Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-2473 9. detsember 2021 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kriminaalasi K. K. süüdistuses KarS § 314 lg 1 – § 21 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. a otsus K. K. kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman 10. november 2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. a ja Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2020. a otsus K. K-le menetluskulude hüvitamise ulatuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt K. K. kasuks välja 28 183 eurot 50 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 24 667 eurot 60 senti kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud kaitsjatasu eest ja 3515 eurot 90 senti apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest).
3.Muus osas jätta nii maa- ja kui ka ringkonnakohtu otsus muutmata.
1.Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2020. a otsusega mõisteti K. K. karistusseadustiku (KarS) § 314 lg 1 – § 21 lg 1 alt 2 järgi õigeks. Valitud kaitsjale makstud tasust 24 667 eurot 60 senti hüvitati K. K-le 16 458 eurot 72 senti. Kohus luges valitud kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi töö põhjendatuks 80 tunni ja 41 minuti ulatuses tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Põhjendamatuks hindas maakohus kaitsja toimingud 22 tunni 8 minuti ning O. Nääsi abistanud jurist Elise Altroffi töö 31 tunni ulatuses, jättes nende eest makstud tasu menetluskulu hulka arvamata ning süüdistatavale hüvitamata.
2.Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ja kaitsja. Prokuratuur taotles õigeksmõistva otsuse tühistamist ja K. K. süüditunnistamist. Kaitsja palus kohtuotsus tühistada osas, millega K. K-le
1-20-2473 jäeti hüvitamata osa valitud kaitsjale makstud tasust, taotledes selle summa hüvitamist täies ulatuses. Samuti palus kaitsja hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluse kulu 3513 eurot 90 senti.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. aprilli 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata ning mõistis K. K. kasuks välja 1326 eurot apellatsioonimenetluse kulu katteks. Kaitsja apellatsiooni käsitledes leidis ringkonnakohus, et maakohus ei teinud kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel ja menetluskulu hulka arvamisel vigu. Muu hulgas jättis kohus süüdistatavale põhjendatult hüvitamata juristi töö eest makstud tasu, sest see ei ole käsitatav kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud tasu ega kuluna. Apellatsioonimenetluses taotletakse K. K-le hüvitist 40 tunni 50 minuti õigusteenuse eest. Sellest 34 tundi moodustab juristi töö. Menetluskuluks tuleb lugeda aga vaid kaitsja enda toimingud mahus 6 tundi 50 minutit tunnihinnaga 170 eurot, s.o koos käibemaksuga 1326 eurot.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Kassatsioonis taotleb kaitsja nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega K. K-le jäeti osa õigusteenuse eest makstud tasust hüvitamata, paludes ka selle riigilt süüdistatava kasuks välja mõista. Kaitsja ei nõustu kohtutega, et õigusteenuse arvetel kajastatud aeg kliendiga kohtumiseks, kohtuistungiteks ettevalmistumiseks ja prokuröriga suhtlemiseks oli põhjendamatu või ülepaisutatud. Jättes menetluskulu hulka arvamata ja hüvitamata kõik juristi tehtud toimingud, eiras ringkonnakohus Riigikohtu määrusest nr 1-17-9149 tulenevat seisukohta, et kriminaalmenetluses on võimalik hüvitada ka juristi tööd.
5.Kassatsioonile vastas prokuratuur, paludes jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kassaatori väited väärivad tähelepanu ning tingivad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise. Kohtud on õigusteenuse kulu mõistlikkuse ja K. K-le hüvitamise küsimuse lahendamisel eksinud ja see viga tuleb kassatsioonimenetluses parandada.
7.KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluna käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2020. a otsus nr 1-18-4590/82, p 46). Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et K. K-le osutatud õigusabi kohtueelses ja maakohtu menetluses oli vajalik ning õigustatud vaid osaliselt. Muu hulgas leidsid kohtud, et kuna õigusteenust osutab kliendile advokaat, siis ei saa advokaadibüroo juristi töö eest makstud tasu pidada kaitsjale makstud tasuks ega muuks vajalikuks kuluks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses. Kolleegium kohtute niisuguse seisukohaga ei nõustu.
8.Kõigepealt on kohtud ekslikult käsitlenud advokaadibüroo juristi toiminguid eraldiseisvalt advokaadist kaitsja osutatud õigusteenusest. Advokaadibüroo töötajad, kes ei ole advokaadid ega patendivolinikud, ei tohi ise advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutada (advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 3). Samuti ei või advokaadibüroo pidaja volitada neid kliendile õigusteenust osutama, sh anda ühisvolitust advokaadile ja isikule, kes ei ole advokaat (AdvS § 55 lg 2). Osutatud sätted ei välista aga võimalust, et advokaadibüroos töötav jurist teeb advokaadist kaitsja 2(4)
1-20-2473 järelevalve all ja tema ning advokaadibüroo pidaja vastutusel (AdvS § 47) kaitsja eest selliseid ettevalmistavaid kaitsetoiminguid, mis ei hõlma süüdistatava esindamist (nt advokaadist kaitsjale menetlusdokumentide projektide koostamine). Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega, on käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata. Menetletavas asjas abistas advokaadibüroo Lextal jurist E. Altroff samas büroos töötavat vandeadvokaati O. Nääsi, kes K. K. kaitsjana vastutas õigusteenuse nõuetekohase osutamise eest. Kolleegiumi hinnangul pole praegusel juhul alust seada kahtluse alla seda, et juristi töö, mille eest süüdistatav tasus, vähendas umbkaudu sama suures ulatuses advokaadist kaitsja ajakulu K. K. kaitsmiseks vajaliku õigusteenuse osutamisel. Seega tuleb K. K. valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel ja menetluskuluks lugemisel hinnata nii advokaadist kaitsja kui ka teda abistanud juristi tehtud kaitsetoimingute ajakulu ja hinna põhjendatust.
9.Arvestades käsiloleva kriminaalasja mahtu ja keerukust, asub kolleegium seisukohale, et lepingulisele kaitsjale enne apellatsioonimenetlust makstud 24 667 eurot 60 senti saab käsitada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuna. Kolleegium ei pea kohtute nimetatud kaitsetoiminguid menetletava kriminaalasja kontekstis ebavajalikuks ega nende tegemiseks kulunud aega ülemääraseks. Arvestades K. K-le osutatud õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse ka õigusteenuse tunnihind, mis kaitsja puhul oli 170 eurot ja juristi puhul 100 eurot (mõlemale summale lisandub käibemaks). Seega tuleb süüdistatavale apellatsioonimenetluse-eelse menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 24 667 eurot 60 senti, nagu ta seda on taotlenud.
10.Erinevalt ringkonnakohtust peab kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks ka 3513 eurot 90 senti, mis K. K. maksis enda kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse eest. Taotluse kohaselt hõlmas õigusteenus kogumahus 40 tundi 50 minutit nii apellatsiooni esitamist menetluskulu hüvitamise küsimuses kui ka prokuratuuri apellatsioonile vastamist. Seejuures moodustas valdava osa märgitud ajakulust (34 tundi) juristi töö tunnihinnaga 100 eurot, kuna kaitsja enda töö, mille tunnihind oli 170 eurot, piirdus 6 tunni 50 minutiga. Osutatud õigusteenus oli vajalik, kuna prokuratuur jätkas kangekaelselt K. K. süüditunnistamise taotlemist talle põhjendamatult esitatud süüdistuses ning maakohus oli jätnud ekslikult süüdistatava kanda õigusabikulust enam kui 8000 eurot. Ka ei saa ajakuluna märgitud tunde pidada ülemääraseks, kui arvestada apellatsiooni ja apellatsioonivastuse kvaliteeti ning mahtu. Seega tuleb süüdistatavale apellatsioonimenetluses menetluskuluna KrMS § 185 lg 1 alusel hüvitada 3513 eurot 90 senti, nagu ta seda on taotlenud.
11.Lisaks eelmärgitule peab kolleegium vaidlusalust kaitsjatasu mõistlikuks lugedes silmas sedagi, et süüdistatava huvide kaitseks oli tarvis esitada kassatsioon, millega seotud kulu hüvitamist ei taotleta (ühes kohtuastmes hüvitatava kaitsjatasu arvestamise kohta teises kohtuastmes tekkinud kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 100).
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. a ja Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2020. a otsuse nende summade osas, mis kohtud mõistsid K. K-le välja kassatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega mõistab riigilt KrMS § 181 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel K. K. kasuks välja 28 183 eurot 50 senti (sh 24 667 eurot 60 senti kohtueelses menetluses ja maakohtus makstud kaitsjatasu eest ning 3513 eurot 90 senti apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse. 3(4)
1-20-2473
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.