ja lisa nr 5 sõlmimisel üksnes A K, AK nimi ja allkiri lepingul puuduvad üldse. c) Töövõtuleping nr 05509 (süüdistuse p 2.3.1.4.3, sildumise leping, T 4 lk 191-199, T 5 lk 1-3) mille osas on etteheited AKle ja A Kile sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustuse vastuvõtmises, otsustamises, et ilma hanget korraldamata osutab teenust E T AS ning lepingu sõlmimises tasumääraga 75%. Edasiselt on ilma rikkumiseta kirjeldatud lepingu pikendamist. Prokuratuuri hinnangul oli lepingus põhjendamatu lepingu pikendamine ühe poole tahteavaldusega, ülesütlemise tähtaeg oli ebamõistlik AS-le Tallinna Sadam, puudus kuluanalüüs jm põhjused, mis näitaksid, et leping olnuks AS Tallinna Sadam huvides või majanduslikult põhjendatud. Järelikult eelistati E S OÜ, mitte AS Tallinna Sadam huve. Edasi on ilma rikkumiseta kirjeldatud lepingu muudatus ja tasutud sildumise tasu. Pädevuse kuritarvitamise all on välja toodud RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumised, etteheite kohaselt puudus kuluanalüüs ja A K ning AK ei analüüsinud, kas tegemist on AS-le Tallinna Sadam soodsaima lahendusega.

7.4.2.Süüdistuses märgitud sõlmitud lepingud, muudatuskokkulepped (v.a. sildumine) 1000. Esitatud süüdistusest loeb kohus välja, et etteheited A Kile ja AKle on selles, et nemad ei andnud ülesannet arutada süüdistuses väljatoodud juhtudel tehinguid varade kasutada andmise komisjonis, nemad ei selgitanud ise välja AS-le Tallinna Sadam soodsamad, paremad, tulusamad võimalused, nemad vastutavad selle eest, et puudus dokumentatsioon, mis kinnitaks, et taolised tehingud olid AS Tallinna Sadam huvides, nemad jätsid üürihinnad korrigeerimata, nemad rikkusid RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorda ning kinnitasid kahel juhul lepingud nõukogu heakskiiduta. 1001. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses kajastatud äriühingud osutasid AS- s Tallinna Sadamale kuuluvates Vanasadamas ja Paldiski Lõunasadamas Steenust (laeval oleva kauba peale- ja mahalaadimine). Sildumise teenus, mida algselt osutas AS Tallinna Sadam ise, on samuti laevade saabumise ja väljumisega otseselt seotud. Nimelt see on laeva kinnitamine/vabastamine kai küljest (tol ajal) kaimadruste (nimetatud menetluses ka „otsamehed“) poolt. Teisisõnu, esmalt tuleb sadamasse saabuv laev silduda (kinnitada kai külge), misjärel saab asuda laevalt maha/peale kaupu (jm, nt autod, reisijad) laadima, misjärel tuleb laev sadamast väljumiseks taas kai küljest lahti ühendada. AS Tallinna Sadam territooriumil asusid ka Steenust osutavate äriühingute lao- ning kontoriruumid ja nt laoplatsid, mis kõik olid seotud teenuse osutamisega ehk kauba töötlemisega ja inimeste töökohtadega (bürooruumid). Seega puudub vaidlus selles, et Settevõtted osutasid sadamas juba enne sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustust teenuseid, omasid laoplatse japindu ning büroopindu AS Tallinna Sadam territooriumil. Süüdistus on kajastanud ka need alglepingud, mis on sõlmitud enne süüdistuse etteheited, mis sama asjaolu tõendavad. Samuti on süüdistuses kajastatud taolisi lepingute muudatusi, mille alglepingud on sõlmitud enne süüdistuse perioodi. 1002. Süüdistuse etteheited on kajastatud lepingute, lepingu muudatuskokkulepete (lisad) ja kirjade kirjeldamise kaudu üksikute lepingute/muudatuste kaupa. Kohus leiab, et taoliselt on süüdistus valedel alustel ülesehitatud ega vasta kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele. 1003. Lähtudes tunnistajate ütlustest ja sõlmitud lepingutest endast, vahetatud e-kirjadest, koosoleku protokollidest ja koostatud kirjalikest analüüsidest järeldab kohus, et AS Tallinna Sadam nõukogu, juhatus ning juhtkond vaatasid sõlmitavaid lepinguid/lepingute muutmisi ja kõiki tehinguid komplektselt ehk lepingute sõlmimised, pikendamised, rendi, kaubatasude, sildumise jm teemad olid omavahel täielikult seotud. Märgitu tähendab seda, et omavahel olid seotud ka kokkulepitavad kauba-, reisija- tonnaaži, sildumise- jm tasud. Seda asjaolu ei ole aga prokuratuur süüdistust esitades üldse arvesse võtnud. Lisaks ei ole prokuratuur arvesse võtnud ka AS T G mõjuvõimu lepingulistes läbirääkimistes, mis omakorda mõjutas sõlmitavaid lepinguid Settevõtetega. Taoliselt ei ole ka võimalik üksikute lepingute/muudatuste kaupa hinnata tehingu kasumlikkust/kahjumlikkust, tähtaegade osa jms AS-le Tallinna Sadam.

1004. Mõistmaks kõikide lepingute sõlmimise asjaolude tervikpilti ning hindamaks lepingute sõlmimiste asjaolude võimalikku seotust altkäemaksu saamisega, tuleb arvesse võtta järgnevat. 1005. AS Tallinna Sadama tulud erinevatest sadamatasudest Vanasadama reisilaevadest jagunesid järgnevalt: 52% tonnaažitasu, 37% reisijatasu, 5% jäätmetasu, 4% sildumistasu, 2% kaubatasu. See tähendab, et Tallinna Sadama vaatest oli Tiga läbirääkimistel peamiseks raskuskeskmeks tonnaažitasu ja reisijatasu osas kokkulepete saavutamine, millistel oli rahaliselt kõige suurem kaal (E R K 27 lk 205, A 1 lk 103). 1006. Tunnistajad on selgitanud, et AS Tallinna Sadamas ja MKM- s oli soosiv suhtumine AS T Gi, kes oli ka AS Tallinna Sadam suurklient, mis mõjutas otseselt HTG I AS-i ja E T AS-i ning E S OÜ-ga sõlmitavaid lepinguid, sh lepingutes sätestatud tasumäärade osas. Oluline on siinkohal see, et MKM, nõukogu ja juhtkonna tasandil vaadati kõiki, sh AS T G lepinguid komplektselt, mitte üksikute teemade kaupa nagu nt sildumise tasu (kirjalikud tõendid: 19.detsembri 2007 M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk 54-56; 23.12.2008. a M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk 116-118; 12.01.2009. a M. R e-kiri E. R ja M. Lle, A 1 lk 43-44; 04.03.2009. a S. Q e-kiri M. R ja E. R, A 1 lk 51-52; 30.12.2009. a M. L e-kiri E. R ja M. R, A 1 lk 34-42; 26.11.2010. a E. R e-kiri I. B, A 1 lk 65-66, AS Tallinna Sadam 04.12.2009 e-kiri, T 15 lk 12, tunnistajate ütlused: N S ütlused: K 46 lk 23, 21 pö; E R ütlused: K 27 lk 203-203 pö, K 27 lk 219, K 27 lk 218 pö, 221-221 pö, 227-227 pö, 241-242, K 27 lk 204-204pö; L V ütlused: K 23 lk 155 pö, 158-159, 160-161; M L ütlused: K 29 lk 12pö, K 29 lk 126pö; I B ütlused: K 26 lk 135pö). 1007. M S, T T, L V ja I Bi ütlustest tuleneb, et kõikide sõlmitud lepingute ja nende muudatuste kohta kehtis võrdse kohtlemise põhimõte sama teenust osutavate äriühingute suhtes, mis väljendus lepingute tähtaegades ja tasudes; samuti tuli lähtuda konkurentsiseadusest (K 38 lk 43-43 pö, K 29 lk 220, K 27 lk 221-222, 225-226pö, K 31 lk 11pö, K 23 lk 142-143pö, 148 pö, 152; K 26 lk 134 pö) Seega tuli AS-l Tallinna Sadam kohelda HTG I AS-i, E T AS-i ja E S OÜ-d võrdselt. 1008. Sellest järeldab kohus, et HTG I AS, E T AS-i ja E S OÜ kõikide süüdistuses märgitud tasude määrad olid kas T G AS-i ja AS Tallinna Sadama vahelise laiema läbirääkimiste kõrvaltulemus või olid põhjendatud konkreetse majandusolukorraga, mis tuleneb tunnistajate ütlustest. 1009. Taoliselt on kinnitust leidnud aga prokuratuuri väide, et süüdistuses kajastatud lepingud/muudatused olid soodsad (arvestati nende huvidega) HTG I AS-le, E T AS-le, E S OÜ-le ja N OÜ-le, kuivõrd ilma T G AS mõjuvõimuta kauplemises olnuks eluliselt usutav, et AS Tallinna Sadam saanuks läbirääkida enda jaoks soodsamaid tingimusi ehk vähem arvestada äripartnerite huvidega. Kohtu taolist järeldust toetavad ka edaspidi käsitletavad ekirjad ja suhtlus, milles äripartnerid pöörduvad erinevates küsimustes, nt tasude tõstmine, üürihindade korrigeerimata jätmine, tähtaegade pikendamine jms AS Tallinna Sadam, sh A Ki ja AK poole. 1010. Küll aga ei tähenda äripartnerile soodsa tehingu tegemine vältimatult enda äriühingule kahjumliku tehingu tegemist. 1011. Äriühingute eesmärgiks tuleb pidada üldteadaolevalt kasumi teenimist. See kehtib nii AS Tallinna Sadam, kui süüdistust läbivate äriühingute kohta. Üldteadaolevaks saab pidada ka

asjaolu, et juhatusel on läbirääkimistel kaalutlusruum selles osas, mis on äriühingule kasumlik ja mis on need piirid, milles on võimalik järeleandmisi teha, säilitades vajaliku/soovitud kasumi jm eesmärgid, jõudmaks partnerettevõttega mõlema soove arvestava lepinguni. Samuti on läbirääkimised ärisuhete üks loomulik osa, millest kujunevad tehingute väärtused jm asjaolud. Vaidlust ei ole selles, et AS Tallinna Sadam juhatus pidi ellu viima nõukogu suuniseid ja täitma AS Tallinna Sadam strateegilisi eesmärke. 1012. Süüdistusest tulenevalt on keskse tähtsusega AK ja A Ki roll lepingute sõlmimisel, tuvastamaks, kas etteheidetud rikkumised on aset leidnud ja nende poolt toime pandud. Siinjuures tuleb arvestada, et etteheite kohaselt ei ole tegemist mitte nö juhuslike rikkumistega, vaid vastusooritustega altkäemaksu saamise eest, mistõttu tuleb tuvastada seos ka toimepandud rikkumiste ja altkäemaksu andmise/saamise vahel. 1013. Kõikidesse lepingutesse/muudatustesse puutuvalt tuleb tõdeda, et lepingute ja nende muudatuste osas üle kuulatud AS Tallinna Sadam töötajad, sh ei juhtkond ega nõukogu liikmed, ei ole tajunud, mõistnud ega kirjeldanud, et A K ja AK mõjutanuks neid, loonuks neis ebaõige ettekujutuse vms, oleksid läbisurunud teatud kindlaid tingimusi mingite tehinguteni jõudmiseks, keelanud asja arutamise varade kasutada andmise komisjonis, eiranud tehingute tegemise korda, jätnud uurimata majanduslikud riskid, pole soovinud või on jätnud vastu võtmata esitatud kuluanalüüsid jm finantsarvestused. Ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu A Ki või AK kallutatust või teatud ettevõtete erikohtlemist (v.a. AS T G). 1014. Kuivõrd süüdistuses on kirjeldatud erinevad lepingud/muudatused, siis saab kohus aru, et süüdistus AKle ja A Kile seisneb nende lepingute/muudatuskokkulepete sõlmimises ehk allkirjastamises. Eraldi tuleb aga tähelepanu juhtida sellele, et süüdistuses märgitud kõiki lepinguid/lisasid ei ole AK allkirjastanud. Samas, milles tema rikkumine (roll) sellisel juhul seisneb, süüdistusest ei tulene. 1015. Süüdistuse kohaselt saab kokkuvõtlikult lepingud ja nende lisad grupeerida järgmiselt: a) A K ja AK jätsid andmata ülesande arutada järgmisi lepinguid varade kasutada andmise komisjonis: a. rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri; b. Koostööleping nr 5412997, lisa 18; c. Üürileping nr 3801606; d. Üürilepingu nr 5122903; e. Üürileping nr 11109; f. Üürileping nr 12110; g. Üürileping nr 08011. b) A K ja AK sõlmisid lepingud/lisad majanduslikult põhjendamata: a. sh ilma kuluanalüüsita i. Üürilepingu nr 5122903; ii. Üürileping nr 12110;

1017. Kohtule on esitatud hulgaliselt materjale, mis jäävad väljaspoole süüdistuse ajalisi piireeelnevad lepingud, aktid nt hoone seisukordade kohta, lepingu muudatused jms. Märgitud tõendid kinnitavad asjaolu, et antud ettevõtted olid AS-ga Tallinna Sadam pikaajalistes ärisuhetes ning teatud juhtudel vastavate ruumide, pindade andmist äriühingute kasutuse juba varasemast ajast (T 3 lk 1 – 54, 114- 135, 141- 200; T 4 lk 1- 16, 34- 51, T 5 lk 101- 118, 135144, 156- 180, T 6 lk 1- 18, 25- 40, 43). Osaliselt tõendid korduvad ning osaliselt tõendavad mitu tõendit sama asjaolu, nt on erinevad kirjad sadama sildumise tasude kohta, need on nähtavad ka pangakonto väljavõtetelt ning on kajastatud ka vaatlusprotokollides. Kirjad sealjuures tõendavad andmete edastamist, kuid ei oma tähtsust süüküsimuse lahendamisel (T 6 lk 161- 200, T 7 lk 1- 37, 55- 68,72- 85). 1018. Tallinna Sadama eeskirjad on sadama teenuste ja toimimise mõistmiseks üldpilti loovad tõendid, mis toetavad tunnistajate ütluste mõistmist, kuid annavad arusaamise ka sadamatasude jm kulude seotusest teineteisega (T 9). Eraldi on väljatoodud ka kõik sadamatasud vahemikus 2006 kuni 2012 (T 10, T 11 lk 1-14). Saaremaa ja Jahisadamaga ei näe käesoleva asjaga mingisugustki seost, mistõttu seda osa kohus tõendina ei arvesta. Sadamatasude komisjoni protokollidest ei tulene süüküsimuse seisukohast olulisi asjaolusid. 1019. AS Tallinna Sadam strateegia on oluline vastuvõetud otsustuste hindamisel suures plaanis, mõistmaks nõukogu suuniseid ja juhatuse otsuste tagamaid (A 2 lk 2-39, A 3 lk 4757). Siseauditi ja vandeaudiitorite arvamusel kohus samuti tõenduslikku väärtust süü küsimuse lahendamisel ei näe. Neis hinnati valikuliselt tehtud tehinguid esitatud materjalide pinnalt. Audiitoritel puudusid samad teadmised, mis käesolevas menetluses esitatud on (A 2 lk 100- 110, 159- 164). AS Tallinna Sadam tegevustulemuste analüüsis 2008 kuni 2009 (A 3 lk 58-87) ja majandus aasta aruannetes 2012 kuni 2014 (A 8 lk 120- 228, A 9 lk 1-182) on väljatoodud 2008 tulu vähenemine seoses kaubamahtude ja reisijate arvu muutustega. Kaubamahu vähenemisest tulenevalt langes kauba teenindamisega seotud tulu ja kasvas reisijate suunaga seotud tulu. 2009 aasta kohta on väljatoodud, et konsolideeritud müügitulu moodustas rekordi, mis põhines peamiselt sadamatasu tulu kasvul, kuid ka renditulude suurenemisel. 1020. Hankeplaanid (T 12 lk 135-178) ei kinnita ega lükka ümber süüdistust. Neist ei tulene, et hankeplaani oleks lisatud mõni vaidlusalune leping ja et see oleks väljavõetud AK ja A Ki nõudmisel. Hankeplaanid on kinnitanud divisjonijuht, mitte juhatuse liikmed. 1021. Lõputöö jätab kohus tõendikogumist välja, kohus ei näe selles tõendiväärtust (A 6 lk 75-90).

1023. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses väljatoodud lepinguid ja nende lisasid ei ole arutatud AS Tallinna Sadam varade kasutada andmise komisjonis. 1024. 26. jaanuarist 2006 kuni 20. augustini 2013 kehtinud AS Tallinna Sadam vara kasutusse andmise kord reguleeris p 1.1 kohaselt sadama varade (maa, hooned, hoonete osad, välja arvatud bürooruumid, rajatised, tõstetranspordiseadmed ning laevad) kasutusse andmist läbi p 2.1 alusel moodustatud komisjoni (T 2 lk 127-131). P 3.6 sõnastusest tuleneb, et varade kasutada andmise algatab juhatus või haldusjuht. 1025. Erinevalt prokuratuurist, leiab kohus, et p 3.6 reguleerib olukorda peale komisjoni töö tulemusena arvamuse andmist juhatusele ehk juhatuse otsustust peale arvamuse ärakuulamist. Sõnastus “algatab varade kasutada andmise“ (nt mitte „algatab varade kasutada andmise komisjoni töö/algatab varade kasutada andmise tehingu ettevalmistuse“) viitab sellele, et juhatuse asi on algatada peale varade kasutada andmise komisjoni töö lõppemist juhatuse otsuse kohast varade kasutada andmise elluviimist ehk lepinguni jõudmist. Taolist sõnastust ei ole võimalik mõista selliselt, et iga tehingu puhul pidanuks juhatus otsustama ja algatama varade kasutada andmise komisjonis teema ettevalmistuse arutamiseks. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas ka tehingute tegemise korraga, mille kohaselt läbib tehing enne kooskõlastuse ringi ja jõuab viimasena juhatusele allkirjastamiseks (T 2 lk 101-124). Varade kasutada andmise korrast tulenevalt vastutab juhatus vaid komisjoni moodustamise eest. Korrast ei tulene ühtegi kohustust juhatuse liikmele, sh kohustust korraldada varade kasutada andmise komisjoni materjalide edastamist, ülesande andmist varade kasutada andmise komisjonile tehingu arutamiseks. Taoline vastutus on punktis 2 toodu kohaselt komisjonil. Juhatusel on taoline õigus staatusest tulenevalt ehk õigus viia mõni teema komisjoni, kuid mitte kohustus. Samuti ei tulene korrast, et juba kehtivate lepingute muudatusi tulnuks arutada varade kasutada andmise komisjonis. Juba kehtivate lepingute muudatustest ei ole korras sõnagi. Seega ei ole see üheselt tõlgendatav, kas pidanuks kõiki tehinguid arutama varade kasutada andmise komisjonis või mitte. 1026. 21. augustist 2013 kuni vähemalt 31. augustini 2015 kehtinud AS Tallinna Sadam vara kasutusse andmise korra (T 2 lk 133-136) p-de 2.6 ja 2.7 kohaselt toimub komisjoni koosolek tehingu ettevalmistaja algatusel. Korra p-st 2.2.1 tulenes kohustus kehtivate kasutuslepingute oluliste tingimuste muutmisega seonduvat arutada varade kasutada andmise komisjonis (T 2 lk 133-136). Taaskord puudub juhatuse puutuvus varade kasutada andmise komisjoni teemade esitamisega. 1027. Juhatuse ülesandeks on seega mõlema korra kohaselt moodustada komisjon ja vaidlus puudub selles, et komisjon oli süüdistuse perioodil juhatuse otsusega moodustatud, komisjoni esimeheks oli Erik Ringmaa. Kummastki korrast ei tulene juhatuse kohustust anda korraldus (ülesanne) algatada varade kasutada andmise komisjoni arutamiseks viimiseks tehingute materjalide kogumine vms. 1028. Kohtu taoline arusaamine läheb kokku kohtus uuritud tõenditega. 1029. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees (T 2 lk 127-131, p 2.5), ehk süüdistuse perioodil E R. E R pidi tagama selle, et korda täidetaks, kuid alati seda ei tehtud (E R, K 27 lk 243-244; N B K 26 lk 119 pö). Samas eitab E R sellest tulenevalt igasuguse kahju tekkimis AS-le Tallinna Sadam. Tunnistaja ütluste kohaselt dubleeris antud kord teatud mõttes tehingute tegemise korda, mille kohaselt igal juhul iga seotud isik (haldur, finants ehk oma ala

spetsialist enne lepingu allkirjastamist kooskõlastas lepingu. Samuti lepingute teemadel alati suheldi omavahel igal juhul, inimeste ring, kes puutus teemaga kokku oli sama, kes oleks olnud varade kasutada andmise komisjonis või tehingu tegemise korra järgi (K 27 lk 188 pö). Oluline on siinkohal, et E R enda arusaam sellest, et tema vastutas korra täitmise üle, läheb kokku korras sätestatuga ja sellega, et korras ei ole sätestatud juhatuse liikmete vastutust muus, kui komisjoni moodustamises. 1030. Tunnistajate ütluste kohaselt said varade kasutada andmise komisjoni tehingute ettevalmistajaks olla haldus-või ärisuunajuhid, kes said sisendi nt kliendihaldurilt (E R K 27 lk 208, 209; K 27 lk 243 pö, T T K 31 lk 14, M S K 44 lk 200-200 pö, N B K 26 lk 119 pö, M L K 29 lk 8 pö, L V K 23 lk 157-158, K V K 44 lk 221-221 pö). 1031. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kohustust juba olemasolevate lepingute muudatusi varade kasutada andmise komisjoni viia ei olnud, vaid seal arutati uusi sõlmitavaid lepinguid tulenevalt nende mahukusest, olulisusest AS-le Tallinna Sadam (E R, K 27 lk 180, K 27 lk 232-233, 235 pö, M S K 38 lk 32-32 pö, T T K 31 lk 14-15, 18, K 31 lk 3, N B K 26 lk 116, 119-119 pö, M L K 29 lk 7-8, L V K 23 lk 157, K V K 44 lk 221-221 pö). 1032. E R ja M S selgitasid, et lepingute muudatusi ega lõpetamisi varade kasutusse andmise komisjonis arutama ei pidanud (E R ütlused, K 27 lk 210-211, 213 pö; M S ütlused, K 38 lk 32-32 pö, K 44 lk 200-200 pö). 1033. M S ja E R kinnitasid, et juhatus ei omanud puutuvust komisjoni tööga (E R ütlused, K 27 lk 209; M S ütlused, K 44 lk 200-200 pö). Juhatuse puutuvus ei tulnud välja ka teiste tunnistajate ütlustest. Tähele tuleb panna, et K V ütluste kohaselt oli varade kasutada andmise komisjonil juhatusele nõuandev roll (K 44 lk 221), seega ei olnud tegemist kohustusliku arvamusega juhatusele. 1034. Vara kasutamise komisjoni protokollidest nähtub, et alates 27. septembrist 2006 kuni 31. august 2015 ei ole AK ja/või A K olnud tehingu ettevalmistajaks mistahes vara kasutusse andmise algatamisel või materjali koostamisel (T 8 lk 65-146). Varade kasutada andmise komisjonis ei ole erinevate juhatuse koosseisude ajal vara rendile andmise, rendipinna suuruse muutmist, rendihinna muutmist ega vara tagastamise lepinguid arutatud (T 7 lk 172-200, T 3 lk 28- 52, T 1 lk 1-10). 2005 ja 2006 aastal on AK osalenud komisjoni esimehena koosolekutel (T 8 lk 48-53, 59, 61), kuid see jää väljaspoole süüdistuse ajalisi piire ega oma tähtsust antud süüdistuse kontekstis. 1035. Lepingud jõudsid juhatuseni allkirjastamisel, olles üldjuhul eelnevalt läbinud tehingute tegemise korras sätestatud kooskõlastuse ringi (T 2 lk 101-124, A K, K 23 lk 130). Ükski tunnistusi andnud Tallinna Sadama töötajatest ei teadnud korda, kus juhatus või keegi teine oleks sundinud või survestanud töötajat kooskõlastust andma (N B ütlused, K 26 lk 118pö, M S ütlused, K 38 lk 36). Juhatuse liige ei olnud lepingute ettevalmistajaks. Tehingute tegemise kord oli samuti mõeldud juhatusele seotud isikute kooskõlastusega kinnituseks, et need spetsialistid on selle lepingu läbi lugenud, ja sellega oma valdkonna piires nõustunud/mittenõustunud (T T, K 27 lk 210 pö; E R, K 27 lk 210-212; M S, K 44 lk 41 pö). K V on kinnitanud, et see oli üks alternatiividest, millega vaadati üle, et sadama huvid on kaitstud (K 44 lk 226 pö). 1036. Mõlema korra redaktsioonist tuleneb seega, et juhatus delegeeris varadega seonduva arutamise otsustusõiguse komisjonile ning peale komisjoni arvamuse ärakuulamist algatas

piirid, mis olid juhatuse liikmetele tulenevalt äriühingu parimast juhtimisest või nt nõukogu poolt läbirääkimistel lubatud/mõistlikud ja millest alates on see piir ületatud. Taaskord tuleb siinkohal meeles pidada ka ainuaktsionäri soosivat suhtumist AS-i T G ning võrdse kohtlemise põhimõtet. Süüdistus peaks sisustama väljendeid kasumlikult, kahjumlikult, parim lahendus jms, vastasel juhul ei ole süüdistatavatel end millegi vastu kaitsta ega kohtul versiooni, mida tõendatuks või mitte tõendatuks lugeda. 1044. Kohtule esitatud tõendite põhjal saab tõepoolest kohus vähemalt osaliselt kõiki neid asjaolusid ise hinnata, nt võrrelda erinevaid lepinguid, neis sätestatud hindasid, tähtaegu lepingus sätestatud punktide, sisekordade, tunnistajate ütluste, konto väljavõtete, AS Tallinna Sadam töötajate poolt tehtud arvestustega. Asudes ise tuvastama seda, mille prokuratuur on jätnud määratlemata ehk kahjumlikkuse ja kasumlikkuse piirid, väljuks kohus esitatud süüdistuse piiridest. 1045. Olukorras, kus teised AS Tallinna Sadama juhtkonnast ja nõukogust ei ole tajunud, et lepingud/muudatused oleksid AS-le Tallinna Sadam kahjumlikud, on raske rääkida ka taolisest eeldusest, et AK ja A K ületanuks neil olevat (ärilist/majanduslikku) kaalutlusõigust. 1046. Prokuratuuri etteheited kuluanalüüsi puudumise kohta üksikute teemade kaupa, ilma sisustama, millest tulenevalt oleks üldse kuluanalüüse teostama pidanud, kas neid pidanuks tegema AK ja A K isiklikult või andma taolise ülesande finantsosakonnale, või kuluanalüüside puudumisega seoses jätma tehingud kinnitamata (allkirjastama), on sisustamata. 1047. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi AS Tallinna Sadam sisekorda ega muud õigusakti, millest tulenevalt pidanuks AK ja A K ise kuluanalüüse tegema (ometi on süüdistus, et jätsid teostamata kuluanalüüsi, mitte andmata korraldust kuluanalüüsi teostamiseks) või taolise korralduse mõnele töötajale andma. Kohus ei ole tuvastanud samuti ühtegi AS Tallinna Sadam sisekorda ega õigusakti, mis sätestaks juhatusele kohustuslike dokumentide olemasolu enne otsustuse vastuvõtmist/lepingu sõlmimist puutuvalt kuluanalüüse. 1048. Jättes taolise kohustuse puudumise kõrvale ja võttes arvesse, et äriühingu kasumlikkuse tagamiseks on mõistlik teatud arvestusi kulude/tulude osas teha, tuleb märkida, et ka sellisel üldisel alusel ei ole süüdistus tõendatud. 1049. Nimelt on kohtus uuritud tõenditega tuvastatud, et kuluanalüüse teostati, riske hinnati, arvestusi tehti erinevate stsenaariumite järgi, kusjuures oluline siinkohal on taaskord see, et kulusid AS Tallinna Sadam poolt pidi vaetama komplektselt ning suurimaks mõjutajaks oli AS Tallinna Sadam suurklient AS T G, kellel oli ka MKM soosing. Taolisi asjaolusid ei ole prokuratuur esitatud süüdistuses arvesse võtnud ega kajastanud, mistõttu on süüdistus majandusliku põhjendatuse osas vääralt ülesehitatud. Olukorras, kus prokuratuur on jätnud lepingud/muudatused kogumis hindamata, arvesse ei ole võetud AS Tallinna Sadam tehtud erinevaid analüüse majandusliku põhjendatuse osas, vaid lähtutud on mitmest tehtud analüüsist ja e-kirjadest vaid ühest, ei näe kohus mingisugustki väärtust üksikute lepingute/lisade/e-kirjade tasuvusmääradel, kaubatasu jm protsentidel, ruumide juurde andmisel/äravõtmisel. On tõendatud, et AS Tallinna Sadam nõukogu ja juhtkond, sh juhatus vaagis kasumlikkust/kahjumlikkust komplektselt, hinnates erinevatest tasudest saadavat tulu ning mitte ainult rahas mõõdetuna, vaid lähtudes AS Tallinna Sadam strateegilistest eesmärkidest ja AS T G sooduskohtlemisest. Süüdistus ei ole aga lepinguid, muudatusi ja neist tulenevat tagajärge AS-le Tallinna Sadam hinnanud komplektselt.

1050. Kuivõrd süüdistuse etteheide on kuluanalüüside teostamata jätmises AK ja A Ki poolt, mitte kuluanalüüside kasutamata jätmises või valedes arvutusjäreldustes, kohus ei ole tuvastanud AK ja A Ki kohustust isiklikult kuluanalüüse teostada või nende teostamiseks iga konkreetse muudatuse/lepingu korral vastavat korraldust anda (see ei tulene ka süüdistusest), leiab kohus, et süüdistus kuluanalüüside puudumise osas AKle ja A Kile on ainuüksi sellel põhjusel alusetu. 1051. Selguse huvides tuleb märkida sedagi, et kaitsjad on õigesti välja toonud tõendid, mis kinnitavad ka üksikute tehingute puhul tegelikult arvestuste tegemise ehk kuluanalüüsid, sealjuures on erinevatel puhkudel tehtud arvestusi mitme stsenaariumi järgi. Seega on süüdistus kuluanalüüside puudumises ka sellel alusel vale. 1052. Nii tõendavad kuluanalüüside olemasolu nt järgmised tõendid. 1053. Erinevalt süüdistuse etteheitest on kohus tuvastanud, et nt lepingu nr 5402997 19.07.2011 lisa 30 osas on kuluanalüüs teostatud. 1054. Perioodil 05. aprill 2011 kuni 19. aprill 2011 (rendilepingu nr 5402997, 19.07.2011 lisa 30 sõlmimisele eelnevalt) on M S, M R ja M L arutanud eesmärke ja tasuvust (T 14 lk 156176). M L on koostanud ja korrigeerinud projekti tasuvuse kohta tabelarvestuse faili ”E pelletiladu 180411.xlsx” (T 14 lk 171), milline on edastatud ka E AS-le 16. jaanuaril 2018 (A 5 lk 106-108; tabelis RAAD KAT 5.6). Kaitsja toob välja, et nimetatud tasuvusarvutusest nähtub, et projekti realiseerimisel tekib positiivne rahavoog juba teisel aastal (A 5 lk 106-108; tabelis vt töölehe väli D16) ning nüüdispuhasväärtus (NPV) muutub positiivseks neljandal aastal (A 5 lk 106-108; tabelis vt töölehe väli F16). Kuluanalüüsi teostamist kinnitab ka M S enda ütlustes (K 38 lk 36 pö). 1055. OÜ N lepingu osas tehtud etteheited on kaitsja kokkuvõtlikult ümber lükanud OÜ maksejõuetusega, millest tulenevalt puudus vajadus teostada ka kuluanalüüsi jms. Kaitsja märgib, et äriregistri teabesüsteemi kohaselt E T AS ühendas 13.01.2017.a endaga N OÜ ning viimane kustutati äriregistrist. 1056. 09. jaanuaril 2005 on N OÜ teatanud kõikide klientide kaotusest ja võimetusest täita lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi (T 5 lk 182). N OÜ rahaliste vahendite puudumist mäletas E R (K 27 lk 238-238 pö). Süüdistusest ei nähtu, millist juhatuse otsust prokuratuur üürilepingu nr 5122903 muutmise kohta eeldab või mille alusel. Leping on läbinud kooskõlastuse ringi ja allkirjastatud. Olukorras, kus üks osapool deklareeris enda maksejõuetust ning Paldiski Lõunasadamas nõudlus puudus, jääb arusaamatuks, mille osas või mille kohta ja kes pidanuks koostama kuluanalüüsi soodsaima lepingu hinna kohta. 1057. Kuivõrd N OÜ maksevõime ei ole käesoleva kohtuasja objektiks, siis jätab kohus A A ütlused kui asjakohatud N OÜ maksevõimetuse osas tõendikogumist välja. Need ei tõenda ega lükka ümber AS Tallinna Sadam kuluanalüüsi tegemise/puudumise asjaolusid. 1058. Üürilepingu muutmist on E R pidanud AS-le Tallinna Sadam kasulikus, kuivõrd teise alternatiivina oleks tulnud N OÜ pankrotiga seoses leping lõpetada ning tulnuks otsida klienti alale, mille eest ei maksta midagi ja ei kaeta kulusid (K 27 lk 238-238pö). Võttes arvesse ka Paldiskis puuduvat nõudlust, on põhjendatud kahtlus, et lepingu muudatus oli AS-le Tallinna Sadam taolisel kujul kasumlikum kui N OÜ pankroti järgne lepingu lõpetamine oleks olnud.

7.4.2.3.Üürihindade indekseerimine 1059. Süüdistuse etteheite kohaselt on AS Tallinna Sadam juhatus A Ki ja AK isikus jätnud üürihinna korrigeerimata ÜRi 20.02.2009 e-kirja tulemusena. Taoline etteheide on alusetu. 1060. Kohus tuvastas, et osaliselt jäeti üürihinnad indekseerimata L V ettepanekul ning osaliselt on süüdistust läbivad üürihinnad indekseeritud (mitte jäetud indekseerimata). 1061. AS Tallinna Sadam Infrastruktuuri halduse juht L V on teinud AS Tallinna Sadam finantsjuhile M. R 26. veebruari 2009 esildises nr 12-7/331 (T 12 lk 183) ettepanekuga mitte rakendada üüri korrigeerimist. 27. veebruaril 2009 on allkirjastatud juhatuse otsus nr 5 lepingutasude indekseerimise kohta jäeti hinnad indekseerimata tulenevalt majandusolukorrast ja L V ettepanekust (T 12 lk 184). 1062. AS Tallinna Sadam juhatuse liige/finantsjuht on 26.01.2017. a kirjas nr 1-7/151167/606 kinnitanud, et juhatuse 27.02.2009. a otsusega nr 5 on jäetud indekseerimata üüritasud kõikidel otsuses loetletud aadressidel asuvatel büroopindadel ning E T AS- i üüritasud on samuti jäetud korrigeerimata ainult eelviidatud otsusega hõlmatud üüripindade osas (T 12 lk 181). 1063. Süüdistust korduvalt läbiva, 01. märtsi 2009 juhatuse otsuse mitte rakendada üüritasudes tarbijahinnaindeksit, tegi juhatusele L V tulenevalt esitatud taotlustest ja majanduslikust olukorrast (Tallinna Sadama vastus järelpärimisele nr 842 – kohtutoimik T-12, lk 181, L V ütlused, K 23 lk 158, 171). Üürihindade korrigeerimisega seotud arvestused tegi kliendihaldur koostöös finantsosakonnaga ning indekseerimise otsustamine igakordselt oli tavapärane praktika (T 12 lk 181, M S ütlused, K 37 lk 178-179, 190, 190pö, I B ütlused (K 26 lk 133-134, 143 pö), N B ütlused, K 26 lk 108, 116pö, K 26 lk 88 pö, 84). Indekseerimata jätmine võimaldas tagada AS-le Tallinna Sadam regulaarse ja pikaajalise tulu (24. jaanuari 2013 juhatuse otsus A1 lk 1-3; 20. juuni 2005 juhatuse koosoleku protokoll, A 1 lk-d 7-11; 28. veebruari 2012 nõukogu koosoleku protokoll, A 1 lk-d 16-22, M S ütlused, K 37 lk 191). 1064. Kõik lepingud/muudatused on läbinud kooskõlastuse ringi enne juhatuse poolset allkirjastamist. Kohus ei ole tuvastanud A Ki või AK seost üürihindade indekseerimata jätmisega enne nende poolset allkirjastamist. 1065. Samuti tuleb nõustuda kaitsjate väljatooduga ka selles, et osaliselt on prokuratuuri etteheited alusetud ka seetõttu, et süüdistuses märgitud tehingutest osade puhul on üürihindu indekseeritud. 1066. AS Tallinna Sadam saatis 30. jaanuaril 2009 AS-le E T kirja nr 1-7/331 üüri, rendi- ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks (T 3 lk 58-60), millega mh korrigeeriti vastavalt 11. augusti 1997 rendilepingu 5402997 punkti 6.2 alusel punkti 6.1. alapunktides 6.1.1-6.1.16 toodud rendi tasumäärasid alates 01.03.2009. Seejärel 20. veebruari 2009 kirjas nr 1-06V/ET030 taotles E T AS (T 3 lk 61) AS-lt Tallinna Sadam tulenevalt turusituatsioonist rendipindade hinna langetamist, kuid AS- i Tallinna Sadam juhatuse liikmed ei rahuldanud seda soovi. 1067. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et prokuratuuri viidatud AS-i Tallinna Sadam 07. aprilli 2009 kiri nr 1-7/331 (T 3 lk 62) ei käsitle rendilepingus nr 5402997, rendilepingus nr 2432998

ja rendilepingus nr 5462901 määratud renditasude (mitte)korrigeerimist, vaid käsitleb üksnes ja ainult üürilepingute 6322902 ja 1722903 üüri tasumäärade mittekorrigeerimist, kuivõrd taotlus rahuldati üksnes töötlemisega mitteseotud pindade osas. 1068. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingu 5402997 p-des 6.1.1-6.1.16 toodud rendi tasumäärade korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud E T AS tasutud arvetega. Nimelt indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 04.02.2009. a arvega nr 29000536 (A 2 lk 202), millest nähtuvad tasumisele kuuluvad rendilepingu punktide 6.1.16 ja 6.1.1-6.1.15 järgsed renditasud indekseerimata ühikumäärades. Samuti indekseerimisjärgse AS-i Tallinna Sadam 01. aprilli 2009. arvega nr 29001690 (A 2 lk 203), millest nähtuvad tasumisele kuuluvad rendilepingu punktide 6.1.16 ja 6.1.1-6.1.15 järgsed indekseeritud renditasu määrad, millised renditasu määrad on identsed eelviidatud AS-i Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu nr 5402997 punktides 6.1.1-6.1.16 toodud uute korrigeeritud määradega. Vaidlus puudub selles, et arved on E T AS tasunud (A 2 lk 204-205). 1069. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingu 2432998 toodud renditasu määra korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud tasutud arvetega. Nimelt indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 14. veebruari 2009 arvega nr 29000670 (A 2 lk 210), millest nähtub 1102,4 m2 hoone rendi tasumäär. Samuti indekseerimisjärgse AS Tallinna Sadam 01. aprilli 2009 arvega nr 29001688 (A 2 lk 211), millest nähtub 1102,4 m 2 hoone rendi tasumäär. Nimetatud renditasu määr on identne eelviidatud AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu 2432998 punktis 6.1 toodud uue korrigeeritud määraga. Arved on tasutud (A 2 lk 212-213). 1070. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingus 5462901 toodud renditasu määrade korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud tasutud arvetega. Indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 05. veebruari 2009 arvega nr 29000677 (A 2 lk 214), millest nähtub 28 410 m2 suuruse laoplatsi rendi tasumäär. Indekseerimisjärgse AS Tallinna Sadam 01. aprilli 2009 arvega nr 29001717 (A 2 lk 215), millest nähtub 28 410 m 2 suuruse laoplatsi rendi tasumäär. Nimetatud renditasu määr on identne eelviidatud AS Tallinna Sadam

kirjas olevad andmed kontrollinud ja need on õiged (K 38 lk 30-32). M S ei ole väitnud, et ta oleks märgitud objektid AK või A Ki nõudmisel/soovil/palvel kirjas valesti märkinud. Teiste seas K V ütlustest tuleneb, et kliendihaldur jälgib, kontrollib ja teatab indekseerimisega seonduvat (K 44 lk 223 pö). Sealjuures on K V taaskord selgitanud, et indekseerimise arvestuste eest vastutab kliendihaldur (K 44 lk 223-224). Et numbreid oli massiliselt, millest võisid tulla arvutusvead, mis olid M S vastutusalas, tuleneb ka E R ütlustest (K 27 lk 231231pö). Seega, milles antud juhul AK ja/või A Ki rikkumine seisneb, süüdistusest ei tulene, kuivõrd praegusel juhul on tuvastatud, et eksimus on alguse saanud teisest inimesest ning AK ja A Ki seos ei ole tuvastatud. 1073. Kaitsjad on välja toonud, et indekseerimata jätmise kõrval on indekseeritud ka rohkem kui leping ette näeb (A 4 lk 198-212). 1074. A K ja AK on L V esildise ja majandusolukorra tõttu jätnud ka edaspidi üüritasud indekseerimata (A 3 lk 8-10, L V ütlused, K 23 lk 171-171pö). Mitteindekseerimist toetas ka E R (A 3 lk 9-10). 1075. AK ja A K jätsid seoses turuolukorraga 17. veebruari 2014 juhatuse otsuse nr 3 „lepingutasude indekseerimine“ (A 3 lk 11) alusel indekseerimata kõik lepingud ja lepinguobjektid (sh üüritasud), välja arvatud kommertsjuhi E R 11. veebruari 2014 e-kirjaga (A 3 lk 11) finantsjuhile M R saadetud indekseerimisettepanekutes toodud kuues lepingus sisalduvad tasud, mida indekseeritakse. Nende hulgas ka rendilepingu 5402997 alusel E T ASi kasutuses oleva laoplatsi nr 1 üür. 1076. AK ja A K jätsid seoses turuolukorraga 22. jaanuari 2015 juhatuse otsusega nr 2 (A 6 lk 208-211) indekseerimata kõik lepingud ja lepinguobjektid (sh üüritasud), välja arvatud C T OÜ-ga sõlmitud koostööleping 5433102. Kaitsja viitab, et täpselt samamoodi otsustas AKle ja A Kile järgnenud juhatuse koosseisud, nt 22. jaanuaril 2016, 06. veebruaril 2017 ja 22. veebruaril 2018 (A 6 lk 212-214). 1077. Sealjuures ei ole prokuratuur välja toonud ega sisustanud, mil moel AK ja/või A K mitteindekseerimist korraldasid või mõjutasid. Kohus uuritud tõenditest taolisi asjaolusid tuvastanud ei ole. Olukorras, kus mitteindekseerimist pidasid vajalikuks ka teised AS Tallinna Sadam juhtkonna liikmed, on tõendamata, et taolise otsustusega ületanuks AK ja A K neil olevat kaalutlusruumi lepingute sõlmimisel. 1078. Taoliselt tuvastas kohus, et AS Tallinna Sadam on üürimäärasid käsitletud lepingutes korrigeerinud, üüritasud on jäetud indekseerimata teatud osas majandusolukorrast tingituna juhatuse otsusel, kuid juhtkonna ettepanekul, mis oli aga äripartneritele soodsam lahendus. Arvestades võimalikke kõrvaltagajärgi kõrgema üüritasu puhul ning samuti juhtkonna arvates parem lahendus AS-le Tallinna Sadam, kui jäigalt üürihindu korrigeerida ja olemasolevaid äripartnereid majanduslikesse raskustesse, misjärel tulnuks uusi äripartnereid leida. 1079. Süüdistuses märgitud kaubamahu kaotamine on samamoodi seotud T G AS- ga läbirääkimiste tulemusena võrdse kohtlemisega HTG I AS-ga (T 5 lk 119, E R K 27 lk 197198 pö, M S, K 38 lk 42). Kaubatasudega seonduv oli samuti AS T G läbirääkimiste üheks osaks, mis mõjutas ka E S OÜ-ga lepingut ja oli seega äriühingute jaoks soodne. 1080. Tulenevalt AS-iga HTG I sõlmitud kaubatasu kokkuleppest ei olnud AS-il Tallinna Sadam võimalik rakendada E S OÜ-le rendilepingu nr 1781606 29. detsembri 2006 lisa nr 5

Nõudlus oli väga madal (K 23 lk 127-128, K 27 lk 231-232, K 23 lk 140-141). Antud asjaolu prokuratuur vaidlustanud ei ole. 1088. Paldiski Lõunasadamasse puutuvalt oli etteheide ka teiste pakkujate välja selgitamata jätmises. 1089. Tulenevalt rendilepingu nr 5402997, 10. aprilli 2006 lisa 25 ja selle p-st 1 (T 3 lk 53) ning selle lisaks oleva plaanimaterjalist (A 2 lk 229) oli E T AS-i kasutuses oleva laoplatsi nr 11 ja lao nr 4 (turbaladu) alune kogupind kokku 10 867 m 2 (7850 m2 + 3017 m2; T 3 lk 38-43). Süüdistuses kajastatud lisad on seotud E T AS puidupelletite töötlemiseks vajaliku kahe lao ehitamisega juba E T AS-i senises kasutuses oleva laoplatsi nr 11 ja lao nr 4 (turbalao) asukohaga. 1090. Rendilepingu nr 5402997 19. juuli 2011 lisa 30 punktis 4 leppisid pooled kokku, et lao nr 4 alune pind liidetakse laoplatsi nr 11 territooriumiga ning laoplatsi nr 11 uueks täpsustatud suuruseks on 10 898 m2. Sama lisa punktis 5 leppisid pooled kokku, et E T AS projekteerib ja ehitab laoplatsile nr 11 omal kulul puidupelletite kinniseks ladustamiseks kaks 2700 m 2 suurust ladu. Sama nähtub ka rendilepingu nr 5402997 19. juuli 2011 lisale 30 lisatud plaanimaterjalilt (T 3 lk 81). 1091. Kohus on seega tuvastanud, et tegemist oli E T AS kasutuses oleva territooriumiga, kuhu sooviti (ja rajati) laoplats, mistõttu etteheited teiste pakkujate väljaselgitamiseks on mõistetamatud. Sisustamata on, mida AK ja/või A K pidanuks välja selgitama olukorras, kus E T AS soovis enda üüritud pinnale rajada vajalikud ehitised. Olukorras, kus lepingutes kajastatud objektid olid E T AS renditud, ei ole sisustatud süüdistuses etteheidet selles, et:“ ei selgitanud välja teisi võimalikke pakkujaid“, kuivõrd arusaamatuks jääb/sisustama on, kuidas taolises olukorras keegi teine saanuks soodsamalt või üldse E T AS kasutuses oleval maa- alal tegutsema tulla. 1092. Taoliste tõendite põhjal jääb kohtule esitatud süüdistus selles, et nii AK kui ka A K ei selgitanud välja AS- le Tallinn Sadam soodsaimat lahendust, arusaamatuks. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et nõudlus puudus. Mida täpselt juhatus oleks pidanud soodsama lahenduse väljaselgitamiseks tegema või mis see soodsam lahendus oleks pidanud olema, süüdistusest ei nähtu. Taolisi asjaolusid ei nähtu ka tunnistajate ütlustest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistus Paldiski lõunasadama osas sõlmitud lepingute ja lisade puhul soodsama olukorra välja selgitamata jätmises, dokumentatsiooni puudumises, et leping on Tallinna Sadama huvides või kuluanalüüsi tegemata jätmises, on alusetu ja sisustamata. 1093. Eeltoodust tulenevalt on süüdistuses kajastatud etteheited majanduslikult põhjendamatute lepingute sõlmimises (üürilepingu nr 5122903, üürileping nr 12110, üürileping nr 08011, rendilepingu nr 1781606 lisa nr 6, 7, 8, 9, üürileping nr 3801606, üürileping nr 11109, üürileping nr 12110, üürileping nr 08011, rendileping nr 5402997, lisad 27-36, 07.04.2009 kiri, koostööleping nr 5412997, lisa 18, rendileping 5462901, rendileping nr 2432998, rendileping nr 6322902, rendileping nr 1722903) ja teiste pakkujate välja selgitamata jätmises ka Paldiski lõunasadamaga seoses alusetud.

01.07.2045 ning see on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16.12.2008 nõukogu otsuse alusel. 19.07.2011 lisaga nr 30 ei muudetud 12.06.2009 lepingu p-i 6.1, vaid lepingu p-i 3.9. Lepingu lõpptähtaega keegi muutnud seega ei ole ning leping on sõlmitud nõukogu heakskiidul. 1095. AS- i Tallinna Sadam juhatus ei pidanud esitama nõukogule kinnitamiseks üüri- ja/või rendilepinguid ning nende (kehtivuse tähtaegade) muudatusi. Märgitu tuleneb mh K V ütlustest (K 28 lk 223), mis läheb kokku ka tema enda saadetud e-kirjaga (A 7 lk 202). 1096. Siseauditi osakonna 2013. a tegevusaruande (A 3 lk 127-130) selle kohta, et seadusest tulenevalt:“/../ peab nõukogu kooskõlastama kõik hoonestusõiguse seadmise tehingud (kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja koormamine). Samas võib esineda juhtumeid, kus vara koormatakse üürilepinguga, mis omab sarnast mõju hoonestusõiguse seadmisega (nt üürilepingu tähtaeg 10 ja enam aastat), aga lepingu liigist tulenevalt nõukogu kooskõlastus nõutav ei ole/../“, võttis nõukogu teadmiseks 11.03.2014. a koosolekul (T 24 lk 74-81) 1097. N S on kinnitanud, et nõukogusse toodi hoonestusõiguse lepingud, mis olid seotud nt 36 või 49 aasta tähtajaga, kuid üüri- või koostöölepingute sõlmimine ei olnud nõukogu pädevuses (K 46 lk 20). 1098. 13.09.2005. a toimunud koosolekul informeeris juhatus nõukogu, et E T AS on seadnud maade vahetamise teostamise tingimuseks temaga sõlmitud rendilepingu tähtaja pikendamise, ning alles seejärel pikendati 15.09.2005. a lisaga nr 24 rendilepingu tähtaega 11.08.2033. aastani (A 2 lk 220-222, T 3 lk 50-51). Samuti küsis juhatus nõukogult 16.12.2008. a koosolekul nõusoleku uute laoplatside E T AS-i kasutusse andmiseks 36 aastaks rendilepingu või hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel ning alles seejärel pikendati 14.02.2009. a lisaga nr 27 kahe laoplatsi osas rendilepingu tähtaega kuni 01.07.2045. aastani (T 4 lk 58-80; T 3 lk 63-65). 1099. Üürilepingu nr 12110 osas on süüdistuses märgitud: “Samuti ei ole üürilepingus nr 12110 nimetatud vara kasutusse andmise kohta AS Tallinna Sadam nõukogu otsust.“. Üürilepingu nr 08011 süüdistuses on tekst: „kuna lepinguga koormati AS-ile Tallinna Sadam kuuluvat kinnisvara (kinnisasja osa üürile andmine), siis oleks olnud vajalik nõukogu nõusolek, mis aga puudus, rikkudes ÄS § 317 lg 1 p3 nõuet“. Viidatud koosseis sätestab nõukogu nõusoleku vajalikkuse. 1100. Ühestki dokumendist ega tunnistajate ütlustest ei tulene, et AK ja/või A K teadlikult/tahtlikult jätnuks nõukogu heakskiidu küsimata eesmärgiga tehingut nõukogu eest varjata vms põhjusel, mis oleks seostatav võimaliku ebaõiguskokkuleppega. Taolisi asjaolusid ei ole tõendatud. 1101. Seega on ühel juhul nõusoleku heakskiit olemas olnud ja teisel juhul polnud seda taolisel kujul vaja, mistõttu leiab kohus, et tegemist on alusetute süüdistusega.

üürimise ja Steenuse osutamiseks, lisadega muudetud kaubatasu määra, mahtusid, täpsustatud/muudetud objekte (ruume). 1103. Rendilepingu 5402997 19.07.2011 kokkuleppe nr 30, üürilepingu nr 12110 ja rendilepingu nr 1781606 peamine eesmärk on prokuratuuri hinnangul sadama opereerimine RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Kaubateenuse näol on tegemist CPV määruses nimetatud teenusega (CPV 63720000-2 veetranspordi tugiteenused). Selline teenus on üks peamistest sadama toimimist tagavatest teenustest, mistõttu on AS Tallinna Sadam kohustatud laevade laadimise ja lossimise teenust pakkuma veetranspordiettevõtjatele ise või tagama teenuse pakkumise läbi kolmanda isiku. 1104. AS Tallinna Sadam on kaubateenuse osutamise õiguse andnud lepinguga üle rentnikele mistõttu on prokuratuuri hinnangul olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS reguleeris teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist, mistõttu allus tehing tervikuna RHS-is sätestatud menetluskorrale. Lepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud RHS § 17 lg 4 alusel pidi hankija teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lähtuma RHS-is sätestatud üldpõhimõtetest tulenevalt RHS § -st 3. 1105. AK ja A K pidanuks tagama, et AS-s Tallinna Sadam järgitaks seadusi, teisi õigusakte ning TS sisekordasid. A K ja AK võtsid vastu otsuse ning aktsepteerisid olukorda, milles teenuse osutaja leidmisel ei järgita RHS nõudeid ning sõlmisid ebaseadusliku otselepingud. 1106. Taoliselt tuleb tuvastada, kas tegemist oli RHS-s sätestatud kontsessioonilepinguga (vm) ning kas A K ja AK pidid tagama RHS järgimise ning aktsepteerid olukorda, millises jäeti RHS järgimata ja sõlmiti otselepingud. Kuid lisaks sellele on vajalik tuvastada otsene seos ebaõiguskokkuleppe ja toimepandud rikkumise vahel. 1107. RHS § 4 p 13 tähenduses on kontsessioonileping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. 1108. AS Tallinna Sadam 15.03.2019.a kirjast nähtub, et kuni 2018 aastani on AS Tallinna Sadam sõlminud ühe kontsessioonilepingu riigihanke „Tasulise parkimisteenuse korraldamine Vanasadama alal“ (A 5 lk 127) ehk ei ole AS Tallinna Sadam ise ei siis ega ka peale süüdistuse esitamise perioodi lepingu nr 5402997 lisa nr 30, üürilepingut nr 12110 ja rendilepingut nr 1781606 kontsessioonlepinguteks pidanud. Süüdistuse perioodil mõistsid olukorda taoliselt ka E R ja T T (K 27 lk 235 pö, K 31 lk 16 pö, e-kirjavahetus 6-8.06.2017, A 2 lk 228). E R ütluste kohaselt tema töötamise ajal ühtegi kontsessioonilepingut ei sõlmitud ning lepingud oli seaduslikult sõlmitud (K 27 lk 193-193 pö, K 27 lk 218 pö). 1109. Süüdistuses kajastatud 19.07.2011 lisas 30 lepiti kokku puidupelletite kaubatasu määr ja garanteeritud kogust ületava kaubatasu määr, mis aga olid identsed koostöölepingus nr 5142997 kokkulepitud kaubatasu määra ja kohustuslikku kaubakogust ületava kaubatasu määraga. Eeltoodu on tõendatud kaitsja esitatud AS-i Tallinna Sadam 01.02.2012 kirjaga nr 17/12-174/664 „Rendi-, kauba- ja hoonestusõiguse tasu määrade korrigeerimine“, mille kohaselt on eelnimetatud indekseeritud kaubatasu määrad mõlemal juhul identsed – vastavalt 0.286 ja 0.173 eurot (A 2 lk 227, p 4.1.1, 228, 228 pö).

1110. Seega, 19.07.2011 kokkuleppega ei ole AS Tallinna Sadam andnud E T AS-le (uut) õigust osutada Paldiski lõunasadamas kaubateenuseid (kontsessiooni). Taoline õigus tulenes esialgsest, 11.08.1997 L OÜ -ga (E T AS tolleaegne ärinimi) sõlmitud koostöölepingust nr 5412997 (T 3 lk 101, p 1.2; E R, K 27 lk 246). 1111. Prokuratuuri süüdistuses viidatud rendilepingus 5402997 (T 3 lk 77-80) on sätestatud operaatori enda toodud kauba töötlemine ladudes, mis olid juba E T AS valduses (E R ütlused, K 27 lk 219, T T ütlused, K 31 lk 16pö). 1112. Taoliselt on õiguse kaubateenuseid osutada andnud AS Tallinna Sadam juba esialgse lepinguga, mitte süüdistuses kajastatud lisaga nr 30 ning kõne all on operaatori enda kauba töötlemine ladudes, mitte kaubateenuse osutamine laevaettevõtjatele kui sadama opereerimisteenuse ühe osaga. 1113. Seega ei andnud AS Tallinna Sadam 19.07.2011 lepingulisa nr 30 sõlmimisega E T ASile mingit uut õigust või kontsessiooni osutada Paldiski lõunasadamas laevaettevõtjatele kaubateenuseid. 1114. Kaitsjate sõnul puudub vaidlus, et rendilepingu 1781606 sõlmimisele eelnevalt olid: a) E filiaal ja S AS sõlminud E S OÜ-ga lepingu Si-, hoiustamis- ja liikluskorraldusteenuste osutamiseks Vanasadamas, b) E filiaal ja S AS olid taotlenud AS-ilt Tallinna Sadam vastava lepingu sõlmimist E S OÜ-ga ning c) AS Tallinna Sadam oli avaldanud V, et viimase poolt uue Sifirmaga lepingu sõlmimisel ei tee AS Tallinn Sadam takistusi sellise Sifirma tegutsemisele Vanasadamas. 1115. Vanasadamas tegutsevad ja Tiga mitteseotud laevaliinide operaatorfirmad soovisid Si (ja sildumise teenust) osta Tiga mitteseotud äriühingult ehk mitte HTG I AS-lt (E R, K 27 lk 191). 1116. Tiga mitteseotud laevaliinide operaatorfirmad soovisid lepingut sõlmida sadamas tegutseva E S OÜ-ga (A 3 lk 113- 116) ning AS- l Tallinna Sadam puudus alus keeldumiseks (M S, K 38 lk 40, K 38 lk 40-40pö, E R, K 27 lk 239-239pö, K 27 lk 191pö, 192, A 3 lk 117). Lepingud ka sõlmiti (A 3 lk 118, A 3 lk 122-124), millest teavitati ka AS Tallinna Sadam nõukogu (E R, K 27 lk 192pö). AS Tallinna Sadam ei teinud mistahes nõuetele vastavale ettevõttele takistusi teenust osutada (A 3 lk 119-121). 1117. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kohtles AS Tallinna Sadam HTG I AS ja E S OÜ-d samadel asjaoludel samamoodi, olles sealjuures seotud laevaliinide operaatori valikuga (E R, K 27 lk 193). 1118. Seega, erinevalt prokuratuuri väidetust, rendilepingu 1781606 sõlmimisel 2006. a mais ega selle lisa nr 6 sõlmimisel 2010. a jaanuaris olid laevaliinid endale AS-st Tallinna Sadam sõltumatult sõlminud lepingud E S OÜ-ga. AS Tallinna Sadam oli kohustatud tagama laevaliinide poolt nimetatud ettevõttele E S OÜ-le ligipääsu Vanasadama infrastruktuurile ASiga HTG I pakututega samadel tingimustel. Taoliselt ei näe kohus mingisugustki seost hankekorra võimalikes rikkumistes ebaõiguskokkuleppega, kuivõrd ebaõiguskokkuleppe

üheks osaks ei ole süüdistuse kohaselt A Ki ja AK poolt laevaliinide mõjutamine lepingu sõlmimiseni E S OÜ-ga. 1119. Üürilepingu nr 12110 puhul on RHS ja hankekorra etteheited A Kile ja AKle selles, et nad lepingu sõlmimise kui pikendamise eelselt võtsid vastu otsuse, et teenuse osutaja leidmiseks ei korraldata hanget ega konkurssi. 1120. Tähele tuleb panna, et antud üürilepinguga on moodustatud tervik juba 2001 ja 2002 sõlmitud erinevate lepingutega (rendileping nr 4401602 ja 4481601, T 6 lk 27-40, T 6 lk 1- 5) ehk kaks juba kehtivat lepingut liideti nö kokku. Tunnistajad kinnitavad, et lepingud sooviti ühendada ja kaasajastada ning taaskord viidatakse majanduskriisile, AS T G mõjule lepingute sõlmimisel. Samuti on esialgne õigus kaupa käidelda üle antud juba esialgsete lepingutega, mis tähendab et tegelikkuses sisuliselt uut õigust ei ole antud. Lepingute pikendamise alused tulenesid esialgu sõlmitud lepingutest. Huvi lepinguid pikendada oli mõlemapoolne, algatus tuli AS Tallinna Sadam poolt. 1121. Samuti, arvestades etteheidetud lepingute sisudega, nõustub kohus kaitsjaga selles, et tegemist ei ole kontsessioonlepinguga, vaid segatüüpi lepinguga, mille määratlemiseks, tuleb tuvastada lepingu põhi- ja kõrvalosa. Kõnealustes lepingutes käsitletakse valdavalt üürimisega seotud asjaolusid, kaubakäitlemine jm kaubaga seonduv on kõrvalosa. Kohus nõustub kaitsjaga, et sellest tulenevalt, direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõike 1 kohaselt, vastab mitut tegevust hõlmav leping eeskirjadele, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevus puhul, mistõttu direktiivi 2004/17/EÜ punkti 33 kohaselt ei kohaldata kinnisvara rentimisele ja muudele kinnisvaraga seotud õiguste omandamisele hankelepingute sõlmimise korda. Seega ei eeldanud ka lepingute pikendamine riigihankemenetluse läbiviimist. 1122. Rendilepingu nr 1781606 pikendamisel 20.01.2010 ei toimunud AS i Tallinna Sadam hankekorra rikkumist või pädevuse kuritarvitamist seoses sellega, et AK ja A K ei avanud lepingut konkurentsile. 1123. Töövõtulepingu nr 24110 (süüdistuse punktid 2.3.1.9 ja 3.1.2.1.9) etteheide on ühekordse täiendava tasu maksmine, mis ei olnud hanketingimustes- ega lepingus ettenähtud. Tõepoolest taolist tingimust hankeleping ette ei näinud. 1124. Vaidlus puudub selles, et riigihanke läbiviimise kohustus puudus. 1125. Kaitsja leiab, et esines VÕS § 97 lg 1 ja 2 toodud asjaolu. E T AS-il kui kahjustatud lepingupoolel oli õigus nõuda AS-ilt Tallinna Sadam lepingu tasu ühekordset muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. AS-i Tallinna Sadam 06.01.2011 kirjaga nr 10 411/116 (T 4 lk 129) antud juhatuse liikme A Ki nõustumus detsembrikuu tasu ühekordseks suurendamiseks ei rikkunud prokuratuuri viidatud hangete korda ega juhatuse liikme hoolsuskohustust, vaid selline tegevus lähtus ja oli kooskõlas võlaõigusseadusega, kuivõrd erakorralistest ilmastikutingimustest tingitud ühekordne lisakulude aktsepteerimine detsembris 2010. aastal käsitletav hankelepingu ja/või lihthanke tingimuste rikkumisena, vaid tegemist oli VÕS § 97 järgse kohustuse täitmisega AS Tallinna Sadam poolt. 1126. Kaitsja on tõendanud, et E T AS pöördus 21. detsembris 2010 AS Tallinna Sadam poole seoses erakordse lumesaju, torm Monika esinemisega, mis on kaasa toonud 70% rohkem inim- ja tehnikatöötunde jms (T 4 lk 111-117). Vaidlus puudub torm Monika asetleidmises ja ulatuses (A 3 lk 100-106). Taoliselt tuleb kohtul nõustuda kaitsja väitega, et juunis 2010

lepingu sõlmimisel ei olnud võimalik ettenäha 09. detsembri 2010 Pakri poolsaare nn lumetormi Monika mõju alla sattumist. Kaitsja väidab ka seda, et ettepaneku tagasilükkamise korral oleks AS Tallinna Sadam riskinud lepingu lõppemisega VÕS § 97 lg 5 alusel. See oleks toonud kaasa vajaduse uue hanke korraldamiseks, koristustööde operatiivse teostamise peatumise ning kokkuvõttes põhjustanud AS-ile Tallinna Sadam kordades suuremaid kulutusi võrreldes E T AS-ile täiendavalt tasutud 5 320,64 euro suuruse summaga. 1127. Kohus leiab, et ühekordse tasu hüvitamine on VÕS § 97 lg 1 ja 2 alusel antud olukorras lubatav ning oli AS-le Tallinna Sadam kasumlikum, kuivõrd prokuratuur ei ole ümber lükanud kaitsja väidet, et lepingu lõpetamine olnuks AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likum. 1128. Puutuvalt prokuratuuri esitatud etteheitesse, et leping ei näinud ette tasu muutmist ning praegusel juhul tasuti E T AS-le rohkem, kui oleks tasutud siis, kui võitjaks oleks osutunud SE OÜ pakkumine, leiab kohus, et viimane osa ei oma puutuvust süüdistusse, kuivõrd kõne all saab olla üksnes lepingu muutmine ja selle õiguspärasus. 1129. E T AS pöördus 02. mai 2011 kirjaga nr 1-06V/ET-022 AS-i Tallinna Sadam poole töövõtulepingus 24110 toodud tasu tõstmiseks arvates 1. maist 2011 15% võrra, põhjendades seda eelkõige kütuse hinna tõusuga (T 4 lk 130). 1130. Kaitsja märgib, et statistikaameti avaliku andmebaasi KE08 väljatrükist lehelt https://www.stat.ee/34172 (A 3 lk 111-112) ja vastusest (A 3 lk 107-110) nähtub, et Statistikaameti poolt ettevõtetes tarbitud diislikütuse keskmine maksumus sellise statistika kogumise kogu perioodil (1999-2016) on olnud ajalooliselt kõige kõrgem just 2011. aastal (1160.01 eurot) ning kolme aasta keskmiselt kõige kõrgem (s.o 1145.43 eurot) just perioodil 2011-2013 (s.o töövõtulepingu nr 24110 06.06.2011 lisa nr 3 sõlmimisest kuni töövõtulepingu nr 24110 täitmise lõppemiseni 22.06.2013). 1131. Töövõtulepingu 24110 06.06.2011 lisa nr 3 (T 4 lk 133) sõlmimisele eelnevalt on AS Tallinna Sadam kütusehinna muutusega seonduvaid asjaolusid kontrollinud. Nii on Paldiski lõunasadama hooldusgrupi juhataja R K teinud hooldusosakonna juhatajale 10.05.2011 arvestuse (T 4 lk 131), millest muuhulgas nähtub, et kütuse hind on tõusnud lepingu sõlmimisest kuni 30.04.2011 19,51% ning lepingutasu tõstmine E T AS-ile 15% võrra on põhjendatud. Eeltoodu põhjal on AS-i Tallinna Sadam töötaja koostanud ja hooldusosakonna juhataja M P allkirjastanud 12.05.2011 esildise (T 46 lk 178) juhatuse liikmele A Kile, milles taotletakse luba lepingutasu tõstmiseks 15%. Samast nähtub, et A K on ettepanekuga nõustunud ning edastanud esildise õigusosakonna juhataja T Tle lepingulisa ettevalmistamiseks. L V kinnitab oma ütlustes seda ja lisab, et tema toetas ettepanekut (K 23 lk 157-157 pö). A Ki ja AK mõjutust tunnistajate ütlustest ei tulene. 1132. Kaitsja viitab E Ti õigusele keeldumise korral VÕS § 97 lg 5 või VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda, millega oleks AS-le Tallinna Sadam kaasnenud uue hanke väljakuulutamise ebamugavus. 2013 aastal sama teenusele hanke pakkumuste esitamisest nähtub, et E T AS enda pakkumine ületas töövõtulepingu nr 24110 lisas nr 3 kokkulepitud uut tasu 27, 2% ning teise pakkuja tasu ületas seda 206, 1% (T 4 lk 151). 1133. Arvestades, et kütusehind oli reaalselt tõusnud, on põhjendatud kahtlus, et uued hankepakkumused olnuksid kallimad E T AS algsest pakkumisest, mistõttu olenemata sellest, et hankelepingu p 7.1 ja 7.3 taolist muudatust ette ei näinud, tuleb möönda, et tegemist võis

olla AS-le Tallinna Sadam kasumlikuma muudatusega kui uue hanke väljakuulutamise tulemina saadav lepingutasu. 1134. Prokuratuuri etteheide seisneb ebavõrdses kohtlemises, kuid samas arvestades kütuse hinna tõusu ei saa tõsikindlalt väita, et tol ajahetkel teiseks jäänud pakkuja ei oleks sama taotlust esitanud või veel enam, et uue hanke väljakuulutamisel, uute kütusehindadega, tulnuks teistelt pakkujatel madalamad pakkumised. Taoliselt leiab kohus, et ebavõrdse kohtlemise osas tõendid puuduvad. Ei ole ka korrektne võrrelda esialgset pakkumust võimaliku uue hankepakkumusega, kui on tõendatud, et kütusehind oli uue pakkumuse esitamise ajaks tõusnud. Olukord, milles esitati esialgsed pakkumused ei saaks olla sama, kui uued esitatavad pakkumused. 1135. AS Tallinna sadam hankekorra p 2.1.3. praegusel juhul ei kohaldu, kuivõrd see reguleerib teist olukorda. Ebavõrdne kohtlemine saab kõne alla tulla selles, et hanke pakkumuste tegemisel ei olnud osalistel võrdseid võimalusi. Praegusel juhul on küsimus hankelepingu muutmise õiguspärasusest või tühisusest ja uue hanke väljakuulutamise vajalikkusest. Taolist etteheidet süüdistus ei sisalda. 1136. Lõppeks tuleb nõustuda sellega, et töövõtulepingu nr 24110 lisa nr 3 (A 1 lk 196-198) oli ettevalmistatud, kooskõlastatud ja allkirjastatud vastavalt Tehingute tegemise korrale, millest ei nähtu keeldumist või muid märkusi. Märgitu viib küsimuseni, et milles siis AK ja A K pädevust kuritarvitasid, kuivõrd pole tõendatud, et neil olnuks teadmine, et antud olukorras tuleb korraldada uus hange, mitte sõlmida lepingu muudatus. 1137. Seega on kohus tuvastanud, et rikuti hankelepingu tingimust, kuid esitatud süüdistuse kontekstis (arvestasid äriühingute huve, jättes tahaplaanile AS Tallinna Sadam huvid) ei oma hankekorra rikkumine ebaõiguskokkuleppega puutuvust, sest on põhjendatud kahtlus, et see oli mitte ainult äripartnerile, vaid ka AS-le Tallinna Sadam soodne lahendus. 1138. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus õigusosakonna juhataja kui õigusteadmistega isik pidas otselepingute (ilma RHS-ta) sõlmimisi seaduslikuks ja õiguspäraseks ei ole prokuratuur tõendanud, mis asjaoludel pidanuksid AK ja A K teadma, et süüdistuses kajastatud lepingu muudatuste sõlmimise eelselt tuleb rakendada RHS menetluskorda. Ühestki tõendist ei nähtu, et A K või AK antud lepingute puhul mõjutanuks toimunut ise selliselt, et ebaõiguskokkuleppega seoses RHS ei järgitaks. Taoliselt ei oma tegelikkuses mingisugustki tähtsust, kas tegemist oli raam- või kontsessioonlepinguga RHS mõistes, vaid oluline on, kas antud rikkumine leidis aset seoses ebaõiguskokkuleppega ja on omistatav AKle ja/või A Kile. Ükski uuritud tõend ei kinnita seost hangete korraldamata jätmise ja sõlmitud ebaõiguskokkuleppe vahel.

töötajate ütlustest, et loogiliseks peeti seda, et Ti laevadele hakkab sildumise teenust osutama HTG I AS, teistele E T AS ja E S OÜ (vastavalt Lõuna ja Vanasadamas), kuivõrd üks oli Ti tütarettevõte ja mõlemad tegutsesid sadamas operaatoritena (L V, K 23 lk 139-140, A M, K 22 lk 67-68, Ü K, K 24 lk 109-110). 1151. N S rääkis AKle ja A Kile soovist tööjõukulusid kokku hoida. Sama kehtis teenuste sisseostu kohta, kuivõrd ise teenuse osutamine oli tihti kallim. Nõukogu oli teadlik, et minnakse üle sildumise teenuse sisseostule ja kiitis selle heaks (K 46 lk 20pö-21). Kulude kokkuhoiu vajadust ja mh sildumise teenuse sisseostu oli käsitletud Tallinna Sadam AS nõukogu poolt läbi aastate (nt 24. septembri 2004 nõukogu protokoll, p 5; AS Tallinna Sadam juhatuse 04. novembri 2004 koosoleku protokoll, p 8, AS Tallinna Sadam juhatuse 11. jaanuari 2005 koosolek, A3 lk 12-37; AS-i Tallinna Sadam nõukogu arutas AS-i Tallinna Sadam strateegiat 2005-2010, 21. jaanuari 2005 koosolek, A 3 lk 38-43; AS-i Tallinna Sadam juhatuse 07. märtsi 2005 koosolek, A 3 lk 44-55). Sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seoses oli AS Tallinna Sadam finantsosakonna poolt oli teostatud erinevad analüüsid kulude ja eelarvega seoses, millised olid esitatud ka nõukogule (T 63 lk 107-154, A 3 lk 90-99, A 4 lk 19-30, 68-104). 1152. Sildumise teenuse sisseostu teema oli juhtkonna tasandil jälgimise all, töögrupi juhiks oli L V (A 3 lk 56-57, L V ütlused, K 23 lk 148 pö), mistõttu AS Tallinna Sadam juhtkond arutas Tallinna Sadam AS juhtkonna koosolekutel sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seonduvat, nt 21.10.2008; 03.11.2008; 04.12.2008; 16.12.2008; 14.01.2009; 20.01.2009 (T 7: lk 161, A p 1; lk 164, A p 2; lk 166, L p 1; lk 169, Ap5; lk 170, L p 1; A 2 lk 40, Ap 4). 1153. Sildumise teenusele sisseostule ülemineku peamiseks sooviks oli kaimadruste vähene tööajakulu võrreldes neile makstava töötasu jm kaasnevate kuludega, kuivõrd kaimadrused (nimetatud ka „otsamehed“) muud tööd ei teinud, oli palju ooteaega. Sildumise teenuse sisseostu aruteludel osalesid ka sadamakaptenid, kelle alluvusse kuulusid seni teenust osutanud kaimadrused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et sildumise teenuse sisseostu teema erinevate küsimustega tegelesid aktiivselt ka sadamakaptenid (L V ütlused, K 23 lk 147147pö, K 23 lk 169, T T ütlused, K 31 lk 11-11pö; A K pöördumine, A 6 lk 182-195, T 14 lk 77-80). Sadamakaptenite esitatud kokkuvõte läks juhtkonnale teadmiseks ja sisaldus ka hilisemas sadama strateegias. 1154. Esimesena otsustati sildumise teenusele üleminekut katsetada Paldiski Lõunasadamas seoses sildumiste vähenemisega ja sellest tulenevalt ebaproportsionaalse tasuga kaimadrustele. 1155. 16. detsembri 2008 Tallinna Sadama nõukogu protokolli p-st 2 nähtuvalt oli planeeritud sildumise teenuse sisseostule üleminek Vanasadamas 2009. aastaks ning juhatusele anti suunis asuda kulude vähendamise eesmärgil mh Vanasadamas sildumisteenust sisse ostma (T 63 lk 119-120). 1156. Selliselt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist prokuratuuri väide, et sildumise teenuse sisseostmine oli AK ja A Ki (ainu)otsustus ning selle otsustuse seos ebaõiguskokkuleppega ei ole tõendatud. AK ja A Ki poolset mõjutamist ühestki dokumendist ega tunnistajate ütlustest ei nähtu. Tegemist oli AS Tallinna Sadam nõukogu kulude vähendamisega seotud strateegilise eesmärgi elluviimisega juhatuse poolt koostöös AS Tallinna Sadam teiste töötajatega, sh juhtkonna, divisjonide ja eriti sadamakaptenitega.

1161. Vaidlus puudub selles, et AS T G soovis pikemaajaliselt enne sildumise lepinguni jõudmist ise enda laevadele sildumise teenust pakkuda. See nähtub nii tunnistajate ütlustest (L V, K 23 lk 139pö-140, K 23 lk 170, T T, K 29 lk 210; Ü K, K 24 lk 117 pö, A K, K 23 lk 124124 pö, 131-132; A R, K 16 lk 162 pö, S A ütlused – K 48 lk 244) kui ka nt HTG I AS nõukogu protokollidest (16. veebruar 2007, T 50 lk 52-55; 09. aprill 2007, T 50 lk 58-64). AS T G ja HTG I AS tegid pikaajaliselt juba enne teenuse osutamise algust ettevalmistusi teenuse osutamiseks, nt tasuvus, väljaõpe (T 51 lk 26-29, 31-32). Selle kohta, et tollest ajast oleks läbirääkimisi või eelkokkuleppeid AK ja/või A Kiga kohtul teave ja tõendid puuduvad. Taolist etteheidet ei sisalda ka süüdistus. 1162. E R selgitas, et AS-s Tallinna Sadam sildumise teenuse sisseostuks hanke korraldamisel ei olnuks tagatud AS T G soov ise enda laevastikule sildumise teenust osutada ning juhul, kui mõni teine operaator oleks hanke võitnud, tulnuks sellest tulenevalt Tile anda nt reisijatasu soodustust rohkem ja see olnuks Tallinna Sadamale kahjumlikum (K 27 lk 225-225 pö). T T mõistis samuti peale vestlust AKga, et hange jäeti korraldamata, et tagada HTG I AS poolt AS T G laevadele sildumise teenuse osutamine (T T, K 29 lk 214-215). 1163. Sadamas tegutsevad teised laevafirmad ei soovinud teenust osta HTG I AS-lt (nt K S A ütlused K 46 lk 39-40, E Se ütlused, K 46 lk 189pö-194, 198-219) ning samal ajal oli Vanasadamas lisaks HTG I AS-le E S OÜ ning Paldiski Lõunasadamas E T AS. 1164. Taoliselt oli AS Tallinna Sadam olukorras, kus oli nõukogu suunis mh kaimadruste arvelt kulude vähendamiseks sildumise teenuse sisseostmiseks ja erikohtlemise all oleva AS T G sU ise enda laevadele sildumise teenust osutada. 1165. Sildumise teenuse osutamist sadamas juba tegutsevate operaatorite poolt pidasid mõistlikuks ka teised Tallinna sadama töötajad, sh sadamakaptenid, kelle vastuse all seni sildumise teenust ise osutati (A M, K 22 lk 67 pö). 1166. AS T asus esimesena läbirääkimistele AS-ga T G, sh HTG I AS esindajaga E S, samal ajal alustati Tallinna sadamas kuluarvestuste tegemisega.

1167. Kuigi HTG I AS nõukogu protokollist nähtub, et sildumise teemal pidi T G AS juhatus AS Tallinna Sadama juhatusega läbirääkima, siis sisuline läbirääkimine toimus ka HTG I AS juhatuse liikme E Sega. On mõistetav, et üheks teemaks pidi olema ka tasuküsimus. Et E S sildumise teemal ise Tallinna sadama juhatuse liikmetega suhtles, tuleneb ka 14.01.2008 kell 15.54 e-kirjast A Kile, mille kohaselt E S ja A K pidid 15.01 „sildumisteenuse raha rääkima“ (T 51 lk 30). 1168. Prokuratuur on antud e-kirja eraldi seostanud rahast kui altkäemaksu rahast rääkimist. Arvestades, et kõne all olid ka tõepoolest sildumise teenuse tasud, siis ei saa kohus tõsikindlalt antud väitega nõustuda. Esineb põhjendatud kahtlus, et konkreetses e-kirjas võis E S silmas pidada äriühingute vahelist teenuse osutamise tasu. Taoliselt on aga ümberlükatud E Se enda ütlused selles osas, et tema pidas läbirääkimisi vaid tehnilistes küsimustes sadamakapteniteenistusega, mistõttu jätab selles osas kohus E Se ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. 1169. Sildumise teenuse sisseostule ülemineku kavandamisega seoses teostati AS-s Tallinna Sadam erinevaid analüüse, mistõttu on alusetu süüdistus kuluanalüüsi puudumises, kahjumlikkuse/kasumlikkuse arvestuse tegemata jätmises. 1170. 29.01.2008 kell 23.54 edastatud M R e-kirjast A Kile ja AKle tuleneb, et:/../ „teenuse sisseostuhind kujuneks ca 50% tänastest kuludest, siis jääks piisav puhver võimalike üllatuste jaoks! 5-10% võiduga poleks asjal väga jumet“ (A 4 lk 143-144). Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et samast kirjast tuleb, et tasuvuse protsent 50 on arvestatud ilma kaimadruste koondamise kuludeta ning arvestusega, et sadama laevastik olemasoleval kujul säilib ning oli tehtud kõikide sadamate kohta, sh nende, mis ei ole süüdistuses kajastatud. Juba ainuüksi neil põhjustel ei kajasta need arvutused ja kirjas väljendatud seisukohad just Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama sildumise teenuse sisseostulepingute protsendimäära kahjumlikkust. 1171. Sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustamisel AS- s Tallinna Sadam otsustati esimesena katsetada Paldiski lõunasadamat, kus oli laevade külastatavus vähenenud ega polnud mõistlik seal olemasoleval hulgal kaimadruseid tööl hoida. Sadamakaptenite palvel sõlmiti leping esialgu üheks aastaks, et näha, kas operaator saab hakkama (L V, K 23 lk 139pö-140, K 23 lk 169pö-170, K 23 lk 170; A K, K 23 lk 116 pö, 118 pö, 124 pö-126, T T, K 29 lk 220 pö. Mõistetavalt võtab taolised otsustused vastu juhatus, kuid tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et otsuseni jõudmiseks tehti analüüse, kaasati sadamakaptenid, juhtkond. 1172. Kaitsja viitab, et on oluline, et kohtutoimikus on kõige varajasem kinnitus E T AS-i tegevusest Paldiski lõunasadamas sildumisteenuse osutamisega seoses M L 11. aprilli 2008 ekiri M R pealkirjaga „Re: Arvamus E pakutud sildumisteenuse hinna kohta“ (T 14 lk 87), E S OÜ mistahes tegevusest Vanasadamas sildumisteenuse osutamisega seoses polnud 11. aprilliks 2008. veel mingit tõendit. Nagu nähtub eelnevast, olid 11. aprilliks 2008 aga AS-i HTG I ettevalmistused sildumisteenuse alustamiseks juba lõpusirgel. 1173. 05.05.2008 kell 11.30 saadetud e-kirjas palus E S, et A K edastaks talle ÜRiga arutatud sildumise teenuse lepingu projekti (T 51 lk 36), millest saab järeldada, et selleks ajaks olid läbirääkimised mõlema äriühinguga jõudnud lõpusirgele. 1174. E T AS-ga peetud läbirääkimiste kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuksid seosed otselepingu sõlmimise, hanke korraldamata jätmise ja ebaõiguskokkuleppe vahel.

1175. 30.05.2008 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja E S OÜ töövõtulepingu nr töövõtulepingu nr 1832908. Töövõtulepingu nr 1832908 punkti 2.1 kohaselt kohustub E T AS osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest E T AS-ile 65% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks 01. september 2008 kuni 01. september 2009 (T 4 lk 158-166). 1176. 2008. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe sildumisteenuse osutajaga, KS S ja P S AS-iga Paljassaare sadamas sildumisteenuse osutamiseks (A4 lk 187jj), millised ei sisaldu süüdistuse etteheidetes. Vaidlus puudub selles, et pakkuja leidmiseks hanget ei ole korraldatud. 1177. Samal ajal jätkusid läbirääkimised HTG I AS-iga ning sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seotud arutelud Tallinna sadamas, sh juhtkonnas. Nii teatas 21.10.2008 AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul A K, et on tegeletud Vanasadama kaimadruste teemaga (T 7 lk 161). 03.11.2008 kell 10.30 edastas E S A Kile ja AKle taotluse sildumisteenuse osutamiseks teenustasuga 85% tasude summadest (T 51 lk 37, 38). 03.11.2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis A K teada, et “kaimadruste osas“ oodatakse pakkumisi HTG-lt ja Elt (T 7 lk 164). 12. novembril 2008 oli arutelu all teenuse kulukuse mõistlikkus AS-le Tallinna Sadam (T 14 lk 92). 04. detsembril 2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis L V teada, et kaimadrustele olid koondamisteated juba kätte antud (T 7 lk 170). 16. detsembril 2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis AK teada, et Vanasadama kaimadruste üleandmine toimub jaanuari ja veebruari alguses (T 7 lk 169). 29. detsembril 2008 kell 11.44 koostati vastus ministeeriumile seoses kuluefektiivsuse eelise puudumisega vastuseks AS T G pöördumisele ministeeriumi poole (T 14 lk 106-107). 19. jaanuaril 2009 vaadati HTG I AS-s üle sildumisteenuste osutamise lepingu projekt, teenustasuga 75% ja tähtajaga kuni 31. detsember 2010 (T 51 lk 39- 46). 17. veebruari 2009 M R e-kiri sisaldab andmeid sildumise ja reisijatasude kohta (T 13 lk 3). 19. veebruari 2009 kell 13.57 M R e-kirjast nähtub, et leping nr 05409 HTG I AS ja E S OÜ poolt allkirjastatud ja tööd alustatakse 02. märtsil 2009 (T 14 lk 126). 1178. 23. veebruar 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning AS HTG I juhatuse liige E S töövõtulepingu nr 05409 kehtivusega kuni 31. detsember 2010. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus AS HTG I osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama kaidel 1 kuni 8 ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam kui tellija lepingu kehtivuse ajal AS-ile HTG I lepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75% AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub käibemaks (T 6 lk 147-153). 1179. 23. veebruaril 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E S OÜ juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 05509. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub E S OÜ osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-25 ja kaidel mida kasutab laevadega opereerimisel EL AB ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu kohaselt tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest E S OÜ-le liinilaevade osas 75% ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1).

Lepingu punkt 6.3 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Leping sõlmiti tähtajaga alates 02. märts 2009 kuni 15. jaanuar 2011 (T 4 lk 191-196) 1180. Seega on mõlema teenuse pakkujaga lepingud sõlmitud samal päeval ja samadel tingimustel. 1181. Prokuratuuri viidatud 11. novembri 2014 kell 13.08 kõne A U ja AK vahel ei oma tõenduslikku väärtust. Vaidlus puudub selles, et kõne ajal kehtisid lepingud stivideerimis- ja sildumisteenuse osutamiseks E T AS-ga, E S OÜ-ga ja HTG I AS-ga, mistõttu ei ole AK vastusel:“/../ ei hakka tegema veel/../kui, siis aasta pärast või 16/../ erilist tähendust. Sellest ei ole võimalik välja lugeda eelotsustust, et kindlasti pikendatakse lepinguid vaid eelmärgitutega, sh ilma konkursita. 1182. 23. märtsil 2015 kell 14:.5 pöördus J Š A Ki poole seoses viimase alluva S H poolt öelduga, et 5-nda kai osas tuleb hange ja J Š kartis tööst ilma jääda. J Š palus A Kil küsida, kas hange tuleb objektiivne või ta saab konkurente mitte karta ja tegutseda nii, nagu peab. A K kinnitas, et sai kõigest aru (T 69 lk 34-35, tõlge lk 35-36). 1183. Kõnes püstitatud küsimuse viis ja kasutatud sõnad viitavad tõepoolest võimalikule ebaõiguskokkuleppele, kuid märgitud kõne sisu osas ega muudes küsimustes Juri Šubat kohtumenetluses ülekuulatud ei ole. Samuti ei ole võimalik seda kõne seostada konkreetselt kohtu all olevate süüdistatavate poolt A Kile altkäemaksu andmisega, mistõttu tõendiväärtust kohus antud kõnel ei näe. 1184. Vaidlus puudub selles, et sildumise teenuse sisseostuga seoses ei ole AS Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel ega pikendamisel korraldanud riigihankeid ega tavahankeid. 1185. L V oli alates 2006. aastast infrastruktuuri hankekomisjoni esimees. L V kinnitas, et sildumisteenuse osutamise lepinguid ei arutatud infrastruktuuri hankekomisjonis. Sildumise teenuseid peeti sadama teenusteks lihtsustatud korras. Et sellisel juhul ei ole hanget vaja, ütles talle (L V) õigusosakonna juhataja T T. Taoline vestlus leidis aset enne lepingu allakirjutamist (K 23 lk 139 pö). T T leidis, et sildumise teenusega seonduvalt tulnuks korralda hange (K 29 lk 211) ning kuulis otsusest, et sildumise teenustega seoses hanget ei kuulutata A Kilt ning sama teema kohta märkis AK teises vestluses, et sedasi tekib teenuse üleandmisega operaatoritele „sünergia“. Edasiselt avaldas tunnistaja arvamust, et Til oli vaja sildumise lepingut (K 29 lk 211pö, 212, 214-215, samas lk 214, 214 pö). T T ütlustest ei tulene, et ta konkreetselt sildumise teenuste sisseostuga hoiatanuks juhatuse liikmeid RHS alusel vastutuse eest. 1186. Läbiviidud siseauditist ja K V ütlustest nähtub, et 2012 võeti tööle hankejuht, et maandada järjest rangemaks muutunud hankemenetluse reeglistikuga seotud riske. Siseaudit ei ole andnud konkreetsete lepingute puhul hinnangut, kas tulnuks hange korraldada või mitte, vaid tõi välja üldised nõrgad kohad (K 38 lk 43-43 pö). 1187. Taoliselt on kohus tuvastanud, et kuigi üldiselt peeti vajalikuks hankereeglistiku paremaks järgimiseks tööle võtta hankejuht, siis konkreetselt sildumise teenuse osas T T, õigusosakonna juhataja, pidas hanke korraldamist vajalikuks, kuid mõlemad juhatuse liikmed andsid talle teada, et hanget ei korraldata.

1188. AS Tallinna Sadam ei korraldanud sildumise teenuse sisseostuks üheski enda sadamas hanget (L V, K 23 lk 143 pö, 148, 150; A K, K 23 lk 118 pö, 121 pö-122, 123-124, N B, K 26 lk 115-116, 08. detsembri 2008 A M e-kiri A 4 lk 187-194). 1189. Sildumise teenuse puhul andis AS Tallinna Sadam üle seni enda poolt osutatud ühe sadamateenuse ehk sildumise teenuse osutamise operaatorettevõtetele. Tasu arvestamine toimus samuti AS Tallinna Sadam kehtestatud sadama tasude alusel. 1190. AS Tallinna Sadam on 100% riigi omandis olev äriühing, seega on AS Tallinna Sadam hankija riigihangete seaduse § 10 lg 3 p 1 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01.09.2017 kehtiva riigihangete seaduse kohaselt § 5 lg 3 p 3 mõistes ehk eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad (riik läbi MKM-i). 1191. Tulenevalt RHS § 16 lg 5 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01. september 2017 kehtiva riigihangete seaduse kohaselt § 15 lg 9 on hankijal kohustust korraldada riigihange, kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära. 1192. AS Tallinna Sadam ja AS HTG I, E T AS ja E S OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingutega ostetav teenus oli RHS § 89 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01. septembrist 2017 RHS § 150 mõttes sadamate valdkonna võrgustiku teenus, mida osutatakse avalikes huvides. 1193. Praegusel juhul ei ole tegemist kontsessioonlepinguga. Hankija ehk AS Tallinna Sadam tasus täielikult ise teenuse eest, mis tõepoolest õiguskirjanduse kohaselt ainuüksi ei välista kontsessioonlepinguks olemist. Kuid sellele lisaks, leiab kohus, et äririsk ei läinud üle operaatorettevõtetele. AS Tallinna Sadam ja operaatorettevõtete vahel oli kokkulepitud tasu läbirääkimiste tulemusena. Tasu suurus olenes sadamatasudest. Seega olenes sildumise teenuse tasu (ehk kokkulepitud %) otseselt mitme osapoole tegevusest, mitte AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud tingimustest. Tegemist oli muutuva suurusega, olenevalt sildumiste arvust jms. Äririsk kontsessioonlepingu mõistes läinuks üle operaatorettevõtetele juhul, kui neile oleks tasunud otse laevaliinide haldajad ning tasu ei omaks puutuvust AS-i Tallinna Sadam. Nii nt on kontsessioonlepinguga tegemist kui AS Tallinna Sadam annab enda maa- ala tasulise parkimisteenuse osutamiseks, kuid tasu saab osutaja mitte AS-lt Tallinna Sadam, vaid olenevalt parkijate poolt makstud tasust. 1194. Samuti on oluline, et teenuse osutaja äririsk oli osaliselt juba kaetud, sest samad inimesed tegid sadamas igal juhul tööd, mis tähendab, et äriühingute kulubaas uue teenuse osutamisega oli selle võrra väiksem ja äririskid selle võrra rohkem maandatud. 1195. Sildumise tasu maksis AS Tallinna Sadam operaatorettevõtetele läbirääkimiste tulemusena, tegemist ei ole ühepoolselt määratud tasuga, mistõttu on samuti vale rääkida äririski üleminekust operaatorettevõtetele. Äririski kandis jätkuvalt ka AS Tallinna Sadam, sest ta maksis ära osa saadavast tasust.

a) E T AS-ga 65%, 75% ja 95% suurustes tasumäärades kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär AS-le Tallinna Sadama oli vähem kui 65%. b) HTG I AS-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär AS-le Tallinna Sadam olnuks 55%; c) E S OÜ-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär AS-le Tallinna Sadam olnuks 55%. 1204. Tunnistajad on selgitanud, et AS Tallinna Sadamas ja MKM-s oli soosiv suhtumine AS T Gi, kes oli ka AS Tallinna Sadam suurklient, mis mõjutas otseselt HTG I AS-i ja E T AS-i ning E S OÜ-ga sõlmitavaid lepinguid, sh lepingutes sätestatud tasumäärade osas. Oluline on siinkohal see, et MKM, nõukogu ja juhtkonna tasandil vaadati AS T G lepinguid komplektselt, mitte üksikute teemade kaupa nagu nt sildumise tasu (kirjalikud tõendid: 19. detsembri 2007 M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk 54-56; 23. detsembri 2008 M. R e-kiri M. Lle, A 1 lk 116-118; 12. jaanuari 2009 M. R e-kiri E. R ja M. Lle, A 1 lk 43-44; 04. märtsi 2009 S. A ekiri M. R ja E. R, A 1 lk 51-52; 30. detsembri 2009 M. L e-kiri E. R ja M. R, A 1 lk 34-42; 26. novembri 2010 E. R e-kiri I. B, A 1 lk 65-66, AS Tallinna Sadam 04. detsembri 2009 e-kiri, T 15 lk 12, tunnistajate ütlused: N S ütlused: K 46 lk 23, K 46 lk 21 pö; E R ütlused: K 27 lk 203-203 pö, K 27 lk 219, K 27 lk 218 pö, 221-221 pö, 227-227 pö, 241-242, K 27 lk 204; K 27 lk 204-204 pö; L V ütlused: K 23 lk 155 pö, 158-159, 160-161; M L ütlused: K 29 lk 12pö, K 29 lk 126 pö; I Bi ütlused: K 26 lk 135 pö). N S kinnitas, et üheks Ti soodustuse paketist oli sildumisteenuse sisseostmine (K 46 lk 22-22 pö). 1205. Kõikide sõlmitud lepingute ja nende muudatuste kohta kehtis võrdse kohtlemise põhimõte sama teenust osutavate äriühingute suhtes, mis väljendus lepingute tähtaegades ja tasudes. Samuti tuli lähtuda konkurentsiseadusest, mis tuleneb üheselt M Sitsi, T T, L V, I Bi ütlustest (K 38 lk 43-43 pö, K 29 lk 220, K 27 lk 221-222, 225ö-226 pö, K 31 lk 11 pö, K 23 lk 142-143 pö, 148 pö, 152; K 26 lk 134 pö). 1206. Kaitsja on esitanud tõendid, et AS Tallinna Sadama tulud erinevatest sadamatasudest Vanasadama reisilaevadest jagunesid järgnevalt: 52% tonnaažitasu, 37% reisijatasu, 5% jäätmetasu, 4% sildumistasu, 2% kaubatasu. See tähendab, et Tallinna Sadama vaatest oli Tiga läbirääkimistel peamiseks raskuskesemeks tonnaažitasu ja reisijatasu osas kokkulepete saavutamine, sest nendel oli rahaliselt kõige suurem kaal (E R K 27 lk 205, A 1 lk 103). Sellest tulenevalt nähtub, et sildumise tasu tulumäära protsent on märkimisväärselt madalam kui nt reisija- või tonnaažitasust saadav kasum. 1207. Süüdistuse kohaselt võtsid AK ja A K vastu otsused, et lepingumaht peab olema selline, et see jääb alla riigihangete seaduses ettenähtud piirmäära, et vältida riigihanke korraldamist, sõlmides lepingu võimalikult lühikeseks perioodiks. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingute sõlmimine aastaks oli seotud sadamakaptenite ettepanekuga (murega) operaatorettevõtete võimekusega sildumise teenuse osutamisega toime tulla, igasugune seos lepingute tähtaja ja hankelepingu mahu /hinna ning ebaõiguskokkuleppe vahel on tõendamata. Igasugused tõendid selle kohta, et alates lepingu sõlmimisest oli teada, et need sõlmitakse tähtajatult, puuduvad. Taoliselt on esitatud süüdistus selles osas tõendamata.

1208. Prokuratuur on süüdistuses E T AS osas lähtunud 2008 aprilli e-kirjast, mille sõnastuse kohaselt oleks sildumise teenuse ise jätkamine mõistlikum, kui teenuse osutajale peaks maksma 65% või rohkem (T 62 lk 93). 1209. 30.05.2008 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 1832908. Töövõtulepingu nr 1832908 punkti 2.1 kohaselt kohustub E T AS osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu kohaselt tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest E T AS-ile 65% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks 01. september 2008 kuni 01. september 2009 (T 4 lk 158-166). 1210. 31.08.2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS juhatuse liige ÜR kokkuleppe lisa nr 1, millega pikendati töövõtulepingut nr 1832908 kuni 01. septembrini 2010 (T 4 lk 167-168). 1211. 23. novembril 2009 tegi HTG I AS kirjas nr 89 (T 6 lk 155) korraga kahe lepingu tähtaja pikendamise ettepaneku ja taotledes viimases lõigus sildumisteenuse osutamise töövõtu pikendamist. AS-i Tallinna Sadam vastusest sellele kirjale 04. detsembril 2009 nr 17/1735 (T 6 lk 156) allkirjastatuna A Ki poolt ja adresseerituna E Sele, tuleb välja see, et AS Tallinna Sadam ei nõustunud ettepanekuga pikendada lepingut 8+7aastat nagu taotleti, vaid nõustub pikendama 5+5 aastat. 1212. 24. augustil 2010 tegi E T AS juhatuse liige ÜR AS-ile Tallinna Sadam ettepaneku muuta töövõetulepingu nr 1832908 tähtaega 10 aasta võrra. Lisaks tegi ta ettepaneku muuta lepingu punkti 6.1 selliselt, et AS Tallinna Sadam tasub sildumisteenuse osutamise eest E T AS-ile liinilaevade ja tramplaevade osas 85% ja tankerlaevade osas 100% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. Kirjas viidatakse teadmisele, et teise operaatoriga on sõlmitud pikaajalised lepingud (T 4 lk 169). 1213. 31. augustil 2010 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed A K ja AK ning AS E T juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 1832908 kokkuleppe lisa nr 2, millega muudeti töövõetulepingu punkti 6.1, AS Tallinna Sadam tasub töö tegemise eest E T AS-ile 75% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast ning punkti 10.1 leping sõlmiti tähtajaga kuni 01. september 2015 ning juhul kui AS E T on kohaselt täitnud 01. septembril 2015 kõik lepinguga võetud kohustused ja AS E T on esitanud hiljemalt 01. augustil 2015 ASile Tallinna Sadam kirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta kuni 01. september 2020 (T 4 lk 170, 171). Lepingu p-st 6.1. tulenevalt on AS- l Tallinna Sadam võimalik:“/../ Sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest/../“ tulenevalt muuta sildumise tasu suurust. 1214. Vaidlus puudub selles, et 01. jaanuaril 2014 muutis AS Tallinna Sadam sadamatasude hinnakirja selliselt, et ro-ro laevad pandi hinnakirjas reisi-, kruiisi- ja muude laevade alla, varasemalt olid need kauba- ja punkrilaevade hinnakirjas. Sellest tulenevalt hakkasid ro-ro laevad maksma AS-ile Tallinna Sadam väiksemat sildumistasu.

1215. Kuna lepingu kohaselt maksab AS Tallinna Sadam E T AS-ile 75% sildumistasust, siis alates 01. jaanuar 2014 vähenes seega ka AS Tallinna Sadam poolt makstava tasu suurus ASile E T. 1216. 18. veebruaril 2014 esitas E T AS juhatuse liige ÜR AS Tallinna Sadam juhatuse liikmele AKle taotluse tõsta töövõtulepingus sildumistasu määra 100%-ni sadamatasudes toodud määrast (T 4 lk 172). 1217. 30. mail 2014 sõlmisid AS Tallinna Sadamjuhatuse liikmed AK ja A K ning E T AS juhatuse liige ÜR töövõtulepingu nr 1832908 kokkuleppe, millega tagasiulatuvalt makstakse E T AS-ile sildumisteenuse osutamise eest 95% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. 29. juulil 2015 on esitatud sooviavaldus sildumisteenuse jätkamiseks, mistõttu pikenes leping ilma täiendava kokkuleppeta ning uueks lõpptähtajaks oli 01. september 2020 (T 4 lk 173-175). 1218. Seega sõlmiti esimene töövõtuleping nr 1832908 ja selle pikendamine tasu osas protsendiga, mille puhul süüdistuse kohaselt olnuks mõistlik teenuse pakkumist ise jätkata (65%). Samuti on protsenti suurendatud 2011 aastal 75%-ni ja 2014 aastal 95%-ni. Prokuratuuri taolised etteheited, mis % puhul olnuks mõistlik ise jätkata, on tõendamata. 1219. L V ise läbirääkimiste juures ei olnud, kuid arvab, et protsent sõlmiti läbirääkimiste tulemusena (K 23 lk 143), T T ja M R arvavad, et numbri 65% pidi andma L V (K 29 lk 217; M R ütlused, K 32 lk 108) ning selle numbriga tehti ka kuluarvestusi. 1220. Prokuratuur ei ole arvestanud, et AS Tallinna Sadam lähtus sildumise tasude läbirääkimistel ja määramisel mitte ainult kaimadrustega seotud kuludest, vaid kõiki sadamatasusid vaadeldi koos. Samuti on oluline, et AS T G oli suurklient, kelle soovidega arvestas AS Tallinna Sadam eelkõige, mistõttu määras AS T Gi lepingute tasu ka võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt HTG I AS, E T AS ja E S OÜ sildumise tasud. Märgitu on tõendatud järgnevaga. 1221. Arvestades, et AS Tallinna Sadam soovis kulusid kokku hoida sildumise teenusega seoses just eelkõige kaimadruste töökohtade kaotamisega, siis analüüsis kohus, kas kaimadrustega seotud kulude kokkuhoid andis või ei andnud kulueelist tasutud sildumise teenuse ees. 1222. 30. jaanuaril 2008 on M R teinud kuluarvestuse, põhinedes kaimadruste koondamisel ärajäävatele kuludele ehk kokkuhoiule, leides, et:“/../ kui suudetakse teenust sisseosta sellest summast odavamalt, siis on sellel majanduslik mõte, kui kallimalt, siis mitte“. Paldiski lõunasadamat puudutaval real moodustas kulude võimalik vähenemine kokku 4 202 934 krooni (268 616 eurot, T 53 lk 24-25). 1223. 28. aprilli 2008 e-kirjas kinnitab M R, et:“/../majandusliku kokkuhoiu jaoks, peab sisseostetava teenuse hind olema väiksem kui 4.2 mln krooni (u 268 000 eurot)// alternatiivina võib kaaluda ka fikseeritud hinna kokkuleppimist tasemel 3mln krooni aastas (või 4mln, u. 256 000 eur, kui sadama ülevaatajaid ei lisandu“/../(T 62 lk 92-93). Kulu suurus summas 4, 2 miljonit krooni tuleneb ka AS-i Tallinna Sadam nõukogu 16. detsembri 2008 koosoleku protokollist nr 8 (T 63 lk 107-110), mille eelviidatud lisast nähtub Paldiski lõunasadamas sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seoses summas 4, 2 miljonit krooni.

1232. Prokuratuuri sõnul tuleb AK ja A Ki otsene seos sildumise tasude suurendamisega 13. märtsi 2014 kell 12.17, 14. märtsi 2014 kell 11.37 ja 02. mai 2014 kell 16.08 e-kirjadest (T 35 lk 153), millistes A K arvas ÜRi pöördumise peale, et võiks tõsta E T AS makstavat sildumise tasu 95%-le, AK toetas ettepanekut ning viimaks nähtub, et AK rääkis sellest E R ja lepiti kokku, et tasuks oleks alates 01. aprillist 2014 95% sildumistasust. Tunnistajatelt märgitud ekirjade osas küsimusi esitatud ei ole. 1233. 02. mai 2016 M R e-kirjast tulenevalt on arvutuste kohaselt 95% tasu samaväärne endise 75%-se tasuga (T 14 lk 38). 1234. Tunnistaja M S on põhjendanud, et seoses ro-ro laevade tasude ebaõigusega reisilaevade suhtes peeti põhjendatuks makstava sildumise tasu suurendamist 75%-lt 95%-le (K 44 lk 196-196 pö). 1235. Lisa 4 sõlmimine tulenes tunnistajate A K, M L, L V ütluste kohaselt ro-ro laevade tasumäärade muutusest ja sellega kaasnenud ebaõigusest Paldiski lõunasadama tasumäärades, mistõttu muudeti protsent 95-le (K 23 lk 126 pö), T 4 lk 173, T 14 lk 190- 192, T 4 lk 172; K 29 lk 126, K 23 lk 142, 23 lk 166). Ka E T AS tootmisosakonna juhataja U U teab, et protsenti muudeti seoses ro-ro laevade tasumääraga. Siinkohal on oluline, et U U ütluste kohaselt märkas tema muudatust sadama eeskirjades (tasus) ning andis sellest teada ÜRile (T 13 lk 8787 pö). 1236. Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingu nr 1832902 p 6.1 alusel makstav tasu vähenes alates 01. jaanuarist 2014 seoses ro-ro laevade sildumise tasude viimisega reisi- ja kruiisilaevade alla ning tasu oli seotud GT vahemikuga (T 10 lk 124, T10 lk 124, p 3.4.2 tabeli teine tulp; lk 136, p 3.4.2 tabeli kolmas tulp). Prokuratuur ei ole vaidlustanud seda, et E T AS-i töömaht jäi samaks. 1237. Kohus leiab, et kaitsja esitatud AS-i Tallinna Sadam poolt 2016. aasta lõpus läbiviidud rahvusvahelise hanke (riigihangete registri viitenumber 174850) „Sildumisteenus Vanasadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Muuga sadamas 2017-2019“, ei oma antud küsimuses (sildumise teenuse hinna kujunemine 2008-2009 aastal) tõenduslikku väärtust (A 10 lk 70-71 pöördel) Andmetest nähtub, et Paldiski lõunasadama osas tegid pakkumise üksnes kolm pakkujat, kusjuures kõik pakkumised ületasid finantsdivisjoni 2008. aasta tehtud arvestusi. Seejuures ei saa arvestada madalaima pakkumise (alapakkumise) teinud E T AS-i pakkumist (74%) ja odavuselt teise pakkumise teinud E S OÜ (ala)pakkumist (95%), kuna need ei olnud tehtud turutingimustes, vaid olid tehtud juhindudes VÕS § 139 lg 2 regulatsioonist eesmärgiga vähendada AS i Tallinna Sadam poolt töövõtulepingu 1832908 õigusvastase ülesütlemisega tekkiva varalise kahju suurust (kd A10 lk 62-69; T 6.180). Ainsa, turutingimustel tehtud AS G/T AS ühispakkumine oli tehtud Paldiski lõunasadama sildumisteenuse osas määraga 210%, mis ületas AS-i Tallinna Sadama finantsdivisjoni poolt 2008. a tehtud kuluanalüüsides pakutud 55%-list määra 3,9 korda. Tähele tuleb panna, et sildumise teenuse osutamise viisid ja maht on ajas muutunud (K S A ütlused, K46 lk 193 pöördel, S A ütlused, K48 lk 251-251).

1239. 04.12.2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis L V teada, et HTGga ja E-ga pole tasu veel lõplikult otsustatud. 29.12.2008 kell 11.44 koostatud vastuses ministeeriumile leiab AS Tallinna Sadam, et: „/../ Senise hinnapakkumise põhjal on selgunud, et erasektoril (Ti 100% tütarettevõtjal HTG lnvest AS) puudub Tallinna sadama ees kuluefektiivsuse eelis/../“ (T 14 lk 106-107). 1240. 23. veebruaril 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning AS HTG I juhatuse liige E S töövõtulepingu nr 05409 kehtivusega kuni 31.12.2010. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus AS HTG I osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama kaidel 1 kuni 8 ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam kui tellija lepingu kehtivuse ajal AS-ile HTG I lepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75% AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub käibemaks. P 6.2 kohaselt on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu (T 6 lk 147- 153). Määrangute vormi kantu kohaselt oli lepingu ettevalmistaja ja täitja sadamakapten A M, kooskõlastajad: A M, A K, L V, T T, M R. Märkused/eriarvamused puuduvad (T 6 lk 154) 1241. 23. novembril 2009 tegi E S AS HTG I juhatuse liikmena AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmetele AKle ja A Kile kirjalikult ettepaneku määratleda koostöö kestvus. Kokkuleppe p 11 kohaselt kehtib leping kuni 31.12.2010, mis investeeringute tasuvuse seisukohalt ei ole piisav. AS HTG I teeb ettepaneku muuta lepingu p 17.2 ning määratleda see järgmiselt: „Peale tähtaja 31.12.2010 möödumist pikeneb leping kuni 31.12.2018 ja rentnikul on õigus taotleda Lepingu tähtaja pikendamist 7 aasta võrra arvates 31.12.2018.“ Samuti tõi E S välja, et AS-i Tallinna Sadam ning HTG I AS-i vahel on stivideerimisleping ning tegi ettepaneku muuta lepingu nr 05409 punkti 10.1 sünkroonis sõnastusega Slepinguga ning täiendada töövõtulepingut punktiga 6.1 selliselt, et kruiisilaevade sildumise eest makstakse tasu 100% sätestatud määrast (T 6 lk 155). 1242. 04. detsembril 2009 edastas A K AS Tallinna Sadam juhatuse liikmena E Sele kirjaliku nõusoleku pikendada AS Tallinna Sadam ja AS HTG I vahelise rendilepingut nr 4401602 ning töövõtulepingut nr 05409 tähtajaga kuni 2015 ning AS HTG I õigusega taotleda lepingute tähtaja pikendamist veel 5 aasta võrra arvates 31. detsember 2015. Samuti seoses AS Tallinna Sadam ja AS HTG I arenguplaanidega teeb ettepaneku viia üle rendilepingu nr 4481601 ro-ro tasu ja sellega seotud sätete ning lõunarajoonis renditud laoplatsi säte lepingusse nr 4401602 ning leping nr 4481601 lõpetada. Samuti väljendab valmisolekut täiendada töövõtulepingu nr 05409 punkti 6.1 kruiisilaevade sildumise tasu osas vastavalt E Se ettepanekule. Kirja koostajaks on N B (T 6 lk 156). 1243. 03. mail 2010 sõlmisid AK ja A K ning E S kirjaliku kokkuleppe (lisa nr 2 töövõtulepingule 23. veebruar 2009 nr 05409), mille kohaselt maksab AS Tallinna Sadam ASile HTG I sildumisteenuste osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% (p 6.1.1) ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% (p 6.1.2) sadama eeskirjas sätestatud sildumistasude määradest. Lisaks muudeti 03. mail 2010 sõlmitud kokkuleppega

teenuse sisseostule üleminek, AS T G erikohtlemist mh sildumise teenuse sisseostu osas (N S ütlused) ning seda, et sildumise teenuse tasuvuse protsent oli märkimisväärselt madalam nt kõnealuse reisijatasu tasuvuse määrast. Et AS Tallinna Sadam erinevaid versioone kalkuleeris tuleneb ka edasistest arvutustest, mistõttu ei ole ka korrektne lähtuda süüdistuse esitamisel esmastest analüüsi tulemustest (55%), vaid arvestada tuleb tehingu kahjumlikkuse hindamisel samu asjaolusid nagu seda pidi arvestama otsust teinud juhatus tol ajal (eelmärgitud surve sildumise teenuse sisseostule üleminekuks nõukogu poolt, AS T G erikohtlemine, kuluarvestus komplektselt kõigi sadamatasude osas). Et juhatus selle kõigega arvestas, tuleneb ka finantsosakonna edasistest analüüsidest. 1251. 05. veebruari 2009 e-kirjas on M R teinud arvestusi puutuvalt sildumise tasust loobumisega, toonud välja, et sildumise tasust Ti puhul loobudes, tuleb loobuda ka E puhul, toonud Ti puhul välja kahjumi 3. 1 miljonit krooni ainult Vanasadamas. Samuti on ta pakkunud alternatiivina 100% tagasi maksta. Ühtse paketina pakub ka võimalust reisijatasu summa vähendamist (A 1 lk 57-58). M R koostas arvestused M L (K 29 lk 89pö-90). 1252. Sealjuures nähtub M R 17. veebruari 2009 kella 10.08 e-kirjast mh A Kile ja AKle Ti sildumise tasudega seoses, et: “kui sildumistel 100% asemel maksta neile näiteks 75%, siis tuleb vahe 8.5mln-(8.5mln*75%)=2,1min mille võrra võiks vähendada reisijatasu kokkuleppe summat ehk siis 84-2=82mln.“. Seega on arvestatud esiteks sildumisega seotud tulu ja kulu nagu eelnevalt öeldud tervikuna, kuid siit tuleneb ka ühe võimalusena arvestatuna 75% suurune summa ehk sama summa, mis on lepingus (T 13 lk 3, A 7 lk 77-78). 1253. Kuidas läbirääkimised käisid ja lepingus kajastatud 75%-ni jõuti ei oska ei E R, L V ega T T öelda (K 27 lk 223-224 pö, K 23 lk149 pö, K 31 lk 11 pö). Küll aga nähtub nende ütlustest, et 75% puhul jääb 25% summast AS-le Tallinna Sadam, kuid 100% tasumise puhul ei jäänuks. Meeles tuleb pidada, et AS T G ise alustas läbirääkimisi 85% suurusest summast. Samuti tulnuks samu tingimusi kohaldada E S OÜ-le. 1254. Kohus meenutab, et samuti arutati läbirääkimistel sadamatasusid koosmõjus reisijatasudega (M R 05. veebruari 2009 e-kiri AKle, A Kile, E R ja M Lle pealkirjaga „FW: Ti numbrid“, A 1 lk 57-58; S A 19.02.2009 e-kiri E R pealkirjaga „FW“ koos manusega, A 1 lk 49-50; tunnistajate E R, K 27 lk 222-223, 223-224 pö, 227-227 pö; L V, K 23 lk 141-142, 149 pö, K 23 lk 155 pö, M L, K 29 lk 140-141; M R 17. veebruari 2009 e-kiri A Kile, L Vle, E R, T Tle ja AKle pealkirjaga „Ti sildumistasu Vanasadamas“, T 13 lk 3, 20. aprilli 2009 reisijatasu kokkuleppe nr 11709, A 7 lk 77-78, T T K 31 lk 11pö, S A e-kiri E R 19.02.2009 13:18, A 1 lk 49). T T on kinnitanud, et peeti koosolekuid ning arutlused toimusid hinnakujunemise üle (K 29 lk 216 pö). 1255. Vaidlus puudub selles, et sildumise tasu kruiisilaevade ja tavalaevade eest oli erinev, vastavalt 75% ja 100%, ning seda on peetud põhjendatuks ka AS Tallinna Sadam juhtkonna poolt (L V, K 23 lk 142-143; E R, K 27 lk 222-222 pö). 1256. Asjaolu, kui palju teenis HTG I AS ja/või AS T G sildumise teenuse pealt kasumit, ei ole asjakohane. Iga äriühingu eesmärk on teenida kasumit. AS Tallinna Sadama jaoks kasumlikkuse arvestamine ei saa tuleneda teise äriühingu kasumi arvestamiselt, vaid Tallinna Sadama enda kuluarvestusest. Samuti on ilmne, et kasumlikke lepinguid soovitakse pikendada ning et HTG I tegutses Settevõttena sadamas pikaajaliselt, mistõttu E Se taoline huvi ei ole tõendiväärtusega. Samuti on ilmne, et nii E Sele, kui ÜRile oli teada, et AS Tallinna Sadam

aruandeid lõppenud majandusaasta kohta perioodil 2008 kuni 2015 uurides, ei tulene neist taolisi andmeid, millest saaks järeldada, et süüdistuses kajastatud tehingud olid AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likud, kuivõrd taoline 10 aasta vältel kahjulike tehingute tegemine peaks väljenduma ka äriühingu majandustulemustes. A S, A A (GTB OÜ) ja A J (OC OÜ) ütlused asjatundjatena koos nende alusmaterjalidega jätab kohus tõendikogumist välja. Samuti KPMG arvamused. Kohus lähtub reaalselt olemasolevatest AS Tallinna Sadam majandusandmetest ning töötajate ütlustest, mitte asjatundjate koosatud mudelarvutustest ja prognoosidest (A 8 lk 1- 46, V 1 lk 1- 37, 113- 118). Need andmed ei kajasta ka AS Tallinna Sadam äritegevuse kogu mahtu ega ole võrreldavad teiste tõenditega, kuivõrd AS Tallinna Sadam lähtus lepingute sõlmimisel tervikpildist, ehk koos tuleb hinnata suuremat osa kulusid tulusid, kui neis on kajastatud. Samuti ei näe kohus eraldi tõendiväärtust esitatud lõputöös sisalduvatel andmetel (A 6 lk 75-90). Kõrvutades siia tunnistajate ütlused, sh kliendihalduritest nõukogu liikmeteni tuleb kohtul möönda, et äriühing ei tajunud ega ole tõendatud, et AK ja A Ki poolt süüdistuses märgitud tehingud üksikult või kogumis AS Tallinna Sadam äritegevuses olnuksid kahju(m)likud. 1263. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et AK ja A K ei vastutanud selle eest, et lepinguid ei arutatud varade kasutada andmise komisjonis. Kuluanalüüsid teostati, operaatoreid koheldi võrdselt ning puuduvad tõendid sellest, et A K ja AK ei oleks lähtunud töövõtulepingute sõlmimisel kuluanalüüsist, puuduks mingisugune nõutav dokumentatsioon või tehingud olnuksid AS-le Tallinna Sadam kahjulikud. Üürihindade indekseerimisega seoses tuvastas kohas, et osaliselt hindu indekseeriti ja indekseerimata jätmisel olid esitatud põhjendused. Paldiski lõunasadamas puudus konkurents, mistõttu ei esinenudki võrdlevaid pakkumisi. 1264. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et süüdistuses märgitud lepingutest saab vaid sildumise otselepingute sõlmimise (lihthanke korraldamata jätmise) rikkumisena ette heita A Kile ja AKle. 1265. Tõendatud on, et jättes korraldamata lihthanke sildumise teenuse osutaja leidmiseks, jätsid A K ja AK kasutamata võimaluse teiste, võrdlevate pakkumuste saamiseks ning rikkusid taoliselt AS Tallinna Sadam hankekorda. 1266. Oluline on tähele panna, et kui ka tsiviilõiguslikult saab lõppastmes juhatuse liikmele ette heita äriühingus kordade järgimata jätmist (nt varade kasutada andmise kord) ja lepingute rikkumisi ükskõik millise töötaja poolt ning lojaalsuse mõiste võib olla laiemalt tõlgendatav, siis karistusõiguslikult tuleb praegusel juhul tuvastada seos toimepandud rikkumiste ja väidetava altkäemaksu andmise vahel. Ehk on vaja tõendada, et rikkumised on toimepandud seoses altkäemaksu saamisega, mitte ei esine juhuslikke kokkulangevusi. 1267. Vaidlus puudub selles, et AK ja A K suhtlesid E Se, ÜRi ja T Pga. 1268. Kohus tuvastas ka T P seotuse lepingute sõlmimistega (T 13 lk 157- 178; 184-186). Siinkohal on T P ka AK nimelt vastuse projekti edastanud (lk 186). T P on ka vastavalt „eilsetele läbirääkimistele“ edastanud 12.05.2006 rendilepingu nr 1781606 ja 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05509 lisade projektid. 13.01.2010 (T 13 lk 200). Tõendatud ei ole T P juhtivroll ÜRi poolt altkäemaksu tasumistel või selles osalemine. Tõendatud on, et T P kaasabil sai AK laenu. Samuti tuleneb T P ja ÜRi omavahelistest vestlustest T P seotud ülekannete tegemisele, rendilepingute tasudega ja neist kõnedest kogumis on kohtul tekkinud veendumus, et T P koos ÜRiga tegeles ülekannete korraldamisega ja nende summade

7.4.5.Ülekannete seosed lepingutega 1270. Kohus on võrrelnud süüdistust läbivate äriühingute poolt näilike tehingute alusel laekumisi B I OÜ-sse, e-kirju ja pealtkuulatud kõnesid ning leiab, et taolist süüdistuses väljatoodud iga lepingu/muudatusega seostatavat seost ei ole võimalik tunnistada. 1271. Süüdistuse kohaselt sõlmiti HTG I AS-ga ja ÜRi ning T Pga ebaõiguskokkulepe 20082009 aastal. 1272. Süüdistuses on kajastatu esimene HTG I AS-ga seotud lepinguline rikkumine alates 11. jaanuarist 2008 (lepingu nr 4401602 lisa nr 24 (T 6 lk 41) ning 18. aprillist 2009 on alanud laekumised HTG I AS-lt süüdistuses märgitud nn akvatooriumi hoolduse lepingu alusel B I OÜ-sse (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd: SEB 10.03.2015 nr 112-2-6/K14751928, SEB 15.06.2015 nr 112-2-6/K15161658, SEB 29.07.2015 nr 112-2-6/K15321874, SEB vastus 12.10.2015 nr 112-2-6/K15733842). 1273. Ühtegi ülekannet süüdistuses, s.o altkäemaksu laekumist perioodil 2008 kuni 18. aprill 2009 kajastatud (ega tõendatud) ei ole, kuigi ka tol ajal esines lepingute sõlmimisi ja muutmisi (28.01.2008, 23.02.2009, 20.04.2009, 11.01.2008, 08.05.2008, 18.08.2008, 10.12.2008, 27.02.2009). 02.03.2009 on sõlmitud HTG I AS ja B I OÜ vahel nn akvatooriumi hoolduse leping. 03.04.2009 on sõlmitud nn alltöövõtuleping B I OÜ ja A OÜ vahel. 1274. Tõepoolest on tähelepanu äratav e-kirjavahetus E Se ja T Pi vahel aset leidnud 03. aprillil 2009 (T 42 lk 97-100), millises on juttu tulevikus paremast teenuse kvaliteedist, olukorras, kus lepingus kajastatud teenust ei ole osutatud. Samal kuupäeval on sõlmitud B I OÜ ja HTG I OÜ vahel akvatooriumi hooldusleping. 1275. HTG 03.04.2009-le lähim varasem kuupäev, mis on lepingulise rikkumisena kajastatud, on 23. veebruar 2009 (lepingu nr 4481601 lisa nr 40 sõlmimine kaubatasu määrade muutmise osas), 27. veebruar 2009 lepingu nr 4401602 lisa nr 29 ruumide tagastuse ja rendihinna vähendamise osas), 23. veebruar 2009 töövõtuleping nr 05409 sildumise teenuse sõlmimise osas ning pärast 03. aprilli 2009 20. aprill 2009 (lepingu nr 4481601 lisa nr 41 sõlmimine rendipinna tagastuse osas, 20. aprill 2009 lepingu nr 11109 sõlmimine, 03. mai 2009 sildumise teenuse lisa nr 2. Samal ajal on enne ja pärast sõlmitud veel lepinguid ja lisasid. 1276. 06. novembril 2009 on K T edastanud e-kirja T Pile tööprotsesside kulude olulise kasvuga seoses (T 42 lk 200-201, T 43 lk 1-2). Lähimad lepingutega seotud kuupäevad on enne 31.08.2009 (leping nr 4481601, lisa 42, 4401602 lisa 30 ja 18.11.2009 lepingu nr 4401602 lisa 31. Samuti on esitatud augustis 2 arvet. Lisaks 02.08.2010 arvele on esitatud 24.08.2010 arve selgitusega transpordi kasutamine august 2010.a summas 27 000 krooni (T 37 lk 80-81). Samal päeval saadab K T uue arve selgitusega inimeste vedu 18. augustil marsruudil Riia-Tallinn, Paljassaare sadam- Riia summas 27 000 krooni (lk 82-82) ehk kokku

veel 54000 krooni ehk tasutud on kahekordne summa. Samas lähim lepingu muudatus on aset leidnud 27.09.2010, lepingu nr 12110 lisa nr 2. 1277. 17.01.2011 vastab T P mh, et ta vestles ka lõpptellijaga ning tema soov oli kohtuda B I alltöövõtjatega ning arutada tehtut ja täpsustada tehtavate tööde koosseisu edaspidi. Pakutakse välja, et kohtuda järgmisel nädalal (T 58 lk 113, 114). Selle lähim lepinguline muudatus on 11.01.2011 lepingu nr 12110 lisa nr 3. 1278. Taoliselt saab kinnitada teatud üksikuid kokkulangevusi võimalike lepingute (muutmiste) ja toimunud suhtluse vahel esineb, kuid altkäemaksu laekumist igakordselt konkreetsete lepingutega seoses uuritud tõendid ei toeta. 1279. Laekumiste summad on olnud samad 18.04.2009 kuni 20.07.2009- neli korda 59 000 krooni (3770.79 eurot), s.o. 236 000 krooni (15083.16 eurot) ning alates 20.08.2009 kuni 14.08.2015 igakuiselt 60 000 krooni (3834.70 eurot) ning alates 17.02.2011 3834.70 eurot. 20.08.2009 muudatusega altkäemaksu summas langevad lähimatena kokku 31.08.2009 leping nr 4481601, lisa 42, 4401602 lisa 30 muudatused. 1280. Seega süüdistuses kajastatud lepingu sõlmimiste ja muudatuste kuupäevadega ei ole muutunud igakuiselt tasutud altkäemaksu summa, olenemata lepingute sõlmimise/muudatuste arvust, mahust, sisust vms. Süüdistuses on kajastatud hulgi lepingu sõlmimisi ja muudatusi, millele ei ole eelnenud ega järgnenud mingisugustki muutust väidetava HTG I AS poolt tasutud altkäemaksu summas. 1281. ÜRi ja T P etteheidetega seoses on prokuratuur leidnud, et 01.09.2009 merekaatri väidetav üürileping on sõlmitud altkäemaksuna 31.08.2009 sõlmitud lepingu nr 1832908 sõlmimise eest (T 39 lk 37-41, T 4 lk 167). E T AS tasus kaatri kasutamise eest 40 000 krooni (T 39 lk 43), millele lisandus käibemaks (kokku 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot). 1282. Sealt edasi on 01.10.2009 sõlmitud manööverveduri rendileping, mille alusel on E T AS-i poolt B I OÜ-le tasutud ajavahemikul 26.10.2009 kuni 29.12.2011 igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171), seega kokku 82 829.52 eurot. Sellele lähimad lepingutega seotud tehingud on 31.08.2009 (T 4 lk 167) ja 27.10.2009 (T 3 lk 65, 67). 1283. 13.01.2010 kell 12:05 edastas T P vastavalt „eilsetele läbirääkimistele“ A Kile lepingute 05509 (sildumine, Vanasadam) ja 1781606 muudatuste projektid (vastavalt lisa 2 ja lisa 6), koopias ÜR (e-kiri T 13 lk 200. Lisa 6 T 14 lk 1-2, lisa 2 T 14 lk 3). 1284. 31.12.2011 on sõlmitud Paljassaare tee 26a lao üürileping (T 44 lk 105). B I OÜ-le ajavahemikul 27.01.2012 kuni 26.08.2015 laekus jätkuvalt igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus 12.10.2015 nr A09.04-200-02-22-2, E T konto XXX). 1285. Lähimad kuupäevad lepingutega seoses on 18.10.2011 (T 3 lk 82-03) ja 14.05.2012 8T 4 lk 56). 1286. Arvetega seoses on tähelepanekud selles, et 26.02.2014 oli viimane makse, misjärel 01.04.2014 uuris T P arve tasumise kohta ja ÜR vastas, et probleeme oli üüripinna puudustega (T 45 lk 176, T 45 lk 139, 143, 144). Sealjuures on tähelepanuväärne väljend, et „pärast lahenemist teeme ülekande“. Antud perioodil arvete eest ei ole tasutud, küll aga on

30.05.2014 sõlmitud AS E T ja AS Tallinna Sadam töövõtulepingu nr 1832908 muudatus, millega tõsteti AS E T sildumistasude suurust (T 4 lk 173). Taoliselt on ajaliselt kattuv lepingujärgse tasu mittemaksmine ning vahetult peale lepingu sõlmimist kahekordse tasu maksmine. See on ka ainuke kokkulangevus. 1287. Taoliselt peab kohus möönma, et üksikute lepingumuudatuste ja tasutud summade vahel ei ole mingit seost võimalik luua. Kuumaksed ei ole muutunud igakordselt, kui on toimunud lepingu muudatused, olenemata mahust, sisust jms. Süüdistuses on kajastatud hulgi lepingu sõlmimisi ja muudatusi, millele ei ole eelnenud ega järgnenud mingisugustki muutust väidetava altkäemaksu summa suuruses. 1288. Asetleidnud rikkumisi hankekorras sildumise lepingutega seoses ei ole võimalik seostada samuti vastusooritusteoga. Samuti ei ole kahtlusteta tõendatud, et otselepingud sõlmiti ebaõiguskokkuleppe tulemusena, mitte lähtudes laevaliinide seotusest operaatorfirmadega. Otsest seost sildumise lepingute sõlmimise ja ebaõiguskokkuleppega kohus tuvastanud ei ole. 1289. Sildumise lepingutega seoses märgib kohus täiendavalt, et AK ja A K toetasid ÜRi ja E Se ettepanekuid sildumise tasu suurendamisteks ning vastavad lepingumuudatused sõlmiti, kuigi alglepingu järgi oli tasu lõplik ega kuulunud muutmisele. Tulenevalt ÜRi ja E Se taotlustest saab väita, et taolised lepingu muudatused olid kasulikud E T AS-le, E S OÜ-le ning HTG I AS-le. Küll aga ei ole kahtlusteta tõendatud, et taolised lepingumuudatused olnuksid kahjulikud AS-le Tallinna Sadam. Kaitsjad on tõstatanud põhjendatud kahtluse ning ka tunnistajate ütlustest nähtub, et taolisi tasu tõstmisi peeti AS-s Tallinna Sadam laiemalt põhjendatuks ja õiglaseks. Sealjuures viitas kohus ka M R e-kirjale, mille põhjal aastate muutudes on varem kehtinud 75% samaväärne uue kokkulepitava 95%-ga. 1290. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et üksikute rikkumiste analüüs lepingute/nende lisade sõlmimisel ei toeta samuti seda, et AK ja A K pannuks konkreetselt süüdistuses väljatoodud lepingute/muudatuste rikkumisi toime altkäemaksu vastusooritusena. Üksikud asetleidnud rikkumised ei ole seostatavad väidetava altkäemaksu andmisega nende rikkumiste ega ka maksete iseloomust tulenevalt. 1291. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ebaõiguskokkuleppe osaks ei saa pidada süüdistuses märgitud üksikute tehingute kaupa ebaõiguskokkuleppe täitmist (nagu on süüdistuses ühe alternatiivina välja toodud) ja nende eest altkäemaksu tasumist, vaid altkäemaksu saadi üldiselt äriühingute soosimise eest vajaduse korral lepingulistes jm küsimustes. 1292. Kohus on tuvastanud, et lepingud ja nende muudatused olid kasulikud HTG I AS-le, E S OÜ-le, E T AS-le ja N OÜ-le.

146). Antud juhul nähtub K Ti ja A A omavahelisest kõnest ka sõna „vihik“, mis langeb kokku edaspidi käsitletava tabeli nimega. 1295. Altkäemaksu vastuvõtmine AK poolt oli süüdistuse kohaselt korraldatud T Pi, K Ti ja A A ning hiljem V Õi ühise teo toimepanemisel HTG I AS ja E T AS poolt näilike tehingute alusel tasutud ülekannete tegemisega esialgu B I OÜ-sse, millise arvelt T P AK osa edasi üle kandis, esialgu A OÜ-le ja seejärel L G OÜ-le, samuti näilike tehingute alusel. Süüdistuses on kirjeldatud eelnevalt kajastatud näilike tehingute asjaolud B I OÜ ja HTG I OÜ vahel seoses akvatooriumi hoolduse lepinguga ning E T AS-ga seoses kaatri, manööverveduri, lao lepingutega. Samuti B I OÜ lepingud A OÜ ja L G OÜ-ga. Süüdistus rõhutab korduvalt, et näilike tehingute kaudu raha ülekannete eesmärgiks oli korraldada altkäemaksu andmine AKle ja A Kile. 1296. Kohus on eelnevalt käsitlenud ülekannete laekumisi A OÜ ja L G OÜ arveldusarvele ning nende aluseks olevate tehingute näilikkust. 1297. Kaitsja on leidnud, et tõendamata on, mis on saanud A OÜ ja L G OÜ arvetele laekunud altkäemaksu summadega, taolisel viisil ei ole AKle altkäemaksu edastatud. 1298. Kohus leiab, et on tõendatud altkäemaksuna tasutud summade laekumine A OÜ ja L G OÜ kaudu AKni ning asjaolu, mis sellest rahast edasi sai, ei ole käesoleva menetluse objektiks, kuivõrd ei seondu süüdistusega. 1299. Pealtkuulatud kõned ja e-kirjad ning arvutitest leitud tabelid koosmõjus tunnistajate ütlustega tõendavad kogumis, et A OÜ-sse ja L G OÜ-sse laekunud tasud olid mõeldud AKle ja jõudsid ka reaalselt temani või tema kaudu temaga seotud isikute hüvanguks. 1300. K Ti ütluste kohaselt oli A OÜ üks asutajatest AK, kes loobus osalusest aasta möödudes. B I OÜ-ga sõlmitud lepingut mainis tema AKle. Ta ei olnud kindel, kas A OÜ ka varasemalt maksis AKga seotud kulutusi, kuid peale lepingu sõlmimist tehti. K T selgitab, et alates 2010. a hakkas ta üles märkima AKga seotud kulutusi, kuna kulutused läksid suuremaks ja proovis, et need ei ületaks umbes 1000 eurot. Andmed on tema arvutis. AK palus võimalusel tal maksta temaga seotud kulutusi ning ta hakkas arvama, et B I OÜ poolt kantav raha A OÜ-le on mõeldud osaliselt AKle. AKi kulutuste iseloom on tema arvutis üles märgitud. Osaliselt kasutas ta raha A OÜ jaoks. Peale A OÜ likvideerimise osas selgust, sai ta AK kaudu V Õi nõusse ning viis lepingute jätkamiseks kokku T Pi ja V Õi. B I OÜ hakkas tegema siis ülekandeid L G OÜ-sse ning osaliselt kasutatakse raha AK kulutuste katteks. A OÜ ja L G OÜ vahenditest kanti AK või temaga soetud isikute autode kulutused, AK sünnipäeva kulutusi, MY Money Ks märgitud kui „corpore“. Samuti tasuti AK poja kasutuses oleva auto (XXX) ja sekretäri kasutuses oleva auto remondiarved. AK naise EKle maksti töötasu ning tabelis oli tema nimega „lilleke“ (T 71 lk 201-202). 1301. K Ti poolne AK rahaasjade jm igapäevaelu küsimuste lahendamine tuleneb ka pealtkuulatud kõnedest. Nii tegeleb ta EKle telefoni, mööbli, auto kindlustusega, AK sünnipäevaga kui AK „tulude“ arvestamisega (T 68: lk 81-82, lk 116-117, 145-148, lk 159, T 69: lk 4, 70-71, 117- 118, 121- 122; T 71: lk 120- 120 pö; 122-122pö) 1302. AK otsene seos L G OÜ-ga tuleneb ka AK poolsest raamatupidamise kontrollimisest.

1303. 18.12.2014 kell 18:28 alanud telefonikõnest nähtub, et V Õ ja AK plaanisid kohtumist, et vaadata koos üle raamatupidamist ja AK soovib saada V Õilt täpsustusi. V Õ ütleb, et „A“ on üle veebi samuti andmetele juurdepääs (T 71 lk 128-129). 1304. Kuigi K T püüab enda ütlustes väljaöeldut pisendada „ mainis lepingut AKile“, siis asjaolu, et peale lepingu sõlmimist ta AK kulude üle arvestust pidas läheb kokku tema arvutist leitud tabelis kajastatud andmetega, pealtkuulatud kõnedega. 1305. AK seotus A OÜ ja L G OÜ tegeliku juhtimise tasandil tuleneb lisaks ütlustele ka ekirjavahetusest. Nii on 7.10.2010 saatnud K T AKle e-kirja, milles selgitab A OÜ-l tekkinud võlgnevust suurusjärgus 260 000 krooni ning sellega kaasnevaid tagajärgi ehk autode äravõtmist (T 58 lk 90). Juhul, kui AK ei omaks puutuvust äriühingusse, puudunuks igasugune vajadus taolise info edastamiseks ja arutamiseks AKga. K T selgitas, et enne A OÜ likvideerimist loodi L G eesmärgiga võtta üle A OÜ, A OÜ ja R OÜ sõidukite liisingute lepingud. Kuna A oli likvideerimisel, siis ei saanud tema L juhatusse kuuluda. AK pakkus välja V Õi. (T 71 lk 202). V Õ oli alates 13.01.2011-2016 OÜ L G osanik ja juhatuse liige (K 1 lk 116 pö, T 2 lk 31-33). Märgitu näitab omakorda AK seotust äriühinguga. 1306. M V andis ütlusi 14.01.2010 kohtuistungil A OÜ, R R OÜ, L G OÜ- seoses (K 16 lk 155-157). Tunnistaja ütlustest nähtub R R OÜ, A OÜ, A OÜ seotus ning kokkupuuted OÜ R, OÜ R F, L G OÜ-ga. Ettevõttes viibisid igapäevaselt tunnistaja ise, A A ja K T. Tulud A OÜ-se laekusid erinevate arvete esitamisest ja erinevate sõidukite rendist, teenustest. B I OÜ-ga isiklikku kokkupuudet ei olnud, kuid mõnelt kontoväljavõttelt nähtus nende maksed A. Programmi MyMoney kirjeid tegi A A ning neid ta teistega ei jaganud. K Ti ja A A omavahelises vestluses nimetati „lillekeseks“EKi (K 16 lk 156, 157). 1307. R R OÜ äriregistri teabesüstemis kohaselt on alates 04.12.2001 kuni 29.09.2009 juhatuse liige K T ja perioodil 29.09.2009 kuni 11.12.2012 M V. Osanikeks kuni 14.09.2009 AKAS I OÜ ja OÜ R; 14.09.2009 kuni 08.12.2010 A I OÜ; 08.12.2010 kuni 05.09.2013 OÜ P. Perioodil 30.04.2002 kuni 05.01.2016 on osanikuks olnud ka OÜ CI. Äriühingu tegevus lõpetatakse 04.12.2013, kustutatud registrist 05.01.2016, viimane majandusaasta aruanne esitatud 2011 aasta kohta (T 2 lk 34-38). Märkimist väärib, et R R OÜ oli eelnevalt aktsiaselts ja selle nõukogu liikmeks oli ka AK (T 58 lk 38). OÜ R osanikuks ja juhatuse liikmeks 17.04.2001 kuni 10.11.2011 oli ainuisiklikult K T. Ettevõte on kustutatud 14..07.2011 ajutise pankrotihalduri avalduse alusel (T 2 lk 39-42). A I OÜ-ga on osanike ja juhatuse liikmetena seotud ka K T, AK ja A A. AK oli ka üks asutajatest (T 2 lk 43-45). Selliselt tuleneb AK seos kõigi tunnistaja märgitud ettevõtetega. 1308. Kuivõrd A ja L OÜ-dega seoses ei nähtu süüdistusest AKle sularahas raha edastamist, ei näe kohus tõenduslikku väärtust selles, kas ja mis ulatuses tehinguid sularahaga tehti. Tõendeid selle kohta, et osaühingute arvele laekunud sularaha väljavõetud ja AKle endale või temaga seotud isikutel edastatud oleks, ei ole. 1309. K T ja A A pidasid ametlikult äriühingutega mitte seotud AKga seotud kulude üle arvestusi elektrooniliselt, seda nii MyMoney Ks kui ka enda arvutites erinevates koostatud tabelites, on neid arutanud e-kirjades ja pealtkuulatud kõnedes. 1310. Nii on A A ja K T omavahel edastanud ja täpsustanud AKga seotud kulusid, nt A A poolt 18.05.2011 saadetud A kulud (kütus, mobiil, M), tabel aprill- mai 2011 (T 58 lk 169-170, T 55 lk 3, 9); 06.06.2011 saadetud A kulud mais (kütus, mobiil, M ,E palgakulu ja maksud; T 58 lk

182-183, T 59 lk 142). Samal ajal on maikuu tasu EKle makstud 273.40 eurot (T 16 lk 52). Samuti 06.06.2011 on K T saatnud A Ale e-kirja autode muutmised koos tabeliga, millises A nime all on järgmised autod: M, Audi A3, Honda Civic Alari, Honda Civic Agnes, Toyota Aygo Trall (T 58 lk 184-185). Sellele järgnevalt on edastatud kulude tabel nende autode osas (T 58 lk 186-187), milles mh on ka „lilleke“ ja „mina“. 17.10.2012 saadab A A K Tile Microsoft Money Report perioodiga 1.01.2010 kuni 31.12.2010 „võlg omanikule A“. Tabelis Neste kaardid numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX ja tasumine kütuse eest perioodil jaanmärts. Lisaks on iga kuu juurde märgitud A arve summaga: 31.01.2010 summas 5946.04; 28.02.2010 5398.75 ja 31.03.2010 3680.01 (T 59 lk 59-60 T 60 lk 179-180). 06.04.2014 A A saadab K Tile seisu „Aperioodil 1.01.2014 kuni 6.04.2014“, kulude ja tuludega esinevad nimed: K, lilleke, A, XXX, FA, M, Tulu, Neste, R (jaanuar 2014; T 59 lk 80-82, 60 lk 181183). 1311. K T ja A A vahetavad ka enda ja kogu äriühingu tegevuse kohta andmeid, sh B ja P osas (T 59 lk 67-68, 83-84, 60 lk 186-187, T 60 lk 188-197), mis tõendab, et äriühingutest tasuti lisaks AKga seotud kuludele ka enda kulusid. 1312. K Ti elukoha läbiotsimisel sülearvutis tehtud programmi MyMoney Ks konto „I“ väljavõttest nähtub kuude kaupa kontol tehtud erinevad sissetulekud ning väljaminekud alates oktoober 2013 kuni september 2015. Väljatrüki viimases tulbas on välja toodud konto jääk pärast igat tehingut. Konto algjääk on 0. Kokku on K Ti poolt peetavas rahaarvestuses ajavahemikul oktoober 2014 kuni september 2015 selgitusega ,,Tulu“ laekunud kokku summas 1 063 150 eurot (T 62 lk 32-36, 37-39). 1313. K Ti elukoha läbiotsimisel äravõetud tabelitest nähtub, et arvepidamine AKiga seoses on alguse saanud vähemalt aastast 2002 (vihikuBackup:A.pdf 2006-2007, T 59 lk 168-172; 2002 A, T 59 lk 182-185; 2003 A, T 59 lk 186; 2003-2010 A, T 59 lk 187-200; 2011 aprilljuuni AL, T 59 lk 201). Samuti nähtub neist konto tehingutest, et kajastatud on kulutustena: „Epalk, Bella, Murano“. Kuivõrd menetluses ei läbi ükski teine A samu ettevõtteid ega ole seostatav samaaegselt AK, K Ti ja A Aga, EKga ning lähtudes ka pealtkuulatud kõnedest, on kohtu veendumuse kohaselt tabelites kajastatud A osa AKa puutuv. 1314. K Ti elukoha läbiotsimisel äravõetud väljatrükist nähtub 1.11.2012- 14.01.2013 konto „ võlg omanikele, AL eurodes“ Väljatrükist nähtuvad sisse-ja väljaminekud. Kuludena, näiteks: „ 10.11.2012 K muu kulu -320; A Audi november 12 auto rent -150.29; Lilleke maksud november 2012 muu - 159.21; 20. 11.2012 C A autorent november 2012 auto rent 215.98; 30.11.2012 R palk november 2012, Transfer To: R – 275; Lilleke palk november 2012 muu - 270.87; Neste november 2012 kütus kaardid XXX, XXX - 370.46; EMT mobiiltelefoni kulud -3. Tuluna on saadud summa 2751“. Detsembrikuu osas on märgitud, näiteks:“ 10.12.2012 XXX – XXX remont, Lilleke maksud; 11.12.2012 ja 14.121.2012 Vevidile Golfi ja XXX täisvahetus; 20. 12.2012 Ergo kindlustuse kasko sõidukile XXX; 31.12.2012 Neste kütusekaardid XXX, XXX“ (T 20 lk 12, 69). Ajavahemikul 01.03.2015-31.05.2015 väljatrükist nähtuvalt on kontol „A“ toimunud tehingud: „IF P&C kindlustus, Babyface (muu), Ergo kindlustus (kindlustus), K (muu), A (auto rent), Lilleke (maksud), XXX (laenumakse), B (laenuintress), V (muu), M (auto hooldus), Neste (kütus), R (palk), Lilleke (palk). Tulu (muu) jne (T 20 lk 19-20, 77-78). 1315. Lisaks eelnevale nähtub ka A A MyMoney K väljatrükist nimetusega „A“ ajavahemiku 01.01.2010- 26.08.2015 kohta on välja toodud, et algsaldo 9424.91 ja konkreetsed sisse-ja

7.5.1.Sõidukid 1316. Esimesena käsitleb kohus tabelites kajastatud sõidukitega seotud kulude seost AKga. a) Sõiduauto Hyundai 130 reg. nr XXX kohta on K T selgitanud, et sõiduk kuulus varasemalt L G OÜ-le ning see vormistati AK poja nimele ning tema teada selle eest raha ei makstud (T 71 lk 202). AA AS on 12.03.2013 müünud Hyundai I30 tehasetähis XXX koos lisavarustusega 11 333.33 eurot, koos km-ga 13 600 eurot (T19 lk 167). Selline summa on 12.03.2013 tasutud L G OÜ arvelduskontolt (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Sõiduki tellimuslehe ja müügilepingu kohaselt on AA AS müünud L G OÜ-le Hyundai I30, ostja poolt allkirjastanud V Õ. Sõiduk on üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud (T 17 lk 9091). Hyundai XXX omanik on L G, sõiduki tehnilise passi kohaselt kasutajad A ja L K (22.08.2016 vaatlusprotokoll T 59 lk 73-74). ARK andmetel on sõiduauto kasutajateks alates 13.03.2013 A ja L K. Alates 13.03.3015 on sõiduauto omanikuks A K. (T 63 lk 104). 1317. Sõiduk on olnud ka väljarenditud. Kasutusrendi ja teenusleping nr 1303301 on sõlmitud CTT OÜ (esindaja A P) ja L G OÜ vahel 18.03.2013, rendimaksega kuus 266.29 eurot, koos km-ga 319.54 eurot (T 17 lk 92, 94). Rendimakse summas 319.54 on L G OÜ arvele laekunud alates 15.05.2013 -15.01.2015 kokku summas 4793.10 eurot (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). L G OÜ on esitanud Hyundai I30 reg.nr XXX rendi arveid CTT OÜ-le ka 06.01.2015 arve nr 215005; 05.02.2015 arve nr 215019; 05.03.2015 arve nr 215031; 25.03.2015 krediitarve 215040 (T 17 lk 109-112), kuid nende eest tasumist ei nähtu L G kontole (T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank AS vastus 06.03.2015 nr A09.04-200-02-4-2; Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2). A P selgitas 19.09.2019 kohtuistungil, et L G OÜ-ga oli sõlmitud transpordivahendite rendileping Hyndai XI30. Rendilepingu initsiaatoriks oli V, kes oli seotud äriühinguga HTG CTT. Kõigepealt palus V auto rentida, siis võtsid selle L Gist HTG CTT jaoks. Lepingu järgi tuli CTT-l maksta L Gile. Leping lõppes CTT initsiatiivil 2015. Skeemi osas selgitas tunnistaja, et HTG-ga olid partnerid ja nemad palusid osutada nendele sellist teenust, midagi ebaseaduslikku nad selles ei näinud. Nemad kompenseerisid meile kõiki kulud. L pakkus välja, kust sõidukit rentida, V (Õ) aitas L G (K 12 lk 52-55pö). 1318. Sõiduk on kajastatud ka MyMoney programmis, Võlg omanikule AL eurodes perioodil 1.01.2012 kuni 7.02.2014 on esmakordselt kajastatud Hyundai I30 seotud summad: 12.03.2013 maksesaajaks märgitud Ascar arve nr 1711815 Hyundai I30 summa – 3600, 13.03.2013 BKM Arve 2013000699 Hyundai I30 XXX liikluskindlustus 13.03.201312.09.2013 kindlustus -41.45, 14.03.2013 Neste XXX kütus 47,43 l. kütus -53.32, 15.03.2013 BKM Arve 2013000708 Hyundai I30 XXX kaskokindlustus 15.03.2013-13.06.2013 kindlustus -105.84 (12.07.2016 vaatlusprotokoll, T 55 lk 26). Järgnevatel kuudel 7.02.2014 on maksesaajana märgitud sõiduki registreerimisnumber XXX. (T 55 lk 27-30) Seejärel alates

10.02.2014 kuni 31.07.2015. Makse liigituse all märgitud laenumakse, auto rent summas 266.29 (seega ilma käibemaksuta), kütus, kindlustus, auto hooldus. (T 68 lk 38-44). L G OÜ on tasunud IF P&C Insurance AS-le arvete alusel selle sõidukiga seoses kaskokindlustust alates 07.03.2014-10.12.2014 summas 362.92 eurot . Perioodil 16.03.2015 summas 88.63 eurot. L G on esitanud samas summas arved ka CTT OÜ-le (T 17 lk 113-116, 118-120, 122; 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2, CD 56 kd Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2). BK OÜ-le on tasutud L G OÜ poolt nii kohustuslikku liikluskindlustust kui ka kaskokindlustus 2013 summas 587.71 eurot, 2014 108.06 eurot (T 19 lk 131-136, T 17 lk 117; 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Kindlustuse teemal on vestelnud 18.09.2014 kell 14.43 K T ja A A, et maksid A kindlustust, rohkem ei ole maksnud. Ei „Lillekese“ uuele ega ka L autole. (Teabehanke kokkuvõte 16.01.2015 nr XXX, T 71 lk 122). 28.02.2015 koostati V Õi kui L G OÜ esindaja ja CTT OÜ poolt kasutusrendi ja teenuseleping nr 1303301 lisa nr 2 ennetähtaegse lõpetamise akt. (T 17 lk 96). Sõiduk müüakse 19.03.2015 A K, allkirjastatud lõplikult V Õi poolt 09.04.2015 (T 59 lk 88-91, T 60 lk 63-64). 1319. Hyundai I 30 registreerimismärgiga XXX seotus AKga ning tema pojaga nähtub ka jälitustoimingu protokollist, nimelt 9 aprill 2015 kell 17.40 palub V Õ AKl oma pojale edasi öelda, et ta oma auto ära vormistaks (T 69 lk 97) kell 21.41 vastab AK V Õile, et poeg saab alles hommikul arvutile ligi (T 69 lk 99). 10.04.2015 on toimunud sõiduki XXX omanikuvahetus, uueks omanikuks on A K (T 54 lk 114-117). Vaatamata sellele, et sõiduki Hyundai XXX omanikuks sai A K, on kajastatud programmis MyMoney arvestuses A laenumakseid 162.44 eurot kuus. (T 68 lk 44-45). 1320. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et sõiduauto tegelik omanik oli AK poeg, kuid esialgu kandis kulud osaühing, AK oli sellega otseselt seotud, sest V Õ suhtles tema, mitte tema pojaga sel teemal ning kulud olid kantud justnimelt AK kuludena tabelisse. Selliselt tasuti OÜ arvelt AKga (tema pojaga seotud kulusid). b) Süüdistuse kohaselt on kaetud ka ajavahemikul detsember 2012 kuni veebruar 2013 sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga XXX remondi, kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 194.77 eurot. ARK andmetel on 11.02.2011 sõiduki omanikuks OÜ CLF, kasutajateks on OÜ L G ja A K (K 1 lk 127). ARK andmetel on juba 14.03.2008 sõiduki omanikuks OÜ CLF, vastutav kasutaja OÜ R ja kasutajaks A K. 11.02.2011 on sõiduki omanikuks OÜ CLF, vastutavaks kasutajaks OÜ L G ja kasutajaks A K (T 63 lk 104). 03.03.2008 on K T saatnud A K Honda Civic 5D hinnapakkumise ja 17.03.2008 kasko XXX koos arvega (T 57 lk 156-161). Sõiduki XXX tehnilisest passist nähtuvalt on sõiduki omanik OÜ CLF, vastutav kasutaja L G OÜ ja kasutaja A K (T 58 lk 127-128) . Kohustusliku liikluskindlustuse arve sellele sõidukile väljastab B.K.M OÜ-le CTT summas 143.34 eurot (T 58 lk 130). 1321. Sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga XXX kohta on A A pidanud arvestust (fail nimetusega ,,XXX kulud.xls“; T 55 lk 2, 8) igakuiste liising-, kasko- ka liikluskindlustusmaksete kohta. Asjaolu, et sõidukid numbrimärgiga XXX ja XXX on olnud A K kasutuses tõendavad ka Põhja prefektuuri vastused 17.01.2017 nr 3.2-1/1634-2 ja 18.01.2017 nr 3.2-1/1634-4. (T 67 lk 3-7). Taoliselt on taaskord tõendatud, et tabelis kajastatud A kulud osa on seotud otseselt AK poja kaudu AKga.

c) Edasiselt on süüdistuses kajastatud AK kuluna sõiduauto Nissan Muranoga seonduv (K 1 lk 124pö-126pö). 1322. A OÜ (esindaja K T) ja AS R vahel on sõlmitud liisinguleping R04104294. 03.06.2004 sõlmitud liisingulepingu kohaselt oli Nissan Murano maksumus ilma käibemaksuta 634 237 krooni (40 535.13 eurot), käibemaksuga 748 399.99 krooni (47 831.48 eurot). Sõiduk on üle antud 16.07.2004 (T 66 lk 245-250). Liisingulepingu lisa nr 1 kohaselt 28.09.2007 on AS R andnud liisingu üle OÜ P L 8 F ja liisinguvõtjaks on OÜ R, keda esindab K T. (T 66 lk 251 T 57 lk 178-181). Sama kuupäevaga on ka ostu-müügi leping nr 134-07-JKS OM, millega AS R müüb sõiduauto Nissan Murano OÜ-le PLF, sõiduki kasutajaks OÜ R (T 66 lk 253). Liisinguleping lõppes september 2007 (K 1 lk 124pö). Liisingulepingu (kasutusrent) R04104294 lõpetamise kokkuleppes loetakse leping lõppenud alates 08.10.2007 (T 66 lk 252). Liisingulepingu nr 2654-10JKS LISA nr 2 liisinguobjekti omandi üleandmise akti andis 15.08.2012 OÜ CLF OÜ-le R R sõiduauto Nissan Murano v/a 2004 tehasetähis: XXX (65 lk 204). Maksekorraldusest nähtuvalt on omanikuvahetuse riigilõivu 57.52 euro maksjaks L G OÜ (T 65 lk 205). Liiklusregistri toimingu läbiviimiseks on 15.08.2012EK volitanud K Ti. Sama kuupäeva müügilepinguga on M OÜ, esindab K T, müünud EKle, keda esindab K T, Nissan Murano XXX XXX (T 65 lk 206-208). ARK andmetel on AK jaEK märgitud alates 16.07.2004 aasta sõiduki kasutajateks, sõiduauto omanik AS R. 10.10.2007 on sõiduki vastutav kasutaja OÜ R, omanikuks OÜ CLF, kasutajateks A ja EK. 9.02.2011 on omanik sama, kuid vastutav kasutaja R R OÜ ja kasutajad A ja EK. 15.08.2012 on sõiduki omanik EK, kasutajad A L ja A K. 13.02.2014 on uueks omanikuks T T (T 63 lk 101-102). T T on andnud 25.09.2019 kohtuistungil ütlusi, et Nissan Murano ostmisega ajas asja AKga, kokku lepiti hinnas natuke alla viie tuhande või midagi taolist. Tasus ettevõtte varaga, arve esitas mingi L . Seda, kes esitas arve, tunnistaja ei mäletanud, kas see oli K T või oli AK. L G arve esitati T AS-le 30.01.2014, mis kajastab auto ostmise suurusjärku. Arve esitati remondiarvena seoses auto ostmisega, tasus ülekandega arve esitanud firmale (K 12 lk 117pö-118pö). L G OÜ poolt on koostatud 30.01.2014 arve nr 214013 T AS-le summas 6014.83 eurot (T 19 lk 31). T AS-i poolt L G OÜ-le on 31.01.2014 arve 214013 alusel tasutud 6014.83 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). 02.07.2007 K Tile saadetud leping RO04104294 koos arvega nr.E07018655 AS R poolt Nissan Murano XXX rendimakse osas (T 57 lk 25-26, 34-35). 16.08.2007 edastab K T, et A OÜ soovib lepingu R04104294, mille objektiks on Nissan Murano reg.nr XXX lõpetada. Väljaostu arve palub väljastada PL 8. F OÜ nimele. Ühtlasi soovib katkestada eelpool nimetatud sõiduki kaskokindlustuse ning kasutamata jäänud summa palub tagastada A OÜ a/a XXX (T 57 lk 40). Seejärel AS R esitab väljaostu arve PL 8. F OÜ-le (T 57 lk 46-47) ning esitab septembrist A OÜ-le Nissan Murano XXX kasutusrendilepingu nr. R04104294 alusel rendimakseid (T 57 lk 56-57). 04.10.2007 esitatakse Murano lepingu tasu arve R OÜ-le (T 57 lk 78-79). R OÜ sõlmib ka antud sõiduki peale kasko kindlustuslepingu (T 57 lk 93-96), arved (T 57 lk 100101, 104-108). 21.10.2008 saadab T P L 8. F OÜ Arve nr. 30186168 (T 57 lk 173 – 177). Tegemist kasko kindlustusega 21.10.2008-20.10.2009. Märtsis 2010 on taas kirjavahetus Nissan Muranoga seoses selle hindamisega, nähtub, et kindlustused katkestatakse ja uued tehakse R R nagu L (T 58 lk 65-69). 2011 on soov Nissan Murano osas midagi ümber teha Murano kasutajatena on K T andnud CLF OÜ-le teada, et nendeks on A ja EK (T 58 lk 118). 2011 mai kuluna on arvestatud A kulu all Murano summas 302.10 (T 59 lk 114, 142) Murano 316 (T 58 lk 187), Murano kuludena on Võlg omanikule AL või A märgitud kindlustused, rehvi vahetus, keretööd, rent, auto puhastus, autohooldus, riigilõiv (T 60 lk 34, 165- 169).

Sealjuures tabelis nn A alla kuluvus on välja toodud failis „sõidukite andmed“ käsikirjas ja punasega „ A“ (T 62 lk 8-9, 15). 1323. Taoliselt on tõendatud sõiduauto seos A ja EKga ning et tabelites on sõidukiga seonduv käsitletud AK kuludena. d) Samuti on seostatud sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga XXX kulusid AKga. 1324. ARK andmetel alates 28.03.2011 on sõiduauto omanikuks OÜ CLF kasutajaks L G OÜ. Alates 23.12.2013 on sõiduauto omanikuks A P (T 63 lk 103). Sõiduki Honda Civic XXX seoses on toimunud 10.04.2012 kirjavahetus K Ti ja A P, millises K T on edastanud tabeli kuludena: sõiduki liisingu, kindlustuse kasko ja liiklus ja saatnud liikluskindlustuse L005089182 ja sõidukikindlustuse 569481 poliisid (T 59 lk 16-21). Siinjuures on A Honda Civic märgitud A sõidukite all (T 58 lk 184-185), mistõttu kohus järeldab, et mõeldud on kõnealust sõidukit. Liisingumakseid CLF OÜ-le teeb arvete alusel L G OÜ, kokku on arveid summas 5103.30 eurot ja L G OÜ kontolt on tasutud 5324.24 eurot (T 19 lk 96-120 , T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Leping lõpetatakse L G OÜ-ga ja sõiduk müüakse A P 20.12.2013 (T 60 lk 56-60). L G OÜ kontole A P poolt tasumist ei nähtu. Süüdistuse kohaselt on A P AK õetütar (K 1 lk 126pö). Märgitut vaidlustatud ei ole. Sealjuures tabelis nn A alla kuluvus on välja toodud failis „sõidukite andmed“ käsikirjas ja punasega „A“ (T 62 lk 8-9, 15). e) Samuti seostatakse AK kuluna sõidukiga Audi A6 Quattro registreerimismärgiga XXX seonduvat. 1325. ARK andmetel on alates 23.03.2012 sõiduki omanikuks L G OÜ, kasutajaks R R (T 63 lk 104). 02.12.2013 rendilepingu 698-1 kohaselt on lepingu pooled L G OÜ esindaja V Õ (rendile andja) ja B R (rentnik). Lepingu objekt on sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX. Lisatud volikiri, millega volitab L G OÜ kasutama sõiduautot Audi A 6 reg nr XXX (T 18 lk 46- 48) 1326. Sõidukiga Audi A6 seoses on R A Esindused esitanud L G OÜ-le neli arvet kokku summas 1321.53 eurot (T 19 lk 163-166, T 54 lk 24). L G OÜ kontolt on need arved ka tasutud (T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Arved on esitanu veel V AS (arve 603243 poltide eest 15.36 eurot, T 19 lk 158) ja T OÜ (arve 1209031, 30.09.2012 tehniline ülevaatus 30.36 eurot, T 19 lk 174). 1327. Kuigi L G on esitanud B Rle arve 215067 kuupäevaga 08.05.2015 summas 416.67 eurot, siis selle eest tasumist L G OÜ kontole ei nähtu (CD 56 kd Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2). 1328. B R oli 2004 aastast AS-s Tallinna Sadam AK assistent. Ta kasutas 2014 aasta algusest ajutiselt Audi A6, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Auto andis talle kasutada R R koos L OÜ nimele väljastatud kütusekaardiga. Tema ise sõidukiga seonduvaid kulusid tasunud ei ole (T 62 lk 2). R R kinnitab, et B R kasutas Audi A 6 (K 12 lk 49). 1329. Taoliselt on tõendatud, et tabelites kajastatud sõidukit kasutas AK assistent, kes ise selle eest ei tasunud, mistõttu olid sõidukiga seotud kulud tabelis kajastatud AK kuludena.

1330. Kuivõrd käesoleva menetluse mõttes on keskse tähtsusega AK osalus A OÜ-s ja L OÜs, mitte tema poolt teostatud kõik kulud, ei pea kohus rohkem autodega seonduvat väljatuua vajalikuks. Autodega seotud kulude seotus AKga on piisavalt tõendatud. 1331. A OÜ ja L OÜ raamatupidamises on kajastatud AK kulusid omaniku laenu teenindamise kuluna. Seda tõendab nii MyMoney programmist kui ka kulutuste iseloomust tulenev. Nt „ Võlg omanikule A perioodil 1.01.2010 kuni 31.12.2010 (T 59, lk 59- 60, T 60 lk 37-38, 179-180), perioodil 1.01.2014 kuni 6.04.2014 (T 60 lk 181-183); võlg omanikule AL eurodes perioodil 1.10.2012 kuni 8.03.2013 (T 60 lk 18-21, 95-97); perioodil 1.03.2013 kuni 13.05.2013 (T 60 lk 98-99); perioodil 1.06.2013 kuni 31.08.2013 (T 60 lk 100); võlg omanikule AL perioodil 1.01.2012 kuni 7.02.2014 (19.09.2016 vaatlusprotokoll, T 55 lk 2230); võlg omanikule AL eurodes 1.01.2012 kuni 31.12.2012 . Faili nimi Avihik.pdf., kulutused sõidukitele, näiteks MobileSpa’le XXX salongi keemiline puhastus, talvine välispesu, Sampo Liising- A3 märts 2012 autorent, Citadele -A autorendid kuude lõikes, Murano rehvid 4 tk ja vahetus, E- Murano lepingutasu liisinglepingu pikendamise eest, Lilleke maksud, jne (T 60 lk 165-169). 1332. K Ti ütlustest nähtuvalt maksti OÜ-de arvelt töötasu ka EKle (T 71 lk 202).EK ja A vahel on alates 2002 sõlmitud tööleping (T 55 lk 12-14), kuid EK on ise kinnitanud, et tööl ta reaalselt ei olnud (T 59 lk 38). Sama nähtub R R ning M V ütlustest (K 12 lk 44pö-50). Ajal kui B I OÜ lõpetas lepingu A OÜ-ga ja sõlmis uue lepingu L G OÜ-ga, esitas EK A lahkumisavalduse, et teda vabastatakse töölt alates 31.03.2011 (T 55 lk 11). Seejärel esitas avalduse L G OÜ-le, et ta võetakse tööle projektijuhina alates 01.04.2011 (T 18 lk 50-55). K Ti, A A ega M V ütlustest ei nähtu, et EK reaalselt töötanud oleks. Märgitu selgitab asjaolu, miks on EKga seonduv, sh töötasu kajastatud AK kuluna. Tabelitest on EK tähistatud kui „lilleke“ ning edastatud andmetes ka nimega E. EKile makstud töötasud nähtuvad A OÜ kontoväljavõttelt alates 2002 aastast. A OÜ arvelduskontolt on EK arvelduskontole laekunud ajavahemikul 08.11.2002 kuni 31.10.2008 kokku summas 13 917.78 eurot. Ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2008 on väljamakseid kokku summas 9 989.20 eurot. Perioodil 200531.03.2011 on makstud töötasu kokku 9828.32 eurot (T 15 lk 135-136, Swedbank AS vastus 04.10.2016 nr A09.04-200-02-18-2, T 72 lk 118 CD plaat 59 kd). 30.03.2011EK avaldus L G OÜ-le, misjärel on sõlmitud tööleping (T 18 lk 50, 51-54, T 54 lk 13). Perioodil 2011 kuni 2016on makstud töötasu kokku 16903.38 eurot (T 16 lk 52-54). 1333. Kannatanute esindajate väide, et maksed EKile lõppesid peale kriminaalmenetluse avalikuks tulekut, ei vasta tõele. Kohtu käsutuses olevate andmete põhjal on viimane töötasu makstud 09.03.2016 summas 334.77 eurot (T 16 lk 54, T 72 lk 118 CD 59 kd AS Swedbank vastus 21.01.2015 nr 2409.04-200-02/1-2). Märgitu aga ei oma seost süüdistusega, kuivõrd jääb väljaspoole süüdistuse ajalisi piire.

03.11.2015 nr 10228 ning Neste Eesti AS vastusest 05.11.2015 nähtub, et kliendikaarti ei ole väljastatud AKle ega EKle, A K, L K ega B Rle. (T 65 lk 158-161). Samuti ei ole väljastanud Neste AS kliendikaarte OÜ-le A (T 66 lk 223-224). 11.04.2013 taotlenud L G OÜ NESTE Oil-lt juriidilise isiku kliendikaarte, sõidukitele reg. märgiga XXX, XXX ja XXX (T 60 lk 67). Neste AS 31.03.2016 vastusest nähtub, et L G on Neste klient alates 12.04.2013. Kasutajad: kaardi XXX 6 sõiduki reg.nr XXX (viimane kasutuskuupäev 12.03.2016); XXX 4 sõiduk reg nr XXX (viimane kasutuskuupäev 15.08.2015) ja XXX 2 sõiduk reg.nr XXX (viimane kasutuskuupäev 21.07.2015) (T 66 lk 128- 133). 1336. M V koostatud 2006, 2007 aasta tabelist tuleneb, et A nimega on seotud kaardid XXX, XXX ja XXX (T 62 lk 11, 18, 31). Märgitud kaarte on tasumisel kasutatud (T 16 lk 67 -71; T 16 lk 77-78). 1337. AK seos kütusekaartide kasutamisega tuleneb pealtkuulatud kõnedest. Kõnedes kasutavad K T ja A A väljendit „sõber“, kelleks konteksti arvestades saab olla üksnes AK. Nii nähtub 05. septembri 2014 kell 11.07 kõnest, et A A räägib rekorditest, jutt on A, Lillekesest ja Lst (T 71 lk 121). Kõik märgitud isikud on menetluses seostatavad üksnes AKga, arvestades, et tema poegade nimed on L ja A ning tema abikaasat kutsuti Lillekeseks. 23. oktoobri 2014 kella 20.22 kõnes märgib A A K Tile, et „ A asjad on Nestes“ (T 71 lk 125-126). 26. märtsi 2015 kell 20.22 kõnest tuleneb, et kaks neste kaarti on sõbra ehk AK omad ning et Nestesse ongi jäänud ainult nende (enda) ja A (AK) kaardid (T 69 lk 59-60). 28. märtsi 2015 kõnest nähtub Neste kütusega seoses, et läheb otse „ A kulusse“ (T 69 lk 64-65). 1338. Neste kütusekaartidega seotus tuleneb ka K Ti ja A A vahelisest e-kirjavahetusest. 18. mai 2011 on eraldi välja toodud nr Murano kütus (T 58 lk 169- 170). 06. juuni 2011 on väljatoodud kütus ja mh sõidukid Murano, Civic (T 58 lk 182- 183, 186- 187, T 59 lk 142). 05. mai 2013 koos Neste arvega edastatud e-kirjast tuleneb, et kaartide nr XXX ja XXX taha on kirjutatud A(T 54 lk 6-8), mis läheb kokku M V koostatud tabeliga. 06. märtsi 2014 ekirjas on kuludes eraldi väljatoodud Neste kütus (T 54 lk 18-20). 1339. Ka MyMoney K kategoorias võlg omanikule on kütusega seonduv väljatoodud kuluna perioodil 01. jaanuar 2012 kuni 31. jaanuar 2014 Neste kaartidega seonduvalt (T 55 lk 33, CD plaat). Kütuse igakuine arvestamine AK kulude all on kajastatud MyMoney Ks perioodil 01. jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2015 (T 68 lk 31-37, 38-46).

Järvamaale telki, nõustunud 21. juulil 2014 kell 5.30 PM kirjas pakutud hinnaga (445.-+k/m) ja arvet soovinud L G OÜ-le, s.o peale vestlust AKga ning 23.07.2014 edastanud arve A Ale (T 54 lk 35-38). 28. septembril 2007 nõustub AK K Ti poolt edastatud sülearvuti hinnapakkumisega. Maksjana nimetab K T R R OÜ-d, kuid arve on veel 05. novembril 2007 tasumata (T 57 lk 70-77, 124-126). Märgitu ei seostu küll A OÜ ega L OÜ-ga, kuid ilmestab AK kulude katmist K Ti vahendusel sarnaselt teiste äriühingutega. 24. oktoobril 2009 edastab AK K Tile OÜ TT tasumata arve, millise K T lubab koheselt tasuda (T 58 lk 37). 06. oktoobril2014 kell 8.18 telefonikõnes K T annab AKle teada, et pidi minema Lillekesega ehk EKga vaatama uut mööblit (T 71 lk 124). 1344. OÜ L G raamatupidamise andmetest nähtub, et igakuiselt arvestati püsituluna B Iilt 2751 ning A püsikuluna: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX (T 55 lk 4, 17). B Iilt püsituluna arvestatud 2751 suurune summa on samas summas, milles on L G OÜ esitanud B Iile arveid 02.05.2011 kokkuleppe alusel (T 55 lk 137,141, 146, 151, 155). 1345. Süüdistuses kajastatud sponsortoetusi ei pea kohus AKga seotud kuludeks, vaid leiab, et taolised, läbi tema toimunud toetused, ilmestavad tema osalust äriühingus. Nii on AK viinud kokku M-O N, keda on K T B-na läbi L G OÜ toetanud. Siinkohal on sõlmitud ametlikud lepingud (T 60 lk 155-157) ja tasutud on ülekannetega (T 60 lk 155-157; T 16 lk 54, T 54 lk 83-86, T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Süüdistuse seisukohast on oluline, et esimene kontakt oli AKga, kelle kaudu kohtus tunnistaja K Tiga, kuid kuidas L G esindaja V Õi allkiri lepingule sai, tema ei tea (K 11 lk 185). Et esialgu AK poole pöörduti kinnitab ka M L (K 11 lk 51-52), kes mh ka peale võitu tänas just AKa toetuse eest (T 68 lk 58-59). Märgitu tõendab AK tegelikku osalust ja mõjuvõimu OÜ-s. 1346. K Ti aruandluskohuslus AK ees tuleb välja ka tema ja A A omavahelistest vestlustest, millistes K T omakorda palub A Al andmeid ja vihiku seisu kontrollida, sest sõber ehk AK küsib (T 71 lk 127).

7.5.5.K Ti seotus AKga 1355. K Ti tegevus AKga seoses tuleneb esmalt XXX asuva korteri ostusoovist. Kirjavahetusest Nordea pangaga saab järeldada, et ostjaks on AK, kuivõrd soovitakse tema ametikäigu kirjeldust hindamaks tema maksevõimet. Nordea teeb laenupakkumise ja määratakse notari aeg juba R F esitatud äriplaani alusel (T 56 lk 85-96, 102-142). R F OÜ-le esitab XXX ettemaksu arved XXX (T 56 lk 146-147, 149-150; 57 lk 129). AK on R F OÜ laenu 5 794250 krooni (tagatiseks tuleva kinnistu XXX) käendaja (T 56 lk 114, 115-116). Sealjuures saadab K T korteriplaanidega jm kirjavahetuse edasi aadressile XXX (T 56 lk 148,165, 166-167, 172,174; T 57 lk 84, 85-92, 97-99, 102, 118, 166). edasisest kirjavahetusest järeldab kohus, et XXX e-postkasti kasutasid AK ja A K. See tuleneb sellest, et 22. märtsis 2007 samale aadressile saadetud EMT kirjas küsib K T mh:“/../ see on vist A number?/../ (T 56 lk 168), kuna AK poja nimi on A. Samuti on samalt aadressilt 03. aprillil 2007 edastatud kirja allkirjastanud „A“ (T 56 lk 176). Seega on kohus tuvastanud, et korteri ostuga oli seotud AK, tema poja nimi on A ning e-kirjale oli alla kirjutanud A. Nendest asjaoludest järeldabki kohus, et e-postkasti kasutas AK. Et seda kasutas ka A K tuleneb A K 08. juuli 2007 saadetud kirjast klassiekskursiooni tasumise osas, millele K T vastab 11. juulil 2007, et tasutud (T 57 lk 20). Sellest nähtub, et ka A K sai seda e-postkasti kasutada, kuid ka see, et K T korraldas AK poja klassiekskursiooni eest tasumise. 1356. XXX osas on 10. novembril 2008 sõlmitud ühishüpoteegi kustutamise kokkulepe, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping , millest nähtuvalt müüjaks R F, seaduslik esindaja K T, ostjaks AK ja hüpoteegipidaja Nordea Bank Finland PLC (T 57 lk 195-209). Samal ajal nähtub e-kirjavahetusest, et haldusarved on tasumata ning kuni oktoobrini tuleb arved edastada K Tile (T 58 lk 5-6, 16, 19). Arvete tasumist korraldab K T. 1357. AK seos R F OÜ-ga tuleneb ka XXX kinnistu osas. 07.11.2008 saadab K T „OM leping AK vs OÜ T“, M Asile notariaalse ostu müügi lepingu XXX on A ja EK elukoht, ostuhinnast

7 000 000 krooni kantakse R F OÜ kontole, mille eest tasutakse AK kui ostja R F OÜ-ga sõlmitava müügilepingu alune XXX ostuhind (T 57 lk 182-189). E-kirjavahetusest nähtuvalt läheb maja müügist saadud raha R F OÜ ja AK kontole. (T 57 lk 190, 193). 1358. Taoliselt on kohus tuvastanud, et AK isiklikuks „raamatupidajaks“ ja „juhi abiks“ oli K T, kes koos A Aga tegelesid AK ja temaga seotud isikute kulutuste tasumisega läbi A OÜ ja L G OÜ ning AK ja tema pere eraelu küsimuste lahendamisega. Asjaolu, et osaliselt laekunud summad äriühingu ja/või K Ti ja A A kasuks kasutati, ei väära seda, et äriühingute arvelduskontole tasutud summadest vähemalt osa jõudsid AKni või tema korraldusel temaga seotud isikuteni ja äriühinguteni. Kohtus tuvastatu pinnalt saab väita, et AK omas varjatud osalust A OÜ-s, L G OÜ-s ja R F OÜ-s, kuivõrd ta reaalselt juhtis nende äriühingute majandustegevust läbi K Ti ja oli üks tegelikest kasusaajatest. Sealjuures investeeris ta ka ise vajadusel, nt R F OÜ-sse ning tagas nt R F OÜ edasise toimimise jaoks laenu saamise. 1359. Kuigi kohus ei saa möönda, et kogu süüdistuses märgitud summad ainult AK ja temaga seotud isikute/firmade käsutusse läksid, sest on tuvastatud, et K T ja Anna A, kuid ka äriühingud ise omasid kulusid, ning ei ole võimalik lõpuni tõendada, millised summad kelle kasutusse läksid, on siiski täielikult tõendatud, et altkäemaksu summad olid just AKle mõeldud. Nimelt puudus AS Tallinna Sadam operaatorettevõtetel igasugune mõistlik põhjus tasuda altkäemaksu kas A Ale või K Tile, kes ei omanud AS-s Tallinna Sadam mingisugustki tööd ega võimu ega saanuks selliselt ka mõjutada otsuseid operaatorettevõtete kasuks. Samuti, esitatud süüdistuse kontekstis ei ole oluline, kas ja mis ulatuses tasutud summad A A, K Ti või äriühingute kasutusse jäid, määrav on, et AK oli nõustunud vara lubamise vastuvõtmisega ning läbi A OÜ ja L G OÜ ka vara vastu võttis. Arvestades, et ta oli äriühingute tegelik kasusaaja, sai ta kasu ka läbi äriühingu majandustegevuse (ja praegusel juhul ka läbi muu tegevuse). 1360. K Ti, EKi, arvelduskontodel ja nende vaatlustel ei näe kohus tõendiväärtust ja jätab need tõendikogumist välja (T 16 lk 39-48).

7.6.2.Eellugu 1366. Kohtu hinnangul on üheselt leidnud tõendamist järgmised faktilised asjaolud. 1367. AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäriks oli süüdistuses märgitud ajavahemikul Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (T1 lk 1-10). AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige alates 01. märtsist 2004 kuni 26. august 2015 oli A K. A K oli ka OÜ TS Laevad nõukogu liige vahemikus 19. juuni 2014 kuni 21. september 2015 (V1 lk 94-95). AS Tallinna Sadama nõukogu otsustas 16. juunil 2014 toimunud koosolekul kuulutada välja hanke Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise liiniveo korraldamiseks sobivate parameetritega ühe kuni nelja parvlaeva soetamiseks AS-i Tallinna Sadama ja/või tema tütarettevõtja kaudu. Samuti otsustas nõukogu, et AS Tallinna Sadam ja/või tema tütarettevõte osaleb peale parvlaevade maksumuste selgumist MKM-i poolt väljakuulutataval hankel Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise avaliku liiniveo korraldamiseks (T 24 lk 86). Sellega seos otsustas AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17. juunil 2014 parvlaevaliikluse korraldamise eesmärgil Ste ja mandri vahel tütarettevõtja asutamise AS-i Tallinna Sadama poolt. Tütarettevõtteks sai OÜ TS Laevad, mille põhitegevusalaks sai parvlaevaliikluse korraldamine mandri ja suursaarte vahel (T 24 lk 151). 16. oktoobril 2014 sõlmiti OÜ TS Laevad ja Türgi laevatehase S D T T. San. ve T. A.S vahel laevaehituslepingud SFN-POT-150PCU-NN26-REV0 ja SFN-POT-150PCU-NN27-REV0 kokku kahe parvlaeva ehitamiseks (T25, lk 149-205, T26, lk 1-57). 23. oktoobril 2014 sõlmiti OÜ TS Laevad ja Poola laevatehase R S S.A vahel laevaehituslepingud RSB/2014/181/DH ja RSB/2014/182/DH samuti kahe parvlaeva ehitamiseks (T25, lk 23-85; 86-148). Poolte vahel ei ole ka vaidlust sellest, et 11. detsembril 2014 on sõlmitud Eesti Vabariigi, keda esindas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS S vahel sõitjaveo avaliku teenindamise leping Rohuküla- Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaeva liinil. Lepingu objektiks oli avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja

1369. Praamlaevade otsehankimise vajadus realiseerus eelnevast nähtuvalt AS-il Tallinna Sadam peale parvlaevade hanke nurjumist 2014. aasta augustis. Esimest korda viitas A K otseläbirääkimiste pidamisele laevatehastega 25. augusti 2014 AS Tallinna Sadama nõukogu koosolekul, kui A K teatas, et juhul, kui hankel osalemiseks pakkumusi ei esitada, on Tallinna Sadamal õigus alustada laevatehastega otseläbirääkimisi laevade ehitamiseks. A K selgitas, et nad on selleks valmistunud ja pidanud eelläbirääkimisi olemasolevate laevade projekteerijaga laeva ehitusprojekti kasutamisvõimaluste üle. Samuti on pidanud eelläbirääkimisi ka mõnede potentsiaalsete laevaehitajatega (T 24 lk 96). Et AS Tallinna Sadam alustas praamlaevade projektiga seoses eelläbirääkimiste pidamist kinnitab Ü E 24. augusti 2014 e-kiri Norra projekteerimisettevõtte LM tegevdirektorile T Bile, milles väljendati AS-i Tallinna Sadam huvi ehitada neli reisiparvlaeva, mis oleksid suutelised alustama alates 2016. aasta augustist Eesti mandri ja saarte Saaremaa ja Hiiumaa vahelist aastaringset tegutsemist. Ü Eero selgituste kohaselt oli vajalik alustada võimalikult ruttu läbirääkimisi kavandamisprotsessi alustamise suhtes (T 32 lk 160; T 33 lk 98). Seega tekkis AS-il Tallinna Sadam 2014. aasta augustis juba esimene indikatsioon sellest, et hange võib läbi kukkuda ning järgnevalt on vaja leida oma initsiatiivist laevatehased, kes oleksid võimelised parvlaevad ehitama. 1370. Esimest korda kohtusid A K ja T B 27. augustil 2014 ning peale kohtumist alustas T B koheselt läbirääkimisi laevatehastega (T 32 lk 139-140). Nii näiteks kirjutab T B 29. augustil 2014 e-kirja Poola laevatehase R esindajale JPle andes teada, et AS Tallinna Sadam soovib omandada neli uut parvlaeva (T 31 lk 121-122). Poola laevatehase R ja Türgi laevatehase S hinnapakkumised reisiparvlaevade ehitamiseks olid adresseeritud T Bile, kes need hiljem eraldiseisvalt A Kile edastas. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et A K palus T Bilt konfidentsiaalsust, mille järgi pidi T B edastama laevatehaste pakkumised ainult temale (T 24 lk 153-156, T 32 lk 172). 1371. 10. septembril 2014 kirjutab T B e-kirja nii Türgi kui ka Poola laevatehase esindajale, andes mõlemale osapoolele mõista, et eestlased on väga huvitatud parvlaevade hankimisest otse läbi riigiomanduses oleva firma nimega TS S. Samuti andis ta laevatehastele teada, et selles protsessis võivad esineda bürokraatlikud lõksud, mis takistavad Tallinna Sadamal seda tegemast. Eestlased soovivad allkirjastada laevaehituslepingud septembri lõpuks. T B soovib teada millal oleksid laevatehased võimelised oma pakkumist kinnitama vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile. Samuti soovib ta teada, millal oleksid laevatehased valmis koosolekuks eestlastega, kus neil on ettevalmistatud lepingupakkumised (T 33 lk 2-3; T 32 lk 182).

1372. T Bi järgemööda kasvavast rollist parvlaevade ostmisel annab tunnistust ka tema ja A Ki vaheline kirjavahetus 11. ja 12. septembril 2014. A K kirjutas 11. septembril T Bile e-kirja, millega andis teada, et SLK (Saaremaa Laevakompanii) ei osale hankes ning ta loodab, et kõik läheb seda teed, et Tallinna Sadam ostab ise uued parvlaevad. A K jääb ootama T Bilt nüüd tegevusplaani ja koostööpakkumist. 12. septembril vastas T B, et vastavalt kokkulepitule panevad nad ette tegevusplaani alates praegusest kuni laevaehituslepingu lõpetamiseni 4 parvlaeva jaoks. 1373. Tegevusplaani järgi, mille T B A Kile esitas, arvestatakse laevaehitustehaseid Türgis, Poolas ja Soomes. T B esitab e-kirjas põhjaliku ülevaate vajalikest tegevustest, tähtaegadest ning osapoolte ülesannetest. Esmalt nähtub kirjast, et L M koostab tehnilise spetsifikatsiooni ja tootjate nimekirja, mille edastab A Kile ja teeb kättesaadavaks kõigile laevatehastele. Tallinna Sadama rolliks on sellega seoses esitada kommentaare tootjate nimekirjale 19. septembriks. Tallinna Sadam peab koostama täieliku ülevaate L Mi parvlaeva kavandi kohta pärast seda, kui tehniline spetsifikatsioon on kättesaadav ja kui on mingeid muudatusi, mida A K soovib teha enne ehituslepingu sõlmimist. Seda saaks teha läbi kavandi läbivaatamise koosoleku. T B selgitab A Kile, et kui laevatehased on oma pakkumused edastanud, tulen neid hinnata ja reastada. A K peab siis otsustama, kas ta soovib jätkata edasist dialoogi ühe, kahe või kõigi kolme tehasega. L M saab abistada selle hindamisel. T B jätkab, et osapoolte vahel peab olema kokkuleppe, millist laevaehituslepingu näidist kasutada, kaasaarvatud makseplaanid, garantiid, jne. T B teeb ettepaneku kasutada Norra laevaehituslepingu näidist, mille osas ootab ta A Kilt seisukohta. T B jätkab, selgitades et järgmiseks sammuks oleks kohtuda tehastega ning ta soovib teha neid laevatehastes, et näha nende objekte. Koosolekute päevakorras peaks olema tehase esitlus, pakkumuse esitlus ja seejärel saab minna läbirääkimiste esimesse astmesse. Kirja kohaselt korraldab Türgi laevatehas koosoleku 23. septembril, Poola laevatehas 25. septembril ja Soome laevatehas 16. septembril. Tallinna Sadama roll oleks osaleda kõigil koosolekutel. Peale seda peab A K otsustama, kellega ta tahab lõpule viia läbirääkimised, mis võiksid aset leida Tallinnas. Selles etapis oleks Tallinna Sadama ülesanne korraldada lepingu koosolek Tallinnas 30. septembril.

7.6.3.1.Maaklerlepingud 1377. Kohtumenetluses on asjatundjad andnud ütlusi selle kohta, et laevaehituses osalevad kahte tüüpi maaklerid - aktiivsed ja passiivsed maaklerid. 1378. A S ütluste kohaselt võivad ehituslepingute sõlmimise protsessis osaleda maaklerid nii tellija kui tehase poolt. Maakleri pädevus sõltub talle seatud ülesannetest. Kui maakler tegutseb tehase poolt, on tema peamine ülesanne potentsiaalse kliendi otsimine laeva ehitamiseks. Erinevates olukordades võivad maakleri ülesanded või kohustused olla väga erinevad. Faktiliselt võib tellija kaasata maakleri igal tööde teostamise staadiumil, nii tehase otsimise etapil, projektorganisatsiooni otsimise etapil aga ka peale tööde alustamist, kui on vaja ennekõike läbi viia täiendavad läbirääkimised seoses tellimuse täitmisega, jaotada tellimus mitme tehaste vahel või teostada tellija poolt materjalide või varustuse sisseostud. Maakleri kaasamine võib aidata ka kontrollida hindu, mida täitja esitab. Tehase poolt tegutsedes maakleri tegevus võib omada sama iseloomu. On juhtumeid, kui tellija poolt pöördutakse maaklerite poole, kes tunnevad väga hästi turgu selleks, et osutada abi läbirääkimistes, mis puudutavad lepingute tingimuste muutust, mis on seotud remondi maksumuse muutmise või tähtaja muutmisega. Seda olukordades, kus on raske hinnata kui põhjendatud on sellised muutmised või muudatused turuhindade seisukohalt või erinevate tehaste võimaluste seisukohalt. 1379. Maakler, kes on seotud laevaehitamisega, peab lisaks teadmistele, mis on seotud laevade ostu-müügiga, tundma ka turgu. Ennekõike peab maakler tundma laevaehitusturgu ja teadma laevade võimalusi. Maakler peab tundma ka laeva valmistamisega seotud lepinguid, vajalikud on vähemalt põhilised teadmised, mis on seotud lepingute täitmisega ja meredokumentide peamiste nõuetega laeva ehitamise osas. Maakleri puhul uuritakse tema (maakleri) tausta varasemate tööde osas, tema merealase hariduse olemasolu, juriidilist ettevalmistust merealaste lepingute sõlmimiseks ning laevade ostu-müügi praktilist kogemust. Tavaliselt üksiku maakleri tasu ei tõuse üle 50 000 euro, isegi kui on 2,5% maaklerile (K 12 lk 133-140). 1380. M L ütluste kohaselt peab maakler olema sõltumatu. Maakleri kaasamise otsustab ostja, kes pöördub maakleri poole ja kes maakleriteenust kasutada tahab. Tellija ja laevaehitaja saab maaklerist teada siis kui läbirääkimised algavad ja maakler on seotud terve läbirääkimiste protseduuriga. Laevaehitusprotsessis on maakleri ülesanne olla sõltumatu, hoolitseda protsessi kestel selle eest, et ostja ja müüja vahel ei tekiks valesti mõistmisi. Maakleri ülesanne on veenduda, et mõlemad pooled mõistavad seda problemaatikat ja tõlgendavad asju ühte moodi. Maakler peab tundma turgu, kuidas laeva ehitatakse, millised masinad ja seadmed on sellised, milledel on vajalik võimsus. Maakler saab sellised teadmised merel töötamises kogemusest. 1381. Laevaehituslepingutega tegelevad maaklereid on maailmas väga palju, aga maaklereid, kes tegelevad maailmas just parvlaevade ja kruiisilaevadega, on piiratud arvul. Laevade tellimisel on terve rida tehnilisi asjaolusid, sellega ei saa asjaarmastaja lihtsalt hakkama. Maakleritasu parvlaeva puhul on tavaliselt 1% ning see lepitakse kokku nii laevatehase kui tellijaga, sest tellija andis ülesandeks maaklerile leida hea laevatehas, kes suudab tellimust täita. Maakler jälgib laevaehituse protsessi alates sellest, kui on sõlmitud leping kuni selleni,

kui laev on üle antud. On ebatavaline, kui maakler lülitub protsessi peale ehituslepingu sõlmimist. Maakler jälgib kogu protsessi sellest alates, kui on sõlmitud uue laeva ehitusleping ja ta kontrollib, et ei tehtaks mingeid vigu selles protsessis. Seonduvalt maakleri kogemusega märgib M L, et stivideerimisteenus, laevade vastuvõtmine, laadimine, sadama ümberkorraldamine erinevate laevade vastuvõtmiseks võib olla selliseks kogemuseks, mis tuleb maaklerile kasuks. 1382. Kui laev on tarnitud ja kõik on nõus, et leping on täidetud, siis pole maakleril enam mingeid ülesandeid. Laevaehituse protsessi ajal peab maakler jälgima laeva ehitust, seda mis laevatehases toimub, vaatama, et ei tekiks vaidlusi. Laevatehases koha peal peab maakler olema ainult siis, kui tekib mingisugune probleem. Tavapärane on kaasata maakler alates läbirääkimistest. Kui on kokku lepitud laeva hinnas, siis see hind juba sisaldab maakleritasu. Kui ehitamise ajal võetakse veel üks maakler, siis selle maakleri tasu ei tohi mõjutada laeva hinda. Laeva ehituslepingus on alati maakleritasu eraldi välja toodud. Maakleriga sõlmitakse maaklerileping, mis lisatakse laevaehituslepingule ja millega saavad mõlemad pooled tutvuda. Ei ole tavapärane, et kirjalik leping maakleriga jäetakse sõlmimata. Maaklerikontakte jagatakse mõlemale poolele, et saaks kaevata vigade üle. Maakler suhtleb mõlema poole inspektoritega, et mõlemad pooled oleksid rahul. Ei ole tavapärane, et maakleriks võetakse suurte tehingute puhul inimene, kellel on vähe kogemusi. Kui tellija palkab maakleri peale ehituslepingu sõlmimist, siis kannab tellija maakleri kulud, kui laevatehase poolt, kannab kulud tehas. 1383. Asjatundjana/tunnistajana on ülekuulatud ka I N, kelle selgituste kohaselt ei ole maaklerina tegutsemiseks vaja kutsekvalifikatsiooni. Kuna laeva tehingute juures on kõik pooled erinevatest riikidest, ei ole ka rahvusvahelist regulatsiooni. Maakler võib tegutseda täiesti vabalt ja tema edu taandub kliendisuhetele, läbirääkimistele ja sidemetele. Maakleril mingi haridus peaks olema ja kokkupuude merendusega, kuid see pole määrav. Maakleritöö põhiolemus on äridiplomaatia. Maaklerid saavad olla ka need, kes ei ole kõige professionaalsemad õigusküsimustes või tehingu struktureerimises ning maaklerlus võib-olla nii põhi- kui kõrvaltegevus. Maakleri ülesanne on otsida tellija soovile sobivaid laevu või otsida ostjaid laevale. Kui maakler on kaasatud pärast tehingu sõlmimist, ei ole võimalik välja tuua konkreetseid tegevusi, mis oleksid maakleri roll. Maakleril võib olla ka passiivne roll, sellisel juhul ei ole tegemist otseselt maakleri tööga. Laevaehituslepingute puhul, kus ehitatakse rohkem kui üks laev, võivad tulla jooksvad pretensioonid garantii ajal. Laevaehitajal on siis vaja tellija juures isikut, kes vaatab asja kõrvalt, passiivselt ja annab nõu, kas asjad lähevad nii nagu peaksid minema või hakkab anomaaliat esinema. Maakleri ülesanded võivad sõltuvalt tehingu etapist muutuda. Maakleri ülesannete hulka ei kuulu ehitusjärelevalve sest nad ei ole nii spetsiifiliste teadmistega, küll võivad selles osaleda ja aidata korraldada. 1384. Maakleritasu kohta selgitas I N, et see kujuneb kokkuleppe järgi. Tavapäraselt tasub maakleritasu see, kes on käsundi andnud. Maakleri kaasamisega seotud kokkuleppele ei ole kohustuslikku standardit ega vormistamise nõuet. Kaubalaevadega kokkupuude ei välista osalemist praamlaevade ehitusel. Maakler võib olla protective agent valmisolekus - sekkudes siis, kui pooled on tülli läinud või ei suuda probleeme lahendada. On ka võimalus, et see maakler ei pea sisulist tööd tegema, ka selline teenus on tasuline. Tihtipeale keegi tema olemasolust enne ei teagi, kui ta sekkub. Kui maaklerlepingus on kirjas, et tema ülesanne on teha jõupingutusi lepingu sõlmimiseks, siis ei saa tema roll olla passiivne (K 46 lk 159-165).

1385. Edasiselt analüüsib kohus käesolevas asjas sõlmitud maaklerlepinguid. 7.6.3.1.1. 24. novembri 2014 maaklerleping (Türgi) 1386. Türgi laevatehas S ja R (keda esindas T P) sõlmisid 24. novembril 2014 maaklerlepingu. Maaklerleping puudutab 150 PCU kaksikkäilaga auto- ja reisipraami laevaehituslepinguid (viitega laevaehituslepingutele nr SFN-POT-150PCU-RNEBV206 ja SFN-POT-150PCU-NB27-REVO)(T38, lk 62-64). Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus puuduvad viited konkreetsetele maakleri ülesannetele, nähtub siiski, et maakleritasu kuulub tasumisele seoses maakleri jõupingutuste ja koostöö tegemisega laevaehituslepingute sõlmimiseks ja täitmiseks. Maaklerilepingus on pooled kokku leppinud, et maakleri komisjonitasu kuulub tasumisele alates laevatehase poolt esimese sissemaksu saamisest. Ülejäänud komisjonitasu kuulub tasumisele vastavalt maksetingimustele, mis on ette kirjutatud parvlaevade ostja poolt laevaehituslepingus ja samas valuutas ja tariifidega. Kaks viimast makset teostatakse pärast laeva üleandmist. Lepingu kohaselt jõustub maaklerleping ainult juhul, kui jõustub laevaehitusleping. Lisaks on märgitud, et leping on konfidentsiaalne ja seda võib avaldada kolmandale osapoolele ainult juhul, kui see on vajalik selle rakendamiseks ja kui mõlemad osapooled nõustuvad sellise avalikustamisega või kui on olemas mingi juriidiline kohustus või seaduslik nõue (T 38 lk 62-64). 1387. Kuigi poolte vahel sõlmitud maaklerleping on äärmiselt napisõnaline maaklerile pandud ülesannetega seonduvalt, nähtub siiski kasutatud sõnastusest, et maakleri tasu oli mõeldud aktiivse panuse eest. Asjatundjate ütlustele tuginedes on ilmne, et maakleri roll, mis seisneb jõupingutuste ja koostöö tegemises lepingute sõlmimiseks ja täitmiseks, ei ole vaadeldav passiivsena, nö äraootava positsiooni täitmine. T P täitis lepingu järgi aktiivset rolli, mis langeb kokku ka asjatundjate ütlusega, mille järgi laevatehase kasuks töötava maakleri ülesandeks on potentsiaalsete klientide otsimine laeva ehitamiseks. 1388. Samuti on oluline, et maakleritasu maksed on seotud tellijapoolsete maksete laekumistega ning kuuluvad maksmisele ainult siis, kui leping jõustub ja tellija maksab. See viitab omakorda aktiivse maakleri rollile (tehinguni viimiseni), kuid teisalt on seostatav otseselt altkäemaksu maksmise motiiviga- tehinguni jõudmisel ja maksete laekumisel saab altkäemaks tasutud. 7.6.3.1.2. 11. detsembri 2014 maaklerleping (Poola) 1389. Poola laevatehase R ja RR (keda esindas T P) sõlmisid maaklerlepingu 11. detsembril 2014. Lepingu kohaselt nimetab Poola laevatehas T Pi müügiesindajaks lihtõigustega müügiedendustegevuse jaoks laevatehase jaoks ning T P, kui „agent“, nõustub nimetamisega ja nõustub tegema oma parima, et hankida tööd laevatehase jaoks. Kuigi juba ainuüksi sõnad „müügiedendustegevus“ ja „hankida tööd“ viitab selgelt maakleri aktiivsele rollile, kinnitab seda veelgi lepingu 2. peatükk. Lepingus on maakleri tegevuse ulatuseks märgitud kõik teenused ja tegevused, mis on esmavajalikud lepingute edukaks sõlmimiseks praamide L 150DE, laevakere nr 3178/1 ja 3178/2 ehitamiseks TS Laevad OÜ-le. Lepingu 7. peatükis on märgitud lisaks, et maaklerleping kehtib L 150-DE praamide ehitamise perioodil (T 38 lk 7376). Kohtu hinnangul saab ka antud maaklerlepingu puhul rääkida ainult aktiivse maakleri rolli täitmisest ning kaitsja väited T Pist, kui niinimetatud passiivse maakleri osalusest, on väärad.

1391. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, sõlmisid nii Poola kui Türgi laevatehased maaklerlepingud äriühinguga R T P on 23. oktoobri 2023 kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt kuulus RR ettevõttele P I, mis omakorda kuulus T Pile ja E Lele. T Pi selgituste järgi tegeles R kaubandusega, osteti ja müüdi kaupu. 1392. R asutamise tunnistuse järgi on samuti asutaja liikmeks P, asukohaga A, XXX (registreerimisnumber XXX). Tunnistusest nähtub seegi, et äriühing asutati 15. novembril 2012 Hong Kongis ning esimeste direktoritena on märgitud T P ja E L. Asutamislepingu järgi on äriühingu nimi R, mille aktsiakapital on 10 000 Hong Kongi dollarit, jagatuna 10 000-ks aktsiaks. Tunnistajana on märgitud S W. Äriühing esimeseks sekretäriks on P. Põhikiri on allkirjastatud 15. novembril 2012 S W poolt (T 41 lk: 5, 7, 9, 17-23, 25, 27, 36-43, 45, 49-51). 1393. Äriühingu asutamise asjaolud nähtuvad ka T Pi 04. detsembri 2014 e-kirjast M T. T P kirjeldab e-kirjas, et äriühing asutati 2012. aasta novembris ja omab bürood Hong Kongis, aadressil XXX. Kirjas märgib T P, et äriühingul on jagamata kasumit 120 000 eurot ning neil on järgmiseks aastaks rohkem tellimusi juukselõikuse toodetele, seega käive ja kasum suurenevad. Kaubamärk R kuulub E ja I ning enamus tooteid on toodetud Hiinas, seetõttu on Hong Kongi asend geograafiliselt suurepärane koht turustamiseks. R on ladustatud Hong Kongi laos ja müüdud üle kogu maailma, paljud ostjad on Aasias (Jaapan, Singapur, Hong Kong, jne) ning suur osa läheb ka USA-sse (T41 lk 135-136). 1394. Tunnistajana on 04. juuni 2019 kohtuistungil ülekuulatud R raamatupidaja K P (endise nimega O), kelle ütluste järgi tegeles R juuksehooldusvahenditega ning ettevõtte kuulus T Pile ja E Lele. Maaklerteenuse pakkumine ja juuksehooldustooted ei ole tunnistaja selgitustel seotud (K9, lk 170 pö-173). R kaasomaniku E Le ütluste kohaselt leidis ta võimalused soodsalt osta kosmeetikatooteid ja juuksehooldusvahendeid Hiinast, et neid edasi müüa Ameerikasse ning vastupidi osta Ameerikast ja müüa Euroopasse. Seetõttu koos T Piga see firma asutati. T Pi ülesanne oli finantseerida seda äri ja tegeleda logistikaga, kauba transpordiga, ladustamisega. Finantseerimine tähendas tehinguid läbi viia, st osta odavalt, müüa kallilt. E Le ütluste järgi oli 2014. aastal kahte sorti tehinguid - kosmeetikatoodete müük ja kaks laekumist maaklerlepingu põhjal. 2015. aastal oli 6 tehingut seoses laeva maaklerlepinguga ja mõned juuksehooldusega seotud tehingud. Maaklerlepingud olid sõlmitud Türgi laevatehasega, mille nimes on S ja Poola laevatehasega, mille nimes on sõna R. Need lepingud sõlmis T P. T Pil olid väga pikaajalised ärilised suhted Tallinna Sadamaga, sealt sellised äri võimalused tekkisid. Laevatehastelt laekus kokku 2014 ja 2015 aastal umbes 1,5 miljonit ja muust äritegevusest 1 miljon. 2015 augustis jäi äritegevus pooleli, sest personalilt võeti ära pangale ligipääs ja äritegevust ei olnud võimalik jätkata. Laevaehituslepingutega soetud kulud olid T Pi reisikulud 8000 euro eest. R rohkem maaklerlepinguid sõlminud ei ole. Peale 2015. aasta augustikuud, kui algas protsess, katkes T Pi maaklersuhe laevaehitajatega ja rohkem laekumisi ei olnud. Tunnistaja on koos T Piga sõlminud Araabia ettevõttega 1990. aastatel agendilepingu, mille kohaselt olid nad T Piga

1397. Tulles tagasi asjatundjate ütluste juurde, mille järgi tellija poolne maakleri ülesanne on ennekõike projektorganisatsiooni või tehaste otsimine ning laeva ehitamistehaste kohta info edastamine, nähtub eelloos kirjeldatud T Bi ja A Ki kirjavahetusest, et T B on just sellise ülesande täitmise endale võtnud. Juhul kui laevatehaste läbirääkimisse oleks kaasatud maaklerina R, kes tegi „jõupingutusi ja koostööd“ lepingute sõlmimiseks, puudunuks vajadus Norra projekteerimisettevõtte tegevdirektoril, kelle ülesanne oli koostada reisiparvlaeva projekt, panna kokku laeva ostjale põhjalik tegevusplaan. Et A K nägi T Bis sobivat vahendajat tema ja laevatehaste vahel kinnitab ka e-kirja järgmine osa. 1398. Nimelt kirjutab T B, et A K mainis talle, et AS Tallinna Sadam peaks hüvitama L Mile selle abi, et olla kindel, et nad oleksid tema poolel selles protsessis. T B toob välja, et tuginedes kirjas toodud plaanile oleksid eeldatavad kulud järgmised: inimtöötundide kulud 7500 eurot ja reisikulud 5000 eurot. Alternatiivseks hüvituseks oleks see, et nad lepivad kokku komisjonis, mis arvatakse laevaehituslepingu hinna sisse. Siinkohal on oluline märkida, et reisiparvlaeva ehitusprojekti eest tasuti L Mile laevatehaste poolt eraldi, seega saab T Bi poolt väljatoodud summad sisalda tasu tegevuste eest, mis jäid ehitusprojektist välja. Järgnevalt selgitab T B, et nagu telefonis mainitud, peab A K otsustama, kas ta soovib maakleri kaasamist selles lepingus. T B lisas, et vajadusel võib ta soovitada A Kile sobivaid maaklereid, kellega tal on olnud varasemalt hea koostöö. Maakleri tavaliseks teenustasuks oleks 1-2% lepingu maksumusest ja maakleri ülesandeks oleks nõustada A Ki läbirääkimistel laevatehastega ja lepingu sõlmimise protsessis. A Ki otsustada jääb, kas neil on endi sees olemas piisavalt kompetentsi või on vaja täiendavat abi (T33, lk 20-29; T32 lk 39 CD, L M AS_TB, failid „L-0404“ ja „L-0404-1). 1399. Antud e-kirja peab kohus oluliseks ka seetõttu, et siin on esmakordselt märgitud maakler, kuid ka see, et T B on valmis maaklerit soovitama. Viimane omakorda viitab sellele, et tegemist ei saa olla juhusliku inimesega ning tol hetkel on T Bil, peale kohtumisi A Kiga, selge, et maakleri palkamiseks vajaks A K soovitusi. Samuti on viide ilmselgelt aktiivse maakleri kaasamisele enne lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul võib antud e-kirjas sisalduv viide maaklerile olla tõukepunktiks, kus A Kil tekkis mõte näilikult T P kaasata, et seeläbi altkäemaksu saada. Samas nähtub edasisest, et maakleri kaasamist A Ki ei arutanud ei nõukogus ega juhatuses, kuigi see oli oluline küsimus. Samuti viitab A Ki tegutsemine sellele, et AS Tallinna Sadam poolt maakleri kaasamist pidas ta liiga riskantseks, sest sellisel juhul ei

saanuks ta seda nõukogu eest varjata ning kulud pidanuks kandma otseselt AS Tallinna Sadam. See on põhjuseks, miks A K tegi näiliku maakleri kaasamise ettepaneku Türgi ja Poola laevaehitusettevõtetele. Ühestki kirjavahetusest ega telefonikõnest ei tulene samas, et Poola või Türgi laevatehased ise oleks arutanud tehase poolt maakleri kaasamist, kas A Ki või T Baliga või ettevõtete siseselt. 1400. Kuigi T B palus A Kil kaaluda maakleri kaasamist laevaehituslepingute sõlmimise protsessi (nö aktiivse maaklerina), jätkas A K AS-i Tallinna Sadam esindamist isiklikult ning laevatehastega kohtumisel jäeti maakler AS Tallinna Sadam poolt kaasamata. 1401. 16. septembril 2014 Soomes T laevatehase esindajatega toimunud koosolekul esindas AS-i Tallinna Sadamat A K ning TS S esindajana võttis koosolekust osa Ü E (T 22 lk 122125; T 23 lk 176-179). Koosolekul esitles T B esmakordselt tootjate nimekirja ja tehnilist spetsifikatsiooni. 16. septembril 2014 T B edastab tootjate nimekirja ja detailse tehnilise spetsifikatsiooni parvlaeva projekti kohta Türgi laevatehase esindajale, lisades, et tal oli hea koosolek eestlastega täna. T B palub veenduda, et kas pakkumuses kajastatud hind katab ära selle, mis on määratletud ning vastasel juhul uuendagu pakkumust. Samuti tegi T B ettepanku kasutada Norra standardset 2000 laevaehituslepingut. Türgi laevatehas edastab T Bile 20. septembril 2014 ja 23. septembril 2014 pakkumuse (T 33 lk 36-41), mille kohaselt on ühe laeva hinnaks 15 800 000 eurot, kui AS Tallinna Sadam tellib 4 laeva. Pakkumused edastatakse A Kile ja Ü E (T 33 lk: 47-49; 145-147). 1402. Järgmine koosolek toimus 24. septembril 2014 Türgis, kus osalesid samuti Tallinna Sadama esindajana A K, TS S esindajana Ü E ja L Mi esindajana T B (T 33 lk 159-161). 25 septembril 2014 Poola laevatehases R toimunud koosolekul viibisid A K, laevatehase esindajana JP ja T B (T 31, lk 126-129; T33 lk 167-170). Samuti ei nähtu AS Tallinna Sadama ja laevatehaste vahel sõlmitud eellepingutest ühtegi viidet maakleri kaasamisele. 1403. A K allkirjastas AS Tallinna Sadama juhatuse liikmena Türgi laevatehase S laevatehase esindajaga A Tga 24.09.2014 eellepingu (letter of intent). Eellepingu kohaselt on osapooltel vastastikune huvi lepingu sõlmimiseks maksimaalselt nelja reisipraami ehitamiseks ostjale (T 23 lk 190-193). 25. septembril 2014 allkirjastas A K R laevatehase direktori JPga eellepingu, mille kohaselt kavatseb Tallinna Sadam osta Poola R laevatehaselt neli auto- ja reisijatepraami L 150-DE (T 23 lk 184-187). Eellepingute sõlmimise ajal ega toimunud kohtumistel ei olnud kummagi poole poolt kaasatud maaklerina ei R ega T Pi. 1404. Koosolekute järgselt tõstatas Ü E mitmeid küsimusi seoses masinaseadmete ja käiturisüsteemiga. Ü E poolt tõstatatud küsimustele vastas 29. septembril 2014 T B, et soovitud muudatuste tegemisel võib hinnaarvestused laevatehastelt tulla väga lühikese etteteatamisega, kuid tuleb eeldada, et lisahind saab olema 3 miljonit eurot (T 33 lk 177-179). JP saadab 29. septembril 2014 e-kirja A Wle, mille kohaselt pärast määra tõstmist on Tallinna hinna tõus 2% (500 000 eurot), kui algne hind on 27 700 000 eurot (T 28 lk 39). Märgitu kiri tõendab seda, et lisaks omavahelisele suhtlusele just A Ki ja JP vahel, oli see JP, kes andis laevatehasele teada 2%-lisest hinnatõusust, mis seob veelkord justnimelt Poola laevaettevõtte poole pealt JP ebaõiguskokkuleppega. 1405. 20. oktoobril 2014 edastab JP T Bile ümbertöötatud pakkumuse nr 58.2/HN/2014. Ekirjas selgitab JP, et ta saadab pakkumise ainult T Bile, et nad saaksid selle ennem läbi arutada, kui ta annab selle omanikule. Erinevus 2 ja 4 laeva puhul on ainult

dokumentatsioonis ning McG pakkumises ro-ro varustuse jaoks. Komisjon on 674 000 eurot esimese laeva eest. Hind ilma selleta on 30 695 000 eurot. Kirja manuses on pakkumus nr 58.2/HN/2014, mille järgi oleks 4 laeva tellimisel ühe laeva hind 31 360 000 eurot. Kahe laeva tellimisel oleks ühe laeva hind 32 290 000 eurot. Pakkumuses on märgitud, et komisjonitasu 2% on hinna sees Projektis on tehtud rida tehnilisi muudatusi (T33, lk 61, 6466; T28, lk 73-74; T31, lk 114-116). Kirjavahetusest nähtub jällegi, et T B osales parvlaevade hinna läbirääkimistes ning tellija poolsete muudatuste vahendamises ostja ja laevatehase vahel. 7.6.3.1.5. Maaklerlepingute näivus 1406. Et laevaehitusprotsessi ei olnud tegelikkuses maaklerit kaasatud ei AS-i Tallinna Sadam ega Türgi ja Poola laevatehaste endi poolt kinnitab kaudselt ka A Ki ja AK ettekanded AS Tallinna Sadama nõukogu koosolekutel. 09. septembril 2014 toimunud koosolekul teatas A K, et parvlaevade hange tuleb lugeda nurjunuks, kuna ühtegi pakkumust ei esitatud. A K jätkas, et Norra laevaprojekteerimise ettevõttelt on saadud laevajoonised ja nõusolek kogu projekteerimistööde teostamiseks. Suhtlust on alustatud seitsme laevatehasega, peale kahe hankel huvi tundnud laevaehitaja (Soomes ja Poolast). Tallinna Sadama nõukogu võttis A Ki poolt esitatud informatsiooni teadmiseks ning kohustas juhatust jätkata läbirääkimisi ja esitada järgmisele nõukogu koosolekule detailne ülevaade parvlaevade eeldatavate maksumuste, valmimistähtaja ja muude olulisemate tingimuste osas (T 24 lk 100). 30. septembril 2014 toimunud nõukogu koosolekul selgitas A K, et laevaehitajate kaudu õnnestus Tallinna Sadamal saada kontakt Norra ettevõttega L M, kes tegeleb laevade projekteerimise ja disainimisega ning kellel oli pakkuda sobiv parvlaeva projekt. See andis võimaluse laevaehitajatelt praamide ehituspakkumiste küsimiseks. Projektiga seotud tehniliste detailide täpsustamise ja vajaduste selgitamise osa töö jätkub. A K selgitas, et hetkel on konkureerivaid indikatiivseid pakkumisi kolmelt erinevalt laevaehitajalt. Järgnevalt selgitas ta koostatud pakkumiste võrdlustabeli põhjal laevaehitajate (Türgi S S, Soome R ning Poola R S) poolt esitatud pakkumistega seotud detaile, praamide ehitamise ajagraafikut ning laevaehitajate tausta. AK omakorda selgitas, et Tallinna Sadama poolt korraldatud parvlaevade ostuhanke järgselt laevaehitajatega peetavate otseläbirääkimiste ja sõlmitavate lepingute vaidlustamisega seotud riske on minimeeritud konsulteerides probleemküsimustes täiendavalt nii advokaatidega kui ka Rahandusministeeriumi riigihangete spetsialistidega, kuid vastavate riskide realiseerumist täielikult välistada ei saa (T 24 lk 103-107). Samal päeval toimunud TS Laevad OÜ nõukogu koosolekul avaldas A K, et sõlmitavate ehituslepingute projektid on lõppfaasis ning samaaegselt käib aktiivne ehitatavate laevade spetsifikatsioonide kooskõlastamine. Kõikides olulisemates tingimustes nagu garantiid ja muud olulisemad tehnilised detailid on laevaehitajatega kokkulepped saavutatud. Igapäevaselt toimub aktiivne suhtlus laevade projekteerija — L Me-ga (T 24 lk 144-145). 13. oktoober 2014 Tallinna Sadama nõukogu koosoleku protokolli järgi selgitas A K, et ehituslepingute projektid on lõppfaasis, samuti spetsifikatsiooni (makers list) kooskõlastamine. Kõikides olulisemates tingimustes nagu garantiid ja olulisemad tehnilised detailid on potentsiaalsete laevaehitajatega kokkulepetele jõutud (T 24 108-110). AS Tallinna Sadama 21. oktoobri 2014 nõukogu koosoleku protokolli järgi selgitas A K, et ta viibis eelmisel nädalal Türgis, kus toimusid lepingulised läbirääkimised ning nad allkirjastasid 16. oktoobril kahe parvlaeva ehituslepingud Homme-ülehomme on nad Poola laevatehases, kus toimuvad lõplikud lepingute läbirääkimised. Poola laevaehitajate pakkumine on jõus oktoobri lõpuni. Hinnas on veidi vastu tulnud ka Soome laevaehitajad, kuid see ei ole endiselt konkurentsivõimeline (T

24 lk 111-114). TS Laevad OÜ 22. jaanuari 2015 nõukogu koosoleku protokoll – nõukogu otsustas kiita heaks nelja parvlaeva ehitamiseks 16. oktoobril ja 23. oktoobril 2014 sõlmitud ehituslepingud kogusummas 108,6 mln eurot ning S S-iga sõlmitud kahe parvlaeva ehitulepingute muutmine/suurendamine kogusummas 3,526 mln eurot kokku 112,126 mln eurot. Ehituslepingute muutmine oli ajendatud planeeritud seadmete vahetamisest (side- ja navigatsiooniseadmeid sillas, laevade juhtsüsteeme sillas, laevade alarm ja monitooringu süsteeme, laevu teenindavate abisüsteemide ülesehitust) ning konstruktsioonilistest muudatustest – türgi seadmed rootsi omade vastu (T24, lk 147). AS Tallinna Sadama 23. jaanuari 2015 nõukogu koosoleku protokolli järgi esitas A K slaididega illustreeritud ülevaate ehitatavatest parvlaevadest ja nende üksikasjaliku võrdluse käesoleval ajal liine teenindavate parvlaevadega (T 24 lk 116-118). 1407. AS Tallinna Sadama nõukogu protokollidest nähtub, et nõukogu kohustas AS-i Tallinna Sadam juhatust pidama ja jätkama läbirääkimisi laevatehastega. Ka AK ettekandest 30. septembri 2014 koosolekul nähtub, et laevatehastega peeti läbirääkimisi otse, s.o ilma vahendajateta, ning kõigis olulistes tingimustes saadi ka laevaehitajatega selliselt kokkulepped saavutatud. Kuigi riskide maandamiseks kaasati tugipersonali (advokaadid ja spetsialistid), siis maakleri osalemisest nõukogu ühelgi moel ei teavitatud. Samuti ei maininud A K ühelgi TS Laevad OÜ nõukogu koosolekul tehaste poolse maakleri osalusest reisiparvlaevade ostmise protsessis, kuigi probleemide korral tulnuks just maakleri poole pöörduda. Sarnast infot ei edastanud A K mitte kellelegi, sh ka järelevalve teostajale ega õigusnõustajale. 1408. Ka AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmed ei olnud teadlikud maaklerlepingute koostamisest. AS Tallinna Sadam nõukogu liikmed R H (nõukogu esimees), K L ja N S on kõik tunnistajana ütlusi andes tunnistanud, et nad ei olnud teadlikud maaklerlepingute sõlmimisest ning nõukogu koosolekutel ei arutatud maakleri kaasamist. R M ütluste järgi AS Tallinna Sadama nõukogu ei teinud otsust sõlmida maaklerleping ja nõukogu ei olnud teadlik, et selline leping on nende selja taga sõlmitud. Maakleri kaasamise vajalikkust ja sellega seonduvaid võimalike kulusid ei ole AS Tallinna Sadama nõukogus kunagi arutatud. Sellest, et maakleriteenust kasutati, luges ta ajakirjandusest. Nõukogu poolt ei antud ühtegi mandaati sõlmida maaklerilepingud ning maakleri kaasamist oleks kindlasti pidanud arutama nõukogus. Selles protsessis, milles tunnistaja osales Tallinna Sadama nõukogu kaudu, ei olnud tal kokkupuudet T Piga. Laevatehaste külastamisel, Poolas ja Türgis toimunud kohtumisel, T Pi ei viibinud. A Kiga ei ole ta maakleri kaasamise vajadust arutanud (K 27 lk 85-102). N S on ütlusi andes kinnitanud, et maaklerlepingute sõlmimisest ei olnud juttu. Ta ei olnud teadlik, et lisaks parvlaevade ehituslepingutele koostati ka maaklerlepingud (K 46 lk 18-26). K L ütluste järgi kuulis ta alles meediast, et parvlaevade projekti oli kaasatud maakler. Nõukogus ei arutatud kunagi vajaduse üle kaasata maakler ning nõukogu liikmena ei pidanud ta seda ka vajalikuks. Juhul kui maakleri kaasamine oleks toimunud, oleks seda küsimust pidanud arutama nõukogu. K L teadaolevalt ei omanud T P mingit seost parvlaevade hankimise protsessis ning R G ei ütle tunnistajale midagi. Seonduvalt juhatuse kohustusega teavitada maakleri vajadusest selgitas L, et Tallinna Sadama nõukogu protokollidest nähtub, et peaaegu igat sammu üritati juriidiliselt põhjendada, võeti juriidilisi ekspertiise, et igasuguseid riske oma tegevuse või tegevusetusega maandada. Sellest tulenevalt on väga loogiline, et juhatus oleks igasugustest sammudest, mis ei olnud igapäevased, nõukogu teavitanud. Nõukogu oleks tahtnud teada, et lisaks laevaostule on veel maaklerteenus mängus.

1409. Sarnaselt AS Tallinna Sadam nõukogule ei olnud ka TS Laevad OÜ juhatuse ja nõukogu liikmed teadlikud laevatehaste poolsetest maaklerlepingute sõlmimisest. TS Laevad OÜ juhatuse liige T T ütluste järgi tegeles laevade hankimisega A K, kellele anti täisvolitus, mis hõlmas ettevõtte nimel läbirääkimiste pidamist, eesmärgiga jõuda lepingute sõlmimiseni. A K võttis enda peale võimalike tehaste leidmise, projekteerijate otsimise ja läbirääkimiste pidamise. Tallinna Sadama nõukogu roll hankimise protsessis oli lõpuks raha eraldamine TS Laevadele. Lepinguteni jõudmise kohta selgitas T T, et selleks ajaks oli juba kaasatud laevade tehnilise poole pealt BW, sest A K ja A P jäid tehnilise poole peal nõrgaks. BW aitas kokku panna tehnilist spetsifikatsiooni, mis oli lepingu lisaks. Lisaks ka projekteerija. T T ei tea, et kedagi veel oleks kaasatud. R ettevõttest ei ole ta midagi kuulnud. Ta ei tea, kas T Pil oli mingi roll praamide hankimises ning ta ei ole temaga sellel teemal suhelnud. Samuti ei ole ta näinud T Pi praamidega seotud kohtumistel. Samuti ei tea ta midagi sellest, kas laevaehitusprotsessi oli kaasatud maakler või agent (K 29 lk 181-185, K 32 lk 97). TS Laevad OÜ nõukogu liige M R on tunnistajana ütlusi andes selgitanud, et talle teadaolevalt ei vajanud A K praamide hankimisega abi. Teatud abi A K küll kasutas, konsulteerides Ü E ja BW AS-ga, kuid et sellest enamat abi oleks vaja olnud, tema ei tea. Laevaehitajate pakkumised jõudsid Tallinna Sadamani läbi A Ki (K 32 lk 99-104). OÜ TS S juhatuse liige ja tegevdirektor Ü E on tunnistajana ütlusi andnud, mille järgi oli tema ülesanne laevade sertifitseerimise tagamine. Ü E osales TS Laevade riigihanke korraldamises tehnilise poole pealt. A Ki palvel edastas tema augustis 2014 Norra projekteerimisfirmale nägemuse tellitavate laevade tehniliste omaduste kohta ning suhtles T Biga. Tema roll laevatehastega kohtumistel oli täiesti tehniline - selgitada millist laeva soovitakse. Maaklerijutt tekkis tema teada L Mi 23. septembri 2014 e-kirjast A Kile, et vahepeal võiks olla keegi, kes on targem ja abistaks tellijat, kuna tellija ei ole laevaehitusekspert. Kuidas maakleri valimine ja kontakteerumine käis, seda ta ei tea. T Pi osalusest selles protsessis ei tea tema midagi. Tema ise ei ole A Kiga rääkinud maaklerist (K9, lk 165-169). Samuti ei teadnud maakeri kaasamisest BW AS juhatuse esimees M V, kelle ütluste järgi sai ta T Pist teadlikuks ajakirjanduse vahendusel ning kellega ta ei puutunud parvlaevade projektiga kordagi kokku (K 9 lk 161-165). 1410. Tunnistaja A P ütlustest nähtuvalt (T 35 lk 1- 5) 2014 septembris pöördus nende advokaadibüroo poole AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ seoses läbirääkimistega laeva ehituslepingute sõlmimiseks ning nende täitmiseks ilmnevate võimalike probleemide lahendamiseks. Olid nõus seda teenust osutama, suhtlesid A Ki, M R ja T Tga. Koostasid ühiste kavatsuste protokolli, valmistasid ette laeva ehituslepingut. Läbirääkimised toimusid mitme võimaliku laevaehitajaga, kuna lepingute tähtaeg oli suhteliselt kiire. Tema ise osales 02.10.14 A Kiga B projekteerimisfirmas L Me, Istanbulis 14- 16.10.2014 laevaehituslepingu läbirääkimistel firmas S ja sellele järgnenud lepingu allakirjutamisel, kus esindas volikirja alusel ka TS Laevad OÜ-d. Sadamast osales kohtumisel A K. Osales ka oktoobri keskel läbirääkimistel Poola laevaehitusfirmaga R. Tema saatis ka täiendusi Poola advokaadile. Läbirääkimistel osales sadama poolt ka tehniline nõustaja AS BW esindaja. Osales läbirääkimistel, lepingute hinnad kujunesid sõltuvalt läbirääkimiste tulemustest. Koostasid ka lepingu lisasid. Peale lepingute sõlmimist oli vaja osutada õigusabi erinevate kerkinud küsimuste, nt lepingutes ettenähtud garantiide andmine ehitaja poolt, lahendamisel. Suhtles sellega seoses mh A Kiga. Teenustasu maksti tunnitasu alusel, järgneval kuul, eelmise kuu eest. Läbirääkimiste ja lepingutega seoses läbirääkimistel osales ainult tema. Läbirääkimistel osales sadama poolt ka tehniline nõustaja AS BW esindaja.

1411. Antud juhul on märkimisväärne, et lepinguid õiguslikult ettevalmistanud A P, osales läbirääkimistel, lepingute valmistamisel, allkirjastamisel, kuid ei tea midagi ei tellija ega laevatehase poolelt maakleri osalusest. 1412. Seega on eelnevaga tõendatud, et tellija poolt maaklerit kaasatud ei olnud ning selles ei ole ka süüdistust ega näilikku maaklerlepingut esitatud. Kõik eelnevalt tuvastatud asjaolud, nimelt T Bi suhtlus, tema poolt vahendatud ja lahendatud teemad, viitavad selgelt tema poolt vastastikuses suhtlemises vahendaja rollile, ehk nii tellija kui laevatehaste esindamisele. Nimelt samaaegselt A Ki vahendades, vahendas ta ka JPt ja Rt ning St. Laevatehaseid ei ole läbirääkimistel esindanud, vahendanud ega laevatehase nimelt osalenud protsessis T P. Kogu aktiivse maakleri töö protsessis ka tehase jaoks on ära teinud T B ning lepinguliste ja õiguslike küsimuste poole pealt A P ja laevatehaste töötajad. 1413. Olulised on ka Poola laevatehase R projektide realiseerumise valdkonna direktori ja juhatuse liikme K G ning juhatuse liikme ja presidendi A Wi ütlused. Tunnistajana ülekuulatud K G ütluste kohaselt kirjutasid nad (Poola laevatehas) oktoobris alla lepingule, et ehitada kaks praami Eesti jaoks, ja tema oli määratud selle projekti jaoks niikaua kui leidus uus direktor või projektijuht. Hetkest, kui ta oli Eesti praamide projektijuht osales ta mitmel nõupidamisel. 2014. aasta detsembris osales ta Tallinnas nõupidamisel, kus osales lisaks veel JP. Veel oli üks nõupidamine Poolas laevatehases, kus olid kohal Tallinna Sadama esindajad A K ja veel üks esindaja, kes vastutas tehniliste tingimuste eest. Veel oli üks kohtumine jaanuaris 2015 Tallinnas, et tutvustada uut projektijuhti Tallinna poolele. Seal osalesid Tallinna Sadama juhatuse esindajad, laevaremonditehase esindajad, B W esindajad, M P ja Türgi esindajad. K Gni ei osanud vastata küsimusele, kas maakler oli lepingusse kaasatud. Ta ei ole T Piga ega ettevõttega R kokku puutunud. Temale ütles juhatus, et on olemas agendileping, mida peab eelarves arvestama. Tema nägi lepinguid peale allkirjastamist ega puutunud kokku enne seda (K 19 lk 36-40). 1414. A Wi ütluste kohaselt oli Rl aastatel 2014 ja 2015 Eestiga seonduvalt tüüpiline leping kahe praami ehitamiseks. Praamid olid selleks, et transportida inimesi ja autosid. Tunnistaja osa oli lepingute elluviimise järelevalve. Info selle kohta, et Eesti soovib tellida Poola laevatehasest praamlaevu tuli JP käest. Temani jõudis see info Norra büroost, kes laevu projekteeris. Eesti praamide ehitamisega seoses oli kaasatud maakler, keda soovitas tellija. Maaklerlepingut tunnistaja ei mäleta täpselt, kuid tegemist oli tüüpilise lepinguga, mida sõlmitakse maakleri firmaga. Läbirääkimisi maaklerlepingu sõlmimiseks pidas JP. Eesti jaoks ehitatavate parvlaevade hind kujunemise paljudest elementidest, nagu materjali kulu, seadmete kulu, projektihind, kindlustus ja klienditeenused. Samuti oli maakleritasud lisatud laevade hinnale. R osales selles maaklerina tellija poolt, muud sellest firmast tunnistaja ei tea. Tunnistaja on T Piga kohtunud kaks korda, ühe korra siis kui JP tutvustas T Pile nende ettevõtte võimalusi, teine kohtumine oli kui lasti vette esimene laev. A K ja T P olid mõlemad seotud lepinguga laevade ehituseks, kuid kuidas täpselt nad sellega seotud on ta ei mäleta. Lepingu järgi arvab tunnistaja, et T P oli tellija esindajaks, kuid täpselt ei oska öelda. 1415. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel nähtus, et tunnistaja andis kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ei tundnud ta T Pi ega ole temaga ka kunagi kohtunud. Kohtuistungil põhjendas tunnistaja tekkinud vastuolusid sellega, et ütluste andmisest on möödunud 5 aastat. Ta ei oska öelda, kas tema ütlused on hetkel täpsemad, kui tol ajal. Tol ajal oli see kõik värske. Ta ainult mäletab, et nimed olid seotud selle

laevaehitusega. Tunnistaja selgitab, et ta ei tunneks T Pi tänaval ära, tal ei ole temaga kontakti olnud. 1416. Kuigi 5 aasta möödudes võib inimese mälupilt mineviku sündmustest mõnevõrra tuhmuda või hägustuda, jäävad reeglina inimese mälestused olulisemate sündmuste puhul järjepidevaks ning kõrvalekaldeid esinevad peamiselt väheoluliste tunnuste osas. Käesoleval juhul ei ole tunnistaja selgitused ütluste lahknevuse osas usutavad. Kas tunnistaja kohtus T Piga mitmel korral või ei kohanud üldse, on asjaolu, mis antud kriminaalasja kontekstis 5 aasta möödudes meelest ei lähe. Seega loeb kohus A Wi ütlused osas, kus ta kirjeldab kohtumist T Piga, ebausaldusväärseks ning jätab tõendikogumist kõrvale. 1417. Tunnistajana on ütlusi andnud ka M S P, kes tegeles 2014. ja 2015. aastal Eesti praamide projektiga Poola laevatehases. Tunnistaja oli praamide ehituse ajal üldülemus ja tema ülesandeks oli kogu töö organiseerimine, ehitustöö organiseerimine, logistika asjade küsimuste korraldamine ja samuti ostukorraldused laevade ehituseks. Praamide projekti ajal oli Poola laevatehase juhatuse esimeheks ajal A P. JP oli turundusosakonna direktor, kelle ülesandeks oli leida ja otsida lepinguid laevatehastele. Ta ei tea, kuidas lepingud Eesti praamide ehitamiseks sõlmiti. Laevade ehitamise osas tegi järelevalvet kliendi poolt B W. S P oli laevade järelevalve ülemus, kellega ta suhtles iga päev. T P ei ole tunnistajale tuttav. 2014. aasta detsembris toimus kohtumine, millest võttis osa Poola poole pealt K G ja tunnistaja ise, Türgi esindaja nime ta ei mäleta. JP ei osalenud ning Eestist osales A K ja veel mitu inimest, kelle nimesid ta ei mäleta. Kohtumisel lepiti kokku viisides, kuidas üksteisega suheldakse ja kuidas mida teha. Lepiti kokku, et kommunikatsioon käib järelevalve meeskonna kaudu, tellija esindaja, kes tuleb meile kaevatehasesse ja selle järelevalve meeskonna kaudu selgitatakse kõik probleemid ja kommunikeeritakse kõik probleemid. Kogu kommunikatsioon hakkas käima selle järelevalve meeskonna või kliendi esindaja kaudu. Kohtumise ajaks oli laevaehitusleping sõlmitud. Tunnistaja nägi laevaehituslepingut ja selles oli välja toodud hind üldsummana. Hinna kalkulatsioon oli laevaehituse tehase sisemine asi, mida oli tunnistaja samuti näinud. Laevaehitushinna kalkulatsioon sisaldas ka tasu maaklerile, kuid ta ei mäleta, kes oli maaklerina määratud. Teisel kohtumisel 2015 aasta veebruaris olid Eesti esindajad, Poola laevatehase esindajad, Türgi laevatehase esindajad ning Veeteede Ameti esindajad. Arutati meetodeid ja viise, kuidas koostöö hakkab käima ja kuidas laevu tarnitakse. Samuti said nad teada nõuetest, mis esitatakse dokumentidele. Kolmas kohtumine oli seotud reisijate ruumi viimistlemisega. Poola pealt oli kohal tunnistaja, siis L B, Eesti poole pealt A K, S ja veel mitu inimest, kelle nimesid ta ei mäleta. Arutamisele tuli küsimus kuidas seostada arhitektuuri ja värve. Neljandal kohtumisel esitasid nad lõppversiooni. Praamide projektiga seoses ei ole tunnistaja maakleriga kokku puutunud. Tema jaoks ei ole tuttav R G nimeline ettevõte. M S P tegeles lisaks ka ostukorraldusega, mis kujutas endas tehniliste tingimuste täitmiseks vajalike komponentide valimises. Lisaks tegeles ta arvete kontrollimisega, ta pidi kinnitama ja viseerima kõik arved mis tulid ja seostama neid konkreetsete asjadega, mis kuulusid sellele projektile. Ta ei näinud maaklerlepingut ning ta ei tea, kas selle lepingu alusel toimus ka tasumine. Ehituse protsessis JP mingit rolli ei mänginud. Ta ei tea, kes Rs agendilepingute sõlmimisega tegeleb ning projektiga seotud hinnakalkulatsioon anti temale koos muude dokumentidega K G poolt. Tal ei ole ülevaadet R laevatehase suhtlusest juhtkonnaga Eestis. Laevaehituslepingus oli punkt maakleri agenditasu kohta ja samuti oli seal jutt sellest, millisel viisil seda tasu tasutakse. R poolt ei ole tema maakleri tasu tasumises osalenud (K 27 lk 118-124).

1418. Tähelepanuväärne on seega, et Poola laevatehase juhtivtöötajad ei olnud samuti teadlikud, kes nende laevatehast maaklerina esindab või kas üldse esindab. Samuti ei omanud nad kokkupuudet T Pi ega R-ga. Ütlustest nähtub ka asjaolu, et T P ei võtnud osa 2014. aasta detsembris Poola laevatehase ja Eesti esindajate vahelisest kohtumisest, mille käigus lepiti kokku edasine suhtlusviis. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kommunikatsioon käima ainult järelevalvemeeskonna kaudu, st et tellija poolse järelevalvemeeskonna kaudu selgitatakse ja edastatakse kõik tekkida võivad probleemid. Seega ei omistatud ka praamlaevade valmimise järgsel ajaperioodil T Pile mingisugust rolli. 1419. Ka laevaehituslepingud kajastavad seda, et laevatehased ja TS Laevad OÜ tuginesid omavahelisele otsesuhtlusele ning maakleri kaasamist võimalike probleemsituatsioonide lahendamisele ei nähtud lepingute kohaselt vajadust. Kuigi laevaehituslepingud sõlmiti ajaliselt varem kui laevatehased sõlmisid maaklerlepingud R-ga, kajastasid maaklerlepingud T Pi aktiivset tegevust ja koostööd nii laevaehituslepingute sõlmimisel kui täitmisel. Seega pidanuks T Pi, kui laevatehaste maakler, olema märgitud ka laevaehituslepingutes. Siiski Türgi laevatehase S ja TS Laevad OÜ vahel 16. oktoobril 2014 sõlmitud laevaehituslepingu kohaselt pidid pooled kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerima ostja poole pealt A Kile ning ehitaja poole pealt S A Tle (T 25 lk 177-205, T 26 lk 29-57). Sarnane tingimus oli sätestatud ka Poola laevatehase S S.A ja OÜ TS Laevade vahelises laevaehituslepingus, mille järgi pidid pooled lepinguga seotud küsimustes võtma ühendust A Kiga või Poola laevatehase esindajaga JPga (T 25 lk 54-85, 117-148). 1420. Sellest, et laevatehased ise ei olnud teadlikud, et nad sõlmivad maaklerlepingu ning mis on maakleritasu suurus ilmestab hästi Poola laevatehase esindaja JP 14. oktoobri 2014 e-kiri T Bile. Nimelt selgitab JP viimasele, et A K soovib laevatehasesse tulla ja 22. kuupäeval allkirjastada lepingu. JP lisab, et A K soovib ainult kahte alust ning ta palub T Bil A Ki mõjutada, et ta telliks vähemalt 3 alust. Lisaks küsib JP infot vahendustasu kohta, sest A K ei maininud selle kohta midagi. Viimasena palub JP infot selle kohta, kas ta peab ülevaadatud pakkumise esitama A Kile või T Bile (T 31 lk 117-118; T 33 lk 57). 1421. JP kirjast nähtub kohtu hinnangul üheselt, et laevaehituslepingute sõlmimisel ei olnud Poola laevatehase poolt kaasatud maaklerit ning tellija ja ehitaja vaheline suhtlus käis poolte vahel otse või vajadusel läbi T Bi. JP ja T Bi vaheline kirjavahetus on täielikus vastuolus maaklerlepingus sätestatuga (kõik teenused ja tegevused, mis on esmavajalikud lepingute edukaks sõlmimiseks praamide L 150-DE, laevakere nr 3178/1 ja 3178/2 ehitamiseks TS Laevad OÜ-le). Nagu ka kohus varasemalt viitas, eeldati maaklerilt lepingu järgi panust, mis on esmavajalikud lepingute edukaks sõlmimiseks. Tegelikkuses pidas ehituslepingute sõlmimiseks läbirääkimisi Poola laevatehase müügidirektor JP, kellele oli see ka ametiülesandeks. Tunnistajatena ülekuulatud A W ja M S P on selgitanud, et JP ülesandeks oli leida ja otsida lepinguid laevatehastele. 1422. Ka peale laevaehituslepingute ja maaklerlepingute sõlmimist jätkas T B parvlaevadega seotud info vahendamist A Kile. 11. märtsil 2015 toimunud telefonikõnes küsib A K T Bilt, kas Poolaga ja Türgiga läheb kõik hästi, millele T B vastab, et senini on nad väga õnnelikud oma edasimineku üle ning ka tehaste jaoks läheb hästi. T B selgitab, et laevatehased oleks nagu koostööd teinud ja valinud veidi ühesugust varustust. Nad peavad hoolikalt vaatama, millal nad hakkavad terast lõikama, et neil on tõesti edasiminek, tähtis on neid vaadata ja tõugata, et viivitusi ei tekiks. T B arvab, et see töö on ka B Me Gi jaoks seda lähemalt uurida.

13.aprillil 2015 toimunud telefonivestluses arutas A K S P laevaehituse tootmisgraafikute üle, plaanis oli ühiselt vaadata üle seisud ja murekohad. Lisaks tundis A K huvi sisekujunduse vastu, mida plaanis vaadata koos sisekujundaja P ja arutada Türgi firma esindaja Aiga. A Kil oli vaja arutada ka Eesti delegatsiooni viibimise teemal raua lõikamise tseremoonial. A Ki arvates pidanuks delegatsiooni liikmete ja türklaste üleliigseid kohtumisi vältima, mitte koormama türklasi nendega kohtumistega (T 69 lk 108-110). 1423. Eeltoodud telefonikõnedest nähtub, et olenemata sõlmitud maaklerlepingutest laevatehaste ja T Pi vahel, jätkas laevaehitusprotsessiga seotud info edastamist A Kile T B. Kohtu hinnangul ilmestab see selgelt, et T B ei olnud pelgalt projekteerimisettevõtte tegevdirektor vaid omas keskset rolli tegevuste koordineerimisel ja infovahetusel laevatehaste ja A Ki vahel nii enne kui peale laevaehituslepingute sõlmimist. Kõnekas on ka fakt, et pooled pidasid oluliseks jälgida laevaehitusprotsessi ning selle ülesande täitmiseks peeti õigeks suunata nimetatud töö B Me G-le. Kumbki vestlejatest ei märkinud maaklerina T Pi. 1424. Ka asjaosaliste omavahelisest suhtlusest tuleneb selgelt välja, et T P ei ole maaklerina protsessis osalenud ning sõlmitud lepingud on näilikud. 1425. 09. oktoobril 2014 helistab A K T Pile ja selgitab, et tal on homme kell 09.00 Veeteede Ametis üks nõupidamine ja tal oleks vaja peale seda temaga kohtuda. A K selgitab, et nad võiksid kokku saada peale kella 10-t, sest tal lendab osa inimesi ära ja tal oleks enne seda vaja rääkida (T71, lk 93). Kohtu hinnangul viitab A K oma kõnes Veeteede Ametis toimunud kohtumisele laevatehastega, kus osales ka T B. Tunnistajana ülekuulatud M S P ütlustest nähtub, et ka 2015 aasta veebruaris toimus Veeteede Ametis kohtunime, millest võtsid osa Eesti esindajad, Poola laevatehase esindajad, Türgi laevatehase esindajad ning Veeteede Ameti esindajad (K27, lk 118-124). 1426. 10. oktoobril 2014 kell 10.19 kuni 10.39 kohtuvad Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuvas XXX hotelli kohvikus T P, A K ja T B (T 71 lk 93). Kohtu hinnangul saab just 10. oktoobril toimunud kohtumist T Pi, A Ki ja T Bi vahel pidada hetkeks, mil sündis osapoolte vahel kavatsus sõlmida näilised maaklerlepingud laevatehaste ja R vahel. Et kohtumine oli seotud Tallinna Sadama sooviga osta parvlaevad kinnitab kohtumisele järgnenud telefonikõne A Ki ja T Pi vahel. Nimelt helistab A K 13. oktoobril 2014 kell 17.51 T Pile, rääkides sellest, et nõukogu kinnitas investeeringu ära, kuid ta ei tea, kas tütarlaps minister kirjutab alla need otsused või mitte. Samuti, et tema jaoks on vajalik, et T P annaks talle mõne oma visiitkaardi

oma suurepärasest ärist. A K selgitab lõpetuseks, et tuleb ära oodata mis siit tuleb ja kui ta ikka saab Türki edasi, siis on nagu kergem. Lõpetuseks lepitakse kokku, et T P hüppab õhtul A Ki juurest läbi (T 72 lk 94-95). 1427. Kohtu hinnangul A Ki viited Türki minekule ning nõukogu investeeringu kinnitused viitavad selgelt praamlaevade projektile. Nimelt nähtub just 13. oktoobri 2014 AS Tallinna Sadama nõukogu koosoleku protokollist (koosolek kestis 13.00 kuni 14.20), et AS-i Tallinna Sadama nõukogu otsustas investeerida kuni 124 miljonit eurot liiniveo korraldamiseks vajalike reisiparvlaevade soetamiseks ning anda laenu kuni 124 mln eurot tütarettevõtjale TS Laevad OÜ-le reisiparvlaevade soetamiseks (T 24 108-110). Kohtu hinnangul on tõenäoline, et T P edastas A Kile just R visiitkaardi, kellega hiljem sõlmiti näilik maaklerleping. Tähelepanuväärne on ka väljend „suurepärane äri“, kuivõrd T Pil ja R-l puudus igasugune varasem kokkupuude laevaehituse ja laevanduse maaklerina. Samast kõnest tuleneb ka A Ki ja T Pi motiiv maaklerlepingute sõlmimiseks, mis on seotud siis eelnevalt viidatud Hiiumaa projekti (XX) rahastamise vajadusega. Samuti puudus kuni 13.10.2014 kuupäevani T Pil igasugune seos parvlaevade soetamisega, kuid kõnest on üheselt aru saada, et tegemist oli teemaga, mida oldi omavahel varem arutatud, sest T P mõistis A Ki täielikult ja nõustus temaga. A Ki ja T Pi huvi „lisa sissetuleku“ osas iseloomustab ka T Pi vähene huvi Hiiumaa projekti osas, mistõttu on mõistetav ka selle rahastamise soov rohkem A Ki poolt ning taolise mõttekäigu toetamine T Pi poolt. 1428. Edasiselt saadab JP 20. oktoobril 2014 T Bile e-kirjaga muudetud pakkumise. E-kirjas selgitab JP, et ta saadab pakkumise ainult T Bile, et nad saaksid seda ennem arutada, kui T B selle omanikule edasi annab. Kirjas märgib JP erinevustest 2 ja 4 laeva puhul, kuid ka seda, et komisjonitasu esimese laeva eest on 674 600 eurot ja hind ilma komisjonitasuta on 30 695 000 eurot (T 67 lk 180-181). E-kirjale lisatud pakkumise nr 58.2/HN/2014 kohaselt oleks 4 laeva tellimisel ühe laeva hind 31 360 000 eurot. Kahe laeva tellimisel oleks ühe laeva hind 32 290 000 eurot. Eelneva pakkumisega võrreldes on lisatud pakumisse punkt „MÄRKUS“ milles on märgitud, et hind sisaldab vahendustasu 2% (T67 lk 168-171). 1429. Türgi laevatehas S esitas enda pakkumuse 07. septembril ning täpsustava pakkumise

15.oktoobril 2014 Poola laevatehases juhatuse koosolek, mille protokolli järgi arutas R juhatus arutas parvlaevade hinnapakkumise kujunemist ning asjaolu, et hinnas sisaldub komisjonitasu, mis on 2% (T 61 lk 79-84). 1433. Tunnistaja T B on kinnitanud JP ütlusi ja lisanud omalt poolt, et tema edastas nii Poola kui ka Türgi laevafirmadele A Ki soovi sõlmida lisaks laevaehituslepingutele ka maaklerlepingud. T Bi sõnade kohaselt määrasid maakleritasu suuruse laevatehased, selleks osutus 2%. Tema oli ka isikuks, kes edastas hiljem, s.o maaklerlepingu sõlmimisel laevatehaste esindajatele, s.o nii Poola kui ka Türgi laevatehaste esindajatele maakleri andmed ehk R esindaja T Pi andmed. 1434. Esitatud hinnapakkumise alusel sõlmisid 16. oktoobril 2014 Türgi laevatehase S D T T XX. esindajad N K ja S Z C ja OÜ TS Laevad esindajad A K ja A P laevaehituslepingud SEFN-POT-150PC1-NB26-REV0 ja SEFN-POT-150PCI-NB27-REV0 kahe kaksikkäilaga auto- ja reisiparvlaeva L 150-DE jaoks. Ühe lepingu hinnaks oli 22 800 000 eurot, mis kuulus tasumisele osamaksetena (lepingute kogumaksumus 45.6 miljonit eurot). Lepingu kohaselt tuli kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerida ostja esindaja A Kile või ehitajale S A Tle (T 25 lk 177-205, T 26 lk 29-57). 23. oktoobril 2014 sõlmisid R S S. A esindaja JP ja OÜ TS Laevad volitatud esindajad A K ja A P laevaehituslepingud nr-ga RSB/2014/181/DH ja RSB/2014/182/DH, kahe kaksikkäilaga auto- ja reisiparvlaeva L 150DE jaoks. Lepingu kohaselt oli ühe parvlaeva hinnaks 31 500 000 eurot, mis kuulus tasumisele osamaksetena (lepingute kogumaksumus 63 miljonit eurot). Sõlmitud lepingu kohaselt tuli kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerida ostja esindaja A Kile või ehitajale JPle. 1435. Laevaehituslepingute sõlmimise järgselt sõlmisid 03. novembril 2014 AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K ning OÜ TS Laevad juhatuse liige T T laenulepingu, millega AS Tallinna Sadam andis OÜ-le TS Laevad laenu kuni 124 miljonit eurot, mida laenusaaja võis kasutada sihtotstarbeliselt 4 reisiparvlaeva ehitamise finantseerimiseks vastavalt sõlmitud laevaehituslepingutele. Lisaks laevade ehituslepingutele võib laenu arvelt finantseerida ka muid laevade ehituseks ja kasutusvalmiks seadmiseks vajalikke vältimatuid kulutusi, iseäranis näiteks laevade ehituse aegset järelevalvet (T 24 lk 147-148, 182-183). Laenulepingu järgselt sõlmisid

1442. A K ja T P kohtusid 08. detsembril 2014 kohvikus ning vestlesid 18. kuupäeval toimuvast kohtumisest Gdanskis. Siinkohal on oluline, et väidetaval maakleril (T Pil) ei ole vaja teada mitte seda, kellega ta peab hakkama koos töötama, vaid andmeid, mida lepingusse panna: „/../mul peaks olema mingisugused, algandmed, et sinna lepingusse kirjutada osapooled ja, ja... ja mingid, mingid, e, kokkulepitud asjad/../“, mille peale lubab A K „vennale“ helistada, et too meili saadaks. Et kõne all on JP, tuleneb järgnevast lausest, millest selgub, et tema käest saadi näidis. A K väljendab antud kõnes ka seda, et: „ega me neid maksma, neid, noh, nii öelda sundida ikka ei saa ju/../“, misjärel selgitab T P, et on näidise järgi enda osa lepingut osaliselt täitnud. A K lubab ise lennujaama vastu minna. 1443. Samast vestlusest tuleneb taaskord motiiv ehk kõneletakse Hiiumaa projekti rahastamisest samal ajal T raha kasvatamisega kahe aasta jooksul. Kõne lõppedes räägib A K Janile helistamisest. 1444. A Ki sõnad „ega me neid maksma sundida ikka ei saa“ ja T Pi nõustumine A Ki poolt öelduga, annab tunnistust sellele, et mõlemad pidasid maaklerlepingut näiliseks. A Ki ja T Pi soov kasvatada „T“ vara kinnitab kohtu seisukohta, et maaklerlepingute sõlmimise ajendiks oli ühise äriprojekti jaoks rahaliste vahendite leidmine (täpsemalt kohtuotsuse järgmises osas), kuivõrd kahe aasta pikkune tähtaeg kattub parvlaevade ehitamise perioodiga. 1445. Et kõnealuse lepingu puhul peeti silmas just maaklerlepingut nähtub A Ki ja JP vahelisest telefonikõnest, mis toimus ainult paar minutit peale A Ki ja T Pi kohtumise lõppemist kell 11.54 (T 71 lk 105-106; 169-170). Kõnest on oluline märkida, et A K räägib ühest komisjonilepingut ja T Pist kui enda sõbrast, kes saadab kõik, mis lepingu jaoks vajalik. Seega ei ole A K ka JPle T Pi kui maaklerit nimetanud, vaid kui enda sõpra. Sõber ei lähe kokku ka arusaamaga, et maakler peab olema sõltumatu. 1446. Samuti, Poola laevatehase esindaja JP ega A K ei pidanud vajalikuks arutada kohtumisel täpsemalt T Pi ülesandeid ega pädevust. Poolte jaoks oli oluline ainult T Pi kontaktinfo. 1447. Mõne tunni möödudes helistab A K uuesti JPle (T 71 lk 105-106, lk 170), milles väljendab, et T saadab talle e-postile ning: „/../ raha on nüüd õige/../“, sellele vastab JP mh, et : „/../paberimajandus on nüüd korras/../esialgu on kõik hästi läinud“. Taoline vestlus kinnitab veelkord kohtu arusaama, et sõlmitud leping oli näilik ning osapooled olid sellest teadlikud. Samuti oli kokkulepitud altkäemaksu summas. 1448. A Ki ja JP telefonikõnede järgselt edastab T P JPle e-kirja, milles edastab R rekvisiidid maaklerlepingu jaoks. Rekvisiitide edastamise põhjusena viitab ta JP ja parvlaevade ostja vahelisele telefonivestlusele (T 31 lk 131; T 68 lk 23-24). Peale JPga vestlemist helistab A K taaskord T Pile (T 71 lk 106), milles küsib, kas kontakt on saadud. 1449. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt vormistati maaklerleping näidise alusel, millist kasutas R tehas ja, mille oli JP edastanud A Kile 09. detsembril 2014 e-kirjaga „Komisjonileping Tallinn“. Kirjas palub JP A Kil kontrollida kas maaklerleping on korras (T 31 lk 133). Olukorras, kus maakleri palganuks/soovinuks laevaehitustehas, puudus igasugune vajadus seda A Kiga kooskõlastada. Seega pidi A K näiliku lepingu üle vaatama ja veenduma, et kõik vajalik seal kajastatud oleks (nt maakleri andmed, tasu suurus).

1450. Järgmisel päeval 10. detsembril helistab A K taaskord T Pile (T 71 lk 106), et teada anda, et lennuki hilinemise tõttu jääb päevane osa ära. Kell 16.44 helistab A K uuesti T Pile (T 71 lk 106), et viimane lepingud kahes eksemplaris allkirjastaks ja temale toimetaks. Kell 22.22 helistab T P A Kile (T 71 lk 107), lepitakse kokku dokumentide viimine A Ki koju. Sellest järgmisel päeval soovib A K T Pilt aadressi, kuhu paberkandjal talle „midagi“ saata saab (T 71 lk 107). 1451. Taaskord on oluline tähelepanna, et antud kõnes küsib A K, et:“/../ kas meili ütlen selle B jah?“, mis viitab A Ki seotusele B I OÜ-ga ja sellele, et B I OÜ-d kasutati näilike tehingute tegemise tagajärjel raha laekumisteks, mistõttu oli juba tol hetkel mõttes ka see, et raha lõpuks B I OÜ kontole jõuab. 1452. 11. detsembril 2014 kell 11.52 T P saadab A Kile SMS-sõnumi: „XXX“ (T 71 lk 107). 11. detsember kell 23.00 saadab A K sõnumi T Pile: „A T (Company Sefne Türgi) nr XXX“ (T 71 lk 107). 12. detsembril 2014 edastab JP 11. detsembril 2014 allkirjastatud (T 40 lk 1821) maaklerlepingu T Pile aadressile XXX ning koopia XXX (T 31 lk 135; T 40 lk 21-22). 1453. Juhul kui A K ei omanud maaklerlepingu sõlmimisel vähimatki rolli ning maaklerleping oli sõlmitud kitsalt laevatehaste ja T Pi vahel nagu kaitsjad on ennast kohtus väljendanud, puudunuks Poola laevatehasel vajadus kooskõlastada maaklerleping A Kiga, veel vähem saata A Kile maaklerlepingu projekt ja küsida tema heakskiitu. Samuti puudunuks A Kil igasugune vajadus ja põhjendatus olla vahendajaks T Pi ja laevaehitusfirmade vahel. Kohtu hinnangul annab eeltoodud kirjavahetus kinnitust, et maaklerlepingu sõlmimine seati A Ki poolt üheks tingimuseks, mille korral oli TS Laevad OÜ nõus laevaehituslepinguid Poola laevatehasega sõlmima. 1454. Esimene kohtumine T Pi ja Poola laevatehase R vahel toimus maaklerlepingu allkirjastamisest 4 kuud hiljem 18. märtsil 2015. Avansiaruandele on kuludena märgitud lennupiletid, majutuskulud, takso ja päevarahad. Raporti „R. tööülesandeline lähetus — gdanski ärireis“ kohaselt on ärireis toimunud 18. märtsist 2015 kuni 19. märtsini 2015, mille eesmärgiks on kohtumine Gdanski R S S.A. juhatuse liikme hr JPga. Lisaks on välja toodud reisi kulud, kokku 1029.23 eurot. Hilton International Gdanski arve nr 166777 A kohaselt on T P viibinud hotellis 18.03.2015 kuni 19.03.2015, toas nr 202 on viibinud kaks täiskasvanut (T 27 lk 55-62). Pardakaardi nr GDN001 kohaselt on T P lennanud 19. märtsil 2015 Poolast, Gdanskist Norra, Kopenhaagenisse. Maksekinnituse 2KUGTS kohaselt on veebilehelt XXX (lennupiletitele orienteeritud) ostetud lennupiletid maksumusega 575.28 eurot. Maksekinnituse kohaselt on arveldamiseks vajaliku informatsiooni andnud „T“, kelle firma registreerimise numbriks on XXX, asukohaks XXX ja kelle e-posti aadress on XXX (T 27 lk 63-64). T Pi ja E Le vahelisest 28. märtsi 2015 telefonikõnest nähtub samuti, et T P oli käinud koos A Kiga Poolas ja Türgis kohtumistel. Märgitud tõendid ei tõenda ega lükka ümber T Pi maakleriks olekut, vaid tõendavad üksnes tema Poolas asumist. Et T Pil puudus igasugune kokkupuude laevaehitusprotsessiga, tuleneb tema ja A Ki järgenvast suhtlusest. 1455. Vahetult Eestisse naastes helistas T P 19. märtsil 2015 kell 23.13 A Kile (T 69 lk 29-30). Kõnest on oluline, et A K selgitab, et:“/../sinu kohta ei küsitud midagi/../“, T Pi küsimusele, kas midagi uuriti:“/../kes, mis, kus/“, vastab A K, et:“/../ Ei! Ei, ma arvan, ta ei... üldse ei pand si... sidumagi neid asju“.

1456. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks peaks varjama maakleri osalust äripartnerite või delegatsiooni eest, ei ole. Kohtu hinnangul viitab see järjekordselt sellele, et T P ja A K üritasid vältida T Pi kaasatuse avalikuks tulemist seoses parvlaevade ostuprotsessiga. A Ki ja T Pi püüd hoida maaklerlepingutega seotud asjaolusid saladuses nähtub ka maaklerlepingute konfidentsiaalsuse klauslitest ning ka sellest, et nii AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmed kui ka Poola laevatehase juhtivtöötajaid hoiti teadmatuses nii maaklerlepingutest kui ka T Pist. 1457. Et tegelikkuses ei olnud laevatehaste poolt maaklerit kaasatud, tuleneb ka A Ki ja E A vahelistest vestlustest. 11. veebruaril 2015 toimunud telefonikõnest nähtub, kuidas A K ja E A arutavad L M-i poolt edastatud kirja üle. Nimel oli projekteerimisfirma esindaja pöördunud otse OÜ TS Laevad poole, samas oli OÜ-l TS Laevad ainult lepingud laevaehitajatega mitte projekteerijaga. E A selgitab, et kirjas tõstatatud küsimusega peaks tegelema laevatehas, kuid laevatehas täiesti distantseerib ennast kogu sellest asjast. A K viitab tekkinud küsimuse mitteolulisusele, millega Erik A nõustub, nentides samas probleemi veeretamist. E A jätkab, et kui nad vastavad, et nad on muutustega nõus, siis ei tohiks muutuda laeva hind, tarne ega muud omadused, mis on lepinguga sätestatud (T 68 lk 144-145). 1458. Seega oli tegemist just taolise olukorraga, mille puhul asjatundjad selgitasid, et maakler lahendab probleeme. Antud juhul aga laevatehas seda ei teinud, ei olnud ka laevatehasel maaklerit, kelle poole pöörduda, mistõttu pöörduti hoopis tellija poole. Kui T Pi roll laevatehaste maaklerina oleks olnud tegelik ning osapooltele teada, siis oleks ka L Mi projekteerija pöördumine leidnud õige adressaadi. Antud juhul võttis aga projekteerija probleemi lahendamiseks maakleri asemel otse ühendust tellijaga, mis kinnitab kohtu jaoks veelgi maaklerlepingute näilisust ja seda, et T P ei ole maaklerina protsessis osalenud. 1459. Järgnevalt peab kohus vajalikuks peatuda T Bi, T Pi ja JP ütlustel.

laevatehases leidis aset kaks koosolekut ning seal osalesid samad inimesed. T P ei võtnud osa ka Türgis toimunud kohtumistest. 1462. Laevade hankimises osaleb tavaliselt peale tellija ja laeva ehitaja ka maakler, kelle puhul on tegemist vahemehe või vahendajaga tellija ja laevaehitaja vahel. T B suhtles A Kiga maakleri teemal, kui laevaehitaja poolt tuli küsimus, et kas on kaasatud ka maakler. See küsimus läks edasi Tallinna Sadamale. Tunnistaja teavitas Tallinna Sadamat, et ta teab ühte maaklerit, kes on huvitatud sellest ettepanekust. Ta ei mäleta kuidas A K reageeris sellele ettepanekule, kuid A K tutvustas ühte maaklerit enda poolt. Esimeste pakkumuste järgi laevu ei ehitata ja need ei sisaldanud maakleritasu. Tema ise on kursis ainult esimeste pakkumisega, hilisemad saadeti otse tellijale. A K ütles talle, et ta peaks informeerima laeva ehitajat sellest, et pakkumusse tuleks sisse kirjutada maakleritasud. Ta täitis A Ki palve ja seega usub ta, et lõplikud pakkumised sisaldasid ka maakleritasu. Maakleritasu oli mäletamist mööda 2% lepingu summast. L M sai tasu allhanke lepingu alusel, mis oli sõlmitud laevaehitusettevõttega. Maakleritasu kohta info edastamine laevaehitajale oli peale seda, kui ta oli kohtunud T Piga. Maakleritasu 2% oli mõeldud maaklerile ja ta edastas ka maakleriandmed Poola ja Türgi laevaehitajale. 1463. Kohtumisel T Pi ja A Kiga tutvustas A K tunnistajale T Pi kui üht maaklerit, kes on neil projektiga seotud. Kohtumine oli maakleri üldine tutvustus, ilma et oleks mindud süvitisi projektiga. Ta ei ole mingit informatsiooni saanud T Pi tööülesannete kohta maaklerina. Samuti ei tea ta lepingute vormistamise kohta. Tavaliselt laevaehituslepingud ei sisalda klausleid maaklerteenuse kasutamise kohta. JP oli turundusdirektor Poolas R tehases, peamine kontaktisik. Türgist oli S A T. Tellija esindajana suhtles nendega A K. Ta ei mäleta, et kohtumistel laevaehitajatega oleks maakleri kaasamist arutatud. Laevaehituses väikesed tellimused on u 20 miljonit ja suured nt 600 miljonit. R äriühingut ei tea. Laevaehituse projektides suhtleb maakler tavaliselt laevandusettevõtte ehk tellijaga. Türgi ja Poola laevaehitusprojektides on tavaline, et maakler töötab tellija kasuks ning maakler kaasatakse hankefaasis, et leida ehitaja ja sõlmida ehitusleping. Laevade valmimise tähtaeg oli Tallinna Sadama jaoks väga oluline, sest hankes olid teatud sätted, millal need laevad pidid olema valmis opereerima. Tunnistaja suhtlus Tallinna Sadamaga algas 2014 aasta suve lõpus või sügise alguses. Peale ehituslepingu sõlmimist ei ole tavaliselt konkatki maakleriga, seda tuleb ette kriisiolukorras. A K tutvustas T Pi peale esimest kohtumist kuid enne lepingute sõlmimist. Ta ei puutunud tööalaselt T Piga kokku, teda tutvustati talle kui projektimaaklerit (K 24 lk 7681). 1464. T Bi puhul arvestab kohus, et tegemist on endise kahtlustatavaga (T 31 lk 172- 182), kes on enda rolli ütlustes pisendanud, kuid sellele vaatamata on olulised järgmised asjaolud. Tema ei tea, et laevaehitustehaste poolt oleks kaasatud maakler. A Ki palvel palus ta lisada pakkumise maakleri tasu, maaklerit tutvustas talle A K, kuid temal puudus tööalane kokkupuude maakleriga. Selliselt kinnitavad tegelikkuses T Bi ütlused seda, et T P kaasati maaklerina näilikult A Ki palvel. Kuivõrd tööalaselt ei pidanudki tema T Piga kokku puutuma, siis ei pea ta teadma, kas T P maaklerina tööd tegi. Seega ei pea kohus tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, vaid leiab, et tunnistaja ütlustele saab osaliselt kui lubatavale tõendile tugineda.

7.6.3.3.T Pi ütlused 1465. 23. oktoobri 2023 kohtuistungil on süüdistatavana ütlusi andnud T P (K 47 lk 132-171). Kaitsja peatus küsitlusel pikalt T Pi varasemal töökogemusel. 1995 aastal läks direktorina tööle AS-i S. Tema ülesandeks oli kogu ettevõtte juhtimine ja suhtlemine klientidega. 1997 aasta lõpus alustas tööd KS S AS-i tegevjuhina. 2002 aasta kevadel sai kahtlustatav ettevõtte kaasomanikuks ning järgmisel aastal KS S AS müüdi E B omanikele. Selle tehingu tulemusel jäi kahtlustatavale vaba raha kuskil 1,5 kuni 2 miljonit Eesti krooni. 2005 aasta keskel müüdi KS S, mis tegeles opereerimisega, Mati Rle ja KS H, mis omas kinnisvara, müüdi ettevõttele B. Kinnisvara tehingu väärtus oli 90 miljonit krooni, millest 18 miljonit krooni laekus B Ii kontole. B I oli perekond Pi haldusfirma. Kõik edasine tegevus, mis sadamas tekkis või seal saadud raha investeerimise tulemusena ärid tekkisid, kõik need ärid jäid B Iile. 18 miljonist paigutas kahtlustatav 5-6 miljonit Swedbank’i väärtpaberi portfelli. Ülejäänud raha eest soetas B I kinnisvara. Samuti osteti KS Sl pronksiöö ajal kogu laadimistehnika, mida renditi edasi erinevatele ettevõtetele. B I on teinud umbes 10 kinnisvara tehingut, on ostetud olemasoleva ehitusõigusega, on tehtud arendusi, detailplaneeringuid ja müüdud või renditud vastavalt võimalustele. Seoses äritegevusega KS S AS-is ja S AS-is selgitas kahtlustatav, et igapäevaselt pidi muretsema selle eest, et oleks kaupa laadida, see oli igapäevane tegevus. Kui muudatused turul toimusid, siis pidi nendele kiirelt reageerima. Ta on mitmeid kordi viinud kokku potentsiaalse müüja ja ostja, mille üheks näiteks on Imaveres käivitatud puidugraanuli tehas. Kahtlustatav teab A Ki väga ammusest ajast, nad on lapsepõlvesõbrad. Ühiseid äriprojekte tal A Kiga olnud ei ole. Oli äriline tehing, kus OÜ B I andis äriühingule AS K ja Ko laenu, mille kaudne osanik oli A K. AS K ja Ko tegeles veini impordi ja hulgimüügiga. Lisaks palus A K, et kahtlustatav hakkaks AS-i K ja Ko nõukogu liikmeks, et vaadata ettevõtte sisse ja anda selle kohta väline arvamus. Kahtlustatav oligi seetõttu mingi aja AS K ja Ko nõukogu liige ja umbes samal ajal nad oli paralleelselt alustanud ettevõtte müüki. 2011. aastal võõrandati AS K ja Ko aktsiad ettevõttele A, kes oli toidukaupade hulgifirma. Võõrandamisest jäi järgi AS-ile K ja Ko kuulunud kinnistu aadressil XXX. Nimetatud HK omandas B I, tehingu finantseerimine toimus osaliselt omavahenditest ja osaliselt A Ki poolt B I AS-ile laenatud rahast. Selle tehingu käigus tekkis B Iil esimene otsene rahaline suhe A Kiga. B I võlgnes seejärel A Kile umbes 150 000 eurot. Järgmine või ülejärgmine aasta võttis B I 50 000 eurot laenu juurde. Laen maksti tagasi koos intressiga, umbes 3-4 aastat tagasi. A Kile on laenu andnud B Ii tütarfirma B F, kui A Kil tekkis vajadus katta oma õigusabi kulud. 1466. Praamihankega seotud maaklerlepingute kohta on T P andnud järgmisi ütlusi. 2014 aastal mainis talle A K, et laevatehased on Tallinna Sadamaga lepinguid sõlmimas ja tõenäoliselt laevatehased otsivad endale kohalikku maaklerit, kes tagaks nende huvide kaitse Eestis, ostja maal. Mõne aja pärast võttis A K temaga uuesti ühendust, et siin on üks laevatehinguga seotud projekteerija ning siis ta kohtus T Biga. Viimane oli kokku panemas Tallinna Sadama jaoks sobivat paketti, et võimaldada Tallinna Sadamal osta väga lühikese aja jooksul 4 parvlaeva. Kohtumise ajal, mis toimub hotell Tallinna lobbys, selgitas T B, et on tavapärane laevaehituslepingute juures, et on olemas kohapealne maakler, kes vajadusel laevaomaniku huvisid kaitseb ja nende eest seisab. Ta küsis, mis on tema kogemused ja võimalused sellist rolli Eestis laevafirmadele pakkuda, tegemist oli põhimõtteliselt töövestlusega. Selle vestluse käigus selgitas ta enda kogemust, kokkupuudet sadamate, laevade ja merendusega ning T Bi arvates oli see piisav. Viimane ütles, et kui laevafirmad jõuavad sellesse faasi, et on vaja maakleriga lepingut sõlmida, siis nad võtavad temaga ühendust, nii ta jäigi ootama kontakti laevafirmadelt.

1467. Läbirääkimiste tulemusel osutus maaklerteenuse osutajaks R, sest see tundus loogilisena, kuna B I on ikkagi Eestis põhiliselt kinnisvara sektoris tegutsev ettevõtte ning R on rahvusvahelise suunaga äriühing. Ta pakkus T Bile välja talle kuuluvaid äriühinguid ja tema arvamus oli, et R sobiks paremini. Kahtlustatava rolliks oleks olnud pakkuda laevatehastele igakülgset abi ja nõu juhul kui laeva ehituse protsessis, nii ehituse käigus, laeva üle andmisel ja ka garantiijärgsel perioodil peaksid mingisugused takistused või probleemid tekkima, mida jooksvalt lahendada. Ta oleks pidanud kaitsma laevaehitustehaste huve parimal võimalikul viisil, kaasates näiteks vajalikke surveyereid, eksperte, vajadusel rääkima läbi tellijaga, kas või siis nt laeva registrisse kandmisel, laeva kohale tarnimisel, garantiijärgse remondi käigus. T Biga vestluse käigus nad väga pikalt üksikasju ei rääkinud, aga T Bi jutu järgi, saab kõikvõimalikud asjad siis vastavalt tekkepõhiselt lahendada. Ta ei oska öelda, miks T B pidas teda sobivaks maakleri rolli. Kui ta maaklerlepingu sõlmis, siis ta oli teadlik, et Tallinna Sadamal on laevaehituslepingud sõlmitud. Türgi laevatehasega toimus lepingu sõlmimine järgnevalt. Ta sai kuskilt laevatehase esindaja A S kontakti ja nad vahetasid e-kirju. Siis sõitis ta Türki ja nad sõlmisid lepingu. Enne lepingu sõlmimist nad vahetasid samamoodi infot, nagu ta oli seda teinud T Bile, kirjeldades oma töökogemust. Siis juba A valgustas teda, et laeva ostulepingud on sõlmitud ning laeva lepingud on kajastatud maaklerlepingutes. A tegi seejärel lühikese ülevaate nendest sõlmitud lepingutest ja rääkis milliseid tegevusi, ta tema käest ootab ja leping sai allkirjastatud. Türgi laevatehas ootab kahtlustatava käest ostja maal kõikide võimalike probleemide ja küsimuste lahendamist. Maaklerlepingu tekst oli koostatud Türgi laevatehase poolt. Poola R laevatehasega toimus maaklerlepingu sõlmimine selliselt, et R esindajaga JPga vahetasid nad e-kirju. Siis saatis ta kahtlustatavale lepingu e-kirjaga, mille ta allkirjastas ja saatis tagasi. Ta kohtus JPga hiljem, mõne kuu pärast, kui ta sõitis Poola. Siis nad vestlesid samamoodi lepinguga seotud küsimustest. Poola tehases kohapeal käis kahtlustatav 2015. aasta märtsis. Sel ajal toimus metalli lõikamine, laeva korpust veel kokku ei pandud. R inimesed tutvustasid talle tehast, kirjeldasid laeva ehituse protsessi ja rääkisid millised protsessid ootavad ees antud laevade ehituse puhul. Oli selline põgus informatsiooni vahetamise kohtumine, muud ei olnud. Poola laevatehasega pidi maakleri roll olema täpselt sama nagu Türgi puhul, laevatehaste õiguste ja võimalike küsimuste lahendamine ostja maal. Maakleri ülesannete detailsele sõnastamisele ei pööratud tähelepanu, aga öeldi, et see on tavapärane protsess, mainiti, et 90% laevadel on alati maakler. 1468. Enne maaklerlepingute sõlmimist suhtles ta ka A Kiga. A Ki valgustas teda põgusalt, et ostuprotsessid on pooleli ning neil on erinevad variandid, pakutakse Skandinaavia tehastest, pakutakse Türgist, Poolast. Rääkis ka sellest, et tollaaegne operaator, kes oli SLK, on üritanud kogu aeg takistada protsessi, et Tallinna Sadam ei ostaks oma praame ise ja seda ostuprotsessi peeti ebarealistlikuks. A Ki rääkis ka seda, et neil oli sadamas B maakler, kes mingil määral oli kaasatud MKM-i töögruppi, kes tegeles praamide ostuga, et tema poolt oli tulnud e-kiri, et Türgist ei saa praame osta, et need ei vasta meie jääklassile ja et see ei ole õige tehas kust osta. Omavahel A Kiga rääkides ei saanud nad kuidagi aru, miks Türgi tehas ei võiks ja miks nende poolt ehitatud laev peaks olema kuidagi halvem. A Ki läks riski peale välja ja sõlmis selle lepingu ikkagi Türgiga, vaatamata sellele, et tööl olnud elukutseline maakler oli saatnud talle e-kirja, et Türgist laevu osta ei ole mõtet ja turul ei ole sellise hinnaga laevu üldse saadaval. Peale seda kui leidsid aset avalikud menetlustoimingud seoses kriminaalmenetlusega ei ole laevatehased ülekandeid R teinud. R kuulus ettevõttele P I, mis kuulus T Pile ja E Lele. Enne 2015 aastat oli plaan vahetada omaniku struktuuri, mis põhines

puhtalt maksuseadusel. R tegeles kaubandusega, osteti ja müüdi kaupu. A Kil ei olnud mingit seost R. 1469. Vastates kaitsja küsimustele selgitas kahtlustatav, et tal ei olnud 2015 aastal mingisuguseid õigussuhteid Tallinna Sadama ega TS Laevad OÜ-ga. Kuna laevaehituse faas oli nii algusfaasis, siis konkreetseid tegevusi veel ei olnud tekkinud. Kahtlustatav ei tea, kas peale A Ki keegi veel teadis maaklerlepingutest, aga ega ei pidanudki teadma sest tal ei olnud lepingut TS Laevade ega AS-ga Tallinna Sadam. Leping oli sõlmitud laevatehastega, kelle huve ta pidi kaitsma. Kui maaklerteenuse osutamise vajadus oleks tekkinud, siis oleks tõenäoliselt laevatehas talle volikirja väljastanud, kui ta oleks mingisugust küsimust lahendama asunud. Maaklerlepingu täitmise perioodil olid R juhatuse liikmed ja omanikud T P ja E L. Raha kasutamist ei oleks pidanud ta kellegagi kooskõlastamist, seda oleks kasutatud nagu R omanikud oleksid seda otsustanud. Ta ei pidanud vajalikuks raha kasutamist läbi arutada A Kiga. 1470. Prokuratuuri taotlusega seonduvalt avaldas kohus kahtlustatava kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolude selgitamiseks. Kohtueelses menetluses andis T P ütlusi, mille järgi ei oleks ta ilma A Kiga konsulteerimata teinud ühtegi makset, st R kontole laevaehitusfirmade poolt kantud raha kasutamise oleks ta läbi rääkinud A Kiga. Tal oli A Kiga mõistmine, et kui A K ütleb, et neid rahasid on valmis kasutada, siis ta oli valmis seda tegema. 1471. Ütluste vastuolude kohta selgitas T P, et prokuratuuri poolt viidatud ülekuulamise protokollis olev lause, ei vasta päris nendele ütlustele, mida ta kohtueelses menetluses andis. See ei vasta tõele, et kui A K ütleb, mida on vaja kasutada, siis seda ta tegi. Ta ei pidanud A Kiga rahade kasutamist kooskõlastama, maksimum, mida ta võis teha, oli temaga seda arutada, kuid mingisugust raporteerimise või aru andmise kohustust kuidas rahasid kasutada ei olnud. 1472. T P selgitab, et tal olid erinevate maaklertegevuste kogemused olles Saudi-Araabia puidu toormaterjali suurostjate jaoks maakler pikki aastati, samuti on ta erinevate kaupade nt puidugraanulite müügil olnud maakleriks või agendiks. Laevaehituse maaklerlepingu käsundusleping oli tema jaoks esmakordne. Teistsuguseid laevandusega seotud käsunduslepinguid on tal olnud aga mitte laevade müügi puhul. 1473. Kohus tuvastas eelnevalt, et T P ei ole osalenud maaklerina laevaehitusfirmade (ega ka tellija) poolel ning sõlmitud maaklerlepingud olid näilikud, mistõttu peab kohus T Pi ütlusi ebausaldusväärseks selles osas, et tema osales reaalselt maaklerina laevaehitusfirmade poolelt ning sõlmitud lepingud olid ehtsad. Tema ütlusi saab pidada õigeks faktilistes asjaoludel, mis puudutab nt arvete koostamist, edastamist, Türgis ja Poolas kohal käimise faktides ning ülekannete laekumises R arvelduskontole ja sealt edasiste maksete tegemises. Vaidlus puudub ka tema varasemas töökogemuses, kuid see ei anna talle mingisugustki pädevust spetsiifilises valdkonnas nagu praamlaevade ehituslepinguteni jõudmine ja ehitus ise maaklerina osaleda. Ebausaldusväärses osas jätab kohus T Pi ütlused tõendikogumist välja. T Pi varasem töökogemus agendina ei oma mingisugustki puutuvust parvlaevade tellimise, ehituse ja lepingute sõlmimisel maaklerina osalemisse, see ei kinnita ega toeta seda mitte kuidagi. Asjatundjad on selgitanud, et tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga, mis nõuab eriteadmisi. T Pi varasema kogemuse puudumine just parvlaevade valdkonnas veenab kohut veel enam selles, et ta ei osalenud protsessis maaklerina.

7.6.3.4.JP ütlused 1476. 26.10.2023 istungil avaldati JP 29.10.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd K-47, lk 201-204). Ütluste kohaselt korraldas praamihanke Norra projekteerimisbüroo L M B, mis on seda tüüpi alustele spetsialiseerunud tuntud Norra büroo. Nendega on korduvalt koostööd tehtud. See büroo koostas eelprojekti Eesti reederile nelja aluse kohta, mis saadeti seejärel laiali laevatehastele nende poolse pakkumiste tegemiseks. Vahepeal muutis Eesti reeder meelt ja otsustas, et tellib kummastki laevatehasest kaks alust, et saada kõik alused ühel ajal kätte. Kõigepealt tegid nad pakkumise neljale alusele aga pärast Tallinna Sadama meelemuutust, tegid pakkumise kahele alusele. L M teatas neile, et Eesti turul on nõutav agendi kaasamine ning agenditasu on 2% lepingu väärtusest. Seejärel võtsid nad seda pakkumises arvesse ja kirjutasid sõnadega, et agenditasu 2% on pakkumises sisse arvestatud. Esimeses lepingus 4 aluse kohta ei olnud agenditasu arvestatud. Et agenditasu tuleb sisse arvestada said nad teada paar päeva enne 20. oktoobrit 2014. Selle teabe edastas neile T B, kes oli Norra ettevõtte kaasomanik ning ka projekteerija. B teatas talle telefoni teel, et ta peab 2% agenditasu summa sisse arvestama, mis on esitatud pakkumises. Ta ei olnud selle fakti üle üllatunud, kuna ta on teinud Norra ettevõttega koostööd juba mitu aastat ja teiseks oli kõigis seni Skandinaavia jaoks sõlmitud lepingutes sees punkt agenditasu kohta. Üheks hankes osalemise tingimuseks oli muu hulgas agenditasu arvesse võtmine pakkumises. Agenditasu puudutavate vestluste käigus ei öelnud Norra büroo, milline firma hakkab agendiks. Samuti ei teadnud ta, kes agendifirmat esindama hakkab. Lepingu väärtusest 2% agenditasu küsimust arutati ka juhatuse koosolekul. Täpsemaid üksikasju ta T Biga peetud vestlusest ei mäleta. Kahtlustatav mäletab, et otsus maakler kaasata oli Tallinna Sadama otsus, mis edastati Norra büroole, kes omakorda edastas selle Poola laevatehasele. T B ei nimetanud nimesid, kes Tallinna Sadamast käskis sellise komisjonitasuga pakkumises arvestada. Pakkumise saatis ta L M büroole, nemad aga edastasid selle oletatavasti Tallinna Sadamale. Seega ei saa rääkida sellest, et midagi oli salaja tehtud. See toimus pakkumise saaja nõudmisel. Seesama küsimus saadeti teistele laevatehastele ja teised laevatehased arvestasid oma pakkumistes samuti agenditasu suurust. Teised laevatehased pidid nii tegema, sest kui nad seda ei oleks teinud, ei oleks pakkumised olnud võrreldavad. 1477. Agenditasu sisse arvestamise vajadus ei äratanud neis mingeid kahtlusi, sest 100% Skandinaavia lepingutes on agenditasu sees. Agendi funktsioon on toetada nii reederit kui laevatehast. Reeder aitab leida laevatehase, tarnijad, projekteerijad. Aitab laevatehasel lahendada võimalikke lahkhelisid reederi ja riigiasutustega nii ehitamise ajal kui ka garantiiajal. Meie oleme väga varases laevaehitusetapis, agendi rolli sellel varasel etapil on raske määratleda. Probleemid saavad tavaliselt alguse hilisematel etappidel ja garantiiajal. Agendi nimetab alati tellija. Mis puudutab Tallinna Sadamale agenditöö tegemist, siis saime aru nii, et nad töötasid koos laevatehase kui tellimuse täitja otsimise etapil ja see ei äratanud

neis mingeid kahtlusi. Agendilepingu edastas hr K meile 10. või 11. detsembril 2014, laevatehase delegatsiooni külaskäigu ajal Tallinna. Agendi puudumist seletas ta viimase hõivatusega, töölähetusega. Lepingu esitas kahtlustatav kinnitamiseks juhatusele ning selle allkirjastasid tema ja A W. T P külastas Poola laevatehast 2015. aasta märtsis, toimus tutvumisvisiit. T P oli koos A Kiga ning külaskäigu ajal näitas ta neile laevatehast ja laevu, mis neil sel ajal tehases sees olid. Järgnevatel kuudel said nad teada korruptsiooniafäärist Eestis ja üsna varsti pärast seda ehk 2015. aasta septembris võttis nendega ühendust Tallinna Sadama uus juhatus M R, kes palus kokkusaamist. See kokkusaamine toimus paar nädalat tagasi. Tallinna Sadam kinnitas laevade lõpuni ehitamise soovi ja palusid katkestada agendiga suhtlemise. Ühtlasi pakkusid nad õigusabi selle lepingu katkestamisel. Praeguseks hetkeks on agendileping katkestamata, kuid Poola laevatehas on peatanud kõik maksed agendile. Samal ajal saatis agent T P neile e-kirja, kinnitades, et Tallinnas on kõik korras ja paludes kinnitust, et täidame lepingut. Kahtlustatav vastas T Pile, et dokumendid on teenistuse poolt kinni peetud ning ta peaks võtma ühendust Tallinna Sadamaga. Sellele kirjale T P ei vastanud. Agendiga allkirjastati leping 2014 aasta detsembri teisel poolel. Agent saatis neile kaks arvet, mille nad tagasi lükkasid, sest nad vajasid originaali. Lisaks oli nendes arvetes palju vigu ettevõtte aadressis ja nimes. T P tegi parandused ja saatis paberarve kullerfirmaga. Summa klappis lepinguga ja moodustas 2% esimesest sissemaksest. Arveid oli kaks, sest laevu oli kaks ja kumbki arve kehtis ühe laeva kohta. Pärast arvete kinnitamist tehti pangaülekandega makse arvetel märgitud kontole. Temale teadaolevalt ja raamatupidamisosakonnast saadud teabe järgi tasus R S S.A. vaid need kaks arvet, rohkem ülekandeid-makseid agendile ei toimunud. Nii palju kui tema teab, saatis agent laevatehasele veel arveid, kuid neid ei jõutud käimasolevate toimingute tõttu ning seetõttu tasuda, et saime teavet altkäemaksuskandaali kohta Eestis. Nii palju kui kahtlustatav teab, ei esitanud T P kohtu kaudu ühtki nõuet seoses esitatud arvete tasumata jätmisega. Tallinna Sadama uue juhatuse esindajad seadsid kahtluse alla, kas agent sellise nõude esitas. Tõik, et raha agendile edasi ei antud, ei tähenda, et laevatehas oleks selle pealt lisaks teeninud. Sel teemal ei ole veel juttu olnud, kuid on loogiline, et tõenäoliselt alandatakse selle summa võrra laevade hinda või paigaldatakse praamidele lisavarustust. 1478. A Kiga tutvus ta 2014. aastal, kui ta tuli koos Norra projekteerijaga laevatehasesse tehnilisi küsimusi arutama. Vestlused olid seotud ehitatavate praamide projektiga. Tallinna Sadam asutas nende aluste teenindamiseks äriühingu OÜ TS Laevad ning just selle ühinguga sõlmitigi leping. Leping sõlmiti 23. oktoobril 2014 ning see puudutas kahe aluse ehitust. Tema esindas selle lepingu sõlmimisel ettevõtet R S ning teist lepinguosalist esindas A K. Lepingus on punkt, mis sätestab, et lepingu jõustumiseks peab selle kinnitama nii ühe kui ka teise lepinguosalise juhatus. Juhatusel on selleks aega umbes 10 päeva. Selle lepingu kinnitasid mõlemad juhatused. Lepingueelsetes läbirääkimistes osales tema ja Poola laevatehase turundusosakonna inimesed. Teist poolt esindas ettevõtte L M esindaja ja A K ning viimase tehnilised konsultandid. Läbirääkimised toimusid Poola laevatehases. Põhiläbirääkimised peeti ettevõttega L M, tema mäletamist mööda oli see ainus A Ki osavõtul toimunud läbirääkimiste alane kohtumine, mis leidis aset enne lepingu allkirjastamist. Tallinna Sadama poolsest aluste ehitamise kavatsusest said nad teada L Mi vahendusel. OÜ TS Laevad tekkis hiljem. OÜ-ga TS Laevad lepingueelseid läbirääkimisi ei peetud. 2%-lisest agenditasust teadsid nad L Mi kaudu. T Pi nimetas agendiks A K. Kahtlustatava mäletamist mööda oli esimene kontakt T Piga e-kirja teel, pärast mida kohtusid nad 2015. aasta märtsis. Pärast kohtumist jätkasid suhtlemist e-kirja vahendusel. T P oli agent ja ta oli seotud sõlmitud

agendilepingus sätestatud moel. Agendileping sõlmiti ettevõttega R., mille esindaja oli T P. Agendileping sõlmiti 11. detsembril 2014 ning see käsitles abi ja teenuseid kahe aluse ehitamisel. Lepingu sõlmimisel osales R poolt W ja tema ise. T Pi sel ajal kohal ei olnud ja lepingu edastas neile A K. Leping oli juba T Pi poolt alla kirjutatud. Mis puudutab agendi osutatavaid teenuseid ja tehtavat tööd, siis agent aitab algetapil leida reederil sobiva laevatehase, projekteerijad ja tarnijad, tellimuse täitjat abistab ta aga reederi ja riigiasutustega tekkinud võimalike konfliktide lahendamisel nii ehituse ajal kui garantiiajal. Kui rääkida sellest konkreetsest juhust, siis ehitus oli algusjärgus ja agendi ehituses osalemise järele ei olnud vajadust. A K pöördus tema poole küsimusega, kas neil on olemas standardne agendileping. Ta vastas, et loomulikult kasutavad nad standardlepingut Norra agentidega ja ta võib lepingu A Kile kättesaadavaks teha. A K oli sellega nõus ja ta kopeeris lepingu näidise. Nimetatud vestlus oli mitteametlikku laadi ja selle kohta protokolli ei koostatud. Sellest, et agendiks saad R sai kahtlustatav teada e-kirja teel – T P edastas talle e-kirja, milles esitles end agendina ja esitles oma ettevõtet, ettevõtte numbreid ja rekvisiite. Laevaehituslepingute läbirääkimise protokollid olid koostatud peamiselt tehniliste küsimuste kohta. 1479. 26.10.2023 istungil avaldati JP 12.04.2016 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (K 47 lk 205-216). Kahtlustatav selgitab, et 2014. aasta oktoobri esimestel nädalatel informeeris teda T B, et tagamaks kõigi nelja praami valmimise üheaegselt, aastaks 2016, annab laevade omanik ilmselt praamide ehitamise ülesande kahele laevatehasele. T Bi palvel hakkasid nad töötama pakkumise kallal kahe või alternatiivselt nelja praami jaoks. Samal ajal kuulis ta T Bilt, et Poola laevatehase pakkumine peaks sisaldama vahendajatasu. Ta ei olnud üllatunud, sest sellistesse lepingutesse kaasatakse sageli vahendajad. Sel ajal ei informeeritud teda mingitest üksikasjadest. Vahenduslepingu sõlmimist arutati Gdanskis, kuid täpset kuupäeva millal see toimus, ta ei oska öelda. A K käis mitmel korral Gdanskis, 2014 aasta septembris, oktoobris ja novembris. Kui kohtumisel A K küsis ta käest, kas tal on olemas vahenduse tüüpleping, siis kahtlustatav tutvustas talle ühte taolist lepingut, mis oli põhinev Norra standarditel. 25. septembril toimunud kohtumisel peeti kõnelusi praamide ehituslepingu asjus ning nad allkirjastasid kavatsuste protokolli. A Ki külaskäik 23. oktoobril oli seotud praamide ehituslepingute vormistamisega, kohtumisel viibisid ka T B ja A P. Novembri alguses saabus A K veelkord Poola, kui oli teel Saksamaale. See oli viisakusvisiit, mille käigus tutvustas ta A Kile laevatehast. Kahtlustatav ei tõstatanud vahenduslepingu teemat ei A P ega laevatehase tehniliste nõustajatega. 1480. Kahtlustatavat ei üllatanud, et vajati vahendajat, sest vahendajad kaasatakse sageli taoliste lepingute juurde. Pakkumise kallal töötades võttis ta sageli ühendust T Biga, sest kõik hindu mõjutavad tegurid pidid pakkumises sisalduma. See on tavapraktika, et laevaomanik sõlmib lepingu laevatehasega ning laevatehas sõlmib lepingud vahendajaga, disaineriga, jne., sõltumata asjaolust, et need isikud valib tavaliselt laevaomanik. Nemad peame toetuma laevaomaniku soovitustele ning neil ei ole mingit põhjust kontrollida nende isikute mistahes ärilisi või omandi seoseid, nemad ehitavad laevu. 1481. Teine pakkumine kuupäevaga 20.oktoober 2014 sisaldas nii praamide tehnilise dokumentatsiooni ostmiskulusid L M-ilt kui ka vahendustasu. Mainitud kulud andis talle teada T B, ta ei arutanud neid A Kiga. 14.oktoobril 2014 küsisin ta meili teel T Bilt muuhulgas ka L M-i kontori poolt ettevalmistatud dokumentatsiooni hinda. Samas meilis küsis ta temalt ka vahendaja vahendustasu kohta. Kõik need üksikasjad andis talle T B (annan üle 14. ja

15.oktoobri 2014 kirjavahetuse). Teine pakkumine adresseeriti samuti T. Bile. Ta on tundnud T Bi palju aastatid. Poola laevatehas on T Bi ja L Miga teinud koostööd aastast 2008. 1482. JP selgitab, et T B oli laevade projekteerimisfirma esindaja ning samuti tegutses ta mõnes mõttes agendina, sest tema kaudu käis suhtlus Tallinna Sadamaga ning kõik pakkumised edastas ta talle. T B informeeris neid sellest, et Tallinna Sadam soovib laevu ehitada ning T B otsib selleks sobivaid laevatehaseid – sellist tööd teeb tavaliselt agent. Agent töötab omaniku jaoks juba enne lepingu sõlmimist. Euroopas on 14 laevaehitusfirmat, mille seast agent tavaliselt valib sobiva välja, samuti valib agent projekteerimisfirma. Samuti aitab agent laevaehitajat ehitatavate laevade tehniliste küsimuste lahendamisel. Agent tavaliselt lepingu läbirääkimistel ei osale. Tavaliselt on lepingu läbirääkimistel laeva omanik koos advokaatidega. Agendiga toimub suhtlus tavaliselt telefoni või e-kirja teel. 1483. A K palus ühel viibimisel Gdanskis temalt agendilepingu näidist ning ta andis talle Norra agendilepingu põhja. Kuna ta oli eelnevalt informeeritud, et laevaehitusprojektis osaleb agent, siis ta oli agenditasu vastavalt T Bi ja A Ki soovile lisanud pakkumisse. Kuna R arvestas oma pakkumises ka agendile makstava tasuga, siis jõudis ta järeldusele, et R on kohustatud agendilepingu sõlmima. Samamoodi sõlmis R lepingu ka projekteerija L M-ga pärast laevaehituslepingu sõlmimist. L M oli see, kes tuli Rsse ja pakkus seda projekti ning seetõttu oli normaalne, et R sõlmib L M’ga lepingu ja maksab tasu selle eest. Temal ei olnud agendiga palju suhtlust. Detsembri alguses andis A K talle teada, et R on agendiks ning talle edastatakse firma andmed. Ta pani RR andmed lepingu projekti ja saatis agendilepingu projekti A Kile ülevaatamiseks, et olla kindel, et agendi andmed oleks korrektselt kirja pandud. Kahtlustatava roll oli tehniline, ta täitis ainult omaniku juhist. Korruptsioonijuhtumi lahvatamisel oli laevaehitus väga algses staadiumis ja seega sellel ajal ei saanud laevade ehitusel veel mingeid probleem. Tavaliselt lahendatakse laevade ehitamisega seotud probleeme agendi abiga. Kuna sellel ajal mingeid probleeme ei olnud, siis polnud vajadust agendiga suhelda. R tasus R-ule sellepärast, et pakkumises oli nähtud ette tasu agendile ja laevaehitusleping sõlmiti nende pakkumiste järgi, seetõttu oli R kohustatud agendile maksma. Rst suhtles A Kiga ainult tema, kellegi teisega A K ei suhelnud. R arved edastati postiga R sekretariaati ja sealt raamatupidamisse. Agendi tasu on kirjas Poola laevatehase pakkumises L Mile ja temale teadaolevalt edastati pakkumine Tallinna Sadamale. T B edastas Norra laevaehituslepingu põhja, mida kasutati OÜ-ga TS Laevad lepingu sõlmimisel ja seal ei olnud viidet agendile. Seal lepingus ei ole viidet ka T Bile ja L Mile. Kõik pakkumised adresseeriti L Mile sest nende kaudu tuli info, et selline praamide projekt on saadaval. T B oli tema arusaama kohaselt kahes rollis – projekteerija ja agent. Tavaliselt paneb laevaehituse eelarve kokku laevade omanik, antud juhul Tallinna Sadam ning laevaehitusega seotud kulud tasutakse kõik sellest eelarvest. Laevaehituse eelarvest makstakse projekteerimise kulud ning agenditasud. Küsimuse peale kuidas on tagatud, et agent tegutseb omaniku huvides, mitte laevaehitaja huvides selgitas kahtlustatav, et agent töötab laevaomaniku huvides ja kui on vaja siis tegutseb ka laevaehitaja huvides. 1484. JP on ilmselgelt enda osa pisendanud ning jätnud teatud osa teabest avaldamata, kuid sellele vaatamata, ei leia kohus, et tema ütlused täielikult ebausaldusväärsed oleksid. Olenemata sõlmitud lepingu sisust, on JP sisuliselt tunnistanud, et laevaehitustehas ei ole maaklerit kaasanud. Seda tehti A Ki soovil ja määrati tema poolt nimetatud isik T P. JP ütluste kohaselt vajas justnagu AS Tallinna Sadam, mitte laevaehitustehas maaklerit. Samuti nähtub JP ütlustest, et T P ei ole mingisugustki sisulust tööd teinud, kuid T Biga on toimunud väga

16.jaanuaril 2015 R Hongkongis asuvale arveldusarvele nr XXX (T 26 lk 156). 1491. 25. juuli 2016 vaatlusprotokollis on vaadeldud 26. augustil 2015 S B AS kontoris aadressil XXX toimetatud läbiotsimise raames leitud ja äravõetud dokumente. Läbiotsimisel leiti 06. jaanuaril 2015 R poolt koostatud arved nr M0006 ja M0007, mis olid adresseeritud Türgi laevatehasele S D T T San. Va T. A.S. summas 287 167.64 eurot. Arvete selgitusse oli märgitud „Maaklertasu NB26 eest, 1. osamakse, BA001“. Arve lõppu oli märgitud HSBC Hong Kongi pangakonto nr XXX (T 27 lk 33-34). K O on A Kile 26. märtsil 2015 edastanud e-kirja, milles küsib, kas HK R kontole laekunud kaks korda 287 167.64 eurot võib siduda S D T T San. ve T. A.S. arvetega M0006 ja M0007 (T 40 lk 108). T P vastab, et võib siduda (T 40 lk 107). 1492. 20. märtsil 2015 koostas R arve nr M0008 Poola laevatehasele summas 126 000 eurot. Osutatud teenuse kirjeldusse on märgitud: „Teenused, mida osutati detsembris 2014 vastavalt komisjonilepingule 11.detsember 2014, lõige II - Leping 3178/1 teine makse“ (T 31 lk 147; T 68 lk 11). Arvel märgiti tasumise tähtajaks 04. aprill 2015. Arve kohaselt tuli makse teha R HSBC Hong Kongi kontole nr XXX. 12. aprillil 2015 saadab T Pi e-kirja JPle, tänades viimast huvitava ja õpetliku koosoleku eest sinu Gdanski tehases. T P selgitab, et ta edastas vastavalt nendevahelisele lepingule arve nr M008 ning ta soovib kontrollida, kas JP on arve kätte saanud (T 40 lk 112). 13. aprillil 2015 küsib JP T Pilt, kas viimane saatis ka originaali, mille peale vastab T P, et ta saatis originaali Omnivaga 23. märtsil 2015. Samuti küsib ta JP käest, kas arve on tema jaoks okei (T 40 lk 120-122; T 68 lk 11). 1493. 25. juuni 2014, 28. november 2014, 03. märts 2015, 04. mai 2015, 18. mai 2015, 21. mai 2015, 19. juuni 2015 ja 01. juuli 2015 on AS Tallinna Sadam teinud laenuosa väljamakseid OÜ TS Laevade kontole kokku 57 987 615.38 eurot. OÜ TS Laevad on teinud samadel kuupäevadel väljamaksed Türgi ja Poola laevatehastele kogusummas 57 803 000 eurot (T 26 lk 60-62). Kõrvutades OÜ TS Laevad poolt tehtud väljamakseid seoses laevaehituslepingutega, nähtub, et maaklerlepingutega seonduvad ülekanded R-ga on ajalises seoses laevatehastele laekunud rahaga OÜ-lt TS Laevad.

1494. Tulenevalt 23. oktoobril 2014 sõlmitud laevaehituslepingule nr RSB/2014/181/DH Poola laevatehase ja TS Laevad OÜ vahel, esitas Poola laevatehas R S S.A. järgmised arved (T 26 lk 120-134): a) 25. oktoobri 2014 arve nr 2014/11-01 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot, allkirjastaja pearaamatupidaja D G; b) 25. oktoobri 2014 arve nr 2014/11-02 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot, allkirjastaja pearaamatupidaja D G, väljatrükk 1-l lehel; c) 20. veebruari 2015 arve nr 2015/02-02 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot, allkirjastaja pearaamatupidaja D G; d) 19. mai 2015 arve nr 2015/05-04 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot, allkirjastaja pearaamatupidaja D G; 1495. S D T T. San. ve T. A.S. on seoses laevaehituslepinguga nr SFN-POT-150PCU-NB27REVO esitanud OÜ-le TS Laevad järgmise arve (T 26 lk 120-134): e) 17. juuni 2015 TS Laevad OÜ arve nr SB02-2015-NB27 summa 5 441 500 eurot. 1496. 21. mai 2015 kirjast nähtuvalt teavitab T P S A Tt, et sooviks värskendada nende maaklerilepingu hetkeolukorda. T P loodab, et kätte on saadud makse ostjalt vastavalt NG-26le (K) ja NB27 tasutakse varsti. T P palub informatsiooni, millal võidakse ette valmistada järgmised arved vastavalt maaklerilepingule (T 40 lk 126-128). Samal päeval kirjutab T P ka JPle sarnase sisuga kirja, andes teada soovist värskendada maaklerlepingu olukorda. T P märgib, et ta loodab, et laevatehas on kätte on ostjalt saanud makse kätte vastavalt lepingule 182 (K) ja 182 teraselõikus. Palub samuti informatsiooni, millal võidakse ette valmistada järgmised arved vastavalt maaklerilepingule (T 40 lk 134-138). 21. mai 2015 kirjast nähtuvalt teavitab S A T T Pi, et nad on saanud NB26 K makse kätte. Palub T Pil arve ettevalmistada ja lisab, et NB27 saab olema juunis. Samal päeval saadetud e-kirjaga soovib T P S A Tlt teada, kas arve summa on sama nagu oli kahe eelmise arve jaoks – 284 167.64 eurot, millele on S A T 23. mail 2015 vastanud, et summa on sama (T 40 lk 143-146). 1497. 25. mail 2015 on T P saatnud kirja K O ja E Lele, paludes arvet HK firmalt vastavalt B A BA 001/2411-le. T P selgitab, et summa on sama nagu eelmises arves ja uue arve andmed on lisatud failiga ning hea oleks, kui arve saaks homme enne lõunat ära saata. E-kirjale lisatud näidise kohaselt on tegemist R kolmanda arvega Türgi firmale S D T T San. Va T. A.S.-le, osutatud teenuse kirjeldusena on märgitud „Maakleritasu NB26 eest, 2.osamakse (K), BA001/2411 SUMMA 287 167.64 eurot“. 26. mail 2015 on K O saatnud T Pile viimase soovitud arve, milles on kasutatud T Pi näites märgitud andmeid. Arve nr M0009 on esitatud S D T T San. Va T. A.S.-le (viide arvele nr M0006), selgitusena on märgitud „maakleritasu NB26 eest, 2. osamakse (K), BA001/2411“ ja arve summaks on märgitud 287 167.67 eurot. Makse tuleb teha R HSBC Hong Kongi kontole nr XXX (T 40 lk 147-148, 150-153). Arve koostamise tähtajaks on märgitud 22. mai 2015. 27. mail 2015 on T P saatnud eelpool mainitud arve ülevaatamiseks S A T-le, et kõik oleks korras. Samuti soovib T P teada, kas ta saadab selle ka kulleriga. Sellepeale on S A T samal päeval vastanud, et kõik on ok. 09. juunil 2015 arve nr M0009 alusel laekus altkäemaksuna R Hongkongis asuvale arvelduskontole 287 132.99 eurot (T 26 lk 184).

06.juulil 2015, märkides e-kirjas, et arve on manuses ning ta loodab, et kõik sai nii nagu vaja. E-kirja manusesse oli lisatud 01. juuli 2015 kuupäevaga koostatud arve nr M0010. Arvesse oli kantud T Pi poolt edastatud näidise peal olev info. Arve koostati Türgi laevatehasele, mille osutatud teenuse kirjeldusena oli märgitud „ „Maakleritasu NB26 eest, 2.osamakse (K), BA001/2411“ ning summaks 287 167.67 eurot. Makse tuli teha R HSBC Hong Kong pangakontole numberiga XXX. Samal päeval edastas T P nimetatud arve edasi S A Tle, selgitades e-kirjas lisaks, et arve originaal tuleb postiga (T 40 lk 185, 187, 188, 190, 196-200, 202, 204). Eelnimetatud arve nr M010 alusel laekus altkäemaksuna R HSBC Hong Kongi kontole 15. juulil 2015 kokku 287 132.35 eurot (T 26 lk 191). 1500. 09. augusti 2016 vaatlusprotokolliga vaadeldi 26.08.2015 toimunud läbiotsimise käigus S B AS ning E Le ja K O poolt kasutatavates ruumides aadressil XXX ära võetud andmekandjat, millele oli salvestatud „R“ seonduvad arved ja dokumendid. Protokollis välja toodud R müügiarvete loendist nähtuvad kanded seoses Poola laevatehase R S S.A-ga ja Türgi laevatehase S D T T San. Ve T A-ga. Nimelt on R koostanud Poola laevatehasele kokku kolm arvet (nr-id M0004, M0005 ja M0008), kogusummas 378 000 (126 000 x 3). Arved nr M004 ja M0005 on märgitud tasutuks. Türgi laevatehasele on S D T T San. Ve T A esitanud 4 arvet (nr-id M0006, M0007, M0009 ja M0010), kogusummas 1 148 670.56 eurot (287 167,64 x 4). Arved nr M006 ja M007 on märgitud tasutuks (T 26 lk 117-118). 1501. 12. aprillil 2015 toimunud A Ki ja T Pi vahelisest kõnest (T 69 lk 101-102), millises T P uurib, kas A K teab mingisuguseid asjaolusid sellega seoses, et:“/../ see üks sõber, mis, kus me käisime, et, et seal ei olnd nagu veel midagi /../“, millele A K vastab eitavalt, selgitades:“/../ No nii, nii nagu viimane jutt oli, et kõik on...okei/../“, tuleneb selgelt, et lepingus sätestatud maksetega oli A K otseselt seotud. Ühtegi muud põhjust T Pil- kui väidetaval maakleri- A Kilt laevatehase poolt sooritatavate maksete küsimiseks ei ole. Taoline vestlus veenab veelkord kohut selles, et kõne all on altkäemaksu tasumine. 1502. 21. aprillil 2015 maksti M0008 arve alusel R S S.A. arveldusarvelt summa 126 000 eurot (summa oli 125 992.16) R Hongkongis asuvale arvelduskontole nr XXX (T 26 lk 176). 1503. Kõrvutades T Pi poolt esitatud arveid ning R HSBC Hongkong pangas asuva arveldusarve nr XXX väljatrükke, nähtub, et näiliku maaklerlepingu alusel maksti A Kile altkäemaksu ajavahemikul 2014 detsember kuni 2015 juuli kokku 1 013 284.99 eurot, millest

7.6.5.Kokkuvõte 1506. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et T P ei ole osalenud parvlaevade tehingutes/ostmise ega ehituse protsessis maaklerina ning 21. novembril 2014 ja 11. detsembril 2014 sõlmitud maaklerlepingud Poola ja Türgi laevatehase ning R vahel ei vastanud tegelikkusele. T P ei ole osalenud aktiivse ega passiivse maaklerina ning temapoolsed jõupingutused ehituslepinguteni jõudmiseks puudusid täielikult. T P ei osalenud kirjavahetustes (edastamises, olnud adressaadiks ega kontaktisikuks) ega ole viibinud ühelgi kohtumisel, koosolekul ega ole tema olemasolust sõnagi juttu olnud ei A Ki ega teiste osaliste poolt. Kohus rõhutab, et ühtegi viidet ega tõendit selle kohta, et T P oleks osalenud enne laevaehituslepingute sõlmimist läbirääkimistel või osalenud tekkinud probleemide lahendamisel ehitusprotsessi käigus, ei ole kohtule esitatud. Selliseid väiteid ei ole esitanud ka T P ega JP ise. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus T P pidanuks sisuliselt maaklerina kohtumisel osalema ja protsessiosaliste vahelist suhtlust koordineerima, ei oleks tal vaja olnud sisulisemat teavet praamide ehitusprotsessis toimuvast, sõlmitud lepingutest või olnud arutada tööalaseid küsimusi kasvõi A Ki endaga. Samas nähtub aga selgelt, et probleeme, mida maakler pidanuks lahendama, esines ning A K arutas tekkinud probleeme teiste isikutega. Märkimisväärne on ka asjaolu, et lepinguid õiguslikult ettevalmistanud A P, kes osales läbirääkimistel, lepingute valmistamisel ja allkirjastamisel, ei teadnud midagi maakleri osalusest. 1507. Kohtu hinnangul sõlmisid laevatehaste esindajad maaklerlepingud kindla teadmisega, et tegelikkuses nende alusel neile teenust ei osutata, kuivõrd lepingus märgitud tööülesanded olid varasemalt juba teiste isikute poolt täidetud - laevatehaste esindajad olid ise selle protsessi läbi teinud. Laevatehaste esindajad olid Tallinna Sadama huvist soetada mandri ja suursaarte vahelise liiniveo korraldamiseks 4 parvlaeva ja sellega seonduvalt pakkumiste tegemise võimalusest teada saanud Norra projekteerimisettevõtte L M tegevdirektorilt T Bilt. Kuigi AS Tallinna Sadam ja T Bi vahel ei olnud lepingulist suhet, saab T Bi pidada just võtmeisikuks, kelle pingutuste tulemusel sõlmis TS Laevad OÜ lõppkokkuvõttes Poola ja Türgi laevatehastega laevaehituslepingud, täites selleks osaliselt ise tellija maakleri

lk 135). Samuti, 30.04.2014 kell 22:48 edastas T P A Kile G R töölepingu B I OÜ-ga (T 47 lk 129-133). 1517. A Ki otsene seotus Vanasadama kinnistuga on tuvastatud alates kinnistu soetamisest. Nimelt 05.06.2007 toimunud kirjavahetusest T Pi ja AS D esindaja U R vahel nähtub, et U R edastas andmed T Pile e-kirjast nähtuvalt A Ki palvel (T 46 lk 122). 21.04.2008 edastas T P A Kile maa kasutamist puudutava kokkuleppe projekti, viidates, et vallajuht peaks sellise allkirjastama. Projekt puudutab kinnistut „XXX, katastritunnustega XXX“ (T 46 lk 131-133). Märgitu viitab otseselt sellele, et vallavanema poolse allkirjastamise küsimusega hakkab tegelema A K. Hilisematest kõnedest selgub ka, et A K käis vallavalitsuses. 14.05.2015 A Ki poolt T Pile saadetud e-kirja kohaselt plaanis ta seoses tollimaja paviljoni projektiga kohtuda vallavanemaga, et arutada terrassi projektiga edasiliikumise tempot (T 48 lk 90). 17.08.2009 kell 17.12 saadetud e-kirjast nähtuvalt sai just A K D OÜ-lt tollimaja restaureerimise projekti arve summas 60 000 krooni. Seepeale uuris T P A Kilt, kas saab projekti ka digitaalselt (T 47 lk 1-2). 14.05.2014 kell 14:02 edastas A K T Pile temale Pühalepa valla poolt edastatud Suursadama taotluse tollimaja rekonstrueerimise kohta (e-kiri T 47 lk 136, manus lk 137138). 11.06.2014 k 9:33 (T 47 lk 139) edastas A K T Pile D arve, mille sai XXX aadressilt. Järgnenud e-kirjavahetusest nähtub, et juhiseid I ehitustööde osas annab A K, nt „Aiga rääkisin õuevalgustuse osas“ (T 47 lk 144) ja A K võtab projekti realiseerimisest osa, nt „Tuleme Aiga kolmapäeval Hiiumaale“ (T 47 lk 149). 16.01.2015 (T 47 lk 195-197) ja 02.02.2015 (T 48 lk 1-3) e-kirjadest nähtub samuti, et A K toimetas Hiiumaa tollimaja rekonstrueerimisega. 13.10.2014 kell 17:51 toimunud telefonikõnest A Ki ja T Pi vahel nähtub A Ki huvi selle vastu, mis tööd on teostatud ja kas I on lepingu allkirjastanud. Seejärel on juttu praamide hankimise protsessist, misjärel läheb kõne jälle ehitusele. Juttu on sellest, et (ehituse) projektid lähevad kallimaks (T 71 lk 93pö- 94pö). 02.02.2015 kell 20:27 toimunud A Ki ja U L vahelisest kõnest nähtub, et A K ütleb:“/../ see mis puudutab nüüd meie Hiiumaa asja/../me peaksime/../pakiks sinu asjad kokku/../siis jääb nagu sellele mul... sõber Tle ka mingi asi arhiivi nii öelda/../“ (T 68 lk 101). 02.03.2015 kell 14:48 küsib A K U L:“/../kuidas meil läheb?“. U L vastab, et Hiiumaa mees küsis värvitoone, selgitab, et kõik liigub ja uurib, kas A K sai plaadid juba kätte. A K vastab, et plaadid on juba Hiiumaal ning avaldab, et“/../ Kõik on sellega nagu ühel pool jonksus. Ma loodan, et need arved on ka makstud, sest... ma pole T käest üle küsinud, aga ma arvan, et ta on nii korralik küll, et ta juba on seal siis tegelenud nendega/../“. Samuti uurib A K, kas U L on ise vahepeal Hiiumaal käinud ja lepitakse kokku koos Hiiumaale minek (T 68 lk 160-162). 21.03.2015 kell 09:29 saadetud ekirjast nähtub, et T P oli pöördunud L OÜ poole, et tellida Hiiumaa Vanasama kinnistu (Suuresadama) õueala projekti. Ta selgitas, et praegu renoveeritakse külalistemajaks kinnistul asuva hoone „Tollimaja“, mis peaks saama valmis mais. Ta andis teada, et kinnistuga tutvustab l OÜ esindajat „hea sõber“ A K. (T 48 lk 39-40). Kõik eelnevad kõned tõendavad A Ki kui osaniku, sealjuures peamise tegeleja osalust Vanasadama kinnistu arendamisel. 1518. Asjaolu, et A K Vanasadama kinnistuga ühena omanikest tegutses, tuleneb samuti tõenditest. 1519. 20.04.2015 kell 19:54 A Ki ja D B vahelises kõnes ütleb viimane, et on kuulnud, et Hiiumaal Suursadamas tehakse resto ja üks investeering tuleb osaliselt kelleltki Tallinna Sadamast, mille peale A K vastab, et :“/../ sa räägid selle sama mehega/../“ (T 69 lk 152- 156).

1520. 16.08.2015 kell 20.56 toimunud A Ki ja T Pi vahelisest kõnes räägib A K mh, et põhieesmärk on saada tagasi laen ning seda, et: “me ei pea seal olema ju suuromanikud/../(T 71 lk 63- 66). 19.08.2015 kell 18.13 toimunud kõnes annab T P A Kile teada, et:“/../ meie teeme poistega siis selle kõrtsu ja selle värgi/../ ning edasi on arutelu uue laenu andmise osas I (T 71 lk 69-73). 1521. 28.05.2015 kell 10:24 toimunud kõnes küsis A K T Pi võimaluse kohta led lambid ära tuua, mis ei olnud võimalik ning T P ütles A Kile, et:“/../kõik arved, mis sa oled saatnud, on makstud/../“. (T 70 lk 73-). 1522. Sisulisi küsimusi seoses Vanasadama kinnistu planeerimise, ehitustööde, rahade väljamaksmise, laenu andmisega arutavad A K ja T P ja edaspidi mitmetes omavahelistes kõnedes, nt: 25.10.2014 kell 14.13 (T 71 lk 97pö-98), 05.11.2014 kell 17.24 (T 71 lk 9898pö), 11.11.2014 kell 14.34 (T 71 lk 98pö-99), 08.12.2014 (T 71 lk 101- 105), 09.03.2015 kell 12.36, T 68 lk 191-193, 10.03.2015 kell 17:52 (T 68 lk 198- 200, T 69 lk 1), 16.04.2015 kell 17.47 (T 69 lk 132-136), 03.02.2015 kell 08:53 (T 68 lk 101-102), 30.04.2015 kell 15.46, T 69 lk 181-182), 22.05.2015 kell 11.42, T 70, lk 46-47). Neist kõnedest selgub üheselt, et eelkõige A K tegeles igas etapis kinnistu arendamisega ja omavahel arutati sellega seonduvat kui võrdsed äripartnerid, nii omavahelistes kõnedes kui kõnedes teistega on tavaline „meie“ vormis kõneviis, mis on seostatav üheselt T Pi ja A Kiga. Nt 11.11.2014 kell 14.34 telefonikõnes arutasid A K ja T P I sõlmitud lepinguid, T P ütles, et „/../me ei anna ju talle seda, seda laenu nagu no lihtsalt niisama onju/../“ (T 71 lk 98pö-99). Samuti eelnevalt viidatud kõnes tunnistab A K, et oluline on laen tagasi saada. Samuti nt 22.05.2015 kell 11.42 toimunud kõnes selgitas T P E Lele, et:“/../ A saadab iga päev mingeid arveid/../ algul seal A räägiti, et see läheb paarsada tuhat maksma, aga noh, tegelt läks, noh, poole rohkem, noh/../ma olen siiamaani suutnud ikkagi enamus arved kõik ära maksta/../ (T 70 lk 46- 47). 1523. Lisaks T Piga arutamisele korraldab A K ise välis- ja sisekujunduse, materjalid, tööde teostajad (19.03.2015 kell 23.13, T 69 lk 29-31, 24.10.2014, T 71 lk 96pö-97pö, 23.04.2015 kell 17:32, T 69 lk 170, 02.03.2015 kell 14.48, T 68 lk 160-162,24.03.2015 kell 17.40, T 69 lk 47; 12.04.2015 kell 14.53, T 69 lk 100-107, 13.04.2015 kell 10.08, T 69 lk 107-108, 13.04.2015 kell 17.57, T 69 lk 108; 24.10.2014 kell 17.03, T 71 lk 96pö-97pö, 02.03.2015 kell 14:48, T 68 lk 160-162; T 69, lk 47; 12.04.2015 kell 14:53, T 69 lk 100- 107; 13.04.2015 kell 10:08, T 69 lk 107-108; 13.04.2015 kell 17:57, T 69 lk 108; 09.04.2015 e-kiri, T 48 lk 414314.04.2015 e-kiri, T 48 lk 48-49). 1524. A K korraldab ise ka kauba tellimise ja Hiiumaale kohale viimise (nt 29.01.2015 kell 9.07, T 68 lk 83-84, 29.01.2015 kell 12.36, T 68 lk 87, 29.01.2015 kell 20.21, T 68 lk 88-89; 26.02.2015 kell 17.27, T 68 lk 158-159), 20.04.2015 kell 16.25, T 69 lk 147-152, 21.04.2015 e-kiri, T 48 lk 60; 04.05.2015 e-kiri T 48 lk 61-66), 06.05.2015 e-kiri, T 48 lk 67-68). 1525. Ühestki kõnest ei tulene nagu A K sõbrana aitaks üksikud korrad kaupa kohale viia. Koostoimes eelnevate kõnedega on tegemist ehitus- ja viimistlustöödega seotud kauba tellimisega ja kohale viimise korraldamisega, arvete esitamise korraldamisega B I OÜ nimele. 1526. A K tasub samuti teostatud tööde ja kaupade eest, sh vaidleb T Piga kulutuste suuruse üle (T 69 lk 29-31, T 69 lk 40-41, 17.06.2015 kell 09.09, T 70 lk 160-162), mis omavakorda viitab sellele, et tal oli rahakasutus-ja sõnaõigus B I OÜ-s. näiteks 22.05.2015 kell 11:42 toimunud kõnes selgitas T P E Lele, et:“/../ A saadab iga päev mingeid arveid“, millele

vastuses kõlab „Hiiumaa“ ja edasi selgitab T P, et:“/../seal on kuradi 400 000/../ kuskil 300 000 on läinud remonti ja sisustusse/../.. algul seal A räägiti, et see läheb paarsada tuhat maksma, aga noh, tegelt läks, noh, poole rohkem, noh/../ma olen siiamaani suutnud ikkagi enamus arved kõik ära maksta/../ mul on ju jooksev, e, kasum ka (T 70 lk 46- 47). 1527. Et A K ise ja T P soovisid juba tol ajal A Ki tegelikku osalust Vanasadama kinnistuga varjata, nii arvetega seoses kui ka avalikkuse ees, tuleneb nt järgnevatest kõnedest 11.03.2015 kell 10.33 (T 69 lk 4-5); 28.07.2015 kell 22.21 (T 71 lk 34- 35), 11.05.2015 kell 17.43 (T 69 lk 198-199), millistes T P palub arvelt A Ki nime kui liigse info kõrvaldada ning A K ise ei soovi enda kontakte arvele. 28.07.2015 kell 22.21 A Ki ja A T vahel toimunud kõnest selgub, et Hiiu leht soovib resost lugu kirjutades ära märkida, et omanik on ka A K ning A T palub A Kil see artikkel üle vaadata. A K vastab, et: „ ei, ärgu pangu mind/../ tegelikult on omanik B I/../Bt võib panna, aga... aga... noh... mi-minuga ei tasu seal omaniku, e, poolt olla, pigem, et, noh... tead... pole vaja/../ (T 71 lk 34- 35). A Ki ja A T vahelisest kõnest tuleneb, et ka viimane ise oli teadlik A Ki tegelikust seotusest Vanasadama kinnistu arendamisel. Märgitu viib kohtu järelduseni, et A T kohtus antud ütlused A Ki osaluse osas on ebausaldusväärsed, mistõttu kohus selles osas jätab tema ütlused tõendikogumis välja. 1528. Eelnev kinnitab taaskord seda, et põhiline asjaaja Vanasadama kinnistu töödel oli A K. T P tegeles põhiliselt eelarve ja arvete tasumisega, kuigi rääkis kaasa ka sisulistes küsimustes (nt 02.03.2015 kell 14.48, T 68 lk 160-162, 22.05.2015 kell 11.42, T 70 lk 46-47, 20.04.2015 kell 16.25, T 69 lk 147-152; 03.02.2015 kell 8.53, T 68 lk 101-102, 30.04.2015 kell 15.46, T 69 lk 181-182, 22.05.2015 kell 11.42, T 70 lk 46-47; 73; T 68 lk 101-102). 1529. Selliselt nähtub A Ki otsene seos, huvi ja rahaline panus Vanasadama kinnistu soetamisel ja arendamisel. Tegemist ei ole ehitusprotsessidel silma peal hoidmise või mõne detaili viimisega Hiiumaale, tegemist on otsese ehitusprotsessi juhtimisega ja sellele järgnevalt igas etapis kinnistu arendamises restoraniks ja külalistemajaks. A K ja T P olid Vanasadama kinnistu soetamisel ja arendamisel võrdväärsed partnerid. A K käsutas läbi T Pi B I OÜ vara, tasudes B I OÜ kaudu arved ning juhtis OÜ tööd konkreetses arenduses. 1530. U R kinnistu müüjana ei pidanud teadma A Ki seotust B I OÜ-ga, tema ütlused kinnitavad vaid B I OÜ poolt kinnistu soetamist T Pi kaudu (K46 lk 29), kuid ei väära kuidagi A Ki varjatud osalust B I OÜ-s. 1531. T K ütlused (K 9 lk 195pö) ei kinnita ega lükka ümber A Ki seotust B I OÜ-ga, vaid kinnitavad üksnes taoliste ehitustööde teostamist ja tasumist B I OÜ poolt. 1532. Kohtus käinud tunnistajad on vaidlusaluses küsimuses andnud pealtkuulatud kõnedest erinevaid ütlusi. 1533. I L ütluste kohaselt pöördus tema sooviga Hiiumaa Vanasadama kinnistu asjus A Ki poole, kuivõrd Hiiumaal oli kuvand, et A K on maja peremees, kuna jalutas seal ringi. A K ise ütles, et tuleb B Ii ja T Piga sellest majast rääkida. Lepinguline suhe on B I OÜ-ga, keda esindas T P. A K käis naabrimehena objektil vaatamas, tõi vahepeal ehitusmaterjale. Temal on B I OÜ-ga laenuleping (K 9 lk 189pö-191pö). 1534. Asjaolu, et tegelikkuses I L teadis ja sai aru A Ki otsesest seotusest tollimaja renoveerimisega tuleneb nt 20.04.2015 telefonikõnest tema ja A Ki vahel, millises ta teatab köögiseadmete arvest A Kile, kes ütleb, et arve tasub T P, misjärel aga arutatakse sisulisi

küsimusi tollimajaga seoses (T 69 lk 147- 152). Olukorras, kus A K oli tema arvates üksnes naaber ja sisulisi küsimusi arutati T Piga, puudus igasugune vajadus ja põhjendatus märgitud kõnega A Ki poole pöörduda. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja. 1535. 05.06.2019 kohtuistungil selgitas U L, et lepingulised suhted temal arhitektina olid B I OÜ ja T Piga. A Kile oli ta varem tööd teinud, mistõttu A K soovitas teda T Pile. Kohtueelses menetluses avaldas ta, et A K tellis temalt Vansadama tollimaja rekonstrueerimise projekti. Istungil vastates lähtus ta sellest, et lepingud ja arved olid B I OÜ-ga ja ta edastas need T Pile. A K aitas, kui tal oli T Piga erimeelsused. A Ki palus appi töö käigus, kui ükskord hilines maksmine ja teine kord T P kriitiliselt suhtus tema töösse. Läbirääkimisi ja tööde üleandmist arutas ta nii A Ki kui T Piga. Arved saatis ta A Kile teadmiseks, et ta teeb seda tööd, muidu alati T Pile (K 9 lk 188-189). Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja. 1536. Tunnistaja sellekohased ütlused on ümberlükatud tema ja A Ki vaheliste telefonikõnedega (02.02.2015, T 68 lk 101, 02.03.2015, T 68 lk 160-162, 20.04.2015, T 69 lk 147- 152), milledest nähtub üheselt, et projekti raames suhtles U L A Kiga sisulistes otsustamist vajavates küsimustes, lepiti kokku kohtumised Hiiumaal, sh koos sõitmist, samuti oli talle teada, et arved tasus T P, kuigi raha andis kulutuste katteks objekti töödega seoses ka A K ise. Seega teadis U L, et A K otsustab sisuliste küsimuste ja raha kasutamise üle ning mh teadis ta, et arved tasub T P. Pealtkuulatud kõnede põhjal saab üheselt väita, et A Ki ja U L suhtlus väljus abiküsimise või kursis hoidmise piiridest, mistõttu on Urmas Lõokese ütlused selles osas ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja. 1537. Daniel Blumfeldt on andnud selgitusi, mille kohaselt on U restorani pidajaks Hiiumaal A Ti, kes rendib ruume T Pilt. Ainus seos A Kiga oli Daniel Blumfeldtilt tekkinud selle pinnalt, et A K naaberkinnistu omanikuna käis restoranis söömas ta nägi A Ki, Ivo Lõpet ja A Tit korduvalt omavahel rääkimas (K 15 lk 183pö-185). TaArd on kohus eelnevalt viidanud Daniel Blumfeldti ja A Ki omavahelisele kõnele, milles A K ise tunnistab, et temal on projektis osalus. Sellest tulenevalt on tunnistaja ütlused selles osas ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja. 1538. A Ti ütluste kohaselt on tema A Kiga suhelnud restorani teemal, selle ülevõtmisest jm, kuivõrd ööbisid A Ki kämpingutes ja nägid teda, vajasid emotsionaalset tuge. Vestluste juures, kas ta võtab I L äri üle, olid nii A K kui T P, neist üks kohtumine toimus Tallinnas ja tunnistaja ei oska enam öelda, miks siis A K selle vestluse juures viibis. Kui ta tegi otsuse, et võtab äri üle, siis oli edasine vestlus ainult T Pi ja B I OÜ-ga. Aastaid hiljem sai firma tema ainuomandisse. A Ti tajus, et A Kil võis olla huvi, et restoran saaks tööle ja jääks toimima, kuna A K ehitas ise kõrval kinnistule kämpinguid. A Ki ja T Piga on tal olnud ärilised suhted ettevõtete kaudu, mitte eraviisiliselt. 1539. A Ti ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Nimelt nähtub pealtkuulatud kõnedest üheselt A Ki ja A Ti vaheline aktiivne suhtlus ehitus jm teemadel, sh tuleb välja, et A Ti teadis, et A K on üks omanikest. (T 71 lk 34- 35). Märgitu viib kohtu järelduseni, et A Ti kohtus antud ütlused selles osas on ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja.

7.7.2.Merekaater 1540. Erinevalt kaitsjast, leiab kohus, et A Ki ja T Pi vahel hobitehnika jagamine ei olnud pelgalt sõpruskonna ühine hobitegevus, vaid sisaldas endas lisaks sellele ka A Ki, T Pi ja B I OÜ vahelist ärilist seotust. 1541. Vaidlust ei ole selles, et T P, A K ja nt T T huvitusid merendusest, sõitsid koos ja eraldi erinevate meretranspordivahenditega, sh kaatritega (K 47 lk 141pö, 142, K 10 lk 7pö, 9, K 10 lk 8, 8pö). Küsimus ei ole ka selles, kes omandas kaatri juhtimiseks vajalikud load enne, kas A K või T P. Küsimus on üksnes selles, kas vahendite tegelik omanik oli T P või A K või nemad ühiselt B I OÜ kaudu. 1542. Kaitsja poolt viidatud nö vastusooritused A Ki hüvanguks ei oma mingisugustki tähtsust A Ki seotuse hindamisel B I OÜ-ga, kuivõrd need jäävadki sõbraliku abistamise piiridesse ega ole seotud T Pi ega A Ki osaluse suurusega B I OÜ-s (K 47 lk 146 pö, 167 pö, T 70 lk 121). Taoliselt ei näe kohus neil vastusooritustel tähendust, hindamaks kas B I OÜ põhivaras arvel olnud kõnealused kaatrid ja ATV-d kuulusid tegelikkuses A Ki või T Pi kaudu B I OÜ-le. 1543. B I OÜ soetas Aquador 23HT (registreerimismärk XXX) on soetatud BM OÜ-st summas 1 100 000 krooni (70 302.81 eurot) 14. juulil 2007 (T 28 lk 141, 143, 146) ning samal päeval on palunud T P ainukasutajaks märkida A Ki (T 28 lk 147). T Pi arvutist leitud A ja T tabelis on kajasatud paat väärtusega 1 100 000 kuluna (T 50 lk 24). 1544. Kaater, soetusmaksumusega 1 313 560 krooni kuulus alates aprill 2007 B I OÜ põhivarade hulka (T 37 lk 100). B I OÜ soetas selle OÜ-lt BM. Esimene osamakse summas 450 000 EEK tehti B I OÜ kontolt 26.03.2007 (Nordea vastus 21.01.2015 nr 20-3/171-1, T 46 lk 119, 120). Just „AjaT“ tabelite koostamise vahepealse aja sees, so 12.06.2007 tehti B I OÜ kontolt 2 täiendavat osamakset kaatri eest summas kokku 1 100 000 krooni (12.04.2016 Swedbank vastus A09.04-200-02/1-2; Nordea vastus 21.01.2015 nr 20-3/171-1). Prokuratuur on vahepeal kaater Aquador 23HT nimetanud kaatriks Volvo Penta D3. Kohus juhib tähelepanu, et avalike allikate kohaselt on kaatri Aquador 23HT mootoriga Volvo Penta. 1545. Kaatri osas on T P väitnud, et andis seda A Kile kasutada ja kasutasid seda ka koos, seoses tema vähese huviga, müüs B I OÜ lõpuks kaatri A Kile (K 47 lk 141pö-142). 1546. T Pi sellekohased ütlused on ebausaldusväärsed, ümberlükatud alljärgnevate tõenditega, mistõttu jätab kohus T Pi ütlused kaater Aquator kuuluvuse ja A Kiga seotuse osas kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. 1547. A Ki kui tegeliku omaniku staatus tuleneb järgnevast. 1548. Hinnapakkumise merekaatrile sai algselt A K (arve nr 80 summas 450 000 krooni), kes selle edastas T Pile. T P küsib pakkumise tegemise võimalikkusest B I OÜ nimele (T 46 lk 118). 1549. 16.03.2012 kell 11.39 A Ki e-kirjast T Pile nähtub üheselt, et ta peab kaatrit enda omaks. See tuleneb otsesõnu tema enda kirjutatust:“/../ et oma Aqvadori tahan seal/../“. Siin ei ole e-kirjas isegi arutelu selle üle, kas B I OÜ kui ettevõte soovib jätkata kaikoha kasutust, vaid üheselt A K defineerib ennast omanikuna ja annab T Pile teada enda otsusest kaikoha rendi jätkamise osas. Kaatri asumine 30.07.2008 Hiiumaal, A Ki suvekodu lähistel, nähtub ka T Pi sülearvutist leitud fotolt (T 50 lk 2, 4). V T, Lohusalu sadama juhataja, ütluste kohaselt

oli A Kil firma, B I OÜ, mille kontaktisikuks ja esindajaks ta oli. Arved edastas ta A Kile (K 10 lk 11). 1550. K K ei tea, kellele kuulus kaater Aquator 23HT, kuid kasutasid seda nii A K kui ka T P. Remondiarve edastas ta A Kile, miks seal B I OÜ nimele arve oli, ei tea (K 10 lk 7- 10). 1551. LS OÜ ja B I OÜ vahel oli 12.04.2010.a sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 15-16), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2010 kuni 31.10.2010 väikelaeva nr XXX hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Käsikirjaliselt on lepingule lisatud arve saajana A K ja tema kontaktid. 1552. LS OÜ ja B I OÜ vahel, sealjuures B I OÜ A K isikus (T 34 lk 22) oli 27.04.2011.a sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 22-25), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2011 kuni 31.10.2011 väikelaeva nr XX hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Arvutitrükis on lepingule lisatud:“ A K, AS B I, /../ XXX“ ehk A Ki Tallinna sadama domeeni meiliaadress. Lepingule on alla kirjutanud A K. 1553. Lohusalu Sadam OÜ ja B I OÜ vahel, sealjuures B I OÜ T P isikus (T 34 lk 30) oli 19.03.2012.a sõlmitud L sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 30-31), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2012 kuni 31.10.2012 väikelaeva nr XX hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Lepingule on alla kirjutanud T P, A Ki andmed puuduvad. 1554. Arved kairendi ja kütuse eest on tasutud B I OÜ poolt (käsikirjaline lisatekst arvele, T 34 lk 5- 9, 12-14, 17- 21, 26- 29, 32- 34). Arved on tasutud A Ki poolt alates 03.04.2013 (T 34 lk 35-40). 1555. 28.03.2013 kell 12.07 e-kirjast nähtub, et merekaater Aquador 23 HT Volvo Penta on jätkuvalt B I OÜ põhivaraks. 1556. B I OÜ müüs kaatri A Kile 1.mail 2013 24 960 euroga (T 28 lk 151). Kaitsja hinnangul oli tehing sõlmitud turutingimustel, kuna BM OÜ, mis on Aquador kaatrite edasimüüja Eestis, oli hinnanud vastava kaatri väärtuseks 07. juuni 2012 seisuga 25 000 eurot (A9 lk 200-201). Märgitud asjaolu ei väära mitte kuidagi A Ki varjatud osalust B I OÜ-s. Läbi ettevõtte ajaloo ja samuti nii T Pi kui A Ki käitumismustrist nähtubki erineva tehnika ost, rent, edasimüük. 1557. Taoliselt nähtub, et kaatrit pidas enda omaks A K, tema tegeles kaatriga seotud teemadega nagu hoiustamise korraldamine, sh tasus ka arveid osaliselt ise ja ülejäänud osas tasus arved B I OÜ. Kuigi kaatrit kasutasid nii T P kui A K, siis valdavalt kasutas ja tegeles kaatriküsimustega A K.

1559. 15.03.2006 on B I OÜ (esindaja T P) teinud volikirjad riiklikus autoregistrikeskuses ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005 mudel, kere nr XXX ja ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005 mudel, kere nr XXX registreerimiseks, märkides kasutajateks A K, M K ja T P (T 65 lk 98, 99, 105, 106). Maanteeameti väljatrüki kohaselt 22.10.2015 seisuga on ratastraktorite Outlander 400 HO (nr XXX) ja Outlander 400 HO (nr XXX) omanikuks B I OÜ, kasutajateks A K, M K ja T P (T 65 lk 96, 103). 1560. Taoliselt nähtub, et juba ratastraktorite soetamisel oli teada, et need lähevad tegelikkuses A Ki valdusesse. T Pi ütlustest nähtub, et tema käis Hiiumaal kaks kolm korda aastas, suviti, oli kohal nädal või kaks, ei olnud seal pikaajaliselt kohapeal, ööbis A Ki suvemajas. Soov oli ATV-sid vabal ajal kasutada, endal tal vastavad hoiutingimused puudusid, mistõttu viis ATV-d Hiiumaale A Ki suvekodusse (K 47 lk 139- 140). 1561. Kohus jääb selle juurde, et süüdistuse perioodist väljajääv seik E OÜ-ga seoses ratastraktorite rendiga 2006 aastal, ei oma A Ki süü tõendamise seisukohast tähtsust. T Pi ekirjast nähtub rendi teemal suhtlus M Kiga, kellele ei ole esitatud süüdistust. Antud rendilepingu sõlmimise osas A Kile või T Pile süüdistust esitatud ei ole. Asjaolu, et rendileping oli näilikult M Ki nimel sõlmitud, kuid tegelikkuses varjas A Ki, süüdistusest ei tulene. Kirjavahetusest seost A Kiga ei nähtu. Sestap jätab kohus antud tõendid tõendikogumist välja (T 48 lk 124- 142). 1562. Asjaolu, et ATV-d ka hiljem Hiiumaal A Ki suvekodus asusid on samuti tuvastatud. Tunnistaja G R kasutas tulipunast värvi ATV-sid Bombardier A Ki palvel muru niitmiseks Hiiumaal viimase kinnistul, sai selle eest A Kilt tasu. Ta töötas ka B Iis ja siis hooldas sadama juures ala, U restot. Seal töötades esimesel aastal ATV-sid ei olnud (K 10 lk 21-22). 1563. A Ki otsene seos ATV-dega kajastub ka kindlustuse korraldamises. 1564. Eesti Liikluskindlustuse Fondi MTÜ teabe kohaselt oli ratastraktorite kindlustusvõtjaks B I OÜ (nr XXX alates 16.01.2009 kuni 15.01.2016 ja nr XXX alates 15.01.2009 kuni 15.01.2015, T 65 lk 182-182pö). 1565. 12.12.2008 kell 12.51 on H K saatnud e-kirja T Pile, lisana MTÜ Eesti Liikluskindlustus Fondi kiri, et B I OÜ-le kuuluval sõidukil Bombardier Outlander 400 HO (reg.märk XXX) puudub liikluskindlustuse leping. Samal päeval kell 13.44 on T P saatnud ekirja A Kile, küsimusega „Kas sul mingi leping olemas?“ (T 46 lk 160-162). 1566. 15.01.2009 annab T P A Kile e-kirjaga teada, et traktorid on kindlustatud, lisatud on kindlustuspoliisid kahele sõidukile (Bombardier Outlander Max 400 HO ja Bombardier Outlander 400 HO) ning arve 710 eurot ilma käibemaksuta (T 46 lk 168-172). Arve summas 710 eurot on tasutud 23.01.2009 B I OÜ arvelduskontolt XXX (Nordea, T 72 lk 118 CD digitaalselt üle antud fail „Kohtule esitamiseks köidetest 56-59 uus; viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1). 1567. A K on saatnud 16.04.2009 kell 8.40 T Pile edasi ATV-de kindlustuspoliisi jätkamise pakkumuse (T 46 lk 189- 191) ja kell 8.46 on pakkumuse esitajale, ja kirja koopiana T Pile saates, andnud teada, et on (kindlustuspakkumusega) nõus (T 46 lk 192). 1568. 22.04.2009 on H K andnud T Pile teada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-lt saabunud arvest nr 200890896578/16.04.2089 summas 10080.00kr, kindlustatud esemeteks 3288TAATV Bombardier Outlander 488 HO kindlustusmakse 5488.08 kr. ja XXXAT

kindl.makse 4688,80kr / 46, 197). Arve on tasutud B I OÜ poolt 04.05.2009 (T 72 lk 118 CD digitaalselt üle antud fail „Kohtule esitamiseks köidetest 56-59 uus; viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1). 1569. Märts ja aprill 2010 nähtub A Ki ja T Pi vahelisest e-kirjavahetusest, et uuritakse hinnapakkumisi ATV-de kindlustamiseks, sealjuures edastab A Kile pakkumisi T P (T 47 lk 22- 39). 1570. Olukorras, kus A K oli kõigest sõber mitte ATV-de omanik ja ratastraktorite hoidja ning kehtiva rendilepingu alusel pidanuks ratastraktorid asuma K OÜ valduses, puudus A Kil igasugune vajadus tegeleda nende liikluskindlustusega ning T Pil põhjus sellega seoses A Ki poole pöörduda. Taoline info pidanuks olema oluline K OÜ-le, kes rendilepingu järgi ratastraktoreid kasutas, kuid mitte A Kile, kelle valduses märgitud ajal ei pidanuks ATV-d rendilepingu järgi asuma. 1571. Taoliselt nähtub samuti, et T Pi kui B I OÜ esindaja ja S H kui K OÜ esindaja vahel ei ole toimunud vähemalt e-kirjade kaudu suhtlust ratastraktorite teel, sh nt kindlustamise teemal, vaid taoline suhtlus on A Ki ja T Pi vahel. 1572. Taoline T Pi ja A Ki omavaheline suhtlus, A Ki poolne tegutsemine ja nõusoleku andmine nt kindlustaja valikul, viitab A Kile kui omanikule. 1573. Asjaolu, et ATV-d ka hiljem Hiiumaal A Ki suvekodus asusid on samuti tuvastatud. Tunnistaja G R kasutas tulipunast värvi ATV-sid Bombardier A Ki palvel muru niitmiseks Hiiumaal viimase kinnistul, sai selle eest A Kilt tasu. Ta töötas ka B Iis ja siis hooldas sadama juures ala, U restot. Seal töötades esimesel aastal ATV-sid ei olnud. 2013-2014 kasutas B I OÜ jaoks töötades ATV-sid. Töölepingu tegi T Piga ja suhtles T Piga. Tasus T P (K 10 lk 2122). 1574. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et ATV-d võisid ollagi soetatud hobitegevuseks, kuid eelnevale viidates on ilmne, et ATV-de tegelik kasusaaja ja valdaja oli A K. Asjaolu, et A Ki suvekodus käisid ka teised sõbrad ning samuti kasutasid ATV-sid, ei oma mingisugustki tähtsust. ATV-d ei asunud valdavalt teiste sõprade elukohtades ega nende valduses, vaid aegajalt A Ki suvekodu külastades said nad ATV-sid sõiduks kasutada. Taoline tegevus jääb sõbra suhte piiridesse ega ole määratletav ATV-de omanikuks olemisega. Asjaolu, et nt G R ATV-de teemal B I OÜ kinnistu hooldamisega seoses rohkem T Piga suhtles (K 10 lk 22, 22pö), ei väära kuidagi A Ki seotust. Asjaolu, et A K ka nende hoolduse eest tasus (K 10 lk 21pö) on tõepoolest võimalik nii nende kasutamise korral (kaitsja väide), kuid ka nende tegeliku omanikuna. Üks ei välista teist. Samuti see, et A K ja T P teinetest teatud olukordades ka sõbrana aitasid, ei ole asjasse puutuv. Praegusel juhul on kohus tuvastanud A Ki seotuse ATV-dega ulatuses, mis ületab sõbra aitamise ja viib kohtu järelduseni, et ATV-de tegelik omanik oli A K, kelle soovil ATV-d esialgu B I OÜ nimele osteti, misjärel vormistati A ja M K koheselt kasutajateks ning ATV-d asusidki A Ki tegelikus valduses. 1575. Nii ATV-de kui kaatri ostmise osas esialgu B I OÜ nimele tuleb aru saada, et taoliselt oli võimalik ost sooritada käibemaksu võrra soodsamalt. Taolist kokkuhoidu rakendas T P ka teistes oludes (T 46 lk 123), mistõttu on eluliselt usutav, et see võis olla ka põhjuseks, miks esialgu soetati tehnika B I OÜ nimele. Teiseks põhjuseks võib pidada samuti eluliselt usutavalt tehnika siiski kõrget maksumust, mistõttu A Kil kui füüsilisel eraisikul ei pidanud olema taolist vaba summat.

1584. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et B I OÜ-sse laekus altkäemaks A Kile, M Ple ja AKle K OÜ-lt, HTG I AS-lt ja E T AS-lt. Altkäemaksu tasumine just B I OÜ kaudu on seega loomulik valik, arvestades ka A Ki seotust B I OÜ-ga. Samuti, et A K on laenude loovutamisega suurendanud B I OÜ vara, mistõttu on koostoimes antud tabeli ja eelnevalt tuvastatuga veelkord kinnitust leidnud, et A Kil oli varjatud osalus B I OÜ-s. Kuivõrd süüdistuses ei ole kajastatud osaluse protsenti, siis ei ole osaluse suurus oluline, mistõttu kohus osalust või selle kujunemist eraldi välja arvutada ei pea vajalikuks. Oluline on, et kohus on tuvastanud, et A K on saanud B I OÜ kaudu tegeliku kasusaajana ka tegelikku tulu, nt kaater, ATV-d jm isiklike kulude katmise B I OÜ vahenditest. 1585. Lisaks eelnevale on veel üksikud seigad, mis iseloomustavad A Ki varjatud osalust B I OÜ-s. Nt 15.09.2010 edastas T P A Kile laenulepingu projekti B I OÜ poolt P PT OÜ-le antava laenu kohta ning koopiana ka järgneva kirjavahetuse. (T 47 lk 54- 61). Märgitu edasisaatmisele on ainus mõistlik põhjendus see, et A K kui B I OÜ osanik pidi koos T Piga olema nõus laenuandmisega, sh tingimustega. Muul juhul puudus tal vajadus laenust, selle andmisest jm teada. 1586. 06.04.2015 kell 15:14 toimunud A Ki ja T V vahelisest kõnest nähtub, et viimane võttis maaklerilt maja hinna ja küsis A Kilt, kas nemad on midagi otsustanud. Kohus leiab, et antud kõne ei ole võimalik seostada ainuvõimaliku versioonina just T Piga finantside lugemise osas, vaid eluliselt usutavaks saab pidada ka pere (A Ki ja M Ki nõupidamist maja ostu osas). See üksikjäreldus ei muuda aga kui kohtu lõppjäreldust A Ki seotusest B I OÜ-ga. 1587. M-M M, kui äripartneri, teadmise puudumine sellest, et A K oleks mingilgi moel seotud B I OÜ-ga (K 15 lk 179) ei oma A Ki tegeliku seotuse osas B I OÜ-ga tähtsust. Tegemist oligi varjatud osalusega, mistõttu teised äripartnerid ei pidanudki seda teadma. 1588. Samal põhjusel ei näe kohus tõendiväärtust ka B I OÜ raamatupidaja M L ütlustel selle kohta, et A Kil puudus B I OÜ-s mistahes kujul osalus, samuti ei olnud tegemist OÜ B Iiga seotud isikuga (K 46 lk 104pö, 105, 106pö). B I OÜ „raamatupidamine“ A Ki ja T Pi osaluse kohta oli peetud T Pi enda poolt, mitte B I OÜ raamatupidaja poolt. Mõistetavalt saabki raamatupidaja anda ütlusi vaid nende teadmiste pinnalt, mida talle on avaldatud. 1589. Sellest tuleneb ka asjaolu, et M L teadmiste kohaselt oli B I OÜ ainus suhe A Kiga 2012. aastast laenusuhe, mille kohaselt B I OÜ võttis Harku kinnistu ostuga üle kinnistu endise omaniku laenukohustuse A Ki ees ning asus seda seejärel täitma (K 46 lk 103, 105). M L on samuti selgitanud talle raamatupidajana esitatud dokumentide põhjal, et raamatupidamisprogrammis on ta teinud kannete osas muudatusi, millel oli ka tagasiulatuv mõju, mille tõttu 2015. aastal tehtud väljavõtted pealkirjaga „A Kilt saadud pikaajaline laen“ kajastavad näiteks 2006. aasta kandeid sama pealkirjaga, ehkki sel ajal (2006. aastal) oli kontol teistsugune nimetus. Nimetatud kande muudatus ei tähenda, et A Kil oleks 2006. aastal antud B I OÜ-le pikaajaline laen. Tunnistaja poolt tehtud väljavõtte ja istungil antud selgituste kohaselt kajastas konto 21944 aastatel 2004-2006 T Pilt saadud laenu. Kuni 30.12.2007 oli konto kasutamata ning kuni 31.12.2008 kajastas see K Pilt saadud laenu. A Kilt saadud laen oli võetud arvele 2012. aasta detsembris, mille suurenemist ja vähenemist on kajastatud kuni 31.12.2020 (K 46 lk 104pö). Muudatused kontode nimetuste juures on raamatupidaja teinud iseseisvalt (K 46 lk 106). Märgitud kanded ei muuda kohtu arusaama A Ki osalusest B I OÜ-s. Nagu eelnevalt märgitud, teeb raamatupidaja kandeid ja arvestusi talle ette antud teabe ja dokumentide põhjal.

1598. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 AK, K Ti, A A, V Õi ja T Pi ühise teootsuse ja tööplaani alusel T Plt, ÜRilt ning E Selt ja HTG I AS-lt lubatud ja antud altkäemaksuna saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et AK osa kantakse kõigepealt näiliste lepingu alusel OÜ B I arvelduskontole ja seejärel OÜ L G arvelduskontole. OÜ L G arvelduskontolt tasuti vastavalt AK juhistele AKga seotud kulutusi A A ja K Ti poolt V Õi heakskiidul. 1599. Selleks, et varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu, mis laekus A ning L G OÜ-sse ja varjata selle tegelikku omanikku oli AK abikaasa näilise lepingu alusel vormistatud OÜ-sse A ja OÜ-sse L G tööle, lisaks tasuti AK korraldusel erinevaid kulutusi seoses sõidukitega. Vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamise skeemi oli kaasatud OÜ R R, kelle nimel olid AS Neste Eesti kaardid, mida kasutasid AK ja tema poolt määratud isikud. 1600. K T ja A A andsid AKle ülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale altkäemaksuna saadud summasid kulutatud. 1601. AK panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada talle altkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse A ja L G OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada ning seejärel juhtnööride andmises, millises viisil korraldada kuritegelikul teel saadud varade kasutamine. Samuti avaldus tema teopanus V Õi värbamises OÜ L juhatuse liikmeks ning nii K Ti, A A kui V Õi teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. 1602. AK on kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 V V vastu pistist kokku summas 3 083 340 krooni (197 061.34 eurot), mis on kantud K Ti kaasabil OÜ A (äriregistri kood XXX) arvelduskontole, vastutasuna selle eest, et AK on AS Tallinna Sadam juhatuse liikmena kasutanud ametiseisundit AS D jaoks soodsate otsuste ja toimingute tegemiseks. 1603. AS D on Muuga Sadamas alates aastast 1999 aastast Ti teenuseid osutav ettevõte. Süüdistuse kohaselt on ebaõiguskokkuleppe kohane tegevus alguse saanud 02.01.2005, kuid süüdistuses on kirjeldatud tegevus alates 04.10.2004 seoses D taotlusega kuppellao ehitamisega seoses. Sealjuures on väljatoodud, et 04.11.2004 koosolekul teatas AK, et D seisukohad tasude osas ei ole AS-le Tallinna Sadam vastuvõetavad ning edasi, et 08.11.2004 nõustus AK läbirääkimiste tulemusel tasu tõstmisega. Kuivõrd süüdistus puudutab tegusid alates 02.01.2005, siis omab süüdistusse puutuvust 11.03.2005 koosolek, milles AK eelneva teemaga seoses selgitas, et AS Tallinna Sadam hüvitab kulutused tingimusel, et AS D hoonestusõiguse tasu tõstetakse oluliselt, mille tulemusena saab AS Tallinna Sadam lisatulu 800 000 krooni. Umbisikuliselt on edasi märgitud, et AS Tallinna Sadam juhatus teatas kehtivale praktikale tuginedes, raudtee alla jääva AS D hoonestusõiguse tasu tõstetakse esialgselt planeeritust vähem. Otsuse võttis vastu 11.03.2005 AS Tallinna Sadam nõukogu. Edasiselt sõlmisid AK ja M T ning V V 12.04.2005 ja 09.05.2005 lepingud, milliste sisu on vastavuses AS Tallinna Sadam nõukogu otsusega. 1604. Edasiselt kirjeldab süüdistus milles seisnes AK poolne avaliku ülesande täitmine sadamateenuse osutamisega seoses ning TSÜS §-st 35 ja VÕS §-st 620 lg 1 tulenev pädevuse

kuritarvitamine seoses lojaalsuskohustuse rikkumisega. Samuti rikkus AK täiendava tasu võtmisega KVS §-e 3 ja 4. 1605. Seejärel jätkub süüdistus sellega, et pistisena saadud raha päritolu varjamiseks sõlmis K T, vastavalt AK poolt saadud korraldustele ja juhistele järgmised näilised tehingud ning väljastas nende alusel arved. 1606. Nimetatud raha ebaseadusliku päritolu ning AKga seotuse varjamiseks sõlmisid 02.01.2005 AS D juhatuse liige V V ja A OÜ juhatuse liige K T tegelikkusele mittevastava lepingu nr 6/07-05. Lepingu kohaselt tellis AS D A OÜ-lt Auto sõidukite hoolduse ja remonditeenuse ning transpordi ja renditeenuse osutamise ning vagunite remondi, hoolduse ja puhastusteenuse osutamise. Lepingu kohaselt maksab AS D sõidukite remondi, hoolduse ja rendi eest A OÜ-le 33 000 krooni (2 109.08 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 38 940 krooni (2 488.72 eurot) ning vagunite hoolduse, remondi ja puhastamise eest 35 000 krooni (2 236.91 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 41 300 krooni (2 639.55 eurot). Sõlmitud lepingu alusel koostas K T igakuiselt A OÜ nimelt arveid AS-ile D ning esitas need tasumiseks AS-ile D. Ajavahemikul 02.01.2005 kuni 31.12.2005 maksis AS-D AKle pistist K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539.25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 1607. 02.01.2006 sõlmis AKle pistise võtmisele kaasabi osutav K T AS D juhatuse liikme V V tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS D OÜ-lt A transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS D maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning mille eest AS D maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236.91 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi D AS maksma OÜ-le A iga kuu kokku 80 240 krooni (5 128.27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2007. Sõlmitud lepingu alusel koostas K T igakuiselt A OÜ nimelt arveid AS-ile D ning esitas need tasumiseks AS-ile D. Ajavahemikul 02.01.2006 kuni 31.12.2006 maksis AS-D AKle pistist K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539.25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 1608. 03.01.2007 sõlmis AKle altkäemaksu võtmisele kaasabi osutav K T AS D juhatuse liikme V V tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS D OÜ-lt A transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS D maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning mille eest AS D maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236.91 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi D AS maksma OÜ-le A iga kuu kokku 80 240 krooni (5 128.27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2008. Sõlmitud lepingu alusel koostas K T igakuiselt OÜ A nimelt arveid AS-ile D ning esitas need AS-ile D tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2007 kuni 31.12.2007 maksis AS-D AKle pistiseks K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539.25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.

1609. 03.01.2008 sõlmis AKle altkäemaksu võtmisele kaasabi osutav K T AS D juhatuse liikme V V tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS D OÜ-lt A transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS D maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2009. Sõlmitud lepingu alusel koostas K T ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 OÜ A nimelt arveid AS-ile D ning esitas need AS-ile D tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 maksis AS-D AKle pistist K Ti poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 194 700 krooni (12 443.60 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ A AS-ile D osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 1610. Järgnevas osas käsitleb süüdistus seda, et AK koos A Kiga nõustusid ajavahemikul 23.02.2009 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu HTG I AS-lt ning E Selt ning ÜRilt ning T Plt kokku altkäemaksu kokku summas 514 559,42 eurot, mis kanti B I OÜ arvelduskontole. AK osa kanti edasi 15.07.2009 kuni 04.05.2011 A OÜ arvelduskontole ning seejärel 10.06.2011 kuni 26.08.2015 L G OÜ arvelduskontole. 1611. HTG I AS-ist A Kile ja AKle mõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste lepingute alusel: 02.03.2009 B I OÜ ja HTG I AS vahel sõlmitud nn akvatooriumi hoolduse leping; 02.03.2009 B I OÜ ja A OÜ vaheline leping; 03.04.2009 HTG I AS ja B I OÜ lisakokkulepe alltöövõtu kasutamiseks 02.03.2009 lepinguga seoses; 02.05.2011 HTG I AS, B I OÜ ja L G OÜ vaheline lisakokkulepe nr 2. T P edastas B I OÜ nimelt arveid HTG I AS-le. A OÜ ja L G OÜ esitasid K Ti isikus igakuiselt akte ja arveid B I OÜ-le. HTG I AS on maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ B I arvelduskontole raha A Kile ja AKle kokku summas 295 016.23 eurot. 1612. AS E T arvelduskontolt A Kile ja AKle mõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel: 01.09.2009 rendileping nr BO-EST 0109/2009 (merekaater); 01.10.2009 BO-EST 0210/2009 (manöövervedur); 31.12.2011 üürileping nr 2012-1 (Paljassaare tee 26a ladu). T P esitas B I OÜ nimelt igakuiselt arveid E T AS-le. E T AS on maksnud alates 24.09.2009 kuni 26.08.2015 OÜ B I arvelduskontole altkäemaksu A Kile ja AKle kokku summas 219 543.19 eurot. 1613. Seega on AK koos A Kiga ning T Pi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade tegelikku päritolu ning A Ki ja AKga seotuse varjamise eesmärgil kasutanud B I OÜ arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku summas 514 559.42 eurot. A Ki ja AK omavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast AK osa 249 535. 29 eurot. Arvete esitamine toimus nagu eelnevalt kirjeldatud. 1614. Edasiselt on süüdistuses kirjeldus A OÜ ja L G OÜ ning B I OÜ vahelistest lepingutest, A OÜ ja L G OÜ poolt esitatud arvetest B I OÜ-le ning nende alusel tasumisest, kirjeldades tehingute näilikkust, tasutud summasid. 1615. A OÜ poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 ning OÜ L G poolt ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 AKga seotud tasutud kulutused: a) AK abikaasa EKle makstud töötasu ning riiklikud tööjõumaksud, kuigi EK reaalselt töötanud ei ole.

b) Ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 OÜ R R nimele väljastatud AS Neste Eesti kliendikaartidega AK ning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulude ja muude kulude tasumine; c) erinevate sõidukitega seotud kulude kandmine d) muud AKga seotud kulutuste tasumised. 1616. Rahapesu toimingute kaudu kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine, muundamine ja kasutamise alaosas on prokuratuur kokkuvõtvalt leidnud, et tegemist on rahapesuga, kuivõrd eelpool kirjeldatud viisil toimides varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses kuritegelikul teel saadud vara tõelist olemust ning ebaseaduslikkust, kuna tegelikkuses oli eelpool kirjeldatud ulatuses B I OÜ, OÜ A ja OÜ L G arvelduskontodele laekunud vara näol tegemist altkäemaksuga, mitte aga nimetatud äriühingute majandustegevusest laekunud summadega. Samuti varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses eelkirjeldatud viisil AKi omandiõigust altkäemaksuna saadud vara suhtes, kuivõrd AKil ametlikult puudus õigus saadud vara käsutamiseks ning varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses ka saadud vara käsutamisviisi, kuna tegelikkuses ei kasutatud saadud vara mitte äriühingute majandustegevuse eesmärkidest lähtudes, vaid kulutati AKilt saadud juhtnööride järgi. Seejuures toimus eelkirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud vara muundamine, omandamine, valdamine ja kasutamine eesmärgiga varjata ja hoida kolmandate isikute eest saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, millega abistati AKil hoiduda oma tegude karistusõiguslikest tagajärgedest. 1617. Süüdistus kirjeldab, et laekunud rahasid kasutati AK isiklike kulutuste maksmiseks. 1618. B I OÜ, A OÜ ja OÜ L G arvelduskontol raha hoidmise ning selle edasi kandmise korraldamise kaudu ajavahemikul 2005-2015 toimus AK distantseerimine altkäemaksu teel saamisest ning eelkirjeldatud toimingutega isikute grupis jäeti mulje, nagu oleks ülekantud raha saadud äriühingute majandustegevuse tulemusel. Reaalsed majanduslikud suhted eelnimetatud isikute vahel puudusid, ehkki AK, K T, A A ja T P, V Õ ning A K soovisid jätta teistsugust muljet. Nii eelkirjeldatud rahasummade ülekandmise korraldamisel B I OÜ-le, Ale ja OÜ-le L G ning vara nimetatud äriühingute arvelduskontol hoidmise ja sellega edasiste tehingute tegemine s.o vara ülekandmise ja moondamise eesmärk oli varjata ja hoida saladuses raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha paigutati majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi.

1621. T Pi ja A Ki rahapesu episoodide kirjeldustes on 2007 kuni 2015 aastani toimunud altkäemaksu võtmine. Altkäemaksu võeti K OÜ, E T AS, HTG I AS, S D T Tur. San. ve T. A.S. ja R S S.A. esindajatelt. 1622. Kõikide ebaõiguskokkulepete sisu seisneb süüdistuse kohaselt selles, et vastavalt S H, annab M Ple ja A Kile, ning E S, ÜR ja T P annavad A Kile ja AKle vara selle eest, et vastavalt M P, AK ja A K kasutaksid oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik K OÜ, E T AS, HTG I AS, S D T Tur. San. ve T. A.S. ja R S S.A huvide tagamiseks. 1623. Süüdistuses kirjeldatakse ajavahemikul 2007 kuni 2012 K OÜ poolt altkäemaksu andmine A Kile ja M Ple. Altkäemaksu anti 01.06.2007 K OÜ ja B I OÜ vahel sõlmitud näiliku rendilepingu kaudu, tasudes kokku 209 989.89 eurot, millest 44129.84 eurot kanti M Ple. A Ki ja M P vastusooritused seisnes süüdistuses märgitud lepingute ja muudatuste läbirääkimistel ja sõlmimisel. 1624. Seejärel, ajavahemikul 2008 kuni 2015 HTG I AS esindajalt A Kile ja AKle altkäemaksu andmine, vastavalt 02.03.2009 B I OÜ ja HTG I AS vahel sõlmitud näiliku lepingu kaudu. E S on andnud ning A K ja AK on võtnud T Pi kaasabil altkäemaksu kokku summas 295 016.23 eurot, millisest A Ki osa jäi B I OÜ arvelduskontole ning AK osa kandis T P B I OÜ ja A OÜ ning hiljem B I OÜ ja L G OÜ vahel sõlmitud näilike lepingute kaudu AKle. Etteheide kattub AK süüdistuse kirjeldusega. 1625. Seejärel, ajavahemikul 2008 kuni 2015 ÜRilt ja T Plt altkäemaksu andmine, vastavalt B I OÜ ja E T AS vahel sõlmitud näilike lepingute (rendileping nr BO-EST 0109/2009, rendileping nr BO-EST 0210/2009, üürileping nr 2012-1) kaudu. ÜR ja T P on andnud ning A K ja AK on võtnud T Pi kaasabil altkäemaksu kokku summas 219 543.19 eurot, millisest A Ki osa jäi B I OÜ arvelduskontole ning AK osa kandis T P B I OÜ ja A OÜ ning hiljem B I OÜ ja L G OÜ vahel sõlmitud näilike lepingute kaudu AKle. Etteheide kattub AK süüdistuse kirjeldusega. 1626. Seejärel, ajavahemikul 2014 kuni 2015 Poola ettevõtte R S S.A. esindajalt A Kile altkäemaksu andmine, vastavalt laevatehase ja R vahel sõlmitud näiliku maaklerlepingu kaudu. A K nõustus ajavahemikul 08.12.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Poola ettevõtte R S S.A. esindajalt JPlt altkäemaksu kokku summas 378 000 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole. 1627. Seejärel, ajavahemikul 2014 kuni 2015 Türgi ettevõtte S D T Tur. San. ve T. A.S. esindajalt A Kile altkäemaksu andmine, vastavalt laevatehase ja R vahel sõlmitud näiliku maaklerlepingu kaudu. A K nõustus 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Türgi ettevõtte S D T Tur. San. ve T. A.S. esindajalt S A Tlt altkäemaksu kokku summas 1 148 670.56 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole. 1628. Ajavahemikul 2014-2015 sõlmis T P, kui R esindaja, A Kiga kokkuleppel ning A Ki poolt saadud juhiste järgi R nimelt tegelikkusele mittevastavaid lepinguid Türgi ettevõttega S D T Tur. San. ve T. A.S. ning Poola ettevõttega R S S.A., esitas sõlmitud lepingute alusel arveid, mille alusel S D T Tur. San. ve T. A.S. ja R S S.A. kandsid raha R arvelduskontole. Näiliselt jäeti mulje, et tegemist oli R varaga, mis oli laekunud R majandustegevuse käigus. Kuritegelikul teel saadud raha hoiti R arvelduskontol ning seejärel kanti osa sellest edasi otse

B I OÜ arvelduskontole ning osa läbi Hollandi ettevõtte AB P I B.V. arvelduskonto eesmärgiga varjata ja hoida saladuses kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost A Kiga. 1629. Peale seda kui A Kile altkäemaksuna mõeldud kuriteo tulemusena saadud rahasummad olid kantud B I OÜ arvelduskontole hoiti neid kui vara, mis oleks justkui laekunud legaalse majandustegevuse tulemusel. B I OÜ arvelduskontol hoiti kuritegelikul teel saadud raha, kasutati seda B I OÜ poolt teostatavas majandustegevuses, mille eesmärk oli tõsta B I OÜ osa väärtust ning samuti kasutati A Kiga seotud kulutuste katteks. 1630. Edasiselt kirjeldab süüdistus A Ki poolt vastuvõetud altkäemaksusummade ülekandmist R arvelduskontole ning selle edasikandmine OÜ B I arvelduskontole, selgitades, et A K nõustus ajavahemikul 24.11.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Türgi ettevõtte S D T Tur. San. ve T. A.S. esindajalt S A Tlt altkäemaksu kokku summas 1 148 670,56 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole nr XXX. samuti, et A K nõustus ajavahemikul 08.12.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Poola ettevõtte R S S.A. esindajalt JPlt altkäemaksu kokku summas 378 000 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele R arvelduskontole nr XXX. 1631. Käesolevas osas kattub süüdistus altkäemaksu osaga. Süüdistus kajastab süüdistus A Kile lubatud altkäemaksu summade üleandmiseks R ja Poola ning Türgi laevatehaste vahel sõlmitud näilikke maaklerlepinguid, milliste alusel kandsid mõlemad laevatehased R arvelduskontole raha. Ülekannete teostamiseks lasi T P koostada raamatupidajal näilikud arved. Süüdistus kirjeldab seejärel arvete koostamise ja ülekannete teostamise asjaolusid. Samuti on äratoodud JP, A Ki ja T Pi vaheline suhtlus. 1632. R arvelduskontol raha hoidmine ja edasikandmine B I OÜ-sse osast nähtub süüdistuses järgnev. 1633. Kokku laekus Türgi ja Poola laevaehitus ettevõtetelt A Kile mõeldud altkäemaksu R arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Nimetatud summat hoidis T P vastavalt kokkuleppele A Kiga R arvelduskontol kui äriühingu majandustegevusest tulnud raha, mille eesmärk oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. 1634. A Kiga kokkuleppel kandis T P sellest 2015 suvel 441 425 eurot B I OÜ-sse. 1635. Kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku ja selle päritolu varjamine on toimunud ülekannete kaudu R arvelduskontolt järgnevalt: 1636. -T Pi korraldamisel ja kooskõlastatult A Kiga tehti R arvelduskontolt 02.12.2014 ülekanne summas 50 000 eurot. Nimetatud ülekande põhjenduseks on T P 04.02.2015 vormistanud laenulepingu nr 2014/2, kuupäevaga 15.01.2014, mis on allkirjastatud T. Pi ja E. Le poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa summas 35 000 eurot makstakse S P P arvelduskontole ja teine osa summas 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping on koostatud selliselt, et R oleks kohustus kanda üle just 50 000 eurot B I arvelduskontole. Eeltoodud ülekannet ning vormistatud lepinguid kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see legaalseks varaks.

1637. 13.01.2015 kanti R arvelduskontolt üle summa 32 000 eurot OÜ B I arvelduskontole T Pi korraldusel kooskõlastatult A Kiga. Selleks oli 09.01.2015 OÜ B I juhatuse liikme T Pi ja R esindaja E L vahel vormistatud laenuleping, mille kohaselt R laenab OÜ-le B I 32 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2016. 29.05.2015 vormistasid OÜ B I juhatuse liige T P ja R esindajana E L laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 88 000 euro võrra ning kogu laenusummaks sai olema 120 000 eurot. Seejärel on kantud 01.06.2015 üle 10 980 eurot ning 08.06.2015 ja 09.06.2015 kummalgi juhul 11 000 eurot. Eeltoodud ülekandeid ning vormistatud lepinguid kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see legaalseks varaks. Tegelikkuses nimetatud äriühingute vahel majanduslikud suhted puudusid ning laenulepingut kasutati üksnes selleks, et anda näiliselt ülekannetele majanduslik sisu. 1638. Järgnevalt on B I arvelduskontole laekunud summad R kuupäevadel 12.06. 2015, 15.06.2015, 26.06.2015, mis on pangakonto kohaselt seotud B R osade müügiga. OÜ B I on alates 03.03.2006 ettevõtte OÜ B R (äriregistri kood XXX) üks osanikest. T P korraldas 01.06.2015 OÜ B I kuuluva OÜ B R osade osalise müügi temaga seotud Hollandi ettevõttele AB P I B.V. Osade müügi eest tasumiseks korraldas T P R arvelduskontolt rahade ülekandmise AB Plus I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole. Selleks sõlmisid R (esindas E L) ja AB Plus I B.V (esindas T P) 01.06.2015 laenulepingu, mille kohaselt R annab AB P I B.V. laenu summas 330 000 eurot. Kuna AB P I B.V. SEB Pangas arvelduskonto tegemine venis, siis sõlmitakse 08.06.2015 laenulepingule lisa R (esindas E L) ja AB P I B.V (esindas T P) vahel, mille kohaselt on AB P I B.V. sõlminud 01.06.2015 OÜ-ga B I OÜ B R osade müügilepingu ning vastavalt sellele peab R kandma laenu summas kuni 326 464 eurot otse OÜ B I arvelduskontole. Vastavalt laenulepingu lisale teeb T P R arvelduskontolt ülekanded kokku summas 159 980.50 eurot järgnevalt: 12.06.2015 summas 59 980.50 eurot selgitusega „B share agreement notar register nr.XX, payment from AB P I B.V“, 15.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg. nr.XX, payment from AB P I B.V „ ja 25.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg. nr. XXX, payment from AB P I B.V“. 1639. Järgnevalt teeb T P R arvelduskontolt raha ülekandmine B I OÜ arvelduskontole läbi AB P I B.V., mille arvelduskonto SEB Pangas avati 12.06.2015. Seejärel kannab T P R arvelduskontolt 25.06.2015 summas 50 000 eurot ja 30.06.2015 summas 50 000 eurot Hollandi ettevõtte AB P I B.V. SEB Pangas asuvale arvelduskontole, millest 95 000 eurot kannab T P OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales Agreement, J H Notary reg.nr.XXX“. R arvelduskontolt kannab T P 06.07.2015 summas 69 980.50 eurot Hollandi ettevõtte AB P I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole, peale mida tehakse kohe ülekanne summas 71 464 eurot OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales Agreement , J H Notary reg.nr.XXX, finaal payment“. Seejärel on AB Plus I võõrandanud osa tagasi OÜ-le B I äriregistri andmetel 17.12.2015. Järelikult korraldas T P kokkuleppel A Kiga lepingute vormistamise, mille kohaselt OÜ B I võõrandab OÜ B R osad ning tekib alus eelnimetatud lepingute alusel raha ülekanneteks. Lepingud oli vormistatud erinevate T Piga seotud äriühingute vahel ning sisuliselt toimus raha ülekandmine ühe temaga seotud äriühingu arvelduskontolt teisele. Nimetatud lepingute tegelikuks eesmärgiks on anda majanduslik sisu ülekannetele, mille alusel laekus raha R arvelduskontolt B I arvelduskontole nii vahetult kui läbi AB P I B.V. kuigi tegelikkuses majanduslikud suhted nimetatud äriühingute vahel puudusid.

1640. R arvelduskontolt nr XXX kandis T P OÜ B I arvelduskontole 274 961 eurot. R arvelduskontolt nr XXX kandis T P 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB P I Eestis AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole XXX kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464 eurot B I OÜ pangakontole. Eelpool kirjeldatud ülekannetega jäeti näiliselt mulje, et tegemist oli OÜ B I varaga, mis oli laekunud OÜ B I majandustegevuse käigus. R-st ja AB Plus I B.V. laekunud kuritegelikul teel saadud raha hoiti B I OÜ arvelduskontol eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost A Kiga. 1641. T Pi ja A Ki ühise teoplaani alusel mõeldi välja skeem, kuidas korraldada K poolt altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine B I OÜ-sse ning nendega edasiste toimingute tegemine. Seejuures andis A K T Pile teada, milline osa on mõeldud altkäemaksuna talle ja milline M Ple. 1642. Käesolevas osas kirjeldab süüdistus näiliku lepingu alusel arvete esitamist ja makseid K OÜ-lt B I OÜ-le. 1643. K OÜ on alates 02.07.2007 kuni 29.11.2012 maksnud OÜ B I arvelduskontole altkäemaksu kokku summas 209 989.89 eurot, mida hoiti B I OÜ arvelduskontol kui näiliselt äriühingu seaduslikust äritegevusest tulnud raha, millega varjati raha päritolu ja tegelikku omaniku. B I OÜ-l arveldus arvel nimetatud summa hoidmine ja edasiste toimingute tegemine toimus T Pi ja A Ki kokkuleppel. 1644. Seejärel on osa rahast, mis oli mõeldud altkäemaksuks M Ple ajavahemikul 09.06.2008 kuni 09.10.2012 kantud T P isiklikule arvelduskontole selgitusega dividendid ja omaniku laen ning seejärel edasi M P arvelduskontole selgitusega laen summas 44 129.84 eurot, tegelikkuses M P ja T Pi vahel laenusuhted puudusid. A Kile altkäemaksuks mõeldud summat 165 860.05 eurot hoiti B I OÜ kontol kui äriühingu seaduslikust majandustegevusest tulnud vara. 1645. Edasi märgib süüdistus, et A K koos AKga nõustusid ajavahemikul 23.02.2009 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu E Selt ning ÜRilt ning T Plt altkäemaksu kokku summas 514 559.42 eurot, mis kanti B I OÜ arvelduskontole. Käesolevas osas kirjeldab süüdistus näilike lepingute alusel arvete esitamist ja tasumist B I OÜ ja HTG I AS ning E T AS, kuid ka B I OÜ ning A OÜ ja L G OÜ vahel. 1646. Ajavahemikul 2007 kuni 26.08.2015 laekunud B I OÜ arvelduskontole A Kile mõeldud kuritegelikku teel saadud vara kokku summas 864 564.76 eurot. 1647. Kokkuvõtlikult järeldab prokuratuur, et nii A Ki kui T Pi teod vastasid rahapesu definitsioonidele, sest nende tegevused olid kantud eesmärgist varjata kuritegelikud saadud vara päritolu ja tegelikku omanikku ning moondada, hoida, kasutada ja ülekanda kuritegelikku raha, näidates seda kui legaalsest majandustegevuses laekunud summasid nendega teostatud tehinguid. 1648. B I OÜ arvelduskontole hoiti ajavahemikul 2007-2015 altkäemaksuna saadud summasid kui vara, mis oleks justkui laekunud legaalse majandustegevuse tulemusel. B I OÜ arvelduskontol hoidmine toimus T Pi panusel, kes sai käsutada ja kasutada B I arvelduskontot ning jagada korraldusi toimingute tegemiseks vastavalt A Kilt saadud juhistele. T P kooskõlastas oma tegevused A Kiga, kes osales ühise teoplaani väljatöötamisel.

a) Kuritegelikul teel saadud vara, mis oli laekunud B I OÜ kontole, kasutati XXX kinnistu ning seal paiknevate hoonete parendamiseks. A K osales varjatult B I OU rahastamises ning tema vara oli varjatult paigutatud eelnimetatud kinnistu soetamisse. Järelikult paigutades A Kile altkäemaksuna laekunud vara eelnimetatud kinnistusse, siis kasvasid ka A Ki varad. . Selliselt 06.06.2007 soetati OÜ B I nimele kinnistu XXX soetusmaksumusega 57 520.48 eurot. Nimetatud tehingu allkirjastas B I OÜ nimelt T P. Ajavahemikul 2014 kuni 2015 T P ja A K renoveerisid kinnistul asuva hoone ning ehitasid sinna külalistemaja ja restorani. Hoone renoveerimist organiseeris, kontrollis ja korraldas A K ning edastas hoone renoveerimise käigus tekkinud arved T Pile, kes korraldas OÜ B I arvelduskontolt arvete maksmise. Raamatupidamise andmetel on OÜ B I maksnud hoone renoveerimiseks ajavahemikul 2007 kuni 2015 arveid kokku summas 328 134.84 eurot. Eelkirjeldatud tegevuse kaudu toimus kuritegelikul teel saadud vara muundamine ja hoidmine. 1649. Lisaks on B I OÜ arvelduskontole A Ki kuriteo tulemusel laekunud raha kasutatud A Ki kulutuste katteks järgmiselt. b) 30.04.2007 osteti OÜ B I nimele mootorpaat Aquador 23HT registreerimismärgiga VLA-955 summaga 1 100 000 krooni (70 302.81 eurot). Nimetatud mootorpaadi ainukeseks volitatud kasutajaks alates 15.06.2007 oli märgitud A K, kes kasutas mootorpaati kuni 01.05.2013.A K arvelduskontolt ei nähtu, et ta oleks mootorpaadi kasutamise eest tasunud. Ajavahemikul oli 24.10.2007 kuni aprill 2013 LS esitatud arveid summas kokku summas 8 737,33 eurot Aquador 23HT registreerimismärgiga VLA-955 hoidmiskulude tasumiseks. Eeltoodud arved oli tasutud OÜ B I arvelduskontolt. 01.05.2013 sõlmisid A K ja OÜ B I mootorpaadi ostumüügi lepingu, mille kohaselt maksis A K mootorpaadi eest 24 960 eurot, mille tasus A K oma isiklikult arvelduskontolt 03.05.2013. Mootorpaadi hind 24 960 eurot oli alla turuväärtuse. c) 15.03.2006 osteti OÜ B I nimele kaks ATV-d: Bombardier Outlander 400 HO registreerimismärgiga XXX ja Bombardier Outlander Max 400 HO registreerimismärgiga XXX Alginnaga kokku 132 000 krooni (16 872.70 eurot, so 8436.35 eurot tükk).Alates 11.05.2006 kuni 26.08.2015 aastast olid nimetatud ATV-d kasutajad A K, M K ja T P. A K ega M K nimetatud raastraktorite kasutamise eest tasu ei ole maksnud. 1650. A K on seega osalenud rahapesu toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult T Piga seeläbi, et R kontol hoiti raha summas 1 526 670.56 eurot, millest 441 425 eurot kanti OÜ-sse B I edasi nii vahetult kui AB P I kaudu. B I OÜ-le laekusid veel kuritegelikul teel saadud varad näiliste tehingute alusel HTG I AS-st ja E T kokku summas 514 559.42 eurot, mille osas toimus ühise teoplaani väljamõtlemine T Pi, A Ki ja AK poolt. Lisaks laekusid B I OÜ-sse K OÜ-st ülekantud summad kokku 165 860.05 eurot, mille tegeliku omaniku ja päritolu varjamine toimus A Ki ja T Pi ühise teoplaani alusel. Eelpool kirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud raha hoidmise, ülekandmise, muundamise ja kasutamise kasutades selleks B I OÜ AB P I ning R arvelduskontosid distantseeris A K end altkäemaksu saamisest ning seejuures püüti vormistatud lepingute ja arvete alusel jätta muljet nagu oleks tegemist äriühingute majandustegevuse tulemusel saadud varaga. A Ki poolt kuritegelikul teel saadud vara ülekandmise, moondamise, hoidmise ja kasutamise eesmärgiks oli varjata raha tegelikku

7.8.2.Süüdistuse kokkuvõte 1651. Süüdistuse kohaselt loeb prokuratuur seega eelkuritegudeks AK poolt AS D-lt pistise vastuvõtmisega nõustumise, T Pi poolt K OÜ ja laevatehaste episoodides altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise ning HTG I AS ja E T AS episoodides AK poolt altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumise ja T Pi poolt altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise. 1652. Süüdistuses sisustatakse rahapesu alguseks altkäemaksusummade ülekandmist näilike tehingute alusel vastavalt eelkuritegudele: a) AS D ülekandeid A OÜ arvelduskontole; b) K OÜ ülekanded B I OÜ arvelduskontole; c) HTG I AS ülekanded B I OÜ arvelduskontole; d) E T AS ülekanded B I OÜ arvelduskontole; e) S D T T San. ve T. A.S ülekanded R arvelduskontole; f) R S S.A ülekanded R arvelduskontole. 1653. Süüdistuse kohaselt heidetakse rahapesu osas ette esmalt altkäemaksuna ülekantud raha hoidmist AS D puhul A OÜ, K, HTG I AS ja E T AS puhul B I OÜ ja parvlaevade episoodi puhul R arvelduskontodel, kui näiliselt äriühingu seaduslikust äritegevusest tulnud raha, varjates sellega raha tegelikku päritolu. 1654. Järgnevalt heidab rahapesu osas prokuratuur ette seda, et altkäemaksuna saadud rahaga tehti erinevaid toiminguid (koosseisualternatiivide mõttes muundamine ja ülekandmine). AS D osas kanti raha AKga seotud A OÜ arvelduskontole, milliselt teostati toiminguid vastavalt AK korraldustele. A Kile mõeldud rahaga teostati tema korraldusel toiminguid B I OÜ kaudu. HTG I AS ja E T AS episoodides kanti AK osa T Pi poolt edasi vastavalt A OÜ ja L G OÜ arvelduskontodele, samuti näilike tehingute alusel. M P osa kandis T P esmalt enda isiklikule arvelduskontole ja seejärel sealt edasi M P arvelduskontole. 1655. A Ki etteheite osas on eraldi välja toodud, et kuritegelikul teel saadud vara, mis oli laekunud B I OÜ kontole, kasutati XXX kinnistu ning seal paiknevate hoonete parendamiseks. Raamatupidamise andmetel on OÜ B I maksnud hoone renoveerimiseks ajavahemikul 2007 kuni 2015 arveid kokku summas 328 134.84 eurot. Lisaks on ostetud OÜ B I nimele mootorpaat Aquador 23HT ja kaks ATV-d. Eelkirjeldatud tegevuse kaudu toimus kuritegelikul teel saadud vara muundamine ja hoidmine. AK puhul on väljatoodud terve rida erinevaid kulutusi, mida AK või tema lähedaste tarbeks A OÜ jt AKga seotud äriühingute poolt kanti. 1656. Lisaks raha hoidmisele heidetakse süüdistatavatele ette ka teisi rahapesu koosseisualternatiive, nagu ülekandmine, muundamine ja kasutamine. Eelkuritegude nr 5 ja 6 (laevatehased) mõttes loeb prokuratuur teiste koosseisualternatiivide alguseks R arvelduskontolt raha edasikandmist B I OÜ-sse. Raha ülekandmine B I OÜ-sse toimus nii vahetult kui ka läbi äriühingu AB P I B.V kaudu.

7.8.3.1.AS D 1657. Kuivõrd lepingulised suhted AS-ga D kujunesid AS-l Tallinna Sadam juba enne süüdistuses kajastatud ebaõiguskokkuleppe algust, nende puhul etteheited ja seosed süüdistusega puuduvad, ei pea kohus nende kõigi kajastamist asjakohaseks. Samuti ei ole etteheidet lepingulistes rikkumistes ega vaidlust lepingute olemasolus/sõlmimises. 06.04.2005 on sõlmitud süüdistuse objektiks olev kolmepoolne kokkulepe (T 11 lk 78-84, lisad T 11 lk 94- 128). AK on allkirjastanud AS-le D adresseeritud kirjad AS Tallinna Sadam poolt ehituse maksumuse tasumisega seoses (T 11 lk 85-93). 1658. Pistise etteheite osas peab kohus oluliseks kahte asjaolu. Esmalt algasid maksed AS-st D A OÜ-sse 2002 aastal (T 15 lk 132- 134) ehk ajal kui AK ei olnud veel AS Tallinna Sadam juhatuse liige. 1659. Teiseks, süüdistusest nähtuvalt võeti D AS laienemisega seonduv põhimõtteline otsus AS Tallinna Sadam nõukogu poolt vastu 2004 ehk enne süüdistuses kajastatud väidetava ebaõiguskokkuleppe sõlmimist. Tehing otsustati kinnitada nii 12.11.2004 kui ka 11.03.2005 nõukogu otsusega (T 11 lk 18-26, lisad lk 27-74). 1660. Ainuüksi süüdistuse enda tekstist nähtuvalt on edasised juhatuse liikmete, sh AK poolt, allkirjastatud lepingud sõlmitud kooskõlas nõukogu otsustustega. 1661. E R ja M S ütlustest nähtuvalt valmistas materjalid ette kliendihaldur ning juhatuse liige kandis need nõukogule ette (K 37 lk 177-177pö, K 27 lk 184pö). 1662. Vaidlus puudub selles, et AS-ga D sõlmitud lepinguid peab prokuratuur seaduslikeks (pistis). M S on kinnitanud, et sadama laienemise mõistes olid lepingud kasumlikud ja vajalikud ka AS- le Tallinna Sadam (K 37 lk 178pö ja 179). M S ja E R, ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid AK ja AS D esindaja V V vahel ebaõiguskokkuleppele või AK poolt AS D huvide eelistamisele. 1663. Äriregistri väljatrükist AS D nähtub V V juhatuse liikmeks olemine (T 1 lk 197). V V ja AS Tallinna Sadam tolleaegne teine juhatuse liige M T ei ole kohtus tunnistajatena ütlusi andnud. 1664. Tunnistaja A U teadmiste kohaselt AS- s D Muuga territooriumil 02.01.2005 lepingus nr 60705 märgitud töid teostatud ei ole. (K 9 lk 173-176). Tunnistaja A T selgitab, et on 02.01.2006 lepingu allkirjastanud volituse alusel ajal, kui tema ise veel GT ei töötanud. Taolisi töid tema teada osutatud ei ole (K 9 lk 193 pöördel – 195). 1665. Kaitsja sõnul aitas AK AS- l D vaguneid saada ning tema töö tasustati, viidates, et sellest tulenevad ka ülekanded. Kuivõrd AK on keeldunud ütluste andmisest, jätab kohus kaitsja taolise avalduse kõrvale, tegemist ei ole süüdistatava ütlusega, mida kohus peab tõeks või valeks lugema. 1666. Samasuguse teguviisi osas on tunnistajad ütlusi andnud. Nimelt selle kohta, et samal ajal kui AK ER AS-s töötas, aitas ta teistel äriühingutel tasu eest vaguneid saada, on tõendatud tunnistajate A L ja H H ütlustega (H H ütlused – K 45 lk 208; A L ütlused – K 45 lk 229230pö). A L kinnituse kohaselt AK osalus varjati, kuna taolisele AK poolsele kõrvaltulu teenimisele oleks raudteesektoris halva pilguga vaadatud (K 45 lk 229pö-230).

1667. AS Tallinna Sadam ja D AS vahelised lepingulised suhted, kuid ka AK ja V V suhtlus, nt kirjavahetus seoses lepingu täitmise jm küsimustega on tõendatud (T 14 lk 48-54, lisad lk 55-199, T 15 lk 1-25, lk T 15 lk 58-61, 68- 70). Kirjavahetusest ei tulene asjaolusid, mis viitaksid ebaõiguskokkuleppele. 1668. 02.01.2006 on sõlmitud töövõtuleping AS D ja A OÜ vahel (T 11 lk 153- 154). Vaidlus puudub selles, et K Ti A OÜ nimelt D AS-ga lepingu vormistas ning ajavahemikul 2005-2008 arved esitas (T 56 lk 1-202, T 57 lk 1-209, T 58 lk 1-199, T 59 lk 1-31). Arved ja aktid on koostanud K T (T 11 lk 130-131, lisad lk 132-201, T 12 lk 1-12). Vaidlus puudub selles, et A OÜ on esitanud arveid D AS-le ja nende alusel on tasutud (T 12 lk 90-98, T 15 lk 132-172). 1669. AS D ja L W R AS äriregistri väljatrükid tõendavad nende äriühingute tegevusalasid, majandusaasta aruannete infot ning äriühinguga seotud isikuid (T 1 lk 193-199, T 12 lk 99105). AS D ning V R AS-iga (nüüd Leonhard W R AS) omasid lepingulisi suhteid aastast 2008. 1670. Tehnilise Järelevalve Ameti 24.10.2016 vastus Kaitsepolitseiameti järelpärimiseletõendab, et A OÜ-le ei ole väljastatud raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba (T 12 lk 81-83). Samuti, GT OÜ ei ole ajavahemikul 2005-2008 A OÜ-le teenuseid osutanud (T 12 lk 86-89). 1671. Seega on kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ja AS D ning AS D ja A OÜ vahel eksisteerisid lepingulised suhted, et A OÜ arvete alusel on AS D aastast 2002 tasunud A OÜ arvelduskontole makseid. Samal ajal tegelikkuses teenust osutatud ei ole, mistõttu on tegemist varjatud tehingutega. 1672. Kohus ei ole tuvastanud, mis asjaoludel need maksed on teostatud ega nähtu süüdistusest ega süüdistuskõnest, mis asjaoludel on ebaõiguskokkuleppe alguseks loetud 2005 aastat, kui maksed algasid 2002 aastast. Kaitsja on loonud versiooni, et ka käesoleval juhul, võis AK saada AS-st D ebaseaduslikku tulu, mis ei olnud aga seotud tema töötamisega AS-s Tallinna Sadam. Kohus ei pea seda täiesti ebausutavaks, arvestades, et maksed algasid 2002 aastast, kui AK töötas ER. 1673. Objektiivsed tõendid selle kohta, et ebaõiguskokkulepe AK poolt AS-s Tallinna Sadam AS D huvide eelistamiseks 2005st aastast sõlmitud oleks, puuduvad. Mis asjaoludel on maksed teostatud juba 2002 aastast, ei ole teada. Seost AK poolt lepingute sõlmimise/pikendamise ja makstud tasude vahel ei ole tuvastatud. Seega ei ole tuvastatud, mille eest on AK AS-st D läbi A OÜ tasu saanud. Kas tegemist on olnud pistisega seoses tema tööga AS Tallinna Sadam juhatuses või kaitseversiooni kohaselt tekitatud kahtlusega vagunitega seonduva tasuga, ei ole teada. Kuivõrd teada ei ole ka ebaõiguskokkuleppe täpne sisu, selle sõlmimise aeg ning muud asjaolud, siis tuleb kohtul möönda, et esinevad kahtlused, mis ei ole kõrvaldatud, mistõttu tõlgendab kohus esinevad kahtlused süüdistatava kasuks. 1674. Kuigi antud juhul on äratuntav sama muster, ehk AS Tallinna Sadam juhatuse liige AK saab läbi A OÜ AS-st D raha ning ülekanded on teostatud näilike tehingute alusel, ei saa siinkohal samal tasemel sarnast teguviisi jaatada. Eelkõige just ülekannete algusega seoses juba 2002 aastast, kui AK veel ei töötanud AS-s Tallinna Sadam. Sellest tulenevalt ei saa kohus antud ülekandeid seostada ainult AK töötamisega AS-s Tallinna Sadam, mis on võimalik eelnevalt kajastatud episoodide puhul ning kohus ei saa antud episoodis modus operandile toetuda.

7.8.4.1.Reisiparvalaevade episoodid 1684. Erinevat teistest süüdistuste osadest ei käsitle süüdistus kirjeldust altkäemaksu summade jõudmisest A Kini (teistes episoodides on sarnane tegevus nagu rahapesu episoodis kirjeldatud ka altkäemaksu süüdistuses), vaid on piirdutud tõdemusega, et „T Pi ja A Ki vahelise kokkuleppe kohaselt toimub A Kile altkäemaksuks mõeldud summade edasine ülekandmine ning nende kasutamine ja käsutamine vastavalt A Ki korraldustele T Pi poolt ning samuti toimetati need summad osaliselt Eesti Vabariiki T Pi ja A Ki ühise tegutsemise tulemisel“. 1685. Seega saab kohus aru, et altkäemaksu süüdistuses peab prokuratuur siiski üldistatult raha jõudmist A Kini samuti läbi rahapesu episoodis märgitud tehingute ehk lõpliku jõudmisena B I OÜ kaudu A Ki poolt lõpptarbimisse siin kirjeldatud viisidel. 1686. Siinkohal ei ole altkäemaksu vastuvõtmise mõistes kohtu hinnangul tähtsust, mil viisil oli see raha jõudmine B I OÜ-sse vormistatud. Oluline on, et altkäemaksu summa ulatuses (vähem, kui oli ülekantud altkäemaks, kuid mitte rohkem), millised tulenevad sõlmitud maaklerlepingutest, on B I OÜ-sse ülekanded jõudnud. Seega olid need jõudnud A Ki tegelikku valdusesse. 1687. Süüdistuse kohaselt laekus kokku Türgi ja Poola laevaehitus ettevõtetelt A Kile mõeldud altkäemaksu R arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Nimetatud summat hoidis T P vastavalt kokkuleppele A Kiga R arvelduskontol kui äriühingu majandustegevusest tulnud raha, mille eesmärk oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. 1688. Rahapesu süüdistuse kohaselt tegi seejärel T P kokkuleppel A Kiga, kellega täpsustati teoplaani aastal 2015, nimetatud vara osas ülekandeid, mille tulemusena: a) kanti raha summas 441 425 eurot B I OÜ-sse. Raha ülekandmine B I OÜ-sse toimus nii vahetult kui ka läbi äriühingu AB P I B.V. b) 02.12.2014 ülekanne summas 50 000 eurot. Nimetatud ülekande põhjenduseks on T P 04.02.2015 vormistanud laenulepingu nr 2014/2, kuupäevaga 15.01.2014, mis on allkirjastatud T. Pi ja E. Le poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa summas 35 000 eurot makstakse SPP arvelduskontole ja teine osa summas 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping on koostatud selliselt, et R oleks kohustus kanda üle just 50 000 eurot B I arvelduskontole. c) 13.01.2015 kanti R arvelduskontolt üle summa 32 000 eurot OÜ B I arvelduskontole. Selleks oli 09.01.2015 OÜ B I juhatuse liikme T Pi ja R esindaja E L vahel vormistatud laenuleping, mille kohaselt R laenab OÜ-le B I 32 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2016. 29.05.2015 vormistasid OÜ B I juhatuse liige T P ja R esindajana E L laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 88 000 euro võrra ning kogu laenusummaks sai olema 120 000 eurot. Seejärel on kantud 01.06.2015 üle 10 980 eurot ning 08.06.2015 ja 09.06.2015 kummalgi juhul 11 000 eurot. d) Järgnevalt on B I arvelduskontole laekunud summad R kuupäevadel 12.06. 2015, 15.06.2015, 26.06.2015, mis on pangakonto kohaselt seotud B R osade müügiga. OÜ

B I on alates 03.03.2006 ettevõtte OÜ B R (äriregistri kood XXX) üks osanikest. T P korraldas 01.06.2015 OÜ B I kuuluva OÜ B R osade osalise müügi temaga seotud Hollandi ettevõttele AB P I B.V. Osade müügi eest tasumiseks korraldas T P R arvelduskontolt rahade ülekandmise AB P I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole. Selleks sõlmisid R (esindas E L) ja AB P I B.V (esindas T P) 01.06.2015 laenulepingu, mille kohaselt R annab AB P I B.V. laenu summas 330 000 eurot. Kuna AB P I B.V. SEB Pangas arvelduskonto tegemine venis, siis sõlmitakse 08.06.2015 laenulepingule lisa R (esindas E L) ja AB P I B.V (esindas T P) vahel, mille kohaselt on AB P I B.V. sõlminud 01.06.2015 OÜ-ga B I OÜ B R osade müügilepingu ning vastavalt sellele peab R kandma laenu summas kuni 326 464 eurot otse OÜ B I arvelduskontole. Vastavalt laenulepingu lisale teeb T P R arvelduskontolt ülekanded kokku summas 159 980.50 eurot järgnevalt: 12.06.2015 summas 59 980.50 eurot selgitusega „B share agreement notar register nr.1532, payment from AB P I B.V“, 15.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg. nr.XXX, payment from AB P I B.V „ ja 25.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „B share agreement notar J H reg. nr. XXX, payment from AB P I B.V“. e) Järgnevalt teeb T P R arvelduskontolt raha ülekandmine B I OÜ arvelduskontole läbi AB P I B.V., mille arvelduskonto SEB Pangas avati 12.06.2015. Seejärel kannab T P R arvelduskontolt 25.06.2015 summas 50 000 eurot ja 30.06.2015 summas 50 000 eurot Hollandi ettevõtte AB P I B.V. SEB Pangas asuvale arvelduskontole, millest 95 000 eurot kannab T P OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales Agreement, J H Notary reg.nr.XXX“. R arvelduskontolt kannab T P 06.07.2015 summas 69 980.50 eurot Hollandi ettevõtte AB P I B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole, peale mida tehakse kohe ülekanne summas 71 464 eurot OÜ B I arvelduskontole selgitusega „OÜ B R share Sales Agreement, J H Notary reg.nr.XXX, finaal payment“. Seejärel on AB P I võõrandanud osa tagasi OÜ-le B I äriregistri andmetel 17.12.2015. Järelikult korraldas T P kokkuleppel A Kiga lepingute vormistamise, mille kohaselt OÜ B I võõrandab OÜ B R osad ning tekib alus eelnimetatud lepingute alusel raha ülekanneteks. Lepingud oli vormistatud erinevate T Piga seotud äriühingute vahel ning sisuliselt toimus raha ülekandmine ühe temaga seotud äriühingu arvelduskontolt teisele. Nimetatud lepingute tegelikuks eesmärgiks on anda majanduslik sisu ülekannetele, mille alusel laekus raha R arvelduskontolt B I arvelduskontole nii vahetult kui läbi AB P I B.V. kuigi tegelikkuses majanduslikud suhted nimetatud äriühingute vahel puudusid. 1689. R arvelduskontolt nr XXX kandis T P süüdistuse kohaselt OÜ B I arvelduskontole 274 961 eurot. R arvelduskontolt nr XXX8 kandis T P 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB P I Eestis AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole XXX kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464 eurot B I OÜ pangakontole. Eelpool kirjeldatud ülekannetega jäeti näiliselt mulje, et tegemist oli OÜ B I varaga, mis oli laekunud OÜ B I majandustegevuse käigus. R-st ja AB P I B.V. laekunud kuritegelikul teel saadud raha hoiti B I OÜ arvelduskontol eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost A Kiga. 1690. Vaidlus ülalkirjeldatud ülekannete asetleidmises ning laenulepingud eksisteerimises puuduvad. Märgitu nähtub ka R arvelduskonto väljavõttelt (T 26 lk 144-202) ning

laenulepingutest endast (T 27 lk 1- 17). Samuti on neid asjaolusid kinnitanud E L (K 16 lk 2131). 1691. Seega on tuvastatud ülekannete teostamine R arvelduskontolt süüdistuses märgitud viisil ja ulatuses, kuid tuvastamata on ülekannete teostamine A Ki korraldusel. Tõepoolest nähtub nt 08.12.2014 A Ki ja T Pi omavahelisest kõnest, et A K räägib rahast, mis ilmselgelt on seostatav R äriühinguga, kuid mitte ükski tõend ei viita, et A K andnuks T Pile korraldusi raha ülekannete teostamiseks või tähtaegu, millal ülekandeid teostada. Ühtegi tõendit sellest, et A K omanuks osalust või kontrolli R tehingute, sh pangaülekannete üle, esitatud ei ole. Tõepoolest on eluliselt usutav, et T Pi ja A Ki vahel eksisteeris taolisel tasemel usaldussuhe, mis väljendus selles, et A K nõustus altkäemaksu kandmisega mitte ainult otse tema osalusega B I OÜ arvelduskontole, vaid läbi R arvelduskonto selle kandmisega B I OÜ arvelduskontole. Viimane on usutav ka seetõttu, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et B I OÜ vahenditest tasuti ka A Ki kulusid ja finantseeriti tema nö projekte, milliseid kohus kirjeldas A Ki seostamisel B I OÜ-ga (p 7.7-7.7.6). Samuti nähtub eelnevalt kajastatud vestlusest ja e-kirjadest, et A K oli teadlik, et ülekanded toimuvad läbi R 1692. Arvestades, et kohus tuvastas maaklerlepingute näivuse ja tegemist on sarnase teguviisiga nagu K OÜ, HTG I AS ja E T AS episoodides (st AS Tallinna Sadam lepingupartner sõlmib T Pi esindatud äriühinguga näiliku lepingu, mille alusel tasutakse T Pi äriühingu kaudu, tavapäraselt B I OÜ, praegusel juhul R), siis on eluliselt usutav, et ka antud juhul kooskõlas tõenditega sellest, et A K kogu rahade ülekannete aluseks olevate maaklerlepingute protsessi juhtis, selles osales ja hinna kooskõlastas, pidi raha läbi R maksete B I OÜ-sse ja A Kini jõudma. 1693. Süüdistuse kohaselt laekus kokku Türgi ja Poola laevaehitusettevõtetelt A Kile mõeldud altkäemaksu R arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Kohus tuvastas, et R arvelduskontolt nr XXX kandis T P OÜ B I arvelduskontole 274 961 eurot. R arvelduskontolt nr XX kandis T P 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB P I Eestis AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole XXX kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464 eurot B I OÜ pangakontole. 1694. T P ja E L on väljendanud nende laenulepingute ja ülekannete õiguspärasust. Hollandi äriühingut kasutati maksude optimeerimisega seoses. R raamatupidaja ja arvete koostaja on kinnitanud arvete väljastamist ja ülekannete toimumist, kuid ei tea anda ütlusi nende aluseks olevate dokumentide kohta. Arved ja ülekanded on ta teostanud vastavalt T Pi ja E Le korraldustele. 1695. T Pi ja E Le omavahelised vestlused näitavad siiski üheselt, et mitte kõik teostatud tehingud ei tulenenud majanduslikust sisust (nt järgmised kõned: 28.08.2014 kell 14:36, T 71 lk 90pö-91 , 22.10.2014 kell 17.19, T 71 lk 95-96pö, 23.12.2014 kell 16.31, T 71 lk 91pö92pö). 1696. Samuti nähtub nt 03.02.2015 T Pi ja E Le omavahelisest kõnest konkreetselt tegelikkusele mittevastava laenulepingu vormistamine, kuivõrd Swedbank küsis T Pilt selgitusi R-st laekunud rahade kohta ning kell 22.27 kõnest nähtub, et T P saatis E Lele lepingud. Kell 22.51 arutatakse, mil viisil on parem lepinguid vormistada (T 68 lk 111-112). 06.02.2015 kell 9.47 kõnest tuleb, et küsitakse Hong Kongist andmeid ja selgitusi Hollandi firma laenu kohta (T 68 lk 127-129).

1697. Prokuratuuri hinnangul on ülekande põhjenduseks T Pi 04.02.2014 vormistanud laenuleping nr 2014/2, kuupäevaga 15.01.2014, mis on allkirjastatud T Pi ja E. Le poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa 35 000 eurot makstakse SPP arvelduskontole ja teine osa 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping on koostatud selliselt, et R oleks kohustus kanda üle just 50 000 eurot B I arvelduskontole. Eeltoodud ülekannet ning vormistatud lepinguid kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see legaalseks varaks. 1698. Kaitsja on viidanud, et B I OÜ Swedbank AS pangakonto väljavõttelt nähtub, et äriühing on teinud 25.02.2014 makse summas 46 563.00 USD äriühingule SPP, T B selgitusega R G Invoice 142935, samuti 28.04.2014 makse summas 4016,2 EUR äriühingule VH, selgitusega R Invoice nr.74802650 (CD, T 59“, „Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2“ kaustas olevas digikonteineris fail XXX.txt). 1699. Prokuratuur ei ole ümber lükanud kaitseversiooni, et tegemist ei olnud B I OÜ kohustustega, vaid R kohustustega, mistõttu andis B I OÜ R-le viimase eest kohustuste täitmisega laenu, mille osas vormistati hiljem ka kirjalik leping koos kokkuleppelise intressimääraga. Kokkuleppeline intress oli muu hulgas mõistlik põhjusel, et üks tehingust oli viidud läbi USD-s ning laen tasuti tagasi ühel kuupäeval ühe maksena, ümardatud summana. Intressimäär ca 25 % aastas ei ole lühiajaliste laenude puhul midagi tavapäratut. Samas ei tähenda laenulepingu olemasolu või tagasimakse ka vältimatult ainuvõimaliku järeldusena tehingu ehtsust. 1700. Kohus möönab, et T Pi ja E Le vahelised vestlused ning näilike tehingute alusel R kontole tehtu ülekanded parvlaevade ehitajatelt, tekitavad põhjendatud kahtluse, et vähemalt teatud osa R, AB I P ja B I OÜ ülekannete aluseks olevatest lepingutest olid varjatud tehingud. Need ei vastanud tegelikkusele ja olid ilma tegeliku majandusliku sisuta. Samas, puuduvad nende näilikkuse kohta igasugused tõendid. Asjaolu, et tehingutega on seotud nii E L kui ka T P võib tekitada kahtluse tehingute ehtsuses nende omavaheliste kõnede pinnalt, kuid see ei ole piisav väitmaks, et kõik süüdistuses kajastatud ülekanded- nende alusel olevad tehingud- oleksid näivad. E L ja T P eitavad seda ning muid tõendeid kohtule neis küsimustes esitatud ei ole. Äriühingute omavahelised edasi- tagasi rahakanded ei tõenda ega lükka süüdistuse versiooni ümber. 1701. Mis asjaoludel on prokuratuur seostanud B R OÜ osakute müügi A Ki ja käesoleva rahapesu süüdistusega, jääb kohtule mõistetamatuks. 1702. M M M, B R OÜ juhatuse liige on kirjeldanud, et 2015 B I OÜ soovis jagada oma osaluse kaheks osaks. See kinnitati ka B R OÜ osanike otsusega, et ta võis seda teha ja osa osast, mis oli 20% umbkaudselt, selle B I OÜ võõrandas Hollandi äriühingule AB I P. 2015. aasta sügisel ostis B I OÜ tagasi osa, mis ta oli võõrandanud AB P Iile ja siis omakorda võõrandas kogu osaluse kahele olemasolevale osanikule Bis. Pärast neid tehinguid, mis toimusid 2016.a aluses, siis kevadel 2016 registreeriti osakapitali suurendamine, millest B I OÜ oli teinud juba varasemalt sissemaksed. Seeläbi sai B I OÜ uuesti tagasi Bi osanikuks, aga väga väikseks osanikuks. AB P taga olid 50% ulatuses T P ja ülejäänud 50% kuulus E Lele. B I võõrandas osa oma osast AB P Iile Hollandi äriühingule kahekordse nimiväärtusega. See oli hind, millega olid toimunud kõige hilisemad tehingud B R osalustega. Tagasi ta ostis sama

maksnud A Kile altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja AKile altkäemaksu sularahas kokku summas 33 962.62 eurot. b. T P andis mootorsaani VentureLite koos lisadega AK omandisse. 1710. HTG ja ÜRi/T P episoodis lepingutega seotud rikkumiste (v.a. sildumise lepingud) puhul leidis kohus, et üksikud rikkumised ei ole ebaõiguskokkuleppe alusel vastusooritusteod ehk aset ei ole leidnud järgmised A Kile ja AKle etteheidetud (osa)tegude osad: a) Tehinguid ei arutatud varade kasutada andmise komisjonis; b) AS-le Tallinna Sadam majanduslikult põhjendamatute lepingute sõlmimine (sh dokumentatsiooni puudumine, et tehingud on AS Tallinna Sadam huvides; AS-le Tallinna Sadam soodsama lahenduse väljaselgitamata jätmine; kuluanalüüside tegemata jätmine; üürihinna korrigeerimata jätmine; kaubatasude määrade kokkulepped) c) Paldiski Lõunasadamaga seotud etteheited, sh majanduslikult põhjendamatus; d) Nõukogu heakskiiduta lepingut sõlmimine; e) RHS-i ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumised; f) Lepingud, ilma rikkumise kirjeldusteta; g) Sildumise lepingutega seoses: a. teenuse sisseostu otsus; b. sildumise teenusepakkujateks saavad olema riigihanget korraldamata, otselepingute alusel HTG I AS, E S OÜ ja E T AS; c. lepingumahu jätmisel RHS piirmäärast madalamale; d. lepingute sõlmimine kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam (ilma kuluarvestuseta, kasumlikkuse piirmäärast madalamalt, majanduslikult põhjendamata); 1711. AK rahapesu süüdistuses ei ole aset leidnud AS D pistise ehk eelkuriteo episood. 1712. T Pi süüdistuses ei ole aset leidnud rahapesu B R osakute müügiga seoses ning kohus ei tuvastanud ülekannete aluseks olevate tehingute näivust. 1713. Süüdistuse etteheidetes kajastatud osategude osad, mille aset leidmise on kohus süüdistusest erinevalt tuvastanud: a) Ebaõiguskokkulepe sõlmimine K OÜ episoodis 2007.a. Kohtu hinnangul on ebaõiguskokkulepe sõlmimise korral see sõlmitud 2003 riigihanke kuulutamise ja töövõtulepingu nr 0753104 sõlmimise vahepealsel ajal ehk kuni 13.02.2004; b) Kohus ei tuvastanud, et T P andis AKle 100 000 eurot laenu. Kohus tuvastas selle asemel, et T P vahendusel sai AKga seotud äriühing 100 000 eurot laenu A Plt. 1714. Kohus leidis, et M P süüdistus ei ole tõendatud ja mõistis M P õigeks. 1715. Arvestades, et tegemist on süüdistuse mõttes alaosadega, mille asetleidmist kohus ei ole tuvastanud või tuvastas prokuratuurist erinevalt, siis nendes osades õigeksmõistvat kohtuotsust ei järgne, vaid kohus vähendab ja muudab selles ulatuses süüdistust (Riigikohtu otsus nr 1-20- 470/34). 1716. Süüdistuses kirjeldatud järgmised osateod on aset leidnud: a) K OÜ episoodis:

a. 01.06.2007 T Pi poolt B I OÜ nimelt ja S H poolt K OÜ nimelt sõlmitud ratastraktorite rendilepingu mittevastavus tegelikkusele; b. perioodil 02.07.2007 – 29.11.2012 rahade liikumine K OÜ-lt T Pi esitatud arvete alusel B I OÜ-sse; c. perioodil 02.07.2007 kuni 29.12.2012 töövõtulepingu nr 0753104 muudatuste sõlmimine A Ki poolt K OÜ jaoks soodsatel tingimustel. b) HTG I OÜ episood: a. 02.03.2009, 03.03.2009 ja 02.05.2011 lepingute mittevastavus tegelikkusele b. Rahade liikumine B I OÜ -sse 02.03.2009 HTG I AS ja B I OÜ akvatooriumi korrashoiu lepingu alusel; c. Rahade liikumine 03.03.2009 B I OÜ ja XXX OÜ ja 02.05.2011 B I OÜ ja L G OÜ töövõtulepingute alusel T Pi ja K Ti vahendusel XXX OÜ-sse ja L G OÜ-sse. c) ÜRi ja T P episoodis: a. T Pi poolt B I OÜ nimelt ja ÜRi poolt E T AS nimelt sõlmitud lepingute mittevastavus tegelikkusele: i. 01.09.2009 rendilepingu nr BO-EST 0109/2009 (merekaater); ii. 01.10.2009 rendilepingu nr BO-EST 0210/2009 (manöövervedur) alusel; iii. 31.12.2011 üürilepingu nr 2012-1 (Paljassaare tee 26a ladu) b. 2008 kuni 2015 august rahade liikumine E T AS-st B I OÜ-sse T Pi poolt B I OÜ nimelt esitatud arvete alusel: i. E T AS ja B I OÜ 01.09.2009 rendilepingu nr BO-EST 0109/2009 (merekaater) alusel; ii. E T AS ja B I OÜ 01.10.2009 rendilepingu nr BO-EST 0210/2009 (manöövervedur) alusel; iii. E T AS ja B I OÜ 31.12.2011 üürilepingu nr 2012-1 (Paljassaare tee 26a ladu) alusel; c. Perioodil 2008 kuni 2015 HTG I AS, E T AS, E S OÜ ja N OÜ jaoks soodsatel tingimustel lepingute sõlmimine AK ja A Ki poolt. d. 100 000 euro suuruses summas laenu andmine T P kaasabil AKga seotud äriühingule; e. Rahade jõudmine A Kini B I OÜ kaudu; f. Rahade jõudmine AKni X OÜ ja L G OÜ kaudu. d) Parvlaevade episoodid: a. R ja T Pi poolt sõlmitud maaklerlepingute mittevastavus tegelikkusele: i. 24. novembril 2014 Türgi laevatehasega S D T T San. ve T. A.S; ii. 11.12.2014 Poola laevatehasega R S S.A b. T Pi vahendusel R esitatud arvete alusel Türgi ja Poola laevatehaste poolt maksete teostamine R arveldusarvele c. Rahade liikumine läbi R B I OÜ -sse d. Rahade jõudmine A Kini B I OÜ kaudu e) Rahapesu süüdistuses:

1723. ÜRi ja T Pt süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p 2, 3 ning E St KarS § 298 lg 2 p 3 järgi, s.o altkäemaksu andmises isikute grupis (v.a. E S) suures ulatuses ja korduvalt perioodil 2008 kuni 2015. 1724. Prokuratuur leiab kokkuvõtvalt, et Tallinna Sadam AS täidab avalikku ülesannet läbi kohustuse tagada sadama taristu sujuv opereerimine, majandamine ja hooldus ning efektiivne liikluskorraldus sadama teedel ning sadama merealal. Sadama taristu omanikuna on Tallinna Sadamal oluline roll meretranspordi sektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. Tallinna Sadama tegevus on orienteeritud avalikele huvidele, läbi mille tagab riik reisijate ja kauba keskkonnasäästliku, kiire ja suuremahulise veo, samuti olemasolevate sadamate taristute korrashoiu, vastavuse normidele ja ohutusnõuetele. Seega on riik delegeerinud avaliku sadama infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse sadama ja mereteedel Tallinna Sadamale. Sealjuures täidab Tallinna Sadam avalikku ülesannet infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade hankimisel. 1725. A Ki, S H, K OÜ ja HTG I AS suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (K 22 lk 47-60, K 34 lk 189-196, K 3 lk 194- 196). V Õi suhtes on kriminaalasi eraldatud kokkuleppe menetluse kohaldamiseks (K 9 lk 49-50). K T ja A A käesoleva menetluse raames kohtu alla antud ei ole. 1726. Kaasaaitamine, s.o süüteost osavõtmine, on täideviimise suhtes aktsessoorne. See tähendab, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta. Enne osavõtu tuvastamist tuleb kindlaks teha, kas ja milline täideviimistegu aset leidis. Kuigi A Ki suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, ei välista see T Pi osavõtuteo tuvastamist. Piiratud aktsessoorsuse teooriast lähtuvalt ei pea täideviimine olema süüline ning samuti ei ole vajalik, et täideviija oleks süüdi mõistetud ja karistatud. Piisab kui täideviimistegu on koosseisupärane, tahtlik, õigusvastane ja vähemalt jõudnud katse staadiumisse. Sama põhimõte kehtib isikute grupis kuriteo toimepanemise osas. 1727. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus ka A Ki, S H ja V Õi tegevused. Kuivõrd S H tegevus väljendus ka K OÜ tegevuse etteheites, ettevõtte osas on kriminaalmenetlus lõpetatud, siis K OÜ tegevusele kohus hinnangut ei anna.

ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg-s 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. KVS § 2 lg- s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et süüdistatavad täitsid ametikohustusi ja avalikku ülesannet. 1730. Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalikku ülesannet täidetakse ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu 5. oktoobri 2018 otsus nr 4-18-616/54, p 37). Avalik ülesanne hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Seejuures peab avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav (Riigikohtu 11. detsembri 2015 otsus nr 3-1-1-98-15, p-d 61 ja 62). Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja kaudu. 1731. Ametiseisundi sisuks on isikule antud õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise protsessis (Riigikohtu 2. novembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-85-10, p 14). 1732. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad on eraõiguslikud juriidilised isikud (T 1 lk 1-10, lk 12-24; lk 29-31; lk 32-36). Tallina Sadam AS ainuaktsionär on Eesti Vabariik, mille esindaja on MKM. 1733. TsÜS § 25 lg- l kohaselt on aktsiaselts eraõiguslik äriühing olenemata sellest, kellele kuuluvad aktsiad. ÄS § 306 lg 1, § 307 lg 1 kohaselt tegeleb äriühingu juhatus ühingu igapäevase juhtimise ja esindamisega, sh majandustegevuse ja lepingute sõlmimisega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. 1734. Tallinna Sadam AS tegevusala 2005-2015 aastatel kehtinud põhikirjade ja äriregistri kohaselt (T1 lk 1-10, 12-24) on muu hulgas sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja muude transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine-laadimine ja reisijate maale tuleku ning laevalemineku võimaldamine; raudteeinfrastruktuuri majandamine ja meretranspordi korraldamine.

1735. Tallinna Sadam AS põhikirja kohaselt valib juhatuse koosseisu ja kutsub juhatuse liikme tagasi nõukogu. Selliselt ei vali juhatuse liikmeid otseselt riik (läbi MKM-i), vaid riigi osaluse valitsejana käsitletav nõukogu (kes ise on vahetult MKM-i kui riigi ehk ainuaktsionäri poolt ametisse nimetatud). 1736. Esitatud süüdistuse pinnalt tuleb möönda, et etteheidetud teod on oma sisult ainult majanduslikku laadi, st mõlemale juhatuse liikmele ja hooldusosakonna juhatajale heidetakse tegudena ette äriühingu lepingupartneritega igapäevase majandustegevuse raames sõlmitud lepingute, nende lisade sõlmimisel, pikendamisel ja muutmisel pädevuse kuritarvitamist läbi hoolsus ja lojaalsuskohustuse rikkumise, mis seisnes lepingupartnerite ärihuvide esile seadmises AS Tallinna Sadam ärihuvidele. Sealjuures lepingute, sh riigihangete ja hangetega seonduva objektiks, olid teenused seonduvalt sildumis-, koristus- ja hooldusteenuse ja teiste opereerimisfirmadega seotud igapäevaste majandustegevusega seotud tegevustega (äri- ja laoruumid, - pindade rent, kaubatasud, - määrad jms). 1737. Kohtupraktikast tuleneb, et avalik ülesanne on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded või ülesanded, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. 1738. Eraõiguslik juriidiline isik saab täita avalikku ülesannet, kui see on õigusakti või lepinguga antud volitus või seatud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu 19.juuni 2014 otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11). 1739. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et õiguskirjanduses on selgitatud, et avaliku ülesande delegeerimine on võimalik mitmesuguses vormis, n.o formaalse, funktsionaalse, materiaalse delegatsiooni või läänimise vormis (KarS § 288 komm p 4.1). Delegeeriv seadus või muu õigusakt peab seejuures konkreetselt määratlema delegeeritavate ülesannete sisu, vastutuse ja järelevalve ülesannete täitmise üle. (Madise, Ü. Jt., Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 3 komm. 2.1. Tallinn: Juura 2012), kuid taolisi asjaolusid käesolevas menetluses ei esine.

üle 2-liikmelise juhatuse korral juhatuse esimees (p 4.3.3). Juhatuse liikmete osalemine AS igapäevases majandustegevuse korraldamises ja juhatuse otsuste vastuvõtmise kord määratakse AS juhatuse kodukorraga (p 4.3.4). Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused AS suhtes, mh nende tasustamise kord (p 4.3.6). Kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad esindada AS kõigis õigustoimingutes ainult mõlemad juhatuse liikmed ühiselt (p 6.2.). kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek (p 7.3, T 1 lk 15- 17). 1742. AS Tallinna Sadama põhikirjast, kinnitatud AS Tallinna Sadam ainuaktsionäri 28.06.2010 otsusega nr 40 (T 1 lk 18-22) A Ki ja AK allkirjadega nähtub, et puudu on eelnevatega võrreldes p 1.3 sätestatud tegevusalade loetelu, p 4.1.1. kohaselt on kõrgeimaks organiks üldkoosolek, p 4.1.2 kohaselt on juhtorganid AS nõukogu ja juhatus. Punktis 4.1.3 on kajastatud lisaks juhtimisorgani liikmeks oleku keelu asjaolud. Punktis 4.2. on sätesatud üldkoosoleku volitused, punktis 4.3. nõukogu volitused ja punktis 4.5 juhatusse puutuv. P 4.5.1 kohaselt juhib AS igapäevast majandustegevust juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki AS tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Kaks juhatuse liiget võivad AS esindada kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad esindada AS kõigis õigustoimingutes ainult mõlemad juhatuse liikmed ühiselt. P 5.4 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed põhikirjaga antud volituste ületamise korral vastutavad juhatuse liikmed sellega AS-le tekitatud kahju eest. 1743. AS Tallinna Sadam erakorralise üldkoosoleku otsus, 03.03.2014, AS Tallinna Sadama omaniku ootuste kinnitamine ja omaniku ootused AS-le Tallinna Sadam ja AS Tallinna Sadama ainuaktsionäri otsus, omaniku ootuste kinnitamine, 04.12.2014 sisaldavad sisult kattuvaid riigi kui AS Tallinna Sadama ainuaktsionäri põhilisi ootuseid AS Tallinna Sadam tegevusele, millised on järgnevad: tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu; täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatused, sh omanikuhuvide pikaajalise kaitsmise eest vastutavad äriühingu nõukogu liikmed. Riigivara seaduse alusel on AS Tallinna Sadama klassifikatsioon: valdavalt äriliste eesmärkidega äriühing (T 1 lk 23- 24, 25, 26-28). Riigi peamised eesmärgid, sh ministri käskkiri (A 8 lk 62- 65), riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise eesmärgid: (A 8 lk 66- 122) tagada sadamateenuste osutamine, valdavalt äriliste eesmärkidega, samuti nähtub riigi osaluse osaline võõrandamine 1744. Vastavalt A Ki juhatuse liikme teenistuslepingule (sõlmitud 15.11.2005, 16.10.2008, 8.11.2011, 8.11.2014) ning AK juhatuse liikme teenistuslepingule (08.11.2005, 08.11.2008, 08.11.2011, 08.11.2014) olid A Kil ja AKl AS-is Tallinna Sadam järgmised õigused ja kohustused: a) 2.1 teha TS nimel kõiki tehinguid ja muid õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu vastavalt seadusele või TS põhikirjale TS üldkoosoleku või TS nõukogu pädevusse. Seejuures täidab Teenistuja ilma erikorralduseta või otsuseta oma vastutusvaldkonnas kõiki ülesandeid, mis tulenevad TS tavapärasest majandustegevusest ning võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi TS tegevuse juhtimiseks;

b) 2.2 peab oma tegevuses toimima TS-le lojaalselt ja asjaolude kohaselt vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma võimetele üldiselt tunnustatud oskuste tasemel. Teenistuja peab seejuures rakendama kogu oma tööjõu ning käsutama kõiki erialaseid teadmisi ja kogemusi; c) 2.3 peab oma tegevuses lähtuma alati eelkõige TS õiguspärastest huvidest ja tegutsema TS jaoks kõige kasulikumal viisil ning vältima kahju tekitamist TS varale; d) 2.5 juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest, TS põhikirjast, samuti TS üldkoosoleku, TS nõukogu ning TS juhatuse seaduslikest otsustest. Teenistuja korraldab TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu ja Seltsi juhatuse seaduslike otsuste täitmist. Kui TS üldkoosoleku, TS nõukogu või TS juhatuse seaduslik otsus ei ole vastavuses Seltsi õiguspäraste huvidega, juhib Teenistuja kirjalikult sellele asjaolule otsuse vastu võtnud organi tähelepanu. Kui otsuse vastu võtnud organ ei teata seejärel kirjalikult oma kavatsusest otsust muuta, asub Teenistuja otsuse täitmisele ning ei vastuta seejuures sellega TS-le, TS aktsionärile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. e) 2.6. Teenistuja võib TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu või Seltsi juhatuse seaduslikest otsustest või korraldustest kõrvale kalduda, kui see on Seltsi huvides ja kui viivitusega kaasneks TS-le oluline kahju ja kui Teenistuja võib eeldada, et otsuse vastu võtnud organ kiidaks kõikidest asjaoludest teadasaamisel sellise käitumise heaks. Sellisel juhul peab Teenistuja otsuse vastu võtnud organile nimetatud kõrvalekaldumisest viivitamatult kirjalikult; f) 2.12 Teenistuja ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mille vastuvõtmine võib mõjutada Lepingust tulenevate kohustuste erapooletut täitmist, sedalaadi pakkumistest on Teenistuja kohustatud teavitama koheselt TS nõukogu esimeest (T 1 lk 56-77). 1745. Kohtu hinnangul peab kohus antud juhul vastama seega kitsalt küsimustele, kas AK ja A K AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena, tehes igapäevase majandustegevusega seotud tegevusi (nagu lepingupartneritega lepingute sõlmimine, muutmine, lisade sõlmine, nendele eelnenud läbirääkimistel osalemine) täitsid KarS § 288 mõistes avalikku ülesannet, kas eelmärgitud tegevusi tehes oli AKl ja A Kil ametiseisund ja kas nad on käsitletavad ametiisikutena. 1746. Seega tuleb kohtul esmalt anda hinnang, kas eelmärgitud igapäevane majandustegevus on käsitletav avaliku ülesandena. 1747. Viidatud, riigi kui Tallinna Sadama ainuaktsionäri poolt aktsiaseltsi juhtorganitele teatavaks tehtud omaniku ootuste deklaratsioon, ei ole õigusakt ega delegeeritud kohustusena pandud avalik ülesanne. Omanik nimetab AS TS poolt osutatavaid teenuseid avalikust huvist lähtuvateks teenusteks, mitte avaliku ülesande täitmiseks (T 1 lk 23). AS Tallinna Sadam aktsionäri üldkoosoleku otsusega kinnitatud omaniku ootused räägivad kasumlikust, efektiivsest majandustegevusest, riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu, strateegiliste eesmärkide täitmine jne (T 1 lk 27-28). 1748. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kohta ei ole vastu võetud ühtegi seadust. Ühingute põhikirjalised tegevusalad ei viita avaliku ülesande täitmisele.

1749. Asjaolu, et riik on Tallinna Sadam AS ainuaktsionär näitab avalikku poliitilist huvi, kuid Tallinna Sadam AS tegevusala ja tegevused ei ole sellised, mida olemuslikult peaks täitma riik või mille täitmise eest lõppkokkuvõttes peaks vastutama riik. Seega tuleb avaliku ülesande sisustamisel teha selget vahet avalikul huvil ja avalikul ülesandel. 1750. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1 ning MKM põhimääruse § 11 tõlgendamise teel koosmõjus Tallinna Sadam AS põhikirjaga ei anna konkreetselt Tallinna Sadamale avaliku ülesande täitja funktsiooni. Antud määruse §-st 1 tulenevalt tõepoolest täidab MKM seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades ning § 13 tulenevalt teostab MKM aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb, ning asutaja- või liikmeõigusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Samas ei tulene põhimäärusest (ega ole võimalik avalikest andmebaasidest tuvastada õigusakti vm alusel) ühegi kohustuse täitmise edasiandmist ükskõik mis vormis (seadus vms) Tallinna Sadama ASle. Määruse § 11-s on loetletud valitsemisala kirjeldus, mitte ei ole kohustusi delegeeritud. Viited Tallinna Sadam AS põhikirjale jäävad tagajärjetuks, kuivõrd sadamteenuseid osutavad ka mitte riigi osalusega äriühingud (sadamad) ning ühtlasi ei saa ise endale kohustuse täitmist võtta ehk täitamata on siiski riigipoolne delegeerimise norm. 1751. Järgmisena on prokuratuur, tõlgendades RVS § 8 lg 1, REOS § 19 lg 2, RVS § 80 lg 1 p 2, viitega kohtupraktikale (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 76) ning sidunud selle mõttega, et TsÜS § 31 lg 2 järgi on juhtorganiks ka juhatus, leidnud, et RVS § 80 lg 1 p-s 2 seatud kohustust tuleb tõlgendada nõnda, et lisaks nõukogu liikmele tuleb ka juhatuse liikme valimisel lähtuda juhtorgani liikmele seatud nõuetest, sh vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. 1752. RVS ei anna riigi äriühingu osaluse valitsejale õigust valida riigi äriühingu juhatuse liige. AS Tallinna Sadam põhikirja kohaselt valib juhatuse koosseisu ja kutsub juhatuse liikme tagasi nõukogu. 1753. Kohus tõepoolest nõustub prokuratuuriga selles, et ka juhatuse liikme kohustus on tagada äriühingu huvide kaitse, sh antud juhul kaudselt riigi ärihuvide kaitse, kuid kohtu hinnangul on prokuratuur jõudnud valele lõppjäreldusele. Siinkohal ei ole küsimuse all mitte juhatuse liikmete poolt äriühingu huvide järgimise kohustuslikkuse tagamise vajalikkus, vaid asjaolu, kas juhatuse liikmed vastutavad sarnaselt nõukogu liikmetega. Kohtu hinnangul see ei ole nii. 1754. Alates 01. jaanuarist 2010 kehtetu REOS § 18 mõistes on riigi esindajaks ainult nõukogu liige, mitte juhatuse liige ning sama seaduse § 19 sätestas just riigi esindaja kohustused, seega mitte juhatuse liikme kohustused. Käesoleval ajal kehtiva RVS § 5 lg-st 1, § 9 ja § 6 koostoimest nähtuvalt ei ole §-s 9 märgitud kohustusi pandud eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikmele. Eelmärgitule tuginedes kohus kordab, et see vastutus juhatuse liikmele ei saa tulla ei MKM valitsusala kirjeldavast tegevusest ega omanike ootuste deklaratsioonist koostoimes RVS tõlgendamisega. Seaduseandja ei ole taolist vastutust juhatuse liikmele ette näinud ega ole see tuletatav eeltoodu alusel ka seadusest endast. 1755. Kohtu hinnangul on prokuratuuri viited sadamaseadusele asjakohatud. Märgitud seadus kehtib kõikide sadamate suhtes ega anna Tallinna Sadam AS-le avaliku ülesande täitmisel

eristaatust. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole lõppkokkuvõttes taolise ülesande täitmine riigi vastutada ega riigi ülesanne. 1756. Kohus juhib tähelepanu, et prokuratuuri viidatud hädaolukorra seaduse (kehtis kuni 31. juuni 2017) § 34 lg 2 p 9 ja hädaolukorraks valmisoleku seaduse (kehtis kuni 23.juuli 2009) puhul on tegemist kehtetute õigusaktidega, mistõttu nendele ka tõlgendamise kaudu kuriteokoosseisu sisustamisel tugineda ei ole õiguslikult korrektne (KarS § 5 lg 2). Märkusena selgitab kohus, et Hädaolukorraseadusest tulenevad viited prokuröri teesides kinnitavad siiski ainult avalikku huvi, mitte avaliku ülesande täitmist (alusteenused, mis on hädavajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks, teiste elutähtsate teenuste ning ka kõikide teiste võimalike teenuste toimimiseks). Samuti, kuivõrd esitatud süüdistus ei sisalda üheski episoodis etteheiteid Tallinna Sadam AS juhtimissüsteemiga seoses, siis jääb taoline prokuratuuri mõttekäik ka sisult arusaamatuks. 1757. Puutuvalt konkurentsiseadusesse on prokuratuur viidanud N Seli (Riigikohtu otsus nr 31-1-98-15, p 67) lahendi tõlgendusele, leides, et antud kaasus erineb sellest, kuivõrd „sadamateenuste osutamine ning sadama maa- ja mereala ning infrastruktuuri haldamine seevastu on TS põhitegevusala ning valdkond, mille kaudu TS täidab avalikku ülesannet ja mis sellest tulenevalt on avaliku ettevõtja eristaatuse tekkimise alusena hinnatav“. 1758. Kohus taolise järeldusega ei nõustu. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et samas lahendis leiab Riigikohus, et Tallinna Sadam AS ei ole täitnud avalikku ülesannet, mistõttu asuti analüüsima eraldi riigiabi kontekstis nõukogu liikme vastutust. Samuti on kohus eelnevalt juba märkinud, et Tallinna Sadam AS põhitegevusalad ning valdkond ise ei anna Tallinna Sadam AS-le avalikku ülesannet ega avaliku ettevõtja eristaatuse tekkimise alust. 1759. Prokuratuur leiab, et Tallinna Sadam täitis hankija staatuses olles avalikku ülesannet juhtudel, mil vastavalt RHS-s sätestatule tuli asjade soetamisel või teenuste tellimisel lähtuda RHS-st ka eraõiguslikul äriühingul. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Tallinna Sadam AS oli teatud juhtudel hankekohuslane, kuid see asjaolu üksi ei anna Tallinna Sadam AS-le eristaatust avaliku ülesande täitmiseks. RHS seadusest saaks avaliku ülesande tuletada üksnes hankeobjekti või subjekti kaudu. Asjaolu, et juhatuse liikmed ja hoolsusosakonna juhataja jätsid süüdistusest tulenevalt lepingute nr 05409, 12110, 08011, 1832908, 5402997 sõlmimisel RHS riigihanke korraldamata, on seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega, mitte avaliku ülesande täitmisega. 1760. Kohus eelnevalt tuvastas, et juhatuse liikmetele A Kile ja AKle etteheidetud tegevus on seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega. 1761. Riigi huvi oma osaluse väärtuse säilimise ja suurendamise ning osaluse valitsemise eesmärkide saavutamise vastu võib mõjutada ka äriühingu selline tegevus, mis ise avaliku ülesande täitmisena käsitatav ei ole. Seega peab riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liige ka selliste otsuste langetamisel alati kontrollima riigi kui aktsionäri huvide riivet ja viimase olemasolul sellega arvestama“ (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 84). 1762. Siinkohal tuletab kohus taaskord meelde, et süüdistuse põhitees on järgnev: Tallinna Sadam AS juhatuse liikmed lubasid vastutasuna altkäemaksu eest arvestada võimalikult suures mahus süüdistuses märgitud lepingupartnerite ärihuve, seades need esile Tallinna Sadam AS ärihuvidest.

1763. Ainuüksi esitatud süüdistuse põhjal tuleb tõdeda, et Tallinna Sadam AS tegutses tavalisele ettevõtjale omaselt ning esitatud süüdistuses ei kajastu selliseid erandlikke asjaolusid, millest nähtuks Tallinna Sadam AS või selle juhatuse liikmete õigust, kohustust või võimalust oma eristaatust kasutada (nt anda riigiabi). Sellest tulenevalt ei muuda pelgalt see, et ühing vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku ülesande täitmiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 67). Kohus ei ole AS- l Tallinna Sadam sellist pädevust või võimalust, mis ei ole omased teistele ettevõtjatele, tuvastanud. 1764. Sealjuures tuleb tähele panna, et sadamateenused kui sellised olid täielikult tagatud ehk juhatuse liikmete poolt läbi erinevate lepingute jne korraldatud. Vaidlusalune küsimus on ainult nende „korraldamise“ ehk lepingute sõlmimise/läbirääkimiste õiguspärasuses ja seotuses altkäemaksuga. Kõik prokuratuuri poolt viidatud (korraldatavad) kohustused olid täidetud ning nende teenuste eest tasumine (sadama osalus nt sildumisteenuse osutamisel) ei ole kuidagi seotud riigiabiga, vaid Tallinna Sadam AS majandas ennast ise. 1765. Erinevalt prokuratuurist, leiab kohus, et eelmärgitud põhjustel ei ole võimalik käesoleval juhul samastada seega AS Tallinna Sadam endise nõukogu liikme süü kvalifitseerimisel riigi abi andmise kaasuses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15) antud juhul juhatuse liikmete ja veel enam hooldusosakonna juhataja igapäevase majandustegevuses osalemisega seotud süüdistustega. 1766. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada analoogiat ka kannatanute esindajate märgitud Narva vesi kaasusega (Riigikohtu otsus nr 1-20-2133/99), kuivõrd seal oli KOKS § 6 lõikest 1 KOV kohustus korraldada oma valitsusalas veevarustust ja kanalisatsiooni ning millise (oma seadusest tuleneva) kohustuse oli Narva Linn läbi halduslepingu sõlmimise delegeerinud AS-ile Narva Vesi. Seega täitis AS Narva Vesi kohalikele omavalitsustele seadusega pandud ülesannet. Praegusel juhul ei ole AS-le Tallinna Sadam seadusega ega seaduse alusel ühtegi ülesannet süüdistusega seonduvalt pandud. 1767. Nii esitatud süüdistusest kui süüdistuskõnest nähtub, et sisuliselt heidetakse AKle ja A Kile juhatuse liikmetena ette majanduse arengu ja vaba konkurentsi rikkumist süüdistuses märgitud äriühingute huvide soodustamisega ja teise äriühingu huvide tahaplaanile jätmisega (esimestega võrreldes). Märgitud otsustusi- lepingute sõlmimine jm ei saa pidada avalikeks otsusteks, vaid eraõiguslike juriidiliste isikute vahel olevateks majanduslikeks otsustusteks. Seega ei ole rikutud mitte avalike otsustuste õiguspärasust, vaid erasektoris majanduse arengu ja vaba konkurentsi tingimusi. 1768. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et süüdistusaktiga piiritletud faktilised asjaolud ei sisalda ühegi sellise lepingu sõlmimist, pikendamist või muutmist, mida ei oleks võinud sõlmida ka mistahes teine eraõiguslik sadamateenust osutav ettevõte. Samuti sellega, et kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-01, p 11). 1769. Märkusena selgitab kohus, et jätab tähelepanuta kõik viited, mis on seotud kas kokkuleppeläbirääkimiste või mõnel alternatiivsel alusel prokuratuuri initsiatiivil kriminaalmenetluse lõpetamise pakkumistel tehtud väidetavate kvalifikatsiooni ettepanekutega. Erinevate läbirääkimiste pidamine (kokkuleppe sõlmimiseks, nn oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamiseks) on prokuratuuri pädevuses ning osaliste

8.1.3.TS Laevad OÜ nõukogu liige A K kui KarS § 294 erisubjekt 1772. Olles samal ajal AS Tallinna Sadam juhatuse liige, oli A K vahemikus 19. juuni 2014 kuni 21. september 2015 OÜ TS Laevad nõukogu liige (T 1 lk 31, V 1 lk 94-95). 1773. TS Laevad OÜ põhikirjadest nähtub, et p 3.6 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, v.a. kui äriregistrisse on kantud teisiti. Osaühingul on ka nõukogu (T1 lk 32). 1774. TsÜS § 31 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. 1775. Kohus jääb eelnevalt väljendatu juurde ja selgitab nõukogu liikmeks oleku osas täiendavalt järgmist. 1776. Vaidlus puudub selles, et AS Tallinna Sadama nõukogu otsustas 16. juunil 2014 toimunud koosolekul kuulutada välja hanke Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise liiniveo korraldamiseks sobivate parameetritega ühe kuni nelja parvlaeva soetamiseks AS-i Tallinna Sadama ja/või tema tütarettevõtja kaudu. Samuti otsustas nõukogu, et AS Tallinna Sadam ja/või tema tütarettevõte osaleb peale parvlaevade maksumuste selgumist MKM-i poolt väljakuulutataval hankel Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise avaliku liiniveo korraldamiseks (T 24 lk 86). Sellega seos otsustas AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17. juunil 2014 parvlaevaliikluse korraldamise eesmärgil saarte ja mandri vahel tütarettevõtja asutamise AS-i Tallinna Sadama poolt. Tütarettevõtteks sai OÜ TS Laevad, mille põhitegevusalaks sai parvlaevaliikluse korraldamine mandri ja suursaarte vahel (T 24 lk 151). Poolte vahel ei ole ka vaidlust sellest, et 11.12.2014 on sõlmitud Eesti Vabariigi, keda esindas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS S vahel sõitjaveo avaliku teenindamise leping Rohuküla- Heltermaa ja Virtsu- Kuivastu parvlaeva liinil. Lepingu objektiks on avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla- Heltermaa ning Virtsu- Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01. oktoober 2016 kuni 30. september 2026 (T 24 lk 186-250).

1777. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et praamide hankimine on liiniveoteenuse osutamise vältimatu eeldus, kuid tähele tuleb panna, et veoteenust pidi osutama hakatama tulevikus, s.o alates 01.10.2016 ning riigiga sõlmitud leping ei kätke endas üheski osas parvlaevade soetamisega seonduvat. 1778. Küsimus on seega selles, kas TS Laevad OÜ poolt praamide soetamisega seonduv on käsitletav avaliku ülesande täitmisena (seoses tulevikus nende parvlaevadega avaliku liiniveo osutamisega) või tavapärase majandustegevusega, millega ei kaasne eristaatust. Sisuliselt on TS Laevad OÜ nõukogu liikmena A Kile olnud etteheidetud praamide ostuga seoses altkäemaksu võtmist kahe laevatehase esindaja poolt ehituslepingu sõlmimiseks ja tõrgeteta täitmiseks. 1779. Antud juhul oli riigil avalik poliitiline huvi liiniveo korraldamiseks, mistõttu otsustati see teenuse pakkumine eraettevõtjalt üle võtta, misjärel lõppastmes pidi liinivedu osutama hakkama TS Laevad OÜ ja OÜ TS S. Avalik huvi mingi teenuse olemasolu vastu ei muuda seda teenust avalikuks ülesandeks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, punkt 12). 1780. Praamide hankimisel ja lepingu sõlmimisel praamide ehitamiseks tegutses A K süüdistuse järgi volitatud isikuna. 1781. Praamide hankimine ehk sellega seonduvad läbirääkimised, lepingute sõlmimine ehituseks, ei ole olemuslikult taolised teod, mille eest lõppastmes peaks vastutamata riik, olenemata sellest, et riigil oli avalik huvi selle teenuse (liiniveo) osutamise vastu tulevikus (alates 2016). Kuivõrd TS Laevad OÜ- l lasus tulevikukohustus liinivedu teostada, kuid ei olnud selleks vajalikke praame, tuleb kohtu hinnangul praamide hankimist vaadelda kui ettevõtte TS Laevad OÜ tavapärase majandustegevusena ehk eeltegevusena majandustegevuse realiseerimiseks. 1782. Kohus tuleb tagasi Riigikohtulahendis nr 3-1-1-98-15, p 67 antud selgituse juurde: „Samas ei ole sellel, et äriühing on avalik ettevõtja, õiguslikku tähendust ühingu kogu tegevuses, vaid üksnes õigussuhetes, kus ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma eristaatust kasutada (nt anda riigiabi). Üksnes sellistel juhtudel võib avaliku ettevõtja staatus tingida äriühingu tegevuse kvalifitseerimise avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Peaks aga äriühing tegutsema viisil, mis on omane tavalisele ettevõtjale, ei muuda pelgalt see, et ühing vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku ülesande täitmiseks“. 1783. Küsimus ei ole tegelikkuses ka selles, kas liiniveo korraldamine ise on käsitatav avaliku ülesandena ja annab TS Laevad OÜ-le eristaatuse. Avalikest andmetest on teada, et varasemalt teostas sama liinivedu eraoperaator, seega on tegemist ülesandega, mille täitmise suudab tagada nii eraettevõtja kui riigi osalusega ettevõte. Samuti, ei ole praamide hankimise protsessis endas midagi sellist, mille puhul saaks jaatada avalikule huvile lisaks avaliku ülesande täitmist. Asjaolu, et nende praamidega aastast 2016 pidi hakatama liinivedu teostama, ei oma mingisugustki tähendust praamide hankimisega seotud ülesannete täitmisele õigusliku hinnangu andmisel, kuivõrd ka teised operaatorid said/saavad praame osta, ehitada lasta jms sarnast tegevust teha. Samuti ei ole praamide ostuga ega nende eest tasumisega seotud eristaatus ehk riigi abi andmine. Vaidlus puudub selles, et praamide soetamiseks andis Tallinna Sadam AS TS Laevad OÜ-le laenu. Laenutingumusi ei ole üksi osapool vaidlustanud

1792. Riigikohus on selgitanud, et KarS §-s 4023 sätestatud koosseis kaitseb kollektiivsete õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi. Samuti kaitseb KarS § 4023 ka eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (Riigikohtu 18. juuni 2018 otsus nr 1-16-10888/62, p 41). 1793. Kohustuste rikkumist mõistetakse riigisisese õiguse kohaselt ja see peaks hõlmama vähemalt igasugust ebalojaalset käitumist, mis moodustab seadusjärgse kohustuse rikkumise või selliste ametialaste eeskirjade või suuniste rikkumise, mida kohaldatakse isiku äritegevuse suhtes. Taoliselt on vastutuse eelduseks pädevuse kuritarvitamine, mis on antud eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks. Altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisuga kaitstakse jätkuvalt muu hulgas ametiisiku ja ametiseisundi andja vahelist usaldus- ja lojaalsussuhet, mida ametiisik altkäemaksu võttes rikub (Riigikohtu 02. detsembri 2014 otsus nr 3-1-1-84-14, p 40 ja 13.05.2015, nr 3-1-1-41-15, p 39). Seega, võttes erasektoris altkäemaksu, rikub juhatuse lige igal juhul usaldus- ja lojaalsussuhet. Sealjuures on keskse tähtsusega, et rikkumine ja saadud hüve on põhjuslikus seoses. 1794. Vaidlus puudub selles, et süüdistuse perioodidel on K OÜ, HTG I AS, E T AS, E S OÜ ja N OÜ sõlminud/pikendanud lepinguid AS-ga Tallinna Sadam ning R S S.A ning S D T T San. ve T. A.S sõlminud AS Tallinna Sadam tütarettevõttega laevaehituslepingud. Lepingute alusel esitas T P arved, misjärel toimus tasumine B I OÜ arvelduskontole. Kohus tuvastas ka A Ki kui B I OÜ tegeliku kasusaaja. Lepingud olid sõlmitud ka B I OÜ (T P) ja A OÜ (K T) ning L G OÜ (V Õ) vahel. Nende alusel esitati arved B I OÜ-le, misjärel korraldas T P maksed. Kohus tuvastas, et AK oli nii A OÜ kui L G OÜ tegelik kasusaaja. 1795. Kohus on eraldi episoodide kaupa süüdistust analüüsides tuvastanud, et väidetav altkäemaks anti iga episoodi puhul sarnasel viisil, st AS Tallinna Sadam lepingupartneri ja T Pi esindatud B I OÜ vahel sõlmiti tegelikkusele mittevastavad lepingud. 1796. Tehingute mittevastavuse tegelikkusele, tuvastas kohus TsÜS põhimõtetele tuginedes. TsÜS § 89 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (lg 1). Näilik tehing on tühine (lg 2). 1797. Sõlmitud lepinguid, s.o 01.06.2007 nn ATV-de rendileping K OÜ ja B I OÜ vahel; 02.03.2009 nn akvatooriumi hoolduse leping HTG I AS ja B I OÜ vahel; 03.04.2009 nn akvatooriumi hoolduse leping B I OÜ ja A OÜ vahel; 02.05.2011 nn akvatooriumi hoolduse leping B I OÜ ja L G OÜ vahel; 01.09.2009 nn merekaatri leping B I OÜ ja E T AS vahel; 01.10.2009 nn manööverveduri leping B I OÜ ja E T AS vahel; 31.12.2011 nn Paljassaare tee 26a lao leping B I OÜ ja E T AS vahel; 21.11.2014 R ning S D T T San. ve T. A.S maaklerleping; 11.12.2014 R ning R S S.A. maaklerleping, hinnates jõudis kohus järeldusele, et tegemist on näilike tehingutega, kuivõrd nendega varjati teist tehingut. Kuigi üksikult võttes nt ATV-de, kaatri ja lao osas on kaitsjad tõendanud nende osalist vastavust lepingule, ei saa üldist pilti hinnates jõuda veendumusele, et tegemist on olnud täies ulatuses tegelike tehingutega. Asjaolud, mis veenavad kohut, et tegemist oli varjatud tehingutega on järgmised. 1798. Lepingute osapooled on olnud kõikidel tehingutel samad. T P, B I OÜ ja AS Tallinna Sadam lepingupartnerid ajal, kui olid lepingulised suhted AS-ga Tallinna Sadam, mille

juhatuse liikmeteks olid AK ja A K. Maksed olid ühesuurused olenemata lepingu objektist. Maksed laekusid B I OÜ-sse ja osaliselt (HTG AS ja E T AS) puhul kanti umbes pool edasi AKga seotud A OÜ-sse, hiljem L G OÜ-sse. Osaliselt on tuvastatud rendilepingute mittevastavus tegelikkusele (ATV-d, kaater, ladu) ning täielik mittevastavus manööverveduri ja akvatooriumi korrashoiu lepingutes. 1799. Samasugune skeem teostati parvlaevade episoodis. T Piga seotud äriühingu R ja Poola ning Türgi laevaehitusettevõtete vahel sõlmiti tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud. Nendele tuginedes esitas T P enda äriühingu nimelt näilikud arved ja laevaehitusettevõtted tasusid arvete alusel äriühingu arvelduskontole tasu. Osa tasust kandis R otse või läbi mitmete äriühingute B I OÜ arvelduskontole. Ülekanded korraldas T P. 1800. Selliselt jõudis raha läbi B I OÜ A Kini ja läbi A OÜ ja L G OÜ AKni. 1801. Märgitu annab kokku erinevate episoodide osas samasuguse mustri ehk tegutsemisviisi samade osaliste vahel samal viisil, mis annab aluse väita, et kõik märgitud lepingud ei vasta tegelikkusele ehk varjasid teisi tehinguid. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteeritud ka Riigikohus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-32-05). 1802. Seega on kohus tuvastanud, et HTG I AS ja B I OÜ vahel, E T AS ja B I OÜ vahel, B I OÜ ja A OÜ ning B I OÜ ja L G OÜ ning R ja R S S.A ning S D T T San. ve T. A.S vahel sõlmitud lepingud olid näilikud lepingud, ei vastanud poolte tegelikule tahtele ning varjasid teist tehingut, s.o ülekannete kaudu rahade jõudmist A Ki ja AKni (TsÜS § 89 lg 1). 1803. Taoliselt on kohus tuvastanud, et A K ja AK on saanud vara vastavalt B I OÜ, A OÜ ja L G OÜ tegelike kasusaajatena. Ehk A K on saanud vara S H kaudu K OÜ-lt T Pi kaasabil. A K ja AK on saanud vara HTG I AS-lt E Se kaudu T Pi kaasabil. AK ja A K on saanud vara E T AS-lt ÜRi ja T P kaudu T Pi kaasabil. A K on saanud vara Poola ja Türgi laevaehitusettevõtetelt, sealjuures Poola ettevõttelt JP kaudu, T Pi kaasabil R ja B I OÜ kaudu.

lepingutele. Seega jätkus rikkumiste toimepanemine K OÜ jaoks soodsal viisil. Kohus tuvastas, et kõik ülekanded olid pigem regulaarsed ega olnud seostatavad üksikute lepingute sõlmimiste või muudatustega ega tuvastanud teiste väidetavate kohtu poolt tuvastatud rikkumiste seost teostatud maksetega teiste süüdistuses märgitud lepingute sõlmimise/muutmise jm puhul. Antud asjaolu on selgitatav sellega, et kõik märgitud äriühingud olid AS Tallinna Sadam pikaajalised lepingupartnerid, mistõttu puudus ka vajadus eraldi igakordse uue ebaõiguskokkuleppe järele. Juhatuse liikmed soodustasid antud ettevõtteid ning tulid lepingute ja muudatuste korral neile vastu, ületamata majanduslikus mõttes enda kaalutlusruumi. 1807. Samuti selgitab kohus, et üürihindade korrigeerimine, sildumise lepingu tasuga seonduv % jm majanduslikud otsustused on juhatuse liikmete kaalutlusotsustused, millel ei ole õiguslikku tähendust. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (Riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 19). Kuigi juhatuse liikme poolt talle seadusega antud kaalutlusruumi piires tehtud otsustust ei saa ainuüksi kaalutlusvea tõttu käsitada seadusega mittelubatud (ebaseadusliku) teona ehk antud juhul pädevuse kuritarvitamisena, on ilmselge kaalutlusveana käsitletav materiaalsetel kaalutlustel teise äriühingu huvide soosimine. Selles väljendubki pädevuse kuritarvitamine enda tööandja ees. Sarnase teguviisi alusel on A K ja AK raha saanud ning see on aset leidnud juba vähemalt aastast 2007 (K OÜ) kuni 2015 (HTG I AS, E T AS). A Kil ja AKl puudus igasugune seaduslik alus K OÜ, HTG I AS-lt või E T AS- lt raha saamiseks. 1808. Riigikohtu praktika järgi tähendab ekvivalentsussuhe sellist pooltevahelist abstraktset sidet, mille raames on altkäemaksu võtja andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (Riigikohtu 08. juuli 2014 otsus nr 3-1-1-31-14 p 15, 20.03.2013 otsus nr 3-1-1-95-12, p 14.3). Riigikohus on mitmetes lahendites osundanud, et ametialane tegu, mida ametiisik toime paneb, ei pea olema seejuures ühemõtteliselt kindlaks määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritud (Riigikohtu otsus nr 1-187807/58, p 13; 3-1-1-31-14, p 21.1) ja tegu on toime pandud kui isikul on äriühingus teatav positsioon või pädevus, mis võimaldab tegu kokkuleppel vara andjaga tema huvides toime panna. Karistatav on ametiisiku poolt vara vastuvõtmine nii endale kui ka kolmandale isikule (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 899). 1809. Vaidluse all ei ole asjaolu, et A Kil ja AKl oli pädevus süüdistuses märgitud lepingute/ muudatuste/kokkulepete sõlmimiseks, neil oli seega pädevus võtta vastu majanduslikke otsuseid, mis puudutasid nii AS-i Tallinna Sadam kui K OÜ, HTG I AS, E T AS, E S OÜ ja N OÜ-d. Kohtuasjas on hulgaliselt vestlusi A Ki ja AKga, millest nähtub, et nii E S, ÜR kui T P nende poole äriühingute vahelise majandustegevusega seoses otse pöördusid. 1810. Kohtu poolt analüüsitud tõendid kinnitavad kogumis, et kõigi osapoolte vahel esineski taoline üldine ebaõiguskokkulepe, mis seisnes selles, et A K ja AK soodustasid eelmärgitud äriühinguid, tulles vastu nende soovidele lepingute sõlmimisel/muutmisel/pikendamisel kogu lepingute perioodi kestel. Arvestades, et AS Tallinna Sadam omas pikaajalisi lepingulisi suhteid K OÜ, HTG I AS, E T AS, E S OÜ, N OÜ äriühingutega, siis puudus ka vajadus ja võimalus täpsema ebaõiguskokkuleppe sõlmimiseks. Juhatuse liikmete heasoovlikkuse hoidmiseks andsid äriühingud läbi esindajate neile hüvesid. Taoliselt tuvastatuna vastab kohtu

hinnangul ebaõiguskokkuleppe kirjeldus kohtupraktikas seatud vähemalt üldistes joontes määratletavuse kriteeriumile. 1811. Seega tuvastas kohus, et AK ja A K on lojaalsus- ja usaldussuhet rikkunud hüve eest. Taoline tegu on toime pandud kavatsetult ehk töötades AS-s Tallinna Sadam, puudus AKl ja A Kil igasugune seaduslik alus süüdistuses läbivaid äriühinguid hüve eest soodustada, see oli neile teada ja arusaadav ning taolise kokkuleppe sõlmimist ja raha vastuvõtmist saab teha üksnes teadlikult ja kavatsetult. Selliselt on täidetud KarS § 4023 lg 1 koosseis. 1812. Süüdistuse kohaselt osutas T P korduvalt nii vaimset kui füüsilist kaasabi A Ki ja M P poolt K OÜ-lt, A Ki ja AK poolt E T AS ja HTG I AS-lt altkäemaksu andmisele ja vastuvõtmisele. Prokuratuuri etteheite kohaselt ületas T Pi tegevus altkäemaksu vahendaja tegevuse KarS § 296 lg 1 mõistes. 1813. Kaasaaitamine KarS § 22 lg 3 mõistes on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Kaasaaitaja ei valitse tegu, ta üksnes toetab võõrast tegu. 1814. KarS §-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana. Kuivõrd tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu. Seejuures on altkäemaksu vahendamine lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks. Kui altkäemaksu vahendaja ülesanne seisnes altkäemaksu eseme üleandmises, on tegu lõpule viidud vara või muu soodustuse üleandmisega ametiisikule (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-08, p-d 10, 13 ja 14.3). 1815. Kohus on tuvastanud, et A Kini ja AKni laekusid operaatorettevõtetelt B I OÜ kaudu ülekanded, millised jõudsid B I OÜ kaudu A Kini ja A OÜ ning L G OÜ kaudu AKni nende poolt lubatud tegude toimepanemise eest. Rahade laekumisele aitas kaasa T P sellega, et ta sõlmis tegelikkusele mittevastavad lepingud, esitas tegelikkusele mittevastavad arved ja tasud laekusid nende alusel B I OÜ arvelduskontole, millise seaduslik esindaja tema ise oli. Samuti, AKle mõeldud osa edasikandmise korraldas T P. Ta sõlmis selleks B I OÜ nimelt tegelikkusele mittevastavad lepingud K Tiga, kes esindas A OÜ-d ja seejärel V Õiga, kes esindas L G OÜ-d, ning nende poolt tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tasus B I nende äriühingute arveldusarvetele umbes pool HTG I AS- st ja E T AS-st laekunud summast. Taoliselt tegutsedes vastab T Pi käitumine altkäemaksu vahedamise koosseisule, mitte ei moodusta kaasaaitaja koosseisu. Ei saa teha vahetegu sellest, mil viisil on raha altkäemaksu andja ja saaja vahel liikunud, eristamaks, kas tegemist on kaasaaitaja või vahendajaga. Vahendaja on vastutav selle eest, et andja poolt antu jõuab saajani. Täpselt seda T P tegi. Tõendeid selle kohta, et tema kogu teoplaani välja mõelnud oleks, ei ole. Kohtul puudub üldse täpne teadmine sellest, millised olid A Ki, AK, T Pi, K Ti ja V Õi omavahelised kokkulepped või kokkulepped S H, E Se, ÜRi ja T Pga. Läbi ülekannete ja sõlmitud lepingute saab kohus jaatada üldiselt ebaõiguskokkuleppe olemasolu, kuid selle konkreetne sisu rollide ja raha

jaotumise osas on teadmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et T Pi tegevus vastab vahendaja koosseisule, mitte ei täida kaasaaitamise koosseisu. Kuivõrd T P teadis, et vastavaid teenuseid ei osutata, tema vestlustest A Ki ja K Tiga on üheselt adutav, et ta on teadlik tehingute mittevastavusest tegelikkusele ning B I OÜ tegeliku kasusaaja A Ki tegemisest, siis on ta saanud antud kuriteo toimepanna vaid kavatsetult. Selliselt on T P täitnud KarS § 296 lg 1 koosseisu. 1816. E Se ja ÜRi kui altkäemaksu andjate koosseisu täidetavus tuleneb nende poolt tegelikkusele mittevastavate lepingute sõlmimisest ning ülekannete korraldamisest B I OÜ arveldusarvele. Selliselt on nad otseselt panustanud altkäemaksu andmisesse. T P seos tuleneb ÜRiga vestlustest, millest nähtub tema teadlikkus ja vaimne kaasabi altkäemaksu andmisele. ÜRiga rahadest arutamine, sealjuures lubadused ise kas AK või A Kiga vajadusel rääkida. Arvestades, et konkreetne vestlus kätkes endast antava altkäemaksu vähendamisest juttu, on kohtul siseveendumus, et T P tegutses altkäemaksu andmisel grupis koos ÜRiga, otsused võeti vastu koos. Siinkohal ei ole tähtsust, kas T P tegutses eraviisiliselt ÜRi nõustades või B nõukogu liikmena, kuivõrd kontserni ega üksikult nt ka E T AS-i ei ole kohtu alla antud. Kuivõrd E S, ÜR ja T P on andnud hüvesid eesmärgiga saada A Ki ja AK toetust nende esitatud soovidele äriühingute tegevusega seoses, neil puudus igasugune seaduslik alus A Kile ja AKle makseid teha, ülekannete tegemiseks sõlmiti teadvalt näilikud lepingud, siis on antud tegu toime pandud kavatsetult. Taoliselt on E S, ÜR ja T P täitnud KarS § 4024 lg 1 koosseisu. 1817. KarS § 4023-4 lg 1 koosseisuliseks tunnuseks, erinevalt avalikus sektoris altkäemaksu koosseisust, ei ole grupis, korduvalt ega suures ulatuses kuriteo toimepanemine, mistõttu neid asjaolusid kohus õiguslikult ei tuvasta, kuigi on faktiliselt nende esinemise eelnevalt tuvastanud. A K ja AK olid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed, enamuse lepingutest/muudatustest on nende poolt allkirjastatud ning HTG I AS ja T P ning ÜRi episoodides on saadud altkäemaks umbes pooleks jagatud. Arvestades, et juhatus võttis otsuseid vastu koos, on taolistel asjaoludel altkäemaksu vastuvõtmine toimepandud koos. Arvestades, et T P ja ÜR tegutsesid koos, arutasid altkäemaksu ja lepingutesse puutuvat koos, siis on nad altkäemaksu andmise toimepannud koos. Suur ulatus tuleb eelnevalt kohtu poolt tuvastatud altkäemaksuna antud ja vastuvõetud summadest. 1818. Arvestades, et kogu süüdistuse perioodi olid AK ja A K AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed, K OÜ, HTG I, E T, E S ja N OÜ olid AS Tallinna Sadam lepingupartnerid, kogu perioodi vältel toimus samasugune käitumismuster- omavaheline suhtlus, lepingute sõlmimine, muutmised ja ülekannete kaudu altkäemaksu andmine, leiab kohus, et tegemist on vältava kuriteoga ühe episoodi lõikes ning erinevate episoodidega ehk korduvusega seoses sellega, et altkäemaksu andsid erinevad äriühingud eraldi, mitte koos. 8.1.4.1.1. Aegumine 1819. KarS § 4023-4 lg 1 ning § 296 lg 1 on II astme kuriteod. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteos, kui ei esine aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Aegumise peatumise aluseid käesolevas menetluses ei ole. Süüdistatavale etteheidetava kuriteo aegumise saab katkestada üksnes temast tingitud KarS § 81 lg- s 5 nimetatud menetlustoiming.

1820. Aegumise katkestas KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt AK, E Se, T P, T Pi ja ÜRi kohtu alla andmine 19. oktoobril 2017, mis on aegumise tähtaja uueks alguseks. 1821. Pärast kohtu alla andmist ei ole süüdistatavate T P ja ÜRi osas esinenud ühtegi uut aegumise katkemise alust. Järelikult aegusid kohtu poolt eelnevalt tuvastatud kuriteod sellel alusel 19. oktoobril 2022. 1822. AK suhtes esineb aegumise katkemise alus. Nimelt on kohus 27. aprilli 2021 kohtuistungi mh AKst tingitult edasi lükanud (KarS § 81 lg 5 p 3). AK ei ilmunud kohtuistungile ei kohtusaalis ega virtuaalruumi ega teatanud kohut enda mitteilmumise põhjustest. AK kaitsjad teatasid vahetult enne kohtuistungit, et seoses koroonaviiruse ohuga, nad kohtusaali istungile ilmuda ei saa ning see puudutab ka AKa. Harju Maakohus leidis, et AK ja tema kaitsjad jätsid mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Kohtul tuli istung edasi lükata, tunnistaja ülekuulamine ei olnud võimalik. Järgmine kohtuistung toimus 06. mail 2021. Kohus tegi AKle mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvihoiatuse (K 25 lk 136 pö, 183-187). 1823. Selguse huvides lisab kohus, et AK kaitsjad vaidlustasid enda trahvimise, kuid ei vaidlustanud AK trahvihoiatust ning kuigi Tallinna Ringkonnakohus tühistas määratud trahvid, leidis ka ringkonnakohus 28.06.2021 määruses, et istungile ilmumata jätmiseks mõjuvad põhjused puudusid (K 56 lk 87-95). 1824. Seega tuleb AK suhtes kuriteo aegumist lugema hakata uuesti alates 27. aprillist 2021, millisel juhul oleks II astme kuriteo aegumise tähtaeg 27. aprill 2026. 1825. Kaitsjad esitasid väite, et antud kuriteod on aegunud, kuivõrd aegumist tuleb lugeda alates ebaõiguskokkuleppe sõlmimisest. 1826. KarS § 81 lg 5 p 4 kohaselt katkeb aegumine süüdistatava kohtuistungil ülekuulamisega. 18.10.2023 on kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud E S ja 23.10.2023 T P. Taoliselt katkes nende suhtes aegumise arvestamine ning pidi algama uuesti, millest tulenevalt oleks nende suhtes teod aegunud käesoleva sätte kohaselt 18.10.2028 ja 23.10.2028. 1827. Kaitsjad on esitanud väite, et olukorras, kus 19.10.2022 seisuga teised aegumise katkemise alused puudusid ning kuriteod olid aegunud, ei saa aegumise katkemist süüdistatavate kahjuks arvata ega nende ülekuulamisest uuesti lugeda, kuivõrd ülekuulamised leidsid aset ajal, kui kuriteod olid juba aegunud. 1828. Aegumise katkemise alusel uus saabuv aegumistähtaeg ei tohi ületada absoluutset saabuvat aegumise tähtaega. 1829. Aegumise absoluutse tähtaja sätestab KarS § 81 lg 6 koosmõjus KarS § 81 lg 1 p-dega 1 ja 2. Sellest tulenevalt on absoluutne aegumise tähtaeg teo lõpule viimisest alates I astme kuriteo puhul 15 aastat ja II astme kuriteo puhul 10 aastat. 1830. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-31-14, p-s 15.1. märkinud pistise koosseisu lõpule viimise osas, et:“ /../tegu on juriidilises mõttes lõpule viidud juba sellise kokkuleppe sõlmimisega. Soodustuse tegelik hilisem vastuvõtmine ei loo juurde uut ebaõigust, mistõttu kujutab see vastuvõtmine endast varem toime pandud teo (ebaõiguskokkuleppe sõlmimine) faktilist lõpetamist. KarS kommenteeritud väljaande kohaselt võib teo faktilise lõpuleviimise

1843. Edasi nähtub uuritud tõenditest üheselt, et näilike maaklerlepingute tasu ehk 2% laevaehituse hinnast, lisati laeva ehituse lepingutele, millised tasus täies ulatuses TS Laevad OÜ (V 1 lk 102-107). 1844. Kannatanute esitatud tõendite järgi tasus TS Laevad OÜ kahe S D T T San. ve T. A.S.ga sõlmitud laevaehituslepingu alusel perioodil 06.11.2014 kuni 10.03.2017 laevatehasele kokku 45 861 753 eurot. Lõplik tasu, mida TS Laevad OÜ laevatehasele maksis, kujunes lepingutes kokkulepitud praamide hindade (kokku 45 600 000 eurot), lisatööde ja -varustuse ning S D T T San. ve T. A.S.-le määratud leppetrahvide alusel. Kuivõrd S D T T San. ve T. A.S. hilines laevade üleandmisega, tekkis TS Laevad OÜ-l õigus vähendada laevalepingute artikkel IV, p 2 alusel lepingute tasusid kokku ca 3,3 miljoni ulatuses, kuid see ei muuda asjaolu, et S D T T San. ve T. A.S. makstud tasu kujunes TS Laevad OÜ jaoks maaklerlepingute tasude võrra kulumaks, sest need olid sisse arvestatud lepingutes sätestatud laevade hindadele (V 1 lk 102-107, A 12 lk 41-46). 1845. Kannatanute esitatud tõendite järgi tasus TS Laevad OÜ kahe R S S.A.-ga sõlmitud laevaehituslepingu alusel perioodil 28.11.2015 kuni 31.03.2017 R S S.A.-le kokku 56 588 322 eurot. R S S.A.-le kujunes makstud lõppsumma lepingutes sätestatud hindade (kokku 63 000 000 eurot), täiendavate teenuste ja varustuse ning parvlaevade üleandmise hilinemise tõttu R S S.A.-le määratud leppetrahvi alusel. R S S.A. hilinemiste tõttu oli TS Laevad OÜ-l õigus tasu vähendada ca 7,3 miljoni euro ulatuses, kuid see ei muuda asjaolud, et R S S.A.-le makstud tasu kujunes TS Laevad OÜ jaoks maaklerlepingute tasude võrra kulumaks, sest need olid sisse arvestatud laevaehituslepingute hindadele (V 1 lk 102-107, A 12 lk 41-46). 1846. Laevatehastele tasus TS Laevad OÜ osamaksetena. 1847. Sealjuures esitas T P tegelikkusele mittevastavad arved ja väljamaksed toimusid Poola ja Türgi laevatehaste poolt R arveldusarvele igal korral peale TS Laevad OÜ-st osamakse laekumist. Ehk siis on ülekanded otseses seoses TS Laevad OÜ laekumistega. See asjaolu oli teada A Kile, JPle, Poola ja Türgi laevatehaste esindajale ja arveid edastanud T Pile. 1848. A Ki, T Pi ja JP ning Türgi laevatehase esindaja ja samuti T Bi omavahelised vestlused ja e-kirjad ei anna selgust, mis kontekstis rahast, firmadest ja ülekannetest räägitakse (altkäemaks vm). 1849. Taoline skeem (2% hinna lisamine laevaehituslepingule) ei viita kohtu arvamusel altkäemaksu tasumisele. Seda arusaama toetab asjaolu, et tegelikkuses olid esitanud Poola ja Türgi laevatehased madalamad hinnapakkumised, mistõttu läbi T Bi ja eellepingute sõlmimise oli neile ka teada, et Eesti jätkab kahe laevatehasega enne maaklerlepingute sõlmimist. Soovinuks laevatehased altkäemaksu anda ehituslepinguteni jõudmiseks, olnuks eluliselt usutav raha tasumine enne lepingute sõlmimiseni jõudmist ja laevatehaste vahenditest. 1850. Uuritud tõenditest tekkis kohtul veendumus, et A K mõtles välja skeemi, et tema saab laevatehaste kaudu tegelikkusele mittevastavate maaklerlepingute väärtuses TS Laevad OÜ-le kuuluvat vara. Taoline mõte tekkis A Kil peale T Bi e-kirja maakleri kaasamise otsustamisest, olukorras, kus kõik maakleri ülesanded olid A Kile teadaolevalt täidetud ja vajadus tegeliku maakleri järele puudus. Motiiviks on vähemalt ühes osas samal ajal Hiiumaal Vanasadama kinnistu arendamine, mis nõudis rahalisi vahendeid.

1851. Vaadates pealtkuulatud kõnede kronoloogiat ja kõrvutades neid e-kirjadega, on tõendite kogumis eeltoodu alusel tekkinud kohtul siseveendumus, et praegusel juhul ei ole tegemist altkäemaksu koosseisuga, vaid A K soovis TS Laevad OÜ vara, kaasas selleks näiliku maaklerina T Pi ning JP ja Türgi laevatehase esindaja kaasabil realiseerisid skeemi, kus T P sõlmis Poola ja Türgi laevatehastega näilikud maaklerlepingud 2% väärtuses laevaehitushinnast, misjärel lisati see kuluartikkel TS Laevad OÜ poolt makstava laevaehitushinna hulka. 1852. Kohtu veendumust suurendab samuti see, et laevade ehituse lepingud, milledele oli lisatud tegelikkusele mittevastav maakleri tasu, allkirjastas TS Laevad OÜ nimelt A K ise. Antud lepingutest tulenes TS Laevad OÜ kohustus laevatehastele tasuda. 1853. Laevatehased kandsid T Pi esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel R arveldusarvele kokku 1 526 670 eurot (T 26 lk 144-202). 1854. Laevatehastelt laekunud rahast kandis T P vähemalt osa edasi selliselt, et see jõudis B I OÜ arvelduskontole. B I OÜ tegelik kasusaaja oli ka A K. 1855. Seega sai A K tegelikkuses TS Laevad OÜ-le kuuluva vara ehk teostatud ülekannete ulatuses raha iseenda poolt TS Laevad OÜ nimelt laevatehastega sõlmitud lepingute tulemusena. 1856. Selliselt tasus TS Laevad OÜ A Ki sõlmitud laevaehituselepingute alusel laevatehastele mh lisatud maaklerlepingu võrra suurema tasu, millest osa jõudis A Kini. Nimelt, T P korraldas R arveldusarvele laekunud rahade vähemalt osalise jõudmise B I OÜ kaudu A Kini. 1857. Osaliste omavahelised kokkulepped raha jaotumise ja tehingute muude asjaolude osas ei ole kohtule teada. Samas on teo väline pilt sellele õigusliku hinnangu andmiseks küllaldaselt selge. Taoline tegevus on võimalik toime panna üksnes etteplaneeritult, tegevused läbi mõeldes, mistõttu on teod toime pandud kavatsetult. 1858. Kannatanute tsiviilhagi ja selle põhjendused toetavad kohtu siseveendumust reisiparvlaevade episoodi osas. Kohus on tõepoolest tuvastanud, et TS Laevad OÜ sai tegelikku kahju näilike maaklerlepingute lisamisega laevaehituslepingu hinnale, mille täies ulatuses tasus TS Laevad OÜ ja see on otseses põhjuslikus seoses A Ki, T Pi ja JP käitumisega. Türgi ja Poola laevatehaste nimel lepingud sõlminud isikute või laevatehaste kui juriidiliste isikute seotust käesoleva menetluse raames tuvastatud ei ole, mistõttu sellele kohus hinnangut anda ei saa. TS Laevad OÜ on seega 2 % suurema summa tasunud laevatehastele ja selle võrra suurema summa pealt maksnud selle võrra rohkem intresse AS-le Tallinna Sadam. 1859. Kohus eelnevalt tuvastas, et tegemist ei ole altkäemaksuga avalikus sektoris (I astme kuritegu) ning asus analüüsima, kas tegemist võib olla altkäemaksuga erasektoris (II astme kuritegu), misjärel tuvastas, et isikute tegevus võib vastata hoopis omastamise või kelmuse koosseisule. 1860. Kohtu poolt tuvastatu ei lähe kokku süüdistuse faktilise kirjeldusega (altkäemaksu andmine, vahendus ja võtmine). 1861. Kohus tuvastas, et A K T Pi ja JP osalusel realiseeris skeemi, milles T P sõlmis Türgi ja Poola laevatehastega tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud R esindajana, esitas vastavalt kokkuleppele tegelikkusele mittevastavad arved, peale seda, kui laevatehastele oli

soodustatakse varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust, destabiliseeritakse majandussüsteemi, raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades seeläbi riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Rääkimaks mingist kuritegeliku vara kasutamisest kui rahapesust, peab subsumeeritav tegu seetõttu omama ka reaalset potentsiaali majanduse normaalse toimimise kahjustamiseks. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku toimimist ei kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik tarbimine ja mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, kus puhastatakse vara esmalt selle algsest kuritegelikust taustast ja alles seejärel kasutatakse seda mis tahes legaalsel otstarbel. Teisisõnu, kui kuritegeliku vara käitlemise viis ei kahjusta riigi rahandus- või majanduskäivet ülalkirjeldatud tunnustel, ei saa seda pidada rahapesuks ka juhul, kui vara kasutamisega kaasneb selle tegeliku päritolu varjatuks jäämine. Samuti ei kahjusta majanduse toimimist väiksemahulised toimingud, mis iseenesest vastavad RpTRTS § 4 lg-s 1 kirjeldatud teokoosseisule. 1871. KarS § 394 kontekstis on rahapesu objektiks eelkuriteo tulemusena saadud vara. Vara päritolu on määrava tähtsusega KarS § 394 koosseisu täidetuse hindamisel, kuivõrd kuriteokoosseisu täidab üksnes kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara pesemine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-24-17, p 11). Prokuratuur käsitleb rahapesu objektina altkäemaksu ja pistise tegusid, milliste asetleidmise (osaliselt) on kohus eelnevalt tuvastanud. 1872. Eelkuritegu kujutab endast rahapesu koosseisulist tunnust, sest ilma eelkuriteota ei ole võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes kõneleda. Kui eelkuritegu on tuvastatud varasema süüditunnistava kohtuotsusega või kui eelkuritegu menetletakse rahapesuga samas menetluses, peab nii süüdistus kui ka süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteo osas vastama seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele süüdistuse täpsust ja kohtuotsuse põhistatust puudutatavatele nõuetele. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-94-14, p 170). 1873. Prokuratuuri seisukohast on AK ja T Pi süüdistustest tulenevalt rahapesus keskse tähendusega vara varjamise ja moondamise eesmärk. Oluline on, et läbi mitmete tehingute ei olnud tuvastatav, et raha laekub A OÜ-sse AS Tallinna Sadam lepingupartneritelt ning AK käsutas A OÜ-sse ja L G OÜ-sse laekunud vara mitte ise, vaid läbi K Ti ja A A. Ka T Pi ja A Ki tegevus oli suunatud altkäemaksuna saadud tulu varjamisele, kasutades AS-i Tallinna Sadam lepingupartneritelt saadud altkäemaksuraha R ja B I OÜ hõlmava süsteemi kaudu varjamiseks. 1874. Järgnev kohtu seisukoht põhineb üksnes süüdistuse tekstil. Kohus, võrrelnud altkäemaksu ja rahapesu süüdistusi, saab ainuüksi teksti kirjeldavast osast järeldada, et süüdistused altkäemaksu andmise/vastuvõtmise osas ja rahapesus kattuvad määravas osas. 1875. Nii altkäemaksu kui rahapesu süüdistuses heidetakse ette altkäemaksuks saadud summade kandmist B I OÜ arvelduskontole ning summade hoidmist B I OÜ arvelduskontol. Rahapesu süüdistuse osas on üksnes täpsustatud M P altkäemaksu osas, milliste selgitustega all on ülekanded T Pi arvelduskontolt M P arvelduskontole toimunud. Samuti, ei ole altkäemaksu süüdistuses kirjeldatud nt 03.03.2009 T Pi ja A OÜ juhatuse liikme K Ti kokkulepet, mis ometi on aga oluline osa altkäemaksu andmise ja jõudmise osas AKni. Samas nähtub siiski süüdistusest, et HTG I AS- lt B I OÜ kontole laekunud summadest AKle mõeldud osa 80 432.77 (perioodil 15.07.2009 kuni 04.05.2011) on kantud edasi A OÜ kontole ja 169 102.52 eurot (perioodil 05.05.2011 kuni 26.08.2015) L G OÜ kontole. Süüdistuse kirjeldav osa on teatud ulatuses raskesti jälgitav ja prokuratuuri seostamisloogika ei ole

kohtule üheselt arusaadav. Nt on HTG I AS-ga seotud alapunktis 2.2.4 toodud ka punktis 2.3.2 E T AS-i puudutav osa. Sama saab öelda ka eelkuriteo nr 3 osas. Seega HTG I AS eelkuritegu nr 2 langeb kokku rahapesu süüdistusega. Rahapesu süüdistuses on lisaks kirjeldatud, milliste lepingute alusel liikusid B I OÜ-sse laekunud AKle mõeldud summad edasi A OÜ-sse ja L G OÜ-sse ning altkäemaksu süüdistuses on samas ära mainitud kuhu AK rahad liikusid. Rahapesu süüdistuses on akvatooriumi hooldustööde eest HTG I AS maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 14.08.2015 OÜ-sse B I raha A Kile ja AKle kokku summas 295 016.23 eurot. Altkäemaksu süüdistuses, liites kokku perioodil 02.03.2009 kuni 20.05.2011 summas 99 466.53 eurot ja 01.06.2011 kuni 26.08.2015 summas 195 569.70 eurot. Altkäemaksu süüdistuses on merekaatri, manööverveduri ja laoruumi rentimise eest AS E T maksnud B I OÜ-le 01.09.2009 kuni 30.05.2011 summas 64 422.95 eurot ja 01.06.2011 kuni 26.08.2015 summas 155 120.24 eurot, kokku summas 219 543.19 eurot. Sama summa on märgitud ka rahapesu süüdistuses. Seega eelkuritegu 3 ja rahapesu süüdistused kattuvad. Eelkuriteo 2 ja 3 osas on rahapesu süüdistus esitatud kokku. Sama võiks põhimõtteliselt öelda ka altkäemaksu süüdistuse kohta, sest nii süüdistuse punktides 2.2.4 (HTG I AS) ja 2.3.2 (E T AS) on toodud ära perioodid, lepingud ja saadud altkäemaksu summad, mis hoitud B I OÜ kontol. Rahapesu süüdistuses nn praamide episoodiga seoses on väljatoodud R -lt raha ülekanded B I OÜ-sse, samal ajal kui altkäemaksu süüdistuses on märgitud vaid raha jõudmine Eesti Vabariiki ja A Kini, T Pi panusel. 1876. Nii rahapesu kui altkäemaksu süüdistuses kirjeldatakse näilikke tehingute kaudu tulnud majandustegevusega mitteseotud tulu, varjates sellega raha tegelikku päritolu. Taoliselt kattub nende äriühingute arvelduskontodele raha kandmine, seal raha hoidmine ja edasised tehingud rahaga nii altkäemaksu kui rahapesu süüdistustes. Rahapesu süüdistuse osas on lisaks vaid täpsed kulutused koos ajavahemikega, millised on A OÜ ja L G OÜ poolt AKga seoses tehtud ja R ülekanded B I OÜ-sse, välja toodud. 1877. Kohus tuvastas seega, et seni süüdistust läbimata on AK rahapesu süüdistuse üheks eelkuriteoks pistise võtmine D AS esindajalt, kuid teised kajastatud eelkuriteod on varasema altkäemaksu süüdistuse kirjelduste kordused ehk kattuvad sisuliselt altkäemaksu andmise ja võtmise süüdistustega. 1878. Kohtupraktikas on leitud, et vara tegeliku omaniku või päritolu varjamine on kuritegelikul teel saadud vara kasutamisele üldomane. Seetõttu ei ole ainuüksi selle tunnuse abil võimalik eristada rahapesu kuritegelikul teel saadud vara mis tahes muul viisil kasutamisest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-05, p 24; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-68-10, p-d 1415). Samuti ei saa rääkida rahapesust, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-05, p 25; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-68-10, p 15). Oluline on rahapesu eristamine eelkuriteost, kui seda ei ole võimalik teha ning teo ebaõigussisu on ammendunud eelkuriteos, ei saa rääkida rahapesust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-21-1, p 13). Erinevalt kaitsjatest on Riigikohus asunud seisukohale, et isepesu on karistatav (Riigikohtu otsus nr 31-1-34-05, p 22). 1879. Seega on keskse tähtsusega teostatud ülekannete eesmärk, mis süüdistusest tulenevalt on raha jõudmine A Ki ja AKni. Kuivõrd kohus mõistis M P tema süü tõendamatusega seoses õigeks, siis raha ülekannete osa M Pni rahapesu süüdistusest tuleb samuti lugeda mitte asetleidnuteks.

1880. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et rahapesu eelkuriteod (v.a D episood) ja altkäemaksu süüdistuses altkäemaksu andmise viis ning jõudmine AK ja A Kini, on kattuvad. Kohus on tuvastanud, et ülekannete keskseks eesmärgiks oli raha jõudmine A Ki ja AKni. Tuvastatud tehingud süüdistust läbivate osaühingutega olid tõepoolest seotud pangaülekannetega läbi erinevate äriühingute ja äriühingute tegelikule majandustegevusele mittevastavad, kuid ülekannete teostamisel oli vaid üks eesmärk – raha jõudmine AKni, A Kini. T Pi tegevus oli suunatud selle eesmärgi täitmisele. Prokuratuur ise kirjeldab, et näilikud tehingud B I OÜ ja K OÜ, HTG I AS, E T AS ning R vahel olid sõlmitud altkäemaksu edastamiseksvastuvõtmiseks. Tõepoolest, reisiparvlaevade episoodis on prokuratuur seda väitnud altkäemaksu süüdistuse osas umbisikuliselt, tehinguid lahti kirjutamata ning on need välja toonud rahapesu süüdistuses. Selline kirjeldusviis on aga ebajärjepidev, sest ei vasta varem prokuratuuri poolt kajastatud kirjeldusviisidele eelnevate episoodide puhul ning ei väära lõppeesmärki, ehk raha jõudmist A Kini. 1881. Seega, kaasatud äriühingud ei olnud juhuslikud ega fiktiivsed, vaid kohus on mõlemal juhul tuvastanud otsesed seosed AK (A OÜ ja L G OÜ) ning A Kiga (B I OÜ) ning kaasaaitaja süüdistusega T Piga (B I OÜ, R OÜ, AB P I). See kehtis nii K OÜ, HTG I AS, E T AS poolt B I OÜ-le teostatud ülekannete puhul, mis pidid jõudma A Kini, kui ka B I OÜ-st edasi A OÜsse ja L G OÜ-sse ülekannete tegemisel, mis pidid jõudma AKni. Sama kehtis ka R ülekannete kohta B I OÜ-sse ja D AS ülekannete kohta A OÜ-sse. B I OÜ arvelt A Ki ja A OÜ ja L G OÜ arvelt AK kulude katmine oli vahetult vara jõudmisega lõpptarbimisse. Ühegi tehingu eesmärgiks ei olnud ebaseadusliku tulu legaalsesse majandusse suunamine. Kuigi teatud tehingud on altkäemaksu süüdistuses kajastatud lühemalt ja rahapesu süüdistuses pikemalt, siis taoline eristamine ei tee neist veel erinevaid tegusid. Äriühingute kasutamine näilikeks tehinguteks ja pangaülekanneteks oli kõrvaleesmärk, mis pidi tagama T Pi kaasabil raha jõudmise A Kile ja AKle. Sealjuures on nt millegi ostmine või raha paigutamine millegi ostmisesse selle lõpptarbimisse suunamine. Nii on vanasadama kinnistuga seonduv algusest saati olnud A Ki „projekt“, mille rahastamist tema (varjatult) B I OÜ kaudu teostas. Seega antud kontekstis soovis ta mitte „rahapesu“ toime panna, vaid suunas saadud raha enda mõistes lõpptarbimisse. Mil moel ATV-de ostmine rahapesu episoodi seondub jääb kohtule mõistetamatuks, kuivõrd ainuüksi süüdistusest nähtuvalt osteti ATV-d 2006ndal aastal, samal ajal kui eelkuriteos käsitletud ebaõiguskokkuleppe sai alguse 2007 aastal (selle täitmine) ning ATV-dega seotud altkäemaks tasuti väidetavalt alates 01.06.2007 näiliku lepingu alusel. Taoliselt jääb ATV-de soetamine 2006 aastal väljaspoole süüdistuse ajalisi piire. Kaater Aquator 23HT on süüdistuse kohaselt ostetud 30.04.2007.a ja süüdistusest endast tulenevalt A Kile, ehk teisisõnu kaatri ostmisega läks väidetav altkäemaksu raha lõpptarbimisse. 1882. Kohtu taolisi järeldusi ei väära ka asjaolu, et kohus reisiparvlaevade episoodis tuvastas, et tegemist võib olla kelmusega. Ka sellisel juhul on eesmärk olnud TS Laevad OÜ vara liikumine läbi teostatud ülekannete ehk maaklerlepingu alusel laevatehastelt R arveldusarvele ja sealt edasi kuni B I OÜ kaudu A Kini. Ehk ülekannete kaudu raha liigutamine ei ole seotud raha legaalsesse majandusse suunamisega, vaid on teostatud raha jõudmiseks A Kini. 1883. Seega ei kandnud näilike tehingute alusel maksete teostamine vara (raha) legaalsesse majandusse suunamise eesmärki. Taolist eesmärki ei tulene tegelikkuses ka süüdistusest endast. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul rahapesu koosseisu sisustamise hindamisel eraldivõetuna tähtsust äriühingute vahel liikunud summade suurus, kuivõrd koosseisu täidetavus taandub tegevuse eesmärgile.

9.TSIVIILHAGI 1887. Kannatanud AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, milleks paluvad välja mõista summad järgnevalt: a) välja mõista solidaarselt A Kilt, T Pilt ja R`lt solidaarselt TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks 3 152 000 eurot; b) välja mõista solidaarselt A Kilt, T Pilt ja RR`lt solidaarselt TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 3 152 000 eurot alates 01.08.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; c) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, T Plt, ÜRilt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks 562 136.86 eurot; d) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, T Plt, ÜRilt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 562 136.86 eurot alates 27.07.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; e) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, E Selt, HTG I AS-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks 590 032.52 eurot; f) välja mõista solidaarselt A Kilt, AKlt, E Selt, HTG I AS-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 15.07.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; g) välja mõista solidaarselt A Kilt, M Plt, S Hlt, K OÜ-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks 419 979.78 eurot; h) välja mõista solidaarselt A Kilt, M Plt, S Hlt, K OÜ-lt, T Pilt ja B I OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 419 979.78 eurot alates 01.08.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1888. Kostjate ring on hagi esitamise ja kohtuotsuse kuulutamise (27.06.2024) seisuga muutunud. HTG I AS on registrist kustutatud, tema õigusjärglast ei ole kaasatud. A Ki osas lõpetas kohus menetluse 28.10.2020. A K suri 15.06.2021. A Ki õigusjärglasena on kohus kaasanud 23.09.2021 M Ki (K 28 lk 93-97). R ja B I OÜ kaasati tsiviilkostjatena 06.02.2019 määrusega (K 6 lk 124-125). 01.12.2022 määrusega lõpetati S H ja K OÜ suhtes kriminaalmenetlus neile etteheidetavate süütegude aegumise tõttu, kuid sama määrusega kaasati S H ja K OÜ menetlusse tsiviilkostjatena (K 34 lk 189-196).

9.2.Põhiseaduspärasusest 1892. Kannatanud on rõhutanud, et Eesti õiguskord ei kaitse kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud kannatanu õiguseid ja õigustatud ootusi olukorras, kus pikaajaline kriminaalmenetlus lõpetatakse õigeksmõistva otsusega või nt mõistliku menetlusaja möödumise või süüteo aegumise tõttu. KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja § 310 lg 2 järgi tuleks üldjuhul kriminaalmenetluse lõpetamise korral tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ning § 206 lg 1 p 2 järgi tühistada ka kriminaalmenetluse tagamise vahendid. Kuna KrMS § 1414 lg 1 ja § 142 järgi on ka tsiviilhagi tagamiseks rakendatud abinõud kriminaalmenetluse tagamise vahenditeks, tühistataks ka kõik kriminaalmenetluse käigus kannatanute nõuete tagamiseks rakendatud meetmed. Seega oleks pikaajalise kriminaalmenetluse lõpetamine ilma kannatanute nõuete lahendamiseta kannatanute suhtes ebaõiglane ja neid ulatuslikult kahjustav kahel põhjusel: a) neil on õigus tsiviilhagi lahendamisele mõistliku aja jooksul; b) kannatanute nõuete tagamiseks rakendatud abinõud kaotaksid kehtivuse ning kannatanute võimalused tekitatud kahju hüvitatud saada väheneb oluliselt. 1893. Isegi kui õnnestuks tsiviilkohtumenetluses uuesti rakendada kannatanute nõuete tagamiseks abinõusid samale varale, oleks nt hüpoteekide puhul nende järjekoht hilisem võrreldes kriminaalmenetluses kohaldatud hüpoteekidega tagada. Kriminaalmenetluse alustamisega ja tsiviilhagide esitamise võimaldamisega on riigivõim andnud kannatanutele garantii, et nende nõuded selles menetluses ka lahendatakse. Sellele kinnitusele tuginedes kuus ja pool aastat tagasi esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine rikub seega kannatanute õigustatud ootusi. Sealjuures on oluline rõhutada, et kui kohus lõpetab menetluse süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja või süüteo aegumise tõttu, on vastav etteheide täielikult omistatavad riigile ja seega leiavad kannatanud, et riigivõimu kohustuseks on sellises olukorras kannatanutele ette näha ka konkreetsed tagatised. Sellised kohased tagatised KrMS-is puuduvad. Seega leiavad kannatanud, et kui kohus otsustab kriminaalmenetluse lõpetada või mõne süüdistatava õigeks mõista, tuleb kohaldada meetmeid, mis tagaksid kannatanute nõuete lahendamise nende huvisid silmas pidades. 1894. Kokkuvõtvalt leiavad kannatud, et kohus peab kriminaalmenetluse lõpetamise ja/või ühe või mitme süüdistatava õigeksmõistmise korral hoiduma KrMS § 296 2 lg 1 p 4 (ja § 310 lg 2) ning § 206 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisest ja tsiviilhagi tagamiseks rakendatud abinõude tühistamisest. Selline kohtu käitumine rikuks oluliselt kannatanute EIÕK-st ja PS-st tulenevaid põhiõigusi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral peab kohus

looma lahenduse, mis tagaks kannatanute põhiõiguste kaitse ning kohaseks lahenduseks on tsiviilhagi sisuline läbivaatamine. Kohus taolise mõttekäiguga ei nõustu. 1895. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi menetlusse võttes ei anna riik garantiid, et kannatanu nõue tolles menetluses lahendatakse. KrMS sätestab mitmeid võimalusi, millisel juhul jäetakse esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse peamiseks eesmärgiks on süüküsimuse lahendamine, mis tuleneb mh ka KrMS § 310 lõikest 3. Nimelt on võimalik tsiviilhagisse puutuv lahendada üldse peale kriminaalasjas süüküsimuses osaotsuse tegemist. Ehk teisisõnu, kriminaalmenetlus peab võimalikuks ka tsiviilhagi menetluse nö pausile panekut, kui see on kriminaalasja lahendamise seisukohast ebamõistlikult koormav. Kriminaalmenetluses süüdistusest eraldiseisvana ainult tsiviilhagi lahendamist KrMS ette ei näe. Riik on andnud kannatanule võimaluse, mitte kohustuse tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames esitada. 1896. Kohus möönab, et olukorras, kus tsiviilhagi ja süüdistuse tõendid kattuvad, saab taolist valikut mõistlikuks pidada. 1897. Kohus mõistab, et kuivõrd taolisi, kannatanu poolt kohtult nõutavaid tagatise meetmeid, mis võimaldaks kriminaalmenetluses hagi menetlemist õigeksmõistmisele vaatamata, jätkata, ei ole, siis on kannatanu leidnud, et kohus võiks need tõlgendamise kaudu luua. Ning kui kohus taolist lahendust ei loo, siis esineb põhiseaduslik lünk, mille kohus peab kõrvaldama. Taoliselt kannatanud otseselt ei taotle konkreetse õigusnormi põhiseaduspärasuse hindamist kohtult, kuid õigusselguse huvides avaldab kohus enda seisukoha esitatud mõttekäigu kohta. 1898. Tekstis on kannatud viidanud KrMS § 274 (kriminaalmenetluse lõpetamine); § 296 2 lg 1 p 4 (kriminaalmenetluse lõpetamine) § 310 lg 2 (õigeksmõistev kohtuotsus) kui võimalikele vaidlustatavatele õigusnormidele. 1899. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. 1900. KrMS § 274 lg 4 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbivaatmata jätmisel, võib hagi esitada tsiviilkohtusse. KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja 310 lg 2 kohaselt jätab kohus kriminaalasja lõpetamisel hagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 kohaselt jäetakse õigeksmõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi läbi vaatamata. 1901. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on põhiseadusega vastuolus olevate õigusnormidega, kaasneks sellega teistpidine lahendus ehk kriminaalasja arutanud kohtukoosseis peaks tsiviilhagi sisuliselt lahendama. 1902. Kohtu hinnangul on KrMS § 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4 ja KrMS § 310 lg 2 põhiseadusega kooskõlas, seaduse lünka või muud alust antud koosseisude põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ei esine. 1903. Põhiseadus tagab iga ühe õiguse kohtusse pöörduda, kuid see ei tähenda vältimatult endale meelepärase kohtu valimise õigust. Kannatanute õigused kriminaalmenetluses hagi läbivaatamata jätmisel on tagatud nende õigusega pöörduda tsiviilkohtusse ning taotleda seal mh soovitud hagi tagamise abinõude rakendamist. Kriminaalasjas vastuvõetud otsus annab

1913. Samuti tuleb tõdeda, et ühelt poolt saadav kasu ja teiselt poolt kantav kahju ei pruugi üldse sama väärtusega olla. Ehk siis tõenduslikult on tegemist erinevate kahju liikidegaaltkäemaksu saaja võimalik mh majanduslik kasu altkäemaksu andmise tõttu ja altkäemaksu vastu võtnud juhatuse liikme vastusooritusteona põhjustatud saamata jäänud tulu või muu varaline kahju äriühingule endale. 1914. Ainult hüpoteetiline väide on altkäemaksu seostamine AS-le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel toimepandud rikkumiste seostamisel altkäemaksu summaga, mitte AS Tallinna Sadam majandusnäitajatega. 1915. Samas, ei ole kohus tuvastanud, et juhatuse liikmete sõlmitud lepingud või nende muudatused olnuks AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likud. Taoliselt ei ole kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam oleks saanud kuritegude tulemusena või nendega seoses otsest varalist kahju. 1916. Samuti, ükski osapool ei ole tõendanud, kas ja millist kasu said altkäemaksu andjad, kontekstis, et seda saadi vähemalt altkäemaksu ulatuses. 1917. Kuivõrd taolisi faktilisi andmeid ei ole esitatud, ei saa kohus võimalikku saadud kasu ka kuidagi seostada altkäemaksu summadega. Ühelgi juhul ei ole aga altkäemaksu andjate kasu võrreldav AS-le Tallinna Sadam tekitatud kahjuga, nagu kohus eelnevalt selgitas. 1918. Sealjuures on haginõuded esitatud koos, st läbivalt AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ haginõuetena, kuid K OÜ, HTG I AS ning T P ja ÜRi episoodis ei ole TS Laevad OÜ käsitletav KrMS mõttes kannatanuna ega TsMS mõttes hagejana. TS Laevad OÜ kui äriühing on loodud hiljem, tal puudub igasugune puutuvus antud episoodidega. Seega ei ole TS Laevad OÜ-le kuritegudega seoses mingisugust kahju tekitatud. 1919. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 1920. Seega ei ole praegu tuvastatu pinnalt AS Tallinna Sadam õiguste rikkumine ehk varalise kahju põhjustamine altkäemaksu summa ulatuses lepingute sõlmimisel AK ja A Ki poolt faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Taolist seost altkäemaksu ja kahju vahel ei ole tuvastatud. 1921. Seega, lisaks KrMS §-de 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 koosmõjule, esineb praegusel juhul ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alus hagi läbivaatamata jätmiseks ning kohus ei saaks ka TsMS alusel hagi läbi vaadata. 1922. KrMS §-de 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 1 koosmõjust tulenevalt jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ (solidaar) tsiviilhagi nõuded AK, E Se, T P, ÜRi, T Pi, A Ki õigusjärglase M Ki, K OÜ ja B I OÜ suhtes läbi vaatamata.

10.ARESTITUD VARA 1935. Kriminaalasjas on arestitud vara konfiskeerimise asendamiseks ja tsiviilhagi tagamiseks. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad õigeks rahapesus ja teistes kuritegudes lõpetab menetluse aegumisega, tuleb varad vabastada aresti alt. Vastavalt TsMS § 386 lg – le 4 tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. 1936. Kohus lähtub järgmistest põhimõtetest. 1937. Haginõude adressaadi menetlusseisundi muutumine süüdistatavast tsiviilkostjaks tagamisabinõude kohaldamise määruse kehtivust ei mõjuta. Kui kohus siiski vormistab määruse niigi kehtivate tagamisabinõude kohaldamise jätkamise kohta, siis on tegemist olemasoleva olukorra ülekordamisega, millel pole õiguslikku tagajärge. Selline tagamisabinõude muutmata jätmise määrus ei piira isiku õigusi ega seaduslikke huve - piirang tuleneb algsest tagamismäärusest (Riigikohtu määrus nr 1-17-9149 p 29), millest tulenevalt lähtub kohus algselt kohaldatud arestimise ja tsiviilhagi tagamise määrustest. 1938. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa automaatselt kustutada. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel, nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel. Sellist korda tuleb järgida ka kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi puhul (Riigikohtu 18. juuni 2020 otsus nr 1-17-4309/132, p 37; Riigikohtu otsus nr 1-21-697 p 78). 1939. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, mistõttu tulevad tsiviilhagi tagamise määrused, millega seati kohtulikud hüpoteegid, tühistada ning kohtulik hüpoteek kustutakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel. 1940. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõidukite osas tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Sellest tulenevalt tuleb ka kustutada liiklusregistris tehtud käsutuskeelu märked arestitud sõidukite osas.

10.4.S H 1947. Kohtuasjas on kohaldatud S Hga seoses areste ja hagi tagamise abinõusid tsiviilhagi tagamiseks järgmiselt: a) aadressil XXX asuvale korteriomandile katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000 euro ulatuses. b) aadressil XXX asuvale kinnisasjale katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100 000 euro ulatuses. c) aadressil XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 13 500 euro ulatuses. d) aadressil XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 80 000 euro ulatuses. e) arestiti S Hle kuuluvad sõidukid ŠKODA FABIA reg.nr XXX; HARLEYDAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr XXX ; BUICK ROAD-MASTER reg.nr XXX ja PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kohustusega kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõidukite käsutamine. (Harju Maakohtu 17.08.2017. a määrusega (asjas nr 1-17-7599) (K 32 lk 191-215, CD T 72 lk 119) 1948. Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusega lõpetati S H suhtes menetlus KarS § 298 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 2 p 3) järgi KrMS § 274 1g 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumistähtaja möödumisega KarS § 81 lg 6 alusel ja kaasati menetlusse tsiviilkostjana. S H varale seatud kohtulikud hüpoteegid ja keelumärked jäeti muutmata (K 34 lk 189-195). 1949. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata seoses, seega tuleb tühistada tsiviilhagi tagamise abinõude kohaldamise määrused, millega seati S H varale kohtulikud hüpoteegid ja arestiti temale kuuluvad sõidukid koos käsutuskeeluga. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel: a) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus osas, millega seati tsiviilhagi tagamiseks: a. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale korteriomandile katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000 euro ulatuses; b. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100 000 euro ulatuses;

1953. Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusega lõpetati K OÜ suhtes menetlus KarS § 298 lg 3 järgi KrMS § 274 1g 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumistähtaja möödumisega KarS § 81 lg 6 alusel ning kaasati K OÜ menetlusse tsiviilkostjana. (K 34 lk 189-195) 1954. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, seega tuleb tühistada tsiviilhagi tagamise abinõude kohaldamise määrused, millega seati K OÜ varale kohtulikud hüpoteegid ja arestiti K OÜ-le kuuluvad sõidukid koos käsutuskeeluga ning tsiviilhagi tagamise asendamiseks tasutud rahasumma tuleb tagastada. 1955. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel: a) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega seati tsiviilhagi tagamiseks: a. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale (XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 155 000 euro ulatuses. b. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale (XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 130 000 euro ulatuses. c. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust. b) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega tsiviilhagi tagamiseks: a. arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA TUNDRA reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge; b. arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk VW TOUAREG reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge; c. arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA AVENSIS 2009.a reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge; d. arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk HARLEY-DAVIDSON FLHX STREET GLIDE reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge. c) Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 nr 1-19-8149 määrus osas, millega asendati Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega kohtuasjas nr 1-17-7597 tsiviilhagi tagamise abinõuna sõiduautole Toyota Avensis (riikliku registreerimismärgiga XXX XXX; VIN kood: XXX) seatud arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega. Tagastada K OÜ-le 24.09.2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank XXX, viitenumber XXX) K OÜ poolt tasutud 6916.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

10.6.B I OÜ 1956. Kohtuasjas on kolmanda isiku B I OÜ-le kuuluvale varale Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega nr 1-16-5593 seatud kohtulik hüpoteek tagamaks süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine kokku summas 855 788 eurot (K 2 lk 92-109, K 34 lk 103-121, CD T 72 lk 119). Täpsemalt seati: a) korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning B I OÜ-le kuuluvale korteriomandile XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr XXX (registriosa numbriga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 11 058 eurot Eesti Vabariigi kasuks. b) kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks. c) korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi kasuks. d) kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Harju Maakohtu 15.01.2018 nr 1-19-9149 määrusega anti nõusolek registriossa nr XXX kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja B I OÜ sõlmitud kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu jagamisel alles jäävat kinnistut registriosa nr XXX (katastriüksus XXX) ning ei hakka koormama jagamise tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused XXX ja XXX) (K 2 lk 153-154). 1957. Kohus teeb reisiparvlaeva episoodis õigeksmõistva otsuse ja teistes episoodides lõpetab aegumisega ning jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega tühistab kohus süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid. 1958. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel: a) Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega nr 1-16-5593 osas, millega seati süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kokku summas 855 788 eurot järgmiselt: a. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning B I OÜ-le kuuluvale korteriomandile XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 11058 eurot Eesti Vabariigi kasuks. b. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks. c. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

ning arestis KarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku A Ki elukohast aadressil xxx leitud ja ära võetud sularaha summas 9150 eurot (K 24 lk 36-53). 1961. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusega kõrvaldati A K seoses surmaga menetlusest ning menetlusse kaasati tsiviilkostja/kolmanda isikuna A Ki üldõigusjärglasena M K. Kohus jättis aresti alla kõik Harju Maakohtu 25.09.2017 määrusega 1-17-8900 A Kilt tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara ja jättis muutmata Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (AS-il Tallinna Sadam keelata väljamakse tegemine A Kile) ning selgitas, et nende osas võetakse otsused vastu kohtulahendis (K 28 lk 93-97). 1962. Kohus teeb reisiparvlaevade osas õigeksmõistva otsuse ja teistes episoodides lõpetab menetluse aegumisega ning jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. 1963. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel eelpoolnimetatud vara vabastada aresti alt ning sularaha tagastada kolmandale isikule M Kile ning tsiviilhagi tagamise abinõusid kohaldavad määrused kuuluvad tühistamisele. 1964. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel: a) Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrus, millega seati tsiviilhagi tagamiseks: a. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil xxx asuvad kinnistud: 3-58 (kinnistu nr XXX) ja xxx (kinnistu nr XXX) ja xxx (kinnistu nr XXX) asuvatele kinnistutele (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; b. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu nr XXX (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; c. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressidel xxx, xxx, xxx, xxx, Rookopli ja xxx asuv xxx kinnistu nr XXX (maatükid katastritunnustega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; d. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu XXX (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; e. A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil xxx asuv kinnistu XXX (katastritunnus xxx) A Kile kuuluvale 1⁄2 kinnistu mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust. b) Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr 1-15-9673 määrusega ja 17.12.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX aresti alt ning tagastada M Kile. c) Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr 1-17-9149 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas AS- l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-1611889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot A Kile väljamakse tegemine. A Ki

menetlemisest tingitud kulud riik. Sellest tulenevalt käsitleb kohus tsiviilhagiga seonduvaid kulusid koos kriminaalasja menetlemisega seotud kuludega. 1986. Kuivõrd õigeksmõistva otsuse, menetluse lõpetamise ning tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral nii õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise kui kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik, siis kohus arvestab valitud kaitsjate õigusabiteenuse kulu ühiselt. Ehk ei too eraldi välja tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulu, mida enamikel juhtudel ei ole ka eristatud. 1987. Vastuseks T P mõttekäigule, et kohus peaks hüvitama taotletud kulud täies ulatuses, vastasel juhul peab süüdistatav seda alternatiivseks karistuseks, märgib kohus, et menetluskulude hüvitamist ja selle suurust ei ole kuidagi võimalik siduda karistamisega. Kohus on osaliselt süüdistatavad õigeks mõistnud ning ei mõista neile mingisugustki karistust. Osaliselt on lõpetanud kriminaalmenetluse aegumise tõtt. Kohus mõistab menetluskulude hüvitamise välja kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtete kohaselt vastavalt seadusele. 1988. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (Riigikohtu otsus nr 1-21-7774, p 42). Sealjuures on kohtul laiaulatuslik kaalutlusõigus kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (Riigikohtu 05. oktoobri 2016 otsus nr 3-1-1-77-16, p 15) ning olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa summadest on seotud selle rikkumisega, mille osas menetlus tuleb lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (mutatis mutandis Riigikohtu 01. detsembri 2008 otsus nr 3-1-161-08, p 019.2; Riigikohtu 05. oktoobri 2016 otsus nr 3-1-1-77-16, p 18.2). Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (Riigikohtu otsus nr 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Sealjuures ei pea ka samas menetluses erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute tegemisel erinev tunnitasu(Riigikohtu määrus nr 1-22-7663 p 11). 1989. Kulude põhjendatuse puhul võtab kohus kõigi puhul arvesse järgnevat: a) Kohtuasja maht kohtueelses menetluses oli umbes 70 köidet, läbiti erinevaid kaebemenetlusi seoses vahistamiste ja arestimistega. b) Süüdistusakt on 266 lehekülge, sellest süüdistuse osa 170 lehekülge. Kohtu alla saadeti 12 süüdistatavat, neist 2 eraõiguslikku juriidilist isikut ja 10 füüsilist isikut. Menetluses oli 2 kannatanut ja 2 kolmandat isikut. Kohtusse kutsutavate tunnistajate nimekirjas oli 94 tunnistajat. c) Tsiviilhagi on 45 lehekülge ja esitatud nelja nõude alusel kokku 10 isiku vastu, sh 3 eraõigusliku juriidilise isiku vastu, kokku summas 4 724 149.16 eurot; d) Ajavahemikus 19.10.2017 kuni 08.02.2024 toimus kokku 152 kohtuistungit, edasi oli lükatud kokku 416 kohtuistungit, neist 207 süüdistatavatest, kaitsjatest, esindajatest, tsiviilkostjatest ja 3.isikutest tingituna; e) Üle on kuulatud 75 prokuratuuri tunnistajat, 1 kannatanute tunnistaja, 2 tsiviilkostjate tunnistajat ja kokku 25 kaitsjate tunnistajat.

f) Kohtuasja maht moodustub kokku 141 esitatud kirjalike tõendite köidetest, neist 72 prokuratuuri, 12 kaitsjate ja esindajate, 1 kannatanute esitatud ja 56 kohtuköidetest (26.06.2024 seisuga, st ilma kohtuotsuse ja järgnevate lisadeta) ning 23 CD/DVD plaadist. 1990. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tegemist on keskmisest oluliselt mahukama kriminaalasjaga. Samuti on tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kuivõrd esitatud süüdistus hõlmab ajaliselt suurt perioodi (2005-2015), erinevaid osapooli, hulgaliselt seotud lepinguid ja nende näivuse tuvastamist, hulgaliselt õiguslikke vaidlusi alates nt teabehanke ja jälitustegevusega seotud tõendite lubatavusest, tsiviilkostja ülekuulamise võimalikkusest ja kvalifikatsiooni õigsusest. Palju vaidlusi on olnud ülekuulamiste kestel nii küsimuste lubatavuses, suunatavuses, andmete avaldamise võimalikkuses jms. Sellele lisandub tõendatuse aspektist see, et ükski süüdistatav oma süüd ei ole tunnistanud. Mahukas ja vaidluste rohke on ka tsiviilhagisse puutuv. 1991. Mitte ainult pikalt kestnud menetluse, vaid ka arvetel kajastatud toimingute paljususest ja mitmekesisusest tulenevalt, on kaitsja/esindajate kulud käesolevas asjas märkimisväärselt suured. 1992. Suure kaitsjatasu puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise põhjalikkusega. Muu hulgas tuleb kohtul kontrollida, kuivõrd kaitsja koostatud menetlusdokumendid omavahel erinevad või sarnanevad (3-1-1-38-16 p 70; 3-1-1-63-13, p 22, p 70). Kui kaitsja on lisaks arvetele lisanud ka detailsema ülevaate kaitseülesannete tegevuste kaupa, on kaitsjad avanud seeläbi arvete kujunemise sisu. Seetõttu saab kohus täpsemalt kaaluda mitte ainult kaitseülesannete abstraktset ajalist mahtu, vaid ka konkreetse kaitseülesande põhjendatust. Seejuures võtab kohus arvesse kriminaalmenetluse kontekstis seda, mida AdvS § 40 lg 1 mõttes saab õigusteenuseks pidada, s.o kutsetegevusena õigusnõustamist, isiku esindamist või kaitsmist kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamist ja tema huvides muu õigustoimingu tegemist. Muu õigustoiminguna tuleb AdvS § 40 lg 1 tähenduses mõista isiku huvides sellise toimingu tegemist, mille raskuspunkt langeb advokaadi poolt õiguslike eriteadmiste kasutamisele (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-07, p 23). Samuti, isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9–12). 1993. Riigikohtu praktikas on peetud aktsepteeritavaks menetluskulude summa kindlaksmääramist ilma, et oleks vajalik üksikasjalikult analüüsida igale toimingule kulutatud aega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-38-16; nr 3-1-1-14-14 p 1069; nr 1-17-7111; nr 1-17-9149/250; 1-19-31). 1994. Kohus arvestab ka seda, et kui menetlusosalisel on mitu esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama ülesande täitmise eest mitmele esindajale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-17 p 11).

a) Süüdistatavad: a. AK kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on märkinud keskmise tunnitasu 122.90 eurot; b. M P lepingulise kaitsja Vahur Kivistiku tunnihind oli läbivalt 120 eurot. Kohtukõne teeside ja kohtuistungil esindamisel tunnihind 170 eurot. Asenduskaitsja (Advokaadibüroo Simson Straus OÜ) tunnihind 125 eurot ja 150 eurot; c. E Se lepingulise kaitsja A Simsoni tunnihind on läbivalt 125 eurot. d. T P kaitsja M Männiku tunnitasu 130 eurot ja Erki Kergandbergil aastatel 2015-2021 tunnihind 150 eurot, aastatel 2022- 2023 tunnihind 170 eurot ning alates 2024 tunnihind 190 eurot; e. ÜRil on läbi menetluse olnud kuus kaitsjat. Kaitsjatasu tunnitasu määr on olnud varieeruv 120, 130, 140, 150, 170, 190 eurot, osaliselt on kasutatud juristide teenust tunnihinnaga 100 eurot; f. T Pi kaitsjate tunnitasu määr aastatel 2015-juuni 2019 on vastavalt arvetele varieeruv 120, 100, 110, 140 150. Hiljem ei ole arvetel tunnihinda, küll on hind tuvastatav tegevuste kirjelduses ajakulu arvestuses. Tunnihind 135, 165 eurot; g. JP lepingulise kaitsja tunnihind 200 eurot. b) Kannatanute esindaja keskmine tunnihind on 140 eurot. c) Tsiviilkostja/3.isiku esindajate tunnihind: a. Kolmanda isiku/tsiviilkostja M Ki esindaja Kristjan Tuule tunnihind 140 eurot Kolmanda isiku ja tsiviilkostja A Ki esindaja Aivar Pilve ja Marko Pilve tunnihind oli vastavalt 160 ja 155 eurot; b. Tsiviilkostja S H ja K OÜ esindaja T P tunnihind 160 eurot, kahel arvel ka 110 eurot; c. Kolmanda isiku EK esindaja Aleksander Muru, Joonas Põderi keskmine tunnihind 129.60 eurot; d. R esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 150 eurot; e. B I OÜ lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. 2028. Valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-11216, p 56 ja Riigikohtu otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Mis ei tähenda seda, et riik ei võiks täita süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõuet mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6214, p 19; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja Riigikohtu otsus nr 1-15-10119/80, p 15, 42). Samuti arvestab kohus, et käibemaksukohustuslane võib nõuda kaitsjatasult (seega ka esindajatasult) arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-38-16, p 30, 76).

12.2.1.1.AK 2029. Süüdistatava AK lepingulised kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on esitanud taotluse hüvitada AKle valitud kaitsjatele makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 453 179.22 eurot (koos käibemaksuga) ja õigusteenuse osutamisega vahetult seotud kulud kogusummas 23 367.03 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on kaitsjate keskmine tunnitasu 122.90 eurot ja tööd on tehtud kokku 3 068.70 tunni ulatuses. Taotlusele on lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist tõendavad arved (94) ja lisas 1 nähtub töö sisuline kirjeldus. Töö sisulises kirjelduses on toodud toimingud alates 2015 detsembrist kuni kohtu siirdumiseni nõupidamistuppa 08.02.2024 (K 54 lk 77-95). 2030. Seoses arvete suurest mahust, annab kohus kaitsetoimingute põhjendatuse osas seisukoha kokkuvõtvalt, mitte iga arve suhtes eraldi. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest. 2031. Kohus ei pea kaitsja kõiki toiminguid vajalikeks ja nende eest küsitud tasu mõistlikuks. 2032. Taotlus ei ole täielikult põhjendatud eelnevalt eespool üldiselt väljendatud osas (kaebemenetlused- 323 tundi, sh taandamised 40,7 tundi; konsultatsioonid teiste kaitsjate/esindajate vahel 58,3 tundi; konsultatsioonid teiste isikutega 4,2 tundi; kohtumised/nõupidamised, millede puhul ei selgu kellega 73,5 tundi,; suhtlus ajakirjandusega 2,6 tundi; asjatundja arvamusega seotud kulud 25,2 tundi; kaitsjate tegevus Covid-19 ajal 3,3 tundi. Lisaks ka advokatuuri aukohtu menetlusega seotud kulu 6,9 tundi (arve nr 2100443), ei ole AdvS § 40 lg 1 alusel õigusteenuse osutamine, vaid tegemist oli kaitsja enda, mitte süüdistatava, käitumises (kaebemenetlused tingitud asjaoludega). Lisaks jätab kohus täielikult rahuldamata T Allika lahendiga tutvumise (1800196) 0,5 tundi; protokolli koostamine (1801232) 0,6 tundi (ei selgu millega tegu); kohtuasja kronoloogia koostamine (2200735) 17,9 tundi; kaitsekulude aruanne kindlustusandjale (2200806) 0,3 tundi. Kokku loeb kohus täielikult põhjendamatuks ajakuluks 557 tunni ulatuses. 2033. Ülejäänud kaitsetoimingute osas on põhjendatud ajakulu osaliselt. Kohtueelses menetluses on täiesti põhjendatud vahistuse põhjendatuse kontrolli taotlusega seonduv menetlus koos ettevalmistuse ja istungil osalemisega, kuulutamisel ning kliendi vabastamisega seonduv, kokku 7,2 tundi. Ülejäänud kohtueelse menetluse erinevad tegevused (tutvumised teabenõuete, määrustega, töö erinevate taotlustega, õiguslikud analüüsid, kohtupraktika) peab kohus asja mahtu arvestades põhjendatuks 96 tunni ulatuses. Toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks peab kohus AK puhul 50 tundi. Kaitseakti koostamine, täiendamine, korrigeerimine, materjalide analüüsi, lisandub ka tsiviilhagiga seonduva osas hinnanguliseks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 82 tundi. Täiendavad materjalid (epostkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid) osas peab põhjendatud ajakuluks 25 tundi. 2034. Kohtuistungite ettevalmistamise osas on kaitsjad taotlenud kohtuistungiteks ettevalmistamise (hõlmatud tõendite analüüsiga kohtuistungiteks, teabehangete ja jälitusprotokollide analüüsiga, vastuväidete koostamine, seisukohad, töö kaitsjate tõenditega, kaitsjate tõendite läbivaatamine, sorteerimine), sh tunnistajate ettevalmistamise (hõlmatud ka töö kohtueelses menetluses antud ütlustega) eest kokku tasu 719,9 tunni ulatuses (kohus on

arvestanud töö sisulisi kirjeldusi, millistes on osaliselt kokku arvestatud ettevalmistus ja istungil osalemine). Kohus peab põhjendatuks kohtus üle kuulatud tunnistajate istungieelset ettevalmistamisele kulunud aega, kuivõrd AK kaitsjad on osalenud nende ülekuulamisel ja esitanud küsimusi. Kohtu hinnangul ettevalmistamine nii suures ulatuses ei ole põhjendatud. Seda põhjusel, et osaliselt on hõlmatud juba toimiku tutvumisega. Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks 324 tundi. 2035. Kohtuistungitega seoses on kaitsjad märkinud ajakulu, kas üksnes kohtuistung, ettevalmistus istungiks või kohtuistungil osalemine ja sellele järgnenud arutelu. Kohus tuvastas, et töökirjelduses on istungi ajad mitmel puhul märgitud suuremana (näiteks 27.01.2021 taotluses 0,40 tundi, tegelikult kestis istung 0,15 tundi), 25.01.2022 taotluses 1,30 tundi, tegelikult kestis istung 1,08 tundi jne). Juhul kui taotluses on märgitud tegelikust kohtuistungist lühem aeg, arvestab kohus taotluses märgitud ajakulu. Järgides üldiselt välja toodud põhimõtteid kohtuistungite ajakulu osas on seega AK ühele kaitsjale põhjendatud ajakulu kohtuistungil viibitud aja eest kokku hinnanguliselt 477 tundi. Kaitsekõnega, sh SKH ja menetluskulude taotluse osas on kaitsjad märkinud ajakuluks 284,8 tundi. Arvestades, et Paul Keres on algusest peale menetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud ka varem korduvalt samu seisukohti, loeb kohus kaitsekõnega (sh SKH-ga ja menetluskulude taotluse koostamine) mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks ühele kaitsjale 132 tundi. 2036. Kaitsetoimingute osas, mis on seotud istungiprotokollide parandamise taotlustega, suhtlus menetlejatega, konsultatsioonid- nõupidamised kaitsealusega jne lähtub kohus üldistest tähelepanekutest. Kaitsealusega suhtlemise ajakulu loeb kohus põhjendatuks osas, millest saab järeldada, et tegemist oli nõupidamisega, mitte tavalise suhtlemisega või teadete edastamisega. Kuivõrd sisu kirjeldusest nähtuvalt ei ole kõikidel kordadel täpsemalt aeg määratletud, näit arve 2300676, 2300091 jne, annab põhjendatuse hinnanguliselt. Kohus loeb põhjendatuks suhtlemise menetlejaga põhjendatuks hinnanguliselt ajakulu 15 tundi. Kohtuistungi protokollide parandamise taotluste osas peab kohus põhjendatuks 5 tundi. Suhtlemine kohtu, prokuratuuriga loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 15 tundi. 2037. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetleva kriminaalasja kontekstis vajalikuks, mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 1228.20 tundi. Arvestades AKle osutatud õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse ka õigusteenuse keskmine tunnihind, s.o 122.90 eurot (erinevatel kaitsjatel, sh büroo juristidel 110, 130, 170, 200 eurot). Hüvitamisele kuulub 150 945.78 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 30 189.16 eurot, kokku 181 134.94 eurot. 2038. Muude kulude osas peab kohus põhjendatuks hüvitada tõlkekulu 25 eurot (koos käibemaksuga 30.5 eurot) (arve 2300790). Transpordikulud jätab kohus hüvitamata, kuna ei nähtu arvetel ega taotlusest transpordikulu põhjendust. Ülejäänud muud kulud (bürookulud, eksperthinnangud) loeb kohus samuti põhjendamatuteks, lähtuvalt eespool väljendatud üldistest seisukohtadest. 2039. Seega tuleb süüdistatavale AKle menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 181 165.44 eurot koos käibemaksuga.

2040. Süüdistatava M P kaitsja Rein Laid on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks M P lepingulise kaitsja Vahur Kivistiku poolt osutatud õigusabi eest summas 34 591.53 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude hulka ei ole arvestatud arvetel kajastatud bürookulu. Tunnihind 120 eurot peab kohus mõistlikuks. Taotlus sisaldab ka kolme Advokaadibüroo Simson Straus OÜ arvet asenduskaitsjana kohtuistungitel viibimise eest. Arvetel on tunnihinnaks 125 eurot 2021 aastal) ja kahel 150 eurot (2022 aastal) (K 54 lk 77188). 2041. Kohus loeb viimati nimetatud kolmel juhul mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. 21.09.2021 kohtuistungil toimus vaidlus A Ki õigusjärglusega. Asenduskaitsja A Simson ei avaldanud arvamust, 08.06.2021 mõned küsimused tunnistajale, kuid needki seotud asenduskaitsja A Simsoni enda kaitsealusega. 07.04.2022 tunnistaja ülekuulamine, asenduskaitsjana ühtegi küsimust ei esitanud. 08.06.2022 kohtumääruste kuulutamine ja 09.06.2022 jätkus tunnistaja küsitlemine, asenduskaitsjana ühtegi küsimust ei esitanud. Seega ei ole põhjendatud istungitel mitte aktiivselt osavõtmise eest tunduvalt kõrgem tunnihind, võrreldes lepingulise kaitsjaga. 2042. Kohus ei pea kaitsja tehtud kulutusi õigusabiteenuse osutamisele täies ulatuses põhjendatuks. Täielikult jätab kohus taotluse rahuldamata ajakulu 42.85 tunni ulatuses, s.o 5142 eurot. Seda eespool välja toodud menetluskulude põhjendatuse osas (kaebemenetluses, sh taandamised, suhtlused teiste kaitsjatega, kliendiga, millest ei nähtu, et tegemist õigusnõustamisega, Covid-19 teemaga seonduv, Eesti Päevaleht artikkel, jm). Lisaks büroosisesed nõupidamised (arve 849, 223), teiste kaitsjate kaitseaktidega tutvumine (arve 131), kurssi viimine senise kohtumenetlusega (arve 551, 877), muud toimingud (arve1900484), eelistungita kohtu alla andmise määrusega seonduv analüüs, kuna ei ole seotud konkreetse kriminaalasjaga (arve nr 988), muu all olevad toimingud (1900062,1900484) teise kohtu lahendi saamine (1901974), prokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega seonduv töö (849) . 2043. Arvetel, milledel mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus ajakulu hinnanguliselt. Näiteks, asjaoludega tutvumine ja kohtuistungiks ettevalmistamine (arve 718), tsiviilhagiga tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, prokuratuuri taotlusega tutvumine ja töö määruskaebusega (arve 849) jne. Nendel juhtudel peab kohus hinnanguliseks ja põhjendatuks ajakuluks 5 tundi. 2044. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitada täielikult ajakulu 5.49 tundi summas 658.80 eurot (arve 530, 235,718), mis seotud menetlustoimingute osavõtuga ja määruskaebusele kulunud ajaga, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus 09.08.2017 määrusega osaliselt tühistati Harju Maakohtu 03.07.217 määrus. Samuti peab kohus põhjendatuks hüvitada kohtuistungitel viibitud aeg kokku 114.03 tundi summas 13 683.60 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks M P lepingulise kaitsja asenduskaitsjana kohtuistungitel õigusabiteenust osutanud Advokaadibüroo Simson Straus OÜ poolt esitatud kolmel arvel märgitud ajakulu 12.13 tunni ulatuses summas 1455.60 eurot. 2045. Ülejäänud ajakulu, mis seotud nõupidamistega kliendiga, suhtlus kohtuga, süüdistusaktiga, tsiviilhagiga tutvumine, kaitseakti koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 30 tundi summas 3600 eurot.

12.2.1.3.E S 2048. E Se kaitsja taotleb E Se õigeksmõistmise korral lepingulise kaitsja A Simsoni menetluskulude 89 322.92 eurot kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotlusest nähtuvalt on E Se lepingulise kaitsja kulud tasunud kokkuleppel E Sega töömahu 62 tunni eest summas 6213.50+ 20% km= 7575 eurot HTG I AS ning ülejäänud arvete alusel neis märgitud töömahu eest kokku 48 97.25 tunni ehk 83 010.42+20%= 99 612.50 eurot TLG S AS. 2049. Nimetatud kulude osas on 19.12.2022 taotluse kohaselt (K 35 lk 128-163) kulutatud kohtuistungitel osalemise eest kokku 559.25 tundi (arve kogusummast 99 612.50 eurot moodustab see 83 887.50 eurot) ja ülejäänud osa arvetest summas 15 725 eurot moodustab menetlusest ettevalmistumine, sh kaitseakti koostamine, kriminaaltoimikuga tutvumine, kohtuistungiteks (sh avakõnedeks, tunnistajate küsitlemiseks, kirjalike tõendite uurimiseks jm taoliseks) ettevalmistumine. 19.04.2023 e-kirjas (K 40 lk 105-107) esitatud taotluses märgitud täiendavad menetluskulude kaks arvet kokku summas 7575 eurot on kantud osalemisega kohtuistungitel ja ettevalmistamisega. Esmalt märgib kohus, et peale 19.04.2023 ei ole esitatud lepingulise kaitsja poolt menetluskulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlust. E Se riigi õigusabi korras õigusabiteenust osutanud kaitsjad ei ole täiendavaid kulusid esitanud lepingulise kaitsja osas. Seega võtab kohus seisukoha E Se lepingulise kaitsja menetluskulude kindlaksmääramise osas esitatud taotluste põhjal seisuga kuni 19.04.2023. 2050. Kohtu hinnangul taotluses märgitud kohtuistungitele kulunud aeg ei vasta tegelikkusele. Aastatel 2018- 19.04.2023 on kulunud kohtuistungitele, millistel viibis lepinguline kaitsja on kokku ajakulu 248.50 tundi. Taotluses ei ole täpsustatud konkreetseid ajakulusid erinevatele teistele tegevustele (toimikuga tutvumine, kaitseakti koostamine, ettevalmistamine istungiteks jne), sellest tulenevalt, arvestab kohus hinnanguliselt toimikule tutvumise ajaks 35 tundi ja ülejäänud menetluskulu osas loeb kohus põhjendatuks kuluks 80 tundi, kokku 115 tundi. Kohtu hinnangul lepingulise kaitsja tunnihind 125 eurot on mõistlik. 2051. Seega loeb kohus E Se lepingulise kaitsja menetluskulu ajakuluks 363.50 tundi, s.o 45 437.50 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 9996.25 eurot, kokku 55 433.75 eurot. Süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu tuleb riigilt välja mõista süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 48). 2052. Seega tuleb E Se valitud kaitsja menetluskulu summas 55 433.75 eurot (koos käibemaksuga) hüvitada E Sele.

12.2.1.4.T P 2053. Süüdistatava T P kaitsja Erki Kergandberg on esitanud taotluse määrata kindlaks ja hüvitada T Ple valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 807 029.46 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad Advokaadibüroo P & Hallmägi OÜ, Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS ning Advokaadibüroo WALLESS OÜ (varasemalt ärinimedega Advokaadibüroo TGS OÜ, Advokaadibüroo Derling OÜ, Advokaadibüroo Derling Primus OÜ) arved T Ple. 2054. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt osutas T Ple õigusabi kuni 2017 novembrini kaks kaitsjat M Männik ja Erki Kergandberg. Alates 2017 novembrist on osutanud õigusabiteenust T Ple kaitsja Erki Kergandberg. Kokku ajakulu 4088.25 tunni ulatuses (K 54 lk 1-76). 2055. Kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et taotlus ei ole mõistlik ja põhjendatud osas, mille suhtes on kohus seisukoha võtnud üldises osas (kaebemenetlused, sh teiste kaitsjate poolt esitatud, mõistliku menetlusaja lõpetamisega seonduv (kokku 429.2 tundi), taandamise taotlused, (5 tundi) suhtlus teiste kaitsjatega (57.85 tundi), nõupidamised millistel juhtudel ei selgu kellega, lisaks arusaamatud teabenõuded, kontrollimatud taotlused (26 tundi); suhtlus ajakirjandusega (3,5 tundi), asjatundja arvamusega seotud kulu (8,75 tundi), Covid- 19 tegevus (15 tundi), muu tegevus, ei ole seotud antud kriminaalasjaga, näit teised paralleelsed menetlused (5,25 tundi)) osas, kokku 550, 55 tundi. 2056. Arvetel, milledel on mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus ajakulu hinnanguliselt. Mitme teenuse sisu kirjeldusi ühel real, näiteks Riigikohtu lahendite analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, nõupidamine (arve 20150607), nõupidamine ja kommunikatsioon kaitsealusega, e-kirjade koostamine ja e-kirjadega tutvumine (arve 1621004); õigusliku positsiooni kujundamine, kommunikatsioon seoses koopiate saamisega, e-kirjade koostamine (arve 21060290); kaitseülesannete teostamine, menetlustoimingute analüüs (arve 1721122); täiendava materjali ja protokollidega tutvumine, õiguslik analüüs seoses jälitustegevusega, kommunikatsioon kaitsealusega (arve 19210114); ettevalmistus kohtuistungiks, nõupidamine, kommunikatsioon teiste kaitsjatega, seisukoha koostamine (JAS alusel kogutud tõendite lubatavus) (arve 1921075); kommunikatsioon kaitsealusega ja kaitsjatega, nõupidamise ettevalmistus, kaitseülesannete teostamine, õigusliku positsiooni kujundamine seoses menetluslike küsimustega, õigusliku analüüsi koostamine, memorandumi koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks (arve 2021261) jne, sai kohus kokku ajakuluna 956.45 tundi. Selline kulu ei ole kohtu hinnangul mõistlik, suurem osa on seotud kommunikatsiooniga erinevate pooltega, e-kirjade koostamine, protokollidega tutvumine, töö materjalidega, taotluste koostamine, ettevalmistus, analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine jne. Kohus loeb hinnanguliseks ajakuluks 430 tundi. 2057. Kohtueelses menetluses erinevate tegevuste osas on täielikult põhjendatud läbiotsimisel ja kinnipidamisel osalemine, tõkendiga seadmine, võimaliku vahistamistaotluse analüüs (arve 20150645), täiendatud kahtlustuse analüüs (arve 20170165), s.o 28,10 tunni ulatuses. Ülejäänud osas, arvestades ka T P osakaalu süüdistuse mahust, loeb kohus põhjendatuks ajakuluks 30 tundi. Esitatud taotlusest on eristatavad tegevused, mis hõlmavad süüdistusakti, tsiviilhagiga tutvumist (sh on osalt tegemist toimikuga tutvumisega). Kohus peab sellest tulenevalt toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks 40 tundi. Kaitseakti koostamine, täiendamine, korrigeerimine, materjalide analüüsi, tõendite komplekteerimise osas hinnanguliseks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 70 tundi.

2058. Kohtumenetluses tekkinud kulude osas leiab kohus. Sarnaselt teiste kaitsjatega peab kohus ka T P kaitsja puhul täiendavate materjalide (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid) osas põhjendatud ajakuluks 25 tundi. 2059. Kohtuistungitega seoses on kahe arve puhul eristatav ajakulu kohtuistungil osalemise eest (eelistungil osalemine arve nr 1821020 ja 31.01.2024 kaitse maakohtus arve 2421004). Viimati nimetatu puhul kestis kohtuistung taotluses märgitud 6 tunni asemel tegelikult 4,40 tundi. Ülejäänud kordadel on märgitud kaitse maakohtus koos teiste tegevustega, näiteks kohtuistungil osalemine, kommunikatsioon kaitsealusega, kohtuga jt kaitsjatega, Tallinna Sadamalt ehk kannatanult vajaliku täiendava teabe pärimine 4,75 h (arve 1921021); ettevalmistus istungiks, Harju Maakohtu istungil osalemine, kommunikatsioon kaitsealusega jt kaitsjatega 5,75h (arve1921034); ettevalmistus ja osalemine Harju Maakohtu istungil, nõupidamised, kriminaalmenetluse ülevaade seoses teiste menetlustega (tsiviilasi Tallinna Sadamaga) 8,75h (arve 1921041); ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 9 h (arve 2021317) jne. Sellest tingitud annab kohus hinnanguliselt ajakulu kohtuistungitel osalemise ja kohtuistungiteks ettevalmistamise osas, kokku on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 600 tunni ulatuses. Siinjuures arvestab kohus, et ettevalmistuse ja kaitse maakohtus oli toimingu kirjelduse ühel real ka teisi tegevusi (nõupidamine kaitsealusega, tunnistaja tõendite komplekteerimine jm). Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus põhjendatud ajakuluks 15 tundi, seda põhjusel, et T P kaitsja esitas mitmel korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi. 2060. Kaitsealusega suhtlemise ajakulu loeb kohus põhjendatuks osas, millest saab järeldada, et tegemist oli nõupidamisega, mitte tavalise suhtlemisega või teadete edastamisega. Kohus loeb kaitsealusega suhtlemise hinnanguliseks mõistlikuks ajakuluks 14 tundi. 2061. Suhtlus menetlejatega 2062. Kohus möönab, et menetluse kestel võib olla ka vajadus ja põhjendatud suhelda, kohtuda menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus), mistõttu peab kohus sellist ajakulu töö sisulises kirjelduses läbivalt põhjendatuks. Kui töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on samaaegselt mitme tegevuse eest, kohus on teise tegevuse lugenud põhjendamatuks, siis annab kohus ajamahu antud osa põhjendatusele hinnanguliselt. Kokku loeb kohus põhjendatuks hinnanguliselt menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus) suhtlemisele, kohtumistele kulunud ajakulu 8 tunni ulatuses 2063. Kaitsekõne ja ka menetluskulude taotluse koostamist ja kohtuvaidlusteks ettevalmistamist on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 85 tundi. Siinjuures arvestab kohus, et Erki Kergandberg oli algusest peale menetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud ka varem korduvalt samu seisukohti. Samuti arvestab kohus kaitsja kaitsekõne sisu, detailsust, viiteid ja argumenteeritust. 2064. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetleva kriminaalasja kontekstis vajalikuks, mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1345,10 tundi. Arvestades T Ple osutatud õigusteenuse kvaliteeti, peab kohus mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse keskmist tunnihinda 160 eurot (erinevatel kaitsjatel, 130, 150, 170, 190 eurot). Seega tuleb süüdistatavale T Ple

2072. Kohtueelses menetluses on põhjendatud hüvitada täielikult 0,9 tundi, s.o osalemine kahtlustatava kinnipidamisel. 2073. Ülejäänud erinevad tegevused ei ole kõikidel kordadel eristatavad, mis hõlmavad materjalidega (toimikute, süüdistusakti jmt) tutvumist. Seega loeb kohus toimingute kirjelduses välja toodud materjalide analüüsi hulka ka materjalidega tutvumise. Selliseid korduvaid tegevusi, mis on tinginud kaitsjate vahetamisega täiendavalt materjalidega, sh toimikutega tutvumise, ei saa kogu ajakulu lugeda mõistlikuks. Hinnanguliselt taotlevad nende toimingute katteks kaitsjad 332.92 tundi. Siinkohal on tegemist osaliselt ka korduvate tutvumistega, mis seotud kaitsjate vahetumistega. Eelkõige puudutab see olukordi, kui menetlusse lisandus kaitsja Sandra Kristin Kärner ja Elmer Muna. Kohus arvestab, et Elmer Muna on varasemalt käesolevas protsessis osalenud (JP kaitsjana kuni nov 2020), talle on valdav enamus materjale teada. Kohus arvestab ka, et ÜRi varasem kaitsja Sandra Kristin Kärner oli samast advokaadibüroost kui kaitsja Elmer Muna. 2074. Arvestades ÜRi osakaalu süüdistuse mahust, loeb kohus toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks 40 tundi. Esitatud taotlusest on eristatavad tegevused, mis hõlmavad süüdistusakti tutvumist (sh on osalt tegemist korduvalt toimikuga tutvumised kohtumenetluses). Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, kusjuures on osa sellest seotud ka büroosiseste nõupidamistega, korduvate tutvumistega, mistõttu on ka ajakulu väiksem. Kaitseakti koostamise ajakulu 27, 33 tunni ulatuses peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. 2075. Kohtumenetluses tekkinud kulude osas sarnaselt teiste kaitsjatega peab kohus ka ÜRi kaitsja puhul täiendavate materjalide (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid) hüvitamist osaliselt. Hinnanguliselt taotluses 53,6 tunni asemel loeb kohus hinnanguliseks põhjendatuks ajakuluks 25 tundi. 2076. Kohtuistungite ettevalmistamise osas on taotletud üksnes ettevalmistamise eest 26,88 tunni ulatuses (ühel real toiming). Koos teiste tegevustega kombineerituna, näiteks lisaks õiguslik analüüs, kohtumine- nõupidamine kaitsealusega, kommunikatsioon teiste kaitsjatega jne eest on taotluse kohaselt hinnanguliselt kokku 126.85 tundi. Lisaks on samal real ka ettevalmistus koos osalemisega kohtuistungil. Selliste kombineeritud tegevuste ajakuluks on hinnanguliselt 310.05 tundi. 2077. Kohtuistungite ajakulu toimingu kirjelduse ühel real olevaks ajakuluks on 109,10 tundi. Lisaks on kohtuistung kombineeritud ka muude tegevustega, näiteks nõupidamine, suhtlus kaitsealusega, kommunikatsioon teiste menetlusosalistega, kohtu e-kirjaga tutvumine, õiguslik analüüs kokku 112.50 tunni ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks hüvitada täielikult kohtuistungil viibitud aeg 109,10 tunni ulatuses. Ülejäänud osas arvestab kohus ettevalmistust ja kohtuistungitel viibitud mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse nende toimingute osas osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 470 tundi. 2078. Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus hinnanguliseks põhjendatud ajakuluks 12 tundi, seda põhjusel, et ÜRi kaitsjad esitasid mitmel korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi

2079. Kaitsekõnega seonduvaks ajakuluks on kaitsja märkinud toimingu kirjeldusele tuginedes hinnanguliselt 153 tundi. Selle toimingu hulka kuuluvad õiguslik analüüs kohtukõne, - teeside, kohtuvaidlusteks valmistumine, menetluskulude hüvitamise taotlus. Kaitsekõne osas tõdesid kaitsjad Kergandberg ja Muna, et nende kõned kattuvad. Selline ÜRi kõne kattuvus väljendub ka taotluses märgitud ajakulus, mis on hinnanguliselt T P kaitsjast peaaegu poole väiksem. Kohus nõustub, et kaks kaitsekõne olid sisult sarnased, kuid need kõned olid hästi argumenteeritud, kaitsetõendid põhjendatud, viited tagatud. Samas kohtukõne sisaldas ka juba varem korduvalt välja toodud samu seisukohti. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse osaliselt ning kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 42 tundi. Taandamise taotluste osas loeb kohus kaitsja töötunnid 3,5 tunni ulatuses mis seotud varurahvakohtuniku taandamisega seoses täielikult põhjendatuks. 2080. Suhtlus menetlejatega Kaitsja on taotlenud prokuratuuri, kohtuga, uurijaga suhtlemise ja suhtlemise ettevalmistamise eest hinnangulised 67 töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse selles osas osaliselt- kohus loeb põhjendatuks suhtlust uurijaga ja nõupidamisi prokuratuuris täielikult 4,6 tunni ulatuses ja ülejäänud suhtluse hinnanguliselt 8 tundi. Konsultatsioonide osas on kaitsja taotlenud kliendiga suhtlemise eest hinnanguliselt 63,5 töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse osaliselt selles osas, millest saab järeldada, et tegemist oli asjakohase nõustamisega. Kohus loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 23 töötunni ulatuses. Suhtlemist, nõupidamist teiste kaitsjatega on kohus juba eelnevalt lugenud põhjendamatuks. 2081. Seega on ajakulu kokku 800.43 tundi. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on mõistlik õigusteenuse keskmine tunnihind, 150 eurot tunnis. Seega tuleb ÜRile menetluskuluna hüvitada 120 064.50 eurot., millele lisandub käibemaks (22%) 26 414.19 eurot, kokku 146 478.69 eurot. 2082. Lisaks õigusabikuludele on kaitsjad esitanud muid kulusid kokku 2361.72 eurot. Selle hulka on arvatud bürookulud, õigusteenuse kulu, äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete, printimiskulu, päringud ja transpordikulu. Kohus jätab nimetatud kulutaotlused osaliselt rahuldamata. Büroo-, õigusteenuse kulu osas on mõistlik eeldada, et see sisaldub advokaadi teenuse hinnas. Muude kulude põhjendatust ei ole võimalik kontrollida. Seda enam, et kaitsja 13.09.2023 kohtuistungil ei esitanud väljavõtteid äriregistrist ja kinnistusraamatust. Printimiskulu peaks samuti sisalduma õigusteenuse hinnas. Transpordikulu rahuldamata osas lähtub kohus otsuses eespool väljendatud üldisest seisukohast. Kohus rahuldab üksnes parkimiskulu (menetlustoimingu ajal) 13 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus taotluse rahuldamata. 2083. Seega tuleb süüdistatavale ÜRile menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 146 491.69 eurot koos käibemaksuga.

120, 100, 110, 140 150. Teistel advokaadibüroo arvetel ei nähtu osutatud õigusabiteenuse tunnihind. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Riigikohtu otsus nr 31-1-14-14, p-d 1067 ja 1068). Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja tunnihinnaks 135 eurot. 2085. Esmalt märgib kohus, et ei loe 24. novembri1 2022 esitatud taotluses menetluskulu summas 2550 eurot T Piga seotud menetluskulude hulka. Seda põhjusel, et B I OÜ seaduslik esindaja on 25.11.2022 taotluses kinnitanud, et perioodil 05.12.2016-19.12.2016 ja 13.10.2017 kokku summas 2550 eurot olid ekslikult märgitud T Pi kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluses T Pi kaitsmisega seotud õigusabikuluna. Kohus võtab nende kuludega seoses seisukoha B I OÜ menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisel. 2086. Taotlustest nähtuvalt on toodud toimingud alates 26.08.2015 kuni 08.02.2024. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt nende kulude osas, mis tegevuste all välja toodud mitme tegevuse eest. Kuivõrd T Pil on ühel ja samal ajahetkel olnud mitu kaitsjat (lähtuvalt esitatud arvetest ja tegevuste kirjeldustest), siis kohus väljendab oma seisukoha ühe kaitsja kohta, sest menetluskulu hüvitamise taotlustest ei nähtu, et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete täitmise eest. Seega nendel juhtudel, mil T Piga pidasid nõu või tegid samu toiminguid ühel ja samal kuupäeval mitu kaitsjat, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuuluva ajakulu. 2087. Esialgu toob kohus välja menetluskulud kuni aastani 2020, kuna alates 2020 muutus advokaadibüroo Rask OÜ-s teenuse osutamise dokumenteerimisega seotud andmebaasis muutus ajakulu ühik, mis ei olnud varasemaga ühildatav. 2088. Kohus jätab täielikult rahuldamata kulud, millede osas on eespool üldises osas võtnud seisukoha, s.o nõupidamised, kohtumised, tegevused, analüüsid, millede puhul ei nähtu, millega tegu, samuti kohtumised viitega nimetähtedele ning kohtumised, konsulteerimised teiste kaitsjatega, konsultatsioonid, Heldna magistritööga tutvumine, jooksev asjaajamine, ekirjavahetuse analüüs, suhtlus teiste kaitsjatega (106.17 tundi), asjatundjatega suhtlemine (7.6 tundi); kaebemenetlused, s.h tutvumine teiste menetlusosaliste kaebustega (35.06 tundi), taandamistaotlused (0.75 tundi) 2089. Siia alla kuuluvad ka kohtumised, kelle suhtes tõendeid ei esitatud, näit Krogius ja meediaküsimused. Lisaks ei pea põhjendatuks hüvitada erinevate kuude kokkuvõtete tegemist; tsiviilkostja esindamise analüüsi; ettevalmistus nõupidamiseks, millest ei nähtu eesmärki; tõendite nimekirja numeratsiooni kohtutoimikuga vastavusse viimine (7.05 tundi); istungite plaani ülevaatamist (0.6 tundi). Seega kuni 2020 aastani jätab täielikult rahuldamata menetluskulu ajakuluna ühele kaitsjale 155.33 tunni ulatuses. 2090. Alates 2020 tegevuste osas jätab kohus täielikult rahuldamata eelpool nimetatud samade tegevuste eest ja lisaks mõistliku menetlusajaga seotud taotlused koos kaebemenetlusega, büroosisesed nõupidamised, arusaamatu tegevus (telco kliendiga). Samuti ei hüvita kohus tunnistajatega seotud vestlusi, analüüse, juhtudel kui tunnistajat istungitele ei

kutsutud, näit 04.10.2023 telefonivestlust tunnistajaga (K. P), tunnistaja väljakutsumise analüüs. Kokku hinnanguliselt 91.02 tundi. 2091. Juhtudel, kui tegevuse all on märgitud ajakulu, aga summa null, siis kohus seda ajakulu hulka ei arvesta, näit 23. jaanuari 2024 analüüs, süüdistuskõnest minetatud episood 6.70 ja 0.00; 11.10.2024 (ametiseisundi, rahapesu ja altkäemaksu vahendamise kohtupraktika analüüs) 4.00 summa 0.00; 21.12.2023 Tallinna Sadam, konfiskeerimisse sisselugemine, määrustega tutvumine 4.68, summa 0.00. 2092. Kohtueelses menetluses õigusabiteenuse osutamisel loeb kohus täielikult põhjendatuks kulud, mis seotud menetlustoimingute juures viibimisega (konfiskeerimismääruse tutvustamine, sh juhtudel, kui lisandusid veel nõupidamised, kokku 53,4 tunni ulatuses. 2093. Lisaks on eristatavad tegevused, mis hõlmavad materjalidega tutvumist (toimikute, süüdistusakti, tsiviilhagi jmt) tutvumist, õiguslikke analüüse, tõendite kogumist, kohtumisi hilisemas menetluses tunnistajatega, seotud menetlustega (110,25 tundi), taotlusi, millele järgneb kaitseakti koostamine koos kaitsetaktika küsimustega (30,85 tundi). Materjalidega tutvumise, sh ka täiendavalt kohtuistungi protokollide eest peale kaitsjate vahetust taotletakse kokku 222,72 tunni ulatuses (hinnanguliselt ühele kaitsjale) lisaks erinevate analüüside eest 35,27 tundi. Eristub ka suhtlus Poolaga, kokku on esitatud taotlusi 10,65 tunni eest. Nende toimingute katteks taotleb süüdistatav hüvitamist hinnanguliselt 409,74 tundi. Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, millistest materjalidest said kaitsjad teada teatud osas varasemalt. Eelmine kaitsja juba tutvus materjalidega, sest nende pinnalt kujundas kaitsja enda positsioonid nii süüküsimuses kui kvalifikatsiooni ja hagiga seoses, koostades ka kaitseakti. Toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks peab kohus sarnaselt AKga ka T Pi puhul 50 tundi. Õigusliku analüüside ja tõendite kogumise osas peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 35 tundi. Kaitseakti koostamine 30,85 tunni ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid) osas peab kohus sarnaselt teiste menetlusosalistega põhjendatud ajakuluks 25 tundi. 2094. Kohus rahuldab osaliselt kohtumäärustes vigade parandamise taotlusega seonduva ajakulu, kuna kohus rahuldas taotluse, kohus peab mõistlikuks ajakuluks 1 tund. 2095. Kohtuistungite ettevalmistamise eest taotleb süüdistatav kokku tasu ühele kaitsjale kuni 2020 aastani hinnanguliselt 135 tunni ulatuses. Selle hulka on arvatud teeside koostamine, protokollidega tutvumine, tunnistajatele küsimuste ettevalmistamine, suhtlus, kirjalikud seisukohad, vastused seisukohtadele, kliendi edastatud materjal, jälituse ja teabehankega seotud, prokuratuurilt saadud materjal, täiendavate tõendite analüüs ja muud taolised tegevused, mis seostuvad kohtuistungiteks ettevalmistamisega Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 65 tundi. 2096. Alates 2020 taotleb süüdistatav kohtuistungite ettevalmistamise eest ühele kaitsjale hinnanguliselt ajakuluna 206.05 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks 160 tundi. 2097. Kohtuistungite ajakulu osas arvestab kohus, et tegevuste kirjelduses istungil osalemise tunnid on märgitud osaliselt kombineeritult kohtuistungi ettevalmistamise või muude kuludega. Seega arvestab kohus, et hinnanguliselt on süüdistatav taotlenud kuni 2020 aastani kohtuistungitel osalemise eest 141.74 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja loeb

kohtuistungil osalemise mõistlikuks ajakuluks 135 tundi. Kohus arvestab ka sellega, et taotlusest nähtuvalt on mitmel korral samal kuupäeval märgitud kogu istungi kestvus mitmel korral, st koos vaheaegadega ja vaheaega mitte arvestatuna, näiteks 24.09.2019 istung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 5 tundi (kella 10.00 kuni 15.00, s. 5 tundi), arvestades vaheaega, siis kokku 3 tundi 15 m. Mitte nagu kaitsjal taotluses istungil osalemine 0h 45m, 5h 00m, 3h 45m. 2098. Alates 2020 on istungil osalemise tunnid osaliselt märgitud kombineeritult ettevalmistusega , erinevate nõupidamistega. Seega arvestab kohus, et hinnanguliselt on taotletud kohtuistungil osalemise eest ajakulu 378.63 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja loeb kohtuistungil osalemise mõistlikuks tasuks ühele kaitsjale ajakuluks 342 tundi 2099. Kaitsekõnega, sh SKH ja menetluskulude taotluste osas on kaitsjad märkinud ajakuluks 196.46 tundi. Arvestades, et Andrei Svištš on suurema osa ajast olnud kohtumenetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on ka varem avaldatud korduvalt samu seisukohti, arvestades kaitsealuse episoodide hulka, loeb kohus kaitsekõnega (sh SKH-ga ja menetluskulude taotluste koostamine) mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks ühele kaitsjale 105 tundi. 2100. Taandamiste taotlustega seoses on kaitsja esitanud taanduse, sh rahvakohtunike taandamiseks (kokku töötunde 21.08 tundi). Kuivõrd selle tulemusena, küll teises vormis, kõrvaldas kohus ühe rahvakohtuniku menetlusest, siis rahuldab kohus taotluse osaliselt ja loeb põhjendatuks kuluks 10 tundi. Muude taanduste osas (prokuröride) jätab kohus taotluse rahuldamata. 2101. Suhtlus menetlejatega on taotletud prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise eest kuni 2020 hinnanguliselt 7,87 tundi ja alates 2020 7,28 tundi. Suhtlemine on seotud nii e-kirjade saatmise, vastuste tutvumisega, taotluste saatmise, e-kirjavahetus istungite korraldustega, istungilt vabastamise taotluste saatmisega. Kohus rahuldab taotluse selles osas osaliselt ja loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 8 tundi. 2102. Konsultatsioonide-nõupidamiste eest kliendiga on taotletud kuni 2020 hinnanguliselt kokku 81,27 töötunni ulatuses hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse osas, millistel juhtudel on võimalik tegevuste kirjeldustest järeldada, et tegemist oli õigusnõustamisega, näiteks täiendava materjali analüüsi tutvustamine, nõupidamised vahetult enne istungit. Kohus loeb põhjendatuks hinnanguliselt ajakulu 29 tundi. 2103. Alates 2020 on taotletud kliendiga nõupidamiste eest hinnanguliselt kokku 52,46 töötundi. Kohus rahuldab hinnanguliselt ajakulu hinnanguliselt 11 töötunni eest. Seda juhtudel, mil peeti nõu planeeritavate taotlustega, enne istungeid, viimase sõnaga seonduvalt, kaitseakti tunnistajate täiendav sisuline selektsioon, nõustamist kaitseakti tõenditega, tsiviilhagiga jne. 2104. Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus hinnanguliseks põhjendatud ajakuluks 15 tundi, seda põhjusel, et T Pi kaitsjad esitasid mitmel korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi. 2105. Tegevuste kirjelduste puhul, milledel mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus ajakulu hinnanguliselt. Kokku on esitatud taotlus kuni 2020 aastani sellisel

viisil ajakuluga hinnanguliselt 86,86 tundi, (näiteks osalemine nõupidamisel Ü. R ja T. P kaitsjatega, ettevalmistus nõupidamiseks; Nõupidamine kliendiga, büroosisene nõupidamine, Informatsiooni kogumine, suhtlemine Türgi, Poola; Kohtumine kliendiga, analüüsid seoses rikkumismenetlusega, kohtumine täiendava kahtlusalusega, kohtumine Pilv, K jt; Kohtumine. Tegevuste täpsustamine. Asjaolude täpsustamine seoses täiendava kahtlustusega; kliendi edastatud kirjavahetusega tutvumine; dokumendi koostamine: taotlus materjalidega tutvumiseks (ülekuulamise protokollidega tutvumiseks); Kohtumised, konsulteerimine, taotluse koostamine jälitusandmete osas; Kokkuvõtte koostamine kohtumisest, suhtlemine M P jm sarnane; Riigikohtu kaebuse redigeerimine, taotlused dokumentide saamiseks Tallinna Sadam , TS Laevad ja Riigikogu uurimiskomisjon; prokuratuuri ja kaitsja Muna seisukohtade analüüs (kaugülekuulamine), ettevalmistus kohtuistungiks, e-kirjavahetus kliendiga jne. Alates 2020 on selliseid mitmel real tegevusi kokku 36,42 tundi, näiteks tutvumine teiste menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, analüüs, telefoninõupidamine kliendiga; kaebuse ülevaatamine, suhtlus kliendiga, analüüs; telefoninõupidamised kliendiga, asjaajamine, ekirjavahetus kohtuga, suhtlus teiste esindajatega; asjaajamine seoses istungi edasilükkamise taotlusega, tõendamiskoormise analüüs, selgitus, suhtlus kliendiga, taotluse koostamine kohtule, telefoninõupidamised; materjali analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks (täiendav materjal, võimalikud taotlused 02.09), telefoninõupidamine kliendiga ja Ki kaitsjaga. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks hinnanguliselt 85 tundi, kuna suurem osa kulust on seotud erinevate suhtlemiste, dokumentide tutvumiste-koostamistega. 2106. Ülejäänud tegevused (ei ole hõlmatud ettevalmistuse või muu tegevustega), nn menetluslikud küsimused, kaitseülesande üleandmine, loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 3,65 tunni ulatuses. 2107. Seega loeb kohus antud kriminaalasjas T Pile õigusabiteenus osutamise mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1163,90 tundi, s.o 157 126.50 eurot (135 eurot/tund). 2108. Õigusabikulude hulka on kaitsjad lugenud ka muid kulusid kokku 7749.86 eurot. Selle hulka on arvatud postikulu (125.08 eurot) (DHL post L M ja AKR LAW OFFICE-ile); Äriregistrist nõukogu protokolli väljavõtt (30 eurot); RO väljavõte (6 eurot); Tõlge inglise keeles (kiri Tele) (60 eurot); L K B OÜ arve nr . 2017041 - maakleriteenuse osutamine (464 eurot); OY L K AB arve nr. 170239 - eksperdi hinnang (700 eurot); G T B OÜ - arve nr 170454 (1250 eurot); T. Pi nõustamine (G T B OÜ) (3277.50 eurot); äriregistri väljavõtted (kokku 41 eurot), kaks tõlkebüroo arvet (8.24 ja 745 eurot); notari arve (43.04 eurot) ja ITlahendus e-postkastide vaatluseks (1000 eurot). 2109. Muude menetlusosalise vajalike kuludega, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega peab kohus põhjendatuks Äriregistrist nõukogu protokolli väljavõtte kulu (30 eurot), Pi nõustamist (3277.50 eurot), IT-lahenduse kulu, kuna e-postkastide vaatlus oli mahukas, siis sellise töö kergendamiseks IT-lahenduste otsimine on põhjendatud. Samuti AD REM Tõlkebüroo kulu 8.24 eurot, mis puudutas 12.12.2019 istungil esitatud dokumendi tõlget ja edastatud kohtule 13.12.2019. 2110. Kohus ei rahulda taotlust L K B OÜ ja OY L K AB arvete osas, kuna selliseid hinnanguid ei ole kohtule esitatud ja kohus ei arvesta ka asjatundjate arvamustega (hinnangutega). Taotlusest ei nähtu ka, millega on seotud OÜ XXX kulu, notari arve ja kiri Tele, seetõttu kohus ei loe kulu menetluskulu hulka. Ka postikulu tekkimise kulu 125.08 eurot ei ole taotluses selgitatud ega nähtu ka tegevuse kirjeldusest.

12.2.1.7.JP 2112. JP riigi õigusabi korras kaitsja Indrek Västrik taotleb hüvitada JPga seotud menetluskulud summas 384 385.87 eurot. Menetluskulude hüvitamist taotletakse R H SA Na (XXX) kasuks. JP kaitsjad on esitanud kokku neli menetluskulude taotlust, millest viimane esitati kohtule 08. veebruaril 2024. (K 54 lk 193-235) 2113. Taotluses on kaitsja Indrek Västrik märkinud, et J. P õigusabikulude eest on R H SA-le arveid esitanud Poola advokaadibüroo SOŁTYSIŃSKI KAWECKI & SZLĘZAK (edaspidi SK&S), mille advokaadid on osutanud süüdistatavale õigusabi Poolas aset leidnud menetlustoimingutega seonduvalt. Eestis on süüdistatavat kaitsnud advokaadibürood Tark Grunte Sutkiene ning Derling Primus, arved selle eest on esitatud SK&S-le, SK&S on omakorda esitanud need arved tasumiseks R H SA-le. Kohtueelsest menetlusest kuni 2020. aasta novembrini oli JP lepinguliseks kaitsjaks vandeadvokaat Elmer Muna. 05. novembril 2020 andis advokaat Elmer Muna kohtule teada, et Advokaadibüroo Walless (endise nimega Derling Primus) ei kaitse enam JPt ja esindussuhe on lõppenud. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.11.2020 kohtumäärusega asjas nr 1-17-9149 määrati süüdistatavale JPle kaitsja riigi õigusabi korras. Eesti Advokatuuri 13.01.2020 esildisega määrati JP kaitsjaks Indrek Västrik. 2114. Esialgu toob kohus välja T G S ja advokaadibüroo Derling Primus õigusabikulud Eestis toimunud kriminaalmenetluses ajavahemikul 30.11.2015 kuni 03.11.2020. Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad advokaadibüroode arved. Kriminaalmenetlusega seotud õigusabitoimingud koos kuludega on toodud välja taotluses. Kaitsjate tunnihind nähtub T G S ja advokaadibüroo Derling Primus arvetel, milleks on läbivalt olnud 200 eurot. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja tunnihinnaks 160 eurot. 2115. Taotluse kohaselt on lepinguliste kaitsja toimingud toodud alates 30.11.2015 kuni 03.11.2020, 960,75 tunni ulatuses. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on kaitsja taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata, lähtudes menetluskulude üldises osas kirjapandust. 2116. Kohus jätab täielikult rahuldamata kulud, mis on tekkinud seoses kaebemenetlusega (69,25 tundi), kohtumistega ja konsultatsioonidega teiste kaitsjate ja esindajatega (40,5 tundi), e-kirjavahetusega (mis ei ole seotud info edastamisega kliendile ja seoses e-kirjadega, mille suhtes ei ole võimalik tuvastada asjakohasust; 9,25 tundi), kommunikatsiooniga (suhtlus teiste kaitsjate ja menetlusosalistega; 92,5 tundi), tegevustega COVID-i ajal (2,5 tundi). Samuti jätab kohus rahuldamata/hüvitamata arvel nr 1621056 märgitud reisikulu 600 eurot ja arvetel nr 1621137, 1721033, 1821011, 1821025,1821140, 1921003, 1921017 märgitud tõlkekulud, kuivõrd arvetelt ei nähtu, millega on tekkinud kulud seotud. 2117. Kohtueelses menetluses õigusabiteenuse osutamisel loeb kohus toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks 30 tundi. Õigusliku analüüside osas peab kohus kohtueelses

menetluses mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks samuti 30 tundi. Kohtueelse menetluse ei saa pidada põhjendatuks kuluks taustauuringute tegemist, ülevaadete ja memorandumite koostamist, Poola reisimist ning koosolekute pidamist, mille eest on kaitsja esitanud taotlusi hinnanguliselt 90 tunni ulatuses. 2118. Kohtuistungite ettevalmistamise ja seal osalemise eest on kaitsja märkinud ajakuluks hinnanguliselt 250 tundi. Kohtuistungite ajakulu osas arvestab kohus, et tegevuste kirjelduses (istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise tunnid) on märgitud osaliselt kombineeritult muude kuludega. Seega rahuldab taotluse osaliselt ja loeb kohtuistungite ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise mõistlikuks ajakuluks 200 tundi. 2119. Kaitsja on taotlenud kohtumiste, suhtlemise ja kirjavahetuse eest kliendiga hinnanguliselt kokku 80 töötunni ulatuses hüvitamist. Suhtlemine on seotud e-kirjade saatmise, kohtumiste (sh virtuaalkohtumiste), seletuskirjade koostamisega ning dokumentide analüüsiga. Kohus rahuldab taotluse selles osas osaliselt ja loeb põhjendatuks ajakuluks kliendiga suhtlemisel 50 tundi. 2120. Kohtumenetluses õigusliku analüüsiga seotud tegevuste eest taotletakse hinnanguliselt ajakuluks 350 tundi. Õigusliku analüüsi kui teenuse kirjeldamise juhtumid on esitatud arvetel peamiselt koos mitme teise teenuse nimetusega, nagu ülevaadete koostamine, suhtlemine ja vastuväidete koostamine. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt 150 tunni ulatuses. 2121. Taotluse kohaselt on täiendavalt advokaadibüroo SK&S advokaadid nõustanud ning esindanud JPt Poolas toimunud menetlustoimingute juures ning vahendanud Eestis toimunud kriminaalmenetlusega seonduvat infot JPle. Seejuures on SK&S advokaadid kandnud kriminaalmenetlusega seonduvaid reisikulusid, sh tasunud lennupiletite, rongipiletite ning hotellimajutuse eest. Kirjeldatud teenuste ning kantud kulude eest on advokaadibüroo SK&S esitanud R H SA-le ka arved. SK&S poolt osutatud õigusabi õigusabikulude summa on 163 723.38 eurot. Eeltoodud summale lisanduvad kulutused, mis tehti alates 2021. aastast, summas 10 000.32 eurot (käibemaksuga 12 300.40 eurot). Kohus jätab nimetatud kulutaotlused täielikult rahuldamata, kuivõrd nimetatud kulude põhjendatust ei ole võimalik kontrollida. Samuti on tegemist kuludega, mis on kantud väljaspool käesolevat kriminaalmenetlust. 2122. Seega loeb kohus antud kriminaalasjas JPle õigusabiteenus osutamise mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 430 tundi, s.o 68 800 eurot.

12.2.4.Kannatanute menetluskulud 2133. Kannatanu AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ lepingulised esindajad D T ja C K on esitanud taotluse, paludes määrata kindlaks ja hüvitada kannatanutele nende esindajatele makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 485 760.46 eurot (ilma KM) Taotlusest nähtub, et kaitsjate keskmine tunnitasu on 140 eurot (ilma KM). (K 55 lk 1-27) Kohus tuvastas, et taotletud on 3 378,20 töötunni hüvitamist summas 461 339.40 eurot. Seega kujuneb töötunni hinnaks 136.56 eurot tunnis. Kohtule nähtub, et õigusabikulude eest on esitatud arveid erinevate tunnihindadega: 108.59 eurot/tund, 130 eurot/tund ning 140 eurot/tund. Kohus loeb mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot tund. 2134. Eelnevale lisanduvad muud kulud summas 24 421.06 eurot. 2135. Kannatanud on esitanud arved koos töö sisulise kirjeldused. Taotlusele lisatud töö sisulises kirjelduses on toodud toimingud alates 08.06.2017 kuni 07.02.2024. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on kannatanute taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest 2136. Esitatud töö sisulisest kirjeldusest ei ole eristatavad tegevused, mis hõlmavad materjalidega (Kohtueelses menetluses erinevad tegevused nagu toimikute, süüdistusakti jmt) tutvumist. Seega loeb kohus sisukirjelduses välja toodud materjalide analüüsi hulka muuseas materjalidega tutvumise. Lisaks eelnevale kuulub selle hulka tsiviilhagi koostamine, täiendamine, korrigeerimine. Nende toimingute katteks taotlevad kannatanud hinnanguliselt 352,40 tundi. Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, kusjuures on osa sellest seotud ka büroosiseste nõupidamistega, mistõttu on ka ajakulu väiksem. Kohus taotletud mahuga ei nõustu ja rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab hinnanguliseks ja põhjendatuks hüvitada kohtueelses menetluses tutvumise, ettevalmistava ja järgneva tegevusega põhjendatud ajakuluks kokku 245 tundi, so 34 300 eurot.

2137. Kannatanud taotlevad kohtuistungiteks ettevalmistamise eest kokku tasu hinnanguliselt 1557,20 tunni ulatuses. Selle hulka on kohus arvestanud nii tõendite analüüsi, vastuväidete, seisukohtade koostamised ja analüüsid, töö kaitsjate tõenditega, tõendite läbivaatamised, sorteerimine, tunnistajate ettevalmistamine ja muu taolised tegevused, mis seostuvad kohtuistungiteks ettevalmistamisega. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 778,60 tundi, so 109 004 eurot. 2138. Kohus, tutvunud kohtuistungi protokollidega, tuvastas, et kannatanud on osalenud vähemalt ühe esindajaga enamikel kohtuistungitel hinnanguliselt mahus 470,20 tundi. Seega loeb kohus kohtuistungil osalemise eest mõistlikuks tasuks 470,20 tundi, so 65 828 eurot, mis kuulub kannatanutele hüvitamisele. 2139. Kannatanud on kohtukõnega seonduvaks ajakuluks märkinud töö sisukirjeldusele tuginedes hinnanguliselt 337,20 tundi. Nende tööde hulka kuuluvad kohtukõne või -teeside koostamised, kohtuvaidlusteks valmistumised ja sellekohased tõendite analüüsid. Kohtukõnes on juba varem korduvalt välja toodud samu seisukohti, mistõttu rahuldab kohus taotluse osaliselt ning kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 168,60 tundi, so 23 604 eurot. 2140. Kannatanud on esitanud varurahvakohtunik A Hundi taandamise taotlusega seotud töötunde kokku 22,40 tunni eest. Kohus arvestab, et kannatanu esindaja on avaldanud taandamistaotlusega seoses arvamust kohtuistungil suuliselt ning esitanud seisukoha ka kirjalikult. Arvestades seisukoha pikkust (4 lk), rahuldab kohus kannatanute taotluse osaliselt ning loeb põhjendatuks kuluks 8 tundi, so 1120 eurot. 2141. Kannatanu on taotlenud prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise eest hinnanguliselt 20,30 töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab kannatanute taotluse osaliselt - kohus loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 8 tunni ulatuses, s.o 1120 eurot. 2142. Kannatanu on taotlenud kliendiga suhtlemise eest hinnanguliselt 62.90 töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab kannatanute taotluse osaliselt - kohus loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 30 tunni ulatuses, s.o 4200 eurot. 2143. Samuti on taotlenud kannatanu büroosiseste arutelude (sh nõupidamised, konsultatsioonid või kohtumised teiste juristide/advokaatidega) eest hinnanguliselt 298.70 eurot. Kohus jätab konkreetse taotluse täies mahus rahuldamata. 2144. Ülejäänud töötundide osas jätab kohus rahuldamata kannatanu taotluse, kus ei ole kohtu hinnangul tööde sisu või puutumus käesoleva menetlusega piisava täpsusega tuvastatav ning mida kohtul ei olnud võimalik hinnata. Sellisteks on näiteks kirjeldused „Poola sisendi analüüs“, kohtumised Tallinna Sadamas või väga lakoonilised sisukirjeldused. Kohus hindab selliste tööde mahuks 256.90 tundi. 2145. Lisaks õigusabikuludele on kannatanud esitanud muid kulusid summas 24 421.06 eurot (bürookulud). Selle hulka on arvatud kulud äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete, kullerteenuste ja tõlgete eest. Kohus jätab nimetatud kulutaotlused rahuldamata. 2146. Lisaks on kannatanud esitanud ja taotlevad XXX, XXX AS ja XXX arvetega seotud kulude hüvitamist. Esimese kolme ettevõtte puhul jääb kohtule arusaamatuks, mida täpselt

12.2.5.1.M K 2149. Tsiviilkostja/kolmanda isiku M Ki esindajana taotleb Kristjan Tuul mõista M Ki kasuks välja A Ki ja M Ki poolt kantud õigusabikulud summas 93 395.60 eurot. Lisaks taotleb esindaja menetluskulude hüvitamist 08.02.2024 kohtuistungil osalemise eest, võttes arvesse kohtuistungi kogukestvust (vastavalt kohtuistungi protokollile) ning arvestades tunnihinnana 140 eurot, millisele lisandub käibemaks (K 53 lk 144-146). 2150. Esmalt taotleb esindaja võtta seisukoht varasemalt 13.09.2021 A Ki esindajate poolt esitatud õigusabikulu summas 23 152.90 eurot (käibemaksuga) osas (K 28 lk 19-36). Teiseks taotleb tsiviilkostja/kolmanda isiku M Ki kasuks õigusabiteenuse hüvitamist kokku 70 242.70 eurot, millele lisandub 08.02.2024 kohtuistungil osalemise tasu võttes arvesse kohtistungi kohtukestvust. Esindaja tunnihind on 140 eurot, mida kohus loeb mõistlikuks. 2151. 23.09.2021.a Harju Maakohtu määrusega kõrvaldati menetlusest A K tsiviilkostja ja kolmanda isikuna. Menetlusse kaasati M K tsiviilkostja ja 3. isikuna. Antud määrusega jättis kohus A Ki esindajate taotluse menetluskulude osas rahuldamata, kuna jätkus tsiviilhagi edasine menetlemine. Sellel hetkel ei olnud põhjendatud menetluskulude põhjendatust hinnata. Kohus nõustub, et antud taotlus tuleb lahendada praeguse otsusega. 2152. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on tsiviilkostjate taotlused põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd spetsifikatsioonides olev ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest. Esiteks võtab kohus seisukoha 13.09.2023 esitatud taotluse osas. 2153. Esindajad on taotlusele lisanud arved koos spetsifikatsioonidega, millest nähtub, et töid teostasid kaks esindajat, osaliselt nende tegevused kattuvad (arve l20201217- prokuratuuri taotlusega tutvumine, 20201398 ja 20210001- määruskaebused Harju Maakohtu 28.10.2020 määrusega seoses, 20210062-kaitsjate ühistaotlus, 20211036- taotlus menetluse lõpetamiseks). Kokku ajakulu 121.20 tundi. 2154. Kohus jätab täielikult rahuldamata ajakulu kokku 30.39 tundi, mis on seotud määruskaebuse koostamisega Harju Maakohtu 28.10.2020 määrusele, sellega seotud kirjavahetuse, küsimuste arutamise, istungite edasilükkamise taotlus. Viimati nimetatud määrusele määruskaebuse koostamine oli edutu, Riigikohus ei võtnud menetlusse. Samuti

kaitsjate ühistaotlusega tutvumine ja selle kommenteerimine; nõupidamist teiste menetlusosalistega (T. P) ja taandamisavaldusega tutvumist ning suhtlust teiste kaitsjatega, tervisekaitsenõuetega seotud, kohtukooseisu taandamisega seotud tegevused, nõude loovutamise lepingu koostamist (ei ole seotud kriminaalasja menetlemisega) . 2155. Arvestades eespool toodud üldiseid seisukohti loeb kohus ühele kaitsjale menetluskulude hulka täielikult kohtuistungitel viibitud ajakulu s.o 41.24 tundi ja taotluse koostamise menetluse lõpetamiseks (3.04 tundi) ja 20 min kompromissi tingimuste arutamine kannatanu esindajaga. Samuti peab kohus mõistlikuks ajakuluks, mis seotud kommuniaktsiooniks menetlejaga (prokuratuur ja kohus), kohtu küsimustele vastuste koostamisele ning nõupidamisi kaitsealusega, sh kohtuistungiks ettevalmistamisele hinnanguliselt 3.53 tundi. 2156. Ettevalmistusega seotud tegevuste eest konkreetse taotlusega seonduvalt taotletakse hinnanguliselt ajakuluks 25.37 tunni ulatuses. Selle hulka on kohus arvestanud edasise menetlusega seotud küsimused, materjalidega täiendava tutvumise, tõendite analüüsi tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistamisel, küsimuste koostamise. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Esindajad on varasemalt kaitseakti koostamiseks tutvunud juba materjalidega, teinud analüüse, kohus arvestab istungite vahelisi pause. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 10 tundi. 2157. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hinnanguliseks ja põhjendatuks 13.09.2021 taotluses toodud A Ki menetluskulude ajakuluks 58 tundi. Esindajate mõistlikuks keskmiseks tunnihinnaks loeb kohus 157.50, seega on kulu 9135 eurot, k/m (22%) 2009.70 eurot, kokku 11 144.70 eurot 2158. Teiseks võtab kohus M Kile osutatud õigusabiteenusega seotud kulud. 2159. M Kiga seoses on esitatud taotlusi järgnevalt 19.12.2022 õigusabiteenus summas 23 029.94 eurot (K 35 lk 7-24; K 53 lk 147-164); 22.02.2023 summas 3486 eurot (K37 lk 127131); 18.04.2023 summas 3091.20 eurot (K 40 lk 51-53; 165-169); 29.05.2023 summas 8820 eurot (K 53 lk 170-173; 31.07.2023 kuni 07.02.2024 täiendavad menetluskulud summas 31 815.56 eurot (K 53 lk 147 – 186). 2160. M Ki esindaja on esitanud taotlused koos arvetega, millede spetsifikatsioonidelt nähtub töö sisuline kirjeldus koos ajakuluga. Kohus toob järgnevalt välja millises ulatuses on taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd spetsifikatsioonides olev ajakulu on enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest. 2161. 23.09.2021 Harju Maakohtu määrusega kaasati menetlusse M K tsiviilkostja ja kolmanda isikuna. 2162. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata, lähtudes menetluskulude üldises osas kirjapandust. Kohus ei loe põhjendatuks hüvitada kaebemenetlusega seotult 37,9 tundi (määruskaebustega tsiviilkostja menetlusse kaasamisega ja menetluse lõpetamise taotlusega seonduv), pärimisega seonduvad toimingud (1 tund), kokku 38,9 tundi. 2163. Kohus peab täielikult põhjendatuks hüvitada taandamistaotlusega seotud ajakulu (A Hundi) ja materjalidega tutvumine 2 tundi, läbirääkimiste pidamist kannatanuga 1,25 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks ka toimikuga tutvumise, mis hõlmatud ka süüdistusakti,

kaitseakti ja tsiviilhagiga ning varasemate protokollide tutvumise eest kokku hinnanguliselt 43 tunni ulatuses. Kohtukõnega seonduvaks ajakuluks on märgitud spetsifikatsioonidele tuginedes hinnanguliselt 82,25 tundi. Nende tööde hulka kuuluvad kohtukõne koostamine ja kirjutamine, kohtutoimiku ja istungi protokollidega tutvumine, tõendite otsimine ja analüüs, süüdistusakti ja tsiviilhagi analüüs, T. Pi ja A. K kaitsjate tõenditega tutvumine ja analüüsimine, SKH taotluse koostamine ja oktoobri, novembri kohtuistungite helisalvestistega tutvumine. Kohus leiab, et selline ajakulu on põhjendatud, arvestades A Ki osa süüdistuse episoodide mahust (26 episoodi), vara arestimise, konfiskeerimisega seonduvat. Kohus peab kohtukõne mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 82,25 tundi. 2164. Suhtlus menetlejaga, mis seotud tõendite ettevalmistamisega ja prokuratuurile edastamine ja suhtlus prokuröriga koos taotluse edastamisega 2 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. 2165. Kohtuistungite ettevalmistuse eest taotleb esindaja kokku tasu hinnanguliselt 74.65 tundi. Selle hulka on kohus arvestanud ettevalmistuse kohtuistungiteks, menetluse ajal kohtupraktikaga tutvumise, seisukohtade esitamise, protokollide, tõenditega tutvumise ja meenutamise, kannatanute ja prokuröri seisukohtade tutvumise, kohtuistungite helisalvestuste kuulamise, prokuröri tõendite tutvumise, tõendite komplekteerimise, tunnistajate ütluste tutvumise ja ettevalmistus kohtuvaidlusteks ja repliigiks. Kohtu hinnangul puudus vajadus mitmeid kordi tõenditega, asjaoludega tutvuda ja meenutada, kuulata helisalvestusi, esindaja ei ole esitanud ka kohtuistungi parandamiseks taotlusi. Kohus peab kohtuistungite seoses mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 42 tundi. 2166. Kohtuistungitel osalemise eest rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus tuvastas, et spetsifikatsioonidel on istungi ajad mitmel puhul märgitud suuremana, näiteks 20.01.2022 istungi ajaks märgitud 6.15 tundi, tegelikult kestis istung 5.30 tundi; 07.04.2022 märgitud 5,5 tundi, tegelikult kestis 4.50 tundi; 09.06.2022 märgitud 6,25 tundi , tegelikult kestis istung 5,15 tundi; 08.11.2022 märgitud 6,50 tundi, tegelikult kestis 4,35 tundi, 30.11.2022 ei toimunudki kohtuistungit jt; Nimelt ei ole arvestatud taotluses mitmetel kohtuistungitel pikemaid vaheaegu kui 30 minutit. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakuluks kohtuistungitel osalemise eest 153.58 tundi, millele lisandub 08.02.2024 kohtuistungil osalemine 2,17 tundi, seega kokku 155.75 tundi. 2167. Kliendiga suhtlemise eest on taotletud hinnanguliselt kokku 12,25 tunni ulatuses, sellest 2,75 tundi on täielikult põhjendatud (kliendi nõustamine, ajakava ja ülevaate koostamine, menetlusest ülevaate andmine nõustamine, konkreetse istungiga seoses suhtlus, kohtuvaidlusega seotud kõne). Ülejäänud osas, millest ei nähtu täpsemalt suhtlusekirjavahetuse põhjendust, rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus loeb põhjendatuks hinnanguliselt ajakulu 4 tundi. 2168. Teiste kaitsjatega, kolleegidega suhtlemise eest on märgitud ajakuluks hinnanguliselt 7,75 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt, mis on seotud suhtlemisega kaitsjaga tunnistajate osas, läbirääkimiste pidamine menetlusosalise kaitsjaga kokku 1,5 tunni ulatuses. Ülejäänud osas jätab taotluse rahuldamata. 2169. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on mõistlik õigusteenuse tunnihind, 140 eurot tunnis. Seega on M Kile õigusabiteenuse mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 336.50 tundi summas 47 110 eurot, käibemaks (22%) 10 364.20 eurot, kokku 57 474.20 eurot.

12.2.5.2.S H ja K OÜ 2171. S H ja K OÜ lepinguline esindaja T P taotleb KrMS § 182 lg 5 alusel K OÜ-le Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude hüvitamist Eesti Vavariigilt K OÜ kasuks S H ja K OÜ valitud esindajale makstud tasu 37 486.5 eurot. Alternatiivselt, kui kohus jätab Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata- mõista KrMS § 182 lg 1 alusel Tallinna Sadam AS-lt välja K OÜ kasuks S H ja K OÜ valitud esindajale makstud tasu 37 486.5 eurot (K 53 lk 61-70). 2172. Alates 01.02.2022 esitatud Harju Maakohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude taotlused summas 12 656 eurot (ilma KM). Täiendavad kulud alates 01.06.2023 Eversheds Sutherland Ots & Co-le arvamus AJ 13.10.2023 ja õigusabikulud kokku 24 830.50 eurot. 2173. Õigusabikulude eest on esitatud arved tunnihindadega 160 eurot. 29.05.2023 taotluse juurde esitatud arvetel on teenust osutatud ka tunnihinnaga 110 eurot. Tunnihinna osas märgib kohus, et kuni 01.12.2022 Harju Maakohtu määruse lahendamiseni (lõpetati menetlus S. H ja K OÜ suhtes) oli esindaja tunnihind 110 eurot, siis hetkest kui sama eelnev kaitsja osutas samadele isikutele õigusabiteenust muutus tunnihind oluliselt. Kohtu hinnangul ei esine alates 01.12.2022 kriminaalasja menetlemisel tsiviilkostjate esindajatena selliseid õiguslikke küsimusi, mis õigustaks olulisemalt suuremat tunnihinda. Kuivõrd esindaja jätkas samade isikute esindamist, kriminaalasja materjalidega oli juba eelnevalt tutvunud, mingeid uusi asjaolusid ei ilmnenud, siis kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot. Ilmselgelt advokaatide tunnihinnad ajas muutuvad. 2174. Kohus rahuldab taotluse osaliselt. 2175. Kohus ei rahulda taotlust täielikult 37,85 tunni ulatuses, mis on hõlmatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse koostamise ja vaidlustamisega (27.95h), digitaalse toimiku ülevaatusega (1.25 h)- tegemist ei ole õigusteenusega, nende osas tehtud juba eelnevalt, eksperdiga seotud tegevused (5.65h), tegevused, millistest ei selgu sisu (3 h), näiteks nõupidamised. Kohus jätab rahuldamata Harju Maakohtu 20.04.2023 määruse kaebemenetlusega seonduva ajakulu koos kohtupraktika analüüsiga otsuse üldises osas märgitud põhjustel. 2176. Kohtuistungitel osalemise ajakulu kokku 69.55 tundi loeb kohus täielikult põhjendatuks. Samuti on mõistlik ja põhjendatud ajakulu suhtlus kohtuga, nõupidamised kliendiga, mis seotud AS Tallinna Sadama töötajate e-postkastides olnud dokumentide ülevaatusega, e-kirjad kannatanule, kokku 2.4 tundi. 2177. Tsiviilkostjate esindaja taotleb kohtuistungiteks ettevalmistamise eest kokku 42.35 tundi. Selle hulka on kohus arvestanud prokuröri, kannatanute esindajate tõendite, materjalide ülevaatamise, kohtuistungi protokollide ja kohtutoimikus olevate tõendite ülevaatuse, kohtupraktika analüüsid, täiendavate tõendite esitamise vajalikkuse, vastuväidete esitamise ja helisalvestuste kuulamine, milles esindaja oli istungilt lahkunud, kaitseaktis dokumentide ülevaatus. Kohus loeb sellise ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.

12.2.5.4.R 2188. R seaduslik esindaja taotleb hüvitada esindaja kulud A OÜ-le kogusummas 45 778 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihind 150 eurot. Tsiviilkostja on esitanud arved alates november 2021 kuni november 2023 kohta (K 50 lk 85-114). R on kaasatud tsiviilkostjana menetlusse alates 06.02.2019. 2189. Õigusteenust kinnitavad lisatud arved koos osaliselt spetsifikatsioonidega. Nelja arve puhul, kokku 20 000 eurot, on õigusteenus vastavalt kokkuleppele. Kuivõrd kõikidel arvetel ei ole esitatud spetsifikatsiooni, annab kohus hinnangu menetluskulude mõistlikkuse osas hinnanguliselt (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14-p 1068). Ei ole alust kahelda, et advokaadibüroo Gaver OÜ töötaja osutas R selles kriminaalasjas õigusabi. Samas ei saa taotluses nimetatud arved koos spetsifikatsiooniga ja spetsifikatsioonita arvetes nimetatud summat pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks. Tulenevalt taotletavast summast on esindaja ajakulu hinnanguliselt 305 tundi. Tsiviilkostja osa kriminaalasjas ei ole suur, sellele annab kinnitust ka esindaja arvel 20220017 märgitud tsiviilhagiga tutvumise ajakulu 1,05 tundi. Kuivõrd tsiviilkostjat mõjutanud osa on esitatud süüdistuses ja tsiviilhagis väikesemahuline, kaks episoodi, siis kogu toimiku, materjali läbi töötamiseks puudus vajadus. Hinnanguliseks toimikuga ja tsiviilhagiga tutvumise ajakuluks peab kohus 20 tundi. Kohtuistungitel osalemine kokku 63.60 tunni ulatuses loeb kohus täielikult põhjendatuks. Samuti peab kohus täielikult mõistlikuks ajakuluks taotluses märgitud aega tsiviilhagiga tutvumiseks, tsiviilhagiga seoses tõendite esitamise vajalikkuse analüüsiks, avakõne koostamiseks, seisukoha koostamiseks prokuratuuri 02.05.2023 taotlusele kaasata R menetlusse kolmanda isikuna. Kohus jättis kolmanda isikuna kaasamata, seega loeb mõistlikuks ajakuluks kokku 5.35 tundi. 2190. Kohus jätab täielikult hüvitamata erinevad suhtlused kolleegidega, sh ühispöördumise, kirjavahetused teiste esindajatega, mõistliku menetlusaja taotlusega seotud tegevused, Etoimikust menetluste olukorra kontroll (arve 20220476), tutvumine teiste osaliste seisukohtadega või teisi osapooli puudutavate määrustega (20220380), taandamistaotlusega seotu (arve 20220182), süstematiseerimine, tutvumine esindajale endale memomine kriminaalasja materjalidest erinevate perioodide kohta (arve 20230352), Riigikohtu 19.04.2023 lahendiga tutvumine. Kokku hinnanguliselt 20,26 tunni ulatuses. 2191. Kohus jätab täielikult hüvitamata arvetel märgitud sõidu kohtuistungitele. Tegemist ei ole õigusteenusega. 2192. Ülejäänud osas, arvestades tööde mahtu kirjelduste pinnalt, väikesemahulist osa antud kriminaalasjas peab kohus mõistliku suurusega esindajatasuks osutatud õigusabi eest kokku 17 000 eurot (käibemaksuta), mis tuleb vastavalt taotlusele hüvitada A OÜ-le.

13.1.1.Vara arest 2201. AK kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla esitasid maakohtule taotluse SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel hüvitada AKle tema rahaliste vahendite äravõtmisega ja arestimisega tekitatud kahju 255 465.76 euro ulatuses. 2202. Harju Maakohus arestis 01. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-9666 AKle kuuluv vara järgmiselt: 10 250 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära läbiotsimisel XXX AK elukohas; 181 500 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära AKle kuuluva ja tema poolt kasutatava XXX läbiotsimisel; 131 600 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära K Ti elukoha läbiotsimisel aadressil, XXX. Harju Maakohus arestis 11. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-10150 AK Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot. Kokku arestiti AK raha seega 419 408.64 eurot 2203. Kaitsja selgitab, et ligi poole miljoni euro arestimine pea kaheksaks aastaks sekkub intensiivselt isiku omandiõigusesse ja halvendab oluliselt tema varalist seisu. Rahaliste vahendite arestimisega on AKlt võetud võimalus arestitud raha kasutada, Ieerida või muul moel kasvatada. Vara arestimisega on varasemalt teenitud tulu pandud aastateks seisma ja oma väärtust kaotama ning seega on tekitatud AKle varaline kahju, mis on otseselt seotud vara arestimisega. Riigikohus on isikule tekkinud inflatsioonikahju arvutamisel tuginenud tarbijahinnaindeksist lähtuvalt Statistikaameti ostujõu kalkulaatorile. Statistikaameti ostujõu kalkulaatori kohaselt on 2015. aastal süüdistatava arestitud summa 419 409 eurot, mis on 2023. aastal samaväärse ostujõuga summa 627 576 eurot. Ostujõu muutus on seega 208 167 eurot, mis tähendab, et arestitud summa ostujõud on aastatega drastiliselt vähenenud. SKHS § 10 lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Kaitsja taotleb SKHS 10 lg 1 alusel süüteomenetluses arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitamist järgmiselt: a) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 10 250 eurot selle äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga 5053.11 eurot); b) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 181 500 eurot selle äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga 89 477.01 eurot); c) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 131 600 eurot selle äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga 64 877 eurot); d) Intress 6% aastas 11.12.2015 pangakontolt arestitud summalt 96 058,64 eurot selle arestimise päevast kuni pangakonto aresti alt vabastamise päevani (taotluse esitamise seisuga 45 618.64 eurot). 2204. SKHS § 10 lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele vaid sularaha ja pangakonto arestimisest tekkinud kahju, kuid mitte vara arestimisest tekkinud kahju.

2205. Samuti märgib kohus, et AK kesklinna korteri väärtus, võrreldes 2014 aastaga on oluliselt tõusnud. Avalikest andmetest nähtuvalt on juunis 2015 olnud Tallinna kesklinna kinnisvara ruutmeetrihind 2253.70 eurot, kuid mais 2024 on selleks 4241.20 eurot (avalikud andmed:https://www.kv.ee/hinnastatistika? graph_version=2&show_compare_line=1&deal_type=1&start_year=2015&start_month=6&e nd_year=2024&end_month=6&county1=1&parish1=1061&city1=1003&county2=12&parish 2=1063&city2=0). Seega on AK arestitud kinnisvara väärtus suurenenud. Seega, kuigi AK ei saanud seda vara realiseerida, ei ole ta arestimisega seoses varalist kahju kannatanud. 2206. Kohtu hinnangul tuleb SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel hüvitada AKle pangakontol oleva raha arestimise ja sularaha äravõtmisega tekitatud varaline kahju. Seega on tegemist meetmega, mis peaks hüvitama AKle tekkinud varalise kahju, mis on tekkinud seetõttu, et AK ei saanud selle aja jooksul arestitud raha kasutada. Siinkohal peab aga kohus oluliseks ka asjaolusid, mis on tinginud taoliselt pika kohtumenetluse ning AK, tema kaitsjate, kuid ka teiste süüdistatavate ja kaitsjate käitumist. Nimelt on käesolevas asjas toimunud 152 kohtuistungit ja ainuüksi süüdistatavatest, kaitsjatest, esindajatest tingitud põhjustel edasilükatud istungeid 207 päeva Sealjuures oli eri- ja hädaolukorra ajal ilmselge, et kaitsjad ja süüdistatavad kasutasid kõik sama taktikat ehk kas isolatsiooni või positiivse tulemuse korral ei nõustutud videosilla vahendusel kohtuistungitel osalemisega, mistõttu pidi kohus istungeid edasi lükkama. Kaitsjate tõendite voorus esines samuti viivitusi, kuivõrd AK kaitsjad ei suutnud tunnistajatega kohtuistungile ilmumise aegu kokku leppida. Neil asjaoludel leiab kohus, et AK ja tema kaitsjate poolt koostöö tegemise korral saanuks istungid toimuda ja kohus ka AK vara osas varasemalt seisukoha võtta, mistõttu on põhjendatud kohaldada hüvitise määra 3%. 2207. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus arestis 01. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-9666 AKle kuuluva sularaha kokku 323 350 eurot. Vahemikus 01. detsembrist 2015 kuni 01. detsembrini 2023 on kahjuhüvitise suuruseks seega 77 604 eurot (323 350 x 3% x 8 aastat) ning 02.12.2023 kuni 27.06.2024 on kahjuhüvitise suuruseks eurot 6325.25 eurot (323 350 x 3% / 365 päevaga x 238 päeva). Seega on kahjuhüvitise suuruseks sularaha arestimise eest 83 929.25 eurot. 2208. Maakohus arestis 11. detsembri 2015 määrusega nr 1-15-10150 AK Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot. Vahemikus 11. detsember 2015 kuni 11. detsember 2023 on kahjuhüvitise suuruseks seega 23 054.07 eurot (96 058,64 x 3% x 8 aastat) ning 12.12.2023 kuni 27.06.2024 on kahjuhüvitise suuruseks eurot 1800.11 eurot (96 058.64 x 3% / 365 päevaga x 228 päeva). Seega on kahjuhüvitise suuruseks pangakontol oleva raha arestimise eest 24 854.18 eurot. Kokku seega 108783.43 eurot. 2209. SKHS § 10 lg 2 sätestab absoluutse summana väljendatud ülemmäära varalise kahju hüvitamiseks, mis kehtib ka SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud piirmäära suhtes. Sätestatud ülemmäär on 48-kordne Eesti keskmine brutokuupalk. 2023. aasta II kvartali keskmine brutokuupalk oli Statistikaameti andmete kohaselt 1873 eurot. Seega on hüvitise ülemmääraks 89 904 eurot. 2210. Riigikohus on otsuses nr 1-16-2675/108 (p 21) selgitanud, et SKHS § 9 lg 2 kohaselt võib menetleja hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kõnealune säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka

13.1.2.Ametist kõrvaldamine 2212. AK kaitsja on esitanud kohtule ka taotluse hüvitada AKle tema ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju. AK asus AS Tallinna Sadama juhatuse esimehena tegutsema 2005. aasta novembris. 26. augustil 2015 pidas kaitsepolitseiamet AK altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni. Järgmisel päeval vastas Tallinna Sadama nõukogu AK seoses tema kinnipidamise ja avalikkuse ette tulnud kriminaalmenetlusega ametist. Sellega lõpetati AK ja AS Tallinna Sadama vahel 08. novembril 2014 sõlmitud leping, millega AK ametiaeg juhatuse liikmena pikendati viieks aastaks. Kaitsja argumenteerib, et SKHS § 5 lg 1 p 4 tuleb tõlgendada laiendavalt ja mõista ametist kõrvaldamise meetmena mistahes menetleja kohaldatud meedet, sh kahtlustuse või süüdistuse esitamist, mille tagajärjena muutub süüdistatava jaoks oma senisel ametikohal jätkamine osaliselt või täielikult võimatuks ja sellega kaasneb sissetuleku vähenemine. Kaitsja leiab, et puudub vaidlus, et ametist vabastamise ainukeseks põhjuseks oli süüdistatava suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Puuduvad muud asjaolud, mis võimaldaks väita, et AK oleks ennetähtaegselt vabastatud ka juhul, kui kriminaalmenetlust poleks alustatud ja avalikkuse ette toodud. Seega oli tegemist ametist kõrvaldamisega selle laiemas mõttes, sest süüdistatav ei saanud jätkata Tallinna Sadama juhatuse liikmena tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse ja tema kahtlustatavana kinnipidamise tõttu. Seoses AK ametist vabastamisega tuleb kaitsja hinnangul arvestada sedagi, et tema asemel määrati juhatusse G G, kelle ülesandeks oli olla sillaks Tallinna Sadama ja KAPO vahel, et soodustada uurimist. AK vabastamine ja tema asendamine oli seega otseselt kantud uurimise edendamise ja menetluse tagamise huvidest ning selle otsuse tegemise juures mängis rolli ka KAPO menetlushuvi. Nendel asjaoludel ja PS § 25 hüvituspõhiõiguse kaitseks tuleb süüdistatava ametist kõrvaldamist SKHS § 5 lg 1 p 4 tähenduses tõlgendada laiendavalt ja mõista ametist kõrvaldamise meetmena mistahes menetleja kohaldatud meedet, sealhulgas kahtlustuse või süüdistuse esitamist, mille tagajärjena muutub süüdistatava jaoks oma senisel ametikohal jätkamine osaliselt või täielikult võimatuks ja sellega kaasneb sissetuleku vähenemine. 2213. Ametist kõrvaldamisega tekitatud varaline kahju kuulub SKHS § 10 lg 2 alusel hüvitamisele maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõudeesitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48373

ga.Arvestades, et 2023 II kvartali keskmine brutokuupalk oli 1873 eurot, kuulub SKHS § 10 lg 2 järgi hüvitamiseks varaline kahju kuni 89 904 eurot (48 x 1873 eurot). AK 08.11.2014 sõlmitud lepingu kohaselt oli tema kui juhatuse esimehe töötasu 8800 eurot. Ametist kõrvaldamise hetkel oli tema lepingujärgse ametiaja lõpuni veel veidi üle 4 aasta, täpsemalt 50 kuud. Seega jäi AKl tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse ja sellega seoses ametist vabastamise tõttu saamata 50 kuu juhatuse esimehe töötasu 440 000 eurot (50 x 8800 eurot). Kaitsja hinnangul ei ole 440 000 euro suurune hüvitis asjaolusid arvestades õiglane, mistõttu taotleb ta hüvitise suurendamist SKHS § 9 lg 2 alusel. 2214. Vaatamata seaduses sätestatud kahju hüvitamise piirmääradele, tuleb kaitsja hinnangul arvestada üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Arvestades vara aresti all olemise kestust ja arestitud vara väärtuse tugevat langust sel perioodil, pole kahju hüvitisena intress 6% aastas kõiki asjaolusid arvestades õiglane. AKle tuleb hüvitada kogu kahju, mis talle vara arestimisega tekitati. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et hüvitise maksmisel tuleb arvestada ka elukalliduse tõusuga. Ametisse jäänuna oleks AK saanud teenida tasu kuni tähtajalise lepingu lõpuni. Hinnastabiilsust kajastava tarbijahinnaindeksi kalkulaatori järgi on 2015. aasta III kvartali tarbijahinnaindeks võrreldes 2023 aasta III kvartaliga 49,9 protsenti tõusnud. Kasutades Riigikohtu heakskiidetud Statistikaameti ostujõu kalkulaatorit, on AK saamata jäänud tootasu ostujõud vähenenud. Kaitsja leiab, et AKle on tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol mitte üksnes 440 000 eurot, vaid hoopis 630 700 eurot. Kuna taotluse lahendamisele kohustuslik EIK ja Riigikohtu praktika näevad ette kohustuse hüvitada süüdistatavale mh ostujõu vähenemisest tekkinud kahju, taotleb kaitsja SKHS § 10 lg 1 alusel arvutatud hüvitise suurendamist 630 700 euroni. Sellest väiksem hüvitis ei oleks kaitsja hinnangul õiglane ega ka kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Seega taotleb kaitsja õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 4 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju 630 700 eurot. 2215. Kohtu hinnangul ei ole võimalik SKHS § 5 lg 1 p 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi tõlgendada niivõrd laiendavalt, nagu kaitsja on oma taotluses esitanud. 2216. SKHS § 1 lg 1 sätestab seaduse reguleerimisala, mis on piiritletud süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamisega. Kriminaalmenetluses on menetlejaks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1). Uurimisasutustena käsitatakse Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Maksu- ja Tolliametit, Konkurentsiametit, Sõjaväepolitseid, Kinspektsiooni ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja vanglat (KrMS § 31 lg 1). Seega on seadusandja näinud seaduse tekstis selgelt ette tingimuse, mille puhul saab süüdistatav nõuda kahju hüvitamist SKHS alusel – kahju tekitajaks peab olema riik. Sellist tõlgendust kinnitab ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu seletuskiri (635 SE, Riigikogu XII koosseis), milles selgitatakse järgmist: „Teiseks on kahju hüvitamise nõude eelduseks see, et riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut. Sellised toimingud on vahistamine, kahtlustatavana kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine, vara arestimine ja ebamõistlik menetlusaeg.“. 2217. SKHS § 5 lg 1 p 4 laiendav tõlgendus ei ole leidnud heakskiitu ka riigikohtu poolt. Nimelt on riigikohus lahendis nr 3-1-1-34-16 p-s 17 selgitanud, et kahju hüvitamise aluseks SKHS-i alusel saab olla ainult kriminaalmenetluse meetme kasutamine ning üheks võimalikuks kriminaalmenetluslikuks meetmeks, mis võib kaasa tuua kahjuhüvitise, on KrMS

13.1.3.Ebamõistlik menetlusaeg 2219. AKi kaitsja on esitanud ka taotluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. AK tegevuse uurimiseks alustati menetlust 20. jaanuaril 2015, seega on kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks menetlus kestnud üle kaheksa ja poole aasta. Kaitsja leiab, et pikk ja veniv kriminaalmenetluse protsess on AKle tekitanud varalist kahju. Enne kriminaalasja alustamist oli AK hinnatud ja kõrgetel ametikohtadel töötav tippjuht, kes on töötanud mitmete üleriiklikult tähtsate ettevõtete juhatuse liikmena. Üle kaheksa ja poole aasta avalikkuse tähelepanu all kulgenud kriminaalmenetlus ei ole võimaldanud AKl oma ametialasele kvalifikatsioonile vastavat tööd leida. AKl on kriminaalmenetluse vältel olnud ääretult keeruline mõnele uuele töökohale asuda, rääkimata oma tegelikele ametialastele teadmistele vastava töö saamisest. AKle on tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol, mis on otseselt seotud tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise ja selle ebanormaalselt pika venimisega. 27. august 2015 vabastas Tallinna Sadama nõukogu AK ametist seoses avalikkuse ette tulnud kriminaalmenetlusega, millega seoses lõpetati AK juhatuse liikme leping. Ametist kõrvaldamisega tekkinud kahju saamata jäänud 50 kuu juhatuse esimehe töötasu näol on kaetud kaitsja poolt ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlusega. Ülejäänud saamata jäänud tulu kuulub kaitsja hinnangul hüvitamisele SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel. 2220. Kuna kaitsja taotles eelnevalt ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel, võtab kaitsja ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju perioodiks 08. november 2019 kuni 12. november 2023. Seega on ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega tekkinud kahjuks 48 kuu saamata jäänud juhtival töökohal tegutsemise töötasu, kokku 422 400 eurot (48 x 8800, kuna enne kriminaalmenetluse alustamist oli süüdistatava igakuine töötasu 8800 eurot). Arvestades ka ostujõu vähenemist, oleks kogukahju kaitsja arvutuste kohaselt 511 234 eurot.

13.1.4.Vahistamine 2223. AK kaitsja esitas maakohtule ka taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega. Nimelt pidasid 26. augustil 2015 kaitsepolitseiameti töötajad AK kahtlustatavana kinni ning Harju Maakohtu 28. augusti 2015 kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Vahistamine asendati elektroonilise järelevalvega 05. jaanuaril 2016, seega võeti AKlt tema kahtlustatavana kinnipidamisega ja hiljem vahistamisega vabadus kokku 133 päevaks, millega tekitatud kahju kuulub taotluse kohaselt hüvitamisele. Kaitsja leiab, et isiku kinnipidamine ja vahistamine kujutavad endast väga rasket ning isiku põhiõigusi kõige intensiivsemalt riivavat tõkendit, millega sekkutakse väga suurel määral isiku vabadusse. Seetõttu on kohtupraktikas astutud seisukohale, et riigil tuleb hüvitada ka õiguspärase vabaduse võtmisega isikule tekkinud kahju. SKHS-s sätestatud korras kuulub hüvitamisele nii kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud varaline kui mittevaraline kahju. 2224. Kahtlustatavana kinnipidamise ja hiljem vahi all viibimisega tekkis AKle varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Juhul kui kohus jätab taotluse hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel saamata jäänud töötasu rahuldamata, palub kaitsja alternatiivselt välja mõista vabaduse võtmisega tekitatud kahju SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. 2225. Kuivõrd AKlt võeti kinnipidamise ja vahistamisega vabadus kokku 133 päevaks, ei olnud selle perioodi jooksul võimalik AKl teenida oma tavapärast sissetulekut. Kaitsja leiab, et AKl jäi temalt vabaduse võtmise tõttu saamata 133 päeva töötasu summas 39 013 eurot (8800 x 1873 eurot). Kaitsja argumenteerib, et kui AKa poleks kahtlustatavana kinni peetud, oleks ta ametisuhte AS-is Tallinna Sadam kestnud veel vähemalt 50 kuud. Seega ei tekkinud AKl kahju mitte üksnes 133 päeva saamata jäänud töötasu ulatuses, vaid lepingujärgse ametiaja lõpuni jäänud 50 kuu ulatuses. Seega jäi AKl saamata 50 kuu juhatuse esimehe töötasu 440 000 (50 x 8800) euro ulatuses. Arvestades ostujõu vähenemist ajas, on AKle tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol mitte üksnes 440 000 eurot, vaid hoopis 630 700 eurot. Seega taotleb kaitsja SKHS § 9 lg 2 alusel varalise hüvitise suurendamist 630 700 euroni.

2226. Lisaks varalise kahjule tekkis kaitsja hinnangul AKl veel ka mittevaraline kahju. SKHS § 11 lg 1 näeb ette, et isikult süütemenetluses võetud vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele. Kuna SKHS § 11 lg 3 kohaselt eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, ei vaja see eraldi tõendamist. Kahjuhüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda SKHS § 11 lg-st 4. Statistikaameti viimane avaldatud kvartali keskmine brutopalk oli taotluse esitamise hetkel 1873 eurot, sätestades mittevaralise kahju päevamäära suuruseks seega 62,43 eurot (1873/30). Vabaduse võtmise korral arvutatakse hüvitise pikkus päevade kaupa. Kaitsja taotleb eeltoodust lähtuvalt AKle vabaduse võtmise eest mittevaralise kahju hüvitamist 8303.19 euro ulatuses. 2227. SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega. Riigikohtu üldkogu praktika kohaselt tuleb riigil hüvitada isikule tekkinud kahju õiguspärase vahistamise (Riigikohtu 31. märtsi 2011 otsus nr 3-3-1-69-09) korral. AK vahistamisel ei ole menetleja süüliselt rikkunud menetlusnorme ning AK on mõistetud õigeks nende kuritegude eest, mille alusel kohaldati temale tõkendina vahistamist. Kohtu hinnangul tuleb AKle hüvitada vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju. Kuivõrd AK mõistetakse kõikides talle esitatud kuritegudes, on põhjendatud võtta mittevaralise kahju hüvitise määramise aluseks kogu vahi all viibitud aeg. 2228. AK peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ja Harju Maakohtu 28. augusti 2015 määruse alusel kohaldati AKi suhtes tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu 05. jaanuari 2016 määrusega asendati vahistamine elektroonilise valvega ning AK vabanes vahi alt 06. jaanuaril 2016. Seega viibis AK kokku kinnipidamisasutuses 133 päeva. AKle tuleb hüvitada kahju kogu vahi all viibitud aja eest. 2229. SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas taotluse kohtule 12. novembril 2023, seega tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023. aasta II kvartali keskmine brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1873 eurot. Seega on päevamäära suuruseks 62.43 eurot (1873 eurot jagatuna 30-ga on 62.43 eurot). 2230. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt AK kasuks SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 8303.19 eurot (133 päeva x 62.43) vahi all viibitud aja eest. 2231. Seoses varalise kahju hüvitamisega märgib kohus järgmist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel on saamata jäänud töötasu hüvitamine varalise kahjuna võimalik. Seda on jaatanud ka Riigikohus (Riigikohtu 13. novembri 2016 otsus nr 3-1-1-3416, p 17). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 2232. Riigikohus on lahendi 3-1-1-34-16 p-s 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta

13.1.5.Elukohast lahkumise keeld 2233. Kaitsja esitas maakohtule alternatiivselt ka taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Juhul kui kohus jätab rahuldamata kaitsja taotluse kogu saamata jäänud töötasu hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel, palub süüdistatav alternatiivselt mõista AKle hüvitis elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju hüvitamiseks. AK vabastati elektroonilise valve alt 11. aprillil 2016 ja tema suhtes kohaldati leebema tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Keeldu kohaldati aastaks, s.t kokku 365 päevaks. Kuigi elukohast lahkumise keeld on üks leebemaid kriminaalmenetluses kasutatavatest tõkenditest, teeb see võimalikke tööandjaid, tõkendile allutatud isikuga töölepingu sõlmimisel, väga ettevaatlikuks. Isikul, kelle kriminaalmenetlus on juba pikka aega olnud avalikkuse huviorbiidis ning kes on seejuures allutatud mõnele kriminaalmenetluse tõkendile, on sisuliselt võimatu menetluse kestel uusi töösuhteid luua. AK maine sai kriminaalmenetluse alustamisega jäädavalt kahjustatud, mis teeb uue töösuhte loomise tänaseni väga keeruliseks. Kaitsja leiab, et SKHS § 10 lg 2 alusel kuulub hüvitamisele varaline kahju 89 904 eurot. Samuti taotleb kaitsja SKHS § 9 lg 2 alusel hüvitise suurendamist, sest eelnimetatud SKHS § 10 lg 2 alusel hüvitamisele kuuluv summa ei kata süüdistatavale tegelikult põhjustatud kahju ega ole kaitsja arvates kõiki asjaolusid arvestades õiglane. AKle tuleb hüvitada kogu perioodil 11. aprill 2016 kuni 11. aprill 2017 saamata jäänud töötasu võrra, milleks on 105 600 eurot (8800 x 12), sest SKHS § 10 lg 2 alusel makstav 89 904 euro suurune hüvitis katab vaid osa AKle tegelikult tekkinud kahjust. Seetõttu palub kaitsja hüvitada AKle elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju 105 600 eurot. 2234. SKHS § 5 lg 1 p 3 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati elukohast lahkumise keeluga. SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel saab hüvitada üksnes varalise kahju, kuivõrd SKHS § 11 lg 1 välistab mittevaralise kahju hüvitamise juhtumil, kui isiku liikumisvabadust kriminaalmenetluse õiguspärase toiminguga üksnes piirati. 2235. Riigikohus on lahendis 3-1-1-34-16 p 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku. Riigikohtu lahendis märgitud põhjusliku seose tuvastamist tuleb järgida ka elukohast lahkumise keelu puhul – saamata jäänud tulu hüvitamise eelduseks on see, et isik peab konkreetselt näitama, millest kahju tekkis ning missuguses ulatuses. Kahju tekkimist ei ole võimalik ennetada pelgalt elukohast lahkumise keelu tõkendi kui sellisega. Seda kinnitab ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu, mille järgi võiks elukohast lahkumise keeld olla koormav eelkõige isikute puhul, kes oleksid vastasel korral läinud tööle välisriiki. Kuid ka siin peaks eeldama üldjuhul seda, et isik näitab konkreetselt ära, millest kahju (saamata jäänud tulu) tekkis ning missuguses ulatuses.

13.3.2.Menetlusnormide rikkumine 2243. Kaitsja taotleb lisaks mittevaralise kahju hüvitamist seoses kriminaalmenetluses teostatud menetlusnormide rikkumisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemise järgi. Kaitsja viitab sellele, et E Sele ei antud võimalust teatada lähedastele tema kinnipidamisest. Samuti leiab kaitsja, et kuna E Se õiguste deklaratsiooni ei ole, siis järelikult talle seda ei antud, mistõttu ei saanud E Sel olla selgust ka selles, millised on tema õigused ja kohustused ja et ta ei pea osutama menetlejale kaasabi, s.o andma teavet läbiotsimismääruses märgitud tõendite ja esemete kohta ning oma kasutuses olnud mobiili ja arvuti juurdepääsuks olevaid paroole. Lisaks pidi E S taluma menetlustoiminguid tühja kõhuga ning tema suhtes kasutati käeraudu, kuigi ta tegi koostööd. Eelviidatuga on E Se suhtes rikutud olulisel määral temale kui kahtlustatavale seadusega ettenähtud õigusi, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 ja § 22 sätestatud õigusi ja puuduvad SKHS § 7 lg 2 sätestatud asjaolud, mistõttu taotleb kaitsja E Se kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. 2244. SKHS § 7 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. 2245. KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on tolle ajahetke seisuga hinnatav menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe E Se kinnipidamises mingeidki selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest. Nagu kohus varasemalt tuvastas, oli E Se kinnipidamine õiguspärane. Samuti nähtub antud dokumentidest, mida E S on enda allkirjaga kinnitanud, et talle on üle antud õiguste deklaratsioon. Seega ei ole kaitsja esitatud etteheited kinnistust leidnud ning kohus ei ole rikkumisi tuvastanud. Seonduvalt E Se ülekuulamisega tuvastas kohus eelnevalt, et E Se 27. augustil 2015 kell 16.15 alanud ülekuulamine on õiguspärane. Kohtu hinnangul on E Se enda arusaam, mis asjaoludel ja mis ütlusi ta andis, kohtumenetluses muutunud ja ta soovib taganeda antud ütlustest, kuid kohus ei näe mingisugustki rikkumist, mida menetlejale ette heita. 2246. Soovitud tulemuseni ei vii kaitsja viide ka käeraudade kasutamisele, kuivõrd kaitsja ei ole selgitanud, milles väidetav käeraudade õigusvastane kasutamine seisnes. KorS § 79 lg 1 kohaselt võib käeraudu kasutada ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni samas lõikes sätestatud ohtudest (isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet, põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ta võib ennast vigastada või enese tappa). Seega pelgalt asjaolu, et E S ei osutanud vastupanu, ei välista käeraudade kasutamise õiguspärasust. 2247. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E Se suhtes läbiviidud menetlustoimingud, millele kaitsja taotluses viitab, olid õiguspärased. Seega tuleb kaitsja taotlus kriminaalmenetluses

erakorraliselt üles, maksab Selts juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu. Seega jäi E Sel saamata kolme kuu tasu kogusummas 12 540 eurot. Lisaks põhitasule maksti E Sele ka igakuiselt lisatasu 640 eurot. 2253. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sellest tulenevalt ning tuginedes SKHS § 9 lg 1 lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel riigivastutuse seaduse § 13 lõikest 1, arvestades süüteomenetluse erisusi. RVastS § 13 lg 2 sätestab, et saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaitsja toob välja, et RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. 2254. Kuivõrd nii juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumine ning sellega seotult ka sildumisteenuste eest ettenähtud tähtajaliselt määratud tasu jäi E Sel saamata seoses kriminaalmenetluse alustamisega, siis on saamata jäänud kolme kuu tasu näol summas 12 540 eurot tegemist saamata jäänud hüvitisega, mida tavakorral oleks õigus saada olnud. Sildumisteenustega seotud tähtajalise lisatasu osas kehtib eeldus, et E S oleks saanud samas väärtuses sissetulekut kuni detsember 2015, kui tema suhtes ei oleks alustatud kriminaalmenetlust, mistõttu leiab kaitse, et selle näol on tegemist otsese varalise kahjuga. 2255. Kokkuvõtlikult palub kaitsja süüteomenetlusega tekitatud kahju kogusummas 15 100 eurot E Se kasuks välja mõista. SKHS § 10 lg 2 sätestab, et sama seaduse § 5 või § 6 alusel hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48ga. Hüvitise piirmääraks, võttes keskmiseks brutokuupalgaks 1823, on seega 87 504 eurot. Kuivõrd E Se saamata jäänud hüvitis ja ka tekitatud varaline kahju on väiksemad, kui ettenähtud piirmäär SKHS § 10 lg 2 järgi, siis taotleb E Sele saamata jäänud hüvitise ja varalise kahju hüvitamist kogusummas 15 100 eurot. 2256. Kriminaalmenetluses rakendatakse isiku õigusi ja vabadusi väga intensiivselt piiravaid meetmeid. Neid rakendatakse olukorras, kus ei ole veel üheselt teada, kas see isik süüteo eest vastutab või mitte. Meetme rakendamise aluseks on prognoosotsustus, mille tegemise ajal ei ole veel teada, kuidas kriminaalmenetlus isiku suhtes lõppeb. Riigikohtu praktika valguses ei lasu riigil kahju hüvitamise kohustust olukorras, kus menetlus lõppeb isiku jaoks õigeksmõistva lahendiga, kuid ta ei ole kriminaalmenetluses pidanud taluma tema õigusi väga intensiivselt koormavat meedet. 2257. Seega tuleb eelkõige hüvitada see kahju, mida isik pidi taluma äärmiselt koormava meetme kohaldamise tõttu. Seadusandja on need meetmed piiritlenud kinnise loeteluga SKHS §-s 5. Selliselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks see, et riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut. Sellised toimingud on vahistamine, kahtlustatavana kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine, vara arestimine ja ebamõistlik menetlusaeg. Eeltoodut on kinnitamist leidnud ka riigikohtu praktikas, mille järgi töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just

06.jaanuaril 2016, mis järel kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Vahi all viibides kohaldati A Ki suhtes lisapiiranguid, millega keelati täielikult kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni ning muude sidevahendite kasutamise ning lühiajalise väljaviimise õigus kuni vahistuse tähtaja lõpuni. Alates 11. novembrist 2015 lubati A Kil kokkusaamised abikaasa M Kiga. Alates 19. novembrist 2015 lubati kokkusaamised pojaga ning tütardega. 22. detsembril 2015 lubati kokkusaamised isaga. Lisapiirangud tõid kaasa selle, et A K ei saanud jagada infot oma tervisest ja olukorrast abikaasale ja perekonnaliikmetele. Tal ei olnud võimalik anda korraldusi vabaduses viibivatele lähedastele elu korraldamiseks. Lisapiirangute kohaldamise määruses on üldsõnaliselt põhjendatud lisapiirangute kohaldamise vajadust üksnes esitatud kahtlustuse kvalifikatsiooniga. Samuti sooviti piiranguga vältida ohtu, mil kinnipeetav asub organiseerima veel kogumata asitõendite hävitamist või mõjutama tunnistajaid, suhtlema kaaskahtlustatavatega ning kooskõlastama nendega versiooni sündmustest. Kõik määruses toodud põhjendused on kaitsja hinnangul üldised. Seejuures ei ole määruses põhjendatud, miks oli vajalik piirata suhtlust perekonnaliikmetega või miks oli oht, et A K hakkab just lähedaste kaudu kedagi mõjutama või tõendeid hävitama. Selliseid põhjendusi määruses ei leidu ning pole teada, kuidas A Ki lähedased ohtu kujutasid. Esindaja hinnangul esineb käesoleval juhul EIÕK artikkel 8 rikkumine, kuivõrd A Kil oli keelatud vahi all viibimise ajal suhtlus, kokkusaamiste ja väljaviimise õigus ka perekonnaliikmetega. Esindaja hinnangul ei põhjendanud prokuratuur piisavalt (KrMS § 1431 lähtuvalt) ja kontekstipõhiselt, miks õigustasid vaidlusalust piirangut ohud, millele tugineti. Kaitsja viitab Kalda vs Eesti EIK lahendile, milles EIK leidis, et kaebajale tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot. 2261. Esindaja leiab, et määrus ei olnud põhjendatud ning seeläbi ei olnud suhtluspiirangu seadmine seaduslik. Kui A Ki ei oleks vahi all viibinud, siis ei oleks olnud võimalik ka KrMS § 1431 alusel suhtluspiirangut rakendada. Seega on esindaja hinnangul käesoleval juhul kahju põhjustatud vahistamisega ehk vabaduse võtmisega. Isiku vahi all pidamine riivad õigust vabadusele ja isikupuutumatusele ning lisaks piirati meetmega era- ja perekonnaelu. Esindaja näeb süüd ses osas menetlejal. Kahju tuleb sellisel juhul välja mõista SKHS § 11 lg 2, § 7 lg 1 ja VÕS § 134 lg 2 alusel, kuivõrd menetleja (prokuratuur) ei ole põhistanud määrust, mis

14.KOHTUOTSUSE TÕLKIMISEST 2275. JPle kohtuotsuse tõlkimisel lähtub kohus järgmistest põhimõtetest. 2276. JPt puudutava osa valikul lähtub kohtus tema vajadusest isiklikult kõigest sõna sõnalt aru saada ning asjaolust, et JPl on kaitsja, kes saab talle vajadusel terve kohtuotsuse sisu selgitada. Menetlusdokumendid, nagu nt ka apellatsiooni esitab kaitsja, mistõttu ei oma õiguslike vaidluste sõnasõnalt arusaamine JP jaoks väärtust. JP on viibinud kohtuvaidluste ajal kohal, mistõttu on käsitletu talle paljuski ka teada. 2277. Sellest tulenevalt jätab kohus tõlkimata kasutatud lühendid, sissejuhatuse, menetluse käigu, süüdistuse peatükid ja osaliselt mõistliku menetlusaja peatüki. Viimasest peab kohus vajalikuks tõlkida osaliselt väljavõtted. Süüdistus on JPle prokuratuuri poolt süüdistusakti kohtusse saatmisel tõlgitud, mistõttu selle tõlke kordamist ei pea kohus vajalikuks. 2278. Tõendite lubatavuse peatüki osas leiab kohus, et tegemist on õiguslike küsimustega, mida JPle ei ole vaja täies ulatuses tõlkida. JP jaoks on oluline teada, et kohus leidis teabehankekokkuvõtte ja jälitusega kogutud teabe lubatavad tõendid olevat. Muud vaidlustatud kirjalikud tõendid ei oma JPsse puutuvust, neid kohus ei tõlgi. Kohtueelses menetluses antud ütlustest omavad JP episoodi puutumust A P ja osaliselt B R ütlused. Ning KrMS § 2862 alusel vastuvõetud ütlustest osa. Seejuures on talle oluline teadmine, et kohus leidis, et tegemist on nende kõigi puhul lubatavate tõenditega. Sisulise ütluste osa on kohus kajastanud episoodi tõendatusse juures. Eeltoodu alusel antud osasid kohus ei tõlgi. 2279. JP süüdistusega otseselt seondub reisiparvlaevade tõendatusse osa. Kuna süüdistus on JPle tõlgitud, siis p 7.6.1. ei vaja tõlkimist. Seega tuleb JPle tõlkida p-d 7.6.2- 7.6.4 täies mahus. Ülejäänud episoodid ei oma JP süüdistusse puutumust ning neid ei tule talle tõlkida. 2280. Kvalifikatsiooni osas tuleb JPle tõlkida tema episoodi puutuv. Sealjuures A Ki kvalifikatsiooni osast on talle oluline teadmine, et kohus leiab, et A K TS Laevad OÜ nõukogu liikmena ei ole ametiisik, kes täitis avalikku ülesannet. Muus osas omab JPsse puutuvust p 8.1.4.2 ja 8.1.5, mis tuleb tõlkida täies mahus. 2281. Tsiviilhagi, asitõendid, arestitud vara JPsse ei puutu, seda ei tõlgita. Menetluskulude osas tuleb tõlkida samuti üksnes JPt puudutav osa. Kohtuotsuse lisade 1-8 tõlkimise vajadust kohus ei näe. Tõlkimise vaidlustamise seisukohast tuleb tõlkida ka käesolev osa. JPle tõlgitava osa on täies mahus lisas 9. 2282. Tsiviilkostja R esindajale kohus kohtuotsust ega selle osa kirjalikult inglise keelde ei tõlgi. Kohus on kohustatud tagama istungitel tõlgi abi (KrMS § 10 lg 2), kuid kohustust kohtuotsus või selle osa kirjalikult tõlkida KrMS § 10 grammatilisel tõlgendamisel kohtul ei ole. KrMS § 10 lg 5 ja 6 1 kohaselt tuleb kirjalik kohtuotsuse tõlge või selle osatõlge tagada üksnes kannatanule tema taotlusel ja süüdistatavale.

Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

S H, K OÜ

B I OÜ

RESOLUTSIOON

B I OÜ

CD/DVD

EDASIKAEBE KORD

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID

KKH - K

SISSEJUHATUS

XXX SEB

L G OÜ.

AK 7.7-7.7.6).

E T AS

E S OÜ

HTG I AS.

7.4.3.4.1. E T AS

A A).

7.4.3.4.2. HTG I AS

7.4.3.4.3. E S OÜ

7.6.3.1.3. T P

7.6.3.1.4. T B

XXX (K).