Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Vahur-Peeter Liin, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Margit Vutt
Kohtuasi
Estateguru OÜ hagi Osaühingu Nata Paradiis vastu krediidivahenduslepingust tuleneva tasu nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Estateguru OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Estateguru OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silvia Urgas Kostja Osaühing Nata Paradiis, seaduslik esindaja juhatuse liige Juri Nikolajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2023. a tsiviilasjas nr 2-17-124505 tehtud määrus muutmata.
2.Jätta Estateguru OÜ määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Estateguru OÜ (hageja) esitas 21. detsembril 2017 Osaühingu Nata Paradiis (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 3000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 125 eurot 34 senti ja edasiulatuva viivise määraga 25% aastas alates 1. novembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Harju Maakohus jättis 3. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. novembri 2019. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Riigikohus rahuldas 25. mai 2020. a otsusega hageja
2-17-124505 kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas asja uuel läbivaatamisel 26. veebruari 2021. a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud kõikides kohtuastmetes kostja kanda ning märkis, et nende rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus.
1.2.Hageja esitas maakohtus kolm menetluskulude nimekirja (23. jaanuari 2018, 7. märtsi 2019 ning 11. märtsi 2019 nimekiri). Hageja esitas ringkonnakohtus kaks menetluskulude nimekirja (28. oktoobri 2019 ja 5. veebruari 2021 nimekiri) ning Riigikohtus ühe nimekirja (30. märtsi 2020 nimekiri). Riigikohtusse hiljem esitatud määruskaebuse kohaselt kandis hageja kohtumenetluse tõttu lepinguliste esindajatega seotud menetluskulusid järgmiselt: • • • •
Kokku olid hageja määruskaebuse kohaselt tema menetluskulud lepingulistele esindajatele kogu menetluse jooksul (4485 + 4461 + 3477 + 2298 + 660) 15 381 eurot. Lepinguliste esindajate kuludele lisandusid riigilõivud 650 eurot ning tõlkekulud 15 eurot 60 senti.
2.Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning palus välja mõista üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Kostja leidis, et hageja menetluskulud ei olnud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses kostjale ettenähtavad, arvestades seda, et asja esmakordsel lahendamisel maa- ja ringkonnakohtus jäi hagi rahuldamata, ning seda, et hageja menetluskulud ületasid tema põhinõuet neli korda. Kostja arvates tuli arvestada ka väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt kulub üheleheküljelise menetlusdokumendi koostamisele keskmiselt 40 minutit kuni tund (see hõlmab kliendiga suhtlemist, tõendite kogumist ja analüüsimist ning seisukoha kujundamist). Kostja arvates tuli kohtueelsed menetluskulud jätta hüvitamata. Kuna pooled kompromissi ei saavutanud, tuli kostja arvates jätta tähelepanuta ka kõik kulud, mis seostusid kompromissiga.
3.Harju Maakohus mõistis 22. detsembri 2021. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 2165 eurot 60 senti (ja käibemaksu) ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus leidis, et kostja pidi hagejale hüvitama riigilõivu ja tõlkekulude eest 665 eurot 60 senti (riigilõiv 650 eurot, tõlkekulu 15 eurot 60 senti). Lisaks leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes olid 1500 eurot. Maakohus märkis, et lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata, lähtudes asja mahust, keerukusest, asja hinnast ja sellest, mida pool võis temalt kaotuse korral väljamõistetava menetluskuluna ette näha. Arvestada saab ka seda, kui suur oli hageja nõue. Põhjendatud ei ole siduda menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. 2(7)
2-17-124505 Igal üksikjuhtumil tuleb aga menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes eraldi hinnata. Maakohus märkis, et hageja lepingulistel esindajatel kulus kokku 138,3 töötundi, sh kulus ühel esindajal S. Urgasel 103,2 tundi ning teisel esindajal M. Peetsalul 35,1 tundi. Maa- ja ringkonnakohtus ei olnud vajalik kasutada kahte lepingulist esindajat. Kuna maa- ja ringkonnakohtus oli hageja esindaja üksnes S. Urgas, ei olnud põhjendatud hüvitada kulusid, mis tekkisid M. Peetsalu töö tõttu. M. Peetsalu võis juhendada S. Urgast töö tegemisel või temaga koos töötada, kuid sellega seotud kulusid ei pea kandma kostja. Maa- ja ringkonnakohtus ei teinud M. Peetsalu ühtegi menetlustoimingut, ei allkirjastanud ühtegi menetlusdokumenti ega osalenud istungil. Kuna hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtus vaid üks esindaja, ei oleks saanud kostjale kahe esindaja kulude kandmine olla ka mõistlikult ettenähtav. Maakohus leidis, et S. Urgase põhjendatud tasu suurus maakohtu menetluses oli 3000 eurot (30 tundi, tunnitasu 100 eurot), arvestades asjaolu, et kohtukutsete sisu oli lühike ega nõudnud erilist aega tutvumiseks ning nõupidamine kliendiga kuulub esindustöö sisusse, mida kostja hüvitama ei pea. Põhjendatud tasu ringkonnakohtu menetluses oli 2573 eurot 43 senti, millest tasu dokumentide esitamise, nende koostamise ja nendega tutvumise eest on 2393 eurot 43 senti (18,8 tundi, tunnitasu 127 eurot 31 senti) ning tasu istungil osalemise eest oli 180 eurot (1,2 tundi, tunnitasu 150 eurot). Neile summadele lisandub käibemaks. Põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus oli maakohtu hinnangul väiksem kui maakohtus, sest menetlus ringkonnakohtus ei olnud mahukam ega keerukam kui maakohtus ning põhilisi küsimusi käsitleti juba maakohtu menetluses. Maakohtu arvates sai M. Peetsalu tööd hageja lepingulise esindajana arvestada esindamise eest Riigikohtus, mille eest ta soovis saada tasu 2897 eurot 43 senti (22,3 tundi, tunnitasu 129 eurot 93 senti), millele lisandub käibemaks. Tasu oli maakohtu hinnangul kooskõlas kohtupraktikaga ega olnud ebamõistlikult suur. Maakohus märkis, et eeltoodu järgi oleksid hagejate lepinguliste esindajate kulud olnud arvestuslikult kokku 8470 eurot 86 senti (3000 eurot + 2573 eurot 43 senti + 2897 eurot 43 senti). Maakohus leidis, et nende menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei olnud põhjendatud, arvestades tsiviilasja hinda ning asjaolu, et pooled vaidlesid põhiliselt vaid selle üle, kas kostja nõustus elektroonilises keskkonnas hageja tingimustega, mis puudutasid vahendustasu maksmise kohustust, ja kas krediidivahendusleping oli sõlmitud. Nii suurte menetluskulude tekkimine ei saanud olla kostjale ettenähtav ning nende temalt väljamõistmine oleks TsMS § 162 lg 4 kohaselt äärmiselt ebamõistlik. Kokkuvõtlikult oli maakohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 2165 eurot 60 senti (lepingulise esindaja kulud 1500 eurot, riigilõiv 650 eurot, tõlketasu 15 eurot 60 senti).
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 046 eurot 60 senti.
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale samuti määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1650 eurot ületavas osas.
3(7)
2-17-124505
6.Maakohus jättis poolte määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. märtsi 2023. a määrusega hageja määruskaebuse osaliselt ning jättis kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 10 374 eurot 68 senti (3000 eurot käibemaksuta + 3232 eurot 8 senti (sh km) + 3477 eurot (sh km) + riigilõiv 650 eurot ja tõlkekulud 15 eurot 60 senti) ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et lepinguliste esindajate tunnitasu ei olnud ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et põhjendatuks võis pidada hageja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus 30 tundi, ringkonnakohtus 20 tundi ning Riigikohtus 22,3 tundi. Ringkonnakohus leidis, et põhjendamatu oli väide, et maakohus ületas menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, sest ei toonud määruses üksikasjalikult välja, milliseid konkreetseid tegevusi ta pidas põhjendatuks ning millisel määral. Maakohus võis analüüsida kogumis põhjendatud ja vajalikku kulu erinevates kohtuastmetes ega pidanud eraldi esile tooma ega hindama iga menetluskulude nimekirjas toodud kirjet. Maakohus mõistis põhjendatult välja ka tõlkekulud, sest need olid TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud. Maakohus jättis põhjendatult välja mõistmata M. Peetsalu kulud lepingulise esindajana maa- ja ringkonnakohtus, sest M. Peetsalu ei teinud ühtegi menetlustoimingut ega allkirjastanud ühtegi dokumenti. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et ainuüksi see, et M. Peetsalu juhendas S. Urgast töö tegemisel büroos, ei andnud alust tema kulude väljamõistmiseks kostjalt. Hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtus professionaalne advokaat, kelle tunnitasu eeldas, et esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ning on võimeline klienti menetluses iseseisvalt esindama. Teise esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust ei olnud võimalik tuletada ka võimalusest, et menetlus jätkus Riigikohtus, kus hagejat esindas M. Peetsalu. Maakohus arvestas sellega, et M. Peetsalu pidi end kurssi viima asjaolude ja senise menetluse käiguga, ning seetõttu menetluskulusid Riigikohtus ei vähendanud. Ringkonnakohtu arvates eksis maakohus istungi ajakulu arvestamisel ringkonnakohtu menetluses. Maakohus leidis küll, et põhjendatud oli istungi ajakulu 2,4 tundi (1 + 1,4), kuid jättis selle ekslikult arvutuskäigust välja. Ringkonnakohus parandas selle eksimuse ning märkis, et põhjendatud tasu ringkonnakohtu istungitel osalemise eest oli 360 eurot (2,4 tundi, tunnitasu 150 eurot). Maakohus jättis ringkonnakohtu arvates ekslikult arvestamata ka sellega, et lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus ja Riigikohtus oleks tulnud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja esindajad ei taotlenud maakohtus kantud kulude hüvitamist käibemaksuga. Ringkonnakohus nõustus hageja määruskaebuse väitega, et maakohus vähendas TsMS § 162 lg 4 järgi alusetult kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid, sest Riigikohtu praktika kohaselt ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses TsMS § 162 lg 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18; RKTKm 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 12).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4(7)
2-17-124505
8.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata menetluskuludest 2146 eurot.
8.1.Hageja leidis oma määruskaebuses, et ringkonnakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, kui jättis hageja lepingulise esindaja M. Peetsalu kulud välja mõistmata põhjusel, et M. Peetsalu ei teinud maa- ja ringkonnakohtus menetlustoiminguid ega esitanud ühtegi menetlusdokumenti. Lisaks ei käsitlenud madalama astme kohtud esindajaks mitteolnud advokaadi Carel Kivimaa tegevusi 0,4 tunni ulatuses. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hüvitada tuleb ka esindajaks mitteolnud advokaadi või juristi kulud. Näiteks on ringkonnakohtute praktikas leitud, et lepingulisel esindajal ei ole keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo juristide abi ning põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Halduskohtute praktikas on leitud, et menetluskulude välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks ei anna alust asjaolu, et õigusabi osutanud advokaat või jurist ei teinud esindatava nimel ühtegi menetlustoimingut. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega, tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata (RKKKo 09.12.2021, 1-20-2473/58, p 8). Hageja arvates nähtus menetluskulude nimekirjast, et M. Peetsalu panus ei piirdunud S. Urgase juhendamise ja kontrollimisega. Kohtud jätsid arvestamata menetluskulude nimekirjas sisalduvate selgitustega M. Peetsalu töö sisu kohta. Näiteks oli tema töö sisu suhtlus kliendiga, tõendite esitamise vajaduse otsustamine, kohtuotsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse täiendamine. Asjaolu, et M. Peetsalu oli kaasatud maa- ja ringkonnakohtu menetluse ajal, võimaldas vähendada tema menetluskulusid Riigikohtus, kus ta oli hageja lepinguline esindaja.
8.2.Kostja hageja määruskaebusele ei vastanud.
9.Tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis asja 17. novembri 2023. a määrusega lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas ringkonnakohus jättis alusetult menetluskuluna välja mõistmata 2146 eurot. Selle summa ulatuses tegi väidetavalt osaliselt toiminguid vandeadvokaat, keda ei olnud maa- ja ringkonnakohtu menetluses hageja lepingulise esindajana kohtule avaldatud (M. Peetsalu), kuid kes osales hageja lepingulise esindajana Riigikohtu menetluses, ning osaliselt advokaat, kes ei olnud hageja lepinguline esindaja (C. Kivimaa).
12.Kolleegiumi arvates leidis ringkonnakohus õigesti, et maakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust, kui jättis määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinnanud igat kuluartiklit eraldi. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma 5(7)
2-17-124505 teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kolleegium on varem selgitanud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14; RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17). Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14; RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11). Kohtud arvestasid asja lahendades nende seisukohtadega.
13.Kolleegiumi arvates jätsid kohtud õigesti hindamata, kas lisaks hagejat kohtumenetluses esindanud lepingulisele esindajale saavad ka teise vandeadvokaadi tegevused, kes hagejat maa- ja ringkonnakohtus lepinguliselt ei esindanud, olla põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Senises Riigikohtu praktikas on leitud, et kohus saab TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13).
14.Lepinguline esindaja on TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes. Mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktika kohaselt võib asja keerukus seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Lisaks on tsiviilkolleegium märkinud, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas ei ole aga seni võimaldatud hüvitada menetluskuludena õigusabile tehtud kulusid, mis ei ole seotud esindamisega.
15.Erinevalt tsiviilkolleegiumist on kriminaalkolleegium väljamõistetavaid menetluskulusid hinnates leidnud, et ei ole välistatud, et advokaadibüroos töötav jurist teeb advokaadist kaitsja järelevalve all ja tema ning advokaadibüroo pidaja vastutusel kaitsja selliseid ettevalmistavaid kaitsetoiminguid, mis ei hõlma süüdistatava esindamist. Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega, on käsitatav tasuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata (RKKKo 09.12.2021, 1-20-2473/58, p 8). KrMS § 175 lg-t 2 tuleks kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt tõlgendada siiski selliselt, et ühe ja sellesama kaitse- või esindusülesande täitmise eest mitmele kaitsjale või esindajale makstud tasu ei saa menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses, kui see oleks olnud ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstav mõistlik tasu (RKKKo 10.10.2019, 1-17-7111/81, p 24).
6(7)
2-17-124505
16.Kolleegium leiab, et ka tsiviilasjades peab iseenesest olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Näiteks juhul, kui kogenum advokaat suudab tänu oma erialasele kogemusele enne konkreetsete toimingute tegemist valida efektiivsema menetlustaktika või suunata õiguslikku argumentatsiooni enne selle lõplikku kujunemist viisil, mis hoiab menetluskulusid kokku ning vastavas osas menetlusosalise lepingulist esindajat menetlustoimingute tegemisel toetab, võib olla põhjendatud mõista vastavas osas kulud vastaspoolelt välja. Välistatud ei ole ka võimalus, et büroo madalama tunnihinnaga töötaja toetab kõrgema tunnihinnaga töötajat abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Selliste menetluskulude väljamõistmist peab kohus menetluskulude hüvitamist taotleva poole poolt kohtu ette toodud asjaolude ja põhjenduste alusel eraldi hindama ning põhjendama, sealhulgas peab kohus hindama, millised on need toimingud, mida teeb üks või teine esindaja. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge.
17.Käesolevas asjas on vaidlusaluste toimingute kulud tekkinud peamiselt hageja lepingulise esindajaga samas büroos töötava vandeadvokaadi tehtud toimingute tõttu, mis hageja määruskaebuse kohaselt seostusid kliendiga suhtlemisega, tõendite esitamise vajaduse otsustamisega, kohtuotsuse analüüsiga, apellatsioonkaebuse täiendamisega jms. Määruskaebuse esitaja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid, mille alusel ringkonnakohtul oleks olnud võimalik anda hinnang lepinguliseks esindajaks mitteolnud vandeadvokaadi tehtud toimingute vajalikkusele nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Asjaolu, et vaidlusalused kulud olid põhjendatud ja kokkuvõttes vähendasid menetluskulusid, ei ole ka menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge. Seega ei ole ringkonnakohus neid kulusid välja mõistmata jättes rikkunud menetlusõigust.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.