kohtunik Piret Liivo rahvakohtunikud Riina Kurm, Silva Vokk
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Katrin-Jana Vaab
Kriminaalasi
Jevgeni Medunitsa süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 järgi; Dmitry Uritskiy süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 järgi; Sergey Kuznetsov süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 järgi; Sergei Nikolajev süüdistuses KarS § 256 lg 1, KarS § § 184 lg 21 ja KarS § 189 lg 1 järgi; Roman Verenitš süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 järgi; Stanislav Nikolajev süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 189 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Kirill Novikov süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 189 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Sergey Matin süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Inga Šemjakina süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; Julia Kivonen süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi; OG süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Taavi Pern
Jevgeni Medunitsa, isikukood: 37205130314; elukoht: XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel, haridus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend vahistamine alates 14.12.2015 kuni 19.06.2020, mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Dmitry Uritskiy, isikukood: 36405020262, elukoht XXX; kodakondsus: Vene Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 14.12.2015 kuni 30.12.2019, mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Sergey Kuznetsov, isikukood: 37405130299, elukoht: XXX; kodakondsus: Vene Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend vahistamine alates 14.12.2015 kuni 10.12.2019, mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Süüdistatavad
Sergei Nikolajev, isikukood: 37101180304, elukoht: XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend vahistamine alates 14.12.2015 kuni 07.05.2020, mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Roman Verenitš, isikukood: 37609300272, elukoht: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel, haridus: xxxharidus, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend vahistamine alates 23.02.2016 kuni 24.03.2020 mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Stanislav Nikolajev, isikukood: 37204200305, elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend vahistamine alates 14.12.2015 kuni 10.05.2016, mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Vabastatud elektroonilise valve alt 2017 aastal, tõkendit käesoleval juhul kohaldatud ei ole. Kirill Novikov, isikukood: 38908300365, elukoht: XXX, kodakondsus: määratlemata; xxx haridusega; emakeel: vene keel, eesti keel kõnes hea; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 15.12.2015; kahtlustatavana kinni peetud 14.12.2015-15.12.2015.
Sergey Matin, isikukood: 37204090030, elukoht: XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, Vene Föderatsioon, emakeel: vene keel, xxxharidusega; kehtivaid kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend vahistamine alates 14.12.2015 kuni 22.03.2019, mil kohaldatud tõkend asendati elektroonilise valvega. Inga Šemjakina, isikukood: 48805210273, elukoht: XXX, kodakondsus: Vene Föderatsioon, xxxharidus, emakeel: vene keel; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 16.12.2015, kahtlustatavana kinni peetud 14.12.2015-16.12.2015. Julia Kivonen, isikukood: 48307062230, elukoht XXX, EV kodakondsus; xxxharidusega, emakeel: vene keel, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 11.02.2016. OG, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX, xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx haridusega, kehtivaid karistusi 2. Tõkendit ei kohaldatud.
Kaitsjad
Jevgeni Medunitsa kaitsjad Küllike Namm ja Kristjan Tuul; Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok; Sergey Kuznetsov ́i ja Stanislav Nikolajev ́i kaitsja Sven Sillar; Kirill Novikov ́i kaitsja Gennadi Kull; Sergei Matin ́i kaitsja Valeriy Gimajev; Sergei Nikolajevi, Inga Šemjakina ja Roman Verenitš ́i kaitsjaAleksei Smelov; Julia Kivonen ́i kaitsja Kadi Sitska ja OG ́i kaitsja Eva Tibar.
RESOLUTSIOON
I Jevgeni Medunitsa
1.Süüdi tunnistada Jevgeni Medunitsa KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.
2.Süüdi tunnistada Jevgeni Medunitsa KarS § 184 lg 21 järgi ja mõista talle karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Jevgeni Medunitsa ́le liitkaristus 13 (kolmteist) aastat vangistust.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 19.06.2020 s.o 4 (neli) aastat, 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 8 (kaheksa) aastat 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.
5.Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 20.10.2021.a.
6.Jevgeni Medunitsa suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tühistada ja võtta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Jevgeni Medunitsa vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
7.Kohtuotsuse täitmise tagamiseks toimetada süüdimõistetu Tallinna Vanglasse Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
8.KrMS 175 lg 1 p 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Medunitsa ́lt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, AS Metrosert poolt esitatud arved nr 21640038 ja 21640560 süüdistatavalt äravõetud ehete hindamise kohta vastavalt 24 eurot ja 66.60 eurot. Menetluskulusid kogusummas 1550.60 eurot on süüdistataval võimalik KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber. 8.1 Sõrmejäljeekspertiisi nr 16E-SS0012 kulu summas 663 eurot, Lukuabi Grupp OÜ arve nr 35M kogusummas 40 eurot ja OÜ Well Done Grupp arve nr 1605053 summas 96 eurot - jätta riigi kanda.
9.Jätta rahuldamata Jevgeni Medunitsa kaitsjate Küllike Namm ja Kristjan Tuul ́e taotlus ESS § 1111 lõige 2 ja KrMS § 901 lõige 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26 vastuolus olevaks ning kehtetuks tunnistamise osas.
10.Jätta rahuldamata Jevgeni Medunitsa kaitsjate Küllike Namm ja Kristjan Tuul ́e taotlus prokuratuuri 14.08.2020 jälitustoimingutega kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise määruse õigusvastaseks tunnistamise osas.
11.Jätta rahuldamata Jevgeni Medunitsa kaitsjate Küllike Namm ja Kristjan Tuul ́e taotlus hüvitada Jevgeni Medunitsa ́le süüteomenetlusega tekitatud kahju summas kokku 90 193 eurot.
12.Rahuldada prokuröri taotlus osaliselt ning KarS § 832 lg 1, § 84, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel mõista Jevgeni Medunitsa ́lt välja konfiskeerimise asendamise korras 750 000 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
13.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16830 arestitud kolmandale isikule GM’le (ik xxxxxxxxxxx) kuuluv sõiduk Porsche Panamera reg.nr-ga XXXXXX.
14.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja alusel Porsche Panamera autovõtmed, mis on Hispaanias vastutaval hoiul (s/n FAKJVASQF19P).
15.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Jevgeni Medunitsa’le kuuluv sularaha summas 213 dollarit ja 9050 eurot, mis on kantud prokuratuuri tagatiskontole. Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
16.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtumäärusega 1-16-4751 arestitud Jevgeni Medunitsa ́le kuuluv vallasvara järgmiselt: -
Teleskoop Bresser nr 203/1000 arestimise aegse väärtusega ca 300 eur; seif Point safe burg wächter arestimise aegse väärtusega ca 145 eur; kullast käekell arestimise aegse väärtusega ca 444 eur, käevõru arestimise aegse väärtusega ca 129 eur; kullast ripats arestimise aegse väärtusega ca 282 eur; kullast sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 119 eur; käekell Ulysse Nardin arestimise aegse väärtusega ca 14100 eur; käekell Breqet Marine Chronograph arestimise aegse väärtusega ca 24960 eurot; vääriskividega kaunistatud meeste sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 724 eurot; ühe teemantiga kaunistatud kollasest metallist meeste sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 1530 eurot; Paadiveok/haagis Respo 701, registreerimismärk XXXXXX, mille turuväärtus oli arestimise hetkel ca 1120 eurot; Madel/haagis Amor M301L150-38/3090, registreerimismärk XXXXX, mille turuväärtus oli arestimise hetkel ca 750 eurot; Iseehitatud mootorratas reg.nr-ga XXXX.
16.1
Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
17.Jätta rahuldamata prokuröri taotlus resolutsiooni punktis 12 nõude tagamiseks Jevgeni Medunitsa ́le kuuluva kinnisasja aadressil XXX, katastritunnusega xxxxxxxxxxxx ja registriosa nr-ga xxxxxxxx (elamumaa 100%, pindala 1950 m2) suhtes jätkuva aresti kohaldamiseks. Vabastada nimetatud kinnisasi aresti alt.
II Dmitry Uritskiy
18.Süüdi tunnistada Dmitry Uritskiy KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
19.Süüdi tunnistada Dmitry Uritskiy KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
20.KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Dmitry Uritskiy ́le liitkaristus 6 (kuus) aastat vangistust.
21.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 30.12.2019 s.o 4 aastat ja 16 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 (aasta) aastat 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva.
22.Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 20.10.2021.a.
23.Dmitry Uritskiy suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tühistada ja võtta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Dmitry Uritskiy vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
24.Kohtuotsuse täitmise tagamiseks toimetada süüdimõistetu Tallinna Vanglasse Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
25.Jätta rahuldamata Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok ́i taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
26.Rahuldada osaliselt Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok ́i taotlus menetluskulude hüvitamise osas ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel jätta osaliselt määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud kohtumenetluses s.o 4754.40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
27.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 4754.40 riigi kanda.
28.KrMS 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Dmitry Uritskiy ́lt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kulud 96 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud kulud kogusummas 14 312.40 eurot. Menetluskulusid kogusummas 15 868.40 eurot on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
29.KarS § 832 lg 1, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida läbiotsimisel leitud Dmitry Uritskiy ́le kuuluv sularaha summas 7875 eurot, mis on kantud prokuratuuri tagatiskontole. Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
30.KarS § 832 lg 1, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtumäärusega arestitud Dmitry Uritskiy ́le kuuluv vallasvara meeste käekell Breque 4159 De La Marine arestimise aegse väärtusega 23 842 eurot. Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
31.Vabastada aresti alt Dmitry Uritskiy ́le kuuluv järgnev vallasvara: mansetinööbid Hugo Boss arestimise aegse väärtusega 38 eurot, mansetinööbid Mont Blanc arestimise aegse väärtusega 205 eurot, meeste käekell TW Steel arestimise aegse väärtusega 310 eurot, meeste käekell Breque 4159.
32.Jätta rahuldamata prokuröri taotlus konfiskeerida Dmitry Uritskiy ́lt KarS § 832 lg 1 ja § KarS § 84 alusel 47 000 eurot. III Sergey Kuznetsov
33.Süüdi tunnistada Sergey Kuznetsov KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
34.Süüdi tunnistada Sergey Kuznetsov KarS § 184 lg 21 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
35.KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Sergey Kuznetsov ́ile liitkaristus 11 (üksteist) aastat vangistust.
36.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 10.12.2019 s.o 3 aastat, 11 kuud ja 26 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 7 (seitse) aastat ja 4 (neli) päeva.
37.Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 20.10.2021.a.
38.Sergey Kuznetsov ́i suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tühistada ja võtta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Sergey Kuznetsov vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
39.Kohtuotsuse täitmise tagamiseks toimetada süüdimõistetu Tallinna Vanglasse Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
40.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sergey Kuznetsovilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, mida on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb
41.Jätta rahuldamata Sergey Kuznetsov kaitsja Sven Sillar ́i taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
42.Rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 256 lg 2 p 2 alusel mõista Sergey Kuznetsov ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 198 673.89 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
43.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Sergey Kuznetsov ́ile kuuluv vallasvara järgmiselt: - sularaha summas 900 USD ja 12 500 eurot; - Meeste käekell Oris Swiss (arestimise hetke) väärtusega 1646 eurot; - Meeste mansetinööbid TF est 1968 Geneve Suisse (arestimise hetke) väärtusega 360 eurot; - Meeste käekell Tiffany & Co (arestimise hetke) väärtusega 1505 eurot; - Televiisor LG 55LM660S (arestimise hetke) väärtusega 1275 eurot; - Mobiiltelefoni iPhone 5S (arestimise hetke) väärtusega 539 eurot; - Tahvelarvuti iPad mini (arestimise hetke) väärtusega 703,96 eurot; - Mobiiltelefon iPhone 5 (arestimise hetke) väärtusega 190 eurot; - Tahvelarvuti iPad mini (arestimise hetke) väärtusega 609 eurot; - GPS seade Garmin Nüvi (arestimise hetke) väärtusega 165 eurot; - Mobiiltelefon CAT B100 (arestimise hetke) väärtusega 179 eurot 43.1
Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
44.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 15.08.2016 kohtumäärusega 1-166095 arestitud kolmandale isikule IK ́le (ik xxxxxxxxxxx) kuuluv sõiduk Mercedes Benz ML320 reg.nr-ga XXXXXX. IV Sergei Nikolajev
45.Süüdi tunnistada Sergei Nikolajev KarS § 184 lg 21 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
46.Süüdi tunnistada Sergei Nikolajev KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
47.Süüdi tunnistada Sergei Nikolajev KarS § 189 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
48.KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Sergei Nikolajev ́ile liitkaristus 10 (kümme) aastat vangistust.
49.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 07.05.2020 s.o 4 aastat, 4 kuud ja 23 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 5 aastat 7 kuud ja 7 päeva.
50.Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 20.10.2021.a.
51.Sergei Nikolajev ́i suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tühistada ja võtta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Sergei Nikolajev vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
52.Kohtuotsuse täitmise tagamiseks toimetada süüdimõistetu Tallinna Vanglasse Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
53.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sergei Nikolajev ́ilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot ja kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 24 eurot. Menetluskulusid kogusummas 1484 eurot on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
54.Jätta rahuldamata Sergei Nikolajev ́i kaitsja Aleksei Smelov ́i taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja muude menetluskulude hüvitamiseks.
55.Rahuldada prokuröri taotlus osaliselt ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 256 lg 2 p 2 alusel mõista Sergei Nikolajev ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 25 000 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
56.Jätta rahuldamata prokuröri taotlus resolutsiooni punktis 55 nõude tagamiseks Sergei Nikolajev ́ile kuuluva kinnisasja aadressil XXX (katastritunnus xxxxxxxxxxxx), pindalaga 1319 m2, kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx suhtes jätkuva aresti kohaldamiseks. Vabastada nimetatud kinnisasi aresti alt.
57.Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Harju Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega 1-16-4471 arestitud Sergei Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara järgmiselt:
-
tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2 (IMEI xxxxxxxxxxxx) arestimise aegse väärtusega ca 102 eurot; sõiduauto kasutatud veljed koos rehvidega „Winter Sport 3D 17“ arestimise aegse väärtusega ca 133.75€/tk, kokku 535€/4tk; sõiduauto kasutatud rehvid Michelin Pilot Primacy 18“, koos AXIAR mustast metallist velgedega arestimise aegse väärtusega ca 179,5€/tk, kokku 718€/4tk; suusahoidikud Thule, kaks komplekti (2+2). arestimise aegse väärtusega ca 117€/komplekt, kokku kaks komplekti 234€; katusereelingud sõiduautole arestimise aegse väärtusega ca 128€/komplekt; kasutatud mäesuusad Kastle RX arestimise aegse väärtusega ca 181€; kasutatud mäesuusad Fischer Progresso 800 arestimise aegse väärtusega ca 317€.
57.1
Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
V Roman Verenitš
58.Süüdi tunnistada Roman Verenitš KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
59.Süüdi tunnistada Roman Verenitš KarS § 184 lg 21 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
60.KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Roman Verenitš ́ile liitkaristus 8 (kaheksa) aastat vangistust.
61.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.01.2016 kuni 24.03.2020 s.o 4 aastat, 1 kuu ja 27 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva.
62.Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 20.10.2021.a.
63.Roman Verenitš ́i suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tühistada ja võtta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Roman Verenitš vahi alla kohtusaalist. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
64.Kohtuotsuse täitmise tagamiseks toimetada süüdimõistetu Tallinna Vanglasse Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
65.Rahuldada osaliselt Roman Verenitš ́i kaitsja Aivar Ennok ́i taotlus menetluskulude hüvitamise osas ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud kohtumenetluses jätta osaliselt s.o 4754.40 eurot KrMS § § 180 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
66.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Roman Verenitš ́ilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 456 eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 5292 eurot. Menetluskulusid kogusummas 7208 eurot
on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
67.Jätta rahuldamata Roman Verenitš ́i kaitsja Aleksei Smelov ́i taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja muude menetluskulude hüvitamiseks. VI Stanislav Nikolajev
68.Mõista õigeks Stanislav Nikolajev süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.
69.Süüdi tunnistada Stanislav Nikolajev KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
70.Süüdi tunnistada Stanislav Nikolajev KarS § 189 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
71.KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Stanislav Nikolajev ́ile liitkaristus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
72.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 10.05.2016 s.o 4 kuud ja 26 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva.
73.KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Stanislav Nikolajev ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
74.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.10.2021.a
75.Stanislav Nikolajev ́i suhtes tõkendit ei kohaldatud.
76.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Stanislav Nikolajev ́ilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, osaliselt kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 112 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 9190.18 eurot. Menetluskulusid kogusummas 9302.18 eurot on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
77.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 8313.50 eurot riigi kanda.
78.KrMS § 181 lg 1 hüvitada Stanislav Nikolajevile kohtueelses menetluses tekkinud kaitsja tasu summas 540 eurot, mis on tasutud advokaadibüroole Sven Sillar.
79.Rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Stanislav Nikolajev ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 16777.23 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
80.Jätta rahuldamata prokuröri taotlus Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 116-832 arestitud vallasvara konfiskeerimiseks, vabastada aresti alt ja tagastada Stanislav Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara järgmiselt: - mootorratas Yamaha YZF-R1, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2005, arestimise aegse turuväärtusega ca 4000 eur; - mootorratas Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2004, arestimise aegse väärtusega ca 4458 eur; - sõiduauto Lexus RX300, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 2001, arestimise aegse väärtusega ca 4433 eurot.
81.Jätta rahuldamata Stanislav Nikolajev ́i kaitsja Sven Sillari taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. VII Kirill Novikov
82.Mõista õigeks Kirill Novikov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.
83.Süüdi tunnistada Kirill Novikov KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
84.Süüdi tunnistada Kirill Novikov KarS § 189 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
85.KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Kirill Novikov ́ile liitkaristus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
86.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 15.12.2015 s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
87.KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Kirill Novikov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
88.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.10.2021.a
89.Kirill Novikov ́i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
90.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Kirill Novikov ́ilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 96 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 7620.80 eurot. Menetluskulusid kogusummas 9176.80 eurot on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
91.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 11504.80 eurot riigi kanda.
92.Rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Kirill Novikov ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 9300 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
93.Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 831 lg 1, § 255 lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-829 arestitud Kirill Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara: elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha summas 1300 eurot. 93.1
Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
94.Vabastada aresti alt 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-829 arestitud Kirill Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara järgmiselt: - mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2008, arestimise aegse turuväärtusega ca 7000 eur; - Audi A6 Allroad, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 2007, arestimise aegse turuväärtusega ca 11000 eur; - Mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2007, arestimise aegse turuväärtusega ca 7000 eur.
95.Jätta rahuldamata Kirill Novikov ́i kaitsja Gennadi Kull taotlus hüvitada Kirill Novikov ́ile seoses kohtumenetlusega kantud kulud õigusabile enne riigi õigusabi saamist s.o kulutused enne 25.01.2017.
96.Jätta rahuldamata Kirill Novikov ́i kaitsja Gennadi Kull taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. VIII Sergey Matin
97.Süüdi tunnistada Sergey Matin KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
98.Süüdi tunnistada Sergey Matin KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 11 (kuud) kuud vangistust.
99.KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Sergey Matin ́ile liitkaristus 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust.
100.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 22.03.2019 s.o 3 aastat, 3 kuud ja 8 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.
101.KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Sergey Matin ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
102.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.10.2021.a
104.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sergey Matin ́ilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 408 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 11139.20 eurot. Menetluskulusid kogusummas 13007.20 eurot on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
105.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 3922.80 eurot riigi kanda.
106.Jätta rahuldamata Sergey Matin ́i kaitsja Valeriy Gimajev ́i taotlus hüvitada KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 181 lg 1 alusel Sergey Matin ́i valitud kaitsjale Indrek Repnau ́le makstud õigusabikulud.
107.Jätta rahuldamata Sergey Matin ́i kaitsja Valeriy Gimajev ́i taotlus SKH § 5 lg 1 p 6 alusel süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
108.Rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 831 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Sergey Matin ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 25 000 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
109.Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega 1-16-4467 arestitud Sergey Matin’ile kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga XXXXXX arestimise aegse väärtusega 2000 eurot.
IX Inga Šemjakina
110.Süüdi tunnistada Inga Šemjakina KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
111.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 16.12.2015 s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva.
112.KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Inga Šemjakina ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
113.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.10.2021.a
115.175 lg 1 p 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Inga Šemjakina ́lt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, mida on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
116.Jätta rahuldamata Inga Šemjakina kaitsja Aleksei Smelov ́i taotlus hüvitada KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 181 lg 1 alusel menetluskuludena Inga Šemjakina lepingulisele kaitsjale makstud tasu.
117.Jätta rahuldamata Inga Šemjakina kaitsja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
Aleksei
Smelov ́i
taotlus
X Julia Kivonen
118.Süüdi tunnistada Julia Kivonen KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
119.KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Julia Kivonen ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
120.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.10.2021.a.
122.KrMS 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Julia Kivonen ́ilt riigituludesse sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 eurot, kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 273.60 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 12 673.20 eurot. Menetluskulusid kogusummas 14 406.80 eurot on süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“ ning makse tegemisel märkida makseinfos kajastatud viitenumber.
123.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 3412.80 eurot riigi kanda.
124.Rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 831 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Julia Kivonen ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 500 eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 5 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida maksinfos kajastatud viitenumber.
XI OG
Mõista OG talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks.
126.KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud 15 222 eurot riigi kanda.
Tõkendit kohaldatud ei ole.
Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 edastatakse käesolevas asjas väljamõistetavate summade (kriminaalmenetluse kulude, konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavate summade) tasumiseks vajalikud andmed (sh pangakontod ja viitenumbrid) eraldi dokumendina süüdistatavatele. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. XII Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:
AOGC’ga seotud asitõendid:
128.1 Kaheksa pääset Valencia CF Mestalla staadionile - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
129.Dmitry Uritskiy’ga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht: 129.1 22-kaliibrine revolver, graveeringuga „Arminius“, ilma seerianumbrita, asub Hispaanias – kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks; 129.2 38-kaliibrine revolver, erimudel, Taurus Brasil, seerianumber XXXXX, asub Hispaanias - kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks; 129.3 11 kuuli, soomustatud, kaliiber 38, spetsiaalselt loodud, asub Hispaanias - kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks; 129.4 50 FIOCHI 22-kaliibrist kuuli, asub Hispaanias - kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks; 129.5 Mitu eri suuruses tükki (hašiš, kaaluga 18 grammi), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.6 üks Samsungi mobiiltelefon, IMEI-numbriga xxxxxxxxxxx, asub pakendis 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale; 129.7 Nokia (IMEI xxxxxxxxxxxx) mobiiltelefon, musta värvi (koos Smart sim kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxx), asub pakendis 5.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale; 129.8 kaks Eesti numbrimärki XXXXXX, asub Hispaanias- KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 129.9 tükk ainet, (hašiš, kaaluga 48 grammi), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.10 tükk ainet, (hašiš, kaaluga 6 grammi) asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.11 tükk ainet, (hašiš), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.12 üks leht, millel pastakaga märkus, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale; 129.13 FeddSaveri pakendamismasin, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.14 kuus soonkinnisega kilekotti pakendamiseks, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
129.15 üks kilekott pakendamiskottidega, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.16 tükk ainet (hašiš kaaluga 97 grammi), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.17 väike kilekott pruuni pulbriga, kaal 1 gramm, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.18 üks täppiskaal, kirjaga 5kg/1g, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.19 kaart kirjadega, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale; 129.20 rahaülekanne 250 eurot, asub Hispaanias - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.21 paber millel kajastatud rahaülekanne 300 eurot, asub Hispaanias - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 129.22 Packard Belli sülearvuti, musta värvi, seerianumbriga xxxxxxxxxx, asub pakendis 5.1 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale; 129.23 venekeelne rahavahetuspaber 100 euro kohta, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale; 129.24 Vene pass Dmitry Uritskiy nimele, numbriga xxxxxxxx, asub vanglas - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.25 Breguet’ kell, tunnusnumbriga xxxx, puitkarbiga, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.26 kaheksa rahasaatmislehte, märkmed ja pangatehingud, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.27 seitse arvelehte autoremondi kohta, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.28 üks väikese mõõtmeline märkmik Candy Girl märkmetega, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.29 Lenovo sülearvuti, musta värvi, numbriga XXXXXXXXXX, koos laadijaga (Pakendina 13D) Ilma laadijata pakendis 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.30 neli rahasaatmislehte, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.31 üks leht pildi ja märkmetega, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.32 üks üürileping US nimele, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.33 üks kviitung 650 euro kohta hoone xxx korteri 13 A üürikontole, asub Hispaanias KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.34 Vene pass Dmitry Uritsky nimele, välja antud Eestis, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.35 kaks rahasaatmislehte, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.36 aadressil xxx asuva elamu üürileping FPS ja Dmitry Uritsky, asub Hispaanias KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.37 Hispaania välismaalase isikutunnistus (NIE) XXXXXXXXXX, asub vanglas - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
129.38 kviitung 2500 euro hoiustamise kohta Bankias, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.39 Dmitry nimele väljastatud pangakaardi PIN- ja PUK-kood, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.40 SEBi pangakaart numbriga xxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.41 kaks Mont Blanci mansetinööpi, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.42 üks kaardi ümbris numbriga xxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.43 Lebara kaardi ümbris vaba käega kirjutatud numbriga xxxxxxxxxx, asub pakend 5KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.44 Tele 2 kaardi ümbris numbriga xxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.45 kaardiümbris ja kaart numbriga xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.46 Lebara kaardiümbris numbriga xxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.47 Lebara SIM-kaardi ümbris koodiga xxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.48 Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.49 Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub Pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.50 Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ümbrisega numbriga xxxxxxxxxxxxxxxx, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.51 Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pPakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.52 Üks Kayak Benidormi reklaamleht, mille servale on kirjutatud mingid numbrid, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.53 PIN-kalkulaator, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.54 COMVIQ sim kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx (pakendis 34D), asub Pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.55 Kõnekaardi ALLO INGOGNITO ümbris nr xxxxxxxxxxxxxxxx (pakendis 32D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.56 MLA sim kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx (pakendis 33D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.57 Mobiiltelefon Samsung xxxxxxxxxxxx koos Elisa sim kaardiga nr XXXXXXXXXXXX (Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.58 Mobiiltelefon Samsung xxxxxxxxxxxx (Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
129.59 Mobiiltelefon Mini IPhone IMEI-koodiga xxxxxxxxxxxxxx, SIM-kaardita, (Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.60 Mobiiltelefon Mini IPhone IMEI1-koodiga xxxxxxxxxxxxxx IMEI2-koodiga xxxxxxxxxxxxxx, SIM-kaardita(Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.61 Vodafone sim-kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx(Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.62 Elisa kasutamata kõnekaart nr-le xxxxxxxxxxxx, asub pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.63 Tele2 kõnekaardi ümbris, millele vastab sim-kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.64 Bilain kõnekaardi ümbris, millele vastab sim-kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.65 Lycamobile kasutamata kõnekaart nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.66 Tele2 kasutamata kõnekaart nr-le xxxxxxxx, pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.67 Bilain kasutamata kõnekaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.68 Pildyk ID kõnekaardi ümbris nr-le xxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.69 Lebara kõnekaardi ümbris, mis vastab sim-kaardile nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.70 Valge paberitükk, mille ühel küljel käsikirjalised märkmed: mr Aleksandr222 mail.ru, xxxxxxxxxxx, Aleksandr, xxxxxxxxxxx Sergei, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.71 HG Rewards Club member (tõlkes inglise keelest – Liikme nr) nr xxxxxxxx kirjega paber, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.72 Kiletükk, millel valgel kleebisel trükituna telefoni number xxxxxxxx, asub pakend 5KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.73 Valencia Cf kliendikaart Dmitry Uritskiy nimele, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.74 Jevgeni Medunitsa TFLC OÜ finantsdirektor nimeline visiitkaart, kokku koguses 3 tk. Visiitkaardi ühel küljel vene keelsed kirjed ja teisel küljel inglise keelsed kirjed, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.75 Holiday Inn Express wifi paroolid paberitükil, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.76 Sõidukiga Porsche Panamera r/m XXXXXX seotud garantiikaart, kaardil kliendi andmed Autolux S.L, välja antud 22.03.2014,asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.77 Avamata ümbrik Jevgeni Medunitsa nimele, aadressile XXX, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.78 Lebara kõnekaardi paberümbris sim-kaardile nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.79 Bankia kviitungid raha kandmise kohta Jevgeni Medunitsa kontole nr xxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: Pakend 5 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
08.05.2013 summas 1186,16 eurot Pakend 5 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 08.05.2013 summas 1176,21 eurot Pakend 5- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 07.06.2013 summas 1230,31 eurot Pakend 5 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 129.80 Vodafone kõnekaardi ümbris nr-le xxxxxxxx, milles plastikust sim-kaardi ümbris kaardile nr xxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.81 Mansetinööbid Hugo Boss, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.82 kolm musta värvi mobiiltelefoni, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.83 venekeelne kindlustus sõidukile BMW 330 D, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.84 TW Steeli kell metallvutlariga, musta värvi ja kuldne, Menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.85 fotokoopia Eesti passist number XXXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 129.86 Ford Focus numbrimärgiga XXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
130.Jevgeni Medunitsaga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht: 130.1 Kollane märkmepaber millel andmed: 6654; 9991 – port, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.2 Plastikkaart nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.3 Plastikkaart Port1 nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.4 Multi Service Toll Card nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.5 Plastikkaart nr xxxxxxxxxx koos pin märkmega nr2425, 7225; XXXXXX, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.6 Port1 plastikkaart nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.7 Mult service toll ard nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.8 Plastikkaart nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.9 Plastikkaart nr xxxxxxxxxx märkmepaberiga, millel PIN 2425, 7225 XXXXXX, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.10 Esikust lükandustega kapi riiulilt tehniline pass sõidukile reg-nr XXXXXX, tehniline pass pakendati pakendisse nr 1, asub pakend 1.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
130.11 Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära 7 kiirköitjat dokumentidega, mis suleti plastikkotti ja suleti plommiga nr 00571287;Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.12 Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära plommiga nr 000440737 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.13 Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära lahtise plommiga nr 000440736 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.14 Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära plommidega nr 0074483 ja 0074484 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.15 Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära sulgemata plommiga nr 0350517 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.16 Abiruumist nr 2 võeti riiulilt teleskoopnuia taoline ese kotiga – pakendati pakendisse nr 1; Edastato PPA-le - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.17 Abiruumist nr 2 riiulilt rahalugemise aparaat s/n 12290752 vutlaris koos laadijaga karbis – pakendati plastikkotti, asub pakend 1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.18 Elutoas sektsioonikapist aknapoolses osas olevast plekk-karbist Mercedes Benz autovõtmed, asub pakend 2.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.19 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt maksekorraldus summale 10000 eurot, asub pakend 2.2 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 130.20 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt triibuline märkmik, asub pakend 2.2- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.21 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt pult TO.GO, asub pakend 2.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.22 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt hispaaniakeelne dokument MCO-Abril/2014, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.23 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt valge märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, sh kellaajad ja kilometraaž, asub pakend 2.2- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.24 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt arve nr 04315 summale 1820 eurot, ümbrikus, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.25 Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt arve IJ’i nimele, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.26 Elutoa sektsioonkapi vasakpoolsest alumisest kapis olevast spordikotis märkmepaber käsikirjaliste märkmetega 19.03.2015, 0,2%, 21 078,94 eurot, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.27 Metallist rist Jeesuse kujutisega, asub Lõõtsa 8a menetleja seif - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
130.28 sülearvuti Jeumed Apple, Mac Book Bro, halli värvi, asub Hispaanias vastutaval hoiul (s/n XXXXXXXXXX) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.29 Praha hotelli Hotel Corintia arve numbriga INN 27191711 summas 93 776,87 eurot, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.30 SIM-kaart kirjaga, mis näib olevat venekeelne ning rahvusvaheline mobiiliabonendi identifitseerimiskood (IMSI) xxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.31 kaart telefoni avamiseks IMSI xxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.32 internetikaart alloincognito.ru kaardinumbriga xxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.33 7 pangakaarti Jevgeni nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.34 1 isikustatud ostuteenuse (SCP) kliendikaart Jevgeni nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.35 1 Eesti juhiluba Jevgeni nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.36 1 SIM-kaart, IMSI nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.37 1 paber, millel korraldus 20 000 euro hoiustamiseks 13.08.2014 kuupäevaga Jevgeni Medunitsa nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.38 5 väikest paberit numbritega, mis näivad telefoninumbrid või mingid koodid, asuvad Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.39 1 iPad Apple, halli ja valget värvi koos ümbrisega koos 2 kaardiga, asub Hispaanias vastutaval hoiul - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.40 1 CSN numbriga xxxxxxxxxxxxxx ja teine kaart xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.41 1 telefonisideteenuste leping twentiga CJ nimele telefoninumbriga xxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.42 1 Tele 2 SIM-kaart, IMSI xxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.43 1 Lycamobile’i SIM-kaart, IMSI xxxxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.44 1 Elisa SIM-kaart, IMSI XXXXXXXXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.45 1 Eesti kodu pultvõti, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.46 1 Samsung telefon, IMEI xxxxxxxxxxxxx, vene kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.47 1 Samsungi mobiiltelefon, IMEI xxxxxxxxxxxxx ja Welleti kaart xxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.48 Ühes musta värvi vutlaris leitud ühe Läti ABLV panga krediitkaardi Internetbanki jaoks, kontonumber XXXXXXXXXXXXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
130.49 Musta värvi vutlaris krediitkaart ettevõtte kamelia trading LTD nimele, käsitsi kirjutatud märkusena IBAN, Bank Cajamar ja aadressid, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.50 Üks must ABLV vutlar, kinniste koodidega, kontonumber XXXXXXXXXXXX, 46 kiipkaardita 46 kaardiümbris ja Tele 2 kiipkaardita kaardiümbris, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.51 Gmaili konto number, asub Hispaanias - sügavkülmikust leitud kakskümmend üks (21) 50-eurost rahatähte Prokuratuuri tagatiskontol 130.52 1 musta värvi Delli sülearvuti seerianumbriga xxxxxxxxxx koos musta värvi ümbrisega, selle sees Gmaili dokumendid muu hulgas J ja JVi nimele, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.53 1 JV dokument ja teine summas 146,90 eurot, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.54 öönägemisprillid Exelon Yokon, asub Hispaanias vastutaval hoiul - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.55 1 meeste rahakott, Dmitry URITSKIY oma, milles 2 VISA kaarti (Bankia ja Caixa) tema nimele, 1 elamisluba Dmitry nimele ja 1 samale nimele väljastatud juhiluba, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.56 1 Caixes BB (La Caixa) Linea Abierta kaart ja Euroopa Liidu kodaniku registreerimistõend, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.57 1 musta värvi Nokia mobiiltelefon, Pildiku kaardiga, IMEI xxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.58 üks iPad Apple, halli ja musta värvi, pruuni ümbrisega, ümbrise seest leitud 1 Rewards Cludi kaardi liikmenumbriga xxxxxxxx, üks Hotel Holiday In nr 0027 kasutajatunnus ja salasõna, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.59 1 käsitsi kirjutatud paberileht telefoninumbrite ja aadressiga, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.60 1 kinnisvara hindamise akt Montecarlo Playa Gandia apartamentos nimele, detsembrikuust, summas 2 160 746,75 eurot, asub Hispaanias – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.61 1 minimobiiltelefon Vodafone, IMEI xxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.62 iPhone’i telefon, IMEI xxxxxxxxxxxx (Läbiotsimises ekslikult kirjas IPhone, tegemist on sim-kaardiga nr xxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.63 IPhone mudel A1688 (nr 22) koos musta värvi nahast ümbrisega, asub pakend 2.3 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.64 1 musta värvi lukuga nahkmapp, mis sisaldab mitmesuguseid dokumente, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.65 12 kausta paberite ja kiledega mitmesuguste dokumentidega analüüsimiseks Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 130.66 Nõukogude Liidus valmistatud haavlipüstol numbriga XXXX, asub Hispaanias KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
131.Roman Verenitšiga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht:
131.1 Käekell Cesare Paciotti, asub MTA-s KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.132. Sergei Nikolajeviga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht: 132.1 ravimid Gonadotropin ampullid 6tk (pulber+vedelik; tühi karp Cyrax 100IU, 3tk halli tabletti, ampullid Ansomone; 2 ampulli pulbriga, 2 smpulli Hygetkopin ja 1 ampull ilma nimeta, asub pakend 4.1 - KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 132.2 Tallinn-Oslo 30.10.2015 lennupilet S.Nikolajevi nimele, Oslo-Tallinn 02.11.2015 lennupilet S.Nikolajevi nimele, Norwegian kviitung 873 EUR 19.10.2015, 3 tk kviitungit, kviitung nr 03103, 23.11.2015, Andorra Visiitkaart, Visiitkaart Wilus, kviitung Options 384.289.41, kassa sissetuleku order B151532, 20.02.2015, maksekorraldus 19.02.2015 summas 3299 EUR, AS SEB Liising arve nr A15054410, kviitung basic FIT Madrid, Madridi linnakaart, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 132.3 Deklaratsioon vene keeles, pealkirjaga: «Пассажирская таможенная декларация» Sergei Nikolajevi nimele, 08.06.2015; Kindlustuspoliis nr RP500342321; märkmepaber SH hoteles, mille peal on kirjutatud „xxxxxxxx“, a-4 formaadi leht, mis algab „ xxxxx“ ja lõpeb „+xxxxxxxx“; Deklaratsioon vene keeles, pealkirjaga: «Пассажирская таможенная декларация» Sergei Nikolajevi nimele, 27.04.2015, Liikluskindlustuspoliis nr J1000027906 SS nimele; Korduvreisikindlustuse poliis nr 406559294/11.11.2013; Reisikindlustuse kindlustuslepe nr 406559294, 11.11.2013 3-lehel, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 132.4 tahvliarvuti Samsung Galaxy tab 2, IMEI: xxxxxxxxxxxx karp koos sim-kaardi ümbrusega ilma numbrita pakend 477947 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 132.5 Tahvelarvuti Samsung Galaxy, IMEI xxxxxxxxxxxx koos laadijaga, mis on pakitud turvakotti nr 477947. pakend 477947 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 132.6 A4 formaadis paber käsikirjaliste märkmetega vene keeles- pups 500.-, Vovan 300.-, Heiki 300.-, Leha 300.-, Kirill 200.-jne, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 132.7 Hotel Grenelle arve S.Nikolajevi nimele, Xgrandvalira Andorra El Domini do la new uksekaart, visiitkaart Andorra, waldhotel visiitkaart, RGR Metall arve, kaup leht 2,0*1,5*3,0 17.07.2015, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
133.Sergey Kuznetsoviga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht: 133.1 Mobiiltelefon Nokia IMEI1 xxxxxxxxxxxx IMEI2 xxxxxxxxxxxx koos Tele 2 simkaardiga, Pakend 6.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 133.2 Võtmehoidja mille sees foto, dokumendid pitseeringuga 02239551, Musta värvi jammer, Samsung IMEI xxxxxxxxxxxx koos Smart sim-kaardiga nr xxxxxxxxxxxx, Nokia IMEIxxxxxxxxxxxx, Dokumendid pitseeringuga 02239552, dokumendid pitseeringuga 02239553, Pakend 6.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
133.3 Musta värvi kaante vahel Apple Ipad, Mobiilikarp CAT IMEi xxxxxxxxxxxx, milles sularahaarve nr 21405306, Iphone 5s karp IMEI xxxxxxxxxxxx, milles Elisa sim-kaardi ümbris nr EExxxxxxxxxxxx koos kollase märkmepaberiga xxxxxxxxx, Iphone 5 karp IMEI xxxxxxxxxxxx, HTC karp mille sees neli kleebist IMEI: xxxxxxxxxxxx ja elisa sim kaardi ümbris nr EExxxxxxxxxxxx, millel kollane märkmepaber märkega xxxxxxxxx, Pakend 6 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. 133.4 Ipad mini karp IMEI xxxxxxxxxxxx, milles Elisa sim-kaardi ümbris EExxxxxxxxxxxx kollase märkmepaberiga Sergei, Ipad beezide kaante vahel, mille tagumisel küljel paberitükk xxxxxxxxx, Pakend 6 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 20.10.2021. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 11.11.2021. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.
SISUKORD
MENETLUSE KÄIK ............................................................................................................. 31 POOLTE SEISUKOHAD ...................................................................................................... 31 Prokuröri seisukoht ................................................................................................................ 31 Kaitsjate seisukohad............................................................................................................... 32 Jevgeni Medunitsa kaitsjad Küllike Namm ja Kristjan Tuul ................................................. 32 Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok ..................................................................................... 34 Sergey Kuznetsov ́i ja Stanislav Nikolajev ́i kaitsja Sven Sillar ........................................... 35 Kirill Novikov ́i kaitsja Gennadi Kull ................................................................................... 36 Sergei Matin ́i kaitsja Valeriy Gimajev ................................................................................. 39 Sergei Nikolajevi, Inga Šemjakina ja Roman Verenitš ́i kaistjaAleksei Smelov .................. 40 Julia Kivonen ́i kaitsja Kadi Sitska ........................................................................................ 42 OG ́i kaitsja Eva Tibar ........................................................................................................... 43 KOHTU JÄRELDUSED ....................................................................................................... 43 I MENETLUSE MÕISTLIK AEG ........................................................................................ 44 II TÕENDITE LUBATAVUS ............................................................................................... 48 Jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus ................................................................. 48 Sideettevõtjatelt saadud andmed ............................................................................................ 54 Õigusabitaotlused ................................................................................................................... 57 III KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID .................................................................... 60 AOGC ja kohtu seisukoht kriminaalasja eraldamise ja deponeeritud ütluste lubatavuse osas: ................................................................................................................................................ 61 AOGC ütlused:....................................................................................................................... 68 Tunnistaja AK ütlused ........................................................................................................... 73 Tunnistaja KVP ütlused ......................................................................................................... 76 Tunnistaja SO ́i ütlused.......................................................................................................... 78 Tunnistaja ZŠ ütlused ............................................................................................................ 80
Tunnistaja GS ́i ütlused.......................................................................................................... 80 Tunnistaja JP ütlused ............................................................................................................. 81 Tunnistaja AO ́i ütlused ......................................................................................................... 82 Tunnistaja GM’i ütlused ........................................................................................................ 83 Tunnistaja IL ütlused ............................................................................................................. 84 Tunnistaja AÕ ütlused ........................................................................................................... 85 VB ütlused ............................................................................................................................. 87 Tunnistaja OL ütlused ............................................................................................................ 90 IK ütlused ............................................................................................................................... 90 GM ütlused............................................................................................................................. 93 Prokuratuuri poolt esitatud täiendavad tõendid ..................................................................... 95 Kaitsjate poolt esitatud täiendavad tõendid ........................................................................... 96 V KURITEGELIK ÜHENDUS, SELLE STRUKTUUR JA ÜHENDUSE LIIKMETE ROLLID ............................................................................................................................... 103 Kuritegeliku ühenduse loomine ning selle tegevus aastal 2012 loodud struktuuriga .......... 107 Kuritegeliku ühenduse tegevus aastatel 2013 – 2015 .......................................................... 110 Kohtule esitatud tõendid kuritegeliku ühenduse tuvastamiseks .......................................... 110 Sõiduauto Audi A5 aktiivne kasutamine narkootikumide vedudeks AS poolt perioodil 06.11.2014 – 20.05.2015...................................................................................................... 123 VB osalus kuritegelikus ühenduses narkootikumide käitlemisel sõiduautoga Audi A5 reg.nrga XXXXXXXX ajavahemikul 20.05-03.08.2015. a. ......................................................... 127 Süüdistatavate käitumine VB kinnipidamise järel ............................................................... 139 Kuritegeliku ühenduse struktuur, selle loomine ja ühenduse juhtimine .............................. 144 Kuritegeliku ühenduse liikmete rollid ................................................................................. 148 Kuritegeliku ühenduse püsivus ............................................................................................ 150 Suunatus raskete, varalise kasu teenimisega seotud kuritegude toimepanemisele .............. 151 Modus operandi ................................................................................................................... 152 Jevgeni Medunitsale esitatud süüdistused KarS § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi .................. 155 Dmitry Uritskiy ́le esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21 ja § 255 lg 1 järgi...................... 179 Sergei Kuznetsov ́ile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi .................. 198 Sergei Nikolajev ́ile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21, § 256 lg 1 ja § 189 lg 1 järgi . 223 Sergei Nikolajevile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 osas:............................................. 231 Sergei Nikolajev ́ile KarS § 189 lg 1 järgi esitatud süüdistus ............................................. 244 Roman Verenitš’ile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21 ja § 255 lg 1 järgi .................... 250 Roman Verenitšile KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistus .............................................. 255 Stanislav Nikolajev ́ile esitatud süüdistused KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 järgi ...................................................................................................................................... 266
Stanislav Nikolajevile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi .......................................... 271 Stanislav Nikolajevile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ................................ 277 Kirill Novikov ́ile esitatud süüdistused KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises .................................................................... 279 Kirill Novikovile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi .................................................. 286 Kirill Novikovile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ........................................ 292 Sergey Matinile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 255 lg 1 järgi ................. 294 Sergey Matinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistus .......................................... 299 Inga Šemjakina ́le esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi ................................................ 308 Julia Kivonenile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 – 22 lg 3 järgi .............................. 313 OG ́ile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ............................................................ 318 V KARISTUSED JA TÕKENDID ...................................................................................... 322 Jevgeni Medunitsa ............................................................................................................... 325 Dmitry Uritskiy .................................................................................................................... 326 Sergey Kuznetsov ................................................................................................................ 327 Sergei Nikolajev................................................................................................................... 328 Roman Verenitš ................................................................................................................... 329 Stanislav Nikolajev .............................................................................................................. 330 Kirill Novikov ...................................................................................................................... 332 Sergey Matin ........................................................................................................................ 334 Inga Šemjakina..................................................................................................................... 336 Julia Kivonen ....................................................................................................................... 337 VI ARESTITUD VARA SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED JA VARA KONFISKEERIMINE ......................................................................................................... 338 Jevgeni Medunitsa konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ............................................... 339 Dmitry Uritskiy’lt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ................................................ 346 Sergey Kuznetsovilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ............................................. 348 Sergei Nikolajevilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ............................................... 353 Stanislav Nikolajevilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ........................................... 354 Kirill Novikov’ilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ................................................. 357 Sergey Matin ́ilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu ................................................... 359 Julia Kivonen ́ilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu .................................................. 361 VII MENETLUSKULUD .................................................................................................... 361 VIII ASITÕENDID ............................................................................................................. 363 IX KOHTULE ESITATUD TAOTLUSTE LAHENDAMINE .......................................... 372
MENETLUSE KÄIK
POOLTE SEISUKOHAD
Prokuröri seisukoht Prokuröri hinnangul on tõendamist leidnud süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, D. Uritskiy, S. Nikolajevi, Stanislav Nikolajevi, Roman Verenitši, Kirill Novikovi, Inga Šemjakina, Julia Kivoneni, Sergei Matini ja OG’i süü neile etteheidetud kuritegude toimepanemises. Kokkuvõtvalt heideti käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele heideti ette järgmiste kuritegude toimepanemist:
1.J. Medunitsale kuritegeliku ühenduse loomist ja juhtimist, sinna liikmete värbamist ning suures koguses narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega
2.S. Kuznetsovile kuritegeliku ühenduse juhtimist, sinna liikmete värbamist ning narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega
3.D. Uritskiyle kuritegelikku ühendusse kuulumist ning suures koguses narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega
4.Sergei Nikolajevile kuritegeliku ühenduse juhtimist, sinna liikmete värbamist, suures koguses narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega, samuti suures koguses narkootiliste ainete käitlemise ettevalmistamist
5.R. Verenitšile kuritegelikku ühendusse kuulumist, samuti suures koguses narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega
6.Stanislav Nikolajevile kuritegelikku ühendusse kuulumist, suures koguses narkootiliste ainete käitlemist grupis teiste süüdistatavatega, samuti suures koguses narkootiliste ainete käitlemise ettevalmistamist
7.Kirill Novikovile kuritegelikku ühendusse kuulumist, suures koguses narkootiliste ainete käitlemist grupis teiste süüdistatavatega, samuti suures koguses narkootiliste ainete käitlemise ettevalmistamist
8.Sergei Matin’ile kuritegelikku ühendusse kuulumist, suures koguses narkootiliste ainete käitlemist grupis teiste süüdistatavatega
Inga Šemjakinale kuritegelikku ühendusse kuulumist
VBle kuritegelikku ühendusse kuulumist
AKle kuritegelikku ühendusse kuulumist
OGle suures koguses narkootiliste ainete käitlemist koos Roman Verenitšiga
13.Julia Kivonenile isikute grupi poolt suures koguses narkootiliste ainete käitlemisele kaasaaitamist Lisaks eeltoodud isikutele esitati algselt süüdistused erinevate kuritegude toimepanemises ILle ja A.O G-Cle, kellede osas on eraldiseisvates menetlustes tehtud süüdimõistvad
kohtuotsused. Käesoleva menetlusega oli puutumuses ka AK, kelle osas on samuti praeguseks ajaks jõustunud lõplik kohtulahend. Prokurör andis ülevaate süüdistuses kirjeldatud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteoepisoodidele, seejärel narkootiliste ainete käitlemise ettevalmistamisega seotud kuriteoepisoodidele. Prokurör andis ülevaate kuidas on tõendatud süüdistustes kirjeldatud sündmustiku faktiline toimumine ning põhjendas, miks on prokuratuur süüdistuses kirjeldatut just konkreetsete süüdistatavatega seotud kuritegudena käsitleb. Peale kuriteoepisoodide analüüsi andis prokurör hinnangu sellele, milliseid rolle üksikud süüdistatavad tegude toimepanemisel täitsid ning jõudis argumenteeritult vastata küsimusele, miks prokuröri hinnangul tegutsesid süüdistatavad kuritegeliku ühendusena. Prokuröri hinnangul on põhjendatud osade süüdistatavate tegevus narkootikumide käitlemisel suure varalise kasu saamisele suunatult. Prokuröri hinnangul kinnitavad kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatavate süüd neile etteheidetud kuritegudes. Prokurör andis hinnangu iga süüdistatava ütlustele ning iga süüdistatava süü suurusele talle etteheidetud kuriteo eest ning käsitles põhjalikult süüdistatavate varadega seonduvat, esitades omapoolsed vara konfiskeerimise taotlused, esitades kohtule omapoolsed karistusettepanekud. Kaitsjate seisukohad Jevgeni Medunitsa kaitsjad Küllike Namm ja Kristjan Tuul Kaitsjad olid seisukohal, et puuduvad tõendid süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks ning palusid mõista J. Medunitsa õigeks KarS § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi ning vabastada J. Medunitsa vara aresti alt ja tagastada Jevgeni Medunitsale. Samuti KrMS § 183 lg 1 alusel taotlesid kaitsjad välja mõista Eesti Vabariigilt J. Medunitsa kasuks tema poolt kantud õigusabikulud ning edasiselt tekkivad kulud kuni kohtu lahkumiseni nõupidamistuppa koos käibemaksuga ning hüvitada Jevgeni Medunitsale süüteomenetlusega tekitatud kahju summas kokku 90 193 eurot. Lisaks esitasid kaitsjad taotlused: 1) jätta ESS § 1111 lõige 2 ja KrMS § 901 lõige 2 kohaldamata seoses vastuoluga Euroopa Liidu õigusega ning Eesti Vabariigi põhiseaduse §ga 26; 2) tunnistada ESS § 1111 lõige 2 ja KrMS § 901 lõige 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse §ga 26 vastuolus olevaks ning kehtetuks; 3) tunnistada õigusvastasteks prokuratuuri 14.08.2020 jälitustoimingutega kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise määrus; 4) tunnistada õigusvastasteks jälitustoimingu load, millega lubati teha jälitustoiminguid J. Medunitsa suhtes. Kaitsjate seisukoha kohaselt eitab J. Medunitsa järjepidevalt talle esitatud süüdistust, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning palub langetada õigeksmõistev kohtuotsus. J. Medunitsa on selgitanud, et ta ei ole neid kuritegusid toime pannud ning et ta ei tea nendest midagi. J. Medunitsa on kohtulikul uurimisel andnud ütluseid, vastanud kõigile kaitsja ja prokuröri küsimustele ning selgitanud enda igapäevaeluga seonduvaid asjaolusid. Kaitsja hinnangul puuduvad J. Medunitsa ütluste ja muude asjas kogutud tõendite vahel vastuolud, mis annaks aluse pidada teda tõendiallikana ebausaldusväärseks.
Kaitsjate hinnangul on prokuratuuri poolt esitatud tõendid kas lubamatud tõendid või ei tõenda süüdistuse versiooni. Kohtuistungil tegi kaitsja K. Tuul põhjaliku ettekande, kus argumenteeritult selgitas, miks prokuröri süüdistus on ekslik ning miks ei ole võimalik esitatud tõendite alusel süüdimõistvat kohtuotsust J. Medunitsa suhtes teha. Samuti andis kaitsja ülevaate J. Medunitsa kui isiku kohta käsitledes J. Medunitsa leibkonna varalist seisu. Kaitsja andis ka ülevaate vastuväidetest prokuröri tõendite lubatavusele. Samas isegi nende tõendite lubatavuse korral tuleb J. Medunitsa kaitsja hinnangul õigeks mõista, kuna tõendid ei kinnita süüdistuse versiooni. Kohus ei pea vajalikuks koormata otsust kaitsjate täismahus seisukohtade väljakirjutamisega, lühidalt kokkuvõttes olid kaitsjad seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus püstitati hüpotees, leiti mingisuguseid tõendeid, mis tõsi: ei lükka iseenesest ümber mingisuguseid üksikuid fragmente sellest hüpoteesist. Kuid nüüd nendele samadele fragmentidele tuginedes on prokuratuur asunud kohtuvaidluses väitma, et kogu see hüpotees ongi tõsi. Kaitsjate hinnangul peavad tõendid olema selged, kuid käesolevas asjas see nii ei ole. Prokurör on süüdistusversiooni püüdnud usutavaks muuta ka väitega, justkui saaks J. Medunitsa käitumist iseloomustada mingi kuritegeliku modus operandiga. Prokuröri käsitlus modus operandist on ekslik. Modus operandi tähendab mingit konkreetsele toimepanijale iseloomulikku ja spetsiifilist käitumise või kuriteo toimepanemise viisi ning modus operandi on asjakohane ainult väga konkreetselt seda üht toimepanijat iseloomustava teabe korral. J. Medunitsa süüdistused on oma sisult kõik erinevad. Tõendite nappuse ja vastuolude korral tuleb kahtlused süüdistatavate kasuks tõlgendada viidates seejuures ka Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2020 otsusele 1-19-5377 lk 10. Kriminaalasja toimikust nähtub etteheidetud süüteokoosseisude puhul kokkuvõtlikult, et eelnevas menetluses pole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid süüdistuses esitatud järeldusi J. Medunitsa poolt kuritegeliku ühenduse loomist, juhtumist ja suures ulatuse narkootiliste ainete salakaubaveo ja käitlemise organiseerimises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalasjas on kogutud suures mahus erinevat liiki tõendeid, kuid isikule inkrimineeritav süütegu on täielikult tõendamata nii isikuliste tõenditega, kirjalike tõenditega kui ka mahuka jälitustegevuse käigus kogutud tõenditega. Mitte keegi üle kuulatud tunnistajatest, süüdistatavatest (isegi nendest, kes on narkootiliste ainete käitlemisel kinni peetud ja tuvastatud õiguskaitseorganite poolt) ei ole andnud ütlusi, et J. Medunitsa oleks tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega suures ulatuses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Selliseid järeldusi ei võimalda teha ka kirjalikud tõendid. Mahuka jälitustegevuse käigus salvestatud erinevate isikute telefonikõnede, varjatud jälgimise alusel pole tuvastatud mitte ühtegi asjaolu, mis annaks üldse alust siduda J. Medunitsat otseselt või kaudselt (läbi teiste isikute) narkootiliste ainete käitlemisega, selleks vajaliku tegevuse korraldamise ja juhtimisega. Kokkuvõtvalt on kaitsjate hinnangul tegemist tõendamata ja paljasõnalise süüdistusega. J. Medunitsa tegevuses puuduvad KarS § 256 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 objektiivse koosseisu tunnused millest tulenevalt paluvad kaitsjad langetada J. Medunitsa suhtes õigeksmõistev kohtuotsus süüdistuse kõigis punktides. Lisana esitasid kaitsjad 17.09.2020 kohtule esitatud seisukoha jälitustoimingu taotluste ja lubade osas milles taotlesid kaitsjad, et maakohus tunnistaks õigusvastasteks jälitustoimingu load, millega lubati teha jälitustoiminguid J. Medunitsa suhtes.
Dmitry Uritskiy kaitsja Aivar Ennok Kaitsja on seisukohal, et täiesti põhjendamatu ja alusetud prokuröri etteheited süüdistatavale Uritskiyle selles osas, et ta ei andnud ütlusi kohtueelse menetluse käigus ja hakkas ütlusi andma, ennast aktiivselt kaitsma, alles kohtumenetluses. Kaitsja hinnangul ei pea süüdistatav menetluses tõendama oma süütust, kuivõrd süüdistus peab tõendama tema süüd. Kaitsja täpsustas mis põhjusel ei andnud D. Uritskiy kohtueelses menetluses ütlusi ning kokkuvõtlikult jõudis järeldusele, et süüdistataval pole mingit kohustust asuda kohtueelse menetluse käigus koheselt ütlusi, eriti kui talle esitatud kahtlustus on alusetu ja talle arusaamatu nagu käesoleval juhul. Kaitsja hinnangul väitis D. Uritskiy juba kohtulike tõendite uurimise alguses, et ta sisuliselt ei saa aru, milles teda süüdistatakse ning aastaid kestnud menetluse käigus otsustas ta anda ütlusi kohtus. Kaitsja asus seisukohale, et C ütlused ei ole usaldusväärsed ja neisse tuleb suhtuda äärmise kriitilisusega. Kaitsja hinnangul asus C selgelt koostööle prokuratuuriga mitte selleks, et rääkida puhtast südamest tõtt, vaid et päästa enda nahk selle tulemusena, et annab D. Uritskiy ja teiste osas alusetuid, elukaugeid süüstavaid ütlusi, samas pugedes selle taha, nagu ta kardaks kaassüüdistatavaid, mille tulemusena ei D. Uritskiy, ei J. Medunitsa ega teised süüdistatavad ei saanud talle ütluste deponeerimisel küsimusi esitada. Samas rõhutas kaitsja, et kui isegi võtta C ütlusi tõestena, siis sisuliselt need D. Uritskiyt ei süüsta. C pole andnud ütlusi, et D. Uritskiy tegeles narkootikumide pakendamisega ja peitmisega autodes olevatesse peidikutes. Kokkuvõtvalt jõudis kaitsja kaassüüdistatavate, tunnistajate ütluste, pealtkuulatud telefonikõnede põhjal järeldusele, et D. Uritskiyl olid tõepoolest kontaktid küllaltki paljude isikutega kuna tegemist on suhtleja inimtüübiga. Samas on tema suhtluse liigiks tahtmine kohtuda inimestega ja rääkida silmast silma, mida ta kinnitas ka ristküsitluse. Sellega seoses on pealt kuulatud telefonivestlused D. Uritskiy osas valdavas enamuses lühikesed, kestusega alla minuti ning kaitsja hinnangul ei ole nimetatu mingil juhul tõendiks konspiratiivsete vahendite kasutamise osas sõpradega (kaassüüdistatavatega) suhtlemisel. Kaitsja hinnangul on D. Uritskiyle esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 21 tunnustel toimepandud kuritegudes alusetu ja pole tõendatud nõustudes teiste kaitsjate kaitsekõnedes toodud seisukohtadega KarS § 255 osas. Kaitsja hinnangul puudub käesolevas asjas kohtu all olevate isikute tutvusringkonnas/sõpruskonnas ühtegi tunnust mis viitaks kuritegeliku ühenduse tunnustele, puuduvad kaitsja hinnangul igasugused, ka kaudsed tõendid kuritegeliku ühenduse eksisteerimise kohta. Seega on kaitsja hinnangul vaieldamatult välistatud, et D. Uritskiy oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse paludes süüdistatav nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Samuti on kaitsja veendunud, et millegagi pole D. Uritskiy süü leidnud tõendamist KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, samuti kuritegelikul teel saadud vara osas. Kaitsja viitab prokuröri oletuslikele arvutustele kuritegeliku ühenduse märkimisväärse kriminaaltulu osas millest on tehtud eluliselt usutavad järeldused, et D. Uritskiy teenis nimetatud ühenduse liikmena märkimisväärset kriminaaltulu ning omandas tema elukohast leitud kriminaaltulu kahtlusega vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Kaitsja hinnangul kasutas prokurör eluliselt usutavuse kriteeriumit ka enne kriminaalasja kohtusse jõudmist. D.
Uritskiy kaitsja rõhutas, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ta kaitsealune oleks saanud varalist kasu 40 000 eurot ületavas summas. Igasugused oletused ja spekulatsioonid selles osas on alusetud ja usaldusväärselt tõendamata. Samuti viitas kaitsja süütuse presumptsiooni sättele KrMS § 7 lg 2 ja 3, millede kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kaitsja palus D. Uritskiy talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks mõista, menetluskulud jätta riigi kanda välja mõista kinnipidamisega tekitatud kahju vastavalt esitatud kahjunõudele. Sergey Kuznetsov ́i ja Stanislav Nikolajev ́i kaitsja Sven Sillar Sergei Kuznetsovi osas esitas kaitsja esitas vastuväited prokuratuuri poolt esitatud tõenditele, leides, et süüdistusaktis käsitletud tõenditest ei ilmne ühegi süüd tõendavat asjaolu S. Kuznetsovi tegevuses, puudub prokuröri poolne tõendite sisuline analüüs ja prokuröri süüdistusversioon ei rajane KrMS-is sätestatud lubatavatele tõenditele, mistõttu Sergei Kuznetsovi süüdi tunnistamine ei ole võimalik. Vastuväidetes tõenditele leidis kaitsja, esmalt jälitustoimingute protokollide osas (07.06.2016, 19.10.2015, 14.12.2015 ja 19.04.2016. a koostatud jälitustoimingute protokollide kohta), et Jevgeni Medunitsalt korralduste saamises ei ole aprioorselt midagi kuritegelikku. Kõik kirjeldatud nn korraldused oli igapäevased olmeküsimuste lahendamine. Samuti ei kujuta Sergei Nikolajeviga suhtlemise fakt endast kuritegu. Kui sellisel suhtlemisel olnuks kuritegelik tähendus, siis tulnuks vastav faktiline asjaolu välja tuua. Seda aga ei saanud teha, kuna kuritegelikku suhtlemist ei olnud. Asjaolu, et S. Nikolajev ja S. Kuznetsov viibisid ühel ja samal ajal aadressil XXX asuvas kortermajas ei ole kuritegelik. Sellist aadressi ei ole süüdistusaktis määratletud kuriteo toimepanemise kohana. Jevgeni Medunitsalt korralduste saamises ei ole aprioorselt midagi kuritegelikku. Juhul, kui need korraldused olnuks seotud kuriteoga, siis oleks süüdistusaktis nii ka kirjas. S. Kuznetsovi kontaktis SOga ei ole midagi kuritegelikku. Erinevate telefonide kasutamine ei ole aprioorselt kuritegelik tegevus. Süüdistusaktis ei ole isegi paljasõnaliselt väidetud, et erinevates telefonides vesteldi kuritegudest. Hispaania külastamine ei ole kuritegu. Kuritegu ei ole mitme telefoni paralleelne kasutamine. Internetivahendusel sidepidamine ei ole kuritegu. Seotus J. Medunitsa ettevõttega ei ole kuritegu. 27.07.2016. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli osas leidis kaitsja, et prokuröri järeldused on ilmselgelt valed. Viidatud tõendis ei kajastu ühtegi Ki ja Kuznetsovi vahelist kontakti. Samuti leidis kaitsja, S. Kuznetsovi elukohast leitud sularaha osas et nii ZŠ kui ka GSi ütlused on usaldusväärsed, mõlemad kinnitasid, et GSil olid sissetulekud, mis võimaldasid sellises summas laenu anda ja ZŠ tõendas, et andis GSil kuuluva raha IK kätte. Kaitsja hinnangul selleks, et rääkida kuritegeliku ühenduse juhtimisest peab esmalt kuritegelik ühendus eksisteerima. Teiseks tuleb seda juhtida. Praegusel juhul ei ole kumbagi. Kaitsja hinnangul tuleb Sergei Kuznetsov õigeks mõista. Stanislav Nikolajevi osas leidis kaitsja, et süüdistusakti pinnalt ja ka kohtus uuritud tõendite põhjal on selge, et kui jaatada süüdistusversiooni, siis ei olnud süüdistatavatel aruandmiskohustust, ühiskassat, liikmemaksu, distsipliini, liikmete ja nende omaste eest
hoolitsemist, erilist konspireeritust või ebaseadusliku tegevuse varjamist äriühingute abil. Ehk siis on õiguslikult ilmne, et süüdistusversioonis kirjeldatud faktid ei vasta kuritegeliku ühenduse tunnustele ning Stanislav Nikolajev tuleb õigeks mõista. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 osas Stanislav Nikolajevi osas leidis kaitsja, et on välistatud Stanislav Nikolajevi süüdi tunnistamine KarS § 184 osas kuna pole isegi välja toodud käitlemise tegu. Ei süüdistusakti ega kohtus uuritud tõendite kohaselt ei puutunud Stanislav Nikolajev ei otseselt ega kaudselt kokku narkootikumidega. Süüdistuses KarS § 189 osas on kaitsja hinnangul väljaspool vaidlust see, et Stanislav Nikolajev valmistas peidikud kolmele sõiduautole – Audi A5, Audi Q5 ja Mercedes R klass. Kas nende autodega tegelikkuses veeti narkootikume või mitte ei oma kaitsja hinnangul kvalifikatsiooni osas tähendust. Süüdistusakti kohaselt saaks karistusõiguslik vastutus järgneda üksnes KarS § 189 alusel kuna tuvastatud tegevus vastab teo kirjeldusele kuid kaitsja juhib tähelepanu, et subjektiivse koosseisu osas eeldab tegu tahtlust ning ütlustega on tuvastatud, et Stanislav Nikolajev ei pidanud võimalikuks, et peidikuid hakatakse kasutama narkootikumide veos. Ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga ei ole see seisukoht ka ümber lükatud. Alternatiivelt palus kaitsja kui kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud arvestada karistuse määramisel, et Stanislav Nikolajev on varasemalt kriminaalkorras karistamata, tal on alaline elukoht ja töökoht, ta viibis 6 kuud vahi all ja 5 a on olnud vabaduses millest 1 aasta oli tõkendiks elektrooniline valve. Vabaduses viibides ei ole Stanislav Nikolajevil olnud õigusrikkumisi või arusaamatusi elektroonilise valve nõuete täitmisega. Talle etteheidetud kuriteod pandi toime 2014 august kuni 2015 november. Seega on kuritegude toimepanemisest möödunud vähemalt 5-6 aastat. Eeltoodu pinnalt palus kaitsja karistuse määramisel kohaldada rahatrahvi või määrata lühiajaline reaalne vangistus, mille Stanislav Nikolajev on tänaseks juba ära kandnud. Kirill Novikov ́i kaitsja Gennadi Kull Kaitsja leidis, et Kirill Novikovi tegutsemine ei vasta KarS § 255 lg 1 tunnustele viidates sätte muutumisele ning sellele, et kuni 01.01.2015.a oli sama paragrahvi sõnastuses, et kuritegeliku ühenduse tegutsemise eesmärgiks on kasu saamine. Samuti viitas kaitsja Riigikohtu lahendile 1-16-6452 toodule, kus selgitatakse kuritegeliku ühenduse mõistet, tunnuseid ja toodud on välja kuritegeliku ühenduse ja grupi vahe. Kaitsja leidis, et kohtueelses menetluses ei ole prokuratuur jälginud seaduses sätestatud nõudeid, viidates nii KrMS § 211 kohtueelse menetluse eesmärgile kui ka KrMS § 30 lg 1 rikkumistele. Samuti tõi kaitsja sarnaselt teistele kaitsjatele välja KrMS § 7 süütuse presumptsiooni lg 3 toodu, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Mh viitas kaitsja mitmetele riigikohtu lahenditele, et kohus neile tähelepanu juhiks (3-1-1-90-06 p 36, 3-1-1-57-07 p 10). Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatud kuritegeliku ühenduse tunnusena ühiskassat, pole selgitatud, milles seisneb süüdistatavatele esitatud kahtlustuses ühiskonnaohtlikkus. SamalaAte süütegude toimepanemises on palju isikuid karistatud, kuid neile ei ole
inkrimineeritud kuritegeliku ühenduse liikmeks olemist, vaid karistust mõisteti grupi poolt toimepandud süütegude eest ettenähtud seadussätte järgi. Kaitsja selgitas, et Kirill Novikov on Sergei ja Stanislav Nikolajeviga hõimlussuguluses. Stanislav Nikolajev on K. Novikovi elukaaslase isa ja Sergei Nikolajev Stanislav Nikolajevi vend. Kaitsja hinnangul ei nähtu asja materjalidest, millal ja mis viisil Sergei Nikolajev Kirill Novikovi kuritegelikku ühendusse värbas, kas Kirill Novikov andis kuritegelikku ühendusse astumiseks nõusoleku. Kohtueelsel menetlusel ei küsitud kordagi Kirill Novikovilt, kas ta on kunagi avaldanud soovi astuda vabatahtlikult kuritegelikku ühendusse. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ka asjaolu, et Kirill Novikovi oleks sunnitud astuma kuritegelikku ühendusse viidates tahtluse puudumisele. Samuti kirjeldas kaitsja Kirill Novikovi, et ta on õppinud autolukksepaks, oli enne süüdistust töötanud oma erialal 5 aastat ning on väga hea oma ala spetsialist. Materjalidest nähtub, et Sergei Nikolajev pakkus Kirill Novikovikovile ehitada autodesse peidikud raha eest. Kirill Novikov nõustuski raha eest tegema teenustööna peidikud. Sergei Nikolajev ei teatanud Kirill Novikovile, millisel eesmärgil hakatakse peidikuid kasutama. Kirill Novikovi küsimusele, miks peidikuid on vaja, vastas Sergei Nikolajev naljatades, et raha veoks. Nii Kirill Novikov kui ka Stanislav Nikolajev ristküsitlusel kinnitasid, et nad said Sergei Nikolajevilt peidikute ehitamise eest tasu. Samas kinnitasid nii K. Novikov kui ka Stanislav Nikolajev, et Sergei Nikolajev jäi neile peidikute ehitamise eest raha võlgu. Kirill Novikovi kaitsja küsis ristküsitluse ajal Sergei Nikolajevilt, miks ta ei tasunud lubatud summasid tellitud tööde eest. Sergei Nikolajev vastas, et tellijad jätsid talle raha maksmata ning seetõttu ei saanud ta ka Kirill Novikovile raha makstud. Sergei Nikolajev ütlustest selgus, et ta küsis teenuse tellijalt rohkem raha, kui ta Kirill Novikovile ja Stanislav Nikolajevile maksis. Kaitsja G. Kull küsimusele, kas ta tegeles vahendustegevusega tellija ja Kirill Novikovi vahel, vastas Sergei Nikolajev jaatavalt. Kirill Novikovil oli olemas tasuv töö ja töökoht ning kaitsja hinnangul isegi juhul, kui Sergei Nikolajev oli kuidagi seotud süüdistuses esitatuga, siis tal puudus igasugune vajadus kaasata Kirill Novikovi narkootikumide veosse nimetades peidikute ehitamist kokkuvõtvalt Sergei Nikolajevi äriplaaniks mille eesmärgiks oli vahendada raha eest sõidukitesse peidikute ehitamist. Kaitsja hinnangul ei olnud Kirill Novikovil vajadust rahapuudumise tõttu asuda kuritegelikule teele, et teenida kuidagiviisi elatiseks raha kuna tal oli töökoht, naine, puudusid võlad, kodu ning lisateenistust tõi veel sõiduautode ja mootorrataste ost-müük. Kaitsja hinnangul puuduvad igasugused tõendid, et Kirill Novikov oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu kaistja hinnangul, et 2014. a. jooksul oleks keegi käesolevatest süüdistatavatest tegelenud narkoveoga Hispaaniast Venemaale. Süüdistusakti kohaselt toimetati süüdistatavate poolt mitmeid kordi suurtes kogustes 80-100 kg hašisit Venemaale, kuid kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks prokuratuuri väidet. Puuduvad tõendid aine võetusest ning ka ekspertiisi aktid, mis tõendaksid, millise ainega oli tegu ja kas tegemist oli ainega, mille käitlemiseks oli vaja eriluba. Puudub ka hinnang, kui palju võiks süüdistuses mainitud aine kogus vabal turul maksta.
Kaitsja hinnangul ei ole prokuratuur välja selgitanud, kas Kirill Novikov oli teo valitseja, kui, siis mil moel ta sai tegu valitseda. Kas tal oli kohustus esitada kuriteoteade, kui see kohustus oli olemas, siis millisest seadusest lähtuvalt ta pidi seda tegema. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Kirill Novikovile inkrimineeritud kuritegu oleks olnud toime pandud Eesti territooriumil viidates KarS § 6 lg 1. Samuti ei ole süüdistusakti kohaselt Kirill Novikovile esitatud süüdistust autosse peidikute ehitamise eest. Kohtuistungil Kirill Novikov selgitas, et peidikute ehitamine ei ole kriminaalkorras karistatav, seega on tegemist lubatud tegevusega. Samas teatas Kirill Novikov, et ta sai juhuslikult teada, et Poolas peeti kinni isik, kes ei ole käesolevas menetluses osaline. Kaitsja andis ülevaate K. Novikovi varalisest seisust leides, et kogu arestitud vara on soetatud legaalsetest vahenditest ning juhtivprokuröri väide, et vara soetati kuritegevusest saadud vahenditest, on täielikult ümber lükatud. Kaitsja leiab, et kogu arestitud vara osas ei ole prokuratuur täitnud KrMS § 211 lg 2 nõudeid. Süüdistuses KarS § 189 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemine ei leidnud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitust. Kaitsja palub mõista Kirill Novikov õigeks talle inkrimineeritud KarS § 189 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises kuriteokoosseisu puudumise tõttu esitades vastuväited süüdistuse kohta. Kaitsja esitas süüdistuskõnes süü tõendamise kohta vastuväiteid esitades omapoolsed selgitused. Kirill Novikovi puhul ei ole kaitsja hinnangul ei süüdistuses ega ka prokuröri süüdistuskõnes asjakohaselt välja toodud süüksarvatava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja puuduvad inkrimineeritud kuritegude faktilisi asjaolusid tõendavad dokumentaalsed tõendid. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kaitsja, et Kirill Novikovi puhul ei ole leidnud tõendamist kuritegelikul teel tulu saamine, nii nagu ei ole leidnud tõendamist kuritegelikku ühendusse kuulumine ning tegutsemine kuritegeliku ühenduse ühise eesmärgi saavutamise nimel. Prokurör ei esitanud süüdistuskõnes mitte ühtegi kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnust, millele Kirill Novikov vastaks Kaitsja palus Kirill Novikov inkrimineeritud süüdistustes mõista õigeks ning kõik menetluskulud jätta riigi kanda ning hüvitada Kirill Novikovile seoses kohtumenetlusega kantud kulud õigusabile, mida ta tegi enne riigi õigusabi s.o 25.01.2017.a saamist. Samuti palus kaitsja tagastada arestitud vara: Mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2008; Mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2007; Sõiduauto Audi A6 Allroad, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 2007 ning sularaha summa 1300 eurot. Juhul, kui kohus mõistab Kirill Novikovi süüdi, palus kaitsja kohtul vähendada Kirill Novikov’ilt väljamõistetavat raha menetluskuludeks viidates, et protsess on kestnud pea 5 aastat. Kirill Novikov on teinud kõik endast oleneva, et kohtumenetlus kulgeks takistusteta ja sujuvalt. Kirill Novikovile esitatud süüdistusakti kohaselt ei võtaks kohtulik arutelu koos tõendite uurimisega enamat aega, kui üks nädal. Protsessi venimine oli tingitud eelkõige
prokuratuuri poolt esitamata tõendite tõttu ning ka seetõttu, et prokuratuur püüdis esitada kohtule tõendeid, mis on kogutud ebaseaduslikul viisil ja millede vastuvõtmisel tekkisid õiguslikku laadi vaidlused ning ka kohtukoosseisu vahetusest. Kuna käesolevas asjas on esitatud süüdistus 14-le isikule, siis palub Kirill Novikov, et temalt mõistetaks välja menetluskulusid suuruses 1/14 osa väljamõistetavatest menetluskuludest, ülejäänud osa jätta riigi kanda. Alternatiivselt palus kaitsja lõpetada Kirill Novikov suhtes kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Sergei Matin ́i kaitsja Valeriy Gimajev Sergey Matini kaitsja seisukoha kohaselt ei ole Sergei Matin süüdistuses nimetatud kuritegusid toime pannud ning nii prokuröri poolt, kui kaitsja poolt esitatud tõendid lükkavad ümber Sergei Matin’ile esitatud süüdistuse. Prokuratuur nii nagu analoogsetes teistes asjades toimub on esitatud jälitustoimingu protokollid mis tõendavad süüdistuses nimetatud isikute omavahelist suhtlust, mitte enamat. S. Matini suhtlemine süüdistuses esitatud inimestega oli seotud igapäevaste asjaoludega sellistega nagu töö, sõiduki remont, meelelahutus jne. Kaitsja esitas väljavõtted kõnedest ning seisukoha, miks ei olnud need kuritegelikud. Kaitsja ei eitanud, et S. Matin on käinud välisriikides nagu Hispaania ja Venemaa. Reisi osas J. Kivoneniga leidis nagu muude asjadegi puhul, et S. Matini kohtus antud ütlused on usaldusväärsed, kuna selle juures osalesid prokurör, kaitsjad ja kohus. Sergei Matini kohtus antud ütlused eluliselt usutavad ning riimuvad ka teiste tõenditega. Mis puutub ütluste andmisse kohtueelses menetluses märkis kaitsja, et Sergey Matini oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud kahel korral: 15.12.2016. a ja 14.01.2016.a. Sergey Matini poolt kohtuistungil antud ütlustest selgus, et tema kaitsja menetlustoimingutel ei osalenud, lahkus menetlustoimingutelt ära. Sergey Matin vastas, et 14.01.2016.a ütlused on ebaseaduslikud, sealhulgas seetõttu, et ülekuulamisel ei osalenud riigi poolt määratud kaitsja. Sergey Matin kohtumenetluses süüdistatavana ülekuulamisel samuti teatas, et selle kohta esitas ka kaebuse Eesti Advokatuuri. 14.01.2015.a ülekuulamisel ei ole määratud kaitsja kogu ülekuulamisel osalenud, kuigi see oli kohustuslik. Kaitsja puudumise kohta ei ole tehtud märget ka protokolli, kuigi reeglina protokolli märgitakse nt järgmist: „kaitsja lahkus menetlustoimingult kahtlustatava nõusolekul jms“. S. Matini ülekuulamisel sai avaldatud, et 14.01.2015.a kahtlustatavana ülekuulamine algas 12:00 ning lõppes 16:30, ehk 4,5 tundi, kusjuures kaitsja allkiri on täitsa eraldi leheküljel, ehk teiste osalejate allkirjad on protokolli lõpus, kaitsja allkiri aga uuel puhtal leheküljel. Kohtule esitasin tõendid ning kohus võttis ka vastu, millest tuleneb, et S. Matini riigi poolt määratud kaitsja on 15.01.2015.a esitanud õigusabi kohta tasutaotluse, milles on märkinud, et 14.01.2015.a riigi poolt määratud kaitsja osalenud ülekuulamisel alates kellast 12:00 kuni 13:35, ehk 1 tundi 25 minutit. Järgmisel päeval, ehk 15.01.2015.a on S. Matini riigi poolt määratud kaitsja tutvunud ülekuulamise protokolliga ning allkirjastanud seda. Seega kaitsjat 14.01.2015.a kogu ülekuulamise juures ei olnud ning protokolli allkirjatatud tagantjärgi. Seega 14.01.2015.a protokolli näol on tegemist tõendiga, mis oli saadud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuna selle juures ei olnud kaitsjat, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik.
Kaitsja hinnangul tuleb Sergei Matin kogu süüdistuses õigeks mõista, hüvitada temale kahju ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest, hüvitada valitud kaitsjale Indrek Repnau’le makstud õigusabikulud jätta määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud riigi kanda. Alternatiivselt esitab kaitsja taotluse lõpetada menetlus mõistliku menetluseaja tõttu kuivõrd käesolev kriminaalmenetlus asi ei saa lahendatud mõistliku menetlusaja jooksul. Sergei Nikolajevi, Inga Šemjakina ja Roman Verenitš ́i kaistjaAleksei Smelov Kaitsja hinnangul on prokurör eksinud süüdistuse esitamisega nimetades kogu süüdistust Inga Šemjakina, Sergei Nikolajevi ja Roman Verenitši osas teooriaks. Kaitsja viitas, et fraasi „eluliselt ei ole usutav“ on prokurör kasutanud liiga vabalt ja ilma põhjuseta. Samuti viitas kaitsja asjaoludele, et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust, süüdistuse tõendamist peab kohtus tagama prokuratuur ja selle ülesanne on teha kõik selleks vajalikud toimingud ning kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdistuses kuritegelikku ühendusse kuulumises leidis kaitsja, et käesolevas menetluses ei vasta kuritegeliku ühenduse nõuetele (nimetades need) ühelegi süüdistatavale esitatud süüdistus. Kaitsja viitab asjaolule, et ei süüdistusaktist ega süüdistaja kohtukõnest ei ole tuvastatud reegleid, millele tuginevalt prokuratuur leidis, et kuritegeliku ühenduse struktuur moodustus ja koos püsis, ning mida pidi Inga Šemjakina, Roman Verenitš ja Sergei Nikolajev tunnustama. Kaitsja hinnangul puuduvad ka viited selliste reeglite olemasoluga seotud tõenditele. Kaitsja hinnangul peab tuvastama, kas esitatud süüdistusakt ja süüdistus tervikuna KarS § 255 lg 1 ja 256 lg 1 osas vastab kuritegeliku ühenduse kriteeriumitele või mitte ning kas tegemist oli üldse kuritegeliku ühendusega või mitte viidates asjaoludele, et Sergei Nikolajevi, Inga Šemjakina ja Roman Verenitš ́i on varem kriminaalkorras karistamata isikud, omamata sidemeid kriminaalidega ning teadmata, mida kujutab ennast kuritegelik ühendus. Kaitsja viitas süüdistatavate ütlustele, mille kohaselt nad ei kuulunud kuritegelikku ühendusse, keegi ei ole nendele pakkunudki olla kuritegeliku ühenduse liige, nad ei ole narkootikumide käitlemisega tegelenud ning ei ole narkootikumidega kokku puutunud, kinnitades, et nad ei ole üldse kuritegeliku tegevusega tegelenud. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatud ka asjaolusid nagu ühenduse sees olev aruandmiskohustus, ühiskassa, liikmemaksud, distsipliin, karistus distsipliini rikkumise eest, konspireeritus ning kindel struktuur ja püsivus. Kaitsja hinnangul pole isegi nn. kaudsete tõendite alusel võimalik järeldada, et süüdistatavad oleksid pidanud aru saama, et nad on kuritegeliku ühenduse osad ja igaühel nendest on oma kindel roll selles ühenduses. Kaitsja hinnangul pole esitatud isegi ühtegi kaudset tõendit. Kaitsja hinnangul on süüdistuses esitatu prokuröri hüpotees, põnev ja illustratiivne lugu mille kinnitamiseks puuduvad tõendid. Kaitsja hinnangul on prokurör teinud ebaõigeid järeldusi faktiliste asjaolude hindamisel. Kaitsja andis omapoolse ülevaate prokuröri poolt esitatud tõenditele ning leides kokkuvõttes, et tervikuna ei vasta süüdistus kuritegeliku ühenduse kriteeriumitele ja tunnustele mille järgi saaks tema kaitsealused süüdi mõista, ükski kohtuliku uurimise käigus uuritud tõend ei viita, et tema kaitsealused kuulusid kuritegelikku ühendusse, leides, et kuritegelikku ühendust ei eksisteerigi.
Kaitsja hinnangul puuduvad ka otsesed tõendid Sergei Nikolajevi ja Roman Verenitši vastu, mille alusel saaks nende vastu konstrueerida süüdistuse KarS § 184 lg 21 järgi. Kaitsja hinnangul ei ole Roman Verenitši ja Sergei Nikolajevi elukohtades leitud midagi, mis viitaks narkootikumide käitlemisele, ükski läbiviidud jälitustoiming ei viita, et Roman Verenitš ja Sergei Nikolajev on narkootikumidega kokku puutunud. Kaitsja hinnangul on süüdistaja teinud järeldusi Sergei Nikolajevi ja Roman Verenitši osas tulenevalt üksnes sellest, et on hüpoteetiliselt võimalik, et nad võiksid tegeleda narkootiliste ainete käitlemisega. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-4-15, milles on riigikohus leidnud, et isiku süüditunnistamine kaastäideviimises pelgalt seetõttu, et ta viibib või viibis samas ruumis või autos, kus hoiti ebaseaduslikult narkootilist ainet oleks liiga ebamäärane ning selliselt võidakse karistada ka isikut, kellel tegelikult seos keelatud ainega puudub. Samuti viitas kaitsja süüdistatavate osas subjektiivse koosseisu puudumist ning samuti varalise kasu saamise asjaolude mitteesinemist kuna süüdistusakti ja süüdistaja kohtukõne sisust pole võimalik välja lugeda kuidas ja mille alusel oli tuvastatud, et Sergei Nikolajevil ja Roman Verenitšil oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Seega puudub kaitsja hinnangul Roman Verenitši ja Sergei Nikolajevi tegevuses kuriteokoosseis, mis vastaks KarS § 183 või 184 lgle 1 või 2, kuna ei ole tuvastatud, et nad oleks narkootilist ainet valmistanud, edasi andnud, omandanud, vallanud, vedanud või vahendanud. Nii nagu ei ole tõendamist leitud, et Roman Verenitši ja Sergei Nikolajev oleksid teadnud või vähemalt pidanud võimalikuks, et osalevad narkootiliste ainete käitlemises. Sergei Nikolajevi süüdistuses KarS § 189 lg 1 osas tunnistas kaitsja, et ainuke faktiline asjaolu, mis omab tähtsust süüdistuse esitamiseks KarS § 189 lg 1, on tõendamist leidnud. Kaitsja hinnangul ei ole algusest peale olnud vaidlust selle üle, et Kirill Novikov, Stanislav Nikolajev on valmistanud peidikuid. Sellega oli seotud ka Sergei Nikolajev, kuna info või pigem küsimus peidikute valmistamise võimalusest tuli temalt. Vaatamata sellele, ei saa siiski järeldada, et Sergei Nikolajevi saab KarS § 189 lg 1 süüdi tunnistada viidates subjektiivse koosseisu puudumisele. Sergei Nikolajev ei teadnud, milleks need peidikud olid ette nähtud, sest see ei olnud tema jaoks üldse huvitav, ta ei teadnud, et peidikud kasutatakse narkootikumide veoks. Ükski esitatud tõend ei viita selle, et Sergei Nikolajev pidi sellest teadma või vähemalt möönma. Kõik prokuröri etteheited ja oletused selles osas on puhas spekulatsioon. Kui keegi kasutab tapmiseks kööginuga, siis samadel alustel saab esitada süüdistuse kööginoa valmistaja vastu tapmisele kaasaaitamises, kuna kööginoa valmistaja pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks või möönma, et keegi kasutab tema nuga kuritegevuseks. Teiste sõnadega ei saa Sergei Nikolajevit KarS § 189 lg 1 süüdi tunnistada üksnes põhjusel, et keegi keda Sergei Nikolajev ei tea ning ei ole kunagi näinud, kasutas valmistatud peidikuid hašiši vedamiseks. Samuti viitas kaitsja asjaolule, et narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine hooletusest ei ole kriminaalkorras karistatav. Kaitsja palus Inga Šemjakina, Sergei Nikolajevi ja Roman Verenitši õigeks mõista kõikides inkrimineeritud kuritegudes ning juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 hüvitada nendele menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu. Samuti palus kaitsja hüvitada nendele süüteomenetlusega tekitatud kahju ja muud menetluskulud palus jätta riigi kanda. Alternatiivselt juhul kui Sergei Nikolajevi, Inga Šemjakina ja Roman Verenitš ́i süü on kohtu hinnangul tõendatud palus kaitsja arvestada järgmist:
Karistuste osas märkis kaitsja, et süüdistatavad Inga Šemjakina, Sergei Nikolajev ja Roman Verenitš on varem kriminaalkorras karistamata isikud, kes ei ole narkootikumide ja kuritegeliku ühendusega kokku puutunud. Inga Šemjakinal on hetkel kaks alaealist last, üks nendest ainul 1,5 aastat vana. Ka Roman Verenitšil ja Sergei Nikolajevil on olemas alaealised lapsed. Nii Inga Šemjakinal kui ka Roman Verenitšil ja Sergei Nikolajevil on olemas kindel elukoht ja legaalsed tuluallikad. Ja veel, mida peab kindlasti arvesse võtma, on see asjaolu, et käesoleva kriminaalasja raames viibisid juba Sergei Nikolajev ja Roman Verenitš vahi all enam kui neli aastat. Sergei Nikolajevi vara konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise kohaldamise osas palus kaitsja see taotlus jätta rahuldamata kuna Sergei Nikolajevi poolt on antud selged ja ammendavad seletused vara ja tuluallikate kohta, esitatud tema sõnu tõendavad dokumendid viidates asjaolule, et prokuröri poolt esile toodud arvestused Sergei Nikolajevi võimalike tulude ja kulude kohta ebaloogilised ja põhjendamatud. Julia Kivonen ́i kaitsja Kadi Sitska Kaitsja hinnangul ei ole J. Kivoneni kaasaaitamistegu tõendatud, puudub tegu ning seda kinnitavad tõendid. Kaitsja hinnangul on J. Kivoneni ütlused kasutatavad tõendina ja usaldusväärsed. Julia Kivonen on tunnistanud, et seoses tutvusega S. Matiniga ta tunneb Kirilli, Stasi ja Sergeid. Ta teab neid kui S. Matini, kellega tal olid lähedased suhted, sõpru. Kui nad augustis 2014 pidid Hispaaniasse sõitma, siis eesmärk oli seal puhata. J. Kivonen võttis sellele reisile kaasa ka oma 13 aastase poja. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ema võtab alaealise lapse kaasa reisile teades, et see reis on kuritegelik kuivõrd see ei ole usutav mitte ühestki aspektis ega detailis. Kuid reisil olles läks auto Poolas katki millist probleemi nad üritasid seal kohapeal lahendada ja lõpuks ei jäänud muud üle, kui need samad Stas ja Kirill tulid ja aitasid auto korda teha ja sõit jätkus. Kaitsja hinnangul jäigi puhkuse osa Hispaanias lühikeseks just seetõttu, et auto läks Poolas katki. Mis puutub J. Kivoneni telefoni andmist S. Matinile selgitas kaitsja, et on ilmselge, et keele barjääri tõttu Poola autoteenindusega ei olnud võimalik seda olukorda teisiti lahendada ja mis iganes nende telefonidega seal juhtus ei saa seda helistamist lugeda kaasaaitamise teoks narkootikumide veole kuna narkootikume tegelikult ei ole kuskil. Arvestades prokuröri poolt viidatud konspiratsiooni reegleid, paika pandud kuupäevi, skeemi, rahalisi kulutusi mis on välja arvutatud sendi pealt, siis ei ole eluliselt usutav, et peale sellist toppama jäämist oleks Sergei Matin sealt mingi ainega tagasi tulnud isegi kui möönda prokuröri versiooni. Kaitsja hinnangul on käesolevas menetluses nii, et on võetud hunnik kõnesid ja siis on üritatud neid kuidagi sobitada need ühe või teise isiku juurde. Mis puutub 500 euro saamisse Matini käest justkui tasuna, et J. Kivonen S. Matiniga Hispaaniasse sõitis ja aitas tal kuritegu toime panna leiab kaitsja, et taoline järeldus on meelevaldne. Kivonen on öelnud, mille eest talle see raha anti. Kuna see sõit, või see olemine venis Poolas nii pikaks ja nagu prokurör mainis olid arvutatud täpsed rahalised kulutused iga etapi jaoks, siis Matinil said rahad otsa ja Kivonenil oli laps kaasas. Mistõttu Kivonenil oli vaja maksta telefonikulud tagasi jõudes, tal oli korter tasumata ja tema maksis Poolas hotelli eest. Ja kuna Matin lubas need hüvitada, siis seda ta ka eeldas, et see juhtub. Kuna Matinil olid rahalised raskused, mis tulevad välja sellest ühest telefonikõnest, siis ilmselt sai ta selle raha maksta Kivonenile oma sõprade abiga.
Kaitsja sõnul ei saa J. Kivoneni kaasaaitajana käsitleda kuna J. Kivonen teadis, et see oli puhkusereis, tal olid isiklikud lähedased suhted kuhu võttis lapse kaasa. Ja kuskilt ei tule välja, et ta pidi teadma, juhul kui S. Matin pani kuriteo toime, et talle on sellest räägitud. Mitte üksi tõend, mida on nende aastate vältel kohtus uuritud, ei tõenda seda, et J. Kivonen teadis, et kaasa sõites sinna reisile ta aitab mingil moel mingisugust kuritegu toime panna ja seetõttu tuleb ta õigeks mõista. Ta ei ole vahi all viibinud, seetõttu ei ole riigilt mingit raha saada. Kaitsja esitas taotluse lõpetada menetlus mõistliku menetluseaja tõttu kuivõrd käesolev kriminaalmenetlus asi ei saa lahendatud mõistliku menetlusaja jooksul. OG ́i kaitsja Eva Tibar Kaitsja esitas oma seisukoha, et süüdistus on konkretiseerimata, kohtumenetluses uuritud tõendite alusel saab kindlalt väita, et G’i süü narkootilise aine mistahes käitlemises ei ole tõendamist leidnud. Riikliku süüdistuse poolt kohtuvaidlustes esitatud väited G’i süü tõendatuse osas on puhtalt oletused ja kuntslikult konstrueeritud spekulatsioonid, mis ei põhine mitte ühelgi tõendil. Kaitsja hinnangul ei ole kohtule OG’i osas esitatud tõendid seaduslikud, samuti viitas kaitsja, et ka jälitusmaterjalide seaduslikkuse puudumisele - kajastatud abonentnumber xxxxxxxx, millele on jälitustoiminguks loa saamisel viidatud kui G’i kasutuses olnud vangla kõnekaardi numbrile, millega suheldi Medunitsaga. Tegelikkuses oli juba enne taotluse esitamist asja materjalide pinnalt teada, et see nr ei kuulu Gle (kuulus Jle), kuid valeandmete esitamisega loa saamiseks on see kunstlikult seotud Gga, et luua seos Medunitsaga. Selle alusel on antud välja Harju Maakohtu kohtunik Velmar Brett ́i määrus 07.08.2015, number 335, kus valeandmete esitamise alusel on luba jälitustoiminguks antud. Seega on G’i seos nii Medunitsa kui ka narkokuriteoga fabritseeritud kunstlikult loodud tõendi alusel. Lisaks leidis kaitsja, et mõistlik menetlusaeg on möödunud. Kriminaalmenetluse ja õiglase kohtupidamise üks alustalasid on põhimõte, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesolevas asjas ei ole isegi põhjendatud kahtlusi G’i osas, esitatud väited on täielikult alusetud, tõendamata ja asjakohatud. Seega puudub G’i tegevuses kuriteo koosseis ning ta tuleb õigeks mõista, menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda.
KOHTU JÄRELDUSED
Kohtu hinnangul tuleb esmalt lahendada menetluses tõstatatud mõistlikku menetlusaega puudutav küsimus (I). Seaduse ja kohtupraktikas omaksvõetud arusaamade kohaselt rajab kohus otsuse tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaoludele. Kriminaalasjas vaieldi läbivalt tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse üle. Kohus annab hinnangu tõendite lubatavusele (II), milles analüüsib eraldi nii jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkust, sideettevõtjatelt saadud andmeid kui ka õigusabitaotlustega seonduvat. Kohus viis läbi kohtulike tõendite uurimise, analüüsis ja hindas kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt (III). Küsimusele, milliseid tõendeid on kohus otsuse tegemisel arvestanud, on vastatud koos asja sisulise lahendamisega (IV), milles kohus analüüsib esmalt
kuritegeliku ühenduse süüdistust tervikuna, seejärel annab hinnangu narkootilise aine käitlemisega seotud süüdisustele ning narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise süüdistustele iga isiku osas eraldi. Sisulise analüüsi käigus hindab kohus ka küsimust, kas kvalifitseeriva tunnusena esineb suure varalise kasu eesmärk ning annab hinnangu kas modus operandi esinemisele. Karistuste ja tõkendite osas võtab kohus seisukoha eraldi (V). Seejärel võtab kohus seisukoha meetmete arestitud ja konfiskeeritava vara (VI) ning menetluskulude (VII) suhtes. Viimaseks analüüsib kohus asitõendeid puudutavad meetmeid (VIII) ning annab hinnangu kohtule esitatud taotluste osas (IX).
I MENETLUSE MÕISTLIK AEG
Mõistliku menetlusaja järgimise nõue tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikest 1 ja põhiseaduse (PS) §-st 14. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab muu hulgas riigi kohustuse luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Konventsiooni artikkel 13 sätestab, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tegelikule õiguskaitsele.1 EIÕK artikli 6 lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus.2 Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tuleva ajavahemiku osas on Riigikohtu kriminaalkolleegium tuginevalt EIÕK art 6 lõikele 1 märkinud, et "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita.3 Menetlusaja mõistlikkust hinnatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt aga konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt 1) kohtuasja keerukusest; 2) kaebaja käitumisest; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ja 4) selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.4 Järgnevalt hindab kohus menetluse kestust objektiivselt üldiselt kogu menetluse kohta ning annab hinnangu kas süüdistatavate süüküsimus on lahendatud mittevajalike viivitusteta.
Eesti Vabariigi Riigikogu. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri. 10.03.2014. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&enr=599SE&koosseis=11.
RT II, 2000,11,57.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a määrus (edaspidi RKKKm) asjas 3-1-1-53-15, p 9.
RKKKo 21.06.2013, 3-1-1-63-13.
Kohus nendib, et kriminaalasja keerukus on kahtlemata seotud senimaani kestnud menetlusajaga. Kaitsjate hinnang, et tõenduslikult on kriminaalasi keerukas ja mahukas on adekvaatne – on rohkelt juriidilisi küsimusi, millele käesolevas lahendis antakse õiguslik hinnang. Kohus on tuvastanud, et süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemiseks on kasutatud komplitseeritud skeeme ja süüdistatavatele heidetakse ette tegevusi, mis olid kohtu hinnangul ulatuslikult konspireeritud ning millistele asjaoludele on ka prokurör kogu menetluse vältel korduvalt viidanud. Selles kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikute ring on küllaltki lai – 14 isikut, kellest osa eraldati lihtmenetluse kohaldamiseks ning käesolev kohtukoosseis menetles üldmenetluse raames 11 isiku osas esitatud süüdistust. Igal süüdistataval oli oma roll mis eesmärgipäraselt on segunenud isikute tavapärase igapäevaelu ja toimingutega ning see on ka loogiline kuna etteheidetavate kuritegude näol on tegemist nn elustiilikuritegudega. Kriminaalasjas on kogutud ja uuritud väga suurel hulgal tõendeid, see selgitab kohtule pikale veninud kohtueelse menetluse kestuse kuivõrd süüdistuses toodud tegude kohta tõendite kogumise ja hilisem esitamine ja uurimine kohtumenetluses on olnud mõistagi töö- ja ajamahukaks. Ei saa märkimata jätta, et kriminaalasja menetlemine on nõudnud ka keskmiselt ulatuslikumat analüütilist tööd, mis kriminaaltoimikus vahetult kajastuda ei saa kuid sellele viitavad väga mitmed asjaolud. Lisaks on olnud vajalik koostööd teha rahvusvaheliselt erinevate uurimisasutustega, mis teadaolevalt on ajamahukas. Otseste tõendite puudumisel on tulnud prokuratuuril paljudes küsimustes tugineda suurele hulgale kaudsetele tõenditele ja nende omavahelistele seostele mille jälgimine on ka kohtule olnud suureks väljakutseks. Käesolevas otsuses annab kohus eraldi hinnangu kogutud tõenditele, nende lubatavusele ja õiguspärasusele ning parema jälgitavuse huvides ei käsitle neid teemasid mõistliku menetlusaja hindamisel. Kohtu hinnangul on maakohus kogu menetluse vältel püüdnud tagada kriminaalasja lahendamist mõistliku aja jooksul. Menetlusaega on mõnevõrra pikendanud kohtukoosseisu vahetumine, kuid tegemist oli paratamatu olukorraga, mille üle võinuks tõepoolest olla riigil parem kontroll. Uus kohtukoosseis sai käesoleva kriminaalasja enda menetlusse 06.12.2019, koheselt esitati kohtule hulgaliselt taotlusi, mille kohus ka lahendas enne põhiistungiteni jõudmist. Seoses Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorraga ei olnud võimalik istungeid tavapärasel moel pidada ning põhiistungid algasid 05.05.2020. Siinkohal väärib märkimist asjaolu, et toona vahi all viibinud süüdistatav J. Medunitsa ei olnud nõus istungitel osalema videosilla teel seega ei olnud kohtul palju valikuid kuna objektiivselt puudus võimalus menetlust tavapärasel moel jätkata. Samuti tuleb märkida, et tehniliselt ei olnud võimalik taolise arvu inimestega istungeid läbi viia. Seega ei saa aega, mil kriminaalmenetlus on riigis tekkinud eriolukorra tõttu edasi lükkunud, käsitada kuidagi riigipoolse viivitusena. Seega kuigi peale kohtukoosseisu vahetumist jõuti põhiistungini alles sisuliselt viie kuu möödudes tuleb märkida, et kohus oli istungite aegade planeerimisel arvestanud piisava varu ajamahuga, mis kulus muuhulgas märkimisväärselt menetlusosaliste taotluste lahendamiseks ning ei saa teha etteheiteid, et kohtumenetlus peatus kohtu koosseisu vahetumise tõttu riigivõimu tegevusetusest või väheaktiivsest tegevusest. Küll aga vaatamata kohtu seisukohale, et uues kohtu koosseisus kulges menetlus suuremate tõrgeteta ning isegi ülemaailmse pandeemia tingimustes tagas riik võimalused kohtul menetlust tõhusalt jätkata, on põhjendatud teha etteheiteid riigile enne 06.12.2019 toimunud kohtukoosseisu vahetust. Kohus möönab, et eelnev maakohtu koosseis pidanuks piirama kohtumenetluste poolte taotluste esitamise aega ning menetlust efektiivsemalt juhtima kuivõrd taolise taktika valinud kohtumenetluse pooled venitasid taoliselt kohtumenetlust. Sarnasele seisukohale jõudis ka Riigikohus samas menetluses tehtud 18.11.2019 kohtumääruses 1-16-9171/1206 p 14.
Oma olemuselt on mõistliku menetlusaja lõpetamise osas otsustamine kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi võimaliku süüdlase karistamiseks ja isiku õigust mõistlikule menetlusajale tema süüasja läbivaatamisel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et kriminaalasi on mahukas ning keerukas. Kohtu hinnangul on menetluse kestust pikendanud muuhulgas ka kriminaalmenetluse senine käik ja muud asjaolud. Kohus möönab, et riigivõimu käitumise tõttu on kriminaalmenetlus osaliselt pikenenud, kuid ei saa kuidagi tähelepanuta jätta, et ka kaitsjatel on kohtumenetluse venimises olnud kaalukas roll. Ei saa märkimata jätta, et ka käesolevas kohtukoosseisus tekkis kohtul veendumus, et kaitsjad on astunud samme selleks, et menetluslikult kohtumenetlust venitada kuid kohtu hinnangul ei ole see olnud kaitsjate ainuke või peamine eesmärk. Mõned kaitsjad on kaitseõigust teostanud väga intensiivselt ja kohtuistungid on olnud sisukad ja mahukad. Ei saa märkimata jätta, et nii prokurör kui ka kaitsjad, erinevalt kohtunikust, olid kursis tõendite mahu ja iseloomuga. Kohtu hinnangul koostoimes kriminaalasja keerukuse ja mahuga eeldabki kriminaalasja põhjalikumat ja kauakestvamat menetlemist. Kohtu hinnangul on käesoleva kohtukoosseisu kohtuliku uurimise perioodil menetlus olnud ökonoomne, tõhus ning efektiivne vaatamata kriminaalasja mahukusele ning on põhjendamatu väita, et kohtulahendi kuulutamise hetkeks on möödunud mõistlik menetlusaeg kuivõrd riik on menetlust läbi viinud aktiivselt. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tuleva ajavahemiku osas on Riigikohtu kriminaalkolleegium tuginevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikele 1 märkinud, et "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita5. Kõigi süüdistatavate osas arvestas kohus mõistliku menetlusaja alguseks toimingu, mis mõjutas süüdistuse saanud isikute olukorda oluliselt, lugedes selleks kinnipidamise aja. Kohtueelne menetlus kestis 14.08.2014 kuni 21.10.2016. Kohtu alla anti süüdistatavad Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy, Sergey Kuznetsov, Kirill Novikov, Sergei Nikolajev, Inga Šemjakina, Sergey Matin, Stanislav Nikolajev, Roman Verenitš, Julia Kivonen ja OG Harju Maakohtu poolt 28. oktoobril 2016. Seega on süüdistatavate Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy, Sergey Kuznetsovi, Kirill Novikovi, Sergei Nikolajevi, Sergey Matini, Stanislav Nikolajevi, Inga Šemjakina suhtes menetlus kokku kestnud 5 aastat 10 kuud 6 päeva. Roman Verenitš peeti Hispaania Kgriigis kinni 27.01.2016, Eesti Vabariigis on tema suhtes tõkendina vahistamist kohaldatud alates 23.02.2016 kuni 24.03.2020 asendati tõkend vahistamine elektroonilisele valvele allumisega. Seega on süüdistatava Roman Verenitš ́i suhtes menetlus kokku kestnud 5 aastat 8 kuud 23 päeva. Julia Kivonen kuulati kahtlustatavana üle 11.02.2016, seega on süüdistatava Julia Kivoneni suhtes menetlus kokku kestnud 5 aastat 8 kuud 9 päeva. OG kuulati kahtlustatavana üle 13.06.2016.a, seega on tema osas menetlus kestnud 5 aastat 4 kuud ja 7 päeva.
RKKKm 17.06.2015, 3-1-1-53-15, p 9.
Nimetatud periood on kahtlemata pikk, tõenduslikult on tegemist väga keeruka ja mahuka kriminaalasjaga millest tulenevalt on lahendini jõudmine võtnud tavapärasest kriminaalmenetlusest kauem aega. Kohus ei kahtle, et menetlus on olnud kõigile süüdistatavatele koormav. Kriminaalmenetlus ongi süüdistatavale äärmiselt häiriv eriti olukorras kus süüdistus on I astme kuriteos ning taolised süüteod pälvivad ka mõningast avalikku tähelepanu. Menetluse kestel on kohus mõistlikku menetlusaega eraldi hinnanud (09.11.2020 määruses) ning kohus on argumenteeritult jõudnud järeldusele, et mõistlik menetlusaeg pole saabunud, kohtueelne menetlus ei olnud käesoleva kriminaalasja mahukust arvestades ülemäära pikk ning kohus on ka praegusel juhul seisukohal, et ka kohtumenetlus ning lahendini jõudmine on kulgenud mõistliku aja jooksul. Menetluse kestuse hindamisel on kohtu hinnangul oluline arvestada kõiki asjaolusid kogumina. Kohtu hinnangul ei saa mööda vaadata asjaolust, et käesoleva kriminaalmenetluse vastu on suur avalik menetlushuvi lähtudes eelkõige eri- ja üldpreventsioonilisest vaatenurgast. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetlus lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga – käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud ei ole. Esitatud süüdistused on äärmiselt rasked ning avalik huvi selle kriminaalmenetluse osas suur. On leidnud tõendamist asjaolud (vt kohtuotsuse sisulist analüüsi), et käideldavate narkootiliste ainete kogused olid väga suured - kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse tulemusena käideldi vähemalt 296 kuni 2392 kg hašišit. Sedavõrd suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega ohustati ulatuslikult KarS § 184 kaitstavat õigushüve, milleks on rahvatervis ja saab põhjendatult väita, et käesoleva kriminaalasja puhul on avalik huvi märkimisväärne. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et kuritegeliku ühenduse puhul on tegemist avaliku rahu vastase kuriteoga, mille puhul saab avalikku huvi tõsikindlalt jaatada. Ei ole vähetähtis, et süüdistuse sisuks olevate kuritegude ajalist ulatust ja erinevate õigushüvede kahjustamisele suunatud kuritegeliku tegevuse ulatuslikkusse tõttu viibisid süüdistatavad Jevgeni Medunitsa, Sergey Kuznetsov, Dmitri Uritsky, Sergei Nikolajev, Roman Verenitš ja Sergei Matin ka väga pikalt vahi all, mis mõistagi on nende süüdistatavate jaoks olnud ulatuslikuim põhiõiguste riive. Kohus ei kahtle, et süüdistus ning kogu kriminaalmenetlus tervikuna on olnud kõikide selles menetluses olevate süüdisatavate elu ja tegevust mõjutav, häiriv ja intensiivne ning menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tähtsust omavate asjaolude kogumis ja menetluse senist ajalist kestust silmas pidades on kohtu hinnangul PS §-st 14 ja EIÕK art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul kohtu hinnangul mõnevõrra rikutud kuid asja keerukust silmas pidades ei ole alust veel rääkida sellisest mõistliku menetlusaja riivest, mis annaks kohtule aluse asja lõpetamiseks enne kohtuliku arutamise lõppu ja lahendi tegemist. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 274’2 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Kriminaalmenetluse seadustik näeb otsesõnu ette kaks õiguskaitsevahendit, mille kohaldamisega saab kriminaalasja arutav kohus reageerida mõistliku menetlusaja ületamisele. Nendeks õiguskaitsevahenditeks on kriminaalmenetluse lõpetamine (KrMS § 274’2) ja süüdistatava karistuse kergendamine (KrMS § 306 lg 1 p 61)6.
RKKKo 4.11.2011, nr 3-1-1-81-11, p-d 22.2-22.3; RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-13, p 660.
Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga7. Ühtlasi on kolleegium selgitanud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist.8 Lisaks on Riigikohus leidnud sedagi, et üldjuhul tuleb KrMS § 274 ́2 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus kõne alla vaid juhul, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks madalama astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 ́2 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele.9 Kohus möönab, et menetluse mõistliku aja proportsionaalsus on alati igakordne üksikotsustus ning siin ei saagi tõmmata piire iga konkreetse isiku ja tema menetluse kestuse osas. Ka erialakirjanduses on rõhutatud, et kohtumenetluses ei ole tähtajad seadusega konkretiseeritud ja siin on regulaatoriks eeskätt kogu kriminaalmenetluse mõistlik aeg EÕIK ja selle rakenduspraktika mõttes. Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtumenetluse ajal ei ole ilmnenud põhjendamatuid viivitusi ning süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale ei ole rikutud sedavõrd suures määras, et peaks kaaluma menetluse lõpetamist. Kohtu hinnangul saab kõrgelt organiseeritud kuritegeliku ühenduse tegevust, rahvusvahelisust, läbimõeldust, süstemaatilist kuritegude toimepanemist ja tõendamiseseme asjaolude tuvastamise eripära pidada erilisteks asjaoludeks, mille alusel saab pikka kohtumenetlust käesoleval juhul pidada õigustatuks. Kohtu hinnangul on kohus seni menetlenud asja piisavalt intensiivselt, kõigi võimaluste piires ning ehkki kohus on seisukohal, et süüdistavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on mõnevõrra rikutud, ei anna see alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kaaludes ühelt poolt süüdistatavate õiguste rikkumise ulatust ja teisalt avalikku menetlushuvi süüdistatavatele süüdistuses ette heidetud kuriteo lahendamise vastu, leiab kohus, et menetlusaega saab arvestada karistuste määramisel. KrMS § 306 lõige 1 p 61 annab kohtule selle võimaluse sätestades kohtuotsuse tegemisel võimaluse karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada ning seda võimalust kasutab kohus ka käesolevas menetluses.
II TÕENDITE LUBATAVUS
Kriminaalasja menetluse kestus on tinginud paljuski asjaolust, et on vaieldud läbivalt tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse üle. Kohtuotsuse tegemisel on kohtul võimalik kasutada vaid neid tõendeid, mis on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. KrMS § 2861kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Tõendite tõendamisväärtus leiab kajastamist kohtuotsuse põhjendavas osas, kus analüüsitakse seda, kas esitatud süüdistus on leidnud tõendamist. Jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus
RKKKo 18.06.2010, nr 3-1-1-43-10, p 21; RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-13, p 660. RKKKo 23.03.2011, nr 3-1-1-6-11, p 19.1; RKKKm 21.06.2013 nr 3-1-1-63-13, p 16.
RKKKm 21.06.2013 nr 3-1-1-63-13, p 17.
Iseenesest puudub vaidlus selles, et KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid nii KarS § 184, KarS § 255 ja/või KarS § 256 kuritegude puhul nagu käesoleval juhul süüdistuse esemeks on. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul10. Lisaks eeltoodule tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes lubades esitama argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas.11 Pole vaidlust, et jälitustoimingute näol on tegemist kõigist võimalikest kõige tõsisemate põhiõiguste riivetega. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat mis oli kujunenud aastaks 2015. Süüdistuses etteheidetud kuritegude toimepanemisele on üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. Kohtuliku uurimise ajal tutvus kohus jälitustoimikutega ja tuvastas, et kõik jälitustoiminguteks väljastatud load on jälitustoimikutes olemas, need on nõuetekohaselt allkirjastatud nii prokuröri kui ka kohtuniku poolt ning kohtu hinnangul on need piisava põhjalikkusega põhistatud. Samuti tuvastas kohus nii jälituslube kui ka protokolle kõrvutades, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Jälitustoimingute tulemusel saadud tõendite sisulist lubatavust kontrollides lähtus kohus KrMS § 1261 lg 2, mis näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Vastav argumentatsioon kajastub jälitustoimingute lubades ning seda argumentatsiooni asja arutav kohus kontrollis. Kohus märgib, et antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda12. Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse
RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 668; RKKKo 05.12.2008, nr 3-1-1-63-08, p 13.3. RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14 p 773.
RKKKm 23.02.2017 nr 3-1-1-112-16, p 32.
nõudeid. Kohtu hinnangul on nii prokuratuuri load kui ka kohtumäärused mõlemad põhistatud ja vastavad KrMS § 145 määruse nõuetele. Kohtuliku uurimise jälitusprotokollid:
ajal
esitati
tõenditena
järgmised
süüdistusaktis
nimetatud
-
07.06.2016. a koostatud KrMS § 126’7 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud: 1) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Janika Kallini 15.08.2014.a määrus nr: 382, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 2) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Katre Poljakova 09.09.2014.a määrus nr: 416, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 3) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Janika Kallini 13.10.2014.a määrus nr: 473, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 4) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Katre Poljakova 07.11.2014.a määrus nr: 519, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Kirill Novikovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 5) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Karin Olentšenko 10.12.2014.a määrus nr: 585, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 6) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aulike Salo 15.01.2015.a määrus nr: 16, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi ja J. Medunitsa suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 7) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 10.02.2015.a määrus nr: 63, millega on antud luba pikendada KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist; 8) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 08.04.2015.a määruse nr: 169 ja 170, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 9) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 09.04.2015.a määrus nr: 172, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 10) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 09.04.2015.a määrus nr: 171, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš ́i suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 11) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 08.06.2015 määrus nr: 270, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Nikolajev ́i ja Sergei Kuznetsov ́i suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 12) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aulike Salo 09.06.2015 määrus nr: 275, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš ́i suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 13) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 07.08.2015 määrus nr: 335, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Jevgeni Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks;
14) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 07.08.2015 määrus nr: 336, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks. -
19.10.2015. a koostatud KrMS § 126’5 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud prokuröri jälitustoimingu load numbritega 634 (15.08.2014), 924 (16.12.2014), 29 (15.01.2015), 111 (19.02.2015), 287 (26.03.2015), 383 (24.04.2015), 474 (21.05.2015), 621 (10.07.2015), 628 (16.07.2015), 530 (09.96.2015) ja 510 (07.08.2015) sisuks perioodil 09.10.2014, 13.01.2015, 14.01.2015, 22.01.2015, 22.01.2015, 29.03.2015, 30.03.2015, 21.05.2015, 30.07.2015, 17.07.2015, 27.07.2015, 31.07.2015, 12.08.2015, 30.08.2015 Jevgeni Medunitsa, Sergei Nikolajevi ja Sergey Kuznetsovi suhtes.
-
26.01.2016. a koostatud KrMS § 126’5 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud prokuröri jälitustoimingu luba nr: 826 (05.11.2015) ja nr: 855 (28.11.2015) perioodil 28.11.2015 kuni 30.11.2015 Stanislav Nikolajevi suhtes.
-
14.12.2015. a koostatud KrMS § 126’5 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud prokuröri jälitustoimingu luba nr: 855 (28.11.2015), nr: 857 (30.11.2015) ja nr: 865 (07.12.2015) perioodil 30.11.2015 kuni 08.12.2015 Stanislav Nikolajev ́i ja SO ́i suhtes.
-
18.03.2016. a koostatud KrMS § 126’7 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Katre Poljakova 21.02.2014.a määrus nr: 111 ja Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Karin Olentšenko 20.01.2014.a määrus nr: 35. Jälitustoimingud on läbiviidud kriminaalasja nr: 13930000190 raames IL suhtes.
-
19.04.2016. a koostatud KrMS § 126’7 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud: 1) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Janika Kallini 15.08.2014.a määrus nr: 382, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajev ́i suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 2) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 07.08.2015 määrus nr: 335, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Jevgeni Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 3) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 07.08.2015 määrus nr: 336, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsov ́i suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 4) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 09.10.2015.a määrus nr: 412, millega on antud luba Sergey Matini, Jevgeni Medunitsa, Inga Šemjakina, Sergey Kuznetsov ́i, IK, Kirill Novikovi, Stanislav Nikolajev ́i suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks; 5) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 02.12.2015 määrus nr: 467, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks perioodil 02.09.2014, 20.09.2015-09.12.2015 - 02.08.2016. a koostatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud: 1) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aulike Salo 09.06.2015 määrus nr: 275, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitši suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks;
2) Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 28.05.2015.a määrus nr: 253 VB suhtes jälitustoimingute teostamiseks. - 15.08.2016. a koostatud jälitustoimingu protokoll, mille aluseks on olnud prokuröri load 26.03.2015 nr: 287, 06.04.2015 nr: 334 ja 01.06.2015 nr: 492 jälitustoimingute teostamiseks perioodil 02.04.2015 kuni 21.04.2015 ja 29.07.2015-31.08.2015 AS, Dmitry Uritskiy, Roman Verenitši ja VB suhtes. Kohus tutvus jälitustoimikutega nr: 1422100042 ja tuvastas, et kõik jälitustoiminguteks väljastatud load on jälitustoimikus olemas, need on allkirjastatud nii prokuröri ja kohtuniku poolt järgmiselt:
1.Riigiprokuröri abi Kristel Braun'i 15.08.2014.a taotluse nr: 627 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Janika Kallini 15.08.2014.a määrus nr: 382, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käitisi);
2.Riigiprokuröri abi Kristel Braun'i 15.08.2014.a taotluse nr: 627 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Katre Poljakova 09.09.2014.a määrus nr: 416, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käitisi).
3.Riigiprokuröri abi Kristel Braun'i 13.10.2014.a taotluse nr: 769 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Janika Kallini 13.10.2014.a määrus nr: 473, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
4.Riigiprokuröri abi Kristel Braun'i 07.11.2014.a taotluse nr: 836 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Katre Poljakova 07.11.2014.a määrus nr: 519, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Kirill Novikovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
5.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 09.12.2015.a taotluse nr: 915 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Karin Olentšenko 10.12.2014.a määrus nr: 585, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käsitsi).
6.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 15.01.2015.a taotluse nr: 28 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aulike Salo 15.01.2015.a määrus nr: 16, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi ja J. Medunitsa suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
7.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 12.02.2015.a taotluse nr: 96 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 10.02.2015.a määrus nr: 63, millega on antud luba pikendada KrMS § 1267 alusel Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käsitsi).
8.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 07.04.2015.a taotluse nr: 330 ja 331 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 08.04.2015.a määrus nr: 169 ja 170, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
9.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 07.04.2015.a taotluse nr: 333(allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime
Ivanson'i 09.04.2015.a määrus nr: 172, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
10.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 07.04.2015.a taotluse nr: 332 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 09.04.2015.a määrus nr: 171, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi);
11.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 27.05.2015.a taotluse nr: 487 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 28.05.2015.a määrus nr: 253, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel VB suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi);
12.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 05.06.2015.a taotluse nr: 517 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 08.06.2015 määrus nr: 270, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Nikolajevi ja Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käsitsi).
13.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 09.06.2015.a taotluse nr: 526 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aulike Salo 09.06.2015 määrus nr: 275, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Jevgeni Medunitsa, Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
14.Riigi peaprokuröri Lavly Perling'u 06.08.2015.a taotluse nr: 508 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 07.08.2015 määrus nr: 335, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel J. Medunitsa ja Sergei Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käsitsi).
15.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 06.08.2015.a taotluse nr: 667 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 07.08.2015 määrus nr: 336, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käsitsi).
16.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 09.10.2015.a taotluse nr: 782 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Aime Ivanson'i 09.10.2015.a määrus nr: 412, millega on antud luba Sergey Matini, Jevgeni Medunitsa. Inga Šemjakina, Sergey Kuznetsovi, IK, Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi).
17.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 01.12.2015.a taotluse nr: 860 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 02.12.2015 määrus nr: 467, millega on antud luba jätkata KrMS § 1267 alusel Sergei Kuznetsovi suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimist (allkirjastatud käsitsi).
18.Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern'i 01.12.2015.a taotluse nr: 859 (allkirjastatud käsitsi) aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Velmar Brett'i 02.12.2015 määrus nr: 468, millega on antud luba KrMS § 1267 alusel VM suhtes teostatavate jälitustoimingute läbiviimiseks (allkirjastatud käsitsi). Seega on kohus tuvastanud, et jälitusprotokollide aluseks olevad load on jälitustoimikus nr: 1422100042 olemas. Samuti tuvastas kohus nii jälituslube kui ka protokolle kõrvutades, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.
Kohtuotsuse parema jälgitavuse huvides ei pea kohus vajalikuks ega otstarbekaks avada detailselt jälitusprotokollide sisu. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasjas olemas ja esitatud, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Vaidlust ei ole selles, et nii prokuratuuri load kui ka kohtumäärused peavad olema mõlemad põhistatud ja vastama KrMS § 145 määruse nõuetele ning mingeid erandeid põhistamise kvaliteedis prokuratuuri ja kohtu lubade (määruste) vahel olla ei saa. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. On tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on üks loa andmise eeldustest. On lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda13. Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused kohtu hinnangul arusaadavad ja motiveeritud ning ka nende sisu detaile ei pea kohus vajalikuks siinkohal avada. Sisulised täpsustused avab kohus süüteokoosseisu analüüsis kus on jälitustoimingutega kogutud andmed asetatud omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Kohus olles tutvunud prokuratuuri jälitustoimingu lubadega leiab, et prokuröri load KrMS §s 1265 toimingute tegemiseks vastavad seaduses ja kohtupraktikas omaksvõetud nõuetele ning on seetõttu ka tõendina lubatavad. Sideettevõtjatelt saadud andmed Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid annavad tõendusteavet isiku kasutuses olnud telefoniabonendi asukoha kohta, võimaldades nii seostada kuriteo toimepanija kindla paikkonnaga. Tegemist on teabetalletusega KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Praeguse kriminaalasja esemeks on raskete I astme kuritegude toimepanemine rahvusvahelisel tasandil mistõttu oli andmete nõudmine sideettevõtjalt kohtu hinnangul põhjendatud ja kooskõlas KrMS §-ga 901. Käesolev seisukoht toetub oma järeldustes 12.11.2018. a Riigikohtu poolt Euroopa Kohtult küsitud eelotsuse küsimustel ja nende põhjendustel.14 EK (suurkoda) tegi otsuse (asi nr C-746/18) 2. märtsil 2021, milles toodi välja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg13
RKKKm 23.02.2017 nr 3-1-1-112-16, p 32. RKKKm 12.11.2018 nr 1-16-6179/85.
t 1 tõlgendus koostoimes EL-i põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 11 ning 52 lg-ga 1 koos põhjendustega mille sisu kohus ei pea vajalikuks käesolevas otsuses detailselt korrata. Praeguse kohtuasja üheks vaidlusesemeks on olnud asjaolu, kas ESS § 1111 lg 2 alusel mh süüteomenetluse eesmärkidel säilitatud ja KrMS § 901 lg 2 alusel prokuratuuri loal sideettevõtjalt saadud liiklus- ja asukohaandmed on tõendina lubatavad. Vaidlusalune tõendusteave hõlmab ESS § 1111 lg-s 2 märgitut. Kõnesoleva sätte järgi on sideettevõtjal kohustus säilitada järgmisi andmeid: 1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress; 2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress; 3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress; 4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus; 6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity - IMSI); 7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity - IMEI); 8) kärjetunnus kõne alustamise ajal; 9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse; 10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti. Kohus on tuvastanud, et eelkirjeldatud teavet nõuti menetletavas kriminaalasjas KrMS § 901 lg 2 kohaselt prokuratuuri lubade alusel. KrMS § 901 lg 2 esimene lause sätestab, et uurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, v.a. sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud sõnumi edastamise faktiga mitteseotud andmed. Asja arutav kohus tugineb Riigikohtu 18.06.2021 otsuses 1-16-6179 välja toodud seisukohtadele. Viidatud lahendi punktis 43 jj selgitab Riigikohus, et nii ESS § 1111 kui ka KrMS § 901 kuuluvad EL-i õiguse kohaldamisalasse, mis tähendab, et nende õiguspärasust ja kohaldatavust tuleb hinnata mh EL-i õiguse alusel15. EK praktika põhjal saab tõdeda, et sideandmete säilitamine ja nendele andmetele juurdepääs kujutavad endast hartaga kaitstavate õiguste eraldiseisvaid riiveid ning lubatav ei ole sideandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine ka tingimusel, et õigusnormidega on kehtestatud andmetele juurdepääsuks ranged materiaal- ja menetlusõiguslikud nõuded. Viidatud otsusest nähtuvalt peab nii sideandmete säilitamine kui ka juurdepääs nendele andmetele olema proportsionaalne. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on jõutud ühisele arusaamale, et riigi pandud kohustusena õigustab sideandmete säilitamist üldjuhul vaid raskete kuritegude menetlemisvajadus ja avalikku julgeolekut ähvardav suur oht. Riigikohus jõudis järeldusele, et ESS § 1111 on lg 2 vastuolus EL-i õigusega (vt 1-16-6179 p 45). Vastuolu ei puuduta andmete säilitamist KrMS § 901 lg-s 1 sätestatud nn kasutaja identiteedi päringu tarbeks16. Samuti leidis Riigikohus, et KrMS § 901 lg 2 on EL-i õigusega vastuolus osas, milles see säte näeb ette sideandmete kohta päringu tegemist prokuratuuri loal (vt 1-16-6179 p 46). Küll aga on Riigikohus leidnud, et ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega ei too veel iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist ning tõendikogumist väljajätmist. Nende
vt ka RKKKm 12.11.2018 nr 1-16-6179/85, p 19. vt EK otsuse p 34, EK 6. oktoobri 2020. a La Quadrature du Net ́i otsuse p-d 157, 158, 168.
tõendite lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda Eesti õigusest, sh tõendi lubatavust käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast (vt 1-16-6179 p 53) ning seda teeb kohus ka käesolevas lahendis. Kohtule esitati kokku 10 sideettevõtjatelt saadud andmete protokolli, vastavalt 18.04.2016, 20.10.2015, 09.05.2015, 25.04.2016, 22.04.2016, 15.04.2016, kaks protokolli on koostatud 12.11.2015, 22.03.2016 ja 27.07.2016. Protokollides talletatud tõendusteabe sisu ja protokollide aluseks olevate lubade põhjendused on kattuvad. Kõik sideettevõtajatelt saadud andmete protokollide sisu on kohus lühidalt avanud ning seda saab jälgida käesolevas lahendis kohtus uuritud tõendite ning asja sisulise analüüsi osast (vt osa IV käesolevas lahendis). Prokuratuuri poolt taotletavates lubades on toodud põhjendused, miks on vajalik sideettevõtjatelt nõuda loas välja toodud andmeid. Nimetatut on vajalik teostada kriminaalmenetluse tõendite kogumise eesmärgil, tuvastamaks kuriteoga seotud võimalikke teisi isikuid ja nende omavahelisi seoseid, samuti isikute kasutuses olevaid teisi võimalikke sidevahendeid. Kõigis lubades on toodud milliseid andmeid soovitakse saada (telefoni number, andmed abonenti läbivate IMEI-de suhtes kõnede eristustest ja sõnumite edastamise fakti, kestuse viisi ja vormi kohta, samuti telefoni asukohtade kohta konkreetsel loas nimetatud ajaperioodil). Lubades on põhjendatud, miks on päring vältimatult vajalik ning antud selgitus, et kriminaalmenetluse sel etapil ei ole tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega ilma kriminaalmenetlust oluliselt kahjustamata võimalik. Samuti on antud ülevaade mida soovitakse kõnede eristuse andmetega kriminaalmenetluses tuvastada. Kohus on veendunud, et tõendite kogumisel järgiti kehtivat õigust. Lähtudes ainuüksi ajaperioodist, mil sideettevõtjatelt andmeid koguti, s.o aastatel 2014-2016 oli Eestis kehtiva õiguse kohaselt süüteomenetluses võimalik koguda tõendeid ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 sätestatu järgi. Õiguslik olustik ajal, mil anti load sideandmete päringuteks, tehti lubade alusel päringud ja vormistati saadud andmete põhjal tõendina kasutatavad sideandmete protokollid. Uurimistoimingute alusandmed on olnud korrektsed. Prokuratuur on andnud kõigi päringute tegemiseks loa formaalselt õigetel alustel, s.o KrMS 901 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel ning päringud on teostatud ESS § 112 lg 2 sätestatud kohaselt. Eelöeldu on fikseeritud ka kõikides sideettevõtjalt saadud andmete protokollides, mida kohus on vahetult uurinud. Kohtule pole esitatud andmeid selle kohta, et oleks rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, rikutud menetlustoimingust puudutatud isikute põhiõigusi mõne olulise rikkumisega, samuti pole rikutud ausa kohtupidamise põhimõtet. Seega ei ole ühtegi alust miks peaks kohus käesoleval juhul sideettevõtjatelt saadud andmete protokolle käsitlema lubamatuna kuivõrd tõendite saamisel ei ole aset leidnud ühtegi menetlusõiguse rikkumist ega eksimust. Kohus tuvastas, et päringu tegemiseks antavates lubades on selged ja arusaadavad põhjendused selle kohta, miks ei saa tõendeid koguda teisiti. Lubades on kirjeldatud kriminaalmenetluse tollase käigu põhjal faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul tõenditega seostatult näidatud miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka nn viimase abinõu ehk ultima ratio põhimõte. Lisaks eeltoodule on Riigikohus asunud seisukohale, et kuni 6. oktoobrini 2020 (s.t La Quadrature du Net ́i otsuseni) valitses märkimisväärne teadmatus sideandmete lubatud säilitamis- ja kasutamisviiside küsimuses. Ühest veendumust, et kriminaalmenetluse
seadustikuga prokuratuurile antud õigus lubada sideandmete kasutamist on vastuolus EL-i õigusega, ei saanud prokuratuuril olla enne 2. märtsi 2021, mil EK tegi teatavaks otsuse käesolevas asjas esitatud eelotsuse küsimuste kohta17. Siinkohal on kohtu hinnangul oluline silmas pidada, et süüdistuses etteheidetavate kuritegude puhul on tegemist väga raskete peitkuriteoga, mida pandi toime rahvusvaheliselt. Ühiskonna toimimise huvides on ennetada raskete narkokuritegude toimepanemist. Käideldud narkootikumide hulk annab aluse järeldada, et ohtu seati miljonite inimeste elud. On õõvastav mõelda, et taoline kogus narkootikume on tänavatel maha müüdud ning kui paljude inimeste elu ja tervist see on ohtu seadnud ning kohtu hinnangul on taolise kaliibriga kuritegude välja selgitamisel vajalik välja selgitada igasugune tõendusteave, kasutades selleks kõikvõimalike seaduses lubatud meetodeid. Lisaks rahvatervise ulatuslikule ohustamisele hindab kohus äärmiselt raskeks kuriteoks ka kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemisele, olemasolu. Kuritegelikku ühendust juba oma olemuselt on keeruline tuvastada kuivõrd ühenduste liikmete tavapärane ja õiguspärane elu on põimunud õigusvastase tegevusega, ühenduse liikmed kasutavad laialdasi konspireerimisvõtteid ning tegutsevad läbimõeldult vastavalt korralduste andja poolt antud suunistele. Ainuüksi neil põhjustel hindab kohus õigustatuks sideandmete tõendina kasutamist. Sideandmeid käsitlev tõendusteave haakub jälitustoimingutega kogutud tõenditega, need on paratamatult omavahel seotud tõendid.
Õigusabitaotlused Kohtumenetluses on vaieldud ja argumenteeritud asjaolu üle, kas õigusabitaotluse vastusena edastatud kokkuvõtted on tõendina kasutatavad KrMS § 63 mõttes ning kas tegemist on lubatava tõendiga. Euroopa Liidu tasandil reguleerib üldist koostööd kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon, mille art 1 järgi võimaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel üksteisele ulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades, milles karistamine abi taotlemise ajal kuulub taotleva poole õigusasutuste pädevusse. KrMS § 433 lg 1 järgi hõlmab rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile. Vastastikust abi kriminaalasjades reguleeriva KrMS § 463 lõike 1 järgi lähtutakse abistamistaotlust täites kriminaalmenetluse seadustiku sätetest. Kriminaalmenetluse seadustiku rahvusvahelise koostöö peatüki 8. jagu reguleerib eraldi koostööd kriminaalmenetluses Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. KrMS § 4892 järgi kohaldatakse selles jaos sätestatut rahvusvahelisele koostööle kriminaalmenetluses, mis toimub Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö meetmete alusel ning koostöö teine osapool on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö meetmetega ühinenud riik.
Vt RKKKo 18.06.2021 nr 1-16-6179/111, p 62.
KrMS 65 lg 1 lubab Eesti kriminaalmenetluses kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kohtule on esitatud Eesti poolt esitatud õigusabitaotlused nii Poolale kui ka Hispaania Kgriigile ning neist riikidest saabunud vastused.
Õigusabitaotlustes Poolale (9. märts 2016 ja 7. oktoober 2015) antakse lühiülevaade kriminaalmenetlusest 14221000107 ning asjaolust, et kuriteo tehiolude väljaselgitamiseks, kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise läbiviimiseks on vajalik teostada menetlustoiminguid Poola Vabariigi territooriumil mistõttu taotleti lähtuvalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi konventsioonist osutada õigusabi Eesti Vabariigi uurimisorganitele nimetades palve esitada Poola Vabariigil olemasolevad materjalid või nende koopiad ning loetelu dokumentidest mida soovitakse saada. Samuti palutakse õigusabitaotluses nõusolekut saadud informatsiooni edastamiseks Hispaania Kgriigi õiguskaitseasutusetele koos põhjenduste ja selgitustega. Samuti kinnitatakse, et õigusabitaotluse vastusena saadud informatsiooni ja materjale kasutatakse vaid kriminaalasja 14221000107 raames ega avaldata kolmandatele isikutele. Poola esitas vastusena õigusabitaotlusega dokumendid VB sõiduki läbiotsimise kohta koos fotodega. Kogu dokumentatsioon on kokku köidetud vormis ning kinnitatud pitsatiga „Straž Graniczna 897J“. Samuti esitati VB isiku ja tema riiete ning käsipagasi esemete läbiotsimise protokoll ja asjade kinnipidamise protokoll. Esitatud materjalid sisaldavad määrava tähtsusega informatsiooni kriminaalasja oluliste asjaolude kohta, nt sisaldab materjal nii eksperdiarvamust nr BBK1962/15/PAM, kui ka 07.10.2015 nr PRP-6/15/5869 õigusabitaotluse alusel on koostatud 04.08.2015. a sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokoll.
Õigusabitaotlustes Hispaaniale taotletakse Euroopa Liidu koostöökanalite kaudu teostada menetlustoiminguid kriminaalmenetluses 14221000107. Õigusabitaotluses on lühiülevaade menetlusest ning põhjendatud asjaoluga, et kuriteo tehiolude väljaselgitamiseks, kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise läbiviimiseks on vajalik teostada menetlustoiminguid Hispaania Kgriigi territooriumil mistõttu taotleti lähtuvalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi konventsiooni alusel osutada õigusabi Eesti Vabariigi uurimisorganitele nimetades uurimistoimingud mida Eesti palub Hispaania pädevatel ametivõimudel teostada. Taotlused on põhjendatud ning sisaldavad kinnitust, et õigusabitaotluse vastusena saadud informatsiooni ja materjale kasutatakse vaid kriminaalasja 14221000107 raames ega avaldata kolmandatele isikutele. Hispaania Kgriigist on Eestile õigusabitaotluse vastusena edastatud 15.06.2015. a koostatud kokkuvõte nr 194929/15, 07.07.2015. a koostatud kokkuvõte nr 0219483/15, 24.07.2015. a koostatud kokkuvõte nr 0235272/15 ja 29.07.2015. a Hispaania Kgriigis õigusabitaotluse vastuseks koostatud kokkuvõte nr 243411/15. Samuti on kohtule esitatud Hispaania Kgriigi poolt vastusena õigusabitaotlustele 04.08.2015 koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud infost, 13.08.2015 koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud infost, 13.08.2015
koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud infost.
Kohtumenetluses on vaieldud ja argumenteeritud asjaolu üle, kas õigusabitaotluse vastusena edastatud kokkuvõtted ja materjalidest tulenevat infot saab tõendina kasutada KrMS § 63 mõttes ning kas tegemist on lubatava tõendiga. Kaitsjate hinnangul ei ole võimalik Hispaania Kgriigi õigusabitaotluste seaduslikkust kuidagi kontrollida ning Hispaania Kgriigi õigusabitaotluste vastused on kaitsjate hinnangul lubamatud tõendid. Pole vaidlust asjaolu üle, et Hispaania Kgriigis on läbi viidud jälitustoiminguid ning need on läbi viinud Hispaania õiguskaitseasutused. Kaitsjate hinnangul ei ole võimalik kontrollida puuduolevaid viiteid ja tõendeid, kuidas, kas ning kui õiguspäraselt on neid jälitustoiminguid Hispaanias läbi viidud. Kaitsjate hinnangul ei ole võimalik seaduslikkust kuidagi kontrollida. Kaitsjate hinnangul on need tõendid lubamatud, kuivõrd selle saamine on olnud ebaseaduslik, selle saamisel on rikutud õigusnorme kui ka selle tõendi enda saamist ja läbiviimist ei ole võimalik kontrollida. Riigikohus on oma mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul18. Eestis toimepandud jälitustoimingute osas on kohus käesolevas kriminaalasjas eeltoodut kontrollinud (vt käesoleva lahendis punkti: jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus). Praegusel juhul on kohtule Hispaania Kgriigi poolt esitatud vastused Eesti poolt esitatud õigusabitaotlustele. On õigustatud ootus, et olukorras kus prokuratuur taotleb teiselt riigilt õigusabitaotlusega teatud toimingute tegemist nagu käesoleval juhul, siis need toimingud viiakse läbi selles riigis ja vastavalt selle riigi seadustele edastatakse see teave, mida selle toiminguga on kogutud taotlevale riigile. Nähtuvalt Eesti poolt esitatud õigusabitaotlusest esitas Eesti Hispaaniale ka Eesti Vabariigi asjakohased viited nii karistusseadustiku § 184-le kui ka kriminaalmenetluse sätetele – KrMS § 34, § 75 - § 76, § 351 lg 2. Hispaania Kgriigi Riiklik politseiamet väljastas Eestile dokumentide koopiad, mille alusel nad õigusabitaotluses palutud toiminguid läbi viisid. Load ruumidesse sisenemise ja nende läbiotsimiseks on antud Denia eeluurimiskohtu poolt ja sõidukite läbiotsimiste ja konfiskeerimiste kohaldamiseks vajalikud load on antud Valencia eeluurimiskohtu poolt. Samuti on edastatud dokumendid konfiskeeritud ainete ja esemete kohta. Eesti Vabariik on saanud Hispaania Kgriigilt seal pealt kuulatud telefonikõnede salvestised. Need salvestised on omakorda vormistatud jälitustoimingu protokolliks sellisel viisil nagu prokuratuur need kohtule üle andis. Kohus on kontrollinud ka esitatud õigusabitaotlusi, need on kohtu hinnangul seaduslikud ja lubatavad, seega on Eesti riik kogunud informatsiooni, mis on protokolli kantud õigusabitaotluse abil ning ainult selles ulatuses mis õigusabitaotluses märgitud. Kohtu hinnangul on Eesti riigi tegevus olnud õiguspärane kuivõrd Eesti riik on teinud õiguspärase ja kriminaalmenetlusnormidele vastavad õigusabitaotlused, õigusabitaotluste aluseks on olnud Eesti riigis õiguspäraselt koostatud dokumendid, ning see
vt RKKKo 5.12.2008 nr 3-1-1-63-08, p 13.3.
materjal, mis on teises riigis kätte saadud on lisatud toimingule õiguspäraselt ning vormistatud tõendivormi nagu see asjakohane on. Mis puutub J. Medunitsa kaitsjate väidetesse, et nende tõendite saamine on olnud ebaseaduslik, rikutud on õigusnorme ja asjaolu, et tõendi saamist ja läbiviimist ei ole võimalik kontrollida märgib asja arutav kohus, et Eesti riigi kohus ei saa sekkuda teise riigi tegevuse suveräänsusesse ja anda hinnangut teise riigi asutuste tööle. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit ega veenvat argumenti selle kohta, et teise riigi tegevus oleks olnud ebaseaduslik ning kohus siseveendumuse kohaselt eeldab, et teine riik on oma tõendid kogunud vastavalt oma siseriiklikule õigusele seaduslikult. KrMS § 65 lg 1 järgi peab teises riigis kogutud tõend vastavama Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele. Kohtu hinnangul saab selle sätte eesmärgiks pidada muuhulgas välisriigis kogutud tõendi kasutamist meie kriminaalmenetluses ning selle lubatavuse kontrollimist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi veenvat argumenti selle kohta, et Hispaanias tehtud menetlustoimingud on olnud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Ei ole veenvaid argumente, miks peaks kohus kahtluse alla seadma Hispaania Kgriigi õigusaktide alusel kogutud tõendi usaldusväärsuse mistõttu kohus loeb selle seaduslikuks. Rahvusvahelise koostöö raames, kui teisele riigile esitatakse taotlus telefonide pealtkuulamiseks, see on teises riigis võimalik ja teine riik täidab taotluse faktiliselt järgides siinkohal oma siseriiklikku õigust, on jälitustoimingute teostamine ka välisriigis võimalik ning kohtu hinnangul lubatav tegevus kui on järgitud kriminaalmenetluse põhimõtteid nagu käesoleval juhul. Eeltoodut kogumina arvestades on kohtu hinnangul õigusabitaotluse vastusena edastatud kokkuvõtted ja materjalidest tulenev info tõendina kasutatav KrMS § 63 mõttes ning tegemist on lubatava tõendiga. Mis puutub asjaolusse, et õigusabitaotlused on tehtud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt ja väljastatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kuid KrMS § 464 ja sellest järgnevate sätete kohaselt peab õigusabitaotlust esitama Riigiprokuratuur märgib kohus järgmist. KrMS § 464 reguleerib abistamistaotluse esitamist välisriigile ning sätte lg 7 p 1 kohaselt on kohtueelses menetluses abistamistaotlust välisriigile pädev esitama prokurör, kelle menetluses on kriminaalasi. Sel hetkel kui õigusabitaotlus esitati teisele riigile oli kriminaalmenetlus Põhja Ringkonnaprokuratuuris, järelikult oli vastavalt menetlusseadustiku § 464 lg 7 p 1 järgi prokuröril pädevus esitada õigusabitaotlus. See säte sellisel kujul on jõustunud 01.01.2015, järelikult kehtis see juba sel ajal kui rahvusvahelise koostööga tõendeid koguti. Viidatud sätte lg 1 viitab küll Riigiprokuratuurile kuid on ka viide asjaolule, kui Eesti Vabariigi jaoks siduv välisleping või muu õigusakt ei näe ette teisiti. Seega selgitab kohus, et selle säte mõte ei ole see, et Riigiprokuratuurile on antud ainupädevus õigusabitaotluste koostamiseks ja esitamiseks vaid see reguleerib olukorda, kui Eesti Vabariigi jaoks siduvat välislepingut või muu õigusakt ei näe ette teisiti. Kohtu hinnangul on menetleja toiminguna käsitletav ka õigusabi taotlusele vastamine ja tõendite kogumi loomine ning just seda on nii Poola kui ka Hispaania teinud, s.t vastanud Eesti Vabariigi õiguskaitse palvele, loonud tõendi kogumi ja edastanud selle Eesti Vabariiki. Eeltoodu kohaselt on kohus seisukohal, et esitatud tõendid on lubatavad ning seega kriminaalmenetluses ka tõendina kasutatavad KrMS § 63 mõttes.
III KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID
Nagu eelnevalt tõendite lubatavuse blokis on selgitanud, ei ole kohus menetlusosalistelt vastu võtnud asjakohatuid tõendeid. Kohus ei pea vajalikuks kirjeldada eraldi kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid kuna tõendite sisu ning vajalikud asjaolud on välja toodud süüdistuse
sisulises analüüsis. Küll aga peab kohus vajalikuks lahendi paremaks jälgimiseks avada lühidalt ja kokkuvõtvalt kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ning annab hinnangu ütluste usaldusväärsusele, peale mida saab kohus analüüsida süüdistuses esitatud kuriteokoosseise. AOGC ja kohtu seisukoht kriminaalasja eraldamise ja deponeeritud ütluste lubatavuse osas:
1.Lisaks süüdistuses loetletud isikutele esitati algselt süüdistused erinevate kuritegude toimepanemises ILle ja AO G-Cle, kellede osas on eraldiseisvates menetlustes tehtud süüdimõistavad kohtuotsused.
2.AOGC’t süüdistati lühidalt selles, et tema kuulus täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2015. a aprillist J. Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši vedamisega Hispaania Kgriigist Venemaale.
3.Hispaania Kgriigis kaasati kuritegeliku ühenduse tegevusse ka AOGC. AC kuulus J. Medunitsa poolt loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2015 aasta aprillist ning tema ülesanne oli otsida ja rentida narkootilise aine pakendamiseks ja peitmiseks erinevaid kinnistuid, et vähendada ebaseadusliku tegevusega seotud isikute vahelejäämise riske ning tagada narkootilise aine hašiši transiidi järjepidev toimimine.
4.Hispaaniasse jõudmise järel kohtus AS seal elava AOGC, Dmitry Uritsky ja Roman Verenitšiga ning sõiduk Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX teisaldati AOGC poolt renditud villa garaaži aadressile xxx, Hispaania. Eelneva eesmärk oli tagada AGC, R. Verenitši ja D. Uritskiy poolt võimalused sõiduauto Audi A5 ülevaatamiseks ning tagada võimalus sõidukisse peita narkootilised ained. Eelnimetatud aadressil paigutati AS poolt Eestist kaasa võetud sõiduki rehvid AOGC kasutuses oleva sõiduki BMW reg.nr-ga XXXXXXXX pagasiruumi ning toimetati seni tuvastamata isiku poolt tuvastamata asupaika. Teadmata põhjusel ei õnnestunud ASl 2015. a aprillis narkootilist ainet omandada ning AS naases Hispaaniast tagasi Venemaale.
5.29. juulil 2015. a kohtus VB Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiyga Hispaanias, Boavista elamurajoonis, aadressil xxx maja nr 20 juures, kust koos suunduti hašiši pakkimise ja autosse peitmise eesmärgil edasi aadressile xxx nr 16, xxx. Eelnimetatud aadressil oli AOGC kuritegeliku ühenduse huvides eelnevalt rentinud garaažiga elamu. Jõudes kokkulepitud asukohta, sõitis VB autoga kinnistul asuvasse garaaži, kus avati sõiduki peidikud ning VB, R. Verenitši ja D. Uritskiy poolt, AGC teadmisel, alustati hašiši pakkimist ja autosse peitmist. 30.07.2015. a hiljemalt kella 14:30-ks oli hašiš VB, Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy poolt autosse peidetud. VB avas garaaži ukse ning sõitis garaažist välja Vene numbrimärki kandva sõidukiga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX vedades ja vallates suures koguses narkootilist ainet lahkudes Cullera asulast. VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti.
6.14. veebruaril 2017 Harju Maakohtu määrusega eraldati käesolevast kriminaalasjast materjalid AOGC (sünniaeg: xx.xx.xxxx.a) süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi eraldi kriminaalmenetluseks.
7.AOGC mõisteti süüdi Harju Maakohtu 02. märtsi 2017 otsusega kriminaalasjas nr: xxx süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi karistati teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 6 aastat. KarS § 73 lg 2 alusel kuulus AOGC poolt koheselt ärakandmisele vangistus 1 aasta ja 4 kuud ning tingimisi jäeti täitmisele pööramata vangistus 4 aastat ja 8 kuud. Juhindudes KarS § 73 lg 1 ei pööratud AOGCle mõistetud osa karistust täitmisele, kui ta ei pane 5 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 54 lg 1 alusel mõisteti AOGCle lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise peale vangistuse ära kandmist koos sissesõidu keeluga Eesti Vabariiki 10-ks aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestati väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates AOGC faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Kohtuotsus jõustus 18.04.2017.
8.Kuigi AOGC ei oma otsest seotust J. Medunitsaga, pidasid J. Medunitsa kaitsjad siiski vajalikuks anda hinnang isiku ütlustele kui lubamatule tõendile.
9.Kaitsjate hinnangul toimus esmalt enne AOGC ütluste deponeerimist kriminaalasjade eraldamine, mis oli kaitsjate hinnangul tõendi loomise abinõu, milline on kohtupraktika kohaselt keelatud. Nimelt on KrMS § 691 kohaselt võimalik deponeerida üksnes tunnistaja ütlusi, kuid mitte samas kriminaalasjas kaassüüdistatava ütlusi. Kriminaalasjade ebaseaduslik eraldamine või ühendamata jätmine ei saa olla asjaolu, mis iseenesest annaks aluse süüdistatava õigeksmõistmiseks. Küll aga ei tohi kriminaalasjade eraldamine tuua kaasa süüdistatava menetluslike õiguste rikkumist ega seda, et süüdistatava süüditunnistamisel tuginetakse ebaseaduslikele tõenditele. Kriminaalasjade eraldamine ei tohi olla tõendite loomise abinõu19. Selliselt aga käesolevas asja on just toimitud. Kriminaalasjade eraldamine oli vajalik teostada just selleks, et deponeerida AOGC ütlused eesmärgiga, et seda oleks võimalik tõendina kohtule esitada KrMS § 291 lg 1 p 1, 4 ja lg 2 alusel juhul, kui AOGC kohtuistungil kasutab oma õigust ja keeldub ütluste andmisest või tema asukohta ei suudeta kindlaks teha. Nagu hilisemalt selgus, siis prokurör ei teinud piisavalt pingutusi AOGC asukoha tuvastamiseks, mis juhul realiseeruski KrMS § 291 lg 1 p 4 ja lg 2.
10.AOGC oli enne kriminaalasja eraldamist kahtlustatavana üle kuulatud 29.01, 04.03 ja 21.04.2016. Kui prokuratuuri seisukohast esines oht, et AOGCt võidakse teiste süüdistatavate poolt hakata mõjutama ja nende suhtes võidakse kasutada vägivalda, ähvardusi või sundida loobuma koostööst õiguskaitseasutustega, mistõttu hilisem ülekuulamine võib osutuda võimatuks või isikuid võidakse kallutada valeütlusi andma, siis tõusetub kaitsjate jaoks paratamatult küsimus, miks ei tehtud kriminaalasjade eraldamist ja ei esitatud deponeerimise taotlusi varasemalt, vaid alles rohkem kui üheksa kuud hiljem peale AOGC viimast ülekuulamist. Seejuures on AOGC esimesest päevast, kui ta Eestisse toodi avaldanud soovi sõlmida kokkulepe.
11.14. veebruaril 2017 toimunud korraldaval istungil esitas juhtivprokurör Taavi Pern taotluse eraldada käesolevast kriminaalasjast juhindudes KrMS §-st 216 lg 2 p 3 alusel materjalid,
RKKKo 15.11.2011 nr 3-1-1-90-11, p 13.
AOGC süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi eraldi kriminaalmenetluseks, kuna AOGC soovib kokkuleppemenetluse kohaldamist. AOGC kaitsja Aadu Luberg toetas juhtivprokuröri poolt esitatud taotlust, kuna KrMS § 216 lg 2 p 3 sätestab, et kriminaalasja võib eraldada uude toimikusse, kui isik soovib kokkuleppemenetluse kohaldamist ning kokkuleppe kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 239 lg 2 p 3 nimetatud asjaolu tõttu. 14.04.2017 Harju Maakohtu eraldamise määruses kohus sedastas, et on küll tõsi, et kriminaalmenetlust peaks üldiselt püüdma läbi viia nii, et ühe isiku poolt toime pandud kuritegusid uuritakse ühes menetluses, kuid see printsiip ei ole absoluutne. Riigikohus on 13.06.2007.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-16-07 märkinud, et kriminaalmenetluse praktikas ei ole võimalik täielikult vältida ka loogiliselt kokku kuuluvate kriminaalasjade eraldamist. Nimetatud lahendis märgib Riigikohus ka seda, et eraldamise ja eraldamata jätmise kaalumisel ei saa kohus jätta arvestamata ka teisi kriminaalmenetluse olulisi väärtusi ja põhimõtteid – näiteks seda, et eraldamata jätmine võib tingida mõistliku menetlusaja ületamise.20 Käesoleval juhul on süüdistatav AOGC algusest peale tunnistanud oma süüd ning soovinud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Kohus arvestas ka kriminaalmenetluse olulisi väärtusi ja põhimõtteid – näiteks seda, et eraldamata jätmine võib tingida mõistliku menetlusaja ületamise ning nagu leidsid prokurör ja kaitsjad, et see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust, siis kohus rahuldas nimetatud taotluse eraldada AOGC süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi eraldi kriminaalmenetluseks. On oluline märkida, et kriminaalasja eraldamise vastu kaitsjad ei vaielnud ja jätsid selle kohtu otsustada.
12.Vaidlus aastal 2017 tekkis selles, kas peale eraldamist on võimalik AOGC koheselt üle kuulata tunnistajana ning tema ütlusi deponeerida, kuivõrd AOGC süüdistuse eraldamisega teise menetlusse ei muutu isik automaatselt süüdistatavast tunnistajaks, vaid on jätkuvalt süüdistatava menetlusseisundis ja seda kuni kohtu poolt kokkuleppe kinnitamiseni. Kaitsjate hinnangul saanuks AOGC olla käesolevas kriminaalasjas käsitletav tunnistajana alles peale seda kui tema suhtes on jõustunud kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus.
13.Nimetatule rõhuvad ka J. Medunitsa praegused kaitsjad. Samuti rõhuti asjaolule nagu ka aastal 2017, et süüdistatavad J. Medunitsa, Roman Verenitš ja Dmitri Uritskiy ei osalenud vahetult AOGC ütluste deponeerimisel, millega rikuti süüdistatavate kaitseõigust ning nende õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele.
14.Kaitsjate hinnangul on antud juhul tegemist Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lõike 3 punkt d rikkumisega, mille kohaselt on igal kuriteos süüdistataval mitmed õigused, millest üks põhilisemaid on õigus küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid. Ka Riigikohus on märkinud, et kuriteos süüdistatava õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid.
15.Kohtu hinnangul on kaitsjate sellekohased väited eksitavad nii kohtule kui ka otsuse lugejale.
16.Kohus märgib, et J. Medunitsa kaitsja Aivar Pilv vaidlustas ütluste deponeerimise 27.02.2017 Tallinna Ringkonnakohtus. J. Medunitsa kaitsja taotles tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-9171, millega kohus otsustas läbi viia
RKKKm 13.06.2007 nr 3-1-1-16-07, p 9 jj.
süüdistatava AOGC ütluste deponeerimise, tunnistada deponeeritud ütlused lubamatuks tõendiks KrMS § 691 ja 2762 nõuete rikkumise tõttu ning tunnistada Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 691 ja KrMS § 2762 osas, milles need võimaldavad põhiasja arutaval kohtul asuda uurima tõendeid enne kohtuliku uurimise algust KrMS-is sätestatud korras.
17.Tallinna Ringkonnakohus oma 13.03.2017 määrusega asus seisukohale, et a J. Medunitsa kaitsja Aivar Pilve ja Sergei Nikolajevi kaitsja Leonid Olovjanišnikovi määruskaebused Harju Maakohtu 14. veebruari 2017. a protokollilise määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustus kaitsjatega selles osas, et Riigikohus on oma praktikas näinud ette erandkorras kaebeõiguse kohtumäärusele, mida tulenevalt KrMS §-st 385 vaidlustada ei saa. Nii on näiteks lahendis nr 3-1-1-86-15 Riigikohus jaatanud kohtu alla andmise määrusele kaebuse esitamise võimalust juhul, kui tegemist on ilmselge olulise menetlusõiguse rikkumisega.21 Ringkonnakohus käesoleva asja materjalide põhjal kriminaalmenetluse ilmselget olulist rikkumist ei tuvastanud ning selgitas, et KrMS § 385 p-st 20 tulenev edasikaebe keeld on põhjendatud otstarbekuse kaalutlusest tulenevalt ning sellega, et menetlust korraldavate määruste peale edasikaebeõiguse andmine takistaks tarbetult menetluse jätkamist. Seega õigustab PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse riivet menetlusökonoomia, mida on ka Riigikohus oma praktikas pidanud kohtusüsteemi tõhususe ja menetluse kiiruse tagamisel sobivaks ja põhiseaduspäraseks abinõuks22. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas asjas ei ole määruskaebuse esitamise õiguse jaatamine kindlasti otstarbekas, kuivõrd vaidlustatakse vaid ühe tõendi lubatavust kriminaalasjas. Hinnangu konkreetse tõendi lubatavusele annab kohus kriminaalasja edasise arutuse käigus. Otsuse tegemisel hindab kohus kõiki tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt.
18.Riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud.
19.Kohus asub seisukohale, et AOGC ütluste deponeerimine oli vajalik, kuna esines põhjendatud oht, et tunnistajaid võidakse süüdistatavate poolt mõjutada ning ei saa eitada, et võidakse kasutada vägivalda, ähvardusi või sundida loobuma koostööst õiguskaitseasutustega, mistõttu hilisem ülekuulamine võis osutuda võimatuks või isikuid võidakse kallutada valeütlusi andma. Samuti nägi kokkulepe sisu ette asjaolu et KarS § 54 lg 1 alusel mõisteti AOGCle lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise peale vangistuse ära kandmist koos sissesõidu keeluga Eesti Vabariiki 10-ks aastaks. Seega ajaks, mil kriminaalasjas pidi algama põhiistungid, oli AOGC Eesti Vabariigist lahkunud ning eeltoodud asjaoludel oli kohtul põhjendatud alus eeldada, et tema küsitlemine kohtus osutub võimatuks.
20.AOGC ütluste deponeerimine leidis aset 14.02.2017 ning selle vaidlustamise osas on olemas jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahend.
21.14.02.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kuigi kohtuistungile oli toimetatud J. Medunitsa ja Roman Verenitš ning kaitsja Rein Laidi arusaamatusest on jäänud toimetamata Dmitri Uritskiy, on kõik kaitsjad nõus, et ütluste deponeerimist teostatakse kaitsjate vahendusel ning nad kinnitavad, et ülejäänud süüdistavate osavõtt pole vajalik.
RKKKm 06.11.2015 nr 3-1-1-86-15, p 13. RKKKo 13.11.2012 nr 3-1-1-45-12, p 35-36.
22.Nii AOGC kui tema kaitsja Aadu Luberg ning ülejäänud kaitsjad on nõus kriminaalasja eraldamisega asja arutamseks kokkuleppemenetluses ning põhimõtteliselt nõustuti ka ütluste deponeerimisega.
23.AOGC kui tema kaitsja avaldasid kohtuistungil, et tal on hirm süüdistatavate ees. Kaitsja põhjendas, et AOGC suhtes materjalide eraldamine, tema ülekuulamine deponeerimise kaudu istungil on kooskõlas tema sooviga, tahtega ja ka kaitseõigusega. Kaitsja möönis, et on olemas teoreetiline võimalus kõikidel kokkuleppe osapooltel, s.o prokurör, kaitsja, AOGCl õigus loobuda kokkuleppest kunagi tulevikus, kuid pole õige siduda ütluste deponeerimine sellega, et võib olla AOGC loobub kokkuleppest kunagi ja need ütlused muutuvad mõttetuks. Kaitsja kinnitas, et AOGC soov kokkulepe sõlmimiseks on esimesest menetluse päevast kuni tänaseni olnud üheselt väljendatud soov ja teoreetiline võimalus kokkuleppest loobumiseks on lähedane nullile.
24.Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja vastavalt KrMS § 2762; § 691 sätestatud korras, mille kohaselt siis võib ülekuulamise läbi viia selliselt, et kahtlustatavat või süüdistatavat ei kutsuta ülekuulamisele, kui see ohustaks tunnistajat.
25.Käesoleval juhul asubki kohus seisukohale, et AOGC ütlused deponeeriti KrMS § 2762; § 691 sätestatud korras. Kuigi tegemist on endise süüdistatavaga, kelle suhtes eraldati menetlus ajal, mil kriminaalasi oli kohtumenetluses, ei saa kohtu hinnangul pidada ebaseaduslikuks tema ütluste deponeerimist kui tunnistaja ütluseid. On ka tuvastatud, et AOGC jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, seoses menetlusega minetusi ei tuvastatud ning juba kohtunik Violetta Kõvaski põhiistungite ajaks ehk ajaks, mil asuti uurimina tõendeid, oli kokkuleppe ammugi jõustunud. ( põhiistungid algasid 09.01.2018). Samuti oli deponeerimine seaduslik ka hoolimata sellest, et süüdistatavaid endid deponeerimisele ei kaasatud. Nii avaldasid nii AOGC kaitsja kui prokurör deponeerimistaotlust esitades asjaolusid, mille tõttu pidasid deponeerimist vajalikuks süüdistatavate osavõtuta. Seejuures said süüdistatavad esitada küsimusi AOGCle kaitsjate vahendusel olukorras, kus neile oli põhjalikult jõutud tutvustada kriminaaltoimikut ning kus nad olid muu hulgas saanud tutvuda juba AOGC varasemate ütlustega. Seega ei saanud süüdistatavatel olla raskuseid formuleerida AOGCle küsimusi ka kaitsjate vahendusel, samuti võinuks kaitsjad vajadusel taotleda AOGC küsitlemises pausi tegemist, et konsulteerida enda kaitsealustega. Nii räägib ka ringkonnakohtu 1-15-6312 lahend sellest, et kohtupraktika kohaselt on üldjuhul leitud, et süüdistatavale ei peaks vähemalt kohtumenetluse vältel toimuva ristküsitluse raames andma küsitlemise õigust, sest süüdistatava kaitseõiguse on tagatud, kui ristküsitlemine on toimunud kaitsja poolt ja tema vahendusel. Samuti märgib kohus, et AOGC küsitlemine toimus ristküsitluse reegleid järgides ning seega on alusetu väita, et süüdistatavate kaitseõigust kahjustati AOGC küsitlemise piiramisega.
26.Kaitsjad püüavad teadlikult segi ajada kaks eraldi toimingut. Ütluste deponeerimine on eraldi toiming tõendi fikseerimiseks, mitte tõendi uurimiseks ja kindlasti mitte tõendi hindamiseks. Teine toiming on juba tõendite uurimine kohtumenetluse ajal. 14.02.2017 oli deponeerimine vajalik selleks, et oli etteteada, et AOGC ei viibi enam Eesti Vabariigis ning tema ütlusi soovitakse avaldada viitega KrMS§ 291, mis omakorda sätestab, et varasemaid ütlusi saab kohtus esitada tõendina juhul, kui need on deponeeritud. Ütluste deponeerimine on tegelikult selle aluse loomine võimalikuks järgmiseks menetlustoiminguks, aga kindlasti see ei ole kellegi ütlustele hinnangu andmine või kohtu poolt juba saadud tõendi hindamine.
27.Sarnaselt selgitas ka käesolev kohtukoosseis olukorda 29.09.2020 toimunud kohtuistungil, kus tõusetus uuesti küsimus AOGC deponeeritud ütluste vastuvõtmises ja avaldamises. Kohus selgitas kaitsjatele AOGC võimatusest osaleda vahetult kohtuistungil tunnistajana. Nii ei olnud AOGC kaitsjale teada tema asukoht, samuti selgitas prokurör, et nii nagu eelmisel istungiringil, on ta ka seekord üritanud C kontakte tuvastada MTA kaudu, kes on võtnud ühendust Hispaania politseiga selleks, et Hispaania politsei kas tuvastaks tema asukoha ja edastaks temale kutse või annaks prokuratuurile mingid kontaktandmed. Mingisugust vastust Hispaania politseilt ei ole saadud.
28.Seega esineb jätkuvalt alus avaldada AOGC ütlused KrMS § 2862 sätestatud korras, mille kohus ka rahuldas.
29.Tegemist on AOGC poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlustega ning need on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui isik annaks praegusel istungil ütlusi. Ka varasema menetluse käigus peale ütluste deponeerimist tegi prokurör katse edastada AOGC kutse esiteks 01 märtsil 2018 ja samuti 2019 aasta juunis, selleks et tagada, et AOGC oleks kättesaadav kohtule ka 2019 aasta septembris toimuvatele istungitele. Selleks ajaks AOGCga kontakti ühelgi viisil ei olnud võimalik saada. Seega asub kohus seisukohale, et prokuratuur oli teinud selleks ajaks mõistlikke pingutusi selleks, et kõiki prokuratuurile teadaolevate aadresside kaudu AOGCt tabada. Kohus nõustub, et mõistlikud pingutused on tehtud ja on olemas alused varasemalt deponeeritud ütluste avaldamiseks. Prokuratuuril ei ole võimalik teha täiendavalt pingutusi olukorras kus on teada AOGC kontaktid ja juba on tuvastatud, et isik ei ole nendelt kontaktidelt kätte saadav.
30.Peale seda, kui kohus oli AOGC deponeeritud ütlused vastu võtnud ning ka täies mahus avaldanud, tekkis aga kummastav olukord, millele varasemalt J. Medunitsa kaitsjad ei olnud mitte kunagi viidanud.
31.Kaitsjad hakkasid rõhutama, et on oluline fakt, et 21.10.2016 esitas prokurör süüdistusakti kohtusse ning 28.10.2016 anti süüdistatavad kohtu alla ja kaasati rahvakohtunikud. Eelmise kohtukoosseisu rahvakohtunikeks olid Sirje Soo ja Diana Jašina, kellest viimane ei osalenud 14.02 ja 15.02.2017 toimunud AOGC ütluste deponeerimisel. 14.02 ja 15.02.2017 moodustasid kohtukooseisu Violetta Kõvask, Sirje Soo ja Ly Kovoneni. Kaitsjate hinnangul on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 1 või lg-s 2 sätestatud rikkumisega, kuna ütluste deponeerimise ja AOGC kriminaalasjast eraldamise otsused ja edasist kriminaalasja arutati erineva kohtukoosseisuga, mis mõjutasid kriminaalasja edasise arutamise käiku ning menetluse tulemusena kujunenud kohtuotsuse sisu.
32.Kohtu hinnangul on sellise väite esitamine aastal 2020 ja kohtulikes vaidlustes aastal 2021 suisa pahatahtlik sooviga viia fookusest välja kriminaalmenetluse ese. Kohtu jaoks on täiesti kummastav, et kohtukoosseisult, kes võttis menetluse üle 06.12.2019 ning alustas asja sisulist arutamist algusest, pannakse täiendav tõendamiskohustus sellisetele asjaoludele, mis käesoleval hetkel enam ei omagi tähtsust.
33.Täiesti asjakohatu on kaitsjate viide KrMS § 339 sätetele, vähemasti selles kontekstis, et ütluste deponeerimise ja AOGC kriminaalasjast eraldamise otsused ja edasist kriminaalasja
arutati erineva kohtukoosseisuga, mis mõjutasid kriminaalasja edasise arutamise käiku ning menetluse tulemusena kujunenud kohtuotsuse sisu.
34.On oluline, et märkida, et käesolevas kriminaalasjas tervikuna teeb kohtuotsuse praegune kohtukoosseis, kes on vankumatult tervikuna koos püsinud alates põhiistungtest. Kohtunik Violetta Kõvaski koosseis antud asjas paraku lahendini ei jõudnud. Seega pole hetkel absoluutselt oluline, et põhiistungitel oli koosseis rahvakohtunike Sirje Soo ja Diana Jašina näol.
35.KrMS§ 18 lg 5 sätestab, et eelmenetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt. Seisuga 14.02.2017 oli käesolev kriminaalasi veel eelmenetluses. Põhiistungid algasid jaanuaris 2018 ning sealt alates on olnud kohtukoosseis muutumatu. Praegusel koosseisul on äärmiselt raske hinnata, miks kohtunik Violetta Kõvask kaasas eelmenetluses tunnistaja deponeerimisele rahvakohtunikud, kuid kindlasti ei saa seda käsitleda KrMS§ 339 kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumisena. Sellist etteheidet ei ole mitte ükski menetlusosaline teinud ei 14.02.2017 ütluste deponeerimisel kui ka AOGC deponeeritud ütluste avaldamisel põhiistungil, mil kaitsjatena osalesid juba J. Medunitsa kaitsjad Kristjan Tuul ja Külliki Namm. Kuigi nimetatud kaitsjad sisenesid menetlusse hilisemalt, on kohtuistungi protokollid olnud neile kättesaadavad, millisest kajastub ka asja arutav kohtukoosseis. Praegusel juhul kaitsjate sellekohane etteheide on kohtu hinnangul lihtsalt järjekordne püüe hajutada kohtu tähelepanu tegelema ebaolulisega ning kaitsjad on täielikult tähelepanuta jätnud KrMS§ 18 mõtte. Kohtupraktikas ei ole tavatu, et eelmenetluses toimetab kriminaalasja saanud kohtunik, kuid asjaolude tõttu hakkab põhiistungit pidama teine kohtunik ning see ei muuda eelmenetluses tehtud kohtuniku otsuseid tühisteks.
36.Kaitsjad heidavad ka ette, et ka EIK on tuvastanud, et tõendite vahetu uurimise põhimõtte kohaselt tuleks pärast kohtuniku vahetumist alustada tõendite uue uurimisega. Seda põhjusel, et kohtualusel on õigus eeldada tunnistajate ülekuulamist kohtuniku juuresolekul. Kohtunik teeb tunnistaja käitumise põhjal järelduse tunnistaja usaldusväärsuse kohta. Olukorras, mil süüditunnistamine tugineb tunnistustele, mida kohtunik ei ole vahetult kuulanud, siis on tegemist õiglase õigusemõistmise põhimõtte rikkumisega. Seda ei ole võimalik heastada kõrgemates kohtuastmetes.23
37.Kohtu hinnangul lükkab nimetatud väite ümber EIK 30.01.2017 nr: 6962/13 Skaro vs Horvaatia, millise seisukohal kohtukolleegiumis ühe kohtuniku vahetumine ei too kaasa vajadust kõigi tõendite uueks vahetuks uurimiseks. Kohtu hinnangul tõendi vahetu uurimise nõue kohtunike poolt ei tähenda seda, et kohtukoosseisu vahetudes tuleb kõiki tõendeid uuesti vahetult uurida. Uuele kohtunikule on võimalik varem uuritud tõendeid tutvustada nt protokolli kaudu. Kaebajal oli varasemalt võimalik võtmetunnistajat küsitleda. Ainult üks kolmest kohtunikust ei olnud võtmetunnistaja vahetul ülekuulamisel osalenud. Seega oli menetlus tervikuna õiglane.
38.Selleks, et kohut püüda hoolega segadusse ajada ja oma taotlusele kaalu lisada, tõid kaitsjad välja 29.09.2020 toimunud kohtuistungil veel suurema kohtupoolse rikkumise ja nimelt hakkasid nii Kristjan Tuul kui Külliki Namm tõsikindlalt väitma, et n.ö ebaseaduslik kohtukoosseis on allkirjastanud eraldamise määruse 14.02.2017 mitte kell 12.00, 12.01,12.02,
EIKo 18.03.2014, Beraru vs. Rumeenia, p 64-68.
vaid kell 10.00, 10.01,10.02 hommikul, s.o. ajal, mil kriminaalasja eraldamise taotlust polnud prokurör isegi mitte esitanud.
39.Kuna kõigi ülejäänud menetlusosaliste jaoks oli tegemist täieliku anomaaliga, sest nii prokuröri, kohtu kui ta ülejäänud kaitsjate e-toimikud näitasid eraldamise määruse allkirjastamise aegadeks 12.00, 12.01 ja 12.02, taotles kaitsja Küllike Namm kohtule täiendava tõendina esitada ka omapoolne kell 10.00 digitaalne allkirjastus. Paberkandjal kaitsjad nimetatut ei esitanudki.
40.14.02.2017 kohtuistungi protokollist nähtub järgnev: 10:54 läheb kohus määrust tegema eraldamise kohta ja kuulutab määruse kell 12.00. Kohtuistung jätkub kell 12.07. Kohus tuleb määrust tegemast, kohtunik kuulutab määruse, selgitab selle sisu. Eraldamise määrus on digitaalselt allkirjastatud kell 12.00, 12.01 ja 12.02.
41.29.09.2020 toimunud kohtuistungil väitsid J. Medunitsa kaitsjad, et e-toimikust nähtub kindlalt hommikune allkirjastamise aeg, nimetatut esitleti kohtule ka kuvari vahendusel nagu rõhutas Kristjan Tuul, et on fakt, et eraldamise määrus on tehtud enne kui prokurör taotluse tegi.
42.Seega suudeti kohus viia eksimusse väitega, et eelmenetluses on toimetatud tervikuna ebaseaduslikult.
43.Kohus kontrollis nimetatud anomaaliat ja selgitab järgnevat.
44.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et eraldamise määrused on allkirjastatud 14.02.2017 kell 12.00, 12.01 ja 12.02. Kui avada digikonteiner, siis nähtub seal kohtunik Violetta Kõvaski allkirja kehtivuskinnituse aeg: 14.02.2017 12.02.40 +02.00 ning kehtivuskinnituse aeg (UTC) ja allkirjastamise aeg (UTC), milleks on 14.02.2017 10.02.40 +00. Erinevus tuleneb sellest, et UTC aja näol on tegemist mediaanajaga. Eesti asub UTC+2 ajavööndis, suveajal UTC+3. Kuna tegemist oli talveajaga, näitabki allkirja kehtivuskinnituse aeg ajavööndiks +2. Kogu maakera aeg on arvestatud Greenwichi observatooriumi läbiva mõttelise nullmeridiaani järgi. Greenwich on paikkond Londonis Greenwichi linnaosas Thamesi lõunakaldal. Kui nüüd seadistada ükskõik milline arvuti Londoni ajavöötmesse on näha, et tõepoolest kohtunik Violetta Kõvaski allkirjastamise aeg muutub 10.02.40, kuid annab ajavöötmeks + 00. On ilmselge, et eraldamise määruse ajal puudus kohtul füüsiline võimekus dokumenti allkirjastada teises riigis, küll aga on tõendi esitajal võimalik oma arvutit seadistada selliselt, et tuua kohtu ette manipuleeritud tõend, mida käesoleval juhul kohtu hinnangul on ka tehtud.24
45.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AOGC ütlused on deponeeritud seaduslikult ning loeb selle lubatavaks tõendiks. AOGC ütlused:
46.AOGC selgitas, et Hispaanias kuni kinnipidamiseni kinnisvara maaklerina rentides ja müües elamuid, ühepereelamuid, äriruume, samuti maatükke, krunte ja ettevõtteid, äriruume suve hooajal. Kliente oli tal 10-20-e ringis ning tema igakuine sissetulek oli kuskil 2000 eurot kuus.
47.Süüdistuses nimetatud isikutest tunneb ta nime järgi vaid hr Jevgenit, Dimat, Romat ja Natšot.
48.Natšo kaudu tutvus ta hr Jevgeniga. See oli sellega seoses, et hr Jevgeni soovis osta Sevilla kandis ühte ettevõtet ja nad tegelesid sellega novembrist 2014 kuni veebruarini 2015. Natšo ise elab Murairas. See on koht Teuladas ning Natšo aitas klientidele tõlkida. Natšoga tutvus ta seoses äriga umbes novembris 2014. Alates novembrist 2014. Natšo aitas vene keelest hispaania keelde tõlkega. Kui nad tegelesid selle ettevõtte teemaga, siis Natšo oli senjoor Jevgeni poolt. Nad käisid koos pangas koos advokaadiga ja Natšo oli koos Jevgeniga.
49.Seega sai ta Natšoga tuttavaks seoses sellega, et hr Jevgeni soovis temalt teenuseid saada. Sarnaselt osutas Natšo tõlget ka hr Dima jaoks.
50.Hr Jevgeni soovis tema abil rentida tööstushoonet. Tegemist oli vabrikuga, mis töötas ja tootis rauast betoonkonstruktsioonide jaoks detaile. See oli müügis Dankopopulari panga kaudu ja see hind oli 2 200 000, kui ma õigesti mäletan, aga tegelik väärtus oli 6 miljonit. Mille jaoks hr Jevgeni seda kinnistut soovis, tunnistaja ei tea, kuid kaasas või tehingute juures oli alati hr Jevgeni ise, kedagi muud ei olnud. Paraku sellest tehingust asja ei saanud.
51.Lisaks sellele vabrikule rääkisid nad ka eramutest, samuti soovisid nad osta ja remontida eramuid. Jevgenit huvitasid ühepereelamud, villad. Umbes 150 000-160 000 eurot maksvad eramud. Neid soovis osta, aga siis suve hooajaks soovis veel rentida. Reaalselt hr Jevgeni müügis olevatest eramutest ei ostnud, sest tal oli tõkend peal oma riigis, et ta ei saanud osta. Mida see täpselt tähendas, C ei teadnud. Selliselt tõlkis talle Natšo ning ta sai aru, et blokeeritud olid pangakontod vms. Kinnistud käis ta vaatamas võib olla korra 2 nädala jooksul, 3 nädala tagant. Kuigi hr Jevgeni tundis tihti huvi müügis olnud kinnistute vastu, siis ta kunagi midagi ei ostnud. Hr Jevgeni tundis huvi ka suveperioodil renditavate kinnistute vastu, s.o alati ühepereelamud ja maatükid. Ise Jevgeni neid ei rentinud, aga tema kaasmaalane näiteks Dima koos oma kaasmaalastega. Dima rentis, üüris. C sai aru nii, et nad mõlemad on huvitatud kinnisvarast ja sellega on ka omavahel seotud. Siis käisid seal ka nende kaasmaalased suveperioodil.
52.Dimaga tutvus C Jevgeni kaudu 2015 märtsis, kes tutvustas neid. Dimaga suhtles ta samuti Natšo vahendusel. Natšo oli pigem Jevgeni tuttav ja tõlk. Kõrvaltvaatajana jäi Cle mulje, et Jevgeni ja Dima vahel nii ärisuhted ja nad tundsid huvi ühiste kinnistute vastu, kuid nad olid ka sõbrad. Seda kinnitas talle ka Natšo ning kokkuvõttes jäi Cle mulje, et nende ühine huvi oli müüa kaasmaalastele kinnisvara.
53.Ühepereelamud, mille vastu Dima huvi tundis, olid samas hinnaklassis- 150-160 tuhat eurot, kruntide suurusega umbes 500-800 m2 ja majad umbes 130 m2. Nad lihtsalt soovisid neid osta ja need siis ära remontida. Nii nad vähemalt väitsid. Kuigi Dima tundis samamoodi huvi renditavate pindade vastu, ta ühtegi maja ei ostnud ega remontinud.
54.Dimale ja Jevgenile rentis ta 2015 aprillis välja Albalis asuva kinnistu lihavõtte ajaks ja Gulleras asuv kinnistu. Mõlemad kinnistud rentis ta hr Dimale. Jevgenit ta ei mäleta, et oleks neil kinnistutel näinud vähemalt tema kohaloleku ajal. Kirjalikke rendilepinguid ei olnud, kehtisid suulised kokkulepped.
55.Albali kinnistu asub aadressil xxx ja see ristub L’Horta Sud tänavaga. Kinnistul on garaaž, majal kolm korrust, punast värv, kokku võib olla see umbes 300-320 m2. Dmitri soovis seda rentida lihavõttepühade ajaks, et mahutada sinna oma kaasmaalasi. C mäletamist pidi tulema 2 inimest –isa ja poeg. Kuna nendel oli probleem kindlustusega, siis mäletab, et olid vene kodakondsusega. Dima maksis Cle rendi eest 1500 eurot ja see raha jäi talle.
56.C ise pidas Dimat ja Jevgenit välismaalasteks, kes tulid Hispaaniasse investeerima ja vara ostma. Kui autodest rääkida, siis hr Jevgenil oli Porshe ja Dimal Mercedes. Neil olid alati head, uhked autod.
57.Albali majja tulnud mehi nägi ta ka ise, kuna näitas neile seda maja. Cga suhtlemiseks kasutasid nad mingit taskuaparaati, millega tõlkida ja kui oli mingi probleem, tuli Natšo appi. Nad saabusid valget värvi A-5-ga, millel oli vene numbrimärk. Ta teadis, et selle auto kindlustus oli kehtivuse kaotanud ning sellega ei tohtinud ringi sõita. Seetõttu käis ta koos Natšoga ka erinevates kindlustustes. Samuti tutvustas ta neile kohalikku piirkonda, näitas kus asuvad poed jne. Nende kohtumiste juures oli ka Dima, kellele ta andis võtme ning Dima andis võtmed edasi.
58.Peale kindlustuse puudumise oli neil veel probleem ühe rehviga, mille C viis oma autoga BMW, seeria 1, numbrimärk XXXXXX autoremondi töökotta ning tõi pärast kinnistule tagasi. Sellel kinnistul ja hoones ta mingeid ebaseaduslikke esemeid ei näinud. Maja kasutati umbes kaks nädalat. Kui midagi vaja oli, siis Dima saatis teda sinna. C arvas, et need isikud peatusid selles majas, et osta muid maju.
59.Teine kinnistu, mille ta rentis Dimale asus Gulleras - seal garaaž, majal üks korrus, pind umbes 120 m2 ja maatükk 400 m2 ja siis oli veel lõpetamata või valmis ehitamata grilli ala. Dima rentis selle puhkuse perioodiks juuni-juuli koos ostu võimalusega. Sarnaselt eelmise kinnistuga, kirjalikku rendilepingut ei sõlmitud, kehtis suuline kokkulepe. C täpsustas ka, et Hispaanias kehtivadki suulised kokkulepped. 6 nädala eest maksti talle renditasu alguses 3600 eurot ja 900 eurot augusti eest, kokku 4500 eurot. Raha makis talle Jevgeni. See, et Dima rentis ja Jevgeni maksis, Cle imelik ei tundunud. Tema pidas Dimat ja Jevgenit kaasmaalasteks ja äripartneriteks. Valdavalt oli Dima sellel kinnistul üksi, kuid 29. juulil nägi ühte pikka meest, hallipäist ja nägi seal kinnistul ka hr Romat, kes on hr Dmitri väimees. Nad tutvusid, kui olid ükskord kõik koos väljas söömas –C, Dima, Roma ja Jevgeni. See võis olla 2015 märts või aprill. Ka Roman tundis Jevgenit. C eeldas, et kuna Roma on Dima väimees, et siis kuna Jevgeni ja Dima käisid omavahel läbi, et selle kaudu tunneb ka Romat. Otse ta Romaga ei suhelnud, ainult läbi Natšo. 28.07 tuli Roma Gullera kinnistule, kuna eelnevalt oli Natšo Cle öelnud, et Roma soovib ennast sisse seada Gullera eramusse. Natšo palus Ct minna Romaga kaasa sinna kinnistule, mis tundus imelik, kuna Dimal ju olid kinnistu võtmed olemas ja miks C pidi minema eramut näitama. Natšo ütles talle, et kliimaseade on katki. C sai Romaga baaris kokku ja kumbki oma autoga sõitis kinnistule. Roma auto oli X5, halli värvi, vana mudel. Kinnistul nad sisenesid garaaži. C aitas Roma autot manööverdada, kuna tegemist oli suure autoga. Seejärel läksid nad ülesse majja ning C hakkas tegelema kliimaseadmega. Umbes 20 minuti pärast hakkas ta Romat otsima. Ta läks alla ja avas küljeukse, auto oli tal käimas, nagu hakkaks ära sõitma ja Roma ütles, et läheb poodi või kuhugi. Läks, sõitis välja, pani ukse kinni. Kui ta oli ära läinud, tundis C tugevat lõhna garaaži taga otsas ja siis nägi KitKati šokolaadi suuruseid hašiši pakke. C sai aru, et see on hašiš. Ta korjas need kõik kokku, kuna hašiš oli laiali, pani nad kottidesse ja siis jäi sinna ootama, et kas Roma tuleb tagasi ja
kuna ta ei tulnud, läks ta ise ka ära ja tuli järgmisel päeval tagasi. Kui nad algselt majja läksid, hašišit ei olnud. C oli selle kindel, kuna tulles ta ise aitas autot manööverdada ja midagi ei olnud näha. Hašiš tekkis garaaži kuskil 20 minuti jooksul. Peale Roma ta sel päeval kinnistul kedagi ei näinud.
60.Hašiš oli pakitud nagu KitKati šokolaadi suuruste sellise pakikestena või kokku surutud. Sellised ristküliku kujulised KitKati šokolaadi suurused pakikesed. C ei tea, palju neid oli, aga ta korjas nad kõik kokku ning nad kaalusid päris palju, rohkem kui mõni inimene. See päev oli veel hästi palav ka, umbes 40°. C mäletab, et higistas ja oli täiesti läbi. Kokku korjas ta umbespool tundi võib olla ja siis jäi sinna ootama, et äkki Roma tuleb tagasi. Kuna ta tagasi ei tulnud, siis ootas veel mõnda aega ja läks ära. Hašiši korjas ta seetõttu kokku, et need olid igal pool laiali ja garaaži ei saanuks sõidukid sisse sõita. Seda, et tegemist on hašišiga, sai C aru selle tugeva lõhna tõttu, kuna nad olid ka selle KitKati šokolaadi suurustes pakikestes. Sellisena Hispaanias seda tarbitakse. Ise ta pole küll hašišiga kokku puutunud, kuid teab lihtsalt inimesi, kes tarvitavad ja seetõttu ka seda, millised need pakid välja näevad. KitKati pakkidel oli peal mingi logo nagu kala. Pruuni värvi nagu klotsikesed ja neil oli kala logo peal. Need klotsikesed ei olnud pakitud. Hašiš oli väga suurtes kottides ja umbes 90 cm maapinnast, kokku oli 2 või 3 kotti. Hašiši kaalu koguseliselt C öelda ei osanud, aga see kaalus väga palju, rohkem veel kui inimene.
61.Hispaanias on hašiši käitlemine ebaseaduslik, aga arvab, et tarbimine on seaduslik. C möönab, et nähes hašišit garaažis tulnuks teavitada politseid, kuid ta sel hetkel ei teinud seda.
62.29.07 läks ta tagasi, kuna oli eelmisel päeval nähtust mures ja ehmunud. Ta tahtis saada rahu, kuna see eramu oli tema kaudu renditud ning ta oli mures ja tahtis näha, mis seal on saanud. Kohale jõudes nägi, et hr Dima Mercedes oli pargitud selle kinnistu vasta. Ta sisenes majja ja siis oli Dima kuskil köögis. Siis ta näitasin Romale sõrmega, et kas sa oled hulluks läinud ja hr Roma pani näpu suule nagu näidates, et ole tasa. C sai sellest liigutusest nii aru, et Roma tahtis, et Dima teada ei saaks, kuid mida, sellele ta ei mõelnud. Tõenäoliselt pidas ta silmas hašišit. Žestikuleerisid nad põhjusel, kuna ei saa teineteise keelest aru. C küsis, et millal te ära lähete ja Roma ütles inglise keeles tomorrow. Kui C hakkas välja minema, ütles Roma, et ta teeks garaaži lahti, kuna tuleb üks kaasmaalane. Kui ta garaaži lahti tegi, tuli pikk hallipäine mees koos valget värvi Audi A5-ga, välismaise numbrimärgiga. Kas see oli just sama Audi A5, mida ta nägi Albalis, aga sarnased need autod olid. Läks autoga garaaži sisse ja siis C lahkus kinnistult. Kokku viibis ta seal kuskil 10 minutit. Omavahel ta selle mehega ei suhelnud. Tegemist ei olnud aga selle mehega, keda ta nägi teisel kinnistul. Tagasi tuli ta jälle järgmisel päeval, kuna Roma oli öelnud, et homme ta läheb ära. Ta läks 30-ndal sinna majja, koputas uksele, hr Dima tegi ukse lahti, oli seal umbes 5-10 minutit ja siis Dima ütles, et õhtupoole nad lähevad juba minema. Omavahel nad rääkisid märkide keeles, Dima näitas kella. Garaažis ta seekord ei käinud ning midagi kahtlast ta ei näinud. Kohal olud ainult hr Dima, Roma ja see hallipäine mees. Rendileping iseenesest kehtis 31.07. Kinnistu reaalselt antigi üle kas 30.7 või 31.07. ning 01.08 hr Dima tagastas võtmed.
63.Peale Albali maja rentimist ja Gullera maja rentimist on ta Dimale ja Jevgenile veel kinnistuid näidanud, aga pole rentinud. Näidanud on ühepereelamuid Costa Blancal ja Costa del Azaharil.
64.Kokku kuskil 3-4 kinnistut, mis olid sarnased Albali ja Gullera kinnistutele. Peale juuli sündmusi ta Romani ja Natšoga ei kohtunud, hr Jevgeniga kohtus küll, kuid hašišist ta nendega ei rääkinud.
65.VM nimi on Cle tuttav, ta võiks olla Jevgeni naine. Kui ta Jevgeniga ajas ettevõtte ostmise asja, siis nad andsid oma passid, et C ostaks jalgpalli piletid, aga need jalgpalli pääsmed jalgpallimatšidele ei ole nimelised, võib minna ükskõik kes. C kinnitas, et ei tunne kedagi nime järgi rohkem kedagi peale Roma, Dima, Jevgeni ja Natšo.
66.Kohtu hinnangul on C poolt kohtuistungil antud ütlused olid kokkulangevad ka teiste menetluse käigus kogutud tõenditega, sh. jälitustoimingute protokollidega. C ütlused langesid kokku Siga seotud Hispaania reisi kirjeldamise käigus ning langesid kokku ka Bga seotud kuriteoepisoodiga. Samas ei saa märkimata jätta, et süüdistatavad õõnestasid C ütluste usaldusväärsust omapoolsete korduvate etteheidetega Cle, seades kahtluse alla tema aruselguse. Käesoleval juhul ei kahtle kohus C ütluste usaldusväärsuses ning need riimuvad kohtuistungil uuritud tõenditega. Nt varjatud jälgimise protokollidest nähtub C viibimine süüdistuses nimetatud asukohtades, tema süles märgatakse autokumm, ta on Verenitši ja Uritskiyga majas, millest kostub metallitöö häält jms. Samuti on varjatud jälgimisega tuvastatud ka see, et B lahkus majast 30.07.2015 enda kasutuses oleva valge Audiga, selle järel jäi maja koristama C. Puuduvad igasugused tõendid selle osas, et B oleks Hispaanias kohtunud veel mõne teise inimesega. Seega on põhjendatud arvamus, et kontakt Uritskiy, Verenitši, C ja Medunitsaga jäi Ble viimaseks inimkontaktiks Hispaanias.
67.Asjaolu, et süüdistavad asusid seisukohale, et C näol oli tegemist labiilse isikuga, kelle ütlused ei saa olla usaldusväärsed ning tegemist oli üksnes isikuga, kes tegeles maakleritööga ning aitas parandada konditsioneeri, et muuda C ütlusi kohtu silmis ebausaldusväärseteks. Kohus on läbi kohtuotsuse korduvalt rõhutanud – läbi sedavõrd pika ajaperioodi on ülejäänud süüdistatavatel olnud võimalus oma kaitseverisooni lihvida ning viia kooskõlla kaassüüdistatavate omadega. C seevastu andis oma ütlused menetluse alguses ning nõustus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Juba ainuüksi asjaolu, et C elukohast leiti ka tegelikkuses süüdistatavate nimedega jalgpallipileteid kinnitab seda, et C ja süüdistatavate suhted olid enne seda, kui C kohtuistungil ütluseid andnud oli, siiski usalduslikud ja sõbralikud. Nimetatut ei eitanud ka Medunitsa ja Uritskiy.
68.Läbi C ütluste on tõendatud asjaolu, et Uritskiy ja Medunitsa tegutsesid kuritegusid toime pannes ühiselt ja kooskõlastatult, selliselt on C vähemasti olukorda tajunud ning kirjeldanud seda, kuidas talle tajutavalt tegelesid nii Uritskiy kui Medunitsa ühise äriga, nad tundsid huvi samade üürimajade vastu ning juhtus, et ühe poolt kokkulepitud üüritasu tasus sularahas teine.
69.Samuti ei pea kohus ustavaks süüdistatavate väiteid C väidetava halva vaimse seisundi kohta ning loeb need paljasõnalisteks. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et C oleks kriminaalasja raames üritanud suitsiidi või käitunud muul moel ebaadekvaatselt. Ka C küsitlemisel osalenud kaitsjad ei ole kordagi seadnud kahtluse alla C vaimset tervist. Lisaks Tallinna Vangla vastusest 25.11.2020 prokuröri järelepärimisele nähtub, et C osas pole fikseeritud ühtegi intsidenti, mis annaks aluse arvata, et ta oleks üritanud enda suhtes suitsiidi või muul moel käitunud ebaadekvaatselt. Seega ei ole ühtegi põhjust miks kohus ei peaks C ütlusi arvestama, need kattuvad kogumina kriminaalmenetluses kogutud muude tõenditega ning saab kohtu hinnangul usaldusväärseks pidada.
Tunnistaja AK ütlused
70.AK on tunnistajana n.ö eristaatuses ning vastavalt KrMS § 2871 lg-le 5 ei hoiatatud teda kriminaalkaristuse eest valeütluste andmise eest ning selgitati õigust ütluste andmisest keelduda. Tunnistaja AK andis 04.09.2020 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Sergei Nikolajevit, kes tagastas talle auto Audi Q5 parandusest 2015. Auto oli toodud Venemaalt ning sooviti tema remonti Eestis. Ta andis auto Sergei Nikolajevile ja sai selle hiljem tagasi. Auto ostis ta 2015 alguses Venemaal, Sankt Peterburis MB nimelise tuttava palvel. Miks tuttav seda palus, K ei tea. Auto otstuks anti talle raha, umber 3,5 miljonit rubla. Autoga tuli ta Eestisse vist 2015 kevadel. Autot kasutas ta isiklikul eesmärgil vajadusel. Tema jaoks ei olnud olukord tavatu. Paljud tema tuttavad sõidavad autodega, mis on tema nimele registreeritud. See oli seotud erinevate põhjustega. Ka tema kasutas tuttavate autosid. Selliseid autosid müüdi tihti lähi tuttavate ringis ja selleks, et mitte kulutada raha juriidilistele toimingutele, anti autod isiklikuks kasutuseks üle. Peale mida oli kergem neid autosid müüa, kuna omanik oli autol üks. Eestisse tulles anti talle kaasa Mi tuttava poolt kiri aadressiga, kuhu ta siis auto toimetas. Ainuke juhis oli auto Eestis remonti viia. Eestisse saabus ta läbi Soome. Ta mäletab, et ootas mingi punase hoone juures, kus oli restoran või kohvik kokkulepitud ajal, tuli üks võõras inimene (mitte Sergei Nikolajev) ja võttis auto. Öeldi, et auto võetakse pikemaks ajaks parandusse. K ise autol mingeid puudusi ei tundnud, tehniline seisukord ei tekitanud mingeid kahtlusi. Sõna „remont“ hõlmab paljusid asju. Näiteks oli tal võimalus tuua suhteliselt kalleid autosid lisatarvikute paigaldamiseks, mis on märkimisväärselt kallid ja isegi peale nende paigaldamist, inimene kes ei tea täpselt, mis autoga oli tehtud ei märka neid muutusi. Näiteks signalisatsiooni seadmed, mingisugused kaugjuhtimise seadmed ja mootori blokkide tarvikud. Loomulikult on ka Venemaal autoremonditöökodasid, kuid sealsed varuosade hinnad on oluliselt kõrgemad Euroopa omadest ning seetõttu ei tekkinud mingit kahtlust, miks autot tuli remontida Eestis, kuid kuna seda ei tehtud ametlikus asutuses, ei saanud ta ka vastavaid dokumente kätte. Seega mis remont konkreetselt oli teostatud, selles K ei saanud veenduda. Remondis oli auto mitu kuud, peale mida sõitis ta Venemaale tagasi, kus Peterburgis pani auto paklasse ning rohkem seda ei kasutanud.
71.24.12.2015 peeti AK kinni, kuna autost Audi Q5, mis tuli Hispaaniast leiti narkootiline aine hašiš. Tegemist oli sama autoga, mis remondis oli. Sõidukit juhtis AK. Nimelt pidi ta Hispaaniasse Benidormi midagi viima, aga tol hetkel ta ei teadnud mis see oli. M andis talle aadressi, kirjutas paberile ja ta lihtsalt sõitis Venemaalt Hispaaniasse. Mi korraldusest sai ta aru, et jõudes Hispaaniasse tuleb keegi kolmas inimene ja võtab auto üle. Selle eest anti talle 5000 eurot, millest tasus ka transpordikulud. Raha sai ta Mi käest. Benidormis pidi ta auto parklasse jätma ning temaga pidi ühendust võetama. See inimene võttis temaga meili teel ühendust ning ta pidi sõitma Barcelonasse kuskil kaks nädalat hiljem, kus sõitis kokkulepitud kohta seal oli mingisugune maha sõit, kauplus, parkimiskoht, tema juurde tuli inimene, ta sõitis vana Mercedesega, numbrimärki ei mäleta. Sõitsid eemale, saabusid kohta kus olid madalad hooned, ta võttis selle auto endale ja määras aja millal K peab sellele järgi tulema. Miks ta auto enda kätte võtab, ei selgitanud. Auto andis ta üle kuskil 12 ajal päeval ning tagasi sai ühe ajal öösel. Mlt sai ta suunised sõita tagasi Eestisse ning teel Eestisse peeti ta Poolas kinni. Kuhu ta oleks pidanud auto Eestis jätma, ta sel hetkel ei teadnud.
72.Sõiduauto Audi Q7 registreerimisnumbriga XXXXXXXX oli Kil enne Audi Q5-te. Sõiduauto soetas ta sarnaselt Audi Q5-le Mi korraldusel. Ta on selle sõidukiga Eestis käinud ning
toimetanud samasse asukohta remondi teostamiseks. Sõiduauto Audi Q7 seoses tal süüdistatavatega kokkupuuteid ei olnud. Isikut, kellele sõiduki andis, ei mäleta.
73.AK kinnitas ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt, et fotolt nr 1 asukoht, kuhu jättis mõlemad autod, kokku kahel korral.
74.Kes Audi Q7 remondi eest tasus, ta ei tea, kuid Audi Q5 remondi eest tasus ta ise kuskil 10 000 euro kanti, kuid ta ei mäleta, kelle remonditasu andis. Remondiks raha andis talle M.
75.Audi Q7-t ei saanud parandada ja selle asemel kästi osta asemele Audi Q5.
76.Kohtu hinnangul saab AKi ütlusi usaldusväärseks pidada.
77.AK ütlustest ei saa teha järeldusi, et korraldusi Hispaaniasse sõiduks sai ta vahetult S. Nikolajevilt või S. Kuznetsovilt kuivõrd AK enda ütluste kohaselt andis talle korralduse Hispaaniasse sõita tema Mi nimeline tuttav. Arvestades AK ütluste muudes osades kohtuistungil uuritud tõenditega kokkulangemist, ei ole alust AK ütlustes kahelda. Seega tuleb järeldada, et kõnealusel ajal sai K korraldusi täpselt tuvastamata isikult ning selles osas täpsustas ka prokurör süüdistust mis on kohtu hinnangul lubatav. Kuivõrd K ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda loeb kohus ütlustega tõendatuks, et 28.11.2015 oli Audi Q5 Kle üleandjaks Sergei Nikolajev, kes sai vastavalt kuritegeliku ühenduse tegutsemismustrile saada suuniseid vaid S. Kuznetsovilt.
78.K ütlused langevad kokku väljatrükiga piiriületuste andmebaasist, seega pole vaidlust asjaolus, et 13.03.2015 saabus Eesti Vabariiki sõiduauto Audi Q7, mille reg.nr-i XXXXXXXX tundis kohtuistungil ära ka AK. Kohus pean siinkohal vajalikuks selgitada kuidas tõlgendab kohus AK öeldut, et kõnealune auto polnud sellisel viisil „remonditav“ nagu Audi Q5. Nähtuvalt asjaoludest, et sõiduk võeti pikemaks ajaks parandusse olukorras kus sõiduk paistis igati töökorras olevat ja AK ei teadnud mida täpsemalt parandama hakatakse proovides leida istungil oletatavaid vabandusi põhjendamaks sõiduki pikaajalist paranduses viibimist. Kohtu hinnangul on põhjendatud alus arvata, et AK ülesanne oligi sõiduk remonti viia ning see remont ei hõlmanud mitte sõna otsest tähendust vaid laiemalt hakati sõidukit ümber ehitama – sinna oli vajalik peidikud ehitada. Seega tõlgendab kohus AK ütlusi selliselt, et Audi Q7 „remondikõlbmatus“ oli sõiduki sobimatus kuivõrd seda ei olnud võimalik ümber ehitada selliselt, et sellesse saaks peidikud ehitada. AK tundis kohtuistungil fotodelt ära Tallinnas, Ida-Keskuse juures asuva Punane tn 6 parkla, milles hoiti AK kasutuses olevaid sõiduautosid. Eelnev informatsioon kattub jälitustoimingutega kogutud infoga (pealtkuulatud kõnedega 15.03.2015), mis samuti kinnitavad kaudselt AK ütluste usaldusväärsust sõiduki Audi Q7 Eestisse toomise osas.
79.K ütluste usaldusväärsust kinnitab kaudselt ka kohtule on esitatud väljatrükk piiriületuste andmebaasist ning väljatrükid fotodest, samuti väljatrükk laevareiside andmebaasist ning need tõendavad AK käsutuses olnud sõiduauto Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX Eestisse sisenemist 05.07.2015, 10.12.2015 ning 11.12.2015 ning sõiduki lahkumist Eestist 30.11.2015 ja 10.12.2015. Väljatrükkidest saab järeldada, et sõiduauto Audi Q5, mille roolis AK kinni peeti, on Eestiga olnud seotud vähemalt 2015 juulist (05.07.2015). Jälitustoimingutega (vt 26.01.2016. a koostatud KrMS § 126’5 sätestatud jälitustoimingu protokoll) kogutud teavet koos eelnimetatud väljatrükkidega kogumis hinnates kinnitavad nii
jälitustoimingu protokoll kui ka väljatrükid objektiivselt, et kõnealuse sõidukiga on vahetult kokku puutunud nii Sergei kui ka Stanislav Nikolajev (vt ka varjatud jälgimise protokoll 28.11.2015. a, kell 22.23 ja 23.00, milles on vendi Nikolajeveid jälgitud just kõnealuse Audi Q5 juures toimetamas sõiduauto akuga ning milles on tuvastatud, et vennad Nikolajevid andsid auto üle AKle). Kuivõrd auto Eestisse toimetamist kirjeldas sarnaselt oma ütlustes ka AK ise ja 2015. a juulis pealtkuulatud vendade Nikolajevite suhtlus viitab sellele, et sel ajal said tõepoolest toimuda sõiduauto ümberehitamistööd, mida omakorda kinnitas S. Nikolajevi elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud RGR metalli kviitung, mis tõendab et Sergei Nikolajev on ostnud just sellise metallilehe 17.07.2015 siis on kohtu hinnangul ka eelnimetatud tõenditega kaudselt kinnitatav AK ütluste usaldusväärsus. Kohtuistungil ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mis oleks AK ütlustega vastuolus. Seetõttu leiab kohus, et tema ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda ning kohtuistungil uuritud kaudsed tõendid kinnitavad tõepoolest K seost käesoleva menetluse esemeks olevate kuritegudega.
Tunnistaja KVP ütlused
80.KVP on tunnistajana n.ö eristaatuses ning vastavalt KrMS § 2871 lg-le 5 ei hoiatatud teda kriminaalkaristuse eest valeütluste andmise eest ning selgitati õigust ütluste andmisest keelduda. 15.10.2020 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja KVP ütlusi selle kohta, et ta elab alates 2005 alaliselt Hispaanias xxx külas, Alicante provintsis. Tema hüüdnimi on Natšo. Ta üüris seal korterit. J. Medunitsat tunneb alates 2012 või 2013 ajast, kui töötas kelnerina. Alates 2014 aastast tegeles ta kinnisvaraga ning näitas inimestele kortereid ja maju. Aastal 2014-2015 töötas ta J. Medunitsa juures ja teenis nii lisa. Samuti aitas teda hispaania keele tõlkega. Suhted oli normaalsed. Tunnistaja teada oli J. Medunitsa ettevõtja, kellel oli oma firma, mille nime ei mäleta ja kes ehitas maju ümber, renoveeris neid. Suhtlesid nad korra paar nädalas. Läbi oma tuttavate maaklerite leidis ta kinnisvara objekti, mille J. Medunitsa sõbranna Va kas 2013 lõpus või 2014 ostis 100 000 või 110 000 euro eest ning tunnistaja oli abiks remondiga, täpsemalt tegeles organisatoorse poolega ja näitas, kust midagi saada. Maja asus Buenavista rajoonis, Benissa linnas ning tunnistaja ise tutvustas Vt majaomanikega. Kui suured olid maja renoveerimise kulud, tunnistaja ei tea, kuid ta arvab, et sellega tegeles V.
81.Telefoni teel suhtles ta J. Medunitsaga sageli, praktiliselt iga päev. Oli ka aegu, kui nad ei suhelnud paar-kolm nädalat. Ta teadis, et J. Medunitsa elab ka Eestis ning kui ta seal viibis, ei hakanud tunnistaja teda tülitama. Tunnistaja arvas, et J. Medunitsal oli Eestis ehitusfirma ning veel tegeles ta logistikaga. Ta teab, et Venemaaga olid J. Medunitsal ärialased suhted ning korra on ta temaga ka koos komandeeringus Venemaal käinud. J. Medunitsa otsis Venemaal investoreid, kellele kalleid maju müüa ning teab, et J. Medunitsa on mitmel korral käinud Moskvas.
82.Suhted J. Medunitsaga lõppesid, kui ta vahistati Hispaanias 2014 või 2015, sest samaaegselt vahistati ka tunnistaja. Vahistati ka hr. Dmitriy, kellega koos samuti käidi maju vaatamas. Ta suhtles Dmitryga eraviisiliselt, kui oli vaja Dmitryt korteri suhtes aidata. Paar korda on pangas käidud, Calpe linnas kus korterit üüris, tal oli vaja midagi maksta ja paberit täita, palus abi hispaania keelega. Calpe linna ääres asub ka järv. Tunnistaja teab, et Dmitry on pärit Tallinnast, muud midagi. Mingeid rahalisi suhteid neil ei olnud. Kui ta abistas Dmitryt, tegi viimane talle õlle välja.
83.Kas Dmitriy Medunitsaga ka omavahel suhtles, tunnistaja ei teadnud, ütluste kohaselt on tunnistaja neid koos restoranis näinud. Tunnistaja oli kinni peetud 2 päeva, seejärel vabastati. Talle heideti ette J. Medunitsa abistamist, väidetavalt narkootikumidega tegelemist. Temalt küsiti kohtus kas ta teadis millega tegeles Medunitsa ja ta vastas, et ei ole näinud mingeid narkootikume, ei ole kuulnud, ei teadnud midagi sellest.
84.J. Medunitsa perest teab, et tal on pere – elukaaslane või sõbranna V ning poeg ja tütar. Vga ta suhtles, kui keegi käis majas, aednik, elektrik, ehitaja siis aitas tõlkimisega. Kellena V töötas tunnistaja ei teadnud. Kõige organiseerimise eest sai ta J. Medunitsalt otse palka 1000 eurot kuus. Tegemist oli tunnistaja jaoks lisasissetulekuga, sest oma sissetulekud ei olnud väga suured. Kuid tunnistaja hinnangul oli ta ikkagi J. Medunitsa alluv ning täitis tema korraldusi. Samas suhtlesid nad ka töövälisel ajal ning seetõttu võis ka nende omavahelisi suhteid pidada sõbrasuheteks.
85.Tunnistaja möönis, et nii nagu ei teadnud J. Medunitsa tema elust kõike, et teadnud ka tema. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta J. Medunitsalt raha vajadusel ehitusmaterjalide ostmiseks. Ta ostis arve alusel ja andis need üle J. Medunitsale või Vle. Kõige suurem summa, mis ta J. Medunitsalt sai oli 1700-2000 eurot. Hispaanias kasutas J. Medunitsa sõidukitena Porsche Panamerat (4 uksega) ja mikrobussi Renault Masteri, tunnistaja ise sõitis samuti Panameraga, kui ta seda remontis ja puhastas, samuti kasutas seda V. Kellele sõiduk tegelikult kuulus, tunnistaja ei tea. Ta teab, et mõlemad sõidukid arestiti ja mikrobuss anti hiljem Vle üle.
86.VV on isik, kellel on vara Hispaanias kes aitas tasuda tema operatsiooni arve. Ta elab Siberis. Tunnistaja hoolitses oma ütluste kohaselt J. Medunitsa varanduse eest, aitas tõlkimises, organiseeris ja kandis hoolt kinnisvara eest.
87.Tido ja Tian on tunnistaja hinnangul üks ja sama inimene, kes on bulgaarlane ja ta teeb juristi tööd. Tema õige nimi on Tian, sõprade jaoks Tido ning tunnistaja tutvustas teda J. Medunitsale aitamaks firmat ümber vormistada.
88.AOGC nimi ei ütle midagi, kuid teab, et koos temaga peeti kinni ka üks hispaanlane nimega O, kes töötas maaklerina ja seda tänaseni. O toodi Eestisse ja poolteist aasta pärast vabastati. Uuesti temaga kohtudes 2017 või 2018 O nuttis väga palju ja oli suures stressis, kasutas psühhoterapeudi abi ja hakkas siis uuesti maaklerina tegustema. 2015 aastal nii tunnistaja kui ka J. Medunitsaga koos käis tunnistaja palju maju vaatamas ning talle teadaolevalt suhtlevad J. Medunitsa ja O omavahel alates 2014 aprillist või maist. Miks O kinni peeti, tunnistaja ei tea. Kas O tegeles narkootikumidega, tunnistaja ei tea. Dmitry ja O tegi omavahel tuttavaks tunnistaja kui Dmitry vajas korterit ning tunnistaja aitas neid tõlgina. Samuti oli tõlk J ja O juures kui Sevillas käidi vabrikut vaatamas.
89.Roman Verenitš on Dmitriy väimees. Tal on laps. Teab seda sellest, et töötades restoranis kelnerina, oli ta seal naise ja lapsega. Nad käisid seal palju kordi. Roman Verenitš üüris korterit Calpes, tunnistaja aitas seda teha. Otseselt nad ei suhelnud, kui nägid, siis lihtsalt rutiinselt suhtlesid kuidas läheb, kuidas tervis. Paaril korral oli abiks ka Calpes tõlkimisel, aga millega seoses enam täpselt ei mäleta. Teab ka, et O aitas Romat Cullera eramu üürimisel.
90.Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta Sergey Matinit kunagi näinud.
91.Seega kirjeldas P kohtuistungil suuresti J. Medunitsa elu Hispaanias, kuid ei jätnud ka mainimata, et süüdistatavate elupiirkonnas asus mitmeid kalastamisvõimalusi, püüdes seeläbi anda Dmitry Uritskiyle alibi seoses konspiratsioonivõtete kasutamisega. Kohus võtab arvesse P ütluste usaldusväärsuse hindamisel, et tema näol on tegemist endise käesoleva kriminaalasja kahtlustatavaga, kes on n.ö eristaatuses. Lisaks ilmnes tema ütlusest, et tegemist on isikuga, kes on J. Medunitsast olnud otseses majanduslikus sõltuvuses ning allunud J. Medunitsale, nimetades teda oma heaks sõbraks. Kohtu hinnangul oli läbi P enda ütluste näha olukord, et tunnistaja on soovinud anda J. Medunitsa osas soodsaid ütlusi, kuivõrd oli J. Medunitsast sõltuv nii emotsionaalselt kui majanduslikult ning tõendeid kogumis hinnates ei pea kohus P ütlusi usaldusväärseks. Nimetatut toetab kohtu jaoks ka asjaolu, et P rõhutas korduvalt, et ta ei tea tegelikult väga täpselt, millist elu J. Medunitsa elas ning selgitas ka, et pole peale J. Medunitsa vabanemist temaga kontaktis olnud, samas peale prokuröri märkust, et ta kuulis kohtus isiklikult J. Medunitsa ja P vahelist telefonivestlust, muutis P oma ütlusi ning kinnitas, et tegelikkuses nad suhtlevad iganädalaselt.
92.Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja on J. Medunitsaga peale J. Medunitsa vabanemist isiklikus kontaktis olnud, vastas P eitavalt. Kui prokurör märkis, et kuulis ise pealt J. Medunitsa kõnet Ple, muutis P enda ütluseid ning kinnitas telefoni teel suhtlust iganädalaselt.
93.P rääkis ka sellest, et J. Medunitsa Renault väikebuss võeti politsei poolt ära samal päeval, kui J. Medunitsa kinni peeti. Samas kohtus uuritud telefonikõnedest nähtub, et Roman Verenitš plaanis bussi veel J. Medunitsa kinnipidamise järel ära peita ning seega polnud bussi leitud.
94.Kokkuvõttes ei lükka kohtu jaoks P poolt antud ütlused ümber J. Medunitsale esitatud süüdistust. Tunnistaja SO ́i ütlused
95.SO ́i näol on tegemist endise kahtlustatavaga – seega käsitleb kohus teda tunnistajana eristaatuses olevana keda sarnaselt süüdistatavatega, kes läksid kokkuleppesse ei hoiatatud kriminaalkaristuse eest valeütluste andmise eest vastavalt KrMS § 2871 lg-le 5 ning selgitati õigust ütluste andmisest keelduda. 06.10.2020 kuulas kohus tunnistajana SO ́i, kes andis ütlusi selle kohta, et käesolevas kriminaalasjas kahtlustati ka teda kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid süüdistust talle ei esitatud ning ütlusi ta andma ei pidanud mistõttu tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati.
96.Ütlustest nähtub, et Sergey Kuznetsovi ja J. Medunitsaga on SO väga lähedane sõber. Sergey Kuznetsoviga on ta käinud ka Hispaanias peredega puhkamas. Samuti teab ta Roman Verenitši, kui Dmitry Uritskiy väimeest. Mingeid suhteid ei ole, lihtsalt teab teda. Dmitry Uritskiy ́t tunneb 6-7 aastat ning nad tutvusid Eestis ühises kohas puhates. Neil on sõbralikud suhted ning Hispaanias aastatel 2011-2012 käies on ka temaga kohunud. Dmitry Uritskiy sissetulekuallikatest ei tea tunnistaja midagi. Sergei Nikolajevi tunneb juba üle 20 aasta ja peab teda heaks tuttavakaks. Milline oli Sergei Nikolajevi sissetuleku allikas, ta ei tea. Teab, et viimane sõiduauto oli vist Land Rover ja enne seda Mercedes. Samuti tunneb ta Stanislav Nikolajevit, kuid vähe ja nad on harva kohtunud. Pigem teeninduses ja ta on Sergei Nikolajevi vend. Inga Šemjakina oli Sergei Nikolajevi elukaaslane ja enne kriminaalmenetlust ta teda ei tundnud.
97.Tunnistaja elas XXX asuvas korteris ning seal käisid külas nii Sergey Kuznetsov kui J. Medunitsa. Sergei Nikolajev käis 08.12.2015, s.o kuus päeva enne nende kinnipidamist külas ütluste järgi ilmselt seepärast S. Kuznetsov tahtis tagasi saada tunnistajale oma raha kuskil 700-800 eurot, mis tunnistaja oli temale naise suvila katuse remondi eest võlgu. Kirjalikku lepingut ei olnud.
98.Ütluste kohaselt tunneb SO J. Medunitsat kuskil 15 aastat Sergey Kuznetsovi kaudu. Millised olid J. Medunitsa sissetuleku allikad, tunnistaja ei tea. Samas tunnistaja ei eita, et võimalik, et on saanud J. Medunitsalt kuskil 7-10 aastat tagasi laenu, aga on võla tagastanud. Summasid ta ei mäleta.
99.Ütluste kohaselt pidas SO võimalikuks, et aastal 2013 tegi ta ülekande summas 550 eurot, kuna 2012 algas suvila ehitus ja kui oma raha ei jätkunud, siis sõbrad aitasid. J. Medunitsa andis talle raha ja tunnistaja maksis selle tema kontole tagasi laenu tagastusena. Nad ei saanud
isiklikult kohtuda, kuna J. Medunitsa elas Hispaanias. Viimane laenu tagastus summas oli 5000.
100.J. Medunitsa küsimusele, kas tunnistaja on nende ühise tutvusperioodi jooksul andnud kunagi mingeid korraldusi või käske, vastas tunnistaja, et kui siis võib olla hambaid pesta ainult.
101.Kohtu hinnangul tuleb tunnistaja ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Süüdistuse kohaselt AS tõi omandatud Audi A5 05.09.2014. a Venemaalt Eestisse selleks, et sellesse rajada narkootikumide veoks sobivad peidikud. Autosse rajasid narkootikumide veoks vajalikud peidikud Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev. Raha autoga seotud töödeks sai S. Nikolajev 09.10.2014. a SO vahendusel Sergey Kuznetsovilt. 21.10.2014. a edastas Stanislav Nikolajev Sergei Nikolajevile info selle kohta, et sõiduautosse Audi A5 peidikute rajamine on lõpusirgel ning Sergei Nikolajev andis omakorda ASle korralduse asuda valmistuma narkootikumide veo reisiks ning otsima „kaasreisijaid“.
102.SO kohtuistungil Sergei Nikolajevile raha andmise fakti ei kinnitanud. Samas uuriti kohtuistungil 09.10.2014 pärinevat varjatud jälgimise protokolli, milles on muu hulgas on tuvastatud, et sel kuupäeval ajavahemikul kell 21.59-22.29 sõitsid vennad Nikolajevid ringi Stanislav Nikolajevile kuuluvas Lexuses, millest väljus kell 22.29 ka kolmas isik, kes istus sõiduautosse Nissan Quashqai reg.nr-ga XXXXXX. Kohtuistungil kinnitas SO, et just tema kasutab kõnealust sõidukit ning sel põhjusel on põhjendatud kohtul eeldada, et ka Lexusest väljunud isikuks oli SO. Kohus loeb ka tuvastatuks, et 10.10.2014 on vendadele Nikolajevitele tekkinud raha – samal päeval, kell 20.44 toimus telefonikõne vendade Nikolajevite vahel, milles andis Sergei Stanislavile korralduse kõik kaasa võtta, et „võlad“ ära anda. Arvesse võttes kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis ning fakti, et vendade Nikolajevite rahastamisega seotud otsuseid tegi Eestis Sergei Kuznetsov, on põhjendatud järeldada, et Kuznetsov andis raha Nikolajevitele üle SO kaudu. Nii on ka 2015 detsembris tuvastatud, et Sergey Kuznetsoviga suhtlemiseks pidi Sergei Nikolajev pöörduma just SO poole.
103.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et peale sõiduki Audi A5 r/m XXXXXXXX omandamist ning AS nimele registreerimist, tõi AS sõiduki isiklikult 05.09.2014. a Venemaalt Eestisse, et sellesse rajada narkootikumide veoks sobivad peidikud. Nimetatud sõidukitesse rajasid narkootikumide veoks sobivad peidikud vahetult Sergei Nikolajevilt saadud korralduste alusel Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev, kes olid teadlikud asjaolust, et sõidukit hakatakse kasutama narkootikumide veoks kuritegeliku ühenduse huvides. AS võttis Eesti Vabariigis vastu Sergei Nikolajev, kes organiseeris ka sõiduki jõudmise Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi poolt kasutatavasse garaaži aadressile XXX, Tallinn. On tuvastatud, et 09.10.2014. a sai Sergei Nikolajev SO vahendusel Sergey Kuznetsovilt raha, et seada sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX pikkadeks sõitudeks sobivasse tehnilise seisukorda ning et ehitada sellesse peidikud.
104.Nagu SO kohtuistungil kinnitas, olid Dmitry Uritskiy ja Sergey Kuznetsov J. Medunitsa lähedased sõbrad, mida kinnitab ka tunnistaja SO valdusest leitud arvukad fotod süüdistatavate osavõtul toimunud ühistest üritustest juba alates aastast 2004.
105.SO ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt lisaks eeltoodule ka informatiivse asjaoluna käsitletava faktina, et SO näol on tegemist endise kahtlustatavaga – seega on ta tunnistajana
nö eristaatuses ning ei vastuta valeütluste andmise eest. Kokkuvõttes peab kohus SO kohtus antud ütlusi väheinformatiivseks kuivõrd need ei anna tõendamiseseme asjaolude kohta selget teavet. Küll aga ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsena võetav SO väited selle kohta, et Sergei Nikolajev viibis 08.12.2015 SO elukohas seetõttu, et pidi kätte saama võla katuseehituse eest kuivõrd menetluses kogutud objektiivsed tõendid viitavad siiski omavahelisele suhtlusele teistel eesmärkidel. Tunnistaja ZŠ ütlused
106.06.10.2020 kohtuistungil kuulas kohus üle ka tunnistaja ZŠ, kes selgitas, et tunneb Sergey Kuznetsovi ja IKt ning viimase ema GSi, kellega on tal väga head sõbralikud suhted. 2013 aastal oli tunnistaja ZŠl GSiga rahalised suhted, kuivõrd ta sai GSilt korteri ostmiseks laenu 14 000 eurot kohustusega maksta tagasi aasta jooksul ning käendajaks oli tema poeg JŠ. Laenu saamise kohta koostasid nad lepingu ja volituse, kuid ühtegi dokumenti selle kohta säilinud ei ole, kuivõrd peale laenu tagastamist ta hävitas dokumendid. Seda, et 14 000 eurot kuulus GSile teab tunnistaja sellest, et korteriostu soovi arutas ta üksnes Gga ning tema ise pakkuski laenu ning IK laenust ei teadnud. Laen on tagastatud mais 2014. Kui ta oli laenusumma kokku saanud, helistas IKle, kuna GS ise Eestis ei viibinud ning elas Ukarinas ning kes oli palunud võlg tagastada tema tütre IKle. Samas GS selgitas talle, et raha asub IK juures, kuna G käib tihti Ukrainas ja ei taha raha jätta korterisse. Raha viis ta Swedbanki ja sealt nõuti kinnitust, et raha on laenatud. Ta tagastas võla IKle ning maksis ka veel 200 dollarit tänutäheks. Ise sai ta selle raha kokku Ameerikas lapsehoidjana töötades. Palka sai ta seal dollarites ning laenu tagasimaksmisel vahetas dollarid eurodeks ümber Sikupilli ja Mustakivi keskuses. Dokumente selle kohta tal pole. Samuti pole tal dokumente, et ta välismaal töötanud oleks. IK seda raha oma emale ei edastanud, kuna GS haigestus ning ta läbis operatsiooni ning IK kartis, et emaga võib halvim juhtuda.
107.Kuivõrd ZŠ ütlusi ei ole võimalik kuidagi kontrollida, ei ole võimalik tuvastada, kas asjaolu, et GS laenas talle 14 000 eurot sularahas vastab tõele või mitte. Olukorda, kus inimesed arveldavad selliselt sularahas ei saa pidada usaldusväärseks, väited Swedbanki raha viimisest peaksid ometi olema säilinud kuid vastavaid dokumente kohtule ei esitatud. Selliste summade panka viimisel on kindel ja reguleeritud kord, mis võimaldavad tuvastada mis ajal ning millisel õiguslikul alusel on raha saadud. Isegi kui lugeda usutavaks sellisel moel laenu andmist märgib kohus, et see informatsioon ei ole piisav menetluseseme tuvastamiseks või kinnitamaks GSi sedavõrd head majanduslikku seisu nagu S. Kuznetsov väita püüdis. Tunnistaja GS ́i ütlused
108.06.10.2020 kohtuistungil kuulas kohus üle ka tunnistaja GSi, kes selgitas, et ZŠ on tema ammune sõbranna. Sergey Kuznetsov on tunnistaja väimees ja IK tunnistaja tütar. Tunnistaja ütluste kohaselt andis ta aastal 2013 ZŠle sularahas laenu 14 000 eurot korteri ostuks. Raha oli tal kogunenud, kuna töötas Väo karjääris tehases, sai seal korralikku palka ja pensionile jäädes sai dividende summas 127 000 eurot. Pensionile mineku ajaks oli tal kogunenud korralik rahasumma, kuskil üle 100 000 euro. Laenu pidi ZŠ tagastama aasta pärast ja seda ta ka tegi. Kuna tunnistaja viibis ise sel ajal Ukrainas, helistas ZŠ talle sinna ning nad leppisid kokku, et raha tuleb tagastada IKle, kes pidi selle tunnistajale edasi andma.
109.Pensionile läks tunnistaja oma ütluste kohaselt 2006 aastal ja siis oli juba Eesti eurole üle läinud. Mingi raha oli tal ka pankades hoiul, aga konkreetselt laenusumma suuruses raha hoidis kodus. Põhimõtteliselt oli tal ikkagi kogunenud arvestatav summa, kuna elas säästlikult. ZŠle raha laenamiseks sai tehtud kirjalik volitus ning poeg oli käendaja. Nimetatud dokument pole enam säilinud. Pärast laenu andmist jäi tunnistajale veel sääste alles arvel ca 10 000 eurot. Sergey Kuznetsovi kohta teadis tunnistaja rääkida, et ta töötas kuskil turvafirmas ning muudest töökohtadest juttu ei olnud. Tunnistaja ei eitanud, et Sergey Kuznetsov on ka temalt laenu võtnud nii 50-500 eurot. Vahel andis järgmine päev tagasi, vahel läks aega mööda ja asi ununes. Laenamise kohta nad lepinguid ei sõlminud.
110.Kuna käesolevas kriminaalasjas on arestitud ka S. Kuznetsovi elukohast leitud sularaha, siis nimetu osas asus S. Kuznetsov aktiivsele kaitsele ning väitis, et leitud sularaha kuulub tema ämmale GŠile. Kohus loeb tunnistaja GSi ütlused ebausaldusväärseteks ning seda alljärgnevatel põhjustel.
111.GŠ on pensionär ja ei suutnud kohtule loogiliselt põhjendada, millest tulenesid tema märkimisväärsed sissetulekud. Isegi kui lugeda usaldusväärseks töötamist Väo karjääris tehases, ei ole esitatud andmeid kui suur oli see „korralik palk“ ning tunnistajale makstud dividendide suurust summas 127 000 eurot peaks kajastuma ka pangakontol või vähemasti on dokumentatsioon selle kohta säilinud ettevõtte raamatupidamises. Eeltoodud väidete tõendamiseks ei esitanud tunnistaja ühtegi dokumenti seega ei saa lugeda usaldusväärseks väiteid pensionile mineku ajaks kogunenud säästudest kuivõrd sellekohased väited on paljasõnalised. Kohtus esitatud ja uuritud GŠ pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et sääste oma sissetulekute arvelt ei olnud võimalik märkimisväärselt koguda. Samuti kui eeldada, et GŠ võttis oma pangakontodelt sularaha välja, tulnuks tal neist teha oma igapäevakulutusi. Samuti selgitas GŠ oma ütlustes, et ta viibis sageli Eestist ära, seega on eluliselt loogiline eeldada, et inimene hoiab oma sääste siiski edasi pangakontol, mitte kodus suvalises kohas selliselt, et kõik abivajajad võivad tema raha kasutada oma äranägemise järgi omamata ülevaadet summadest mis seal siis on.
112.28.03.2016. a koostatud dokumentide vaatlusprotokollist nähtub analüüs GSi pangakonto väljavõtetest. Analüüsist nähtub, et GSil ei olnud võimekust, ega vajadust koguda Sergey Kuznetsovi 14.12.2015 läbiotsimisel leitud ja ära võetud 12 500 eurot ja 900 dollarit sularahas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri järeldus, et, et S. Kuznetsovi elukohast leitud sularaha ei saanud pärineda GSilt. Tunnistaja JP ütlused
113.Täiendava tõendina uuris kohus JP ütlusi. Tunnistaja JP andis kohtus 02.09.2020 ütlusi selle kohta, et tunneb nii Sergei Nikolajevit kui Inga Šemjakinat alates 2014 või 2015. Sel ajaperioodil suhtlesid nad praktiliselt iga päev, kuna olid sõbrad. Omavahel suheldi nii silmast silma kui sidevahendite teel ning sel ajal tegi ka Sergei Nikolajev ja Inga Šemjakina talle ettepaneku sõita paariks nädalaks Hispaaniasse puhkama. Sõit oleks toimunud Sergei autoga. Ütluste kohaselt oli Sergeil tol hetkel kaks autot – hõbedane BMW X5 ja teine kolmanda seeria BMW. Tunnistaja suhtus ettepanekusse negatiivselt kuna ta ei saanud ennast töölt vabaks võtta. Liiatigi ta mõistis, et see ei ole tavaline reis ja aimas, et toimub midagi ebaseaduslikku. Aimdus tulenes sellest, et toimusid mingid imelikud jutuajamised ning Sergei ja Inga sõitsid ära perioodiliselt kahekesi. Tunnistaja sõnul sai ta aru, et toimub midagi
kahtlast. Tunnistaja ise Sergeile ja Ingale selle kohta küsimusi ei esitanud, kuid ta kahtlustas midagi sellist, milles neid süüdistatakse ehk ta kahtlustas narkootilise aine vedu. Tunnistaja ütluste kohaselt süvendas tema kahtlusi asjaolu, et Sergei ja Inga tööl ei käinud ja ta ei teadnud millest nad elatusid. Rahaline seis oli tunnistaja sõnul Sergeil ja Ingal selline keskmine, nad elasid üürikorteris, mitte eriti uhkelt, aga raha oli neil alati olemas. Hispaaniasse sõidu eest pakkus tunnistajale raha Inga - 1000 eurot. Kas Sergei ka tasust rääkis, ei suutnud tunnistaja meenutada, kuid suure tõenäosusega rääkis. Ütluste kohaselt olid Sergei ja Inga ka varsemalt paariks nädalaks Hispaaniasse sõitnud. Sel ajal elas tunnistaja nende korteris. JP ütlustest nähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et kõrvalisele isikule tundus arusaamatu nii Sergei Nikolajevi kui ka Inga Šemjakina sissetulekuallikad kuivõrd tööl kumbki ei käinud, samuti on tuvastatud, et tunnistaja kahtlustas S. Nikolajevi ja I. Šemjakina sissetulekuallikaks narkootiliste ainete vedu. Ühtlasi saab pidada tuvastatuks, et tutvuse perioodil S. Nikolajeviga kasutas viimane sõiduautot BMW X5 ning üritas ühel korral koos I. Šemjakinaga kutsuda JPt kuritegude toimepanemisele. Kuigi kohtuistungil üritasid nii I. Šemjakina kui S. Nikolajev tunnistaja JP ütluseid kahtluse alla seada väitega, et tegemist on S. Nikolajevi endise armukesega, ei avaldanud ei S. Nikolajev ega I. Šemjakina ühtegi asjaolu, ega esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse arvata, et JP ütlused ei olnud tõesed. Veelgi enam – eelnev ei ole usutav ka põhjusel, et JP ütlused on kokkulangevad teiste, kohtuistungil uuritud tõenditega.
114.Tunnistaja JP ütlustest nähtub, et S. Nikolajev otsis kaaslast reisile 2014. a detsembris. 01.12.2014 pealtkuulatud telefonikõnes S. Nikolajevi ja JP vahel, nähtub, et S. Nikolajev kutsus JPt reisile kaasa. Kõnes kirjeldas S. Nikolajev JPle seda, mis reisil toimuma saab pakkudes ühtlasi JPle rahateenimise võimalust. Nagu JP ütlustest nähtub, pakkus Inga Šemjakina talle reisi eest 1000 eurot. Kõnealuses telefonikõnes väljendas JP ka selgelt keeldumist sel viisil kuritegude toimepanemisse kaasatud saada. Samuti 08.12.2014 pealtkuulatud telefonikõnes proovis S. Nikolajev JPt veenda sellele reisile kaasa minema kuid milles JP avaldas selgelt soovimatust kaasa tulla, sest „juhtuda võivad arusaamatused“ – seega eeltoodust tulenevalt sai JP aru, et S. Nikolajev üritab teda kaasata reisile millel veetakse narkootikume või midagi muud ebaseaduslikku.
115.Eeltoodust tulenevalt saab väita, et JP ütlused riimuvad kohtuistungil uuritud teiste objektiivsete tõenditega, on jälgitavad ning eluliselt usutavad mistõttu peab kohus JP ütlusi usaldusväärseks. Tunnistaja AO ́i ütlused
116.Kaudselt tõendavad asjaolu, et Sergei Nikolajevi reiside sihiks oli Hispaania, ka tunnistaja AO (endise perekonnanimega S) ütlused. 08.06.2020 kohtuistungil andis tunnistaja AO ütlusi selle kohta, et tunneb Sergei Nikolajevit umbes 10 aastat, millest 5 aastat pole nad suhelnud. Tutvusid nad tunnistaja sõbranna JN kaudu ning korra, 7 aastat tagasi on ta Sergei Nikolajeviga Hispaanias käinud. Sõidu eesmärk oli puhata ja näha midagi uut, kuna tunnistaja ei olnud sel ajal veel kusagil käinud. Hispaaniasse läksid nad sõiduautoga BNW X5, mis tunnistaja teada kuulus Sergei Nikolajevile. Teel Hispaaniasse peatusid nad Poolas ja ööbisid hotellis. Ööbimise eest maksis Sergei Nikolajev. Tunnistajal endal oli ka väiksem summa raha kaasas, kuid üldjuhul maksis reisil kulutuste eest Sergei Nikolajev või andis talle väiksemaid kupüüre tasumiseks. Telefoninumber xxxxxxxx on tunnistaja oma ning ta on sellega ka välismaal käinud, kuid kas ta seda numbrit kasutas ka 2014, ei mäleta. Sergei Nikolajevil oli ka nuppudega telefon reisil kaasas. Teise telefoni ostis ta teepeal Pärnus, mis põhjusel, ei
mäleta, kuid mäletab, et Sergei Nikolajev kasutas seda telefoni. Linna nime, kuhu nad Hispaanias saabusid, tunnistaja ei mäleta. Nad olid kohapeal kaks täispäeva, jalutasid rannas, päevitasid ja käisid poodides. Ilmad ei olnud väga soojad. 99% kõigist kulutusest kohapeal tasus Sergei Nikolajev. Kohapeal liikumiseks nad autot ei kasutanud, Sergei Nikolajev pani auto maa-alusesse garaaži. Rohkem nad kellegagi Hispaanias ei kohtunud, kui et enne lahkumist andis Sergei Nikolajev ära korteri võtmed, kus nad peatusid arvatavasti siis kas omanikule või valdajale. Tunnistaja hinnangul ei olnud Sergei Nikolajevil see esimene kord Hispaanias käia, sest oli aru saada, et ta teadis kuhu sõita ja tema jutust sai tunnistaja aru, et Sergei Nikolajev on seal varasemalt käinud ka oma tüdruksõbraga. Tagasisõit kestis sama pikalt, kui kohale minek, kuskil 16-17 h. Pärast seda reisi on Sergei Nikolajev teda korra veel reisile kutsunud, kuid seoses tööga tunnistajale aeg ei sobinud.
117.Seega nõustub kohus prokuröri järeldusega, et tunnistaja AO ütlused tõendavad kaudselt asjaolu, et S. Nikolajevi reiside sihiks oli Hispaania kuivõrd ka AO kirjeldas oma ütlustes ühte konkreetset S. Nikolajevi osalusel toimunud Hispaania reisi. On oluline märkida, et kõnealust reisi pole prokuröri sõnul S. Nikolajevi süüdistuses pelgalt põhjusel, et eelviidatud piiriületuste andmebaasi väljatrükid ei võimaldanud teha järeldusi selle kohta, millise autoga täpselt Hispaanias käidi. Tunnistaja AO ütlustest nähtub, et S. Nikolajev oli ka varasemalt korduvalt Hispaanias käinud ning, et S. Nikolajevil oli selge kogemus autoga Hispaaniasse reisimiseks. Fakti, et AO tõepoolest ka Hispaanias käinud oli tõendab kohtuistungil uuritud 18.04.2016. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub AO kasutuses oleva abonentnumbri xxxxxxxx kõneeristused koos eristust läbivate IMEInumbritega ajavahemikul 01.08.2014-01.10.2014.a. Lisas 1 on välja toodud abonentnumbri suhtlus numbriga xxxxxxxx ning asukoht kus abonentnumber xxxxxxxx oli registreerunud ajavahemikul 07.09.2014-10.09.2014. Lisas 2 on välja toodud kuupäev, kellaaeg, riik ning teenusepakkuja, kus abonentnumber xxxxxxxx oli registreerunud ajavahemikul 07.09.201410.09.2014. Samuti tõendab asjaolu, et AO viibis Hispaanias 09.05.2016 koostatud kõneeristuse protokoll, millest kajastub samuti asjaolu, et S. Nikolajevile on harjumuseks Hispaaniasse reisida (nt ajavahemikul 7.11-10.11.2014 Hispaaniasse jõudmiseks kulutatud aeg). Seega on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist asjaolu, et AO viibis välisriikides eelloetletud ajavahemikul ning kohtul puudub alus kahelda AO ütluste usaldusväärsuses – sarnaselt JP ütlustele langevad need kokku teiste kohtuistungil uuritud tõenditega, sh. pealtkuulatud telefonikõnedega. On tuvastatud, et 05.09.2014. a vestlesid AO ja S. Nikolajev omavahel telefoni teel, kõnede sisuks oli S. Nikolajevi pakkumine AOle ühineda Hispaania reisiga. Tunnistaja GM’i ütlused
118.Kohus kuulas 08.10.2020 üle tunnistajana GM’i kelle ütluste kohaselt tunneb ta Sergey Matinit ligikaudu 10 aastat ajast kui s xxx ning Sergey Matin töötas seal. Suhted olid algselt tööalased, kuid tasapisi kasvasid need välja ka väljaspool tööaega. Kuskil 2015 teab, et Sergey Matini elas koos ühe naisterahvaga, kes helistas tunnistajale ja teatas, et Sergey Matin peeti kinni narkootikumide süüdistuse pärast. Enne kinnipidamist elas ta ühiselamu toas Koskla tänaval Krisitiine keskuse juures ning tunnistaja aitas seda remontida. See tuba oli korrast ära - pesemisvõimalusi ei olnud, kuigi seal oli koht olemas ja WC potti ei olnud. Tunnistaja muretses talle puuduolevad asjad. Kuskilt üle jäänud väga heas seisukorras WC-poti, segistid, mis olid korras aga kasutatud, plaadifirmast plaadid, mis olid üle jäänud, erinevat värvi, aga olid kõik korras ning Sergey Matin sai need tasuta. Tegemist oli kaubaga, mis oleks nagunii
äraviskamisele läinud. Pärast tütarlapsega tutvumist üürisid nad korterit kuskil Mustamäel. Peale Sergey Matin XXXst lahkumist läks ta turvateenistusse. Tunnistajale teadaolevalt oli tal mitmeid töökohti. Sergey Matinil oli üks ainuke auto. Peale seda kui ta Soomes korraks tööl käis ühes ehitusfirmas restauraatorina ja sealt sai raha, selle eest ostis mingisuguse skovorodka ehk siis mingi väga odava auto. Siis kui nad tütarlapsega tuttvaks said, tuli teine auto vist ja tunnistaja teadmisel selle auto ostis see naisterahvas.
119.Tunnistaja ei osanud ütluste andmisel määratleda kas Sergey Matinil oli makseraskusi, vahel laenas Sergey Matin tunnistajalt 20-25 eurot, kuid tagasimaksmine ei olnud oluline, kuna Sergey Matin aitas ka tunnistajat, kuna ta lonkab ning Sergey Matin aitas raskeid asju tassida.
120.Tunnistaja ütluste kohaselt uuris ta natuke Sergey Matini kinnipidamise asjaolusid ja sai Maire Armi kaudu teada, et Sergey Matin peeti kinni narkootikumide pärast Poolas ja autos on peidik. BMW X5-t tunnistaja oma ütluste kohaselt Sergey Matini kasutuses näinud ei ole. Sergey Matin ise pole tunnistajale rääkinud nii Poolas kui Hispaanias käimisest.
121.Kohus peab GMi ütlusi S. Matini kuritegu puudutavas osas väheinformatiivseteks. GM avaldas, et ei olnud teadlik sellest, et S. Matin on käinud Hispaanias ning sellest, et S. Matini käsutuses isegi sõiduauto BMW X5 olnud. Info mitteteadmise kohta ei anna kohtule midagi, see ei ole tõendiks, et Sergey Matin ei käinud Hispaanias või ei kasutanud sõidukit BMW X5 vaid annab aluse järeldada, et Sergey Matin varjas oma tuttavate eest oma tegemisi mis olid seotud kuritegeliku ühenduse tegevusega ja seeläbi rahaliste vahendite hankimisega igapäevaeluks. Samas nõustub kohus prokuröriga, et GM ütlused tõendavad kaudselt süüdistuse versiooni – tunnistaja Mi kirjeldatud S. Matini tavapärane majanduslik olukord vastab sellele, mida kirjeldasid ka pealtkuulatud telefonikõned 2015. a novembrist (S. Matin kurtis 01.11.2015 telefonikõnes JMle selle üle, et palk on madal ja parem töökoht oleks kurjategijate juures) S. Matini rahapuudust. GM kirjeldas S. Matinit ka isikuna, kellele ei oleks olnud jõukohane osaleda Hispaania reisil enda säästude arvel. Seega sai S. Matin ka GM ütluseid arvesse võttes Hispaaniasse reisida vaid juhul, kui reisi finantseeris mõni kolmas isik. Tunnistaja IL ütlused
122.IL on tunnistajana n.ö eristaatuses ning vastavalt KrMS § 2871 lg-le 5 ei hoiatatud teda kriminaalkaristuse eest valeütluste andmise eest ning selgitati õigust ütluste andmisest keelduda. 29.10.2020 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja IL ütlusi selle kohta, et tunneb J. Medunitsat 8-9 aastat, kui J. Medunitsa hakkas kasutama tema puidufirma XXX OÜ teenuseid, mis asub xxx. Tellimusi teostas J. Medunitsa 2013 aastal oma Hispaania firmale, mille nime tunnistaja ei mäleta. Kahel korral käis tunnistaja ka ise Hispaanias, et vaadata ehituse kohta. Ühe projekti puhul oli tegemist promenaadi tellimusega ning vaja oli teha puittee piki ranna äärt. Hinnapakkumise tegi ta J. Medunitsaga seotud Hispaania firmale kirja teel, kuid säilinud see ei ole. Tegelikkuses ta seda tööd ei teostanud. Teise projektina pidi ta Hispaaniasse ehitama puidust sauna, kuid 2014 aastal ta vahistati narkootikumide käitlemise tõttu, millega ei olnud seotud J. Medunitsa, vaid hoopis teised isikud ning kõik juhised sai ta Venemaalt.
15.veebr. 2014 kl 15:27, 15. veebr. 2014 kl 19:59 peetud kõnedes kutsus ta J. Medunitsat enda uude koju külla. J. Medunitsa oli tunnistaja poja ristiisa, kuid omavahelistes
kõnedes ei leppinud nad midagi kokku seoses narkootikumidega, nad pole sellel teemal mitte kunagi rääkinud ega midagi arutanud.
124.Tunnistaja mäletab, et sai Venemaalt, isikult nimega Sergei juhiseid ja sai ka auto – öeldi, kus see seisab, kuhu ja millal sõita ja mida ta peab üle andma VSile, kes oli autojuht. Auto oli BMW X5, ise ta seda ei kasutanud, kuid nägi seda kasutamas VSi. Sergeiga suhtles ta SMS-i kaudu. J. Medunitsalt ja tema perekonnalt ta rahalisi vahendeid saanud ei ole. Ta tunneb ka VBt, kes töötas tema juures 2014 aastal.
125.Veel tunneb tunnistaja Dmitry Uritskiyt kes oli G tuttav, kuid vahetult ta temaga suhelnud ei ole. Millega Dmitry Uritskiy tegeles, ei tea. Telefoni number salvestatuna nimega Dima Urr on Dmitry Uritskiy number. Ta on kuulnud ka sellest, et Dmitry Uritskiy on varem kriminaalkorras karistatud. PK on J. Medunitsa tuttav Hispaanias, kes tahtis sauna ehitada. Eestis kasutas J. Medunitsa sõiduautot Mercedes ja Lexsus. Porsche Panamerat nägi kasutamas Hispaanias, millega võis vist sõita iga pereliige. Õiguskaitseorganite poolt mingit survet anda J. Medunitsa või kellegi teise vastu ütlusi, ei olnud.
126.Ei ole vaidlust asjaolu üle, et tunnistaja IL ja J. Medunitsa on lähedased sõbrad ja tuttavad. Kohus ei sea ka kahtluse alla tunnistaja ettevõtte olemasolu ning ärilisi suhteid, samuti asjaolusid, et tunnistaja oli tuttav nii VSi, VB kui ka Dmitry Uritskiyga, kes kõik on karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Samuti on tunnistaja otseselt olnud seotud sõidukiga BMW X5, sama marki sõidukeid kasutati käesoleva süüdistuse menetlusesemeks olevas kuritegelikus ühenduses. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu olla pelgalt kokkusattumus nagu tunnistaja väita proovis. Kohus ei pea eluliselt usutavaks väiteid mis puudutavad tundmatutelt isikutelt narkootiliste ainete saamist selliselt nagu tunnistaja napisõnaliselt kirjeldab kuivõrd need on vastuolus jälitustoimingutega kogutud tõenditega. Tunnistaja AÕ ütlused
127.27.10.2020 kohtuistungil andis tunnistaja AÕ ütlusi selle kohta, et tegeleb kuskil 2000 aasta algusest autode vahenduse ja müügiga. J. Medunitsat tunneb kuskil 15-20 aastat ja ilmselt tutvusid seoses autodega. Aastatel 2012-2015 suhtlesid nad väga tihti ja pigem on nende vahel sõbrasuhted. Ütluste kohaselt tegeles J. Medunitsa kuni 2015 aastani mitme asjaga. Tal oli transpordi ettevõte ja vist vahendas mingit kinnisvara Hispaanias. Kui tunnistaja J. Medunitsal Hispaanias külas oli, siis käis ta koos J. Medunitsaga mingeid maju vaatamas, objekte, sõitis temaga lihtsalt kaasas. J. Medunitsa plaan oli väga lihtne - osta räämas maja, ehitada üles ja maha müüa hulga kallimalt eurooplastele. Kuna ta ei elanud Eestis, siis ega täpselt detailideni kõike ei tea. Kui J. Medunitsa käis Eestis, käisid nad perekonniti läbi, samuti käis tema külas J. Medunitsal Hispaanias.
128.Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas J. Medunitsa Eestis olles oma sõiduautot Porsche Panamera, mida kasutas ka Hispaanias. Seda autot kasutas nii Jevgeni kui tema isa. Kellele auto juriidiliselt kuulus, tunnistaja ei tea, arvab, et tegemist oli kogupere autoga.
129.Ütluste kohaselt kasutas J. Medunitsa ka tunnistaja käest laenatud autosid, enamasti siis, kui saabus Eestisse ja vajas sõidukit. Nende sõidukite eest ta kunagi mingit raha ei võtnud ning kirjalikke lepinguid ei sõlminud. Lihtsalt telefoni teel lepiti kokku ja kuskil parklas andis võtmed üle. Sõitmiseks andis tunnistaja J. Medunitsale nii musta Audi A4 ja A5 kui BMW-d.
Audi A5 oli Venemaa numbrimärkidega xxx oli lõpus. Tunnistaja mäletab seda hästi, kuna sõitis ise ka selle autoga väga pikalt, tema äripartner LV saatis talle siia müügiks, tuues selle ise Eestisse. Tunnistaja seda ära ei suutnud müüa, aga ütluste kohaselt sõitis ta sellega aasta aega vist. Ütluse kohaselt mingeid peidikuid sellel autol ei olnud. Tehnilist ülevaatust Eestis autole ei tehtud, kuna tegemist on Venemaalt toodud autoga. Kuna tunnistajal ei õnnestunud autot müüa, tagastas ta selle äripartnerile LVle, kellel õnnestus see ühele teisele eestlasele maha müüa ja praegu asub auto Eestis ning ta on kuulnud, et autole on tehtud ka põhjalik ülevaatus, mis seisnes selles, et see auto, mis sel hetkel kuulus JSile endise nimega KO, peeti kinni ja võeti politsei poolt ära. Sellele autole tehti täielik ekspertiis, võeti algosadeks, pandi kokku ja anti isikule tagasi. LVga olid tunnistajal sel perioodil head suhted, tänapäevaks on need lõppenud. Ütluste kohaselt sõitis J. Medunitsa selle autoga mitmeid kordi. Auto tagastas ta alati puhtana, paak oli täis ja mingeid füüsilisi muudatusi või ümberehitusi autole tehtud ei olnud. Auto ise ei olnud Eestis kellegi nimele registreeritud, vaid oli Venemaa registris.
130.Tunnistaja ütluste kohaselt elas J. Medunitsa ajavahemikul 2021-2015 põhiliselt Hispaanias, kuid käis ka Eestis. Hispaanias elas J. Medunitsa Gandia linnas. Hispaanias J. Medunitsal külas käies oli seal ka J. Medunitsa sõpru ja tuttavaid, keda kõiki tunnistaja ei tea. Süüdistatavatest oskas tunnistaja nimetada Dimat, Romat ja Sergeid (tunnistaja viitas kohtuistungil käega Sergey Kuznetsovile, Dmitry Uritskiyle ja Roman Verenitšile) ning nende kõigi vahel valitsesid tunnistaja hinnangul sõprussuhted.
131.Sellest, et J. Medunitsa tegeleb kas Eestis või Hispaanias narkootiliste ainetega või et tema sõbrad sellega tegeleks, ei ole tunnistaja kunagi kuulnud ega ka näinud.
132.Tunnistaja teab, et J. Medunitsa on kunagi Venemaal elanud ja ta on ka koos temaga Venemaal käinud ja kindlasti on J. Medunitsal seal ka sõbrad, kuid rohkemat ei tea. Venemaal käisid mitu korda ajavahemikul 2012-2015. Käisid nad Peterburis ja vist ka Moskvas. Teab, et Medunitsa oli seotud ka Sotši olümpiamängudega, sest tootis sinna mingeid mänguasju või maskotte. Kuidas korralduslik pool oli, tunnistaja ei tea.
133.Küsimusele, miks on JÕ, kui tunnistaja abikaasa teinud J. Medunitsale sularahaülekandeid, selgitas tunnistaja, et see võis näiteks toimuda kuskil restoranis käies, raha ei olnud ning laenas ja pärast maksis selliselt tagasi. Tunnistaja ei eitanud, et eks ikka on vahel J. Medunitsalt laenanud, aga need ei olnud märkimisväärsed summad, kuskil tuhandetes. Miks JÕ aga 2013 aastal kandis J. Medunitsale 7 000 eurot, ei osanud tunnistaja öelda, kuid eeldas, et tegemist võis olla võimaliku laenu tagasimaksega.
134.Samuti on JÕ J. Medunitsale 2014 aastal edastanud 5 000 eurot, mis võis samuti olla ajutine laenusuhe. Tunnistajal oli tihti olukordi, kus endal ei olnud võibolla mingi tehingu jaoks raha ja siis ilmselt ta laenas seda. Täpselt ei mäleta mille jaoks. J tasus võlgasid, kuna tunnistaja oli sageli Eestist ära ning palus abikaasal enda eest kandeid teha. Laene nad kirjalikult ei vormistanud.
135.Tunnistaja ütluste kohaselt ei rääkinud J. Medunitsa detaile oma äritegevusest, samuti ei tea tunnistaja süviti J. Medunitsa eraelu ning on ka üsna loogiline, et kõiki eraelulisi detaile ei jagata.
136.Sergei Nikolajevit tunnistaja oma ütluste kohaselt ei tunne ning enda teada pole ka enda kasutuses olevaid autosid kunagi talle kasutada andnud.
137.Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused fakti, et musta värvi Audi A5 oli J. Medunitsa valduses ning selles osas ei sea kohus tunnistaja ütlusi kahtluse alla. Samas ei saa arvestamata jätta asjaolu, et AÕ näol on tegemist J. Medunitsa lähedase sõbraga ning neil olid võlasuhted ning sellest tuleneval on eluliselt usutav, et tunnistaja jättis kohtus rääkimata kõigest, mis mingilgi määras võiks süüstada J. Medunitsat. Kohus ei saa kuidagi kontrollida võlasuhete olemasolu kuivõrd nähtavasti ei vormistatud mitte midagi kirjalikult kuid võlasuhteid kinnitab asjaolu, et AÕ abikaasa on teinud sularahaülekandeid J. Medunitsale. Samuti nähtub 15.11.2015, kell 16.43 pealtkuulatud telefonikõnest J. Medunitsa ja D. Uritskiy vahel info, milles Medunitsa rääkis D. Uritskiyle, et Õ andis Medunitsale võla tagasi, andes võla katteks Medunitsale auto. Kokkuvõtvalt tõendavad AÕ ütlused kokkuvõttes fakti, et süüdistuses nimetatud musta värvi Audi A5 oli 2015. a suvel antud J. Medunitsa valdusesse, seda kinnitavad ka teised kohtule esitatud tõendid. Et AÕ ei näinud aga ise vahetult pealt seda, kas ja kellele J. Medunitsa veel kõnealust sõiduautot kasutada andis, ei tõenda tema ütlusedki muud kui pelgalt fakti, et 2015. a oli kõnealune sõiduk tõepoolest J. Medunitsaga seotud. Seejuures ei ole J. Medunitsale esitatud süüdistuse kontekstis oluline, kas sõiduk oli J. Medunitsa valduses tõepoolest põhjusel, et seda soovis müüa AÕ või oli see J. Medunitsa valduses põhjusel, et AÕ andis auto J. Medunitsale kasutada ajaks, mil viimane Eestis oli. Oluline on märkida ka seda, et AÕ sõnul oli sõiduauto tehniliselt heas korras ning talle teadaolevalt ei olnud sõidukil ühtegi puudust. Kogus nõustub prokuröri poolt märgituga, et olukorras, kus sõidukil puudus nt J. Medunitsa ja S. Kuznetsovi väidetud puksiirkonksu luuk, olnuks asjakohane, kui vähemalt AÕ kõnealust puudust ka kohtuistungil maininud oleks. Puksiirkonksu luugi puudumise lükkab ümber ka kohtuistungil uuritud sõiduki ekspertiisi akt nr 20E-LT0037-01. Seda aga AÕ ei teinud. Seega tõendavad AÕ ütlused kokkuvõttes fakti, et süüdistuses nimetatud musta värvi Audi A5 oli 2015. a suvel antud J. Medunitsa kontrolli alla.
138.Kuna AÕ ei suutnud enamjaolt aastate taguseid sündmuseid detailselt kirjeldada, saab tema ütluseid pidada pelgalt informatiivseteks. VB ütlused
139.VB on tunnistajana n.ö eristaatuses ning vastavalt KrMS § 2871 lg-le 5 ei hoiatatud teda kriminaalkaristuse eest valeütluste andmise eest ning selgitati õigust ütluste andmisest keelduda. 27.10.2020 toimunud kohtuistungil andis VB ütlusi selle kohta, et tunneb J. Medunitsat kuskil 2000-ndate aastate algusest. Neid lihtsalt tutvustati. Ajavahemikus 20122013 või 2014 kohtusid nad esimest korda juhuslikult Alicante lennujaamas, kus nad olid sõitmas Tallinnasse. Lennujaamas andis J. Medunitsa ka oma telefoninumbri. Teist korda kohtusid Hispaanias, rannas 2013 või 2014. Ta helistas Medunitsale nad kohtusid ja tunnistaja uuris, kas J. Medunitsa saaks talle leida ametlikku töökohta Hispaanias. Hispaanias käib tunnistaja juba 10 aastat ja tal on seal väga suur tutvus- ja sõpruskond. 2015 aastal ta J. Medunitsaga Hispaanias ei kohtunud, kuid oli seal oma perega.
140.Oma ütluste kohaselt on VB terve elu tegelenud ehitusega ja juba 2000 aasta alguses konsulteeris ta J. Medunitsaga maja ehituse asjus. Kas IL tunneks J. Medunitsat, tunnistaja ei tea.
141.Ütluste kohaselt üüris tunnistaja 2015 aastal Hispaanias korterit. Ta palus Dmitry Uritskiyt, et ta leiaks garaaži Hispaanias. Kuskil Valencia suunas oli mingi maja, seal ta remontis autot. Hispaanias kasutas ta ühte ja sama autot ning hoidis seda õues Alicante linnas maja ees akna all. Kui ta remontis autot, oli see garaažis. Garaaži mahtus üks auto ja majast sinna sissepääsu ei olnud. Selles majas elasid hispaanlased, ta ei sisenenud sinna.
142.Kinnipidamisel Poolas äravõetud märkme „Skype EugenyM“ puhul on tunnistaja sõnade kohaselt tegemist Jevgeniga, kes elab Pariisis juba 20 aastat ja tema perekonnanime tunnistaja ei tea.
143.Mingit korraldust ta J. Medunitsalt sõita Hispaaniasse 2015 aastal sõidukiga, mille registreerimisnumber on XXXXXXXX tunnistaja oma ütluste kohaselt saanud ei ole. Ütluste kohaselt andis isik nimega T talle selle auto ning kallutas teda narkootikumide veole. See isik elab Peterburis kus nad ka vahetult kohtusid. Ta ise kasutas Jeepi Toyota Land Cruiser, Peterburi numbritega. Ütluste kohaselt ei ole tunnistaja J. Medunitsalt saanud korraldusi narkootilise aine veoks ja ta ei ole tunnistajale üle andnud narkootilisi aineid või vahendanud narkootilisi aineid. Nad pole sellel teemal isegi mitte suhelnud. Poolas ütlusi andes ta selgitas, et nii palju kui mäletab, oli üks ukrainlane ja hispaanlane, kes vene keelt ei rääkinud ja tõid ta kinniseotud silmadega majja Valencia piirkonnas kusagil. Ta jäeti sinna, aidati pakkida, kõike autosse laadida. Neid asjaolusid mäletad tunnistaja oma sõnade kohaselt uduselt. Tunnistaja sõnul läks ta sinna majja kogu aeg seotud silmadega. Dmitri Uritskiy andis tunnistajale selle garaaži kasutamiseks ja teadis, et ta remondib seal autot. Narkootikumidega ei olnud tal mingit pistmist ja ta ei teadnud, mida tunnistaja seal garaažis tegelikult teeb ja tal ei olnud nende inimestega mingit kokkupuudet. Telefonis, mis Poolas ära võeti, oli üks number, millelt tunnistajaga ühendust võeti, kuid ainult SMS teel. Selle numbri ütles ta ka politseile. Autot oli vaja remontida, et seda ette valmistada narkootikumide veoks. Tunnistaja isiklikult vaatas auto üle.
144.Lisaks J. Medunitsale tunneb tunnistaja Dmitri Uritskiyt, Sergey Kuznetsovi ning paar korda on ta näinud Roman Verenitši. Dmitri Uritskiyt tunneb juba 80-ndatest aastatest, koos oldi „Viru ärikad“ ning nende suhted on sõbralikud. Dmitri Uritskiy ei ole olnud seotud narkootiliste ainetega, küll on ta kriminaalkorras karistatud ning nad istusid koos vangis aastatel 1995-2002. Mille eest Dmitri Uritskiy istus, tunnistaja ei tea. Ta suhtles tihti Dmitri Uritskiyga ka aastatel 2012-2015 ja nägi teda tihti Hispaanias ja loomulikult on tal Dmitri Uritskiy hispaania telefoninumber olemas.
145.Roman Verenitš sõidutas Dmitri Uritskiyt ja tõi neile viina. Isiklikult nad kohtunud ei ole.
AOGC, AS ja SJ nimi ei ütle tunnistajale midagi.
147.Auto, millega tunnistaja narkootikumidega kinni peeti, omanik on tunnistaja ütluste kohaselt PL, kes on tunnistaja naise sõbranna Peterburist. Auto andis tema valdusesse T. Tunnistaja ei mäleta kuidas see täpselt oli. Andis raha või nad leidsid auto ja vormistati ümber. T andis tunnistajale Peterburis raha, võib olla 1 miljon või poolteist miljonit rublades, et ta ostaks auto. Enda nimele ta Venemaa autot vormistada ei saanud. Seejärel paluski tunnistaja oma naise sõbrannat kes elab Peterburis ja kes oli nõus. Korralduse Venemaale minekuks sai
tunnistaja oma sõnade kohaselt ta Tilt, kes tutvustas teda inimesega kes pidi olema kontaktisikuks. Ja siis selle inimesega ta kontakteerus. Peale seda tunnistaja Tiga enam ei kohtunud. Venemaale läks ta läbi Narva piiripunkti bussiga. Jälitustoimingu protokollist mis on vormistatud 15.08.2016 fotodelt tunneb ära maja, mis sarnaneb sellele, kus remonditi autot. Samuti tunneb fotodelt ära Dmitri Uritskiy ja ilmselt Roman Verenitši. Protokolli kohaselt tundis tunnistaja ka ennast piltidel ära ja möönis, et on võimalik, et ta viibis selle maja asukohas 30.07.2015.
148.Ütluste kohaselt kontrollis tunnistaja autot, valmistas ette narkootikumide laadimiseks ning inimesi, kellega ta sel hetkel suhtles ei tea, kuna näo ette pandi mask. Narkootikumid laaditi peale, talle anti pakendatud sellised tahvlid hašišit ja ta pani need autosse. Pani peidikud kinni ja juba järgmisel hommikul sõitis Venemaale. Aega võttis see 2-3 tundi. Tunnistaja kirjeldas, et selleks, et narkootikumid autosse peita, tuli istmed maha võtta ja peidikud lahti teha. Seda saab teha mutrivõtmega ning kuidas seda teha, seletas isik, kes varustas narkootikumidega. Mutrid, mida lahti kruvida asuvad Audi istme all. Lisaks mutritele on vaja eemaldada ka polster. Peidikute asukoha näitasid talle inimesed Hispaanias. Tõenäoliselt ehitati peidikud, kui ta auto ära andis, ise istus majas, tundis ennast hästi, sõi jõi, päevitas.
149.Poolas ära võetud telefonikaardid kuulusid tunnistajale. Neid oli vaja selleks, et ta võtaks telefoni teel ühendust inimestega, kes Peterburis võtavad vastu narkootikume ja ka inimesed, kes Hispaanias. Tunnistaja kirjeldas, et ta andis ühe kaardi isikule, teise jättis endale ja siis vahetasid omavahel sõnumeid. Märkmetes on tunnistaja sõnul tehtud hotelli broneeringud viidates paremale poole „Perl, Lux, Lux, Nancy, Nancy Bar“ mille tähendust ta enam ei tea.
150.VB ütluste kohaselt Sergey Kuznetsoviga ta isiklikult suhelnud ei ole ning tal pole ka tema kontaktandmeid. Samuti ei teadnud Sergey Kuznetsov, et tunnistaja sõitis tatarlase korralduse peale Venemaale autot ostma. Keegi peale Ti ei teadnud, et ta Venemaale läheb.
151.Ütluste kohaselt, kui tunnistaja Hispaaniasse jõudis, viisid hispaanlane ja leedukas või ukrainlane ta kuhugi metsas asuvasse majja, võtsid tal ära auto, tal oli seal nädal-kaks. Mis autoga tehti, tunnistaja ei tea, kuid tagasi tulles näitasid nad talle, kus peidikud asuvad ning koos pandi narkootikumid autosse. Sõiduk, millega VB kinni peeti oli valge sportauto Audi A5.
152.Kohtu hinnangul ei riimu tema ütlused käesolevas menetluses tuvastatud asjaoludega. Näiteks väitis VB, et sõiduauto Audi A5 ei sattunud tema valdusesse käesoleva kriminaalasja süüdistatavate osalusel, hašiši vedamist Hispaaniast Venemaale tellis temalt kolmas, selles menetluses tuvastamata isik ning ka süüdistuses kirjeldatud garaažis ei viibinud ta mitte narkootiliste ainete peitmise eesmärgil, vaid hoopis soovist autot remontida, ette valmistada. Samas tunnistas B, et ta peeti tõepoolest Poolas kinni narkootikumide veolt, kuid selle hašiši sai ta tundmatutelt isikutelt hoopis Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy juurest lahkumise järel ja hoopis teisest asukohast mida ta nimetada ei oska kuivõrd tema silmad pandi maskiga kinni. Kohtu hinnangul ei saa VB kui usaldusväärse tõendiallikaga arvestada kuivõrd ütlused on vastuolus kohtus uuritud tõenditega ning pole objektiivselt kontrollitavad. Ütluste sisu ei ole kohati loogiline, eluliselt usutav ja neid ei ole võimalik kontrollida. Küll aga on menetluses läbiviidud jälitustoimingute ning teiste objektiivsete tõenditega võimalik ütluste sisu ümber lükata.
Tunnistaja OL ütlused
153.Tunnistaja OL ütlused avaldati poolte kokkuleppel KrMS§ 2862 lg 1 alusel. OL andis 07.06.2019 ütlusi selle kohta, et tunneb Sergei Nikolajevit ja Sergey Kuznetsovi. Sergei Nikolajev oli tema klassikaaslane ja nad tunnevad üksteist juba üle 20 aasta ning nende suhted on sõbralikud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tea ta Sergei Nikolajevi isiklikust elust kuigi palju. Sergei Nikolajevil on vend ja laps ning mingil ajal töötas ta ka Soomes ehitusel. Sõiduauto Mercedes Bens reg nr: XXXXXX soetas ta endale Sergei Nikolajevi palvel. Sergei Nikolajev soovis autot Range Rover vahetada, kuid kuna tal endal ei olnud võimalik laenu võtta, siis tunnistaja aitas teda ning võttis pangast laenu. Millise raha eest ta vana auto maha müüs, tunnistaja ei tea. Laen oli kuskil 7000 eurot, mille ta lubas poole aastaga tagastada. Pangale maksis laenumakseid tunnistaja ligi 180 eurot kuus. Laenulepingut nad omavahel ei vormistanud. Sõiduki kulutuste eest pidi tasuma Sergei Nikolajev. Sergei Nikolajev ise laenu tagasi ei maksnud, kui oli kokkulepitud, et kui võlga ei tasu, jääb auto tunnistajale. Tegelikkuses ei ole tunnistaja rohkem seda autot peale ostmist näinud. Kuigi auto oli tema nimel, kasutas seda Sergei Nikolajev, kellele ta andis autovõtmed ja dokumendid. Tunnistaja teada kasutas Sergei Nikolajev autot võistlustel käimiseks ja pere sõidutamiseks. Samuti tunneb ta Kirill Novikovi, kellega on kohtunud Koplis XXX tänava autotöökojas. Mercedes Bens reg nr: XXXXXX ehitatud peidikutest ei tea tunnistaja midagi, samuti ei ole Sergei Nikolajev temaga rääkinud sõiduki ümberehitamisest.
154.Sergey Kuznetsoviga tutvus ta läbi spordi 10-15 aastat tagasi. Eriti nad pole suhelnud ja ka Kuznetsovi eraelust ei tea tunnistaja eriti midagi, kui siis seda, et viimane on suur spordihuviline. Tõenäoliselt suhtlevad Sergei Nikolajev ja Sergey Kuznetsov omavahel, sest nad koos sportisid.
155.Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks fakti, et süüdistuses nimetatud MercedesBenz kuulus autoregistri andmetel OLle mis nähtub ka maanteeameti liiklusregistri väljatrükist koos sõiduki omandamist ja registriandmete muutmist kinnitavate dokumentidega, kuid fakti, et tegelikkuses kuulus sõiduk hoopis Sergei Nikolajevile ning et sõiduki omanikustaatus autoregistris oli formaalne. Seega tõendavad ütlused seose Sergei Nikolajevi ja sõiduki Mercedes-Benz R-klass, reg.nr-ga XXXXXX vahel.
156.Kohus ei sea OL ütluste usaldusväärsust sõiduauto omandamise fakti osas kahtluse alla. OL andis kohtuistungil sisult jälitusprotokollidega kooskõlas olevaid ütluseid ning kinnitas fakti, et aitas tõepoolest 2015 aastal kaasa süüdistuses nimetatud sõiduauto Mercedes-Benz R-klass omandamisele Sergei Nikolajevi poolt. Seega kinnitavad OL ütlused lisaks sõiduautoga Mercedes-Benz R-klassiga seotule ka kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokolli ning protokollis kajastatud andmete usaldusväärsust.
157.Samuti tõendavad OL ütlused fakti, et Sergei Nikolajev ning Sergey Kuznetsov olid tõepoolest pikaajalised tuttavad. IK ütlused
158.Kolmanda isikuna käsitletav IK andis 07.06.2018 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et aastatel 2011-2012 töötas ta väikeses firmas, on aksessuaaride disainer ning raamatupidamisega on kõik korras. Tema keskmine sissetulek sel perioodil oli 1000 eurot
kuus. Ta on abielus alates 1999 aastast Sergey Kuznetsoviga ning neil puudub kirjalik leping selles osas, kuidas vara jaotub. Pere igakuiste arvete tasumisega tegeles abikaasa. Kinnisvarast kuulub neile laenuga ostetud korter asukohas XXX, Tallinnas ning maatükk Rae vallas. Korteri ostuks andis osamakseks oma säästudest raha IK ema GŠ, ülejäänud osas võtsid nad Swedbankist laenu. Kuidas maatüki eest tasuti, polnud IKl aimugi, kuid mingit tegevust nad sellel maatükil ei teostanud. Millised olid abikaasa sissetulekud sel perioodil, IK ei mäleta. Mäletab, et ta töötas kuskil ehitusfirmas. Laenukohustuse võttis IK üle, kui mees vahistati. Lisaks anti korter tagatiseks laenule, mis nad võtsid maja ehitamiseks maatükile. Makseraskustega olid nad hädas ka ajal, kui Sergey Kuznetsov viibis vabaduses, neil olid ebastabiilsed ajad, mees vahetas töökohti ja neil olid võlgnevused. Peres kasvab ka kolm last ning nende ülalpidamisega tegeles aastatel 2011-2015 laste isa. Vanemahüvitis ja lastetoetused laekusid IK arvele.
159.Ütluste kohaselt käis aastatel 2011-2015 IK Eestist tihti ära. Käsi Moskvas, Ukrainas, Hispaanias. Hispaanias käis ta kaks korda. Reisimisega tekkinud kulud tasus abikaasa. Hispaanias elasid nad sõprade juures ja ta ei tea, millised olid kulutused. Mõlemad korrad viibisid nad Hispaanias kaks kuni kolm nädalat.
160.IK ütluste kohaselt oli 2015 aastal nende peres kaks sõidukit – hõbedane sedaan ja must Jeep Mercedes–Benz. Viimane kuulus abikaasale ning sõidukite soetamisega tegeles abikaasa. Sõidukeid kasutasid nad igapäevaselt. Millised olid kulud sõidukitele, IK ei tea. Sõidukite soetamiseks võtsid nad laenu Swedbankist. Laenu teenindamisega tegeles abikaasa. Sedaan on arestitud. Kuna abikaasal oli oma sõidukiga avarii, siis see lammutati ning kindlustusfirma tasus mehe sõiduki eest. Mõlemad sõidukid olid eelnevalt soetatud eraisikutelt. Ütluste kohaselt sai IK sõidukil vahetatud registreerimisnumbrimärk, kuna viimane sai rikutud. Numbrimärgi vahetamisega tegeles abikaasa.
161.MŠ on IK sõbranna ja elab Ukrainas, Krasnyi Lyman. Temale on IK raha üle kandnud, kuna ta oli vähihaige ja ei saanud tasuda ravi eest. Ütlusete kohaselt tegi IK tegi mitu ülekannet, 3-4 korda, üks kord kuskil 200 eurot, võib-olla ükskord oli 100 eurot, aga see toimus aastatel 2013 või 2014. Ülekande tegemiseks kasutas IK Western Union posti. Ütluste kohaselt kandis IK 2012 aastal perioodiliselt sõbranna arveldusarvele raha, samuti kui IK oli vaba töötamisest, kandis ta selle raha sõbrannale pannes raha läbi sularaha automaadi. Summad olid kuskil 50 kuni 100 eurot. Ütluste kohaselt sai IK mõnikord sularaha abikaasa S. Kuznetsovi käest, et seda enda arvele panna.
162.IK tunneb J. Medunitsat, ta on mehe sõber ja Dmitri Uritskiyt, samuti tunneb Sergei Nikolajevit palju aastaid, vilksamisi on näinud Romat, perekonnanime ei tea. Nimetatud isikutest on tehtud talle rahalisi ülekandeid mõnikord. Ütluste kohaselt tegi IK koos mehega paar korda J. Medunitsale ülekande, kuna tal olid rahalised raskused, aga ta maksis alati tagasi, ei mäleta ainult kas sularahas või ülekandega.
163.Ütlustest nähtuvalt aitas IK ema neid palju rahaliselt ning nad vajasid tema abi. Ta aitas nende võlgu tasuda, vahel kuni 1000 euroni. Emal oli töötades hea sissetulek ja osakud. Võla tagastamise tähtajas kunagi kokku ei lepitud. Laenu andis ta pigem sularahas.
164.XXX asuvat korterit tahtsid nad osta ning tegid sissemaksu, mille ema aitas osaliselt tasuda, kuid kuna olukord muutus, siis see leping lõpetati. Sissemaks oli umbes 26 000 eurot,
milles ema andis 7000 eurot. Ülekanded toimusid IK pangakontolt. Rahaasjades usaldas ta abikaasat ning oli tema palvel enda nimelt nõus vormistama lepinguid, mis olid seotud varaliste kohustustega. Samuti olid mehe kontod perioodiliselt arestitud võlgnevuste pärast ning selleks kasutasid nad tunnistaja kontot. Samas kinnitas tunnistaja, et mees töötas kusagil ehitusel, millega täpselt tegeles, ei teadnud. IKl endal olid ka säästud, kui suured ei osanud ta öelda. Peale mehe vahistamist ta neid sääste kasutas ja hoidis neid kodus kapis. Läbiotsimisel võeti ära ema raha, tema enda säästud olid õnneks käekotis ja seda uurijad ei leidnud. Ema raha oli nende käes, kuna ema ise käis tihti Ukrainas. Osa raha hoidis ema pangas, osa andis tunnistaja juurde hoiule. Kodus olev raha oli ema laen ZŠ korteri ostuks ning ZŠ tagastas laenu tunnistajale, kuna ema ei olnud Eestis. Tegemist oli 14 000 euroga.
165.Kohus peab usaldusväärseks asjaolusid, et S. Kuznetsov hoolitses pere igakuiste arvete tasumise eest, ta ei teadnud milliste rahade eest soetati ühisvaras olev maatükk xxx vallas ning IK enda ametlikke sissetulekuid. Kuid kohus ei pea usutavaks asjaolu, et tal puudus teadmine kust sai S. Kuznetsov raha, mis tööga ta tegeles ning, et neil oli majanduslikult raske aeg. Ei ole loogiline, et olukorras kui on 3 ülalpeetavat last, laenukohustused, 2 ülalpeetavat sõidukit mis samuti oli ostetud laenuga ehk arvestavad igakuised kulutused, puuduvad kindlad teadmised pere sissetulekutest ning käiakse reisidel. Lihtsa matemaatilise tehtega saab järeldada, et IK sissetulekutest ei piisanud pere vajaduste täitmiseks seega on usutav, et pere ülalpidamise kulutused, reisid ja seal tekkinud kulutused kattis S. Kuznetsov. IK väited, et nad käisid sõprade juures kuid ta ei tea millised oli kulutused ei ole eluliselt usutav.
166.Samuti ei saa kohtu hinnangul usaldusväärseks pidada väidet, et sedavõrd keerulise majandusliku seisuga isikud nagu seda olid IK ja S. Kuznetsov hakkasid otsima võimalusi kuidas aidata raskustes olevat sõpra. Kohtuistungil uuritud tõenditega on vastuolus väide, et IKlt 2015 juunis laekunud 2499 eurot on seotud perekond Kuznetsovide raviprotseduuridega Moskvas. 10.02.2015 – päeval, mil AS sai S. Nikolajevilt teada, et raha saamise küsimuses tuleb tal pöörduda Kuzja poole ning kus S. Nikolajev kurtis Sile, et pole ka ise raha saanud, andis S. Kuznetsov abikaasa IKle teada, et tal on vaja „laupäevaks“ (s.o 11.02.2015) kiirelt raha – 6000 (eurot) – telefonikõne, kell 17.47. On märkimisväärne, et raha otsimine toimus täpselt sel ajal, kui kuritegeliku ühenduse madalama taseme liikmed seda vajasid. Veel olulisem – Stanislav Nikolajevi telefonikõnest Sergei Nikolajevile 11.02.2015, kell 16.47 ilmneb, et Stanislav Nikolajevi valdusesse on jõudnud 6000 eurot (s.o sama summa, mida Kuznetsov mainis), mille Stanislav saab kohe ära anda Sergeile. 10.06, kell 19.13 kurtis J. Medunitsa S. Kuznetsovile, et tal on kiirelt raha vaja. Juba 6 minutit hilisemas telefonikõnes andis S. Kuznetsov J. Medunitsale teada raha üle kandmisest. Telefonikõnedes käis jutt 2500 eurost.
167.On oluline märkida kohtumenetluses tuvastatud asjaolu, et sel perioodil valmistati ette VBga seotud narkootikumide vedu ja selleks vajalike rahade kogumist. 27.06.2015, kell 13.00, kõnes S. Nikolajevi ja AS vahel üles Nikolajev Sle, et „nad“ korjavad raha ja sebivad veel. J. Medunitsale ülekande tegemisest räägib S. Kuznetsov ka 01.07.2015 ja 03.07.2015. J. Medunitsa pangakontode väljavõtted tõendavad, et viidatud kõnedega paralleelselt kantigi J. Medunitsa pangakontole 10.06.2015 raha nii S. Kuznetsovi kui IK pangakontodelt.
168.Seega loeb kohus tuvastatuks, et tegelikkuses polnud tegemist raviprotseduurideks mõeldud rahaga vaid J. Medunitsa vajas ülekande perioodil hädasti raha ning pealtkuulatud
telefonikõnedest nähtuvalt ei ole tegemist Sergey Kuznetsovi poolse laenu tagasimaksega J. Medunitsale.
169.Mis puutub IK ja S. Kuznetsovi kodust leitud raha päritollu märkis ka IK sarnaselt S. Kuznetsoviga, et tegemist oli tema ema rahaga. Kohus loeb selle sarnaselt S. Kuznetsovi ütlustes tooduga ebausaldusväärseks (vt hinnangut S. Kuznetsovi ütluste usaldusväärsusele) argumente kordamata.
170.Mis puutub IKle kuulunud sõiduki arestimist ei eitanud IK sarnaselt S. Kuznetsoviga, et tegelikkuses finantseeris sõidukiga seotud makseid S. Kuznetsov. Kohtuistungil uuritud tõendid (sh. varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll) viitavad sellele, et sõiduki omandamise ajal – 2013. a – puudusid nii IKl kui S. Kuznetsovil ametlikud sissetulekuallikad. Kuigi IK on saanud tulu OÜ-t XXX’st, on kohus tuvastanud, et S. Kuznetsovi ja IK igakuine ametlik kogutulu aastatel 2011-2015 oli 122,43 eurot kuus. XXX OÜ käive on olnud väike ning ei ole tuvastatud, et IK on nimetatud OÜ-st saanud tulu dividendide näol. Seetõttu on põhjendatud arvamus, et IK enda ametlike sissetulekute arvel sõiduautot omandada ei saanud.
171.Märkimist väärib ka asjaolu, et sõiduk Mercedes-Benz reg.nr-ga XXXXXX omandamine on kohtu hinnangul olnud konspiratiivne, tehingu õiguspärasuse seab kohus tugevalt kahtluse alla ning seda alljärgnevatel põhjustel. Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest (vt Sergei Kuznetsovi vara analüüs, lisad 9) on IK ostnud sõiduki MercedezBenz ML320 2.0 tehasetähisega XXXXXXXXXXX 2005 a 18.04.2013 a sõlmitud müügilepingu nr 01166014L alusel ning nähtuvalt müügilepingust on müügihind 15000 eurot tasutud J. Medunitsa arvelduskontole nr xxxxxxxxxx. Sõiduk on soetatud järelmaksu müügilepingu nr 0116014L alusel Swedbank Liising AS milles ostjaks on Sergei Kuznetsov ja müüjaks IK. Järelmaksuga müügilepingu tingimustest ning maksegraafikust nähtub, et esimene osamakse on olnud 10000 eurot ning igakuise osamakse suuruseks on 99.76 eurot perioodil 18.04.2013-15.04.2018. Maksegraafik on koostatud Sergey Kuznetsovi nimele. Seega on kohtu hinnangul IK, Sergey Kuznetsov ja J. Medunitsa teostanud tehingu, mille käigus IK läbi Swedbank Liisingu AS kannab J. Medunitsa kontole 15000 eurot. Samal päeval on teostatud sama sõiduki osas tehing IK ja Sergei Kuznetsovi vahel, mille käigus Sergei ostab sama sõiduki oma abikaasalt IKlt. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas Swedbank Liising AS sai taolisi tehinguid ühel päeval nõnda vahendada kuid siinkohal loeb kohus tuvastatuks fakti, et IK on 18.04.2013 teinud ülekande 15000 euro suuruses J. Medunitsale. On oluline tähele panna, et nimetatud tehing sõiduki ostmise näol paistab kohtule fiktiivsena ning tõendeid kogumis hinnates on usutav, et see raha 10000 eurot mis tehingute vahel liikus on kohtu hinnangul saadud kuritegelikul teel, samuti liisingumaksed mida hiljem teostati on alust arvata, et tegemist oli kuritegelikul teel saadud varaga. Eeltoodust pidi teadlik olema ka IK kuivõrd taolist skeemi ei ole võimalik muul viisil toime panna. Seega etteruttavalt on põhjendatud kohtu hinnangul ka kolmandale isikule IKle kuuluv sõiduk konfiskeerida. GM ütlused
172.GM andis 11.03.3016 kohtueelses menetlus ütlusi selle kohta, et on J. Medunitsa isa. Tal on juhiload juba pikemat aega. Sõiduk Porsche Panamera (reg. nr: XXXXXX) on registreeritud tema nimele, kuna ta ise ostis selle sõiduki vist 2012 või 2013 aastal. Seda, kellelt sõiduk osteti, ei oska öelda ning ei kommenteeri, kas see osteti Eestist või mitte. Sõiduk
maksis 60 000 eurot, mille eest tasuti sularahas. Kes konkreetselt maksis Porsche Panamera eest, ei kommenteeri, kuid rahalised vahendid olid tema omad. Kes sõiduki ostu käis vormistamas ta samuti ei kommenteerinud, kuid igapäevaselt kasutas sõidukit tema poeg J. Medunitsa ning igapäevaselt asub sõiduk Hispaanias. Samuti on see sõiduk olnud ka Eestis ja sõitnud läbi teiste riikide. Ütluste kohaselt on GM sularaha kogunud väga paljude aastate jooksul. Porsche Panamera on ostetud isikliku raha eest, mille on kokku hoidnud paljude aastate jooksul oma töötasust. Ostis auto oma tarbeks, kuid tervislikel põhjustel ei saanud ja ei julgenud autot kasutada, seega oli see kasutamiseks poja käes.
173.08.05.2018 toimunud kohtuistungil andis GM ütlusi selle kohta, et saades varsti 81aastaseks, on tema sissetuleku allikaks pension ja säästud. Aastal 2021 sai ta miinimumpensioni 350 eurot, muid sissetulekuid ei olnud, üksnes säästud. Väljaminekud sel perioodil olid väga minimaalsed, samuti andis ta pojale 50 000 eurot. Pangalaene tal 2012 aastal ei olnud. Valget värvi Porsche Panamera ostis ta ise, natuke sõitis alguses ise ka, kuid enamus aega ikkagi poeg. Ta andis 2012 pojale raha, kes selle sõiduki ostis. Mis aasta väljalase sõiduk oli, ei mäleta, kuid midagi oli sõidukil viga. Sõiduki ostmiseks andis ta 50 000 eurot, mil viisil sõiduki eest tasuti, ta ei tea. Teab, et omaniku vahetus teostati Saksamaal. Sõiduk oli tema nimel, kuna see oli ostetud talle. Ise ta seda tihti ei kasutanud, kuna tervis ei lubanud ning sõidukit kasutas poeg nii Eestis, kuid valdavalt Hispaanias. Raha üleandmist nad paberkandjal ei vormistanud. Raha andis ta tingimusel, et poeg tagastab selle hiljem. GM eeldab, et 2012 aastal olid tema säästud kuskil 80 000 eurot. Sääste kogus ta palgast, kuid panka seda ei pannud, samuti ostis ja müüs ta kortereid –ühesõnaga sääste kogus ta sularahas.
174.2005-2010 töötas ta ametlikult Saaremaa firmas XXX ja sai palka kuskil 15 000 krooni ning palka sai sularahas ning mingeid dokumente sissetuleku kinnituseks tal ei ole. Palgast sai ta säästa kuskil 10 000 krooni igakuiselt. Kui palju ta kokku suutis säästa, ei ole arvet pidanud. Sääste hoidis ta põhiliselt kodus ning euro tulekuga vahetas säästud eurodeks. Samuti tegeles ta kinnisvara ostmise ja müümisega. Ta ostis korteri XXX Tallinnas, palju see maksis, ei mäleta, kuid hiljem korteri müügist osa ehk 50 000 eurot andis pojale. 2006 müüs ta samuti ühe korteri ja selle müügist saadud raha andis pojale maja ehitamiseks kuskil 30 000 eurot. Poeg hiljem tagastas kuskil 29 000 eurot, mille ta jättis endale. Ka oma teisele pojale on ta ostnud säästude eest Mercedese, mis maksis 12 000 eurot. Poegi toetas ta sularahas.
175.Porsche Panameraga ta 2012 talvest enam ei sõitnud. Porsche ostmise mõte tuli poegadel, kui ka talle meeldisid ilusad autod ja seetõttu oli mõte sõiduk osta kõigile kolme peale. Jevgeni Medunitsal oli Hispaanias oma firma, kuid kui suured olid tema sissetulekud, ei tea. 2010 läks J. Medunitsa Hispaaniasse, selleks ajaks GM enam ei töötanud ning käis seal samuti suviti pidevalt. Hispaanias olles kasutas ka tema seda sõidukit.
176.J. Medunitsa ja GM andsid sõiduki päritolu ja kuuluvuse osas kohtuistungil vastuolulisi ütluseid. Kui GM väitis, et soovis ise osta endale kallist autot põhjusel, et teda olid varasemaltki huvitanud eksklusiivsed autod, siis J. Medunitsa väitis, et GM on auto omanik peamiselt põhjusel, et laenas auto ostmiseks talle – J. Medunitsale raha. Samas väitis J. Medunitsa, et auto ostis ta isa raha eest ning isa volitusel hoopis investeerimiseks. Seega pole J. Medunitsa ja GM ütlused auto omandamise asjaolud osas kokkulangevad ning seavad kindlalt kahtluse alla GM enda versiooni sõiduki ostmise asjaolude kohta.
Prokuratuuri poolt esitatud täiendavad tõendid
177.Prokuratuur esitas kohtule Eurojust Eesti esindaja Laura Vaik vastuse päringule, mis käsitleb seda, millisel viisil varjatud jälgimist sanktsioneeritakse Hispaanias kriminaalmenetluses kohtu loaga. See küsimus ja küsimusele vastus on adresseeritud Laura Vaigu poolt e-maili kaudu Hispaania esindajale Eurojustis. Vastuse sellele küsimusele on Laura Vaik samuti saanud e-maili teel. Varasema menetluse käigus ei ole saanud prokuratuur seda tõendit esitada sel põhjusel, et kõnealust küsimust on Laura Vaik lahendanud 24.09.2020. See tähendab mitu aastat peale süüdistusakti koostamist ja kõnealuse kirjavahetuse initsieeris kaitsjate vastuväide käeoleval kohtuistungil Hispaanias läbiviidud varjatud jälgimise seaduslikkusele ja kaitsjate väide selles osas, et tulenevalt juba nende valduses olevas Laura Vaigu kirjast on Hispaanias võimalik varjatud jälgimist läbi viia nende hinnangul toimikus kajastatud viisil ainult kohtu loal.
178.Kohtule esitati Tallinna Vangla vastus järelepärimisele, mis puudutab ACt. Tõend on koostatud 25.11.2020 selle menetluse käigus laekunud info põhjal. Selle esitamine ilmselgelt ei olnud võimalik varasemas menetluses.
179.Eurojust Eesti esindaja Laura Vaigu vastus päringule VL kohta. See vastus on koostatud 04.12.2020 peale süüdistusakti koostamist, varasemalt ei olnud võimalik seda kohtule esitada.
180.Prokuratuur esitas kohtule ekspertiisiakti, mis puudutab sõiduautot Audi A5, reg nr-ga XXXXXXX, see ekspertiisiakt on koostatud 30.07.2020 selgelt peale süüdistusakti koostamist ja selle menetluse algust kohtuistungil. Tegemist on asjakohase tõendiga kontrollimaks AÕ ütluste usaldusväärsust ja selle tõendi juures olev pildimaterjal võimaldab kontrollida S. Kuznetsovi ja J. Medunitsa ütlusi sõiduauto Audi A5 komplektsuse kohta.
181.Tõend koopia Interpoli andmebaasi väljavõttest eelkirjeldatud Audi A5 kohta, mis tõendab sõiduki vargust. Andmebaasi väljatrükk on inglisekeelne, lisatud on eestikeelne tõlge. Kõnealaune dokument kajastab fakti, et kõnealune sõiduauto on varastatud Venemaalt.
182.Kirjaliku tõendina esitas prokurör ka Sergey Kuznetsovi maksukohuslase registri väljavõte 2015 aasta kohta, millega kaasub ka töötamisregistri väljavõte, mis selgitab lahti maksukohuslase registris kajastatud informatsiooni Sergey Kuznetsovi 2015 aasta tulude kohta. See aitab anda hinnangut Sergey Kuznetsovi ütluste usaldusväärsusele ja väidetele 2015 aastal töötamise kohta. 2015 aastal oli peale tulumaksu maha arvestamist Sergey Kuznetsovi tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa 2648 eur. Ja 2015 aastal on Kuznetsov töötanud ettevõttes XXX OÜ.
183.Kohtule on esitatud ka artikkel Eesti päevalehest xx.xx.xxxx. Tegemist on artikliga MH kohta. Ajalehe artikli väljatrükk on kolmel lehel. „xxx“. Kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga, nimetatud artikkel ei ole kuidagi puutumuses käesoleva süüdistusega.
184.Kohtule on esitatud ka rahvastikuregistri väljavõtted. Need puudutavad AŽi, kelle kohta olid ütlused. Prokurör esitas kuus erinevat väljavõtet, erinevate nimevormidega Ži osas. Esitatuga on tõendatud, et prokurör proovis leida erineva nimekuju kaudu, kas sellist isikut on olemas või mitte Eesti rahvastikuregistris ning esitatust nähtub, et kõikide päringute vastuste
kohaselt sellised andmeid ei leitud. Seega ei ole olnud võimalik tuvastada AŽi olemasolu Eesti Vabariigis.
185.Kohtule esitati OÜ XXX majandusaastaaruannete väljavõtted. Majandusaastaaruandeid on võtud pisteliselt, esitatud on aastatest 2009, 2010, 2012, 2013 ja 2014, põhjusel, et ositi kajastavad järgnevate aastate majandusaastaaruanded eelmise aasta majandusaastaaruande sisu.
186.J. Medunitsa ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks esitas prokurör kohtuotsused järgmiste isikute osas: AT, JV, VK, AK, AJ, EM, RG, RA, AH, IS, PM, AI, nemad on ühes kohtuotsuses süüdi mõistetud. RS, VU, Dmitri Uritskiy kohta on üks kohtuotsuse, mitte kaks kohtuotsust, mida Uritskiy ise mainis. AÕ, MK, RP. Kokkuvõttes nendest dokumentides prokuröri hinnangul on oluline resolutiivosa, kus on viidatud nendele tegudele, milles neid isikuid on süüdi mõistetud. Nendes kohtuotsustes prokurör ei palu tõendina kasutada nende kohtuotsuste sisu v.a Dmitriy Uritskiy puhul, kus on Uritskiy osas pikemalt lahti kirjeldatud teo kirjeldus ja see puudutab käesolevas asjas süüdistatavat ise vahetult.
187.Prokurör esitas kohtule ka 12.01.2015 Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestuse salvestise. Kuna kaitsjate vastuväide on see, et see ei ole otseselt süüdistusega seotud tõend, aga menetluse käigus on kaitsjad nimetatud kuupäeva alusel üritanud vaidlustada jälitustoimingute seaduslikkust ja üritanud kummutada fakti, et sel kuupäeval Kuznetsov ja Medunitsa kohtusid. Samuti väitsid kaitsjad, et prokuratuur on valetanud teadlikult. Prokurör andis selgituse, et see salvestis ei ole olnud kriminaaltoimiku tõendikogumi osa, ei olnud prokuratuuri hinnangul vajalik süü tõendamiseks, küll on see salvestis olnud menetlejate valduses juba ajal kui selles asjas taotleti jälitustoimingute tegemiseks lubasid 2015 aastal. Ka seda materjali, siis kui prokuratuur taotles jälitustoimingutes lubasid viitas sellele materjalile ka kohtule. Prokuröri hinnangul on tegemist on asjakohase tõendiga. Kaitsja Tuul on küsinud ka selgitust mis on salvestuse sisu, teised kaitsjad ei ole seda teinud. Salvestisel on Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestised mitme rakursi alt 12.01.2015. Prokurör soovib sellest salvestisest kohtuistungil avaldada osa ja kahe kaamera rakursi alt. Üks on lennujaama ees olevast parklast ja lennujaama hoones sees. Prokurör esitas Parkla A3 kaamera 178 pilti, see salvestus algab 12.01.2015 kell 14:25 millest nähtub, et Sergey Kuznetsov ja J. Medunitsa on hõbedat värvi sõiduauto juures. See kinnitas J. Medunitsa selgitust, et S. Kuznetsov võttis ta pagasi ja J. Medunitsa lahkus tagasi lennujaama hoonesse. Teine salvestis on 12.01.2015 kell 14:21 reisiterminal 234-208 millest nähtuvalt tuleb J. Medunitsaga kohtuma S. Kuznetsov. Kaitsjate poolt esitatud täiendavad tõendid
188.13.10.2020.a. esitasid J. Medunitsa kaitsjad hulgaliselt dokumente, millega tõendada asjaolu, et J. Medunitsa ei ole jõukas inimene, raha mille eest on midagi soetatud pärinevad laenudest. Kohtule esitati: -
eksperthinnang 0231/01/07, XXX kinnistu osas ja eksperthinnang nr 26 565, samuti XXX kinnistu osas, kuid see pärineb 2016 aastast. Eksperthinnang on teostatud saamaks hinnangut turuväärtuse kohta. Teostatud 2017 aastal. Mis puudutab konkreetset kinnistut, siis on võetud laenu ja selle laenu saamiseks on teostatud eksperthinnang, et saada turuväärtus ja selle järgi on paika pandud laenusumma, mis väljastati. Samuti esitasid kaitsjad eksperthinnang nr 26 604, aastast 2006, XXX osas kus on samuti tuvastatud kinnistu turuväärtus 2006 aasta
-
oktoobri seisuga. Seda oli vaja kinnistu turuväärtuse hindamiseks ja laenu taotlemisel. Kuigi XXX kinnistu ei ole seotud kriminaalmenetlusega on oluline näidata, et süüdistataval ei olnud varjatud päritolu sissetulekut ja vara ja kaitsjad tõendavad, et Medunitsal on olemas tegelikkuses legaalset tulu ja vara. laenuleping nr 04-365276-EL, laenusaajateks on VM ja kaaslaenusaajaks on J. Medunitsa. Tegemist on Hansapangaga, tegemist on laenusaaja ja AS Sampopank vahel sõlmitud laenulepingu nr EL290103BM refinantseerimine ning kinnistul asukohaga XXX elamu sisustamiseks ja haljastamiseks antud laen. Mille lõpptähtaeg on 2034 ja algus 2004.
-
Danske Bank AS Eesti filiaali 08.12.2016 teatis nr K0-1, millel on pank on templi ja allkirjaga kinnitanud, et J. Medunitsa on panga klient, tal on avatud konto, sõlmitud lepingud, summad on välja toodud ja toodud välja millal mingi leping lõppes. Ja on kirjas, et lepingust tulenevad kohustused on täidetud täies ulatuses. Järjekordne sissetulekuid tõendav dokument.
-
Swedbank AS-i 01.12.2016 tõend nr B06.02-200(187)-01/6052-2; digitaalselt allkirjastatud 02.12.2016. Selles dokumendis on välja toodud, et J. Medunitsa on sõlminud nimetatud kuupäeval tagasimaksega krediitkaardilepingu. Siin on välja toodud summad Eesti kroonides ja eurodes. On toodud välja limiidi suurendamine, lepingu vormistamise asjaolud. Millal see leping suleti, samuti J. Medunitsa omab Swedbankis eluaseme laenulepingut, on välja toodud põhiosajääk, eurodes on see välja toodud, igakuine laenumakse ja lõppkuupäev 2037. Kaitsjate hinnangul on see varalist seisu tõendav dokument.
-
Nordea Bank AB Eesti filiaali 28.11.2016 tõendi nr 20-2.1/1664 milles pank kinnitab, et J. Medunitsa ja panga vahel kehtib aastast 2008 laenuleping, siin on ka lepingu number ja summa, 244 601€. Laenu sihtotstarve on eluaseme laen, laenuleping ja number refinantseerimiseks. Elamu ehitamiseks XXX. On laenuosa põhiosajääk välja toodud 2016 novembri kuu seisuga, võlgnevus ja laenulepingu tasumised kuupäeva lõikes, nii põhisosa summa lõikes kui ka intressi lõikes. Alates kolmandast lehest on pank kinnitanud, panga ja J. Medunitsa vahel sõlmitud laenulepingud 2007 aastast, summas 170 963,73€ ja sihtotstarve on XXX elamu ehitamiseks. On välja toodud kuupäeva lõikes põhiosa tasumised ja intressi osa. Viimasel lehel on ka panga kinnitus J. Medunitsa ja panga vahel sõlmitud laenulepingu osas 2004 aastast, samuti XXX kinnistu, väljatoodud põhiosa ja intressi summad.
-
Nordea Bank AB Eesti filiaali 29.11.2016 kinnituskiri nr 201629356, mis kinnitab, et J. Medunitsa on sõlminud liisingulepingu, mille esemeks on sõiduauto, mis on välja toodud, lõppes 2013 aastal. Pank kinnitab, et Medunitsa suhtes ei ole mingeid nõudeid ega pretensioone. Allkirjastatud digitaalselt. Nimetatu tõendab ilmsekalt, et vaadates süüdistust kus paikneb Medunitsa selle süüdistuse kontseptsioonis ehk kõige kõrgema ahela tipus, olles nii organiseerija kui mõjuvõimas ja jõukas inimene, siis selle tõendiga on tõendatud, et ta ei ole jõukas inimene ja on vaja pöörduda krediidiasutuse poole, autot osta liisingusse. Kui ta oleks jõukas ja mõjuvõimas, siis ta ei pöörduks panga poole. Selle tõendiga leiavad kaitsjad, et on tõendatud, et J. Medunitsa elu ei olnud nii hea nagu süüdistus püüab väita.
-
29.01.2003 käendusleping nr KA -290103VM ja 16.12.2003 muudatused mis on Sampo Pank ja J. Medunitsa vahel sõlmitud, kus Medunitsa on käendajaks. Tegemist on 2003 aasta jaanuaris sõlmitud lepinguga, siis see puudutab laenulepingut, millega on puutumuses VM ja prokurör on nii Medunitsa kuiMi osas teostanud varalist seisundi osas vaatlusprotokolli, kus
-
Medunitsa onMiga moodustanud pere, leibkonna. Seega oma tõend tähtsust. 2003 aasta sissetulekutega on võimalik näidata, kust tulid 2004 aasta sissetulekud. 2003 aasta laenulepingu 8-l lehel, koos muudatustega. Leping Sampo Pank ja VMi osas mis nende hinnangul tõendab samamoodi leibkonna sissetulekuid ja legaalset päritolu.
-
29.01.2002 ühishüpoteeki seadmise leping (608/2003), VMi ja Sampo Panga vahel sõlmitud. Kuna laenuleping on 2003 siis enne seda teostatakse erinevaid toiminguid, nii tagasite kui tagatise seadmise. Käesoleval juhul on ühishüpoteek seatud ning see omab tõendina puutumust. Samuti ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping 2003 aastast, lepingu nr 6589 esitati kohtule J. Medunitsa ja VMi leibkonna sissetulekute tõendamiseks.
-
Laenuleping, hüpoteegi seadmise leping, kus osapoolteks on OÜ XXX, mille juhatuseliige on J. Medunitsa ja VM on lepingu osaks laenu saajana ja andjaks on VR, kes on andud laenu ja selle tagatiseks oli seatud hüpoteek. Lepingu nr 4056. Lahtiselt on ka maksekinnitusMi poolt.
-
14.02.2006 hüpoteegi loovutamise kokkulepe, hüpoteegi muutmise ja hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kokkulepe ja asjaõigusleping (379). Siin on OÜ XXX, J. Medunitsa juhatuseliikmena, ALG Liisingu AS hüpoteegi pidajana ja Eesti Krediidipank sõlminud lepingu ning kajastab nii sissetulekuid kui varalist seisu.
-
Hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmine, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping 09.2004 (3928). VM ja Sampo Pank ja Hansapanga vahel sõlmitud leping. Nii varalist seisundit kui ka sissetulekuid kajastav ja tõendav dokument.
-
Laenuleping 2005 aastast, muudatus nr 1 Nordea Pank ja Medunitsa vahel sõlmitud laenuleping. Sõlmitud jaanuar 2004 ja muudatus on tehtud 2005 aastal. Sissetulekuid ja varalist seisundit kajastav dokument. Laenusumma tagastamine on välja toodud, igakuised maksed.
-
Laenuleping nr 09320134589 koos lisadega, 2008 aastast. Lisana on käendusleping ja lepingu tüüptingimused. Samuti varalist seisu ja sissetulekuid kajastav tõend.
-
14.03.2002 kinnistute ja kinnistu mõtteliste osade võlaõiguslik ostu-müügileping ja avaldus eelmärgete kinnitamiseks (2193). Mitu osapoolt ja üheks ostjaks on VM. Samuti puutumus sellest ajast tänapäeva poole liikudes sissetulekute ja varalise seisu kajastavate dokumentide tuvastamise osas. On tehtud erinevaid kinnistu oste ja müüke, see raha kuhugi läks. Müüdi, siis see raha tuli, eelneva kinnistu müügist. Detailplaneering on ka juures. Kinnistuid on ostetud ja võõrandatud.
-
30.09.2002 eelmärge kustutamise avaldus, kinnistu jagamise avaldus, hüpoteegiga koormamise avaldus ja asjaõiguslepingud (9539). Osapoolteks samad isikud. Samuti varalist seisundit ja sissetulekuid kajastav tõend.
-
10.09.2007 hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus (8458). Osapoolteks on J. Medunitsa ja Hansapank. Samuti sissetulekut ja varalist seisundit kajastav dokument.
-
30.01.2007 korteriomandite ühishüpoteekide alt vabastamise avaldus võlaõigusliku lepingu ülevõtmise leping, asjaõigusleping korteriomandite omandiõiguse üleandmiseks, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (476). Osapooleks on OÜ Onix Invest müüjana ja J. Medunitsa üleandjana, VM ülevõtja ostajana, Hansapank, Nordea Pank hüpoteegi pidajatena. Lepingu esemeks on XXX, korteriomand. Samasisuline nagu eelmine, sissetulekut ja varalist seisundit kajastav dokument.
-
17.04.2007 laenu ennetähtaegse tagasimaksmise kokkulepe ja 12.04.2007 maksekorraldus. Sissetulekut ja varalist seisundit kajastav dokument
-
19.04.2007 kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (2582). Samuti varalist seisundit ja sissetulekuid kajastav dokument.
-
07.05.2008 kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (1797). J. Medunitsa ja Nordea Bank Finland BLC vahel sõlmitud leping. Samuti varalist seisundit ja sissetulekuid kajastav dokument.
-
20.01.2009 tööleping nr 01/2009 koos lisadega. Tegemist on VMi puudutava töölepinguga, sinna juurde tuleb ka töölepingu lõpetamise kinnitus. Samuti on muutmise leping juurde pandud. 2005 aastast alates on tööstaaži algus. Kuna Mi käsitletakse Medunitsaga sama leibkonnana, siis sissetuleku tõendamiseks on tõend esitatud.
-
16.04.2003 OÜ XXX tõend, kinnitamaks J. Medunitsa sissetulekut töötasuna. 94 on 09.04.2010 tööleping nr 04/10; 95 on 05.02.2002 tööleping nr 12-1 koos lisadega.
-
laenuleping nr 0932011132300; 97 Laenuleping nr 01320111323. Osapoolteks on samad Nordea Pank ja J. Medunitsa. Puudutab XXX kinnistut, kuivõrd see kinnistu on arestitud.
-
10.02.2004 hüpoteegi kustutamise avaldus, kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (658). Üheks lepingu osapooleks on J. Medunitsa. Samuti varalist seisundit ja sissetulekuid kajastav dokument.
-
04.12.2003 avaldus korteriomandi vabastamiseks ühishüpoteegi alt, korteriomandi müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (7534). VM on üheks lepingu osapooleks. Samuti varalist seisundit ja sissetulekuid kajastav dokument.
-
02.08.2006 hüpoteegi kustutamise avaldus, kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (5961). Üheks lepingu osapooleks onM. Samuti leibkonna varalist seisundit ja sissetulekuid kajastav dokument.
-
Elukindlustuse poliis nr 37207205147. Elukindluste leping, maksekorraldus, J. Medunitsa poolt makstud ja kindlustuse tingimused. Varalist seisundit kajastav dokument, aastast 2007 kuni 2022 kehtivusega.
-
Samuti kasutasid kaitsjad tõendina prokuröri poolt esitatud tõendi Jevgeni Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisasid 1-62 ning esitasid Jevgeni Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli ja lisad kokku 5-s köites.
-
Danske Bank AS Eesti filiaali päring nr 11.2 1/14/0399 29; AS Eesti Krediidipanka päring nr 11.2 1/14/0399 30; Nordea Bank AB Eesti filiaali päring nr 11.2 1/14/0399 31; AS SEB Panga päring nr 11.2 1/14/0399 32; Swedbank AS päring nr 11.2 1/14/0399 33; Swedbank AS i vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 33; Danske Bank AS Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 29; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 31; AS Eesti Krediidipanka vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 30; AS SEB Panga vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 32; Päring pankadesse nr 11.2 1/14/0399 77; LHV Panga vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 77; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 77; Danske Bank AS Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 77; AS Eesti Krediidipanka vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 77; Nõudekiri Vhange Groüp Estonia OÜ le nr 11.2 1/14/0399 92; Päring pankadesse nr 11.2 1/14/0399 83; Nõudekiri AS le Eesti Post nr 11.2 1/14/0399 101; Danske Bank AS Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2 1/14/0399 83; AS SEB Panga vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-77; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-83; AS Eesti Krediidipanka vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-83; Vastuskiri AS-lt Eesti Post päringule nr 11.2-1/14/0399-101; Vastuskiri Swedbank AS-ilt päringule nr 11.2-1/14/0399-77; Päring Swedbank AS-ile nr 11.2-1/14/0399-125; Päring pankadesse nr 11.2-1/14/0399-209; LHV Panga vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-209; Päringud kliendikaartide kohta nr 11.2-1/14/0399-218; AS SEB Panga vastuskiri päringule nr11.2-1/14/0399-209; Swedbank AS-i vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-209; AS SEB Panga vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-83; Päring Western Union Processing Lithüania UAB-le nr 11.2-1/14/0399-132; Swedbank AS--i vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-83; Swedbank AS--i vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-125; Päring pankadesse nr 11.2-1/14/0399-203; AS Eesti Krediidipanka vastuskiri pärinule nr11.2-1/14/0399-209; Danske Bank AS Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-209; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-209; Päring Danske Bank AS Eesti filiaalile nr 11.2-1/14/0399-242; Päring Tartu Maakohtu kinnistusosakonda nr 11.2-1/14/0399-243 (kinnistu nr xxxxxxxx kohta); Tartu Maakohtu kinnisusosakonna vastus päringule nr 11.2-1/14/0399-243 (kinnistu nr xxxxxxxx kohta); Päring pankadesse nr 11.2-1/14/0399-244; Päring Tartu Maakohtu kinnistusosakonda nr 11.2-1/14/0399-245 (kinnistu nr xxxxxxxx kohta); Tartu Maakohtu kinnistusosakonna vastus päringule nr 11.2-1/14/0399—245 (kinnistu nr xxxxxxxx kohta);
-
Päring Tartu Maakohtu kinnistusosakonda nr 11.2-1/14/0399-246(kinnistu nr xxxxxxxx kohta); Taru Maakohtu kinnistusosakonna vastus päringule nr 11.2-1/14/0399-246 (kinnistu nr xxxxxxxx kohta); Danske Bank AS Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-244; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-244; Swedbank AS-i vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-244; LHV Panga vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-244; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-244; Päring Statoil Füel & Retail Eesti AS-ile nr 11.2-1/14/0399-248; AS SEB Panga vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-244; Danske Bank AS Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-242; Nordea Bank AB Eesti filiaali vastuskiri päringule nr 11.2-1/14/0399-269; Hispaania Üldise Äriregistri informatsioon VMi ja J. Medunitsa kohta.
189.Kaitsjad pidasid vajalikuks esitada kogu ülevaade sellest, mida menetleja on J. Medunitsa varalise seisundi tuvastamiseks teinud, et saada tervik ülevaade, sellest et J. Medunitsal on legaalne sissetulek.
190.J. Medunitsa kaitsjad selgitasid, et käesoleva kriminaalasja kokkuvõttes analüüsitakse, nii J. Medunitsa kui ka VMi elatustaset perioodil 01.2011 kuni 09.2015. 02.09.2015 seisuga pangakontojääke ei ole võimalik tuvastada. Ja kuna kohtu ette on toonud kõikide isikute pangakontode väljavõtted keda J. Medunitsaga on seostatud ja kelle kontodel on tehtud analüütikat, siis ilmselgelt - siin on toodud kahtlase päritoluga ülekanded - tegemist on ülekandega, ühelt kontolt on raha läinud teisele. Ja seda kaitsjad tahavadki tõendada - keegi ei ole öelnud, et tegemist on kahtlusega või miks ta on kahtlane. Siin ei ole mingeid rahapesu tõkestamise reegleid kontrollitud. Ülekanne on toimunud täpselt samal päeval kui ta sealt ühelt kontolt maha läks ja teisele üle läks. Vähe sellest, et kahtlase päritoluga ülekandeks on ka GM ehk J. Medunitsa isalt tehtud ülekanne. Kui vaadata GM pangakontot, mida siin on täpselt sama pikaks ajaks analüüsitud, siis ei öelda kust ja mille pinnalt on kahtlus tekkinud. Ja täpselt kõik kogu see ülejäänud loetelu, sest nende konkreetsete kahtlase päritoluga nn sellele viitele on hakatud moodustama seda konkreetset tulu. Samuti on varjatud päritoluga ülekanded GM, kui GM on teinud J. Medunitsale ülekande, siis GM pangakontol on näha, et seal ei ole varjatud mitte midagi, kõik on suhteliselt avalik ja kontrollitav.
191.Lisaks esitasid J. Medunitsa kaitsjad Hispaania Sotsiaalkindlustuse Peakassa tööhõive teatise; Hispaania maksuameti tõend maksukohustuslase J. Medunitsa kohta; Hispaania maksuameti, füüsilise isiku tulumaksu tõend 2011 kuni 2015. Kõik kolm tõendit on sissetulekut kinnitavad dokumendid. Tõendites on olulisim eesti keelne osa ning mis on oluline, on tõlgitud.
192.Samuti esitasid J. Medunitsa kaitsjad 2009 aastal sõlmitud laenulepingu J. Medunitsa ja VMi, mida pidasid sissetulekuid ja varalist seisundit kajastavaks dokumendiks. Samuti esitasid kaitsjad hulgaliselt pangakonto väljavõtteid kui sissetulekuid kinnitavaid dokumente (Luminor Bank AS (J. Medunitsa) pangakonto väljavõte 2002 kuni 2016; Danske Bank (J. Medunitsa) pangakonto väljavõte 2003 kuni 2016; Swedbank AS (J. Medunitsa) pangakonto väljavõte 2002 kuni 2016; Coop Pank AS (XXX OÜ) pangakonto väljavõte 2005 kuni 2019. Coop Pank on aastas 2005 selle kinnitanud, kes võttis üle Krediidipanga.
193.Lisaks esitasid kaitsjad täiendava tõendina Booking.com väljavõtte, mis koosneb 4-st lehest. Väljavõte Booking.com kodulehelt on sisse logitud Medunitsa kasutajaga, siin on näha kasutaja isikuandmed, tema reisid millega nad soovivad tõendada seda, et Medunitsa on viibinud 29.06-31.07 Moskvas, mitte Hispaanias nagu seda on süüdistusakti kohaselt etteheidetud. Ja selle tõendiga nad tahavad ümber lükata süüdistuse versiooni, mida J. Medunitsale omistatakse. Nimetatud tõendi puhul saab järeldada, et tegemist ei ole autentse tõendiga. Kohtule esitatud ekraanitõmmise näol on sisuliselt tegemist ühe pildi talletusega, mille meil ei ole võimalik tuvastada kuidas on portaali sisse logitud, mis portaalis on tegelikult oldud, samuti pole võimalik kontrollida, ega tõendi puhul pole tehtud mingeid modifitseeringuid. Seega ei saa nimetutud tõend kvaliteedi mõttes olla tõend, vaid tegemist on väljatrükiga, mida pole võimalik usaldusväärse tõendina kasutada.
194.J. Medunitsa kaitsjad soovisid esitada tõendina asjatundja arvamuse. Asjatundjaks on hispaania advokaat CATG. Kaitsjate taotlus on olnud kuulata üle asjatundja see sama advokaat. On saadud ka asjatundja kirjalik arvamus, see on hispaania keeles, tõlgitud eesti keelde, vandetõlk on selle ära tõlkinud, mis annab ülevaate jälitustegevusest Hispaanias. Tegemist on asjatundja arvamusega. Asjatundja arvamuse järgi on kohtul võimalik võtta vastu mingid seisukohad või anda mingi hinnang tõendite osas. Kas Hispaanias tehtud menetlustoimingud, mille alusel on teavet kogutud, kas neid on võimalik kasutada Eestis arvestades KrMS. Ja selle dokumendi kõige olulisem lõik on viimane lõik. Ja siia juurde esitame kaks dokumenti, üks on Hispaania advokatuuri tunnistus, et asjatundja on advokatuuri liige, mis on ka tõlgitud ja teine on advokaadi diplom. Nimetatud tõend on dokumentaalne tõend milles on kajastatud asjatundja arvamus. Samasugust arvamust võib anda ka näiteks ekspert, mis on nimetatud kohtulahendites viidatud. Olulisim lõik „Siinkohal tuleb meeles pidada, et jälitustoimingute puhul mida politseiametnikud võivad uurimise käigus täide viia, sellised nagu uurimisaluste isikute jälitamine, nende liikumiste jälgimine, ka sõidukite ning selliste kohtade või ruumide läbiotsimine, mis ei ole uurimisaluse isiku elukohaks ei ole nõutav kohtu eelnev luba. Vaid neid toiminguid võib teostada Hispaania seadusega politseinikele antud volituste alusel.“ Kohtu hinnangul on tegemist lubamatu tõendiga. Esiteks ei näe KrMS ette lubatavate tõendite loetelus sellist tõendiliiki nagu asjatundja kirjalik arvamus. KrMS § 1091 reguleerib, millisel viisil kaasatakse asjatundjat menetlusse ja selles sättes on viidatud, et asjatundjat saab kaasata menetlustoimingusse. Käesoleval juhul on tegemist raportiga, mis ei ole mitte mingisugusel viisil käsitletav menetlustoiminguna. Kuigi kaitsjad väitsid, et tegemist ei ole õigusliku arvamusega, siis kohtu hinnangul dokumendi pealkiri „Raport kõnede pealtkuulamise kohta Hispaania kohtu poolt. Selle tagajärjed kehtiva seaduse täitmata jätmise korral“ viitab asjaolule, et tegemist on juristi arvamusega teatud õiguslike olukordade kohta ja selle kohta millisel viisil on võimalik mingeid seaduse sätteid rakendada, millisel viisil mitte, kuid kohtul puuduvad tõendid, kas nimetatud isik kvalifitseerub asjatundjaks. Samuti ei saa kohus hakata nimetatud raporti põhjal hakata andma hinnangut Hispaania kohtu tööle ja andma õiguslikku hinnangut, kas Hispaania kohus on tegutsenud õigesti või valesti. Seda saaks teha ainult Hispaania enda kõrgemad kohtud. Eesti kohtutel ei ole mingisugust pädevust Hispaania õiguskaitseasutuste tegevuse üle, kuigi just seda soovivad kaitsjad nimetatud tõendiga teha ning seetõttu on tegemist lubamatu tõendiga.
195.Kohtule on esitatud P majandusaasta aruanded 2004-2005 aastast. Need tõendavad esmalt P OÜ majanduslikku olukorda nimetatud aastatel, seeläbi J. Medunitsa ja tema leibkonna varalist seisu. Kokkuvõttes tõendab leibkonna legaalseid sissetulekuid ja raha
päritolusid. Nimetatud tõendid selle ajaperioodi kohta ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Kaitsjatele oli teada asjaolu, et juba kohtueelses menetluses taotles prokuratuur J. Medunitsa varade arestimist ning ka süüdistusaktist nähtub, et prokuratuur on otsustanud pöörata tähelepanu nii J. Medunitsa ja tema leibkonna varalisele seisule suurt tähelepanu. Seega saanuks kõiki tõendid, mida kaitsjad lugematul hulgal kohtule esitasid koguda juba kaitseakti esitamise ajaks.
196.Siinkohal peab kohus passilikuks peatuda J. Medunitsa kaitsjate käsitlusele n.ö uue kaitseakti esitamise kohta. 19.12.2019 toimus käesoleva kohtukoosseisuga esimene korraldav istung uute põhiistungite aegade määramiseks ning vajadusel taotluste lahendamiseks. Vastavalt 18. novembril 2019 koostatud Riigikohtu lahendile alustas uus kohtu koosseis asja menetlemist algusest põhiistungite faasist ning lähtus juba esitatud süüdistus- ning kaitseaktidest. Üldjuhul tõlgendasid kõik menetlusosalised nimetatud käsitlust üheselt, vaatama asjaolule, et paljudel süüdistatavatel olid vahepeal vahetunud kaitsjad, kuid kaitsetaktikas lähtuti katiseaktides esitatust. J. Medunitsa kaitsjad soovisid kohtule selgitada, et 19.12.2019 kohtule esitatud täiendavate tõendite taotluse paketiga oli tegemist täiendava kaitseaktiga ning J. Medunitsal ei saa olla süüd selles, et tema varasem kaitsja nimetatud tõendeid kaitseaktis kajastada ei soovinud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning asub seisukohale, et nõue kaitseakti esitamiseks tuleneb KrMS § 227 lg 3 ehk siis tegemist on kaitsja toiminguga kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. J. Medunitsa esialgne kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv on esitanud kaitseakti koos seal sisalduvate taotlustega ja asjaolu, et J. Medunitsa otsustas poole menetluse pealt vahetada kaitsjat, ei anna see menetluslikult uutele kaitsjatele õigust hakata esitama ükskõik mis menetlusstaadiumis uusi kaitseakte. Nagu kohus juba viitas, oli süüdistusaktist nähtav, et käsitlema hakatakse erilise tähelepanuga ka J. Medunitsa varalist seisu, see asjaolu oli teada nii J. Medunitsale kui ka tema kaitsjatele ning kõigi tõendite esitamist saanuks taotleda juba kaitseaktis. Seega ei ole kohtu jaoks kaitsjate täiendavad mahukad tõendid J. Medunitsa varandusliku seisundi kohta enne süüdistuses nimetatud ajaperioodi asjakohased ja lubatavad. V KURITEGELIK ÜHENDUS, SELLE STRUKTUUR JA ÜHENDUSE LIIKMETE
ROLLID
Süüdistavate kui kuritegeliku ühenduse tegevust käsitletakse neile esitatud süüdistustes järgmiselt:
197.„ J. Medunitsa lõi koos eeluurimisel tuvastamata isikuga täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 2012.a vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši salakaubaveoga Hispaania Kgriigist Venemaale.
198.J. Medunitsa roll kuritegeliku ühenduse juhina oli korraldada hašiši transiiti Hispaaniast Venemaale andes kuritegeliku ühenduse liikmetele eelnimetatud teo toimepanemiseks vajalikke korraldusi ja juhiseid, varustades vajadusel ühenduse liikmeid tegude toimepanemiseks vajaminevaga nagu nt sobivate sõidukitega. Ühtlasi korraldas J.
Medunitsa Venemaal viibivatele isikutele narkootiliste ainete edasiandmist ja koordineeris talle alluvate isikute tegevust.
199.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas J. Medunitsa oma ühendusse ja ühenduse heaks tegutsema erinevaid Eestis, Venemaal, Hispaanias ja mujal tuvastamata riikides resideeruvaid inimesi. J. Medunitsa usaldusisikuks ja kuritegeliku ühenduse Eesti poolseks koordinaatoriks oli Sergey Kuznetsov, kelle ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse huvides edastada J. Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete salakaubaveoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele, sh. Sergei Nikolajevile. Oma eesmärkide täitmiseks kuuluvad ja on erinevatel ajaetappidel kuulunud J. Medunitsa poolt loodud kuritegelikku ühendusse vähemalt järgmised liikmed: Eestis elavad IL, Sergey Kuznetsov, Sergei Nikolajev, Sergey Matin, VB, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov ning alaliselt Hispaania Kgriigis elavad isikud Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš, samuti Venemaal elav AS jt. Ühtlasi kuulusid kuritegelikku ühendusse lühikestel ajaperioodidel või aitasid selle tegevusele kaasa ka I. Šemjakina ja Julia Kivonen.
200.Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2012. a. värbas J. Medunitsa enda poolt loodud kuritegelikku ühendusse IL. IL tegeles täpselt tuvastamata ajast kuni enda kinnipidamiseni 18.03.2014. a vastavalt varasemale kokkuleppele J. Medunitsa ning teiste täpselt tuvastamata isikutega suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseadusliku käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil. Vastavalt kokkuleppele J. Medunitsaga oli IL rolliks eelnevalt ühenduse poolt omandatud narkootilise aine vedude ja käitlemise korraldamine Euroopa Liidust (Hispaania Kgriigist) Eesti Vabariiki ja läbi Eesti Vabariigi Venemaale. Samuti oli IL rolliks Venemaal narkootilise aine üleandmise teistele seni tuvastamata ühenduse liikmetele ja nende klientidele.
201.Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hiljemalt 2013. a värvati kuritegelikku ühendusse VB. VB ülesanne oli kuritegelikus ühenduses aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja salakaubavedude jätkumisele. Muu hulgas osales VB sel perioodil vajadusel kuritegeliku ühenduse tegevuses narkootikume salakaubana vedava kullerina ning aitas korraldada IL poolt Hispaaniasse saadetavate kullerite narkootilise ainega varustamine.
202.Kuritegeliku ühenduse tegevus ühenduse eesmärkide täitmiseks toimus järgmiselt. Hiljemalt 2013.a aasta suvel värbas J. Medunitsa kuritegeliku ühendusse Sergey Kuznetsovi, kellest sai üks ühenduse juhtliigetest. Sergey Kuznetsovi ülesandeks sai koos J. Medunitsaga narkootilise aine, hašiši, salakaubaveoga seotud tegevuse koordineerimine Eestis, uute narkootiliste ainete salakaubana vedavate kullerite leidmine, nende juhendamine ja kontrollimine ning hiljem Sergei Nikolajevi tegevuse koordineerimine ning temale J. Medunitsalt vajaliku informatsiooni edastamine.
203.Sergei Nikolajev värvati Sergey Kuznetsovi poolt ja kooskõlastatult J. Medunitsaga kuritegelikku ühendusse 2013. a. Sergei Nikolajevi ülesandeks sai ühendusse kuulumise algusaastatel osalemine kuritegelikus ühenduses narkootikume salakaubana vedava kullerina. Hiljemalt 2014. aastal värbas Sergei Nikolajev omakorda kuritegelikku ühendusse Stanislav Nikolajevi, kes vastavalt omavahelisele kokkuleppele abistas salakaubavedude organiseerimisel ja koordineerimisel Sergei Nikolajevit. Stanislav Nikolajevi ülesanne oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja salakaubavedude jätkumisele. Tema tegevus seisnes salakaubaveoks kasutatud sõidukite ettevalmistamises ja neisse
narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamises koos Kirill Novikoviga, kullerite probleemide lahendamises ja vajadusel nii narkootikumide salakaubaveo eest tasuks mõeldud kui ka narkootikumide veoga seotud kulutusteks vajalike rahasummade üleandmises ühenduse liikmetele. Samal ajal Stanislav Nikolajeviga värbas Sergei Nikolajev kuritegelikku ühendusse ka Kirill Novikovi. Kirill Novikovi ülesanne oli samuti sõidukite narkootikumide veoks ettevalmistamine - nende tehnilise korrasoleku kontrollimine, vajadusel vajalike varuosade otsimine, ostmine ja paigaldamine ning sõidukitesse narkootikumide salakaubaveoks vajalike peidikute ehitamine. Lisaks nõustasid nii Stanislav Nikolajev kui Kirill Novikov Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks sobilike sõidukite soetamise ja tehniliste probleemide korral.
204.Sergei Nikolajevi poolt ja kooskõlastatult Sergey Kuznetsovi ja J. Medunitsaga värvati 2013. a kuritegelikku ühendusse kulleriks Sergey Matin. S. Matini ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest narkootilise aine hašiši salakaubavedusid Hispaaniast Venemaale. Peale Sergey Matini värbamist oli Sergei Nikolajevi ülesandeks Sergey Matini tegevuse koordineerimine, juhendamine ning talle tema ülesannete tehtu eest tasu maksmine. Vajadusel osales Sergei Nikolajev endiselt ka narkootilise aine hašiši salakaubavedudes.
205.Peale selle värvati eeluurimisel tuvastamata ajal ja isiku poolt J. Medunitsa poolt loodud kuritegelikku ühendusse kulleriks Venemaa Föderatsiooni kodanik AS. AS allus oma töös vahetult Sergei Nikolajevile ning sai tööks vajalikud, J. Medunitsa poolt Sergei Kuznetsovile antud, juhtnöörid Sergei Nikolajevi kaudu. Kokkuleppe kohaselt oli Si ülesandeks vastavalt saadud juhistele teostada tasu eest suures koguses narkootilise aine hašiši salakaubavedusid Hispaaniast Alicante piirkonnast Venemaale Sankt-Peterburgi piirkonda.
206.Hispaania poolseks koordinaatoriks hašiši salakaubavedude teostamiseks määras J. Medunitsa täpselt tuvastamata ajal Hispaanias elava Dmitry Uritskiy, kes kaasati samuti kuritegeliku ühenduse tegevusse. Dmitry Uritskiy ülesandeks oli organiseerida kuritegeliku ühenduse valdusesse salakauba veo läbiviimiseks vajalikus koguses hašišit, kohtuda Hispaaniasse saabunud kulleritega ning korraldada narkootilise aine pakkimist ja ümberehitatud autosse peitmist. Samuti oli Dmitry Uritskiy ülesanne kontrollida narkootikumide salakaubaveol kasutatavate autode seisukorda Hispaanias. Hispaania Kgriigis valdas D. Uritskiy ka narkootiliste ainete pakendamiseks vajalikke esemeid, samuti ka ühenduse poolt käideldavaid narkootilisi aineid Nii leiti 14.12.2015. a tema elukohas Hispaanias aadressil XXX, Calpe teostatud läbiotsimisel tema elukohast narkootikumide pakkimiseks kasutatavad esemed: vaakumpakendaja ja elektroonilised kaalud , samuti 171,26 grammi narkootilist ainete hašišit, mille THC sisaldus oli üle 0,2% (1,8%-10,1%).
207.Dmitry Uritskiy partneriks Hispaanias oli Roman Verenitš. Roman Vereniši ülesanne oli tagada narkootiliste ainete järjepidev transiit, korraldada narkootiliste ainete peitmine ühenduse poolt salakaubaveoks kasutatavatesse sõidukitesse ning juhendada Eestist või Venemaalt saabunud J. Medunitsa poolt juhitud kuritegeliku ühenduse liikmeid aine pakendamisel ja peitmisel sõidukitesse.
208.Hispaania Kgriigis kaasati kuritegeliku ühenduse tegevusse ka AOGC. AC kuulus J. Medunitsa poolt loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2015 aasta aprillist ning tema ülesanne oli otsida ja rentida narkootilise aine pakendamiseks ja
peitmiseks erinevaid kinnistuid, et vähendada ebaseadusliku tegevusega seotud isikute vahelejäämise riske ning tagada narkootilise aine hašiši transiidi järjepidev toimimine.
209.Inga Šemjakina kaasati kuritegelikku ühendusse hiljemalt 2013. aastal. Nii osales ta Sergei Nikolajevi elukaaslasena aktiivselt Sergei Nikolajevi kuritegelikus tegevuses ning osutas vaimset kaasabi kuritegeliku ühenduse järjepideva toimimise tagamiseks. Muu hulgas teavitas S. Nikolajev I. Šemjakinat ka asjaolust, et kuritegeliku ühenduse tegevusse on narkootikumide salakaubaveo kullerina värvaud ka AS. I. Šemjakina vahendas vajaduse tekkimisel ASle narkootikumide salakaubaveoga seonduvaid korraldusi ja juhiseid, samuti andis ta Sergei Nikolajevi kasutusse narkootilise aine salakaubavedude kokkuleppimiseks ning tegevuste kooskõlastamiseks enda mobiiltelefoni.
210.Täpselt tuvastamata ajal oli kuritegelikku ühendusse värvatud Venemaa kodanik AK. AK ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest narkootilise aine salakaubavedusid Hispaaniast Venemaale, samuti korraldada ühenduse käsutuses olevate sõiduautode toimetamist Venemaalt Eestisse nende ümberehitamiseks, samuti tehniliseks hooldamiseks.
211.28.11.2015 saabus Eestisse eelnevalt peidikutega varustatud sõidukile Audi Q5 reg.nrga XXXXXXXX järele AK. AK kohtus Eestis Sergei Nikolajeviga, kes viis ta vastavalt eelnevalt Sergey Kuznetsovi poolt edastatud ja J. Medunitsaga kooskõlastatud narkootilise aine salakaubaveo teostamise asjaoludega kurssi ning andis talle üle sõiduki. Kuivõrd sõiduk oli pikalt seisnud, vajas see enne ärasõitu tehnilist kontrolli ning sõiduki akuga seotud probleemide lahendamist ning seejärel 30.11.2015. a hommikul lahkus AK läbi reisisadama D-terminali laevaga Eestist Soome.“
212.Esiteks märgib kohus, et kogu süüdistus on eksitav. Süüdistuses heidetakse ette narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ja narkootikumide salakaubavedu. Viited salakaubaveole ei ole juriidiliselt korrektsed kuivõrd salakaubaveo all on prokurör silmas pidanud kõnekeelset väljendit narkootikumide veo kohta, mis kuulub käitlemise teo alla, jättes tähelepanuta, et karistusseadustikus on salakaubavedu täiesti eraldiseisev kuriteokoosseis. Kohus käsitleb süüdistusaktis esitatut läbivalt siiski suures koguses narkootiliste ainete käitlemisena ning narkootiliste ainete veona.
213.Kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sellesse ühendusse kuulumise kriminaliseerimisel on aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (RT II 2003, 1, 1). Selle konventsiooni teise artikli punkti a järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu. Konventsiooni teise artikli punkti b kohaselt on raske kuritegu sama artikli punkti a tähenduses kuritegu, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt neli aastat vangistust.
214.Kuritegelike ühenduste temaatikat on Eesti kohtupraktikas analüüsitud korduvalt. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 255 lg 1 redaktsiooni kohaselt on kuritegeliku ühenduse tunnused järgmised: sinna kuulub kolm või enam isikut; see on püsiv; selles on liikmete vahel ülesanded jaotatud ja ühenduse tegevus on suunatud teise astme kuritegude
toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Seega iseloomustavad kuritegelikku ühendust kohtu hinnangul koosseisulised tunnused, mis vähemalt teatud määral iseloomustavad paljusid vähemalt kolmest isikust koosnevat tavalisi kaastäideviijate gruppe mistõttu analüüsib kohus käesolevas peatükis kuidas jõudis kohus järeldusele, et J. Medunitsa poolt loodud kuritegelik ühendus võrreldes tavalise isikute grupiga annab selge ja hoomatava ohupotentsiaaliga organiseeritud kuritegevuse kvaliteedi.
215.Riigikohus on oma erinevates lahendites märkinud, et kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omased ei ole. KarS §-s 255 sätestatud kuriteokoosseis on formaalne delikt, mis tähendab, et koosseis on täidetud kuritegelikku ühendusse astumisega, mitte nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Seetõttu tuleb vastutus KarS § 255 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna.25
216.Vaieldamatult kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad leidsid kohtuvaidlustes, et mingit kuritegelikku ühendust ei ole olemas, esitatud süüdistus on väljamõeldis ning kõigi süüdistatavate osas tuleb teha õigeksmõistev otsus. Kuna kuritegelik ühendus mitteformaalse organisatsioonina oma liikmete üle reeglina mingit taasesitamisvormis võimaldatavat arvestust ei pea, siis isikute enda ütlusi sellesse kuulumises või mittekuulumises kõige asjakohasemad kriteeriumid ei ole. Seda eriti kuritegelike ühenduste puhul, mis tegutsevadki varjatult peitkuritegusid toime pannes ja mingit klassikalist kriminaalset subkultuuri nähtavalt ei viljele. Seega tuleb kohtu hinnangul tuvastada, kas süüdistuses etteheidetud kuritegelik ühendus eksisteeris ja alles seejärel leida vastus küsimusele, kas J. Medunitsat saab süüdistada selle loomises ja hilisemas juhtimises koos Sergei Kuznetsovi ning Sergei Nikolajeviga ning D. Uritskiyt, R. Verenitši, Stanislav Nikolajevit, Kirill Novikovi, Sergey Matinit ja Inga Šemjakinat saab süüdistada sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises nii nagu süüdistuses ette on heidetud. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus alljärgnevat lähtudes sisulistest ühendust iseloomustavatest tunnustest. Kuritegeliku ühenduse loomine ning selle tegevus aastal 2012 loodud struktuuriga
RKKKo 18.01.2010 nr 3-1-1-57-09, p-d 13.1.-13.5; RKKKo 15.12.2014 nr 3-1-1-65-14, p 21.
217.Süüdistuse kohaselt on prokuratuur kõnealuse kuritegeliku ühenduse alguspunktiks pidanud vähemalt aastat 2012, mil J. Medunitsa asus kuritegusid toime panema koos IL ning VBga. Kuigi 2012 aastal kehtis KarS § 255 hilisemaga võrreldes erinevas redaktsioonis (01.01.2015. a jõustunud KarS muudatuste eel peeti kuritegelikuks ühenduseks kolmest või enamast isikust koosnevat püsivat isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele), kirjeldab J. Medunitsale jt kuritegeliku ühenduse loomise või juhtimisega seotud süüdistatavale esitatud süüdistus ka kõiki varasema KarS redaktsiooni kuriteokoosseisu elemente.
218.Kohtu hinnangul saab tõendatuks lugeda varalise kasu saamise eesmärgiga narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise teod 2012 aastast vähemalt kolme isiku poolt, kel oli sama eesmärk. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et sel perioodil vedasid narkootilisi aineid suures koguses Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni suure varalise kasu saamise eesmärgil: J. Medunitsa, kes andis ILle suuniseid narkootiliste ainete vedamiseks, IL, kes värbas omakorda vahetult narkootiliste ainete veole VVSi ja VB, kes aitas kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkovedude jätkumisele osaledes ka ise vajadusel narkootikume vedava kullerina ning aitas korraldada IL poolt Hispaaniasse saadetavate kullerite narkootilise ainega varustamine.
219.Kuigi andmed VB täpse tegevuse kohta aastatel 2012-2014 on napid, nähtub juba varasemalt kirjeldatud VVSga seotud kuriteoepisoodis kogutud tõenditest, et samaaegselt VVSga sai ILlt, kes tegutses J. Medunitsaga kooskõlastatult, juhiseid ka VB. Ei ole eluliselt usutav, et VBle anti suuniseid põhjuseta ning olukorras, kus talle kuritegude toimepanemisel rolli antud ei olnud. Eelneva seisukohaga kohus nõustub kuivõrd prokuröri poolt viidatud VVSi puudutavas 15.02.2014 telefonikõnes IL ja J. Medunitsa vahel kinnitas, et IL ja J. Medunitsa kohtusid sel päeval omavahel ning peale kohtumist andis IL koheselt kohtumise soovist teada VVSle (kõne 15.02.2014, kell 21.11). Kohus peab asjakohaseks prokuröri märget, et VVSga toimunud kõne lõppemise järel helistas IL täpselt samasisulise kohtumise sooviga ka VBle. Seega on põhjendatud alus järeldada, et VB täitis VVSga seotud kuriteoepisoodis oma osa. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et samal ajal kui VVS Eestist lahkus, lendas Hispaaniasse ka VB. Kohtule on esitatud 28.02.2014 Tele2 Eesti AS poolt koostatud vastus päringule kriminaalasjas nr 13930000190, mille kohaselt teatatakse, et abonentnumber xxxxxxxx on perioodil 24.01.2014-27.02.2014 asunud 25.01.2014 Hispaanias, 29.01.2014 Saksamaal, 29.01.2014 Lätis, 29.01-26.02.2014 Eestis, 26.02.2014 Belgias ja 27.02.2014 Hispaanias. Kohtu hinnangul kuigi tegemist on päringuga mis on tehtud teise kriminaalasja raames on päringu vastus käsitletav tõendina käesolevas kriminaalasjas ning see tõendab kohtu hinnangul fakti, et VB viibis eelloetletud ajaperioodidel välisriikides kuivõrd tema kasutuses olnud telefoninumber on olnud eelnimetatud riikides. Samuti on kohtule esitatud 05.03.2014 Tele2 Eesti AS poolt koostatud vastus päringule kriminaalasjas nr 13930000190, mille kohaselt teatakse, et abonentnumber xxxxxxxx on perioodil 27.02.2014 olnud Hispaanias, 01.03.2014 Hispaanias, 03.03.2014 Saksamaal ja Eestis ja 04.03.2014 Eestis. Kohtu hinnangul on päringu vastus käsitletav tõendina analoogselt nagu eelpool kirjeldatud vastused päringutele ja kohtu poolt lubatav. Päringu vastusest loeb kohus tuvastatuks, et VB on perioodil 27.02-03.03.2014 viibinud Hispaanias vähemalt kahel kuupäeval. Seega loeb eeltooduga kohus tõendatuks, et VB asus 27.02.2014 Hispaanias ning saabus samuti arvestades telefoni asukohti Eestisse tagasi maismaad mööda sarnaselt nagu VVS.
220.VB osalus kuritegelikus ühenduses on käesolevas lahendis lahti kirjutatud eraldi (vt VB osalus kuritegelikus ühenduses) kuivõrd mitmed süüdistatavad on just läbi VB seostatavad narkootiliste ainete käitlemisega sarnaselt nagu seda tegi VB. AS ja S. Nikolajevi vahelistest telefonikõnedest tulenevalt on lisaks VB osalusele ja kaasamisele kuritegeliku ühenduse tegevusse tõendatud ka asjaolu, et VB pidi ühenduse juhtliikmetele (vähemalt J. Medunitsale) varasemast tuttav olema kuna VBle tuli seoses tema ülesannetega vaid väheseid juhiseid anda (S. Nikolajevi telefonikõne ASle 26.05.2015, kus S. Nikolajev uuris Slt, kas viimane juba selgitas Ble „kus ja mida?“). Seega on eluliselt usutav, et VB pidi olema juba narkoveoga seotud rolle täitnud – vastasel juhul polnuks teda sedavõrd väheste juhistega „tööle“ rakendada.
221.Saab tõendatuks lugeda, et VVS, kellele ei ole ette heidetud kuritegeliku ühenduse liikmestaatust, pani toime üksikkuritegusid perioodil 21.11.2012 - 18.03.2014 osaledes sõiduautoga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX narkootikume vedanud kullerina 11 korral. Arvestades seda, et ka VVSi poolt narkootiliste ainete vedamisel oli kuriteo modus operandi sarnane hilisemalt tuvastatuga nõustub kohus prokuröri järeldusega, et narkootikumide vedamine oli organiseeritud sarnasel viisil hilisemate kuritegudega ning seega pidi narkootikume Venemaal vastu võtma kolmas isik.
222.On ilmne, et kuritegelikud ühendused ei moodustu iseenesest, vaid neid saab looduks lugeda hetkest, mil kuritegeliku ühenduse asutaja on ettepaneku ühiselt tegutsema hakata teinud mõnele teisele inimesele. On mõistetav, et arvestades seda, millisest hetkest on käesolevas menetluses aktiivselt tõendeid koguma hakatud, ei saanud 2012 aastal talletuda täpseid tõendeid kuritegeliku ühenduse loomise kohta ning tugineda on tulnud kaudsetele tõenditele. Sama ilmne on ka see, et tavapäraselt ei saagi õiguskaitseasutused pealt näha kuritegeliku ühenduse loomist, vaid saavad reageerida juba kas pooleliolevatele tegudele – kriminaalmenetluse raames tuvastada juba toimiva ühenduse tegutsemist või tagajärgedele.
223.Kohtumenetluses on tuvastatud, et J. Medunitsa toetas regulaarselt rahaliselt vanglas viibivaid sõpru (sh. D. Uritskiyt), aitas tasuda sõprade advokaadikulusid (eelnevat tõendab J. Medunitsa kaitsjate poolt kohtule üleantud pangakonto väljavõte), tegi regulaarseid ülekandeid narkokuritegudega seostatud isikutele ning pidas koguni üleval tapetud, allilmaga seostatud sõbra MH poega.
224.Kuritegeliku ühenduse loomine on isiku juhtiv ja suunda näitav panus selle rajamisele. Käesoleva menetluses tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendatud järeldus, et sellise panuse kuritegelikku ühendusse on andnud J. Medunitsa, kes oli kontrollivaks võtmeisikuks, kaasas ühendusse IL, hiljem Dmitri Uritskiy, Sergei Kuznetsovi ja Roman Verenitši. Ei ole vaidlust asjaolu üle, et nii D. Uritskiy kui ka S. Kuznetsov kuuluvad J. Medunitsaga ühte sõpruskonda, seda kinnitab lisaks nende endi sõnadele ka kriminaalmenetluses kogutud tõendid.
225.Süüdistatavate omavahelist seotust ja sõpruskonda saab lugeda tuvastatuks juba enne kuritegeliku ühenduse loomist. Nimelt on kohtule esitatud ka SO ́i elukohtades Tallinnas, aadressil XXX asuva korteri läbiotsimisprotokoll ning xxx, aadressil XXX asuva elamu läbiotsimisprotokoll ja SO sõidukis teostatud läbiotsimise käik, läbiotsimisega leitud ja äravõetud esemed. Nähtuvalt protokollist leiti ja võeti XXX asuvast korterist kaasa mitmeid sim-kaardi ümbrised, paberilipik, mobiiltelefonid Sony Ericson (2tk), Nokia, iPhone, Black Berry. Lisaks veel võeti ära 3 mälupulka, mälukaart, sim-kaardiümbriseid, kaks sülearvutit,
väline kõvaketas. Sõiduki läbiotsimisel võeti ära navigatsiooniseade Garmin, sim-kaar, simkaardi ümber ja MICRO SD kaart. Nähtuvalt protokollist leiti ja võeti XXX aadressilt kaasa sularaha 50 eurot, sülearvuti Apple ja mobiiltelefon HTC. Neid äravõetud andmekandjaid on eraldi vaadeldud 29.04.2016 koostatud asitõendite vaatlusprotokollis koos lisadega. Protokollis on fikseeritud andmete kopeerimine ning lisatud on väljatrükid kriminaalmenetluses võimalikku tähtsust oma informatsiooni kohta (lisad 2-11). Protokollis vaadeldakse SO valdusest leitud arvukad fotosid süüdistatavate osavõtul toimunud ühistest üritustest juba alates aastast 2004 mis on küll äärmiselt kaudne tõend kuid sellest on võimalik järeldada, et S. Kuznetsov, D. Uritskiy ja J. Medunitsa suhtlesid omavahel varasemal ajal ning vastupidist ei väitnud nad kohtuistungitel ka ise. Kuna kuritegeliku ühenduse loomine ei ole materiaalne kuritegu, nõustub kohus prokuröri loogikaga, et see on lõpule viidud juba oma panuse andmisega selle loomisesse, mitte alles ühenduse tegeliku tekkimisega. Eelnevat kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja SO (vt SO ütlused) ise. Kuritegeliku ühenduse tegevus aastatel 2013 – 2015
226.Kohtumenetluses kõiki tõendeid kogumina hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et ajaperioodil 2013-2015 kaasati kuritegeliku ühenduse, kuhu juba kuulusid J. Medunitsa, IL, D. Uritskiy, Sergei Kuznetsovi ja Roman Verenitši, tegevusse ka Sergei Nikolajev, kes sai korraldusi S. Kuznetsovilt. Seega on loogiline, et Sergei Nikolajevi kaasas ühenduse tegevusse S. Kuznetsov. On tõendatud, et subordinatsioonilaselt allusid S. Nikolajevile omakorda Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, Sergei Matin ja AS kuivõrd Sergei Nikolajev andis nimetatud isikutele suuniseid ning läbi jälitustoimingute analüüsi on eluliselt usutav et eelloetletud inimesed on kuritegelikku ühendusse kaasanud Sergei Nikolajev. Samal viisil sai kuritegeliku ühendusega liituda I. Šemjakina.
227.Jälitustoimingutega on tuvastatud, et käesoleva menetluse esemeks oleva kuritegeliku ühenduse juhtimisega pidi tegelema korraga rohkem inimesi, kui pelgalt J. Medunitsa. Pealtkuulatud telefonikõnedest on tuvastatud laused „nad otsustavad; nad alles mõtlevad“, seega pidi ühenduse juhtimine toimuma mitme inimese poolt. Eelnev ei välista siiski asjaolu, et ühendusel oli selgelt väljakujunenud liider. Kuritegeliku ühenduse juhtimine on kuritegeliku ühenduse tahte kujundamine, millele selle liikmed alluvad. Seejuures on võimalik, et ühendust juhitakse kollegiaalselt, mitme isiku poolt korraga. Seega võib kuritegeliku ühenduse juhtimine KarS § 256 mõttes hõlmata ka kuritegeliku ühenduse mõne all struktuuri või osa juhtimise. Kohus loeb tuvastatuks, et J. Medunitsa, S. Nikolajev ja S. Kuznetsov täitsid ühenduses juhtimisülesandeid – J. Medunitsa ja S. Kuznetsov olid „nad“ või „nemad“, kes tegelesid ühenduse seisukohalt oluliste juhtimisküsimuste otsustamisega, Sergei Nikolajev juhtis vahetult K. Novikovi, Stanislav Nikolajevi ja ühendusse kaasatud kullerite tegevust. Iga ühenduse liikme täpse rolli toob kohus välja peale kohtule esitatud tõendite analüüsi. Kohtule esitatud tõendid kuritegeliku ühenduse tuvastamiseks
228.14.10.2014 telefonikõnes Sergei Nikolajevi ja Stanislav Nikolajevi vahel küsib Stanislav Sergeilt S. Matini kasutuses olnud BMW X5 kohta, kas S. Matinile on raha juba antud (seega kolmanda osapoole poolt) ning kuuleb, et keegi kolmas on arutanud, kas X5 maha müüa või anda võimalus see maha müüa S. Matinil. 04.11.2014, kell 13.40 toimunud
telefonikõnes kirusid nii Stanislav Nikolajev kui ka Kirill Novikov inimesi, kes Audi A5 remonti rahastavad – „kiirustavad, mõtlevad ja jätavad viimasele hetkele“ – rääkides seega jälle mitmest inimesest. 05.11.2014, kell 17.55 rääkis Stanislav Nikolajev Sergei Matinile, et S. Matinile kulleritööd pakkuda ei ole, sest „nad (mitmuses) võtsid juba kaks „laadijat“ tööle“. 13.11.2014, kell 19.00 väljendas S. Matin Stanislav Nikolajevile nördimust Sergei Nikolajevi „valetajatest sõprade“ üle, kellelt ei ole raha saadud. 04.12.2014, kell 13.28 telefonikõnes avaldas Sergei Nikolajev oma vennale, et „nad“ toovad varsti raha.
229.10.02.2015, kell 11.03 avaldas Sergei Nikolajev ASle, et on suhelnud „nendega“ ning kuulnud „neilt“, et AS sai Hispaaniast tagasisõiduks lisaraha – 1000 eurot. Seega pidi Sergei Nikolajevini jõudma teave, mis pärines otse Hispaaniast. Selline teave sai temani jõuda vaid läbi vahendaja. 11.02.2015, kell 16.47 telefonikõnes räägivad Sergei ja Stanislav Nikolajev omavahel sellest, et peaksid viima raha kellelegi Lasnamäel. 25.03.2015, kell 19.40 telefonikõnes räägib S. Nikolajev K. Novikovile raha saamisest „neilt“. 20.05.2015, kell 22.50 andis Sergei Nikolajev ASle edasi kolmandatelt inimestelt saadud teadmise selle kohta, et kuritegelikku ühendusse kaasati kullerina VB. 26.05.2015, kell 21.57 avaldas Sergei Nikolajev ASle VBga seoses, et „nad“ klaarivad ära rahaasjad ning ka VBle raha andmine on „nende probleem“. 17.06 ja 26.06.2015 telefonikõnedes rääkis Sergei Nikolajev ASle sellest, et „nad“ tegelevad hetkel raha kogumise ja „sebimisega“.
230.31.07.2015, kell 21.26 avaldas Sergei Nikolajev ASle ajal, mil kuritegelikule ühendusel otsiti uut Audi A5, et „nad kogu aeg otsivad, korjavad kokku, juba tahavad teist“ rääkides sellest, et auto ostuks raha kogumisega tegelevad mitmed teised inimesed. 02.08.2015, kell 11.13 avaldas Sergei Nikolajev ASle, et „kohtub inimesega“, kes auto ostu osas otsuse teha saab viidates seega ASle selgelt, et oluliste otsuste tegijatest vähemalt üks elab Eestis. 12.08.2015, kell 11.43 avaldas Sergei Nikolajev ASle enne J. Medunitsaga seotud Audi A5 vaatamist, et „tal on täna õhtul vaja ühte autot vaadata“ viidates sõnaga „vaja“ kellegi teise suunisele või korraldusele allumisele. Samal päeval, kell 19.39 avaldas Sergei Nikolajev Sle seda, et „nad otsustasid“, et S võib võtta, mida vaja ning et „meil üks seltsimees ostis teile Moskvast auto – 2014 a oma, bensiinimootor“. 15.08.2015, kell 13.55 avaldas Sergei Nikolajev ASle, et „nad“ leidsid auto ostuks ainult „viis või kuus“. 12.09.2015, kell 11.58 räägivad Stanislav Nikolajev ja Sergei Nikolajev omavahel sellest, et „nad“ pidid neile raha andma ning 19.12, kell 14.48 pealtkuulatud – jälitusprotokolli viimases kõnes avaldab I. Šemjakina ASle, et „kõik“ tööga seotud inimesed kadusid viidates ilmselgelt süüdistatavate kinnipidamisele käesolevas menetluses. Seega teadsid sõidukite ümberehitamisega tegelenud K. Novikov ja Stanislav Nikolajev koos neid juhtinud ja korraldusi andnud Sergei Nikolajeviga selgelt, et sõidukite ostmist ja ümberehitust finantseerivad ja teostavad üldjuhul teised inimesed – samad inimesed rahastasid ka kuritegeliku ühenduse tegevust.
231.Süüdistuse kohaselt täitis S. Matini ja ASga sarnast rolli ka AK, keda saab samuti pidada kuritegeliku ühendusega liitunuks kuna ka AKi narkoveoga seotud suuniseid saades pidi olema teadlik, et tema kuritegudega on lisaks temale tihedalt seotud vähemalt kolm isikut – keegi, kes teda värbas (AK ütluste kohaselt isik Venemaalt, kes on ilmselt seotud ka varasemate narkoveo laadungite vastuvõtmisega Venemaale), Sergei Nikolajev, keda AK vahetult ära tundis ning isikud Hispaanias, kes aitavasid narkoveo objektiks oleva hašiši K autosse peita. Kuigi AKi käsutuses olnud Audi Q5 oli tõendatult Sergei Nikolajevi, Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi käsutuses 2015. a juulis, oli sõiduk registreeritud AKi nimele – sellest pidi K aru saama, et olukorras, kus tegemist pole tema enda isiklikult ostetud autoga,
soovitakse teda auto näilise omanikuna kuritegude toimepanemisse kaasata pikemaks ajaperioodiks. K pidi mõistma ka seda, et narkootikumide veoks ei osteta suhteliselt uut ja kallist sõiduautot pelgalt selleks, et selle abil ühel korral narkootikume vedada. Ainuüksi eelneva läbi pidi AK saama aru, et on saanud osaks isikute ringist, kes tegelevad narkootikumide veoga Hispaaniast Venemaale. Tõendatud on ka see, et algse teoplaani järgi pidanuks AK Hispaanias saama hašišit käesoleva kriminaalasja süüdistatavatelt. Eelnev ei õnnestunud vaid põhjusel, et süüdistatavad peeti kinni 14.12.2015 – täpselt sel päeval, mil K enda selgituste järgi pidanuks narkoveo teemal Hispaanias teiste inimestega kohtuma.
232.Kuivõrd kohtuistungil andis AK ütluseid, milledest ei saa teha järeldusi, et korralduse Hispaaniasse sõiduks sai ta vahetult S. Nikolajevilt või S. Kuznetsovilt, AK ütluste kohaselt andis talle korralduse Hispaaniasse sõita tema Mihhaili nimeline tuttav, täpsustas prokurör selles osas süüdistust järgmiselt: 2015 aasta novembris (28.11.2015) ja 2015 aasta detsembri alguses sai K korraldusi täpselt tuvastamata isikult. Siiski loeb kohus jälitustoimingute protokollidega tõendatuks, et 28.11.2015 oli Audi Q5 Kle üleandjaks S. Nikolajev, kes sai vastavalt kuritegeliku ühenduse tegutsemismustrile saada suuniseid vaid S. Kuznetsovilt.
233.Sergei Nikolajev, kes sai vastavalt kuritegeliku ühenduse tegutsemismustrile saada suuniseid vaid S. Kuznetsovilt palus 21.08.2014 ASl Sergei nimelisele inimesele edasi öelda, et viimane lülitaks sisse ka oma Eesti numbri ning kuulis kell 18.26 telefonikõnes Slt, et „balti aktsendiga“ Sergei viis auto ära. 05.02.2015, kell 21.21, s.o aeg mil AS Hispaaniasse jõudis, avaldas ta Sergei Nikolajevile „Dimitrilt“ kuuldu, mille kohaselt on sõiduks veel variante. „Dimonile“ viitab AS ka 10.02.2015, kell 11.03 telefonikõnes. 10.02.2015, kell 11.02 telefonikõnes ASga rääkis Sergei Nikolajev ASle, et probleemide korral saab helistada „Kuzjale“. Kohus on S. Kuznetsovi analüüsi osas põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt on kohus veendunud, et eeltoodud kõnedes räägitakse Sergey Kuznetsovist (vt analüüs S. Kuznetsovi osas) ja Dmitry Uritsikiyst.
234.22.08.2014, kell 19.58 teatas Sergei Nikolajev S. Matinile, kes oli teel Hispaaniasse, et teda „oodatakse“ (seega mitmuses) juba pühapäeval. 29.10.2014, kell 14.56 – AS Hispaaniasse sõitmise eel – teatab Sergei Nikolajev ASle, et „seal“ (seega reisi sihtkohas) juba „oodatakse“ (viide mitmusele) sind. 10.11.2014, kell 12.47 ise Hispaanias viibides avaldas Sergei Nikolajev I. Šemjakinale, et „ajakava pole veel tulnud“ – viidates sellega faktile, et ootab korraldusi teistelt inimestelt. 08.12.2014, kell 15.23 kuulis S. Matin DGlt (kes tunneb ka J. Medunitsat ja D. Uritskiyt), et inimesed (mitmuses), kellega Sergei äri ajab, elavad Hispaanias, Benidormis. 10.02.2015 telefonikõnes AS ja Sergei Nikolajevi vahel viitas AS sellele, et suhtles Hispaanias mitme inimesega ja küsis raha D. Uritskiylt (tsiteerides ASit „Dimon, anna sõidu kuludeks“). Ka 14.12.2015, kell 15.44 pealtkuulatud telefonikõne VMi ja GM vahel kinnitab kaudselt fakti, et Hispaanias elanud süüdistatavad tegutsesid koos. Nii küsis GM, kes oli saanud teavet J. Medunitsa kinnipidamise kohta Vlt seda, kas ära viidi ainult Ženja „või ka teised?“ Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks asjaolu, et Eestis elavad kuritegeliku ühenduse liikmed teadsid ja pidid aru saama, et Hispaanias tegeleb kuritegudega mitu inimest.
235.Pealtkuulatud telefonikõnedega seonduvalt on tuvastatud, et Eestis elavatele kuritegeliku ühenduse liikmetele Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, Sergey Matinile ja Inga Šemjakinale edastas olulist infot eelkõige Sergei Nikolajev, kes muu hulgas väljendas
kaassüüdistatavatele teadmist, et kuritegudega on seotud Eestis elav Sergei (ja Kusja/Guzja), samuti Hispaanias elav Dmitri-Dimon.
236.Nagu eelnevast nähtub, jõudis Eestisse teave, mis pidi pärinema Hispaanias viibivatelt süüdistatavatelt. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad, et Hispaanias elavatelt süüdistatavatelt Eestisse info jagamise roll oli Sergei Kuznetsovil, kellelt saadud info edastas omakorda ühenduse lihtliikmetele vahendajana Sergei Nikolajev.
237.Kohus loeb tuvastatuks, et ühenduse liikmete tegevus oli omavahel koordineeritud. Kaudselt kinnitab seda narkootikumide veoks kasutatud autode liikumine kui ka asjaolu, et algselt Sergei Nikolajevi kasutuses olnud BMW X5 numbriga XXXXXX jõudis 2015 aastal hoopis Hispaaniasse, teise ühenduse liikme – Roman Verenitši valdusesse mis ei saa kohtu hinnangul olla juhuslik kokkusattumus.
238.20.05-22.05 toimunud telefonikõnedes andis Sergei Nikolajev ASle edasi kolmandatelt inimestelt saadud teadmise selle kohta, et kuritegelikku ühendusse kaasati kullerina VB. Põhjendatud on arvamus, et Sergei Nikolajev sai selle info S. Kuznetsovilt. 02.08.2015, kell 11.13 avaldas Sergei Nikolajev ASle, et „kohtub inimesega“, kes veoks vajaliku auto ostmiseks otsusest teab ning 07.12.2015 tehtud kõned viitavad kohtumise organiseerimisele mis oli seotud ühtlasi uue narkootikumide veoks seotud menetluses tuvastatud sõiduki Mercedez Benz ettevalmistamistööde lõppemisega.
239.On märkimisväärne, et remondi lõpukuupäevaga langesid kokku süüdistatavate joomingud – 05.12.2015, kell 23.10 teates Stanislav Nikolajev, et „nad tõmbasid end siin sassi“ ning 06.12.2015, kell 05.13 asus Sergei Kuznetsov koju öiselt olengult. Seejuures on oluline, et 06.12.2015 on pealt kuulatud ka S. Kuznetsovi kõnesid erinevate inimestega, milledes ta avaldab teistele, et tema sõber SO pole veel kaineks saanud (nt kell 15.34). Kuivõrd 07.12.2015. a, kell 12.35 kirus Sergei Nikolajev telefonikõnes joodikuid ning et S. Nikolajev rääkis hilisemas kõnes (kell 17.41) homme „sealt“ läbikäimisest, on põhjendatud arvamus, et S. Nikolajev pidas „joodikutena“ silmas S. Kuznetsovi ja SO. 08.12.2015. a külastas S. Nikolajev varjatud jälgimisele allutades tõepoolest Tallinnas, XXX asuvat maja – seega käis tõepoolest vähemalt ühe „joodiku“ juurest läbi.
240.Kohus loeb tõendatuks, et Sergei Nikolajev edastas endale allunud ühenduse liikmetele vahendajalt pärinevat teavet. On asjakohane märkida, et S. Nikolajevi telefonides puudusid igasugused märked ühegi Hispaanias elava süüdistatavaga suhtlemisest. Pealt ei ole kuulatud ka ühtegi Sergei Nikolajevi telefonikõne kas D. Uritskiy, J. Medunitsa või R. Verenitšiga. On korrektne märkida, et Sergei Nikolajevil puudusid telefonides ka S. Kuznetsovi kontaktandmed (vt S. Nikolajevi telefonide vaatlusprotokolli) ning S. Nikolajevil puuduvad ka pealtkuulatud telefonikõned S. Kuznetsoviga, kuid S. Kuznetsovi eristab teistest süüdistatavatest asjaolu, et S. Kuznetsov on Sergei Nikolajeviga kohtunud vahetult. Vahetut kohtumist kinnitab 21.05.2015 teostatud varjatud jälgimine ja selle protokoll Sergei Nikolajevi elukoha XXX juures. Protokolli kohaselt kella 13:31 ajal nähti xxx xx maja trepikotta, kus asuvad korterit xx-xx sisenemas tumehallis jopes ja sinistes teksapükstes tumeda peaga va 185 cm pikkust meesterahvast, kelles tunti ära Sergey Kuznetsov. Videofailis on kajastatud kuidas S. Kuznetsov kõnealusest trepikojast väljub kella 13:37 ajal. Kusjuures on oluline märkida, et kõnealune kohtumine leidis aset pool tundi enne seda, kui Sergei Nikolajev andis ASle edasi äsja saadud detailse teabe uue kulleri – B – kohta. Sergei
Nikolajevi ja S. Kuznetsovi vahetut kohtumist kinnitab ka 12.08.2015 teostatud varjatud jälgimine ja selle protokoll. Protokolli kohaselt kella 17:03 ajal kohtus Sergei Nikolajev aadressil xxx xx, Tallinn korrusmaja ees S. Kuznetsoviga, kes liikusid vesteldes korrusmaja nurga taha. Protokolli kohaselt ei olnud võimalik jälgida isikute täpset tegevust kuna mõlemad jälgisid närviliselt ümbrust. Oluline on märkida, et sel kuupäeval peale meeste kohtumist sai Sergei Nikolajev enda valdusesse J. Medunitsa elukohas olnud Audi A5.
241.Lisaks eeltoodule kinnitavad pealtkuulatud telefonikõned, et Sergei Nikolajev pidi kohtuma kellegagi auto teemal 08.12.2015. Varjatud jälgimisega sel kuupäeval ja vastavalt sellele koostatud protokollis on tuvastatud, et kella 14:35 ajal alustati SO varjatud jälgimist tema elukohas XXX, Tallinn kus kella 17:56 ajal märgati Sergei Nikolajevit lähenemas XXX viimasele trepikojale, kus asub SO korter nr xx. Protokollis on fikseeritud, et Sergei Nikolajev vajutas fononuppu nr xx, ootas hetke kuni uks avati ning sisenes ukse avanedes korterisse nr xx. Kella 18:01 ajal väljus Sergei Nikolajev korterist ja liikus kiirel sammul ümber maja nurga xxx tn suunas. Kella 18:41 ajal märgati XXX viimase trepikoja ette sõitmas sõidukit Mercedes Benz reg nr XXXXXX ja sõidukist väljus S. Kuznetsov kes sisenes trepikotta kus asub korter nr xx. S. Kuznetsoviga oli kaasa ca 7-8 aastane laps, protokolli kohaselt sisenesid nad mõlemad korterisse nr xx.
242.Seega loeb kohus tuvastatuks, et Sergei Nikolajev suhtles vahetult S. Kuznetsoviga kohtudes, üksteisega ei räägitud telefoni teel mille põhjus oli ilmselt tingitud sellest, et keegi ei saaks neid omavahel seostada mis on samuti iseloomulik peitkuritegude ning kuritegeliku ühenduste puhul.
243.Ka eelkirjeldatud ja viidatud AS ja Sergei Nikolajevi vahel toimunud pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad seda, et Sergei Nikolajevi kuritegudega oli seotud teine Sergei („balti aktsendiga“ – 21.08.2014 telefonikõne) ning et otseseid ühenduse tegevusega seotud korraldusi sai AS vähemalt ühel korral Kuzjalt (10.02.2015 telefonikõne).
244.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et Sergei Nikolajev oli kuritegeliku ühenduse tegevusega seotud info adressaadiks ning sai olulist infot S. Kuznetsovilt olles Eestis olevate kuritegeliku ühenduse liikmete koordineerijaks. VB kinnipidamise järel edastatud info viitab sellele, et Sergei Nikolajevile edastati ka muud olulist teavet. 22.08.2015 kell 10.32 telefonikõnes andis Sergei Nikolajev ASle teavet selle kohta, et B („valgevenelane“) peeti kinni kui ka selle kohta, kus kinnipidamine toimus („Poolas“), samuti täpset teadmist selle kohta, et B auto on registris seotud ASga („sinu peale oli ..:“). Samas kõnes andis Sergei Nikolajev ASle edasi ka selgeid juhiseid, kuidas viimane peaks käituma kui teda küsitletakse – „ütle, et sõitsid lihtsalt ringi“. Seega pidi Sergei Nikolajev olema Hispaaniast saanud ühenduse tegevuse seisukohalt juhiseid kuidas toimida kui keegi neilt midagi küsib. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuistungil väitis Sergei Nikolajev ei tunne Bt, millise info seab kohtu hinnangul eelnev telefoni kõne täielikult kahtluse alla.
245.Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et Sergei Nikolajevil olnud info pidi pärinema Hispaaniast ning ühenduse liikmed jagasid omavahel olulist informatsiooni, nt kellegi kinnipidamise kohta.
246.R. Verenitši poolt 21.08.2015 tehtud telefonikõnes Bi nimelisele isikule räägib R. Verenitš sellest, et kõik on murelikud, sest „Jah, ja inimene on üldse ära läinud oma
kodumaale, mitte sinna kust meie oleme pärit, vaid sinna, kurat, kus on tegelik /. . . /“. Kohtule arusaadavalt kõiki tõendeid kogumis hinnates on arusaadav, et R. Verenitš rääkis selles kõnes VBst, kes oli teel Valgevenesse – oma tegelikule kodumaale, mitte Eestisse – „sinna, kust meie oleme pärit“. Veelgi enam – R. Verenitš avaldas Bile, et „kurat, kõik siin kuidagi . . . ja vaikus, ise ei saa aru mis toimub, kurat. Ja vennake/?/ ka seal ei saa aru mis toimub, ja keegi midagi ei tea, kurat, ja kõik..“. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et eelnevaga väljendas R. Verenitš ühenduse liikmete muret B kinnipidamise pärast. On märkimisväärne, et vaid päev peale R. Verenitši sarnase sisuga telefonikõnet, oli teave B kinnipidamise kohta ka Sergei Nikolajevil.
247.Süüdistatavate käitumine VB kinnipidamise järel on kohtu hinnangul piisavalt veenev selleks, et järeldada süüdistatavate tugevat omavahelist seost. VB kinnipidamise järel pealtkuulatud telefonikõned ilmestavad selgelt omavahelist suhtlust J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, D. Uritskiy, R. Verenitši, AS ja ka Sergei Nikolajevi, mille sisu kinnitab kõigi eelnimetatud isikute selget teadmist selle kohta, et kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmise nimel tegutses 2015. a juulis-augustis just VB ning et B kinnipidamine võis kaasa tuua ka nende seostamise tema kuriteoga (vt täpsemalt käesolevas lahendis Süüdistatavate käitumine VB kinnipidamise järel).
248.Kokkuvõttes, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumina on tõendatud, et kuritegelikul ühendusel oli kaks haru: Eestis asuv haru ja Hispaania Kgriigis asuv haru. Kuritegeliku ühenduse juhiks oli J. Medunitsa kes ise alaliselt elas Hispaania Kgriigis kuid oli püsivalt seotud ka Eesti Vabariigiga. Hispaania poolsesse harus olid lisaks J. Medunitsale ühenduse liikmed Dmitri Uritskiy, Roman Verenitš, VB ja S. Kuznetsov ning Eestis juhtis tegevust Sergei Nikolajev kellele allusid Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, AS, Sergey Matin, AK, Inga Šemjakina. Eesti ja Hispaania vahelist suhtlust vahendas Sergey Kuznetsov. Mõlemas riigis tegutsevad liikmed andsid ühise panuse selleks, et narkootiliste ainete vedu saaks toimuda plaanitud viisil.
249.Süüdistuse kohaselt tegutses Hispaanias kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisega põhiliselt kolm süüdistatavat – J. Medunitsa, Dmitri Uritskiy ja Roman Verenitš. Neist isikutest on Sergei Kuznetsovile kõige lähedasem J. Medunitsa. Kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt pidi Sergei Kuznetsov Hispaanias saama juhiseid J. Medunitsalt kuna info allikaks ei saanud olla teised süüdistatavad. Kohtule esitatud tõendite kohaselt suhtles S. Kuznetsov Hispaanias elavatest süüdistatavatest vahetult ainult J. Medunitsaga – tema telefonimälusse olid salvestatud J. Medunitsa ja ka tema perekonnaliikmete telefoninumbrid – samamoodi nagu J. Medunitsal. Ei ole vaidlust asjaolu üle, et J. Medunitsa ja S. Kuznetsov olidki parimad sõbrad, mis seletab ka tihedat omavahelist suhtlust ja on eluliselt usutav, et omavaheline suhtlus oli põimunud kuid kohtule esitatud tõenditest tulenevalt kinnitab parimate sõprade vaheline konspireeritud suhtlusviis, et arutati ka asju mida sooviti varjata ning nendeks asjadeks saab kohtu hinnangul pidada ka kuritegude toimepanemisega seotud suhtlust.
250.14.12.2015. a koostatud xxx aadressil XXX asuva elamu ja selle kõrvalhoonete läbiotsimisprotokollist koos lisadega nähtub, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära suurel hulgal dokumente, mälupulkasid, internetipulk, erinevaid võtmeid, erinevaid märkmepabereid ning esemeid. Protokollist nähtub, et leiti ja võeti ära ka erinevaid kõnekomplektides olevaid kviitungeid, rahalugemise aparaat koos laadijaga, elektrooniline pildiraam, šeif, teleskoop koos lisadega ning palju teisi esemeid. Protokolli juures on toimingus osalenute nimed ja
allkirjad. Märge on tehtud ka J. Medunitsa poolt 03.02.2016, et ka talle on seda protokolli tutvustatud Eestis ja talle on koopia protokollist üle antud. Läbiotsimise protokolli juures on CD-plaat. 06.04.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub telefonide vaatlusprotokoll, kus on kirjeldatud seda, et on vaadeldud xxx teelt leitud modemeid ja xxx tänavalt leitud mobiiltelefone. Samamoodi on kajastatud nendest asjadest koopiate tegemine, seadmed on fotografeeritud ning kopeeritud on telefonis olnud andmed. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et J. Medunitsa kasutas mitut telefoni paralleelselt lisaks asjaolule, et leiti tõendid märkimisväärsete sularahaülekannete tegemisest ning sularaha valdamisest. Vaatlusprotokolli kohaselt saab jaatada fakti, et J. Medunitsa telefonimälusse olid salvestatud S. Kuznetsov ́i telefoninumbrid. Vaatlusprotokollist tuvastatut kinnitab ka 11.03.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, millest nähtub S. Kuznetsovi valdusest leitud mobiiltelefonidest ning arvutitest kaassüüdistatavatega suhtlemisele viitava info leidmine ja kopeerimine.
251.11.05.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub J. Medunitsa elukohas aadressil XXX (Alicante) läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti, tahvelarvuti, 4 (neli) mobiiltelefoni ja 5 (viis) SIM-kaardi vaatlus. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et J. Medunitsa kasutas paralleelselt mitut mobiiltelefoni. Kohtule on esitatud 11.03.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega millest nähtub S. Kuznetsovi valdusest leitud mobiiltelefonidest ning arvutitest kaassüüdistatavatega suhtlemisele viitava info leidmine ja kopeerimine, S. Kuznetsovi poolt paralleelselt mitme mobiiltelefoni samaaegne kasutamine, S. Kuznetsovi poolt vahetult Hispaania Kgriigi külastamine ning S. Kuznetsovi poolt S. Medunitsaga sidepidamine internetirakenduste vahendusega. Vaatlusprotokollist nähtub, et S. Kuznetsovi elukohast leitud GPS seadmes salvestatud marsruut (tüübiga lemmik) langeb kokku asukohaga Hispaanias, kus asus J. Medunitsa s.o laiuskraadil xxxxxxxx, pikkuskraadiga xxxxxxxx, tänaval xxxxxxx; xxxxxx. Kohus loeb põhjendatuks prokuröri järelduse, et võrreldes S. Kuznetsovi reisi sihtkohta teiste süüdistatavate GPS-ides kajastatud reiside marsruutidega saab järeldada, et narkootikumide veole kaasatud kullerid reisisid tõepoolest täpselt samasse piirkonda, kus elasid J. Medunitsa, R. Verenitš ja D. Uritskiy.
252.Kohus ei sea kahtluse alla J. Medunitsa ja S. Kuznetsovi omavahelist tihedat ja usalduslikku suhtlust. Tuvastatav on ka see, et J. Medunitsa usaldas S. Kuznetsovi erinevalt teistest süüdistatavatest piisavalt selleks, et temaga ühist äriühingut omada – kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad seda, et nii S. Kuznetsov kui J. Medunitsa olid osanikeks OÜ-s A mida kinnitab ka Äriregistri väljavõte. J. Medunitsa, D. Uritskiy ja R. Verenitši vahel selliseid seoseid tuvastatud ei ole.
253.Tõendatud on ka see, et S. Kuznetsovil polnud D. Uritskiy ja R. Verenitši kontaktandmeid ja R. Verenitšil ning D. Uritskiyl omakorda S. Kuznetsovi kontaktandmeid. Seda kinnitab ülal avatud 11.03.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega ja D. Uritskiy analüüsis avatud 14.06.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega. Kohtueelses menetluses ei kuulatud pealt ka ühtegi S. Kuznetsovi telefonikõne D. Uritskiy või R. Verenitšiga. Seega on asjakohane prokuröri järeldus, et kõike eelnevat arvesse võttes ei ole mingil moel eluliselt usutav, et S. Kuznetsov suhelnuks Hispaanias elavatest süüdistatavatest kuritegude toimepanemise teemal hoopis D. Uritskiy või R. Verenitšiga. Kõigile süüdistatavatele, sh S. Kuznetsovile oli omane konspiratiivne suhtlus ning enda tegevuse varjamine (ilmekaks näiteks selle kohta on nt fakt, et tema valdusest leiti kümneid
telefone või nt fakt, et S. Kuznetsov suhtles ka Sergei Nikolajeviga konspiratiivselt) on eluliselt usutav, et S. Kuznetsov suhtles ka J. Medunitsaga selliseid suhtluskanaleid kasutades, mida polnud võimalik alati tajuda. Samuti on usutav, et ta suhtles J. Medunitsaga kuritegude toimepanemise teemal Tallinnas toimunud vahetutel kohtumistel – nt sellisel, mida fikseeriti 12.08 läbi 11.10 pealtkuulatud telefonikõne, kus S. Kuznetsov ja J. Medunitsa leppisid omavahel kokku kokkusaamise Tallinnas, Russalka juures. Mäletatavasti järgnesid sellel päeval sündmused, mille käigus sai Sergei Nikolajev enda valdusesse J. Medunitsa hoovis seisnud Audi A5.
254.Fakti, et J. Medunitsale Eestist pärineva võimalike kuritegudega seotud info vahendajaks oli S. Kuznetsov kinnitab näiteks 07.07.2015, kell 11.23 pealtkuulatud telefonikõne ANi ja S. Kuznetsovi vahel s.o telefonikõne, milles AN otsib just S. Kuznetsovi telefoni kaudu taga J. Medunitsat, et pakkuda võimalust kiireks raha teenimise võimaluseks. On märkimisväärne, et S. Kuznetsov ei soovi ettepanekule vastust anda üksi, vaid märgib ANle, et „peab nüansse arutama“ (kellegi teisega).
255.10.02.2015 – päeval, mil AS sai Sergei Nikolajevilt teada, et raha saamise küsimuses tuleb tal pöörduda Kuzja poole ning kus Sergei Nikolajev kurtis ASle, et pole ka ise raha saanud, andis S. Kuznetsov abikaasa IKle teada, et tal on vaja „laupäevaks“ (s.o 11.02.2015) kiirelt raha – 6000 (eurot) – telefonikõne, kell 17.47. On märkimisväärne, et raha otsimine toimus täpselt sel ajal, kui kuritegeliku ühenduse madalama taseme liikmed seda vajasid. Veel olulisem – Stanislav Nikolajevi telefonikõnest Sergei Nikolajevile 11.02.2015, kell 16.47 ilmneb, et Stanislav Nikolajevi valdusesse on jõudnud 6000 eurot (s.o sama summa, mida S. Kuznetsov mainis), mille Stanislav saab kohe ära anda Sergeile.
256.10.06, kell 19.13 kurtis J. Medunitsa S. Kuznetsovile, et tal on kiirelt raha vaja. Juba 6 minutit hilisemas telefonikõnes andis S. Kuznetsov teada J. Medunitsale raha üle kandmisest. Telefonikõnedes käis jutt 2500 eurost. On oluline mainida, et veel kaks nädalat hiljem toimus kuritegeliku ühenduse poolt tegevuse finantseerimiseks (sel perioodil valmistati ette VBga seotud salakaubavedu) vajalike rahade kogumine – 27.06, kell 13.00 toimunud telefonikõne Sergei Nikolajevi ja AS vahel märkis Sergei Nikolajev ASle, et „nad“ korjavad raha ja sebivad veel. J. Medunitsale ülekande tegemisest räägib S. Kuznetsov ka 01.07 ja 03.07 telefonikõnedes. Kohtuistungil uuritud J. Medunitsa pangakontode väljavõtted tõendavad, et viidatud kõnedega paralleelselt kantigi J. Medunitsa pangakontole 10.06.2015 raha nii S. Kuznetsovi kui IK pangakontodelt. Et 04.07 telefonikõnes mainis J. Medunitsa S. Kuznetsovile, et „kiiret veel ei ole“, pidi ka S. Kuznetsov mõistma, et narkootikumide ostmist veel kohe ei toimu ning raha selleks vaja pole. J. Medunitsa pangakonto väljavõttest nähtub, et 2015. a juulis S. Kuznetsov J. Medunitsa isiklikule kontole raha üle kanda ei jõudnudki.
257.Raha ülekande teemalise suunise saab S. Kuznetsov J. Medunitsalt ka 11.07 – raha on vaja väidetavalt selleks, et „palgad ära teha“. Järjena sellele kõnele andis S. Kuznetsov 13.07, kell 17.13 tundmatule Ženjale teada, et Jevgenile on kiirelt raha vaja. Seega täitis S. Kuznetsov järjekordselt J. Medunitsa korraldust raha kogumiseks. Raha otsimist jätkas S. Kuznetsov ka
258.10.08.2015 pealtkuulatud telefonikõnes (kell 17.35) avaldas J. Medunitsa KMle, et tal on rahad otsas. Samal päeval (kell 11.53) andis ka S. Kuznetsov MKle teada, et tal on „tulekahju“ ja kiirelt raha vaja. Seega ilmnes järjekordselt paralleelne rahavajadus nii J.
Medunitsal kui S. Kuznetsovil. On asjakohane märkida, et just 10.08.2015 asus VB abikaasa otsima kaitseadvokaati, kuid toimusid vestlused ka kuritegelikule ühendusele uue auto ostmiseks (AS ja Sergei Nikolajevi omavahelised kõned). Finantsküsimuste lahendamisest räägivad J. Medunitsa ja S. Kuznetsov ka 11.08 telefonikõnes kell 12.24.
259.Rahaga seotud korraldusi andis J. Medunitsa S. Kuznetsovile ka hilisemalt – nt 07.10.2015 on pealtkuulatud telefonikõnet, milles J. Medunitsa Kuznetsovil otsida raha ning anda kellelegi omakorda edasi 500 eurot.
260.Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et J. Medunitsa ei suhelnud S. Kuznetsoviga mitte niisama, vaid andis talle edasi ka juhiseid, mis saavad olla seotud just kuritegeliku ühenduse tegevusega, vajalike vahendite leidmisega rahastamaks kuritegeliku ühenduse tegevust. Seega on põhjendatud alus arvata, et S. Kuznetsov sai ühenduse Eestis elavatele liikmetele edastada ka J. Medunitsalt pärinevat infot ja s.h ka korraldusi järgnevateks tegevusteks mille eesmärgiks sai olla vaid kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamine käidelda suures koguses narkootilisi aineid. Kohus loeb ülaltooduga tuvastataks, et S. Kuznetsov aitas lahendada Eestis olles ühenduse finantsküsimusi.
261.Kohtu hinnangul on ka tuvastatud, et ühenduse tegevusega seotud küsimusi otsustasid korraga mitu inimest. J. Medunitsa andis korraldused ja ülesanded S. Kuznetsovile, kes omakorda edastas ülesanded Sergei Nikolajevile kes omakorda täitis saadud ülesandeid neid osaliselt edasi delegeerides Stanislav Nikolajevile, Kirill Novikovile sõidukite osas või siis kulleritele Sergey Matinile või Sle.
262.Kuivõrd narkootikume veeti sõidukitesse ehitatud peidikutes on asjakohane märkida, et sõidukid olid kuritegude toimepanemiseks olulised mistõttu saab öelda, et ka kuritegeliku ühenduse tegevuse jaoks olid sõidukid, kuhu ehitada peidikuid ja millega vedada narkootikume hädavajalikud. On põhjendatud nimetada kuritegeliku ühendusega seotud kaalukateks otsuseks muuhulgas küsimused, milliseid sõiduautosid narkootikumide vedamiseks kasutada, kas ja millal autosid osta või müüa ning millal võtta kasutusele uusi narkootikumide veoks sobivaid autosid. On tuvastatud, et 12.08.2015 sai Sergei Nikolajev enda valdusese sai J. Medunitsa elukohas asunud musta värvi Audi A5. Sergei Nikolajev avaldas ASle, et auto ostuga seotud otsuseid teeb mitu inimest ning nimetas 12.08.2015, kell 19.39 toimunud kõnes ASle „Seltsimeest“, kes ostis „teile“ Moskvast auto. Arvesse võttes seda, et Audi A5 seisis J. Medunitsa elukoha juures ning oli seega just J. Medunitsa kontrolli all, samuti arvesse võttes nii pealtkuulamisega tuvastatut kui ka J. Medunitsa kaitsja esitatud täiendavaid tõendeid loeb kohus tõendatuks, et enne Audi A5 Eestisse saabumist külastas Moskvat just J. Medunitsa. Seega pidi just J. Medunitsa olema üheks „neist“, kes autode teemalisi otsuseid tegi.
263.14.12.2015, kell 19.24 pealtkuulatud telefonikõnes J. Medunitsa ja VMi vahel uuris J. Medunitsa oma elukaaslaselt seda, kas „Tallinnas on ka juba kedagi ära viidud?“. Seega pidi J. Medunitsa olema selgelt teadlik, et Eestis on kuritegeliku ühenduse liikmeid vastasel juhul ei oleks ta osanud taolist küsimust küsidagi.
264.J. Medunitsa juhtivat rolli kuritegelikus ühenduses Hispaanias ilmestab D. Uritskiy ja R. Verenitši tegevuse kontrollimine. 14.12.2015 kell 20.54 toimunud telefonikõnes rääkis R. Verenitš Vanja nimelisele inimesele, et „kõik viidi ära – bossini välja“. Et samas telefonikõnes
nimetas Verenitš lisaks „bossile“ ka Batjat ning et R. Verenitš teadis nii J. Medunitsa kui D. Uritskiy kinnipidamisest, ei saanud R. Verenitš bossiks pidada D. Uritskiyt – nii märkis ta kõnes Vanjale, et „Batja“ juurest „leiti seda liiga palju“ – kohtu hinnangul on tegemist viitega narkootikumide leidmisele D. Uritskiy elukohast, mis tõendab seda, et „Batjaks“ nimetas R. Verenitš D. Uritskiyt ja „bossiks“ J. Medunitsat. Ka 13.10, kell 13.01 sai R. Verenitš enda tuttavalt Annalt suunise teha normaalset tööd, „mitte tegutseda kriminaali all“. Et pealtkuulatud telefonikõnedest nähtuvalt sai R. Verenitš erinevaid ülesandeid J. Medunitsalt ning arvesse võttes ka R. Verenitši rolli süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodides (s.h Bga seotud episoodis), sai „kriminaaliks“, kelle „all“ R. Verenitš töötas, olla J. Medunitsa. Seega asjaolu, et R. Verenitš nimetas J. Medunitsat „bossiks“ viitab J. Medunitsa kõrgemal positsioonil olemust. Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi nimetatakse bossiks isikut kes on peremees, ettevõtja, juht, ülemus ning selle tähenduse sisuga arvestab kohus ka J. Medunitsa puhul.
265.30.06.2015, kell 22.22 pealt kuulatud telefonikõnest nähtub, et Hispaaniasse jõudnud VB auto tehnilise hooldamisega asus tegutsema D. Uritskiy. 04.07, kell 13.33 pealt kuulatud telefonikõnest SE ja D. Uritskiy vahel selgub, et E pidi „valget värvi auto“ remonti toomisest teavitama ka Ženjat. Samal päeval, kell 18.16 pealtkuulatud telefonikõnes andis D. Uritskiy J. Medunitsale teada info, et „kõik on korras“. Et varasemalt oli D. Uritskiy SElt saanud teada, et VB autoga on kõik korda saanud, pidi D. Uritskiy J. Medunitsale teavet jagama sama asja kohta. On põhjendatud alus arvata, et Ženja näol pidi olema tegemist J. Medunitsaga. 07.07, kell 17.12 toimunud telefonikõnes andis D. Uritskiy J. Medunitsale teavet VB kohta – nii andis D. Uritskiy J. Medunitsale teada, et saabus nende sõber „santehnik“ (Santehnikuks nimetas kohtuistungil Medunitsa just Bt). Seega eeltoodust tulenevalt viitab kohtu hinnangul J. Medunitsa suhtlus D. Uritskiyga sellele, et subordinatsioonilaselt jagas J. Medunitsa suuniseid Uritskiyle, mitte vastupidi.
266.04.07.2015, kell 13.33 toimunud telefonikõnega on tuvastatud, et SE oli J. Medunitsa ja tema perekonnaliikmete autoremondilukksepp. D. Uritskiy kasutas enda sõnul ise hoopis teist autotöökoda. 20.07.2015, kell 14.52 otsis D. Uritskiy autoremonditöökoda VMi vahendusel ning on tuvastatud, et VB auto remondiks kasutati SE remonditöökoda, mitte mõnda muud remonditöökoda, milledes käimine oleks D. Uritskiyle endale tavapärane olnud.
267.13.07.2015, kell 11.03 rääkis D. Uritskiy telefonikõnes R. Verenitšile, et tal on vaja kellegagi kokku saada ning on vaja tõlki. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega, et sõna „vaja“ kasutamine viitab muu hulgas sellele, et vajadus kohtumiseks tuli kelleltki teiselt – inimeselt, kellega D. Uritskiy oli alluvussuhtes. Kõnes mainis D. Uritskiy R. Verenitšile, et helistab kohe tõlgi küsimuses „maloile“ ning helistas seejärel J. Medunitsale, kes soovitas kohtumise edasi lükata. Seega loeb kohus põhjendatuks, et D. Uritskiy sai olulise kohtumisega seotud suuniseid just J. Medunitsalt.
268.Läbi AOC ütluste (vt AOGC ütlused) on tõendatud see, et D. Uritskiy ja J. Medunitsa tegutsesid kuritegusid toimepannes ühiselt ja kooskõlastatult – vähemalt kõrvaltvaataja C tajus seda nii. AC kirjeldas kohtuistungil seda, kuidas talle tajutavalt tegelesid nii D. Uritskiy kui J. Medunitsa ühise äriga, nad tundsid huvi samade üürimajade vastu ning juhtus, et ühe poolt kokkulepitud üüritasu tasus sularahas teine. Eeltoodut kinnitavad ka pealtkuulatud telefonikõned, millest nähtub, et D. Uritskiy ja J. Medunitsa käsutasid Hispaanias kuritegeliku ühenduse rahalisi vahendeid kokkulepitud reeglite alusel. Nt 22.07.2015, kell 14.14
telefonikõnes kurtis J. Medunitsa vestluspartnerile, et tal pole raha. Vestluspartner küsis vastusena murele, kas Dima rahad ei loe? On asjakohane tähele panna, et AS viitas sellele, et kuritegusid toime pannes – Hispaanias viibides – sai ta raha „poistelt“, kellest üks oli Dima – D. Uritskiy. Samuti 17.07.2015, kell 12.06 telefonikõnes arutasid J. Medunitsa ja KP – Nacho – selle üle, et nende valduses on rahasumma, „mille number ei klapi – 50 asemel on 47500“. 08.07, kell 16.31 telefonikõnes viitas O nimeline naine J. Medunitsale, et D. Uritskiy valduses on olnud sarnane rahasumma – 47000 eurot.
269.Kohtule esitatud tõendid viitavad, et J. Medunitsa juhtis kuritegelikku ühendust, tegi finantsotsuseid, läbi S. Kuznetsovi ja D. Uritskiy liikusid rahalised vahendid J. Medunitsani ning tõendite pinnalt jõudis just J. Medunitsani kõige märkimisväärsem kuritegude tulemusena saadud kasum. Fakti, et J. Medunitsani on võrreldes teiste süüdistatavatega jõudnud proportsionaalselt enam kriminaaltulu, kinnitab kohtu hinnangul seda, et J. Medunitsa roll oli ühenduses teistest kaalukam ning ka teised ühenduse liikmed aktsepteerisid seda.
270.Kohtule on esitatud 07.06.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokoll, millega loeb kohus tuvastatuks, et Sergei Nikolajev, kes kuritegeliku ühenduse hierarhias asus S. Kuznetsovist järgmisel positsioonil on telefoni teel andnud kuriteo toimepanemiseks vajalike toimingute läbiviimise korraldusi nii Stanislav Nikolajevile, ASle, Sergei Matinile ja Kirill Novikovile. Samast protokollist nähtub asjaolu, et S. Kuznetsov saab korraldusi just J. Medunitsalt. Protokollis tuvastatu pinnalt on loeb kohus tuvastatuks, et Stanislav Nikolajev ja K. Novikov on Sergei Nikolajevilt saanud korraldusi seoses narkootikumide veoks kasutatavate autode remondiga, S. Matin ning AS allusid S. Nikolajevile ning on viimaselt saanud korraldusi narkootikumide transportimiseks, selleks sobivate sõidukite ostmiseks ning sõidukite enda nimele registreerimiseks ning konkreetsete marsruutide valimiseks. Samuti loeb kohus tõendatuks asjaolu, et Sergei Nikolajev üritas narkootikumise transportimisel kaasata veel kolmandaid isikuid ning asjaolu, et S. Matin kaasas 2014. a augustis-septembris toimunud narkootikumide veole konspiratsiooni eesmärgil Julia Kivoneni. Jälitustoimingu protokolli sisu kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et J. Medunitsa korraldas narkootiliste ainete müüki Venemaal asuvatele isikutele.
271.Kohtule on esitatud 14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokoll Tallinnas, aadressil XXX asuvas korteris, millest nähtub, et korterist leiti märkmik, milles on kajastatud käsikirjalised märkmed kuupäevadest, kellaaegadest, kilomeetri märgetest ning ajast kui palju kulus selle teekonna läbimiseks – need on andmed, mis kajastavad fakte kuritegude toimepanemise kohta. Kohtus esitatud tõenditest ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates peab kohus eluliselt usutavaks, et see märkmik kuulub J. Medunitsale, kes omas detailset ülevaadet narkootikumide veoga seotud reiside kohta - kui kaua ja kui pikalt ühest riigist teise reisiti, kui suured olid reisidega seotud kulutused ning isegi selle kohta, kas ja milliseid vahejuhtumeid teel juhtus. Samalt läbiotsimiselt leiti dokumente, mida saab seostada vaid J. Medunitsaga – nt arve kardidetaili eest – s.o viide kulutusele, mis on seotud vaid J. Medunitsaga (vt vaatlusprotokolli p 4.6). Samuti leiti samalt aadressilt Gandia Registrinõukogu dokument 2014. aastast, millega sooviti teavet välisriigi kodaniku dokumentide kohta. On tuvastatud, et Gandias elas just J. Medunitsa, seega on eluliselt usutav, et xxx tn korterist leitud dokumendid on seotud J. Medunitsaga. Kohtule on esitatud ka 14.12.2015 koostatud läbiotsimisprotokoll Tallinnas, xxx xx asuvate garaažibokside nr 14 ja 16 kohta, mis tõendab J. Medunitsa lähedaste valdusest Hispaania ja Venemaa reiside
planeerimisele viitavate dokumentide leidmist, mitme mobiiltelefoni leidmist ning viitab järeldusena tehtud seostele, et läbiotsimisel leitud esemed on seotud just J. Medunitsaga ning ettevõttega XXX OÜ.
272.02.02.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub käsikirjaliste märkmetega märkmiku vaatlus. Nimetatud on venekeelsed käsikirjalised märkmed. Ühtlasi on vaadeldud märkmepaberit märkmega 19.03.2015 0,3% 21 078.94; Swedbank 25.10.2013 tehtud maksekorraldust millel maksja GM ja saaja J. Medunitsa, selgitus võlg, summa 10 000 eurot; Hispaania keelne Digitel Instalaciones Telefónicas, xxx xx, Gandía 46701 arve 04.06.2012, IJ nimele; Inglise keelset JHC Carburetor arvet, mis on koostatud 21.03.2015, XXX OÜ-le (XXX), kaup arvel JHC Kart jig complete, summa 1820; hispaania keelset dokumenti (vt lisa foto nr 7). Tõlked on toodud asitõendi vaatlusprotokolli lisana (vt lisa foto nr 5, 6, 7).
273.Kohtu hinnangul kinnitavad eelloetletud tõendid, et just J. Medunitsani jõudsid detailsed andmed narkootikumide veoga seotud reiside kohta koos detailse ülevaatega selle kohta, kui kaua ja kui pikalt ühest riigist teise reisiti, kui suured olid reisidega seotud kulutused ning isegi selle kohta, kas ja milliseid vahejuhtumeid teel juhtus. Kuigi kohtuistungil väitis J. Medunitsa, et märkmik pole temaga mingil moel seotud, viitab märkmiku sisu just süüdistusega seotud kuritegudega seotud infole, mille valdamise vajadust ei saa mingil moel selgitada ei J. Medunitsa isa ega vend. Kohtu hinnangul ei saa J. Medunitsa väiteid xxx tn korterist leitud esemete kohta pidada usaldusväärseks kuna eranditult leiti läbiotsimiselt dokumente, mida saab seostada vaid J. Medunitsaga.
274.Fakt, et märkmetesse oli eraldi üles märgitud ka asjaolu, et millal teekonna jooksul isikut kontrolliti viitab samuti sellele, et tegemist on teabega, mida on eelkõige vaja tabamisriski vähendada soovival kuritegeliku ühenduse juhil. On asjakohane rõhutada, et mitte ühegi teise süüdistatava valdusest sarnase sisuga dokumente ei leitud. On eluliselt usutav, et kuritegeliku ühenduse juht omab detailset ülevaadet ühenduse tegevusega seotud kulutuste kohta – antud juhul narkootikumide veo läbiviimisega seotud kulutuste kohta. Seega on eeltoodust tulenevalt kohus jõudnud veendumuseni, et J. Medunitsa oli kuritegelikus ühenduses liidri rollis.
275.J. Medunitsa juhipositsiooni näitlikustab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ta leidis võimalusi kuidas ära hoida olukorda, et kuritegeliku ühenduse tegevus ei tuleks avalikuks. Samuti J. Medunitsa suhtlusvõrgustik Venemaal seotud isikute osas oli kohtu hinnangul märkimisväärne. 19.10.2015. a koostatud KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu protokoll tõendab süüdistatavate poolt konspiratsioonimeetmete kasutamist ning muu hulgas tõendab Sergei Nikolajevi poolt konspiratsioonimeetmete kasutamist teiste isikutega suhtlemiseks, Stanislav Nikolajevi poolt info vahendamist Sergei Nikolajevilt teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele, Sergei Nikolajevi vahetut suhtlust S. Kuznetsoviga, J. Medunitsa suhtlust Venemaa riigiametnikega, Sergei Nikolajevi seotust Tallinnas, aadressil Punane 6 asuva autoparklaga ning sinna pargitud sõiduautoga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX, tema ning Stanislav Nikolajevi seotust Tallinnas, XXX asuva angaariga, Sergei Nikolajevi poolt J. Medunitsaga seotud sõiduki Audi A5 kasutamist.
276.21.07.2015 kell 18.56 toimunud telefonikõnes rääkis J. Medunitsa vestluspartnerile seda, et plaanib võõrustada Marssalit – IGt, kelle kohta ka J. Medunitsa tunnistas, et tegemist
on õiguskaitseasutuste töötajaga. Vestluspartnerilt sai Medunitsa omakorda soovituse olla politseinikega väga ettevaatlik. Vastus J. Medunitsalt ettepanekule on kõnekas: J. Medunitsa sõnul teab ta ka ise, kes on Marssal ning teab, et võib teda võõrustades käituda rumalalt, aga tal ei jää muud üle. Ühtlasi sai Medunitsa vestluspartnerilt soovituse „pollaritega“ summa läbi rääkida ning uurida, kas „algatatakse – see ei tähenda ju veel seda, et see ka võidukalt lõpule viiakse“. Prokuröri hinnangul viitab eeltoodud kõne sellele, et J. Medunitsal oli hirm kriminaalmenetluse algatamise eest ning ta lootis probleeme lahendada kõrge politseiametniku võõrustamisega. Nagu J. Medunitsa ise seda väljendas: „..mul pole väljapääsu kurat, ma ei saa lasta sellel seal minna..“. Ka 04.12.2015 kell 11.12 on J. Medunitsa vestelnud tundmatu Venemaa õiguskaitseasutuse töötajaga, milles J. Medunitsa vestluspartner palub Medunitsalt abi autoostuga seotud küsimustes, kuid mainib seejuures ka, et „jahib hetkel inimesi“. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et J. Medunitsal oli Vene Föderatsioonis kontakte õiguskaitseasutustega. Kuigi J. Medunitsa nimetas IGi võõrustamist tavapäraseks viisakusvisiidiks, mis polnud seotud mingi tagamõttega, nähtub kohtuistungil pealtkuulatud telefonikõnedest siiski, et J. Medunitsa võõrustas IGit kui kõrget riigiametnikku, kellelt lootis saada vastuteeneid. Eelkirjeldatud jälitustoimingutega loeb kohus tuvastatuks, et J. Medunitsal olid teadmiseid sellest, kuidas õiguskaitseasutuste töötajatele altkäemaksu anda või motiveerida neid isikuid menetlusest hoiduma või manipuleerima sealsete normidega. Kohus nõustub ka prokuröri hinnanguga, et eelloetletud oskusi ja teadmisi saab pidada tõepoolest eelkõige kuritegelike ühenduste juhte iseloomustavateks teadmisteks ja oskusteks.
277.Seega loeb kohus tuvastatuks, et J. Medunitsal oli Venemaal kontakte õiguskaitseasutustega ning kõnede sisust lähtuvalt on põhjendatud alus arvata, et J. Medunitsal olid teadmiseid, kuidas õiguskaitseasutuste töötajatele altkäemaksu anda. Taoline võõrustamine ning altkäemaksu andmise planeerimine on kohtupraktika kohaselt iseloomulik kuritegelike ühenduste juhtidele. Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et võimalikud korruptiivsed kontaktid õiguskaitseasutuste töötajatega ilmestavad ka menetluse esemeks oleva ühenduse nn negatiivset paralleelvõimu, mis riivab avalikkuse julgeolekutunnet ja seega avalikku rahu juba kvalitatiivselt täiesti teisel määral kui mõne üksiksüüteo toimepanemine.
278.02.08.2016. a koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub J. Medunitsa tihe suhtlus enda juhitud kuritegeliku ühenduse liikmetega, samuti teiste narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutega (AH). Jälitustoimingu protokollis kajastatust nähtub asjaolu, et kuritegeliku ühenduse Hispaanias viibivad liikmed kohtusid omavahel sageli. Samuti tõendab jälitustoimingu protokoll VB viibimist Hispaania Kgriigis, tema suhtlust J. Medunitsa ja D. Uritskiyga, samuti nende osalust VB poolt veetud narkootiliste ainete VB valdusesse toimetamisel, J. Medunitsa poolt VB poolt toimepandud kuriteoepisoodis sündmuste käigu enda kontrolli all hoidmist ning seda, et kuritegeliku ühenduse poolt teenitud kriminaaltuluga seotud küsimusi lahendab just J. Medunitsa. Jälitustoimingute protokoll tõendab ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse liikmed vältisid telefoni teel kuritegusid puudutavast rääkimist. Samuti kinnitab jälitustoimingu protokollis kajastatu J. Medunitsa suhtlust narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud isikuga OJ ja KP poolt J. Medunitsale mõeldud info vahendamine.
279.Kohus nõustub ka siinkohal prokuröri järeldusega, et võrreldes teiste ühenduse liikmetega oli just J. Medunitsal kõige enam kontakte isikutega, kes on olnud sarnaselt J. Medunitsaga seotud narkokuritegudega s.h narkootilise aine veoga seotud isikutega. On tuvastatud, et suhtlus selliste isikutega oli püsiv ka ajal, mil süüdistuses kirjeldatud kuritegusid toime pandi. J. Medunitsa suhtles aktiivselt OJga, kes kandis karistust narkootikumide
vedamise eest (oodates viimase vabanemist vangistusest), ANga, kes on karistatud narkootikumide valmistamisega seotud kuritegude eest, AHi ning „Saša ja Pašaga“, keda karistati kokaiini vedamise eest, samuti oli J. Medunitsa väga lähedastes suhetes ILga ning nimetas ka narkootikumide vedamise eest kinni peetud VLi (kes muu hulgas peeti kinni menetluse esemeks olevate tegudega sarnaselt kuriteolt – BMW X5 abil kümnete kilode hašiši veolt) enda äripartneriks. On eluliselt usutav, et olukorras, kus kuritegelik ühendus tegeleb aktiivse narkootikumide käitlemisega, peab vähemalt ühenduse juhil olema kontakte selliste inimestega, kellede vahendusel vajadusel narkootikume realiseerida või edasi toimetada saab. Õiguspraktikas on ka negatiivse paralleelvõimu esinemist nimetatud kuritegeliku ühenduse tunnuseks, kuivõrd just kuritegelikud ühendused ohustavad erinevalt tavalistest kuritegelikest gruppidest avalikku julgeolekut ja riigivõimu toimumist.
280.Pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad ka seda, et kuigi D. Uritskiy pidas oluliseks edastada VBga seotud infot J. Medunitsale, oli just tema inimeseks, kes andis omakorda VBle edasi vahetuid narkootikumide veoga seotud korraldusi. Seda kinnitab 28.07.2015 kell 20.08 – vahetult enne narkootiliste ainete autosse peitmise alguspäeva – pealt kuulatud telefonikõne VB ja D. Uritskiy vahel, kus D. Uritskiy märkis VBle, et „homme varahommikul“ toimub midagi olulist. 29.07.2015 toimetas VB auto majja, kus sellesse peideti narkootikumid.
281.D. Uritskiy osalust kuritegude toimepanemises kinnitab ka tema käitumine VB kinnipidamise järgselt: nii nähtub pealtkuulatud telefonikõnedest, et ka Uritskiy jagas J. Medunitsaga VB kinnipidamise järel sarnaseid muresid. Näiteks selle kohta on 26.08.2015, kell 09.23 pealtkuulatud telefonikõne, kus J. Medunitsa ning D. Uritskiy rääkisid üksteisele vaikusest ning kus J. Medunitsa sai D. Uritskiylt soovituse midagi „ära unustada“. Prokurör sobitas nimetatud telefonikõne laiemasse konteksti, kus kuritegeliku ühenduse liikmed väljendavad oma murelikkust just B kinnipidamise järel (viidates ka J. Medunitsa kõnedele S. Kuznetsoviga ja 21.08-22.08.2015 telefonikõnedele R. Verenitši ja Sergei Nikolajeviga) ning kohus nõustub sellise käsitlusega mööndes, et tegemist on äärmiselt kaudse järeldusega.
282.Kogutud tõendid viitavad sellele, et Hispaanias elavatel kuritegeliku ühenduse madalama taseme liikmetel – D. Uritskiyl, R. Verenitšil ja ka AO. GCl oli selge roll narkootiliste ainete pakendamisel ning narkootikumide sõiduautodesse peitmisel. Kõnealust rolli näitlikustavad kohtu hinnangul ilmekalt Hispaanias läbiviidud varjatud jälgimised, kus on fikseeritud kõigi eelnimetatud isikute omavahel koordineeritud tegevus Hispaanias. Kuigi juba C ütlustest nähtub R. Verenitši ja D. Uritskiy tegevus ja roll narkootiliste ainete pakendamisel, kinnitab narkootikumidega otsest kokkupuudet ka fakt, et narkoveo objektiks olnud narkootikumi – hašišit ning pakendamisele viitavaid esemeid – leiti ka D. Uritskiy elukohast milliseid analüüsib kohus lähemalt D. Uritskiy kohta käivas analüüsis. Sõiduauto Audi A5 aktiivne kasutamine narkootikumide vedudeks AS poolt perioodil 06.11.2014 – 20.05.2015
283.Süüdistuse kohaselt omandas AS ajavahemikul 06.11.2014 - 15.11.2014 Sergei Nikolajevi juhiste alusel Hispaaniast Alicante piirkonnast, suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy kaasabil sõidukis Audi A5 asuvatesse peidikutesse ning vedas hašiši Venemaale Peterburi piirkonda. Samasugune reis kordus ajavahemikul 07.12.2014. a kuni 17.12.2014. a, ja ajavahemikul 17.01.2015 - 05.02.2015. Ka 30.03.2015. a lahkus AS Eestist Hispaaniasse kus kohtus AOGC, Dmitry Uritskiy ja Roman
Verenitšiga. Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX teisaldati AOGC poolt renditud villa garaaži aadressile xxx, Valencia, Hispaania. Sel aadressil paigutati AS poolt Eestist kaasa võetud sõiduki rehvid AOGC kasutuses oleva sõiduki BMW reg.nr-ga XXXXXXXX pagasiruumi ning toimetati tuvastamata asupaika. Teadmata põhjusel ei õnnestunud ASl 2015. a aprillis narkootilist ainet omandada ning AS naastes Hispaaniast tagasi Venemaale. Peale 2015. a aprillis toimunud reisi AS enam narkootikumide veole kullerina ei kaasatud.
284.Kokku seostatakse AS nelja reisiga, mille eesmärgiks oli narkootiliste ainete vedu Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni. Kõigi eelnimetatud reiside ühiseks tunnuseks on see, et reisid toimusid kooskõlastatult Sergei Nikolajeviga – seega mitte AS vabal tahtel. Sergei Nikolajev sai vastavasisulise korralduse vastavalt Sergey Kuznetsovilt ning Sergey Kuznetsov omakorda J. Medunitsalt (vt otsuses ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid).
285.Ajavahemikul 06.11.2014 - 15.11.2014 toimunud reisi tõendavad peamiselt pealtkuulamistega kogutud tõendid. Pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad asjaolu, et 07.11.2014 lahkus AS Eestist samaaegselt Sergei Nikolajeviga. Eelnevale viitavad nii 07.11.2014 Sergei Nikolajevi ja Stanislav Nikolajevi kõne, milles räägiti teel olemisest, kuid ka 07.11.2014 Sergei Nikolajevi telefonikõne I. Šemjakinale, milles Sergei Nikolajev teatas I. Šemjakinale, et nad on koos ASga Leedus (“Aga meie, Poolani on jäänud 140 kilomeetrit, poolakateni. Nii siis ..“. 10.11.2014, kell 12.47 I. Šemjakina ja S. Nikolajevi vahel toimunud telefonikõnest võib järeldada, et S. Nikolajev ja AS jõudsid sooja kliimaga piirkonda, kuivõrd S. Nikolajev räägib vee ujumiskõlblikkusest. Selline kliima sai novembri kuus olla just Hispaanias. Kohtu hinnangul on põhjendatud alus arvata, et Eestist Hispaaniasse jõuti nelja sõidupäevaga – sarnase pikkusega Hispaania teekonna läbimist on võimalik tajuda ka teiste ühenduse poolt narkootikumide veole kaasatud kullerite puhul. Et 10.11 ütles I. Šemjakina S. Nikolajevile repliigina, et “siis 2 päeva veel” võib järeldada, et AS sai kõige varasemalt alustada tagasisõitu Hispaaniast 11.11 jõudes seega sealt tagasi kas Eestisse või Venemaale 15.11.2014. a.
286.Pealtkuulatud kõned kinnitavad ka fakti, et nii 24.11 kui 25.11.2014 ootas AS võimaliku narkootikumide veo vedamisega seotud reisi algust (kõned 24.11 kell 15.44 ja 25.11 kell 11.43). Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtuvalt osales kõnealuseks reisiks auto vajaliku hooldamises Kirill Novikov, muu hulgas sooviti sõiduauto varustada suusaboksiga. Eluliselt usutav ei ole olukord, kus kõnealust autot varustati vajalikuga AS huvist või tema hobide tõttu. Sel juhul võinuks sõiduauto hooldamise ja varustamisega tegeleda ka AS ise või vähemalt tasuda vajalike kulude eest Sergei Nikolajevile. Eelnevat aga pealtkuulatud kõnedest ei nähtu, sarnaseid andmeid pole esitanud ka süüdistatavad või nende kaitsjad. Pealtkuulatud kõnedest on aga eluliselt mõistetav, et vajaliku peale kulutati sadu eurosid (26.11.2014 kell 11.03 toimunud kõne). Samamoodi selgus pealtkuulatud telefonikõnedest, et samal perioodil tegeles AS reisiks sobiva kaaslase värbamisega (kõned 26.11 kell 20.52 ja 27.11 kell 12.02). Arvestades seda, et süüdistuses kajastatud reiside puhul oli narkootikumide veoks kaaslase värbamine tavapärane – seda tegid nii Sergey Matin (vt analüüsi Sergey Matini osas) kui ka Sergei Nikolajev (vt analüüsi Sergei Nikolajevi osas) on põhjendatud alus järeldamaks, et ka AS kaaslase organiseerimise vajalikkus oli selleks, et täita reisi tegelikku eesmärki – vedada varjatult suures koguses narkootikume ühest riigist teise.
287.27.11.2014 kell 12.43 toimunud telefonikõnest AS ja Sergei Nikolajevi vahel nähtub, et AS eeldas reisi algamist 5-ndal või 6-ndal detsembril. Seega pidi AS vähemalt 07.12.2014 olema teel Hispaaniasse. Et käesoleva kriminaaltoimiku materjalide kohaselt toimusid narkootikumide veoga seotud reisid keskmiselt 10 päeva, pidi AS teine narkootikumide veoga seotud reis toimuma ajavahemikul 07.12-17.12.2014.
288.Ka ajavahemikul 17.01-05.02.2015 pidi toimuma järjekordne AS osalusega narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale. On tõendatud, et vähemalt 31.12.2014 pidi S sõidukiga olema Venemaal ning seega pidi ta olema naasnud varasemalt Hispaania reisilt – sel päeval toimus Si ja Sergei Nikolajevi vaheline telefonikõne, milles AS kinnitas Sergei Nikolajevile, et autoga on kõik korras. 13.01.2015 kell 9.34 pealtkuulatud telefonikõnest selgub, et AS ja Sergei Nikolajev otsisid Si kasutuses olevale Audile katuseraame ja rääkisid vajadusest paigaldada autole suusaboks (kell 19.59). 14.01 pealtkuulatud telefonikõnedest selgub, et AS ja Sergei Nikolajev rääkisid ka meestele ja naistele sobivast suusapaarist ja – saabastest (41 ja 45 nr). Et 15.01.2014 pealtkuulatud telefonikõnes lubas Sergei Nikolajev AS juures “olla ülehomme”, sai AS suuskade, suusaboksi ja autoga asuda Hispaaniasse teele kõige varem 17.01.2015 – nii nähtub pealtkuulatud kõnedest, et reisile eelnevalt pidi Sergei Nikolajev ASle Venemaale viima viimasele vajalikud vahendid, enne seda ei saanud AS reisi Hispaaniasse alustada. Kohtus uuritus piiriületuste andmebaasi väljatrüki kohaselt lahkus AS Venemaalt ka reaalselt ja jõudis sinna tagasi 05.02.2015. Venemaale jõudmise fakti tõendab ka 05.02.2015 kell 21.21 toimunud telefonikõne Sergei Nikolajevi ja AS vahel, kus AS andis teada, et jõudis kohale ning kirjeldas autoga toimunud õnnetust.
289.Pealtkuulatud telefonikõnede sisust tulenevalt on võimalik järeldada, et AS reisid ei olnud meelelahutusreisid, vaid need toimusid kolmanda isiku korraldusel. Kõnealustel reisidel käimine oli ASle tulus, sest hüvitati nii sõidu- kui kütusekulud. Kohtus uuritud tõendeid kogumina hinnates on põhjendatud järeldus, et AS reisid pidid olema seotud narkootikumide vedudega.
290.05.02.2015 kell 21.21 toimunud telefonikõnes uuris Sergei Nikolajev seda, kas ASle anti korraldus ka järgmisele reisile minna (“Kas ta ei öelnud, millal seal, mis, veel sõita?“) ning sai teada, et Dmitri pakkus ka teistsuguseid variante („Jah, ja kohtumisel, saame siin sinuga kokku, ma seletan sulle mis ja mille jaoks, võib olla niimoodi ei sobiks edaspidi“). Pealtkuulatud telefonikõnest selgub ka, et kõnes mainitud avarii peab olema häirinud narkootikumide vedamist, sest AS ütles: „Kõik oli hästi, ainult üks telliskivi kukkus kaminast välja“. Arvestades seda, millise kujuga hašišit kirjeldas kohtuistungil AC ning millisel kujul on hašišit ära võetud ka teiste süüdistuses nimetatud kuriteoepisoodide puhul on põhjendatud arvamus, et ASga toimunud õnnetuse käigus kukkus sõiduautost välja narkootilisi aineid.
291.Vastavalt kohtupraktikale saab kuriteosündmuste osas järeldusi teha nii süüdistatavate teoeelse, kui teojärgse käitumise kohta. Nagu AS esimesed kolm narkootikumide veoga seotud reisid näitasid, eelnes igale narkootikumide veo reisile teatav ettevalmistav etapp – sh kaaslase otsing ning reisiks vajaliku varustuse otsing. 2015. a jaanuaris-veebruaris toimunud reisi järgselt pealtkuulatud telefonikõnes avaldasid AS ja S. Nikolajev üksteisele aga informatsiooni, mis võimaldab teha järeldusi selle kohta, et AS reisil kukkus sõidukist välja kandilisi esemeid – on eluliselt usutav, et tegemist oli hašiši pakiga.
292.10.02.2015 kell 11.03 telefonikõnes AS ja Sergei Nikolajevi vahel nähtub, et nii AS kui Sergei Nikolajev olid end narkootikumide vedudega sidunud omakasu motiivil. Nii täpsustas Sergei Nikolajev telefonikõnes ASle, kui palju viimane oma sõiduga raha teenis (“Kuule, Aleksei, tahtsin sult uurida kui palju raha sa täpsemalt võtsid?“) ning sai vastuseks, et „Kolm ja viis, ja kümme“. Lisaks sai Sergei Nikolajev teada, et reisi sihtkohas Hispaanias („seal“) andsid mitu inimest („nemad“) ASle veel täiendavalt raha („A, poiste käest? Jah, üks ja ... , jah, võtsin. Jah, jah, jah. Siis kui me jõudsime, mul ei jäänud peaaegu mitte midagi, tagasitee kuludeks on vähe, saab jälle midagi otsa.“).
293.Oluline on märkida, et S. Nikolajev pidi olema saanud faktist, et ASle reisi eest tasuti teada ka kolmandatest allikatest, sest oskas ise tasu kohta ASlt küsida. Seega pidi Hispaanias olevate ühenduse liikmete ja Eestis viibivate ühenduse liikmete vahel toimuma aktiivne infovahetus ning Eestis pidi järelikult viibima ka ühenduse liikmeid, kellel oli kontakt mõlema riigiga. Veelgi olulisem – AS viitas sellele, et üks „poistest“ pidi kandma nime Dmitri, sest AS viitas Sergei Nikolajevile raha saamisest Dimonile: „Ma poiste juures seal, ma räägin: „Dimon, anna igaks juhuks sõidu kuludeks, kurat teab, igaks juhuks". Vot. Need vot kolm ja viis, ja ei olnud lihtsalt neid....“. Pealtkuulatud kõnest nähtuvalt pidid samad inimesed reisiga seotult raha andma ka Sergei Nikolajevile, kuid viimane jäi enda märgitu kohaselt rahata. Oluline on märkida ka, et Sergei Nikolajev rõhutab kõnes seda, et talle saab edastada infot läbi Kusja/Gusja hüüdnimega isiku („Kui on midagi, seal tähendab, Gusjale helistad.“). Nii nagu menetluses tuvastatud, kasutatakse just S. Kuznetsovi puhul ka hüüdnime Gusja/Kuzja.
294.Nii jälitustoimingute tulemusena kogutud info, kui ka sõiduauto Audi A5 piiriületusi puudutav info tõendab ka fakti, et AS pidi viimast korda ühenduse korraldusel osalema narkootiliste ainete veos 2015 aasta märtsis.
295.15.03.2015 kell 9.47 pealtkuulatud telefonikõnest selgub, et AS ja Sergei Nikolajev alustasid nimetatud päeval läbirääkimisi uue Hispaania sõidu teemadel. Nii andis AS Sergei Nikolajevile teada, et on vaja „hobust parandada“ – seega autot sõidukorda seadma hakata. Pealtkuulatud telefonikõnedest (19.03.2015 kell 12.54, 20.03.2015 kell 9.18) selgus, et AS kasutuses oleval autol vajasid vahetamist rehvid, mille Sergei Nikolajev lubas Eestist Venemaale toimetada sõites sinna hiljemalt 30.03. Pealtkuulatud kõned tõendavad ka seda, et kokkuvõttes pidi AS rehvivahetuse läbi viima Eestis ning et paralleelselt rehvivahetusega oli tema kasutuses oleval autol vaja uuendada GPSi tarkvara nii, et sõidukiga saaks sõita Hispaaniasse (26.03.2015 kell 10.42 ja 14.07 toimunud telefonikõned). 29.03.2015 teatas Sergei Nikolajev I. Šemjakinale, et läheb Ljohhaga (Alekseiga) kohtuma ning 30.03.2015 ajavahemikust 08.34 – 17.26 pealtkuulatud telefonikõned tõendavad ka asjaolu, et AS kasutuses olnud autol vahetati tõepoolest rehvid Eestis. Sõiduauto Audi A5 Eestis viibimist kõnealusel perioodil, samuti sõiduautole rehvide vahetamist kinnitab ka kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokoll 29.03.2015 ja 30.03.2015, mis tõendab nii kõnealuse auto Eestisse jõudmist, kui sellega rehvivahetustöökotta sõitmist.
296.Kohtuistungil uuritud, Hispaania Kgriigist edastatud varjatud jälgimiste kokkuvõtted kinnitavad asjaolu, et AS jõudis tema kasutuses oleva sõiduautoga Audi A5 Hispaania Kgriiki. Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigist õigusabitaotluse vastusena edastatud 15.06.2015. a koostatud kokkuvõte nr 194929/15, mille näol on tegemist originaaldokumendi ja selle tõlkega, mida on hiljem Eesti varjatud jälgimise protokollis refereeritud. Eelmenetluse 107/15 aruande kohaselt on menetlustoimingud algatatud Euroopa Liidu koostöökanalite kaudu
edastatud Eesti poolt kriminaalasjas nr 14221000107 esitatud õigusabitaotluse alusel ja need hõlmavad abipalves taotletud telefonide pealtkuulamist, taotlusega seoses tehti otsus 08.06.2015 kuigi politseikoostöö sai alguse enne seda ning mis edastati Eestile. Seega on ühes edastatud dokumendis kajastatud info, mida Hispaania on Eestile edastanud omaalgatuslikult, mida ei ole kogutud õigusabitaotluse alusel, kuid mis on edastatud ühe vastusega Eestile, Eesti poolt saadetud õigusabitaotluse alusel. Eesti ametivõimude koostöötaotlusest tulenevalt sai Hispaania politsei 27.03.2015 EUROPOList kirja, milles taotletakse Audi A5 reg nr: XXXXXXXX ning AS jälgimise korraldamist Hispaanias kus ta kavatseb kohtuda J. Medunitsa ja/või D. Uritskiyga või teiste isikutega. Nähtuvalt esitatud kokkuvõttest on 02.04.2015-21.04.2015 jälgitud mitmeid õigusabitaotluses nimetatud objekte – sõidukit Audi A5 reg nr XXXXXXXX ning kajastatud on jälgimise tulemused. Kohus on kontrollinud, et kokkuvõttes toodud informatsioon kattub Eestis koostatud jälitustoimingu protokolliga (jälitustoimik nr 1422100042). Kohtu hinnangul on koostatud kokkuvõttes tuvastatud, et sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX kasutati narkootikumide vedamiseks. Samuti loeb kohus tuvastatuks D. Uritskiy kontakti ASga, AC kontakti D. Uritskiyga ajavahemikul 02.0421.04.2015. a. Informatsioon, mis ei ole tulnud õigusabitaotluse alusel ja edastatud Eesti riigile Hispaania õigusaktide alusel kohutud infona tuleb kohtu hinnangul KrMS § 63 alusel käsitleda muu dokumendina, millest on võimalik tuvastada, et AS viibis Hispaanias vähemalt 02.04.2015, 08.04.2015 kohtus ta Cga ning D. Uritskiyga ning, et 20.04.2015 oli S Hispaaniast lahkunud.
297.Pealtkuulatud kõned tõendavad seda, et AS viimane Hispaania visiit kulges viperustega ning narkootilisi aineid Venemaale toimetada ei õnnestunud. Nii avaldas Sergei Nikolajev I. Šemjakinale 28.04 kell 17.17 telefonikõnes, et reis oli „tsirkus“. Viidatud kõnele eelnevalt ja ka järgnevalt avaldas Sergei Nikolajev mitmele inimesele oma rahaprobleeme (08.04 kell 20.56, 03.04 kell 14.01 kõned, kus Sergei Nikolajev avaldas muu hulgas, et on raha asemel saanud „ainult probleeme“), mis viitab samuti sellele, et reis polnud tulemuslik – muudel tingimustel polnud ju põhjust Sergei Nikolajevit tasust ilma jätta. Ka fakt, et AS asemel otsiti kuritegelikku ühendusse uus kuller võib kohtuhinnangul viidata asjaolule, et kõnealuse reisiga pidid olema seotud probleemid.
298.Kokkuvõttes saab järeldada, et AS osales tõepoolest süüdistuses märgitud reisidel, nende eesmärgiks oli narkootikumide vedu Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni ning vedude teostamisega olid seotud ka kaassüüdistatavad. Arvestades fakti, et ASle ka reisidel osalemise eest tasuti, pidid reisid vähemalt osaliselt olema tulemuslikud ning järelikult pidi AS poolt hašiši vedamine kolmel esimesel reisil õnnestuma plaanikohaselt. Arvestades seda, kui palju narkootikume mahtus hilisema reisi käigus Audi A5 peidikusse ajal, mil autot kasutas VB, pidi AS samuti kolmel reisil vedama sarnaselt suures koguses hašišit. Märtsis 2015 lõppes küll AS poolt Audi A5 kasutamine, kuid on tõendatud, et kõnealune auto läks omakorda VB kasutusse (vt analüüsi VB osas). VB osalus kuritegelikus ühenduses narkootikumide käitlemisel sõiduautoga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ajavahemikul 20.05-03.08.2015. a.
299.Puutuvalt VBga on kuritegeliku ühenduse tegevust süüdistuses kirjeldatud kokkuvõtlikult järgmiselt: „VB kaasati kuritegeliku ühenduse tegevusse alates 2015. a aprillist. VB sõitis 22.05.2015. a hommikul, kell 09:04 Narva maantee piiripunkti kaudu. 25.05.2015. a registreeriti seni AS nimel olnud sõiduauto vastavalt Sergei Nikolajevilt saadud
juhistele VB nimele ning vahetati ka sõiduki registreerimismärk. Sõiduk hakkas kandma registreerimismärki XXXXXXXX. Kuritegeliku ühenduse huvides tegutsedes jõudis VB esimest korda Hispaaniasse 01.06.2015 ning vedas sealt omakorda ühenduse liikmete abil saadud narkootikumid Poola. 2015. a juuni lõpus suundus B uuesti Hispaaniasse ning 29. juulil 2015. a kohtus VB Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiyga Hispaanias, xxx elamurajoonis, aadressil xxx maja nr 20 juures, kust koos suunduti hašiši pakkimise ja autosse peitmise eesmärgil edasi aadressile xxx nr 16, xxx. Eelnimetatud aadressil oli AOGC kuritegeliku ühenduse huvides eelnevalt rentinud garaažiga elamu. Kokkulepitud asukohas sõitis VB autoga kinnistul asuvasse garaaži, kus sõidukisse pakiti hašišit. 30.07.2015. a hiljemalt kella 14:30-ks oli hašiši pakendamine VB, Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy poolt lõpetatud. VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti.“
300.Tõendatud on see, et kinnipidamise hetkel juhtis B süüdistustes nimetatud sõiduautot Audi A5, millest leiti süüdistuses nimetatud koguses hašišit. 07.10.2015 nr PRP-6/15/5869 õigusabitaotluse alusel on koostatud 04.08.2015. a sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokoll ning kohtule esitatud koopiast nähtub, et sõidukist Audi A5 reg nr XXXXXXXX leiti peidikutesse peidetud narkootilisi ainet hašiš ülisuures koguses kokku 135 pakki pakendatud 104148,93 grammi narkootilise aine kahtlusega ainet hašiš.
301.04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirja koopias kirjeldatakse VB kasutuses olnud sõidukist Audi A5 leitud narkootilisi ainete pakendeid, protokollis on toodud grammiliselt iga pakendi kaal ning märgistuse number, mis kattub juurde koostatud fototabelis tooduga.
302.Fototabelitest nähtub kuhu kohta oli sõidukis Audi A5 peidikud ehitatud ning kuidas asus pakendatud narkootiline aine peidikutes. Samuti nähtub leitud narkootilise aine pakendite kaal kuivõrd on pildistatud iga pakendit ka eraldi kaalul. Kohtu hinnangul on asjakohane prokuröri järeldus, et neilt piltidelt on võimalik tuvastada hašiši peitmis- ja pakendamisviisi, samuti loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas fototabelis jäädvustatud peidik oli sarnane teiste menetluse käigus vaadeldud sõiduautodesse rajatud peidikutega.
303.Kohtule on esitatud koopia 04.08.2015. a koostatud isiku ja tema riiete ning käsipagasi esemete läbiotsimise protokollist nähtuvad esemed mis VB valdusest leiti ja ära võeti. Võeti ära seitse mobiiltelefoni, kaks SIM-kaardi hoidjat, SIM-kaart, välise mälu seadeldis, kaks navigatsiooniseadet, sülearvuti, väline kõvaketas.
304.Kohtule on esitatud koopia 04.08.2015. a koostatud asjade kinnipidamise protokollist nähtub VB ́lt ära võetud asjade loetelu ja kirjeldus. Tegemist on poolakeelsete dokumentidega, mis on tõlgitud eesti keelde. On märgitud toimingu kuupäev 04.08.2015 ja kellaaeg 13:10. Kajastatud on B poolt vabatahtlikult üle antud asjade loetelu (sõiduk Audi A5 koos võtmetega, reg tunnistus, volitus, mälukaart, 8l plastikpudel, 3 ööbimispaikade visiitkaarti, kaks kaarti pikkade märkmetega ning arve hotellis viibimise eest 30.07.2015. Protokollis on juures ka B selgitused. Lisatud on ka koopia B Vene Föderatsiooni passist. Vaadeldud on SIM-kaardi ümbriseid, sõiduautoga seotud dokumente, leitud kõneaja laadimise kaarte, kasutamata SIM kaarti ja märkmeid kus on kirjas erinevad telefoni numbrid
ja aadressid, mõned neist tõlgile loetamatud. Kohtu hinnangul tõendab eeltoodu, et VB osales välisreisidel kuivõrd loetelus on sellele viitavaid dokumente.
305.Kokkuvõttes tuleb VBga seotud kuriteoepisoode analüüsida läbi menetluse käigus kogutud tõendite. Need tõendid välistavad võimaluse, et VB tegutses narkootiliste ainete narkootikumide veo korraldamisel iseseisvalt, omal initsiatiivil, ühegi teise inimese teopanuseta. Vastupidi – on tõendatud, et VB kinnipidamiseni viinud narkootiliste ainete käitlemisega on vahetult seotud süüdistatavad R. Verenitš ja D. Uritskiy, viimastele on korraldusi andnud J. Medunitsa ning J. Medunitsalt saadud infot ja suuniseid vahendades on kuriteoga omakorda seotud Sergei Nikolajev ja S. Kuznetsov. Kuritegeliku ühenduse liikmetena andsid otsese panuse varasema autohooldamise läbi ka K. Novikov ja Stanislav Nikolajev.
306.Kohtu hinnangul kinnitavad kohtuistungil uuritud tõendid süüdistuses kirjeldatud sündmuste käigu reaalset toimumist ning lükkavad ümber võimaluse, et VB, seega ka sõiduauto Audi A5 oleks olnud narkootikumide veoga seotud mõnel muul moel, kui süüdistuses kirjeldatud. Kohus on tuvastanud, et VB kasutuses olev auto anti VBle üle ühenduse liikmete initsiatiivil peale seda, kui Audi A5 kasutamise lõpetas AS. Tõendatud on ka see, et VB pole saanud enda kasutusse pelgalt mitte ainult sõiduautot, vaid on saanud selle kasutamiseks ka korraldusi kuritegude toimepanemiseks. Kõnealuse sõiduautoga toimunut on eriti oluline kirjeldada just ajal, mil see oli VB valduses, kuivõrd just sel ajal kogutud tõendid annavad ülevaate sellest, kuidas kuritegelikku ühendusse kaasatud narkokulleritele korraldusi anti, kuidas ja kus toimus narkootiliste ainete pakkimine ja peitmine salakaubaveoks kasutatud sõiduautodesse ning kes sellises tegevuses osalesid. Ühtlasi kirjeldavad just nimetatud perioodist pärit telefonikõned ja varjatud jälgimiste tulemused seda, milline oli süüdistatavate rollijaotus kuritegude toimepanemisel ning keda tuleb käsitleda süüdistuses nimetatud ühenduse juhtfiguuridena.
307.Fakti, et Audi A5 anti VBle üle 2015. a mais, kinnitavad kohtuistungil uuritud pealtkuulatud telefonikõned. Seejuures pidi VB olema ühenduse tegevusse kaasatud vähemalt sellest hetkest, kui AS viimane kuriteoga seotud reis lõppes – seega 2015 aasta aprillist. Korralduste saamist just kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kinnitavad jälitustoimingutega kogutud tõendid - pealt on kuulatud nii ühenduse tegevusega seotud korralduse sisu ning on tuvastatud, et VBle antud korraldusest olid teadlikud vähemalt kaks süüdistatavat – Sergei Nikolajev ja Sergey Kuznetsov, kellelt pärineva info andis VBle omakorda edasi Venemaal viibiv AS. Kõnealust fakti kinnitab kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokoll, milles on kajastatud järgmiseid telefonikõnesid:
308.20.05.2015. a, kell 22.50 toimunud telefonikõne, milles andis Sergei Nikolajev ASle teada, et tuleb inimene, kellele AS peab üle andma auto. Telefonikõne kasutatud fraasid „peab andma“, „pead minema vastu“, „peate vormistama“ viitavad üheselt ASle mõeldud korraldustele. Asjakohane on märkida, et Sergei Nikolajev ei andnud sellist infot edasi enda initsiatiivil – pealtkuulatud telefonikõnest nähtus, et kõnealuse info pidi Sergei Nikolajev saama kelleltki kolmandalt – nimelt kasutab Sergei Nikolajev kõne vältel fraasi „nii nagu ma aru sain“. Üldteada on asjaolu, et selliseid fraase kasutatakse vaid juhtudel, kui teave pärineb mujalt. Ühtlasi nähtub nimetatud kõnest, et Sergei Nikolajev pidi kõnealuse inimesega seonduvat infot veel täpsustama – nii kasutas Sergei Nikolajev pealtkuulatud telefonikõnes ka
fraasi „homme saab lihtsalt teada, millal ta tuleb“. Seega pidi Sergei Nikolajev täpsema info ASga kohtuma saadetud isiku kohta saama 21.05.2015.
309.Tõendatud on see, et „homme“ – s.o 21.05.2015 - kohtus Sergei Nikolajev vaid ühe kindla inimesega, kellelt sai info „uue kulleri“ kohta pärineda. 21.05 teostatud varjatud jälgimisega on kohtu hinnangul tõendatud fakt, et sel päeval – kell 13.31 -13.37 toimus Sergei Nikolajevi ja S. Kuznetsovi lühike kohtumine. On alust arvata, et nimetatud kohtumise kokkuleppimisel kasutati konspiratsioonimeetmeid kuivõrd ei ole pealt kuulatud ühtegi telefonikõne, kus Sergei Nikolajev või S. Kuznetsov sellise kohtumise kokkuleppimisele viitaksid. Kuivõrd nii Sergei Nikolajevi kui ka S. Kuznetsovi puhul on tuvastatud, et nad vahetasid tihti telefone (vt analüüsi Sergei Nikolajevi ja S. Kuznetsovi osas) on põhjendatud alus arvata, et ka sel korral võisid S. Kuznetsov ja S. Nikolajev kasutada telefone, millede numbreid menetluse raames ei tuvastatudki, või kasutasid harjumuspärast suhtlemisviisi – tulid üksteisele lihtsalt ette teatamata külla nii nagu S. Kuznetsov kohtuistungil kirjeldas. Eelnevale järeldusele jõudis kohus seoses asjaoluga, et ei ole tõendeid selles, et S. Kuznetsovil oli huvi Paekaare 16 majas kohtuda kellegi teise kui Sergei Nikolajeviga. Varjatud jälgimiste protokollidest nähtub, et S. Kuznetsovi jaoks olid tuvastamata kanalite teel kokkulepitud kohtumised Sergei Nikolajeviga, mh. Sergei Nikolajevi elukohas tavalised. Samamoodi ei viita varjatud jälgimise protokoll ega pealtkuulamiste protokoll sellele, et Sergei Nikolajev oleks kõnealusel päeval enne 13.54 kohtunud või suhelnud mõne teise inimesega, kui S. Kuznetsov.
310.Tõendatud on asjaolu, et 21.05.2015 kella 13.54-ks – seega vaid 17 minutit hilisemaks ajaks kui S. Kuznetsoviga kohtumine toimus, oli Sergei Nikolajevile edastatud olulist lisainfot ASga kohtuma saabuva inimese kohta. Nii toimus märgitud ajal telefonikõne AS ja Sergei Nikolajevi vahel, mille käigus andis Sergei Nikolajev ASle juba täpse info selle kohta, millal ASle (ja ka talle endale) võõras inimene Venemaale saabub (pühapäeval, Jaroslavli), andis korraldusi millegi näitamise kohta („sõidate eemale, kui jõuate kohale, näita talle mingis kohas“), andis korralduse, et „esmaspäeval“ tuleb (sõiduauto) „ümber vormistada“ (esmaspäevane kuupäev oli 25.05.2015), rääkis ASle, kui palju raha viimane saab jne. Sergei Nikolajev andis ASle teada ka, et edasisi plaane peale sõiduauto vormistamist ei tee mitte ainult tema, vaid mitu inimest – nii märkis ta ASle, et „meie siin praegu mõtleme ja voh..“ , „püüame kuu aja jooksul kõik ära reguleerida“, „põhimõtteliselt juba alustasime“ ning „meie juba lahendame praegu, midagi leiame“.
311.Tõendatud on asjaolu, et 21.05.2015 – S. Kuznetsoviga kohtumise järel - oli Sergei Nikolajevile teada ka VB isikukirjeldus. Nii andis ta samal päeval, kell 22.57 ASle teada, et temaga kohtuma tulev mees on ca 50-aastane, hallide juustega ja pikk. On oluline märkida, et kohtuistungil antud ütluste kohaselt on VBga vahetult kohtunud nii S. Kuznetsov kui J. Medunitsa – seega sai S. Kuznetsov tõepoolest kirjeldada VB välimust sellisena nagu see on. Sergei Nikolajev andis ASle edasi ka korralduse näidata VBle kohta, kus „Peterburis kohtud inimestega“. Kohtu hinnangul tõendab eelkirjeldatu, et VB sai ka korraldused selleks, kus toimuvad kuritegude toimepanemiseks vajalikud kohtumised - narkootiliste ainete üleandmine – kuritegeliku ühendusega seotud isikutega. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud telefonikõne ka kuritegeliku ühenduse üldist modus operandi esinemisele – faktile, et Venemaal viidi narkootikumid Peterburi regiooni.
312.On eluliselt usutav prokuröri järeldus, et olukorras, kus 20.05 polnud Sergei Nikolajevil veel täit infot VB ülesannete kohta ega olnud teadmist tema isikukirjelduse kohta, pidi ta seda infot saama kelleltki kolmandalt. Kõnealuse info pidi Sergei Nikolajev saama 21.05, enne kella 13.54 – seega just ajavahemikku 20.05, kell 22.50 kuni 21.05, kell 13.54 jääma kas telefonikõne või vahetu kohtumine mõne kolmanda inimesega, kellelt „homme“ täpsemat infot saada. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad, et ainuke inimene, kellega Sergei Nikolajev vahetult enne VB teemaliste teadete ASle edasiandmist rääkis ning ka kohtus oli S. Kuznetsov. Veelgi enam – kohtumine toimus inimesega, kelle puhul on usutav, et ta VB isikukirjeldust suudab edasi anda. Seega saab eeldada, et just S. Kuznetsovi kaudu pidid S. Nikolajevini jõudma täpsed korraldused ASga ja kaudselt VBga suhtlemiseks ning just seeläbi sai võimalikuks fakt, et Sergei Nikolajev sai 21.05, kell 13.54 olulist infot ASle edastada. Oluline on märkida, et 26.05, kell 21.57 toimunud telefonikõnes avaldas Sergei Nikolajev ka ise ASle VB kohta, et tegemist pole tema tutvusringkonda kuuluva inimesega – „Ma ei tunne teda üldse ... Mul on tegelikult kama kõik.“ Ning seega ei ole eluliselt usutav fakt, et Sergei Nikolajev edastas ASle 21.05 tegelikult vaid talle teadaolevat infot, mitte ei vahendanud teavet, mis pärineb kolmandalt inimeselt. Oluline on märkida ka seda, et 26.05 kõnes, kus AS annab edasi B soovi anda raha üle tema abikaasale viitab Sergei Nikolajev samuti mitmele inimesele: „Noh, hea küll, sellega nad ise klaarivad ära.“
313.Seega loeb kohus menetluse käigus tõendatus, et S. Kuznetsovil endal kontakti VBga pole olnud kuna üheski S. Kuznetsovilt äravõetud telefonis VB kontaktandmeid (kinnitab 11.03.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega), pealt pole kuulatud mitte ainsatki telefonikõne VB ja S. Kuznetsovi vahel. Seega pidi teave B Venemaale tulemise jm tähtsate asjaolude kohta ka S. Kuznetsovile jõudma kelleltki teiselt.
314.Viite, et B võis olla seotud J. Medunitsaga andis juba tema kinnipidamisel leitud dokumendikogum – nii leiti ja võeti B valdusest Poolas toimunud kinnipidamisel ära nii mobiiltelefonid, milledest ei tuvastatud ühegi süüdistatava kontaktandmeid, kuid ka märkmeleht, millel kajatatud teave viitab sellele, et VBl oli Hispaanias huvi J. Medunitsaga ühenduse võtmise vastu. Äravõetud märkmelehel on kirjeldatud Skype kasutajatunnust: eugenym ja emaili: xxx, samuti kirjed 2 place Leon-Blum ja Issy les MouLineaux. Kohus peab asjakohaseks prokuröri märkust, et märkmeleht viitab, et B on talletanud talle teadaoleva Žheka andmeid (Žheka viitab hüüdnimele nimest Jevgeni), kuid teinud märkme ka oletatava Skype konto kohta – Evgenym. Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga kaitsjate vastuseisule selles, et Skype kirjapilti tuleks lugeda Eugenyks – arvestades „v“ ja „u“ tähe sarnasust mõne inimese käekirjas võib täpselt sama tõenäoliselt olla tegemist Evgeniga – seega Jevgeniga, kelle perekonnanimi algab „M“ tähega. Ei ole oluline see, kas tegemist on ka käesoleval ajal reaalselt olemasolevate kontodega või mitte – teatavasti saab nii meili- kui ka Skype kontosid mitte ainult avada, vaid ka sulgeda. Seega ei saa ka kuidagi välistada, et 2015 aastal võis J. Medunitsale mõni ülalnimetatud kontodest kuuluda. Samuti ei saa välistada ka asjaolu, et VB võis huvist J. Medunitsa sotsiaalmeedia kontode vastu talletada mõne meilikonto või Skype konto andmed edasiseks tuvastamiseks lootes sel viisil Medunitsaga ühendust saada. On aga fakt, et Hispaaniast tulemise järel olid ka VB valduses teavet, mis kinnitab huvi J. Medunitsaga suhtlemise vastu. Viited pealtkuulatud kõnedele kinnitavad, et J. Medunitsal oli VBga suhtlemise vastu ning tema käekäigu vastu samasugune huvi. Seega pidi VB J. Medunitsat oma reisiga seoses tõepoolest oluliseks pidama – olulisemaks kui teisi süüdistatavaid. Kaudselt kinnitab J. Medunitsa ja VB omavahelist teistest lähemat tutvust ka fakt, et vaid J. Medunitsa oskas kohtuistungil märkida seda, et VB hüüdnimi on Santehnik.
315.14.09.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et VB oli Hispaanias viibides vahetult telefoni teel kontaktis ainult D. Uritskiyga, kuid mitte J. Medunitsaga. Isegi olukorras, kus J. Medunitsa oli valmis VBga vahetult kohtuma, sai ta kohtumiseks vajaliku info D. Uritskiylt (07.07.2015, kell 17:12 andis Uritskiy teada, et „santehnik“ ootab J. Medunitsat rannas). Samas tõendavad samast perioodist pealt kuulatud telefonikõned sedagi, et J. Medunitsa tundis omakorda D. Uritskiyle tehtud telefonikõnede kaudu aktiivselt huvi VB käekäigu kohta. Vaid J. Medunitsa puhul on tuvastatud tema suhtlus S. Kuznetsoviga, eelviidatud S. Kuznetsovi telefonide vaatlusprotokolli kohaselt polnud Kuznetsovil ka Uritskiy telefoninumbrit – seega pidi suhtlus S. Kuznetsovi ja Uritskiy vahel olema ebatõenäoline. Arvestades asjaolu, et vaid J. Medunitsa sai olla vahelüliks nii VB kui S. Kuznetsovi vahel, sai võimalik olla nii fakt, et 2015. a mais oli S. Kuznetsov tõepoolest teadlik VB olemasolust kui ka fakt, et selline teave pärines J. Medunitsalt. On asjakohane prokuröri märkus, et ka hilisema sündmustiku käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et just S. Kuznetsov oli S. Nikolajevi ja J. Medunitsa vahelüliks. Seega nõustub kohus tähelepanekuga, et vaid S. Kuznetsov sai 2015 aasta augustis Sergei Nikolajevile edastada infot J. Medunitsa valduses oleva salakaubaveoks sobiva auto kohta. Seega on menetluse käigus sarnast sündmuste ahelat jäädvustatud korduvalt.
316.Tõendatud on ka asjaolu, et VB jõudis Sergei Nikolajevi nimetatud ajal - pühapäeval, 24.05 - Venemaa Föderatsiooni. Nii edastas AS sel päeval I. Šemjakina telefonile sõnumi „kõik on korras“ – kohus nõustub siinkohal taaskord prokuröri järeldusega, et eelnev oli kinnitus selle kohta, et AS saatis edasi info, et kõik toimub plaanikohaselt. Kuivõrd I. Šemjakina andis nimetatud info edasi Sergei Nikolajevile (kell 14.18 telefonikõnes), kinnitab see asjaolu, et I. Šemjakina pidi omakorda kursis olema Sergei Nikolajevi ebaseadusliku tegevusega või vähemalt seda möönma millest omakorda pidi olema teadlik sellest, et aitab AS sõnumeid edasi andes täitis ta info vahendaja rolli.
317.Tõendatud on asjaolu, et AS asus sõiduautot Audi A5 VB nimele registreerima 26.05. Nii andis ta 25.05 Sergei Nikolajevile telefoni teel teada, et sõidab koos „temaga“ homme (26.05) Piiterisse – s.o Peterburi. Sõidu põhjuseks oli asjaolu, et sõiduki registreerimine VB nimele kokkulepitud päeval – 25.05 ei õnnestunud, sest VBl oli vaid Leedu pass. Ühtlasi arutasid Sergei Nikolajev ja AS võimalust kirjutada VBle sõitmiseks volitus, kuid kahtlesid, kas ta saab volitusega „seal“ hakkama. Viide asukohale „seal“ pidi tähendama Venemaast erinevat asukohta – Venemaast rääkides olnuks asjakohane ju viide „siin“. Seega olid nii AS kui Sergei Nikolajev teadlikud, et ka VBt kaasatakse Audi A5 kasutama just vajadusega sooritada narkootikumide vedusid ühest riigist teise. Vastutust volituse kasutamiseks aga Sergei Nikolajev endale võtta ei tahtnud ning teatas, et „mõtlen praegu, ma kohe sõidan läbi ja uurin“. Seega on põhjendatud järeldus, et Sergei Nikolajev ei teinud VB autokasutamisega seotud otsuseid mitte iseseisvalt vaid otsuseid langetasid teised isikud.
318.04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirja koopias kirjeldatakse VB kasutuses olnud sõidukist Audi A5 leitud narkootilisi ainete pakendeid, protokollis on toodud grammiliselt iga pakendi kaal ning märgistuse number, mis kattub juurde koostatud fototabelis tooduga. Seega on VB valdusest leitud sõiduautoga seotud dokumentide alusel tõendatud, et alates 26.05.2015. a oli kõnealuse sõiduauto kasutajaks tõepoolest VB – seega
pidi toimuma sõiduki ümbervormistamine tõesti ajal, millele Sergei Nikolajev pealtkuulatud telefonikõnes viitas. Asjaolu, et sõiduk vormistati kolmanda isiku nimele viitab sellele, et selle registreerimine VBle polnud tõepoolest võimalik – täpselt põhjusel, mida 25.05 telefonikõnedes kirjeldati ning et sõiduk „tuli teha kellegi teise nimele“ (AS 25.05 kõne Sergei Nikolajevile), kelle AS „juba leidis“. Et AS näitas sõiduauto ümberregistreerimisel üles ka oma initsiatiivi, ei tegutsenud ta mitte grupi lihtliikmena, vaid kuritegeliku ühenduse liikmena. Nii on toimikumaterjalide hulgas koopia volitusest, millest nähtub, et 26.05.2015. a registreeriti sõiduauto Audi A5 Venemaal PA nimele ning sellele väljastati registritunnus
XXXXXXXX.
319.Kõnealuse auto registreerimistoimingute läbiviimist just nimetatud päeval ning AS juuresolekul kinnitab ka AS kõne Sergei Nikolajevile samast kuupäevast, kella 21.57 ajal. Pealtkuulatud kõnest ilmneb, et AS ajas VBga seotud asjad korda ning vahendas Sergei Nikolajevile VB palvet tema abikaasat rahaliselt toetada öeldes, et „(ta) palus sinu käest raha, et viiksid tema abikaasale“. Kõnealusest vestlusest ilmneb selgelt, et Sergei Nikolajev ei tunne VBt ja nimetatud teemaga peavad tegelema kolmandad inimesed. Eelnevat väljendas Sergei Nikolajev ASle lauses „Raisk, ma ei tunne teda. Vot, noh hea küll, sellega nad ise klaarivad ära“. Sama väljendas Sergei Nikolajev ka vastusena küsimusele, kas viimane kunagi rooli taga olnud on (s.o kas tal on narkootikumide veoga kogemusi) – ka nimetatud küsimusele vastuseks kordas Sergei Nikolajev, et ta ei tunne „teda“ ning märkis, et igasuguste asjade edasiandmisega seotu on „nende probleem“.
320.Kokkuvõttes nõustub kohus prokuratuuri hinnanguga, et kohtuistungil uuritud tõenditega on põhjalikult kaardistatud Audi A5 üleandmine ASlt VBle ning tuvastatud, et kõnealuse sõiduki B käsutusse andmise initsiatiiv ei tulnud mitte Sergei Nikolajevilt, vaid kolmandatelt inimestelt. Kohus on jõudnud järeldusele, et kõnealuse Audi A5 üleandmine ASle oli seotud Sergei Kuznetsoviga (vt analüüsi S. Kuznetsovi osas), täpsemalt Sergei Nikolajev vahendas enda sõnul ASle korraldusi Sergei Kuznetsovilt.
321.Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad ka fakti, et VB asus 2015. a juunis tõepoolest täitma ülesandeid narkootikume vedanud kullerina. Ainuüksi pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad ka seda, et VB ei saanud auto kasutajaks mitte tavapärasel põhjusel – tavalise sõiduauto omanikuna, vaid kolmandatelt inimestelt saadud korralduste alusel, kindla „tööülesande“ täitmiseks.
322.Käesolevas menetluses on tuvastatud, et VB on tema valdusesse antud Audi A5 aktiivselt ning sarnase profiiliga kasutanud kahel korral. Seejuures kasutaski B Audit nii ajaliselt kui vahemaalt pikkadeks sõitudeks.
323.Järgnevalt käsitleb kohus lühidalt VB poolt tehtud reise, mille käigus ta vedas suures koguses narkootilisi aineid Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni.
324.Süüdistuse kohaselt toimus esimene reis 2015. a maist kuni vähemalt 07.06.2015. a. Kohtu hinnangul on tõendatud, et VB on tema valduses olevat sõiduautot Audi A5 asunud aktiivselt kasutama pikkadeks – nii ajaliselt, kui vahemaalt – sõitudeks. 29.05.2015 koostatud
Elisa Eesti AS vastusest järelpärimisele kriminaalasjas 14221000107 nähtub abonentnumbri xxxxxxxx asukoha info alates 29.04.2015-26.05.2019. Nähtuvalt vastusest ei ole roaming partner Elisale andmeid veel saatnud ning vastuskirja vormistamise hetkel on numbri asukoht olnud Valgevene Life operaatori võrk. Kohtu hinnangul ei sisalda päringu vastus piisavalt infot selle kohta, et saaks teha järeldusi, kus abonentnumber sel perioodil viibis. Lisana esitatud väljavõttest on tuvastatav, et numbri asukohta tugijaama kaudu ei ole tuvastatud ja op.kood on asunud RUSNW ja RUS07 piirkonnas ajavahemikul 22.05-26.05.2015 – tehtud on väga lühikesi kõnesid ning saadetud SMS-e kuid kohtu hinnangul ei ole see piisav, et teha järeldust, et see number asus sel perioodil just Venemaal kuivõrd sellekohased andmed on puudulikud kuid kohtu hinnangul arvestades teisi kohtule esitatud tõendeid on eluliselt usutav, et 26.05.2015. a lahkus VB Vene Föderatsioonist, pidi liikuma Valgevenest Euroopa Liitu 29.05.2015 ning saabuma esimeselt reisilt Valgevene kaudu tagasi 07.06.2015. a.
325.12.11.2015. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 26.05.2015. a lahkus VB Vene Föderatsioonist, liikudes Valgevenest Euroopa Liitu 29.05.2015 ning saabus esimeselt reisilt Valgevene kaudu tagasi 07.06.2015. a. Protokollist nähtub, et eelnimetatud kuupäevadel oli VB telefon Valgevene levialas ning vahepealsel ajavahemikul telefonikõnesid, milledest VB asukohta olnuks võimalik tuvastada, ei toimunud. Seega on kohtu hinnangul sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga tuvastatud VB välisriikides viibimine.
326.Seega eeltoodu kinnitab fakti, et 23.06.2015. a alustas VB sõitu Eestist Hispaania suunal. Kohtumenetluses on tuvastatud, et juba 26.06.2015. a oli VB telefoninumber Hispaania telefonivõrgu levialas. Pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad fakti, et nii VB kui J. Medunitsa olid mõlemad Hispaania Kgriigis vähemalt alates 30.06.2015 – nii kuulati just sellest päevast pealt VB telefonikõnet D. Uritskiyle, milles mõlemad rääkisid omavahel VB sõiduauto remondist. Nii on esmalt tõendatud fakt, et 30.06.2015, Hispaania Kgriiki jõudmise järel oli VBl probleeme tema kasutuses oleva sõiduauto tehnilise seisuga ning on tõendatud fakt, et ajavahemikul 30.06 – 04.07.2015 tegelesid kuritegeliku ühenduse liikmed kõnealuse sõiduauto remondi korraldamisega. Ühtlasi lükkavad need telefonikõned ümber ka VB väite selle kohta, et auto remondiga tegeleti hoopis 28.07.2015. a D. Uritskiy abil leitud garaažis.
327.Kohtule on esitatud koopia 02.10.2015. a koostatud asjade ülevaatusprotokollidest ning nende lisadest, millest nähtub, et VB käsutusest leiti ja võeti ära mobiiltelefone, mida oli kasutatud Poola mobiilioperaatori T-Mobile võrgus vähemalt 06-07.06.2015. a (seega enne tagasi Valgevene kaudu Euroopa Liidust väljumist). Seega on põhjendatud alus järeldamiseks, et VB valduses olnud telefoni kasutati teadete edastamiseks mis olid puutumuses keelatud narkootiliste ainete vedamiseks.
328.Võttes arvesse kriminaalmenetluses esitatud tõendeid kogumina ja teiste kullerite tegevust puudutavaid tõendeid on kohtu hinnangul põhjendatud alus järeldada, et VB pidi ära käima Hispaanias ning osalema seega narkootikumide veos kullerina. Kuivõrd kohtuistungil uuritud tõendid ei kinnitanud järeldust, et B jättis narkootikumid Poola, täpsustas prokurör süüdistust inkrimineerida kuritegelikule ühendusele narkootikumide vedamist VB abil süüdistuses nimetatud ajavahemikul teadmata asukohta. Kuivõrd kehtiv kriminaalmenetlusõiguses on vastav võimalus olemas loeb kohus selle lubatavaks.
329.On tuvastatud fakt, et 03.08.2015 Poolas kinnipidamisega lõppenud VB sõit oli seotud narkootiliste ainete veoga ning et tegemist oli teise VB osalusel toimunud reisiga, mil ta narkootikume vedas. Arvesse võttes aga seda, et esimene reis, mille käigus VB Poolat läbis algas juba vahetult peale aega, mil VB auto enda valdusesse sai ning arvesse võttes, et juba 26.05.2015 AS ja S. Nikolajevi vahel peetud telefonikõnest nähtuvalt arutati VBle tasu maksmist, nõustub kohus prokuröriga, et on alust arvata, et ka varasem reis pidi olema seotud kuritegelikult ühenduselt saadud korraldustega mistõttu ei olnud vajalik arutada ka B tasustamist alles augustis toimuva reisi eest.
330.Fakti, et VB viibis Hispaania Kgriigis koos abikaasa JBga kinnitab ka kohtule esitatud 30.03.2016 koostatud Elisa Eesti AS vastus päringule, millest nähtub abonentnumbri nr xxxxxxxx s.o JB kasutuses oleva mobiiltelefoni kõnede eristus. Seega on põhjendatud alus arvata, et 27.06.2015 lahkus JB lennu teel varajase lennuga Eestist ning asus alates sama päeva hommikust juba Hispaania telefonivõrgus.
331.Tähelepanuväärne on asjaolu, et Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX remonti korraldas D. Uritskiy („Pole küsimust, ütle ja võime homme toimetada.“) – nii kandis just D. Uritskiy 04.07.2015 auto remonti korraldama pidanud SEle ette, milline on VB auto seisukord („On probleeme, ma tulen pärastlõunal auto järele, noh, selle, valget värvi, ja kannan ette, sest telefoni teel võtab palju aega. Küsin nõu“) ning andis samal päeval VBle korralduse sõiduki remonti viimiseks („Võib autole järele minna, noh, kell 4 nad avavad ja kell 4 saab ära viia, davai 20 enne nelja, kus ma võtan su peale? Noh, et sa seisaksid kusagil tänaval.“). Samal päeval kell 18.16 pealt kuulatud telefonikõne D. Uritskiy ja J. Medunitsa vahel tõendab omakorda ka seda, et sõiduki remonti viimist kontrollis ning D. Uritskiyle suuniseid andis just J. Medunitsa. Nii pidi kõnealuses telefonikõnes D. Uritskiy vastama J. Medunitsa küsimusele olukorra kohta („Hallo. No kuidas seal on?“) ning andis J. Medunitsale teada sellest, et kõik on kontrolli all („Pole viga, korras. Olen teel. Läksin neile vastu ja kõik /.../ Võtsin ära, ma nägin teda Skype'i kaudu - muudkui naeratas kui nägi“). Et sellele telefonikõnele eelnenud kõnes – kell 15.25 kõnes D. Uritskiy ja VB vahel räägitakse viimaste omavahelisest kohtumisest (D. Uritskiy VBle; „Aa, ma olen juba teel. Nii et mul läheb veel umbes 12 minutit“) on mõistetav, et J. Medunitsa sai huvi tunda vaid Bga kohtumise vastu. On oluline rõhutada, et autoremonditöökoja XXX kliendid (või vähemalt SE tuttavad) pidid olema ka VM ja J. Medunitsa, sest eelviidatud 04.07.2015, kell 13.33 telefonikõnes selgitas D. Uritskiy Ele, et tahtis tegelikult ühendust saada VMi ja Ženjaga (Jevgeniga). Kõne sisust nähtub, et nimed pole Ele võõrad. Seega oli autoremonditöökoda XXX otseselt seotud J. Medunitsaga ning on usutav, et Audi remont toimus seal just J. Medunitsa initsiatiivil.
332.Kohus loeb tuvastatuks, et eelnevalt viidatud telefonikõned autoteeninduse esindajaga toimusid Sergei Ega – s.o isikuga, kelle kohta kinnitasid ka D. Uritskiy ja J. Medunitsa, et tegemist oli autoremonditöökoja XXX omanikuga. Ka VB kinnipidamisel Poolas leiti sellele autoremondi töökojale viitav visiitkaart mis ei saa kohtu hinnangul olla juhuslik kokkusattumus. Visiitkaardil kajastatud telefoninumber xxxxxxxx – xxxxxxxx on kokkulangev SE telefoninumbriga. Seega on põhjendatud alus arvata, et B käis Hispaanias kõnealuses autoremonditöökojas.
333.07.07 toimunud telefonikõned kinnitavad asjaolu, et J. Medunitsale oli oluline, et D. Uritskiy edastaks talle VBga seotud teavet ning soovis ise vahetult osaleda VBga toimunud kohtumistel. Sama kinnitab samal päeval, kell 17.12 pealtkuulatud kõne D. Uritskiy ja Medunitsa vahel. Kõnealune kõne toimus D. Uritskiy initsiatiivil selleks, et teada anda, et sõber „santehnik“ on saabunud ja läks lastega randa. Fakti, et „Santehnik“ oli VB, kinnitas kohtuistungi ise ka J. Medunitsa. Samas saab järelduse, et „santehniku“ näol oli tegemist Bga, teha ka pealtkuulatud telefonikõnede sisu pinnalt.
334.Pealtkuulatud kõnest nähtuvalt soovis J. Medunitsa D. Uritskiyga kohtuda 1-2 tunni jooksul. Et kell 17.10 pealtkuulatud kõnes oli randa minemisest D. Uritskiyle teatanud VB ning et kell 17.40 toimunud kõnes sai VB D. Uritskiylt teada, et saabumas on sobiv aeg nende kohtumiseks, on pealtkuulatud kõnedega tõendatud, et J. Medunitsa tundis huvi nii VB käikude, kui ka temaga isikliku kohtumise vastu. Ka kell 19.17 pealtkuulatud kõnest D. Uritskiy ja VB vahel nähtub, et VB pidi kokku saama mitme inimesega (nii märkis VB repliigina: „Eks ma märkan teid“). On asjakohane märkida ka seda, et hoolimata VB ja J. Medunitsa väidetest, et J. Medunitsa pidi vana tuttavaga kokku saama töö otsimise teemal, ei viita asjaolule, et VB viibis Hispaanias töö otsimise eesmärgiga, mitte ükski pealtkuulatud telefonikõne.
335.Pealtkuulatud telefonikõnedest saab tuvastada, et vähemalt ajavahemikust 06.07 – 29.07.2015 oli VB Hispaanias viibides n.ö ootel. Seega eeltoodust tulenevalt kogumina on põhjendatud alus väita, et kuritegeliku ühenduse liikmed D. Uritskiy ja J. Medunitsa hoidsid sündmuste käiku enda kontrolli all.
336.Pealtkuulatud kõned kinnitavad ka seda, et VB Hispaaniasse saabumise järel ei olnud hašišit veel ostetud. Kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt on võimalik kaudselt järeldada, et narkootikumide ostu plaaniti kuivõrd J. Medunitsa otsis raha, mis kohtu hinnangul sai olla seotud narkootiliste ainete ostmiseks vajamineva summaga. 11.07, kell 15.53 pealt kuulatud telefonikõnes J. Medunitsa ja S. Kuznetsovi vahel palub J. Medunitsa S. Kuznetsovil endale teha ülekanne „töötasude“ maksmiseks. Et Medunitsa puhul ei ole ei Eestis, ega Hispaanias tuvastatud seost sellega, et tal oleks olnud palgalisi töötajaid (kui KVP välja arvata – siis on välistatud mitmele inimesele „palkade“ maksmine) ning sularaha ülekandmise eesmärk pidi olema midagi muud. Sarnased rahaotsingud jätkusid 14.07 (kell 17.13 kõne), mil S. Kuznetsov otsis tundmatult raha, mida vajas kiirelt Žeka – J. Medunitsa ning 15.07 (kell 10.55 kõne), kus S. Kuznetsov tundmatult inimeselt samamoodi raha otsis. 16.07, kell 14.04 J. Medunitsa ja tundmatu Sanja vahel toimunud kõne kinnitab samamoodi J. Medunitsa rahahädasid. Tundmatule märkis J. Medunitsa ka seda, et hoolimata „raha väljaraputamiselt oma isalt ja kogu ümbruselt“ on olemasolev raha juba ette kulutatud. Seega nähtub pealtkuulatud telefonikõnedest, et J. Medunitsal oli vaja teha lähitulevikus märkimisväärseid kulutusi.
337.17.07.2015, kell 12.06 J. Medunitsa ja KVP vahel toimunud telefonikõnest nähtub, et J. Medunitsa valdusse oli jõudnud kokku 47500 eurot sularaha. Seejuures märkis KVP, et number ei klapi – peab olema 50 000. On märkimisväärne, et sellest rahast ei ole enam märkigi juba 04.08.2015 – sel päeval kell 17.21 pealtkuulatud telefonikõnes VMle teatas J. Medunitsa,
et raha ei ole. Seega pidi J. Medunitsa valduses olnud raha kuluma ajavahemikul 17.0704.08.2015 – seega täpselt sel ajal, kui VB hašiši enda valdusesse sai.
338.Ühtlasi on asjakohane märkida, et kõnealune summa on pea kokkulangev 08.07.2015 pealtkuulatud telefonikõnega O ja J. Medunitsa vahel, milles O kurtis Medunitsale, et Dima rahast kadus 1000 eurot, kuid 1000 eurot kulus veel nii auto kui Romani peale – järele jäi 47000 eurot. Seega pidi D. Uritskiy valduses olema algselt 50 000 eurot, millest 1000 euro kulutamine auto peale sai olla võimalik vaid seoses VB auto remondiga – nii asus D. Uritskiy enda autot remonti viima märgatavalt hiljem. Et Ogi andis summa üksikasjalikust kulutamisest aru J. Medunitsale, pidi J. Medunitsale täpse rahasumma teadmine oluline olema. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud arvamus, et 08.07 ja 17.07 räägitakse samast rahasummast.
339.Kohus loeb tõendatuks ka asjaolu, et 27.07.2015 jõudis kuritegeliku ühenduse liikmeni teadmine, et transpordiks plaanitud hašiš on lõpuks olemas ning alustati vajalikke tegevusi selle peitmiseks sõidukis asuvatesse peidikutesse. 27.07.2015 kell 20.31 toimunud D. Uritskiy ja R. Verenitši vahel algas telefonikõnede jada, mis päädis 29.07.2015 R. Verenitši ja D. Uritskiy teele asumisega majja, kus hašišit peideti. Sellise järelduse võib teha järgmisest – 27.07.2015. a telefonikõnes rääkisid Uritskiy ja Verenitš omavahel „homsest“, 28.07 omakorda kohtumisest järgmise päeva hommikul (kell 20.39 telefonikõne) ning 29.07 – peale kella 6 hommikul, et toimub minek.
340.Hispaaniast jälitustoimingutega kogutud tõendid tõendavad seda, et VB autosse asuti narkootilisi aineid peitma 29.07.2015 ning selles osalesid nii AC, R. Verenitš kui D. Uritskiy. Kohtuistungil kirjeldas hašiši peitmisest B autosse detailselt AC, kelle ütlusi on kohus eraldi hinnanud (vt AOC ütlused) ning kelle ütlused on kokkulangevad teiste menetluse käigus kogutud tõenditega ning ka ASga seotud Hispaania reisiga ning ka VBga seotud kuriteoepisoodiga.
341.Samuti tõendavad pealtkuulatud kõned, et 27.07, kell 20.31 andis D. Uritskiy VBle teada, et viimasel tuleb järgmisel päeval asuda ootama tema kõnet. Tõendatud on ka, et 28.07 andis D. Uritskiy R. Verenitšile korralduse enda juurde tulla ning kaasa võtta ka vajalikke esemeid (28.07 – 18.05 kõne: „...vaata et sa midagi maha ei unusta.“). Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtuvalt pidi VB D. Uritskiy juurde sõitma 29.07 (28.07, kell 20.08 kõne: „Ee ... ma helistan homme varahommikul“). Korralduse D. Uritskiyt oodata sai ka R. Verenitš („Kell 7 hommikul olen sinu juures“ – 28.07, kell 20.39).
342.Kohtuistungil uuritud erinevate Hispaanias läbiviidud varjatud jälgimiste tulemused tõendavad, et R. Verenitš ja D. Uritskiy leppisid omavahelise kohtumise kokku selleks, et sõita narkootiliste ainete peidukohta Hispaanias.
343.Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigis 13.08.2015. a vastusena õigusabitaotlusele koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud infost. Kokkuvõttes on toodud info varjatud jälgimise tulemustest mida on teostatud 15.06.2015 antud loa alusel kriminaalmenetluses 14221000107. Kohtu hinnangul on
kokkuvõttes kajastatud informatsiooniga tõendatud, et 29.07.2015. a toimetati Hispaanias Calpes aadressile xxx maja nr 20 juurde VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5 kuhu peideti pakitud narkootikumid. Kokkuvõttes tuvastatud info kohaselt viibisid narkootikumide pakkimise juures VB, Roman Verenitš ja AC ning narkootikumide pakkimine sõiduautosse Audi A5 lõpetati eelnimetatud isikute osalusel 30.07.2015. a, mil VB lahkus asukohast, kus pakiti narkootilisi aineid.
344.15.08.2016. a koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et jälitustoiminguid tegi Brigada Provincial de Policia Judical UDYCO Valencia ajaperioodil 02.04.2015-21.04.2015 ja 29.07.2015-31.08.2015 AS’i ja sõiduki Audi A5 reg nr XXXXXXXX, Dmitry Uritskiy, Roman Verenitš’i ja VB suhtes. Jälitustoimingu protokolliga loeb kohus tuvastatuks AS viibimise Hispaania Kgriigis 2015. a aprillis, tema viibimist xxx, Valencia, Hispaania majas, D. Uritskiy viibimist samal aadressil, AGC viibimist sündmuskohal 19.04.2015. a ning tema kasutuses olnud autosse AS autost võetud rehvide tõstmist. Samuti tõendab jälitustoimingu protokoll VB viibimist 29.07.2015. a Hispaanias, aadressil Calpes, Boavist elamurajoonis, xxx maja ees, R. Verenitši viibimist eelnimetatud elamus, D. Uritskiy viibimist elamus. Protokolli kohaselt kella 11.30 paiku jalutab politseinik ametitõendiga number 93791 ümbruses ringi ja täheldab müra, mida näivad tekitavat löögid ja tööriistade käsitsemine. Tuvastatud on, et D. Uritskiy lahkus kõnealusest asukohast kell 21.20. Seega on tuvastatud, et eramust oli kosta lööke ning tööriistamüra tekitava tegevuse läbiviimist, samuti eelnimetatud isikute ning AOGC viibimist ülalnimetatud hoones 30.07.2015. a, samuti VB lahkumist hoonest 31.07.2015. a.
345.Seega on varjatud jälgimise protokollis on kirjeldatud seda, kuidas süüdistuses nimetatud isikud 29.07 narkootiliste ainete peitmiskohta saabuvad, milliste sõidukitega sinna sõideti ning seda, et kõnealuses asukohas – garaažis toimusid sellised tööd, mida saab üheselt seostada narkootiliste ainete peitmiseks sõiduautolt osade demonteerimisega.
346.Kohtuistungil süüdistatavate ristküsitluse käigus sai J. Medunitsa kaitsjate poolt tähelepanu D. Uritskiy seotus kalalkäiguga. Nii küsitlesid kaitsjad nii D. Uritskiyt, kui R. Verenitši selle kohta, kas nende elukohaks olevas piirkonnas oli kalastamiskohti ning kas süüdistatavatele meeldib käia ka kalal. Kohtu siseveendumuse kohaselt, samuti arvestades kogumina kõiki kriminaalmenetluses esitatud tõendeid on põhjendatud alus järeldada, et süüdistatavad kasutasid konspiratsioonivõttena narkootiliste ainete käitlemist rääkimiseks väljendit „kalalkäik“. 29.07.2015. a viibis D. Uritskiy majas, milles pakiti hašišit. Majast lahkus Uritskiy kell 21.20. 29.07.2015, kell 22.17 – seega vähem kui tund peale majast lahkumist helistas D. Uritskiy KPle ning sõnas: „Terekest, äsja meenutasin sind. Ma naasin just kalalt, homme hommikul lähen uuesti.“ Võib üsna kindlasõnaliselt nõustuda prokuröriga, et tavapärane kalalkäik ei saa koos kalale mineku, püügivarustuse valmis sättimise ning kokkupanemisega kesta kokku 57 minutit. Et D. Uritskiy naasis tõepoolest narkootikumide peitmiseks kasutatud majja 30.07 hommikul saab järeldada, et kalalkäiguks nimetati narkootiliste ainetega tegelemist. Varjatud jälgimisega on tuvastatud ka see, et VB lahkus majast 30.07 enda kasutuses oleva valge Audiga, selle järel jäi maja koristama AOC. Puuduvad igasugused tõendid selle osas, et VB oleks Hispaanias kohtunud veel mõne teise inimesega. Seega on põhjendatud arvamus, et kontakt D. Uritskiy, R. Verenitši, AOC ja J.
Medunitsaga jäi VBle viimaseks inimkontaktiks Hispaanias. VB kui kuritegeliku ühenduse liikme kuritegudesse kaasamine lõppes tema kinnipidamisega Poola Vabariigis.
347.Tõenditele kogumis hinnangut andes on põhjendatud järeldus, et ka Eestis viibivad ühenduse liikmed olid kursis sellega, et varsti toimub VB osalusel narkovedu kuivõrd Sergei Nikolajev märkis ASle 23.07.2015 kell 13.13 alanud telefonikõnes, et „nägin just inimest“ ja „lähipäevil ootame“. Seega 23.07.2015 pealtkuulatud kõnedest ilmneb, et kuritegelik ühendus ja selle liikmed nii Hispaanias kui ka Eestis olid kursis sellega, et lähiajal toimuvad ühenduse seisukohalt olulised sündmused.
348.Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et nii VBga seotud kuritegeliku tegevuse puhul kui ka ASga seotud kuritegelikus tegevuses on ühisjooni ka teiste selle menetluse esemeks olevate kuriteoepisoodidega. Seetõttu saab Audi A5 osas tuvastatud sündmustiku abil tõendada ka varasemaid kuritegusid. Süüdistatavate käitumine VB kinnipidamise järel
349.VB peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 03.08.2015. Ka B kinnipidamise järel pealtkuulatud telefonikõned tõendavad, et käesolevas menetluses olevad süüdistatavad olid VBga seotud. Käesoleva menetluse kontekstis on see oluline kuna süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, D. Uritskiy, R. Verenitši, AS ja ka Sergei Nikolajevi omavaheline suhtlus kinnitab kõigi eelnimetatud isikute selget teadmist selle kohta, et B kinnipidamine võis kaasa tuua ka nende seostamise tema kuriteoga.
350.10.08.2015 andis VB naine JB advokaadile teada sellest, et tema abikaasa V on kinni peetud. Peale seda toimus telefonikõne J. Medunitsa ja S. Kuznetsovi vahel -10.08.2015 kell 19.38 milles J. Medunitsa teatab S. Kuznetsovile, et tal on tekkinud depressioon. Kõne sisust tulenevalt põhjustab J. Medunitsale depressiooni keegi inimene – eelnev on mõistetav S. Kuznetsovi repliigist J. Medunitsale – „on inimesi, kellel on väga suured probleemid“ ja „nemad juba kõvasti kadestavad meid“. Kõnes naljatatakse ka söömise ja söögi toomise teemal ning kogumina tõendeid hinnates nõustub kohus prokuröriga, et J. Medunitsa ja S. Kuznetsov teevad omavahel nalju vanglaelu ja – toidu teemal väljendades seeläbi teadmist selle kohta, et VB on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Ei saa olla kokkusattumus, et samal päeval mil JB võttis ühendust kaitsjaga kuuleb ka J. Medunitsa VB kinnipidamisest. Ka 14.08.2015 kell 18:01 rääkisid S. Kuznetsov ja J. Medunitsa omavahel kus nad tegid nalja „kulleri“ teemal ja J. Medunitsa kasutas väljendit „tahaks nutta“. Samuti ei tahtnud J. Medunitsa „depressiooni tekitavast“ teemast S. Kuznetsoviga rääkida mitte telefoni teel, vaid vahetul kohtumisel. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks prokuröri järelduse, et J. Medunitsa ning S. Kuznetsov pidid VB kinnipidamisest teadlikuks saama hiljemalt 10.08.2015 kuna siis toimusid esimesed omavahelised kõned mille sisust saab järeldada, et nii J. Medunitsa kui ka S. Kuznetsov tundsid muret VB kinnipidamise pärast. Kohtus kinnitasid nii J. Medunitsa kui S. Kuznetsov, et nad ei kasutanud omavahelises suhtluses konspiratsiooni kuid läbivalt kohtus uuritud kõnedest nähtub, et telefoni teel lepiti kokku silmast-silma kohtumisi mis peitkuritegude puhul on tavapärased kuna see välistab pealtkuulamise. Isegi kui tegemist ei olnud konspiratsiooniga on kohtu hinnangul ebatavaline, et mingeid asju arutatakse telefonis ja mingeid asju (mis nt on seostatavad käesoleva süüdistusega) arutatakse
vahetutel kohtumistel. Ei saa märkimata jätta, et sarnaselt tegid ka teised süüdistatavad käesolevas menetluses omavahel suheldes.
351.Infot B kinnipidamise kohta jagasid ka teised süüdistatavad. 21.08.2015 kell 19:28 Hispaanias R. Verenitši ja AB vahel toimunud telefonikõnes avaldas R. Verenitš Ble, et „nad istuvad siin (prokuröri märkus: Hispaanias) ja ei saa millestki aru“ ning et „inimene on läinud kodumaale (prokuröri märkus: VB oli ületamas Poola-Valgevene piiri) ning nüüd on täielik vaikus“. Eelneb viitab R. Verenitši ning ABi teadmisele selle kohta, et VB on kinni peetud. Samuti kuulati 22.08.2015 kell 10.23 pealt Sergei Nikolajevi ja AS telefonikõnet, milles Sergei Nikolajev andis ASle teada, et „Valgevene“ (VB kinnitas kohtuistungil enda valgevene päritoluga) peeti Poola piiril kinni. Sergei Nikolajev avaldas ASle, et VB auto võib olla seotud ka temaga - „sinu peale oli“ (registreeritud – prokuröri märkus) ning andis juhiseid juhuks, kui AS sel teemal küsitletama peaks („Vot kui midagi, tead, mida seal öelda. Sõitsin, lihtsalt sõitsin ringi“). Samuti avaldas Sergei Nikolajev, et nad teevad juba uusi plaane.
352.On asjakohane tähele panna, et 2015 mais pealt kuulatud telefonikõnede kohaselt Sergei Nikolajev VBt isiklikult ei tundnud ning talle anti edasi vaid B väline kirjeldus. Seega pidi Sergei Nikolajev 2015 aasta augustiks olema saanud VBt puudutavaid täpsemaid andmeid (nagu rahvus) ja kinnipidamise riik kelleltki kolmandalt.
353.Ühtlasi on asjakohane märkida, et Sergei Nikolajev andis VB kinnipidamisega seotud korraldusi edasi paralleelselt ajaga, mil VB kinnipidamine tekitas muret ka Hispaanias J. Medunitsale, R. Verenitšile, S. Kuznetsovile. Seega saab asjakohaseks pidada prokuröri järeldust, et vähemalt 21.08.2015 seisuga pidid kuritegeliku ühenduse liikmed jälgima VB käekäiku.
354.28.08 kell 15.26 toimunud telefonikõnes AS ja Sergei Nikolajevi rääkis Sergei Nikolajev ASle, et „vaatab internetist ühte videot“. On asjakohane märkida, et süüdistuses kirjeldatud perioodist on ka K. Novikov oma ütlustes nimetatud ühte videot, mida internetist nägi – videot Poolas kinni peetud Audi A5st (vt Kirill Novikovi ütlused). Lisaks infole video vaatamise kohta rääkisid Sergei Nikolajev ja AS omavahel sellest, et „see on nüüd parimate aegadeni“ ning sellest, et „seal on vaikus, varsti on näha, mida öeldakse“. Kohtu hinnangul viitab eelnev sellele, et AS ja Sergei Nikolajev rääkisid omavahel VB kinnipidamise tagajärgedest ning sellest, et Sergei Nikolajev ootas „seal“ – (temast kaugemal) viibijate edasisi suuniseid. Et Sergei Nikolajev mainis ASle, et viimase kaasamine „oleks liiga hull“ ning et võiks kaaluda viimase poja kaasamist, viitas Sergei Nikolajev kohtu hinnangul AS liialt suurele riskantsusele kasutades ka väljendit „otsustajate hinnangul“.
355.Eelpool kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus jõudnud järeldusele, et paralleelselt vedas narkootikume mitu kullerit. Osaliselt langesid S. Matini ja ASga seotud kuriteod ühte aega. Seega on eluliselt usutav, et ka VB kuriteo toimepanemisega asus kuritegelik ühendus oma tegevust plaanima selliselt, et lisaks VBle oleks kuritegude toimepanemisse uuesti kaasatud ka AS.
356.Kohtus on tuvastamist leidnud asjaolu, et AS tegevuse lõppemise põhjuseks ei olnud mitte Audi A5 sobimatus narkootikumide veoks ning viimase – ebaõnnestunud – reisiga seotud „tsirkus“ – vaid AS ei saanud kaasata enam kullerina kuna tema Schengeni viisa 6kuuline tähtaeg sai läbi. Pealt kuulatud kõnedega on tuvastatud, et ASle väljastati sügisel 2014
6-kuu pikkune Schengeni viisa mis annab eluliselt usutava ja loogilise põhjuse miks ei saanud AS Euroopa Liidus peale 2015 aastat reisida. On ka tuvastatud, et kuritegelik ühendus hakkas otsima teist Audi A5 oma eesmärkide saavutamiseks kuna kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, et kuritegelik ühendus plaanis juba 31.07.2015 uusi narkovedusid. Sobiva sõiduki otsingud selleks on tuvastatud samuti pealt kuulatud kõnede abil 2015 a juulis.
357.Lühidalt kokku võttes alustati uue Audi A5 otsimist ajal, mil VBt polnud veel kinni peetud s.o enne 03.08.2015 ning jätkati ajal, mil VB oli kahtlustatavana kuriteos kinni peetud. 31.07 kell 21.16 Sergei Nikolajevi kõnes ASle ütles Sergei Nikolajev: „praegu ei saa sulle midagi uut öelda, ootame veel“ ning et „ootan, millal nendel midagi toimuma hakkab“. Samuti nähtub pealtkuulatud telefonikõnest, et kuritegeliku ühenduse juhtfiguurid olid selgelt otsustanud, et ühenduse eesmärkide täitmiseks otsitakse uus sõiduauto – nii märkis Sergei Nikolajev ASle muu hulgas ka seda, et „juba nad tahavad teist, seda nad ei taha“, „see auto on haruldane, mida tahame“ ning et „nad kogu aeg otsustavad“.
358.Alates 02.08.2015 kaasati võimaliku uue sõiduauto otsimisse ka AS. Nii räägiti 02.08.15 kell 11.13 AS ja Sergei Nikolajevi vahelises telefonikõnes autokuulutuste vaatamisest ning sõidukite hindadest. 03.08.15 kell 10.37 toimunud kõnest ilmneb, et esmajoones plaanis ühendus sõiduki omandada muudest vahendist, kuid sel päeval tehti protsessi kiiruse huvides ASle ettepanek auto osta kiiremini enda raha eest, sest Sergei Nikolajevi sõnul „nad (prokuröri märkus - ühenduse juhtfiguurid) alles otsivad raha“. 04.08.15 telefonikõnest AS ja Sergei Nikolajevi vahel ilmneb, et AS taheti „tööülesandeid“ täitma panna juba septembri alguses.
359.Edasiselt suhtlesid AS ja Sergei Nikolajev konkreetsemalt sõiduauto teemadel 12.08.2015 kell 11.43 telefonikõnes. Muu hulgas viitas AS teadmisele, et sõiduauto ostmist rahastab mitu inimest („kui palju te sissemaksu jaoks raha saate anda?“) ning ka Sergei Nikolajev kinnitas, et raha annavad „nad“. Sergei Nikolajev soovitas kõnes osta bensiiniauto, kuid andis Sle teada ka sellest, et plaanib ise samal päeval ühte autot vaadata. Ühtlasi soovitas Sergei Nikolajev osta „kvatro“ viidates sellega üheselt sellele, et otsitavaks automargiks saab olla vaid Audi (Quattro kaubamärgiga markeerib Audi neljaveolisi sõidukeid). On oluline märkida, et just 12.08.2015 kasutas Sergei Nikolajev sõiduautot Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXX. Seega sai autoks, mille vaatamisest Sergei Nikolajev ASle rääkis, olla see konkreetne Audi.
360.Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et ka eelkirjeldatud uue sõiduki päritolu varjamiseks ning omavahelise õiguskaitse asutuste poolt jälgitava suhtluse vältimiseks kasutati konspiratsioonimeetmeid. Siiski kinnitavad kohtuistungil uuritud tõendid seda, et hoolimata konspiratsioonimeetmete kohaldamisest on tuvastatav nii J. Medunitsa kui S. Kuznetsovi seos kõnealuse sõidukiga. Et Audi A5 valdajaks oli J. Medunitsa sai teave kõnealuse auto olemasolu kohta jõuda Sergei Nikolajevini vaid läbi S. Kuznetsovi kuivõrd kohus on kuritegeliku ühenduse analüüsis tuvastanud, et S. Kuznetsov vahendas infot Sergei Nikolajevi ja J. Medunitsa vahel. Kuigi kõnealusel perioodil ei ole salvestatud ühtegi sõnumit ega kõnet Sergei Nikolajevi ja S. Kuznetsovi vahel ilmneb kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokollist, et mõlemad süüdistatavad kohtusid 12.08.2015 omavahel. Kuna seda kohtumist ei lepitud kokku tol hetkel teadaolevate telefonide teel, pidi kohtumise kokkuleppimine toimuma konspireeritud kanaleid pidi. Arvestades Sergei Nikolajevi ja S. Kuznetsovi varjatud jälgimise käigus tuvastatut, arvestasid mõlemad ka võimalusega, et neid jälgitakse kuna on fikseeritud, et mõlemad jälgisid närviliselt ümbrust ning proovisid varjata
oma kohtumist varjudes maja nurga taha. Seda kinnitab väljavõte 12.08.2015 varjatud jälgimise protokollist.
361.Kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokollis on kajastatud ka asjaolu, et eelkirjeldatud kohtumisele eelnevalt - 12.08 kell 15.35 asus ülalkirjeldatud sõiduauto Audi A5 J. Medunitsa elamu – XXX hoovis. Eelnevat ei eitanud kohtuistungil ka J. Medunitsa ise. Varjatud jälgimistega on tuvastatud ka, et samal päeval kell 19.30 oli eelkirjeldatud sõiduauto Audi A5 Sergei Nikolajevi kasutuses – kõnealuse sõidukiga väljus S. Nikolajev XXX hoovist. Kuivõrd Sergei Nikolajevi ja J. Medunitsa vahel pole mingeid sidemeid peale S. Kuznetsovi on eluliselt usutav, et Sergei Nikolajev sai sõiduautot kasutada läbi kokkuleppe S. Kuznetsoviga. Eelnevale viitab ka asjaolu, et Sergei Nikolajevil oli teadmine sellest, et tal on võimalik vaadata ühte huvipakkuvat sõiduautot juba 12.08 hommikul, ta läks kõrvaltvaatajale arusaamatul põhjusel kell 17.00 piirkonda, mille lähedal elab S. Kuznetsov ning kohtus kell 17.03 S. Kuznetsoviga. Järgnevalt kasutas Sergei Nikolajev aktiivselt konspiratsioonivõtteid (nt jättis enda auto Kuznetsoviga kohtumise kohast kaugele, jalutas Kuznetsoviga kohtumise järel autoni üle tühermaa jne) kuni hetkeni, mil teda tuvastati XXX. Samuti on tuvastatud, et sõiduauto Audi A5 ei seisnud J. Medunitsa hoovis ilma J. Medunitsa enda teadmiseta kuna nähtuvalt varjatud jälgimise protokollis kirjeldatule (mis vastab salvestisel nähtule) kasutas J. Medunitsa 13.08.2015 sõiduautot Audi 5 isiklikult.
362.Eelkirjeldatud sõiduki kasutamisest olid teadlikud ka Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov. 12.08.2015 kell 19.35 pealt kuulatud telefonikõnes Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi vahel uuris Kirill Novikov Stanislav Nikolajevilt, kas „nad on sellega juba ära sõitnud või jätsid selle sinna“. Varjatud jälgimise protokollis on fikseeritud ka Stanislav Nikolajevi sõiduki juures viibimine. Samal päeval, 12.08.2015 kell 19.39 sai AS Sergei Nikolajevilt teada, et kuritegelikule ühendusele on juba ostetud auto. Sergei Nikolajev ütles ASle: „Lihtsalt üks seltsimees ostis teile seal Moskvas auto“ ning andis täpse ülevaate ka autost endast: „2,0, bensiin, 2014. a mudel, 17000“. Oluline on ka märkida, et kuigi kohtuistungil uuritud Interpolilt pärinev tõend auto varguse kohta kinnitab, et sõiduk on valminud 2013. a, nähtub kohtuistungil uuritud sõiduauto tehasetähise tuvastamise ekspertiisi nr 20E-LT0037-01 aktist, et sõiduki võltsitud kerenumber viitab 2014. a valmistatud sõidukile. Seega pidi Sergei Nikolajev saama sõiduki oletava päritolu kohta põhjaliku ülevaate. Samuti on asjakohane tuua esile see, et Vene Föderatsiooni sõidukite numbrimärkidel kasutatakse avalikel andmetel markeeringut, kus viimased kolm numbrit viitavad sõiduki registreerimise regioonile. Numbrit 777 kasutatakse Moskva regioonis (https://en.wikipedia.org/wiki/Vehicle_registration_plates_of_Russia). Seega pärines kõnealune Audi A5 vähemalt kõrvaltvaatajale arusaadavalt Moskvast.
363.Varjatud jälgimise protokollide sisu kohaselt on põhjendatud alus arvata, et eelkirjeldatud sõiduki ostja – „seltsimees“ – pidi olema J. Medunitsa. Kohtuistungil kinnitas J. Medunitsa oma Moskvas käimist 2015. a juuli lõpus, sama kinnitavad ka J. Medunitsa kaitsjate poolt esitatud tõendid kui ka pealtkuulatud telefonikõned. 29.07.2015 kell 9.30 on pealt kuulatud KP telefonikõnet tundmatule isikule, milles P teatas, et J. Medunitsa on tulemas Moskvasse. Seega on tõendatud, et enne sõiduki enda valdusesse saamisele käis J. Medunitsa tõepoolest Moskvas – nii nagu Sergei Nikolajev ASle märkis. Prokuröri hinnangul viitab ka sõnakasutus, et see viitab ühtekuuluvustunde tajumisele kuna sõna seltsimees kasutatakse sama grupi liikmest rääkimisele. Kohtu hinnangul ei ole sõna sisul olulist tähendust, leides, et seda sõna võib kasutada igaüks ka tavakõne kontekstis ning sellest ei ole võimalik teha
järeldust, et järelikult tajus Sergei Nikolajev ühtekuuluvustunnet. Küll aga on võimalik selle sõna abil praegusel juhul tuvastada seos J. Medunitsa ning öeldu vahel ning kohus peab tõendatuks, et Sergei Nikolajev rääkis oma kõnes J. Medunitsast. Sellele viitavad ka teised kogutud tõendid.
364.11.08.2015 ja 12.08.2015 pealtkuulatud telefonikõnedes nii S. Kuznetsovi ja J. Medunitsa vahel, kui ka J. Medunitsa ja tundmatu isiku vahel viitavad sellele, et J. Medunitsa vajas kõnealusel perioodil - ajal, mil ühendus otsis ostmiseks sobivat sõiduautot – hädasti raha. Seega viitavad kogutud tõendid sellele, et musta värvi Audi A5 polnud tegelikkuses küll veel ühendusele rahapuuduse tõttu ostetud, kuid selle omandamist kaaluti selle sobivuse korral tõsiselt – nii tõsiselt, et J. Medunitsa oli valmis korraldama ka sõiduauto ostmiseks raha kogumise. Eestis viibides J. Medunitsal sularaha polnud ning seega oli tal põhjust anda sularaha leidmiseks korraldusi ka S. Kuznetsovile ning läbi S. Kuznetsovi ka teistele ühenduse liikmetele.
365.Kohus hindas süüdistatavate ütlusi sõiduauto Eestisse sattumise ja kasutamise kohta usaldusväärseks faktis, et sõiduk oli nii Sergei Nikolajevi kui J. Medunitsa valduses, kuid kohtu hinnangul ei ole ütlused usaldusväärsed ei faktides, millisel viisil sõiduk Sergei Nikolajevi valdusesse jõudis, ega ka osades, milles süüdistatavad kirjeldavad sõiduki Eestis kasutamise eesmärki. Nii kinnitas J. Medunitsa kohtuistungil, et on tõepoolest 2015. a augustis Eestis olles kasutanud musta värvi sõiduautot Audi A5, eelnevat kinnitab ka kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokoll, sh. fakt, et sõidukit pildistati J. Medunitsa elukohas ning ka AÕ ütlused – seega pole vajalik kahelda J. Medunitsa ütlusi auto valdamise fakti osas (vt ka J. Medunitsa ütlused). Küll nähtub kohtuistungil toimunust, et J. Medunitsa on üritanud vähendada S. Kuznetsovi seost sõidukiga ning avaldas ka ristküsitluse käigus, et ei kinnitanud teise menetluse käigus tunnistajana ütluseid andes fakti, et sõidukiga on olnud seotud S. Kuznetsov.
366.Kohus ei pidanud S. Kuznetsovi ning Sergei Nikolajevi väiteid selle kohta, et sõiduauto Audi A5 jõudis Sergei Nikolajevi valdusesse seetõttu, et Sergei Nikolajev teeks sõidukile ostmise eelse ülevaatuse. Ükski süüdistatavatest ei kirjeldanud Sergei Nikolajevit isikuna, kellel on eriteadmised ja oskused autode remondi ning autodel esinevate vigade tuvastamises. Eelnevale viitavad ka kohtuistungil uuritud pealtkuulatud telefonikõned, milledes Sergei Nikolajev küsib tihti autosid puudutavaid tehnilisi nõuandeid hoopis teistelt süüdistatavatelt – peamiselt Kirill Novikov’ilt. Teoreetiliselt saab eeldada, et Sergei Nikolajevi tutvus Kirill Novikoviga tagas talle võimaluse teostada autode kontrolli K. Novikovi abil. S. Kuznetsov väitis kohtuistungil, et usaldas K. Novikovi ja vendi Nikolajeveid autode värvitööde küsimuses, autode muude riketega pöördus ta hoopis teise usaldusväärse – Alberti nimelise remondilukksepa poole.
367.Järeldusi musta värvi Audi A5 Eestisse toimetamise tegeliku eesmärgi kohta saab teha vaid tuginedes kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokollidele. Kuigi J. Medunitsa väitel oli tegemist sõiduautoga, mis oli lühiajaliselt tema kasutuses, viitavad pealtkuulatud Sergei Nikolajevi ja AS omavahelised telefonikõned sellele, et kõnealusel ajaperioodil otsis kuritegelik ühendus just Audi A5 marki sõiduautot ühe kindla eesmärgiga – kasutada ka seda narkootiliste ainete veoks. Kohus peab põhjendatuks süüdistust selles osas, et Audi A5 jõudis J. Medunitsa valdusse kuivõrd oli vaja vahendit narkootiliste ainete vedamiseks ehk oli vaja vahendit kuritegude toimepanemise jätkamiseks. Arvestades asjaolu, et Audi A5 kasutamisele
eelnevalt oli kuritegelik ühendus pikalt kasutanud sõiduautosid BMW X5 on loeb kohus põhjendatuks järelduse, et kuritegelik ühendus eelistas narkootikumide vedudeks eelkõige selliseid autosid, millede ümberehitamine ja hooldamine oli lihtsam tänu varasemalt saadud teadmistele selle kohta, kuidas konkreetne automudel narkootikumise veoks sobib mistõttu oldi valmis jätkama ka Audi A5 marki sõidukite kasutamist.
368.Kohtuistungil uuritud tõenditele tuginedes saab järeldada, et Audi A5 kasutamisele narkootiliste ainete vedude teostamisel tegi lõpu just VB kinnipidamisega seotud teave. 22.08.2015 kell 10.32 pealtkuulatud telefonikõnes AS ja Sergei Nikolajevi vahel, teavitas S. Nikolajev AS „valgevenelase“ (VB) kinnipidamisest ning hoiatas AS sellest, et teda võidakse läbi tema seoste VB autoga kuriteos kahtlustada. Seega on põhjendatud ka miks AS enam ühendusse kullerina ei kaasatud, see oli liialt riskantne kuivõrd vahele jäämise korral olnuks võimalik paljastada narkootiliste ainete vedude seosed kullerite ja J. Medunitsa poolt juhitava kuritegeliku ühenduse vahel. Kuritegeliku ühenduse struktuur, selle loomine ja ühenduse juhtimine
369.Kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus seisukohale, et süüdistatavad olid selgelt teadlikud sellest, mis eesmärgiga kuritegelik ühendus tegutses, samuti pidi olema teadlikkus sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi.
370.Kohtu hinnangul on kuritegeliku ühenduse tegevus selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel oli välja kujunenud selge rollide jaotus. Kohtumenetluses esitatud tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud fakt, et süüdistatavad tegutsesid teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kel igaühel oma roll või ülesanne mis omakorda andis kindlama teadmise, et läbi kuritegeliku ühenduse on võimalik teenida lihtsamalt rahalisi vahendeid tagamaks enda ja oma lähedaste majanduslikult mugavamat elu.
371.Kuritegeliku ühenduse liikmestaatust heideti ette J. Medunitsale, ILle, Dmitri Uritskiyle, Sergei Kuznetsovile, Roman Verenitšile, Sergei Nikolajevile, Stanislav Nikolajevile, ASle, AKle, VBle, Sergei Matinile ja Inga Šemjakinale. Süüdistuses on eristatud kuritegeliku ühenduse loomise faasi J. Medunitsa poolt 2012 aastal ning kuritegeliku ühenduse tegevust aastatel 2012-2013, mil ühenduse huvides tegutsesid teadaolevalt J. Medunitsa, IL ja VB ning ühenduse tegevust aastast 2013 kuni kahtlustatavate kinnipidamiseni 2015 aastal, mil ühendusse kaasati juba ka teisi isikuid.
372.Kõik käesoleva menetluse süüdistuses olevad süüdistatavad eitasid nii kuritegeliku ühenduse olemasolu kui ka kuritegude toimepanemist. Kuivõrd rahvusvaheliselt toime pandud rahvatervisevastaste kuriteod on raskesti avastatavad peitkuriteod ning nendega seotud isikud tegutsevad varjatult on oluline märkida, et kõige olulisemad tõendid ühenduse liikmete tegevuse kohta on kogutud jälitustoimingutega ning mida kaugemasse aega jääb etteheidetav kuritegu seda kaudsemaks muutuvad tõendid. Kohus on tuvastanud, et perioodil, mil jälitustoimingutega tõendeid koguti, pidi kuritegelik ühendus olema juba loodud, selle struktuur ja tööliin oli väljakujunenud ning annab põhjendatult jõuda järeldusele, et aastal 2015 oli tegemist juba püsiva kuritegeliku ühendusega.
373.Asjaolu, et kuritegude toimepanemisest räägitakse telefonides napisõnaliselt ja lühidalt viitab kohtu hinnangul kuritegeliku ühenduse konspiratsioonimeetmele. Pealt kuulatud telefonikõnede nappusest ning sellest, kui sujuvalt kõrvaltvaataja jaoks kulgevad süüdistuses kajastatud sündmused, nähtub, et ühenduse liikmetele olid nende rollid selged ning üksteist mõisteti ka pikemate selgitusteta, mis omakorda kinnitab kohtu veendumust, et ühenduse tegevus oli sihipärane ja korduvate kuritegude toimepanemise tõttu ka selgelt väljakujunenud tegutsemismustritega.
374.Ühenduse liikmete distsiplineeritusele ning ühetaoliste konspiratsioonimeetmete järgimisele viitab kohtu hinnangul ka järgnev:
375.Jälitustoimingutega on fikseeritud, et 13.01.2015 tuvastati S. Nikolajevi kontakt mehega (keda sel hetkel nimetati koodnimega Viktor), kes kasutas sõiduautot Toyota Avensis reg nr: XXXXXX. Sama autot nähti 22.01.2015 kasutamas Sergei Kuznetsovi poolt. Ka 21.05.2015 tuvastati, et S. Kuznetsov sisenes Sergei Nikolajevi elukohaks olevasse majja, Sergei Nikolajevi trepikotta. 31.07.2015, kell 15.04 ja 03.08.2015, kell 12.55 sisenes Sergei Nikolajev trepikotta, kus elab S. Kuznetsov ning on fikseeritud, et 12.08.2015, kell 17.04 kohtusid Sergei Nikolajev ja S. Kuznetsov omavahel Tallinnas, xxx tn. Sega on eeltooduga tuvastatud, et S. Kuznetsov ja Sergei Nikolajev suhtlesid omavahel konspireeritult ning S. Kuznetsovi poolt edastati Sergei Nikolajevile ülesanded ning info eelistatult vahetutel kohtumistel, mitte sidekanalite kaudu.
376.Varjatud jälgimise protokolli väljavõttest 09.10.2014 kohta nähtub, et kella 18:33 ajal väljus Sergei Nikolajev BMW-st, läks tankla ees oleva prügikasti juurde, viskas sinna midagi mille järel istus tagasi BMW-sse. Nimetatud prügikastist, koheselt peale Sergei Nikolajevi lahkumist leiti kõige pealt ja võeti kaasa Elisa kõnekomplekti karp (mis peaks sisaldama Samsungi mobiiltelefoni GT-E1200R imei koodiga xxxxxxxxxxxx ja Elisa kõnekaarti, milles mobiiltelefonilaadija (lisa 2). Samasugust telefonide kasutamist iseloomustab lisaks Sergei Nikolajevile ka S. Kuznetsovi (vt S. Kuznetsovi elukoha läbiotsimisprotokoll), J. Medunitsat ja D. Uritskiyt (VB tsitaat D. Uritskiyle 30.06.2015, kell 22.22 pealtkuulatud kõnest: „sul on nii palju telefone, et sind ei saa kätte“). Seega on eluliselt usutav, et menetlejatel ei õnnestunud pealt kuulata kogu süüdistatavate omavahelist suhtlust kuna süüdistatavad kasutasid konspireerituid võtteid, omavaheliseks suhtluseks ei kasutatud teadaolevaid, pidevalt kasutuses olevaid telefone, vaid telefone vahetati tihedalt nõnda nagu eelkirjeldatud varjatud jälgimise protokollis.
377.Kohus on tuvastanud, et paralleelselt kasutasid mitmeid telefone enamus käesoleva menetluse süüdistatavatest ning ka sim-kaartide vahetamine oli tavapärane. Seda kinnitavad süüdistatavate elukohtades ning sõidukites läbi viidus läbiotsimistel leitud esemed. Ka kullerite S. Matini, VVSi ja VB valdusest leiti mitmeid kasutatud telefone ja kõnekaarte mis viitavad teadmisele, et erinevate telefonide ja kõnekaartide vahetamisel ei saa neid püsivalt jälgida ning kohtupraktikas on väga tavapärane, et kuritegude toimepanijad kasutavad erinevaid telefone ja kõnekaarte, samuti internetis saadaolevaid siderakendusi nende mittetuvastamiseks. Ühtlasi on kohtumenetluses tuvastatud asjaolu, et nii S. Kuznetsov kui ka S. Matin arvasid, et neid jälgitakse ning kuulatakse pealt.
378.Kohtuistungil uuritud erinevate Hispaanias läbiviidud varjatud jälgimiste tulemused tõendavad, et konspiratsioonivõtteid kasutasid süüdistatavad J. Medunitsa, R. Verenitš ja D.
Uritskiy. Konspiratsioonivõtteid kasutasid nt R. Verenitš ja D. Uritskiy 29.07.2015 kui kohtusid selleks, et sõita narkootiliste ainete peidukohta Hispaanias. Samuti kohtuistungil süüdistatavate ristküsitluse käigus sai J. Medunitsa kaitsjate poolt tähelepanu D. Uritskiy seotus kalalkäiguga. Nii küsitlesid J. Medunitsa kaitsjad nii D. Uritskiyt, kui R. Verenitši selle kohta, kas nende elukohaks olevas piirkonnas oli kalastamiskohti ning kas süüdistatavatele meeldib käia ka kalal. On põhjendatud väita, et narkootiliste ainetega tegelemist nimetati kalalkäiguks konspiratsiooni mõttes. On asjakohane märkida, et konspiratsioonivõttena kasutas „kalade keeles“ rääkimist ka J. Medunitsa – seega kasutasid D. Uritskiy ja J. Medunitsa sarnaseid konspiratsioonivõtteid ning kasutasid konspiratsiooni teemal ühesugust terminoloogiat. On tuvastatud, et 29.07.2015. a viibis D. Uritskiy majas, milles pakiti hašišit. Majast lahkus Uritskiy kell 21.20. 29.07.2015, kell 22.17 – seega vähem kui tund peale majast lahkumist helistas D. Uritskiy KPle ning sõnas: „Terekest, äsja meenutasin sind. Ma naasin just kalalt, homme hommikul lähen uuesti.“ Võib üsna kindlasõnaliselt väita, et tavapärane kalalkäik ei saa koos kalale mineku, püügivarustuse valmis sättimise ning kokkupanemisega kesta kokku 57 minutit. Et Uritskiy naasis tõepoolest narkootikumide peitmiseks kasutatud majja 30.07 hommikul saab järeldada, et kalalkäiguks nimetati narkootiliste ainetega tegelemist. Varjatud jälgimisega on tuvastatud ka see, et VB lahkus majast 30.07 enda kasutuses oleva valge Audiga, selle järel jäi maja koristama AC. Puuduvad igasugused tõendid selle osas, et VB oleks Hispaanias kohtunud veel mõne teise inimesega. Seega on põhjendatud arvamus, et kontakt Uritskiy, Verenitši, C ja Medunitsaga jäi Ble viimaseks inimkontaktiks Hispaanias. VB kui kuritegeliku ühenduse liikme kuritegudesse kaasamine lõppes tema kinnipidamisega Poola Vabariigis.
379.Kohus nõustub prokuröriga, et sellisel viisil konspiratsioonireeglite järgmine viitab kuritegeliku ühenduse sisemiste reeglite olemasolule. Sarnaselt viitab sisemistele reeglitele kaudselt narkootikumide veoks kasutatud sõidukite kasutamise kord – fakt, et sõidukeid võisid kullerid omal initsiatiivil kasutada vaid kõrgemalt ühenduse liikmelt saadud nõusoleku järel (S. Matini näide) ning see, et sõidukite osas tehtud otsustele vastu ei vaieldud (nt S. Matin ei vaidlustanud nähtavalt seda, et tema kasutuses olnud BMW maha müüdi, AS ei vaidlustanud auto VBle ümber registreerimist).
380.Kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannud justnimelt kuritegelik ühendus mitte tavaline kuritegelik grupp kuivõrd kuriteo toimepannud isikute tegevust iseloomustab tunnusena organisatsiooni tahe, millele allusid teadlikult kõik käesoleva menetluse süüdistatavad. Kohtu hinnangul on see tahe loonud spetsiifilise ohu õiguskorrale, kuna see ei ole tavajuhtumil ühenduse üksikliikme poolt juhitav ning võimaldab vajadusel suruda üksikliikme tahte tahaplaanile, s.h nt vastumeelsuse kuriteo toimepanemiseks. Kohtu hinnangul aktsepteerisid ühenduse liikmed kuritegeliku ühenduse juhtide – „nende“ – otsuseid nt kuritegude toimepanemiseks sobivate autode ostmisel või müümisel, kullerite kaasamisega seotud otsuseid (nt olukord, kus AS vahetati välja VB vastu) või kus ühenduse liige S. Matin loobus vastuvaidlematult enda käsutusse antud BMW X5-st ning aktsepteeris seda, et teda narkootikumide vedudele peale auto müüki ei kaasatud.
381.Kuritegeliku ühenduse organisatsiooni võib iseloomustada nt liikmete distsipliin, kuid ka teatav hoolitsus liikmete eest. Kohtule esitatud tõendeid kogumina hinnates on jälgitav see, et kuritegeliku ühenduse liikmed alates kulleritest kuni kõrgema taseme isikuteni olid distsiplineeritud ja täitsid telefonis kuuldud suuniseid hoolikalt, samuti on jälgitav see, et
ühenduse liikmed tagasid vajadusel üksteisele rahalised vahendid (S. Kuznetsov abistas J. Medunitsat).
382.Raha otsimine ja leidmine J. Medunitsa poolt läbi kuritegeliku ühenduse liikmete perioodil 17.07-04.08.2015 ajal, kui VB hašiši enda valdusesse sai näitab ühtekuuluvust ning ilmestab selgelt, et tegutseti ühise eesmärgi nimel (vt analüüsi VB osalus kuritegelikus ühenduses narkootikumide käitlemisel sõiduautoga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ajavahemikul 20.05-03.08.2015).
383.Kohtu hinnangul tajusid ühenduse liikmed endid tegutsemas ühise eesmärgi nimel, omavahelistes kõnedes kasutatakse „meie“ vormi ning tajutakse endi ühist „identiteeti“.
384.20.08.14, kell 18.38 telefonikõnes rääkisid S. Nikolajev ja S. Matin muredest, mis kaasnesid Matinile antud auto rikkega Poolas. S. Nikolajev väljendas Matinile arusaadavalt, et Matini rahamuret ei lahenda mitte üksnes tema isiklikult, vaid „meie“ – järelikult ühenduse liikmed laiemalt. 21.05.2015, kell 13.54 telefonikõnes rääkis Nikolajev Sle „meie“ vormis, kuidas tegeletakse Sga seotud küsimuste lahendamisega. 21.09.2014, kell 13.47 telefonikõnes nimetab I. Šemjakina narkootikumide veoga seonduvat „meie asjaks“ (kõnes jagab I. Šemjakina S. Matinile infot selle kohta, et Sergei Nikolajev on ära „meie asjade pärast“ s.o osales sel ajal narkootikumise veos). 10.08.2015, kell 19.38 telefonikõnes, milles J. Medunitsa ja S. Kuznetsov jagasid muret (mis ajaliselt seotud VB kinnipidamisega) väljendas S. Kuznetsov ka J. Medunitsale seda, et „on inimesi, kellel väga suured probleemid ja nemad kadestavad „meid“. 12.08.2015, kell 15.21 telefonikõnes – kõnes, kus AS ja Sergei Nikolajev rääkisid omavahel uue sobiva auto ostmisest andis Sergei Nikolajev teada, et sissemakse raha on „meil“ olemas. 20.09, kell 12.39 rääkis Sergei Nikolajev ASle, et „meil“ on vaikus (polnud tööd pakkuda). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus prokuröri viiteid „meie tundele“ asjakohaseks. Kuna kõnesid kuulati jälitustegevuse käigus pealt pikka aega ja süüdistatavate omavahelisi stenogramme on kriminaaltoimikus hulgaliselt ei saa ka väita, et oleks tegemist nn kontekstist välja rebitud tõlgendustega. Kõned riimuvad omavahel sisult ja kontekstilt ning võimaldasid kohtul kujundada tervikpildi kuritegeliku ühenduse olemusest ja siseveendumusest, et kuritegeliku ühenduse liikmetel oli ühine eesmärk ning läbi „meie“ vormi pidid kõik liikmed tajuma ühist identiteeti. Ühisele eesmärgile viitab ka ühised ponnistused uute sõidukite soetamiseks või rahapuuduse leevendamist nii Eestis kui ka Hispaanias ning ka mure VB kinnipidamise pärast.
385.Süüdistatavate kahtlustatavana kinnipidamised käesolevas kriminaalasjas algasid 14.12.2015 ning kaudselt kinnitavad peale kinnipidamist jälitustoimingutega kogutud tõendid asjaolu, et tegemist oli justnimelt kuritegeliku ühenduse ja selles olnud liikmetega. Kuigi on loogiline järeldada, et enamus süüdistatavatest ei saanud nende kinnipidamise järel toimunud pealtkuulatud vestlustes osaleda, viitavad pealtkuulatud telefonikõned vabadusse jäänud süüdistatavate (I. Šemjakina ja R. Verenitš) ning süüdistatavate lähedaste osalusel sellele, et süüdistatavad tegutsesid tõepoolest ühiselt ning ühiste eesmärkide nimel. Nii viitab nt 14.12.2015. a, kell 15.44 telefonikõne GM ja VMi vahel, et vähemalt kõrvaltvaatajad pidasid J. Medunitsat tegutsevaks teiste inimestega koos („kas ära viidi ainult Jevgeni või ka teised?“. 14.12.2015 kell 20.54 toimunud telefonikõnes rääkis R. Verenitš Vanja nimelisele inimesele, et „kõik viidi ära – bossini välja“. 15.12.2015, kell 07.19 telefonikõnes rääkis VM samuti sellest, et „Tallinnas viidi ära kõik inimesed, keda J. Medunitsa teadis“. Samal päeval toimunud telefonikõnedes andis R. Verenitš märku, et on ennast juba varjama hakanud, kuid
abi (raha näol) soovis ta just VMlt, mitte kelleltki kolmandalt (kell 13.10 telefonikõne). Kohus nõustub prokuröriga, et eelnev tõendab R. Verenitši tihedat seost just J. Medunitsaga. Sellised telefonikõned jätkusid kuni 17.12.2015. Ka Eestis 19.12.2015 pealtkuulatud telefonikõne I. Šemjakina ja AS vahel viitab sellele, et I. Šemjakina sai aru konspiratsiooni kasutamise vajadusest, üritas telefoni teel suhelda märksõnadega ning anda ASle edasi teave sellest, et Sergei Nikolajev on pikaks ajaks kadunud.
386.Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis jõuab kohus järeldusele, et paljudes erinevates jälitustoimingu protokollides joonistus välja selge pilt kuritegeliku ühenduse struktuurist, selle tegevuse põhimõtetest ja liikmelisusest ning rollijaotusest. Kuritegeliku ühenduse liikmete rollid
387.Kohtumenetluses kõiki tõendeid kogumina hinnates ja omavahel kõrvutades kattusid esitatud tõendid jälitustegevuse käigus tekkinud pildiga kuritegeliku ühenduse olemusest, struktuurist, rollijaotusest ning toimimisest. Oma eesmärkide täitmiseks kuuluvad ja on erinevatel ajaetappidel kuulunud J. Medunitsa poolt loodud kuritegelikku ühendusse vähemalt järgmised liikmed: Eestis elavad IL, Sergey Kuznetsov, Sergei Nikolajev, Sergey Matin, VB, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov ning alaliselt Hispaania Kgriigis elavad isikud Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš, samuti Venemaal elav AS. Ühtlasi kuulusid kuritegelikku ühendusse lühikestel ajaperioodidel või aitasid selle tegevusele kaasa ka Inga Šemjakina ja Julia Kivonen. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest ja pealtkuulatud telefonikõnedest kinnitavad ühenduse mitme tasandilist juhtimisstruktuuri, s.t et igal ühenduse liikmel oli oma kindel ülesanne. Nii ei pannud J. Medunitsa ja S. Kuznetsov kui ühenduse autoriteedid tegusid toime isiklikult, vaid seda tegid neist n.ö madalamal astmel olevad liikmed. Alljärgnevalt toob kohus välja kohtumenetluses tuvastatud kuritegeliku ühenduse kõigi liikmete rollid/tööjaotuse olenemata sellest, et osade ühenduse liikmete osas on jõustunud erinevad kohtulahendid. Kohus on tuvastanud kuritegeliku ühenduse olemasolu ning lahendab käesolevas menetluses olevate süüdistatavate süüküsimuse mis ei ole kuidagi seotud ja ettemääratud õigusjõuga sellest kriminaalasjast eraldatud süüdistatavate osas tehtud kohtulahenditega.
388.J. Medunitsa ülesandeks kuritegeliku ühenduse juhina korraldas hašiši transporti Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni, andis kuritegeliku ühenduse liikmetele eelnimetatud teo toimepanemiseks korraldusi ja juhiseid. Varustas vajadusel ühenduse liikmeid tegude toimepanemiseks vajaminevaga nagu nt sobivate sõidukitega. On tuvastatud, et J. Medunitsa pidi korraldama ka Vene Föderatsioonis viibivatele isikutele narkootiliste ainete edasiandmise.
389.Dmitry Uritskiy ülesandeks oli organiseerida kuritegeliku ühenduse valdusesse narkootikumide veo läbiviimiseks vajalikus koguses hašišit, kohtuda Hispaaniasse saabunud kulleritega ning korraldada narkootilise aine pakkimist ja ümberehitatud autosse peitmist. Samuti oli Dmitry Uritskiy ülesanne kontrollida narkootikumide veol kasutatavate autode seisukorda Hispaanias. D. Uritskiy oli Roman Vereniši võrdne partner Hispaanias. D. Uritskiy allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale.
390.Roman Vereniši ülesanne oli tagada narkootiliste ainete järjepidev transiit, korraldada narkootiliste ainete peitmine ühenduse poolt veoks kasutatavatesse sõidukitesse ning juhendada Eestist või Venemaalt saabunud J. Medunitsa poolt juhitud kuritegeliku ühenduse liikmeid aine pakendamisel ja peitmisel sõidukitesse. Roman Verenitš oli D. Uritskiy võrdne partner Hispaanias. R. Verenitš allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale.
391.AOGC ülesanne oli otsida ja rentida narkootilise aine pakendamiseks ja peitmiseks erinevaid kinnistuid, et vähendada ebaseadusliku tegevusega seotud isikute vahelejäämise riske ning tagada narkootilise aine hašiši transiidi järjepidev toimimine. AOGC allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale.
392.Sergey Kuznetsov ́i ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse huvides edastada J. Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele nagu nt Sergei Nikolajev. On tuvastatud, et S. Kuznetsov oli J. Medunitsa usaldusisik ja kuritegeliku ühenduse Eesti ja Hispaania vaheline koordinaator. S. Kuznetsovi ülesannete hulka kuulus uute narkootilisi aineid vedavate kullerite leidmine, nende juhendamine ja kontrollimine ning hiljem Sergei Nikolajevi tegevuse koordineerimine ning temale J. Medunitsalt vajaliku informatsiooni edastamine. S. Kuznetsov allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale.
393.IL ülesandeks oli eelnevalt ühenduse poolt omandatud narkootilise aine vedude ja käitlemise korraldamine Hispaania Kgriigist Eesti Vabariiki ja läbi Eesti Vabariigi Vene Föderatsiooni. Samuti oli IL ülesandeks Vene Föderatsioonis narkootilise aine üleandmine teistele seni tuvastamata ühenduse liikmetele ja nende klientidele. IL värbas kulleri VVSi.
394.VB ülesandeks oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootilise aine vedude jätkumisele. Osales kuritegeliku ühenduse tegevuses narkootikume vedava kullerina ning aitas korraldada IL poolt Hispaaniasse saadetavate kullerite narkootilise ainega varustamine. VB allus J. Medunitsale läbi D. Uritskiy.
395.Sergei Nikolajevi ülesandeks oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootilise aine vedude jätkumisele. Osales esmalt kuritegeliku ühenduse tegevuses narkootikume vedava kullerina, hiljem värbas ise kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid. Vastavalt S. Kuznetsovilt saadud suunistele otsis ja leidis uusi kullereid, kes olid nõus vedama narkootilisi aineid, juhendas neid ning maksis tehtud ülesannete eest tasu. Samuti värbas Sergei Nikolajev kuritegelikku ühendusse liikmeid, kes aitasid kuritegeliku ühenduse eesmärke saavutada tagamaks seega kuritegeliku ühenduse toimimine ja narkootiliste ainete vedude jätkumise. Värbas kuritegelikku ühendusse Stanislav Nikolajevi, Kirill Novikovi, Sergey Matini, Inga Šemjakina, ASi. Sergei Nikolajev allus kuritegelikus ühenduses S. Kuznetsovile.
396.Stanislav Nikolajevi ülesanne oli vastavalt omavahelisele kokkuleppele Sergei Nikolajeviga abistada Sergei Nikolajevit ühenduse eesmärkide saavutamisele aidates seeläbi kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele. Tema tegevus seisnes narkootikumide veoks kasutatud sõidukite ettevalmistamises, hooldamises ja neisse narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamises koos Kirill Novikoviga, samuti kullerite võimalike sõidukitega tekkinud probleemide lahendamises ja vajadusel tasu vahendamine ühenduse liikmete vahel. Lisaks nõustas Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks
sobilike sõidukite soetamisel ja tehniliste probleemide korral. Stanislav Nikolajev allus kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile.
397.Kirill Novikovi ülesanne oli samuti sõidukite narkootikumide veoks ettevalmistamine - nende tehnilise korrasoleku kontrollimine, vajadusel vajalike varuosade otsimine, ostmine ja paigaldamine ning sõidukitesse narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamine. Lisaks nõustas Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajeviga Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks sobilike sõidukite soetamisel ja tehniliste probleemide korral. Kirill Novikov allus kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile.
398.Sergey Matini ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest narkootilise aine hašiši vedusid Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni. S. Matin allus kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile.
399.Inga Šemjakina ülesandeks oli osutada vaimset kaasabi kuritegeliku ühenduse järjepideva toimimise tagamiseks, vahendada vajaduse tekkimisel ASle narkootikumide veoga seonduvaid korraldusi ja juhiseid, samuti andis ta Sergei Nikolajevi kasutusse narkootilise aine vedude kokkuleppimiseks ning tegevuste kooskõlastamiseks enda mobiiltelefoni. I. Šemjakina allus kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile.
400.AS ülesandeks oli vastavalt Sergei Nikolajevilt saadud juhistele teostada tasu eest suures koguses narkootilise aine hašiši vedusid Hispaania Kgriigist Alicante piirkonnast Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburgi piirkonda. Läbi AS ́i kaasati kuritegelikku ühendusse kuller VB. AS allus kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile.
401.AK ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest narkootilise aine vedusid Hispaaniast Venemaale, samuti korraldada ühenduse käsutuses olevate sõiduautode toimetamist Venemaalt Eestisse nende ümberehitamiseks, samuti tehniliseks hooldamiseks. Menetluses tuvastatud asjaolude kohaselt sai AK korraldusi tundmatutelt isikutelt. Kuritegeliku ühenduse püsivus
402.On põhjendatud alus väita, et eelkirjeldatud rollide jaotamist ning ühenduse harude tegevuse spetsialiseeritust saab pidada püsivaks kuivõrd sarnasel viisil olnuks võimalik ühenduse tegevust jätkata ka olukorras, kui ühendusest oleks vabatahtlikult või välise mõju tõttu lahkunud mõni eelnimetatud liige. Näiteks ei oleks ühenduse tegevuse toimimist mõjutanud oluliselt olukord kui kullerite tegevust juhtinud Sergei Nikolajev või riikide vahel infot vahendanud S. Kuznetsov oleks ühendusest lahkunud. On alust arvata, et kuritegeliku ühenduse tegevuse ahela katkestas vaid see, et korraga vahistati kõik ühenduse juhtfiguurid – sh. J. Medunitsa. Kohtupraktikas on märgitud, et ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Ühenduse juhi asendatavuse kriteerium tähendab muu hulgas seda, et konkreetne kuritegelik kooslus ei saa olla loodud ning koos püsida pelgalt selle liidri autoriteedile tuginevalt, kuna tema ühendusest eemaldamine (nt surm või ka vahistamine) tooks sisuliselt vältimatult kaasa senise organisatsiooni lagunemise (RKKK 1-16-6452 p 42). Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et käesoleva menetluse esemeks olev kuritegelik ühendus ei püsinud vaid tänu J. Medunitsa autoriteedile, vaid tänu ühenduse liikmete ühisele panusele ühenduse tegevusse. Arvestades
kuritegeliku ühenduse liikmete rolle, võinuks ühendus tegevust jätkata ka J. Medunitsa lahkumisel ühendusest – see tähendanuks vaid J. Medunitsa asendamist teise juhiga. Seejuures ei ole välistatud, et just sel põhjusel – et tagada kuritegeliku ühenduse püsivus – kasutati ka nn kollegiaalset juhtimisstiili, kus oluliste otsuste vastuvõtmisesse olid kaasatud ka isikud, kel oli vahejuhtidena ühenduse teiste liikmete seas piisavalt autoriteeti ning kes oleks vajaduse korral võimelised J. Medunitsa juhtrolli üle võtma.
403.Kohtu hinnangul viitab kuritegeliku ühenduse püsivusele ka fakt, et isikuid, keda aktiivselt ühenduse tegevusse ei kaasatud, ei saanud end pidada ühendusest lahkunuks, vaid tegemist oli seisundiga, kus nendel ühenduse liikmetel oli ootus selleks, et neid võidakse tulevikus ka uuesti ühenduse tegevusse kaasata. Nt AS, kellele hoolimata tema valdusest auto äravõtmisele juba 2015. a mais, anti veel sama aasta juulis-augustis teavet selle kohta, et varsti on võimalik ka tal „tööd“ saada (nt 03.07, kell 14.33 telefonikõne, 31.07, 21.16 telefonikõne). Või siis näiteks ka S. Matin, keda Sergei Nikolajev hoidis n.ö ooteseisundis veel 2015. a novembris hoolimata sellest, et juba 2014. a oktoobris viimaselt BMW X5 ära võeti. Nii on tuvastatud, et veel 01.11.2015 kartis S. Matin, et tema telefoni jälgitakse (kell 18.38 telefonikõne), rääkides JMle, et tal on mõistlikum töötada „salakaubavedajate juures“ (kell 17.31) ning kes 04.11.2015 pealtkuulatud kõne kohaselt oli valmis kohtuma Sergei Nikolajeviga.
404.Seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus kuritegeliku ühenduse püsivaks kuna see tegutses ja oli võimeline tegutsema pikemat aega ning kuritegelikus ühenduses peituv struktuurne potentsiaal ei ammendunud ühe teoga vaid narkovedusid ühest riigist teise pandi toime korduvalt. Kõigil ühenduse liikmetel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja nad andsid sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele järjepidevalt. Suunatus raskete, varalise kasu teenimisega seotud kuritegude toimepanemisele
405.Kohus uurinud kõiki esitatud tõendeid kogumis on jõudnud järeldusele, et käesoleva kriminaalasja süüdistatavatest koosneva kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli toime panna raskeid I astme kuritegusid olles spetsialiseerunud just rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemisele. Kuritegeliku ühenduse tegutsemise eesmärgiks oli saada varalist kasu läbi narkootiliste ainete käitlemise - ühest riigist teise vedamise. On tuvastatud, et ühenduse raames veeti suurtes kogustes narkootikume sõiduautodesse ehitatud peidikutes, algselt kasutati BMW X5 marki sõidukeid, hiljem ka teisi marke. Sõidukid olid narkootikumide vedamiseks spetsiaalselt ümber ehitatud. On tuvastatud, et läbi eelkirjeldatu veeti läbi selle kuritegeliku ühenduse aastatel 2013 – 2015 Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni kohtu hinnangul ülisuurtes kogustes hašišit – hinnanguliselt 2480 kg. Enamus sellest kogusest on läinud mustal turul müüki ning ei ole võimalik hoomata, mis tagajärgi see inimestele põhjustanud on kuid arvestades, et 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks on vajalik 1 gramm narkootilist ainet on põhjendatud järeldus, et kuritegeliku ühenduse tegevuse tagajärjel on ohtu seatud otseselt miljonite inimeste elud.
406.Selliste kuritegude toimepanemise eesmärgiks süüdistatavate poolt oli varalise kasu teenimine – kohtumenetluses on kohus tuvastatuks lugenud, et kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli teenida sedavõrd suurtes kogustes narkootiliste ainete käitlemisega tulu enam kui 40000 eurot. Kuigi mõned süüdistatavatest täitsid ühenduse raames rolle, millede läbi nad tegutsesid personaalse eesmärgiga teenida kriminaaltulu ka summas, mis ei ole käsitletav
suure varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemisena, oli ühenduse laiem eesmärk kõigile süüdistatavatele teada.
407.Kohus on analüüsinud kõigi süüdistatavate osas eraldi, millisel viisil toimus narkootiliste ainete käitlemine (vt vastavat koosseisu analüüsi süüdistatavate osas).
408.Kohus on tuvastanud, et kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete eesmärgid olid otseselt seotud sama eesmärgiga.
409.Eeltoodust tulenevalt, hinnanud arutatavas kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid ja kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolude kohaselt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritav süüdistus süüdistatavate Dmitry Uritskiyt, Roman Verenitši, Stanislav Nikolajevi, Kirill Novikovi, Sergey Matini ja Inga Šemjakina osas ning KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritav süüdistus süüdistatavate J. Medunitsa, Sergey Kuznetsovi ja Sergei Nikolajevi osas. On tõendamist leidnud asjaolud süüdistusaktis kajastatud ajavahemiku osas, mille vältel J. Medunitsa poolt loodud kuritegelik ühendus tegutses ja toimis, tuvastatud on ühenduse liikmete rollid ja nendevaheliste rollide jaotus ning asjaolu, et ühendus oli püsiv, kindla struktuuriga ning selle tegevus oli suunatud suures koguses narkootiliste ainete käitlemisele. Seega on süüdistuses kirjeldatud kõiki neid faktilisi asjaolusid, mis täidavad KarS § 255 lg-s 1 ja KarS § 256 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisude tunnused ja mille alusel saab tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu. Süüdistuse järgi kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks eelnimetatud isikutele veel IL, VB ja AS, kelle süüküsimus eraldati seoses muu menetlusliigi kohaldamisega ning lahendati eraldi ning nende osas kohus hinnanguid ei anna. Modus operandi
410.Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud seisukoht, mille kohaselt kuriteoepisoodide silmnähtav sarnasus (modus operandi) võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina.26 Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-8-10 p-s 11-12 on selgitatud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. /.../ Modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.27
411.Kohus leiab, et kõigis süüdistuses toodud episoodides on tegemist selliste episoodidega, mille toimepanemise viis ja muster on sarnane – väga lihtsustatult kokkuvõttes soetatakse sõidukid millesse ehitatakse peidikud, kuller läheb sõidukiga Hispaaniasse kus sõidukisse paigutatakse narkootiliste ainete pakid, seejärel sõidab kuller „täislaetud“ sõidukiga sihtkohta
RKKKo 09.03.2010 nr 3-1-1-8-10, p 11; RKKKo 10.11.2009 nr 3-1-1-87-09, p 11. RKKKo 09.03.2010 nr 3-1-1-8-10, p 11-12.
Venemaa Föderatsioon läbides selleks erinevaid Euroopa Liidu liikmesriike. Igal kulleril on välja mõeldud sarnane „legend“, et ta viibib puhkusereisil, suheldakse konspiratiivselt ning igal isikul on oma kindel roll mida ta peab tegema, kus ta peab olema – ülesandeid antakse ühenduses nn kõrgemal astmel oleva ühenduse liikme poolt. Kohus on seisukohal, et kõikide episoodide puhul on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi.
412.On põhjendatud alus järeldada, et tegemist on professionaalselt teostatud narkootikumide veo skeemiga, mille käigus on käideldud ülisuurtes kogustes narkootilist ainet hašiš. Silmnähtav kokkulangevus väljendub mitte üksnes selles, et narkootikume veeti Hispaaniast Venemaale vaid ka selles, et kullerid läbisid teekonda sarnase marsruudi alusel (kullerid reisisid täpselt samasse piirkonda, kus elasid J. Medunitsa, R. Verenitš ja D. Uritskiy), reisid olid ajaliselt sarnase kestusega, kasutati sarnaseid sõidukeid, kõikide kullerite sidemed viisid välja ühtede ja samade isikuteni ennekõike J. Medunitsani. On põhjendatud alus järeldada, et süüdistuses etteheidetud kuriteoepisoodid on omavahel piisavalt sarnased selleks, et tegemist ei ole enam kokkusattumusega ning eraldiseisvate üksikkuritegudega. Kohtuistungil uuritud tõendid viitavad sellele, et kuritegeliku ühenduse modus operandi’ks oli lisaks eeltoodule narkootikumide vedamiseks seotud reiside korraldamine sel viisil, et reisid toimuksid võimalikult kiirelt, sh jõuaks narkootikumide vedajad Hispaaniasse ja sealt tagasi võimalikult lühikese sõiduajaga.
413.Kuigi asjaolu, et kõigi kuriteojuhtumite puhul käideldi hašišit, mida veeti Hispaaniast Venemaale, ei tähenda veel seda, et kuritegude toimepanemisega on seotud ühed ja samad inimesed, on kohtus uuritud tõendeid kogumis hinnates kohus jõudnud veendumusele, et kuritegude ühisjooned ning kuritegude toimepanemise mustrid viitavad, et kuritegude toimepanemist organiseerisid ühed ja samad inimesed. Arvestades asjaolu, et ka paralleelsete narkootikumide vedude puhul kasutati (või sooviti) kasutada ühesuguseid sõidukeid on eluliselt usutav, et läbi taolise mustri lihtsustas kuritegelik ühendus enda tegevust üritades paralleelselt kasutada selliseid sõiduautosid, millede hooldamine või ümberehitamine võimalikult tuttav oleks. Sõidukite ümberehitajad Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev kinnitasid oma ütlustes, et nii sõidukeid BMW X5 kui ka Audi A5 oli kergem ümber ehitada. Fakt, et narkootikumide vedude puhul liikusid kullerid GPS-idesse talletatud andmetele tuginedes samasse Hispaania osasse viitab sellele, et Hispaanias olles pidid kullerid kohtuma ühtede ja samade inimestega. Kusjuures on asitõendite vaatlusprotokollidest märgatav ka sarnasus GPS seadmete osas – kullerid kasutasid GPS seadet Garmin Nüvi. Samuti ühetaoline reiside kestus ning asjaolu, et Hispaaniasse (ja sealt tagasi) üritati jõuda võimalikult kiirelt viitab samuti sellele, et reise plaanisid samad inimesed.
414.Olgugi, et tegemist on kohtu hinnangul tõepoolest üsna kaudsete viidetega millest järeldusteni on jõutud selgitab kohus, et lähtudes siinkohal paljuski nii uuritud tõenditest kogumina, siseveendumusest kui ka üldisest kohtupraktikast on põhjendatud tervikuna järeldus, et esinenud kuriteoepisoodide toimepanemise viis on silmnähtavalt sarnane.
415.Tuginedes sellele, kui palju süüdistuses käsitletud ja kohtus uuritud kuriteoepisoodidel on ühiseid jooni, võib järeldada, et ka olukordades, millede osas pole tõendeid õnnestunud talletada (eelkõige enne aktiivsete jälitustoimingute teostamise aega toimepandud kuriteod) on alust arvata, et ühenduse tegevus pidi olema organiseeritud ühetaoliselt.
416.Prokurör esitas süüdistuskõnes kokkuvõtva tabeli (vt allpool), mis vastab kohtus uuritud tõenditele ning kuivõrd kohtu hinnangul on tegemist asjakohase ning selgelt jälgitava tabeliga, kasutab kohus seda ilmestamaks kuriteoepisoodide ühisjooni käesolevas menetluses. Allolevalt tabelilt on selgelt jälgitav ajaperioodid mil kuriteoepisoode toime pandi, kasutatud sõiduki mudel, marsruut, reisi legend, ühised panused ning seosed J. Medunitsa ja/või D. Uritskiyga.
Kuritegude toimepanemise ajad
Kasutatud sõidukid
Marsruut
Reisi legend
Hispaaniast Venemaale
teadmata
Sergei Nikolajevi, Stanislav Nikolajevi ja K. Novikovi panus Ei
Kullerid said korraldusi läbi J. Medunitsa tuttavast vahendaja Jah, IL
Seos J. Medunitsa ja/või D. Uritskiyga
IL ja VVS salakaubavedu
11.2012 – 03.2014
BMW X5
Sergei Nikolajevi salakaubavedu Sergei Matini salakaubavedu AS salakaubavedu VB salakaubavedu AK salakaubavedu
Hispaaniast Venemaale Hispaaniast Venemaale Hispaaniast Venemaale Hispaaniast Venemaale
Puhkusereis suusatama Puhkusereis suusatama teadmata
Jah
Jah
perereis
Jah
Jah, S. Nikolajev Jah, S. Nikolajev Jah, S. Kuznetsov Ei
sama Audi A5 sama Audi A5 Audi Q5
Jah Jah
Jah
Jah Jah Jah
417.Nii S. Matini kui teiste kullerite GPS-idest salvestatud marsruut langeb kokku asukohaga, kus asub J. Medunitsa. S. Kuznetsovi GPS-seadmesse oli J. Medunitsa aadress ja teekond oli salvestatud lemmikute hulka. Võrreldes S. Kuznetsovi reisi sihtkohta teiste süüdistatavate GPS-ides kajastatud reiside marsruutidega saab järeldada, et kullerid (S. Matin, VVS) reisisid tõepoolest täpselt samasse piirkonda, kus elasid J. Medunitsa, R. Verenitš ja D. Uritskiy. Kaartidel olevate teekondade võrdlusest tulenevalt on asjakohane märkida, et teekonnal asub Benidormi linn, millest süüdistatavad rääkinud on ning Benidormi vahetus läheduses omakorda asuvad nii Calp(e)- kui ka Altea linnad, mida on nimetatud süüdistuses.
418.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kõikide episoodide puhul on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Jevgeni Medunitsale esitatud süüdistused KarS § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi
419.Jevgeni Medunitsale on esitatud süüdistus KarS § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi selles, et ta lõi koos eeluurimisel tuvastamata isikuga täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 2012.a vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši vedamisega Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni.
420.Süüdistuse järgi kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks J. Medunitsale veel Eestis elavad IL, Sergey Kuznetsov, Sergei Nikolajev, Sergey Matin, VB, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov ning alaliselt Hispaania Kgriigis elavad isikud Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitš,
samuti Venemaal elav AS. Ühtlasi kuulusid kuritegelikku ühendusse lühikestel ajaperioodidel või aitasid selle tegevusele kaasa ka I. Šemjakina ja Julia Kivonen.
421.Kokkuvõtlikult süüdistatakse J. Medunitsat kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, sinna liikmete värbamises ning suures koguses narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega.
422.J. Medunitsale esitatud süüdistusest nähtub, et kuritegelik ühendus, mille juhtimist talle ette heidetakse, tegeles süüdistuse järgi narkootikumi hašiši vedamisega Hispaaniast Venemaale. Seega on selge, et süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse „suunatud tegevus“ KarS § 255 lg 1 järgi seisnes narkootikumide käitlemises suures koguses. Muude kuritegude toimepanemist või nende toimepanemise kavatsust ei ole kuritegelikule ühendusele ette heidetud. Paratamatult on kõigile käesolevas menetluses olevatele süüdistatavatele s.h J. Medunitsale esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid. Kuivõrd narkootiliste ainete käitlemine ja kuritegeliku ühenduse süüteokoosseisu elemendid on omavahel põimunud on kohtu hinnangul põhjendatud hinnata J. Medunitsa süüdistust KarS § 184 lg 21 ja KarS § 256 lg 1 osas koos.
423.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. J. Medunitsa eitas 02.12.-03.12.2020 ja 08.12-09.12.2020 kohtuistungil ristküsitluse käigus kõigi süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. Tuginedes Riigikohtu praktikale28 märgib kohus, et tegemist oli äärmiselt pika ja ajamahuka küsitlusega, mille tervikteksti ei pea kohus vajalikuks taasesitada täies mahus vaid kohus esitab kohtuotsuse põhjendavas osas kokkuvõtlikult ütluste sisu, mida saab seostada selle konkreetsete kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludega.
424.J. Medunitsa ütluste lühikokkuvõttest järeldub, et varalise seisu analüüsi dokumendist, mille kaitsjad esitasid nähtub, et VMi kontodel oli neljal järjestikusel aastal makstud päris märkimisväärseid summasid sularaha, kuna J. Medunitsa müüs 2012 aastal Ps maha veoautod ja sellest sai VM raha, mida kontodele kanda. Pga oli ta juriidiliselt seotud kuni aastani 2011. Algselt oli see üldse riiulifirma soetatud selleks, et xxx teel omandada kinnisvara. Vedudega hakkas firma tegelema kuskil 2008 või 2009, ta vormistas kaks veokit P nimele ning hakkas tegelema vedudega kuni 2012 või 2013.s.o kuni ärasõiduni Hispaaniasse. 2011 aastal kirjutas J. Medunitsa firma VMi nimele. Peale seda ta enam ettevõtte majandusesse ei sekkunud. Kas sel ajal firma raamatupidamine oli nõuetekohane, ei osanud J. Medunitsa öelda, kuid eeldab, et oli, kuna Vl on majandusalane haridus. Kui palju ta veokite müügist raha sai, ei oska öelda, kuid eeldab, et müük toimus arve alusel. Arveid ta ise näinud ei ole. Kuidas rekkade müügist saadud raha jõudis VMi, kui füüsilise isikuni, ei osanud J. Medunitsa öelda. J. Medunitsa ei osanud sedagi öelda, miks VM pidi tegema sularaha makseid oma kontole, kuid möönis, et veokite eest võidi ka tasuda sularahas.
425.Ütluste kohaselt teadis J. Medunitsa 2016 aastal, et P veokid on müüdud. Firma mikrobusside liisinguga seotud dokumentatsiooni või arveid ta näinud ei ole, kuna ei tegelenud selle firmaga, sellega tegeles naine ja tema sellesse ei sekkunud. J. Medunitsa on 100% kindel, et mingid dokumendid on Maksu- ja Tolliametis olemas. Need dokumendid, mis võeti ära aadressilt XXX. Seal on kogu P elu, kõik arved ja kõik muu.
RKKKo 26.05.2010 nr 3-1-1-22-10, p 8.1.
426.VS, kelle ema juurde J. Medunitsa läks elama, on varem kriminaalkorras karistatud. Tegemist on Medunitsa lähedase sõbraga. Umbes 10 aastat tagasi sai temast narkomaan, mis päädis vanglasse minekuga.
427.XXX ehitasid kolm inimest - AP, AI ja JV töötas ainult viimistlustöödel. Ütluste kohaselt ehitati seda maja 8 aastat. Maja küttesüsteem maksis kuskil 9000 eurot ja seda küttesüsteemi on kaks korda remonditud. Remonditöid tehti ajal, kui J. Medunitsa oli kinni peetud. Peale vabanemist tegi ta maakütte ümber õhksoojuspumbaks ning lasi panna lisasoojustuse. Selle eest maksis RA kuskil 600-700 eurot.
428.Kui palju Hispaanias olev maja maksis, J. Medunitsa ei tea. Selle ostis tema naine, J. Medunitsa ainult remontis seda. Tegemist oli peresisese rahaga ja nad ei lugenud seda. Umbkaudu sai maja ostetud 103 000 või 105 000 euroga ja see raha pärines autode müügist saadud rahast. Raha pidi pärinema autode müügist, kuna muud raha naisel ei olnud.
429.Offshore firma AF ei tea, kellele kuulub, kuid teab, et peale metallkonstruktsioonide tegeles ka puiduga ning firma tegeles kogu maailmas. Temal ei ole temaga pistmist, sai sealt ainult palka. J. Medunitsa raha oli ka pandud RRB235 projekti. Ütluste kohaselt maksis G ka protsente firmasse pandud raha eest. Põhiosa ei ole siiamaani tagastanud. Firmaga oli tal tööleping 100% sest, et aegajalt nad kirjutasid jällegi uuele lepingule alla, kui vahetus firma nimi. Ütluste kohaselt on J. Medunitsa kindel, et need dokumendid on olemas Maksu- ja Tolliametis teiste dokumentide hulgas. Ütlustest nähtuvalt tegeles J. Medunitsa selle firma arendamisega Ukraina suunas. Mitte ainult ei sõlminud seal lepinguid, vaid Ivano-Frankivski oblastis sai tehtud ka teed. Tööleping oli alla kirjutatud, et kõik oleks seaduslik, aga konkreetselt selles firmas ei ole ta töötanud. See oli vahend talle dividendide maksmiseks. See oli paljude aastate vältel, 3-4 aastat. Kuidas Sergey Kuznetsov sellesse firmasse tööle sai, J. Medunitsa ei tea. Seda, et S. Kuznetsov sai sealt samast kohast palka, sai ta teada kohtusaalis ja see oli üllatus. Sergey Kuznetsoviga oma sissetuleku allikatest ei olnud neil kombeks rääkida.
430.Sergey Kuznetsov pöördus tema poole, kui 2015 aastal tahtis suuremat korterit osta. Tal oli krediidi ajalugu vaja ja ta tõe poolest pöördus J. Medunitsa poole, et ta aitaks tal kuskile tööle saada, vormistada. J. Medunitsa pöördus selle küsimusega AN poole, selle kohta on ka telefonikõne. See oli ainus kord, kui J. Medunitsa aitas Kuznetsovil leida tööd. Kas tegemist oli fiktiivse või reaalse töökohaga, ei olnud J. Medunitsale oluline teada, kuid ta eeldab, et loomulikult soovis S. Kuznetsov teha reaalselt tööd. Millised töötegemise oskused Kuznetsovil reaalselt olid, J. Medunitsa ei uurinud. Kuid ta mäletab kindlalt, et Sergey Kuznetsov soovis pangale krediidiajalugu näidata ning vajas seetõttu tööd.
431.J. Medunitsa ei eitanud, et mälu on tal hea, kuid see on valikuline. Ta võib mäletada seda, mis oli 10 aastat tagasi, aga ei pruugi mäletada asju, mis juhtus üleeile.
432.Hispaania tuludeklaratsioonidel ei kajastu loomulikult kogu Hispaanias teenitud tulu. Nt riietega kauplemine - selle pealt ei makstud makse. Kauplemine käis läbi Offshore firmade.
433.Venemaal sõlminud agendilepingute summad olid erinevad. Kõiki rahasid, mis seal lepingutes kirjas on, ei saanud mitte ainult J. Medunitsa kinnitades ausalt, et see oli maksudest
kõrvale hoidmise võimalus. Neid summasid ei rakendatud kunagi nende vajaduste rahuldamiseks, mis nendes lepingutes kirjas oli, vaid isiklike vajaduste rahuldamiseks, millest osa sai ka J. Medunitsa. Dokumentide sisu põhimõtteliselt vastab lepingutele, kuid hiljem sai osa force majeure ́ga maha kirjutatud. Ütluste kohaselt sai J. Medunitsa reaalselt enda valdusesse mõned miljonid rublad, vist 5 000 000 rubla oli maksimaalne summa, aga lepinguid oli tunduvalt rohkem. Osaliselt tõi ta selle raha Venemaalt Euroopa Liitu, kuid ainult vajadusepõhiselt ehk siis maksude maksmiseks ja perele vajaminev raha. Põhiosa läks investeerimiseks firmasse TFLC. See oligi põhiline finantseerimise vahend, lisaks teistele erinevatele projektidele, ostudele. Euroopa Liitu tõi ta kuskil 30 000 eurot, mis on ebaseaduslik. Et tolliga mitte pahandusse sattuda, oli tavaline summa 10 000 eurot. Rublad said eurodeks läbi vahetuspunkti. Põhiosa oli Sankt Peterburgis Ligovski prospektil. Novosibirskis läbi SBER Panga, sest, et sõbrad on kuldkliendid ja neil on seal eriline vahetuskurss. Selle kohta tal dokumente pole, s.t lisaks nendele agendilepingule ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks seda, et reaalselt sellise raha, nagu agendilepingutest kirjutatud on, oleks ta enda valdusesse saanud.
434.Ütluste kohaselt on Porsche Panamera ostetud J. Medunitsa isa raha eest eesmärgiga see maha müüa. Kuigi isa on andnud ütlusi, et auto soovis osta mitte investeerimiseks, vaid lihtsalt, kui väärtuslikku autot, selgitas J. Medunitsa, et isa GM on 83 aastane, tal on dementsus. Praegu ei leia ta ka teed koju. Eile ta teatas, et ostis hipodroomi venna jaoks ja ta hakkab seal ehitama maju. See ei ole tõsi. Võib-olla me ei märganud, aga dementsus ilmselt algas juba ammu. Praegu progresseerub aja jooksul. J. Medunitsa ei väida, et GM ütlused ei vasta tõele, lihtsalt ta võib mitte mäletada, kui ütles, et auto oli ostetud poegadele, sest algselt oli idee auto edasi müük. Isa lihtsalt elab paralleelmaailmas. Isalt on ta korduvalt raha laenanud, mille kohta pole midagi kirjalikult vormistatud.
435.Kuna Medunitsa kinnitas jätkuvalt, et mälu on tal väga hea, siis mäletab ka kõiki laene detailselt, ka teistel isikutelt. Ilmselt midagi fikseeriti ka taasesitatavas vormis.
436.TFLC ́st ta kasumit ei saanud, ainult kahjumit ning see ettevõte ei ole käsitletav tema sissetuleku allikana. Seoses selle ettevõttega kandideeris ta ka Sotši Olümpia sümboolika pakkujaks ning läbis FSB kontrolli, kus tal ei ole ühtegi tuttavat ning sel hetkel ei tundnud ta IGi üldse. Temaga tutvustas J. Medunitsat VP ja VVD, kes on J. Medunitsa äripartner. Esimest korda nad kohtusid 2014 aasta suvel. Ta tuli perega puhkama, elas VVD juures ja seal toimuski nende tutvumine. Ütluste kohaselt IGga J. Medunitsaga ühiseid ärisid ei olnud. VVDga on ühised ärid kuni tänase päevani, nimelt on ta Pi firmasse investeerinud raha ja siis nemad tegelevad pankrotistunud ettevõtetega Venemaal.
437.Ütlustest nähtuvalt ostis J. Medunitsa koos naisega Hispaanias ettevõtte, mille nimi on lühidalt Bentleys, mis maksis kuskil paar tuhat eurot. Firma nimel leidsid nad kinnisvara, aga mitte alati ei kajastanud seda müügis. Ütlustest nähtuvalt müüsid nad ka eraisiku nimelt, seega selle firma raamatupidamine ei kajasta selle firma tegelikkust.
438.Mis puudutab külmkapist leitud raha ning raha, mis oli J. Medunitsa kotis läbiotsimisel selgitas süüdistatav, et sai selle raha võlgnikelt kätte, milleks osutas kaasabi AN. Kui ta sai oma võlast 15 000 eurot kätte, siis pani raha kontole pangaautomaadi kaudu. On kasutanud ka Lasnamäe Centrumis asuvat pangaautomaati. Lisaks J. Medunitsale on veel pangakaartide kasutamise õigus ja võimalus teha tema kontole sissemakseid tema tütrel.
Läbiotsimisel leitud teleskoobi kinkis talle JV, kes ei ole kriminaalkorras karistatud.
440.Läbiotsimisel leitud käekellade PK väärtust J. Medunitsa ei tea, kuna need olid kingitus, lisades teadmise, et need olid kallid. Kellade hind on kuskil 15 000 – 25 000 eurot, aga need olid ostetud 40% allahindlusega. Ütluste kohaselt oli selline töötaja nagu PG, Rabati kaupluses kes tegi neile 20% allahindluse, pluss kellad vormistati Vene või Ukraina passile ja siis sai käibemaksu tagasi, kokku 40% allahindlus. J. Medunitsa selgitas, et Hispaanias peab üle 2500 euroseid tehinguid tegema pangakaardiga, kuid selline kord jõustus kuskil aasta enne vahistamist ja kauplus Rabat ́is oli võimalik osta sularaha eest.
441.Nagu juba J. Medunitsa selgitas, siis S. Kuznetsovi töökohast või sisstuleku allikatest tal teadmised puuduvad. Ülekanne, mis on tehtud S. Kuznetsovile aastatel 2013 ja 2014 selgitusega pensiya (vene k. пенсия - pension) oli lihtsalt nali ja ei tähendanud pensioni. Samuti ei tundnud J. Medunitsa huvi, millest elatus D. Uritskiy. D. Uritskiyga sai J. Medunitsa ütluste kohaselt lähedaseks sõbraks siis, kui ta Hispaaniasse kolis. Enne oli ta lihtsalt tuttav. Ütlustest nähtuvalt oli J. Medunitsa teadlik D. Uritskiy kriminaalsest taustast ning sellest, et on viibinud vangistuses ning on talle saatnud 500 krooni, sest AH ütles, et vaja on aidata inimest.
442.Ütluste kohaselt J. Medunitsa teadis, et D. Uritskiy tarvitab Hispaanias narkootikume, kuna nägi seda paaril korral, kuid üldjuhul on J. Medunitsa suhtumine narkootikumidesse negatiivne, nimetades end narkootikumide vastaseks. Eriti negatiivselt suhtub J. Medunitsa enda sõnul narkootikumide käitlejatesse, kui see toimub koolides lastele. Samas ei ole J. Medunitsa oma ütluste kohaselt kunagi küsinud ja uurinud, kas tema sõpruskonnas on inimesi, kes narkootikumide käitlemisega tegelevad.
443.Ütluste kohaselt tarvitas Dmitry Uritskiy lisaks narkootikumidele ka alkoholi, aga see on tema enda asi. Oli see siis probleemne või mitte, aga J. Medunitsa ei ole näinud mitte ühtegi inimest, kes armastab viina niivõrd, nagu D. Uritskiy. See ei ole nali, see on tõsi. Samas on ta väga usaldusväärne mees – mitte ainult koera ei olnud nõus J. Medunitsa talle usaldama vaid ka tema poeg on D. Uritskiy suur sõber. Hispaanias elades toetasid nad Dmitry Uritskiyga teineteist rahaliselt vastastikku.
444.Ütluste kohaselt ei olnud J. Medunitsa Roman Verenitši ülemus. Mingil hetkel oli ta tema tööandja – nimelt Ivaniga, tema õemehega nad tegid töid garaažis, panid dekoratiivkive kaminale. See oli ainus kord. Mõned korrad laenas J. Medunitsa R. Verenitšile raha, kui DLga olid probleemid, siis palus, et ta läheks tema juurde elama ja andis raha elamiseks ning millegi eest maksmiseks.
445.VB suhtes sai J. Medunitsa läbi D. Uritskiy infot, et ta soovib temaga kohtumist. Rannas ei kohtunud nad juhuslikult. Varem oli neil juttu juhuslikul kohtumisel Alicante lennujaamas Oslo lennukile minnes, kus VB rääkis, et tal oleks vaja ametlikku tööd ja sissetulekut, ta tegeleb ehitusega. Milline auto VBl oli J. Medunitsa ei teadnud. Oma ütluste kohaselt see mees ei huvitanud J. Medunitsat tegelikult üldse.
446.Cga suhtles Medunitsa Hispaanias elades Natšo vahendusel. Natšo aitas tõlkida. Peale vahistamist nägi J. Medunitsa Ct mitu korda. Ta oli selline ebaoluline inimene, kellest oli
targem eemale hoida. JPlt kuulis J. Medunitsa ka C psüühilistest probleemidest, kuid nägi ka ise Ct, kes kindlasti ei olnud J. Medunitsa hinnangul stabiilne. Ütluste kohaselt ei ole J. Medunitsal VLga olnud ühiseid ärisid ja ühiseid sissetulekuallikaid. Ta kandis karistust Prantsusmaa vanglas narkootikumide veo eest, kuid J. Medunitsa sai sellest teada tunduvalt hiljem, kui otsustas aidata RIt, kui lapsepõlve tuttavat seoses tema poja Dga ja võtta viimane enda juurde. Kuigi D varastas raha ja auto, ei pöördunud J. Medunitsa politseisse. J. Medunitsa naine oli Di ristiema.
447.VVDga soovis J. Medunitsa Venemaal panna püsti toomisliini, tegemist oli legaalse äriga ning telefonis rääkisid nad vihjetega.
448.Musta värvi Audi A5-te andis J. Medunitsa oma ütluste kohaselt kasutada ka Sergey Kuznetsovile. Seda tavaliselt siis, kui J. Medunitsa sõitis Eestist ära, kuid laenas seda mitmel korral kuna S. Kuznetsovile meeldis see auto ning see oli ka müügis. Kasutada võttis J. Medunitsa selle sõiduki AÕlt, sõiduk ise kuulus LVle. Seda, et sõiduk on varastatud Venemaalt, sai J. Medunitsa teada, kui keskkriminaalpolitsei ta välja kutsus ja AÕ oli seal ütlusi käinud andmas. Ta ei mäleta kas ka sellest politseis rääkis, et S. Kuznetsov oleks seda autot kasutanud. J. Medunitsa sai uurija küsimusest aru selliselt, et pidi vastama, kes kasutas autot tema perekonnas.
449.Ütluste kohaselt sai J. Medunitsa S. Kuznetsoviga omavahel tõenäoliselt kokku 2015 aasta jaanuaris ning väga võimalik, et kohtumine leidis aset lennujaamas. Nad on teineteisel seal korduvalt vastas käinud. 12.01.2015 kohtusid nad samuti lennujaamas. Üldjuhul J. Medunitsale ei meenu, et nad S. Kuznetsoviga telefonis rääkides oleks mingeid teemasid vältinud.
450.Ütluste kohaselt käis J. Medunitsa Kalma saunas Kalamajas sageli ning seal käis koos üsna kirju seltskond. J. Medunitsa ei osanud öelda, kas seal oli ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Tegemist oli ikkagi ühissaunaga, kuhu kõigile oli ligipääs. Käidi pühapäeviti kell 10:00. Seal oli ärimeeste seltskond, arstid, erinevad inimesed, J. Medunitsa sõnul ta ei küsinud igaühe käest millega keegi tegeles. Ütluste kohaselt oli J. Medunitsa mõnega rohkem tuttav, mõnda teadis nägupidi, nime teadmata, kuid ANt J. Medunitsa teadis, õigemini paremini tundis viimase abikaasat, kellega J. Medunitsal on ühised äriprojektid, millest nad ikkagi loobusid ning otsustasid sinna projekti mitte raha sisse panna. Kas ANil olid tema kontaktandmed, J. Medunitsa ei tea.
451.AHga pole J. Medunitsal ütluste kohaselt kunagi ühiseid ärisid olnud ning tema kriminaalsest taustast ei tea midagi. Praeguseks nad ei suhtle.
452.AH oli tema ja D. Uritskiy ühine sõber ning ühiseid tuttavaid oli veel palju. Nii tunneb J. Medunitsa IS, kuid ei tea, kas ta on varem karistatud isik, kuid J. Medunitsa on mõlemaid mehi rahaliselt toetanud. Hga on nad terve elu vältel olnud teineteisele võlgu. Raha ülekannete mõte oli laenamine. Telefonikõnedes räägitud Saša ja Paša on AHi sõbrad AI ja PM, kuid ta neist ei tea J. Medunitsa eriti midagi.
453.OJi kuritegeliku taustaga on J. Medunitsa kursis, teades, et vist on karistatud narkootikumide eest. Ühiseid ärisid neil ei olnud, kuid peab teda heaks tuttavaks.
Ütluste kohaselt käis J. Medunitsa 2015 aastal palju Venemaal, Moskvas.
455.Ütluse kohaselt kuigi J. Medunitsa väitis, et läbiotsimised olid ebaproportsionaalsed ja ebaseaduslikud, ei esitanud ta Hispaania politseile selle kohta kaebusi, kuna oli suures šokis enda kinnipidamisest. Puhangu tänava korterist läbiotsimisel leitud märkmik kuulub tema vennale ning vend ise ütles seda talle kokksaamisel.
456.MK osas selgitas J. Medunitsa, et tunneb teda Sergey Kuznetsovi kaudu. On kohtunud S. Kuznetsovi juures sünnipäevadel, kuna J. Medunitsal on S. Kuznetsoviga ühel ja samal päeval sünnipäev. Võlgu MK J. Medunitsale ei ole, samuti pole neil ärilisi suhteid ning J. Medunitsa peab teda enda tuttavaks. Samuti ei ole J. Medunitsa kunagi Sergey Kuznetsovile andnud suuniseid, et ta MKlt tema jaoks raha küsiks. Kuigi J. Medunitsa suhtub narkootikumidega tegelevatesse inimestesse negatiivselt, on tema tutvusringkond sedavõrd suur, et tal pole lihtsal aega uurida kes millega tegeleb.
457.AGi nimelist inimest J. Medunitsa ei tea üldse. Samas ei eita võimalust, et oli 2006 aasta septembrikuus teinud temale ülekande. Ülekande selgitus on dolžok (vene k. võlg). Ka EM on ütluste kohaselt J. Medunitsa tuttav. EMle on J. Medunitsa ülekandeid teinud, kuna neil olid ärisuhted. Nimelt EM koos IŠga omasid rauduste müügi firmat, siis tegelesid aknaraamide ja aksessuaaride ning ribakardinate müügiga. Uste, akende ja nende juurde kuuluvate aksessuaaridega tegelev firma. Garaaži uksed, mis on J. Medunitsa kodus aadressil XXX paigaldati ka Mi ja Ši vahendusel. Samuti kunagi Š ostis temalt auto. Seda, et EM on süüdi mõistetud narkootikumide käitlemises, luges J. Medunitsa lehest. 2007 aastal tehtud ülekanne EMi poolt oli ilmselt laenu tagastus.
458.RP on ütluste kohaselt J. Medunitsa tuttav 1990-ndatest aastatest. Kas tema on süüdi mõistetud narkootikumide käitlemise eest, J. Medunitsa ei tea, kuid teab, et ta on endine politseinik ning viimati nägid 15-20 aastat tagasi. Aastatel 2002 kuni 2003 on RP talle teinud korduvalt sularaha ülekandeid tõenäoliselt laenude tagastamiseks. Peale seda nad enam ei suhelnud.
459.AT on ütluste kohaselt J. Medunitsale tuttav ning J. Medunitsa teab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid mille eest, ei tea. J. Medunitsa ei eitanud, et ka tema on teinud ülekandeid ja seda vangistuses viibides, kuna T helistas ja palus seda teha.
460.Ütluste kohaselt on DG J. Medunitsa tuttav. Neid tutvustas AK. DG tunneb ka Dmitry Uritskiyt. DG ema töötas kunagi Dmitry Uritskiy firmas, 30 aastat tagasi. DG on ML informaator. Seda sai ta teada kohtusaalis. Sergey Matin rääkis sellest talle, et juba enne enda kinnipidamist vedas ta Gt MLga kohtumisele mitu korda ja peale järjekordset kohtumist DG palus anda Sergei Nikolajevi vastu ütlusi Matinil. DG on ka tema Facebooki sõprade seas, kuid selles pole midagi tavatut, tal on üle 300 sõbra, kelle hulgas on ka inimesi, kellega isegi kohtunud pole. AJ on samuti isik, keda ta reaalselt ei tunne, kuid on FB sõber.
461.Nagu Medunitsa ütluste andmisel korduvalt märkis, on tal hea mälu, kuid paraku see on valikuline. Samas on üldteada, (vahemasti õigusteaduskonna psühholoogia õpinguist), et valikuline mälu on nähtus, mida inimene kasutab selleks, et õigustada, miks ta võib mingit asja väga hästi mäletada ja on unustanud muid sündmusi ehk teisisõnu - inimesed ei unusta neid aspekte, mida nad tahavad meeles pidada. Ääremärkusena mainib kohus, et sellist
valikulist mälu ilmutasid pea enamus süüdistatavad selles kriminaalmenetluses ning mõistagi on ka Medunitsa ligi 5 aasta vältel saanud oma versiooni lihvida vastavalt kuidas kasulikum on. Samuti nõustub kohus prokuröri poolt väidetuga, et võrreldes kaassüüdistatavatega oli Medunitsa selges eelisseisundis – ta sai ütluseid anda tingimustes, kus oli kuulnud nii teiste kaitsjate kui prokuröri küsimusi kaassüüdistatavatele, samuti kuulnud teiste süüdistatavate ütluseid ning sai seega enda kaitsetaktikat kohandada teiste süüdistatavate ütluseid arvesse võttes. Nagu ka kohus juba D. Uritskiy ütluste analüüsis märkis – selliste peitkuritegude puhul ongi loogiline, et isikute vahel on ka kokkulepitud algversioon, mida kohtule esitada. Seega on ka mõistetav, miks Medunitsa kaitsjate küsimustele suutis vastata ladusalt, komistamata, kuid prokuröri küsimustele vastates kippus ta detaile unustama, andes üleüldisi vastuseid. Ainuüksi nimetatu annab kohtule aluse kahelda J. Medunitsa ütluste usaldusväärsuses.
462.Samuti ei kasutanud J. Medunitsa võimalust ennast õigustavaid ütlusi anda kohtueelses menetluses, mis iseenesest on küll tema õigus, kuid seeläbi oli jäetud ka menetlejale võimalus tema versioonide kontrollimiseks. Kindlasti näeb kohus väikest vastuolu ka J. Medunitsa enda ütlustes ja kaitsjate katisetaktikas. J. Medunitsa oma ütlustes kinnitas korduvalt, et tegelikkuses oli tema näol tegemist varaka mehega, nad ei lugenud peresisest raha, mis kindlasti ei tähenda seda, et ka temal poleks esinenud materiaalseid raskusi ja vajadust laenamiseks ka sõpradelt, siis kaitsjad seevastu kirjeldasid J. Medunitsat kui suhteliselt varatut meest, kes selleks, et midagigi soetada, oli sunnitud laenu võtma kuivõrd J. Medunitsa elas rahaliste vahendite nappuses ja puuduses, tal oli raske elu.
463.Kaitsjad seadsid läbi Medunitsa ütluste kahtluse alla kogu kohtueelse menetluse seaduslikkuse. Nii kirjeldas Medunitsa nii ML kui EH ebaseaduslikku tegevust, samuti tema ebaseaduslikku kinnipidamist Hispaanias. Kohus on juba varasemalt andnud hinnangu tõendite lubatavuse osas ja pea siinkohal vajalikuks sellel täiendavalt peatuda ning lõppkokkuvõttes järeldab, et sellekohased etteheited J. Medunitsa poolt viitavad üksnes asjaolule, et J. Medunitsa suhtub tema suhtes menetlustoiminguid läbi viinud politseiametnikesse negatiivselt. Tõsi on ka asjaolu, et sellist negatiivset fooni on rõhutatud kogu kohtumenetluse vältel, takistamaks asja sisulist arutelu. Kuigi J. Medunitsa kirjeldas kui hävituslikult tema koduga kinnipidamisel Hispaanias käituti ja kaitsjad esitasid selle kohta ka fotode väljatrükid, ei oma need tõenduslikku väärtust, kuna nimetatuga pole mingilgi moel võimalik tuvastada, millisel ajal, millise fotoaparaadi või telefoniga kõnealused pildid tehtud, kuigi väga lihtne olnuks seda tõendada digitaalsel kujul pildifaili tõendina esitades. Piltidelt pole ka tuvastatav, kus ja millal need pildid on tehtud. Mis puutub VM ja LMsse, siis kummagi tunnistajana küsitlemist ei taotletud. Mis puutub Hispaanias palgatud advokaati siis puuduvad igasugused andmed, et viimane oleks politseile esitanud avaldusi J. Medunitsa õiguste rikkumiste kohta. Seega tuleb Medunitsa väiteid Hispaania politseiametnike osas pidada paljasõnalisteks.
464.Sarnaselt loeb kohus J. Medunitsa ütlused paljasõnaliseks Eestis toimunud kohtueelse menetluse osas. Kohtul puuduvad andmed, et J. Medunitsa oleks esitanud kaebusi ML tegevuse kohta nii prokuratuurile kui Maksu-ja Tolliametile seda ka mitte ajal, kui tema kaitsjaks oli vandeadvokaat Aivar Pilv. Kohtule jääb arusaamatuks, miks J. Medunitsaga tulnuks menetlejal üldse käituda survestatumalt, kui teiste kaassüüdistatavatega. Nii näiteks oli mingil perioodil kahtlustatavaks ka SO, kes oma ütlustes tunnistajana on kinnitanud, et tema suhtes mingit survestamist ei toiminud ning vaatamata sellele lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus.
465.Mis puudutab J. Medunitsa ütlusi tema varandusliku seisundi osas, siis koondasid J. Medunitsa ja tema kaitsjad kogu energia sellele, et peegeldada ajaperioodi 2007-2008 kajastamaks J. Medunitsa elatusvõimalusi. Samas jäid need ütlused pealiskaudseks ning detailides J. Medunitsa oma sisstulekuid tõendada ei suutnud. Samuti koorus tema ütlustest välja tõsiasi, et suurem osa väidetavatest tuludest on saadud sularahas, selle raha päritolu osas ei ole tal ei raha päritolu kinnitavaid dokumente ega muid tõendeid, mis tema väiteid kontrollida võimaldaks. Ka OÜ P osas ei ole J. Medunitsa ütlused järjepidevad. Kuigi J. Medunitsa väitis, et oluline osa perekonna sissetulekust tuli ka läbi P, ei suutnud ta nimetada sissetulekuid ning veelgi enam – J. Medunitsa väitis, et ei teadnudki, milline on P rahaline seis, kuivõrd firmaga tegeles tema naine ning tema raamatupidamisest midagi ei tea. Samas nähtub 23.07.2015 pealt kuulatud kõnest, et J. Medunitsa on VMi rahaasjadega suhteliselt hästi kursis ning heidab VMle ette raha kulutamist.
466.Vastuolus on Medunitsa väited ka selle kohta, et Venemaal tehtud äridest sai ta sularaha põhjusel, et välispassi puudumise tõttu ei saanud ta avada Venemaal pangakontot. Samas kaitsjate küsimustele vastates kinnitas J. Medunitsa, et pangakontod olid tal Venemaal ikkagi olemas, kuhu kandusid mingid tehingud või lihtsalt hoiustas raha nii sõprade ülekannete näol või kommunaalmakseteks korteri eest.
467.Nii IK kui Sergei Kuznetsov, samuti ka J. Medunitsa väitsid sarnaselt, et 2015 juunis IK poolt maksutud 2499 eurot oli seotud J. Medunitsa abiga, mis oli väidetavalt seotud raviga Moskvas. Kogutud tõenditest nähtub, et pigem oli tegemist S. Kuznetsovi poolse laenu tagasimaksega J. Medunitsale. Pidevat teineteisele võlgu olemist ei ole eitanud ka süüdistavad. Nii on ka J. Medunitsa ise kohtule kinnitanud, et vaatamata sellele, et tema puhul oli tegemist näiliselt varaka mehega, ei tähendanud seda, et tal poleks tekkinud rahalisi probleeme, milleks oli vaja laenu saada.
468.J. Medunitsa eitas ka igasuguse konspiratsiooni kasutamist telefonikõnedes. Nagu kohus juba eelpool on korduvalt viidanud, siis peitkuritegude puhul on praktikas täiesti tavaline, et n.ö. olulistest asjadest telefonis ka ei räägita. Pealt kuulatud kõnedest 03.08.2015 kell 19.19, 04.08.2015 kell 20.40, 05.08.2015 kell 15.04, 10.08.2015 kell 19.38, 11.08.2015 kell 11.10 telefonikõnedest aga nähtub, et J. Medunitsa ja S. Kuznetsovi vahel oli teemasid, millest telefonis rääkida ei soovitud ning J. Medunitsa selgitab, et tal on pikem jutt, millest telefonis pole mugav rääkida. Sarnaselt lepib ka J. Medunitsa kohtumisi kokku enda ja D. Uritskiy vahel 13.07.2015 kell 12.22, 17.07.2015 kell 13.32 ja 20.07.2015 kell 12.09 toimunud telefonikõnedes. Kohtu hinnangul räägitakse telefonivestlustes n.ö. mõistukõnes ka 10.08.2015 kell 16.14 pealtkuulatud telefonikõnes, milles J. Medunitsa nõustub vestluspartneriga telefoni teel rääkima „kalade keeles“, mis omakorda kohtu hinnangul kogumina viitab konspireeritusele.
469.Kohus ei sea kahtluse alla, et J. Medunitsa VBga Hispaanias rannas kohtus, kuid ei pea tõeseks, et see juhtus puht juhuslikult. Ka pealt kuulatud kõnedest nähtub, et VB soovis J. Medunitsaga rannas kohtuda, samuti, et J. Medunitsa tundis VBga toimuva vastu huvi juba enne mainitud rannakohtumist. Seega on eeltoodu vastuolus J. Medunitsa poolt antud ütlustega.
470.Vastuolus olevaks loeb kohus ka J. Medunitsa väited seonduvalt Cga. Mitte ainult J. Medunitsa, vaid ka teised kaassüüdistavad, kellel oli kokkupuude Cga, on püüdnud temast maalida pilti, kui ebaadekvaatsest isikust, kes pigem eelistas porimatte süüa või proovis endalt elu võtta. C osas on kohus oma seisukoha juba öelnud (vt AOGC ütlused) ja ei pea seda siinkohal vajalikuks uuesti korrata. Küll aga märgib kohus, et J. Medunitsa ütlused C ebaadekvaatsuse kohta ei ole usutavad. J. Medunitsa suhtles Cga tihedalt kinnisvara teemadel, samuti leiti Hispaanias C elukohast muu hulgas ka J. Medunitsa ning VMi nimega jalgpallistaadioni pääsmed, mis viitavad sellele, et J. Medunitsa suhtlus Cga pidi olema piisavalt sage. Nimetatud kinnitas ka D. Uritskiy oma ütlustes, kus selgitas, et suhted Cga olid head neid kõiki ühendas jalgpall, mida käidi koos ühiselt vaatamas. Eeltoodut kinnitab kohtule esitatud 14.12.2015. a koostatud AGC elukoha läbiotsimisprotokoll aadressil xxx, Valencia millest nähtub, et seifist leiti 8 Valencia CF pääset CGS, MJSM, AGC, Jevgeni Medunitsa, KVPi, Roman Verenitši, Dmitry Uritskiy, VMi nimele, paber kontonumbriga ja nimega AD. Samuti leiti neli 50-eurost rahatähte ja üks 5-eurone rahatäht, samuti Xiomi mobiiltelefon
(IMEI
xxxxxxxxxxxxxx), Samsungi tahvelarvuti Tap 3, seerianumbriga XXXXXXXXXXXX. Leitud jalgpallipiletid tõendavad nii AGC seotust käesolevas kriminaalasjas olevate süüdistatavatega J. Medunitsa, R. Verenitši ja D. Uritskiyga kui ka asjaolu, et läbiotsimisel leiti kriminaaltuluna käsitletavat vara.
471.J. Medunitsa ütlused muudab ebaustavaks kohtu jaoks asjaolu, et J. Medunitsa kirjeldas ennast isukusena, kes on põhimõttekindel ja eriti taunivalt suhtub ta inimestesse, kes tegelevad mis tahes viisil narkootikumidega. Ometi on kohtulikult uurimisel tuvastatud ja üsna paljuski ka J. Medunitsa enda ütlustega, et tema sõprus/tutvusringkonna moodustaavad just inimesed, kes on seotud narkootikumide käitlemisega, on selle eest kriminaalkorras karistatud - nii näiteks nimetas J. Medunitsa oma ütlustes D. Uritskiy ́t, AH ́i, AN ́t, EMt, OJt, MK, RP ́a, AT ́t jne. Kohtu hinnangul on hämmastav, et J. Medunitsat ümbritsevad läbi erinevate tuvastamata võlasuhete just isikud, kel on kriminaalkaristused narkootiliste ainete käitlemise eest ning taoline tutvusringkond on kohtu hinnangul käesolevas menetluses iseloomustavaks asjaoluks.
472.Ütlused sõiduauto Eestisse sattumise ja kasutamise kohta on küll usaldusväärsed faktis, et sõiduk oli nii Sergei Nikolajevi kui J. Medunitsa valduses, kuid kohus ei pea usaldusväärseks ütlusi, mil viisil sõiduk Sergei Nikolajevi valdusesse jõudis. Samuti ei ole ütlused usaldusväärsed osades, milles süüdistatavad kirjeldavad sõiduki Eestis kasutamise eesmärki. J. Medunitsa kinnitas kohtuistungil, et on tõepoolest 2015 aasta augustis Eestis olles kasutanud musta värvi sõiduautot Audi A5 – ent eelnevat kinnitab ka kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokoll, s.h. fakt, et sõidukit pildistati J. Medunitsa elukohas ning seega pole vajadust auto valdamise fakti kahtluse alla seda. Küll aga nähtub kohtule, et J. Medunitsa on üritanud vähendada S. Kuznetsovi seost sõidukiga ning avaldas ka ristküsitluse käigus, et ei kinnitanud teise menetluse käigus tunnistajana ütluseid andes fakti, et sõidukiga on olnud seotud S. Kuznetsov ja seda põhjusel, et küsiti kes tema pereliikmetest on seda sõidukit kasutanud. Nähtavast S. Kuznetsov pereliikmete hulka ei kuulunud kuid kohtule on ilmne, et J. Medunitsa üritas Audi A5 kasutamise ahelast S. Kuznetsovi välja jätta mis viitab, et kogu Audi A5-ga seonduvat ei soovinud J. Medunitsa mingil põhjusel avaldada.
473.Kohtuistungil kirjeldas J. Medunitsa end kui põhimõttekindlat inimest, kellele ei meeldi mistahes viisil narkootikumide käitlemisega tegelevad inimesed. Ometi ei kinnita andmed J. Medunitsa tutvusringkonna kohta tema väiteid mingilgi moel –kohtuistungil uuritud
tõenditega on tuvastatud, et J. Medunitsa suhtles aktiivselt ja lähedaselt just väga paljude inimestega, kes on just narkootikumide käitlemisega seotud – nt D. Uritskiy, AH, AN, EM, OJ. Tundub sedavõrd ebaloogiline uskuda, et inimest, kes väga konkreetselt taunib keelatud ainete käitlemist ja tarvitamist, ümbritseb valdavas enamuses just nende ainetega lähedalt kokku puutunud seltskond.
474.On absurdne arvata, et kohus hakkab otsima Maksu -ja Tolliametist dokumente, mis võiksid kinnitada süüdistatava küllalt umbmääraseid ütlusi firma kohta, millest J. Medunitsa sai palka olles seal töötaja, tegeledes firma arendajana teadmata, et ka tema parim sõber S. Kuznetsov sai sellelt firmalt palka ning kellelt jälitustoimingutest nähtuvalt korduvalt raha küsiti kuid J. Medunitsa ütluste kohaselt nad oma sissetulekuallikatest omavahel ei rääkinud. Kohtu hinnangul on sellekohased ütlused iseenesest vastuolulised ning eluliselt mitteusutavad kuivõrd ei haaku kohtule esitatud teiste objektiivsete tõenditega.
475.Kokkuvõttes hinnates ütlusi tervikuna leiab kohus, et J. Medunitsa ütluses on nii palju vastuolulisi väiteid mis tervikuna annavad aluse järeldada, et ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed.
476.Vaatamata J. Medunitsa kaitsjate inspireerivale kaitsekõnele, et J. Medunitsa on pereinimene, kel on naine ja lapsed selgitab kohus, et kohtupraktikas on see sagedane, et kriminaalne tegevus on segunenud legaalse eluga ning viited pere olemasolule ning tegusale äritegevusele ei ole olnud kunagi süüd välistavaks asjaoluks. Kohus ei sea kahtluse alla, et J. Medunitsa on olnud aktiivne - müünud erinevat kinnisvara, seotud erinevate äritegevustega, tegeletud on nii kinnisvara, teedeehituse, kohviaparaatide müügiga ja hooldusega, rentimisega, revääriga, transpordiäriga mille kinnituseks on kohtule esitatud hulgaliselt dokumente ning mille oas on kohus ka eraldi seisukoha võtnud käesolevas lahendis (vt ptk kaitsjate poolt esitatud täiendavad tõendid).
477.Tunnistajate osas on kohus ütlused avanud ja hinnanud käesolevas otsuses eraldi ning sellekohaseid motiive ei hakka kohus kordama. AÕ ütlused luges kohus informatiivseks kuna AÕ ei suutnud enamjaolt aastate taguseid sündmuseid detailselt kirjeldada ning kokkuvõttes sai tuvastada ütlustest fakti, et süüdistuses nimetatud musta värvi Audi A5 oli 2015 aasta suvel antud J. Medunitsa kontrolli alla (vt tunnistaja AÕ ütlused). Tunnistaja KVP ́i ütlusi ei pidanud kohus tõendeid kogumis hinnates usaldusväärseks ning kokkuvõttes ei lükkaks need ka sisu poolest ümber J. Medunitsale esitatud süüdistust (vt tunnistaja KVP ütlused). Ka IL ütluste osas luges kohus osas, mis puudutas tundmatutelt isikutelt narkootiliste ainete saamist selliselt nagu tunnistaja napisõnaliselt kirjeldas kuna need on vastuolus kohtule esitatud jälitustoimingutega kogutud tõenditega (vt tunnistaja IL ütlused).
478.Kaitsjad esitasid taotluse LM küsitlemiseks, kuid kohus ei rahuldanud seda taotlust kuivõrd tegemist oli J. Medunitsa alaealise pojaga, kes on süüdistatavale väga lähedane isik ning kuigi ta nägi pealt oma isa J. Medunitsa kinnipidamist ei ole kohtul andmeid, et ta võiks anda ütlusi kuriteo toimepanemise ajaolude kohta. Kinnipidamise fakti osas ei ole olnud vaidlust, see on fikseeritud. J. Medunitsat iseloomustavate asjaolude osas on kuulatud üle mitmeid tunnistajaid, mis on piisavaks andma hinnangut J. Medunitsa iseloomustamiseks inimesena ning kohtul ei ole selles osas vastuväiteid olnud. Lisaks eeltoodule puudub kohtul ülevaade kui palju kordi on LM kogu kohtumenetluse vältel saalis viibinud vabakuulajana
seega ei saaks kohus küsitleda tunnistajat, kes on saalis viibinud kuivõrd ta ei pruugi nii istungitel osalemise ega oma sugulussidemete tõttu olla erapooletu.
479.Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et J. Medunitsa oli kuritegeliku ühenduse looja ning juht. Kohus on tuvastanud, et J. Medunitsa ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse juhina korraldada hašiši transporti Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni. On tuvastatud, et J. Medunitsa andis kuritegeliku ühenduse liikmetele eelnimetatud teo toimepanemiseks korraldusi ja juhiseid, varustas vajadusel ühenduse liikmeid tegude toimepanemiseks vajaminevaga nagu nt sobivate sõidukitega. On tuvastatud, et J. Medunitsa pidi korraldama ka Vene Föderatsioonis viibivatele isikutele narkootiliste ainete edasiandmise.
480.14.12.2015 toimusid Hispaanias käesoleva kriminaalasja süüdistatavate s.h J. Medunitsa kinnipidamine. Samal päeval teostati ka J. Medunitsa elukohas läbiotsmine – Hispaanias aadressil xxx, Alicante asuva elukoha läbiotsimisprotokollist koos selle juurde kuuluvate dokumentidega nähtub, et originaaldokument on hispaania keelne, kohus lähtub esitatud tõlkest. Nähtub, et läbiotsimiseks on luba antud Hispaania Kgriigi riikliku politseiameti poolt, kajastatud on politseinike ja nende ametitõendite numbrid. On kajastatud seda, et kohus andis 11.12.2015 määruse loa ruumi siseneda läbiotsimise teostamiseks. Fikseeritud on asjaolu, et ruumidesse sisenes Valencia peastaabi julgeolekutoimingute eriüksus ning sisenemisel viibis eluruumis leiti J. Medunitsa ja D. Uritskiy, kes mõlemad võeti vahi alla. Protokollis on märgitud, et nii J. Medunitsat kui ka D. Uritskiyt teavitati selgelt ja arusaadavalt vahistamise põhjustest ja toimingu eesmärgist, neile tutvustati Hispaania kriminaalmenetlusseadustiku õigusi ja kohustusi enne eluruumide läbiotsimist. Protokollis on läbiotsimise tulemused, kõikidest tubadest leitud esemed on loetletud detailselt ning protokoll on kinnitatud viie ametniku allkirjaga kes läbiotsimist teostasid. Nähtuvalt protokollist alustati maja läbiotsimist magamistoast, kust konfiskeeriti sülearvuti Jeumed Apple, Mac Book Bro, Praha hotelli Hotel Corinthia arve nr INN 27 191711 summas 93 776,87 eurot; SIM-kaart vene keesete kirjega ja kaart telefoni avamiseks IMSI xxxxxxxxxxxxxxxx; telefoni avamise kaart, IMSI xxxxxxxxxxxxxxxx; kaart interneti jaoks allolncognito.ru numbriga xxxxxxx; üks 500-eurone rahatäht; 7 krediidiasutuse kaarti Jevgeni nimele; 1 isikustatud ostuteenuse kliendikaart (SCP-kaart) Jevgeni nimele; 1 Eesti juhiluba Jevgeni nimele; 1 SIM-kaart, IMSI xxxxxxxxxxxxxxxx; 1 paber, millel korraldus raha hoiustamiseks summas 20 000 eurot kuupäevaga 13.08.2014 Jevgeni Medunitsa nimele; 1 Ulysse Nardini meeste kell koos vutlariga; kuldne naiste kell samas vutlaris; 1 Marine7 meeste kell, tunnus REFxxxx; 5 väikest paberit millel kajastatud numbrid; Porsche Panamera võtmed; 1 Apple’i iPad, halli ja valget värvi, ümbrisega, 2 kaarti - üks numbriga xxxxxxxxxxxxxx ja teine xxxxxxxxxxxxxx; ühe lehe sees PIN- ja PUK-koodiga leiti kuusteist 500-eurost rahatähte: üks telefoniteenuste leping CJ nimele telefoninumbriga xxxxxxxx; üks Tele 2 SIM-kaart, üks Lycamobile'i ja üks Elisa SIM-kaart IMSI-numbritega vastavalt xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXXXXXXXXXXX; pultvõti, Samsungi telefon, IMEI xxxxxxxxxxxxx koos Vene kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxx; Samsungi mobiiltelefon, IMEI xxxxxxxxxxxx ja Welleti kaart xxxxxxxxxxxxxxx ja 213 dollarit paberrahas. Samuti on protokollis fikseeritud, et leiti mitu krediitkaarti,46 kiipkaardita kaardiümbrist ja Tele 2 kiipkaardita kaardiümbris. Protokolli kohaselt leiti köögist asuvast sügavkülmikust kakskümmend üks 50-eurost rahatähte. Elutoast
leiti meeste rahakott, mille sisu kohaselt kulub see Dmitry Uritskiyle – rahakotis oli Dmitry Uritskiy nimel 2 VISA kaarti (Bankia ja La Caixa), 1 elamisluba ja juhiluba, lisaks 875 eurot sularaha. Samuti leiti läbiotsimisel üks Caixes BB (La Caixa) Linea Abierta kaart ja Euroopa Liidu kodaniku registreerimistõend G-maili konto number, üks musta värvi sülearvuti Dell seerianumbriga xxxxxxxxxx koos ümbrisega, mille sees G-maili dokumendid Jevgeni Medunitsa ja JV nimele ja öönägemisprillid kirjega Exelon Yokon. Protokolli kohaselt leiti läbiotsimiselt 1 mobiiltelefon Nokia IMEI koodiga: xxxxxxxxxxxx, üks Apple7 iPad koos ümbrisega mille sees üks Rewards Clubi kaart liikmenumbriga xxxxxxxx, üks Hotel Holiday In koos kasutajatunnuse ja salasõnaga, samuti leiti üks käsitsi kirjutatud paberileht telefoninumbrite ja aadressiga ning üks kinnisvara hindamise akt. Läbiotsimisel leiti üks kuldne sõrmus koos teemanti sarnase kiviga ja üks hõbedane sõrmus väikeste teemanditaoliste kividega. Samuti leiti üks musta värvi lukuga nahkmapp, mis sisaldab mitmed dokumente, 12 kausta paberite ja kiledega mitmete dokumentidega. Protokollis on märge, et dokumendid on pitseeritud läbiotsimist teostanud ametnike poolt. Samuti leiti läbiotsimisel Vodafone Mini mobiiltelefoni kolme kaardi jaoks (IMEI koodiga: xxxxxxxxxxxx) ja iPhone’i telefon (IMEI koodiga: xxxxxxxxxxxx). Nähtuvalt protokollist leiti garaažist Nõukogude Liidus valmistatud haavlipüstol. Kohus loeb tuvastatuks, et kinnipidamise hetkel viibis J. Medunitsa juures D. Uritskiy, samuti asjaolu, et J. Medunitsa elukohast leiti hulgaliselt vara (loetletud ülal), mille osas prokuratuur on asunud seisukohale, et tegemist on kriminaaltulu kahtlusega varaga, mitmeid mobiiltelefone, märkimisväärne kogus kiipkaardita kaardiümbriseid jpm. Samuti leiti D. Uritskiyle kuuluvaid esemeid. Protokollist nähtub, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära sularaha erinevatest kohtadest (s.h sügavkülmast) kogusummas 213 dollarit ja 9050 eurot. Leitud sularaha edastasid Hispaania ametivõimud Eesti prokuratuurile ning kandsid selle prokuratuuri tagatiskontole. Kõnealuse raha kohta avaldas J. Medunitsa kohtuistungil, et osaliselt oli tema elukohas leitud raha näol tegemist VMi rahaga (külmkapist leitud 1050 eurot), osaliselt aga tuttavalt tagasisaadud võlaga (8000 eurot) milliseid väiteid ei ole võimalik kohtul kuidagi kontrollida. On ebatavaline, et ka tagastatud võlga hoitakse külmkapis. Kohtu hinnangul viitab taolises kohas hoidmine siiski asjaolule, et tegemist oli rahaga, mille pärisolu soovis J. Medunitsa varjata ning väited võlatagastuse või elukaaslase rahale loeb kohus paljasõnaliseks ning ebausutavaks.
481.J. Medunitsale etteheidetavaid narkootilise aine käitlemise kuritegusid analüüsib kohus läbi IL, VVSi, VB ja AS seotud kuriteoepisoodide ja läbi menetluse käigus kogutud objektiivsete tõendite. Seda seepärast, et J. Medunitsa on põimitult läbi kuritegeliku ühenduse ja selle tegevuse seotud nii IL, VVSi, VB kui ka ASga seotud kuriteoepisoodidega ning vaatamata asjaolule, et eelnimetatud isikud ei ole selles menetluses menetlusosalised, on neil käesolevas kriminaalasjas oluline roll ning kõigiga on J. Medunitsa süüdistuse kohaselt olnud vahetus puutumuses.
482.Vaidlust ei ole asjaolus, et VS tabati 18.03.2014 Eesti Vabariigis tollikontrolli käigus suures koguses narkootiliste ainete (kokku vähemalt 98 280 grammi) vedamiselt sõidukiga BMW X5 reg nr: XXXXXX. Kohtule on esitatud väljatrükk Harju Maakohtu 09.10.2014. a otsusest kriminaalasjast nr 1-14-7247, millest nähtub IL ja VVS ́i süüditunnistamine KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 1 järgi. Kokkuvõtlikult oli kohtulahendi kuulutamise ajaks tuvastatud, et VVS oli suures koguses narkootiliste aine hašiši käitlemise omandamise asjaoludes vahetult seotud ILga ning teiste täpselt tuvastamata isikutega ning kohtulahendi kohaselt oli IL rolliks grupis eelnevalt omandatud narkootilise aine vedude korraldamine Euroopa Liidust Eesti Vabariiki ja läbi Eesti Vabariigi Venemaale ning Venemaal
narkootilise aine üleandmise teistele seni tuvastamata grupi liikmetele, VVSi ülesandeks oli aga narkootiliste ainete vahetu vedamine Hispaaniast Venemaale, kus narkootilised ained oleksid maha müüdud teenides sel viisil suurt varalist kasu.
483.Läbi kuritegeliku ühenduse uuritud tõendite on tuvastatud otsesed seosed J. Medunitsa ning IL vahel. Neid seoseid ei olnud tuvastatud enne 09.10.2014 kuulutatud kohtulahendi 114-7247 kuulutamist ja jõustumist (25.10.2014). Ei ole vaidlust asjaolu üle, et käesolevas menetluses eristaatuses olev tunnistaja IL oli J. Medunitsa lähedane sõber ja tuttav (nähtub nii J. Medunitsa enda kui ka IL ütlustest). Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, et J. Medunitsa kaasas kuritegelikku ühendusse ise vaid talle usaldusväärseid isikuid (vt kuritegeliku ühenduse analüüs). Ka IL oli J. Medunitsale perekondlikult ning ilmselt ka emotsionaalselt lähedane isik kuna ei J. Medunitsa ega IL ei väida vastupidist ning J. Medunitsa oli IL poja ristiisa.
484.08.06.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub vaatlus kriminaalasjas nr 13930000190 toimunud mobiiltelefoni Nokia C5 IMEI-koodiga xxxxxxxxxxxx kopeerimisprotsessi lõpus 04.04.2014.a. loodud arhiivifailile nimega IL_telefonid_2.7z ja MD5-väärtusega xxxxxxxxxxxxxxx. Lisana 1-l lehel on välja toodud kriminaalmenetluses võimalikku tähtsust omav informatsioon, millel on kajastatud telefoniraamatu sissekanded 10-lt erinevalt numbrilt, nimed on kirjutatud vene keeles. On fikseeritud nimed Gleb, Dima Ur, Hispaania telefoninumbriga, Žeka Hispaania, Hispaania telefoninumbriga ŽK telefoninumbriga xxxxxxxx, VŽeka 251, kelle number on xxxxxxxx. Seega nähtuvalt sissekannetes kajastatust loeb kohus tuvastatuks, et IL telefonis ei olnud mitte ainult kontaktid vaid ta ka reaalselt suhtles nii Dmitri Uritskiy (Gleb, Dima Ur) kui ka J. Medunitsaga (Žeka Hispaania, ŽK, VŽeka), samad numbrid kattuvad kohtus esitatud teiste tõendite (juba uuritud asitõendi vaatlustega) ning jälitustoimingutega kogutud teabega. Samuti oli IL telefoni salvestatud VMi telefoninumber. Eeltoodu tervikuna kinnitab, et IL oli J. Medunitsale perekondlikult lähedane isik. Lähtudes kohtule esitatud telefonide vaatlusprotokollidest olid kõigist teistest süüdistatavatest vaid D. Uritskiy ja S. Kuznetsov, kes suhtlesid samuti J. Medunitsa perekonnaga lähedaselt.
485.On tuvastatud, et J. Medunitsal ja ILl on veel enam ühiseid tuttavaid – nt PK ja VB – seda tõendab kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokoll ning sellesse talletatud 15.02.2014 kell 17.45 telefonikõne VB ja IL vahel. Jälitustoimingutega on tuvastatud, et ka IL ja J. Medunitsa kohtusid samal kuupäeval s.o. 15.02.2014 omavahel ning peale kohtumist andis IL koheselt kohtumise soovist teada VVSle (kõne 15.02.2014, kell 21.11).
486.Seega saab eeltoodust tulenevalt ka järeldada, et IL suhtles nii J. Medunitsa, D. Uritskiy kui ka VBga.
487.Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad, et IL pidi J. Medunitsalt saama teavet, mis oli omakorda vajalik nii VVSle kui VBle. 21.01.2014, kell 16.24 pealtkuulatud telefonikõnest nähtub, et IL pidi sel päeval sõidutama J. Medunitsat (Ženjat) ning leppis VVSga koheselt kokku kohtumise VVSga. Et selline sündmuste käik polnud juhuslik, tõendab 15.02.2014 pealtkuulatud kõne, millest nähtub, et sel päeval pidi J. Medunitsa ühendust võtma ILga (kell 14.15 telefonikõne GMga, kus IL märkis, et ei saanud „teda“ kätte), peale seda võttiski IL J. Medunitsaga ühendust kell 15.27. IL ja J. Medunitsa väidete kohaselt soovis J. Medunitsa tulla tähistama oma ristipoja sünnipäeva kuid ka
siinkohal nõustub kohus prokuröri käsitlusega, et kõnealused väited ei ole usaldusväärsed ega usutavad ning seda jälitustoimingutes tuvastatust tulenevalt. Kohus nõustub, et isegi viisakusvisiite tegevaid inimesi ei pea võõrustaja ise telefoni teel taga otsima sellisel viisil nagu IL seda tegi. Kella 19.59 ajal andis J. Medunitsa ILle teada, et tuleb tema juurde (ja jõuab ca 10 minuti pärast), juba kell 21.11 asus IL omakorda kokku leppima kohtumisi nii VB kui VVSga (märkides seejuures Sle, et „tahan sind näha“). Ei ole eluliselt usutav, et lapse sünnipäevapidu pidav inimene soovib äkitselt minna hilisõhtul kohtuma teiste inimestega. Samuti suhtub kohus kriitiliselt asjaolusse, et lapse sünnipäeva peetakse nõnda hilisel kellaajal ning samuti väitesse, et J. Medunitsale piisas ristipoja võõrustamisest ca tunni või isegi vähema aja vältel. Kohtumenetluses tuvastatut ning süüdistatavate versioone kõrvutades oli kuritegeliku ühenduse liikmetel alati mingi muu põhjus kohtumiseks mis juhuslikult vastandub süüdistusele. See on kohtupraktikas tavapärane ning kohtumenetluse ülesanne ongi analüüsida, kas süüdistus on asjakohane ning kogutud tõendid tõendavad süüdistatavate süüküsimust. Analüüsides ja hinnates kogumina kohtule esitatud pealt kuulatud kõnesid ning menetluses uuritud seoseid on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri järeldused, et äkilise kohtumise vajadus on eluliselt usutav olukorras, kus kohtumisel antakse edasi olulist informatsiooni ja korraldusi, mida telefoni teel edastada ei saanud. On asjakohane märkida, et veidi enam kui nädal peale kõnealust sündmustikku asus VVS järjekordselt teele Hispaaniasse. Nagu pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, ei olnud VVSle ja ILle omaks omavahel telefonivestluseid pidada. Sellisel viisil käitumine on käesoleva menetluse näitel iseloomulik aga inimestele, kes väldivad suhtlust vahendatud info ebaseaduslikkust teades ning kohtu hinnangul on see iseloomulik ka kuritegeliku ühenduse tegevuse varjamiseks käesolevas menetluses.
488.Ka 18.03.2016 koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokollist nähtuvad J. Medunitsa kontaktid ILga ning viimasele korralduste andmine, samuti omakorda ILlt VBle korralduste andmine. Eeltoodust tulenevalt ning tõendeid kogumis hinnates on usutav ja jälgitav, et J. Medunitsaga kohtumise järel soovis IL nii VVSle kui J. Medunitsaga seotud VBle edastada teavet, mida telefoni teel edastada ei saanud. Eelkirjeldatu on iseloomulik kuritegeliku ühenduse omavaheliste liikmete suhtluses. On eluliselt usutav, et vahetute kohtumiste käigus edastatakse korraldusi ja juhiseid mis omakorda edastatakse järgmisele ühenduse liikmele.
489.Lisaks seotusele sama isikuteringiga nagu käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteod, oli ka IL juhitud tegude modus operandi sarnane käesolevas menetluses tuvastatuga. VVSi reisid Hispaaniasse olid lühikesed, kestes umbkaudselt sama kaua nagu nt S. Matini, AS või Sergei Nikolajevi reisid – enamjaolt 10-11 päeva (vt analüüsi S. Matin ja Sergei Nikolajevi osas). Narkootikume vedas VVS sarnases autos, mida kasutati narkootikumide vedudel ka hiljem, sarnaselt käesolevas kriminaalasjas kinnipeetud kulleritega kasutas ka VVS kõnekaardiga müüdavaid telefone koos Elisa sim-kaardiga – eelnevat tõendab käesoleva istungil uuritud kohtuotsus nr 1-14-7247. Kohtule esitatud kohtuotsuses nr 1-14-7247 on loend VVSlt äravõetud asitõenditest, mille kohta on käesolevas menetluses 07.10.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Nimetatud vaatlusprotokoll tõendab VVSi välisreise. Vaatlusprotokollis kajastatu võimaldab kohtu hinnangul järeldada, et VVSi reisid Hispaaniasse olid lühikesed, kestes umbkaudselt sama kaua nagu nt S. Matini, AS või S. Nikolajevi reisid – enamjaolt 10-11 päeva. Kohtule esitatud kohtuotsuses nr 1-14-7247 on tuvastatud, et narkootikume vedas VVS sarnases autos, mida kasutati narkootikumide vedudel ka hiljem ning sarnaselt käesolevas kriminaalasjas kinnipeetud kulleritega nähtub esitatud
otsusest, et ka VVS kasutas kõnekaardiga müüdavaid telefone koos Elisa sim-kaardiga. Kohtuistungil uuritud sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (koostatud 06.06.2016) kajastatu kohaselt oli ka VVSle tavaline see, et ta lülitas narkoveoks Eestist lahkudes välja enda tavakasutuses oleva mobiiltelefoni sarnaselt nt S. Matinile või S. Nikolajevile. VVSi reiside marsruut oli sarnane käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate reiside marsruutidega. Eelnevas saab veenduda kui võrrelda kohtuistungil uuritud VVSi GPSi väljavõtteid nt S. Matini GPSi väljavõtetega.
490.Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et eelnevalt avatu ning kohtumenetluses uuritud tõendid kogumina viitavad sellele, et VVSle anti kuriteos osalemiseks ja enda tegevuse konspireerimiseks sarnaseid juhiseid nagu hilisematele kulleritele. Kohus loeb põhjendatuks, et juhised narkootikumide veoks olid kokkulangevad, kuivõrd J. Medunitsa alluvuses tegutses ajal, mil VVS narkootikume vedas, juba teisigi kullereid – nt on tuvastatud Sergei Nikolajevi osalus sel perioodil kullerina (vt analüüsi Sergei Nikolajevi osas). Samuti on isikute omavaheliste seoste abil võimalik jälgida kuidas liin jookseb just J. Medunitsani, mis ei saa olla kohtu hinnangul juhuslik kokkusattumus. Asjaolu, et Sergei Nikolajev ja VVS tegelesid narkootikumide veoga teineteisest sõltumatult, samas ühetaoliselt, viitab kaudselt sellele, et nende kuritegude toimepanemise viisi väljamõtlejaks pidi olema sama inimene. Kui tuvastatud seoseid kõrvutada on põhjendtaud alus arvata, et selleks inimeseks sai olla vaid J. Medunitsa.
491.Kõige varasem info VVSi kuritegude toimepanemisest on GPSis talletunud andmete vahendusel pärit aastast 2012. Et GPS kaardiandmetest nähtuvalt pani VVS juba alates 2012. a kuritegusid toime ühetaoliselt, pidi vähemalt 2012. a novembriks keegi välja töötanud toimiva kuritegude ahela, mis jätkus kuni J. Medunitsa kinnipidamiseni. Keskseks isikuks, kes ühendab kõiki käesoleva menetluse süüdistatavaid on just J. Medunitsa, mis ei saa olla kohtu hinnangul juhuslik ning sellest tulenevalt on alust arvata, et J. Medunitsa poolt juhtud ja käesolevad menetluses tuvastatud kuritegelik ühendus sai alguse vähemalt 2012 aastast.
492.Ei ole vaidlust asjaolu üle, et VS käitles koos ILga suures koguses narkootilist ainet hašiš vedades seda Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni.
493.Eeltoodust tulenevalt, kohtu hinnatud tõenditest kogumina loeb kohus tõendatuks, et IL sai VVSga koos suures koguses narkootilisi aineid käidelda juhiste järgi ning jälitustoimingutest tulenevalt on põhjendatud järeldus, et IL sai sellekohaseid juhiseid J. Medunitsalt.
494.Kohtu hinnangul on tõendatud, et AS ja VB poolt kasutatud valget värvi sõidukit Audi A5 reg nr algse nr-ga XXXXXXXX, hilisema nr-ga XXXXXXXX kasutati narkootiliste ainete vedamiseks Hispaania Kgriigist lõppsihtkohta Vene Föderatsioon kuritegeliku ühenduse liikmete AS ja seejärel VB poolt.
495.On tuvastatud, et J. Medunitsa poolt juhitud kuritegelik ühendus võttis valge Audi A5 reg nr-ga XXXXXXXX kasutusse 2014 aasta augustis ning seda kasutas esmalt AS, kes allus ühenduses Sergei Nikolajevile. AS tegi ühenduses kokku neli reisi, millest kolm (06.11.201415.11.2014, 07.12.2014-17.12.2014, 17.01.2015-05.02.2015) õnnestusid plaanipäraselt ehk suures koguses narkootikume sai Hispaaniast Venemaale veetud (vt ka ptk 06.11.2014 – 20.05.2015 – Sõiduauto Audi A5 aktiivne kasutamine narkootikumide vedudeks AS poolt).
496.Vaidlust ei ole asjaolus, et 03.08.2015 peeti Poola Vabariigis kinni B poolt juhitud sõiduauto Audi A5 reg nr XXXXXXXX, millest leiti ja võeti ära 104,15 kg hašišit (vt ka ptk VB osalus kuritegelikus ühenduses narkootikumide käitlemisel sõiduautoga Audi A5 reg.nrga XXXXXXXX ajavahemikul 20.05-03.08.2015. a).
497.On tõendatud, et eelnimetatud sõiduauto Audi A5 ehitati selleks spetsiaalselt ümber – rajati varjatud peidikud kuritegeliku ühenduse liikmete Sergei Nikolajevi, Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt, kes muuhulgas hoolitsesid ka sõiduki tehnilise korrasoleku eest. Eelnevat tõendavad kohtuistungil uuritud koopia 04.08.2015. a koostatud sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokollist, koopia 04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirjast, fototabelid, koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusele nr BBK1962/15/PAM) ja koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusest nr BBK1962/15/PAM.
498.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et VB kinnipidamiseni viinud narkootiliste ainete käitlemisega on vahetult seotud süüdistatavad R. Verenitš ja D. Uritskiy, viimastele on korraldusi andnud J. Medunitsa ning J. Medunitsalt saadud infot ja suuniseid vahendades on kuriteoga omakorda seotud Sergei Nikolajev ja S. Kuznetsov (vt ka R. Verenitši, D. Uritskiy, S. Kuznetsovi ja Sergei Nikolajevi koosseisu analüüs + ptk VB osalus kuritegelikus ühenduses narkootikumide käitlemisel sõiduautoga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ajavahemikul 20.05-03.08.2015 ja ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kuritegeliku ühenduse liikmetena andsid otsese panuse varasema autohooldamise läbi ka K. Novikov ja Stanislav Nikolajev (vt analüüsi K. Novikovi ja Stanislav Nikolajevi osas).
499.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et läbivalt kasutasid kuritegeliku ühenduse liikmed teiste isikutega suhtlemiseks konspiratsioonimeetmeid, seda kinnitavad kõik kohtule esitatud jälitustoimingu protokollid läbi mille on kohus lisaks konspiratsioonimeetmetele tuvastanud ka ühenduse liikmete rollid (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohus on tuvastanud, et kõiki jälitustoiminguid on teostatud korrektsete lubade alusel mille aluseks on olnud õiguspärased ja korrektsed taotlused, mida kohus on eraldi kontrollinud (vt analüüsi kohtuliku uurimise ajal esitatud jälitusprotokollid).
500.Kohus tuvastas kuritegeliku ühenduse analüüsis, et kuritegelikul ühendusel oli kaks haru: Eestis asuv haru ja Hispaania Kgriigis asuv haru. Kuritegeliku ühenduse juhiks oli J. Medunitsa kes ise alaliselt elas Hispaania Kgriigis kuid oli püsivalt seotud ka Eesti Vabariigiga. Hispaania poolsesse harus olid lisaks J. Medunitsale ühenduse liikmed Dmitri Uritskiy, Roman Verenitš, VB ja S. Kuznetsov ning Eestis juhtis tegevust Sergei Nikolajev kellele allusid Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, AS, Sergey Matin, AK, Inga Šemjakina. Eesti ja Hispaania vahelist suhtlust vahendas Sergey Kuznetsov. Mõlemas riigis tegutsevad liikmed andsid ühise panuse selleks, et narkootiliste ainete vedu saaks toimuda plaanitud viisil. Kohtumenetluses on tuvastatud asjaolu, et nii D. Uritskiy (vt ka analüüsi D. Uritskiy osas) kui ka S. Kuznetsov olid põimunult seotud kuritegeliku ühenduse liidri J. Medunitsaga (vt ka analüüsi S. Kuznetsovi osas). Kohtus esitatud tõendite ning peamiselt jälitustoimingutest tuleneva info abil on kohus kontrollinud menetlusosaliste poolt esitatud
versioone ning vaatamata süüdistatavate lihvitud seisukohtadele on tuvastamist ja igakülgselt tõendamist leidnud süüdistuses esitatu.
501.Kohus on tuvastanud narkootiliste ainete käitlemise teod kõikide kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, kellele on käesolevas kriminaalasjas sellekohane süüdistus esitatud. Kuna on tõendatud, et kuritegelikku ühendust ja selle liikmeid juhtis ja koordineeris J. Medunitsa (vt analüüsi kuritegeliku ühenduse osas) on põhjendatud J. Medunitsale esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 osas. Kokkuvõttes on J. Medunitsaga läbivalt seotud kõik süüdistuses loetletud kuriteoepisoodid läbi kuritegeliku ühenduses olevate liikmete mistõttu on kohus analüüsinud J. Medunitsa teopanust narkootikumide käitlemisse läbi nende isikute ning menetluse käigus kogutud tõendite. Läbi eelnimetatu on tuvastatud ka J. Medunitsa roll kuritegelikus ühenduses, mis on eraldi analüüsitud detailsemalt käesoleva otsuse peatükis kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid. Kohtus uuritud tõendid välistavad võimaluse, et S. Kuznetsov, IL, VB, AS, VVS, Sergei Nikolajev ja Sergei Matin tegutsesid narkootiliste ainete vedude korraldamisel ja läbiviimisel iseseisvalt, omal initsiatiivil, ühegi teise inimese teopanuseta. Vastupidi – on tõendatud, et nt VB kinnipidamiseni viinud narkootiliste ainete käitlemisega on vahetult seotud süüdistatavad R. Verenitš ja D. Uritskiy, viimastele on korraldusi andnud J. Medunitsa ning J. Medunitsalt saadud infot ja suuniseid vahendades on kuriteoga omakorda seotud Sergei Nikolajev ja S. Kuznetsov. Kuritegeliku ühenduse liikmetena andsid otsese panuse varasema autohooldamise läbi ka K. Novikov ja Stanislav Nikolajev. Sarnaselt põimunult viivad kuritegeliku ühenduses olnud kullerite ja R. Verenitši ja D. Uritskiy otsesed käitlemise tegude seosed just ühenduse liidri J. Medunitsani. Arvestades süüdistatavate omavahelist koostööd ning nende tegevuse kooskõlastatust, käitlesid nad narkootilisi aineid kaastäideviijatena.
502.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud grupi poolt. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena.
503.Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas teovalitsemise teooria tähenduses süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajev ́i, S.Matini, R. Verenitši, D. Uritskiy ja Julia Kivoneni poolt toime pandud ühise ja kooskõlastatud käitumisena. Kuriteod on toime pandud J. Medunitsa teoplaani alusel ehk tal oli juhtiv roll korraldada suures koguses narkootilise aine hašiši vedu Hispaaniast Venemaale. J. Medunitsa panus väljendus juhiste andmises oma usaldusisikutele, kes omakorda delegeerisid ülesanded vastavalt edasi. Seega täitis J. Medunitsa oma teoplaani kooskõlastatult läbi kuritegeliku ühenduse liikmete andes juhiseid millisel viisil, kuidas temast kuritegelikus ühenduses allpool olevad kuritegeliku
ühenduse liikmed saaks kuritegeliku ühenduse eesmärke täita. Saab väita, et J. Medunitsa hoidis oma kontrolli rahvusvahelist narkootiliste ainete vedu määrates kas ja kuidas vedusid toime panna, konkreetsete käitlemise tegude täideviijateks olid kuritegeliku ühenduse teised liikmed vastavalt oma rollile ühenduses. On igakülgselt tõendamist leidnud, et J. Medunitsa juhiste järgi tegutses S. Kuznetsov, kes omakorda delegeeris juhiseid Sergei Nikolajevile ning kes omakorda delegeeris saadud juhised endast allpool olevatele isikutele – kulleritele, kes transportisid sõidukisse rajatud peidikutes ühest riigist teise suures koguses narkootikume. Kui tekkisid tõrked siis neid lahendas Sergei Nikolajev samuti Sergei Kuznetsovi, kes oli saanud juhised J. Medunitsalt, juhiste järgi. Objektiivselt on tõendatud, et R. Verenitš kooskõlastatult nii D. Uritsky, S. Kuznetsovi kui ka läbi kaastäideviimise J. Medunitsaga paigutas Hispaania Kgriigis suures koguses narkootilisi aineid kullerite käsutuses olnud autodes olevatesse peidikutesse, mille järel alustas kuller Hispaaniast sõitu eesmärgiga jõuda Vene Föderatsiooni. Seetõttu on kohus seisukohal, et sellised tegevused on kvalifitseeritavad ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajev ́i, S. Matini, R. Verenitši, D. Uritskiy ja J. Kivoneni poolt. Kohtu hinnangul on J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajev ́i, S. Matini, R. Verenitši, D. Uritskiy ja puhul tegemist kaastäideviijatega kes omasid võrdset rolli narkootiliste ainete käitlemise tegudes. J. Kivoneni puhul tuvastas kohus, et tema oli kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 järgi (vt analüüsi Julia Kivoneni osas). Kohtule esitatud tõenditest kogumina on kohus veendunud, et narkootikumide tarnsportimine oli ühtsest tahtest hõlmatud ning iga süüdistatav s.h J. Medunitsa hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all. Jälitustoimingute protokollides fikseeritu ning kohtumenetluses uuritud tõendid kogumina kinnitavad eelkirjeldatud süüdistatavate tegutsemise isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotuse.
504.Eeltoodu alusel on tõendatud, et süüdistatav J. Medunitsa käitles ebaseaduslikult isikute grupis suures koguses narkootilist ainet hašiš ja tema panus tegevuse toimimisse oli kogu olukorda kontrolli all hoida ja juhtida kuid kohtu hinnangul ei erinenud J. Medunitsa panus märkimisväärselt teiste grupi liikmete omast. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli Hispaania Kgriigist korduvalt transportida suures koguses narkootikume lõppsihtkohta Venemaa Föderatsioon tegutsedes lõppeesmärgi nimel.
505.Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis peab isik olema varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. See näitab süüdistatava spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama või sarnane kuritegu. Seetõttu kätkeb iga toimepandud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses eelmisega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas süüdistatav on narkootikumide varasema ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks ebaseaduslikku narkootikumide käitlemise tegu, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 1-19-5146/52 p 8 koos edasiste viidetega). Kuivõrd kuritegelikus ühenduses tervikuna pandi toime kokku kakskümmend viis kuriteo episoodi on kohtu hinnangul täidetud ka korduvus KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis.
506.Käesolevas menetluses kõigi süüdistatavate poolt käideldud narkootiliste ainete kogused on käsitletavad narkootilise aine suure kogusena. 21.04.2015 koostatud arstliku
kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 15E-LÕX0077 koopiast nähtub, et hašiši puhul loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust 1 gramm narkootilist ainet. Eksperdiarvamuse kohaselt on hašiši tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 100 mg (0,1 g), seega piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1 g hašišist. Lihtsa matemaatilise tehe tulemusena on võimalik järeldada, et ühe reisiga käideldud narkootilisest ainest (vähemalt 98 kg) saab narkootilise joobe peaaegu miljon inimest, kui arvestada reisid kokku on ohtu seatud miljonite inimeste elud. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et läbi kuritegeliku ühenduse, mida juhtis J. Medunitsa, käideldi narkootilisi aineid väga suurtes koguses.
507.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Tähtis ei ole, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Eelnevast tuleneb, et KarS § 184 lg 21 p 1 puhul ei esine vältimatut vajadust tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevust nagu ei ole nõutav seegi, et süüdlane teo toimepanemisest suurt varalist kasu sai.29 Seega kaitsjate toodud väited, et süüdistatavate elustiilist suure varalise kasu saamine ei ilmne, pole seega asjakohased.
508.Ainuüksi narkootilise aine kogusest ei piisa järeldamaks, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks miljonitele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Kaaludes süüdlase vastutust KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust.30 Taotletud suure varalise kasu eesmärk nähtub kohtu hinnangul eelkõige käideldud aine kogustest kuid ka muudes kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest. Kohtu hinnangul viitab suure varalise kasu saamise eesmärgile ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli pikaajaline, narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale teostati järjepidevalt (vt ka modus operandi) tehes seda järjest enam konspireeritumalt. Seega saab üheselt väita, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning neil kõigil kuid eelkõige kuritegeliku ühenduse juhil J. Medunitsal oli eesmärgiks saada suur varaline kasu. Suure varalise kasu saamise eesmärgile viitab ka süüdistatavate eluviis ja süüdistatavate nende kasutuses olnud käibevahendite hulk summaarselt, et ühenduse kui terviku eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra.
509.Ajaperioodil 03.12.2015-12.05.2016 koostatud J. Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub ülevaade J. Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusest. Tehtud ja vaadeldud on päringuid elektroonilisest rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, ehitisregistrist, liiklusregistrist,
RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11, p 30 koos edasiste viidetega. RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11, p 31.
äriregistrist, võetud ja vaadeldud väljavõtet MTA andmebaasist, vaadeldud erinevaid pankade vastuskirju tehtud kindlaks vara turuväärtus. Vaatlusega on saadud ülevaade J. Medunitsa varanduslikust olukorrast, tuvastatud tema elatustaseme ja legaalse sissetuleku vaheline dispersioon ning määratletud teadmata päritolu sissetulekute ulatus. Vaatluse kohaselt on leibkonnana kokku J. Medunitsa varjatud allikatest pärit sissetulekud 01.01.2011-02.09.2015 vähemalt 788176.91 eurot. J. Medunitsa moodustab leibkonna oma elukaaslase VM ́iga, kuhu kuulub ka nende ühine laps LM (sünd xxxx). Vaatlusprotokollis on analüüsitud nii J. Medunitsa kui ka VMi elatustaset perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Protokolli kohaselt on J. Medunitsal registreeritud 4 kinnisasja millest kaks Eestis asuvat on soetatud aastatel 2004 ja 2006 ning millel on laenujäägid nii Nordea Bank AB kui Swedbank AS poolt ja Hispaaniasse on soetatud 2013 aastal korteriomand ja ladu mille omanik on J. Medunitsa 100%. VMle kuulub 3 kinnisasja, millest Eestis asuvad on soetatud aastatel 2005 ja 2006 ning Hispaanias asuv korteri sissekande kohta vaatlusprotokollis puuduvad andmed kuid VM on selle 100% omanik ning väärtuseks on 98503.17 eurot. Vaatlusprotokollis on nimetatud ka J. Medunitsale ja VMle kuuluvad sõidukid, seosed äriühingutega ning välja toodud maksustatavad tulud perioodil jaanuar 2011-september 2015. Nähtuvalt protokollis toodule on J. Medunitsa ja tema elukaaslase VMi leibkonna viie aasta keskmine tulu ühes kuus Maksuja Tolliametile esitatud andmete põhjal 191.86 eurot. Vaatlusprotokollis on loetletud läbiotsimisel ära võetud vara ja raha ning teostatud elatustaseme analüüs pangakontode andmete alusel, mis on samuti kohtule esitatud. Loetletud on nii kontod, kohustused, väljaminekud, sissetulekud kui ka sularahade kontodele kandmine ning võtmine ehk varjatud allikatest pärit sissetulekud. Kohus loeb tuvastatuks, et perioodil 2011-2015 on J. Medunitsal varjatud allikatest pärit vähemalt 534530.96 eurot, seejuures on tema pangakontodele laekunud ainuüksi tuvastamata päritoluga sularahasissemaksetena 284800 eurot. Nimetatud summa laekumine on hõlpsalt kontrollitav ka pangakontode vaatluselt kõiki sularahasissemakseid kokku liites. Kui arvestada lisaks tõendeid, mis kinnitavad, et ka VMi pangakontodele laekunud sularaha päritolu ei saanud olla VMi legaalne tulu, vaid vara pärines J. Medunitsalt või J. Medunitsaga seotud ettevõtetelt (nagu OÜ-lt XXX – J. Medunitsa kirjeldatud viisil), lisandub kõnealusele summale veel 183570 eurot. Kogusummas pidi J. Medunitsa leibkond J. Medunitsa arvel aastatel 2011-2015 käitlema vähemalt 468370 eurot sularaha. Leibkonna elatustaseme analüüsi aluseks on võetud samuti kontode väljavõtted, kohustused, väljaminekud, sissetulekud ning varjatud päritoluga sissetulekud millest tulenevalt on leibkonnana kokku varjatud allikatest pärit 788176.91 eurot. Lühidalt kokku võttes loeb kohus vaatlusprotokolliga tuvastatuks asjaolu, et J. Medunitsal on deklareerimata sissetulekuallikad. Kuivõrd kohtumenetluse vältel ei suutnud J. Medunitsa objektiivsete tõenditega kontrollitavaid selgitusi oma varalise seisukorra kohta anda, loeb kohus põhjendatuks prokuröri järeldused, et narkokuritegude arvelt on teenitud arvestav kriminaaltulu ning omandatud kinnistud, sõidukid ja erinevad esemed on soetatud kriminaaltuluna saadud vara arvelt. Seda järeldust kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et J. Medunitsa pangakontode väljavõtetest nähtub J. Medunitsa suur sularahakäive, tuvastamata päritoluga sularaha sissemaksed ja ülekanded tema pangakontole. Sularaha päritolu osas ei esitatud kohtumenetluste vältel raha päritolu kinnitavaid dokumente, ega muid tõendeid, mis J. Medunitsa väiteid kontrollida võimaldaks. On asjakohane märkida, et J. Medunitsa tehingute profiil ei ole aastatega muutunud mistõttu on põhjendatud järeldus, et J. Medunitsa finantskäitumine on ühetaoline olnud nii aastatel, mil teda veel süüdistuse kohaselt narkootiliste ainete veoga ei seostatud (nt aastal 2003 või aastal 2011).
510.J. Medunitsa varalist seisundi protokollis kajastatut kinnitab osaliselt ka 15.12.2015. a koostatud Tallinnas, xxx asuva hoiulaeka nr xxx läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et hoiulaegas nr xxx avati J. Medunitsa kasutuses oleva kinnistu aadressil XXX 14.12.2015 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud musta peaga võtmega, millel nr xxxxxx. Hoiulaekast leiti ja võeti ära pappkarp, milles olid metallist rist Jeesuse kujutisega, valge kiviga kuldsõrmus, millel proovimärge 585, kuldse värvusega metallist käevõru, kuldse värvusega metallist kell Geneve, millel proovimärge 585, 2 rohelise kiviga kõrvarõngast, millest ühel kõrvarõngal puudub kinnitusaas, üks rohelise värvusega kivi, musta värvi plastikust karp, milles hõbedast 10 kroonine meenemünt koos sertifikaadiga ja poolik triibuline märkmepaber, millel käsikirjaline kiri.
511.Lisaks eelnevale ilmestab J. Medunitsa elustiili nt 27.07.2015, kell 13.26 varjatud jälgimisega fikseeritu, kus J. Medunitsa tõmbas toidu eest tasuma hakates taskust välja kolm 500-eurost kupüüri.
512.Objektiivsete tõenditega kontrollitavaid selgitusi J. Medunitsa enda pangakontodele kantud sularaha osas kohtuistungil esitanud ei ole. Nii väitis J. Medunitsa, et tema valduses on olnud sularaha tihti seoses erinevate äridega, kuid ei kinnitanud ühestki väidetavast ärist vara saamist kontrollitavate tõenditega – kas raamatupidamisdokumentide, tunnistajate ütlustega, lepingute-arvetega vms-ga. Seega on põhjendatud prokuröri väide, et J. Medunitsa rahakasutus on iseloomulik inimesele, kes on valinud kuritegeliku elustiili – juba aastaid ilmestavad tema pangakontode väljavõtteid maksed inimestele, keda on seostatud narkokuritegudega. Nii on J. Medunitsa juba 2003 aastal toetanud vanglas viibivat – praegust kaassüüdistatavat – Dmitri Uritskiyt, tasunud pangakontodelt tuvastatu kohaselt AN (kes omakorda narkokuriteo eest karistatud) advokaadikulusid jne. Ka asjaolu, et raha päritolu osas pole objektiivselt võetavaid dokumente viitab kaudselt sellele, et J. Medunitsa valduses oleva raha päritolu viitab keelatud tulu saamisele.
513.Kohtule on esitatud ka 07.08.2015. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega kus on vaadeldud internetiportaalis City24 J. Medunitsale kuuluva kinnistu müügikuulutust. Nähtuvalt müüdi kinnistut hinnasooviga 1 800 000 eurot, kuulutusele on lisatud 32 fotot, mis on lisatud ka vaatlusprotokollile. Nähtuvalt esitatust on püüdnud prokurör edastada iseloomustavat infot missuguses seisundis on J. Medunitsale kuuluv vara. Kohtu hinnangul on tegemist aadressil XXX, kinnisasjaga mis on J. Medunitsal soetatud alates 10.02.2004 ning millele väljastati kasutusluba 02.07.2013. Kohtule esitatud andmete kohaselt ehitas J. Medunitsa seda maja vahepealse perioodi jooksul. Kiinitul on hüpoteegid kokku 334897.04 kuid seisuga 22.09.2015 on J. Medunitsa laenujääk selle maja osas 213 161 eurot. Nähtavasti on maja ehitatud vähemalt osaliselt laenurahade eest mille osas kohtumenetluses vaidlust ei ole. Seega ei anna kõnealune vaatlusprotokoll lisaväärtust tõendamiseseme asjaoludele ning on iseloomustavaks asjaoluks.
514.KarS 12. ptk mõttes käsitletakse narkootiliste ainete käitlemisena narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmist, vahendamist, selle ebaseadusliku valmistamist, omandamist või valdamist, samuti ebaseaduslikult selle üle riigipiiri toimetamist. On tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oligi käidelda suures koguses narkootilist ainet hašiš, tuvastatud on, et kuritegeliku ühenduse liikmed omandasid või valdasid narkootilist ainet ning toimetasid suurtes kogustes üle riigipiiride (Hispaania Kgriigist sihtkohta Venemaa Föderatsioon). Kuivõrd eelnev on kinnitatud kohtumenetluses uuritud tõenditega, mille kohus
on ülal ja lahendis tervikuna avanud ja hinnanud leob kohus tõendatuks, et kuritegeliku ühenduse liikmed, kes olid kaastäideviijad KarS § 21 lg 2 järgi, käitlesid suures koguses narkootilist ainet hašiš.
515.Kuna J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, D. Uritskiy, S. Nikolajevi, Roman Verenitši, Sergei Matini ja Julia Kivoneni tegevus oli kooskõlastatud, toimus kindla rollijaotusega siis nad vastutavad ühiselt narkootilise aine käitlemise eest grupis. Kohus on tuvastanud, et süüdistatavaid J. Medunitsat, S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajevit ja R. Verenitši motiveeris kuritegude toimepanemisele ka suure varalise kasu saamine seega vastutavad nemad täiendavalt narkootiliste ainete käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuigi süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine on alguse saanud juba aastatel 2012-2013 (s.o ajal, mil KarS § 184 lg 21 kehtis teistsuguses sõnastuses), tuleb kohtu hinnangul süüdistatavate tegusid käsitleda jätkuvate kuritegudena, millede lõpuleviimine lõppes alles 2015 aastal – seega ajal, mil KarS kehtis juba seni kehtivas redaktsioonis.
516.On tuvastatud, et J. Medunitsa oli kuritegeliku ühenduse looja ja juht (vt analüüs kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kõiki tõendeid kogumis analüüsides ei tekkinud mingit kõhklust selles, kas antud ühendus oli kuritegelik ühendus. Kõik analüüsitud tõendid kinnitasid, et oli. See oli püsiv, kindla struktuuri ja ülesannete jaotusega organisatsioon, millise eesmärgiks oli teenida kuritegelikku tulu, millel oli ka territoriaalse määratlus ja esines ühtne organisatsiooni tahe. Ühendust juhiti kollegiaalselt ning J. Medunitsa kuritegeliku ühenduse juhina korraldas hašiši transporti Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni, andis kuritegeliku ühenduse liikmetele eelnimetatud teo toimepanemiseks korraldusi ja juhiseid ning varustas vajadusel ühenduse liikmeid tegude toimepanemiseks vajaminevaga nagu nt sobivate sõidukitega. On tuvastatud, et J. Medunitsa pidi korraldama ka Vene Föderatsioonis viibivatele isikutele narkootiliste ainete edasiandmise. Kuigi kõik ühenduse liikmed allusid J. Medunitsale juhtis J. Medunitsa ühendust nii, et suhtles vaid D. Uritskiy ning S. Kuznetsoviga.
517.Kõike eelnevat arvesse võttes pani J. Medunitsa pani toime KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo. Ta juhtis teadlikult isikute gruppi eesmärgiga omandada, vallata ning ebaseaduslikult Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni vedada sinna müüdavat hašišit teades, et täidab selle isikutegrupi liikmena olulist rolli – edastas juhiseid ja korraldusi oma usaldusisikutele D. Uritskiy ja S. Kuznetsov, kes omakorda edastas korraldusi läbi Sergei Nikolajevi hašišit vedavatele kulleritele, osales kullerite reiside planeerimisel ning täitis narkootikumide käitlemisega seotud isikutegrupis muid juhtimisülesanded vastavalt oma rollile kuritegelikus ühenduses. Kohtu hinnangul pani J. Medunitsa kõike eelkirjeldatut toime kavatsetult teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga panustada kaastäideviijana tegevusse, mille eesmärgiks oli läbi kuritegude teenida enam kui 40 000 eurot omavahel jaotatavat kasumit.
518.Hinnates J. Medunitsa puhul KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi kvaliftiseeritavad teod KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. J. Medunitsa pidi teadma, et kui ta organiseerib süüdistuses nimetatud kogustes narkootikume Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni siis on tegemist narkootiliste ainete käitlemise koosseisulise teoga. Ka liikmete värbamist saab nimetada plaanipäraseks tegevuseks kuivõrd selle eesmärk on leida
kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid. Kohtu hinnangul pidi J. Medunitsa teod toime panema eesmärgipäraselt ja tahtlikult, seda kinnitab ka korduv sarnase skeemiga narkootikumide transportimise viis läbi kullerite, suhtlusskeemid ning kuritegeliku ühenduse liikmete rollide jaotus. J. Medunitsa pidi ka aru saama, et tema poolt loodud kuritegelik ühendus ja selle raames toime pandud narkokuriteod on loodud varalise kasu saamise eesmärgil kuna esitatud tõendite kohaselt on tõendatud, et ühenduse eesmärk oli otseselt rahalise kasu saamine. Seega leiab kohus, et J. Medunitsa pani talle etteheidetavad teod toime kavatsetult.
519.Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning J. Medunitsa tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi.
Dmitry Uritskiy ́le esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21 ja § 255 lg 1 järgi
520.Süüdistuse kohaselt kuulus Dmitry Uritskiy täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši veoga Hispaania Kgriigist Venemaale.
521.Süüdistuse kohaselt oli kuritegeliku ühenduse Hispaania poolseks koordinaatoriks hašiši vedude teostamiseks Hispaanias elav Dmitry Uritskiy, kelle ülesandeks oli organiseerida kuritegeliku ühenduse valdusesse narkootikumide veo läbiviimiseks vajalikus koguses hašišit, kohtuda Hispaaniasse saabunud kulleritega ning korraldada narkootilise aine pakkimist ja ümberehitatud autosse peitmist. Samuti oli Dmitry Uritskiy ülesanne kontrollida narkootikumide veol kasutatavate autode seisukorda Hispaanias. Hispaania Kgriigis valdas D. Uritskiy ka narkootiliste ainete pakendamiseks vajalikke esemeid, samuti ka ühenduse poolt käideldavaid narkootilisi aineid.
522.Seega heidetakse D. Uritskiyle ette kuritegelikku ühendusse kuulumist ning suures koguses narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega.
523.Paratamatult on Dmitry Uritskiyle esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid. Kuivõrd narkootiliste ainete käitlemine ja kuritegeliku ühenduse süüteokoosseisu elemendid on omavahel põimunud on kohtu hinnangul põhjendatud hinnata Dmitry Uritskiy süüdistust KarS § 184 lg 21 ja KarS § 255 lg 1 osas koos.
524.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. 19.11.2020 ja 24.11.2020 andis süüdistatav Dmitriy Uritsky ütlusi selle kohta, et tunneb Jevgeni Medunitsat üle 20 aasta. Samuti tunneb Roman Verenitši, ta on tema väimees. Sergey Kuznetsoviga tutvus kunagi ammu vanglas, 90-ndate alguses. Ta kandis siis karistust narkootikumide (hašiš) ja relvade eest. Sergei Nikolajevit tunneb 90-ndatest aastatest, seejärel ei kohtunud pikki aastatid. Kohtusid uuesti aastal 2012-2013, kui tuli Eestisse. Kohtudes vahetasid telefoninumbreid. Samuti teab pinnapealselt Sergey Matinit, on üks kord kohtunud Hispaanias. OCga tutvus Hispaanias, ta valmistas ette Medunitsa armatuurtehase lepingut.
525.Ütluste kohaselt elab D. Uritskiy Hispaanias alates aastast 2010 ja alates 2012 aastast ametliku elamisloa alusel, mis on tänaseks päevaks lõppenud. Hispaanias elas ta õnnelikult ja selleks, et õnnelikult elada on tõepoolest vaja sissetulekut. Ütluste kohaselt toob elu ja suhtlemine inimestega sinuni elamiseks vajaliku raha. Ütlustest nähtuvalt hakkas D: Uritskiy mingist hetkest Hispaanias ka ametlikult töötama - 2014 aastal, peale tutvust autosalongi Autolux omanikega. Neil olid juba autodega seoses mingid asjad ja nad vormistasid selle ametlikult. Kellena ta tööle ametlikult oli vormistatud, ei osanud D. Uritskiy öelda, kuid tööiseloom seisnes selles, et ta pidi ostma sõiduki ja salong müüs selle auto maha mingi teatud aja jooksul ja sai sellest automüügist ka mingi teatud kasumi. D. Uritskiy soovitusel vormistati sinna tööle ka Roman Verenitš, kellel oli probleeme rahaga, tema ülesandeks oli sõidukite
pesemine ja keemiline puhastamine. Ütlustest nähtuvalt võeti D. Uritskiy Hispaania maksuametis ametlikult arvele 2012 aastal, kui anti elamisluba ning arvetega tegeles raamatupidamine. D. Uritskiy keskmine sissetulek oli ütluste kohaselt 3000 eurot kuus, milline võimaldas tal Hispaanias õnnelikult elada ja aidata nii lapsi kui vanemaid.
526.D. Uritskiy selgitas, et on väga hea suhtleja ning alati eelistab ta isiklikku suhtlust ehk vahetut kontakti ning seetõttu ongi tema telefonikõnede pikkus mitte üle 40 sekundi. Hispaanias elades olid tal erinevad elukaaslased. IVga elas ta pea aasta koos ja alates 2015 aastast elas koos OSga. Oga läks lahku, kuna viimase tütar oli kleptomaan ja hakkas raha varastama. Nt kadus 1000 eurot. Seal pidi olema 47 000, aga 46 000 oli alles. Selle summa jättis ütluse kohaselt D. Uritskiyle lähedane sõber JD, kes elab Minskis, kellega D. Uritskiy tutvus Autoluksi partnerite G ja V kaudu. Ütluste kohaselt leppis D. Uritskiy sõber kokku tehingu maatüki ostmiseks, mis sel hetkel oli munitsipaalomandis, aga pidi minema siis müügiks. Sõbrad ütlesid, et juhul kui läheb läbi see, et see maatükk läheb munitsipaalomandist eraomandisse, et mitte ilma jääda sellest tehingust, siis tuleb mingi raha sissemakse teha - D. Uritskiy sõnul oli tegemist tagatisrahaga. Ütluste kohaselt sõitis see sõber enda kodumaale ja jättis D. Uritskiyle selle kokku lepitud summa ja ütles, et kui tuleb positiivne otsus, siis D. Uritskiy annab selle raha. Rahasumma oli ütluste kohaselt D. Uritskiy kasutuses kuskil nädal, peale mida andis ta raha üle ja kõik lõppes edukalt.
527.Ütluste kohaselt elas D. Uritskiy alates 2012 aastast kusagil aasta aega Hispaanias Benidormis, üüris seal 3-korruselist korterit, siis kolis Altea Alavea piirkonda, El Paradiso rajooni, üürides seal suurt 2-tasandilist maja. D. Uritskiy sõnade kohaselt see on mägedes, üür ei olnud seal kallis ja see sobis talle. Hiljem, kui tekkis konflikt lastega, lapsed nõudsid, et vanemad ei saa koos lastega elada, üüris ta kaks korterit endale ja tütre perele Calpe linnas. Need olid ühetoalised korterid, mis asusid teineteisest mitte kaugel. Samuti tegeles D. Uritskiy ütluste kohaselt koos R. Verenitšiga lapselapse kasvatamisega. Tütrega olid R. Verenitšil probleemid. 2015 aasta suvel tõi R. Verenitš lapselapse Hispaaniasse ja siis veetsid nad eriti palju aega koos.
528.Läbiotsimisel võeti D. Uritskiy korterist ära kaks revolvrit, mille ta andis vabatahtlikult välja. Relvad, mis olid karbis leidis ta koeraga metsas jalutades ja kuna mees jääb ka vanaduses poisikeseks, otsustas ta kohe mitte politseisse pöörduda ning peitis need lae alla. Relvad oli tema korteris kuskil poolteist nädalat. Leitud karbis olid ka padrunid.
529.Hašiš, mis korterist leiti, oli D. Uritskiy ütluste kohaselt isiklikuks otstarbeks ja kunagi ei ole ta seda müünud. Pakendamismasin ja kilekotid olid D. Uritskiy ütluste kohaselt tema tütre omad. Tütar unustas selle D. Uritskiy auto pagasiruumi ja nii need seal seisidki. Nädal enne kinnipidamist müüs D. Uritskiy oma auto maha ja võttis pagasiruumist välja kõik, mis seal vedeles, tõi korterisse ja nii see oligi. Kilekotid olid koos selle seadeldisega, see käis selle asja juurde. See seadeldis oli ettenähtud selleks, et vaakumpakendit teha. Köögis oli köögikaal, kuid see oli tavaline köögikaal, mis võttis üle 5 kg ja ilmselt ostis selle O. Täppiskaal see kindlasti ei olnud ning ise ta seda kaalu ei kasutanud.
530.Käekell, firma Breguett kohta andis D. Uritskiy ütlusi, et see on väga kallis mudel ja see kingiti talle 50-ndaks juubeliks Venemaa sõprade poolt (kelleks üks oli AK) ehk siis terve rühm inimesi, kes kinkisid. Seal oli ka pühendus, mis oli karbi küljes, et sõber Dmitryle 50-
ndaks sünnipäevaks. Samasugune kell on ka J. Medunitsal. Kuidas tema kella sai, D. Uritskiy ei teadnud.
531.Ütluste kohaselt ei ole D. Uritskiy kunagi kuulunud mingisse ühendusse ja kellegi tegemisi ei ole ta juhendanud. Elas ja vastutas iseenda, oma laste ja oma lapselapse eest ja püüdis sõpradele ebameeldivusi mitte tekitada.
532.Ct nägi D. Uritskiy oma ütluste kohaselt vanglas, kui ta viidi karantiinist üle kambrisse, kohtus temaga korpuse koridoris. Ta oli ümbritsetud mingitest ametnikest, nad tervitasid kättpidi, ta nägi päris nutune välja ja see oli D. Uritskiy sõnul ainuke kohtumine temaga.
533.AS ja Rga on D. Uritskiy ütluste kohaselt Hispaanias Valencia rajoonis kohtunud. Nad helistasid tema hispaania telefonile, telefoni said nad Sergei Nikolajevilt. Ja Sergei Nikolajev ütles, et inimene saab neid aidata elamise üürimises. Nad tõid talle isegi Nikolajevi poolt ikoonid. Samuti tõi ikoone Matin. D. Uritskiy on oma sõnade kohaselt usklik inimene. Elamispinnaga sai ta Si ja Rt aidata ning võtmed sai Clt. Tegemist oli kahekorruselise korteriga, all väike garaaž. Ütluste kohaselt C tegutses maaklerina. Nad kohtusid mitte väga tihti, kuid neid ühendas armastus jalgpalli vastu ning tema aitas muretseda Valencia klubikaardi, mis tähendab, et sul on aasta jooksul mistahes matšile Valencia osavõtul olemas koht. Abonemendi hind ei olnud mitte väga kõrge, kuskil 300 eurot, see oli väga kasulik, sest ühe matši hind võis ulatuda kuni 50 euroni sõltuvalt siis prestiižsusest ning koos käidi ka jalgpalli vaatamas.
534.Valencias, xxx on ilmselt aadress, kuhu inimesed Venemaalt tulid, selles majas elas S, võtmed andis C ja selle maja lähedal ei toimunud mingit ehitustegevust. Sel ajal kasutas D. Uritskiy sõidukit S-klassi Mercedes Benz.
535.Xxx Alicantes maja oli ette nähtud müügiks või üürile andmiseks. Tegemist oli äriprojektiga ja võtmed andis talle C. Maja üürile anda ei õnnestunud. Medunitsalt on ta korduvalt laenu võtnud, kuid ühiskassat neil ei olnud.
536.Ütluste kohaselt tutvus D. Uritskiy OGga 1990-ndatel, aga nende tutvus oli pealiskaudne. Hiljem kohtusid nad 1993-1994 vanglas Suur-Patareis, kamber oli 77.VBga ei mäleta kuidas ja millal D. Uritskiy tutvus. 2003-2004 oli ta samuti kinnipeetud seoses narkootikumide (hašiš)ja relvadega.
537.Ütluste kohaselt on D. Uritskiyl Jevgeni Medunitsaga väga sõbralikud suhted alates aastast 2008. Algselt 2010 a kutsus Medunitsa ta Hispaaniasse puhkama, kus D. Uritskiy armus sellesse maasse ja jäi sinna elama. Ütluste kohaselt nad suhtlesid iganädalaselt. Rahaasjadest ei rääkinud nad kunagi, ühiseid ettevõtteid neil ei olnud. Millistest rahadest J. Medunitsa elatus, D. Uritskiy ei teadnud. D. Uritskiy eeldas, et J. Medunitsa oli teadlik tema kuritegelikust minevikust. Võimalik, et Medunitsa ka toetas teda, kuna kaitsjad esitasid täiendavad pangakontode väljavõtted tõendina Swedbankist, mis kinnitavad seda, et 2003 aasta aprillis on Jevgeni Tallinna vangla kontole pannud selgitusega Dmitri Uritskiy 500 krooni. Ta ei olnud kohustatud toetama, kuid kuna nad olid juba tuttavad, siis juba vene inimese mentaliteedist tuleneb soov teisi aidata. Mitte kunagi ei ole ta töötanud J. Medunitsa alluvuses ning ei ole tema korraldusel kellegagi kohtunud. On olnud palveid edastada väiksmaid rahasummasid nii 3000 eurot või mingeid esemeid.
538.Kas lisaks AutoLuxis töötamisele Roman Verenitš ka näiteks Jevgeni Medunitsa heaks mingeid töid tegi, ta ei tea. Teab, et R. Verenitš teenis lisa ehitusel.
539.Sergey Kuznetsoviga on D. Uritskiyl sõbralikud suhted. Samuti teab D. Uritskiy S. Kuznetsovi abikaasat ja lapsi kuid eriti tihti nad ei suhelnud. Ütluste kohaselt käis S. Kuznetsov koos abikaasa ja lastega Hispaanias. D. Uritskiy võttis nad vastu ja näitas S. Kuznetsovile ja ta perele ilusaid kohti. Kui D. Uritskiy tuli Eestisse, siis võimalik, et nad käisid ka restoranis ja tähistasid mingeid tähtpäevi. Ilmselt suhtlesid nad ka telefoni teel.
540.D. Uritskiy ei eita, et ilmselt on ta ka Sergei Nikolajevi telefonile helistanud. Sergei Nikolajeviga sidus neid sport, samuti sai temalt ikoone. Esmakordselt tellis ta umbes 8 ikooni ilmselt aastatel 2012-2013 ja üks ikoon maksis 250-500 eurot. Samuti tõi D. Uritskiyle korra ikoone Matin ja korra S. Ütluste kohaselt raha andis ta kas Matini või Si kaudu, mille kohta kviitungit ei vormistatud. Matin helistas, kui saabus, ta tuli kohale, kohtusid kuskil kaubanduskeskuse juures, võib olla mingis tanklas. Ka Sergei Nikolajev ütles, et edastab ikoonid või kui tuleb Hispaaniasse, toob ise ära. Kuid Hispaanias nad ei kohtunud. Tellimust täideti osadena, kuna tegemist oli käsitööga.
541.OG ei ole D. Uritskiy sõnul tal Hispaanias külas käinud ning ta isegi ei tea, et ta oleks 2015 aasta mais Hispaanias käinud.
542.2015 aasta mais andis D. Uritskiy R. Verenitšile 500 eurot, kuna sõitis Hispaaniast ära. D. Uritskiy sõber JD koos perega Venemaalt pidid puhkama tulema ja R. Verenitš pidi neile lennujaama vastu minema ja olmeprobleemidega abistama. Kasutada jättis D. Uritskiy R. Verenitšile sõiduauto S klassi Mercedes.
543.Ütluste kohaselt oli D. Uritskiyl J. Medunitsaga väga palju ühiseid tuttavaid, nt. VVD, V Novosibirskist, G. Viimane töötas Novosibirskis FSB ülemana, kellega neil olid ühised äriplaanid – veini tarnimine Novosibirski oblastisse. Plaaniga võis seotud olla ka J. Medunitsa, kuid see jäi realiseerumata. VVD on Novosibirskis rahvasaadik kohalikus võimuorganis. Temaga olid ütluste kohaselt D. Uritskiyl sõbralikud suhted.
544.D. Uritskiy ei eita, et tarvitas ka tihti alkoholi ning mõnes mõttes oli see probleem. Nt pohmellis peaga ta sõita ei saanud ja pidi tihti abi paluma R. Verenitš’ilt. Hašišit tarvitas ta vastavalt soovile, kui tihti, ei osanud D. Uritskiy öelda, võib olla mõned korrad nädalas. Kodust leitud hašišist oleks jätkunud paljude suitsude tegemiseks.
545.VBga on D. Uritskiyl ütluste kohaselt head sõbralikud suhted. Nad tutvusid vanglas. Uuesti kohtusid nad juhuslikult rannas Hispaanias, aega ei mäleta. Ütluste kohaselt oli VB Hispaanias koos abikaasa ja lapsega ning ta üüris kuskil Alteas korterit ja neil ei olnud basseini ning käis D. Uritskiy juures basseinis. J. Medunitsale D. Uritskiy sellest ei rääkinud, ta ei teadnud kas nad tunnevadki teineteist. Hispaaniasse tuli VB heleda sõiduautoga Audi, sedaan. VB pöördus ka tema poole, kuna vajas garaaži, et teha korda mingid ebakõlad auto juures ning D. Uritskiy pakkus, et on olemas maja müügiks, seal saab kasutada garaaži. D. Uritskiy sõnade kohaselt ei tundnud ta huvi mis probleemid autoga olid.
546.Autoremondi töökoda Elitum on tuttav, kuid kas sellel autoremonditöökojal on mingit seost VB auto probleemidega või mitte, D. Uritskiy ei teadnud. Millal D. Uritskiy . B sinna majja läks, D. Uritskiy ei mäleta, kuid ütluste kohaselt oli VB seal vähem kui ööpäev. Auto remontimist D. Uritskiy ei näinud, VB ise ütles, et on ehitaja ja ta otsis Hispaanias tööd.
547.AHi tunneb D. Uritskiy oma ütluste kohaselt kaua ning kõigi eelduste kohaselt oli tal seos narkootiliste ainetega. AH kannatas D. Uritskiy ütluste kohaselt sõltuvuse all, ta tarvitas kokaiini. Kuulduste põhjal vabanes ta vanglast ja on jalavõruga koduarestis.
548.OJt nimetas D. Uritskiy tuttavaks, kellega kohtus kunagi seltskonnas. ILt tunneb ammusest ajast, on pealiskaudsed tuttavad.
549.DL elas D. Uritskiy ühes üüritud korteris, kui ta kinni peeti. Enne seda elas seal R. Verenitš, kes panigi poisi sinna elama, et talle võimalus anda. Seda ei poiss seal elab, D. Uritskiy ei teadnud. D. Uritskiy nägi seda poissi eelnevalt J. Medunitsa juures, kes tutvustas teda, kui sõbra Slava poega. Poisiga olid tõsised probleemid, ta kannatas samuti kleptomaania all. J. Medunitsa aitas teda kasvatada. Miks poisi isa ise kasvatusega tegeleda ei saanud, D. Uritskiy ei teadnud.
550.Kohtu hinnangul on D. Uritskiy väited kummutatud kohtuistungil uuritud tõenditega, on vastuolus objektiivselt tuvastatud asjaoludega mistõttu ei saa kohus D. Uritskiy ütlusi usaldusväärseks pidada.
551.Nii nagu enamus süüdistatavaid, ei kasutanud D. Uritskiy võimalust anda kohtueelses menetluses ütlusi. Ohus nõustub kaitsjaga, et iseenesest ei saa seda otseselt ette heita, isikul on see õigus. Kuid kohus juhib tähelepanu asjaolule ja nimetatu puudutab ka kaassüüdistavaid, kes kohtueelses menetluses olid kinnipeetud, et oma kaitseversioone hakkasid nad esitama pea 5 aastat hiljem ja viibides ka juba kohtumenetluses ajal vabaduses, oli neil olemas kõik võimalused oma kaitseversioonide kooskõlastamiseks ning meelepäraseks kohandamiseks. Ka D. Uritskiy mälupilt ütluste andmise ajal kohtus hämmastavalt detailne nagu räägiks ta möödunud päevast.
552.D. Uritskiy ega tema kaitsja ei esitanud kohtule oma väidete kontrollimiseks mitte ühtegi omapoolset tõendit. Siinkohal ei saa viitamata jätta Riigikohtu praktikale, milles on korduvalt kinnitatud seisukohta, et olukorras, kus süüdistatav esitab kohtuistungil end aktiivselt kaitstes alibina käsitletavaid kaitseversioone, peab ta menetlejale – seega kohtule – tegema võimalikuks ka nende kaitseversioonide kontrollimise, milliseid D. Uritskiy esitanud ei ole. Kuigi D. Uritskiy väitis, et elas Hispaanias legaalsetest sissetulekutest, ei esitanud ta tulude deklareerimise kohta tõendeid ega palunud ka oma väidete kinnituseks üle kuulata tunnistajaid. Segaseks jääb ka kohtule, kes olid need head inimesed, kes D. Uritskiy Hispaanias õnnelikku elu aitasid elada.
553.D. Uritskiy selgitas enda suhteid AS, VB ja AOGCga - kuigi faktiliselt on tõendatud see, et D. Uritskiy on kõigi eelnimetatud isikutega vähemalt Hispaanias olles kokku puutunud, ei ole toimikumaterjalide hulgas ühtegi tõendit, mis kinnitaks D. Uritskiy väiteid selles, et tema kontakt kõigi eelnimetatud isikutega oleks olnud seotud kinnisvaravahendusega. Juhul, kui D. Uritskiy tegeleski legaalse kinnisvara vahendusega, pidanuks kinnisvaraga olema seotud ju ka teisi inimesi, kelle ülekuulamist võinuks hõlpsasti taotleda. Seda D. Uritskiy ega
tema kaitsja teinud ei ole. Samuti on ebausutav, et kõiki tehinguid ja kokkuleppeid tehti vaid suusõnaliselt, ilma ühegi dokumendita.
554.Ebausutav on ka D. Uritskiy väide 47 000 euro osas, mis oli väidetavalt seotud kinnisvara arendusega ja mida mainis ka pealt kuulatud telefonikõnes tema nais tuttav O. Kuigi D. Uritskiy väitis, et 47 000 eurot kuulus tema valgevenelasest sõbrale, kelle soovil ta pidi investeerima kinnisvarasse, ei ole D. Uritskiy väited selle kohta tõsiselt võetavad. Nende väidete kinnituseks ei ole D. Uritskiy esitanud mitte ühtegi tõendit, ometi oleks nimetatud investeeringut saanud tunnistada teine osapool. Samuti pole ühtegi jälge kasvõi tollideklaratsiooni näol, et nimetatud summa oleks sisse toodud väljaspool Euroopa Liitu Hispaaniasse. Kohtule on ka ebausutav, et isik, kes soovib ise tegeleda investeeringutega Hispaanias, annab kergekäeliselt sellise summa D. Uritskiy käsutusse ilme ühegi fikseeringuta, tundmata isiklikult huvi kinnisavara arenduse võimaluste kohta läbi kohalike või sellega tegelevate inimeste.
555.Kuna D. Uritskiyle ei ole Eesti Vabariigis esitatud süüdistust püstolite käitlemise osas, nõustub kohus prokuröri järeldustega, et selles osas ütluste andmine püstolite leidmise ja nende edasise hoiustamise kohta ilmestavad D. Uritskiy suhtumist nii keelatud esemetesse kui üldse seaduskuulekusse. Tema versioon püstoli leidmisest ja selle peitmisest paistab pigem ennast õigustavana. D. Uritskiy on ka ise selgitanud, et on varem karistatud relvadega seotud süütegude eest ja seda vähem on kohtu jaoks väheusutav tema verisoon, et koeraga metsas jalutades leidis karbi relvade ja laskemoonaga, mida ei soovinud politsei käsutusse anda. Selliselt relvade leidmise võimalus on sisuliselt nulli lähedane arvestades juurde ka asjaolu, et pealt kuulatud kõnes 13.11.2015 kell 13.28 ei tahetudki D. Uritskiyle koera üldse jalutamiseks lubada.
556.D. Uritskiy poolt esitatud väidete osas selle kohta, et tema elukohast leitud hašiš on üksnes isiklikuks tarvitamiseks märgib kohus, et nimetatud narkootilise aine kogus on sedavõrd suur, et ei ole eluliselt usutav D. Uritskiy versioon. Seda enam, et D. Uritskiy ei osanud ise päris tõsikindlalt väita, kui tihti ta hašišit tarvitas viidates 2-3 korrale nädalas. Isegi juhul, kui D. Uritskiy valmistanuks hašišist sigarette, mis kaaluvad terve grammi, jätkunuks hašišist sadadeks tarbimiskordadeks. Seega on kohtule eluliselt ebausutav, et sellises koguses hašišit tuleb sellistes kogustes ette varuda, seda enam, et D. Uritskiy elukohast leiti ka vaakumpakendaja ja kaalud, millest tavapraktika kohaselt saab järeldada, et hašiš oli D. Uritskiy valduses ka levitamise eesmärgil. Mitte väheoluline pole siinkohal ka märkida, et kinni peetud hašišikullerite valdusest leiti hašiš just vaakumpakendatult. Samuti nõustub kohus prokuröri järeldustega, et D. Uritskiy kaitseverisoon hašiši isiklikust tarvitamisest on pelgalt seetõttu ebausutav, et ka hašišiga varasemalt seotud menetluses on D. Uritskiy kasutanud just analoogilist kaitseversiooni.
557.Ka D. Uritskiy väiteid ikoonide valmistamise kohta ei pea kohus usutavaks nii nagu ei pea kohus usutvaks tema seotust Sergei Nikolajevi, S. Matini ja ASga seoses ikoonidega. Kohtupraktika kohaselt võib ka väita, et tõesti lepitakse just narkokuritegudes omavahel kokku ka eelnev legend, kuidas ja milliselt omavahel suhtlema hakatakse, et n.ö. vahele jäämisel ka üksteise versioonid kattuksid. Oleks naiivne pidada süüdistavaid sedavõrd rumalateks, et nad hakkavad avatult ja varajamatult telefonis rääkima asjadest, mis on seadusega rangelt keelatud. Samuti tundub kohtule täiesti ebaloogiline, et Sergei Nikolajev, saamata ka selle eest eelnevat tasu, hakkas läbi täiesti juhuslike tuttavate edastama D.
Uritskiyle ilma eelneva kooskõlastuseta Hispaaniasse ikoone. Selle kohta ei ole D. Uritskiy esitanud ka mitte ütlegi kontrollitavat tõendit. Seega loeb kohus tema ütlused selles osas paljasõnaliseks ning ebausutavaks.
558.Samuti olid D. Uritskiy enda ütlused omavahel vastuolus. D. Uritskiy väitis, et ühiseid rahalisi huve tal J. Medunitsaga ei olnud. Samas kirjeldas ta aga ühise äri ajamist nii tema, J. Medunitsa kui C poolt. Samuti ei eitanud ühise äri ajamist J. Medunitsa oma ütlustes. Vastuoluline oli kohtu hinnangul ka D. Uritskiy vanglas toetamise osa. D. Uritskiy eitas, et J. Medunitsa oleks teda toetanud vangistuses viibides mööndes seda alles peale seda, kui prokurör viitas kaitsja tõendile, millest nähtuvalt on just J. Medunitsa teinud vanglas viibimise ajal D. Uritskiyle ülekandeid. Samuti väitis D. Uritskiy, et VBga kohtumised Hispaanias olid juhuslikku laadi ning tema panus seisnes üksnes selles, et aidata VBl leida garaaž auto remondiks. Külla aga pealt kuulatud kõnedest nähtub, et D. Uritskiy hoolitses Hispaaniasse jõudnud VB auto eest, toimetades selle koguni teenindusse mistõttu ei ole D. Uritskiy esitatud väited usutavad. Nii nähtub 30.06.2015 kell 22.22, 04.07.2015 kell 13.33 ja kell 14.26 telefonikõnedest, et D. Uritskiy suhtles auto remondi teemal isiklikult remonditöökoja XXX omaniku SEga, kuigi autoremondiks ei kasutatud hoolimata D. Uritskiy väidetest ise autoteeninduses töötamisest tema töökohta.
559.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõendid kummutavad D. Uritskiy poolt esitatud väited, ütlusi ei saa kohtu hinnangul pidada usaldusväärseteks ning nendele ei saa tugineda.
560.Kaitsja väidetele, et süüdistusakt oli ja on pigem ilukirjanduslik teos, mille sisu D. Uritskiy ega ka tema eelmine kaitsja ei mõistnud ega ei saanud tõepoolest aru, olles arusaamatu on kummastav kuivõrd kohus saab küll süüdistusaktist aru, milles D. Uritskiyt süüdistatakse. Kaheldav on kaitsja väide, et süüdistatava eelmine kaitsja samuti ei saanud aru milles tema kaitsealust süüdistatakse. Koosmõjus kaitsja poolt korduvalt viidatud süütuse presumptsiooni sättele on põhjendatud alus arvata, et pigem näitlikustab eeltoodu valitud kaitsetaktikat.
561.Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et D. Uritskiy oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et Dmitry Uritskiy ülesandeks oli organiseerida kuritegeliku ühenduse valdusesse narkootikumide veo läbiviimiseks vajalikus koguses hašišit, kohtuda Hispaaniasse saabunud kulleritega ning korraldada narkootilise aine pakkimist ja ümberehitatud autosse peitmist. Samuti oli Dmitry Uritskiy ülesanne kontrollida narkootikumide veol kasutatavate autode seisukorda Hispaanias. D. Uritskiy oli Roman Vereniši võrdne partner Hispaanias. D. Uritskiy allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale.
562.D. Uritskiyle etteheidetavaid narkootilise aine käitlemise kuritegusid analüüsib kohus läbi IL, VVSi, VB, AS, Sergei Nikolajevi, S. Matini seotud kuriteoepisoodide ja läbi menetluse käigus kogutud objektiivsete tõendite. Seda seepärast, et D. Uritskiy on põimitult läbi kuritegeliku ühenduse ja selle tegevuse seotud nii IL, VVSi, VB, AS, Sergei Nikolajevi, S. Matini seotud kuriteoepisoodidega ning vaatamata asjaolule, et kõik eelnimetatud isikud ei
ole selles menetluses menetlusosalised, on neil käesolevas kriminaalasjas oluline roll ning kõigiga on D. Uritskiy läbi oma rolli kuritegelikus ühenduses olnud seotud.
563.Vaidlust ei ole asjaolus, et 03.08.2015 peeti Poola Vabariigis kinni B poolt juhitud sõiduauto Audi A5, millest leiti ja võeti ära 104,15 kg hašišit. Eelnevat tõendavad kohtuistungil uuritud 04.08.2015. a koostatud koopia sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokollist, koopia 04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirjast, Audi A5 kohta koostatud fototabelitest, koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusele nr BBK1962/15/PAM ja koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusest nr BBK1962/15/PAM. Ei ole vaidlust, et VBga on vahetus puutumuses nii Sergei Nikolajev, J. Medunitsa, D. Uritskiy, R. Verenitš, AOGC ning Sergei Kuznetsov, kaudses puutumuses veel süüdistuse kohaselt sõidukit hooldanud Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev.
564.On tõendatud, et VB kinnipidamiseni viinud narkootiliste ainete käitlemisega on vahetult seotud süüdistatavad R. Verenitš ja D. Uritskiy, viimastele on korraldusi andnud J. Medunitsa ning J. Medunitsalt saadud infot ja suuniseid vahendades on kuriteoga omakorda seotud Sergei Nikolajev ja S. Kuznetsov.
565.Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigist õigusabitaotluse vastusena edastatud 24.07.2015. a koostatud kokkuvõte nr 0235272/15 milles on fikseeritud VB kohtumised D. Uritskiyga ning sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX kasutamine 06.07 ja 09.07.2015. a.
566.14.09.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega on vaadeldud Hispaaniast Eestisse edastatud salvestisi. Protokollist nähtub, et VB viibis Hispaania Kgriigis ning protokollis kohaselt oli VB Hispaanias viibides vahetult telefoni teel kontaktis ainult D. Uritskiyga, kuid mitte J. Medunitsaga. Samuti tõendavad vaadeldud salvestistel kajastatud telefonikõned, et isegi olukorras, kus J. Medunitsa oli valmis VBga vahetult kohtuma, sai ta kohtumiseks vajaliku info siiski D. Uritskiylt - 07.07.2015, kell 17:12 andis D. Uritskiy teada, et „santehnik“ ootab J. Medunitsat rannas. Samast perioodist pealt kuulatud telefonikõnedest nähtub, et J. Medunitsa tundis D. Uritskiyle tehtud telefonikõnede kaudu aktiivselt huvi VB käekäigu kohta. Seega on tõendatud vaatlusprotokollis kajastatud kõnedest ka osaline suhtlusahel kuritegeliku ühenduse liikmete vahel – D. Uritskiy suhtles J. Medunitsaga, edastas viimasele teavet ka VB kohta ning S. Kuznetsov suhtles vaid J. Medunitsaga kes omakorda oli vahelüliks S. Kuznetsovi ja D. Uritskiy vahel. Seega 2015 aasta mais sai S. Kuznetsov teadlikuks VB olemasolust läbi J. Medunitsa, edastades vajaliku info omakorda Sergei Nikolajevile. Sarnast sündmuste ahelat jäädvustati menetluse jooksul korduvalt. Samuti tõendavad vaadeldud salvestistel kajastatud telefonikõned R. Verenitši suhtlust J. Medunitsa ja D. Uritskiyga ning infovahetust läbi teiste isikute. Ühtlasi tõendavad vaadeldud salvestistel kajastatud telefonikõned J. Medunitsa poolt kriminaaltulu teenimist ning deklareeritust erineva sissetuleku omamist, tema tihedaid sidemeid Venemaal viibivate isikutega, sh. Venemaa õiguskaitseasutuste töötajatega, KVP kasutamist enda korralduste edastamiseks teistele isikutele, sh. kuritegeliku ühenduse liikmetele, R. Verenitši suhtlust J. Medunitsa ja D. Uritskiyga ning asjaolu, et R. Verenitš elatus kuritegelikest sissetulekuallikatest. Salvestised tõendavad K. P suhtlust AGCga ning asjaolu, et just KP vahendusel renditi narkootiliste ainete peitmiseks kasutatud majad. Ühtlasi tõendavad salvestised kuritegeliku ühenduse tihedat omavahelist suhtlust, samuti infovahetust läbi enda elukaaslaste.
567.12.11.2015. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 26.05.2015. a lahkus VB Vene Föderatsioonist (seda kinnitab ka kohtus uuritud 29.05.2015 koostatud Elisa Eesti AS vastusest järelpärimisele kriminaalasjas 14221000107), liikudes Valgevenest Euroopa Liitu 29.05.2015 ning saabus esimeselt reisilt Valgevene kaudu tagasi 07.06.2015. a. Protokollist nähtub, et eelnimetatud kuupäevadel oli VB telefon Valgevene levialas ning vahepealsel ajavahemikul telefonikõnesid, milledest VB asukohta olnuks võimalik tuvastada, ei toimunud. Seega on kohtu hinnangul sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga tuvastatud VB välisriikides viibimine.
568.Pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad fakti, et nii VB kui J. Medunitsa olid mõlemad Hispaania Kgriigis vähemalt alates 30.06.2015 – nii kuulati just sellest päevast pealt VB telefonikõnet D. Uritskiyle, milles mõlemad rääkisid omavahel VB sõiduauto remondist. Nii on esmalt tõendatud fakt, et 30.06.2015, Hispaania Kgriiki jõudmise järel oli VBl probleeme tema kasutuses oleva sõiduauto tehnilise seisuga ning on tõendatud fakt, et ajavahemikul 30.06 – 04.07.2015 tegelesid kuritegeliku ühenduse liikmed kõnealuse sõiduauto remondi korraldamisega. Ühtlasi lükkavad need telefonikõned ümber ka VB väite selle kohta, et auto remondiga tegeleti hoopis 28.07.2015. a D. Uritskiy abil leitud garaažis.
569.Fakti, et VB viibis Hispaania Kgriigis koos abikaasa JBga kinnitab ka kohtule esitatud 30.03.2016 koostatud Elisa Eesti AS vastusest päringule JB kõnede eristuse kohta, mis viitab sellele, et 27.06.2015 lahkus JB lennu teel varajase lennuga Eestist ning asus alates sama päeva hommikust juba Hispaania telefonivõrgus.
570.Kohtus on tuvastamist leidnud asjaolu, D. Uritskiy korraldas VB kasutuses olnud Audi A5 remonti. 04.07.2015 toimunud kõnes D. Uritskiy ja SE vahel andis D. Uritskiy teada, milline on VB auto seisukord öeldes: „On probleeme, ma tulen pärastlõunal auto järele, noh, selle, valget värvi, ja kannan ette, sest telefoni teel võtab palju aega. Küsin nõu“ ning andis samal päeval veel VBle korralduse sõiduki remonti viimiseks öeldes V. VBle: „Võib autole järele minna, noh, kell 4 nad avavad ja kell 4 saab ära viia, davai 20 enne nelja, kus ma võtan su peale? Noh, et sa seisaksid kusagil tänaval.“ Samal päeval kell 18.16 pealt kuulatud telefonikõnest D. Uritskiy ja J. Medunitsa vahel nähtub, et sõiduki remonti viimist kontrollis ning D. Uritskiyle suuniseid andis just J. Medunitsa. Nii pidi kõnealuses telefonikõnes D. Uritskiy vastama J. Medunitsa küsimusele olukorra kohta: „Hallo. No kuidas seal on?“ ning D. Uritskiy andis J. Medunitsale teada sellest, et kõik on kontrolli all öeldes: „Pole viga, korras. Olen teel. Läksin neile vastu ja kõik /.../ Võtsin ära, ma nägin teda Skype'i kaudu muudkui naeratas kui nägi“. Et sellele telefonikõnele eelnenud kõnes – kell 15.25 kõnes D. Uritskiy ja VB vahel räägitakse viimaste omavahelisest kohtumisest kus D. Uritskiy ütleb VBle; „Aa, ma olen juba teel. Nii et mul läheb veel umbes 12 minutit“ on eluliselt usutav ja loogiline, et J. Medunitsa sai huvi tunda vaid VBga kohtumise vastu. Kohus peab asjakohaseks ka prokuröri poolt tehtud järeldust, et autoremonditöökoja XXX ́iga (või vähemalt firma omaniku SE tuttavatena) pidid olema seotud ka VM ja J. Medunitsa, sest eelviidatud 04.07.2015, kell 13.33 telefonikõnes selgitas D. Uritskiy Ele, et tahtis tegelikult ühendust saada VMi ja Ženjaga (Jevgeniga). Kõnest nähtub, et nimed pole Ele võõrad. Seega on tuvastatud, et autoremonditöökoda XXX oli seotud J. Medunitsaga ning on usutav, et Audi remont toimus seal just J. Medunitsa initsiatiivil.
571.VB valdusest leiti Poolas kinnipidamisel ka selle autoremonditöökoja visiitkaart, millel kajastatud telefoninumber on kokkulangev SEi telefoninumbriga. Seega, hinnates tõendeid kogumina on põhjendatud alus arvata, et VB käis Hispaanias samas autoremonditöökojas.
572.06.07 – 29.07.2015 pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, et VB viibis Hispaanias ning selle aja jooksul toimunud kõned kinnitavad kuritegeliku ühenduse liikmete rollijaotust ning asjaolu, kes keda enda kontrolli all hoidis. 07.07 kell 17:12 toimunud telefonikõnes J. Medunitsa ja D. Uritskiy vahel kinnitavad seda, et D. Uritskiy edastas J. Medunitsale info VB kohta, andes teada, et sõber „santehnik“ on saabunud ja läks lastega randa. On tuvastatud, et „Santehnik“ oli B (vt ka J. Medunitsa analüüsi). Pealtkuulatud kõnest nähtuvalt soovis J. Medunitsa D. Uritskiyga kohtuda 1-2 tunni jooksul. Et kell 17.10 pealtkuulatud kõnes oli randa minemisest D. Uritskiyle teatanud VB ning et kell 17.40 toimunud kõnes sai VB D. Uritskiylt teada, et saabumas on sobiv aeg nende kohtumiseks, on pealtkuulatud kõnedega tõendatud, et J. Medunitsa tundis huvi nii VB käikude, kui ka temaga isikliku kohtumise vastu. Ka kell 19.17 pealtkuulatud kõnest D. Uritskiy ja VB vahel nähtub, et VB pidi kokku saama mitme inimesega (nii märkis B repliigina: „Eks ma märkan teid“). On asjakohane märkida ka seda, et hoolimata VB ja J. Medunitsa väidetest, et J. Medunitsa pidi vana tuttavaga kokku saama töö otsimise teemal, ei viita asjaolule, et VB viibis Hispaanias töö otsimise eesmärgiga, mitte ükski pealtkuulatud telefonikõne.
573.Pealtkuulatud kõned eelnimetatud perioodist kinnitavad ka seda, et VB Hispaaniasse saabumise järel ei olnud hašišit veel ostetud. Kõnedest tulenevalt ning kogumina kõiki kohtule esitatud tõendeid hinnates on põhjendatud järeldus, et sel ajaperioodil otsiti narkootikumide ostuks vahendeid, millele ka D. Uritskiy oma panuse andis. Nimelt nähtub kohtule esitatud kõnedest raha otsimine ja leidmine läbi kuritegeliku ühenduse liikmete (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Läbi raha liikumise ahela on tuvastatud, et raha jõudis D. Uritskiy kätte, seega on põhjendatud alus arvata, et just D. Uritskiy oli isik, kes tasus narkootiliste ainete, mis sõidukitesse peita, eest. 08.07.2015. a pealtkuulatud telefonikõnega O ja J. Medunitsa vahel kurtis O kurtis J. Medunitsale, et Dima rahast kadus 1000 eurot, kuid 1000 eurot kulus veel nii auto kui Romani peale – järele jäi 47000 eurot. Seega pidi D. Uritskiy valduses olema algselt 50 000 eurot, millest 1000 euro kulutamine auto peale sai olla võimalik vaid seoses VB auto remondiga – nii asus D. Uritskiy enda autot remonti viima märgatavalt hiljem. Et Ogi andis summa üksikasjalikust kulutamisest aru J. Medunitsale, pidi J. Medunitsale täpse rahasumma teadmine oluline olema. Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et nii 08.07 kui ka 17.07 pealt kuulatud kõnedes räägitakse samast rahasummast.
574.Kohtule on esitatud 29.07.2015 Hispaania Kgriigis õigusabitaotluse vastuseks koostatud kokkuvõte nr 243411/15, mis kinnitab D. Uritskiy, R. Verenitši ja VB kohtumist 29.07.2015 ning asjaolu, et ühise kooskõlastatud tegevusena toimetati narkootikumide pakkimiseks Hispaanias Calpes aadressile xxx juurde VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5. Samuti kinnitab kokkuvõttes esitatud asjaolu, et sel aadressil ja süüdistuses esitatud perioodil peideti eelnimetatud sõiduautosse narkootilisi aineid.
575.Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigis 13.08.2015. a vastusena õigusabitaotlusele koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud info. Kokkuvõttes on toodud info varjatud jälgimise tulemustest mida on teostatud 15.06.2015 antud loa alusel kriminaalmenetluses 14221000107. Varjatud jälgimisega on fikseeritud
asjaolu, et 27.07.2015. a (kell 20.31) vestlesid D. Uritskiy ja Roman Verenitš i omavahel telefonitsi millede käigus lepiti kokku kohtumine ja minek majja, kus peideti hašišit. 27.07.2015. a telefonikõnes rääkisid Uritskiy ja Verenitš omavahel „homsest“, 28.07 omakorda kohtumisest järgmise päeva hommikul (kell 20.39 telefonikõne) ning 29.07 – peale kella 6 hommikul, et toimub „minek“. D. Uritskiy, R. Verenitši ja VB kohtumist 29.07.2015 ning asjaolu, et nad toimetasid narkootikumide pakkimiseks Hispaanias Calpes aadressile xxx juurde VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5 kinnitab ka 29.07.2015. a Hispaania Kgriigis õigusabitaotluse vastuseks koostatud kokkuvõte nr 243411/15. Kohtu hinnangul on kokkuvõtetes kajastatud informatsiooniga tõendatud, et 29.07.2015. a toimetati Hispaanias Calpes aadressile xxx juurde VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5 kuhu peideti pakitud narkootikumid. Kokkuvõttes tuvastatud info kohaselt viibisid narkootikumide pakkimise juures VB, Roman Verenitš ja AC ning narkootikumide pakkimine sõiduautosse Audi A5 lõpetati eelnimetatud isikute osalusel 30.07.2015. a, mil VB lahkus asukohast, kus pakiti narkootilisi aineid.
576.Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigis 04.08.2015. a vastusena õigusabitaotlusele koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud infost. Esitatud on originaaldokument ja selle tõlge mida on hiljem Eesti varjatud jälgimise protokollis refereeritud. Menetlustoimingud on tehtud õigusabitaotluse alusel ning kokkuvõttes antakse ülevaade pealtkuulatud telefonivestlustest. Vestluste ühine nimetaja kokkuvõtte kohaselt on Andrey, kes räägib Dmitry alias Dimaga jälgitavatel numbritel xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning Jevgeniga telefoni numbril xxxxxxxx, telefoninumbritelt xxxxxxxx ja xxxxxxxx, kasutades kummagi jälgimisobjektiga rääkimiseks ainult ühte numbrit. Kokkuvõttes on antud hinnang, et sellist tüüpi kuritegelikes organisatsioonides on taoline toimimisviis väga tavaline – liikmed kasutavad iga isikuga suhtlemiseks eri telefone, et raskendada nende jälgimist. Samuti on kokkuvõttes märge, et 21.07.2015 kella 17:00 ajal korraldati varjatud jälgimine Dmitry elukoha lähedal ning täheldati, et kella 21:00 ajal saabus pruuni värvi sõiduk BMW X5 reg nr XXXXXX, mille roolis Roman Verenitš ja millest astus välja Dmitry mitme kotiga, kes läheb xxx maja hoovi, sõiduk lahkub. Kohus loeb kokkuvõttega tuvastatuks asjaolu, et R. Verenitši kasutusse jõudis sõiduauto BMW X5 reg.nrga XXXXXX, mida ta juhtis 21.07.2015. a sõidutades sõidukiga ka D. Uritskiyt. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et meeste vahel oli suhtlus ning suheldi erinevate telefonide teel. Kohtu hinnangul on kokkuvõttes toodud järeldus, et iga isikuga suhtlemiseks kasutatakse eritelefone varjatud jälgimise raskendamiseks eluliselt usutav.
577.15.08.2016. a koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et jälitustoiminguid tegi Brigada Provincial de Policia Judical UDYCO Valencia ajaperioodil 02.04.2015-21.04.2015 ja 29.07.2015-31.08.2015 AS’i ja sõiduki Audi A5 reg nr XXXXXXXX, Dmitry Uritskiy, Roman Verenitš’i ja VB suhtes. Jälitustoimingu protokolliga loeb kohus tõendatuks AS viibimise Hispaania Kgriigis 2015. a aprillis, tema viibimist xxx, Valencia, Hispaania majas, D. Uritskiy viibimist samal aadressil, AGC viibimist sündmuskohal 19.04.2015. a ning tema kasutuses olnud autosse AS autost võetud rehvide tõstmist. Samuti tõendab jälitustoimingu protokoll VB viibimist 29.07.2015. a Hispaanias, aadressil Calpes, Boavist elamurajoonis, xxx, xxx maja ees, Roman Verenitš i viibimist eelnimetatud hoones, D. Uritskiy viibimist elamus, eramus toimunud lööke ning tööriistamüra tekitava tegevuse läbiviimist. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud eelnimetatud isikute ning AOGC viibimine ülalnimetatud hoones 30.07.2015. a, samuti VB lahkumine hoonest 31.07.2015.
578.Seega on kohtuistungil uuritud erinevate Hispaanias läbiviidud varjatud jälgimiste tulemustega tõendatud, et D. Uritskiy ja Roman Verenitš leppisid omavahelise kohtumise kokku selleks, et sõita narkootiliste ainete peidukohta Hispaanias. Varjatud jälgimise protokollis on kirjeldatud seda, kuidas süüdistuses nimetatud isikud 29.07 narkootiliste ainete peitmiskohta saabuvad, milliste sõidukitega sinna sõideti ning seda, et kõnealuses asukohas – garaažis toimusid sellised tööd, mida saab seostada narkootiliste ainete peitmisega sõidukisse. Nii on varjatud jälgimise protokollis kajastatud järgnev: Kella 11.30 paiku jalutab politseinik ametitõendiga number 93791 ümbruses ringi ja täheldab müra, mida näivad tekitavat löögid ja tööriistade käsitsemine. Tuvastatud on, et D. Uritskiy lahkus kõnealusest asukohast kell
21.20.On põhjendatud alus arvata, et müra mida politseinik kuulis oli seotud sõiduautolt osade demonteerimisega, kohus nõustub prokuröri käsitlusega, et kosta oli metallitöö häält. Seega kokkuvõttes peab kohus Hispaaniast jälitustoimingutega kogutud materjalidega tõendaks asjaolu, et VB autosse asuti narkootilisi aineid peitma 29.07.2015 ning selles osalesid nii AC, Roman Verenitš kui ka D. Uritskiy.
579.Eeltoodut kinnitas kohtuistungil ülekuulatud AC (vt C ütlused), kelle ütlused luges kohus kriminaalasja tõendamiseeseme asjaoludes usaldusväärseks.
580.Samuti tõendavad pealtkuulatud kõned, et 27.07, kell 20.31 andis D. Uritskiy VBle teada, et VBl tuleb järgmisel päeval asuda ootama D. Uritskiy kõnet. Tõendatud on ka, et 28.07 andis D. Uritskiy Roman Verenitš ́ile korralduse enda juurde tulla ning kaasa võtta ka vajalikke esemeid (28.07 – 18.05 kõne: „...vaata et sa midagi maha ei unusta.“). Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtuvalt pidi VB Uritskiy juurde sõitma 29.07 (28.07, kell 20.08 kõne: „Ee ... ma helistan homme varahommikul“). Korralduse Uritskiyt oodata sai ka Verenitš („Kell 7 hommikul olen sinu juures“ – 28.07, kell 20.39).
581.Varjatud jälgimisega on tuvastatud, et VB lahkus majast 30.07 enda kasutuses oleva valge Audiga, selle järel jäi maja koristama AC. Puuduvad igasugused tõendid selle osas, et VB oleks Hispaanias kohtunud veel mõne teise inimesega. Seega on põhjendatud arvamus, et kontakt D. Uritskiy, R. Verenitši, AOC ja J. Medunitsaga jäi VBle viimaseks inimkontaktiks Hispaanias. VB kui kuritegeliku ühenduse liikme kuritegudesse kaasamine lõppes tema kinnipidamisega Poola Vabariigis.
582.Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et D. Uritskiyga kohtus 29. juulil 2015. a VB ja Roman Verenitš Hispaanias, Boavista elamurajoonis, aadressil xxx juures, kust koos suunduti hašiši pakkimise ja autosse peitmise eesmärgil edasi aadressile xxx, Xxxx. Eelnimetatud aadressil oli AOGC kuritegeliku ühenduse huvides eelnevalt rentinud garaažiga elamu. On tuvastatud, et jõudes kokkulepitud asukohta, sõitis VB autoga kinnistul asuvasse garaaži, kus avati sõiduki peidikud ning VB, Roman Verenitš ́i ja D. Uritskiy poolt, AOGC teadmisel, alustati hašiši pakkimist ja autosse peitmist. 30.07.2015. a hiljemalt kella 14:30-ks oli hašiš VB, Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy poolt autosse peidetud. VB avas garaaži ukse ning sõitis garaažist välja Vene numbrimärki kandva sõidukiga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX vedades ja vallates suures koguses narkootilist ainet lahkudes Cullera asulast. VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti.
583.Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest oli D. Uritskiy sarnaselt seotud sama sõidukiga Audi A5 ajal, mil sõiduk oli veel teise kulleri AS kasutuses. Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigist õigusabitaotluse vastusena edastatud 15.06.2015. a koostatud kokkuvõte nr 194929/15. Tegemist on originaaldokumendi ja selle tõlkega, mida on hiljem Eesti varjatud jälgimise protokollis refereeritud. Eelmenetluse 107/15 aruande kohaselt on menetlustoimingud algatatud Euroopa Liidu koostöökanalite kaudu edastatud Eesti poolt kriminaalasjas nr 14221000107 esitatud õigusabitaotluse alusel ja need hõlmavad abipalves taotletud telefonide pealtkuulamist, taotlusega seoses tehti otsus 08.06.2015 kuigi politseikoostöö sai alguse enne seda ning mis edastati Eestile. Seega on ühes edastatud dokumendis kajastatud info, mida Hispaania on Eestile edastanud omaalgatuslikult, mida ei ole kogutud õigusabitaotluse alusel, kuid mis on edastatud ühe vastusega Eestile, Eesti poolt saadetud õigusabitaotluse alusel. Eesti ametivõimude koostöötaotlusest tulenevalt sai Hispaania politsei 27.03.2015 EUROPOList kirja, milles taotletakse Audi A5 reg nr: XXXXXXXX ning AS ́i jälgimise korraldamist Hispaanias kus ta kavatseb kohtuda J. Medunitsa ja/või D. Uritskiyga või teiste isikutega. Nähtuvalt esitatud kokkuvõttest on 02.04.2015-21.04.2015 jälgitud mitmeid õigusabitaotluses nimetatud objekte – sõidukit Audi A5 reg nr XXXXXXXX ning kajastatud on jälgimise tulemused. Kohus on kontrollinud, et kokkuvõttes toodud informatsioon kattub Eestis koostatud jälitustoimingu protokolliga (jälitustoimik nr 1422100042). Kohtu hinnangul on koostatud kokkuvõttes tuvastatud, et sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX kasutati narkootikumide vedamiseks. Samuti loeb kohus tuvastatuks D. Uritskiy kontakti ASga ja AC kontakti D. Uritskiyga ajavahemikul 02.04-21.04.2015. a. Informatsioon, mis ei ole tulnud õigusabitaotluse alusel ja edastatud Eesti riigile Hispaania õigusaktide alusel kohutud infona tuleb kohtu hinnangul KrMS § 63 alusel käsitleda muu dokumendina, millest on võimalik tuvastada, et AS viibis Hispaanias vähemalt 02.04.2015, 08.04.2015 kohtus ta Cga ning D. Uritskiyga ning, et 20-04.2015 oli S Hispaaniast lahkunud.
584.Lahendi parema jälgitavuse huvides ei hakka kohus siinkohal kordama AS osalust sõidukiga Audi A5 süüdistuses toodud ajavahemikel vaid nendib kokkuvõtlikult, et D. Uritskiy oli sarnaselt nagu ta oli seotud VB kahe kuriteoepisoodiga oli D. Uritskiy kuritegeliku ühenduse liikmena seotud ka ASga ning tema poolt teostatud vähemalt kolme reisiga (ajavahemikul 06.11.2014 - 15.11.2014, 07.12.2014 - 17.12.2014, 17.01.2015 - 05.02.2015), mil veeti narkootikume Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni (vt ptk 06.11.2014 – 20.05.2015 – Sõiduauto Audi A5 aktiivne kasutamine narkootikumide vedudeks AS poolt). Arvestades seda, kui palju narkootikume mahtus hilisema reisi käigus Audi A5 peidikusse ajal, mil autot kasutas VB, pidi AS samuti kolmel reisil vedama sarnaselt suures koguses hašišit (vähemalt 104 kg). 2015. a märtsiga lõppes küll AS poolt Audi A5 kasutamine, kuid on tõendatud, et kõnealune auto läks omakorda VB kasutusse (vt analüüsi VB osas).
585.Sarnaselt nagu D. Uritskiy oli seotud läbi kuritegeliku ühenduse liikme staatuse ning ülesande täitmisega on tuvastatud, et D. Uritskiy oli seotud põimunult ka ILga. Seda kinnitab 08.06.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega, millest nähtub vaatlus kriminaalasjas nr 13930000190 toimunud mobiiltelefoni Nokia C5 IMEI-koodiga xxxxxxxxxxxx kopeerimisprotsessi lõpus 04.04.2014.a. loodud arhiivifailile nimega IL_telefonid_2.7z ja MD5-väärtusega xxxxxxxxxxxxxxx. Lisana 1-l lehel on välja toodud kriminaalmenetluses võimalikku tähtsust omav informatsioon, millel on kajastatud telefoniraamatu sissekanded 10-lt erinevalt numbrilt, nimed on kirjutatud vene keeles. On fikseeritud nimed Gleb, Dima Ur, Hispaania telefoninumbriga, Žeka Hispaania, Hispaania
telefoninumbriga ŽenjaK telefoninumbriga xxxxxxxx, VŽeka 251, kelle number on xxxxxxxx. Nähtuvalt sissekannetes kajastatust loeb kohus tuvastatuks, et IL telefonis ei olnud mitte ainult kontaktid vaid ta ka reaalselt suhtles Dmitri Uritskiy ja J. Medunitsaga kuivõrd samad numbrid kattuvad kohtus esitatud teiste tõendite (juba uuritud asitõendi vaatlustega) ning jälitustoimingutega kogutud teabega. On tõendatud ka asjaolu, et aprillis 2014, mil heidetakse süüdistuse kohaselt ette narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale viibis IL Hispaania Kgriigis. Seda kinnitab Tele2 Eesti AS vastus järelpärimisele, millest nähtub IL abonentnumbri xxxxxxxx asukoht riigiti ajavahemikul 13.04.2013 kuni 17.04.2013 oli Hispaania, 08.02.2013 Läti, 09.02.2013 Leedu, 09.02-10.02 Venemaa.
586.Kuivõrd IL oli põimunult seotud VVSga ning tema poolt toime pandud kuriteoepisoodidega, seotus on tuvastatud ka J. Medunitsaga (vt analüüsi J. Medunitsa osas) on läbi kuritegeliku ühenduse liikme ülesannete täitmise põhjendatud alus arvata, et ka VVSi sõidukisse peidetud narkootikumid said sinna läbi D. Uritskiy teopanuse. Sarnaselt, läbi kuritegeliku ühenduse liikme rolli on D. Uritskiy seotud ka Sergei Nikolajevi, S. Matini poolt käideldud narkootikumidega kuna kõiki kriminaalasjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud järeldus, et D. Uritskiy oli isikuks, kes organiseeris hašiši, korraldada narkootilise aine pakkimise ja aitas narkootilisi aineid sõidukisse peita koos R. Verenitšiga. Seega on kohtu hinnangul täidetud narkootilise või pshühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikuks käitlemise objektiivsed koosseisutunnused.
587.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et läbivalt kasutasid kuritegeliku ühenduse liikmed teiste isikutega suhtlemiseks konspiratsioonimeetmeid, seda kinnitavad kõik kohtule esitatud jälitustoimingu protokollid läbi mille on kohus lisaks konspiratsioonimeetmetele tuvastanud ka ühenduse liikmete rollid (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohus on tuvastanud, et kõiki jälitustoiminguid on teostatud korrektsete lubade alusel mille aluseks on olnud õiguspärased ja korrektsed taotlused, mida kohus on eraldi kontrollinud (vt analüüsi kohtuliku uurimise ajal esitatud jälitusprotokollid). 14.06.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega on vaadeldud Uritskiy elukohast leitud sülearvutid, mobiiltelefone, SIM kaarte. On kirjeldatud vaatluse käiku ja seda, et on tehtud nendest andmetest koopiad. On tehtud väljatrükid telefonis tähtsust omavast infost. Kajastatud on kogu loetelu nendest esemetest, mida vaadeldi. Kõik leitud ja äravõetud esemed on pildistatud. Vaatlusprotokollist nähtub, et on tehtud väljatrükid telefonides kajastatud andmetest, on tehtud väljatrükk telefoniraamatust, telefoni kõnede registrist, samuti on väljavõtted Skype vestlustest. Ja siis teine vaatlusprotokoll on 16.06.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega milles on kajastud seda, et on vaadeldud Hispaaniast MTA-le üle antud kõnekaartide ümbriseid ja märkmeid. Vaadeldud on Uritskiy juurest leitud esemeid - J. Medunitsa nime kandvat visiitkaarti, Medunitsa nimele saadetud kinnist ümbrikut, arestitud Porsche garantiikaarti ja infot Medunitsa nimel kontole kantud sularahasissemaksete kohta. Kohus loeb tuvastatuks, et D. Uritskiy kasutas paralleelselt mitut mobiiltelefoni sarnaselt nagu teisedki süüdistatavad, samuti nähtub arvuti kasutamine kaassüüdistatavatega sidepidamiseks ning seadmetest andmete kopeerimise asjaolu. Kohtu hinnangul nähtub vaatlusprotokollides kajastatust, et D. Uritskiy suhtles kaassüüdistatavatega tihedalt ning kinnitab seotust kuritegeliku ühenduse liidri J. Medunitsaga.
588.Kõikide episoodide osas saab väita, et esineb vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust, mida kohus on eraldi analüüsinud (vt ptk modus operandi). On tuvastatud, et D. Uritskiy täitis kuritegeliku ühenduses endast kõrgemal asuva
ühenduse liikme korraldusi organiseerida narkootiline aine ning korraldada selle pakkimine Hispaaniasse toodud sõidukites asuvatesse peidikutesse läbi mille on põhjendatud süüdistus narkootiliste ainete käitlemise osas. Täpsemalt kellega ning kuidas D. Uritskiy kuritegelikus ühenduses seotud oli on kohus põhjalikumalt analüüsinud käesoleva lahendi peatükis kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid.
589.D. Uritskiy narkootiliste ainete käitlemine on kohtu hinnangul objektiivselt tõendatud ka asjaoluga, et D. Uritskiy elukohast leiti suures koguses narkootilist ainet hašiš. 14.12.2015. a koostatud D. Uritskiy elukoha – Hispaanias, aadressil xxx, Calpe ning tema kasutuses oleva, Hispaanias, Calpes aadressil xxx asuva korteri läbiotsimisprotokollist koos selle juurde kuuluvate dokumentidega, millest nähtub, et läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 22-kaliibrine revolver, graveeringuga „Arminius“, ilma seerianumbrita, ning 38-kaliibrine revolver Taurus Brasil seerianumbriga XXXXX ja üksteist kuuli, soomustatud, 38-kaliibrilist ja 50 Fiocchi firma 22-kaliibrist kuuli. Protokolli kohaselt leiti läbiotsimise käigus mitu eri suuruses hašiši kahtlusega ainet, üks Samsungi mobiiltelefon, IMEI-numbriga xxxxxxxxxxx ja musta värvi Nokia mobiiltelefon. Kaks Eesti numbrimärki reg numbrile XXXXXX. Leiti ka märkmepaber, pakendamismasin FeddSaved, kuus soonkinnisega kilekotti, millest ühes omakorda soonkinnisega kilekotid. Läbiotsimisel leiti üks kaart kirjadega ja kaks rahaülekannet - 250 eurot ja 300 eurot. Samuti leiti ja võeti ära sülearvuti Packard Bell seerianumbriga (SNID) xxxxxxxxxx, venekeelne rahavahetuspaber 100 euro kohta, Vene passi Dmitry Uritsky nimele numbriga 51 nr xxxxxxx. Protokolli kohaselt leiti ja võeti ära puitkarbis olev kell Breguet tunnusnumbriga xxxx, kaheksa rahasaatmislehte, märkmeid ja pabereid pangatehingute kohta, kokku leiti läbiotsimise käigus neliteist 500-eurost rahatähte, seitse arvelehte autoremondi kohta, üks väikese mõõtmeline Candy Girli märkmik käsitsi tehtud märkmetega, üks musta värvi Lenovo sülearvuti, numbriga XXXXXXXXXX, koos laadijaga, neli rahasaatmislehte, üks leht pildi ja märkmetega, üks üürileping US nimele, üks kviitung 650 euro laekumise kohta xxx hoone korteri 13 A üürikontole, üks Vene pass Dmitry Uritskiy nimele, kaks rahasaatmislehte, üks FPSi ja Dmitry Uritskiy (Hispaania välismaalase isikutunnistus (NIE) XXXXXXXXXX) vahel sõlmitud üürileping aadressil xxx asuva elamu kohta, üks kviitung 2500 euro hoiustamise kohta Bankias, Dimitry nimele väljastatud pangakaardi PIN- ja PUKkood, SEBi pangakaart numbriga xxxxxxxxxxxx, kaks Mont Bland mansetinööpi, üks kaardi ümbris numbriga xxxxxxxxxxxx, Lebara kaardi ümbris vaba käega kirjutatud numbriga xxxxxxxxxx, Tele 2 kaardi ümbris numbriga xxxxxxxxxx, kaardiümbris ja kaart numbriga xxxxxxxxxxxxxx kilekoti sees, Lebara kaardiümbris numbriga xxxxxxxxxxxxxx, Lebara SIM-kaardi ümbris koodiga xxxxxxxxxx, Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx, Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx, Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ümbrisega numbriga xxxxxxxxxxxxxxxx, mis vastab numbrile xxxxxxxx, üks Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx. Läbiotsimisprotokoll on kinnitatud 6 ametniku poolt kes läbiotsimist teostasid. Kohtu hinnangul on läbiotsimisprotokolliga tõendatud, et D. Uritskiy valdusest leiti narkootilist ainet hašišit, narkootilise aine pakendamiseks vajalik pakendamismasin, lisaks soonkinnisega kilekotid, tulirelvad, narkootiliste ainete pakendamise vahendid, sularaha suurtes kupüürides ja muud kriminaaltulu kahtlusega vara.
590.15.01.2016. a koostatud D. Uritskiy elukohast leitud narkootiliste ainete ekspertiisiaktist nähtub, et D. Uritskiy valdusest leiti kokku 171.26 grammi (netokaal) narkootilist ainet hašiš, mis kuulub ÜRO ühtse konventsiooni (1961) I ja IV nimekirja ning tegemist on suure
kogusega kuivõrd ei ole kahtlust, et sellisest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (NPALS § 31 lg 3).
591.D. Uritskiy ja KVP elukohast leitud narkootikumide hindamisaktist, mis on tõlgitud hispaania keelest eesti keelde nähtub, et aadressil xxx, Calpe, teostatud läbiotsimisel ja xxx (Alicante), teostatud läbiotsimisel konfiskeeriti narkootilise kahtlusega aineid hašiš ́it, MDMA ́d ja ecstasy ́it hinnangulise koguväärtusega 1183.94 eurot ebaseaduslikul turul Hispaania Kgriigis. Samast aktist nähtub, et vahistatutelt on ära võetud raha summas 18440 eurot, mis paigutati eeluurimiskohtu nr 3 hoiukontole reg nr S-586088 ning selle kohta on vormistatud ka sissemaksukviitung. Samuti nähtub samast dokumendist informatsioon, et läbiotsimistoimingud C, Medunitsa, Uritsky sõidukites algatati Eesti poolt esitatud õigusabitaotluse alusel kriminaalasjas nr 14221000107.
592.KarS § 184 sätestab vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käitlemine kujutab endast NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Seejuures tuleb selgitada, et tegemist ei ole ammendava loeteluga ning seadusandaja tahe on olnud muuta narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides.31 Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Kohtu hinnangul on D. Uritskiy täitnud narkootilise aine käitlemise koosseisu käesolevas menetluses vähemalt nii omamise, valdamise kui ka hoidmise teona.
593.Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et D. Uritskiyl oleks olnud arsti ettekirjutus hašiši omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et D. Uritskiy oleks suures koguses narkootilist ainet käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles D. Uritskiy narkootilist ainet hašiš ebaseaduslikult.
594.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Suure varalise kasu hindamise lähtealusena on senises kohtupraktikas tuginetud suure varalise kahju mõistele. KarS § 121 p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju
RKKKo 19.06.2015 nr 3-1-1-56-15, p 11.
tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, käsitatakse suurena süüteo ulatust, mis ületab 40 000 eurot. Prokurör on süüdistuses teinud järelduse, et eelnimetatud isikud käitlesid narkootikume eesmärgiga teenida enam kui 40000 eurot sellest, et ühegi nimetatud süüdistatava puhul ei ole tuvastatud seda, et nad oleks kuritegude kaasamisel saanud fikseeritud tasu seega pidi süüdistatavate eesmärk olema laiema tulu saamine narkootiliste ainete käitlemisest – osalemine ühise kasumi jagamisest laiemal viisil. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et sellisel viisil kasumi jagamine eelviidatud süüdistatavate puhul on eluliselt usutav kuivõrd J. Medunitsat, S. Kuznetsovi, D. Uritskiyt ja S. Nikolajevit liitsid võrreldes teiste süüdistatavatega palju pikaajalisemad sõprussuhted, R. Verenitš oli ühendatud D. Uritskiyga läbi perekondlike suhete. Läbi eelkirjeldatud suhete oli ka nende süüdistatavate staatus kuritegelikus ühenduses teiste ühenduse liikmete omast erinev. Kohtule on esitatud koopia KKP ja PPA vastustest järelpärimisele, millest nähtub narkootilise aine hašiši hind ning asjaolu, et süüdistatavad käitlesid hašišit suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtule on esitatud koopia KKP ja PPA vastustest järelpärimisele, millest nähtub narkootilise aine hašiši hind ning asjaolu, et süüdistatavad käitlesid hašišit suure varalise kasu saamise eesmärgil. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse UNODC ja Politsei- ja Piirivalveameti andmetel oli käideldud narkootilise aine hašiš keskmine hind Hispaanias aastatel 2013-2015 hulgihinnana ca 1500-2000 eurot kg. Kõnealusest infoallikast pole võimalik leida küll täpset teavet hašiši (cannabis resin) hulgihinna kohta Venemaal, kuid arvestades teavet, et Venemaaga külgnevates riikides (nagu Läti, Eesti ja Leedu) maksab sama narkootikum juba 4000-6000 eur kg, on eluliselt usutav, et ka Venemaal on võimalik selle aine müügist teenida vähemalt 4000 eurot narkootikumi kilogrammi kohta – seega matemaatilise tehte tulemusena oli võimalik kasumit saada ca 2000 eurot kilolt. Kogusummana võinuks arvestades veetud narkootikumide koguseid kuritegelik ühendus aine müümisel ise teenida ca 4,96 mln eurot kasumit. Siiski nõustub kohus prokuröriga, et kogu kõnealune summa ei oleks jõudnud käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate valdusesse, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tegelesid Venemaal narkootikumide müügiga ilmselt veel teised inimesed, kes usutavalt samamoodi kasumit saada soovinuks.
595.Ainuüksi narkootilise aine kogusest ei piisa järeldamaks, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Kaaludes süüdlase vastutust KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust.32 Taotletud suure varalise kasu eesmärk nähtub kohtu hinnangul eelkõige käideldud aine kogustest kuid ka muudes kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest. Kohtu hinnangul viitab suure varalise kasu saamise eesmärgile ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli pikaajaline, narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale teostati järjepidevalt (vt ka modus operandi) tehes seda järjest enam konspireeritumalt. Seega saab üheselt väita, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning neil kõigil oli eesmärgiks saada suur varaline kasu. Suure
RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11, p 31.
varalise kasu saamise eesmärgile viitab ka süüdistatavate eluviis ja süüdistatavate endi kasutuses olnud käibevahendite hulk summaarselt, et ühenduse kui terviku eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra. Küll aga ei ole prokuratuur pidanud vajalikuks analüüsida D. Uritskiy varalist seisundit, samuti pole esitatud kohtule ühtegi kinnitatud väidet, et D. Uritskiy ei töötanud. Kuigi kohus luges D. Uritskiy ütlused tervikuna ebausaldusväärseks ei ole alust järeldada, et töökoht ning tema 3000-eurone kuu sissetulek olnuks väljamõeldis. Loomulikult ka D. Uritskiy ei esitanud kohtule oma väiteid kinnitavaid dokumente kuid kuna prokurör ei ole ka seda väidet kummutanud ei ole käesoleval hetkel tuvastatud, kas D. Uritskiy siis töötas või mitte. Kuivõrd pole analüüsitud ka D. Uritskiy varalist seisundit ei saa kohtu hinnangul väita, et narkootilise aine käitlemisega on D. Uritskiy teeninud arvestatavat kriminaaltulu.
596.KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kuigi tähtis ei ole, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles ei ole kohtu hinnangul prokuratuuri poolt esitatud tõendid piisavaks põhjendamaks D. Uritskiy tõsikindlat soovi käidelda narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Prokuratuur on esitanud küll mõned üksikud väited, et D. Uritskiyl puudusid ametlikud sissetulekud kuid ilmselgelt ei saa nende põhjal teha kogu süüdistuse perioodi hõlmavat arvestust ilma vastavate dokumentideta. Kohtu hinnangul tulnuks vältimatult tuvastada D. Uritskiy elatustaseme analüüs leibkonna kohta või muud objektiivsed tõendid mis aidanuks jõuda prokuröri soovitud järeldusteni. Kuna praegusel juhul jäävad prokuröri järeldused pigem teoreetiliseks arutluskäiguks ei ole kohtu hinnangul D. Uritskiy puhul objektiivselt tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk ning D. Uritskiy saab vastutada ainult narkootikumide käitlemise tavakoosseisu, s.o. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
597.Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et D. Uritskiy pani süüdistuses etteheidetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teod toime grupis. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul tegutses D. Uritskiy hašiši käitlemisel täites oma ülesannet kuritegelikus ühenduses, organiseerides narkootilise aine ehk omandades selle, pakendades seda ning andes üle R. Verenitšile sõidukitesse peitmiseks – seega pani toime kuriteo kaastäideviijatena nii talle andnud juhiste J. Medunitsa kui ka R. Verenitšiga omades kõik võrdset rolli. Objektiivse tõendina kinnitavad D. Uritskiy
tegevuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu kohtus uuritud tõendid nende omavahelise rollijaotuse ning kokkulepete kohta hašiši üleandmise ja sõidukitesse peitmise kohta, samuti jälitusprotokolliga fikseeritud tegevused, s.o esiteks sobiva kinnisvara otsimine ja üürimine kus saaks narkootilist ainet sõidukitsesse peita, hašiši paigutamine R. Verenitši poolt kullerite autosse ja seejärel D. Uritskiy poolt J. Medunitsaga ühenduse võtmine. Seetõttu on kohus seisukohal, et sellised tegevused on kvalifitseeritavad ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D. Uritskiy on toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis.
598.Kuigi süüdistatavate kahtlustatavana kinnipidamised algasid 14.12.2015. a, koguti käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingutega tõendeid ka peale süüdistatavate kinnipidamisi. Enamus süüdistatavatest ei saanud nende kinnipidamise järel toimunud pealtkuulatud vestlustes osaleda, kuid vabadusse jäänud süüdistatavate I. Šemjakina ja R. Verenitš ning süüdistatavate lähedaste vahelised vestlused viitavad, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ning ühiste eesmärkide nimel. Nt 14.12.2015. a, kell 15.44 telefonikõne GM ja VMi vahel, et vähemalt kõrvaltvaatajad pidasid J. Medunitsat tegutsevaks teiste inimestega koos („kas ära viidi ainult Jevgeni või ka teised?“). Samuti samal päeval, kell 20.54 toimunud telefonikõnet R. Verenitši ja Vanja vahel rääkis Roman Verenitš nii Bossi, kui Batja äraviimisest (Uritskiyt nimetas Verenitš Batjaks) ning sellega loeb kohus tuvastatuks, et Roman Verenitš teadis nii Medunitsa kui Uritskiy kinnipidamisest). 15.12.2015, kell 07.19 telefonikõnes rääkis VM samuti sellest, et „Tallinnas viidi ära kõik inimesed, keda Jevgeni Medunitsa teadis“. Samal päeval toimunud telefonikõnedes andis R. Verenitš märku, et on ennast juba varjama hakanud, kuid soovis abi saada VMlt, mitte kelleltki kolmandalt (15.12 kell 13:10 telefonikõne). Kogu konteksti hinnates on põhjendatud alus arvata, et RV mõtles abi all raha vajadust. Olukorras kus Roman Verenitš pöördus raha saamiseks VMi poole kinnitab kaudselt ka seost J. Medunitsaga. Sarnased telefonikõned jätkusid kuni 17.12.2015. a. Eeltoodu pinnalt on kohtu hinnangul põhjendatud järeldus, et taoline suhtlus J. Medunitsa lähedase isikuga VMiga viitab teadmisele, et tegutsetakse ühiste eesmärkide nimel (kuritegeliku ühenduse kontekstis), kus toetatakse vajadusel üksteist.
599.Hinnates D. Uritskiy puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvaliftiseeritava teo KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D. Uritskiy pidi teadma, et kui ta omandab süüdistuses nimetatud kogustes narkootikume ning korraldab narkootilise aine pakkimist ja ümberehitatud autosse peitmist siis on tegemist narkootiliste ainete käitlemise koosseisulise teoga. Samuti aidates tagada sõidukite millega narkootikume veetakse korrashoidu Hispaania Kgriigis on selge, et tegemist on ühise eesmärgi täitmise nimel. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et süüdistatavad olid selgelt teadlikud sellest, millises formaadis tegutses kuritegelik ühendus ning sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi. Kohus tuvastas, et süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse tegevus oli selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel oli välja kujunenud selge rollide jaotus. Tuvastatud on ka see, et süüdistatavad tegutsesid ka ise sihipäraselt teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kes omavahel rollid jaotanud on. Seega olid süüdistatavad teadlikud, et just loodud struktureeritud ühendus on mehhanism, mis võimaldab neil piiriüleselt toime panna raskeid kuritegusid süüdistuses kirjeldatud mastaabis. Kohtu
hinnangul pidi D. Uritskiy teod toime panema eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Seega leiab kohus, et D. Uritskiy pani talle etteheidetava teod toime kavatsetult.
600.Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning D. Uritskiy tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi.
601.Mis puutub leitud D. Uritskiy elukohast leitud relvadesse siis kohtule on esitatud kahe revolvri ja laskemoona ekspertiisiakt, millest nähtub, et D. Uritskiy elukohast leiti Revolver Taurus, kaliibriga 9 x 29 mm seerianumbriga XXXXX ja Revolver Arminius, kaliibriga 5,56 x 16 mm, kustutatud seerianumbriga, üksteist metallpadrunit, kaliibriga 9 x 29 mm stantsitud kirjaga „G.F.L." ja viiskümmend metallpadrunit, kaliibriga 5,56 x 16 mm tootemargiga Fiocchi. Tegemist on heas seisu ja töökorras olevate laskekõlbulike relvade ning moonaga. Ühtlasi on märgitud, et eelloetletud relvad kuuluvad esimesse kategooriasse ning nende omamiseks ja kasutamiseks on nõutav relvaluba ja relvapass vastavalt relvaseaduse § 96 ja
88.Relvade osas ei ole D. Uritskiyle süüdistust esitatud ning kohus ei saa selles osas ka seisukohta võtta. On tuvastatud, et relvad võeti ära Hispaania Kgriigi territooriumil, asuvad käesoleval hetkel kohtule teadaolevalt Hispaania Kgriigi ametivõimude valduses ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seiskohta käesolevas lahendis võtta, kuivõrd karistusseadus kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti Vabariigi territooriumil. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtu hinnangul nimetatud küsimuse lahendamine ka asitõendite osas edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks. Sergei Kuznetsov ́ile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi
602.Süüdistuse kohaselt kuulus Sergey Kuznetsov täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši veoga Hispaania Kgriigist Venemaale.
603.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas Jevgeni Medunitsa ühendusse ja ühenduse heaks tegutsema erinevaid Eestis, Venemaal, Hispaanias ja mujal tuvastamata riikides resideeruvaid inimesi. Jevgeni Medunitsa usaldusisikuks ja kuritegeliku ühenduse Eesti poolseks koordinaatoriks oli Sergey Kuznetsov, kelle ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse huvides edastada Jevgeni Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele. S. Kuznetsovile heidetakse ette kuritegeliku ühenduse juhtimist, sinna liikmete värbamist ning narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega.
604.Paratamatult on nii Sergei Kuznetsovile esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid.
605.Sergey Kuznetsov ́ile etteheidetavaid narkootilise aine käitlemise kuritegusid analüüsib kohus läbi AS, Sergei Nikolajevi ja VB seotud kuriteoepisoodide ja läbi menetluse käigus kogutud objektiivsete tõendite. Seda seepärast, et Sergei Kuznetsov on põimitult seotud AS, Sergei Nikolajevi ja VB seotud kuriteoepisoodidega ning vaatamata asjaolule, et AS ja VB ei ole selles menetluses menetlusosalised, on neil käesolevas kriminaalasjas oluline roll ning mõlemaga on Sergei Kuznetsov süüdistuse kohaselt olnud vahetus puutumuses. Kuivõrd narkootiliste ainete käitlemine ja kuritegeliku ühenduse süüteokoosseisu elemendid on omavahel põimunud on kohtu hinnangul põhjendatud hinnata Sergei Kuznetsovi süüdistust KarS § 184 lg 21 ja KarS § 256 lg 1 osas koos.
606.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. 24.11.202026.11.2020 kohtuistungil eitas Sergey Kuznetsov ristküsitluse käigus kõigi süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist.
607.Tuginedes Riigikohtu praktikale33 märgib kohus, et tegemist oli äärmiselt pika ja ajamahuka küsitlusega, mille tervikteksti ei pea kohus vajalikuks taasesitada täies mahus vaid kohus esitab kohtuotsuse põhjendavas osas kokkuvõtlikult ütluste sisu, mida saab seostada selle konkreetsete kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludega.
608.Kohus tegi Sergey Kuznetsovi ütlustest lühikokkuvõtte, millest järeldub, et pealt kuulatud kõnedes ei ole tegemist mitte millegi kriminaalsega vaid tavaliste olmekõnedega sõprade ja tuttavate vahel. 2016 aastal, kohtueelses menetluses, andis Sergey Kuznetsov osaliselt sarnaseid ütlusi.
609.Ütluste kohaselt 10.02.2015 kell 17:47 telefonikõnes rääkis Sergey Kuznetsov GSlt raha laenamisest, jutt oli kuskil 700 eurost. Mis eesmärgil raha oli vaja laenata Sergey Kuznetsov ei mäleta, kuid emalt laenas ta raha üsna tihti ning summad olid erinevad –mõnikord 3000, peamiselt 500-1000 eurot. Kas tal veebruaris 2015 töökoht oli, ei mäleta täpselt, kuid 2-3 kuud enne kinnipidamist oli tal kindel töökoht olemas. Kuznetsov võttis ise suure laenu, andis sellest inimestele pidevalt laenu, mis talle jälle tagastati ning ütluste kohaselt ta nii elaski, samuti võttis ta oma sõnade kohaselt ämmalt laenu ja töötas perioodiliselt. Ütluste kohaselt võttis S. Kuznetsov laenu enda nimele kinnistu ostmiseks ning sellest osa sai ära kulutatud kuid ülejäänu eest ostetud kinnistust lootis samuti raha saada. Laenuleping sai sõlmitud 10.11.2012 250 000 eurole. Laenu sai ta sularahas kätte Sankt-Peterburgis. Raha tõi ta Eestisse osade kaupa, et seda mitte deklareerida. Raha sai ta rublades, kuid juba Venemaal vahetas selle eurodeks. Kuna ta tõi raha osade kaupa, siis see kulus erinevalt – kulutas ise, aitas kedagi jne – ütluste kohaselt oli raha kogu aeg liikumises, tuli ja läks. Laenu tagasimakse periood oli 5 aastat ning 2017 pidi ta selle lõplikult tagastama. Laen oli antud ilma intressita ning igakuist makset polnud. Oluline oli laen lõpptähtajaks tagastada. Laenust ei ole ta midagi tagasi maksnud. Raha laenas ta välja MKle, Jevgeni Kuznetsovile, oma vennale. MKle laenas ta ühel korral kindlalt 2000 eurot, kuid lepingut nad selle kohta ei sõlminud, olemas on ainult telefonivestlused. Nendes kõnedes kasutab ta sõna „laen“, kuna palus Klt raha tagasi. Laenu pidi ta tagasi maksma ilma intressideta ning tema eesmärk ei olnud teenida kasumit. Samuti ostis ta endale Opel Omega 5000 euro eest ning andis oma vana auto Mercedes Benz vennale ja niimoodi regulaarselt, pidevalt andis ka raha laenuks. Ka vennaga ta laenulepingut ei
RKKKo 26.05.2010 nr 3-1-1-22-10, p 8.1.
sõlminud ega küsinud temalt intresse. Kuhu ülejäänud raha sai – raske meenutada, Kuznetsov elas sellest.
610.2015 oli Kuznetsovi majanduslik seis selline, et sageli oli ka raha vaja ämmalt laenata. Samuti ei eitanud Kuznetsov, et tema majanduslik seis oli regulaarselt raskustes, lihtsalt need leevendusid, kui võlad jälle tagasi tasuti.
611.MK oli tema teada seotud mingi väljapressimisega, sellest kirjutati lehtedes, kuid lõpptulemusena teda süüdi ei mõistetud.
612.10.06.2015 kõnes räägib Kuznetsov Cartier prillidest, mis maksid 745 eurot. 02.07.2015 telefonikõnes rääkis ta sõber Andrjuhaga, kus rääkis, et tahab talle raha laenata. Samuti oli Andrjuhal omakorda inimene, kes talle oleks laenu andnud. Kes see inimene oli S. Kuznetsov ei teadnud, kuid omavahelisel kokkusaamisel nad rääkisid temast. Laenu oli vaja korteri sissemaksuks ning kui vana korter oleks müüdud, oleks ka laen tagastatud. Ütluste kohaselt soovis S. Kuznetsov maha müüa korteri asukohas XXX hinnaga 80-90 000 eurot. Neil oli ka naisega ühine maatükk, mis oli naise nimel, ka seda soovisid müüa. Maa asub xxx, 1510 m2, müüa tahtis hinnaga 60-70 000 eurot. Kas need kinnistud ka päriselt juba müügis olid, kui raha laenamisest jutt oli S. Kuznetsov ütluste andmisel ei mäletanud kuid kindlasti tahtis ta neid kinnistuid müüa. Selleks olid ettevalmistused tehtud. Esimene ostja oli naaber kõrvalmajast. Kui tema poleks ostnud, oleks avalikult müüki pannud, ka fotod olid juba tehtud. Igal juhul oli tal võimalik laen Andrjuhhale tagastada, aidanud oleks ka ämm. Ütluste kohaselt soovis S. Kuznetsov osta 4-toalist korterit XXX, mis maksis 170 -175 000 eurot. Kuna ta Andrjuhhalt laenu ei saanud, sai raha kindlustuselt 17 000 eurot ning sissemakseks oli vaja 26-27 000 eurot. 3000 laenas ämm, õigemini see oli tema poolt kingitus korteri sissemaksuks. Enne Andrjuhhaga rääkimist oli tal kindlustusraha juba olemas, võttis selle oma arvelt, Andreilt küsis lihtsalt, et kindlustada tagalat. Algselt oli kindlustusraha Kuznetsovi käes, mille naine pärast arvele pani ja maksis siis korteri eest. Kui Andrjuhha oleks raha laenanud, siis ilma intressideta, sedasi tehaksegi, kui inimene on hädas.
613.03.07.2015 rääkis ta Jevgeni Medunitsaga ja sellest, et kandis Jevgenile raha, kuna sai raha oma ämmalt. Raske meenutada, miks oli vaja raha saada ämmalt, kui kindlustusrahad juba olemas olid, see võis olla tegelikult nii Kuznetsovi raha kui ka ämma raha.
614.07.07.2015 telefonikõnes räägib ta ANga ja talle pakuti äri võimalust läbi kinnisvaratehingu. Kõnes küsib Aleksander esmalt S. Kuznetsovilt, et ei ole võimalik kätte saada Johni. Mõnikord nad kutsuvad sõprade vahel John Ženjat, Kuznetsov kutsub teda Johniks. Ženka all peetakse silmas Jevgeni Medunitsat. Kõne lõpus leppis ta Nga kokku ka isikliku kokkusaamise, kuna viimane tahtis detaile selgitada. Nad suhtlesid Vana-Kalamajas Kalma saunas.
615.11.07.2015 toimunud telefonikõnes rääkis ta Jevgeni Medunitsaga. Jevgeni rääkis kõnes seda, et tal on vaja arveid maksta. Kuznetsov küsis, et kellel J. Medunitsa vastas käis Vanlencias ning Medunitsa vastas, et ta käis venelastel vastas, selle Novosibirski linna politseiülem nende hulgas. Ütluste kohasel ei ole S. Kuznetsov ise teda kordagi näinud. S. Kuznetsov teadis, et J. Medunitsa tegeles suveniiridega ja sai litsentsi Sotši Olümpiamängudelt ja ta ametlikult esitles oma tooteid nagu Sotši olümpiamängude reklaam, tekid, padjad ja kõigil oli logo. Mis J. Medunitsa firmas toimus, S. Kuznetsov ei teadnud.
616.RGst teab S. Kuznetsov seda, et 90-ndatel istus ta kinni röövimise eest, hiljem narkootikumide eest.
617.Ütluste kohaselt rääkis S. Kuznetsov 03.08.2015 kõnes Kga, et käib Alberti juures selgitades, et Alberti juures lasi S. Kuznetsov teha ainult sõidukite keretöid, autosid seal tema teada ei värvitud.
618.Ütlustest nähtuvalt lasi S. Kuznetsov sõidukite värvimistöid teha Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi juures, kuid mitte alati. Ütlustest nähtuvalt sai nende juures värvida ka velgesid.
619.19:38 telefonikõnes, J. Medunitsa ja S. Kuznetsovi vahel tahtis S. Kuznetsov sel päeval sõita SO naise Nissan Qashqaiga reg nr: XXXXXX. Ta oli seda autot ka varem kasutanud, ütlustest nähtuvalt nad pidevalt vahetasid autosid.
620.S. Kuznetsov selgitas, et kui ta sai esimese laenuraha, andis ta selle J. Medunitsale maa eest, mis oli nende firma oma, see oli soetatud tema maja müügist saadud raha eest. Summa oli kuskil 50 000 eurot. Maatüki ostsid nad 2006. aastal, mis koosnes 14. maatükist, 12 elamumaa tükki ja 2 ärimaa tükki. Ütlustes kohaselt kulutas selle suure maatüki ostmiseks J. Medunitsa raha, mille ta oli saanud oma maja müügist. Ütlustest nähtub, et S. Kuznetsov tasus J. Medunitsale oma laenuraha eest 2012.aastal kuskil 50 000 eurot selle maa eest. Ütlustest nähtub, et S. Kuznetsov oli J. Medunitsale selle eest võlgu, neil oli ju firma ja Medunitsa maksis kõige eest. Äriplaan oli Kuznetsovi oma kuid seda rahastas Medunitsa. Ütlustest nähtuvalt ühtegi kirjalikku lepingut nende vahel polnud, nii ei olnud kombeks, nad usaldasid teineteist. Kui Jevgeni ostis maatüki oma raha eest, ei võtnud ta ka mingeid allkirju, nad usaldasid teineteist suuliselt.
621.Ütlustest nähtub, et J. Medunitsale andis S. Kuznetsov 50 000 eurot sularahas osade kaupa, täpsustades, et mõni väiksem summa sai vist ka ülekantud.
622.Augusti 2015 osas andis S. Kuznetsov ütlusi selle kohta, et ta lubas finantseerida laste spaasse viimist ja pizza ostmist. S. Kuznetsov ei mäletanud, kas tal mingi ametlik sissetulek oli, kuid kodus oli tal alati raha, sellepärast ta ka pakkus Ženjale, sest tal olid raskused ja temal on võimalus kasutada seda raha. Küll aga ei mäletanud S. Kuznetsov enam ütluste andmise ajal kas see oli ämma või tema enda raha. S. Kuznetsov selgitas, et tal oli alati käepärast ämma pangakaart, ta võis sealt raha võtta endale või kellelegi lähedasele inimesele ja siis kui on võimalus tal endal või siis kui inimesed tagastasid, siis pani ta selle raha tagasi. Ämma nõusolekut kaardi kasutamiseks ta alati küsima ei pidanud, sest teadis, et mõne päeva pärast paneb selle raha nagunii tagasi. Pealegi poleks ämm talle ka raha kasutamist keelanud.
623.Audi A5 osas, mille AÕ andis Jevgenile kasutamiseks, selles osas tekkis S. Kuznetsovil uitmõte see ära osta. Hind ei olnud väga suur ning erines tugevalt reaalhinnast, kuskil 1415 000 euro piires. Kuna see hind S. Kuznetsovi natukene häiris, näitas ta autot Sergei Nikolajevile, kes ütles, et autoga on kõik korras. Ütluste kohaselt sai S. Kuznetsov hiljem teada, et autol olid raskused kindlustusega, ta sõitis sellega mingi aeg ja siis sai isu täis ning loobus ostmisest. Ütlustest nähtuvalt ei saanud seda autot Eestis kindlustada, sellega oleks pidanud sõitma kuhugi. Samuti ei saanud S. Kuznetsovi meelest Vene nr Eesti nr vastu
vahetada. Ka auto hind oli kummaliselt soodne. S. Kuznetsov sai aru, et autot müüs AÕ, kes andis selle J. Medunitsale sõitmiseks ja kui viimane ära sõitis, andis S. Kuznetsovile.
624.Ütluste kohaselt sai S. Kuznetsov J. Medunitsaga tuttavaks 2003 aastal ühise tuttava JM pulmas.
625.S. Kuznetsov selgitas, et ta teadis, et teda jälitatakse, sellest andsid märku tema järel sõitvad autod ning ilmselt rääkis ta sellest ka J. Medunitsale. Jälitamise osas ta politsei poole ei pöördunud, kuna ta ei olnud selleks valmis.
626.Kuznetsov selgitas, et tema jälitamine nägi välja selliselt, et autod ilma politseitunnusmärkideta ja kahtlased inimesed sõitsid tal kannul. Kohtuistungil esitas prokurör koostatud KrMS § 126’5 sätestatud jälitustoimingu protokolli varjatud jälgimise kohta, milles on kirjas, et 22.01.2015 on Kuznetsovi jälgitud ja selles protokollis on järgmine lause: „Ajavahemikul 14:20-14:55 jooksis Sergey Kuznetsov Jahu, Suur-Patarei, Kalasadama tänavate kultuurikilomeetri Tallinna Linnahalli ja Sadama tänava piirkonnas edasi tagasi. Korduvalt jooksis Võrgu tn, Suur-Patarei tänavale viival trepil üles alla, aegajalt peatudes ja ümbrust jälgides, varjudes majade nurkade ja puude taha“. Selgitamaks oma eelkirjeldatud käitumist kirjeldas S. Kuznetsov oma ütlustes, et ta ehmus selle kõige peale ja hakkas ära jooksma. Kui autod piirasid ta ümber siis jooksis ta trepist alla selgitades. Et trepist alla jalgsi joostes on lühem tee kui autodega liigipääs oleks. S. Kuznetsov selgitas, et jooksmine trepist alla kui auto jõudis temani siis tema jooksis üles tagasi mistõttu auto pidi sõitma teisele poole ja niimoodi mitu korda.
627.Ütlustest nähtuvalt sai S. Kuznetsov D. Uritskiyga tuttavaks vanglas, kus viibis väljapressimise kahtlusega. 2011 aastal esitati talle kuriteokahtlus MTA poolt, kuna saatis VK, Saksa Vabariigi kodaniku D-terminali ning kelle autost leiti narkootikume, kuid S. Kuznetsovi suhtes menetlus lõpetati.
628.Ütluste kohaselt kohtueelses menetluses S. Kuznetsovi suhtes füüsilist vägivalda ei kasutatud, kuid peale kinnipidamist ütles talle ML, et põhimõtteliselt ta isegi ei tea kas S. Kuznetsov on süüdi selles asjas või mitte, praegu on seisukoht teine mitte nagu 90-ndatel selgitades, et ei ole vaja eriti mingeid tõendeid, et ta istuks 4-5 aastat. Ütluste kohaselt ütles Leevandi Kuznetsovile, et kui ta räägib kõik ära, saab ta koju naise ja lapse juurde, kui mitte, jääb istuma ning naine jääb majanduslikesse raskutesse. Samuti pidi S. Kuznetsov rääkima J. Medunitsa peale, mida S. Kuznetsov ei kujutanud isegi ette, kuna kogu tema pere oli talle palju tänu võlgu. Samuti süüdistas Leevandi teda kuritegelikku ühenduse kuulumises, mis oli ütluste kohaselt S. Kuznetsovile üllatav. Ütluste kohaselt ta teadis, et J. Medunitsa tegeles ainult kinnisvaraga, Sotši olümpiaga, ta tegeles Hispaanias kinnisvaraga. Ütluste kohaselt ta käis J. Medunitsal külas perega, Ženja pakkus neile elamisvõimalusi ja mitte kunagi ei võtnud selle eest raha.
629.Ameca Finance ettevõte kontor asus Venemaal. Ütluste kohaselt S. Kuznetsovi töökoht ei asunud kusagil. Ta tutvus inimestega, kes pika aja vältel tegid tehinguid metallkonstruktsioonidega ja selle eest sai ta palka. Tööülesandeid täitis S. Kuznetsov oma ütluste kohaselt Venemaal, vahel ka Eestis, kui oli vaja lepingud kokku korjata. Eestis otsis samuti S. Kuznetsov metallkonstruktsioone. Ütlustest nähtub, et sel ajaperioodil oli S. Kuznetsov Venemaa elanik, kuid Tal oli Eesti elamisluba. Ütluste kohaselt töötas S.
Kuznetsov ettevõttes Ameca Finance 2013-2014, ta sai sealt palka, mis laekus arvele. S. Kuznetsov ei mäletanud, kas ta eesti elanikuna oma tulusid deklareeris kuid kinnitas, et vaatlusprotokollis olevad andmed tulude mittedeklareerimise kohta ajavahemikul 2011-2014 vastavad tõele.
630.Ütluste andmisel selgitas S. Kuznetsov, et tema kodust äravõetud 17-18 mobiiltelefoni olid mõeldud Ukrainasse viimiseks.
631.Ütluste kohaselt kolis J. Medunitsa Eestist ära Hispaaniasse kuskil 6 aastat enne kinnipidamist. Eestis elas J. Medunitsa xxx tn korteris ning hiljem oma majas xxx. Millal maja valmis sai, S. Kuznetsov ei mäletanud. Ütlustest nähtuvalt kuigi J. Medunitsa on S. Kuznetsovi väga lähedane sõber, siis S. Kuznetsov ei osalenud selle maja ehituses ega teadnud ütluste kohaselt kui palju raha selle maja ehituseks kulus kuid täpsustades, et ilmselgelt mitte vähe kuna tegemist on suure ja ilusa majaga.
632.Aastatel 2006-2007, ajal, kui J. Medunitsa elas Eestis, tegeles S. Kuznetsov koos J. Medunitsaga ettevõtlusega - A investeeringud. Ka enne seda, oli selline aeg, kui kõik tegelesid kinnisvara ja ehitusega, nad vaatasid läbi väga palju pakkumisi. Aastatel 2004-2008, kui oli majanduskriis, olid hinnad S. Kuznetsovi ütluste kohaselt ulmelised. A äriühingusse kuulus lisaks S. Kuznetsovile ja Jevgenile veel kaks inimest – AB ja DD. Ütluste kohaselt mingit kasumit nad sealt äriühingust ei saanud ning see ei olnud sissetuleku allikaks. A investeeringute kõrvalt tegeles J. Medunitsa veel vedudega, tal oli firma XXX. Kellele XXX täpselt kuulus, Kuznetsov ei teadnud kuid arvas siiski, et J. Medunitsale. Kui suurt tulu J. Medunitsa Pst sai, S. Kuznetsov ei tea. Samuti teadnud S. Kuznetsov kas J. Medunitsal veel muid firmasid oli selgitusega, et J. Medunitsa ei rääkinud ning tema ei tundnud huvi, sest see pole korrektne, kuid kindlasti olid Medunitsa sissetulekud suuremad, kui Kuznetsovil.
633.S. Kuznetsovi ütlustest nähtuvalt oli enne kinnipidamist 2015 aastal J. Medunitsal sõiduauto Porsche Panamera, millega sõitis J. Medunitsa koos oma isaga. Ütlustest nähtuvalt oli J. Medunitsa naisel Vl E-klassi Mercedes ja Renault mikrobuss. J. Medunitsa kasutas neid autosid igal pool nii Eestis kui Hispaanias. Mil viisil J. Medunitsa tuli Eestisse 2015 aasta augustis, ei osanud S. Kuznetsov öelda, kuid teada sai ta sellest telefoni teel.
634.Ütluste andmisel ei mäletanud S. Kuznetsov, kas Roman Verenitš tõi talle infot, et J. Medunitsa on tulemas, võimalik, et R. Verenitš hoopis soovis edastada infot toiduainetest, milliseid toiduaineid kaasa tuua. Vahel võis juhtuda nii, et S. Kuznetsov jõi koos SOga ja siis tõesti J. Medunitsa ei saanud teda telefoni teel kätte olles mures, et S. Kuznetsov jälle joob.
635.Ütluste andmisel ei mäletanud S. Kuznetsov, kas Roman Verenitš edastas talle teate, et J. Medunitsa tuleb 2 nädala pärast Eestisse, aga möönab, et ilmselt nad kohtusid, kuigi ei mäleta, kus. 2015 aastal käis J. Medunitsa Eestis regulaarselt ning praktiliselt alati nad ka kohtusid. Kui J. Medunitsa saabus Eestisse lennukiga, siis pole välistatud, et ta lennujaama vastu läks ja rohkem kui üks kord. Ütluste kohaselt on J. Medunitsa samuti S. Kuznetsovil lennujaamas vastas käinud. S. Kuznetsov ei eita, et tõenäoliselt käis ta J. Medunitsal lennujaamas vastas ka 12.01.2015 kui J. Medunitsa Eestisse tuli.
636.Ütlustest nähtuvalt peab S. Kuznetsov Dmitry Uritskiyt enda väga heaks tuttavaks ning peamiselt suhtlesid nad Hispaanias. Ütluste kohaselt, kui S. Kuznetsov viibis Eestis, siis
võimalik, et suhtlesid ka omavahel telefoni teel. Ütluste kohaselt on S. Kuznetsov kindlasti D. Uritskiyle andnud oma Hispaania telefoninumbri, võimalik, et tal on ka eesti number. Millega D. Uritskiy Hispaanias tegeles, S. Kuznetsov ei teadnud kuna neil ei olnud nii lähedased suhted. S. Kuznetsov ei teadnud täpselt isegi seda, millega tegeleb J. Medunitsa, saati siis D. Uritskiy, kuid ta kuulis, et mõlemad tegelevad kinnisvaraga. Ütlustest nähutvalt pöördus S. Kuznetsov ka ise J. Medunitsa poole kui üks vene rahvusest inimene otsis maja/korterit mere äärde ja oli näha, et ta on selle teemaga kursis. Ütluste kohaselt on J. Medunitsa S. Kuznetsovi vormistanud ettevõttesse töötajaks kuid selles ei olnud midagi kriminaalset, midagi fiktiivset talle ei pakutud vaid tegemist oli lihtsalt sõprade vahelise aitamisega.
637.Ütluste kohaselt oli D. Uritskiy varasematest karistustest ilmselt kõik teadlikud viidates, et kui Dmitriy viina võtab siis ta räägib kõigile oma minevikust. Ütluste kohaselt S. Kuznetsov teadis, D. Uritskiy kuritegelikust minevikust, aga konkreetselt mille eest D. Uritskiyt oli karistatud ei ole S. Kuznetsov aru saanud.
638.S. Kuznetsovi ütluste kohaselt ta tunneb Roman Verenitši, tutvudes temaga Hispaanias. Nad käisid koos saunas ja Roman sõidutas purjus Dimat ehk D. Uritskiyt. Ütluste kohaselt olid neil tere-head aega suhted. Ütlustest nähtuvalt D. Uritskiy hakkas juba hommikul alkoholi tarvitatama, aga kuidagi oli vaja liigelda ja R. Verenitš oli alati praktiliselt roolis. Samamoodi tutvus S. Kuznetsov D. Uritskiy tütrega ja teab, et R. Verenitš elas D. Uritskiy tütrega. Ütlustes ei välistanud S. Kuznetsov võimalust, et ta on telefonitsi R. Verenitšiga suhelnud. J. Medunitsa ja R. Verenitši vaheliste suhete, sh töösuhete kohta S. Kuznetsov midagi ei teadnud.
639.Ütluste kohaselt sai S. Kuznetsov Kirill Novikoviga tuttavaks 2013-2015 ja on teda kolm, neli korda näinud siis kui S. Kuznetsov andis auto ja veljed värvimiseks ning hiljem autole järgi minnes. Auto oli Mercedes ML Jeep, musta värvi ning ütluste kohaselt värvis K. Novikov sel velgesid. Ütluste kohaselt oli K. Novikovil maalritöökoda nagu auto tattoo, kaunistasid autosid ning S. Kuznetsov palus korralikult restaureerida veljed, mille käigus pahteldasid, restaureerisid ja värvisid. S. Kuznetsovi ütluste kohaselt jutu käigus K. Novikov ja Stanislav Nikolajev ütlesid, et nad võivad ka autosid värvida. Samuti viis S. Kuznetsov sinna naise auto millele K. Novikov teostas maalritöid. Muid töid K. Novikov ja Stanislav Nikolajev talle ei teostanud, kuid ütluste kohaselt K. Kuznetsov teadis, et nad võtsid autosid kuna neil oli oma töökoda, samuti ostsid nad oksjonil katkiseid autosid, taastasid ja müüsid ning ilmselt teenisid seeläbi tulu.
640.Ütluste kohaselt ei mäleta S. Kuznetsov mis ajast ta Stanislav Nikolajevi tunneb. Sergei Nikolajevit teab S. Kuznetsov oma ütluste kohaselt aastast 1993-1994, ajast mil ta tihti puhkas Sergei Nikolajevi suvilas, majas, mida nad ehitasid isaga 1960-1970 aastatel ja seal tutvus S. Kuznetsov ka Stanislav Nikolajeviga keda nad kõik hüüdsid Stasiks.
641.Ütluste kohaselt oli S. Kuznetsovil Stanislav Nikolajeviga rahaline suhe läbi selle, et Stanislav Nikolajev ostis koos oma venna Sergei Nikolajeviga S. Kuznetsovilt mootorratta. Ütlustest nähtuvalt võis S. Kuznetsov raha Stanislav Nikolajevile anda ainult auto värvimise eest ning ütluste andmisel talle ei meenunud, et oleks Stanislav Nikolajevile raha laenanud.
642.Ütluste kohaselt oli S. Kuznetsovil rahalised suhted Sergei Nikolajeviga, nad on vastastikku teineteiselt laenu küsinud. Nähtuvalt ütlustest aastatel 2007 või 2008 töötas Sergei
Nikolajev Soomes ja siis S. Kuznetsov laenas temalt. Sergei Nikolajev andis S. Kuznetsovile laenu töökaaslase kaudu, kes tuli Eestisse ja andis raha üle. Summaks oli 20 000 krooni. Samuti on S. Kuznetsov oma ütluste kohaselt ise Sergei Nikolajevile raha laenanud. Summad olid erinevad: võis olla 1000 eurot, 500 eurot, vahest ka rohkem. Laenulepinguid nad omavahel ei sõlminud. S. Kuznetsov möönas, et laenas Sergei Nikolajevile raha ka 2015 aastal. Vahel Sergei Nikolajev selgitas S. Kuznetsovile, et vajab raha korteri eest maksmiseks või veel midagi, aga üldiselt S. Kuznetsov oma ütluste kohaselt põhjusi ei uurinud kuna Sergei Nikolajeviga oli S. Kuznetsovil sõbralikud suhted, Sergei Nikolajev on S. Kuznetsovi pikaaegne tuttav ning nad suhtlesid üpris tihti. Kokkusaamised võisid olla nii juhuslikud kui kokkulepitud Skype ́i teel. S. Kuznetsovi ütluste kohaselt elas Sergei Nikolajev xxx tänaval ning ka seal käis S. Kuznetsov külas. Mingeid omapoolseid korraldusi S. Kuznetsov oma ütluste kohaselt Sergei Nikolajevile andnud ei ole. Samuti ei ole ta Sergei Nikolajevile vahendanud infot mis pärineb J. Medunitsalt või D. Uritskiylt. Ütlustest nähtuvalt S. Kuznetsov teadis, et Sergei Nikolajev tunneb D. Uritskiyt, kuna nad olid sellest rääkinud D. Uritskiyga ükskord seoses ikoonidega sellepärast, et S. Kuznetsovil on ikoonid ja D. Uritskiyl on ka ikoonid.
643.Sergei Nikolajevi isiklikust elust teadis S. Kuznetsov niipalju, et aastatel 2008-2009 töötas ta Soomes katusepanijana, hiljem tegi katuse SO suvilale. S. Kuznetsov on ka ise Sergei Nikolajevilt ikoone ostnud.
644.Sergei Nikolajevi kasutuses on S. Kuznetsov oma ütluste kohaselt näinud heledat värvi sõiduautot BMW X5, väikest asfaldi värvi kolmanda seeria BMW-d ja Land Roverit.
645.S. Kuznetsovi ütluste kohaselt ta Inga Šemjakinaga ise suhelnud ei ole, samuti ei tea naise hüüdnimest mindagi ega ka sellest et keegi teda Kuzjaks kutsuks. Kas Sergei Nikolajevil S. Kuznetsovi telefoninumber oli ei teadnud S. Kuznetsov öelda kuid S. Kuznetsov ise oli Sergei Nikolajevi numbri ükskord vihaga kustutanud. Stanislav Nikolajevi number tal oli.
646.Ütluse kohaselt sai S. Kuznetsov Sergey Matiniga tuttavaks kohtuprotsessi ajal. VBt on S. Kuznetsov näinud Hispaanias väga ammu ja koos tarbinud ühises seltskonnas alkoholi.
S. Kuznetsovi ütluste kohaselt on Dinja DD, kellega tal on ühine firma.
648.Ütluste kohaselt toetas S. Kuznetsov oma naist enne kinnipidamist kogu aeg. Nad elavad koos 1992 aasta algusest. Sõiduauto Mercedes, mis on kriminaalasjas arestitud, ostis S. Kuznetsov oma naisele aastatel 2011-2013. Esimeseks sissemaksuks andsid tema vana auto Mercedes CLK, siis tegid graafiku ja S. Kuznetsov oma palgast maksis. Auto ostu ajal oli naisel ka oma firma, kuid S. Kuznetsov ei süvenenud millised olid naise sissetulekud. Liisingmakseid tasus S. Kuznetsov oma pangakontolt. Naine kulutas enda teenitud raha nii enda, kui pere tarbeks. Enne kinnipidamist 2015 aastal kasutas S. Kuznetsov naise autot, kuna enda oma oli katki. Naine oli rase, tal oli autot raske juhtida ning see praktiliselt seisis.
649.Toyota Avensis reg nr-ga XXXXXX on ütluste kohaselt S. Kuznetsovi isa, kes elab Venemaal, auto. Kui isa käis Eestis, siis viis S. Kuznetsov selle auto autoteenindusse Kärberi 18 aadressile, Alberti juurde. Pesi ja mõnikord sõitis selle autoga. Enne kinnipidamist 2015 aastal vormistas S. Kuznetsov ennast tööle tuttava AN või N juurde, kellega teda tutvustas J. Medunitsa. AA OÜ-s otsis ta töölisi, keda saatis Rootsi ehitustöödele – keevitajad,
katusepanijad ning sai palka 1500 eurot, mida S. Kuznetsov oma sõnade kohaselt ei deklareerinud. Firmaga oli tal tööleping.
650.Käekellade osas, mis on kriminaalasjas arestitud andis S. Kuznetsov ütlusi, et need kuulusid S. Kuznetsovile ning on võimalik, et need olid ostetud laenust ja osa palgast. Võib olla pani naine mingi osa rahast juurde. Üks käekell mis oli kullatud Tissot ostis S. Kuznetsov 1996 aastal Kaubamajast, 6500 krooni eest kuid ütluste andmise ajal ei mäletanud S. Kuznetsov täpselt millise raha eest kuid sama raha eest oli ka ostetud televiisor.
651.Kriminaalasjas arestitud kaks iPhone ja kaks iPadi kuulusid S. Kuznetsovi sõnul ta naisele ja tütrele. Algul oli iPad naise oma, siis nad ostsid talle uue ja siis vana iPad läks üle vanemale tütrele. Siis tütar tegeles ujumisega ja tulemuste eest kinkisid S. Kuznetsov koos naisega raha heade tulemuste eest 10-20 eurot. Ütluste kohaselt tütar kogus raha, ka sünnipäevaks kingitud raha kogus ning ostis endale iPadi peale mida vana iPad läks vanemale pojale.
652.Äravõetud GPS-seade kuulus S. Kuznetsovi ütluste järgi talle. See oli ostetud kuulutuse järgi 80-100 euro eest. Telefon CAT B100 kuulus samuti S. Kuznetsovile ning see oli igapäevaseks kasutamiseks. Ütluste kohaselt oli S. Kuznetsovil alati autos olemas tagavara telefon. Vanemad käisid külas, neil oli palju telefone ja üks oli autos alati olemas igaks juhuks põhjendades seda sellega, et kui aku saab tühjaks, oli väga lihtne telefon varuks, millel aku peab kaua vastu. Kui oli midagi siis sai sellega helistada kas tema, naine või vanemad.
653.Telefonil Samsung E1200 oli kaks telefoninumbrit, üks nendest oli J. Medunitsa telefoninumber ning see kuulus S. Kuznetsovile. Ütluste kohaselt J. Medunitsaga suhtlemiseks S. Kuznetsov otseselt eraldi telefoni ei vajanud, aga ju oli teisel telefonil aku tühi mistõttu ta kasutas seda.
654.Ütluste kohaselt tunneb S. Kuznetsov Natšot, kes on Medunitsa tuttav. Kohtus temaga Hispaanias ning Natšo näitas neile kaupluseid. Samuti aitas Natšo J. Medunitsat ehituse ja kinnisvara koha pealt, käis ka Eestis ühe korra külas viidates, et Natšo ja J. Medunitsa õuhkasid koos, neil olid sõbrasuhted.
655.S. Kuznetsovi ütluste kohaselt ei ole ta Ct kordagi elus näinud. Ütluste kohaselt on S. Kuznetsov kuulnud C kohta oma tuttavalt JP’ilt, kes õppis Cga ühes koolis ning kes istus temaga ka ühes kambris. S. Kuznetsov edastas ütlusi andes kuulduse, et C üritas ennast vanglas üles puua ja JP isiklikult võttis ta silmusest maha.
656.Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et S. Kuznetsovi ütluste puhul on silmatorkavaks asjaolu, et S. Kuznetsov suutis kohtuistungil ütlusi andes läbivalt hämmastava täpsusega meenutada asjaolusid, mis olid seotud varjatud jälgimise käigus avaldatud pealtkuulatud telefonikõnedega, mida ka kaitsja S. Kuznetsovile küsitluse käigus tutvustas (nt suutis ta meenutada, millise pizza ja spa-arve lubas ta sõprade eest maksta; millise hinnaga, millise defektiga päikeseprillid ta ostis jne), küll aga ilmnesid mäluprobleemid palju üldisemate küsimuste juures, mida prokurör istungil küsis.
657.Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et on loogiline, et aastate taguseid sündmuseid peaks inimene suutma meenutada enam-vähem võrdse täpsusastmega kuid S.
Kuznetsov mäletas vaid asju mille vastus on olemas ka kriminaalasjas kogutud toimikute materjalide hulgas ega mäletanud olukordi, milliseid materjale esitatud ei ole. Näiteks varjatud jälgimise protokollis on välja toodud, et nii S. Kuznetsov ja Sergei Nikolajev – prokuröri märkusena jälgisid närviliselt ümbrust. Küsimusele, kas S. Kuznetsovil oli põhjust olla närviline või kas keegi võiks sellist asja järeldada ei meenunud S. Kuznetsovile kohtumine paludes selle kohta videosalvestust.
658.S. Kuznetsovi ja J. Medunitsa vahel toimunud suhtluse osas leidis S. Kuznetsov, et neil olid pelgalt head sõbrasuhted ning sellest tulenevalt on toimunud ka kõned raha ülekannete teemal. Ometi on kohtule esitatud hulk materjale mis taolist käsitlust tervikuna ei toeta, samuti pole S. Kuznetsov ega tema kaitsja oma ütluste kinnitamiseks esitatud mitte ühtegi objektiivselt võetavat tõendit. Kahtlemata sõbrad aitavad üksteist kuid arvestades summasid mis omavahel ilma ühegi dokumendita liikusid ning J. Medunitsa, kes muide ise on esitlenud end kohtuistungitel kui äärmiselt majanduslikes raskustes olevat isikut (vt J. Medunitsa ütlused) ei ole S. Kuznetsovi poolt esitatu kuidagi eluliselt usutav käsitlus. 11.07.2015 S. Kuznetsovi ja J. Medunitsa vahelises telefonikõnes on J. Medunitsal raha vaja väidetavalt selleks, et „palgad ära teha“. Järjena sellele kõnele andis S. Kuznetsov 13.07, kell 17.13 tundmatule Ženjale teada, et Jevgenile on kiirelt raha vaja. Raha otsimist jätkas S. Kuznetsov ka 15.07.2015. Seega eeltoodust tulenevalt on põhjendatud alus järeldada, et S. Kuznetsov täitis J. Medunitsa korraldust raha kogumiseks, mitte ei hakanud sõbrana ümberkaudsetelt inimestelt raha kokku otsima, et see omakorda heast tahtest oma sõbrale J. Medunitsale anda. See lihvitud versioon vankumatust sõprussuhtest ei ole kohtule eluliselt usutav vaid näide sellest kuidas J. Medunitsa jagas korraldusi endast ühenduses allpool olevatele isikutele.
659.Kohtu hinnangul on kohtumenetluses kinnitamist leidnud järeldus, et J. Medunitsale Eestist pärineva võimalike kuritegudega seotud info vahendajaks oli S. Kuznetsov (vt kuritegeliku ühenduse liikmete rollid). 07.07.2015, kell 11.23 pealtkuulatud telefonikõne kohta ANi ja S. Kuznetsovi vahel, milles AN otsib Kuznetsovi telefoni kaudu taga J. Medunitsat, et pakkuda võimalust kiireks raha teenimise võimaluseks ning mille käigus andis S. Kuznetsov teada, et ei soovi ettepanekule vastust anda üksi, vaid märgib ANile, et „peab nüansse arutama“ (kellegi teisega), olid S. Kuznetsovi selgitused kohtu hinnangul ebausutavad. S. Kuznetsov väitis, et nende telefonikõnede sisu oli ärivõimaluste pakkumine läbi kinnisvaratehingute mida arutati üheskoos saunas kuid kohtu hinnangul on tegemist täiesti ebausutava versiooniga, mida on läbi aastate kestnud menetluse lihvitud endale sobivasse vormi. Esiteks ei ole taoliste investeerimistehingute läbirääkimisi tavaks teha läbi teiste isikute, teiseks ei kasutata telefonikõnedes sellist umbmäärast kõneviisi nagu S. Kuznetsov ja AN omavahel kasutasid eriti olukorras kus on mõlemapoolne soov rääkida investeerimisest ning kolmandaks kui mehed käisid koos saunas tõesti kinnisvara investeeringute läbirääkimisi pidamas siis on eluliselt usutav, et nad on omavahel tuttavad ning vahetanud teineteisega kontaktnumbreid või küsiks neid kõne käigus. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ka ütluste tõepärasuse kinnitamiseks mistõttu tuleb S. Kuznetsovi poolt räägitut pidada ebausaldusväärseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnevalt välja toodud telefonikõned kinnitavad hoopis asjaolu, et S. Kuznetsov ei saanud võtta vastu eraldiseisvaid otsuseid vaid pidi need läbi arutama.
660.On asjakohane märkida, et S. Kuznetsov eitas kohtuistungil J. Medunitsa nimel võlgade kogumist kolmandatelt inimestelt. Ometi nähtub kohtus uuritud tõenditest, et S. Kuznetsov pöördus kolmandate isikute poole palvega leida raha J. Medunitsale (nt 13.07.2015, kell 17.13
telefonikõne). Viiteid ämma rahale ja selle vabalt kasutamisele tegi S. Kuznetsov ütluste andmisel korduvalt. Ka seda asjaolu ei pea kohus eluliselt usutavaks vaatamata sellele, et S. Kuznetsovi ämm GŠ ei eitanud laenude andmist S. Kuznetsovile. Hämmastav on asjaolu, et S. Kuznetsov ei mäletanud kas tal ametlik sissetulek oli kuid seda mäletas, et kodus oli tal alati raha, mida omakorda ei mäleta kas oli tema või ülilahke ämma oma kuid ta lahkesti pakkus seda raha ka oma sõbrale J. Medunitsale raskuste tõttu. Kohtule ei jäta eelkirjeldatu väga palju tõlgendamisruumi kuivõrd kohtule arusaadavalt mäletab S. Kuznetsov asju valikuliselt ning jagas raha, mida ta täpselt ei teadnud, kellele see kuulub.
661.Mis puutub sõiduki Audi A5 ümber toimunusse on kohus seisukohal, et versioon selle uitmõttena ostmisest ja siis loobumisest on versioon mida kohus ei saa kuidagi ümber lükata. Küll aga tekitab kohtule kahtlusi kuidas nii head sõbrad nagu olid J. Medunitsa ja S. Kuznetsov, andes üksteisele raskustes olles suurtes summades nii enda kui oma lähedaste raha ilma igasuguse tagatiseta raha tagasi saada, ei usaldanud teineteist sedavõrd, et oli vajalik lasta auto Sergei Nikolajevil üle kontrollida ning kahtluse alla seada sõiduki soodne hind? Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli vajalik hinnata kas Audi A5 võiks sobida peidikute ehitamiseks mistõttu kohtuti konspiratiivselt Sergei Nikolajeviga mistõttu ei ole eluliselt usutavad S. Kuznetsovi väited impulsiivsest auto ostmise soovist ja seejärel selle mõtte loobumisest.
662.Vastuolusid ütlustest leiab veelgi. Olukorras, kus J. Medunitsa palus ANlt telefoni teel abi S. Kuznetsovile selgelt fiktiivse töökoha leidmiseks väitis S. Kuznetsov, et tal oli siiras soov töötada ametlikult, tavalisel tööl. Samuti jättis S. Kuznetsov ütluses märkimata asjaolu, et Ameca Finance ettevõte kus ta oma sõnade kohaselt töötas oli seotud J. Medunitsaga.
663.Kokkuvõttes jäävad kohtule silma S. Kuznetsovi ütlustest loogikavead, eluliselt mitteusutavad väited mitmete asjaolude kohta ning vastuolud kohtumenetluses uuritud ja tuvastatud asjaoludega.
664.Väited, mis seisnesid laenurahadest elamises aastatel 2012 – 2015 sõbralt saadud 250 000 eurost sularahas on kohtu hinnangul absurdsed. Kirjeldatud laenu saamise asjaolud pole eluliselt usutavad, keegi ei anna sellises summas laenu sularahas, intressita, ilma igasuguste dokumentideta ja tingimusega, et seda võib tagasi maksta vabalt valitud tähtajal 5 aasta jooksul ning kui ei tagasta siis pole tagajärgi mis saab edasi ning nähtuvalt ütlustest pole seda laenu käesoleva ajani tagastatud.
665.Ütlusi andes imestas S. Kuznetsov ka ise miks ta vajas laenu korteri sissemakse tegemiseks olukorras, kus oli olemas kindlustusest saadud raha ning oli juba saamas lahkelt ämmalt kingitusena 10000 eurot. Üleüldse on kohtu jaoks kummastav kuidas S. Kuznetsovi pangakonto väljavõttes kajastatu ei kattu S. Kuznetsovi ütlustega kindlustusrahade suuruse kohta. S. Kuznetsovi kaitsja esitas kohtule tõendina kinnituse selle kohta, et Kuznetsov sai kahjuhüvitisena mõnesaja euro suuruse summa kuid ütlusi andes väitis S. Kuznetsov, et ta sai kindlustushüvitiseks 17 000 eurot. Kindlustusettevõtted ei anna kohtule teadaolevalt raha ka sularahas seega võib väita, et S. Kuznetsovi ütlused selles osas on vastuolulised.
666.Kriitiliselt suhtub kohus ka S. Kuznetsovi väitesse, et 03.08.2015, kell 20.42 enne telefonikõne MKiga kirus S. Kuznetsov enda päikeseprille. Samal ajal toimus S. Kuznetsovil aktiivne suhtlus ka S. Nikolajeviga ning et just sel ajal valmistati ette uue narkootikumide
veoks vajaliku auto ostmist, on pigem usutav viide „prillidele“ kui S. Nikolajevile. Ei saa märkimata jätta, et taolise konspiratsiooni kasutamiseks oli ka põhjust - kohtupraktika kohaselt saab väita, et peitkuritegudes nagu seda on ka narkootikumide suures koguses vedamine ühest riigist teise lepitakse omavahel kokku ka eelnev legend, kuidas ja milliselt omavahel suhtlema hakatakse, et n-ö vahele jäämisel ka üksteise versioonid kattuksid ning oleks keerukam tuvastada tegelikku olukorda. Organiseeritud kuritegevuses ei räägigi isikud omavahel telefonitsi avatult ja varajamatult asjadest, mis on seadusega rangelt keelatud, vastupidi – kõned on lühikesed, kasutatakse varjatud elemente millest vaid kõnelejad ise aru saavad, eelistatakse silmast silma rääkimist, vahetatakse telefone ning numbreid, kasutatakse kõnekaarte ning nii on olnud ka käesolevas menetluses. Kuivõrd süüdistatavaid antud menetluses on palju, on ka kohtumenetluses varjatud jälgimine ning sellest tulenevaid infokildude kokku panemine olnud keerukas ülesanne.
667.Mis puutub enda elukohas vanade mobiiltelefonide kogumist eesmärgiga viia need Ukrainasse, nähtub interneti veebilehelt https://www.gsmarena.com/, mida saab pidada avalikuks allikaks kuivõrd on kõigile ühtmoodi kättesaadav, et mitmed S. Kuznetsovi elukohast leitud telefonimudelid polnud üldse vanad tootmisaastat arvestades. Mõistagi on tehnikaseadmete vanus mõneti subjektiivne määratlus kuid kohus arvestab telefonide vanust siiski selle tootmisaasta järgi. Nähtuvalt eeltoodud veebilehel toodud informatsioonist olid S. Kuznetsovi kodust leitud kolm telefoni populaarsed ka S. Kuznetsovi kinnipidamise ajal. Telefoni Samsung GT-E1200 hakati tootma alles 2012. a lõpust seega on asjakohane prokuröri poolt kahtluse alla seatud väide, et S. Kuznetsov vahetas telefone aina uuemate mudelite vastu seoses populaarsusega. Märkimata ei saa jätta ja asjaolu, et mitmes leitud telefonis olid veel kasutuskõlblikud sim-kaardid.
668.Mis puutub S. Kuznetsovi selgitustesse, et kuigi ta teadis, et teda jälitatakse ei olnud ta valmis politseile sellest teatama on eluliselt mitteusutav. Ometi oli S. Kuznetsov valmis jälgimisest rääkima J. Medunitsale seega ei saanud politseile mitteteatamine olla tingitud psühholoogilisest hirmust rääkida seda enam, et kokkuvõttes räägivad kõik süüdistatavad käesolevas menetluses sarnast juttu – süüdistuses etteheidetud tegusid pole olnud ja kõik on väljamõeldud.
669.Kokkuvõttes hinnates ütlusi tervikuna leiab kohus, et S. Kuznetsovi ütluses on nii palju eluliselt mitteusutavaid ja vastuolulisi väiteid mis tervikuna annavad aluse järeldada, et ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed.
670.Tunnistajate osas on kohus ütlused avanud ja hinnanud käesolevas otsuses eraldi ning sellekohaseid motiive ei hakka kohus kordama. 06.10.2020 kuulas kohus tunnistajana SO ́i kelle ütlused S. Kuznetsovi osas luges kohus väheinformatiivseks ja ebausaldusväärseks (vt SO ütlused). Samal päeval kuulati kohtus üle tunnistaja ZŠ ütlused ja GSi ütlused luges kohus samuti ebausaldusväärseks (vt ZŠ ja GSi ütlused).
671.S. Kuznetsovi abikaasa, IK andis 07.06.2018 kohtuistungil ütlusi mida kohus osaliselt peab usaldusväärseks nagu nt asjaolud, et S. Kuznetsov hoolitses pere igakuiste arvete tasumise eest, ta ei teadnud milliste rahade eest soetati ühisvaras olev maatükk xxx vallas ning IK enda ametlikke sissetulekuid. Kuid kohus ei pidanud usutavaks asjaolu, et IKl puudus teadmine kust sai S. Kuznetsov raha, mis tööga ta tegeles ning, et neil oli majanduslikult raske aeg kuid siiski oma raskel ajal otsustasid sõpra J. Medunitsat aidata hakates otsima võimalusi
laenata kokku vahendeid mida saaks J. Medunitsale anda. Eelloetletu on otseses vastuolus kohtumenetluses uuritud teiste tõenditega. Samuti pole tõendamist leidnud, et oleks toimunud üldse mingid raviprotseduurid. Vastupidi, kohtuistungil uuritud tõenditega on vastuolus väide, et IKlt 2015 juunis laekunud 2499 eurot on seotud perekond Kuznetsovide raviprotseduuridega Moskvas (vt IK ütlused).
672.Nii S. Kuznetsov kui IK üritasid jätta kohtule muljet, et rahade otsimine ning lõpuks J. Medunitsale andmine oli sõbra aitamine ning oli puhas kokkusattumus, et samal ajal oli kuritegeliku ühenduse madalama astme liikmetel raha vaja (veebruaris 2015) ning teisel raha vajaduse perioodil (juunis 2015) valmistati ette uut narkovedu VB osalusel. Kohtu järeldused tuginevad pealtkuulatud telefonikõnedel. 10.02.2015 – päeval, mil AS sai S. Nikolajevilt teada, et raha saamise küsimuses tuleb tal pöörduda Kuzja poole ning kus S. Nikolajev kurtis Sle, et pole ka ise raha saanud, andis S. Kuznetsov abikaasa IKle teada, et tal on vaja „laupäevaks“ (s.o 11.02.2015) kiirelt raha – 6000 (eurot) – telefonikõne, kell 17.47. Stanislav Nikolajevi telefonikõnest S. Nikolajevile 11.02.2015, kell 16.47 ilmneb, et Stanislav Nikolajevi valdusesse on jõudnud 6000 eurot (s.o sama summa, mida Kuznetsov mainis), mille Stanislav saab kohe ära anda Sergeile. Samuti nähtub kohtule esitatust, et sarnane raha otsimine toimus ja juuni kuus 2015, 10.06.2015 kell 19.13 kurtis J. Medunitsa S. Kuznetsovile, et tal on kiirelt raha vaja. Juba 6 minutit hilisemas telefonikõnes andis S. Kuznetsov J. Medunitsale teada raha üle kandmisest. Telefonikõnedes käis jutt 2500 eurost. 27.06.2015 kell 13.00 toimunud kõnes Sergei Nikolajevi ja AS vahel üles Nikolajev Sle, et „nad“ korjavad raha ja sebivad veel. J. Medunitsa pangakontode väljavõtted tõendavad, et viidatud kõnedega paralleelselt kantigi J. Medunitsa pangakontole 10.06.2015 raha nii S. Kuznetsovi kui IK pangakontodelt. J. Medunitsale ülekande tegemisest räägib S. Kuznetsov ka 01.07.2015 ja 03.07.2015, seega ka juuli kuus 2015 on alust arvata, et toimus raha otsimine.
673.Mis puutub IKle kuulunud sõiduki arestimist ei eitanud IK sarnaselt S. Kuznetsoviga, et tegelikkuses finantseeris sõidukiga seotud makseid S. Kuznetsov. Kohtuistungil uuritud tõendid (sh. varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll) viitavad sellele, et sõiduki omandamise ajal – 2013. a – puudusid nii IKl kui S. Kuznetsovil ametlikud sissetulekuallikad. Kuigi IK on saanud tulu OÜ-t XXX’st, on kohus tuvastanud, et S. Kuznetsovi ja IK igakuine ametlik kogutulu aastatel 2011-2015 oli 122,43 eurot kuus. XXX OÜ käive on olnud väike ning ei ole tuvastatud, et IK on nimetatud OÜ-st saanud tulu dividendide näol. Seetõttu on põhjendatud arvamus, et IK enda ametlike sissetulekute arvel sõiduautot omandada ei saanud.
674.Märkimist väärib ka asjaolu, et sõiduk Mercedes-Benz reg.nr-ga XXXXXX omandamine aprillis 2013 on kohtu hinnangul olnud konspiratiivne ning kohus seadis tehingu õiguspärasuse tugevalt kahtluse alla (vt IK ütlustele antud hinnang).
675.Kohtu hinnangul on tõendatud, et AS ja VB poolt kasutatud sõidukit Audi A5 reg nr algse nr-ga XXXXXXXX, hilisema nr-ga XXXXXXXX kasutati narkootiliste ainete vedamiseks Hispaania Kgriigist lõppsihtkohta Vene Föderatsioon. Vaidlust ei ole asjaolus, et 03.08.2015 peeti Poola Vabariigis kinni VB poolt juhitud sõiduauto Audi A5, millest leiti ja võeti ära 104,15 kg hašišit. On tõendatud, et eelnimetatud sõiduauto ehitati selleks spetsiaalselt ümber – rajati varjatud peidikud Sergei Nikolajevi, Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt, kes muuhulgas hoolitsesid ka sõiduki tehnilise korrasoleku eest. Eelnevat tõendavad kohtuistungil uuritud koopia 04.08.2015. a koostatud sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga
XXXXXXXX läbiotsimisprotokollist, koopia 04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirjast, fototabelid, koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusele nr BBK1962/15/PAM) ja koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusest nr BBK1962/15/PAM. On tõendatud, et eelkirjeldatud tegevust koordineeris ning juhtis koos Jevgeni Medunitsaga Sergei Kuznetsov, keda hüüti ka Sergeiks, Gusjaks ja Kuzjaks ning läbi eesmärgi käidelda suure varalise kasu saamise nimel suures koguses narkootilisi aineid on põhjendatud ka Sergei Kuznetsovile esitatud süüdistus nii KarS § 256 lg 1 kui ka § 184 lg 21 osas. Eeltoodud järeldustele jõudis kohus alljärgnevatel põhjustel.
676.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et läbivalt kasutasid kuritegeliku ühenduse liikmed teiste isikutega suhtlemiseks konspiratsioonimeetmeid, seda kinnitavad kõik kohtule esitatud jälitustoimingu protokollid läbi mille on kohus tuvastanud ka ühenduse liikmete rollid (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohus on tuvastanud, et kõiki jälitustoiminguid on teostatud korrektsete lubade alusel mille aluseks on olnud õiguspärased ja korrektsed taotlused, mida kohus on eraldi kontrollinud (vt analüüsi kohtuliku uurimise ajal esitatud jälitusprotokollid).
677.Kohtule on esitatud 07.06.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokoll, millega loeb kohus tuvastatuks, et Sergei Nikolajev, kes kuritegeliku ühenduse hierarhias asus S. Kuznetsovist järgmisel positsioonil on telefoni teel andnud kuriteo toimepanemiseks vajalike toimingute läbiviimise korraldusi nii Stanislav Nikolajevile, ASle, Sergei Matinile ja Kirill Novikovile. Samast protokollist nähtub asjaolu, et S. Kuznetsov saab korraldusi just J. Medunitsalt. Protokollis tuvastatu pinnalt on loeb kohus tuvastatuks, et Stanislav Nikolajev ja K. Novikov on Sergei Nikolajevilt saanud korraldusi seoses narkootikumide veoks kasutatavate autode remondiga, S. Matin ning AS allusid S. Nikolajevile ning on viimaselt saanud korraldusi narkootikumide transportimiseks, selleks sobivate sõidukite ostmiseks ning sõidukite enda nimele registreerimiseks ning konkreetsete marsruutide valimiseks. Samuti loeb kohus tõendatuks asjaolu, et Sergei Nikolajev üritas narkootikumise transportimisel kaasata veel kolmandaid isikuid ning asjaolu, et S. Matin kaasas 2014. a augustis-septembris toimunud narkootikumide veole konspiratsiooni eesmärgil Julia Kivoneni. Jälitustoimingu protokolli sisu kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et Inga Šemjakina oli teadlik Sergei Nikolajevi ebaseaduslikust tegevusest vahendades S. Nikolajevilt pärinevat infot teistele süüdistatavatele. Samuti on jälitustoimingu protokolli sisust tulenevalt põhjendatud alus arvata, et Jevgeni Medunitsa korraldas narkootiliste ainete müüki Venemaal asuvatele isikutele.
678.19.10.2015. a koostatud KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu protokoll tõendab süüdistatavate poolt konspiratsioonimeetmete kasutamist ning muu hulgas tõendab Sergei Nikolajevi poolt konspiratsioonimeetmete kasutamist teiste isikutega suhtlemiseks, Stanislav Nikolajevi poolt info vahendamist Sergei Nikolajevilt teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele, Sergei Nikolajevi vahetut suhtlust S. Kuznetsoviga, J. Medunitsa suhtlust Venemaa riigiametnikega, Sergei Nikolajevi seotust Tallinnas, aadressil Punane 6 asuva autoparklaga ning sinna pargitud sõiduautoga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX, tema ning Stanislav Nikolajevi seotust Tallinnas, XXX asuva angaariga, Sergei Nikolajevi poolt J. Medunitsaga seotud sõiduki Audi A5 kasutamist.
679.Eelkirjeldatud jälitustoimingute protokollidega on tõendatud, et sõiduauto Audi A5 oli kuritegeliku ühenduse kontrolli all vähemalt alates 21.08.2014. Sellele viitavad Sergei Nikolajevi ja AS vahel 21.08.2014 kell 17.11 toimunud telefonikõne, milles AS kandis Sergei Nikolajevile ette, et võttis ühendust Sergeiga, kes on Peterburis. Telefonikõnes räägiti sõiduautost – nii avaldas Sergei Nikolajev ASle, et ei ole üldse kursis, mis auto Sergei Sle toob. Kõnealune telefonikõne viitab üheselt sellele, et sõiduauto ASle andmisega polnud seotud mitte ainult Sergei Nikolajev, vaid ka teine Sergei-nimeline isik. Arvestades Sergei Nikolajevi ja AS suhtluse konteksti ning teisi kriminaalmenetluses uuritud tõendeid on põhjendatud alus arvata, et tegemist pidi olema Sergei Kuznetsoviga.
680.21.08.2014 kell 17.46 toimunud kõnest saab järeldada, et AS ja Sergei Nikolajev olid selleks hetkeks võimaliku auto osas enam infot saanud ning Sergei Nikolajevile oli teistest allikatest teatavaks saanud ka fakt, et tegemist on remonti vajava Audi A5-ga. Seejuures on oluline tähelepanek, et kuigi Sergei nimeline inimene pidi Sergei Nikolajevile olema tuttav, kasutas ta ASga suhtlemiseks sellist telefoni, mille numbrit Sergei Nikolajev ei teadnud – suhtluseks oli kasutusele võetud uus telefoninumber.
681.Kõnealuse Audi A5 teemaline arutelu jätkus 21.08.2014 kell 17.55 toimunud telefonikõnes ning kell 18.05 AS ja Sergei Nikolajevi vahel toimunud kõnes. Nimetatud kõnedes täpsustati veelgi detailsemalt sõiduautoga seotut ning selgus, et tegemist on valget värvi Audi A5-ga. Seega on asjakohane märkida, et viidatud telefonikõnede kohaselt pidi Sergei Nikolajev ühendust võtma veel kellegi kolmandaga – „tema inimesega“. Samal päeval, kell 18.26 toimunud telefonikõnest selgus, et „balti aktsendiga“ Sergei viis sõiduauto ära (eelnevat teatas Sergei Nikolajevile sellest AS).
682.Seega viitavad pealtkuulatud kõned sellele, et 21.08.2014 oli sõiduauto Audi A5-ga seotud vähemalt kolm inimest, kelledest kaks – Sergei Nikolajev ja AS – on üheselt pealtkuulamise tulemusena tuvastatud ning kellest kolmanda osas on teada, et tegemist on balti aktsendiga Sergeiga, kelle roll auto omandamisel oli Sergei Nikolajevi ja AS omast olulisem ning kellel on voli nii Sergei Nikolajevile kui ASle korraldusi anda. Kohtumenetluses esitatud tõenditest kogumina on põhjendatud alus arvata, et kolmas Sergei oli Sergei Kuznetsov, sellele viitavad eelkõige kohtuistungil uuritud hilisemad telefonikõned ning analüüs kuritegeliku ühenduse liikmete rollides. On tõendatud, et S. Kuznetsovil oli ka 2015. a augustis kuritegelikus ühenduses kaalukas roll just seonduvalt Audi A5 marki sõidukiga. Lisaks viitavad Sergei Kuznetsovile ka hilisemad telefonikõned kus Sergei Nikolajev ja AS rääkisid Sergeist kui Kuzjast, millist hüüdnime S. Kuznetsovi kohta pealtkuulatud telefonikõnedes ka J. Medunitsa. Kohtu veendumust, et tegemist oli Sergei Kuznetsoviga kinnitavad ka asjaolud, et S. Kuznetsov vahetas telefoninumbreid mistõttu on usutav, et seetõttu kasutas ta 2014. a augustis sellist telefoni, mille number polnud Sergei Nikolajevile veel teada, samuti asjaolu, et Sergei Kuznetsovi puhul on tuvastatud tema harjumused külastada Venemaad, sh Peterburi ja Moskvat, mida ta ka ise ei eita.
683.Kohus loeb tõendatuks, et J. Medunitsa poolt juhitud kuritegelik ühendus võttis valge Audi A5 kasutusse 2014 aasta augustis ning seda kasutas esmalt AS, kes allus ühenduses Sergei Nikolajevile ning etteruttavalt märgib kohus, et AS tegi ühenduses kokku neli reisi, millest kolm (06.11.2014-15.11.2014, 07.12.2014-17.12.2014, 17.01.2015-05.02.2015) õnnestusid plaanipäraselt ehk suures koguses narkootikume sai Hispaaniast Venemaale veetud. Järgmisena kasutas seda sõidukit VB.
684.14.12.2015. a koostatud KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu protokoll tõendab Stanislav Nikolajevi seotust Tallinnas, aadressil XXX asuva angaariga, 2015. a detsembris angaaris remonditööde tegemist, Kirill Novikovi viibimist nimetatud angaaris, Sergei Nikolajevi poolt angaari külastamist, angaarist sõiduauto Mercedes-Benz R-klass reg.nr-ga XXXXXX väljumist ning Sergei Nikolajevi ja S. Kuznetsovi samaaegset viibimist Tallinnas, XXX asuvas kortermajas.
685.19.04.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokoll tõendab S. Matini kaasamist narkootikumide veole, Sergei Nikolajevi poolt ASle korralduste andmist, J. Medunitsa poolt S. Kuznetsovile erinevate korralduste andmist ja asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevuses esines perioode, mil narkootikumide veo läbiviimine polnud võimalik ühenduste liikmetest mitteolenevatel põhjustel. Samuti tõendab jälitustoimingu protokoll ühenduse liikmete probleeme rahalise olukorraga, Sergei Nikolajevi poolt vedude korraldamist, kuritegude toimepanemiseks vajaliku sõiduauto Mercedes-Benz R-klass omandamist ja selle ümberehitamise korraldamist, samuti S. Kuznetsovi kontakte SOga ning samuti asjaolu, et Inga Šemjakina edastas kuritegeliku ühendusega seotud infot ühenduse liikmetele, s.h. ASle.
686.23.08.2014. a pealtkuulatud telefonikõne tõendab, et Sergei Nikolajevil oli autoriteeti teistele inimestele, sh. ASle käske anda. Nii toimus nimetatud päeval, kell 21.39 AS ja Sergei Nikolajevi vahel telefonikõne, kus Sergei Nikolajev andis korralduse Audi Eestisse tuua. Et kõnest kostus ka Sergei Nikolajevi repliik ASle „Tee siis nii nagu nad ütlevad“ on ilmne, et S. Nikolajevilt saadud korraldusega pidi olema seotud ka teisi inimesi. Sergei Nikolajev andis kõnealuses telefonikõnes ASle korraldusi ka reisimarsruudi valikuks ning isegi selleks, et viimane oma abikaasa reisiks ette valmistaks öeldes: „Ja valmista siis oma naise ette nii, et ta oleks juba seal valmis.“ 25.08.2014 pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad ka fakti, et AS asus tõepoolest Sergei Nikolajevi korraldusi täitma.
687.Esimesi ettevalmistusi Eestisse sõitmiseks asus AS tegema 2014 aasta augusti lõpus (sellesisulise korralduse sai S Sergei Nikolajevilt 23.08), pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, et 04.09.2014, kell 19.40 oli AS teel Leedust Tallinnasse. Piiriületuste andmebaasi väljatrükist nähtub sõiduki Audi A5 reg.nr: XXXXXXXX liikumine ajavahemikul 05.09.2014-30.03.2015. Kohtu hinnangul kuivõrd on tuvastatud, et nimetatud sõiduk oli AS ja VB käsutuses siis saab põhjendatult väljatrükist järeldada, et sõiduk viibis Euroopa Liidus süüdistuses märgitud ajavahemikul saabudes Eestisse 05.09.2014 ning väljudes siit alles 07.11.2014. a. Seega pidi auto vahepealsel ajal asuma Eestis.
688.2014 aasta oktoobris toimunud telefonikõned kinnitavad üheselt, et Sergei Nikolajev andis ASle korraldusi seoses sõitudega. Selliseid sõite arutati omavahel nt 10.10.2014. a, kell 17.53 toimunud telefonikõnes, kus Sergei Nikolajev kuulis ASlt, et kavatses kaasa võtta kellegi, kes pole tema naine, kuid see abiellub. Telefonikõnes arutati ka sõitude detaile. Süüdistuse kohaselt sai S. Nikolajev auto remondiga seotud töödeks raha S. Kuznetsovilt, kes raha oli omakorda andnud SOile. SO kohtuistungil S. Nikolajevile raha andmise fakti ei kinnitanud. Küll uuriti kohtuistungil 09.10.2014. a pärinevat varjatud jälgimise protokolli, milles on muu hulgas tuvastatud, et ajavahemikul 21.59-22.29 sõitsid vennad Nikolajevid
ringi Stanislav Nikolajevile kuuluvas Lexuses, millest väljus kell 22.29 ka kolmas isik, kes istus sõiduautodesse Nissan Quashqai reg.nr-ga XXXXXX. Kohtuistungil kinnitas SO, et just tema kasutab kõnealust sõidukit ning sel põhjusel on põhjendatud eeldada, et ka Lexusest väljunud isikuks oli SO. Tuvastatud on ka see, et 10.10.2014. a on vendadele Nikolajevitele tekkinud raha – samal päeval, kell 20.44 toimus telefonikõne vendade Nikolajevite vahel, milles andis Sergei Stanislavile korralduse kõik kaasa võtta, et „võlad“ ära anda. Arvesse võttes kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis ning fakti, et vendade Nikolajevite rahastamisega seotud otsuseid tegi Eestis Sergei Kuznetsov, on põhjendatud järeldus, et Kuznetsov andis raha Nikolajevitele üle SO kaudu. Nii on ka 2015. a detsembris tuvastatud, et S. Kuznetsoviga suhtlemiseks pidi Sergei Nikolajev pöörduma just SO poole.
689.Pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad ka seda, et AS Eestisse sõidud olid seotud peamiselt sõiduauto hooldusvajadusega. Nii selgub 22.10.2014. a pealtkuulatud telefonikõnest, et ASga seostatud sõiduauto oli endiselt remondis, kuid vajas Sergei Nikolajevi sõnul ka talverehve. Samal päeval, kell 10.39 pealtkuulatud telefonikõne AS ja Sergei Nikolajevi kinnitas omakorda ka Stanislav (Stas) Nikolajevi rolli sõiduauto hooldamisel – nii andis Sergei Nikolajevi ASle muu hulgas teada, et Stasi (Stanislav Nikolajevi) sõnul on ka autoga varsti kõik korras. Ka samal päeval Kell 11.07 toimunud telefonikõne kinnitas üheselt, et Sergei Nikolajevi ja AS suhtlesid just sõiduauto hooldamise (talverehvide) teemal. Etteruttavalt tuleb märkida, et kuivõrd kõik hilisemad sõiduautode remontimisega seotud süüdistatavate tegevused toimusid Tallinnas, Koplis asuvas Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi kasutuses olevas remondiangaaris võib põhjendatult järeldada, et samas asukohas hooldati ja remonditi ka ASle antud autot. Peale sõiduki Audi A5 r/m XXXXXXXX omandamist ning AS nimele registreerimist, tõi AS sõiduki isiklikult 05.09.2014. a Venemaalt Eestisse, et sellesse rajada narkootikumide veoks sobivad peidikud.
690.On tuvastatud, et Audi A5-sse rajasid narkootikumide veoks sobivad peidikud vahetult Sergei Nikolajevilt saadud korralduste alusel Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev (vt analüüs Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi osas).
691.29.10.2014 kell 14.56 pealt kuulatud telefonikõnes Sergei Nikolajevi ja AS vahel märkis Sergei Nikolajev, et “seal” juba oodatakse AS. Prokuröri hinnangul on tegemist ilmselge viitega kaugele asukohale, mitmele ootajale ning ka sellele, et AS pidi reise tegema Sergei Nikolajevilt saadud korralduste alusel ning kohus nõustub prokuröri loogikaga. Seda kinnitab asjaolu, et Sergei Nikolajev märkis kõnes, et peab inimestele – seega samuti mitmuses – edasi ütlema selle info, milline viisa Sil on. 30.10. kuulis Sergei Nikolajev, et viisa anti ASle pooleks aastaks.
692.Kuigi pealtkuulatud kõned viitasid juba varasemalt kaudselt faktile, et AS valdusesse usaldati sõiduauto Audi A5, selgusid autoga seotud detailid alles 04.11.2014. a. Sel päeval salvestatud telefonikõnedest ning SMS-ist ilmneb üheselt, et ASle usaldati sama auto, mille juhtimiselt peeti hiljem kinni VB. Nii rääkisid Stanislav Nikolajev ja K. Novikov kell 13.40 toimunud telefonikõnes, milliseid varuosi on A5-le vaja ja seda, et teavad juba selle VINkoodi. Samas ilmnes kõnest, et K. Novikov ja Stanislav Nikolajev on sõiduautoga seoses saanud korraldusi kolmandatelt inimestelt – nad kirusid korralduste andjaid. Tsiteerides Kirill Novikovi 04.11.2014 kell 13.40 toimunud kõnes: „Noh, nagu alati, kõik õigel ajal, kurat. Kiirustavad, tõttavad, mõtlevad kõigile teistele, peale iseenda“. Seega teadsid ka K. Novikov
ja Stanislav Nikolajev, et korraldusi Audi A5 remondiks ei anna mitte ainult üks inimene – Sergei Nikolajev, vaid mitu inimest. Kell 13.42 edastas eelnevalt Sergei Nikolajevilt VIN koodi küsinud Stanislav Nikolajev kõnealuse auto VIN koodi K. Novikovile. On märkimisväärne, et Stanislav Nikolajevini ei jõudnud VIN kood ei pealtkuulatud telefonikõne, ega SMSi vahendusel. Seega pidi Sergei Nikolajev kasutama kas sõnumivahetustarkvara või teist telefoninumbrit, mida ei õnnestunud pealt kuulata – seega kasutama konspiratsioonivõtteid. On tuvastatud, et Kirill Novikovile edastati vin-kood:
XXXXXXXXXXX.
693.04.11.2014 rääkisid Stanislav Nikolajev ja K. Novikov omavahel korduvalt Audi hooldamisega seotud detailidest – nt õli vahetamisest, vajalikest varuosadest jm (kõned ajavahemikul kell 13.52-20.23). Samal päeval salvestatud telefonikõnedes räägiti omavahel nii ASst (kell 12.17), sõiduauto hooldamisest (kell 12.24, 14.25, 17.48), kui ka sellest, et AS leidis sõiduks tõepoolest ka kaaslase (kell 16.45 telefonikõne). Seega ka eeltoodu kinnitab asjaolu, et AS koos sõiduautoga Audi A5 oli 04.11.2014 tõepoolest Eestis.
694.Kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokoll kinnitab, et ka 07.11.2014. seisuga asus kõnealune Audi A5 koos AS ja S. Nikolajeviga Eestis, Tallinnas.
695.Seega pealtkuulatud telefonikõned kinnitavad asjaolu, et AS võttis sõiduauto Audi A5 kasutusele 05.09.2014. a, tuues sõiduki Venemaalt Eestisse peidikute rajamiseks. On tõendatud, et sõidukisse rajasid peidikud Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev (vt ka Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi analüüsi). Raha autoga seotud töödeks sai S. Nikolajev 09.10.2014. a SO vahendusel Sergey Kuznetsovilt (vt ülal toodud analüüsi). 21.10.2014. a edastas Stanislav Nikolajev Sergei Nikolajevile info selle kohta, et sõiduautosse Audi A5 peidikute rajamine on lõpusirgel ning Sergei Nikolajev andis omakorda ASle korralduse asuda valmistuma narkootikumide veo reisiks ning otsima kaasreisijaid.
696.Kokku seostatakse AS nelja Hispaania reisiga, mille eesmärgiks oli suures koguses narkootilisi aineid Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni. Kõigi reiside ühiseks tunnuseks on see, et reisid toimusid kooskõlastatult Sergei Nikolajeviga – seega mitte AS vabal tahtel ning omakorda Sergei Nikolajev sai vastavasisulised korraldused Sergey Kuznetsovilt. Kohtuotsuse paremaks jälgimise tagamiseks on kohus AS reiside tõendatust analüüsinud lühidalt eraldi peatükis (vt 06.11.2014 – 20.05.2015 – Sõiduauto Audi A5 aktiivne kasutamine narkootikumide vedudeks AS poolt), kust nähtub selgelt ka S. Kuznetsovi roll ning teopanus kuritegeliku ühenduse eesmärgi saavutamiseks ning meetmed mida kasutas S. Kuznetsov selleks, et varjata oma indentiteeti ja panust kuritegude avastamisel.
697.Samuti on kohus analüüsinud eraldi süüdistatavate käitumist VB kinnipidamise järel (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid) mis kinnitab samuti S. Kuznetsovi rolli kuritegelikus ühenduses ning asjaolu, et S. Kuznetsovile allus otseselt Sergei Nikolajev.
698.04.12.2015. a koostatud Sergey Kuznetsovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub analüüs Sergey Kuznetsovi kui ka IK ja nende ühiste laste (3 last) elatustaseme kohta perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015.a. Vaatluses on loetletud Sergei Kuznetsovile ja tema abikaasale kuuluvad kinnistud, sõidukid, seosed äriühingutega
ning läbiotsimisel ära võetud vara (loetelu esemetest ja nende hindadest) ja sularaha. Loetletud on maksustatavad tulud perioodil 2011-2015. Vaatlusprotokolli kohaselt kuulub Sergey Kuznetsovile XXX asuv korter, mis on ühisomandis IKga ja mis on ostetud laenuga. Vaatlusprotokollist nähtub, et IKl on lisaks ühisvarale eelnimetatud korteri näol ka xxx vallas asuv kinnistu ja eraldi on vaadeldud seda, et IK on teinud notarile sissemakse ühe korteriomandiga seoses. Vaatlusprotokolli kohaselt Sergey Kuznetsovile kuuluvaid autosid ei ole. IKle kuulub 09.12.2013 registreeritud Mercedes-Benz E 320 CDI 4MATIC, registreerimismärgiga XXXXXX. Nimetatud on nii Sergey Kuznetsovi kui IK seosed äriühingutega. Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete põhjal puudusid Sergey Kuznetsovil maksustatavad tulud perioodil 2011-2015.a. Samuti ei ole isik deklareerinud ka välismaiseid tulusid nimetatud perioodil. 2011-2015. a ei makstud Sergey Kuznetsovile ka dividende. Sergey Kuznetsovi pangakonto väljavõtte kohaselt kanti tema kontole perioodil november 2012 kuni juuni 2014 selgitusega töötasu/palk 45 999,5 eurot, mis ei saa olla isiku legaalseks tuluks, kuivõrd jälitusinfo põhjal on tuvastatud, et nimetatud perioodil Sergey Kuznetsov reaalselt tööd ei teinud. Vaatlusprotokolli kohaselt on eelnimetatud selgitustega ülekanded arvestatud elatustaseme analüüsis varjatud päritoluga tuludesse. Samuti on vaadeldud IK tulusid perioodil 2011-2015.a mis on Maksu- ja Tolliametile deklareeritud. Vaatlusprotokolli kohaselt on Sergey Kuznetsovi ja tema abikaasa IK leibkonna viie aasta keskmine tulu ühes kuus Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete põhjal olnud 122,43 eurot.
699.14.12.2015 võeti Sergey Kuznetsovi elukoha (XXX, Tallinn) läbiotsimisel ära ostutšekid, mille eest on tasutud sularahas kokku 9009,92 euro eest. Nimetatud sularahatšekkide eest tasutud sularahasumma on kajastatud elatustaseme analüüsi varjatud allikatest pärit sissetulekutes. Sularahatšekid on ka eraldi vaadeldud 10.01.2016.a koostatud vaatlusprotokollis. Samal läbiotsimisel võeti Sergey Kuznetsovi elukohast ära sularaha 12 500 eurot ja 900 dollarit. Eesti Panga andmeil (vt. vaatlusprotokolli lisa 6) oli USD kurss seisuga 14.12.2015 1,0983 (900 x 1,09830 = 819,45 eurot). Kokku konfiskeeriti läbiotsimisel konverteeritult eurodesse 13 319,45 eurot, mis on vaatlusprotokollis kajastatud elatustaseme analüüsi varjatud allikatest pärit sissetulekuteks.
700.Vaatlusprotokollis on kajastatud andmed, millised esemed ning mis turuhindadega esemeid võeti läbiotsimisel ära, esemete loetelu hulgas on meeste käekell ORIS Swiss, Rubber, stainless steel väärtusega kasutatult ca 1646 eurot (vt. lisa 7); meeste mansetinööbid TF Est. 1968 Geneve Suisse (uueväärsed) väärtusega ca 360 eurot (vt. lisa 8); meeste käekell Tissot Ballade, väärtusega kasutatult ca 284,2 (vt. lisa 9); meeste käekell Tiffany&Co automatic, väärtusega kasutatult ca 1505 eurot (vt. lisa 10); LG televiisor 55LM660S LED 3D Cinema Screen, toodud ostuhind 1275 eurot (vt. tšekk lisa 11); mobiiltelefon iPhone 5, toodud ostuhind 539 eurot (vt. tšekk lisa 12); tahvelarvuti iPad mini 64GB koos ümbrisega väärtusega kokku 703,96 eurot (vt. tšekk lisa 13); mobiiltelefon iPhone 5, väärtusega kasutatult ca 190 eurot (vt. lisa 14); tahvelarvuti iPad mini WiFi Cell, toodud ostuhind 609 eurot (vt. tšekk lisa 12); GPS seade Garmin Nüvi, väärtusega kasutatult ca 165 eurot (vt. lisa 15); mobiiltelefon CAT B100, toodud ostuhind 179 eurot (vt. tšekk lisa 16).
701.Vaatlusprotokollis toodud pangakontode põhjal tehtud elatustaseme analüüsi kohaselt on Sergey Kuznetsovil varjatud allikatest pärit sissetulekuid perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. a kokku vähemalt 162 946,69 euro ulatuses. Leibkonnana kokku on varjatud
allikatest pärit sissetulekuid 2011-2015.a Sergey Kuznetsovil vähemalt 225 674,27 eurot. Seega loeb kohus tuvastatuks, et S. Kuznetsovil on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, ta võis kriminaaltulu teenida narkokuritegude arvel ning omandada kinnistuid, sõidukeid ja erinevaid esemeid kriminaaltuluna saadud vara arvel, samuti asjaolu, et Stanislav Nikolajev on S. Kuznetsovile teinud sularahaülekandeid.
702.10.01.2016. a koostatud asitõendite vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub vaatlus Sergey Kuznetsovi elukoha läbiotsimisel, aadressil XXX ära võetud dokumentidele: 3 sularahatšekki, 2 müügilepingut, 1 kindlustusleping, 1 üleandmise-vastuvõtu akt, 1 järelmaksu müügileping, 1 järelmaksu müügilepingu maksegraafik, 1 tööleping, 12 arvet ja 1 maksekorraldus. Nähtuvalt dokumentide sisule nõustub kohus prokuröri järeldustega, et S. Kuznetsov on teinud poolt märkimisväärseid kulutusi sularahas.
703.Kohtule on esitatud 11.03.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, millest nähtub S. Kuznetsovi valdusest leitud mobiiltelefonidest ning arvutitest kaassüüdistatavatega suhtlemisele viitava info leidmine ja kopeerimine, S. Kuznetsovi poolt paralleelselt mitme mobiiltelefoni samaaegne kasutamine, S. Kuznetsovi poolt vahetult Hispaania Kgriigi külastamine ning S. Kuznetsovi poolt S. Medunitsaga sidepidamine internetirakenduste vahendusega. Vaatlusprotokollist nähtub, et S. Kuznetsovi elukohast leitud GPS seadmes salvestatud marsruut (tüübiga lemmik) langeb kokku asukohaga Hispaanias, kus asus Jevgeni Medunitsa s.o laiuskraadil xxxxxxxx, pikkuskraadiga xxxxxxxx, tänaval Nxxxxxx; Exxxxxx. Kohus loeb põhjendatuks prokuröri järelduse, et võrreldes S. Kuznetsovi reisi sihtkohta teiste süüdistatavate GPS-ides kajastatud reiside marsruutidega saab järeldada, et narkootikumide veole kaasatud kullerid reisisid tõepoolest täpselt samasse piirkonda, kus elasid J. Medunitsa, R. Verenitš ja D. Uritskiy. Vaatlusprotokollist tuvastatut kinnitab ka 06.04.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega kus on vaadeldud telefone ja modemeid mis kuulusid J. Medunitsale – vaadeldud on xxx teelt leitud modemeid ja xxx tänavalt leitud mobiiltelefone.
704.14.12.2015. a koostatud S. Kuznetsovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mis tõendab S. Kuznetsovi kinnipidamise aega s.o 14.12.2015 kell 14:30 ja kohta aadressil xxx xx, Tallinn asuva korterelamu juures ning samuti fakti, et Kuznetsovi valdusest leiti mobiiltelefon.
705.14.12.2015. a koostatud S. Kuznetsovi elukoha läbiotsimisprotokollist koos lisadega nähtub läbiotsimise käik ja viis. Protokollis on loetletud esemed ja dokumendid mis läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Protokolli lisades on fotod läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemetest, dokumentidest. Kohtu hinnangul saab nõustuda prokuröri järeldusega, et S. Kuznetsovi elukohast leiti kriminaaltuluna käsitletavat vara. Samuti loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et S. Kuznetsov kasutas enda suhtluses paralleelselt erinevaid mobiiltelefone, läbiotsimisel leiti mitmeid mobiiltelefone ning kohtule esitatud teiste tõenditega kogumis ei ole vastuväiteid asjaolule, et S. Kuznetsov suhtles tihedalt J. Medunitsaga kuivõrd nad olid sõbrad ja peretuttavad.
706.14.04.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega nähtub läbiotsimisel leitud mobiiltelefonidest (10 tk), sim-kaartidest, sülearvutist, tahvelarvutist ja selles olnud
sim-kaardi, mälukaardi vaatlus koos lisadega. Vaatlusest nähtub Stanislav Nikolajevi kasutuses olevatest seadmetest (arvutist ja telefonidest) andmete kopeerimine. Samuti on fikseeritud, mis seadmed Stanislav Nikolajevile tagastati. Samuti on vaatlusprotokollis toodud telefonides olnud kontaktid, kui palju on helistatud, mis numbritele ning väljavõte koos tõlkega SMS sõnumitest. Samuti on vaatlusprotokollis fikseeritud telefonist leitud pildid. Vaatlusprotokolli lisadena on toodud Stanislav Nikolajevi kõnede ja sms-ide registri väljavõte, millest on põhjendatud järeldus, et Stanislav Nikolajev suhtles tihedat sidevahendite teel Sergei Nikolajevi, Kirill Novikovi ja Sergey Kuznetsoviga. Samuti on tuvastatud, et Stanislav kasutas mitut telefoni paralleelselt.
707.Tallinnas, aadressil XXX asuva korteri läbiotsimisprotokollist ning xxx, aadressil XXX asuva elamu läbiotsimisprotokollist nähtub SO ́i elukohtades ja sõidukis teostatud läbiotsimise käik, läbiotsimisega leitud ja äravõetud esemed. Nähtuvalt protokollist leiti ja võeti XXX asuvast korterist kaasa mitmeid sim-kaardi ümbrised, paberilipik, mobiiltelefonid Sony Ericson (2tk), Nokia, iPhone, Black Berry. Lisaks veel võeti ära 3 mälupulka, mälukaart, sim-kaardiümbriseid, kaks sülearvutit, väline kõvaketas. Sõiduki läbiotsimisel võeti ära navigatsiooniseade Garmin, sim-kaar, sim-kaardi ümber ja MICRO SD kaart. Nähtuvalt protokollist leiti ja võeti XXX aadressilt kaasa sularaha 50 eurot, sülearvuti Apple ja mobiiltelefon HTC. Neid äravõetud andmekandjaid on eraldi vaadeldud 29.04.2016 vaatlusprotokollis ning andmekandjatelt leitu seostab süüdistatavate Kuznetsov, Uritskiy ja Medunitsa omavahelist tihedat suhtlust. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga.
708.29.04.2016. a koostatud asitõendite vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub SO valdust äravõetud andmekandjate vaatlus. Protokollis on fikseeritud andmete kopeerimine ning lisatud on väljatrükid kriminaalmenetluses võimalikku tähtsust oma informatsiooni kohta (lisad 2-11). Kohtu hinnangul on tegemist kaudse tõendiga millest on võimalik järeldada, et S. Kuznetsov, D. Uritskiy ja J. Medunitsa suhtlesid omavahel.
709.27.07.2016. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollis on abonentnumbri xxxxxxxxx kõneeristuse valikuline väljavõte ajavahemiku 25.08.2015-05.09.2015 kohta. Viidatud telefoninumber oli S. Kuznetsovi kasutuses. Prokuröri hinnangul tuleb protokolli hinnata kogumis K ütlustega ning kohus nõustub, et koos hinnates on võimalik teha kaudne järeldus, et ka AK ja S. Kuznetsov pidid olema seotud. Kuigi AK ütlustest ei saa teha järeldusi, et korralduse Hispaaniasse sõiduks sai ta vahetult Sergei Nikolajevilt või S. Kuznetsovilt on kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastatud, et 28.11.2015 oli Audi Q5 Kle üleandjaks Sergei Nikolajev ning Sergei Nikolajev allus kuritegelikus ühenduses S. Kuznetsovile. Samuti kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll S. Kuznetsovi tihedat suhtlust Jevgeni Medunitsaga.
710.Kokkuvõttes on S. Kuznetsoviga läbivalt seotud mitmed kuriteoepisoodid läbi Sergei Nikolajevi, VB ja AS mistõttu on kohus analüüsinud S. Kuznetsovi teopanust narkootikumide käitlemisse läbi nende isikute ning menetluse käigus kogutud tõendite. Läbi eelnimetatu on tuvastatud ka S. Kuznetsovi roll kuritegelikus ühenduses mis on eraldi analüüsitud detailsemalt käesoleva otsuse peatükis kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid. Kohtus uuritud tõendid välistavad võimaluse, et VB, AS ja Sergei Nikolajev tegutsesid narkootiliste ainete vedude korraldamisel iseseisvalt, omal initsiatiivil, ühegi teise
inimese teopanuseta. Vastupidi – on tõendatud, et nt VB kinnipidamiseni viinud narkootiliste ainete käitlemisega on vahetult seotud süüdistatavad R. Verenitš ja D. Uritskiy, viimastele on korraldusi andnud J. Medunitsa ning J. Medunitsalt saadud infot ja suuniseid vahendades on kuriteoga omakorda seotud Sergei Nikolajev ja S. Kuznetsov. Kuritegeliku ühenduse liikmetena andsid otsese panuse varasema autohooldamise läbi ka K. Novikov ja Stanislav Nikolajev.
711.Eelanalüüsitu pinnalt loeb kohus kohtumenetluses tuvastatuks asjaolu, et S. Kuznetsov oli põimunult seotud kuritegeliku ühenduse liidri J. Medunitsaga. Kohtus esitatud tõendite ning peamiselt jälitustoimingutest tuleneva info abil on kohus kontrollinud menetlusosaliste poolt esitatud versioone ning vaatamata süüdistatavate lihvitud seisukohtadele on tuvastamist ja igakülgselt tõendamist leidnud süüdistuses esitatu.
712.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud grupi poolt. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas teovalitsemise teooria tähenduses süüdistatavate Sergey Kuznetsovi, Sergei Nikolajev ́i, Sergey Matini, Roman Verenitši, Dmitry Uritskiy, Jevgeni Medunitsa ja Julia Kivoneni poolt toime pandud ühise ja kooskõlastatud käitumisena. Kuriteod on toime pandud Sergey Kuznetsovi teoplaani alusel ehk tal oli koordineeriv roll läbi kuritegeliku ühenduse andes juhiseid millega, kuidas temast kuritegelikus ühenduses allpool olevad kuritegeliku ühenduse liikmed saaks kuritegeliku ühenduse eesmärke täita. Sergei Kuznetsov juhiste järgi tegutses Sergei Nikolajev, kes omakorda delegeeris saadud juhised endast allpool olevatele isikutele – kulleritele, kes transportisid sõidukisse rajatud peidikutes ühest riigist teise suures koguses narkootikume. Kui tekkisid tõrked siis neid lahendas Sergei Nikolajev samuti Sergei Kuznetsovi juhiste järgi. Objektiivselt on tõendatud, et Roman Verenitš kooskõlastatult nii Dmitry Uritsky, Sergey Kuznetsovi kui ka Jevgeni Medunitsaga paigutas Hispaania Kgriigis suures koguses narkootilisi aineid kullerite käsutuses olnud autodes olevatesse peidikutesse, mille järel alustas kuller Hispaaniast sõitu eesmärgiga jõuda Vene Föderatsiooni. Seetõttu on kohus seisukohal, et sellised tegevused on kvalifitseeritavad ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena süüdistatavate Sergey Kuznetsovi, Sergei Nikolajev ́i, Sergey Matini, Roman Verenitši, Dmitry Uritskiy, Jevgeni Medunitsa ja Julia Kivoneni poolt. Kohtu hinnangul on Sergey Kuznetsovi, Sergei Nikolajev ́i, Sergey Matini, Roman Verenitši, Dmitry Uritskiy ja Jevgeni Medunitsa puhul tegemist kaastäideviijatega kes omasid võrdset rolli. Julia Kivoneni puhul tuvastas kohus, et tema oli kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 järgi (vt analüüsi Julia
Kivoneni osas). Kohtule esitatud tõenditest kogumina on kohus veendunud, et narkootikumide tarnsportimine oli ühtsest tahtest hõlmatud ning iga süüdistatav s.h Sergei Kuznetsov hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all. Jälitustoimingute protokollides fikseeritu ning kohtumenetluses uuritud tõendid kogumina kinnitavad eelkirjeldatud süüdistatavate tegutsemise isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotuse.
713.Eeltoodu alusel on tõendatud, et süüdistatav Sergei Kuznetsov käitles ebaseaduslikult isikute grupis suures koguses narkootilist ainet hašiš ja tema panus tegevuse toimimisse ei erinenud märkimisväärselt teiste grupi liikmete omast. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli Hispaania Kgriigist korduvalt transportida suures koguses narkootikume lõppsihtkohta Venemaa Föderatsioon tegutsedes lõppeesmärgi nimel.
714.Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis peab isik olema varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. See näitab süüdistatava spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama või sarnane kuritegu. Seetõttu kätkeb iga toimepandud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses eelmisega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas süüdistatav on narkootikumide varasema ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks ebaseaduslikku narkootikumide käitlemise tegu, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 1-19-5146/52 p 8 koos edasiste viidetega). Kuivõrd kuritegelikus ühenduses tervikuna pandi toime kakskümmend viis kuriteo episoodi on kohtu hinnangul täidetud ka korduvus KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis.
715.Käesolevas menetluses kõigi süüdistatavate poolt käideldud narkootiliste ainete kogused on käsitletavad narkootilise aine suure kogusena. 21.04.2015 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 15E-LÕX0077 koopiast nähtub, et hašiši puhul loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust 1 gramm narkootilist ainet. Eksperdiarvamuse kohaselt on hašiši tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 100 mg (0,1 g), seega piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1 g hašišist. Lihtsa matemaatilise tehe tulemusena on võimalik järeldada, et ühe reisiga käideldud narkootilisest ainest (98 kg) saab narkootilise joobe peaaegu miljon inimest, kui arvestada reisid kokku on ohtu seatud miljonite inimeste elud. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et läbi kuritegeliku ühenduse, milles oli S. Kuznetsov juhtival positsioonil, käideldi narkootilisi aineid väga suurtes koguses.
716.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Tähtis ei ole, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Eelnevast tuleneb, et KarS § 184 lg 21 p 1 puhul ei esine vältimatut vajadust tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud
tegevust nagu ei ole nõutav seegi, et süüdlane teo toimepanemisest suurt varalist kasu sai.34 Seega kaitsjate toodud väited, et süüdistatavate elustiilist suure varalise kasu saamine ei ilmne, pole seega asjakohased.
717.Ainuüksi narkootilise aine kogusest ei piisa järeldamaks, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Kaaludes süüdlase vastutust KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust.35 Taotletud suure varalise kasu eesmärk nähtub kohtu hinnangul eelkõige käideldud aine kogustest kuid ka muudes kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest. Kohtu hinnangul viitab suure varalise kasu saamise eesmärgile ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli pikaajaline, narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale teostati järjepidevalt (vt ka modus operandi) tehes seda järjest enam konspireeritumalt. Seega saab üheselt väita, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning neil kõigil oli eesmärgiks saada suur varaline kasu. Suure varalise kasu saamise eesmärgile viitab ka süüdistatavate eluviis ja süüdistatavate endi kasutuses olnud käibevahendite hulk summaarselt, et ühenduse kui terviku eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra.
718.KarS 12. ptk mõttes käsitletakse narkootiliste ainete käitlemisena narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmist, vahendamist, selle ebaseadusliku valmistamist, omandamist või valdamist, samuti ebaseaduslikult selle üle riigipiiri toimetamist. On tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oligi käidelda suures koguses narkootilist ainet hašiš, tuvastatud on, et kuritegeliku ühenduse liikmed omandasid või valdasid narkootilist ainet ning toimetasid suurtes kogustes üle riigipiiride (Hispaania Kgriigist sihtkohta Venemaa Föderatsioon). Kuivõrd eelnev on kinnitatud kohtumenetluses uuritud tõenditega, mille kohus on ülal ja lahendis tervikuna avanud ja hinnanud leob kohus tõendatuks, et kuritegeliku ühenduse liikmed käitlesid suures koguses narkootilisi aineid.
719.J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, D. Uritskiy, S. Nikolajevi, Roman Verenitši, Sergei Matini ja Julia Kivoneni tegevus oli kooskõlastatud, toimus kindla rollijaotusega ning nad vastutavad ühiselt narkootilise aine käitlemise eest grupis. Kohus on tuvastanud, et süüdistatavaid J. Medunitsat, S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajevit ja R. Verenitši motiveeris kuritegude toimepanemisele ka suure varalise kasu saamine seega vastutavad nemad täiendavalt narkootiliste ainete käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuigi süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine on alguse saanud juba aastatel 2012-2013 (s.o ajal, mil KarS § 184 lg 21 kehtis teistsuguses sõnastuses), tuleb kohtu hinnangul süüdistatavate tegusid käsitleda jätkuvate kuritegudena, millede lõpuleviimine lõppes alles 2015 aastal – seega ajal, mil KarS kehtis juba seni kehtivas redaktsioonis.
vt RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11, p 30 koos edasiste viidetega. vt RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11, p 31.
720.On tuvastatud, et Sergei Kuznetsov kuulus kuritegelikku ühendusse (vt analüüs kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kõiki tõendeid kogumis analüüsides ei tekkinud mingit kõhklust selles, kas antud ühendus oli kuritegelik ühendus. Kõik analüüsitud tõendid kinnitasid, et oli. See oli püsiv, kindla struktuuri ja ülesannete jaotusega organisatsioon, millise eesmärgiks oli teenida kuritegelikku tulu, millel oli ka territoriaalse määratlus ja esines ühtne organisatsiooni tahe. Sergey Kuznetsov ́i ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse huvides edastada J. Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele nagu nt Sergei Nikolajev. On tuvastatud, et S. Kuznetsov oli J. Medunitsa usaldusisik ja kuritegeliku ühenduse Eesti ja Hispaania vaheline koordinaator. S. Kuznetsovi ülesannete hulka kuulus uute narkootilisi aineid vedavate kullerite leidmine, nende juhendamine ja kontrollimine ning hiljem Sergei Nikolajevi tegevuse koordineerimine ning temale J. Medunitsalt vajaliku informatsiooni edastamine. Vaatamata asjaolule, et S. Kuznetsov allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale loeb kohus tuvastatuks, et ka S. Kuznetsov andis märkimisväärse teopanuse kuritegeliku ühenduse ühise tahte kujundamisele millele ühenduse liikmed allusid. Arvestades, et kuritegelikku ühendust juhti kollegiaalselt ja S. Kuznetsov oli isik kes juhtis Sergei Nikolajevi tegevust.
721.Kõike eelnevat arvesse võttes pani Sergei Kuznetsov pani toime KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo. Ta osales teadlikult isikute grupis, mille eesmärgiks oli omandada, vallata ning ebaseaduslikult Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni vedada sinna müüdavat hašišit teades, et täidab selle isikutegrupi liikmena olulist rolli - aitab edastada korraldusi hašišit vedavatele kulleritele, osales kullerite reiside planeerimisel ning täitis narkootikumide käitlemisega seotud isikutegrupis muid juhtimisülesanded vastavalt oma rollile kuritegelikus ühenduses. Kohtu hinnangul pani S. Kuznetsov kõike eelkirjeldatut toime teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga panustada kaastäideviijana tegevusse, mille eesmärgiks oli läbi kuritegude teenida enam kui 40 000 eurot omavahel jaotatavat kasumit.
722.Hinnates Sergei Kuznetsovi puhul KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi kvaliftiseeritavad teod KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sergei Kuznetsov pidi teadma, et kui ta organiseerib süüdistuses nimetatud kogustes narkootikume Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni siis on tegemist narkootiliste ainete käitlemise koosseisulise teoga. Ka liikmete värbamist saab nimetada plaanipäraseks tegevuseks kuivõrd selle eesmärk on leida kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid. Kohtu hinnangul pidi Sergei Kuznetsov teod toime panema eesmärgipäraselt ja tahtlikult, seda kinnitab ka korduv sarnase skeemiga narkootikumide transportimise viis läbi kullerite, suhtlusskeemid ning kuritegeliku ühenduse liikmete rollide jaotus. Seega leiab kohus, et Sergei Kuznetsov pani talle etteheidetavad teod toime kavatsetult.
723.Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Sergei Kuznetsov tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi.
Sergei Nikolajev ́ile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21, § 256 lg 1 ja § 189 lg 1 järgi
724.Süüdistuse kohaselt kuulus Sergei Nikolajev täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši veoga Hispaania Kgriigist Venemaale.
725.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas Jevgeni Medunitsa ühendusse ja ühenduse heaks tegutsema erinevaid Eestis, Venemaal, Hispaanias ja mujal tuvastamata riikides resideeruvaid inimesi. Jevgeni Medunitsa usaldusisikuks ja kuritegeliku ühenduse Eesti poolseks koordinaatoriks oli Sergey Kuznetsov, kelle ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse huvides edastada Jevgeni Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele, sh. Sergei Nikolajevile. Sergei Nikolajevi tegevus narkootiliste ainete käitlemisel seisnes süüdistuse kohaselt lühidalt järgmises:
726.2013.a, enne 26.09.2013. a anti Sergei Nikolajevi peidikutega varustatud sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX. 26.09.2013. a registreeris Sergei Nikolajev sõiduki enda nimele. Sergei Nikolajev omandas, vedas ja valdas eelnimetatud autoga narkootilisi aineid Inga Šemjakina teadmisel ja toetusel järgmiselt:
727.Esimene reis narkootikumide salakaubaveoks toimus ajavahemikul 09.10.201325.10.2013, mil Sergei Nikolajev sõitis Hispaaniasse suures koguses, so vähemalt 100 kg narkootilise aine hašiši omandamise eesmärgil. S. Nikolajev lahkus Eestist 09.10.2013. a, kell 17:39 Ikla piiripunkti kaudu. Hispaanias viibimise ajal omandas Sergei Nikolajev Hispaaniast J. Medunitsalt ja S. Kuznetsovilt saadud juhiste alusel suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitši abil sõidukis BMW X5 reg.nrga XXXXXX asuvatesse peidikutesse ning vedas ja valdas suures koguses narkootilist ainet, kuni ta sisenes 25.10.2013. a, kell 15:57 Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki toimetatud ainet valdas Sergei Nikolajev ka järgnevatel päevadel kuni sai 28.10.2013. a. Jevgeni Medunitsa poolt Sergei Kuznetsovile edastatud juhised. Vastavalt saadud juhistele sõitis Sergei Nikolajev 28.10.2013. a Venemaale väljudes kell 22:06 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist. Venemaal andis S. Nikolajev narkootilise aine üle tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 04.11.2013. a, kell 00:43 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki.
728.Teine narkootikumide salakaubaveo reis toimus ajavahemikul 13.11.2013-21.11.2013. a, mil Sergei Nikolajev reisis uuesti Hispaaniasse 100 kg hašiši omandamise eesmärgil. 13.11.2013. a, kell 18:40 väljus S. Nikolajev Ikla piiripunkti kaudu Eestist. Hispaanias viibimise ajal omandas Sergei Nikolajev Jevgeni Medunitsalt ja S. Kuznetsovi antud juhiseid järgides täpselt tuvastamata kohast Hispaaniast, kuid Alicante piirkonnast, suures koguses
narkootilist ainet hašišit, mille peitis Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitši kaasabil sõidukis BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX asuvatesse peidikutesse. Sõidukisse peidetud narkootilisi aineid vedas ja valdas ta kuni sisenes 21.11.2013, a, kell 17:46 Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki toimetatud ainet valdas Sergei Nikolajev ka järgnevatel päevadel kuni sai 25.11.2013. a S. Kuznetsovi vahendusel Jevgeni Medunitsalt juhised aine edasitoimetamiseks. Vastavalt saadud juhistele sõitis Sergei Nikolajev 25.11.2013. a Venemaale väljudes kell 23:01 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist, kus andis aine Venemaal Peterburi piirkonnas tuvastamata kohas üle eeluurimisel tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 02.12.2013 kell 03:31 Koidula piiripunkti kaudu tagasi Eesti Vabariiki.
729.Kolmas reis narkootikumide salakaubaveoks toimus ajavahemikul 11.12.201320.12.2013. a., mil Sergei Nikolajev sõitis Hispaaniasse suures koguses narkootilise aine hašiši s.o vähemalt 100 kg hašiši omandamise eesmärgil. 11.12.2013. a, kell 19:00 väljus S. Nikolajev Ikla piiripunkti kaudu Eestist. Eeluurimisel täpselt tuvastamata, kuid Hispaanias viibimise ajal, omandas Sergei Nikolajev S. Kuznetsovi vahendusel J. Medunitsalt saadud juhiste alusel täpselt tuvastamata kohast Hispaanias Alicante piirkonnas, suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis D. Uritskiy ja Roman Verenitši kaasabil sõidukis BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX asuvatesse peidikutesse ning vedas ja valdas narkootilist ainet, kuni sisenes 20.12.2013. a kell 20:19 Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki toimetatud ainet valdas Sergei Nikolajev Eestis kuni sai 21.12.2013. a juhised aine toimetamiseks Venemaale. Vastavalt saadud juhistele sõitis Sergei Nikolajev 21.12.2013. a Venemaale väljudes kell 23:53 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist. Venemaal, Sankt-Peterburi piirkonnas andis S. Nikolajev narkootilise aine üle eeluurimisel tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 29.12.2013. a, kell 04:16 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki.
730.Neljas reis narkootikumide salakaubaveoks toimus ajavahemikul 01.03.201411.03.2014. a mil Sergei Nikolajev sõitis Hispaaniasse suures koguses narkootilise aine hašiši s.o vähemalt 100 kg hašiši omandamise eesmärgil. 01.03.2014 kell 15:22, väljus S. Nikolajev Ikla piiripunkti kaudu Eestist. Sarnaselt varasemate kordadega sai S. Nikolajev S. Kuznetsovi vahendatud J. Medunitsalt saadud korralduste alusel Hispaaniast, Alicante piirkonna täpselt tuvastamata asukohast suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis D. Uritskiy ja Roman Verenitši kaasabil sõidukis BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX asuvatesse peidikutesse ning vedas ja valdas narkootiliste ainet, kuni sisenes 11.03.2014. a kell 19:56 Ikla piiripunkti Eesti 13.03.2014. a sai S. Nikolajev Jevgeni Medunitsa poolt Sergei Kuznetsovile edastatud juhised ning sõitis vastavalt saadud juhistele 13.03.2014. a Venemaale väljudes kell 22:00 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist. Täpselt tuvastamata kohas Venemaal, Sankt-Peterburgi piirkonnas andis S. Nikolajev narkootilised ained üle eeluurimisel tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 23.03.2014. a kell 06:23 tagasi Eesti Vabariiki.
731.Peale 2014. a märtsi enam sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX narkootilise aine salakaubavedusid ei teostatud. Sõiduk müüdi ning omanikuvahetus toimus 19.06.2014.
732.Olles teadlik, et S. Nikolajev tegeleb narkootiliste ainete salakaubaveoga, aitas Inga Šemjakina 2014. a tahtlikult kaasa S. Nikolajevi salakaubavedude õnnestumisele. Nii nõustus I. Šemjakina olema narkootiliste ainete salakaubaveol S. Nikolajevi kaasreisijaks, et jätta mulje puhkusereisil käimisest ning aidata varjata reisi tegelikku eesmärki – narkootikumide salakaubavedu. Nii oli 2014. a Sergei Nikolajevi igapäevases kasutuses ka sõiduk BMW 330d reg.nr-ga XXXXXX. Narkootilise aine salakaubaveo eesmärgil – sooviga varjata autoreisi
põhjust - hakkas Sergei Nikolajev 07.12. 2014. a otsima kaasreisijat tema poolt teostatava narkootilise aine salakaubaveo teostamiseks. Et S. Nikolajevi nais tuttav tema kaasreisijaks hakkama ei nõustunud, kaasas S. Nikolajev reisile I. Šemjakina. I. Šemjakina ja S. Nikolajev suundusid ülalnimetatud sõiduautot BMW 330d kasutades Hispaaniasse suures koguses s.o vähemalt 100 kg narkootilise aine hašiši omandamise eesmärgil ja väljusid 16.12.2014. a, kell 19:29 Ikla piiripunkti kaudu Eestist. Hispaaniasse jõudes ei õnnestunud Sergei Nikolajevil ja Inga Šemjakinalt neist olenematutel põhjustel narkootilist ainet omandada ning Sergei Nikolajev koos Inga Šemjakinaga naasid Hispaaniast tagasi lennukiga saabudes 26.12.2014. a, kell 10:13 Eesti Vabariiki.
733.Paratamatult on kõikidele süüdistatavatele esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid.
734.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. Kohtueelses menetluses Sergei Nikolajev ütlusi ei andnud, kasutades oma õigust keelduda ütluste andmisest. Sergei Nikolajev ́i 01.12.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta varasemalt karistamata isik, ei tea mis on kuritegelik ühendus ning ta ei ole kunagi osalenud narkootikumide veos või selle korraldamises. Oma kaitsja küsimustele vastates täpsustas Sergei Nikolajev, et tunneb süüdistatavatest Sergey Kuznetsovi, Sergey Matinit, Dima Uritskiyt, oma venda Stanislav Nikolajevit, Kirill Novikovi ja oma naist Inga Šemjakinat. Süüdistatava ütluste kohaselt teenis ta 2013-2015 elatist katuste tegemisega, ikoonide ja spordis kasutatavate toidulisandite müümisega. Ütluste kohaselt kunstnikud joonistasid talle ikoone ja tema müüs, toidulisandid tõi Venemaalt ja müüs Eestis. Ütluste kohaselt töötas süüdistatav 10 aastat alates 2001 v 2002 Soomes kuupalgaga 2000-2500 eurot kuus ja kogus selle 10 aastaga 47- 48000 eurot. Palga sai ta osaliselt arvele, osaliselt sularahas. Aastatel 2013-2015 oli süüdistatava kuu sissetulek koos ikoonide ja toidulisandite müügiga 1000-1200 eurot kuus ning see raha tuli sularahas. Süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta aastatel 20122015 palju reise seoses spordiga – vehklemisega ning ta käis palju võistlustel nii Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Horvaatia, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaal. Perioodil 20132015 käis ta Hispaanias 6-7 korda, täpselt ei mäleta. Ütluste kohaselt käis ta reisidel põhiliselt üksinda, mõnikord reisis naisega puhkama, mõnikord tütarlapsega. Käis Hispaanias nii Inga Šemjakina kui ka ASga. Reisis enamasti sõidukitega BMW X5 ja kolmanda seeria BMW-ga mille reg numbreid ei mäleta. Ütluste kohaselt süüdistatav Hispaanias kellegagi ei kohtunud. Perioodil 2013-2015 käis süüdistatav korduvalt ka Venemaal kuna tal on seal sugulased ja seal valmistati ikoone mida ta müüs, samuti tõi ta toidulisandeid Venemaalt ning tema ema elas seal. Venemaal käis ta alati autoga, piiril teostati kontrolle – valgustati sõiduk läbi, kontrolliti koertega, suunati angaari, anduritega kontrolliti ning aeti kanali peale. Venemaa piiril ühe korra lammutati auto laiali – kunagi ei leitud midagi keelatut, vabandati, kirjutati paber ja ta sõitis ära. Süüdistatava ütluste kohaselt elas ta aastatel 2013-2015 koos Inga Šemjakinaga xxx xx asuvas korterelamus Tallinnas, samal ajal olid tal armusuhted Inga Šemjakina sõbranna JPga. Süüdistatava ütluste kohaselt mäletab ta oma kinnipidamist Range Roveriga, süüdistatava sõnul pole tal olnud kunagi kokkupuudet narkootikumidega.
735.Prokuröri küsimustele vastas süüdistatav Sergei Nikolajev, et ta töötas kuni 2011 aastani Soomes ning peale seda elatus ta rahast, mille ta oli Soomes töötamise ajal kõrvale pannud. Raha oli sularahas ning summa suurust ta nimetada ei osanud, samuti ei osanud süüdistatav
nimetada kui suures ulatuses ta igakuisel oma säästsid kasutas. Ütluste kohaselt hoidis ta seda raha sularahana kodus erinevates kohtades, millest osaliselt (jope taskus olevas raha peidukohas) oli juurdepääs ka tema elukaaslasel Inga Šemjakinal, kes võis võtta raha siis kui tal vaja oli. Veel nimetas raha hoiukohana süüdistatav kappi. Summasid süüdistatav ei mäletanud kuivõrd tegemist oli ammuse ajaga. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta raha ka ikoonidest ja toidulisanditest, millist tulu ta ei deklareerinud ning ühtegi dokumenti, mis tema väidet kinnitaks tal esitada ei ole. Sõiduki osas selgitas süüdistatav, et ta võttis Range Roveri liisingusse kuid venna Stanislavi nimele kuivõrd vennal oli ametlik töökoht. Ütluste kohaselt maksis liisingut vend Stanislav Nikolajev nõnda, et Sergei andis talle igakuiselt selleks raha, milleks oli 200 eurot midagi, täpset summa suurust süüdistatav ei mäleta.
736.Süüdistatava sõnul teenis ta raha katuste tegemisega, suveniiride ning toidulisandite Ansamon, Haigitropiin müümisega. Läbiotsimisel leitud steroidid olid süüdistatava sõnul tema enda tarbeks.
737.Süüdistatav andis ülevaate millised sõidukid tal on olnud. Enne Range Roverit oli 3-nda seeria BMW ja enne seda kaks BMW X5, mille registreerimisnumbreid ta ei mäleta. BMWde kohta selgitas süüdistatav, et üks BMW oli 2010-2011 aastal ja teine 2012 aastast. Hindasid mis ta sõidukite eest maksis süüdistatav ei mäletanud. Prokurör küsis süüdistatavalt esemete, mis on arestitud selles menetluses, kuuluvuse kohta – nimelt tahvelarvuti Samsung, kahed sõiduauto veljed koos rehvidega, kaks kmpl suusahoidikud, katusereelingud ja kaks paari mäesuuski. Süüdistatava sõnul kuuluvad kõik peale velgede talle, veljed olevat venna Stanislavi omad. Esemed on ta ostnud suurte allahindluste ajal ning talle kuuluv suvila on ehitanud tema vanavanemad nõukogude ajal ja 90-ndate alguses ema kirjutas selle suvila süüdistatava nimele ja sellest ajast saadik on see süüdistatava kasutuses.
738.Prokurör küsis läbiotsimisel leitud telefonide kohta ning süüdistatav ei mäletanud, mis marki telefonid tal olid väitega, et tal olid telefonid küll olemas aga ta ei kasutanud neid korraga. Süüdistatava sõnul oli tal soome nr, vene nr ja eesti nr. Süüdistatava sõnul kasutas ta odavaid nuppudega telefone, kui ta maha unustas, lõhkus või kaotas telefoni siis ostis uue. Nimetades, et tal ei olnud vajalik kellegi ees konspireerida kui prokurör vastavasisulise küsimuse esitas.
739.Süüdistatava ütluste kohaselt kasutas ta garaaži asukohas xxx, Tallinn koos oma venna Stanislav Nikolajeviga. Garaažis kuulunud esemed kuulusid nii süüdistatavale kui ka süüdistatava vennale. Garaažis olnud mootorrattad kuulusid Stanislavile kuid süüdistatav kasutas neist ühte mootorratast Yamaha, mis oli ostetud samas kriminaalmenetluses oleva teise süüdistatava Sergei Kuznetsovi käest, hinda süüdistatav ei mäletanud. Süüdistatava sõnul oli 1 mootorratas mõeldud ringraja sõitudeks.
740.Süüdistatava ütluste kohaselt kasutas ta ka garaaži asukohas XXX, Tallinn koos oma venna Stanislav Nikolajevi ning tuttava Kirill Novikoviga. Süüdistatava sõnul tegid Kirill vennaga seal lisatöid, remontisid autosid, värvisid ning süüdistatav ise käis seal kui oli vaja enda auto juures midagi teha.
741.Süüdistatava sõnul palus isik nimega AŽ, kes on süüdistatavast noorem ning elab xxx tänaval, xx-korruselises majas MyFitnessi vastas, teha sõidukisse Audi Q5 teha peidiku.
Süüdistatav kirjeldas kuidas peidikut tegi – ehitas kasti/karbi põranda sisse, põhjuse kohta, miks peidikut oli vaja süüdistatav ei teadnud.
742.Esimese peidiku tegi süüdistatav oma sõnade kohaselt BMW X5, milline sõiduk kuulus süüdistatava isale. Peidiku tegi süüdistatav sinna ütluste kohaselt koos Kirill Novikoviga AŽ ́i palvel põhjusel, et siis ostab AŽ selle sõiduki ära. Peale peidiku valmimist see AŽ ́ile ei meeldinud ning süüdistatav koos Kirill Novikoviga kelle nimele oli sõiduk kirjutatud müüdi maha.
743.Süüdistatava ütluste kohaselt soovis AŽ, et süüdistatav teeks peidiku ka valget värvi sõidukisse Audi A5 selliselt, et AŽ palus osta sõiduki süüdistataval Venemaalt, mida süüdistatav palus omakorda osta siis sõbral AS ́il. Süüdistatava sõnul ei tea ta palju sõiduk maksis, selle ostis süüdistatava sõber AS. Süüdistatav ei tea kust kohast AS raha sai ning hiljem klaaris rahalised kulutused ASga otse AŽ. S andis sõiduki üle Aleksandrile ja Aleksandr andis sõiduki omakorda üle süüdistatavale, kes pidi 2000 euro eest tegema sõidukisse peidiku. Süüdistatava sõnul tema sellesse sõidukisse reaalset peidikut ei ehitanud, ta delegeeris selle ülesande Stanislav Nikolajevile ja Kirill Novikovile 1500 euro eest. Peale peidikute valmimist läks süüdistatava sõnul sõiduk AŽ ́i kätte. Peale töid nägi süüdistatav sarnase sõidukiga sõitmas AS ́i kuid süüdistatava ütluste kohaselt ei tea ta kas see oli sama sõiduk või mitte. Süüdistatava sõnul kuna S peatus Eestis koos pojaga enne Hispaaniasse kinnisvara soetamisele minekut, palus süüdistatav Sl viia Hispaaniasse ikoonid, muid korraldusi või palveid ta Sile ütluste kohaselt ei andnud.
744.Süüdistatava ütluse kohaselt ehitas ta ka Audi Q5-te peidikud kuid ta ei mäleta mis aastal ja aastaajal ta seda tegi ning selle korralduse sai ta taaskord AŽ ́ilt. Ta pidi tegema seda 2000 euro eest ning ka selle töö delegeeris süüdistatav edasi Stanislav Nikolajevile ja Kirill Novikovile, kes pidid valmistama peidiku kuid ka sellesse sõidukisse peidikute rajamise eest AŽ süüdistatavale ei tasunud kuna väidetavalt tal ei olnud raha. Selle sõiduki andis süüdistatav AŽ ́i palvel üle AKle talvisel ajal (vt kohtuistungi protokoll 01.12.2020 lk 11). Süüdistatava sõnul tegid nad ka elektroonikatöid sellele sõidukile, mille eest AŽ maksis.
745.Süüdistatava ütluste kohaselt ehitati tema palvel peidikud Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt 2015 aastal ka R klassi Mercedes sõidukisse 2000 euro eest, mille AŽ palus süüdistataval osta, see sõiduk maksis 9000-10000 eurot ning selle ostis süüdistatava sõber OL, kes sai selle osta pangalaenuga ametliku töötasu eest. AŽ selle peidiku tegemise eest ei tasunud.
746.Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal kokkupuude Audi A5-ga Moskva regioonikoodiga 777 selliselt, et Sergei Kuznetsov palus vaadata sõiduki tehnilist seisukorda, andes sõiduki süüdistatava kätte Lasnamäel. Süüdistatava sõnul sõitis ta sellega ringi, vaatas veermiku osa, kuidas töötab mootor ning süüdistatava sõnul oli auto heas seisukorras ning peale ülevaatust andis süüdisttav Kuznetsovile sõiduki tagasi.
747.Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta puutumuses Sergey Matini kasutuses olnud BMW X5-ga selliselt, et ta vahetas sel sõidukil käigukasti kui viimane puhkusereisil Hispaaniasse sõites Poolas katki läks. Süüdistatava sõnul sõitis ta Poola koos Eestist kusagilt soetatud käigukastiga koos Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajeviga Kirilli autoga. Süüdistatav ei suutnud meenutada Poola sõitmise kulutusi kuid selgitas, et Sergey Matin maksis kõik need
kulutused neile hiljem kinni. Süüdistatava sõnul ei olnud Sergey Matini kasutuses oleval sõidukil peidikuid, auto tõsteti üles, pandi käigukast paika, mingeid karpe, kaste süüdistatav ei näinud. Süüdistatava sõnul müüs Matin selle sõiduki hiljem maha, küsides süüdistatavalt kas tal on kedagi kes sõidukit osta tahaks.
748.Süüdistatava sõnul olid nad Matiniga sõbrad, tegid sporti kuid süüdistatav ei teadnud Matini eraelu kohta. Süüdistatav teadis, et Matin käib palju puhkamas ning ütluste kohaselt ta palus Matinil viia sõbrale Dmitry Uritskiy ́le Hispaaniasse ikoonid. Matin viis need ikoonid kohale, tuues hiljem ikoonide eest saadud raha süüdistatavale. Süüdistatava sõnul oli nii tal kui ka Dmitry Uritskiyl ühine huvi ikoonide vastu. Süüdistatav nimetas Dmitri Uritskiyt usklikuks inimeseks ja süüdistatav oli talle pakkunud ikoone kord Tallinnas kui nad kohtusid ja elust rääkisid. Ikoone tellis süüdistatav Venemaalt.
749.Oma ütlustes tunnistas Sergei Nikolajev, et on Matinist rääkinud nii Kirill Novikovi kui ka Stanislav Nikolajeviga. Prokurör viitas pealt kuulatud telefonikõnedele 29.09.2014 kell 17:42 kõnele, II kd PDF 166 lk, kus süüdistatav nimetas Matinit eesti keeles on see tõlgitult „tropiks“, kontekstis, et tropilt tuleb auto käest ära võtta. Süüdistatav selgitas, et võib-olla oli neil mingi konflikt, mida ta ütluste andmise hetkel enam ei mäleta. Süüdistatava sõnul ei ole ta kunagi andnud mingeid korraldusi ega juhiseid Matinile ega ka kellegile teisele, samuti ei mäleta süüdistatav kas ta on mingit raha lubanud Matinile.
750.Süüdistatav ütluste kohaselt Roman Verenitši ja VBt ta ei tunne, Sergei Kuznetsov on ta lapsepõlvesõber. Ka Sergei Kuznetsov ostis süüdistavalt ikoone ning seetõttu on nad ka kohtunud kas spordisaalis või üksteise pool. Sergei Nikolajev meenutas ütlusi andes hetke, et S töötas logistika firmas, sõitis veoautodega. Süüdistatava sõnul on tema sõpradel Venemaal logistika ja ehitusfirma, seal kus ta katuseid tegi ja süüdistatav on palunud, et S võetaks tööle sinna ja et vahetataks vana veoauto uue vastu, mistõttu S kohtus seal inimesega. Süüdistatava ütluste kohaselt tal Valgevenes tuttavaid ei ole. Süüdistatav teadis, et Si sõber, kes töötas logistika firmas Moskvas peeti piiri peal kinni, ta vedas Valgevenest Poola sigarette. Süüdistatav eitas teadmist, et Audi A5, mille ümberehitamises ta osales peeti kinni koos narkootikumidega.
751.Sergei Nikolajev andis ütlusi selle kohta, et JP oli tema armuke ning ta tegi ettepanekuid Jle sõita koos Hispaaniasse, Venemaale ja Riiga kuid J ei olnud reisidega nõus ilmselt soovist mitte reisida koos Sergeiga. Süüdistatava sõnul tasu reisimise eest ei ole ta pakkunud, samuti pole seda teinud keegi teine viidates Inga Šemjakinal. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta reisile Hispaaniasse ühel korral kaasa võtnud venna Stanislav Nikolajevi tütre/õe kaudu tuttava AS, see oli talvel kuna süüdistatav ka suusatas ning nad käisid seal BMW X5-ga.
752.Süüdistatav eitas tutvust DG ́iga, selgitades, et teab vaid üht Di ja see on DR, kellega ta koos vehkles võistlustel Tallinna mõõk. Samuti eitas süüdistatav tutvust EM ́iga, DD ́ga, ŠD ́iga. Süüdistatava ütluste kohaselt teab ta DŠi.
753.Süüdistatava sõnul ei mäleta ta BMW X5 puhul mis numbritega need olid, prokuröri poolt pakutud reg nr XXXXXX kohta märkis süüdistatav, et kui pildid tema kodust leiti siis oli see tema auto ja see lammutati laiali täpsustades, et see tähendab õues paljaks varastamist. Selle sõiduki müüs süüdistatav oma ütluste kohaselt maha 2012 aastal.
754.Kaitsjate küsimustele vastates kirjeldas süüdistatav AŽi kui süüdistatavast veidi pikema, tugeva kehaehitusega, tumedate juustega ja kartulninaga meest. Tööruumide osas selgitas süüdistatav kaitsja G.Kulli küsimustele, et nii süüdistav, tema vend Stanislav Nikolajev ning Kirill Novikov said kasutada neid garaaže üürilepingu alusel. Rohkem aega garaažis veetsid Kirill ja Stanislav, süüdistatav remontis peamiselt oma autosid seal. Koos Kirilli ja Stanislaviga süüdistatav autosid ei remontinud. Peidikute tegemise osas täpsustas süüdistatav et tema ei teinud peidikuid, Kirill ja Stanislav tegid selliselt, et süüdistatav sõitis kohale, küsis Kirillilt kas saab peidikuid ehitada ja Kirill vastas ja vaatas kas saab või ei (vt 01.12.2020 protokoll lk 22). Süüdistatava sõnul toimus vaatamine selliselt, et nad olid kolmekesi - tema, Kirill ja Stanislav, kirjeldas, et sõidukis on sellised kohad olemas tehase poolt, tuleb vaid ehitada ning seda on näha kui põrandakate üles võtta. Põrandaid võisid nad ka üheskoos üles võtta kuid seda täpselt süüdistatav ei mäleta, ta osales kindlasti vaatamises. Kaitsja Tuule küsimustele vastas süüdistatav, et ta ei ole saanud mingeid korraldusi kellegi käest, Jevgeni Medunitsat ta ei tunne.
755.Kohtu küsimustele vastas süüdistatav, et Uritskiyt tunneb süüdistatav juba 1990-ndate ajast, kohtusid kui nad koos puhkasid. Uritskiy olevat olnud ühises vehklejate seltskonnas. Tallinnas kohtus süüdistatav Uritskiyga juhuslikult kus nad hakkasid ikoonidest rääkima. Ühe ikooni hind sõltus pildist jäädes 250-500 euro vahele ning süüdistatava sõnul ei mäleta ta kui palju raha ta ikoonide eest Uritskiy käest sai.
756.Kohtu hinnangul saab ütlusi osaliselt usaldusväärseks pidada. Osas mis puudutab kodus sularaha hoidmist, selle lubamist määramata kujul oma elukaaslasele ning liisingu võtmist venna nimele on eluliselt usutav ning kattub kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Samuti osas kus Sergei Nikolajev tunnistab peidikute ehitamist leiab kohus, et seda saab pidada usaldusväärseks kuna süüdistatav on suhteliselt järjekindlalt kinnitanud, et ehitas peidikuid ja delegeeris peidikute ehitamist oma venna Stanislav Nikolajevi ning Kirill Novikovile. Küll aga ei pea usutavaks Sergei Nikolajevi ütlusi selles osas, et ta ei teadnud eesmärki mille jaoks neid peidikuid ehitama peab ning seda põhjendab kohus edasises analüüsis. Samuti on kohtu hinnangul kummastav, et süüdistatav ei suuda meenutada kui palju tal oli sääste, kui palju ta kulutas ning tal puudus ülevaade oma rahalistest asjadest. Ka ülejäänud Sergei Nikolajevi ütlusetes tervikuna on hulgaliselt vastuolusid mistõttu tuleb Sergei Nikolajevi ütlustesse suhtuda äärmise kriitilisusega kuivõrd kohtu hinnangul on ütlused vastuolus kriminaalmenetluses kogutud teiste tõenditega ning ei ole seetõttu usaldusväärsed.
757.AŽ ́i nimelist isikut Eesti rahvastikuregistris ei ole, kirjeldusele vastavat isikut tuvastada pole olnud võimalik seega ei õnnestunud kohtumenetluse käigus tuvastada isiku reaalset olemasolu mistõttu ei ole võimalik kontrollida süüdistatava ütlusi selles osas. Tegemist sellise kaitseväitega, mille kontrollimiseks pidanuks Sergei Nikolajev looma nii kohtule kui prokurörile täiendavaid võimalusi – S. Nikolajev seda aga ei teinud.
758.Kogu peidikute ehitamine on kohtule selgusetu kuivõrd esineb vastakaid selgitusi. Justkui süüdistatav annab märku, et ta ehitas peidikuid kuid konkreetsetelt kaitsja Kull küsimustele ütles selgesõnaliselt, et tema ühtegi peidikut ei ehitanud vaid seda tegid Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev ning ütluste kohaselt on kohtul arusaam, et Sergei Nikolajev lihtsalt vahendas peidikute ehitamist. Kohtuistungil väitis S. Nikolajev kategooriliselt, et ei ole tellinud ei K. Novikov’ilt, ega Stanislav Nikolajevilt mingeid muid Audi A5-ga seotud remonditöid, kui peidikute ehitamine. Ometi kinnitavad pealtkuulatud telefonikõned, et S.
Nikolajevile anti aru nii auto rehvide vahetamisest, sellest, et autol vahetati õlifilter jne. Seega on Sergei Nikolajevi väide, et K. Novikov’ilt ja S. Nikolajevilt ta midagi muud ei tellinud vastuolus kogutud tõenditega.
759.Vastupidiselt S. Nikolajevi väidetele, et ta pole ASle palunud sõiduautot Audi A5 kellelegi teisele ümber registreerida, kummutavad juba viidatud tõendid ka selle väite. Kohtuistungil uuritud pealtkuulatud telefonikõnedest on selgelt tuvastatud, kuidas S. Nikolajev andis Sle korralduse nii auto Ble üleandmiseks ning suuniseid selle kohta, kuidas sõiduki ümberregistreerimine peab toimuma.
760.Oma ütlustes väitis S. Nikolajev, et ei andnud Sle infot teise Audi A5 olemasolu kohta peale seda, kui Si käes olnud Audi Ble anti. Ometi on kohtuistungil uuritud pealtkuulatud telefonikõnesid 12.08.2015, milledes S ja Nikolajev räägivad üheselt mõistetavalt Audide ostmisest ning sedagi, et „seltsimees ostis Moskvast auto“.
761.Kohtu hinnangul on ebatavaline ka olukord, et BMW X5, mis kuulus süüdistatava isale ehitati peidik võõra isiku palvel sisuliselt tasuta selleks, et see maha müüa. Ütluste kohaselt AŽ selle eest ei maksnud. Samuti ei suuda kohus mõista, mis põhjusel peale süüdistatava isa surma sõiduk just Kirill Novikovi nimele kirjutati kui tal oli pärijatena vähemalt kaks poega, kes samuti saanuks seda sõidukit müüa.
762.Ütlustes väitis S. Nikolajev, et osales valge Audi A5 omandamises vahendades suhtlust AŽi ning AS vahel ning seda, et tegemist on ASle kuuluva autoga, mille viimane ise ostis. Ometi väitis S. Nikolajev 21.08.2014, kell 17.11 kõnes Sle, et auto toob Sle „Sergei“ ning avaldas kõnele järgnevates vestlustes, et tegemist on valge Audi A5-ga, mille toob Sle „Nikolajevi inimene“. Kohtuistungil väitis Nikolajev, et palus Sl, et viimane ostaks ise auto, eelviidatud kõne lükkab ümber ka selle väite. Samuti on kohtu hinnangul kummastav olukord, et Audi A5 ostmisel Venemaalt ei teadnud süüdistatav midagi kui palju see maksis kuigi andis sõbrale ülesande sõiduk osta. Kummaline on ka see, et sõber ostis sõiduki justkui süüdistatavale ja andis selle siis hoopis tundmatule Aleksandrile, kes omakorda tõi sõiduki süüdistatava juurde peidikute ehitamiseks. Taoline skeemitamine on äärmiselt ebaloogiline ning kohtu hinnangul eluliselt mitteusutav. Samuti on eluliselt ebausutav, et isik, kes palub töid teostada, käsib osta esmalt sõiduki ja siis ehitada peidik ning seda olukorras kus ta pole tasunud eelnevate tööde eest tasu. Prokurör küsis samuti sarnase küsimuse süüdistatavalt ning süüdistatav sõnul lubas kohtu jaoks tuvastamata AŽ siiski maksta kuid kohtule jääb arusaamatuks miks on inimene nõus tegema järgmist tööd enne kui talle pole makstud eelmise töö teostamise eest. Seega loeb kohus selles osas süüdistatava ütlused täielikult ebausaldusväärseks. Samuti ei ole usutav üldse, et selline isik nagu AŽ eksisteeriks.
763.Vastuolus kohtuistungil uuritud tõenditega on ka Nikolajevi väited selle kohta, et ta pole andnud mingeid korraldusi S. Matinile, ega ole mingil moel seotud S. Matini kasutuses olnud BMW X5 müügiga. Kohtuistungil pealtkuulatud telefonikõned kummutavad üheselt ka selle väite.
764.Selges vastuolus kohtuistungil uuritud tõenditega on ka Nikolajevi väide selle osas, et tal pole kunagi olnud S. Matini ees võlgu. Jääb arusaamatuks, miks 2014. a septembris toimusid telefonikõned, milles S. Matin just Sergei Nikolajevile viidates tasu reisi (narkootikumide vedu) eest ootas. Selges vastuolus tuvastatuga on ka S. Nikolajevi väited,
mille kohaselt pole ta mingil viisil juhiseid raha üleandmiseks andnud oma vennale Stanislav Nikolajevile.
765.Kohtuistungil väitis S. Nikolajev, et ainuke valgevenelane, kelle kinnipidamisest ta Siga on rääkinud, on Si tuttav, kes peeti kinni salasigarettidega. Jääb arusaamatuks, miks Si sõbrast pidi Sle rääkima hoopis Sergei Nikolajev (22.08.2015, kell 10.32 telefonikõne). Kui pidada S. Nikolajevi selgitusi usutavateks, jääb arusaamatuks ka see, miks pidi S muretsema tema nimele vormistatud auto pärast.
766.Seega on Sergei Nikolajev andnud kohtuistungil tuvastatud faktiliste asjaolude kohta ütluseid, mis on selges vastuolus tuvastatuga ning nendes osades tuleb Sergei Nikolajevi ütlused ebausaldusväärseks lugeda.
767.Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Sergei Nikolajev oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et Sergei Nikolajevi ülesanne kuritegelikus ühenduses oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootilise aine vedude jätkumisele. Esmalt osales Sergei Nikolajev kuritegeliku ühenduse tegevuses narkootikume vedava kullerina, hiljem värbas ise kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid. Vastavalt S. Kuznetsovilt saadud suunistele otsis ja leidis uusi kullereid, kes olid nõus vedama narkootilisi aineid, juhendas neid ning maksis tehtud ülesannete eest tasu. Samuti värbas Sergei Nikolajev kuritegelikku ühendusse liikmeid, kes aitasid kuritegeliku ühenduse eesmärke saavutada tagamaks seega kuritegeliku ühenduse toimimine ja narkootiliste ainete vedude jätkumise. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et Sergei Nikolajev värbas kuritegelikku ühendusse Stanislav Nikolajevi, Kirill Novikovi, Sergey Matini, Inga Šemjakina, ASi ning ta ise allus kuritegelikus ühenduses S. Kuznetsovile.
768.Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et kuritegelikus ühenduses täitsid juhtivaid rolle Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov ja Sergei Nikolajev. Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et neil isikutel polnud mitte pelgalt kuritegeliku ühenduse liikmeroll, vaid teatud mõttes ka liidriroll enda pädevuse piires mistõttu ongi kvalifitseeritud süüdistus Sergei Nikolajevi osas KarS § 256 lg 1 järgi milles sätestatud teo objektiivne koosseisu luges kohus igakülgselt täidetuks (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Sergei Nikolajevile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 osas:
769.Sergei Nikolajevile on esitatud süüdistus kokku viies kuriteoepisoodis, milledes ta ise aktiivselt kullerina osales (vt p 600-606).
770.Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on kokkuvõtlikult tuvastamist leidnud asjaolu, et esimene kuriteoepisood toimus selliselt, et 09.10.2013 lahkus Sergei Nikolajev Eestist Hispaaniasse ja naases 25.10.2013 Eestisse ning 28.10.2013 viibis Vene Föderatsioonis kust tuli Eestisse 04.11.2013. Teine kuriteoepisood toimus selliselt, et 13.11.2013 lahkus Sergei Nikolajev Eestist Hispaaniasse ning 21.11.2013 saabus tagasi Eestisse ning 25.11.2013 läks ta Vene Föderatsiooni kust tuli tagasi 02.12.2013. Kolmas kuriteoepisood toimus selliselt, et
11.12.2013 lahkus Sergei Nikolajev Eestist Hispaaniasse kust tuli tagasi 20.12.2013 ning 21.12.2013 läks Eestist Vene Föderatsiooni kust naases tagasi Eestisse 29.12.2013. Neljas kuriteoepisood toimus selliselt, et 01.03.2014 lahkus Sergei Nikolajev Eestist Hispaaniasse ja naases Eestisse 11.03.2014 kust 13.03.2014 läks Vene Föderatsiooni ning tagasi Eestisse tuli 23.03.2014. Kohus tuvastas, et need neli episoodi pani Sergei Nikolajev toime kasutades sõidukit BMW X5 reg nr XXXXXX. Kohtule esitatud materjalide kohaselt toimus ka viies kuriteoepisood selliselt, et 16.12.2014 läks Sergei Nikolajev sõidukiga BMW 330d reg nr XXXXXX Hispaaniasse kuid tagasi tuli 26.12.2014 lennukiga – selles episoodis kohus narkootikumide käitlemist ei tuvastanud vaid tegemist on kohtu hinnangul kuritegeliku ühenduse koosseisu kuuluva episoodiga. Eeltoodud järeldused tegi kohus järgenvate tõendite pinnalt.
771.Väljatrükid maanteeameti liiklusregistrist, koopiad sõidukite registreerimisdokumentidest ja sõiduki registreerimistunnistusest tõendavad asjaolu, et Sergei Nikolajev oli narkootikumide veoga seotud sõiduauto BMW X5 reg.nr: XXXXXX omanik, BMW X5 reg.nr: XXXXXX omanik, sõiduauto BMW 330D reg.nr: XXXXXX omanik ning BMW X5 reg.nr: XXXXXX omanik. Eelnimetatud tõendid kinnitavad fakti, et sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX omanikuks sai S. Nikolajev süüdistuses märgitud ajal ning ta väljus kõnealuse sõidukiga Eestist esmakordselt 09.10.2013. a ning saabus tagasi Eestisse 25.10.2013. ANTS andmebaasi väljatrükist nähtuvalt järgnes sõiduki nii Eestist lahkumisele järgnevalt kui ka Eestisse tagasi tulles Leedus läbimine. Kõnealune reis kestis kokku 16 päeva (vt eelmine punkt esimene kuriteoepisood). Sama väljatrükk kajastab ka BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX tehtud 8 päeva kestnud reisi ajavahemikul 13.11.2013-21.11.2013. a, üheksa päeva kestnud reisi ajavahemikul 11.12.2013- 20.12.2013. a ning kümme päeva kestnud reis ajavahemikul 01.03.2014- 11.03.2014. Eelnimetatud reisid on sarnase profiiliga – autoga liigeldakse mööda maanteed teekonnal läbi Läti ja Leedu ning kui välja jätta reis 2013. a oktoobrist, kestavad reisid ajalisel sama kaua – 8-10 päeva.
772.07.10.2015 teostatud väljatrükk ANTS andmebaasist kinnitab Sergei Nikolajevile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr: XXXXXX korduvaid piiriületusi ajavahemikul 09.10.2013. a – 28.10.2014. a. Samuti kinnitab väljatrükk andmebaasist sõiduki BMW 330D reg.nr: XXXXXX korduvaid piiriületusi ajavahemikul 10.08.2014. a – 03.04.2015. a. Seega loeb kohus tuvastatuks, et eelnimetatud ajavahemikel viibis Sergei Nikolajev välisreisidel.
773.Täiendava tõendina uuris kohus JP ütlusi mille kohus avas ja hindas eraldi kohtuistungil uuritud tõendite peatükis (vt JP ütlused). Kohus hindas JP ütlused usaldusväärseks ning neist nähtub, et tunnistaja mõistis, et reisid kuhu Sergei Nikolajev ja Inga Šemjakina käisid ei olnud tavalised reisid ja tunnistaja aimas, et toimub midagi ebaseaduslikku. Aimdus tulenes sellest, et toimusid mingid imelikud jutuajamised ning Sergei ja Inga sõitsid ära perioodiliselt kahekesi ning tunnistaja sai aru, et toimub midagi kahtlast. Tunnistaja ise Sergeile ja Ingale selle kohta küsimusi ei esitanud, kuid ta kahtlustas, et nad tegelevad narkootilise aine veoga mis oli ka peamine põhjus miks tunnistaja reisile kaasa minema ei nõustunud.
774.Kaudselt tõendavad asjaolu, et Sergei Nikolajevi reiside sihiks oli Hispaania ning asjaolu, et Sergei Nikolajev külastas Hispaaniat üsna sageli tõendavad ka tunnistaja AO (endise perekonnanimega S) ütlused, mis on samuti eraldi avatud ja hinnatud käesoleva lahendi tõendite peatükis. Kohtul puudub alus kahelda AO ütluste usaldusväärsuses –
sarnaselt JP ütlustele langevad need kokku teiste kohtuistungil uuritud tõenditega, sh. pealtkuulatud telefonikõnedega. On tuvastatud, et 05.09.2014. a vestlesid AO ja S. Nikolajev omavahel telefoni teel, kõnede sisuks oli S. Nikolajevi pakkumine AOle ühineda Hispaania reisiga.
775.Politsei- ja Piirivalveameti vastuses päringule on edastatud andmed piirikontrolli andmekogust sõidukite BMW X5 r/m XXXXXX, BMW X5 r/m XXXXXX ja Range Rover Sport r/m XXXXXX ning sõidukis viibinud isikute piiriületuste kohta. Vastuse kohaselt sõidukite Audi A5 r/m XXXXXXXX, Audi A5 r/m XXXXXXXX, Audi Q5 r/m XXXXXXXX ja Audi Q7 r/m XXXXXXXX piiriületusi piirikontrolli andmekogus alates 01.06.2014 fikseeritud ei ole. Nähtuvalt esitatule on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et sõiduautoga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX on Eesti Vabariigi piiri ületanud Sergei Nikolajev, kes on muu hulgas reisinud I. Šemjakinaga ning JPga ja sõiduautoga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX on Eesti piire ületanud S. Matin.
776.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud asjaolu, et S. Nikolajev on süüdistuses märgitud ajavahemikel viibinud lühiajaliselt Hispaania Kgriigis, kus ta on käinud korduvalt sõidukiga BMW X5, millist marki sõidukit kasutati ühenduses narkootiliste ainete vedamiseks Hispaaniast Venemaale. Kuigi just konkreetse sõiduki puhul ei ole kohtule esitatud materjale, et selles sõidukis asusid peidikud on kohus kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudud järeldusele, et ka sellesse sõidukisse oli ehitatud peidikud. Esiteks seetõttu, et tunnistaja JP sai aru, et Sergei Nikolajev veab narkootikume (vt tunnistaja JP ütlused), on tuvastatud, et Sergei Nikolajev kutsus JPt korduvalt kaasa reisidele, mida ta soovis teha selle sõidukiga, järelikult pidi olema selles sõidukis peidikud kuna reisi eesmärk oli vedada narkootilisi aineid. Teiseks K. Novikov ja Stanislav Nikolajev jaatasid, et ehitasid peidikuid ka BMW X5 marki sõidukitesse (vt K. Novikovi ja Stanislav Nikolajev ütlused), narkootikume veeti sõidukites sarnase mustriga nagu Sergei Nikolajev liikus – praktiliselt igakuiselt toimusid sõidud selliselt, et ta startis Eestist Hispaaniasse, tuli sealt tagasi Eestisse ja läks siis Eestist Vene Föderatsiooni ja tuli sealt tagasi Eestisse. Ajaliselt olid reisid sarnase kestusega ning kohtu hinnangul on ka siinkohal võimalik kasutada modus operandit hilisemalt tuvastatuga millest võib teha järelduse, et narkootikumide vedamine oli organiseeritud sarnasel viisil hilisemate kuritegudega (nt B ja K kuriteoepisoodid kus nad narkootikumidega kinni peeti). Menetluses on läbivalt tuvastatud, et süüdistatavad kasutasid spetsiifilist käitumismustrit narkootikumide vedamiseks Hispaaniast Venemaale (vt ka ptk modus operandi). On tuvastatud, et Sergei Nikolajev kasutas ka erinevaid konspiratsioonimeetmeid mida kohus täpsustavalt selgitab järgenvates punktides.
777.Asjaolu, et S. Nikolajevi reiside igakordseks sihtkohaks oli Hispaania, tõendavad ka S. Nikolajeviga seotud läbiotsimistelt leitud esemed. 14.12.2015. a koostatud Tallinnas, aadressi XXX läbiotsimisprotokollist koos lisadega nähtub läbiotsimise käik ja leitud objektid. Läbiotsimisel võeti ära hulgaliselt esemeid ja dokumente – kõnekaardid ja nende ümbriseid, hulgaliselt mobiiltelefone, sülearvutid, märkmikuid, reisidokumente ja reisikindlustuse dokumente, kindlustuspaberid sõidukile BMW reg nr XXXXXX ja poliis nr RP500342321, deklaratsioonid vene keeles Sergei Nikolajevi nimele, tahvelarvuti, erinevaid kviitungeid ja visiitkaarte, arveid, maksekorraldus, mälukaart, mälupulgad, erinevad märkmepaberid jpm mis kõik on vaadeldud ja fikseeritud. Samuti võeti külmikust ära erinevad ained ampullides nii pulbri kui vedeliku näol, tabletid, erinevad karbid kirjega Cyrax, Hygetkopin, Ansomone. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et I. Šemjakina ja S. Nikolajev elasid koos, nende valdusest
leiti erinevaid mobiiltelefone, sim-kaarte ning dokumente mis viitavad, et S. Nikolajev käis välisreisidel. 14.12.2015. a koostatud Tallinnas, aadressil xxx xx, garaažiboks nr xx läbiotsimisprotokollist koos lisadega (k. 24, tl. 57-70) nähtub, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära mootorrattad Yamaha reg nr: XXXX ja Honda reg nr: XXXX, samuti sõiduauto veljed winter sport 3D 17 koos rehvidega, suusahoidikuid kokku 4 tk, kolm paari mäesuuski, kaks paari mäesuusa saapaid, äriühingu V OÜ raamatupidamisdokumendid kokku 11-l kiirköitjas, läbiotsimiselt leitud 25.01.2014 koostatud arve Hotel Grenelle poolt Sergei Nikolajevi nimele, X Grandvalira Andorra EL Pomini Do La New uksekaart, 27.09.2014 Madriidi ühistranspordi kaart. Samuti leiti läbiotsimisel pilet, millel oli mh kirje Andorra ja kuupäev 08.03.2014. Kohtu hinnangul tõendab läbiotsimisprotokoll, et S. Nikolajevi valdusest leitud vara ning dokumendid (hotelli arve) ja esemed (uksekaart, Madriidi ühistranspordi kaart) viitavad välisreisidel käimisele ja asjaolu, et S. Nikolajevi ajavahemikul 01.03.2014- 11.03.2014 toimunud reisi sihiks oli Hispaania. Protokolli kohaselt on S. Nikolajevi valdusest leitud telefonist Sony leitud foto mägisest piirkonnast tehtud 17.12.2013 – seega süüdistuses nimetatud ajavahemikul 11.12.2013- 20.12.2013. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et pildil nähtav maastik on iseloomulik nt Andorrale. S. Nikolajevi valdusest leitud telefonist Sony kopeeritud foto suusakuurortist on tehtud 30.01.2014 – kinnitab tunnistajatele JP ja AS ütlusi selles osas, et S. Nikolajev tundis huvi selliste suusatamispiirkondade vastu, mida S. Nikolajev on kirjeldanud. Kohtule on esitatud õiend, millest nähtub andmebaasi tehtud päring ja vastus päringule, millest nähtub, et Sergei Nikolajev on enda kasutuses olnud telefoni Sony kasutanud vähemalt alates 20.09.2012. a.
778.06.05.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega on vaadeldud Sergei Nikolajevi ja Inga Šemjakina elukohast, aadressilt XXX, Tallinn kasutuses läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid. Vaatlusprotokollis on vaadeldud S. Nikolajevi korduvaid välisreise kinnitavaid dokumente, samuti sõidukite ümberehitamiseks kasutatavate materjalide omandamist kinnitavaid dokumente. Vaatlusprotokollis on kajastatud ka asjaolu, et S. Nikolajevi elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära RGR metalli kviitung, millel kirjeldati metallilehe ostmist S. Nikolajevi poolt 17.07.2015. Etteruttavalt peab kohus asjakohaseks märkida, et kriminaalmenetluses teostatud jälitustoimingutega tuvastatud vendade Nikolajevite suhtlus viitas sellele, et sel ajal said toimuda sõiduautode ümberehitamistööd kuna Stanislav ja Sergei Nikolajevi 15.07.2015, kell 18.40 toimunud omavahelises vestluses telefoni teel rääkisid nad 2 mm „raua“ – ostmisest ning 17.07.2015, kell 12.58 teatas Sergei Nikolajev Stanislav Nikolajevile, et ta tõi metalli ära – see on 2 mm paksune ning mõõtudega 1,5x3 meetrit. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et raua näol võis tegemist olla plekiga, taoline järeldus tugineb jälitustoimingutega kogutud teabe hindamisel kogumis koos teiste tõenditega.
779.08.04.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub 14.12.2015 Sergei Nikolajevi elukohas aadressiga XXX, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 12 (kaksteist) mobiiltelefoni, 3 (kolm) sülearvutit, tahvelarvuti, 2 (kaks) GPS-seadet ja SIMkaart. 14.12.2015.a Sergei Nikolajevi kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia
515.Vaatlusprotokollist nähtub S. Nikolajevi valdusest leitud mobiiltelefonidelt ja muudelt andmekandjatelt info kopeerimine ning S. Nikolajevi suhtlus nii ASi, Kirill Novikovi, Stanislav Nikolajevi, Inga Šemjakina kui ka Sergey Matiniga. Vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtub, et S. Nikolajev on seotud sõiduautoga BMW reg nr: XXXXXX, mis on otseselt seotud Roman Verenitšiga. Seega on asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud suhtlus teiste süüdistatavatega, samuti on kohtu hinnangul asjakohane prokuröri järeldus, et
vaatlusprotokolliga on tõendatud paralleelselt mitme erineva mobiiltelefoni kasutamine. Ei ole päris tavapärane, et isikul on kodus 12 mobiiltelefoni isegi olukorras kui on kolme riigi telefoninumbrid nagu Sergei Nikolajev oma ütlustes väitis. Süüdistatava sõnul kasutas ta odavaid nuppudega telefone põhjusel, et kui ta telefoni kuhugi maha unustas, lõhkus või kaotas siis ostis uue – ometigi leiti ta kodust 12 mobiiltelefoni, mis fototabeli järgi paistavad kõik vähemalt väliselt töökorras olevat. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav väide, et tema kodus viibisid tema enda unustatud, kaotatud ja lõhutud telefonid. Samuti viide nuppudega telefonide kasutusele on vastuoluline kuivõrd tema valduses ja kasutuses oli ka telefon Sony millesse oli jäädvustatud pilte perioodist, mis kattuvad süüdistuses toodud kuupäevadega mil toimus narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale.
780.14.12.2015. a koostatud Sergei Nikolajev’i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist koos lisadega nähtub, et S. Nikolajev peeti kahtlustatavana kinni 14.12.2015 kell 11:05, Tartu mnt ja Lennujaama tee ristmiku valgusfooride juures (Lennujaama tee 2, Tallinn – vahetu lähedus). Protokollis on kajastatud Sergei Nikolajevilt äravõetud esemed – mobiiltelefon, võtmekimbud, A4 paber käsikirjaliste märkmetega ning kinni peeti ta sõiduki Land Rover reg.nr-ga XXXXXX juhtimiselt. 14.12.2015. a koostatud sõiduauto Land Rover reg.nr-ga XXXXXX läbiotsimisprotokollist koos lisadega nähtub läbiotsimise käik ning esemed mis sõidukist leiti. Läbiotsimise käigus leiti sõiduki pagasiruumist suuremõõtmelised esemed maalid. Protokolli kohaselt viiest maalist neli olid terved ning üks maal koosnes 4-st tükist. Maalid ja sõiduk paigutatud asitõendite hoidlasse. Kohtu hinnangul saab neid maale nimetada ka ikoonideks nagu Sergei Nikolajev ise nimetas. Läbiotsimisega leiti ja võeti ära SanktPeterburgi kaart, reisija tollideklaratsioon, kõrvalistuja ukse sahtlist leiti kummist näidised (5 tk) mille tagumistel külgedel tootekoodid, kindalaekast leiti Venemaale sisse-väljasõidu kaart 08.06.2015, 4 visiitkaarti, kolm arvet, sõiduki Range Rover Sport tehniline pass, arstitõend. Fikseeriti kesk konsoolist leitud parkimiskellal olev telefoni nr xxxxxxxx ja leitud pastapliiatsil olev kirje www.besthotels.es xxxxxxxxxxxx. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud fikseeritud asjad, et S. Nikolajev käis välisreisidel kuivõrd leiti sellele viitavaid dokumente, samuti on kohtu hinnangul asjakohane prokuröri järeldus, et leitud esemed ja arved viitavad sõidukite remontimisele ning remondi planeerimisele.
781.09.05.2015. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollis, on vaadeldud valikuliselt abonentnumbri xxxxxxxx kõneeristust koos eristust läbivate IMEI- numbritega ajavahemikul 01.11.2014-01.01.2015.a. Lisas 1 on välja toodud abonentnumbri xxxxxxxx suhtlus kriminaalasja läbivate isikutega ning asukoht, kus see number oli registreerunud eelloetletud ajavahemikul. Protokollist nähtub erinevaid operaatoreid erinevatest riikidest nagu Venemaa, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Luxemburg, Prantsusmaa ja Hispaania. Protokollis vaadeldust on põhjendatud järeldus, et S. Nikolajev on suhelnud kaassüüdistatavatega, samuti on tuvastatav asjaolu, et S. Nikolajev on reisinud Eestist Hispaaniasse autoga. Kõneeristuse protokollist nähtub ka asjaolu, et muidu tihedalt telefoniga rääkinud S. Nikolajevil puuduvad igasugused telefonikõned ajavahemikel 09.10-25.10.2013, 13.11-22.11.2013, 11.12-21.12.2013 ja 01.03-12.03.2014 – need on ka süüdistuses nimetatud ajavahemikud. Eelnevat saab pidada viiteks S. Nikolajevi soovile kindlalt varjata enda viibimist mitmes erinevas riigis, kuivõrd samas kõneeristuses kajastatud andmete kohaselt ei ole S. Nikolajev pidanud vajalikuks telefoni väljalülitamist olukordades, kus ta on külastanud Venemaad (kõneeristuse märge sideoperaatori RUSNW jt).
782.Kohtule on esitatud MTA väljatrükk piiriülestuste andmebaasist, millest nähtub Sergei Nikolajevi piiriületusi dokumendi nr XXXXXXXXX järgi. Väljatrükiga loeb kohus tuvastatuks, et Sergei Nikolajev on korduvalt reisinud Venemaale.
783.Suhtlus kaasüüdistatavatega ning käimised Hispaanias on tõendatud ka muudel perioodidel ja sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX. 20.10.2015. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollis on vaadeldud valikuliselt abonentnumbri xxxxxxxx ajavahemikul 01.06.2013-23.06.2014 kõneeristust. Protokollist nähtub Sergei Nikolajevi suhtlus OLga, Stanislav Nikolajeviga, Inga Šemjakinaga, Kirill Novikoviga ja Sergey Matiniga. 07.10.2015 teostatud väljatrükist ANTS andmebaasi nähtuvad S. Nikolajevile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX korduvad piiriületused ajavahemikul 14.07.2013. a – 07.02.2014. a. Kohtus esitatud tõenditest ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates loeb kohus põhjendatuks järelduse, et süüdistuses märgitud ajavahemikul on ka eelnimetatud sõidukit kasutatud eesmärgiga vedada Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni narkootilisi aineid.
784.S. Nikolajevi huvi, teadmisi ja kogemusi Hispaaniasse reisimise kohta, samuti reiside omavaheliste seoste kohta kinnitavad ka jälitusprotokollis kajastatud pealtkuulatud kõned. 05.09.2014 kell 9.45 avaldas S. Nikolajev telefonikõnes ASle, et soovib teda kaaslaseks „10 päeva kestvale sõidule“, millega saab ka raha teenida. Kusjuures sarnase sisukirjelduse esitas Sergei Nikolajev ja Inga Šemjakina ka JPle (vt JP ütlused jj), et viimast reisile kaasa meelitada.
785.Eelkirjeldatud tõendite pinnalt on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud fakt, et reisi sihtkohaks oli Hispaania. Eelmises punktis märgitud kõne puhul on oluline tähelepanu pöörata reisi oletatavale kestvusele – 10 päeva – s.o ajaliselt kokkulangev sama pikkusega reisile, milliseid on kirjeldatud S. Nikolajevi süüdistuses. 21.09.2014, kell 13.47 pealtkuulatud I. Šemjakina ja S. Matini telefonikõnest nähtub, et S. Nikolajev oli reisil nii S. Matinile kui I. Šemjakinale üheselt mõistetavalt „meie asjade tõttu“ – seega sarnastel põhjustel teiste reisidega. Tegemist oli ajaga, mil S. Nikolajev kutsus reisile kaasa AS. 01.12.2014, kell 12.28 pealtkuulatud kõnes JPga tegi S. Nikolajev ettepaneku reisile kaasa tulla JPle. Ka nimetatud telefonikõnes seob S. Nikolajev Hispaania reisi „enda asjadega“ – „Sõidan sinna ära, teen seal oma asjad ära, pärast lähen sinna suusatama ja sina tuled sinna minu juurde, vot“. Seega saab järeldada, et väljendatud täpsustused „oma/meie asjade“ tõttu reisimine Hispaaniasse oli S. Nikolajevi jaoks tavapärane. Kogemusi jagab S. Nikolajev 22.08.2014, kell 13.13 pealtkuulatud telefonikõnes, kus S. Nikolajev annab teisele kullerile S. Matinile nõu sel teemal, kui paljust rahast piisab Poolast Hispaaniasse jõudmiseks – S. Nikolajev avaldab Matinile, et 700 eurost kõnealuseks reisiks piisab – seega pidid S. Nikolajevil olema juba eelnevad täpsed teadmised selle kohta, millised kulud Hispaaniasse reisimise plaanimisega kaasnevad ning see saab tuleneda isiklikust kogemusest.
786.Kaudselt viitab S. Nikolajevi huvile just Hispaania ning laiemalt kogu kõnealuse regiooni vastu ka telefonikõne, milles S. Nikolajev tellib GPSi uuendamist vast ostetud Range Roverile – 26.03.2015, kell 10.42 kõnes soovib S. Nikolajev tellida ekstra kaarte, kus oleks olemas Lääne-Euroopa riigid – „Noh, jah, see terve Euroopa. Aga need, näiteks, see sama
Andorra, Luksemburg, kas on see olemas?“. Eelnev viitab kohtu hinnangul, et kõnealune piirkond pidi olema S. Nikolajevi jaoks reisisihiks.
787.Ka Sergei Nikolajev ise pole eitanud, et süüdistuses nimetatud reiside sihiks on olnud Hispaania Kgriik. Küll on S. Nikolajev eitanud fakti, et reisid on olnud seotud kuritegudega – tema enda väite kohaselt oli tegemist puhkusereisidega. Eelnevat kohus eluliselt usutavaks ei pea ning seda alljärgnevatel põhjustel.
788.On üldteada asjaolu, et puhkusereiside korraldamiseks on eelduseks regulaarse sissetuleku olemasolu. Kohtuistungil uuritud tõendid viitavad sellele, et süüdistuses kajastatud reiside toimumise perioodil puudus S. Nikolajevil töökoht. Olukorras, kus S. Nikolajev elatus enda väitel varasemast Soomes töötamisest saadud töötasust, ei ole eluliselt usutav kuivõrd see ei ole kinnitatav mitte ühegi objektiivse tõendiga. Samuti on kaheldav see, et Sergei Nikolajev töö leidmise perspektiivita üldse puhkusereise valmis korraldama oli ning kummastav on asjaolu, et inimene, kellel puudub püsiv sissetulek ei suuda meenutada kui palju tal oli sääste, kui palju ta kulutas ning tal puudus ülevaade oma rahalistest asjadest.
789.Eluliselt ei ole usutav puhkusereisi korraldamine viisil, mida S. Nikolajev kasutas – kulutades puhkusekohta sõitmisele rohkem aega kui kohapeal puhkamisele ning korraldades reisi seejuures kulukamalt, kui see oleks võimalik teisi reisimisviise kasutades. Tallinnast nt Calpe linna Hispaanias on 3800 km. Olukorras, kus sõiduautole BMW X5 kulub kütust 8l/100 km kohta, kulutanuks sõiduauto edasi-tagasi teekonnal kütust vähemalt 608 liitrit. Euroopa Komisjon on teinud ülevaate diislikütuse keskmisest jaehinnast Balti riikides ja Soomes 2012–2019 (eurot/ l), mille kohaselt oli 2013 a keskmine diislikütuse hind Eestis 1.313 eur/l.36 Seega kulunuks Eesti kütusehindasid arvestades süüdistuses kirjeldatutega sarnase reisi korraldamisel kütust ca 800 euro eest. Otsestele kütusekuludele lisandus reisi vältel kulu ka hotellidele ja toidule. Usutavasti olnuks lennureis Hispaaniasse + autode rentimise kulu Hispaanias märgatavalt odavam. Kõige eelneva juures on kaheldav, kas olukorras, kui Hispaanias oli võimalik viibida maksimaalselt 2-3 päeva oli kulutatud aeg üldse puhkuse kvaliteediga.
790.Eluliselt pole usutav ka see, et töötu inimene, kes väidetavatel puhkusereisidel käib, jätab valimata puhkamiseks võimalust kulutada reisidele kuluv raha pikemaks puhkamiseks kohapeal. Ometi nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et 2013. a oktoobrist detsembrini käis S. Nikolajev väidetaval puhkusel lausa igakuiselt. On küsitav, miks ei võinuks S. Nikolajev igal kuul 8-10 päeva kulutamise asemel jääda tegelikul puhkusel käies Hispaaniasse kauemaks – nt järjest 20 päevaks – ning kulutanud seni kütusele ja teekonnal olevatele hotellidele kulunud raha hoopis Hispaanias kohapeal.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist ei olnud puhkusereisidega.
792.Kokkuvõtlikult on kohtumenetluses tuvastatud, et Sergei Nikolajev käitles narkootilisi aineid vedades korduvalt Hispaaniast Vene Föderatsiooni suurtes kogustes hašišit. Puutuvalt reisi, mida kajastatakse nii I. Šemjakina kui S. Nikolajevi süüdistuses leiab kohus, et tõendatud on asjaolu, et 2014. a detsembris – ajal, mil I. Šemjakina ja S. Nikolajev süüdistuse
Vt Mootorikütuse hinna ja aktsiisimaksu mõju Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele, uuring, lk 8 tabel 1.3 Diislikütuse keskmine jaehind Balti riikides ja Soomes 2012–2019 (eurot/ l).
kohaselt ühiselt narkootikumide veoga seotud reisil käisid – pidi S. Nikolajev sõitma Hispaaniasse, et transportida narkootikumid sealt Venemaale kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et tegemist ei olnud puhkusereisidega. Kohtu hinnangul oli sellest teadlik ka Inga Šemjakina kuivõrd tunnistaja JP andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Hispaaniasse sõiduks soovisid teda värvata mitte ainult S. Nikolajev vaid ka I. Šemjakina. Samuti on kohus tuvastanud, et ka I. Šemjakina oli sama kuritegeliku ühenduse liige (vt analüüsi I. Šemjakina osas), kuid ei vastuta 2014. a narkootilise aine käitlemise eest põhjusel, et kohtuistungil uuritud tõendid ei kinnita asjaolu, et tol korral S. Nikolajevi poolt Hispaaniasse viidud sõiduauto oleks sealt naasnud narkootiliste ainetega. Pealtkuulatud telefonikõnedest ega ka muudest objektiivsetest kogutud tõenditest ei nähtu, et S. Nikolajev oleks osalenud nö õnnestunud reisil. Seega ei saa väita, et olukorras, kus S. Nikolajevi ja I. Šemjakina reisi tulnuks käsitleda üksikkuriteona, oleks S. Nikolajev ja I. Šemjakina jõudnud narkokuriteo toimepanemisega katsestaadiumisse kuid eesmärk narkootilisi aineid käidelda kohtu hinnangul S. Nikolajevi puhul siiski oli ning seda põhjendab kohus järgnevalt.
793.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt soovis S. Nikolajev reisile algselt kaasata tõepoolest JP (vt 01.12.2014, 07.12.2014 ja 08.12.2014 pealtkuulatud telefonikõned S. Nikolajevi ja JP vahel). Pealtkuulatud telefonikõnedes väljendas JP enda vastumeelsust reisil osalemise vastu (07.12.2014) – nii märkis JP, et ei taha reisile minna – võivad juhtuda arusaamatused. Kohtuistungil selgitas JP eelnevat väitega, et kuivõrd mõistis, et S. Nikolajev teenib raha millegi kahtlasega (vt JP ütlused), kahtlustades süüdistuses esitatut, ei soovinud ta end kuritegelikku tegevusse segada. 09.05.2016 kõneeristus kinnitab seda, et tol korral lahkus S. Nikolajev Eestist 16.12.2014 ning jõudis tagasi 26.12.2014. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et olukorras, kus JP kaasareisimisest keeldus, oli S. Nikolajev sunnitud reisi korraldama I. Šemjakinat kaasates. JPle reisist rääkides on tuvastatud, et S. Nikolajev plaanis varasemate reisidega analoogilist Hispaaniasse sõitu mis sai teoks ajaperioodil 16.12.2014-26.12.2014. Kuivõrd on tuvastatud, et tol perioodil ei olnud Sergei Nikolajevil sissetulekut ega tööd peab kohus põhjendatuks järeldada, et ka see reis oli toime pandud sama eesmärgiga nagu teised eelnevatel perioodidel toimunud reisid – teenida rahalist kasu narkootikumide veoga Hispaaniast Venemaale jättes mulje nagu oleks tegemist puhkusereisiga (vt ka ptk modus operandi).
794.Kokkuvõtlikult on kohtumenetluses tuvastatud, et Sergei Nikolajev käitles narkootilisi aineid vedades korduvalt Hispaaniast Vene Föderatsiooni suurtes kogustes narkootilist ainet hašišit. Kohus loeb tuvastatuks, et 2014. a detsembris kaasas ta loodetud narkootikumide veole ka Inga Šemjakina, kuid eelkirjeldatud analüüsist lähtuvalt vastutab eraldiseisvate narkokuriteoepisoodide eest vaid S. Nikolajev, kuid mitte I. Šemjakina.
795.Kohtu hinnangul ei saa käesolevas kriminaalasjas 100%-liselt väita, et Sergei Nikolajevi narkootilise aine omandamise asjaolud oleksid tuvastatud objektiivsete tõenditega nendes episoodides, mis Sergei Nikolajevile süüdistuses ette heidetakse. Kuivõrd süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemist siis kohtu hinnangul on kohtus esitatud tõenditest ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates läbi modus operandi Sergei Nikolajev käidelnud suurt kogust narkootilist ainet selliselt, et ta valdas narkootilist ainet ilma seda eelnevalt omandamata kuivõrd omandamise konkreetseid asjaolusid ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud. Narkootikumide valdamine on vältav tegu ning alati ei olegi võimalik otsest omandamist tuvastada, eriti kui tegemist on kuritegeliku ühenduse raames toimepandud narkokuriteoga nagu käesolevas kriminaalasjas. Valdamise
ehk otsese käsutusõiguse puhul ei ole oluline, mil viisil on valdus aine üle saadud. Narkootikumide vedamist ühest riigist teise, nii nagu Sergei Nikolajev seda tegi, saab kohtu hinnangul pidada muuks käitlemisviisiks, mille käigus on isiku otseses valduses olnud narkootilised ained.
796.On tuvastatud, et sõidukisse BMW X5, millega ka Sergei Nikolajev narkootikume vedas, mahtus narkootilisi aineid peidetult ca 98 kg, seega neljas lõpuleviidud episoodis käitles Sergei Nikolajev kokku 392 kg narkootilist ainet hašiš. Arvestus, et ühe reisiga käideldi 98 kg narkootilist ainet on tulnud läbi VVSi ja VB. S peeti kinni sõidukiga BMW X5, milles oli 98 kg narkootilist ainet. Et süüdistuse kohaselt on nii S. Nikolajev kui ka S. Matin hašišit vedanud täpselt samasuguse autoga nagu vedas S, on põhjendatud eeldada, et nende juhitud autodesse mahtus vähemalt samasugune kogus nagu Si juhitud sõidukisse ning järeldada saab, et narkoveoks kohandatud BMW X5-ga saab vedada korraga vähemalt 98 kg hašišit. 21.04.2015 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 15E-LÕX0077 koopiast nähtub, et hašiši puhul loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust 1 gramm narkootilist ainet. Eksperdiarvamuse kohaselt on hašiši tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 100 mg (0,1 g), seega piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1 g hašišist. Lihtsa matemaatilise tehe tulemusena on võimalik järeldada, et ühe reisiga käideldud narkootilisest ainest saab narkootilise joobe peaaegu miljon inimest, kui arvestada reisid kokku on ohtu seatud miljonite inimeste elus. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et Sergei Nikolajev käitles narkootilisi aineid suures koguses.
797.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud grupi poolt. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas teovalitsemise teooria tähenduses süüdistatavate Sergei Nikolajev ́i, Sergey Matini, Roman Verenitši, Sergey Kuznetsovi, Dmitry Uritskiy, Jevgeni Medunitsa ja Julia Kivoneni poolt toime pandud ühise ja kooskõlastatud käitumisena. Kuriteod on toime pandud Sergei Nikolajevi teoplaani alusel ehk tal oli koordineeriv roll läbi kuritegeliku ühenduse andes juhiseid millega, kuidas temast kuritegelikus ühenduses allpool olevad kuritegeliku ühenduse liikmed saaks kuritegeliku ühenduse eesmärke täita. Sergei Nikolajevi juhiste järgi transportisid kullerid sõidukisse rajatud peidikutes ühest riigist teise suures koguses narkootikume. Kui tekkisid tõrked siis neid lahendati läbi Sergei Nikolajevi. Objektiivselt on tõendatud, et Roman Verenitš kooskõlastatult nii Dmitry Uritsky, Sergey Kuznetsovi kui ka Jevgeni Medunitsaga paigutas Hispaania Kgriigis suures koguses narkootilisi aineid kullerite käsutuses olnud autodes olevatesse peidikutesse, mille järel alustas kuller Hispaaniast sõitu eesmärgiga jõuda Vene
Föderatsiooni. Seetõttu on kohus seisukohal, et sellised tegevused on kvalifitseeritavad ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena süüdistatavate Sergei Nikolajev ́i, Sergey Matini, Roman Verenitši, Sergey Kuznetsovi, Dmitry Uritskiy, Jevgeni Medunitsa ja Julia Kivoneni poolt. Kohtu hinnangul on Sergei Nikolajev ́i, Sergey Matini, Roman Verenitši, Sergey Kuznetsovi, Dmitry Uritskiy ja Jevgeni Medunitsa puhul tegemist kaastäideviijatega kes omasid võrdset rolli. Julia Kivoneni puhul tuvastas kohus, et tema oli kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 järgi (vt analüüsi Julia Kivoneni osas). Kohtule esitatud tõenditest kogumina on kohus veendunud, et narkootikumide tarnsportimine oli ühtsest tahtest hõlmatud ning iga süüdistatav s.h Sergei Nikolajev hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all. Jälitustoimingute protokollides fikseeritu ning kohtumenetluses uuritud tõendid kogumina kinnitavad eelkirjeldatud süüdistatavate tegutsemise isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotuse.
798.Eeltoodu alusel on tõendatud, et süüdistatav Sergei Nikolajev käitles ebaseaduslikult isikute grupis suures koguses narkootilist ainet hašiš ja tema panus tegevuse toimimisse ei erinenud märkimisväärselt teiste grupi liikmete omast. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli Hispaania Kgriigist korduvalt transportida suures koguses narkootikume lõppsihtkohta Venemaa Föderatsioon tegutsedes lõppeesmärgi nimel.
799.Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis peab isik olema varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. See näitab süüdistatava spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama või sarnane kuritegu. Seetõttu kätkeb iga toimepandud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses eelmisega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas süüdistatav on narkootikumide varasema ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks ebaseaduslikku narkootikumide käitlemise tegu, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv).37 Kuivõrd Sergei Nikolajev pani kullerina toime kokku neli lõpule viidud kuriteo episoodi ning ühenduses tervikuna pandi toime kakskümmend viis kuriteo episoodi on kohtu hinnangul täidetud ka korduvus KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis.
800.Sergei Nikolajevi osavõtus eelkirjeldatud kuriteoepisoodides on märgata sarnasusi ka teiste kuritegeliku ühenduses olnud kulleritega. Sergei Nikolajev kasutas kuritegude toimepanemisel S. Matiniga sarnast sõiduautot – BMW X5. S. Nikolajev kaasas sarnaselt kulleritega, keda ise juhendas, reisidele kaassõitjaid ning kirjeldas reisi eesmärki suusareisina, et varjata reisi tegelikku eesmärki. Sarnaselt kaassüüdistatavatega lootis ka S. Nikolajev ise hašišikullerina suurt varalist kasu saada.
801.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ei ole tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmed oleks oma ülesande täitmise eest saanud fikseeritud tasu – Sergei Nikolajevi puhul narkootikumide käitlemise episoodides nt kulleritasu näol. Kohtumenetluses on tuvastatud, et süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi, R. Verenitši ja S. Nikolajevi igaühe eesmärk oli teenida suurt varalist kasu narkootiliste ainete käitlemisest ning prokuröri hinnangul pidi nende süüdistatavate eesmärk
RKKKo 1-19-5146/52 p 8 koos edasiste viidetega
olema laiema tulu saamine ning ühise kasumi jagamine laiemal viisil. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et sellisel viisil kasumi jagamine eelviidatud süüdistatavate puhul on eluliselt usutav kuivõrd J. Medunitsat, S. Kuznetsovi, D. Uritskiyt ja S. Nikolajevit liitsid võrreldes teiste süüdistatavatega palju pikaajalisemad sõprussuhted, läbi mille oli ka nende süüdistatavate staatus kuritegelikus ühenduses teiste ühenduse liikmete omast erinev. Kohtule on esitatud koopia KKP ja PPA vastustest järelpärimisele, millest nähtub narkootilise aine hašiši hind millest koguma arvestades kui suures koguses narkootilist ainet käideldi saab järeldada, et süüdistatavad pidid hašišit käitlema suure varalise kasu saamise eesmärgil. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse UNODC ja Politsei- ja Piirivalveameti andmetel oli käideldud narkootilise aine hašiš keskmine hind Hispaanias aastatel 2013-2015 hulgihinnana ca 1500-2000 eurot kg. Kõnealusest infoallikast pole võimalik leida küll täpset teavet hašiši (cannabis resin) hulgihinna kohta Venemaal, kuid arvestades teavet, et Venemaaga külgnevates riikides (nagu Läti, Eesti ja Leedu) maksab sama narkootikum juba 4000-6000 eur kg, on eluliselt usutav, et ka Venemaal on võimalik selle aine müügist teenida vähemalt 4000 eurot narkootikumi kilogrammi kohta – seega matemaatilise tehte tulemusena oli võimalik kasumit saada ca 2000 eurot kilolt. Kogusummana võinuks arvestades veetud narkootikumide koguseid kuritegelik ühendus aine müümisel ise teenida ca 4,96 mln eurot kasumit. Siiski nõustub kohus prokuröriga, et kogu kõnealune summa ei oleks jõudnud käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate valdusesse, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tegelesid Venemaal narkootikumide müügiga ilmselt veel teised inimesed, kes usutavalt samamoodi kasumit saada soovinuks.
802.Taotletud suure varalise kasu eesmärk nähtub kohtu hinnangul nii käideldud aine kogustest kuid ka muudes kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest. On tuvastatud, et Sergei Nikolajev läks eesmärgiga teenida suurt varalist kasu kullerina Eestist Hispaaniasse sõidukiga millesse olid ehitatud peidikud 5-l korral. Kohus on jõudnud järeldusele, et neljal reisil käitles Sergei Nikolajev kokku ca 392 kg narkootilist ainet hašiš (arvestusega ca 98 kg ühel reisil). Kohtupraktikas ei ole eeldatud seda, et narkootilise aine käitlemisel peab olema iga käideldud narkootikumikoguse olemasolu tuvastatud läbi ekspertiisi. Nii on Riigikohtu praktikas ekspertiisi vältimatust eitatud eeskätt olukordades, kus narkootilist ainet kätte ei saadud või kus ekspertiisi tegemine on muudest asjaoludest tulenevalt objektiivselt välistatud.38 Selline on olukord ka käesolevas kriminaalasjas.
803.Seda, kui suure maksimaalse kasumi sai Sergei Nikolajev narkootikumide käitlemisest näitab lisaks elatustaseme analüüsile ka kuritegeliku ühenduse kasumi laialdasem analüüs, mida kohus analüüsib käesolevalt väga lühidalt kohtulahendi paremaks jälgimiseks. Põhjalikum analüüs on toodud kuritegeliku käesoleva lahendi peatükis kuritegeliku ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid. Kuritegelikus ühenduses kasutati narkootikumide veoks vähemalt nelja erinevat sõiduautot – kolme BMW X5 (Si oma, Nikolajevi oma ja Matini oma) ning ühte Audi A5. Prokuratuur on esitanud seisukoha, et tegemist on sõidukitega, mis omandamise hetkel olid väärt ca 12000-18000 eurot, seega keskmiselt 15000 eurot. Järelikult saab otseseks autode ostmisega seotud kuluks pidada 60000 eurot. Sõidukite ümberehitamise ja hooldamise kulud olid süüdistatavate „töötasu“ arvestamata jättes küllaltki väikesed – Si valdusesse antud Audi A5 näitel kokku ca 2000 eurot (sh. ümberehitamiseks vajalik metall, värvid, keevitusvahendid, uued talverehvid, uued veljed, suusaboks jms). Kõigi eelviidatud autode remontimise-hooldamise peale kulunuks seega 8000 eurot. Kullerite VVS, Sergei
Vt RKKKo 27.03.2020 nr 1-19-2627, p 23-24; 13.11.2019 nr 1-17-8179/92, p-d 13 ja 16; 22.10.2009 nr 3-1-168-09, p 8.5; 28.02.2007 nr 3-1-1-121-06, p 13; 25.11.2016 nr 3-1-1-95-16, p 28.
Nikolajev, Sergei Matin, AS ja VB otsesed reisikulud pidid olema järgmised – vähemalt 8 hotellis ööbimise tasu (iga ööbimine maksimaalselt 100 euro, seega kokku 800 eurot), auto kütusekulud vähemalt 2 x 4150 km läbimiseks (Tallinnast Calpesse on vahemaa 3900 km, siit piirile Venemaaga omakorda ca 250 km) – arvesse võttes, et kõik eelnimetatud autod kulutasid kütusele ca 8 l/100 km, kulus ühe reisiga ca 665 l kütust, mis on arvestatav kulu. On asjakohane mainida, et sarnaste reisikuludega seotud arvestusi leiti ja võeti ära just J. Medunitsaga seotud läbiotsimisel – Tallinnas, xxx tn leitud märkmikust, millesse oli kantud arvutused ja info Eestist Hispaaniasse sõitmise kohta ja sellega seotud kulutused.
804.Kui kuritegelikule ühendusele on ette heidetud vähemalt 25 narkootikumide veoga seotud reisi tegemist, kulus ainuüksi autokütust vähemalt 16625 liitrit, märkimisväärsed kulutused pidid olema tekkinud ka hotellides ööbimisest ning eeltoodule lisanduvad veel kulutused autode ostmiseks ja hooldamiseks. Kuivõrd süüdistuse kohaselt osalesid nii S. Nikolajev, AS, S. Matin kui VB narkootikumide vedamisel kuritegeliku ühenduse liikmetena, saab neile tasu maksmist pidada kuritegeliku ühenduse kogukasumi kokkuleppekohaseks jaotamiseks – sellise kokkuleppe järgi said narkootikume vedavad kullerid ühenduse kogukasumist fikseeritud summa. Kuritegeliku ühenduse kulutusteks ei arvesta kohus tasusid sõiduautode ümberehitajatele Stanislav Nikolajevile ja Kirill Novikovile ega nende tööde vahendajale Sergei Nikolajevile kuivõrd ka need kulutused on kohtu hinnangul juba tekkinud kasumi ümberjagamine. Ainuüksi rahasummad, mida on ühendus tasuna ümber jaganud narkootikume vedanud kulleritele ning sõidukite ümberehitajatele tõendavad seda, et ühendus on tegevusest saanud vähemalt 40000 eurot kasumist.
805.Narkokullerile makstava tasu määra osas saab hinnangu anda läbi tunnistaja AKi ütluste. Tema ütluste kohaselt pidanuks ta saama salakaubaveos osalemise eest 5000 eurot, millest pidanuks ise maha arvestama kulutused hotellidele, auto kütusele, söögile jm. Nagu eelnevalt on kohus arvestanud, kulus Eestist Hispaaniasse ning Hispaaniast omakorda Venemaale sõitmiseks kokku vähemalt 1600 eurot. Järelikult teeninuks salakaubaveos osalenud kuller iga reisi eest ca 3400 eurot, mis saanuks kulleri valdusesse ühenduse kasumi ümberjagamise tulemusena. Arvestades seda, et Matinile, Sle, Nikolajevile ja Ble heideti käesolevas asjas ette vähemalt 14 reisil osalemist, jagunes nende vahel ühenduse tegevusest kasumit vähemalt 14x3400 eurot = 47600 eurot.
806.AK ütlustest tuletatavalt kulutati salakaubaveoks sobiva auto ümberehitamiseks 10000 eurot. On ilmne, et nii suur summa ei kulu pelgalt autole vajalike osade ostmiseks või autole vajalike lisade ostmiseks, vaid osa kõnealusest summast sisaldab ka tasu ümberehitajatele. Lähtudes eeldusest, et iga ümberehitatud auto peale kulutasid vennad Nikolajevid ja K. Novikov ca 2000 eurot, said Nikolajevid ja Novikov omavahel tuluna jagada veel 8000 eurot. Et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud vähemalt järgmiste autode ümberehitamine või hooldamine nende süüdistatavate poolt – S. Matini kasutuses olnud BMW X5, Si ja B kasutuses oleva Audi A5 ümberehitamine ja hooldamine, samuti AK kasutuses olnud Audi Q5 ümberehitamine ja hooldamine, lisaks ka veel narkootikumide veos mitte osalenud Mercedes-Benz R-klassi ümberehitamine, pidi ühenduse kasumi hulgas olema ka 4x8000 eurot = 32000 eurot, mis jagati kasumina madalamal tasemel tegutsevate süüdistatavate vahel. Ainuüksi kulleritele jagatud kasumiosa, samuti autode ümberehitamisega seotud kasumiosa ületab pea kahekordselt 40000 euro piiri.
807.Kohtu hinnangul viitab suure varalise kasu saamise eesmärgile ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli pikaajaline, narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale teostati järjepidevalt (vt ka modus operandi) tehes seda järjest enam konspireeritumalt. Seega saab üheselt väita, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning neil kõigil oli eesmärgiks saada suur varaline kasu. Suure varalise kasu saamise eesmärgile viitab ka süüdistatavate eluviis ja süüdistatavate endi kasutuses olnud käibevahendite hulk summaarselt, et ühenduse kui terviku eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra.
808.18.12.2015. a koostatud Sergei Nikolajevi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub analüüs Sergei Nikolajevi kui ka Inga Šemjakina (ühise leibkonna tõttu) elatustaseme kohta perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015.a. Vaatluses on loetletud Sergei Nikolajevile kuuluvad kinnistud, sõidukid, seosed äriühingutega ning läbiotsimisel ära võetud vara (loetelu esemetest ja nende hindadest) ja dokumendid (ostutšekid mille eest on tasutud sularahas). Loetletud on maksustatavad tulud perioodil 20112015. Vaatlusprotokolli kohaselt on Sergei Nikolajevi leibkonnal kokku varjatud allikatest pärit sissetulekuid 2011-2015.a kokku vähemalt 97 261,95 euro ulatuses. Arvestades leibkonna peaaegu olematut ametlikku sissetulekut, on kohtu hinnangul põhjendatud järeldus, et narkokuritegude toimepanemine on Sergei Nikolajevile muutunud põhiliseks sissetulekuallikate hankimise vahendiks. Kohus loeb vaatlusprotokolliga tuvastatuks asjaolu, et S. Nikolajevil on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, mis võimaldasid tal omandada kinnistuid, sõidukeid ja erinevaid esemeid ning läbi selle on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et narkootikumide käitlemise eesmärk oli eelkõige saada rahalisi vahendeid igapäevaeluks.
809.Eeltoodust tulenevalt on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et Sergei Nikolajev käitles korduvalt suures koguses narkootilist ainet hašišit mis on toime pandud grupi poolt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sergei Nikolajevil vastav luba puudus. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud süüdistus selles osas, et Sergei Nikolajev koos süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi ja R. Verenitšiga grupis tervikuna on täitnud subjektiivse koosseisu eesmärgi teenida narkootiliste ainete käitlemisega suurt varalist kasu.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud KarS § 184 lg 21 objektiivne koosseis.
811.Hinnates Sergei Nikolajev ́i puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris nii KarS § 184 lg 21 kui ka KarS § 256 lg 1 järgi kvaliftiseeritavad teod KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sergei Nikolajev pidi teadma, et kui ta transpordib süüdistuses nimetatud kogustes narkootikume Hispaaniast Venemaale siis on tegemist narkootiliste ainete käitlemise koosseisulise teoga. Kohtu hinnangul pidi Sergei Nikolajev teod toime panema eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Uuritud tõenditest nähtub, et ka Sergei Nikolajev soovis saada suurt varalist kasu läbi narkootikumide käitlemise nii nagu J. Medunitsa, S. Kuznetsov ja Roman Verenitš. Sarnaselt teiste kaassüüdistatavatega on Sergei
Nikolajev läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš äärmiselt suurtes kogustes ning vähemalt 2 aastat, tegevus oli läbimõeldud ja süstemaatiline mistõttu saab järeldada ka teatavat harjumuspärasust. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et kõik süüdistatavad s.h Sergei Nikolajev olid selgelt teadlikud sellest, millises formaadis tegutses kuritegelik ühendus ning sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi. Seda ilmestab selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel välja kujunenud selge rollide jaotus. Tuvastatud on ka see, et süüdistatavad tegutsesid sihipäraselt teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kes omavahel rollid jaotanud on. Samuti olid süüdistatavad teadlikud, et just loodud struktureeritud ühendus on mehhanism, mis võimaldab neil piiriüleselt toime panna raskeid kuritegusid süüdistuses kirjeldatud mastaabis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et Sergei Nikolajev pani kuritegusid toime selge teadmise ja eesmärgiga täita kuritegeliku ühenduse eesmärke läbi mille soovis saada varalist kasu. Seega leiab kohus, et Sergei Nikolajev pani talle etteheidetavad teo toime kavatsetult. Sergei Nikolajev ́ile KarS § 189 lg 1 järgi esitatud süüdistus
812.Sergei Nikolajevile heidetakse süüdistuses ette ka KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, mis hõlmas sõiduautode ettevalmistamist selleks, et sõidukeid saaks kasutada narkootikumide veoks ühest riigist teise.
813.On tuvastatud, et narkootilise aine transportimiseks Hispaania Kgriigist sihtkohta Venemaa Föderatsioon oli vaja sõidukeid, millesse narkootilist ainet peita. On tuvastatud, et Sergei Nikolajevi ülesanne kuritegelikus ühenduses oli korraldada hašiši transiiti Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni, andes kuritegeliku ühenduse liikmetele eelnimetatud teo toimepanemiseks vajalikke korraldusi ja juhiseid ja varustades vajadusel ühenduse liikmeid tegude toimepanemiseks vajaminevaga nagu nt sobivate sõidukitega (vt ka kuritegeliku ühenduse analüüs).
814.Objektiivse koosseisutunnuseks loetakse narkootilise või pshühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamist, valdamist või üleandmist, samuti teo toimepanemiseks rahaliste vahendite eraldamist. Kohtumenetluses on tuvastatud, et Sergei Nikolajev organiseeris vahendeid – sõidukeid, millesse ehitada peidikud kuritegeliku üheduse eesmärkide täitmiseks.
815.2013.a eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 26.09.2013. a anti Sergei Nikolajevi kasutusse eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikute poolt peidikutega varustatud sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX, mille Sergei Nikolajev registreeris 26.09.2013 enda nimele ning vedas ja valdas ise eelnimetatud autoga narkootilisi aineid neljal korral (vt analüüs § 184 lg 21 osas). Peale 2014. a märtsi enam sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX narkootilise aine vedusid ei teostatud. Sõiduk müüdi ning omanikuvahetus toimus 19.06.2014.a.
816.2014. a oli Sergei Nikolajevi igapäevases kasutuses ka sõiduk BMW 330d reg.nr-ga XXXXXX, millesse olid rajatud narkootikumide veoks sobilikud peidikud.
817.Kohtumenetluses on tuvastatud, et 2013. a värbas Sergei Nikolajev kuritegelikku ühendusse Sergey Matini, kelle kasutusse täpselt tuvastamata ajal anti sõiduk BMW X5 reg nr XXXXXX, mille Sergey Matin registreeris 25.11.2013 enda nimele ning millega tehti
kokku viis reisi mille käigus transporditi narkootikume mis olid peidetud sõidukis asuvasse peidikusse.
818.Sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX vaatlusprotokollist nähtub sõiduki vaatlus. Seda on tehtud uue omaniku AD ́i juuresolekul. Vaatlusprotokoll on koostatud 08.02.2016 ning kirjeldatud on vaatluse käiku, mis selle vaatluse käigus sõidukist eemaldati ja seda, et sellest autost leiti põrandas olev ava, mille tühimik oli täidetud penoplasti vahuga. Vaadeldud on põrandapinda, leitud on teine luugikate ja veel üks tühimik, mis on täidetud penoplasti vahuga. Vaatluses on fikseeritud, et penoplasti vaatluse käigus avast ei eemaldatud ning seetõttu ka tühimikku seestpoolt ei mõõdetud. On fikseeritud, et taastati sõiduki algne seisukord. Vaatlusprotokolli juures on lisana fototabel, kus fotodel fikseeritu kinnitab vaatlusprotokolli sisu. Vaatlusega loeb kohus tuvastatuks, et S. Matini kasutuses olnud sõiduautosse BMW olid rajatud peidikud. Mis puutub asjaolusse, et vaatlus teostati ajal mil Sergei Matin viibis juba vahi all ning sõiduki omand oli üle läinud teisele isikule 2014 aastal märgib kohus, et puudub igasugune alus arvata, et sõiduki uus omanik rajaks just süüdistuses kirjeldatud sarnase peidiku oma sõidukisse, seejärel laseks need penoplasti täis muutes peidiku kasutuskõlbmatuks. Kui kaitsjatel olnuks kahtlus, et selle avastatud peidiku on teinud keegi teine või uus omanik siis tulnuks taotleda see isik kohtus ka üle kuulata. Ei kaitsjad ega süüdistatavad pole oma versiooni kinnitamiseks esitanud ühtegi seda kinnitavat tõendit. Kohtu hinnangul ei ole taolise peidiku rajamine sõiduautosse tavapärane. On eluliselt usutav, et peidik on rajatud millegi varjamiseks ning jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates on eluliselt usutav, et teiste hulgas ka kõnealune peidik on rajatud eesmärgiga teostada sõidukiga narkootiliste ainete varjatud vedu nii nagu teiste sõidukitega mis on süüdistuses esitatud ning vaadeldud.
819.Läbi modus operandi ning kogumis kohtuistungil uuritud tõendite loeb kohus tuvastatuks, et kõnealuse peidiku on ehitanud sinna Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov Sergei Nikolajevi palvel (vt Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov koosseisu analüüsi). Samuti on tuvastatud, et Matini kasutuses olnud sõiduki tehniliste probleemidega tegeles Sergei Nikolajev, kes kaasas ka oma venna Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikov ́i. Nt Poolas tekkinud käigukasti rikke korral helistas Sergey Matin Sergei Nikolajevile ning Sergei Nikoljev koos Kirill Novikovi ning Stanislav Nikolajeviga sõitsid Poola käigukasti remontima.
820.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Sergei Nikolajev on organiseerinud ning üle andnud S. Matinile sõiduki BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX kui vahendi mille abil osutus võimalikuks käidelda suures koguses narkootilist ainet hašiš. Sõidukisse rajati Sergei Nikolajevi eestvõtmisel peidikud koos Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajeviga mis võimaldasid narkootilist ainet peita sõiduki põrandasse rajatud peidikutesse.
821.Kohtumenetluses on tuvastatud, et Sergei Nikolajev organiseeris sõidukitesse peidikute rajamiseks vajalikud vahendid ning andis ülesandeks oma vennale Stanislav Nikolajevile ja Kirill Novikovile sõidukisse peidikud rajada. Peidikuid ehitati garaažis asukohas XXX, Tallinn. Nimetatut kinnitas ka Sergei Nikolajev ise kui ütlusi andis öelduga, et esimese peidiku tegi ta oma isale kuulunud BMW X5 koos Kirill Novikoviga ja menetluses tuvastamatuks jäänud isiku AŽ ́i palvel, kes pidi sõiduki koos peidikutega ära ostma kuid kes siiski seda ei teinud. Ütluste kohaselt tellis Sergei Nikolajevilt sama tundmatu isik nimega AŽ veel ka sõidukisse Audi Q5 peidikute ehituse ning Sergei Nikolajev kirjeldas oma ütlustes kuidas ta
peidikut tegi – ehitas kasti/karbi põranda sisse. Osas kus Sergei Nikolajev oma ütlustes tunnistas peidikute ehitust luges kohus usaldusväärseks. AŽ ́i olemasolus ning selles osas, et Sergei Nikolajev ei teadnud milleks peidikut ehitatakse leidis kohus, et ütlused on vastuolulised ning selles osas ebausaldusväärsed. Sarnaselt kirjeldas Sergei Nikolajev peidiku ehitust valgesse Audi A5 selgitusega, et selle ehituse ta delegeeris Kirill Novikovile ja Stanislav Nikolajevile. Seega tunnistab Sergei Nikolajev, et on otseselt seotud olnud kolme sõiduki ümberehitamisega kuid kohtumenetluses kogutud tõendite kohaselt on neid sõidukeid siiski rohkem olnud.
822.06.05.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega on teiste leitud asjade hulgas vaadeldud S. Nikolajevi sõidukite ümberehitamiseks kasutatavate materjalide omandamist kinnitavaid dokumente. S. Nikolajevi elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära RGR metalli kviitung, millel kirjeldati metallilehe ostmist S. Nikolajevi poolt 17.07.2015 ning kriminaalmenetluses teostatud jälitustoimingutega tuvastatud vendade Nikolajevite suhtlus viitas sellele, et sel ajal said toimuda sõiduautode ümberehitamistööd kuna Stanislav ja Sergei Nikolajevi 15.07.2015, kell 18.40 toimunud omavahelises vestluses telefoni teel rääkisid nad 2 mm „raua“ – ostmisest ning 17.07.2015, kell 12.58 teatas Sergei Nikolajev Stanislav Nikolajevile, et ta tõi metalli ära – see on 2 mm paksune ning mõõtudega 1,5x3 meetrit. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et raua näol võis tegemist olla plekiga, mis oli vajalik sõidukitesse peidikute rajamiseks - taoline järeldus tugineb jälitustoimingutega kogutud teabe hindamisel kogumis koos teiste tõenditega.
823.Kohtule on esitatud 14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokoll koos lisadega Tallinnas, aadressil XXX asuva angaaris asuva autoremonditöökoja kohta, millest nähtub, et leiti ja võeti ära värviballoon RAL9006. Tegemist on asitõendiga, mis viitab asjaolule, et narkootikumide vedamiseks kasutatud sõidukite ettevalmistamiseks kasutatud kerevärvi leiti ka läbiotsitavast garaažist. Siinkohal on oluline märkida, et ekspertiisi, mis tõendaks, et kerevärv on sama mida ümberehitatud autode puhul on kasutatud, ei ole. Küll aga on visuaalsel vaatlusel võimalik järeldada, et tegemist on sama tooni kerevärviga mida on kasutatud Audi A5-s ja R-klassi Mercedes-Benzi ümberehitamisel. Leitud värvi on eraldi vaadeldud asitõendina (vt 25.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega) kus on kirjeldatud ka leitud värvi detailset vastavuses olemist ümberehitatud autode kontekstis (ehk tegemist visuaalselt sarnase värviga). Seega vaatamata asjaolule, et konkreetset ekspertiisi tehtud ei ole saab järeldada kogumis teiste kohtus esitatud tõendite ning jälitustoimingutega kogutud teabega, et Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov tegelesid sõiduautode ümberehitamisega.
824.25.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub vaatluse käik, värvi pudel, värvi kood ja fotod värvipudelist. Vaadeldud on pihustatavat aerosoolvärvi DUPLI-COLOR platinum. Pudelit, mille ülemises ääres värvikood white aluminium satin mat RAL9006. Pudeli küljel kleebituna eesti keelne kasutusjuhend, millel toote kirjeldusena kirjas järgmine tekst: PLATINUM kõrgläikega- ja satiinmattvärv. Sobib nii sees- kui väljas kasutamiseks. Sobib puu, metalli, klaasi, plastiku, paberi kui ka riide värvimiseks. Kiirelt kuivav. Väga hästi kattev. Kriipimis-, löögi-, vibratsioonikindel. Pudel hõbedast värvi, pudeli kõrgus 18,5 cm ja läbimõõt 6,5 cm. Pudeli peal kirje: DUPLI-COLOR platinum. (vt lisa fotod nr 1-1.2). Kohtus esitatud tõenditest kogutud teabega kogumis hinnates on põhjendatud järeldada, et nii Stanislav Nikolajevi kui ka K. Novikovi valdusest leiti ümberehitatud
sõidukite värvimiseks kasutatud värvi aadressilt XXX, Tallinn asuvast garaažiboksist nr xx (vt ka 14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokoll koos lisadega).
825.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et sõiduk A5, mida Sergei Nikolajev ei eita, et ümber lasi ehitada oma vennal ja Kirill Novikovil oli AS ́i kasutuses olnud Audi A5 reg nr XXXXXXXX, kes tegi selle sõidukiga neli õnnestunud reisi ehk vedas sõidukiga Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni narkootilisi aineid enne kui ta Schengeni viisa tähtaeg lõppes ning sõiduk edasi VBle anti. 25.05.2015. a registreeriti seni AS nimel olnud sõiduauto Audi A5 reg nr XXXXXXXX vastavalt S. Nikolajevilt saadud juhistele PA nimele (kuna VB nimele ei saanud Leedu passi tõttu sõidukit registreerida) ning vahetati ka sõiduki registreerimismärk. Sõiduk hakkas kandma registreerimismärki XXXXXXXX. VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti (vt analüüs VB osas).
826.Kohtu hinnangul on tõendatud ka asjaolu, et lisaks sõiduautodele Audi A5 tegi Sergei Nikolajev kuritegeliku ühenduse liikmena 2015. a vältel ettevalmistusi ka teiste sõiduautode kasutamiseks narkootikumide vedamiseks. Täpselt tuvastamata ajal oli kuritegelikku ühendusse värvatud Venemaa kodanik AK kelle ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest narkootilise aine vedusid Hispaaniast Venemaale, samuti korraldada ühenduse käsutuses olevate sõiduautode toimetamist Venemaalt Eestisse nende ümberehitamiseks, samuti tehniliseks hooldamiseks.
827.Väljatrükiga piiriületuste andmebaasist on tuvastatud, et AK käsutuses olnud sõiduauto Audi Q7 reg.nr-ga XXXXXXXX sisenes Eestisse Tallinna sadama D-terminali kaudu 13.03.2015. Sõiduki numbri tundis kohtuistungil ära ka AK millises osas hindas kohus tema ütlused ka usaldusväärseks. Sõiduk toimetati edasi Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi kasutuses olnud garaaži aadressile XXX, Tallinn, kus vaadati sõiduk Audi Q7 üle ning veenduti, et sinna sõidukisse peidikuid ehitada pole võimalik ning info edastati Sergei Nikolajevile 15.03.2015. K ütluste kohaselt ei olnud kõnealune auto sellisel viisil „remonditav“ nagu Audi Q5. Kohtu hinnangul saab järeldada, et AK ei pidanud autode remondiks mitte pelgalt vigade parandamist, vaid ka auto ümberehitamist, mistõttu tõlgendas kohus AK ütlusi Audi Q7 „remondikõlbmatuse“ kohta auto sobimatusena narkoveoks ümberehitamiseks (vt AK ütlused). On tuvastatud, et sõiduk oli 15.03.2015 Sergei Nikolajevi ja Kirill Novikovi kontrolli all, see tuli transportida teise kohta ning seda kinnitavad 15.03.2015 kell 14.07 ja 19.01 toimunud kõned, mille kohaselt tuli sõiduauto Audi „tuli parklasse (täpsemalt Ida-Keskuse juurde parklasse) toimetada“. Et AS oli tema valduses oleva Audi A5-ga samal ajal Venemaal (eelnevat tõendab nt AS ja S. Nikolajevi vaheline telefonikõne 19.03.2015), ei saanud tegemist olla selle Audiga. Tallinnas, Ida-Keskuse juures asub Punane tn 6 parkla, milles hoiti AK kasutuses olevaid sõiduautosid. Kõnealuse parkla tundis AK fotodelt ära ka kohtuistungil. Kuivõrd sõiduk Audi Q7 reg.nr-ga XXXXXXXX narkootiliste ainete veoks ei sobinud, sõitis Eestisse taas AK, kes võttis sõiduki ning lahkus sellega 24.03.2015. a läbi reisisadama D-terminali kell 13:30 laevaga Superstar Eestist Soome.
828.Tõendamist on leidnud asjaolu, et 05.07.2015. a toimetas AK Eestisse uue sõiduki Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX, et rajada sellesse peidikud narkootikumide veoks. Kohtule on esitatud väljatrükk piiriületuste andmebaasist ning väljatrükid fotodest, samuti väljatrükk
laevareiside andmebaasist ning nendest nähtuvalt on tõendatud AK käsutuses olnud sõiduauto Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX Eestisse sisenemist 05.07.2015. a, 10.12.2015. a ning 11.12.2015. a ning selle lahkumist Eestist 30.11.2015. a ka 10.12.2015. a. Väljatrükkidest saab järeldada, et sõiduauto Audi Q5, mille roolis AK kinni peeti, on Eestiga olnud seotud vähemalt 2015. a juulist. Jälitustoimingutega (vt 26.01.2016. a koostatud KrMS § 126’5 sätestatud jälitustoimingu protokoll) kogutud teavet koos eelnimetatud väljatrükkidega kogumis hinnates kinnitavad nii jälitustoimingu protokoll kui ka väljatrükid objektiivselt, et kõnealuse sõidukiga on vahetult kokku puutunud nii Sergei kui ka Stanislav Nikolajev (vt ka varjatud jälgimise protokoll 28.11.2015. a, kell 22.23 ja 23.00, milles on vendi Nikolajeveid jälgitud just kõnealuse Audi Q5 juures toimetamas sõiduauto akuga ning milles on tuvastatud, et vennad Nikolajevid andsid auto üle AKle). Kohtule esitatud materjalide kohaselt lahkus 30.11.2015. a hommikul AK läbi reisisadama D-terminali laevaga Eestist Soome. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et on tuvastatud, et AK käitles selle sõidukiga narkootilist ainet hašiš - sõitis Hispaaniasse läbi Eesti väljudes 10.12.2015. a, kell 19:55 Ikla piiripunkti kaudu, omandas suures koguses, kokku 92,5 kg narkootilist ainet hašišit, mille peitis Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX peidikutesse ning mida vedas ja valdas kuni lahkus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.12.2015. a Hispaaniast eesmärgiga toimetada narkootiline aine Eestisse.
829.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks – narkootiliste ainete vedamise jätkamiseks – omandas Sergei Nikolajev 12.11.2015. a. ka sõiduauto MERCEDES-BENZ R 320 CDI 4MATIC reg.nr-ga XXXXXX, mis registreeriti Sergei Nikolajevi tuttava nimele ja sõiduki kasutajaks märgiti Sergei Nikolajev. On tuvastatud, et peale sõiduki soetamist toimetas Sergei Nikolajev sõiduki sellesse peidikute ehitamise eesmärgil xxx tn xx asuvasse garaaži kus ajavahemikul 12.11.2015. a kuni 06.12.2015. a rajasid Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov eelnimetatud sõiduauto juhiistme alla tühimikud, mille katsid 2 mm metallplaadiga ning värvisid sõiduki põhjaga ühte tooni. Sõiduk jäi peale peidikute ehitamist Stanislav Nikolajevi kasutusse, kust see Stanislav Nikolajevi kinnipidamisel ka ära võeti. Eelkirjeldatut kinnitab kohtule esitatud 17.12.2015. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, millest nähtub, et süüdistatavate valduses olnud sõidukisse olid rajatud narkootiliste ainete vedamiseks sobivad peidikud. Seega nõustub kohus prokuröri järeldusega, et tegemist on sõidukiga, mis oli kohandatud narkootikumide vedude toimepanemiseks. Lisaks nõustub kohus prokuröri tähelepanekuga, et ei Sergei Nikolajev, Kirill Novikov ega Stanislav Nikolajev eita, et kõnealune sõiduk oli nende valduses ning seda, et just nemad ehitasid kõnealusesse autosse narkootikumide veoks sobivad peidikud. Veelgi enam – 06.12.2015, kell 20.27 on pealt kuulatud telefonikõnes on tuvastatud, et eelnimetatud süüdistatavad rääkisid omavahel ka täpsest autonumbrist – XXXXXX. Mercedes-Benz Rklass omandamist ja selle ümberehitamise korraldamist Sergei Nikolajevi poolt kinnitab ka 19.04.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokoll.
830.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Sergei Nikolajev on organiseerinud sõidukeid kui vahendeid, mille abil osutus võimalikuks käidelda suures koguses narkootilist ainet hašiš erinevatel süüdistuses nimetatud perioodidel. Sergei Nikolajevi teopanus seisnes nii sobiva sõiduki otsimises, sobivate vahendite mis olid vajalikud sõidukite ümberehitamiseks leidmises, Stanislav Nikolajevile ja Kirill Novikovile ümberehitamisele kaasa aitamises, peidikutega varustatud sõidukite üle andmises kullerile, kes läks sõidukiga Hispaaniasse ning transportis peidikutesse paigutatud narkootikumid sihtkohta Venemaa Föderatsioon. On tõendamist leidnud asjaolu, et sõidukisse rajati peidikut Sergei Nikolajevi
eestvõtmisel koos Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajeviga. Asjaolu, et kui ei oleks ettevalmistatud peidikute ehitamise näol neid süüdistuses nimetatud sõidukeid siis ei oleks osutunud võimalikuks süüdistuses nimetatud viisil ja ajal narkootilist ainet peita sõiduki põrandasse rajatud peidikutesse. Seega oli sõidukitesse spetsiaasete peidikute ehitamine oluline protsess suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks.
831.Kohtu hinnangul on Sergei Nikolajev kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 mõttes. Esiteks võttis Sergei Nikolajev osa õigusvastasest teost (§ 27) – Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov panid toime KarS § 189 lg 1 sätestatud kuriteo, mis seisnes sõidukitesse spetsiaalsete peidikute ehitamist Sergei Nikolajevi palvel kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks. Sergei Nikolajev otsis sõiduki mida ümber ehitada, organiseeris vahendid mida oli vaja selleks, et sõidukit ümber ehitada, andis raha tööde teostamise eest Stanislav Nikolajevile ning Kirill Novikovile ning andis hiljem valmis sõiduki üle kullerile, kes läks sellega narkootikume vedama. Sõidukite ümberehitamine toimus Tallinnas, XXX asuvas garaažis mida rentis Sergei Nikolajev. KarS tähenduses on Sergei Nikolajevi tegevus käsitletav osavõtuna kuriteost.
832.KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kuriteole kaasaaitamine tähendab seega teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Sergei Nikolajev tekitas võimaluse, et Stanislav ja Kirill saaks KarS § 189 lg 1 toime panna, samuti ühenduse eesmärkide täitmiseks tekitas ta oma teoga ka võimaluse KarS § 184 sätestatud kuritegude toimepanemise kuritegeliku ühenduse teiste liikmete poolt. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Karistusõiguslikult ei ole korrektne arusaam, nagu eeldaks isiku karistamine kuriteost osavõtu eest selle tuvastamist, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud.39 Kohtule esitatud materjalide pinnalt on põhjendatud järeldus, et Sergei Nikolajevi kaasaaitamisteo ja Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi täideviimisteo vahel on põhjuslik seos. Sergei Nikolajevi tegevust sõidukite otsimise, ümberehitamise palve ehitamisele Stanislav Nikolajevile ja Kirill Novikovile, materjalide ja jms organiseerimine sõidukite ümberehitamiseks saab pidada tegevuseks mis avaldas mõju sellele, et sõidukitesse ehitati peidikud mis omakorda oli eelduseks, et sõidukitesse saaks peita suures koguses narkootikume mis oligi ehitamise lõppeesmärk. Otsides sobivaid sõidukeid mida ümber ehitada, materjalide organiseerimist ning oma garaažis tegutsemist saab pidada toetavaks tegevuseks, et Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov saaks sõidukeid ümber ehitada ning kuritegelik ühendus omakorda saaks saavutatud oma eesmärgid. Kohtu hinnangul ei oleks põhitegu saanud sooritada kui Sergei Nikolajev ei oleks osavõtutegu toime pannud. Seega on kohtu hinnangul täidetud kaasaaitamisteo objektiivsed asjaolud.
833.Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks – kohtu hinnangul oli see Sergei Nikolajevil olemas. Kuritegeliku ühenduse, mille liige Sergei Nikolajev oli, eesmärkide täitmiseks ei saanud kohtu
RKKKo 19.10.2008 nr 3-1-1-94-00, p 6.4; 23.05.2001 nr 3-1-1-60-02, p 12; 18.06.2010 nr 3-1-1-43-10, p 16.
hinnangul olla muud vormi kui kavatsetus KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sergei Nikolajev ́il pidi olema selge teadmine, et kui ta käsib Stanislav Nikolajevil ja Kirill Novikovil sõidukitesse peidik ehitada, organiseerib selleks vajalikud vahendid ning selleks sobiliku sõiduki siis tulemuseks on peidikud sõidukites. Samuti pidi Sergei Nikolajev teadma, et kui ta otsib sobiva kulleri narkootikumide vedamiseks Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni, annab talle üle spetsiaalse sõiduki kuhu narkootikumid peita ja juhised kuhu ning mis ajal sõita siis on selge, et ta tegi endast olenevalt kõik, et narkootikumide käitlemine veo näol saaks aset leida. Seega hõlmas Sergei Nikolajevi tegevus mitte ainult kavatsetust kaasaaitamisteo toimepanemiseks vaid ka kavatsetust õigusvastase põhiteo suhtes ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
Eeltoodust tulenevalt on KarS § 189 lg 1 - § 22 lg 3 objektiivsed asjaolud täidetud.
835.Hinnates Sergei Nikolajevi puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris KarS § 189 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvaliftiseeritava teo KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Ta oli teadlik, et tegeleb kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisega ning sõidukitesse peidikute rajamine oli selleks, et sõidukitsesse peita narkootilisi aineid eesmärgiga neid ühest riigist teise vedada. Seejuures tegutses Sergei Nikolajev eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
836.Seega on kohus tuvastanud, et Sergei Nikolajev pani toime KarS § 189 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
837.Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Sergei Nikolajev tuleb süüdi mõista KarS § 256 lg 1, KarS § 184 lg 21 ja KarS § 189 lg 1 – 22 lg 3 järgi. Roman Verenitš’ile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 21 ja § 255 lg 1 järgi
838.Süüdistuse kohaselt kuulus Roman Verenitš täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles Jevgeni Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši veoga Hispaania Kgriigist Venemaale.
839.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas Jevgeni Medunitsa ühendusse Roman Verenitš ́i, kes oli kuritegeliku ühenduse liikme Dmitry Uritskiy partneriks Hispaanias. Roman Vereniši ülesanne oli tagada narkootiliste ainete järjepidev transiit, korraldada narkootiliste ainete peitmine ühenduse poolt narkootikumide veoks kasutatavatesse sõidukitesse ning juhendada Eestist või Venemaalt saabunud Jevgeni Medunitsa poolt juhitud kuritegeliku ühenduse liikmeid aine pakendamisel ja peitmisel sõidukitesse. Valdavalt käitles Roman Verenitš narkootilisi aineid süüdistuse kohaselt koos Dmitri Uritskiyga.
840.Paratamatult on R. Verenitšile esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid.
841.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. Süüdistatav Roman Verenitš andis 19.11.2020 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta peeti Hispaanias kinni 27.01.2016 aastal, kus ta sel ajal elas ja töötas alates 22.09.2013. Süüdistatavatest tundis ta Dmitry Uritskiyt, Jevgeni Medunitsat, Kuznetsovi oli näinud mõned korrad. Dmitry Uritskiy on tema äi ning Hispaanias suhtlesid nad sisuliselt igapäevaselt. Hispaanias töötas ta ametlikult autoteeninduses kuupalgaga 900 eurot, peale seda lahkus tööle ehitusele, tegeles ka kinnisvaraga, tema sissetulek võis olla kuskil 300 eurot päevas, vahel mitte midagi. Jevgeni Medunitsaga tutvus a kuskil 2013 oktoobris läbi Dmitry Uritskiy ning peale seda jäid nad suhtlema. Rohkem suhtles ta isegi Medunitsa naisega, kuna Medunitsa koos naisega kolis majja elama ning ta aitas seal remonti teha.
842.Ütluste kohaselt ei ole tema juuresolekul Dmitry Uritskiy ega Jevgeni Medunitsa kellegagi narkootikumide või salakaubaveo teemadel rääkinud. Sergei Nikolajevit ta enne kriminaalmenetlust ei tundnud. ASi pole kunagi näinud. VB on Dmitry tuttav ning ta on teda sõidutanud Dmitry palvel maja näitama Cullera linnas, kuhu ka V lõpuks sisse kolis. Samuti tunneb ta Natšot, kes elas Hispaanias ja aitas hispaania keelega, kui oli vaja dokumente vormistada. Samuti aitas ta korteri ostmisega, vahel käisid restoranis söömas.
843.OC on samuti tuttav, kes aitas tal otsida korterit, samuti kohtus ta temaga väga tihti jalgpallistaadionil Valencias. Ta tegi läbipääsukaardid staadionile pääsemiseks. OCga suhtles ta ka läbi Natšo.
844.Ta on viibinud selles eramus Cullera rajoonis, mida näidati Ble. Majas on garaaž, kust läheb eraldi sissekäik majja, miks on kahekordne. Rohkem eramuid ta Cullera rajoonis külastanud ei ole. Siis viibisid seal veel Dmitry Uritskiy ja B.
845.OCga ta kahekesi kuskil eramus viibinud ei ole, samuti ei ole ta kuulnud, et nimetatud eramus oleks olnud probleemid kliimaseadmega.
846.AKst ei ole ta mitte kunagi midagi kuulnud. Miks võisid tema DNA jäljed K juhitud sõidukis leitud narkootiliste ainete pakenditele sattuda, selgitab Verenitš asjaoluga, et äkki see isik käis autoteeninduses.
847.Ta ei ole kunagi olnud kuritegeliku ühenduse liige, ta isegi ei tea, mida see endast kujutab. Dmitry Uritskiylt pole ta kunagi käske saanud, kui siis täitis palve sõita arsti juurde või autoteenindusse. Samuti pole ta käske saanud Jevgeni Medunitsalt, jällegi kui siis täitis viimase palveid nt aidata kolida.
848.Sergey Matini väitele selle kohta, et nad on Hispaanias kohtunud enne kinnipidamist selgitas Verenitš, et mäletab põgusalt hetke, kui Dmitry ütles, et lähme sõidame, talle peaks toodama ikoone. Nad sõitsid kohale, väljus meesterahvas, andis Dmitryle üle ikoonid, Verenitš istus kas autos või tuli auto juurde suitsetama, võib-olla see oligi siis Matin.
Kohtumine toimus Calpes mingi maja või hotelli juures. Dmitry Uritskiyle toodi kolm ikooni - ühe ta tellis Jevgeni pojale, ühe ikooni kinkis õigeusukirikule ja kolmanda jättis vist endale.
849.Sergey Kuznetsovi on ta näinud ühel korral. Ta tuli Hispaaniasse Jevgeni juurde, kõik olid peredega ja kogu seltskond käis saunas. Veel kui ta ükskord Tallinnas 20215 jaanuaris või veebruaris käis, siis Jevgeni andis talle Sergey Kuznetsovi telefoninumbri. Jevgeni oli mures, et saa Kuznetsovi kätte ja palus Tallinnasse jõudes talle helistada, mida ta ka tegi. Nad kohtusid 15-20 minuti pärast Viimsi Statoilis ja ta ütles Kuznetsovile, et Ženja on mures, kuna ei saa teda telefoni teel kätte ja siis rääkisid ka niisama, et kuidas läheb jne. Jevgeni palus edasi anda, et tuleb 5 päeva pärast Tallinna.
850.OG’i tunneb põgusalt. Kohtusid ka Hispaanias. Tema Gga ei ole mingeid narkootikume pakendanud ega transportinud.
851.Millega Dmitry Uritskiy Hispaanias tegeles, ta ei tea. Dmitry Uritskiyl oli Mercedes S klassi auto, millega ta ka ise sõitis ja veel Ford Focus. Ta teadis, et Dmitry Uritskiyt on kriminaalkorras karistatud, sellest on isegi raamat kirjutatud - „Bandiitlik Ida-Virumaa“. Dmitry Uritskiyga suhtles kui oma perekonnaliikmega ning enne kinnipidamist elas ka tema Hispaanias. Dmitry elukohas ei ole ta kunagi relvi näinud, kuid teadis, et Dmitry suitsetas kanepit, koguseid ta ei oksa öelda. Kogu Hispaania peaaegu suitsetab seda, see on legaalne. Kodus võib kasvatada, poes on müügil, seemned, lambid kõik on ametlik. Pool Hispaaniat suitsetab seda. Mingeid narkootikumide pakkimiseks kasutatavaid esemeid Dmitry juures ei näinud.
852.Teab, et Jevgeni Medunitsa oli Hispaanias äriinimene, kuid tema sissetulekuid ei tea. Maja remondi eest andis vist 100 eurot. Teab, et Jevgenil oli auto, millega sõitis ka naine, ning isal oli valge Porsche, samuti on ta näinud Jevgeni valduses hõbedast väikebussi Renault, millega ta vedas kartautosid ja mööblit.
853.DL on tõbras, kes on Jevgeni sõprade 15-16 aastane poeg. Kes D isa on, ei tea, kuid D elas Jevgeni palvel Verenitši juures ja selle eest sai ta Jevgenilt raha. Poiss tuhnis kogu aeg kappides ja varastas ning lõpuks paluti tal lahkuda teise korterisse nimelt sinna, kus Verenitš ise varem elas. Kes D elamiskulud kattis, ei tea.
854.Verenitšil endal oli Hispaanias elades sõiduauto BMW X5, mis oli ostetud 2015 aastal. Kellelt ta auto ostis, ei mäleta, kuid ta ei ole sellest autost rääkinud ei Jevgenile, Dmitryle ega Sergey Kuznetsovile. Ühel korral tal kadus Hispaanias vihmaga autol numbrimärk ning kuna Hispaanias ei saanud teha Eesti numbrimärki, pöördus ta abipalvega Jevgeni poole, kes aitas teda. Kuna Jevgenil oli asja ka Eestisse, aitas ta seal ka numbrimärgi teha.
855.Dmitry Uritskiy ja Jevgeni Medunitsa kinnipidamisest sai ta teada teisel päeval peale kinnipidamist ja see oli suur šokk. Ta ei teinud midagi, oli lihtsalt šokiseisundis ja lootis, et see asi lõppeb ära, kuid ta ei varjanud ega ei peitnud ennast.
856.AHi tunneb süüdistatav põgusalt läbi Dmitry. Vahel nad kohtusid, jõid koos õlut, käisid külas Calpes, kuid kas ta on ka seotud narkootiliste ainetega, ei tea.
857.Kohtu hinnangul ei saa Roman Verenitši ütlusi usaldusväärseks pidada. Kuigi Verenitš on andnud ütlusi selle kohta, et tunneb nii Bt kui Ct, kellega viibis koos Hispaanias, samuti kinnitanud kaassüüdistatavatega omavahelisi suhteid, on tema ütlused antud soovist pisendada nendevahelisi seoseid miinimumini. Samuti andis Verenitš valeväiteid enda tegevuse kohta ajast, mil kaaskahtlustatavad juba politsei poolt kinni peetud olid ning kus Verenitš siis väidetavalt viibis šokiseisundis.
858.Kohtus on tuvastatud, et nii on Jevgeni Medunitsa kui ka Dmitry Uritskiy on Verenitšile lähedased inimesed juba läbi isiklike ja perekondlike suhete, seega on mõistetav, miks Verenitš ei soovi anda ka neid süüstavaid ütlusi. Kohtus avaldatud 14.12.2015, kell 20.54 telefonikõnest nähtub, et Uritskiy ja Medunitsa kinnipidamise järel ootas Verenitš Uritskiy ja Medunitsa lähedastelt teavet selle kohta, milliseid ütluseid peaks kriminaalmenetluses tema andma. Selles osas soostub kohus ka prokuröri järeldustega, Verenitš ei saanud tegutseda omapäi ja iseseivalt, vaid mõistis enda alluvusrolli Uritskiy ja Medunitsaga. Eelviidatud telefonikõnes rääkis Verenitš ka sellest, et kõige tähtsam on, et bussi poleks (pealt kuulatud telefonikõnede konteksti arvestades räägitakse Medunitsa kasutuses olnud Renault bussist), mida Verenitš ise on ka kohtuistungil kinnitanud ja sellest, et viskas telefoni ära. Siit on kohtul võimalik järeldada üheselt, et Verenitšil oli tegelikkuses teadmine nii Uritskiy kui Medunitsa ebaseaduslikust tegevusest. Seega on ka ebausutavad Verenitši ütlused selle kohta, et kasutas Hispaanias ainult ühte telefoni, sest väidetava telefoni äraviskamisel jäi talle ometigi võimalus pidada telefonivestlusi hoolimata telefoni äraviskamisest. Samuti on nimetatud kõne kontekstis ebausutav, et Verenitš Medunitsalt korraldusi ei saanud, kuivõrd täitis kindlaid suuniseid just Medunitsa väikebussiga seonduva osas.
859.Ebausutav on Verenitši väide selleski, et kohtuistungil väitis Verenitš, et sai Uritskiy ja Medunitsa kinnipidamisest teada alles 15.12.2015. Eelneva lükkab ümber eelviidatud telefonikõne 14.12.2015.
860.Samuti loeb kohus ebausutavaks Verenitši väite selle kohta, et Medunitsalt sai ta tööülesandeid ainult ühel korral remonttööde tegemiseks Medunitsa majas. Nt. 23.09.2015 kohus avaldatud telefonikõnes kurdab Verenitš oma vestluspartnerile, et Medunitsa oli millegi peale kuri, mis viitab kohustuste olemasolule Medunitsa ees. Samuti oli Verenitš kohustatud hoolitsema Medunitsa’lt saadud suuniste alusel DLi eest. Nimetatut kinnitas Verenitš oma ütlustes ise kuid see asjaolu selgub ka 08.10.2015, kell 18.40 pealt kuulatud kõnest, kus Verenitš kirjeldas seda, kuidas Medunitsa „äripartneri“ poeg elab tema juures ning ta saab Medunitsalt selle eest raha). Seda, et Verenitš sai Medunitsalt korraldusi, kinnitab ka pealt kuulatud telefonikõne 25.10.2021, kell 12.11, kus Verenitš sai Medunitsalt selge suunise kellelegi raha viia. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Verenitš sai Medunitsalt korduvalt suuniseid mida Verenitš oli kohustatud täitma ka vastu tahtmist. Nimelt nimetas Verenitš DL ́i tõpraks, kes tema juures viibides tuhnis Verenitši asjades. Ütlustest on tajutav, et see Verenitšile ei meeldinud, lisaks asjaolule, et on ebausutav, et keegi võtab lihtsalt kellegi palvel enda juurde elama võõra lapse.
861.Samuti järeldab kohus, et lisaks Medunitsale täitis Verenitš tasu eest ka Uritskiy poolt antud ülesandeid. Nii on avaldatud 08.07.2015 telefonikõne O ja Medunitsa vahel, kus räägiti kadunud Uritskiy rahast, kuid ka sellest, et osa rahast – 1000 eurot – kulus Romanile. Seega saab nõustuda prokuröri järeldustega osas, et Uritskiy pidi Verenitšile tasuma mingite ülesannete täitmise eest. Pealt kuulatud telefonikõnest 16.09.2015 (kõne toimub Verenitši ja
Ivani nimelise isiku vahel) nähtub samuti, et Verenitšil olid rahalised suhted Medunitsaga ning need ei olnud sugugi mitte ühekordsed, kuivõrd nimetatud kõnest nähtub, et Ivan teatab Verenitšile, et viimane peaks raha küsima Medunitsalt.
862.Kuna Verenitš ja Uritskiy olid omavahel hõimlussuhetes, siis on ilmselge, et omavahel suhtlesid nad telefonitsi tunduvalt vähem ning pigem kohtusid sageli silmast silma ja ilmselt ka seetõttu on kohtu käsutuses vähe pealtuulatud telefonikõnesid, millest nähtuvalt oleks Uritskiy Verenitšile korraldusi jaganud. Kohtus uuritud 23.07.2015, kell 23.43 pealt kuulatud telefonikõnest aga nähtub, et suhtlevad omavahel Uritskiy ja Verenitš ning Verenitš saab Uritskiylt korralduse. Kohus järeldab, et tegemist ei saa olla ühekordse korraldusega, sest Uritskiy kinnitab, et Roman peaks käituma „nagu varem – kõik esimese skeemi järgi – sõitma kohale ja võtma“. Nimetatud kõne haakub aga üheselt kohtu jaoks süüdistuses nimetatud kuriteoepisoodiga 29.07.2015, kus hommikul tuli teade „minek“ ning on süüdistuses ajaliselt seotud VB käsutuses olevasse sõidukisse hašiši peitma asumisega.
863.Kuigi Verenitš väitis kohtus, et VB kinnipidamisest sai ta teada alles vahistatuna, ei vasta seegi kohtu hinnangul tõele. Kohtus avaldatud 21.08, kell 19.28 pealt kuulatud Verenitši telefonikõnest nähtub, et Verenitš räägib „inimesest, kes läks ära kodumaale“ ning sellest, et „on vaikus ja keegi ei saa midagi aru“. Seega pidi nii Verenitšil kui kaassüüdistavatel olema selleks ajaks aimdus, et VB kinni peeti.
864.Verenitši väited tutvuse kohta Cga lükkavad ümber C enda ütlused. Verenitši kui kaassüüdistatavate ütlused selle kohta, et tegelikkuses oli C labiilse iseloomuga ning üritas korduvalt küll enesetappu sooritada või siis porimatte süüa ei ole tõendamist leidnud ning need väited on paljasõnalised. Täiendavate tõendite voorus esitas prokurör kirjaliku tõendi Tallinna Vangla poolt, millest nähtub, et C pole erinevalt süüdistatavate väidetest Tallinna Vanglas enesetappu sooritada üritanud. C ütluste analüüsis on ka kohus jõudnud järeldusele, et tema ütlused on usaldusväärsed ning kahelda neis alust pole.
865.Seda, et Verenitš ei olnud oma ütluste andmises kohtus vaba, ilmestab asjaolu, et nii Medunitsa kui ka Uritskiy aktiivselt sekkusid ristküsitlusse, püüdes täpsustada tegelikku olukorda, mis omakorda annab kohtule aluse kahelda Verenitši ütluste usaldusväärsuses, seda enam, et tema ütlused on ümberlükatud pealt kuulatud telefonikõnede ja muude tõenditega.
866.Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et R. Verenitš oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et R. Verenitši ülesandeks oli tagada narkootiliste ainete järjepidev transiit, korraldada narkootiliste ainete peitmine ühenduse poolt veoks kasutatavatesse sõidukitesse ning juhendada Eestist või Venemaalt saabunud J. Medunitsa poolt juhitud kuritegeliku ühenduse liikmeid aine pakendamisel ja peitmisel sõidukitesse. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et Roman Verenitš oli D. Uritskiy võrdne partner Hispaanias. R. Verenitš allus kuritegelikus ühenduses J. Medunitsale.
867.Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et Roman Verenitš, Dmitry Uritskiy, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, Sergei Matin, ja Inga Šemjakina täitsid kuritegeliku ühenduse mõttes erinevaid ühenduse lihtliikmete rolle ning KarS § 255 lg 1
sätestatud teo objektiivne koosseis on igakülgselt täidetud (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Roman Verenitšile KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistus
868.Roman Verenitš ́ile etteheidetavaid kuritegusid KarS § 184 lg 21 osas analüüsib kohus esmalt läbi VBga seotud kuriteoepisoodide ja läbi menetluse käigus kogutud objektiivsete tõendite. Seda seepärast, et Roman Verenitš on põimitult seotud VB kuriteoepisoodidega ning vaatamata asjaolule, et VB ei ole selles menetluses menetlusosaline, on tal käesolevas kriminaalasjas oluline roll. VBga on süüdistuse kohaselt vahetus puutumuses nii Roman Verenitš, Sergei Nikolajev, Jevgeni Medunitsa, D. Uritskiy, AOGC ning Sergei Kuznetsov, kaudses puutumuses veel süüdistuse kohaselt sõidukeid hooldanud Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev.
869.03.08.2015 peeti Poola Vabariigis kinni VB poolt juhitud sõiduauto Audi A5, millest leiti ja võeti ära 104,15 kg hašišit. Eelnevat tõendavad kohtuistungil uuritud koopia 04.08.2015. a koostatud sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokollist, koopia 04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirjast, Audi A5 fototabelid, koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusele nr BBK1962/15/PAM ja koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusest nr BBK1962/15/PAM.
870.04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekirja koopias kirjeldatakse VB kasutuses olnud sõidukist Audi A5 leitud narkootilisi ainete pakendeid, protokollis on toodud grammiliselt iga pakendi kaal ning märgistuse number, mis kattub juurde koostatud fototabelis tooduga. Kohtule esitatud fototabelitest nähtub kuhu kohta oli sõidukis Audi A5 peidikud ehitatud ning kuidas asus pakendatud narkootiline aine peidikutes. Samuti nähtub leitud narkootilise aine pakendite kaal kuivõrd on pildistatud iga pakendit ka eraldi kaalul. Kohtu hinnangul on asjakohane prokuröri järeldus, et neilt piltidelt on võimalik tuvastada hašiši peitmis- ja pakendamisviisi, samuti loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas fototabelis jäädvustatud peidik oli sarnane teiste menetluse käigus vaadeldud sõiduautodesse rajatud peidikutega.
871.Kohtule on esitatud koopia 04.08.2015. a koostatud isiku ja tema riiete ning käsipagasi esemete läbiotsimise protokollist, millest nähtuvad esemed mis VB valdusest leiti ja ära võeti. Võeti ära seitse mobiiltelefoni, kaks SIM-kaardi hoidjat, SIM-kaart, välise mälu seadeldis, kaks navigatsiooniseadet, sülearvuti, väline kõvaketas.
872.Kohtule on esitatud koopia 25.09.2015. a koostatud sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ülevaatuse protokollist koos lisadega, millest nähtub, et nimetatud sõidukisse olid rajatud narkootiliste ainete vedamiseks sobivad peidikud.
873.Kohtule on esitatud koopia Poola Vabariigist vastusena õigusabitaotlusena saadetud eksperdiarvamusest nr BBK1962/15/PAM, millest nähtub, et kokku edastati uuringuteks VB poolt juhitud sõidukist äravõetud tõendusmaterjali netomassiga 87096.25 grammi ehk 87.10 kg, s.o 1000 briketti. Uuringute tarbeks võeti igast briketist proovid, mida analüüsiti UNODC meetodit kasutades. Tegemist on väga mahuka tõendiga, millest nähtub VB kasutuses olnud sõiduautost leitud narkootilise aine kogus ja koostis - s.o asjaolu, et tema valdusest leiti suures
koguses hašišit. Seega on tõsikindlalt tõendatud, et VB käitles narkootilisi ained vedades neid peidetult sõidukis Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX.
874.VB andis kohtus ka omapoolsed ütlused, mis kohus on eraldi avanud ja hinnanud ega hakka seisukohti eraldi kordama (vt VB ütlused käesolevas lahendis). Lühidalt ei riimu kohtu hinnangul VB ütlused mingil moel käesolevas menetluses tuvastatud asjaoludega. VB ütlused lükkavad kohtu hinnangul ümber menetluse raames kogutud ja uuritud tõendid ning kohus on VB ütlused lugenud ebausaldusväärseks mistõttu ei saa VB ütlusi arvestada.
875.VBga seotud kuriteoepisoode tuleb analüüsida läbi menetluse käigus kogutud objektiivsete tõendite. Need tõendid välistavad võimaluse, et VB tegutses narkootiliste ainete vedude korraldamisel iseseisvalt ja omal initsiatiivil, ühegi teise inimese teopanuseta. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et VB kinnipidamiseni viinud narkootiliste ainete käitlemisega on vahetult seotud süüdistatavad Roman Verenitš ja D. Uritskiy, kes on korraldusi saanud Jevgeni Medunitsa ́lt (vt ptk VB osalus kuritegelikus ühenduses narkootikumide käitlemisel sõiduautoga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ajavahemikul 20.05-03.08.2015. a).
876.Vahejäreldus: Roman Verenitš ́i narkootiliste ainete käitlemine on kohtu hinnangul objektiivselt tõendatud kohtule esitatud tõenditega.
877.Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigis 13.08.2015. a vastusena õigusabitaotlusele koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud info. Kokkuvõttes on toodud info varjatud jälgimise tulemustest mida on teostatud 15.06.2015 antud loa alusel kriminaalmenetluses 14221000107. Varjatud jälgimisega on fikseeritud asjaolu, et 27.07.2015. a (kell 20.31) vestlesid D. Uritskiy ja Roman Verenitš i omavahel telefonitsi millede käigus lepiti kokku kohtumine ja minek majja, kus peideti hašišit. 27.07.2015. a telefonikõnes rääkisid Uritskiy ja Verenitš omavahel „homsest“, 28.07 omakorda kohtumisest järgmise päeva hommikul (kell 20.39 telefonikõne) ning 29.07 – peale kella 6 hommikul, et toimub „minek“. D. Uritskiy, R. Verenitši ja VB kohtumist 29.07.2015 ning asjaolu, et nad toimetasid narkootikumide pakkimiseks Hispaanias Calpes aadressile xxx maja nr xx juurde VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5 kinnitab ka 29.07.2015. a Hispaania Kgriigis õigusabitaotluse vastuseks koostatud kokkuvõte nr 243411/15. Kohtu hinnangul on kokkuvõtetes kajastatud informatsiooniga tõendatud, et 29.07.2015. a toimetati Hispaanias Calpes aadressile xxx maja nr xx juurde VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5 kuhu peideti pakitud narkootikumid. Kokkuvõttes tuvastatud info kohaselt viibisid narkootikumide pakkimise juures VB, Roman Verenitš ja AC ning narkootikumide pakkimine sõiduautosse Audi A5 lõpetati eelnimetatud isikute osalusel 30.07.2015. a, mil VB lahkus asukohast, kus pakiti narkootilisi aineid.
878.Kohtule on esitatud Hispaania Kgriigis 04.08.2015. a vastusena õigusabitaotlusele koostatud kokkuvõte varjatud jälgimiste ja telefonikõnede pealtkuulamise tulemusena saadud infost (k. 16, tl. 65-112). Esitatud on originaaldokument ja selle tõlge mida on hiljem Eesti varjatud jälgimise protokollis refereeritud. Menetlustoimingud on tehtud õigusabitaotluse alusel ning kokkuvõttes antakse ülevaade pealtkuulatud telefonivestlustest. Vestluste ühine nimetaja kokkuvõtte kohaselt on Andrey, kes räägib Dmitry alias Dimaga jälgitavatel numbritel xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning Jevgeniga telefoni numbril xxxxxxxx, telefoninumbritelt xxxxxxxx ja xxxxxxxx, kasutades kummagi jälgimisobjektiga rääkimiseks
ainult ühte numbrit. Kokkuvõttes on antud hinnang, et sellist tüüpi kuritegelikes organisatsioonides on taoline toimimisviis väga tavaline – liikmed kasutavad iga isikuga suhtlemiseks eri telefone, et raskendada nende jälgimist. Samuti on kokkuvõttes märge, et 21.07.2015 kella 17:00 ajal korraldati varjatud jälgimine Dmitry elukoha lähedal ning täheldati, et kella 21:00 ajal saabus pruuni värvi sõiduk BMW X5 reg nr XXXXXX, mille roolis Roman Verenitš ja millest astus välja Dmitry mitme kotiga, kes läheb xxx tn xx maja hoovi, sõiduk lahkub. Kohus loeb kokkuvõttega tuvastatuks asjaolu, et R. Verenitši kasutusse jõudis sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX, mida ta juhtis 21.07.2015. a sõidutades sõidukiga ka D. Uritskiyt. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et meeste vahel oli suhtlus ning suheldi erinevate telefonide teel. Kohtu hinnangul on kokkuvõttes toodud järeldus, et iga isikuga suhtlemiseks kasutatakse eritelefone varjatud jälgimise raskendamiseks eluliselt usutav.
879.15.08.2016. a koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et jälitustoiminguid tegi Brigada Provincial de Policia Judical UDYCO Valencia ajaperioodil 02.04.2015-21.04.2015 ja 29.07.2015-31.08.2015 AS’i ja sõiduki Audi A5 reg nr XXXXXXXX, Dmitry Uritskiy, Roman Verenitš’i ja VB suhtes (k. 31, tl. 186-203). Jälitustoimingu protokolliga loeb kohus tõendatuks AS viibimise Hispaania Kgriigis 2015. a aprillis, tema viibimist xxx, Valencia, Hispaania majas, D. Uritskiy viibimist samal aadressil, AGC viibimist sündmuskohal 19.04.2015. a ning tema kasutuses olnud autosse AS autost võetud rehvide tõstmist. Samuti tõendab jälitustoimingu protokoll VB viibimist 29.07.2015. a Hispaanias, aadressil Calpes, Boavist elamurajoonis, xxx nr xxxxx maja ees, Roman Verenitš i viibimist eelnimetatud hoones, D. Uritskiy viibimist elamus, eramus toimunud lööke ning tööriistamüra tekitava tegevuse läbiviimist. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud eelnimetatud isikute ning AOGC viibimine ülalnimetatud hoones 30.07.2015. a, samuti VB lahkumine hoonest 31.07.2015. a.
880.Seega on kohtuistungil uuritud erinevate Hispaanias läbiviidud varjatud jälgimiste tulemustega tõendatud, et Roman Verenitš ja D. Uritskiy leppisid omavahelise kohtumise kokku selleks, et sõita narkootiliste ainete peidukohta Hispaanias. Varjatud jälgimise protokollis on kirjeldatud seda, kuidas süüdistuses nimetatud isikud 29.07 narkootiliste ainete peitmiskohta saabuvad, milliste sõidukitega sinna sõideti ning seda, et kõnealuses asukohas – garaažis toimusid sellised tööd, mida saab seostada narkootiliste ainete peitmisega sõidukisse. Nii on varjatud jälgimise protokollis kajastatud järgnev: Kella 11.30 paiku jalutab politseinik ametitõendiga number 93791 ümbruses ringi ja täheldab müra, mida näivad tekitavat löögid ja tööriistade käsitsemine. Tuvastatud on, et D. Uritskiy lahkus kõnealusest asukohast kell
21.20.On põhjendatud alus arvata, et müra mida politseinik kuulis oli seotud sõiduautolt osade demonteerimisega, kohus nõustub prokuröri käsitlusega, et kosta oli metallitöö häält. Seega kokkuvõttes peab kohus Hispaaniast jälitustoimingutega kogutud materjalidega tõendaks asjaolu, et VB autosse asuti narkootilisi aineid peitma 29.07.2015 ning selles osalesid nii AC, Roman Verenitš kui ka D. Uritskiy.
881.Eeltoodut kinnitas kohtuistungil ülekuulatud AC (vt C ütlused), kelle ütlused luges kohus kriminaalasja tõendamiseeseme asjaoludes usaldusväärseks.
882.Samuti tõendavad pealtkuulatud kõned, et 27.07, kell 20.31 andis D. Uritskiy VBle teada, et VBl tuleb järgmisel päeval asuda ootama D. Uritskiy kõnet. Tõendatud on ka, et 28.07 andis D. Uritskiy Roman Verenitšile korralduse enda juurde tulla ning kaasa võtta ka vajalikke esemeid (28.07 – 18.05 kõne: „...vaata et sa midagi maha ei unusta.“).
Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtuvalt pidi VB Uritskiy juurde sõitma 29.07 (28.07, kell 20.08 kõne: „Ee ... ma helistan homme varahommikul“). Korralduse Uritskiyt oodata sai ka Verenitš („Kell 7 hommikul olen sinu juures“ – 28.07, kell 20.39).
883.Varjatud jälgimisega on tuvastatud, et VB lahkus majast 30.07 enda kasutuses oleva valge Audiga, selle järel jäi maja koristama AC. Puuduvad igasugused tõendid selle osas, et VB oleks Hispaanias kohtunud veel mõne teise inimesega. Seega on põhjendatud arvamus, et kontakt Uritskiy, Verenitši, C ja Medunitsaga jäi Ble viimaseks inimkontaktiks Hispaanias. VB kui kuritegeliku ühenduse liikme kuritegudesse kaasamine lõppes tema kinnipidamisega Poola Vabariigis.
884.Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et Roman Verenitš kohtus 29. juulil 2015. a VB ja Dmitry Uritskiyga Hispaanias, Boavista elamurajoonis, aadressil xxx maja nr xx juures, kust koos suunduti hašiši pakkimise ja autosse peitmise eesmärgil edasi aadressile xxx nr xx, xxx. Eelnimetatud aadressil oli AOGC kuritegeliku ühenduse huvides eelnevalt rentinud garaažiga elamu. On tuvastatud, et jõudes kokkulepitud asukohta, sõitis VB autoga kinnistul asuvasse garaaži, kus avati sõiduki peidikud ning VB, Roman Verenitš i ja D. Uritskiy poolt, AGC teadmisel, alustati hašiši pakkimist ja autosse peitmist. 30.07.2015. a hiljemalt kella 14:30-ks oli hašiš VB, Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy poolt autosse peidetud. VB avas garaaži ukse ning sõitis garaažist välja Vene numbrimärki kandva sõidukiga Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX vedades ja vallates suures koguses narkootilist ainet lahkudes Cullera asulast. VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti.
885.Lisaks Jevgeni Medunitsa kuritegeliku ühenduse huvides tegutsemisele heidetakse Roman Verenitš ́ile ette eraldiseisvat kuritegu mis seisnes selles, et 2014. a mai kuus grupis koos OGga ning viibides Hispaania Kgriigis varustas narkootilist ainet hašišiga AK, peites narkootilise aine AK valduses olevasse sõiduautosse. Täpsemalt on süüdistuses etteheidetud, et ajavahemikul 25.05.2014. a – 31.05.2014. a viibis AK koos JGga MPlt saadud juhiste alusel ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele tegutsedes Hispaania Kgriigis. Hispaania Kgriigis omandasid AK ja JG suures koguses narkootilist ainet hašišit – kokku 96,259 kg, see peideti nende kasutuses olnud sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX – süüdistuse kohaselt OG vahendusel ning OG ja Roman Verenitš i omavahelisel kokkuleppel. Nii jõudsid AK ja JG 25.05.2014. a Hispaania Kgriiki. Samal ajal viibis Hispaanias ka OG. Süüdistuse kohaselt viis Hispaanias olles OG AK kokku Roman Verenitšiga, kes varustas AKt OGga varem kokkulepitu tõttu suures koguses narkootilise ainega, aidates teda muuhulgas ka aine autosse peitmisel. Selliselt omandas AK suures koguses narkootilist ainet hašišit – kokku 96,259 kg, mida vedas ja valdas sõiduautos Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX lae alla rajatud peidikus kuni sisenes 31.05.2014. a Eesti Vabariiki. AKl ja JGl ei õnnestunud narkootilist ainet selle sihtkohta toimetada, sest 31.05.2014. a, kell 19.05 peatati AK juhitud sõiduk maanteekontrolli käigus Kelli teeristis, Valga maakonnas kus narkootilised ained leiti ja ära võeti.
886.Kohtule on esitatud tõendid, mille järgi on tuvastatud, et AK juhitud sõiduautost leitud narkootikumidega pidi otseses puutumuses olema Roman Verenitš. Kohtuistungil uuritud 06.05.2016. a koostatud DNA ekspertiisiakti nr 16E-GE0455 koopiast nähtub, et AK juhitud sõidukist leitud narkootilistel ainetel oli jälgi Roman Verenitš i DNAst. Nähtuvalt
ekspertiisiaktist on sõiduki laekatte aluselt kummidetaililt (A143298) ja kahelt narkootikumipakilt (nr 2 ja 16) leitud Roman Verenitš i DNA-d, millest tulenevalt peab kohus põhjendatuks järeldust, et Roman Verenitš pidi vahetult osalema narkootikumide pakkimisel nimetatud sõiduautosse kuivõrd muid veenvaid argumente kuidas see DNA sinna sai ei ole kohtule esitatud. Menetluse käigus ei ole tõendatud, et AK oleks mingil viisil tuttav Roman Verenitš iga või oleks viimasega otseühenduses. Menetluse käigus ei ole õnnestunud koguda ühtegi tõendit selle kohta, et Roman Verenitš oleks olnud ka AK kasutuses olnud sõiduauto kasutajaks. Roman Verenitš ́i selgitused, et kuivõrd ta töötas autode puhastamisega tegelevas ettevõttes, võis tema DNA sõidukisse sattuda juhuslikult ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav kuivõrd autoteeninduses sõidukit puhastades ei ole võimalik kanda enda DNA-d sõiduki lae all olevale kummidetailile ega ka narkootikumipakkidele. Siiski möönab Roman Verenitš oma ütlustes, et 2014. a mais võis tal Hispaanias elades tõepoolest olla kokkupuuteid Eestist pärit autodega. Kokkuvõttes nõustub kohus siinkohal prokuröriga ega pea Roman Verenitš i selgitust sündmustiku kohta usaldusväärseks.
887.Objektiivsete tõenditega ei ole tuvastatud kuidas Roman Verenitš tundis AKt või vastupidi. Prokurör on teinud järelduse, et Roman Verenitšil ning AKl pidi olema üksteist ühendav lüli – ning selleks oli OG kuivõrd OGi ütlustega, kui ka kohtuistungil uuritud teiste tõenditega on tõendatud, et OG viibis Hispaanias samal ajal AKga.
888.Kohtule esitatud koopiast Tele2 Eesti AS vastusest päringule nähtub AK Hispaania Kgriigis viibimise aeg ja fakt ning asjaolu, et AK on Hispaania Kgriigis olles suhelnud teiste hulgas mobiiltelefoniga abonendiga nr xxxxxxxx. Telefoninumber xxxxxxxx kõneeristusest nähtub suhtlus ka teiste numbritega, sh. Eesti päritolu kõnekaartidega, kuid kohus nõustub prokuröriga, et teisi nähtavaid numbreid (nt lõpuga ..674 ja ..203) ei ühenda miski ei AK või OGga, ega ka faktiga, et mõni nende numbrite kasutaja viibinuks Hispaanias. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 20.05.2014 viibis koos Kga ajaliselt (25.05.2014-27.05.2014) Hispaanias kokkulangevalt ka G (20.05.2014-01.06.2014). On eluliselt usutav, et AK alustas sõitu Hispaaniasse 21.05.2014 kuna just sellel päeval on AK kasutuses olev kõnekaart aktiveeritud ning toimunud esimesed SMS-ide saatmised.
889.Kohtuistungil uuritud 02.06.2014. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et AK kasutas telefoni abonendiga xxxxxxxx. Kohus loeb vaatlusprotokolliga tuvastatuks, et AK kasutas nimetatud telefoni sidepidamiseks telefoniga nr-ga xxxxxxxx ning telefoni nr-ga xxxxxxxx (kohtuistungil uuritud Tele2 vastused päringule).
890.Tele2 Eesti AS vastuse koopiast päringule nähtub mobiiltelefoni abonendiga nr xxxxxxxx kasutamise aeg ja koht, milles on kajastatud, et eelnimetatud numbrit on 08.0525.05 kasutatud Hispaanias. Vastusele on lisatud kõneeristus perioodil 8.05.2014-25.05.2014. Nähtuvalt esitatud materjalidest loeb kohus tuvastatuks, et suheldud on Eesti numbritega mobiiltelefonidega, sh. OG kasutuses olnud telefoniga.
891.Koopia Tele2 AS vastusest päringule nähtub mobiiltelefoni abonendiga nr xxxxxxxx, mis kriminaalasja materjalidest tulenevalt oli OG kasutuses, kõneeristus perioodil 02.06.2014 - 04.06.2014. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et mobiiltelefoni nr xxxxxxxx on kasutatud erinevates välisriikides, sh. Hispaania Kgriigis samal ajal, kui seal viibis AK s.o ajavahemikul 20.05.2014. a – 01.06.2014. a.
892.Kohtule esitatud 06.04.2015. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega – fotodega (k. 1, tl. 166-171) on vaadeldud OG elukohast xxx, Tallinn toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud lauaarvuti, sülearvuti, USB-kõvaketas ja USB-mälupulk. Vaatlusest nähtub, et OG viibis 20.05.2014. a Hispaanias, seda kinnitab tema arvutist leitud foto, mis on lisatud vaatlusprotokolli juurde. On tuvastatud, et foto on tehtud 20.05.2014. a ning millel ta poseerib koos teiste hulgas Roman Verenitšiga. On tuvastatud, et just sellel päeval on OG telefoni teel ühendust võtnud tundmatu numbriga (ülal viidatud telefon lõpuga 226), millega on hilisemalt suhelnud AK. Seega kohtuistungil uuritud fotode ning ka süüdistatavate endi ütluste abil loeb kohus tuvastatuks fakti, et OG kohtus 20.05.2014. a vahetult Roman Verenitš iga ning on eluliselt usutav prokuröri järeldus, et ta pidi sellise kohtumise kokku leppima mõne sidevahendi abil. Seega loeb kohus tuvastatuks OG viibimise Hispaania Kgriigis 20.05.2014. a s.o samaaegselt AKga ning OG vahetu suhtluse toimumise Roman Verenitšiga. Kuivõrd kohtuistungil tekkis kaitsjatel tõendi lubatavuse osas kahtlusi, leides, et tõendi päritolu ega seaduspärasust ei ole võimalik kontrollida selgitab kohus, et kohtule pole esitatud viiteid, et tõendi kogumisel on kuidagi rikutud KrMS nõudeid – seega on kohtu hinnangul tõend lubatav. Mis puudutab Jevgeni Medunitsa kaitsja märkust, et asitõendi aluseks on ka läbiotsimistoiming ja läbiotsimismäärus ja neid dokumente ei ole kaitsjatele esitatud üheski menetlusetapis on asjakohane prokuröri märkus, et ükski kaitsjatest ei ole läbiotsimismääruse lisamist toimikule taotlenud, ei KrMS § 224 korras, samuti ei tehtud vastavasisulist taotlust ka kohtumenetluses. Kohus loeb põhjendatuks prokuröri selgitused selles osas, et kõnealuse asitõendi vaatlusprotokolli näol on tegemist teisest kriminaaltoimikust eraldi kohtule esitatud tõendiga ning ei esine asjaolusid, et tegemist võiks olla lubamatu tõendiga.
893.OG ütlused sündmustiku kohta on napid. Kõnealustele ütlustele tuginedes saab kinnitada fakti, et OG on süüdistuses kirjeldatud ajal olnud Hispaaniaga seotud ning on kaassüüdistatavatega olnud sõprussuhetes. OG ei ole andnud selgitusi selle osas, miks just tema telefoniga võidi Hispaanias ühendust võtta telefoninumbriga lõpuga ..226 ning kelle telefoninumbriga kokkuvõttes tegemist on. Seetõttu ei saa OG ütluste analüüsile tuginedes süüdistuses kirjeldatud sündmustiku toimumisest järeldusi teha ning tuleb tõdeda, et kogu kirjeldatud OG ja Roman Verenitš i tegevust puudutava osas saab järeldusi teha vaid tuginedes kohtuistungil uuritud kaudsetele tõenditele.
894.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et OG suhtles nii Roman Verenitši kui ka AKga ning viibis meestega samal ajal Hispaanias ning on eluliselt usutav, et OG võis tutvustada R. Verenitši ja AKt kuid kohtu hinnangul on tegemist siiski äärmiselt kaudse järeldusega, mida teised tõendid ei toeta. Seega on kohtu hinnangul objektiivselt võimatu tõendada, et just OG oli isikuks kes viis kokku Roman Verenitš i ja AK. Küll aga pole kohtu hinnangul oluline kuidas täpselt Roman Verenitš ja AK tutvusid või kohtusid kuivõrd kuna AK sõidukist sellistest kohtadest kuhu oli peidetud narkootikumide pakid ja ka narkootikumide pakkide pealt leiti Roman Verenitš i DNA-d on tuvastatud, et Roman Verenitš pidi otseses puutumuses olema nii AK kui ka narkootikumidega. Kõiki kriminaalasjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud järeldus, et Roman Verenitš oli isikuks, kes aitas narkootilisi aineid sõidukisse peita. Ka käesoleva episoodi puhul saab väita, et esineb vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust, mida kohus on eraldi analüüsinud (vt ptk modus operandi).
895.Modus operandi esineb ka järgmistes tuvastatud episoodides ning on põhjendatud alus arvata, et Roman Verenitš oli isikuks, kes täitis kuritegeliku ühenduses endast kõrgemal asuvate ühenduse liikmete korraldusi pakkida narkootiline aine Hispaanias sinna toodud sõidukites asuvatesse peidikutesse.
896.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et 2013.a eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 26.09.2013. a anti ühe ühenduse liikme Sergei Nikolajevi kasutusse eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikute poolt peidikutega varustatud sõiduk BMW X5 reg.nrga XXXXXX. Kohtule esitatud materjalidest on näha, et 26.09.2013. a registreeris Sergei Nikolajev sõiduki enda nimele. On tuvastatud, et Sergei Nikolajev omandas, vedas ja valdas eelnimetatud autoga narkootilisi aineid Inga Šemjakina teadmisel ja toetusel. Väljatrükid maanteeameti liiklusregistrist, koopiad sõidukite registreerimisdokumentidest ja sõiduki registreerimistunnistusest tõendavad asjaolu, et Sergei Nikolajev oli narkootikumide veoga seotud sõiduauto BMW X5 reg.nr: XXXXXX omanik, BMW X5 reg.nr: XXXXXX omanik, sõiduauto BMW 330D reg.nr: XXXXXX omanik ning BMW X5 reg.nr: XXXXXX omanik. Eelnimetatud tõendid kinnitavad fakti, et sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX omanikuks sai S. Nikolajev süüdistuses märgitud ajal ning ta väljus kõnealuse sõidukiga Eestist esmakordselt 09.10.2013. a ning saabus tagasi Eestisse 25.10.2013. ANTS andmebaasi väljatrükist nähtuvalt järgnes sõiduki nii Eestist lahkumisele järgnevalt kui ka Eestisse tagasi tulles Leedu läbimine. Kõnealune reis kestis kokku 16 päeva. Sama väljatrükk kajastab ka BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX tehtud 8 päeva kestnud reisi ajavahemikul 13.11.201321.11.2013. a, üheksa päeva kestnud reisi ajavahemikul 11.12.2013 - 20.12.2013. a ning kümme päeva kestnud reis ajavahemikul 01.03.2014- 11.03.2014. Eelnimetatud reisid on sarnase profiiliga – autoga liigeldakse mööda maanteed teekonnal läbi Läti ja Leedu ning kui välja jätta reis 2013. a oktoobrist, kestavad reisid ajalisel sama kaua – 8-10 päeva.
897.07.10.2015 teostatud väljatrükk ANTS andmebaasist kinnitab Sergei Nikolajevile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr: XXXXXX korduvaid piiriületusi ajavahemikul 09.10.2013. a – 28.10.2014. a (k. 1, tl. 31-32). Samuti kinnitab väljatrükk andmebaasist (k. 1, tl. 39) sõiduki BMW 330D reg.nr: XXXXXX korduvaid piiriületusi ajavahemikul 10.08.2014. a – 03.04.2015. a. Seega loeb kohus tuvastatuks, et eelnimetatud ajavahemikel viibis Sergei Nikolajev välisreisidel.
898.Ajavahemikul 09.10.2013- 25.10.2013, mil Sergei Nikolajev sõitis Hispaaniasse suures koguses, s.o vähemalt 100 kg narkootilise aine hašiši omandamise eesmärgil, lahkudes Eestist 09.10.2013. a, kell 17:39 Ikla piiripunkti kaudu on tuvastamist leidnud asjaolu, et eeluurimisel täpselt tuvastamata hetkel, kuid Hispaanias viibimise ajal eelnimetatud perioodil, omandas Sergei Nikolajev Hispaaniast Jevgeni Medunitsalt ja S. Kuznetsovilt saadud juhiste alusel suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitši abil sõidukis BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX asuvatesse peidikutesse ning vedas ja valdas suures koguses narkootilist ainet, kuni ta sisenes 25.10.2013. a, kell 15:57 Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki toimetatud ainet valdas Sergei Nikolajev ka järgnevatel päevadel kuni sai 28.10.2013. a. Jevgeni Medunitsa poolt Sergei Kuznetsovile edastatud juhised. Vastavalt saadud juhistele sõitis Sergei Nikolajev 28.10.2013. a Venemaale väljudes kell 22:06 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist. Venemaal andis S. Nikolajev narkootilise aine üle tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 04.11.2013. a, kell 00:43 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki.
899.Sarnane narkootikumide vedamine toimus ajavahemikul 13.11.2013 - 21.11.2013. a. On tuvastatud, et Sergei Nikolajev väljus 13.11.2013. a kell 18:40 Ikla piiripunkti kaudu Eestist ning suundus Hispaaniasse kus ta omandas Jevgeni Medunitsalt ja S. Kuznetsovi antud juhiseid järgides täpselt tuvastamata kohast Hispaaniast, kuid Alicante piirkonnast, suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis Dmitry Uritskiy ja Roman Verenitši kaasabil sõidukis BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX asuvatesse peidikutesse. Sõidukisse peidetud narkootilisi aineid vedas ja valdas Sergei Nikolajev kuni sisenes 21.11.2013, a, kell 17:46 Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki toimetatud ainet valdas Sergei Nikolajev ka järgnevatel päevadel kuni sai 25.11.2013. a S. Kuznetsovi vahendusel Jevgeni Medunitsalt juhised aine edasitoimetamiseks. Vastavalt saadud juhistele sõitis Sergei Nikolajev 25.11.2013. a Venemaale väljudes kell 23:01 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist, kus andis aine Venemaal Peterburi piirkonnas tuvastamata kohas üle eeluurimisel tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 02.12.2013 kell 03:31 Koidula piiripunkti kaudu tagasi Eesti Vabariiki.
900.Sarnased narkootikumide vedamised Hispaaniast Venemaale läbi Eesti Vabariigi ning sama sõidukiga toimusid ka 11.12.2013- 20.12.2013 ja 01.03.2014- 11.03.2014. Kohtule esitatud tõendite kohaselt peale 2014. a märtsi enam sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX narkootilise aine vedusid ei teostatud. Sõiduk müüdi ning omanikuvahetus toimus 19.06.2014.
901.Politsei- ja Piirivalveameti vastuses päringule (k. 1, tl. 59-63) on edastatud andmed piirikontrolli andmekogust sõidukite BMW X5 r/m XXXXXX ning sõidukis viibinud isikute piiriületuste kohta. Nähtuvalt esitatule on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et sõiduautoga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX on Eesti Vabariigi piiri ületanud Sergei Nikolajev, kes on muu hulgas reisinud I. Šemjakinaga ning JPga ja sõiduautoga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX on Eesti piire ületanud S. Matin.
902.Kohtule esitatud materjalidega on tuvastamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse poolt anti S. Matini kasutusse narkootilise aine vedude teostamiseks sõiduk BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX, mille Sergey Matin registreeris 25.11.2013. a enda nimele. Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsovi, Sergei Nikolajevi ja Dmitry Uritskiy ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena teostas Sergey Matin kuritegeliku ühenduse huvides narkootilise aine vedusid. Esimene neist toimus perioodil 11.12.2013-19.12.2013, paralleelselt Sergei Nikolajeviga. 11.12.2013 kell 19:00 Ikla piiripunkti kaudu Eestist. Sergei Nikolajevi ülesanne oli viia uus kuller ehk S. Matin kurssi narkootiliste ainete veo teostamiseks vajalike erinevate etappide ja nüanssidega ning Sergei Matinit kui uut kullerit tutvustati ka D. Uritskiyle ja Roman Verenitšile. Sarnaselt Sergei Nikolajevile peideti süüdistuse kohaselt ka Sergei Matini kasutuses olevasse sõidukisse BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX ja selles asuvatesse peidikutesse Hispaanias, Alicante piirkonnas suures koguses narkootilist ainet hašišit. Sõidukisse narkootiliste ainete peitmine toimus nii D. Uritsky, Roman Verenitši kui ka Sergei Nikolajevi kaasabil. Sellisel viisil peidetud narkootikume vedas ja valdas S. Matin kuni ta sisenes 19.12.2013. a, kell 13:40 Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki toimetatud ainet valdas Sergey Matin ka järgnevatel päevadel, kuni ta sai 22.12.2013. a Sergei Nikolajevilt juhised narkootilise aine vedamiseks Venemaale. Vastavalt saadud juhistele sõitis Sergey Matin 22.12.2013. a Venemaale väljudes kell 17:37 Koidula piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist. Venemaal andis S. Matin täpselt tuvastamata kohas Sankt-Peterburgi piirkonnas narkootilised ained üle eeluurimisel tuvastamata isikutele ning saabus sõidukiga 26.12.2013 kell 20:52 Koidula piiripunkti kaudu tagasi Eesti Vabariiki.
903.Teine reis narkootikumide vedamiseks sama sõidukiga ning sarnaselt toimus ajavahemikul 29.01.2014-07.02.2014, kolmas reis vastavalt ajavahemikul 23.02.2014 kuni 16.03.2014, neljas reis toimus ajavahemikul 26.03.2014. a kuni 07.04.2014, viies reis toimus ajavahemikul 14.08.2014. a kuni 11.09.2014. a. On põhjendatud alus arvata läbi modus operandi, et igal korral toimus narkootiliste ainete pakkimine sõidukisse sarnaselt – narkootiline aine peideti pakkidena Roman Verenitš ́i ja Dmitri Uritskiy poolt sõidukis asuvatsesse peidikutesse.
904.Süüdistuse kohaselt peitis Roman Verenitš korduvalt (ajavahemikul 06.11.2014 15.11.2014, 07.12.2014 - 17.12.2014, 17.01.2015 - 05.02.2015) koos Dmitri Uritskiyga narkootilisi aineid ka ühenduse liikme AS ́i kasutuses olevasse sõidukisse Audi A5 r/m, millesse olid ühenduse teiste liikmete Sergei Nikolajev ́i, Kirill Novikov ́i ja Stanislav Nikolajev ́i poolt rajatud narkootikumide varjatud veoks sobivad peidikud. Kohtu hinnangul on tõendeid kogumina hinnates Roman Verenitš ́ile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 osas põhjendatud.
905.Sarnaselt eelkirjeldatule oli kuritegeliku ühenduse liikmeks ka VB, kes kaasati ühendusse kulleriks. AS nimel olnud sõiduk Audi A5 vormistati VB nimele ning vormistati uus reg.nr: XXXXXXXX. Süüdistuse kohaselt teostas VB esimese reisi 01.06.2015, eeluurimisel täpselt tuvastamata hetkel, kuid Hispaanias viibimise ajal omandas VB vastavalt talle eelnevalt Jevgeni Medunitsa poolt antud juhistele eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast Hispaaniast, kuid Alicante piirkonnast, suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy kaasabil sõidukisse Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX asuvatesse peidikutesse ning mida vedas ja valdas kuni andis aine eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal üle tuvastamata isikutele, jättes sõiduauto Audi A5 narkootilise aine üleandmise eesmärgil Poola.
906.Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Suure varalise kasu hindamise lähtealusena on senises kohtupraktikas tuginetud suure varalise kahju mõistele.40 KarS § 121 p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, käsitatakse suurena süüteo ulatust, mis ületab 40 000 eurot. Prokurör on süüdistuses teinud järelduse, et eelnimetatud isikud käitlesid narkootikume eesmärgiga teenida enam kui 40000 eurot sellest, et ühegi nimetatud süüdistatava puhul ei ole tuvastatud seda, et nad oleks kuritegude kaasamisel saanud fikseeritud tasu – nt kulleritasu või kindlat töötasu autode ümberehitamise eest. Seega pidid nende süüdistatavate eesmärk olema laiema tulu saamine narkootiliste ainete käitlemisest – osalemine ühise kasumi jagamisest laiemal viisil. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et sellisel viisil kasumi jagamine eelviidatud süüdistatavate puhul on eluliselt usutav kuivõrd J. Medunitsat, S. Kuznetsovi, D. Uritskiyt ja S. Nikolajevit liitsid võrreldes teiste süüdistatavatega palju pikaajalisemad sõprussuhted, R. Verenitš oli ühendatud D. Uritskiyga läbi perekondlike suhete. Läbi eelkirjeldatud suhete oli ka nende süüdistatavate staatus kuritegelikus ühenduses teiste ühenduse liikmete omast erinev. Kohtule on esitatud koopia KKP ja PPA vastustest järelpärimisele, millest nähtub narkootilise aine hašiši hind ning asjaolu, et süüdistatavad käitlesid hašišit suure varalise kasu saamise eesmärgil. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse UNODC ja Politsei- ja Piirivalveameti
vt RKKKo 25.09.2008 nr 3-1-1-44-08, p 9.1.
andmetel oli käideldud narkootilise aine hašiš keskmine hind Hispaanias aastatel 2013-2015 hulgihinnana ca 1500-2000 eurot kg. Kõnealusest infoallikast pole võimalik leida küll täpset teavet hašiši (cannabis resin) hulgihinna kohta Venemaal, kuid arvestades teavet, et Venemaaga külgnevates riikides (nagu Läti, Eesti ja Leedu) maksab sama narkootikum juba 4000-6000 eur kg, on eluliselt usutav, et ka Venemaal on võimalik selle aine müügist teenida vähemalt 4000 eurot narkootikumi kilogrammi kohta – seega matemaatilise tehte tulemusena oli võimalik kasumit saada ca 2000 eurot kilolt. Kogusummana võinuks arvestades veetud narkootikumide koguseid kuritegelik ühendus aine müümisel ise teenida ca 4,96 mln eurot kasumit. Siiski nõustub kohus prokuröriga, et kogu kõnealune summa ei oleks jõudnud käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate valdusesse, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tegelesid Venemaal narkootikumide müügiga ilmselt veel teised inimesed, kes usutavalt samamoodi kasumit saada soovinuks.
907.KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Tähtis ei ole, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Eelnevast tuleneb, et KarS § 184 lg 21 p 1 puhul ei esine vältimatut vajadust tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevust nagu ei ole nõutav seegi, et süüdlane teo toimepanemisest suurt varalist kasu sai 41. Seega kaitsjate toodud väited, et süüdistatavate elustiilist suure varalise kasu saamine ei ilmne, pole seega asjakohased.
908.Ainuüksi narkootilise aine kogusest ei piisa järeldamaks, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Kaaludes süüdlase vastutust KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust42. Taotletud suure varalise kasu eesmärk nähtub kohtu hinnangul eelkõige käideldud aine kogustest kuid ka muudes kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest. Kohtu hinnangul viitab suure varalise kasu saamise eesmärgile ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli pikaajaline, narkootikumide vedu Hispaaniast Venemaale teostati järjepidevalt (vt ka modus operandi) tehes seda järjest enam konspireeritumalt. Seega saab üheselt väita, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning neil kõigil oli eesmärgiks saada suur varaline kasu. Suure varalise kasu saamise eesmärgile viitab ka süüdistatavate eluviis ja süüdistatavate endi kasutuses olnud käibevahendite hulk summaarselt, et ühenduse kui terviku eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra. Nt on tuvastatud, et Roman Verenitšil Hispaanias ametlikke sissetulekuallikaid polnud kuid ta sõitis siiski uhke autoga ja otsis endale järjepidevalt kinnisvara mida osta (vt C ütlused). Väljatrükkidest Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvad R. Verenitši ametlike sissetulekute suurus. MTA-l puuduvad andmed Roman Verenitši tulude kohta, sest ta ei ole 2011 ja 2012 aasta kohta
vt RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11 p 30 koos edasiste viidetega. RKKKo 08.06.2011 nr 3-1-1-38-11 p 31.
tuludeklaratsiooni esitanud ning puuduvad andmed 2012 aastal tehtud väljamaksete kohta. 2013. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3809 eurot. 2014-2015 aastal Verenitš tuludeklaratsiooni ei esitanud, puuduvad ka andmed 2015 aastal tehtud väljamaksete kohta. Isikul, kel puuduvad igasugused sissetulekud ei ole võimalik elada sellist elu, nagu Roman Verenitš elas. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et Roman Verenitš koos süüdistatavate J. Medunitsa, S. Kuznetsovi ja S. Nikolajeviga grupis tervikuna täitnud subjektiivse koosseisu eesmärgi teenida narkootiliste ainete käitlemisega suurt varalist kasu.
909.Kuigi süüdistatavate kahtlustatavana kinnipidamised algasid 14.12.2015, koguti käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingutega tõendeid ka peale süüdistatavate kinnipidamisi. Enamus süüdistatavatest ei saanud nende kinnipidamise järel toimunud pealtkuulatud vestlustes osaleda, kuid vabadusse jäänud süüdistatavate I. Šemjakina ja R. Verenitš ning süüdistatavate lähedaste vahelised vestlused viitavad, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ning ühiste eesmärkide nimel. Nt 14.12.2015. a, kell 15.44 telefonikõne GM ja VMi vahel, et vähemalt kõrvaltvaatajad pidasid J. Medunitsat tegutsevaks teiste inimestega koos („kas ära viidi ainult Jevgeni või ka teised?“). Samuti samal päeval, kell 20.54 toimunud telefonikõnet R. Verenitši ja Vanja vahel rääkis Roman Verenitš nii Bossi, kui Batja äraviimisest (vt p 72). 15.12.2015, kell 07.19 telefonikõnes rääkis VM samuti sellest, et „Tallinnas viidi ära kõik inimesed, keda Jevgeni Medunitsa teadis“. Samal päeval toimunud telefonikõnedes andis R. Verenitš märku, et on ennast juba varjama hakanud, kuid soovis abi saada VMlt, mitte kelleltki kolmandalt (15.12 kell 13:10 telefonikõne). Kogu konteksti hinnates on põhjendatud alus arvata, et Roman Verenitš mõtles abi all raha vajadust. Olukorras kus Roman Verenitš pöördus raha saamiseks VMi poole kinnitab kaudselt ka seost J. Medunitsaga. Sarnased telefonikõned jätkusid kuni 17.12.2015. a. Eeltoodu pinnalt on kohtu hinnangul põhjendatud järeldus, et taoline suhtlus J. Medunitsa lähedase isikuga VMga viitab teadmisele, et tegutsetakse ühiste eesmärkide nimel (kuritegeliku ühenduse kontekstis), kus toetatakse vajadusel üksteist.
910.Eeltooduga tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et Roman Verenitš pani toime KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo - käitles narkootilist ainet hašiš kooskõlastatult käesoleva kriminaalasja teiste süüdistatavatega, osaledes teadlikult isikute grupis, mille eesmärgiks oli omandada ja vallata narkootilist ainet hašiš eesmärgiga see transportida Venemaale teades, et täidab selle isikutegrupi liikmena olulist rolli. Kõike eelnevat pani Roman Verenitš toime teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga panustada kaastäideviijana tegevusse, mille eesmärgiks oli läbi kuritegude toimepanemise teenida enam kui 40000 eurot omavahel jaotatavat kasumit. Seejuures on tuvastatud, et Roman Verenitš osales vahetus narkootiliste ainete käitlemises – narkootilise aine pakkimises ja peitmises narkootikumide veoks kasutatavatesse autodesse.
911.Hinnates Roman Verenitš ́i puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav pani nii KarS § 255 lg 1 kui ka KarS § 184 lg 21 järgi kvaliftiseeritavad teod KarS § 16 lg 2 mõttes toime kavatsetusega. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Roman Verenitš pidi teadma, et kui ta pakib süüdistuses nimetatud kogustes narkootikume sõidukites asuvatesse peidikutesse siis on tegemist narkootiliste ainete käitlemise koosseisulise teoga. Kohtu hinnangul pidi Roman Verenitš teod toime panema eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Uuritud tõenditest nähtub, et ka R. Verenitš soovis saada suurt varalist kasu läbi narkootikumide käitlemise nii nagu J. Medunitsa, S. Kuznetsov ja Sergei Nikolajev. Sarnaselt teiste kaassüüdistatavatega on R.
Verenitš läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš äärmiselt suurtes kogustes ning pikaajaliselt, vähemalt 3 aastat, tegevus oli läbimõeldud ja süstemaatiline mistõttu saab järeldada ka teatavat harjumuspärasust. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et kõik süüdistatavad s.h R. Verenitš olid selgelt teadlikud sellest, millises formaadis tegutses kuritegelik ühendus ning sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi. Seda ilmestab selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel välja kujunenud selge rollide jaotus. Tuvastatud on ka see, et süüdistatavad tegutsesid sihipäraselt teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kes omavahel rollid jaotanud on. Samuti olid süüdistatavad teadlikud, et just loodud struktureeritud ühendus on mehhanism, mis võimaldab neil piiriüleselt toime panna raskeid kuritegusid süüdistuses kirjeldatud mastaabis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et R. Verenitš pani kuritegusid toime selge teadmise ja eesmärgiga täita kuritegeliku ühenduse eesmärke läbi mille soovis saada varalist kasu. Seega leiab kohus, et Roman Verenitš pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult.
912.Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Roman Verenitš tuleb süüdi mõista KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 järgi. Stanislav Nikolajev ́ile esitatud süüdistused KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 järgi
913.Stanislav Nikolajevit süüdistatakse selles, et tema kuulus täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2014. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši vedamisega Hispaania Kgriigist Venemaale.
914.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas Sergei Kuznetsovi poolt ja kooskõlastatult J. Medunitsaga kuritegelikku ühendusse Sergei Nikolajevi, kes hiljemalt 2014. aastal värbas omakorda kuritegelikku ühendusse Stanislav Nikolajevi, kes vastavalt omavahelisele kokkuleppele abistas narkootikumide vedude organiseerimisel ja koordineerimisel Sergei Nikolajevit. Stanislav Nikolajevi ülesanne oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootikumide vedude jätkumisele. Tema tegevus seisnes narkootikumide veoks kasutatud sõidukite ettevalmistamises ja neisse narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamises koos Kirill Novikoviga, kullerite probleemide lahendamises ja vajadusel nii narkootikumide veo eest tasuks mõeldud kui ka narkootikumide veoga seotud kulutusteks vajalike rahasummade üleandmises ühenduse liikmetele. Lisaks nõustasid nii Stanislav Nikolajev kui Kirill Novikov Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks sobilike sõidukite soetamise ja tehniliste probleemide korral.
915.Paratamatult Stanislav Nikolajevile esitatud süüdistus narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise tegudes ja suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid ning sõidukite ettevalmistamine narkootiliste ainete veoks oli üks osa, milleta ei saanuks kuritegeliku ühenduse eesmärke täita.
916.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. Stanislav Nikolajev andis 05.11.2020 ütlusi selle kohta, et 2014-2015 töötas ta xxxs ning autode remondi- ja ümberehitamisega tegeles hobi korras. Peidikute ehitamist autodesse ta ei eita. Ütluste kohaselt ehitas ta peidikuid kolme autosse – Audi A5, Audi Q5 ning R-klassi Mercedes. Autod tõi vend Sergei Nikolajev. Kaks autot olid Venemaa registreerimismärgiga. Milleks peidikud on vaja ehitada, ei selgitatud. Kokku maksti selle eest 1500 eurot ning läks jagamisele Kirill Novikoviga, kes on tema väimees. Lisaks tunneb ta veel Sergey Kuznetsovi ja alates 2014.a veel Sergey Matinit. Kuznetsov oli Sergei Nikolajevi hea sõber 90-ndatest, kuid otseselt ta Kuznetsoviga ei suhelnud ning rahalisi suhteid nende vahel ei olnud. Ainus, et ta ostis temalt 2014 mootorratta Yamaha R1 6000 euro eest, mis oli turuhinnast veidi kõrgem. Tasumine toimus ülekandega.
917.Ütluste kohaselt korraldust ta peidikute ehitamiseks ei saanud, lihtsalt Sergei Nikolajev ütles, et vaata, kas saad midagi teha. Ütluste kohaselt käis Stanislav Nikolajev ka Poolas käis auto käigukasti remontimas, kes täpselt palus, ei mäleta kuid tema sinna autosse peidikut ehitanud ei olnud.
918.Ütluste kohaselt ei ole Sergei Nikolajev talle kunagi BMW X5-te ümberehitamiseks toonud. Kõik eelnimetatud autod ehitas Stanislav Nikolajev oma ütluste kohaselt ümber koos Kirill Novikoviga xxx xx remonditöökojas Tallinnas. Kellele töökoda kuulub, ei tea, teab ainult, et seda üürib ta klassivend.
919.Esimene auto, mille nad ümber ehitasid oli valge Audi A5, kellele kuulus, ei tea. Autot juhtis AS. Ütluste kohaselt ehitasid nad peidikud sõiduki põhja alla ja taga tiibadesse, milleks tuli auto laiali lammutada, keevitada põrandat ja oligi kõik. Keevitada tuli rauaplaat, kuskil 1,5 mm. Kui suured peidikud olid, ei mäleta, peidikute suurust nad ei mõõtnud. Lisaks kasutasid nad müraisolatsiooni, sest kui põrandat keevitati, siis originaal summutaja, müraisolatsioon võeti ära. Peidikuid sai kasutada milleks iganes ning neid võib ka kasutada salakauba veoks, kuid temal sellist mõtet ei tekkinud. Tema jaoks oli see tavaline remonttöö. Audi A5 ümberehituseks läks aega kuskil kuu, poolteist ja rohkem tal selle autoga kokkupuuteid ei olnud, ka ei rääkinud ta sellest Kirilliga.
920.Stanislav Nikolajev ei teadnud, et tal oli enne tema kinnipidamist teadmine, et nimetatud auto peeti koos narkootikumidega kinni Poolas. Seda ütlesid talle uurijad. Süüdistuses nimetatud musta värvi Audi A5-st ei tea ta midagi, õigemini ei mäleta, täpsustades et tema töökojas käis palju autosid.
921.Audi Q5 oli vist valget värvi. Numbrimärki ei mäleta. Kas auto tõi AK –võimalik. Sellel autol tuli peidikud rajada juhi jalgade alla põhja. Peidiku suurust ta ei mäleta. Otseselt Sergei Nikolajev selle auto ümberehitamiseks korraldust ei andnud, lihtsalt tõi selle auto. Selle auto ümberehitamise eest ta raha ei saanud, kuid ehitas seda koos Kirill Novikoviga. Kui auto oli valmis, viidi see ei mäleta kelle poolt ära.
Ütluste kohaselt Venemaa numbriga XXXXXXXX Audi Q7 talle tuttav ei ole.
923.Mercedes Benz R klass kuulus Sergei Nikolajevile. Ka sinna pidi ta peidikud ehitama koos Kirill Novikoviga. Peidik oli sarnaselt võimalik ehitada põhja alla. Peidiku mõõtmeid ei
mäleta. OL on Sergei Nikolajevi sõber. Kas nimetatut auto oli registreeritud OL nimele, ei tea. Kas selle sõiduki ümber ehitamise eest ta raha ei saanud.
924.Kuni kinnipidamiseni töötas Sergei Nikolajev Soomes, kus ehitas katuseid. Tema teada töötas vend ametlikult. Sissetuleku suurust ta ei tea. Enne kinnipidamist kasutas Sergei Nikolajev sõidukit Range Rover Sport. Auto kuulus pangale ning liising oli Stanislav Nikolajevi nimel, kuna nii oli lihtsam liisida – Stanislav Nikolajevil oli ametlik töökoht ja kindel sissetulek Eestis. Liisingmakseid tasus Sergei Nikolajev, samuti tasus ta auto sissemaksu. Millal auto osteti, ei mäleta. Enne seda oli Sergei Nikolajevil 3 seeria BMW ning kunagi väga ammu on tal olnud ka tume BMW X5.
925.Ütluste kohaselt andis Stanislav Nikolajev oma vennale Sergei Nikolajevile pidevalt sularaha ning sellel pole mitte mingisugust tähtsust, et lõpuks hoopis tema vennale võlgu oli. Kui raha oli vaja anda, siis ta alati andis.
926.Ütlustes kirjeldas Stanislav Nikolajev oma kohtumist Sergey Matiniga. Sergey Matin tuli ühel päeval teenindusse ja keegi tutvustas neid. Sergey Matini käes on ta näinud vist tumedat sõiduautot BMW X5, ta tuli seda Madara töökotta remontima. Tööde eest maksis Matin ise. Samuti on ta remontinud Matini seda sama sõidukit Poolas, kus vahetasid käigukasti. Kes käigukasti eest tasus, ei mäleta. Remonttöö eest maksis Matin. Poola sõitsid nad Kirill Novikovi autoga, kellele lisaks oli kaasas ka Sergei Nikolajev. Ka nende sõidu bensiinikulu eest maksis Matin. Kuhu Matin Poolast edasi pidi suunduma, ei tea. Tema läks lihtsalt inimesele appi. Temale teadaolevalt müüs Matin selle sõiduki pärast Poolas käiku maha. Ütluste kohaselt tegeles ka Stanislav Nikolajev tol ajal autode müügiga ning ta võibolla isegi osales ka selle auto müügis kuna ilmselt temal oli kiirem võimalus auto maha müüa. BMW X5 võiski ainult müügi ajal tema valduses olla, kui ta juhtis sõidukit, et kliendile näidata.
927.Sergey Kuznetsovilt ostetud mootorratas on sama, mis on menetluses arestitud. Ütluste kohaselt Stanislav Nikolajev ei tea, kelle nimele mootorratas on registreeritud. Mootorratast hoidis ta Lasnamäel xxx xx garaažis, kellele garaaž kuulub, ei tea, nad üürisid seda koos vennaga. Samas garaažis hoidis Stanislav Nikolajev ka teist mootorratast ning vend Sergei Nikolajev veel mingeid asju – suusad kuulusid Sergei Nikolajevile. Ütluste kohaselt ostis ta teise mootorratta Honda lihtsalt selleks, et oleks. Ta ostis selle avariilisena kuskil 1200 euro eest sularahas.
928.Ütluste kohaselt oli Stanislav Nikolajevil ilmselt olemas ka Kuznetsovi telefoninumber, kuid ise ta talle helistanud ei ole. Kuznetsovi ta Nikolajevile tutvustanud ei ole, aga ilmselt, kui Kuznetsov tuli töökotta, siis esitles.
929.Ütluste kohaselt ei tea Stanislav Nikolajev kui palju Sergei Nikolajev käis välisreisidel, kuna ei jälgi venna elu kuid Sergei Nikolajev on öelnud, et on käinud ning kus täpselt käis – sellest vahel rääkis, vahel mitte. Ütluste kohaselt ei ole Sergei Nikolajev Stanislav Nikolajevile Hispaania reisidest midagi rääkinud, kuid ütlustest nähtuvalt arvas Stanislav, et vend on seal käinud.
930.Stanislav ise töötas ametlikult ning lisasissetulekud tulid autode remondist, millist tulu ei deklareerinud. Pangakontole tehtud sularaha sissemaksed on tehtud säästude arvelt ja see oli raha, mis tuli autode remondist.
931.Sarnaselt K. Novikoviga peab kohus ka Stanislav Nikolajevi ütluseid usaldusväärseteks vaid osades, kus Stanislav Nikolajev kinnitab fakte, mis on kontrollitavad teiste tõenditega. Seega ei kahtle kohus ütluste osades mis kirjeldavad kuidas Stanislav ehitas sõidukitesse peidikuid ning asjaolusid mis puudutavad Poolas Sergei Matini kasutuses oleva sõiduki käigukasti vahetust.
932.Et Stanislav Nikolajev eitab enda ütlustes läbivalt igasugust seotust kuritegude toimepanemisega, nõustub kohus prokuröriga, et selles osas ei saa Stanislav Nikolajevi enda selgitusi süüdistuses kirjeldatud sündmustiku kohta aga usaldusväärseks pidada. Ka Stanislav Nikolajevi ütlustest kumab soov vähendada enda seotust süüdistuses kirjeldatud sündmustikuga ning lootus vabaneda seeläbi vastutusest talle etteheidetud kuriteo toimepanemise eest.
933.Kohtu hinnangul väärib tähelepanu asjaolu, et Stanislav Nikolajevi ütluste kohaselt ta ei teadnud milleks peidikuid ehitatakse ning ka otsest korraldust ta peidikute ehitamiseks ei ole saanud. Kohtu hinnangul olukorras kus ta oma ütluste kohaselt on ehitanud peidikuid kolme süüdistuses nimetatud sõidukisse ei ole eluliselt usutav väide, et ta ei osanud aimata mis eesmärgil peidikuid ehitatakse. Isegi kui pidada veenvaks väidet, et keegi talle eesmärgist otsesõnu ei rääkinud on selge, et peidikute ehitamine sellisel kujul nagu ta seda tegi ei ole tavapärane ning peidikud sõidukitesse ehitatakse millegi varjamiseks. On tuvastatud, et Stanislav Nikolajev kuulus kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli käidelda suures koguses narkootilisi aineid (vt analüüs kuritegeliku ühenduse raames) ning tema ülesanne oli sõidukite ümberehitamine ning sõidukite korrashoiu tagamine. Seega ei ole kuidagi usutav fakt, et ta ei osanud aimata milleks sõidukitesse peidikuid ehitatakse. See väide on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumina, jälitustoimingu protokollides fikseeritust nähtub tegutsemine isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotus. Seega, isegi kui Stanislav Nikolajev ei teadnud, et sõidukitesse peidikute ehitamine võiks olla sõidukite ettevalmistamine kuriteo toimepanemiseks siis pidi ta kohtu hinnangul teadma, et rajamata sõidukitesse peidikuid ei saa kuritegeliku ühenduse eesmärke täita.
934.Ütlustest nähtuvalt ehitas Stanislav peidikuid koos Kirill Novikoviga 1 kuu kuni ca 1.5 kuud, seega ei ole tegemist lihtsa ettevõtmisega. Kohus ei pea veenvaks tasu suurusi mida Stanislav Nikolajev ütlustes nimetas kuna 1500 eurot kokku tasuna sõidukite ümberehitamise eest on võrdlemisi tagasihoidlik ning see läks veel ütluste kohaselt jagamisele Kirill Novikoviga. Tasud autoremondi tööde eest olid ka aastatel 2012-2013 konkurentsivõimelised ning 750 eurot (1500 jagatud pooleks) sõidukitesse peidikute rajamise eest ei ole kuidagi usutav väide. Kui nüüd arvestada, et ilmselt pidi tasuma ka garaaži kasutamise kulutused (kommunaalkulud jms) siis ei ole sellise tasu eest mõistlik tööd ette võttagi. Arvestades kui suur aja -ja töökulu kulus ühe sõiduki ümberehitamiseks ei ole mõeldav, et inimene teeb tööd tasuta.
935.Ütluste usaldusväärsust kummutavad ka vastuolud Stanislav Nikolajev väidetes. Näiteks asjaolus, et ta otseselt Kuznetsoviga ei suhelnud ei välista, et ta tegi seda läbi kellegi teise või kuidagi muul moel. Stanislav Nikolajevi valdusest leitud ja äravõetud telefoni
kontaktide hulgast leiti Kuznetsovi kontaktnumber hüüdnimega Kuzja. Kuigi ei ole tuvastatud otsesuhtlust Sergei Kuznetsoviga on paratamatult tuvastatud, et isiku kontaktide loendis on võõras isik hüüdnimega ning asjakohaseid selgitusi istungil selle kohta süüdistatav ise ei osanud anda. Selgusetuks jäi ka asjaolu, mis põhjusel ostis Stanislav Nikolajev, kes on sõidukitega igapäevaselt tegelev ning sõidukeid müüvaks isikuks, Sergei Kuznetsovilt turuhinnast kallimalt mootorratta Yamaha R1 makstes selle eest 6000 eurot. Nimetatu on detail, millel eraldivõetult ei pruugi olla sisulist tähendust, kuid üldhinnangu raames ei ole loogiline, et isik kes tegeleb elukutseliselt sõidukite parandamise ning müügiga ostab turuhinnast kallima sõiduki võõralt isikult, seega selles osas on ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärsed.
936.Samuti Stanislav Nikolajevi väide, et ta ei ole kunagi kokku puutunud süüdistuses nimetatud musta Audiga on kummutatud kohtuistungil uuritud 12.08.2015. a koostatud varjatud jälgimise protokolliga, milles fikseeritu kohaselt avas Stanislav Nikolajev Sergei Nikolajevile värava sel hetkel, kui Sergei Nikolajev musta Audi A5-ga Marati 6 viibis. Seega puutus Stanislav Nikolajev otseselt kokku kõnealuse musta Audiga ning sisuliselt puudub võimalus, et ta pole selle sõidukiga kokku puutunud.
937.Sarnaselt Kirill Novikoviga esitas Stanislav Nikolajev kohtuistungil väiteid, et pole osalenud S. Matini kasutuses olnud BMW X5 müümises, ega pole seda autot Matinilt käest võtnud. Eelnev on ometi ümber lükatud kohtuistungil uuritud pealtkuulatud telefonikõnedega. 29.09.2014 toimunud telefonikõnes Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi vahel rääkisid kõne osapooled sellest, et „tropilt“ tuleb auto ära võtta (on tuvastatud, et tropiks nimetasid nad Sergei Matinint). Et 30.09.2014. a teatab Stanislav Nikolajev omakorda S. Matinile sellest, et viimasel tuleb auto ära anda 14.10.2014 kell 16.55 pealtkuulatud telefonikõnes Stanislav ja Sergei Nikolajevi vahel räägivad Stanislav ja Sergei Nikolajev omavahel Sergei Matini kasutuses olnud BMW X5 müügist ning seejuures kaalutakse võimalust lasta auto maha müüa ning müügist saadud tulu endale jätta ka Sergei Matinil endal. Seega on jälitustoimingutega kogutud tõendite abil jälgitav, kuidas sõiduk BMW X5 reg nr XXXXXX maha müüdi ning pole kahtlust, et selles oli kandev roll ka Stanislav Nikolajevil mistõttu ei saa ka selles osas Stanislav Nikolajevi ütlusi usaldusväärseks pidada.
938.Eeltoodust tulenevalt on Stanislav Nikolajev kohtuistungil esitanud mitmeid valeväiteid kohtuistungil tuvastatud faktide kohta ning muutnud enda ütlused seeläbi vähem usaldatavateks. Kohtu hinnangul ei ole Stanislav Nikolajevi selgitused sündmuste kohta siirad ning Stanislav Nikolajevi ütlustele kui usaldusväärsetele saab tugineda vaid nendes osades, mida kinnitavad ka kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid.
939.Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Stanislav Nikolajev oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et Stanislav Nikolajevi ülesanne kuritegelikus ühenduses oli vastavalt omavahelisele kokkuleppele Sergei Nikolajeviga abistada Sergei Nikolajevit ühenduse eesmärkide saavutamisele, aidates seeläbi kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et Stanislav Nikolajevi tegevus seisnes narkootikumide veoks kasutatud sõidukite ettevalmistamises, hooldamises ja neisse narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamises
koos Kirill Novikoviga, samuti kullerite võimalike sõidukitega tekkinud probleemide lahendamises ja vajadusel tasu vahendamises ühenduse liikmete vahel. Lisaks nõustas Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks sobilike sõidukite soetamisel ja tehniliste probleemide korral. On tõendatud, et Stanislav Nikolajev allus kuritegelikus ühenduses oma venna Sergei Nikolajevile.
940.Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et kuritegelikus ühenduses täitsid juhtivaid rolle Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov ja Sergei Nikolajev. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et Roman Verenitš, Dmitry Uritskiy, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, Sergei Matin, ja Inga Šemjakina täitsid kuritegeliku ühenduse mõttes erinevaid ühenduse lihtliikmete rolle. Kohus on Stanislav Nikolajevi puhul tuvastanud, et KarS § 255 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis on täidetud (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Stanislav Nikolajevile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi
941.On tuvastatud, et narkootilise aine transportimiseks Hispaania Kgriigist sihtkohta Venemaa Föderatsioon oli vaja sõidukeid, millesse narkootilist ainet peita.
942.KarS § 189 objektiivseks koosseisutunnuseks loetakse narkootilise või pshühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamist, valdamist või üleandmist, samuti teo toimepanemiseks rahaliste vahendite eraldamist.
943.Kohtumenetluses on tuvastatud (vt kuritegeliku ühenduse analüüs), et kuritegeliku ühenduse liige Sergey Matin vajas reisil, mil ta osales narkootikume vedanud kullerina, ajavahemikul 14.08.2014-11.09.2014 tehnilist abi sõidukile BMW reg.nr-ga XXXXXX kui sõidukil Poolas, teel Eestist Hispaania Kgriiki tehnilised probleemid tekkisid. S. Matin pöördus oma murega Sergei Nikolajevi poole, kes omakorda võttis omakorda ühendust Kirill Novikoviga ning andis talle ülesande korraldada sõiduki sõidukorda seadmine Poolas. On tuvastatud, et eeltoodud ülesannet täitis K. Novikov koos Stanislav Nikolajeviga. Kohtuistungil uuritud, pealtkuulatud telefonikõnede kohaselt võtsid Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov 30.09.2014 eelnimetatud sõiduki enda valdusesse.
944.Pealt kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt oli auto remondi organiseerimisel juhtiv roll Sergei Nikolajevil, kes ostis käigukasti autolammutusest ning rääkis muu hulgas ka käigukastile kuluvast rahast (28.08, kell 14.20 jj telefonikõned). 26.08 kell 17.35 pealt kuulatud telefonikõnes esitas Kirill Novikov Sergei Nikolajevile kalkulatsiooni sõiduauto remondiga seotud kulude kohta – nt puksiiri leidmisele kuluva jms kohta. On asjakohane märkida, et pealt pole kuulatud ühtegi telefonikõne, milles S. Matin lubanuks Sergei Nikolajevile, Kirill Novikovile või Stanislav Nikolajevile hüvitada auto remondiga seotud kulud – vastupidi, pealt kuulatud telefonikõnedest nähtub, et hoolimata suurte kulutuste põhjustamisest peab S. Matin õigustatuks Sergei Nikolajevilt veel täiendava raha küsimist.
945.Pealt kuulatud telefonikõnedest ilmneb, et Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov jõudsid Poola S. Matini sõiduauto käigukasti remontima 29.08.2014. a. Kõnedest nähtub, et ajavahemikul 26.08-28.08.2014 arutasid nii Sergei Nikolajev ja Stanislav Nikolajev omavahel, kui ka Kirill Novikoviga seda, millisel viisil leida sobivat käigukasti,
kuidas korraldada reisi Poola jne. Ühise otsusena toimetati uus käigukast, mille Kirill Novikov ostis Sergei Nikolajevi juhiste järgi ning paigaldas selle Poolas koos Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikoviga Sergey Matini kasutuses olnud sõidukile. Pealt kuulatud telefonikõnedega on tuvastatud, et Kirill Novikov teatas Sergei Nikolajevile, et sõiduk on parandatud 29.08.2014 ning sõiduki remont läheb maksma 1450 eurot sh 250 eurot töö ja 1200 eurot varuosa eest.
946.Peale Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi poolt sõidukile vajaliku varuosa paigaldamist Poolas läks Sergey Matin Hispaaniasse kuhu jõudis 03.09.2014. a (nähtub Matini telefonikõnest Kirill Novikovile), omandas suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis D. Uritskiy ja Roman Verenitši kaasabil sõidukis asuvatesse peidikutesse ning vedas ja valdas peidetud aineid, kuni andis aine tuvastamata kohas, Venemaal Sankt-Peterburgi piirkonnas üle eeluurimisel tuvastamata isikutele. Tagasi Eestisse saabus S. Matin 11.09.2014. a kell 17:48 Koidula piiripunkti kaudu.
947.08.02.2016 koostatud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX vaatlusprotokollist nähtub sõiduki vaatlus, sõiduki uue omaniku AD ́i juuresolekul. Kirjeldatud on vaatluse käiku, mis selle vaatluse käigus sõidukist eemaldati ja seda, et sellest autost leiti põrandas olev ava, mille tühimik oli täidetud penoplasti vahuga. Vaadeldud on põrandapinda, leitud on teine luugikate ja veel üks tühimik, mis on täidetud penoplasti vahuga. Vaatluses on fikseeritud, et penoplasti vaatluse käigus avast ei eemaldatud ning seetõttu ka tühimikku seestpoolt ei mõõdetud. On fikseeritud, et taastati sõiduki algne seisukord. Vaatlusprotokolli juures on lisana fototabel, kus fotodel fikseeritu kinnitab vaatlusprotokolli sisu. Vaatlusega loeb kohus tuvastatuks, et S. Matini kasutuses olnud sõiduautosse BMW olid rajatud peidikud. Mis puutub asjaolusse, et vaatlus teostati ajal mil Sergei Matin viibis juba vahi all ning sõiduki omand oli üle läinud teisele isikule 2014 aastal märgib kohus, et puudub igasugune alus arvata, et sõiduki uus omanik rajaks just süüdistuses kirjeldatud sarnase peidiku oma sõidukisse, seejärel laseks need penoplasti täis muutes peidiku kasutuskõlbmatuks. Kui kaitsjatel olnuks kahtlus, et selle avastatud peidiku on teinud keegi teine või uus omanik siis tulnuks taotleda see isik kohtus ka üle kuulata. Ei kaitsjad ega süüdistatavad pole oma versiooni kinnitamiseks esitanud ühtegi seda kinnitavat tõendit. Kohtu hinnangul ei ole taolise peidiku rajamine sõiduautosse tavapärane. On eluliselt usutav, et peidik on rajatud millegi varjamiseks ning jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates on eluliselt usutav, et teiste hulgas ka kõnealune peidik on rajatud eesmärgiga teostada sõidukiga narkootiliste ainete varjatud vedu nii nagu teiste sõidukitega mis on süüdistuses esitatud ning vaadeldud.
948.Kohus märgib, et sõiduki BMW reg nr XXXXXX välise vaatluse pinnalt on tegemist äärmiselt sarnaste peidikutega mida Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov teistesse sõidukitesse ehitasid (vt sõidukite BMW X5 XXXXXX vaatlusprotokoll, Audi A5 läbiotsimisprotokoll koos fototabelite ja ülevaatuse protokolliga, Audi Q5 läbivaatusprotokoll ning Mercedes-Benz reg nr XXXXXX vaatlusprotokoll koos lisadega). Kirill Novikov ja Stanilav Nikolajev oma ütlustes ei eitanud, et nad sõidukeid ümber ehitasid. Vastavasisulise tellimuse said nad Sergei Nikolajevilt. Kohtu hinnangul on põhjendatud alus arvata, et ka kõnealusesse BMW X5, millega S. Matin korduvalt narkootikume Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni vedas (vt analüüs S. Matini osas) on peidikud ehitanud Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga. Seda ennekõike kohtus esitatud tõendite ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates kuid ka põhjusel, et sõidukitesse peidikute ehitamine oli Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses, mis on tõendamist leidnud
ning muster kõikide tuvastatud sõidukite ümberehitamisel on olnud sarnane. Kohus möönab, et sõidukile BMW X5 reg nr XXXXXX võinuks teha põhjalikuma läbivaatuse, mõõta ära peidikute suuruse, et oleks objektiivsemalt tõendatud, et see peidik on samuti samade inimeste poolt ehitatud kuid kuna peidikud olid täis lastud penoplasti vahtu oleks olnud võimatu taastada sõiduki samaväärset seisundit. Seega leiab kohus, et pole alust kahelda, et sõiduki uus omanik AD ei ole ise ehitanud ega lasknud ehitada sarnaseid peidikuid just nagu Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov ehitasid sõidukitesse Audi A5, Audi Q5 ja Mercedes-Benz ́i, samuti pole alust arvata, et AD pidanuks peidikud ise kasutuskõlbmatuks tegema kuivõrd see ei oleks loogiline ega eluliselt usutav. Küll aga peab kohus võimalikuks olukorda, et enne kui Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov sõiduki maha müüsid, püüdsid nad varjata jälgi mis viitaks peidikute olemasolule lastes peidikud enne müüki penoplasti vahtu täis. Samuti selgitab peidikute olemasolu asjaolu, miks oli vaja Eestist Poola sõidukit remontima sõita kui sõiduki võinuks remontida soodsamalt Poolas kohapeal.
949.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et kuritegeliku ühenduse liige Inga Šemjakina andis 2014. a septembris S. Matinile info selle kohta, et „tasu tehtud töö eest“ saab viimane võttes ühendust Stanislav Nikolajeviga. See tasu tehtud töö eest on kohtu hinnangul üheselt mõistetav tasu narkootikumide veo eest Hispaaniast Venemaale. Vastavalt Inga Šemjakinalt saadud informatsioonile on tuvastatud, et Sergey Matin pöördus Stanislav Nikolajevi poole ja teavitas kuriteo toimepanemise eest saadud raha väljamaksmise hilinemisest ka Julia Kivoneni, kes oli kaasreisijaks Sergey Matini viimasel reisil. Omavahelise vestluse käigus lubas Stanislav Nikolajev Sergey Matinile lubatud tasu välja maksta 27.09.2014. a, kuid juba järgmisel päeval võttis ta uuesti ühendust Sergey Matiniga leppides kokku kohtumise Stanislav Nikolajevi kodu juures. Kohus tuvastas, et kuivõrd peale Sergey Matini kohtumist Stanislav Nikolajeviga võttis Sergey Matin ühendust Julia Kivoneniga ja andis talle 500 eurot, on põhjendatud alus järeldada, et Sergey Matini kohtumisel Stanislav Nikolajeviga kokkulepitud ajal sai Sergey Matin Stanislav Nikolajevilt narkootilise veo tegemise eest lubatud tasu mida Sergey Matin meeleheitlikult (vt analüüsi eespool) taga ajas.
950.Kohtumenetluses on tuvastatud, et 30.09.2014. a sõitis Stanislav Nikolajev Kehrasse Sergey Matini juurde, et võtta tema käest sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX ära ning sõiduk müüdi maha 21.10.2014 tehniliste probleemide tõttu 5000 euroga.
951.Seega on kohus seisukohal, et Stanislav Nikolajev ehitas koos Kirill Novikoviga sõidukisse kui kuriteo toimepanemise vahendisse BMW X5 reg nr XXXXXX peidikud, mis võimaldasid Sergey Matinil ebaseaduslikult käidelda narkootilist ainet suures koguses.
952.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et 2014. a augustis asus Sergei Nikolajev kuritegeliku ühenduse liikmena täitma Sergey Kuznetsovi poolt vahendatud J. Medunitsalt saadud ülesannet otsida narkootikumide veoks sobiv uus sõiduk. Sergei Nikolajev kaasas ülesande täitmiseks nii Kirill Novikovi kui ka Stanislav Nikolajevi. Sobivaks sõidukiks osutus Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX, mille Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov vaatasid üle nii tehniliselt kui ka sobivuse mõttes, kas see sobib peidikute ehitamiseks.
953.19.10.2015. a koostatud KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et Stanislav Nikolajev oli vahetult seotud Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX, mida
ehitati ümber Tallinnas, XXX asuvas angaaris. On tuvastatud, et eelnimetatud sõidukit kasutas esmalt AS ning peale teda Vene kodanik VB (Hispaania Kgriigist õigusabitaotluse vastusena edastatud 15.06.2015. a koostatud kokkuvõte nr 194929/15 järgi ja 07.07.2015. a koostatud kokkuvõte nr 0219483/15 järgi). Kohus on kontrollinud, et kokkuvõttes toodud informatsioon kattub Eestis koostatud jälitustoimingu protokolliga (jälitustoimik nr 1422100042). On tuvastatud, et sõiduautot Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX kasutati narkootikumide vedamiseks selliselt, et Hispaanias laeti autole peale suures koguses narkootilist ainet hašiš, mis peidetuna sõiduki topelt põhja all transporditi lõppsihtkohana Vene Föderatsiooni.
954.07.10.2015 nr PRP-6/15/5869 õigusabitaotluse alusel on koostatud 04.08.2015. a sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokoll ning kohtule esitatud koopiast nähtub, et sõidukist Audi A5 reg nr XXXXXXXX leiti peidikutesse peidetud narkootilisi ainet hašiš ülisuures koguses kokku 135 pakki, millesse oli pakendatud 104148,93 grammi narkootilise aine kahtlusega ainet hašiš. Eeltoodut kinnitavad veel fototabelid, 04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekiri. Fototabelitest nähtub kuhu kohta oli sõidukis Audi A5 peidikud ehitatud ning kuidas asus pakendatud narkootiline aine peidikutes. Samuti nähtub leitud narkootilise aine pakendite kaal kuivõrd on pildistatud iga pakendit ka eraldi kaalul. Kohtu hinnangul on asjakohane prokuröri järeldus, et neilt piltidelt on võimalik tuvastada hašiši peitmis- ja pakendamisviisi, samuti loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas fototabelis jäädvustatud peidik oli sarnane teiste menetluse käigus vaadeldud sõiduautodesse rajatud peidikutega. Kohtule on esitatud ka koopia 25.09.2015. a koostatud sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ülevaatuse protokollist koos lisadega, millest nähtub, et nimetatud sõidukisse olid rajatud narkootiliste ainete vedamiseks sobivad peidikud.
955.14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokollist koos lisadega Tallinnas, aadressil XXX asuvas angaaris asuvas autoremonditöökojas, kus töötas Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga, nähtub, et leiti ja võeti ära värviballoon RAL9006. Tegemist on asitõendiga, mis viitab asjaolule, et narkootikumide vedamiseks kasutatud sõidukite ettevalmistamiseks kasutatud kerevärvi leiti ka läbiotsitavast garaažist. Siinkohal on oluline märkida, et ekspertiisi, mis tõendaks, et kerevärv on sama mida ümberehitatud autode puhul on kasutatud, ei ole. Küll aga on visuaalsel vaatlusel võimalik järeldada, et tegemist on sama tooni kerevärviga mida on kasutatud Audi A5-s ja R-klassi Mercedes-Benzi ümberehitamisel. Leitud värvi on eraldi vaadeldud asitõendina (vt 25.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega) kus on kirjeldatud ka leitud värvi detailset vastavuses olemist ümberehitatud autode kontekstis (ehk tegemist visuaalselt sarnase värviga). Seega vaatamata asjaolule, et konkreetset ekspertiisi tehtud ei ole saab järeldada kogumis teiste kohtus esitatud tõendite ning jälitustoimingutega kogutud teabega, et Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov tegelesid sõiduautode ümberehitamisega.
956.25.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub vaatluse käik, värvi pudel, värvi kood ja fotod värvipudelist. Vaadeldud on pihustatavat aerosoolvärvi DUPLI-COLOR platinum. Pudelit, mille ülemises ääres värvikood white aluminium satin mat RAL9006. Pudeli küljel kleebituna eesti keelne kasutusjuhend, millel toote kirjeldusena kirjas järgmine tekst: PLATINUM kõrgläikega- ja satiinmattvärv. Sobib nii sees- kui väljas kasutamiseks. Sobib puu, metalli, klaasi, plastiku, paberi kui ka riide värvimiseks. Kiirelt kuivav. Väga hästi kattev. Kriipimis-, löögi-, vibratsioonikindel. Pudel hõbedast värvi, pudeli kõrgus 18,5 cm ja läbimõõt 6,5 cm. Pudeli peal kirje: DUPLI-COLOR platinum (vt lisa fotod nr 1-1.2). Kohtus esitatud tõenditest kogutud teabega kogumis hinnates on põhjendatud järeldada, et nii Stanislav Nikolajevi kui ka K. Novikovi valdusest leiti ümberehitatud
sõidukite värvimiseks kasutatud värvi aadressilt XXX, Tallinn asuvast garaažiboksist nr xx (vt ka 14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokoll koos lisadega).
957.Seega loeb kohus tuvastatuks, et sõidukisse Audi A5 reg nr XXXXXXXX rajasid narkootikumide veoks sobivad peidikud vahetult Sergei Nikolajevilt saadud korralduste alusel Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov. 21.10.2014. a edastas Stanislav Nikolajev Sergei Nikolajevile info selle kohta, et sõiduautosse Audi A5 peidikute rajamine on lõpusirgel, milline info edastati ASle. On asjakohane märkida, et Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt kasutatavas garaažis XXX, Tallinn asusid hoiul ka eelnimetatud sõiduki suverehvid mis kinnitab, et sõiduk ei olnud mitte ainult ümberehitamisel seal vaid vastavalt vajadusele pöördus uuesti garaaži (suverehvide vahetamiseks). Kogu kirjeldatud tegevus toimus kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmise huvides s.o suures koguses narkootikumide käitlemise eesmärgil.
958.Piiriületuste andmebaasi väljatrükist nähtub sõiduki Audi A5 reg.nr: XXXXXXXX liikumine ajavahemikul 05.09.2014-30.03.2015. Kohtu hinnangul kuivõrd on tuvastatud, et nimetatud sõiduk oli AS ja VB käsutuses siis saab põhjendatult väljatrükist järeldada, et sõiduk viibis Euroopa Liidus süüdistuses märgitud ajavahemikul. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et sõiduk A5, mida Sergei Nikolajev ei eita, et ümber lasi ehitada oma vennal Stanislav Nikolajev ́il ja Kirill Novikov ́il oli AS ́i kasutuses olnud Audi A5 reg nr XXXXXXXX, kes tegi selle sõidukiga neli õnnestunud reisi ehk vedas sõidukiga Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni suures koguses narkootilisi aineid enne kui ta Schengeni viisa tähtaeg lõppes ning sõiduk edasi VBle anti. 25.05.2015. a registreeriti seni AS nimel olnud sõiduauto Audi A5 reg nr XXXXXXXX vastavalt S. Nikolajevilt saadud juhistele PA nimele (kuna VB nimele ei saanud Leedu passi tõttu sõidukit registreerida) ning vahetati ka sõiduki registreerimismärk. Sõiduk hakkas kandma registreerimismärki XXXXXXXX.
959.01.06.2015 jõudis VB Hispaaniasse, omandas Hispaanias, Alicante piirkonnast suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis koos Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy kaasabil sõidukis Audi A5 asuvatesse peidikutesse ning mida vedas ja valdas kuni andis aine eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal üle tuvastamata isikutele, jättes sõiduauto Audi A5 narkootilise aine üleandmise eesmärgil Poola.
960.On tuvastatud, et 2015. a juuni lõpus lahkus VB Eestist Poola, võttis sealt sõiduki Audi A5 enda valdusesse ning suundus Hispaaniasse. Jälitustoimingutega on tõendamist leidnud asjaolu, et Hispaanias olles suhtles VB süüdistatavate D. Uritskiy, R. Verenitši ja J. Medunitsaga. 29. juulil 2015 aadressil xxx nr xx, xxx garaažis avati sõiduki peidikud ning VB, R. Verenitši ja D. Uritskiy poolt, AGC teadmisel, alustati suures koguses hašiši pakkimist ja autosse peitmist. 30.07.2015. a hiljemalt kella 14:30-ks oli hašiš sõidukisse peidetud peale mida VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti.
961.Kohtumenetluses on tuvastatud, et peale VB kinnipidamist hakkasid kuritegeliku ühenduse liikmed otsime uut sõidukit ning kuna sobisid Audi A5 tüüpi sõidukid, leidis AS leidis kuritegeliku ühenduse juhtfiguuride korraldusel Venemaalt võimaliku narkootikumide veoks sobiva sõiduki – 2014. a valmistatud sõiduauto Audi A5. Jälitustoimingutega on
tuvastatud, et Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt vaadati üle nimetatud sõiduki sobivus peidikute ehitamiseks. Kohus loeb põhjendatuks prokuröri loogilise ning eluliselt usutava järelduse, et seda oli vaja teha seepärast, et sõiduki valmistamisaasta erines VB kasutuses olnud auto valmistamisaastast. Jälitustoimingutega on tuvastatud, et nimetatud autosse on võimalik ehitada narkootikumide veoks sobivad peidikud, andis Jevgeni Medunitsa 12.08.2015. a Sergey Kuznetsovi kaudu Sergei Nikolajevi kasutusse sõiduki Audi A5 reg.nrga XXXXXXX, mille viimane toimetas aadressile XXX, Tallinn. Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov veendusid, et nimetatud sõidukit saab ümber ehitada ning tagastasid auto Sergei Nikolajevile, kes omakorda organiseeris sõiduki jõudmise tagasi Jevgeni Medunitsa valdusesse.
962.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et 13.03.2015. a toimetas AK Eestisse sellesse peidikute rajamise eesmärgil sõiduki Audi Q7 reg.nr-ga XXXXXXXX. On tuvastatud, et sõiduk saabus Eestisse 13.03.2015. a Tallinna sadama D-terminali kaudu, kust see toimetati edasi Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi kasutuses olnud garaaži aadressile XXX, Tallinn. Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev vaatasid sõiduki Audi Q7 üle ning veendusid, et sinna sõidukisse peidikuid ehitada pole võimalik, andsid sellest 15.03.2015. a teada Sergei Nikolajevile. K. Novikov teatas S. Nikolajevile, et Audi oleks vaja garaažist silme alt ära viia ning kui Sergei Nikolajevile sobib, siis toob selle talle ära ja jätab ka võtmed Sergei Nikolajevi kätte. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele teisaldas Kirill Novikov sõiduki Lasnamäel asuvasse Idakeskuse parkalasse. Kuivõrd sõiduk Audi Q7 reg.nr-ga XXXXXXXX narkootiliste ainete veoks ei sobinud, sõitis Eestisse taas AK, kes võttis sõiduki ning lahkus sellega 24.03.2015. a läbi reisisadama D-terminali kell 13:30 laevaga Superstar Eestist Soome.
963.05.07.2015. a toimetas AK Eestisse uue sõiduki Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX, et rajada sellesse peidikud narkootikumide veoks. Sõiduk saabus Eestisse 05.07.2015. a Tallinna sadama D-terminali kaudu, kust see toimetati edasi Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi kasutuses olnud garaaži aadressile XXX, Tallinn. Juuli lõpuks oli sõiduk valmis ning Stanislav Nikolajevi andis sellest teada ka Sergei Nikolajevile, kes teisaldas sõiduki Lasnamäele, Punasel tänaval asuvasse tasulisse autoparklasse. Auto kuritegude toimepanemiseks valmisolekust andis Sergei Nikolajev teada ka Sergey Kuznetsovile. Sõiduki tehnilise seisundi vaatasid üle Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov Sergei Nikolajevi palvel selleks, et 30.11.2015 saaks AK läbi reisisadama D-terminali laevaga Eestist Soome, kust edasi liikus ta Venemaale. On tuvastatud, et AK käitles suures koguses, kokku 92,5 kg narkootilist ainet hašišit, mille sõidukisse Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX asuvatesse peidikutesse ning mida vedas ja valdas kuni lahkus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.12.2015. a Hispaaniast eesmärgiga toimetada narkootiline aine Eestisse.
964.Kohtumenetluses on tuvastatud, et Sergei Nikolajev omandas 12.11.2015 ka sõiduauto MERCEDES-BENZ R 320 CDI 4MATIC reg.nr-ga XXXXX, mis registreeriti Sergei Nikolajevi tuttava nimele ja sõiduki kasutajaks märgiti Sergei Nikolajev. Peale sõiduki soetamist toimetas Sergei Nikolajev selle sellesse peidikute ehitamise eesmärgil xxx tn xx asuvasse garaaži. Ajavahemikul 12.11.2015. a kuni 06.12.2015. a rajasid Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov eelnimetatud sõiduauto juhiistme alla tühimikud, mille katsid 2 mm
metallplaadiga ning värvisid sõiduki põhjaga ühte tooni. Sõiduk jäi peale peidikute ehitamist Stanislav Nikolajevi kasutusse, kust see Stanislav Nikolajevi kinnipidamisel ära võeti.
965.Seega kokkuvõtlikult eeltoodust tulenavlt loeb kohus tuvastatuks, et Stanislav Nikoljev koos Kirill Novikovi ja Sergei Nikolajeviga tegid tegevusi, mida saab pidada ettevalmistusteks veendumaks kas sõiduautodesse saab kuritegeliku ühenduse eemärkide täitmiseks sobivaid peidikuid ehitada. Kohus loeb tuvastatuks, et sarnaseid tegevusi tegi Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga peamiselt Sergei Nikolajevi palvel ning erinevatele sõidukitele, mida kasutati suures koguses narkootiliste ainete vedamiseks. Samuti on kohtu hinnangul Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov ehitanud peidikuid süüdistsuses nimetatud ja eelpool loetletud sõidukitesse, kui kuriteo toimepanemise vahenditesse mille abil osutus võimalikuks käidelda suures koguses narkootilist ainet hašiš.
966.Stanislav Nikolajevi teopanus seisnes nii sõidukite sobivuse hindamises (kas saab peidikuid ehitada või mitte) ning sõidukisse peidikute rajamises koos Kirill Novikoviga, kui ka peidikutega varustatud sõidukite üle andmises Sergei Nikolajevile, kes omakorda andis sõidukid üle kulleritele, kes läks sõidukiga Hispaaniasse ning transportis peidikutesse paigutatud narkootikumid sihtkohta Venemaa Föderatsioon. Kui ei oleks ettevalmistatud peidikute ehitamise näol neid süüdistuses nimetatud sõidukeid Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt siis ei oleks osutunud võimalikuks süüdistuses nimetatud viisil ja ajal narkootilist ainet peita sõiduki põrandasse rajatud peidikutesse. Seega oli sõidukitesse spetsiaasete peidikute ehitamine oluline protsess suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on Stanislav Nikolajev täitnud KarS § 189 lg 1 objektiivse kooseisu.
967.Süüdistus käsitab Stanislav Nikolajevit ja Kirill Novikovi kaastäideviijatena. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohtu hinnangul oli sõidukite ümberehitamine Stanislav Nikolajevi ning Kirill Novikovi poolt ühine ja kooskõlastatud tegevus, mis vastab KarS § 189 süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooriast lähtudes olid Stanislav Nikolajev kui ka Kirill Novikov täideviijad, kel oli ühine tahe ning saab väita, et nad mõlemad hoidsid sõidukite ümberehitamist enda kontrolli all seejuures aru saades, et kui nad sõidukit ümber ei ehita siis ei ole võimalik täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Samuti sõidukite tehniline hooldamine oli kohtu hinnangul oluline panus selleks, et sõidukitega oleks võimalik lõpuni täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Seega kõik tegevused mis olid vajalikud sõidukite ümberehitamise protsessis olid olulised ning andsid teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud KarS § 189 lg 1 objektiivne koosseis.
Stanislav Nikolajevile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi
969.KarS § 184 objektiivne koosseis koosneb narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikust käitlemisest. Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne, saab koosseisutegude sisustamisel lähtuda NPALS §
2 p-st 3.43 Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p-s 3 järgmise loeteluna: omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiidi kui tolliprotseduuri rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
970.Stanislav Nikolajev ́ile heidetakse süüdistuse kohaselt ette sõidukite ümberehitamist ja hooldamist, mis oli tema ülesanne kuritegelikus ühenduses. Kohus nõustub, et olukorras, kus ehitatakse peidikuid sõidukitesse taoliselt nagu süüdistuses etteheidetud pidi Stanislav Nikolajev aru saama, milleks ta taolisi peidikuid valmistab. Teadlikkust, milleks sõidukeid kasutatakse saab tuletada ka sellest, et Stanislav Nikolajev oli teadlik VB kinnipidamisest sõidukiga Audi A5 reg nr XXXXXXXX (hiljem reg nr XXXXXXXX) mille peidikutes veeti narkootilisi aineid. Sellesse sõidukisse oli peidikud ehitanud Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga. Kui Stanislav Nikolajev enne ei osanud aimata milleks ta peidikuid sõidukitesse ehitab siis peale sellekohase informatsiooni kuulmist pidi ta aru saama, et peidikud on mõeldud just narkootilise aine veoks. Ometi hindas ta peale selle informatsiooni laekumist veel mitmeid sõidukeid kas neisse saab peidikuid ehitada või mitte ning ehitas peidikud sama mustri järgi R-klassi Mercedesesse. Seega eeltoodu pinnalt on kohus veendunud, et Stanislav Nikolajev oli teadlik milleks peidikuid kasutatakse täites ka KarS § 189 objektiivse koosseisu. Asjaolu, et kõik sõidukid ei sobinud ümberehitamiseks viitab, et oli eesmärk kui palju narkootilist ainet peab peidikusse mahtuma. Küll aga kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et ainuüksi teadlikkus ei täida KarS § 184 lg 1 objektiivset koosseisu kuna see teadmine, et nad ehitavad autosid ümber narkootikumide käitlemiseks suures koguses on kohtu hinnangul liiga ebamäärane selleks, et saaks väita, et Stanislav Nikolajev oleks sõidukite ehitamisega toime pannud osateo narkootikumide käitlemises. Kohtumenetluses on tuvastatud, et ei Stanislav Nikolajev ega Kirill Novikov omanud otsest puutumust ühelgi juhul narkootikumidega, nad isegi pole viibinud narkootikumide vahetus läheduses rääkimata muudest NPALS § 2 p-s 3 toodud käitlemise mõiste alla koondunud tegevustest. Samuti ei saa kogutud tõendite pinnalt väita, et Stanislav Nikolajev oli isikuks kes kontrollis ja korraldas kuidagi narkootilise aine edasitoimetamist kuivõrd tema tegevus piirdus sõidukite ettevalmistamisega. Seega ei saa väita, et Stanislav Nikolajevi puhul oleks täidetud KarS § 184 objektiivne koosseis.
971.Lisaks eeltoodule ei ole süüdistuses Stanislav Nikolajevile narkootikumide käitlemisega omistatud kuritegude faktilisi asjaolusid üksikasjalikumalt avatud, seda ei tehtud ka kohtumenetluses, seega oli kohtul keeruline aru saada prokuratuuri loogikast, kuidas Stanislav Nikolajev sõidukite ümberehitamisega pani toime suures koguses narkootilise aine käitlemise teo. Mõistagi ei saa lähtuda kitsalt süüdistusest vaid tuleb sisuliselt hinnata kriminaalmenetluse esemeks olevaid teo tehiolusid ning selle tagajärjel jõudis kohus järeldusele, et narkootilise aine käitlemiseks sõidukite ümberehitamine oli Stanislav Nikolajevile omistatud ülesanne kuritegelikus ühenduses, mille eesmärk oli suures koguses narkootiliste ainete käitlemine ning sõidukite ümberehitamine täitis KarS § 189 lg 1 sätestatud narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise koosseisu.
972.Kohtu hinnangul on teo objektiivne koosseis täitmata, kuivõrd hinnates kõiki kogutud tõendeid ei saa jõuda tõsikindlale järeldusele, et Stanislav Nikolajev käitles suures koguses narkootilist või psühhotroopset ainet.
RKKKo 19.06.2015 nr 3-1-1-56-15, p 10; 27.03.2020 nr 1-19-2627/29, p 33.
973.Eeltoodust tulenevalt tuleb Stanislav Nikolajev süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks mõista.
974.Hinnates Stanislav Nikolajevi puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav pani KarS § 255 lg 1 ja KarS § 189 lg 1 järgi kvaliftiseeritavad teod toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Ta oli teadlik, et tegeleb kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisega ning sõidukitesse peidikute rajamine oli selleks, et sõidukitesse peita narkootilisi aineid eesmärgiga neid ühest riigist teise vedada. Seejuures tegutses Stanislav Nikolajev eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Stanislav Nikolajev pidi aru saama, et tema ja Kirill Novikovi tegevus kuritegelikus ühenduses on piisavalt oluline selleks, et hašiši levitamisahel saaks toimida sellisel viisil nagu süüdistuses kirjeldatud. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et kõik süüdistatavad s.h Stanislav Nikoljev olid selgelt teadlikud sellest, millises formaadis tegutses kuritegelik ühendus ning sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi. Seda ilmestab selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel välja kujunenud selge rollide jaotus. Tuvastatud on ka see, et süüdistatavad tegutsesid sihipäraselt teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kes omavahel rollid jaotanud on. Seega eeltoodust tulenevalt, hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis leiab kohus, et Stanislav Nikolajev pani talle etteheidetavad teod toime kavatsetult.
975.Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Stanislav Nikolajev tuleb süüdi mõista KarS § 255 lg 1 ja KarS § 189 lg 1 järgi. Kirill Novikov ́ile esitatud süüdistused KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises
976.Kirill Novikov ́i süüdistatakse selles, et tema kuulus täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2014. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši vedamisega Hispaania Kgriigist Venemaale.
977.Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas Sergei Kuznetsovi poolt ja kooskõlastatult J. Medunitsaga kuritegelikku ühendusse Sergei Nikolajevi, kes hiljemalt 2014. aastal värbas omakorda kuritegelikku ühendusse Stanislav Nikolajevi, kes vastavalt omavahelisele kokkuleppele abistas salakaubavedude organiseerimisel ja koordineerimisel Sergei Nikolajevit. Stanislav Nikolajevi ülesanne oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja salakaubavedude jätkumisele. Tema tegevus seisnes salakaubaveoks kasutatud sõidukite ettevalmistamises ja neisse narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamises koos Kirill Novikoviga, kullerite probleemide lahendamises ja vajadusel nii narkootikumide salakaubaveo eest tasuks mõeldud kui ka narkootikumide veoga seotud kulutusteks vajalike rahasummade üleandmises ühenduse liikmetele. Samal ajal Stanislav Nikolajeviga värbas Sergei Nikolajev kuritegelikku ühendusse ka Kirill Novikovi. Kirill Novikovi ülesanne oli samuti sõidukite narkootikumide veoks ettevalmistamine - nende tehnilise korrasoleku kontrollimine, vajadusel vajalike varuosade otsimine, ostmine ja paigaldamine ning
sõidukitesse narkootikumide salakaubaveoks vajalike peidikute ehitamine. Lisaks nõustasid nii Stanislav Nikolajev kui Kirill Novikov Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks sobilike sõidukite soetamise ja tehniliste probleemide korral.
978.Paratamatult Kirill Novikovile esitatud süüdistus narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise tegudes ja suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid ning sõidukite ettevalmistamine narkootiliste ainete veoks oli üks osa, milleta ei saanuks kuritegeliku ühenduse eesmärke täita.
979.Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava kohtus antud ütlustele. Süüdistatav Kirill Novikov andis 04.11.2020 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab autolukksepana. Aastatel 2011-2014 töötas ta ütluste kohaselt Vi juures, mitteametlikult Koplis XXX. Ütluste kohaselt ei tea süüdistatav kuritegelikku ühendusse kuulumisest midagi. Sergey Matinit soovitas süüdistatavale ütluste kohaselt Sergei Nikolajev. S. Matin käis süüdistatava juures remondis kuna tal olid vanad autod - BMW, Mitsubishi, mis vajasid tihemini remonti. Sergey Kuznetsovi soovitas Stanislav Nikolajev kui maalrit, kes värvis Mercedese kas üleni või osaliselt, täpselt süüdistatav ei mäletanud. Sergei Nikolajev on süüdistatava elukaaslase onu ja Stanislav Nikolajev süüdistatava elukaaslase isa. Sergei ja Stanislav on vennad. Ütluste kohaselt on Sergey Kuznetsov süüdistatavalt tellinud värvimistöid, Sergei Nikolajev on tellinud nii keretöid kui ka lukksepatöid. Ütluste kohaselt ei ole otseselt narkootikumidest kunagi juttu olnud, Sergei palus varustada auto karpidega, kastidega millegi vedamiseks, kuid mille jaoks Sergei Nikolajev ei täpsustanud. Samuti ei täpsustanud Sergei Nikolajev karpide/kastide suurust ning need tellimused täitis süüdistatav tasu eest saades tehtud töö eest ca 1500 eurot. Ütluste kohaselt teostas süüdistatav töid koos Stanislav Nikolajeviga. Sobivad sõidukid tõi Sergei Nikolajev, kelle kaudu, ei tea, kuid sõidukiteks olid Audi ja Mercedes.
980.Ütluste kohaselt on süüdistatav remontinud Sergey Matini autot ka Poolas, kuna Sergey Matin helistas ja vajas abi. Ütlustest nähtuvalt kuivõrd Sergey Matinil oli vana auto, mis vajas sagedasti remonti, oli süüdistataval ka Matini number olemas. Ütluste kohaselt oli Poolas auto veaks käigukast, mis vajas ümbervahetamist ning mille süüdistatav koos Stanislav Nikolajeviga ära vahetas. Ütluste kohaselt ei teadnud süüdistatav millega Matin tegeles kuid ta teadis, et ta on auto omanik. Samuti teadis süüdistatav ütluste kohaselt, et ajal, mil süüdistatavale tutvustati Matinit olid nad omavahel tuttavad Sergei Nikolajeviga. Sergey Kuznetsovi tutvustas süüdistatavale Sergei Nikolajev seoses sellega, et tema autot oli vaja värvida.
981.Kirill Novikovi ütlustest nähtub, et ta rajas peidikud sõidukitesse Audi, Mercedes ja BMW X5. BMW X5 oli süüdistatava enda valduses ning ümberehitamine toimus enne Audit ja Mercedest. Korralduse sõiduki ümberehitamiseks andis Sergei Nikolajev, kuid süüdistatav ei mäleta, et Sergei oleks andnud konkreetseid juhiseid kuhu peidikud ehitada. Ütluste kohaselt ei seletanud Sergei miks just BMW X5 on see mis tuleb ümber ehitada, kuid naljaga pooleks ütles, et võib olla raha vedamiseks. Ütluste kohaselt ei osanud Kirill Novikov mõelda, et selliste peidikute ehitamisega üritatakse vedada midagi keelatut.
982.Kirill Novikovi ütluste kohaselt ehitas ta BMW reg nr: XXXXXX peidikud sisuliselt üksi, kirjeldades, et peidiku ehitas ta paremale poole lävepakku, auto küljekarpi. Sõiduk
kuulus Sergei Nikolajevi isale ning kuna keegi ei sõitnud sellega siis Sergei Nikolajev pakkus vormistada sõiduki Kirill Novikovi nimele ning kuna vahet polnud siis Kirill Novikov tegigi seda. Ütluste kohaselt oli Kirill Novikov pigem siiski sõiduki kasutaja, omanik oli Sergei Nikolajev, kes selle auto ka lõpuks maha müüs. Novikov täitis omapoolse osa ostu-müügi lepingust ning andis Sergeile edasi. Mis summas sõiduk müüdi süüdistatav ei tea ning raha sõiduki müügist tema ei saanud, kuna ta polnud omanik.
983.Kohtus antud ütlustes ei mäletanud süüdistatav kellele kuulus BMW X5 XXXXXX, peale kohtueelses menetluses antud ütluste näitamist nõustus Kirill Novikov oma varasemate ütlustega, pidades võimalikuks, et see sõiduk kuulus Sergei Nikolajevile (04.11.2020 kohtuistungi protokoll lk 8).
984.Mootorsõiduk BMW X5 XXXXXX kuulus Sergey Matinile ning Kirill Novikov puutus selle autoga kokku seoses remondiga erinevatel põhjustel – nii tehnilistel, kui visuaalsetel. Algul oli vaja auto sõidukorda saada, hiljem käis ta selle autoga üle katuse ja oli vaja visuaalne osa korda teha ning tööd tellis Sergey Matin. Sergei Nikolajev ei olnud kunagi selle auto kasutaja, kuid aitas kaasa kas ostu või rendiga. Ütluste kohaselt ei teadnud Kirill Novikov, kes oli dokumentide järgi sõiduki omanik. Kirill Novikov teadis, et auto seisis väga kaua, see oli pidurisüsteemi ja käigukasti järgi tuvastatav. Ütluste kohaselt ei mäletanud Kirill Novikov täpselt kes tasus hooldustööde eest arvates, et see võis olla Sergey Matin. Samuti ei teadnud Kirill Novikov kas selles konkreetses sõiduautos BMW X5 olid sees peidikud, tema neid sinna ei teinud ja ei ole neid seal näinud, kuid ütlustest nähtuvalt oli näha, et auto on ümber ehitatud. Oli näha, et auto alumine osa oli lõigatud ja tagasi kinni keevitatud, kuid see ei sarnanenud sellega, mida Novikov oli teinud.
985.Poolas ümber vahetatud käigukasti ostis Kirill Novikov ütluste kohaselt Eestis lammutusest ning Poola sõitsid nad kolmekesi – tema, Stanislav ja Sergei Nikolajev. Ütluste kohaselt ei saanud Kirill Novikov ei Stanislav ega Sergei Nikolajevilt mingeid juhiseid. Lihtsalt tuli käigukast Poola viia ja loomulikult soovisid nad inimest abistada. Ütluste kohaselt ei mäleta Kirill Novikov kes tasus käigukasti ostmise eest, nimetades, et vahest sai see isegi võlgu võetud. Poola sõitsid nad Kirill Novikovi Audiga reg nr: XXXXXX ning sinna sõitmise kulude eest tasus Sergei Nikolajev, mille Matin hiljem pidi hüvitama, kuid mingit hüvitist nad ei saanud, kuna Matinil oli suured kulud juba ees. Ka hiljem ei tasunud Matin midagi. Peale auto remontimist Poolas tegi Kirill Novikov oma ütluste kohaselt samale sõidukile ka müügieelse hoolduse, koos Stanislav Nikolajeviga nad poleerisid mõlgid välja, pesid ja korrastasid salongi, eemaldasid defektid ning nähtuvalt ütlustest vahetasid sõidukil vajadusel varuosi - veermikus mingid asjad, piduriklotsid jms, et sõiduk müügivalmis seada. Ütluste kohaselt Kirill Novikov sõiduki müügis ei osalenud, valmistas selle üksnes müügiks ette.
986.Ütluste kohaselt on Kirill Novikov ümber ehitanud sõiduki Audi A5, valget värvi, mille tõi Sergei Nikolajev. Ajavahemikku Kirill Novikov ei mäleta kuid korralduse andis Sergei Nikolajev varustada sõiduk karpidega. Sõiduki ümberehitamisel aitas Kirill Novikovi Stanislav Nikolajev ning peidikud ehitasid nad põrandale ja tagumistesse tiibadesse. Peidiku mõõtmeid süüdistatav ei mäleta, samuti ei mäleta seda, et oleks peidiku suurust mõõtnud suhkrupakkidega. Peidikute ehitamise jaoks kasutasid nad koos Stanislaviga rauda 2-3 mm ja värvi ning peidikute kujundus oli paadikujuline jalgade juures ja taga tiivas on kolmnurk.
Ütluste kohaselt katsid nad peidikud selliselt, et müraisolatsioon sai liimitud, kuna nad lõikasid paksu tüki põrandavaibast välja, mis võttis müra ära, siis nad otsustasid panna sinna mürasummutuse materjali helisüsteemide jaoks. Sergei Nikolajev otseselt seda tellimust ei esitanud, see oli nende otsus. Samuti selgitas Kirill Novikov oma ütlustes, et Audi A5–l on ta ka mootoriõli vahetanud ja teab, et sõiduk peeti Poolas kinni seoses narkootikumide veoga. Nägi seda uudistes internetis kuid ei pööranud sellele erilist tähelepanu, kuna põrand oli umbes samasugune, küljed olid teistsugused, mürasummuti oli sama ehk siis sõiduk oli sarnane, kuid mitte üks ühele. Auto peeti kinni seoses hašiši veoga. Kui ta nägi uudistes, et kinnipeetud oli peidikutega auto, siis ta eeldas, et rajatud peidikuid võib kasutada milleks iganes, on vaja piisavalt fantaasiat ja soovi.
987.Ütluste kohaselt toimusid autode ümberehitused Kopli töökojas, XXX. Kirill Novikov ei tea, et sinna oleks ümberehituseks Sergei või keegi teine toonud teise Audi A5 ega pole ka seda näinud. Valget värvi sõidukiga Audi Q5 reg nr: XXXXXXXX on süüdistatav oma ütluste kohaselt kokku puutunud, ta on sellel sõidukil teinud sõiduki põranda ja paigaldanud põrandakarbi, läbi mille Kirill Novikov ei eita, et rajas sõidukisse peidiku. Sõiduki tõi talle Sergei Nikolajev. Peidik oli umbes 80 x 40 x 5 cm. Peidikut tegi ta koos Stanislav Nikolajeviga. Kes materjalide eest tasus Kirill Novikov ei mäleta, kuid tehtud töö eest oli Sergei Nikolajevilt lubatud tasu 1500 eurot, millest 500 eurot sai Novikov, 500 eurot Stanislav Nikolajevi ja 500 eurot kulus materjalile. Auto valmis umbes kuu ajaga, peale mida toimeti parklasse.
988.Kirill Novikovi ütluste kohaselt ei ütle AKini nimi talle midagi, samuti ei mäleta süüdistatav Punane 6 asuva autoparkla kohta midagi. Samas on tal olnud kokkkupuude Sergei Nikolajeviga seoses mõne sõiduautoga Audi Q7, kuna ilmselt on Sergei Nikolajev teinud talle ettepaneku rajada peidikud autosse Audi Q7, mida ta eitab, kuna võib olla ei olnud vaja või ei olnud võimalik. Tegemist oli keerulise auto konstruktsiooniga, väga palju asju tuleb ringi teha ja töömahukas.
989.Sõiduautosse Mercedes R klassi tegi süüdistatav Kirill Novikov oma ütluste kohaselt koos Stanislav Nikolajeviga peidikuid vahetult enne kinnipidamist okt-nov 2015. Peidikuid ehitasid nad Sergei Nikolajevi tellimusel, kuid milleks neid peidikuid vaja oli, Novikov ei teadnud. Tol korral nad raha saada ei jõudnud. Ütluste kohaselt oli Kirill Novikov XXX läbiotsmise juures ja selle läbiotsimise käigus leitud ühe aerosoolvärvi näol on tegemist hõbedase värviga, mida Kirill Novikov on kasutanud autode ümber tegemisel.
990.Ütluste kohaselt on OL Sergei Nikolajevi tuttav kes aitas Sergei Nikolajevil R-klassi Mercedest osta, mis langes enam vähem samale ajale, kui uudistes näidati Poolas Audi A5 kinnipidamist.
991.Ütluste kohaselt on DG Kirill Novikovi endine klient, kes seondub auto remondiga. Hüüdnimi Tšiburan kuulub Stanislav Nikolajevile ning hüüdnime General võib olla süüdistatav kuulnud kuid ei mäleta keda nõnda hüüti.
992.Vara arestimise osas andis Kirill Novikov ütlusi selle kohta, et temalt arestiti punane Honda mootorratas XXXX, mis oli ostetud Leedust detsembris 2014 hinnaga 3500 eurot, must Honda XXXXXX oli ostetud sügisel 2015 hinnaga 2500 eurot ja sõiduauto Audi XXXXXX oli ostetud sügisel 2015 hinnaga ca 7000 eurot. Raha sai Kirill Novikov oma ütluste kohaselt oma sõiduki Audi reg nr XXXXXX müügist – 6000 eur ning ülejäänu laenas talle PK, kes on Kirill Novikovi elukaaslase vanaisa ning ütluste andmise ajaks oli laen tagastatud.
993.Ütluste kohaselt töötas Kirill Novikov mitteametlikult, saades igakuiselt palka keskmiselt 1000-2000 eurot, tal oli võimalus säästa, summasid ei nimetanud. Elukoha läbiotsimisel leitud raha kuulus ütluste kohaselt Kirill Novikovi elukaaslasele.
994.Sarnaselt Stanislav Nikolajeviga peab kohus ka Kirill Novikovi ütluseid usaldusväärseteks vaid osades, kus Kirill Novikov kinnitab fakte, mis on kontrollitavad teiste tõenditega. Seega ei kahtle kohus ütluste osades kus nimetatakse konkreetseid autosid, mida narkootikumide veoks ümber ehitati, nimetatakse fakti, et Poolas remonditi üheskoos Stanislav ja Sergei Nikolajeviga S. Matini autot ning fakti, et Kirill Novikov osales R-klassi Mercedese ümberehitamisel narkootikumide veoks. Kohus ei pea usaldusväärseteks K. Novikovi ütluseid osades, kus Novikov eitab enda kaasamisest kuritegude toimepanemisse ning annab selgelt vastuolulisi ütluseid kohtuistungil tuvastatud asjaolude kohta.
995.Kuigi K. Novikovi ütlused on osaliselt kokkulangevad kohtuistungil uuritud tõenditega, üritab Novikov pisendada enda rolli kuritegude toimepanemisel. Eelnevale viitab ka see, et K. Novikov oli teatud asjaolusid valmis kohtuistungil möönma vaid siis, kui tema varasemaid ütluseid talle meenutati. Et Kirill Novikov eitab enda ütlustes läbivalt igasugust seotust kuritegude toimepanemisega, nõustub kohus prokuröriga, et selles osas ei saa Kirill Novikovi selgitusi süüdistuses kirjeldatud sündmustiku kohta usaldusväärseks pidada kuivõrd on mõistetav süüdistatava eesmärk või soov vähendada enda seotust süüdistuses kirjeldatud sündmustikuga ning lootus vabaneda seeläbi vastutusest talle etteheidetud kuriteo toimepanemise eest.
996.Ei saa märkimata jätta, et kohtus antud ütlustes on vastuolud kohtueelses menetluses antud ütlustega. K. Novikov andis kohtuistungil ütlusi, et S. Matini autot remontis ta vaid S. Matini palvel. Kohtueelses menetluses antud ütlustes väitis K. Novikov aga, et S. Matini auto remondiks ning ka hooldamiseks sai ta korraldusi Sergei Nikolajevilt. Ka 07.06.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokollis tuvastatust nähtub, et Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov on Sergei Nikolajevilt saanud korraldusi seoses narkootikumide veoks kasutatavate autode remondiga. Seega selles osas ei saa kohus Kirill Novikovi ütlusi usaldusväärseks pidada.
997.Samuti kohtuistungil antud ütlustes väitis K. Novikov, et ei teadnud süüdistuses nimetatud aegadel, et S. Matini autos olid peidikud. Ometi avaldas prokurör kohtuistungil ka K. Novikovi kohtueelses menetluses antud ütlused, kus K. Novikov kinnitas, et teadis peidikute olemasolust Matini autos. Esiteks asjaolu, et ta ei teadnud, et seal oleks peidikud on veider kuivõrd Kirill Novikov märkis kohtuistungil ka, et oli näha, et auto alumine osa oli lõigatud ja tagasi kinni keevitatud, seega elukutselise autoremondi lukksepana ja peidikuid ehitanud isikuna pidi Kirill Novikov aru saama, et sellesse sõidukisse on samuti peidikud
ehitatud. Teiseks väide, et keevitustööd ei sarnanenud sellega, mida Novikov oli teinud märgib kohus, et olukord on kohtu hinnangul siiski vastupidine. Sõiduki BMW reg nr XXXXXX välise vaatluse pinnalt on tegemist äärmiselt sarnaste peidikutega mida Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov teistesse sõidukitesse ehitasid (vt sõidukite BMW X5 XXXXXX vaatlusprotokoll, Audi A5 läbiotsimisprotokoll koos fototabelite ja ülevaatuse protokolliga, Audi Q5 läbivaatusprotokoll ning Mercedes-Benz reg nr XXXXXX vaatlusprotokoll koos lisadega). Seega ei saa ka selles osas K. Novikovi ütlusi usaldusväärseks pidada.
998.Kohtuistungil eitas K. Novikov S. Matini kasutuses olnud BMW X5 müügis osalemist. Ometi avaldati kohtuistungil pealtkuulatud telefonikõnesid, kus K. Novikov isiklikult vormistas sõiduki müügikuulutuse, vastas müügiga seotud telefonikõnedele ning kinnitas potentsiaalsele ostuhuvilisele isegi seda, et „me müüsime juba paar päeva tagasi“ (16.10.2014, kell 20.14 pealtkuulatud kõne). Jälitustoimingutega kogutud tõendite abil on jälgitav, kuidas sõiduk BMW X5 reg nr XXXXXX maha müüdi ning pole kahtlust, et selles oli kandev roll ka Kirill Novikovil. Seega on ümberlükatud väide, et Kirill Novikov sõiduki müügiprotsessis ei osalenud.
999.Kohtueelses menetluses antud ütlustega olid vastuolus ka K. Novikovi ütlused selle kohta, millisel viisil sai ta teada Audi A5 kinnipidamisest. Ka eelneva osas ei saa K. Novikovi ütluseid usaldusväärseks pidada. 1000. Vastuolusid oma varasemate ütluste ning kohtuistungil antud ütluste vahel selgitas K. Novikov väitega, et ei saanud ülekuulamiselt advokaadi lahkumise järel aru, milliste protokolli kantud ütlustega ta nõustus. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et taolist väidet ei saa usaldusväärseks pidada. K. Novikov ega tema kaitsja ei ole kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses esitanud taotlust täiendavate ütluste andmiseks või kaebust menetlustoimingu käigu peale. Seega pole K. Novikov kasutanud isegi kokkuleppel kaitsja osalusel võimalusi, mis aidanuks tal väidetavat ebaõiglust kõrvaldada. 1001. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu asjaolu, et Kirill Novikovi ütluste kohaselt ta ei teadnud milleks peidikuid sõidukitesse ehitatakse, mööndes, et rajatud peidikuid võib kasutada milleks iganes, on vaja piisavalt fantaasiat ja soovi. Kohtu hinnangul olukorras kus ta oma ütluste kohaselt on ehitanud peidikuid vähemalt kolme süüdistuses nimetatud sõidukisse ei ole eluliselt usutav väide, et ta ei osanud aimata mis eesmärgil peidikuid ehitatakse. Isegi kui pidada veenvaks väidet, et keegi talle eesmärgist otsesõnu ei rääkinud on selge, et peidikute ehitamine sellisel kujul nagu ta seda tegi ei ole tavapärane ning peidikud sõidukitesse ehitatakse millegi varjamiseks. Eelnevat kinnitab ka tuvastatud asjaolu, et Kirill Novikov kuulus kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli käidelda suures koguses narkootilisi aineid (vt analüüs kuritegeliku ühenduse raames) ning tema ülesanne oli sõidukite ümberehitamine ning sõidukite hooldamine. Seega ei ole kuidagi usutav fakt, et ta ei teadnud milleks sõidukitesse peidikuid ehitatakse. See väide on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumina, jälitustoimingu protokollides fikseeritust nähtub tegutsemine isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotus. Seega, isegi kui Kirill Novikov ei teadnud, et sõidukitesse peidikute ehitamine võiks olla sõidukite ettevalmistamine kuriteo toimepanemiseks siis pidi ta kohtu hinnangul teadma, et rajamata sõidukitesse peidikuid ei saa kuritegeliku ühenduse eesmärke täita.
1002. Kohus ei pea veenvaks tasu suurusi mida Kirill Novikov ütlustes nimetas kuna 1500 eurot kokku tasuna sõidukite ümberehitamise eest, mille sees oli ka ümberehitamiseks kuulunud materjalide hind on võrdlemisi tagasihoidlik ning see läks veel ütluste kohaselt jagamisele Stanislav Nikolajeviga. Tasud autoremondi tööde eest olid ka aastatel 2012-2013 konkurentsivõimelised ning ütlustest nähtuv 500 eurot (1000 jagatud pooleks, 500 kulud materjalidele) sõidukitesse peidikute rajamise eest ei ole kuidagi usutav väide. Arvestades kui suur aja -ja töökulu kulus ühe sõiduki ümberehitamiseks (ütlustest nähtuvalt umbes kuu aega, Stanislav Nikolajevi ütluste kohaselt 1-1.5 kuud) ei ole mõeldav, et inimene teeb tööd tasuta, samuti pidi keegi tasuma ka garaaži kasutamise kulutused (kommunaalkulud jms), mis annab aluse arvata, et 1500 eurose tasu eest ei ole mõistlik elukutselisel autoremondi lukksepal tööd ette võttagi. 1003. Samuti ei pea kohus kontrollitavateks K. Novikovi ütluseid, mis on seotud tema varalise olukorraga kuivõrd eraldi on analüüsitud Kirill Novikovi varalist seisundit kajastavaid asjaolusid ning tuvastatud varjatud allikatest pärit vara vähemalt 9215 eurot. 1004. Eeltoodust tulenevalt on Kirill Novikov kohtuistungil esitanud mitmeid vastuolulisi väiteid kohtuistungil tuvastatud faktide kohta ning muutnud enda ütlused seeläbi vähem usaldatavateks. Kohtu hinnangul Kirill Novikovi ütlustele kui usaldusväärsetele saab tugineda vaid nendes osades, mida kinnitavad ka kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid. 1005. Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Kirill Novikov oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et Kirill Novikovi ülesanne kuritegelikus ühenduses oli sarnane Stanislav Nikolajeviga sõidukite narkootikumide veoks ettevalmistamine - nende tehnilise korrasoleku kontrollimine, vajadusel vajalike varuosade otsimine, ostmine ja paigaldamine ning sõidukitesse narkootikumide veoks vajalike peidikute ehitamine. Lisaks nõustas Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajeviga Sergei Nikolajevit narkootikumide veoks sobilike sõidukite soetamisel ja tehniliste probleemide korral. Kirill Novikov allus kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile. Seega ka Kirill Novikov andis oma panuse kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamisele, aidates seeläbi kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele. On tõendatud, et Stanislav Nikolajev allus kuritegelikus ühenduses oma venna Sergei Nikolajevile. 1006. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et kuritegelikus ühenduses täitsid juhtivaid rolle Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov ja Sergei Nikolajev. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et Roman Verenitš, Dmitry Uritskiy, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, Sergei Matin, ja Inga Šemjakina täitsid kuritegeliku ühenduse mõttes erinevaid ühenduse lihtliikmete rolle. Kohus on Kirill Novikovi puhul tuvastanud, et KarS § 255 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis on täidetud (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid).
Kirill Novikovile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi 1007. On tuvastatud, et narkootilise aine transportimiseks Hispaania Kgriigist sihtkohta Venemaa Föderatsioon oli vaja sõidukeid, millesse narkootilist ainet peita. 1008. KarS § 189 objektiivseks koosseisutunnuseks loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamist, valdamist või üleandmist, samuti teo toimepanemiseks rahaliste vahendite eraldamist. 1009. Kohtumenetluses on tuvastatud (vt kuritegeliku ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid käesolevas lahendis), et kuritegeliku ühenduse liige Sergey Matin vajas reisil, mil ta osales narkootikume vedanud kullerina, ajavahemikul 14.08.2014-11.09.2014 tehnilist abi sõidukile BMW reg.nr-ga XXXXXX kui sõidukil Poolas, teel Eestist Hispaania Kgriiki tehnilised probleemid tekkisid. S. Matin pöördus oma murega Sergei Nikolajevi poole, kes omakorda võttis omakorda ühendust Kirill Novikoviga ning andis talle ülesande korraldada sõiduki sõidukorda seadmine Poolas. On tuvastatud, et eeltoodud ülesannet täitis Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajeviga. Kohtuistungil uuritud, pealtkuulatud telefonikõnede kohaselt võtsid Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev 30.09.2014 sõiduki BMW reg.nr: XXXXXX enda valdusesse. 1010. Pealt kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt oli auto remondi organiseerimisel juhtiv roll Sergei Nikolajevil, kes ostis käigukasti autolammutusest ning rääkis muu hulgas ka käigukastile kuluvast rahast (28.08, kell 14.20 jj telefonikõned). Seega on tuvastatud, et Sergei Nikolajev maksis käigukasti eest kuid pole alust kahelda asjaolus Kirill Novikovi ütlustest, et käigukastile järele autolammutusse läks tema. 26.08 kell 17.35 pealt kuulatud telefonikõnes esitas Kirill Novikov Sergei Nikolajevile kalkulatsiooni sõiduauto remondiga seotud kulude kohta – nt puksiiri leidmisele kuluva jms kohta. Pealt kuulatud telefonikõnedest ilmneb, et ajavahemikul 26.08-28.08.2014 arutasid nii Sergei Nikolajev ja Stanislav Nikolajev omavahel, kui ka Kirill Novikoviga seda, millisel viisil leida sobivat käigukasti, kuidas korraldada reisi Poola jne. On asjakohane märkida, et pealt pole kuulatud ühtegi telefonikõne, milles S. Matin lubanuks Sergei Nikolajevile, Kirill Novikovile või Stanislav Nikolajevile hüvitada auto remondiga seotud kulud – vastupidi, pealt kuulatud telefonikõnedest nähtub, et hoolimata suurte kulutuste põhjustamisest peab S. Matin õigustatuks Sergei Nikolajevilt veel täiendava raha küsimist. Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov jõudsid uue käigukastiga Poola S. Matini sõiduautot remontima 29.08.2014. a. 1011. On tuvastatud, et Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajevi ja Sergei Nikolajeviga paigaldasid Poolas Sergey Matini kasutuses olnud sõidukile uue käigukasti. Seda asjaolu ei eita ka süüdistatavad Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev ise. Pealt kuulatud telefonikõnedega on tuvastatud, et Kirill Novikov teatas Sergei Nikolajevile, et sõiduk on parandatud 29.08.2014 ning sõiduki remont läheb maksma 1450 eurot sh 250 eurot töö ja 1200 eurot varuosa eest. 1012. Peale Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi poolt sõidukile vajaliku varuosa paigaldamist Poolas läks Sergey Matin Hispaaniasse kuhu jõudis 03.09.2014. a (nähtub Matini telefonikõnest Kirill Novikovile), omandas suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis D. Uritskiy ja Roman Verenitši kaasabil sõidukis asuvatesse peidikutesse ning vedas ja valdas peidetud aineid, kuni andis aine tuvastamata kohas, Venemaal Sankt-Peterburgi
piirkonnas üle eeluurimisel tuvastamata isikutele (vt analüüs Sergey Matini osas). Tagasi Eestisse saabus S. Matin 11.09.2014. a kell 17:48 Koidula piiripunkti kaudu. 1013. Mis puutub Sergey Matini sõidukis olevatesse peidikutesse märgib kohus, et Kirill Novikovi ütlused selles osas olid ebausaldusväärsed kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel tekkinud vastuolude tõttu (vt kohtu hinnangut Kirill Novikovi ütluste usaldusväärsusele). Kohus on seisukohal, et Kirill Novikov ehitas koos Stanislav Nikolajeviga sõidukisse kui kuriteo toimepanemise vahendisse BMW X5 reg nr XXXXXX peidikud, mis võimaldasid Sergey Matinil ebaseaduslikult käidelda narkootilist ainet suures koguses. Oma järeldust põhjendab kohus järgnevalt. 1014. 08.02.2016 koostatud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX vaatlusprotokollist nähtub sõiduki vaatlus, sõiduki uue omaniku AD ́i juuresolekul. Kirjeldatud on vaatluse käiku, mis selle vaatluse käigus sõidukist eemaldati ja seda, et sellest autost leiti põrandas olev ava, mille tühimik oli täidetud penoplasti vahuga. Vaadeldud on põrandapinda, leitud on teine luugikate ja veel üks tühimik, mis on täidetud penoplasti vahuga. Vaatluses on fikseeritud, et penoplasti vaatluse käigus avast ei eemaldatud ning seetõttu ka tühimikku seestpoolt ei mõõdetud. On fikseeritud, et taastati sõiduki algne seisukord. Vaatlusprotokolli juures on lisana fototabel, kus fotodel fikseeritu kinnitab vaatlusprotokolli sisu. Vaatlusega loeb kohus tuvastatuks, et S. Matini kasutuses olnud sõiduautosse BMW olid rajatud peidikud. Mis puutub asjaolusse, et vaatlus teostati ajal mil Sergei Matin viibis juba vahi all ning sõiduki omand oli üle läinud teisele isikule 2014 aastal märgib kohus, et puudub igasugune alus arvata, et sõiduki uus omanik rajaks just süüdistuses kirjeldatud sarnase peidiku oma sõidukisse, seejärel laseks need penoplasti täis muutes peidiku kasutuskõlbmatuks. Kui kaitsjatel olnuks kahtlus, et selle avastatud peidiku on teinud keegi teine või uus omanik siis tulnuks taotleda see isik kohtus ka üle kuulata. Ei kaitsjad ega süüdistatavad pole oma versiooni kinnitamiseks esitanud ühtegi seda kinnitavat tõendit. Kohtu hinnangul ei ole taolise peidiku rajamine sõiduautosse tavapärane. On eluliselt usutav, et peidik on rajatud millegi varjamiseks ning jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates on eluliselt usutav, et teiste hulgas ka kõnealune peidik on rajatud eesmärgiga teostada sõidukiga narkootiliste ainete varjatud vedu nii nagu teiste sõidukitega mis on süüdistuses esitatud ning vaadeldud. 1015. Kohtu hinnangul on põhjendatud alus arvata, et ka kõnealusesse BMW X5, millega S. Matin korduvalt narkootikume Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni vedas (vt analüüs S. Matini osas) on peidikud ehitanud Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajeviga. Seda ennekõike kohtus esitatud tõendite ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates kuid ka põhjusel, et sõidukitesse peidikute ehitamine oli Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses, mis on tõendamist leidnud ning muster kõikide tuvastatud sõidukite ümberehitamisel on olnud sarnane. Kohus möönab, et sõidukile BMW X5 reg nr XXXXXX võinuks teha põhjalikuma läbivaatuse, mõõta ära peidikute suuruse, et oleks objektiivsemalt tõendatud, et see peidik on samuti samade inimeste poolt ehitatud kuid kuna peidikud olid täis lastud penoplasti vahtu oleks olnud võimatu taastada sõiduki samaväärset seisundit. Seega leiab kohus, et pole alust kahelda, et sõiduki uus omanik AD ei ole ise ehitanud ega lasknud ehitada sarnaseid peidikuid just nagu Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov ehitasid sõidukitesse Audi A5, Audi Q5 ja Mercedes-Benz ́i, samuti pole alust arvata, et AD pidanuks peidikud ise kasutuskõlbmatuks tegema kuivõrd see ei oleks loogiline ega eluliselt usutav. Eeltoodut kinnitab tegelikult ka Kirill Novikovi enda ütlused osas kus ta nägi Poolas sõidukit parandades, et auto alumine osa oli lõigatud ja tagasi kinni keevitatud,
seega on väheusutav, et sõiduki uus omanik oleks ise ehitanud või lasknud peidikuid ehitada ja siis kasutuskõlbmatuks muutma. Küll aga peab kohus võimalikuks olukorda, et enne kui Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov sõiduki maha müüsid, püüdsid nad varjata jälgi mis viitaks peidikute olemasolule lastes peidikud enne müüki penoplasti vahtu täis. Müügieelset korda tegemist ei eita ka Kirill Novikov ise oma ütlustes, kes jättis loetelu mida see korda tegemine sisaldas lahtiseks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et ka penoplastiga täidetud peidikud kuulusid sõiduki müügieelsesse olukorra ettevalmistamiseks. Samuti selgitab peidikute olemasolu asjaolu, miks oli vaja Eestist Poola sõidukit remontima sõita kui sõiduki võinuks remontida soodsamalt Poolas kohapeal. 1016. Lisaks sõiduki BMW X5 reg nr BMW X5 reg nr: XXXXXX ümberehitamisele on kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaolu, et 2014. a augustis asus Sergei Nikolajev kuritegeliku ühenduse liikmena täitma Sergey Kuznetsovi poolt vahendatud J. Medunitsalt saadud ülesannet otsida narkootikumide veoks sobiv uus sõiduk. Sergei Nikolajev kaasas ülesande täitmiseks nii Kirill Novikovi kui ka Stanislav Nikolajevi. Sobivaks sõidukiks osutus Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX, mille Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov vaatasid üle nii tehniliselt kui ka sobivuse mõttes, kas see sobib peidikute ehitamiseks. 1017. 19.10.2015. a koostatud KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et Stanislav Nikolajev oli vahetult seotud Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX, mida ehitati ümber Tallinnas, XXX asuvas angaaris. On tuvastatud, et eelnimetatud sõidukit kasutas esmalt AS ning peale teda Vene kodanik VB (Hispaania Kgriigist õigusabitaotluse vastusena edastatud 15.06.2015. a koostatud kokkuvõte nr 194929/15 järgi ja 07.07.2015. a koostatud kokkuvõte nr 0219483/15 järgi). Kohus on kontrollinud, et kokkuvõttes toodud informatsioon kattub Eestis koostatud jälitustoimingu protokolliga (jälitustoimik nr 1422100042). On tuvastatud, et sõiduautot Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX kasutati narkootikumide vedamiseks selliselt, et Hispaanias laeti autole peale suures koguses narkootilist ainet hašiš, mis peidetuna sõiduki topelt põhja all transporditi lõppsihtkohana Vene Föderatsiooni. 1018. 07.10.2015 nr PRP-6/15/5869 õigusabitaotluse alusel on koostatud 04.08.2015. a sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX läbiotsimisprotokoll ning kohtule esitatud koopiast nähtub, et sõidukist Audi A5 reg nr XXXXXXXX leiti peidikutesse peidetud narkootilisi ainet hašiš ülisuures koguses kokku 135 pakki, millesse oli pakendatud 104148,93 grammi narkootilise aine kahtlusega ainet hašiš. Eeltoodut kinnitavad veel fototabelid, 04.08.2015. a koostatud läbiotsimisel äravõetud asjade nimekiri. Fototabelitest nähtub kuhu kohta oli sõidukis Audi A5 peidikud ehitatud ning kuidas asus pakendatud narkootiline aine peidikutes. Samuti nähtub leitud narkootilise aine pakendite kaal kuivõrd on pildistatud iga pakendit ka eraldi kaalul. Kohtu hinnangul on asjakohane prokuröri järeldus, et neilt piltidelt on võimalik tuvastada hašiši peitmis- ja pakendamisviisi, samuti loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas fototabelis jäädvustatud peidik oli sarnane teiste menetluse käigus vaadeldud sõiduautodesse rajatud peidikutega. Kohtule on esitatud ka koopia 25.09.2015. a koostatud sõiduauto Audi A5 reg.nr-ga XXXXXXXX ülevaatuse protokollist koos lisadega, millest nähtub, et nimetatud sõidukisse olid rajatud narkootiliste ainete vedamiseks sobivad peidikud.
1019. 14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokollist koos lisadega Tallinnas, aadressil XXX asuvas angaaris asuvas autoremonditöökojas, kus töötas Stanislav Nikolajev koos Kirill Novikoviga, nähtub, et leiti ja võeti ära värviballoon RAL9006. Tegemist on asitõendiga, mis viitab asjaolule, et narkootikumide vedamiseks kasutatud sõidukite ettevalmistamiseks kasutatud kerevärvi leiti ka läbiotsitavast garaažist. Siinkohal on oluline märkida, et ekspertiisi, mis tõendaks, et kerevärv on sama mida ümberehitatud autode puhul on kasutatud, ei ole. Küll aga on visuaalsel vaatlusel võimalik järeldada, et tegemist on sama tooni kerevärviga mida on kasutatud Audi A5-s ja R-klassi Mercedes-Benzi ümberehitamisel. Leitud värvi on eraldi vaadeldud asitõendina (vt 25.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega) kus on kirjeldatud ka leitud värvi detailset vastavuses olemist ümberehitatud autode kontekstis (ehk tegemist visuaalselt sarnase värviga). Seega vaatamata asjaolule, et konkreetset ekspertiisi tehtud ei ole saab järeldada kogumis teiste kohtus esitatud tõendite ning jälitustoimingutega kogutud teabega, et Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov tegelesid sõiduautode ümberehitamisega. 1020. 25.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub vaatluse käik, värvi pudel, värvi kood ja fotod värvipudelist. Vaadeldud on pihustatavat aerosoolvärvi DUPLI-COLOR platinum. Pudelit, mille ülemises ääres värvikood white aluminium satin mat RAL9006. Pudeli küljel kleebituna eesti keelne kasutusjuhend, millel toote kirjeldusena kirjas järgmine tekst: PLATINUM kõrgläikega- ja satiinmattvärv. Sobib nii sees- kui väljas kasutamiseks. Sobib puu, metalli, klaasi, plastiku, paberi kui ka riide värvimiseks. Kiirelt kuivav. Väga hästi kattev. Kriipimis-, löögi-, vibratsioonikindel. Pudel hõbedast värvi, pudeli kõrgus 18,5 cm ja läbimõõt 6,5 cm. Pudeli peal kirje: DUPLI-COLOR platinum (vt lisa fotod nr 1-1.2). Kohtus esitatud tõenditest kogutud teabega kogumis hinnates on põhjendatud järeldada, et nii Stanislav Nikolajevi kui ka K. Novikovi valdusest leiti ümberehitatud sõidukite värvimiseks kasutatud värvi aadressilt XXX, Tallinn asuvast garaažiboksist nr xx (vt ka 14.12.2015. a koostatud läbiotsimisprotokoll koos lisadega). 1021. Seega loeb kohus tuvastatuks, et sõidukisse Audi A5 reg nr XXXXXXXX rajasid narkootikumide veoks sobivad peidikud vahetult Sergei Nikolajevilt saadud korralduste alusel Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov. 21.10.2014. a edastas Stanislav Nikolajev Sergei Nikolajevile info selle kohta, et sõiduautosse Audi A5 peidikute rajamine on lõpusirgel, milline info edastati ASle. On asjakohane märkida, et Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt kasutatavas garaažis XXX, Tallinn asusid hoiul ka eelnimetatud sõiduki suverehvid mis kinnitab, et sõiduk ei olnud mitte ainult ümberehitamisel seal vaid vastavalt vajadusele pöördus uuesti garaaži (suverehvide vahetamiseks). Kogu kirjeldatud tegevus toimus kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmise huvides s.o suures koguses narkootikumide käitlemise eesmärgil. 1022. Piiriületuste andmebaasi väljatrükist nähtub sõiduki Audi A5 reg.nr: XXXXXXXX liikumine ajavahemikul 05.09.2014-30.03.2015. Kohtu hinnangul kuivõrd on tuvastatud, et nimetatud sõiduk oli AS ja VB käsutuses siis saab põhjendatult väljatrükist järeldada, et sõiduk viibis Euroopa Liidus süüdistuses märgitud ajavahemikul. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et sõiduk A5, mida Sergei Nikolajev ei eita, et ümber lasi ehitada oma vennal Stanislav Nikolajev ́il ja Kirill Novikov ́il oli AS ́i kasutuses olnud Audi A5 reg nr XXXXXXXX, kes tegi selle sõidukiga neli õnnestunud reisi ehk vedas sõidukiga Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni suures koguses narkootilisi aineid enne kui ta Schengeni viisa tähtaeg lõppes ning sõiduk edasi VBle anti. 25.05.2015. a registreeriti seni AS nimel olnud
sõiduauto Audi A5 reg nr XXXXXXXX vastavalt S. Nikolajevilt saadud juhistele PA nimele (kuna VB nimele ei saanud Leedu passi tõttu sõidukit registreerida) ning vahetati ka sõiduki registreerimismärk. Sõiduk hakkas kandma registreerimismärki XXXXXXXX. 1023. 01.06.2015 jõudis VB Hispaaniasse, omandas Hispaanias, Alicante piirkonnast suures koguses narkootilist ainet hašišit, mille peitis koos Roman Verenitši ja Dmitry Uritskiy kaasabil sõidukis Audi A5 asuvatesse peidikutesse ning mida vedas ja valdas kuni andis aine eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal üle tuvastamata isikutele, jättes sõiduauto Audi A5 narkootilise aine üleandmise eesmärgil Poola. 1024. On tuvastatud, et 2015. a juuni lõpus lahkus VB Eestist Poola, võttis sealt sõiduki Audi A5 enda valdusesse ning suundus Hispaaniasse. Jälitustoimingutega on tõendamist leidnud asjaolu, et Hispaanias olles suhtles VB süüdistatavate D. Uritskiy, R. Verenitši ja J. Medunitsaga. 29. juulil 2015 aadressil xxx nr xx, xxx garaažis avati sõiduki peidikud ning VB, R. Verenitši ja D. Uritskiy poolt, AGC teadmisel, alustati suures koguses hašiši pakkimist ja autosse peitmist. 30.07.2015. a hiljemalt kella 14:30-ks oli hašiš sõidukisse peidetud peale mida VB vedas sõidukisse peidetud narkootilisi aineid – 104,15 kg hašišit kuni 03.08.2015.a teekonnal Hispaania Kgriigist Poolasse, kuni ta Poola Vabariigis kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema valdusest leiti ja ära võeti. 1025. Kohtumenetluses on tuvastatud, et peale VB kinnipidamist hakkasid kuritegeliku ühenduse liikmed otsima uut sõidukit ning kuna sobisid Audi A5 tüüpi sõidukid, leidis AS kuritegeliku ühenduse juhtfiguuride korraldusel Venemaalt võimaliku narkootikumide veoks sobiva sõiduki – 2014. a valmistatud sõiduauto Audi A5. Jälitustoimingutega on tuvastatud, et Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt vaadati üle nimetatud sõiduki sobivus peidikute ehitamiseks. Kohus loeb põhjendatuks prokuröri loogilise ning eluliselt usutava järelduse, et seda oli vaja teha seepärast, et sõiduki valmistamisaasta erines VB kasutuses olnud auto valmistamisaastast. Jälitustoimingutega on tuvastatud, et nimetatud autosse on võimalik ehitada narkootikumide veoks sobivad peidikud, andis Jevgeni Medunitsa 12.08.2015. a Sergey Kuznetsovi kaudu Sergei Nikolajevi kasutusse sõiduki Audi A5 reg.nrga XXXXXXX, mille viimane toimetas aadressile XXX, Tallinn. Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov veendusid, et nimetatud sõidukit saab ümber ehitada ning tagastasid auto Sergei Nikolajevile, kes omakorda organiseeris sõiduki jõudmise tagasi Jevgeni Medunitsa valdusesse. 1026. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et 13.03.2015. a toimetas AK Eestisse sellesse peidikute rajamise eesmärgil sõiduki Audi Q7 reg.nr-ga XXXXXXXX. On tuvastatud, et sõiduk saabus Eestisse 13.03.2015. a Tallinna sadama D-terminali kaudu, kust see toimetati edasi Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi kasutuses olnud garaaži aadressile XXX, Tallinn. Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev vaatasid sõiduki Audi Q7 üle ning veendusid, et sinna sõidukisse peidikuid ehitada pole võimalik, andsid sellest 15.03.2015. a teada Sergei Nikolajevile. K. Novikov teatas S. Nikolajevile, et Audi oleks vaja garaažist silme alt ära viia ning kui Sergei Nikolajevile sobib, siis toob selle talle ära ja jätab ka võtmed Sergei Nikolajevi kätte. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele teisaldas Kirill Novikov sõiduki Lasnamäel asuvasse Idakeskuse parkalasse. Kuivõrd sõiduk Audi Q7 reg.nr-ga XXXXXXXX narkootiliste ainete veoks ei sobinud, sõitis Eestisse taas AK, kes võttis sõiduki ning lahkus sellega 24.03.2015. a läbi reisisadama D-terminali kell 13:30 laevaga Superstar Eestist Soome.
1027. 05.07.2015. a toimetas AK Eestisse uue sõiduki Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX, et rajada sellesse peidikud narkootikumide veoks. Sõiduk saabus Eestisse 05.07.2015. a Tallinna sadama D-terminali kaudu, kust see toimetati edasi Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi kasutuses olnud garaaži aadressile XXX, Tallinn. Juuli lõpuks oli sõiduk valmis ning Stanislav Nikolajevi andis sellest teada ka Sergei Nikolajevile, kes teisaldas sõiduki Lasnamäele, Punasel tänaval asuvasse tasulisse autoparklasse. Auto kuritegude toimepanemiseks valmisolekust andis Sergei Nikolajev teada ka Sergey Kuznetsovile. Sõiduki tehnilise seisundi vaatasid üle Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov Sergei Nikolajevi palvel selleks, et 30.11.2015 saaks AK läbi reisisadama D-terminali laevaga Eestist Soome, kust edasi liikus ta Venemaale. On tuvastatud, et AK käitles suures koguses, kokku 92,5 kg narkootilist ainet hašišit, mille sõidukisse Audi Q5 reg.nr-ga XXXXXXXX asuvatesse peidikutesse ning mida vedas ja valdas kuni lahkus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.12.2015. a Hispaaniast eesmärgiga toimetada narkootiline aine Eestisse. 1028. Kohtumenetluses on tuvastatud, et Sergei Nikolajev omandas 12.11.2015 ka sõiduauto MERCEDES-BENZ R 320 CDI 4MATIC reg.nr-ga XXXXXX, mis registreeriti Sergei Nikolajevi tuttava nimele ja sõiduki kasutajaks märgiti Sergei Nikolajev. Peale sõiduki soetamist toimetas Sergei Nikolajev selle sellesse peidikute ehitamise eesmärgil xxx tn xx asuvasse garaaži. 14.12.2015. a koostatud KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu protokolliga on tõendatud nii Stanislav Nikolajevi kui ka Kirill Novikovi seotus Tallinnas, aadressil XXX asuva angaariga ning seal sõidukite ümberehitamistööde teostamisega. Ajavahemikul 12.11.2015. a kuni 06.12.2015. a rajasid Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov eelnimetatud sõiduauto juhiistme alla tühimikud, mille katsid 2 mm metallplaadiga ning värvisid sõiduki põhjaga ühte tooni. Sõiduk jäi peale peidikute ehitamist Stanislav Nikolajevi kasutusse, kust see Stanislav Nikolajevi kinnipidamisel ära võeti. 1029. Seega kokkuvõtlikult eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et Kirill Novikov koos Stanislav ja Sergei Nikolajeviga tegid tegevusi, mida saab pidada ettevalmistusteks veendumaks kas sõiduautodesse saab kuritegeliku ühenduse eemärkide täitmiseks sobivaid peidikuid ehitada. Kohus loeb tuvastatuks, et sarnaseid tegevusi tegi Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajeviga peamiselt Sergei Nikolajevi palvel ning erinevatele sõidukitele, mida kasutati suures koguses narkootiliste ainete vedamiseks. Samuti on kohtu hinnangul Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov ehitanud peidikuid süüdistsuses nimetatud ja eelpool loetletud sõidukitesse, kui kuriteo toimepanemise vahenditesse mille abil osutus võimalikuks käidelda suures koguses narkootilist ainet hašiš. 1030. Kirill Novikovi teopanus seisnes nii sõidukite sobivuse hindamises (kas saab peidikuid ehitada või mitte) ning sõidukisse peidikute rajamises koos Stanislav Nikolajeviga, kui ka peidikutega varustatud sõidukite üle andmises Sergei Nikolajevile, kes omakorda andis sõidukid üle kulleritele, kes läks sõidukiga Hispaaniasse ning transportis peidikutesse paigutatud narkootikumid sihtkohta Venemaa Föderatsioon. Kui ei oleks ettevalmistatud peidikute ehitamise näol neid süüdistuses nimetatud sõidukeid Stanislav Nikolajevi ja Kirill Novikovi poolt siis ei oleks osutunud võimalikuks süüdistuses nimetatud viisil ja ajal narkootilist ainet peita sõiduki põrandasse rajatud peidikutesse. Seega oli sõidukitesse spetsiaasete peidikute ehitamine oluline protsess suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on Kirill Novikov täitnud KarS § 189 lg 1 objektiivse kooseisu.
1031. Süüdistus käsitab Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevit kaastäideviijatena. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohtu hinnangul oli sõidukite ümberehitamine Kirill Novikovi ning Stanislav Nikolajevi poolt ühine ja kooskõlastatud tegevus, mis vastab KarS § 189 süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooriast lähtudes olid Kirill Novikov kui ka Stanislav Nikolajev täideviijad, kel oli ühine tahe ning saab väita, et nad mõlemad hoidsid sõidukite ümberehitamist enda kontrolli all seejuures aru saades, et kui nad sõidukit ümber ei ehita siis ei ole võimalik täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Samuti sõidukite tehniline hooldamine oli kohtu hinnangul oluline panus selleks, et sõidukitega oleks võimalik lõpuni täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Seega kõik tegevused mis olid vajalikud sõidukite ümberehitamise ja hooldamise protsessis olid olulised ning andsid teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. 1032.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud KarS § 189 lg 1 objektiivne koosseis.
Kirill Novikovile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 1033. KarS § 184 objektiivne koosseis koosneb narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikust käitlemisest. Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne, saab koosseisutegude sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-st 3.44 Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p-s 3 järgmise loeteluna: omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiidi kui tolliprotseduuri rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 1034. Kirill Novikov ́ile heidetakse süüdistuse kohaselt ette sõidukite ümberehitamist ja hooldamist, mis oli tema ülesanne kuritegelikus ühenduses. Kohus nõustub, et olukorras, kus ehitatakse peidikuid sõidukitesse taoliselt nagu süüdistuses etteheidetud pidi Kirill Novikov aru saama, milleks ta taolisi peidikuid valmistab ning kaudselt ta seda ka möönis kohtuistungil öeldes, et rajatud peidikuid võib kasutada milleks iganes, on vaja piisavalt fantaasiat ja soovi (vt Kirill Novikovi ütlused, 04.11..2020 kohtuistungi protokoll lk 7). Teadlikkust, milleks sõidukeid kasutatakse saab tuletada ka sellest, et Kirill Novikov oli teadlik VB kinnipidamisest sõidukiga Audi A5 reg nr XXXXXXXX (hiljem reg nr XXXXXXXX) mille peidikutes veeti narkootilisi aineid. Sellesse sõidukisse oli peidikud ehitanud Kirill Novikov koos Stanislav Nikolajeviga. Kui Kirill Novikov enne ei osanud aimata milleks ta peidikuid sõidukitesse ehitab siis peale sellekohase informatsiooni kuulmist pidi ta aru saama, et peidikud on mõeldud just narkootilise aine veoks. Ometi hindas ta peale selle informatsiooni laekumist veel mitmeid sõidukeid kas neisse saab peidikuid ehitada või mitte ning ehitas peidikud sama mustri järgi R-klassi Mercedesesse. Seega eeltoodu pinnalt on kohus veendunud, et Kirill Novikov oli teadlik milleks peidikuid kasutatakse täites ka KarS § 189 objektiivse koosseisu. Asjaolu, et kõik sõidukid ei sobinud ümberehitamiseks viitab, et oli eesmärk kui palju narkootilist ainet peab peidikusse mahtuma. Küll aga kõiki tõendeid
RKKKo 19.06.2015 nr 3-1-1-56-15, p 10; 27.03.2020 nr 1-19-2627/29, p 33.
kogumis hinnates on kohus seisukohal, et ainuüksi teadlikkus ei täida KarS § 184 lg 1 objektiivset koosseisu kuna see teadmine, et nad ehitavad autosid ümber narkootikumide käitlemiseks suures koguses on kohtu hinnangul liiga ebamäärane selleks, et saaks väita, et Kirill Novikov oleks sõidukite ehitamisega toime pannud osateo narkootikumide käitlemises. Kohtumenetluses on tuvastatud, et ei Kirill Novikov ega Stanislav Nikolajev omanud otsest puutumust ühelgi juhul narkootikumidega, nad isegi pole viibinud narkootikumide vahetus läheduses rääkimata muudest NPALS § 2 p-s 3 toodud käitlemise mõiste alla koondunud tegevustest. Samuti ei saa kogutud tõendite pinnalt väita, et Kirill Novikov oli isikuks kes kontrollis ja korraldas kuidagi narkootilise aine edasitoimetamist kuivõrd tema tegevus piirdus sõidukite ettevalmistamisega. Seega ei saa väita, et Kirill Novikovi puhul oleks täidetud KarS § 184 objektiivne koosseis. 1035. Lisaks eeltoodule ei ole süüdistuses Kirill Novikovile narkootikumide käitlemisega omistatud kuritegude faktilisi asjaolusid üksikasjalikumalt avatud, seda ei tehtud ka kohtumenetluses, seega oli kohtul keeruline aru saada prokuratuuri loogikast, kuidas Kirill Novikov sõidukite ümberehitamisega pani toime suures koguses narkootilise aine käitlemise teo. Mõistagi ei saa lähtuda kitsalt süüdistusest vaid tuleb sisuliselt hinnata kriminaalmenetluse esemeks olevaid teo tehiolusid ning selle tagajärjel jõudis kohus järeldusele, et narkootilise aine käitlemiseks sõidukite ümberehitamine oli Kirill Novikovile omistatud ülesanne kuritegelikus ühenduses, mille eesmärk oli suures koguses narkootiliste ainete käitlemine ning sõidukite ümberehitamine täitis KarS § 189 lg 1 sätestatud narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise koosseisu. 1036. Kohtu hinnangul on teo objektiivne koosseis täitmata, kuivõrd hinnates kõiki kogutud tõendeid ei saa jõuda tõsikindlale järeldusele, et Kirill Novikov käitles suures koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Seega tuleb Kirill Novikov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks mõista. 1037. Hinnates Kirill Novikovi puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav pani KarS § 255 lg 1 ja KarS § 189 lg 1 järgi kvaliftiseeritavad teod toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Ta oli teadlik, et tegeleb kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisega ning sõidukitesse peidikute rajamine oli selleks, et sõidukitesse peita narkootilisi aineid eesmärgiga neid ühest riigist teise vedada. Seejuures tegutses Kirill Novikov eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Kirill Novikov pidi aru saama, et tema ja Stanislav Nikolajevi tegevus kuritegelikus ühenduses on piisavalt oluline selleks, et hašiši levitamisahel saaks toimida sellisel viisil nagu süüdistuses kirjeldatud. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et kõik süüdistatavad s.h Kirill Novikov olid selgelt teadlikud sellest, millises formaadis tegutses kuritegelik ühendus ning sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi. Seda ilmestab selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel välja kujunenud selge rollide jaotus. Tuvastatud on ka see, et süüdistatavad tegutsesid sihipäraselt teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kes omavahel rollid jaotanud on. Seega eeltoodust tulenevalt, hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis leiab kohus, et Kirill Novikov pani talle etteheidetavad teod toime kavatsetult. 1038. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Kirill Novikov tuleb süüdi mõista KarS § 255 lg 1 ja KarS § 189 lg 1 järgi.
Sergey Matinile esitatud süüdistused KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 255 lg 1 järgi 1039. Süüdistuse kohaselt kuulus Sergey Matin täpselt tuvastamata ajast, kuid alates vähemalt 2013. a Jevgeni Medunitsa poolt loodud ning juhitud, vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii tegeles J. Medunitsa loodud ja juhitud kuritegelik ühendus suures koguses narkootiliste aine hašiši vedamisega Hispaania Kgriigist Venemaale. 1040. Kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimiseks värbas Jevgeni Medunitsa ühendusse ja ühenduse heaks tegutsema erinevaid Eestis, Venemaal, Hispaanias ja mujal tuvastamata riikides resideeruvaid inimesi. Jevgeni Medunitsa usaldusisikuks ja kuritegeliku ühenduse Eesti poolseks koordinaatoriks oli Sergey Kuznetsov, kelle ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse huvides edastada Jevgeni Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele, sh. Sergei Nikolajevile. Sergei Nikolajevi poolt ja kooskõlastatult Sergey Kuznetsovi ja Jevgeni Medunitsaga värvati 2013. a kuritegelikku ühendusse kulleriks Sergey Matin, kelle ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest suures koguses narkootilise aine hašiši vedusid Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni. Peale Sergey Matini värbamist oli Sergei Nikolajevi ülesandeks Sergey Matini tegevuse koordineerimine, juhendamine ning talle tema ülesannete tehtu eest tasu maksmine. 1041. Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Sergey Matin oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et Sergey Matini ülesanne kuritegelikus ühenduses oli aidata kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootilise aine vedude jätkumisele, osaledes kuritegeliku ühenduse tegevuses narkootikume vedava kullerina. S. Matin allus ühenduses Sergei Nikolajevile. Vastavalt S. Kuznetsovilt saadud suunistele otsis ja leidis Sergei Nikolajev uusi kullereid, kes olid nõus vedama narkootilisi aineid, juhendas neid ning maksis tehtud ülesannete eest tasu ning üheks kulleriks oli S. Matin. Samuti värbas Sergei Nikolajev kuritegelikku ühendusse liikmeid, kes aitasid kuritegeliku ühenduse eesmärke saavutada tagamaks seega kuritegeliku ühenduse toimimine ja narkootiliste ainete vedude jätkumise. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et Sergei Nikolajev värbas kuritegelikku ühendusse Stanislav Nikolajevi, Kirill Novikovi, Sergey Matini, Inga Šemjakina, ASi ning ta ise allus kuritegelikus ühenduses S. Kuznetsovile. 1042. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et kuritegelikus ühenduses täitsid juhtivaid rolle Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov ja Sergei Nikolajev. Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et neil isikutel polnud mitte pelgalt kuritegeliku ühenduse liikmeroll, vaid teatud mõttes ka liidriroll enda pädevuse piires. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et Dmitry Uritskiy, Stanislav Nikolajev, Roman Verenitš, Sergei Matin, Kirill Novikov ja Inga Šemjakina täitsid kuritegeliku ühenduse mõttes erinevaid ühenduse lihtliikmete rolle.
1043. Paratamatult on kõikidele süüdistatavatele esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete käitlemises põimunult seotud kuritegeliku ühendusega kuivõrd ühenduse eesmärk oligi käidelda narkootilisi aineid. 1044. Esmalt annab kohus hinnangu süüdistatava ütlustele. Süüdistatav Sergey Matin andis 11.11.2020 toimunud kohtuistungil ütlusis selle kohta, et 2014-2015 tundis ta Sergei Nikolajevi, Stanislav Nikolajevi, Kirill Novikovi ja Julia Kivoneni. Ütluste kohaselt ostis Sergey Matin sõiduki BMW X5 reg nr: XXXXXX kuulutuse kaudu tuttavate soovitusel, võimalik et isegi mõni tuttav pakkus seda autot. Auto ei maksnud palju, kuskil 3000 eurot, kuna ei olnud heas korras olles seetõttu odavam kui tavaliselt. Ütluste kohaselt Sergey Matin sõiduki eest ka kohe ei maksnud, ta võttis pangalaenu – SMS-laenu ja mingi osa tasus oma säästudest. Kelle nimele sõiduk enne oli registreeritud Sergey Matin ei mäletanud kuid peale müügilepingut registreeriti sõiduk ARK-is 100 euro eest tema nimele. Enne ostmist kontrollis Sergey Matin ütluste kohaselt sõiduki tehnilist olukorda autoremonditöökojas. Sõiduk asus tasulises parklas Kristiine keskuse lähedal ning parkimise eest tasus ta ise. Kui auto vajas kiiret hooldust, tegeles sellega Kirill Novikov. 1045. Ütluste kohaselt on Sergey Matin selle sõidukiga käinud ka välisriikides - Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Valgevenes, Saksamaal, Prantsusmaal, Andorras, Hispaanias, võib olla veel kusagil. Millal ta Hispaaniasse esimest korda läks, ei mäleta, kuid otseloomulikult tegi ta seda enda initsiatiivil, kuna keegi talle korraldusi anda ei saa –see võib halvasti lõppeda. Ütluste kohaselt sõitis Sergey Matin esimest korda 2013 lõpus navigaatori abil LõunaHispaaniasse, kus tal tuttavaid ei olnud. Kaasa tuli temaga tuttavate tuttav ning sõidukulud tasus ütluste kohaselt Sergey Matin. Kaasreisijat ta üldse ei mäleta, kuid mäletab, et tegemist oli raseda naisega, kes tahtis näha Euroopat, kuid mitte lennata lennukiga. Hispaanias jõudsid nad Calpe’sse, Marbellas ja seal ta lihtsalt puhkas – jõi odavat veini, tikkus naistele ligi ja päevitas. Peatus ta nii hotellis, kui külaistemajas, mille eest tasus ise ning auto parkis vastavalt hotelli parklasse või maja all olevasse garaaži. Puhkuse ajal ta autoga ei sõitnud, kuna purjus peaga rooli istumine on keelatud, seega oli auto ka parklas või garaažis. Ütluste kohaselt tuli Sergey Matin tagasi Eestisse samuti autoga ning vahepatustena peatus Andorras, Prantsusmaal ja Poolas. Selle autoga on Sergey Matin ütluste kohaselt käinud ka Venemaal, kuna seal on väga palju tuttavaid, seal elavad sugulased. Hispaanias käis ta selle sõidukiga 45 korda, Venemaal on väga palju käinud. Marsruudid Hispaaniasse olid erinevad, kuidas tuju oli. Andorras käis ta põhjusel, et seal on väga odav alkohol ja ostis rohkem kui oli ette nähtud, teades, et see ei ole päris õige, aga ei tahtnud selle eest vastutust kanda seepärast kõnes Vladimir Votjakoviga ta närveeriski. Politseinikke ei huvitanud ei alkohol ega sigaretid. Kui ta peatati, siis oli ta koos Julia Kivoneniga, neil paluti autost väljuda, algul otsiti neid läbi ja siis hakati autot läbi otsima. Ütluste kohaselt võttis läbiotsimine aega 3,5 - 4 tundi, selle käigus võeti ära rattad, istmed, võeti uste polster maha, võeti laiali, pandi kokku, auto tehti puhtaks, vabandati peale mida Sergey Matin ja Julia Kivonen sõitsid ära. Ütluste kohaselt on Vladimir Votjakov isik, kelle juures Sergey Matin kunagi tegi haltuurat. 1046. Ütluste kohaselt käis Sergey Matin Hispaanias kuskil neljal korral ning alati oma autoga. Venemaale reisis ta enamasti läbi Eesti Narva või Koidula piiripunkti kaudu ning alati kontrolliti nii autot kui inimest. 1047. Ütluste kohaselt kasutas Sergey Matin Eestis viibides ainult ühte telefoninumbrit, kuid välisriikides ostis kõnekaardid, et oleks odavam helistada ning seetõttu ütles ta ka
telefonikõnedes, et sellele numbrile pole vaja enam helistada, kuna ta juba lahkus riigist, millele kõnekaart kehtis. 1048. Ütluste kohaselt on JM Sergey Matini endine naine. Nad töötasid koos xxx tehases kuni kinnipidamiseni ja seetõttu rääkisid ka tihti tööst. 1049. Jutte bandiitide kohta olid Sergey Matini ütluste kohaselt pigem emotsionaalsed ning pigem nimetas ta tööjuttudes oma ülemusi bandiitideks, kuid prokuratuur rebis selle tema kahjuks kontekstist välja. 1050. Sergey Matini ütluste kohaselt ei olnud BMW X5 tema omandis väga kaua. Peale seda, kui tegi sellega avarii ja käis üle katuse, otsustas ta auto maha müüa. Ta pöördus tuttavate poole, kes aitasid autot müüa ja mis autost edasi sai, ta ei tea, samuti ei näinud ta ostjat. Nendeks tuttavateks võisid olla Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev. Ta palus enne müüki Kirill Novikovil auto esinduslikult korda teha. Kõnedes Stanislav Nikolajeviga räägib Sergey Matin oma ütluste kohaselt lisatöö leidmise võimalusest ning Nikolajev ei leidnud ülemust, kelle poole pöörduda, et arutada talle lisatöö leidmise võimalust. Samuti räägitakse kõnedes laadija töökohast. Sergey Matin selgitas, et on alati põhitöö kõrvalt teinud ka lisatööd, kuna raha ei olnud kunagi liiga palju ning seetõttu oli ta tööd nõus tegema ka mitteametlikult. 1051. Ütluste kohaselt andis Sergey Matinile vahel lisatööd isik nimega GM – lisatöödeks olid muru niitmine, katuse vahetamine, plaatimine, tänavakivide paigaldamine, seinte värvimine, torude vahetamine jne. Tasuks aitas GM soetada toiduaineid ja andis suitsu. Neil olid pigem sõbrasuhted, kui rahalised suhted. Mercedes, millest GM rääkis, oli soetatud väga ammu 150200 euro eest, aga see eest ikkagi Mercedes, kuid sellega välismaal ta sõita ei julgenud, kuid vajadusel lasi autot remontida remonditöökojas ja seda ka Novikovi töökojas. 1052. Kohtu hinnangul on eeltoodud Sergey Matini kaitseversioon ebausutav ega ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. 1053. Kuigi prokurör kontrollis Sergey Matini ütluste usaldusväärsust kohtueelses menetluses antud ütlustega märgib kohus, et tegemist oli äärmiselt pika ja ajamahuka küsitlusega, mida kohus vastavalt Riigikohtu praktikale45 ei pea kohus vajalikuks taasesitada täies mahus vaid kohus esitab kohtuotsuse põhjendavas osas kokkuvõtlikult ütluste sisu, mida saab seostada selle konkreetsete kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludega. Küll aga asub kohus seisukohale, et Sergey Matini kohtus antud ütlused on ebausaldusväärsed nõustudes prokuröri järeldustega Sergey Matini kohtueelses menetluses antud ütlused ja kohtus antud ütlused on vastuolulised. Sergey Matin kuulati kohtueelses menetluses üle mitmel korral ning kaitsjale esitatud versioon päädis prokuröri vajadusega avaldada tema kohtueelsel menetlusel antud ütluseid, mis olid suuresti vastuolus kohtuistungil kõlanuga. 1054. Kohus nõustub, et Sergey Matini ütluste vastuolude ulatus on nii suur, et ei anna võimalust usaldusväärseks pidada ühtegi osa tema kohtus antud ütlustest ja toob selleks mõned näited: näiteks Sergey Matini väide BMW X5 kohta, mille väidetavalt soetas isiklikest vahenditest nii säästude kui laenu, k.a. SMS-laenu arvel. Kohtuistungil eitas võrreldes kohtueelse menetlusega Sergey Matini n.ö fakti, et on saanud sõiduauto BMW X5-ga seoses
RKKKo 26.05.2010 nr 3-1-1-22-10, p 8.1.
korraldustega Sergei Nikolajevilt, eitas seda, et on käinud Hispaanias Sergei Nikolajevi korraldusel, eitas seda, et sõiduauto omandamise ja müümisega oli seotud Sergei Nikolajev, eitas Sergei Nikolajevilt Hispaaniasse reisimise eest tasu saamist, eitas seda, et sõiduki hooldustöid tellis Sergei Nikolajev, eitas seda, et tema hüüdnimeks on General jne. 1055. Seega nähtub kohtule, et kohtueelses menetluses on Sergey Matin talle etteheidetud teo toimepanemist vähemalt osaliselt tunnistanud ning hakkas kohtuistungil eitama igasugust seotust kuritegudega. Eelnev viitab sellele, et Sergey Matin kahes erinevas menetlusfaasis on valinud erineva, teineteisega täielikus vastuolus oleva kaitsetaktika. Osalt on see kohtu jaoks selgitatav asjaoluga, et Sergey Matin oli ka sisuliselt ainuke, kes kohtueelses menetluses sisulisi ütlusi andis, tal puudus teadmine kaassüüdistavate ütluste ja positsioonide kohta ning kohtus nägi Sergey Matin suurt vaeva võitlemaks häbi ja piinlikkusega, et kuidagigi siluda ja ümber lükata varasemaid ütlusi. 1056. Ilmekalt iseloomustab öeldut nt Sergey Matini kohtus antud selgitused selle kohta, et kõiki kohtuistungil avaldatud ülekuulamisprotokolle on ta allkirjastanud vaid talle teadaoleva, salajase märgisega – lisandiga Sergey Matini allkirjale, mida ta kasutab enda sõnul juhtudel, mil ta tegelikkuses allkirja anda ei soovi. Siinjuures ei saa jätta märkimata, et ka Sergey Matin möönis, et avaldas kõiki eelkirjeldatud asjaolusid esmakordselt alles 2020 – seega ligi 5 aastat peale enda kahtlustatavana kinnipidamist ning tema suhtes kõnealuste kohtueelse menetluse toimingute läbiviimist. 1057. Kohtu jaoks on suisa absurdne Sergey Matini väide selle kohta, et markeeris enda osalusel läbiviidud menetlustoimingute protokolle salamärgete ning eriolukorras kasutatava allkirjaga. Sõna otseses mõttes teeb selle väite ebausutvaks juba asjaolu prokuröri poolt kohtuistungil tutvustatud Sergey Matini enda volikirja kaitsja Indrek Repnau kaasamiseks kriminaalmenetlusse, s.t dokumenti, mille Sergey Matin pidi ju ometigi olema allkirjastanud vabatahtlikult, ilma surve ja piinamiseta. Vaatamata sellele asus Sergey Matin kohutistungil seisukohale, et konksuke allkirjal oli ikkagi tehtud usaldamatusest. Siit tekib kohtul küsimus - kohtuistungil uuritud Sergey Matiniga seotud asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et täpselt samasugust allkirja, milles „S“ tähe juurde on tehtud ristimärk, kasutab Sergey Matin ka isikut tõendavates dokumentides ehk EV kodaniku passis ja müstilisel moel jääb ainult järeldada, et Sergey Matin ei usalda mitte üksnes kaitsjat, kellega ta vabatahtlikult sõlmib õigusabilepingu, vaid seab ka kahtluse alla ametkonna kinnituse talle EV kodakondsuse andmiseks. Kohtu hinnangul on täiesti kohatu hakata sellekohaseid ütlusi andma aastal 2020, mil kohtueelne menetlus oli lõpule viidud üle nelja aasta tagasi. 1058. Samuti rõhus Sergey Matin asjaolule, et andis kohtueelsel menetlusel teadlikult – välise surve ning menetlejate vägivalla tõttu – tegelikkusele mittevastavaid ütluseid kirjutades alla juba eelnevalt koostatud ülekuulamisprotokollidele. Eelnevale aitas Sergey Matini sõnul kaasa ka kohtueelsel menetlusel toimunud ülekuulamiste juures viibinud vandeadvokaat Jugans Grossmanni passiivsus. 1059. Kohtu hinnangul on Sergey Matini selgitused ütluste vastuolude osas ebausaldusväärsed. Sergey Matin ei ole nimetatud väiteid avaldanud ei kohtueelse menetluse lõppemise järel, samuti pole sellele viidanud tema kaitsja kaitseaktis. Samuti ei nähtu kohtule, et Sergey Matin oleks väidetava vägivalla osas juba kohtueelse menetluse ajal esitanud kaebuseid väidetavate vägivalda kasutanud ametnike vastu nii nagu ei nähtu, et ta oleks
esitanud kohtueelse menetluse käigus nii prokurörile kui advokatuurile kaebuse väidetavalt ebaseaduslikult toimetanud advokaadi osas. Isegi kui eeldada, et Sergey Matini õigused olid jäänud mingil moel kaitseta, ei taotlenud ei tema ega tema kokkuleppeline kaitsja (peale viimase kaasamist) kohtueelses menetluses enda täiendavat ülekuulamist, mille käigus saanuks anda ütluseid n.ö tegelikkuses toimunu kohta. 1060. Kohtuistungil on kaitsja esitanud tõendi, mis kinnitab, et advokaat Jugans Grosmann on Sergey Matinile õigusabiteenust osutanud, seega ei saa olla vaidlust asjaolus, et ta osales kohtueelses menetluses ülekuulamisel ning Sergey Matinile on tutvustatud tema õigusi. Sergey Matin on ise korduvalt deklareerinud, et ta omab õigusteadmisi, seega on kohtul õigus eeldada, et Sergey Matin pidi üldjoones aru saama, millised olid tema kui kahtlustatava õigused. Samuti ei ole Sergey Matin esitanud kohtule mitte ühtegi kontrollimist võimaldavat väidet selle kohta, et talle kinnipidamise järel ning ülekuulamiste käigus väidetavaid tervisekahjustusi tekitati. Nimetatut kinnitas ka prokurör ja nimelt ei ole neile laekunud mitte ühtegi teadet seoses vandeadvokaat Jugans Grossmanni tegevusega kohtueelses menetluses. Veelgi enam - juba kohtueelse menetluse ajal 2016 veebruaris kaasati Sergey Matini enda soovil menetlusse tema kokkuleppel kaitsja Indrek Repnau, kes pole taotlenud ei Sergey Matini täiendavat ülekuulamist, ega kajastanud tema suhtes väidetavalt toimepandud õiguserikkumisi ka kohtule esitatud kaitseaktis. Samuti ei ole Sergey Matin ega tema kaitsja ei kaitseaktis ega KrMS § 297 alusel täiendavaid tõendeid esitades taotlenud mitte ühegi menetleja või advokaat Jugans Grossmanni ülekuulamist, et kõnealuste väidete osas püüda lisatõendeid esitada. Seega loeb kohus Sergey Matini väiteid väidetavate menetlusnormide rikkumise osas paljasõnaliseks. 1061. Sergey Matini väited menetlusnormide rikkumise osas on seda enam ebausaldusväärsed, et kohtul tekib põhjendatud küsimus miks ainult Sergey Matini suhtes oli vajalik ütluste saamiseks kasutada tema õiguste riivet läbi kaitseõiguse rikkumise või füüsilise vägivalla kasutamise. Mitte ükski kaassüüdistavatest nimetatud olukorda enda suhtes ei kinnitanud olenemata sellest, et nad keeldusid üldse kohtueelses menetluses ütluste andmisest. 1062. Seega asub kohus seisukohale, et Sergey Matin pole suutnud ei usaldusväärselt ega eluliselt usutavalt selgitada kohtuistungil antud ütluste ning kohtueelsel menetlusel antud ütluste kardinaalset vastuolu ning eelneva tõttu tuleb Sergey Matini ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Samas olenemata Sergey Matini ütlustele ebausaldusväärse hinnangu andmisest tõendavad tema süüd kohtuistungil uuritud muud objektiivsed tõendid, millised tõendavad veelgi enam, et Sergey Matin oma ütlustega on püüdnud säästa nii iseennast kui kaassüüdistavaid. 1063. Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Sergey Matin oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et Sergey Matini ülesanne kuritegelikus ühenduses oli kuritegelikus ühenduses teostada tasu eest narkootilise aine hašiši vedusid Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni, alludes Sergei Nikolajevile. 1064. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et Sergei Matin, Roman Verenitš, Dmitry Uritskiy, Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov ja Inga Šemjakina täitsid kuritegeliku
ühenduse mõttes erinevaid ühenduse lihtliikmete rolle. Kohus on Sergey Matini puhul tuvastanud, et KarS § 255 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis on täidetud (vt ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Sergey Matinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistus 1065. Sergey Matini tegevus narkootiliste ainete käitlemisel seisnes süüdistuse kohaselt lühidalt selles, et Sergey Matin teostas kokku viis reisi, mille käigus omandas, vedas ja valdas suures koguses narkootilisi aineid vedades sõidukiga BMW X5 reg nr XXXXXX narkootilist ainet hašiš Hispaania Kgriigist Venemaa Föderatsiooni. 1066. Sergey Matinile on esitatud süüdistus kokku viies kuriteoepisoodis, milledes ta ise aktiivselt kullerina osales. 1067. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on kokkuvõtlikult tuvastamist leidnud asjaolu, et esimene kuriteoepisood toimus selliselt, et 11.12.2013 oli Sergey Matin Hispaanias kust ta tuli Eestisse 19.12.2013, seejärel 22.12.2013 viibis Vene Föderatsioonis kust tuli Eestisse 26.12.2013. Teine etteheidetav kuriteoepisood toimus perioodil 29.01.2014 - 07.02.2014, kolmas episood toimus vastavalt ajavahemikul 23.02.2014 - 16.03.2014, neljas kuriteoepisood vastavalt perioodil 26.03.2014 - 07.04.2014 ja viies etteheidetav kuriteoepisood toimus vastavalt 14.08.2014-11.09.2014. Peale viimast episoodi müüdi sõiduk maha. 1068. 14.12.2015. a koostatud Sergey Matin’i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et S. Matin peeti kinni 14.12.2015 kell 15:27 Tallinnas Vilde tee 38 maja trepikoja ees, kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefon iPhone. Peale kinnipidamist teostati läbiotsimine Sergey Matini valduses olnud sõidukile, selle kohta on 14.12.2015. a koostatud sõiduauto Suzuki Grand Vitara reg.nr-ga XXXXXX läbiotsimisprotokoll koos lisadega millest nähtub sõiduki läbiotsimise käik ning loetletud läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed. Protokolli kohaselt võeti ära kiletatud nimekiri aadressidega 1-l lehel A5 formaadis, navigatsiooniseade Garmin, sõiduk ise teisaldati MTA asitõendite parklasse, sõidukiga kaasas 1 süütevõti ja registreerimistunnistus. 1069. Lisaks on kohtule esitatud samal päeval s.o 14.12.2015 teostatud Sergey Matini elukoha läbiotsimine mida kinnitab läbiotsimisprotokoll koos lisadega. Läbiotsimine leidis aset aadressil XXX asuvas korteris, leiti ja võeti ära AS SEB Pank lepingud S. Matini nimele, sülearvuti DELL ilma akuta, arvuti väline kõvaketas Samsung, sülearvuti Lenovo, arvuti ASUS, passi ja sünnitunnistuse koopiad kokku 4-l lehel, telefonid Nokia, Huawei ja märkmepaber, kaasa võeti ka Sergey Matinile kuuluv Vene Föderatsiooni pass nr
XXXXXXXX.
1070. 21.01.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega on vaadeldud S. Matini nimel olevat Eesti Vabariigi passi ja Vene Föderatsiooni passi. Vaatlusest nähtub, et EV passi erinevatel lehekülgedel on tehtud sissekandeid piiride ületuste kohta, viiteid piiripunktidele. Ja viide Valgevene transiit-viisa kohta. Vene Föderatsiooni passi vaatluses on kajastatud samuti piiriületuste kohta pärinevat infot. Protokollis on märkused tehtud piiripunktide asukohtade kohta ja esitatud koopiad passidest. Tõendiga loeb kohus tuvastatuks, et S. Matin on korduvalt käinud välisreisidel, sh. liikunud Eestist Venemaale.
1071. 28.04.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega 14.12.2015.a Sergey Matini elukohast leitud ja äravõetud asitõenditele, nähtub vaatlus 2-le sülearvutile, lauaarvutile, mobiiltelefonile ja mäluseadele ning Sergey Matin’i kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefonile iPhone. Samuti on vaatlusprotokollis vaadeldud Sergey Matin’i sõiduautos Suzuki (reg. nr: XXXXXX) läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud GPS-seade. Kohus loeb vaatlusprotokolliga tuvastatuks, et Sergey Matini kasutuses olnud arvutitest, GPS seadmest ja mobiiltelefonidest on andmeid kopeeritud. Samuti loeb kohus vaatlusprotokollis kajastatu pinnalt tuvastatuks, et Sergey Matin on korduvalt reisinud Eestist Hispaaniasse ning Hispaaniast Venemaale, Sergey Matin on kasutanud paralleelselt mitmeid erinevaid mobiiltelefone ning internetipõhiseid suhtlusteenuseid. Sergey Matini valdusest võeti ära GPS seade Garmin Nüvi, milles on kajastatud muu hulgas andmed selle kohta, et selle abil on tehtud reis ajavahemikul 12.12-16.12.2013 Hispaaniasse, mis langeb kokku süüdistuses etteheidetavale ajale. Vaatlusprotokollis on fikseeritud vahepeatus Andorras mis samuti kinnitab süüdistuses esitatut. GPS seadmest on fikseeritud ka reis Tallinnast algusega 29.01.2014 ning lõpuga 31.01.2014 Hispaanias (süüdistuses nimetatud teine reis). Samuti nähtub, et 14.08.2014 on alustatud reisi Eestist, külastatud Hispaaniat ning 11.09.2014 jõutud tagasi Eestisse (süüdistuses nimetatud viimane – viies reis). Sergey Matini sülearvutist leitud fotod viitavad sellele, et ta külastab Hispaaniat (vt vaatlusprotokolli lisa 7, 4 kus on tajutav hispaania keelsete siltidega ümbrus ning millel on kujutatud Hispaaniale iseloomulikku kliimat). 1072. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist nähtub, et Sergey Matin omas perioodil 01.11.2011 kuni 21.10.2014 sõidukit BMW X5 reg nr: XXXXXX. Seega ajavahemikul 25.11.2013 – 30.09.2014 oli sõiduk Sergey Matini valduses ning kriminaalmenetluses jälitusteabega kogutud info ning teiste tõenditega kogumis hinnates on põhjendatud prokuröri järeldus, et BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX näol oli tegemist sõidukiga mis oli seotud narkootikumide veoga. Kohtus uuritud, pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, et Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov võtsid sama sõiduki 30.09.2014 enda valdusesse. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud Sergey Matini otsene seos eelnimetatud sõidukiga, samuti on tuvastatud kuupäevaliselt, et S. Matin sai auto enda käsutusse mitte hiljem kui 25.11.2013 ning tema valdus sõiduki üle lõppes lõplikult 30.09.2014. Sergey Matini ja Sergei Nikolajevi seoseid käsitleb kohus lähemalt kuritegeliku ühenduse koosseisu analüüsis. 1073. Piiriületuste andmebaasist tehtud väljatrükist nähtub Sergey Matini piiriületused isikuandmete järgi, millistest andmed kinnitavad kohtu hinnangul asjaolu, et S. Matin on korduvalt väljunud Eestist Venemaale ning on teinud seda muu hulgas ka süüdistuses märgitud ajavahemikel. 1074. 07.10.2015 teostatud väljatrükk ANTS andmebaasist kinnitab Sergey Matinile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX korduvaid piiriületusi ajavahemikul 11.12.2013 – 06.10.2015. Kohtus uuritud tõenditest ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates on kohtu hinnangul põhjendatud järeldus, et eelnimetatud sõidukit kasutati narkootikumide vedamiseks süüdistuses märgitud ajavahemikul. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et sõiduauto BMW X5 on ajavahemikul, mil selle omanik oli autoregistri andmetel S. Matin, viibinud korduvalt väljaspool Eestit – sh. süüdistuses nimetatud ajavahemikel: 11.12.2013-19.12.2013, 29.01.2014-07.02.2014, 23.02.2014-16.03.2014, 26.03.201407.04.2014 ja 14.08.2014-11.09.2014. Kohtuistungil uuritud väljatrükist saab järeldada, et
kõikide eelnimetatud kuupäevadel toimunud reiside muster oli sarnane – Eestist väljuti ja Eestisse tagasi saabuti Ikla piiripunkti kaudu, peale Eestisse jõudmist sõideti tavapäraselt Vene Föderatsiooni. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et Sergey Matin külastas kõikide eelmainitud reiside käigus Hispaaniat. Sellele viitab nii reiside ajaline kestvus kui ka teised kriminaalmenetluses kogutud tõendid nagu 28.04.2016. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Sergey Matini huvi Hispaaniasse reisimise vastu ning teadmisi Hispaania kohta tõendavad ka kohtuistungil uuritud ning toimikumaterjalide hulgas olevad pealtkuulatud telefonikõned. 1075. 22.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub abonentnumbri xxxxxxxx kõneeristus koos eristust läbivate IMEI-numbritega ajavahemikul 01.01.201401.10.2014.a. Päring on tehtud Tele2 Eesti AS-ile andmete saamiseks KrMS § 901 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel 14.08.2014 prokuröri abi Kristel Prauni poolt välja antud loa alusel. Protokolli kohaselt loeb kohus tuvastatuks, et Sergey Matin on suhelnud abonentnumbriga xxxxxxxx Sergei Nikolajeviga, Stanislav Nikolajeviga, Kirill Novikoviga ja Julia Kivoneniga, kellele on samuti käesolevas menetluses süüdistus esitatud. Sergey Matini telefoni kõnede eristuse protokollis on fikseeritud, et Sergey Matini telefonikõned olid suunatud ajavahemikul 29.01 – 07.02.2014; ajavahemikul 23.02-16.03.2014; 26.03-07.04.2014 ning alates 14.08.2014. Need ajavahemikud kattuvad aegadega, mil Sergey Matinit polnud Eestis. 1076. Sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX vaatlusprotokollist nähtub sõiduki vaatlus. Seda on tehtud uue omaniku AD ́i juuresolekul. Vaatlusprotokoll on koostatud 08.02.2016 ning kirjeldatud on vaatluse käiku, mis selle vaatluse käigus sõidukist eemaldati ja seda, et sellest autost leiti põrandas olev ava, mille tühimik oli täidetud penoplasti vahuga. Vaadeldus on põrandapinda, leitud on teine luugikate ja veel üks tühimik, mis on täidetud penoplasti vahuga. Vaatluses on fikseeritud, et penoplasti vaatluse käigus avast ei eemaldatud ning seetõttu ka tühimikku seestpoolt ei mõõdetud. On fikseeritud, et taastati sõiduki algne seisukord. Vaatlusprotokolli juures on lisana fototabel, kus fotodel fikseeritu kinnitab vaatlusprotokolli sisu. Vaatlusega loeb kohus tuvastatuks, et S. Matini kasutuses olnud sõiduautosse BMW olid rajatud peidikud. Mis puutub asjaolusse, et vaatlus teostati ajal mil Sergei Matin viibis juba vahi all ning sõiduki omand oli üle läinud teisele isikule 2014 aastal märgib kohus, et puudub igasugune alus arvata, et sõiduki uus omanik rajaks just süüdistuses kirjeldatud sarnase peidiku oma sõidukisse, seejärel laseks need penoplasti täis muutes peidiku kasutuskõlbmatuks. Kui kaitsjatel olnuks kahtlus, et selle avastatud peidiku on teinud keegi teine või uus omanik siis tulnuks taotleda see isik kohtus ka üle kuulata. Ei kaitsjad ega süüdistatavad pole oma versiooni kinnitamiseks esitanud ühtegi seda kinnitavat tõendit. Kohtu hinnangul ei ole taolise peidiku rajamine sõiduautosse tavapärane. On eluliselt usutav, et peidik on rajatud millegi varjamiseks ning jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates on eluliselt usutav, et teiste hulgas ka kõnealune peidik on rajatud eesmärgiga teostada sõidukiga narkootiliste ainete varjatud vedu nii nagu teiste sõidukitega mis on süüdistuses esitatud ning vaadeldud. 1077. Kohtule on esitatud 07.06.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokoll, mis on koostatud prokuröri Taavi Pern taotluse nr 487 ja Taavi Perni taotluse nr 526 alusel, mida kohus on ka eraldi kontrollinud. Jälitustoimingu protokoll on kogutud rahvusvahelise koostöö raames, milleks KrMS § 50878 annab võimaluse ning kohtu hinnangul on info edastamine toimunud õiguspäraselt. Esitatud jälitustoimingu protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et S. Nikolajev on telefoni teel andnud kuriteo toimepanemiseks vajalike
toimingute läbiviimise korraldusi Stanislav Nikolajevile, ASle, Sergei Matinile ja Kirill Novikovile. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud asjaolu, et Sergei Kuznetsov saab korraldusi just J. Medunitsalt. Protokollis tuvastatu pinnalt on loeb kohus tuvastatuks, et Stanislav Nikolajev ja K. Novikov on S. Nikolajevilt saanud korraldusi seoses narkootikumide veoks kasutatavate autode remondiga, S. Matin ning AS allusid S. Nikolajevile ning on viimaselt saanud korraldusi narkootikumide transportimiseks, selleks sobivate sõidukite ostmiseks ning sõidukite enda nimele registreerimiseks ning konkreetsete marsruutide valimiseks. Samuti loeb kohus tõendatuks asjaolu, et S. Nikolajev üritas narkootikumise transportimisel kaasata veel kolmandaid isikuid ning asjaolu, et S. Matin kaasas 2014. a augustis-septembris toimunud narkootikumide veole konspiratsiooni eesmärgil Julia Kivoneni. Jälitustoimingu protokolli sisu kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et Inga Šemjakina oli teadlik Sergei Nikolajevi ebaseaduslikust tegevusest vahendades S. Nikolajevilt pärinevat infot teistele süüdistatavatele. Samuti on jälitustoimingu protokolli sisust tulenevalt põhjendatud alus arvata, et Jevgeni Medunitsa korraldas narkootiliste ainete müüki Venemaal asuvatele isikutele. Eeltoodut kinnitab ka 15.04.2016. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub Julia Kivoneni tihe suhtlus Sergey Matiniga ning asjaolu, et ka Julia Kivonen viibis süüdistuses nimetatud ajal välisriikides. Eelkirjeldatut ei eitanud kohtuistungil ka Julia Kivonen ise. Seega loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses viibitud ajavahemikel viibis J. Kivonen koos S. Matiniga välisriigis. 1078. 19.04.2016. a koostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingu protokoll tõendab S. Matini kaasamist narkootikumide veole, S. Nikolajevi poolt ASle korralduste andmist, J. Medunitsa poolt S. Kuznetsovile erinevate korralduste andmist, asjaolu, et kuritegeliku ühenduse tegevuses esines perioode, mil narkootikumide veo läbiviimine polnud võimalik ühenduste liikmetest mitteolenevatel põhjustel, ühenduse liikmete probleeme rahalise olukorraga, S. Nikolajevi poolt narkootikumide vedude korraldamist ning kuritegude toimepanemiseks vajaliku sõiduauto Mercedes-Benz R-klass omandamist ja selle ümberehitamise korraldamist, samuti S. Kuznetsovi kontakte SOga, samuti asjaolu, et Inga Šemjakina edastas kuritegeliku ühendusega seotud infot ühenduse liikmetele, sh. ASle. 1079. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud asjaolu, et Sergey Matin on süüdistuses märgitud ajavahemikel s.o 11.12.2013-19.12.2013, 29.01.2014-07.02.2014, 23.02.2014-16.03.2014, 26.03.2014-07.04.2014 ja 14.08.2014-11.09.2014 viibinud lühiajaliselt Hispaania Kgriigis, kus ta on käinud korduvalt sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX. Kohtus esitatud tõenditest ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates loeb kohus põhjendatuks järelduse, et süüdistuses märgitud ajavahemikul on Sergey Matin eelnimetatud sõidukit BMW X5 kasutatud eesmärgiga vedada Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni narkootilisi aineid. On tuvastatud, et selles sõidukis asusid peidikud milles vedada narkootilisi aineid. Kohus on tuvastanud, et peidikud on ehitanud ka sellesse BMW X5 sõidukisse Kirill Novikov ja Stanislav Nikolajev (vt analüüsi K. Novikovi ja Stanislav Nikolajevi osas). Samuti on kohus tuvastanud asjaolu, et narkootikume veeti sõidukites sarnase mustriga nagu Sergey Matin liikus – praktiliselt igakuiselt toimusid sõidud selliselt, et ta startis Eestist Hispaaniasse, tuli sealt tagasi Eestisse ja läks siis Eestist Vene Föderatsiooni ja tuli sealt tagasi Eestisse. Kolm Sergey Matini poolt läbiviidud reisi kestsid 8-12 päeva, kaks reisidest kauem kui S. Nikolajevi reisid (ajaperioodil 14.08-11-09.2014 toimunud reis läks pikemaks ilmselgelt sõiduki tehniliste rikete tõttu). Seega saab järeldada, et ajaliselt olid reisid siiski sarnase kestusega ning kohtu hinnangul on ka siinkohal võimalik
kasutada modus operandit hilisemalt tuvastatuga millest võib teha järelduse, et narkootikumide vedamine oli organiseeritud sarnasel viisil hilisemate kuritegudega (nt B ja K kuriteoepisoodid kus nad narkootikumidega kinni peeti). Kohutu hinnangul olid Sergey Matini reisid sarnased Sergei Nikolajevi poolt teostatud reisidega mis viitab modus operandi esinemisele. 1080. Menetluses on läbivalt tuvastatud, et käesolevas menetluses olevad süüdistatavad kasutasid spetsiifilist käitumismustrit narkootikumide vedamiseks Hispaaniast Venemaale. Kohtu hinnangul on asjakohane märkida, et ka Sergey Matin kasutas sarnaselt samas kriminaalmenetluses teise süüdistatavatega erinevaid konspiratsioonimeetmeid nagu nt paralleelselt mitme erineva mobiiltelefoni kasutamine ja puhkusereisi mulje jätmine kaasates reisidele ka kaassõitjaid. 22.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud suhtlus teiste süüdistatavatega. 1081. On üldteada asjaolu, et puhkusereiside korraldamiseks on eelduseks regulaarse sissetuleku olemasolu. Kohtuistungil uuritud tõendid viitavad sellele, et süüdistuses kajastatud reiside toimumise perioodil puudus Sergey Matinil töökoht. On kaheldav, et Sergey Matin töö leidmise perspektiivita üldse puhkusereise valmis korraldama oli. 04.01.2016. a koostatud Sergey Matin’i varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega on kajastatud vaatlus dokumentidest mida vaadeldud on, millistesse registrisse on päringud tehtud, milliseid pangakontosid on vaadeldud. On kajastatud vaatluse eesmärk ja asjaolu, et vaadeldud on Sergey Matiniga seotud dokumente. Kajastatud on Sergey Matinile esitatud kahtlustus. Märgitud on see, et Matinil puuduvad kinnistud. Teda on seostatud kahe sõiduautoga BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX ja Suzuki reg. nr: XXXXXX. Ta on olnud seotud OÜ-ga R, kus on esitamata majandusaasta aruanded. Vaatlusprotokollis esitatud tabelis on kajastatud Sergey Matini maksustatavad tulud aastatel 2011 kuni 2015 ning asjaolud, millistel kuudel tulid tulud erinevatest äriühingutest. Kajastatud on ka see, et Matin ei ole välismaalt saanud tulusid ja ei ole talle makstud dividende. Kajastatud on see, et Matinilt võeti ära Suzuki Grand Vitara, mis liiklusregistri andmetel osteti 2200 euroga. Siin on kajastatud ka Matini elatustaset läbi pangakontodele kantud summade. On kajastatud kohustused, väljaminekud ja sissetulekud ja see, kus pangakontod on ja millised on nende jäägid olnud. Vaatlusprotokolli kohaselt on S. Matinil olnud sissetulekuid, mille päritolu ei ole suudetud tuvastada. Nende tulude summa on 4956,4 eurot ja protokolli juures on siis ka lisad, mis kinnitavad tervikuna eeltoodut. Loetletud andmetest loeb kohus tuvastatuks, et Sergey Matin’il on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, ta võis kriminaaltulu teenida narkokuritegude arvel ning omandada sõiduki kriminaaltuluna saadud vara arvel kuivõrd Sergey Matin ei ole kohtumenetluse vältel esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat selgitust oma varalise seisukorra kohta. Mis puutub süüdistatava selgitustesse, et ei ole kajastatud dividende teisest riigist märgib kohus, et taolise info kohta puudub kohtul igasugune ülevaade. Mis puutub Vene Föderatsioonis müüdud kinnisvara kohta ja sularaha päritolu kohta venna käest selgitab kohus, et ka neid väiteid ei saa kohus kuidagi kontrollida ning tegemist on käesoleval juhul paljasõnaliste väidetega. 1082. Ka siinkohal seab kohus kahtluse alla puhkusereiside olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole puhkusereiside korraldamine viisil, mida Sergey Nikolajev kasutas otstarbekas – kulutades puhkusekohta sõitmisele rohkem aega kui kohapeal puhkamisele ning korraldades reisi seejuures kulukamalt, kui see oleks võimalik teisi reisimisviise kasutades. Tallinnast nt Calpe linna Hispaanias on 3800 km. Olukorras, kus sõiduautole BMW X5 kulub kütust 8l/100 km
kohta, kulutanuks sõiduauto edasi-tagasi teekonnal kütust vähemalt 608 liitrit. Euroopa Komisjon on teinud ülevaate diislikütuse keskmisest jaehinnast Balti riikides ja Soomes 2012–2019 (eurot/ l), mille kohaselt oli 2013 a keskmine diislikütuse hind Eestis 1.313 eur/l.46 Seega kulunuks Eesti kütusehindasid arvestades süüdistuses kirjeldatutega sarnase reisi korraldamisel kütust ca 800 euro eest. Otsestele kütusekuludele lisandus reisi vältel kulu ka hotellidele ja toidule. Usutavasti olnuks lennureis Hispaaniasse + autode rentimise kulu Hispaanias märgatavalt odavam. Kõige eelneva juures on kaheldav, kas olukorras, kui Hispaanias oli võimalik viibida maksimaalselt 2-3 päeva oli kulutatud aeg üldse puhkuse kvaliteediga. 1083. Eluliselt pole usutav ka see, et töötu inimene, kes väidetavatel puhkusereisidel käib, jätab valimata puhkamiseks võimalust kulutada reisidele kuluv raha pikemaks puhkamiseks kohapeal. Ometi nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et 2013. a detsembrist aprillini käis Sergey Matin väidetaval puhkusel lausa igakuiselt. On küsitav, miks ei võinuks Sergey Matin igal kuul reisidele kulutatud rahalistele vahendite asemel jääda tegelikule puhkusele Hispaaniasse kauemaks kui 2-3 päevaks mis oleks tasakaalustanud ja säästnud sõiduki kütusele ja teekonnale kulunud aega ja raha. Valdava osa nende reiside kestusest sõitis Sergey Matin mööda maismaad autoga, mis kohtule esitatud versioonide kohaselt polnud üldse töökindel kuivõrd BMW X5 pidi pidevalt Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajevi juures Eestis remontimas käima. Kohtule on kummastav, et tehniliste probleemidega sõidukiga võetakse ette jätkuvalt pikki reise kaasates ühel juhul reisile ka teismelise lapse (Julia Kivoneni lapse). Veelgi enam pole eluliselt usutav sarnastel reisidel käimine inimese poolt, kelle sissetulekuallikad on piisavalt heitlikud selleks, et vajadusel raha laenata isegi pisikulutusteks sel viisil nagu kirjeldas tunnistaja GM. 1084. Kohus kuulas 08.10.2020 üle tunnistajana GM’i kelle ütlused avas ja hindas kohus eraldi kohtuistungil uuritud tõendite peatükis (vt GM’i ütlused). Kohus hindas GMi ütlused S. Matini kuritegu puudutavas osas väheinformatiivseteks, tõendades kaudselt S. Matini keerulist majandusliku olukorda, mis kattuvad ka pealtkuulatud telefonikõnede sisuga. S. Matin kurtis 01.11.2015 telefonikõnes JMle selle üle, et palk on madal ja parem töökoht oleks kurjategijate juures. Läbi eeltoodu on võimalik tõepoolest teha ka järeldus, et seoses S. Matini keerulises majanduslikus olukorras ei oleks olnud jõukohane osaleda Hispaania reisil enda säästude arvel mida kinnitab ka S. Matini elatustaseme analüüs. 1085. Kokkuvõtlikult on kohtumenetluses tuvastatud, et Sergey Matin käitles suures koguses narkootilisi aineid vedades korduvalt Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni suurtes kogustes hašišit. Eeltoodust tulenevalt kogumina hinnates ei olnud reiside näol tegemist puhkusereisidega. Puutuvalt reisi, mida kajastatakse nii Julia Kivoneni kui Sergey Matini süüdistuses leiab kohus, et tõendatud on asjaolu, et 2014 aasta augustis ja septembris (ajaperioodil 14.08-11-09.2014) – ajal, mil Julia Kivonen ja Sergey Matin süüdistuse kohaselt ühiselt narkootikumide veoga seotud reisil käisid – pidi Sergey Matin sõitma Hispaaniasse, et transportida narkootikumid sealt Venemaale kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et tegemist ei olnud puhkusereisiga. Kohtu hinnangul pidi sellest teadlik olema ka Julia Kivonen (vt analüüsi Julia Kivoneni osas). Sellesama reisi puhul on tuvastamist leidnud asjaolu, et S. Matini reis õnnestus ning oli sihipärane kuna Eestisse tagasi jõudes helistas Sergey Matin
Vt Mootorikütuse hinna ja aktsiisimaksu mõju Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele, uuring, lk 8 tabel 1.3 Diislikütuse keskmine jaehind Balti riikides ja Soomes 2012–2019 (eurot/ l).
mitmele tuttavale milliste kõnede sisust saab järeldada, et eesmärk sai täidetud. 12.09.2014, kell 11.42 telefonikõnes avaldas S. Matin oma tuttavale, et on tagasi „suurelt ringilt ning Venemaalt“ väljendades seega seda, et tema reisi eesmärgiks oli käia edasi-tagasi Hispaanias ning seejärel sõita Venemaale, samuti rääkis samas kõnes Sergey Matin, et reisi põhjus oli seotud riskiga. Muu hulgas avaldas Matin kõne käigus ka viise, kuidas tollikontrolli väldib – trikk olevat selles, et ei tohi närvitsema hakata. Ka 14.09.2014, kell 16.37 rääkis Sergey Matin teisele tuttavale, kuidas käis reisil ja „täitis võimatu missiooni“. Sergey Matini Eestisse jõudmise järgsed telefonikõned viitavad ka sellele, et ta asus vendadelt Nikolajevilt jt küsima reisiga kaasnevat tasu. On põhjendatud arvata, et narkootikume vedanud kuller saab tasu tingimustel, kus ta on enda ülesande edukalt lõpule viinud – S. Matini sõnu kasutades „võimatu missiooni“ täitnud. Fakti, et Sergey Matin asus seoses Hispaanias käiguga teistelt selle eest tasu küsima tõendavad kõned nt 12.09.2014, kell 17.29; 21.09.2014, kell 13.47; 24.09.2014, kell 13.52 jt. Tõendatud on ka fakt, et kokkuvõttes Sergey Matin vendadelt Nikolajevitelt ka raha sai – seda tõendavad 26.09.2014, kell 13.52 ja 21.52 pealtkuulatud telefonikõned. On põhjendatud alus arvata, et Sergei ja Stanislav Nikolajev olid valmis Sergey Matinile raha tasuma selle eest, et ta oli täitnud talle antud ülesanded, lisaks asjaolule, et Sergei, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov käisid Poolas oma kuludega Sergey Matini sõiduki käigukasti vahetamas. Kohtu hinnangul on alust arvata, et eelloetletud isikude vahel ei olnud tegemist ka heade sõprussuhetega kuivõrd jälitustoimingutega kogutud infost, pealt kuulatud telefonikõnedest nähtub, et Sergey Matinit hüüti eesti keeles tõlgitult „tropiks“ (nt 29.09.2014 toimunud telefonikõnes K. Novikovi ja Stanislav Nikolajevi) ning temasse halvustavat suhtumist teiste kaassüüdistavate poolt tajus kohus ka kohtumenetluses. 1086. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas kriminaalasjas 100%-liselt väita, et Sergey Matini narkootilise aine omandamise asjaolud oleksid tuvastatud objektiivsete tõenditega nendes episoodides, mis Sergey Matinile süüdistuses ette heidetakse. Kuivõrd süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemist siis kohtu hinnangul on kohtus esitatud tõenditest ning jälitustoimingutega kogutud teabega kogumis hinnates läbi modus operandi Sergey Matin käidelnud suurt kogust narkootilist ainet selliselt, et ta valdas teadlikult narkootilist ainet ilma seda eelnevalt omandamata kuivõrd omandamise konkreetseid asjaolusid ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud. Narkootikumide valdamine on vältav tegu ning alati ei olegi võimalik otsest omandamist tuvastada, eriti kui tegemist on kuritegeliku ühenduse raames toimepandud narkokuriteoga nagu käesolevas kriminaalasjas. Valdamise ehk otsese käsutusõiguse puhul ei ole oluline, mil viisil on valdus aine üle saadud. Narkootikumide vedamist teadlikult ühest riigist teise, nii nagu Sergey Matin seda tegi, saab kohtu hinnangul pidada muuks käitlemisviisiks, mille käigus on isiku otseses valduses olnud narkootilised ained. 1087. On tuvastatud, et sõidukisse BMW X5, millega ka Sergey Matin narkootikume vedas, mahtus narkootilisi aineid peidetult ca 98 kg, seega viies lõpuleviidud episoodis käitles Sergey Matin kokku ca 490 kg narkootilist ainet hašiš. Arvestus, et ühe reisiga käideldi 98 kg narkootilist ainet on tulnud läbi VVSi ja VB. S peeti kinni sõidukiga BMW X5, milles oli 98 kg narkootilist ainet. Et süüdistuse kohaselt on nii Sergey Matin kui ka Sergei Nikolajev hašišit vedanud täpselt samasuguse autoga nagu vedas S, on põhjendatud eeldada, et nende juhitud autodesse mahtus vähemalt samasugune kogus nagu Si juhitud sõidukisse ning järeldada saab, et narkootikumide veoks kohandatud BMW X5-ga saab vedada korraga vähemalt 98 kg hašišit. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et Sergey Matin käitles narkootilisi aineid suures koguses.
1088. Sergey Matini osavõtus eelkirjeldatud kuriteoepisoodides on märgata sarnasusi ka teiste kuritegeliku ühenduses olnud kulleritega. Sergey Matin kasutas kuritegude toimepanemisel Sergei Nikolajeviga sarnast sõiduautot – BMW X5. Sergey Matin kaasas sarnaselt teiste kulleritega reisidele kaassõitjaid ning kirjeldas reisi eesmärki puhkusereisina, et varjata reisi tegelikku eesmärki. Sarnaselt kaassüüdistatavatega sai ka Sergey Matin hašišikullerina varalist kasu. 1089. Seda, kui suure maksimaalse kasumi sai Sergey Matin narkootikumide käitlemisest näitab lisaks elatustaseme analüüsile, mille sisu kohus eelnevalt avas – Sergey Matinil on tuvastatud varjatud ja deklareerimata sissetulekuallikad 4956,4 euro ulatuses. Narkokullerile makstava tasu määra osas saab hinnangu anda läbi tunnistaja AKi ütluste. Tema ütluste kohaselt pidanuks ta saama narkootikumide veos osalemise eest 5000 eurot, millest pidanuks ise maha arvestama kulutused hotellidele, auto kütusele, söögile jms. Nagu eelnevalt on kohus arvestanud, kulus Eestist Hispaaniasse ning Hispaaniast omakorda Venemaale sõitmiseks kokku vähemalt 1600 eurot. Järelikult teeninuks narkoveos osalenud kuller (teiste hulgas ka Sergey Matin) iga reisi eest ca 3400 eurot, mis saanuks kulleri valdusesse ühenduse kasumi ümberjagamise tulemusena. Arvestades seda, et Matinile, Sle, Sergei Nikolajevile ja Ble heideti käesolevas asjas ette vähemalt 14 reisil osalemist, jagunes nende vahel ühenduse tegevusest kasumit vähemalt 14x3400 eurot = 47600 eurot. 1090. AK ütlustest tuletatavalt kulutati narkootikumide veoks sobiva auto ümberehitamiseks 10000 eurot. On ilmne, et nii suur summa ei kulu pelgalt autole vajalike osade ostmiseks või autole vajalike lisade ostmiseks, vaid osa kõnealusest summast sisaldab ka tasu ümberehitajatele. Lähtudes eeldusest, et iga ümberehitatud auto peale kulutasid vennad Nikolajevid ja K. Novikov ca 2000 eurot, said Nikolajevid ja Novikov omavahel tuluna jagada veel 8000 eurot. Et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud vähemalt järgmiste autode ümberehitamine või hooldamine nende süüdistatavate poolt – S. Matini kasutuses olnud BMW X5, Si ja B kasutuses oleva Audi A5 ümberehitamine ja hooldamine, samuti AK kasutuses olnud Audi Q5 ümberehitamine ja hooldamine, lisaks ka veel narkootikumide veos mitte osalenud Mercedes-Benz R-klassi ümberehitamine, pidi ühenduse kasumi hulgas olema ka 4x8000 eurot = 32000 eurot, mis jagati kasumina madalamal tasemel tegutsevate süüdistatavate vahel. Seega nii kulleritele jagatud kasumiosa kui ka autode ümberehitamisega seotud kasumiosa ületab pea kahekordselt 40000 euro piiri. Kohtu hinnangul oli Sergey Matin isikuks, kes täitis kuritegelikus ühenduses pelgalt kulleri rolli (vt analüüs kuritegeliku ühenduse osas), seega vaatamata asjaolule, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning neil kõigil oli eesmärgiks saada varalist kasu ei saa Sergey Matini eluviisist ja süüdistatava kasutuses olnud käibevahendite hulgast summaarselt teha järeldusi, et ta eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra. 1091. Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud grupi poolt. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo
toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas teovalitsemise teooria tähenduses süüdistatavate Sergey Matini, Sergei Nikolajev ́i, Roman Verenitši, Sergey Kuznetsovi, Dmitry Uritskiy, Jevgeni Medunitsa ja Julia Kivoneni poolt toime pandud ühise ja kooskõlastatud käitumisena. Kuriteod on toime pandud Sergei Nikolajevi teoplaani alusel ehk tal oli koordineeriv roll läbi kuritegeliku ühenduse andes juhiseid millega, kuidas Sergey Matin saaks kuritegeliku ühenduse eesmärke täita – olla kullekriks, kes transpordib sõidukisse rajatud peidikutes ühest riigist teise suures koguses narkootikume. Sergey Matini ülesanne oli seda rolli täita kaasates oma tegevusse Julia Kivoneni, kui tekkisid tõrked siis neid lahendati läbi Sergei Nikolajevi. Objektiivselt on tõendatud, et Roman Verenitš kooskõlastatult nii Dmitry Uritsky, Sergey Kuznetsovi kui ka Jevgeni Medunitsaga paigutas Hispaania Kgriigis suures koguses narkootilisi aineid Sergey Matini autos olevatesse peidikutesse, mille järel alustas Sergey Matin Hispaaniast sõitu eesmärgiga jõuda Vene Föderatsiooni. Seetõttu on kohus seisukohal, et sellised tegevused on kvalifitseeritavad ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena süüdistatavate Sergey Matini, Sergei Nikolajev ́i, Roman Verenitši, Sergey Kuznetsovi, Dmitry Uritskiy, Jevgeni Medunitsa ja Julia Kivoneni poolt. Kohtu hinnangul on Sergey Matini, Sergei Nikolajev ́i, Roman Verenitši, Sergey Kuznetsovi, Dmitry Uritskiy ja Jevgeni Medunitsa puhul tegemist kaastäideviijatega kes omasid võrdset rolli. Julia Kivoneni puhul tuvastas kohus, et tema oli kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 järgi (vt analüüsi Julia Kivoneni osas). Kohtule esitatud tõenditest kogumina on kohus veendunud, et narkootikumide tarnsportimine oli ühtsest tahtest hõlmatud ning iga süüdistatav s.h Sergey Matin hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all. Jälitustoimingute protokollides fikseeritu ning kohtumenetluses uuritud tõendid kogumina kinnitavad eelkirjeldatud süüdistatavate tegutsemise isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotuse. 1092. Eeltoodu alusel on tõendatud, et süüdistatav Sergey Matin käitles ebaseaduslikult isikute grupis suures koguses narkootilist ainet hašiš ja tema panus tegevuse toimimisse ei erinenud märkimisväärselt teiste grupi liikmete omast. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli Hispaania Kgriigist korduvalt transportida suures koguses narkootikume lõppsihtkohta Venemaa Föderatsioon tegutsedes lõppeesmärgi nimel. 1093. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis peab isik olema varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. See näitab süüdistatava spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama või sarnane kuritegu. Seetõttu kätkeb iga toimepandud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses eelmisega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas süüdistatav on narkootikumide varasema ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks ebaseaduslikku narkootikumide käitlemise tegu, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 1-19-5146/52 p 8 koos edasiste viidetega). Kuivõrd Sergey
Matin pani toime viis lõpule viidud kuriteo episoodi on kohtu hinnangul täidetud ka korduvus KarS § 184 lg 2 p 2 kontekstis. 1094. Eeltoodust tulenevalt on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et Sergey Matin käitles korduvalt suures koguses narkootilist ainet hašišit mis on toime pandud grupi poolt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sergey Matinil vastav luba puudus. 1095.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 objektiivne koosseis.
1096. Hinnates Sergey Matini puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris nii KarS § 184 lg 2 p 1, 2 kui ka KarS § 255 lg 1 järgi kvaliftiseeritavad teod KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sergey Matin pidi teadma, et kui ta transpordib süüdistuses nimetatud kogustes narkootikume Hispaaniast Venemaale siis on tegemist narkootiliste ainete käitlemise koosseisulise teoga. Kohtu hinnangul pidi Sergey Matin teod toime panema eesmärgipäraselt ja tahtlikult, seda kinnitab ka korduv sama skeemiga liikumine Eestist Hispaaniasse ja sealt Venemaale. Uuritud tõenditest nähtub, et Sergey Matin soovis saada varalist kasu kullerina narkootikume vedades. Sarnaselt teiste kaassüüdistatavatega on Sergey Matin läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš äärmiselt suurtes kogustes ning vähemalt 2 aastat, tegevus oli läbimõeldud ja süstemaatiline mistõttu saab järeldada ka teatavat harjumuspärasust. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et kõik süüdistatavad s.h Sergey Matin olid selgelt teadlikud sellest, millises formaadis tegutses kuritegelik ühendus ning sellest, et ühendusse kuulus palju erinevate rollidega inimesi. Seda ilmestab selgelt struktureeritud ning ühenduse liikmete vahel välja kujunenud selge rollide jaotus. Tuvastatud on ka see, et süüdistatavad tegutsesid sihipäraselt teadmisega, et ei ole kuritegude toimepanemisel üksi, vaid on osaks laiemast ringist inimestest, kes omavahel rollid jaotanud on. Samuti olid süüdistatavad teadlikud, et just loodud struktureeritud ühendus on mehhanism, mis võimaldab neil piiriüleselt toime panna raskeid kuritegusid süüdistuses kirjeldatud mastaabis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et Sergey Matin pani kuritegusid toime selge teadmise ja eesmärgiga täita kuritegeliku ühenduse eesmärke läbi mille soovis saada varalist kasu. Seega leiab kohus, et Sergey Matin pani talle etteheidetavad teo toime kavatsetult. 1097. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ning Sergey Matin tuleb süüdi mõista KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Inga Šemjakina ́le esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi 1098. Süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolude kohaselt süüdistatakse Inga Šemjakinat kuritegelikku ühendusse kuulumises alates 2013-aastast s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nii osales ta Sergei Nikolajevi elukaaslasena aktiivselt Sergei Nikolajevi kuritegelikus tegevuses ning osutas vaimset kaasabi kuritegeliku
ühenduse järjepideva toimimise tagamiseks. Muu hulgas teavitas S. Nikolajev I. Šemjakinat ka asjaolust, et kuritegeliku ühenduse tegevusse on narkootikumide veo kullerina värvaud ka AS. I. Šemjakina vahendas vajaduse tekkimisel ASle narkootikumide veoga seonduvaid korraldusi ja juhiseid, samuti andis ta Sergei Nikolajevi kasutusse narkootilise aine vedude kokkuleppimiseks ning tegevuste kooskõlastamiseks enda mobiiltelefoni. 1099. 10.11.2020 kohtuistungil andis süüdistatav Inga Šemjakina ütlusi, kus selgitas, et ta on Sergei Nikolajevi endine elukaaslane. Ütluste kohaselt tundis ta Kirill Novikovi, kes on Sergei vend ning teisi süüdistatavaid sai tundma alles kohtus. Ajavahemikul 2013-2015 elas ta koos Sergei Nikolajeviga xxx xx, Tallinnas. Ta töötas poes ning hiljem koduperenaisena tegi käsitööd ja teenis lisa riidekaupluses. Sissetulek olenes tööst ehk tootest, mida ta valmistas, see võis olla 10 eurot või 100 eurot, kuid igakuist sissetulekut ei mäleta. Sel ajal ta tulusid ei deklareerinud. 1100. Tutvuse alguses Sergei Nikolajev töötas Soomes katusetegijana, Eestis tegeles ta ehitustöödega, müüs sportlastele mõeldud toidulisandeid, käis komandeeringutes, tõi ikoone, ühesõnaga tegeles mingite oma asjadega. Tema igakust sissetulekut I. Šemjakina ei tea. Ütlustest nähtuvalt teadis I. Šemjakina, et Sergei Nikolajevil olid säästud, suvila, auto ja mootorratas. Säästude suuruse kohta I. Šemjakina oma ütluste kohaselt ei uurinud. Ütlustest nähtub, et I. Šemjakinal ja Sergei Nikolajevil oli ühiseid välisreise perioodil 2013-2015. Sai käidud ühisel algatusel puhkusreisidel Venemaal, Bulgaarias, Türgis, Lätis, Leedus, Hispaanias. Hispaaniasse sõitsid nad Sergei Nikolajevile kuuluva hall värvi autoga BMW X5, mille numbrimärki I. Šemjakina ei mäleta ja nad peatusid seal hotellis. Mis ajal nad täpselt Hispaanias käisid I. Šemjakina ei mäleta. Nad tahtisid reisida mööda Euroopat ning seetõttu ei peatunud Hispaanias kaua. Ütluste kohaselt ei lahkunud Hispaanias käies Sergei Nikolajev kordagi tema kõrvalt, v.a kui käis poes. Samuti ei rääkinud Sergei Nikolajev kordagi, et peaks Hispaanias midagi Venemaale viima. Hispaaniast tulid nad tagasi lennukiga, kuna tulemas oli aastavahetus ning nad tahtsid selleks ajaks tagasi olla ning autoga poleks jõudnud. Mis autost sai, I. Šemjakina ei tea. Tegemist oli spontaanse otsusega, lennupiletid ostis Sergei Nikolajev internetist kuid I. Šemjakina möönis, et võimalik, et piletid said makstud I. Šemjakina arvelt. Ütluste kohaselt toodi millalgi auto Eestisse tagasi, kes tõi I. Šemjakina ei teadnud. 1101. AS on Sergei Nikolajevi lapsepõlve tuttav Venemaalt ning I. Šemjakina tutvus temaga, kui nad käisid külas Sergei Nikolajevi vanaemal. Suhted meeste vahel oli sõbralikud. I. Šemjakina oma ütluste kohaselt ei ole kunagi kuulnud, et mehed suhtleks omavahel narkootikumide või salakaubaveo teemal. Samuti pole ta kuulnud, et Sergei Nikolajev oleks sel teemal teiste isikutega suhelnud, samuti pole ta rääkinud sõiduautode ümberehitamisest või sinna peidikute valmistamisest. Samuti käis AS ka Eestis naisega puhkamas, kuid mis ajal I. Šemjakina ei mäletanud. Samuti ei teadnud I. Šemjakina, kuidas nad Eestisse saabusid, kuid oma naisega käisid nad neil külas. Teab ka seda, et S oli kaugsõiduautojuht Venemaal. 1102. Ütluste kohaselt on I. Šemjakina Sergei Nikolajevi käes näinud sularaha erinevates summades: 10-100 eurot, 200 eurot jne, mis on normaalne, sest kõik kasutavad sularaha. Sularaha oli kodus ja I. Šemjakina kasutas seda, kui oli vaja elukoha, söögi või muude vajaduste eest tasuda. Ütluste kohaselt lubas Sergei Nikolajev raha kasutada öeldes, et võta raha kas kapist või jope taskust ja kasuta seda, milleks vaja on. Summad, mida I. Šemjakina võttis olid erinevad, olenevalt vajadustest. Kui suured summad raha kodus oli, ta ei kontrollinud.
1103. Ütlustest nähtub, et I. Šemjakina telefoninumber oli nii AS kui ka teistel Sergei Nikolajevi tuttavatel või sõpradel. Istungil põhjendas I. Šemjakina seda sellega, et sageli oli nii, et Sergei Nikolajevit ei saadud kätte ja tema kaudu uuriti mehe asukoha kohta. I. Šemjakina pidas seda täiesti normaalseks ja tavapäraseks, kuna nad olid üks perekond. Mingeid juhiseid, kuidas kõnedele vastata, I. Šemjakina oma sõnade kohaselt Sergei Nikolajevilt saanud ei ole. Läbiotsimisel ei leitud nende korterist ei narkootikume ega ka relvi, kuid kaasa võeti arvuti, telefonid, karbikesed telefonidega, I. Šemjakina kalender-märkmik, dokumendid, tšekid, mittevajalikud juhtmed, vanad telefonid, isegi mingid vanad võtmed võeti. Millised telefonid kuulusid talle või Sergei Nikolajevile, I. Šemjakina ei mäleta. Must läptop kuulus Sergei Nikolajevile, hall I. Šemjakinale. Läbiotsimise hetkel kasutas I. Šemjakina oma ütluste kohaselt telefoni Samsung või Sony numbriga xxxxxxxx. Samuti võis ta emana kasutada ka oma lapse telefoni sellelt helistamiseks. 1104. Sõiduki numbrimärgiga XXXXXX foto oli tema läptopis. Kuna see sõiduk varastati paljaks ja seal võeti kõik asjad maha, siis sai pildid tehtud politsei ja kindlustuse jaoks. I. Šemjakina ise ei tee mingit vahet sõidukite värvidel ja väljaande aastatel, seega ei oska öelda, kas Sergei Nikolajevil võis olla veel mingi BMW X5. Ütluste kohaselt ka BMW 330 registreerimisnumbriga XXXXXX kuulus Sergei Nikolajevile. Samuti kuulus talle must Range Rover. Ütlustest nähtuvalt kui Sergei Nikolajev müüs maha kolmanda seeria BMW, siis peale seda ostis Range Roveri, liisinguga. Aastat ei mäleta, kuid selleks ajaks mis oli saanud BMW X5-st I. Šemjakina ei mäletanud, vist oli maha müüdud. Muid marke autosid I. Šemjakina Sergei Nikolajevil näinud ei ole. Välisreisil käisid nad ainult BMW X5-ga. 1105. JP osas andis I. Šemjakina ütlusi, et tegemist on tema sõbrannaga juba lapsepõlvest. Nad suhtlesid erinevatel aegadel erinevalt. Sergei Nikolajev ja JP olid armukesed. Koos on nad käinud Bulgaarias ja Venemaal. Loomulikult ei pole ta JPl pakkunud tasu välisriiki sõidu eest. Isikut nimega General ei tunne, ei saagi tunda, kuna tegemist on sõjaväelise auastmega mitte hüüdnimega. 1106. Kohtu hinnangul on I. Šemjakina ütlused ebausaldusväärsed. Nimelt selgitas I. Šemjakina, et tema tutvusringkonnas pole ühtegi inimest hüüdnimega General ning tegemist on auastmega. Samas nähtub 21.09.2014, kell 13.47 pealt kuulatud telefonikõnest, et Sergey Matin tutvustas end I. Šemjakinale just sellise nimega ning kõne sisust tulenevalt on alust arvata, et S. Matin ja I Šemjakina on omavahel ka varasemalt suhelnud. Telefonikõnest nähtub, et S. Nikolajev oli reisil nii S. Matinile kui I. Šemjakinale üheselt mõistetavalt „meie asjade tõttu“ – seega sarnastel põhjustel teiste reisidega. Tegemist oli ajaga, mil S. Nikolajev osales koos ASga, seega on põhjendatud järeldus, et tegemist oli kuritegeliku ühenduse liikmete vahelise kõnega. Ka I. Šemjakina telefoni vaatlusest nähtub, et Sergey Matini number oli ka tema telefoni salvestatud nimega „Geniral“. Kuna S. Matin küsib nimetatud telefonikõnes, kas suhtleb „Siiliga“, pidi ta I. Šemjakinat juba varasemalt teadma ning teadma muu hulgas ka I. Šemjakinale iseloomulikku „siilisoengut“. Telefonikõnest nähtub ka see, et S. Matin uurib, „ega sa tea, kas sa pidid mulle midagi edasi andma?“. Seega ütlused mille kohaselt ta tutvus kaassüüdistatavatega alles kohtusaalis on ümber lükatud kohtus uuritud tõenditega. 1107. Kohtuistungil väitis I. Šemjakina, et ei olnud teadlik ei sellest, millest tema elukaaslane Sergei Nikolajev täpselt elatub, ega sellest, millised rahalised vahendid tema kasutuses on või
kui suuri summasid on Sergei Nikolajev suutnud säästa. Samas 10.11.2014, kell 12.47 pealt kuulatud I. Šemjakina ja S. Nikolajevi omavahelist telefonikõnest nähtub, et S. Nikolajev suunab I. Šemjakina raha otsima tema riiete taskust ning kus I. Šemjakina silmnähtavalt üllatub selle üle, „kui palju seal on“. 1108. Istungil väitis I. Šemjakina, et pole kunagi JPle pakkunud sissetulekuallikat, mis seotud salakaubaveoga. Ometi ei suutnud I. Šemjakina kummutada ei JP ütlusi, ega esitada tõendeid selle osas, miks tema enda ütluseid usaldusväärseteks pidada tuleks. 1109. Samuti istungil väitis I. Šemjakina, et 2014 detsembris käis ta koos Nikolajeviga Hispaanias autoga BMW X5. Autoregistri andmete väljavõtetest nähtub, et viimase Sergei Nikolajevi kasutuses olnud BMW X5 (XXXXXX) müük toimus juba 2014 juunis, seetõttu polnud mitte kuidagi võimalik Sergei Nikolajevil ja I. Šemjakinal Hispaaniasse sõita BMW X5-ga, seevastu lahkus just BMW 330d Eestist 16.12.2014 ning nimetatud asjaolu ei eitanud ka Sergei Nikolajev ise. Samas selles osas ei ole kohtul võimalik väita, et I. Šemjakina teadvalt üritas kohut eksitada, kuivõrd ta korduvalt kinnitas, et tegelikkuses ei tee ta eriti vahet automarkidel veel enam nende seerianumbritel, kuid nimetatu ei anna tema ütlustele tõsimeelset kaalu. 1110. Seega kuigi I. Šemjakina eitas enda igasugust seost talle etteheidetud kuriteoga andes pealiskaudseid ütlusi ning kinnitades küll fakte, mida on võimalik tuvastada ka teiste tõenditega (nt fakti, et Sergei Nikolajev elas temaga koos, kasutas autot BMW X5 ja Range Rover, et S. Nikolajev tunneb AS ja nad suhtlesid omaahel), olid ütlused oluliste menetluses tuvastatud asjaolude kohta kohtu hinnangul siiski vastuolus, mistõttu loeb kohus tema ütlused ebausaldusväärseteks. 1111. Kuritegeliku ühenduse eksisteerimine (sellises mahus nagu süüdistuses etteheidetud), on käesoleval juhul tõendamist leidnud. Samuti on tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmete rollid (vt tervikanalüüsi ptk kuritegelik ühendus, selle struktuur ja ühenduse liikmete rollid). Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et I. Šemjakina oli kuritegeliku ühenduse liige. Kohus on tuvastanud, et I. Šemjakina ülesandeks oli osutada vaimset kaasabi kuritegeliku ühenduse järjepideva toimimise tagamiseks, vahendada vajaduse tekkimisel ASle narkootikumide veoga seonduvaid korraldusi ja juhiseid, samuti andis ta Sergei Nikolajevi kasutusse narkootilise aine vedude kokkuleppimiseks ning tegevuste kooskõlastamiseks enda mobiiltelefoni. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et I. Šemjakina kaasas kuritegelikku ühendusse Sergei Nikolajev, kellele ta ka allus subordinatsiooniliselt kuritegelikus ühenduses. 1112. Inga Šemjakina omas ülevaadet 06.11.2014 - 15.11.2014. a toimunud reisi kohta, mil Sergei Nikolajev läks kaasa AS esimesele reisile, mil veeti narkootilisi aineid Hispaania Kgriigist Venemaale. Eeltoodud väidet kinnitavad pealtkuulamistega kogutud tõendid, mille kohaselt on tuvastatud, et 07.11.2014 lahkus AS Eestist samaaegselt Sergei Nikolajeviga. Eelnevale viitavad nii 07.11.2014 S. Nikolajevi ja Stanislav Nikolajevi kõne, milles räägiti teel olemisest, kuid ka 07.11.2014 S. Nikolajevi telefonikõne I. Šemjakinale, milles S. Nikolajev teatas Šemjakinale, et nad on koos ASga Leedus (“Aga meie, Poolani on jäänud 140 kilomeetrit, poolakateni. Nii siis ..“. 10.11.2014, kell 12.47 I. Šemjakina ja S. Nikolajevi vahel toimunud telefonikõnest võib järeldada, et S. Nikolajev ja AS jõudsid sooja kliimaga piirkonda, kuivõrd S. Nikolajev räägib vee ujumiskõlblikkusest. Kohus nõustub, et selline
kliima sai novembri kuus olla just Hispaanias. Samuti on asjakohane järeldus, et Hispaaniasse jõuti nelja sõidupäevaga – sama pikka Hispaania teekonna läbimist on võimalik tajuda ka teiste ühenduse poolt narkootikumide veole kaasatud kullerite puhul. Et 10.11 ütles I. Šemjakina S. Nikolajevile repliigina, et “siis 2 päeva veel” võib järeldada, et AS sai kõige varasemalt alustada tagasisõitu Hispaaniast 11.11 jõudes seega sealt tagasi kas Eestisse või Venemaale 15.11.2014. a. 1113. Samuti oli I. Šemjakina kursis AS kasutuses olnud sõiduki hooldamisega märtsis 2015, mil planeeriti uut reisi narkootikumide vedamiseks. 15.03.2015 kell 9.47 pealtkuulatud telefonikõnest selgub, et AS ja S. Nikolajev alustasid nimetatud päeval läbirääkimisi uue Hispaania sõidu teemadel. AS andis Sergei Nikolajevile teada, et on vaja „hobust parandada“ – seega autot sõidukorda seadma hakata. Pealtkuulatud telefonikõnedest (19.03, kell 12.54, 20.03, kell 9.18) selgus, et AS kasutuses oleval autol vajasid vahetamist rehvid, mille S. Nikolajev lubas Eestist Venemaale toimetada sõites sinna hiljemalt 30.03. Pealtkuulatud kõned tõendavad ka seda, et kokkuvõttes pidi AS rehvivahetuse läbi viima Eestis ning et paralleelselt rehvivahetusega oli tema kasutuses oleval autol vaja uuendada GPSi tarkvara nii, et sõidukiga saaks sõita Hispaaniasse (26.03, kell 10.42 ja 14.07 telefonikõned). 29.03.2015 teatas S. Nikolajev I. Šemjakinale, et läheb Ljohhaga (Alekseiga) kohtuma ning 30.03.2015 ajavahemikust 08.34 – 17.26 pealtkuulatud telefonikõned tõendavad ka asjaolu, et AS kasutuses olnud autol vahetati tõepoolest rehvid Eestis. Sõiduauto Audi A5 Eestis viibimist kõnealusel perioodil, samuti sõiduautole rehvide vahetamist kinnitab ka kohtuistungil uuritud varjatud jälgimise protokoll 29.03 ja 30.03.2015, mis tõendab nii kõnealuse auto Eestisse jõudmist, kui sellega rehvivahetustöökotta sõitmist. 1114. Ühtlasi oli I. Šemjakina kursis narkootikumide veoga aprillis 2015, mil AS reis luhtus ning narkootilisi aineid Venemaale toimetada ei õnnestunud. Nii avaldas S. Nikolajev I. Šemjakinale 28.04, kell 17.17 telefonikõnes, et reis oli „tsirkus“. Viidatud kõnele eelnevalt ja ka järgnevalt avaldas S. Nikolajev mitmele inimesele oma rahaprobleeme (08.04, 20.56, 03.04, kell 14.01 kõne, kus S. Nikolajev avaldas muu hulgas, et on raha asemel saanud „ainult probleeme“), mis viitab samuti sellele, et reis polnud tulemuslik – muudel tingimustel polnud ju põhjust S. Nikolajevit tasuta jätta. Ka fakt, et AS asemel otsiti kuritegelikku ühendusse uus kuller tähendab seda, et kõnealuse reisiga pidid olema seotud probleemid. Kohtumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt sai AS viisa läbi mistõttu otsiti AS asemele ajutiselt uus kuller kelleks sai VB. 1115. Sarnaselt eelkirjeldatud AS reisidega kursis olemist läbi Sergei Nikolajevi omas I. Šemjakina ka ülevaadet VB mais 2015 toimunud narkootiliste ainete veo kohta. On tõendatud, et VB jõudis Sergei Nikolajevi nimetatud ajal – s.o 24.05.2015 - Venemaale. Nii edastas AS sel päeval I. Šemjakina telefonile sõnumi „kõik on korras“ – kohus nõustub prokuröri järeldusega, et on usutav, et AS saatis I. Šemjakinale edasi info, et kõik toimub plaanikohaselt. I. Šemjakina andis nimetatud info samal päeval kell 14.18 telefonikõnes edasi Sergei Nikolajevile. Seega on põhjendatud järeldus, et I. Šemjakina pidi kursis olema Sergei Nikolajevi ebaseadusliku tegevusega ning olema teadlik sellest, et aitab omakorda AS sõnumeid edasi andes kaasa kuritegude toimepanemisele täites info vahendaja rolli. 1116. Lisaks eeltoodule on tõendatud ka asjaolu, et 2014. a detsembris täitis Inga Šemjakina oma rolli kuritegelikus ühenduses osaledes näiliselt puhkusereisil koos Sergei Nikolajeviga eesmärgiga transportida narkootilisi aineid Hispaaniast Venemaale sõidukiga BMW 330d reg
nr XXXXXX. Nii Sergei Nikolajev kui I. Šemjakina soovisid, et sel reisil osaleks hoopis JP, kes on käesolevas menetluses ka tunnistajana ülekuulatud ning kelle ütlused hindas kohus usaldusväärseks ning kelle ütlusi kinnitab ka kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokoll. I. Šemjakina seotust kuritegeliku ühenduse tegevusega kinnitavad tunnistaja JP ütlused, mille kohus on avanud kuritegeliku ühenduse analüüsis. Pealtkuulatud telefonikõnedes nimetab I. Šemjakina korduvalt S. Nikolajevi reise Hispaaniasse „meie asjade pärast“ ära sõitmiseks. Kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt soovis S. Nikolajev reisile algselt kaasata tõepoolest JP, seejuures toimusid JPga telefonikõned 07.12.2014. a. Pealtkuulatud telefonikõnedes väljendas JP enda vastumeelsust reisil osalemise vastu – nii märkis JP, et ei taha reisile minna – võivad juhtuda arusaamatused. Kohtuistungil selgitas JP eelnevat väitega, et kuivõrd mõistis, et S. Nikolajev teenib raha kuritegudega, ei soovinud ta end kuritegelikku tegevusse segada. 09.05.2016 kõneeristus kinnitab seda, et sel korral lahkus S. Nikolajev Eestist 16.12 ning jõudis tagasi 26.12.2014. Olukorras, kus JP kaasareisimisest keeldus, oli S. Nikolajev sunnitud reisi korraldama I. Šemjakinat kaasates. 1117. Peale käesolevas menetluses süüdistatavate kinnipidamist andis I. Šemjakina 19.12 kell 14.48 kõnes ASle teada, et „kõik“ tööga seotud inimesed kadusid. Seega ilmestab I. Šemjakina poolne kõne selget teadmist, et tal on oma roll läbi mille ta sai „tööd“ teha ning kõnes viitab ta süüdistatavate kinnipidamisele. I. Šemjakina pidi aru saama ka konspiratsiooni kasutamise vajadusest kuivõrd kõnes on suheldud pelgalt märksõnadega ning edastatud ASle edasi teave sellest, et Sergei Nikolajev on pikaks ajaks kadunud. 1118. Kuritegeliku ühenduse analüüsis on kohus tuvastanud, et Dmitry Uritskiy, Stanislav Nikolajev, Roman Verenitš, Sergei Matin, Kirill Novikov ja Inga Šemjakina täitsid kuritegeliku ühenduse mõttes erinevaid ühenduse lihtliikmete rolle ning vastutavad nad KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest. 1119. Hinnates Inga Šemjakina puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris KarS § 255 lg 1 järgi kvaliftiseeritava teo KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega. Uuritud tõendid kinnitavad, et I. Šemjakina oli kursis, milliste süütegudega ühendus tegeleb, kuidas ühendus toimib ning enda teopanusega toetas mitte ainult Sergei Nikolajevit vaid ka ühendust kui tervikut. Seega I. Šemjakina teadis, et kuulub kuritegelikku ühendusse ja tahtis või vähemalt möönas sedAÕigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Julia Kivonenile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 – 22 lg 3 järgi 1120. Süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolude kohaselt aitas Julia Kivonen kaasa ühenduse liikmete tegevusele. 1121. Süüdistusakti kohaselt kaasas Sergey Matin 2014. a augustis-septembris toimunud narkootikumide veole konspiratsiooni eesmärgil Julia Kivoneni, keda süüdistatakse selles, et ta aitas tahtlikult kaasa Jevgeni Medunitsa kuritegelikku ühendusse kuuluva ning koos Sergei Nikolajevi ja Inga Šemjakinaga tegeleva Sergey Matini ebaseaduslikule tegevusele – suure koguse narkootilise aine hašiši ebaseaduslikule käitlemisele pannes toime KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 tunnustega kuriteo.
1122. Lühidalt kokkuvõttes kaasati Julia Kivonen narkootikumide veole ajavahemikul 14.08.2014. a kuni 11.09.2014. a, mil kuritegeliku ühenduse liige Sergey Matin sõitis Hispaaniasse suures koguses, vähemalt 100 kg narkootilise aine hašiši omandamise eesmärgil. Nimetatud reisile võttis S. Matin kaasa Julia Kivoneni, et viimane aitaks tal narkootikumide veo läbiviimisel jätta mulje tema ja S. Matini perereisist, aidates seeläbi varjata S. Matini sõidu tegelikke eesmärke. S. Matin väljus 14.08.2014. a, kella 10:42 ajal Ikla piiripunkti kaudu Eestist. Teel Hispaaniasse, Poola Vabariigis olles läks aga katki maasturi BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX käigukast ning S. Matin oli sunnitud pöörduma lähimasse autoteenindusse. Auto katkiminekust teavitas S. Matin ka S. Nikolajevit, kuivõrd ajakaotuse tõttu viibis ka Sergey Matini Hispaania Kgriiki ja sealt sihtpunkti Venemaale jõudmine. Teavitamisel ning asjaajamisel Sergei Nikolajeviga oli süüdistusakti kohaselt roll Julia Kivonenil, kes andis Sergey Matinile kasutada selleks enda mobiiltelefoni. Süüdistusakti kohaselt sai Julia Kivonen reisil osalemise eest tasu 500 eurot milline raha tasuti kuritegeliku ühenduse poolt läbi Sergey Matini. 1123. Süüdistatav Julia Kivonen keeldus kohtumenetluses ütluste andmisest ning kohus avaldas 03.11.2020 tema kohtueelses menetluses antud ütlused 11.02.2016, kus Kivonen selgitas, et on tuttav Sergey Matiniga. Teab ka Kirilli, Stanislavi ja Sergeid, kuid ainult eesnime pidi. Avaldatud ütluste kohaselt oli Julia Kivonen 2014 augustist kuni oktoobri novembri lõpuni Sergey Matiniga armukesed. Viimane kord nägi Julia Kivonen Sergey Matinit 2015 enne Venemaale Samaarasse sõitu. Ütluste kohaselt tegi Sergey Matin augustis 2014 Julia Kivonenile ettepaneku sõita Hispaaniasse puhkama. Julia Kivonen nõustus ning võttis kaasa ka oma 13-aastase poja. Ütluste kohaselt lubas sõidukulud tasuda Sergey Matin ja Julia Kivonen ei pidanud selle pärast muretsema. Talle teadaolevalt tegi Sergey Matin sel ajal juhutöid plaatijana, samuti rääkis, et on töötanud turvamehena, on olnud autojuht ja vist töötas ka kuskil paberi vabrikus. Ütluste kohaselt raha Sergey Matinil kord oli, kord mitte. Hispaaniasse pidid nad minema umbes nädalaks. Kivonen tahtis tagasi olla kooli alguseks ja küsis igaks juhuks õpetajalt veel nädala vabaks, kuna Sergey Matin tahtis tagasiteel sõita veel oma venna juurde Volgogradi. Hispaanias olles kasutas Julia Kivonen oma isiklikku telefoni, samuti andis ta seda kasutada Sergey Matin’ile, kes kasutas lisaks veel Julia Kivoneni poja telefoni. Eestisse jõudes andis Sergey Matin talle raha telefoniarvete tasumiseks. 1124. Teel Hispaaniasse läks neil Poolas, Lubitzes auto käigukast katki. Nad kutsusid teisaldajad, kes viisid auto esimesse autoservisesse, kuid kuna Poolas olid pühad, siis nende autoga hakati tegelema järgmine päev. Telliti ka uus käigukast, kuid see vist ei sobinud. Nad pidid autoservises tasuma ettemaksu kuskil 1000 eurot. Kuna vene keeles nendega suhelda ei tahetud ja poola keelt ei Julia Kivonen ega Sergey Matin ei osanud, oli ütluste kohaselt suhtlemine seal väga keeruline. Kuna nad autot servisest kätte ei saanud, pöördusid nad politseisse, kelle abiga said nad auto kätte ning viisid auto hotelli hoovi. 1125. Ütluste kohaselt, kui auto katki oli, helistas Sergey Matin kellelegi, kellele täpselt Julia Kivonen ei teadnud, kuid juba järgmisel päeval sõitsid kohale Kirill, Stanislav (ütlustes nimetas Stasiks) ja Sergei. Kohale jõudes tellisid nad treileri, rentisid autotöökoja ja viisid katkise BMW X5 töökotta. Autot parandati kuskil 3 tundi ja toodi seejärel hotelli hoovi tagasi. Ütluste kohaselt sõitsid Kirill, Stanislav ja Sergei Poolast tagasi Eestisse sama päeva õhtul ja Sergey Matin koos Kivoneniga hakkas edasi Hispaania poole sõitma järgmise päeva hommikul.
1126. Julia Kivonen ei osanud ütlustes öelda kus nad täpsemalt Hispaanias viibisid või millistes linnades käisid. Nad tahtsid minna ookeani äärde, kuid sinna ei jõudnudki. Ütluste kohaselt käisid nad vahemere rannikul, kuid kuna Sergey Matin sai seal teisel päeval peale saabumist päikesepõletuse, siis nad sõitsid sealt ära. 1127. Ütluste kohaselt ööbisid nad väikeses kahe või kolmekordses hotellis, mille ümbruses oli ka teisi maju ning liikus palju inimesi ja oli tihe liiklus. Hispaanias olid nad kokku 3 päeva ja ta oli kogu aja koos Sergey Matin’iga. Viimane käis küll ilma Kivonenita poes kuskil 2 tundi, kuid rohkem nad lahus polnud. Sõiduki BMW X5 jätsid nad Hispaaniasse jõudes hotelli ette ja kasutasid seda randa sõitmiseks. Mitte kellegi teisega Julia Kivonen ütluste kohaselt Hispaanias ei kohtunud. Julia Kivoneni ütluste kohaselt oli Sergey Matin’il enda sõnade kohaselt Hispaanias tuttavaid. Sergey Matin olevat Julia Kivonenile rääkinud, et tal oli Hispaanias korter, mille müüs juba ammu ära, kuid on Hispaanias mitu korda käinud ja teab seda riiki hästi. Julia Kivoneni hinnangul oli see jutt vale kuna ta ei näinud, et Sergey Matin oleks Hispaanias kellegagi kohtunud, kui siis üksi poes käies. 1128. Ütluste kohaselt peatusid nad Hispaaniast tagasiteel Sergey Matin’i ettepanekul Andorras 1-2 ööd. Käisid linna peal ja poodides. Ööbimise eest tasus Sergey Matin sularahas. Suusavarustust neil kaasas ei olnud. Ühe öö ööbisid veel Luxemburgis ja siis Poolas Lubitzes, samas hotellis, kus olid siis, kui auto katki läks. Ööbimiste eest maksis Sergey Matin. Poolast suundusid nad Valgevenesse ning seal edasi Venemaale. Kuhu linna nad lõpuks jõudsid, Kivonen aru ei saanudki ja kuna nad ei leidnud hotelli, ööbisid nad autos. Hommikul otsustasid nad sõita Peterburgi kust Sergey oskas juba sõita Volgogradi, kus elab ka Sergey vend. Volgogradi nad aga ei sõitnud kuna auto hakkas juba lagunema, pealegi oli kooli algusest juba möödunud nädal ja Julia Kivoneni pojal oli vaja kooli minna. Venemaal läks Kivonen Sergey Matiniga isiklikul pinnal tülli. Sergey Matin viis ta pojaga bussijaama ning Kivonen sõitis Peterburgist bussiga Tallinnasse. Mis kuupäeval Julia Kivonen Tallinna jõudis, ei mäleta, kuid teab, et oli neljapäev. 1129. Ütluste kohaselt tol perioodil, aastal 2014, Julia Kivonenil endal sissetulekuid ei olnud. Ta sai lastetoetust ning teda toetasid laste isa ja vanemad. 500 eurot, mis Sergey Matin talle andis, oli ütluste kohaselt saadud reisil tehtud kõnede eest, samuti maksis Julia Kivonen ütlustest nähtuvalt Poolas hotelli eest ning Matin hüvitas need kulud. 1130. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtu hinnangul asjakohane märkida, et Julia Kivonen kirjeldas kohtueelses menetluses detailselt ning kohtuistungil uuritud tõenditega kokkulangevalt süüdistuses kirjeldatud reiside käiku ning reiside käigus toimunut, k.a Matini autoga juhtunud käigukastiriket, kuid eitas täielikult seda, et on osalenud kuriteo toimepanemises ning saanud tasu seoses osalemisega narkootikumide veos. Kohtu hinnangul saab Julia Kivoneni ütlusi pidada usaldusväärseteks vaid osades, kus Julia Kivonen esitab fakte, mis on kontrollitavad teiste tõenditega. 1131. Kohtu hinnangul on väited selle kohta, et Julia Kivonen pidi saama Sergei Matinilt raha hoopis telefoniarve tasumiseks, kui ka Poolas ööbimise eest on eluliselt mitteusutavad, kuivõrd kohtumenetluses uuritud Sergei Matini ja Julia Kivoneni omavahelistes telefonikõnedes räägivad nad siiski töötasuna käsitletavast rahast. Nimetatut tõendab 26.09, kell 21.52 tehtud kõne, kus Sergey Matin andis Julia Kivonenile teada, et viimase huvides on „pool“, Kivonen kinnitas ise Sergey Matinilt 500 euro saamist reisi järel. Samuti ei ole kuidagi
kinnitavad väited, et Julia Kivonen tasus kuidagi reisikulude eest. Nimetatud osas on kohtu hinnangul Julia Kivoneni ütlused vastuolulised kuivõrd esmalt ta kirjeldas kuidas ta ei pidanud reisikulude pärast muretsema kuna kõige eest tasus Sergey Matin (ütlustest nähtuvalt sularahas) ning 500 euro osas kirjeldas, et see oli reisikuluna mõistetav ööbimise eest tasumine Poolas ning Sergey Matini poolt tekitatud telefoniarve. Vastuolude tõttu ei saa kohus pidada seda osa ütlustest usaldusväärseks. Ülejäänud ütlustes ei näe kohus põhjust kahelda kuivõrd esitatud faktid on kinnitatavad ka teiste kohtumenetluses uuritud tõenditega. 1132. Ei ole vaidlust asjaolus, et süüdistuses märgitud ajavahemikul viibis Julia Kivonen tõepoolest koos Sergei Matiniga süüdistuses kirjeldatud reisil, mida tõendab ka 15.04.2016. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Julia Kivoneni kõnede eristuse kohta, mis kinnitab fakti, et Julia Kivonen on tõepoolest süüdistuses nimetatud ajal viibinud välisriikides ning kõnealust fakti ei eitanud ka Julia Kivonen ise. 1133. KarS § 184 objektiivne koosseis koosneb narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikust käitlemisest. Julia Kivonenile esitatud süüdistusest põhiteoks saab nimetada Sergey Matini reisi Eestist Hispaania Kgriiki ja sealt edasi Venemaa Föderatsiooni, millest jäeti mulje kui puhkusereisist kuid tegelikkuses toimus narkootikumide Vedu Hispaaniast Venemaale. Põhiteo osas vt analüüsi Sergey Matini viienda reisi ehk kuriteoepisoodi osas, mis toimus vastavalt ajaperioodil 14.08.2014-11.09.2014. 1134. Eeltoodust tulenevalt on Julia Kivoneni puhul täidetud KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 objektiivne koosseis. 1135. Keskseks on küsimus, kas Julia Kivonen teadis ja sai aru, mis on Sergei Matini reisi eesmärgiks ning kas ta mõistis, et osutab seeläbi kuriteole kaasabi. Kohtu hinnangul on tuvastatud Sergei Nikolajevi suuniste kohaselt Sergey Matini poolt kuriteo toimepanemise viis, mille osaks oli naissoost kaaslase värbamine narkootikumide veoks Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni. Sarnane oli ka Sergei Nikolajevi suunis ASle, milline nähtub 21.08.14, kell 10.27 telefonikõnes. Samuti on Matin ise selgitanud, et ühel korral käis Hispaanias täiesti talle tundmatu raseda naisega millises väites ei olnud kohtul alust kahelda. Seega on kohtul põhjendatud alus arvata, et Sergei Matin kaasas Julia Kivoneni reisile lõppkokkuvõttes kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks mille varjamiseks oli vajalik näidata narkootiliste ainete vedusid kui puhkusereise. Nii Kivonen kui Matin on kohtus kinnitanud sel ajaperioodil oma lähedasi suhteid, millest tulenevalt on põhjendatud alus arvata, et omavahel räägiti ka väga isiklikel teemadel. Kohtumenetluses uuritud tõenditest kogumina nähtub, et Sergey Matini sõnavõtud olid nii kohtueelselt kui ka kohtus äärmiselt mahukad ja detailirohked, mistõttu on eluliselt asjakohane eeldada, et ta ka oma elust ja tegemisest Julia Kivonenile rääkis. Selle pinnalt on kohtul tekkinud veendumus, et Sergey Matin rääkis Julia Kivonenile oma reisi eesmärgist enamat kui Julia Kivonen kohtueelses menetluses väitnud, on mistõttu on kohus seisukohal, et Julia Kivonen pidi teadma, et reisi eesmärk ei olnud pelgalt puhkusereis. Eelnevat kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ei ole eluliselt usutav puhkusereisi korraldamine viisil, mida Sergey Matin oma kallimale pakkus – kulutades puhkusekohta sõitmisele rohkem aega kui kohapeal puhkamisele, sõidukis kaasas teisme eas laps ning korraldades reisi seejuures kulukamalt, kui see oleks võimalik teisi reisimisviise (nt lennates) kasutades. Samuti on kaheldav, kas olukorras, kui Hispaanias oli võimalik viibida maksimaalselt 2 päeva oli kulutatud aeg üldse puhkuse kvaliteediga.
1136. Kaasaaitamisteoks saab kohtu hinnangul pidada Julia Kivoneni reisimist kaaslasena kaasa, olukorras kus Julia Kivonen pidi olema teadlik et reis ei ole puhkusereis kuna puudusid igasugused märgid, et tegemist oleks olnud puhkusereisiga. Esiteks läksid nad autoga mööda maismaad, teiseks kui sõiduk läks Poolas katki pidi Kivonen aru saama, et selleks, et seda Poolas kohalike autoremontijate poolt ei remondita on põhjus, Eestist sõitsid kohale mehed autot remontima. Siis oli neil aega vähem Hispaanias olla, nad sõitsid kõigest 1.5ks päevaks Hispaaniasse. Lisaks läksid nad Hispaaniast otse Venemaale veidrat teekonda pidi ning kõige lõpuks on tuvastatud, et Julia Kivonen sai selle reisi eest 500 eurot, mis jälitustoimingute protokollide kohaselt oli tasu kaasareisimise eest. Kaasaaitamistegu seisnes selles, et ta läks kaasa Matiniga sinna reisile, teades, et puhkusereis on näilik põhjus. Samuti osutas Julia Kivonen kaasabi Sergey Matinile, et narkootikumide vedu saaks tõrgeteta toimuda, andis enda ja ütlustest nähtuvalt ka oma poja telefoni Matini kasutusse, mille abil suheldi Eestist tulnud remontijatega. 1137. On igakülgselt tõendatud, et Julia Kivonen viibis Sergey Matiniga koos ajal, mil BMW X5 käigukasti rike toimus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli Julia Kivonen ka isiklikult kontaktis kaassüüdistatavatega, mida tõendab pealt kuulatud telefonikõne 15.08.2014, kell 14.46 telefonikõne Kirill Novikovi ja Sergei Nikolajevi vahel. Nimetatud kõnest nähtub, et Sergey Matin ning Julia Kivonen olid reisil ühiselt, kuivõrd Kirill Novikov Sergei Nikolajevile vastuseks repliigina märkusele reisi venimise kohta, et „saavadki seal vähem rannas puhata“. 25.08.2014, kell 19.26 pealt kuulatud telefonikõnest nähtub kõne Sergei Nikolajevi ja Julia Kivoneni vahel, kus Julia Kivonen vastas Sergey Matini asemel telefonile. Muu hulgas andis Julia Kivonen Sergei Nikolajevile kui tuttavale ülevaate sellest, kuidas kulgeb auto remont ning lubas edastada Sergey Matinile Sergei Nikolajevi palve talle helistada. Seega on põhjendatud alus arvata, et Julia Kivonenil oli selge teadmine sellest, et auto remondiga seotut ei korralda mitte vaid Sergey Matin, vaid Sergey Matiniga on seotud ka teised inimesed. Julia Kivonen ei eitanud teadmist, et sõiduautot saabusid Poola remontima Sergei Nikolajev, Stanislav Nikolajev ja Kirill Novikov. Ainuüksi eelnevast tulenevalt pidi J. Kivonen mõistma, et Sergey Matin ei sõida Hispaaniasse omal initsiatiivil, vaid kellegi teise korraldusel. 1138. Isegi kui pidada Kivoneni keskmiselt naiivsemaks naisterahvaks ning ta ei mõelnud miks pakub keegi talle kaasasõitmise eest lapsega raha, näitlemaks puhkusereisi, on kohus seisukohal, et Julia Kivonen pidi sel hetkel kui nad Poolas olid aru saama, et tegemist on olulise reisiga, mille toimumiseks tulevad teisest riigist kohale inimesed autot remontima olukorras kus kohalikku abi kasutada oleks oluliselt kiirem ja hõlpsam variant. Vaatamata sellele läks Julia Kivonen Sergey Matiniga Hispaaniasse, ütluste kohaselt käis Sergey Matin sel ajal kui Julia Kivonen rannas päevitas poes mõnda aega – tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et tegemist oli ajaga mil sõiduk viidi kohta kus laeti peale narkootikumid ning juba järgmisel päeval alustasid nad sõitu Venemaale. On fakt, et J. Kivonen võinuks eelnevat mõistes reisi jätkamisest loobuda Poolas ja sõita Eestisse tagasi nt Sergei Nikolajevi seltskonnaga. Seega jätkas J. Kivonen S. Matiniga reisimist teadlikult. Seega on alust väita, et Kivonen aitas kaasa käitlemisele, kuivõrd tagasi liikus ta juba sõidukis millesse olid peidetud narkootikumid ning ta pidi möönma, et aitab selliselt kaasa narkootikumise veole. Kohtu hinnangul polnud Julia Kivonenil muud iseseisvat teopanust põhiteosse - narkootikumise käitlemisse kui ainult teadmine potentsiaalsest narkovedamisest Hispaaniast Venemaale.
1139. Rääkides põhjuslikust seosest kaasaaitamis ja põhiteo vahel on kohus seisukohal, et tänu Julia Kivoneni kaasaaitamisteole sai reis toimuda, kogutud tõendite pinnalt ning arvestades modus operandit toimusid reisid alati kaaslasega kuivõrd oli vajalik jätta reisist mulje kui puhkusereisist. Kui Kivonen ei oleks Matiniga kaasa läinud ei oleks ka narkovedu toimunud. Seega on kohtu hinnangul kaasaaitamis ja põhiteo vahel põhjuslik seos olemas. 1140. Hinnates Julia Kivoneni puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav pidi vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et ta pani toime kaasaaitamisteo, mis soodustas narkootikumise vedu Hispaaniast Venemaale ehk kohtu hinnangul on tuvastatud tahtlus kaasaaitamisteo ja põhjusliku seose osas. Kuivõrd Julia Kivonen pidi aru saama ja teadma mis eesmärgil taoline reis toimus, ta sai selle kaasategemise eest ka tasu siis loeb kohus tuvastatuks ka asjaolu, et ta pidi soovima oma tegu ehk reisi lõpule viia. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud kahekordne tahtlus mistõttu on subjektiivne koosseis täidetud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. OG ́ile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 1141. OG’i süüdistatakse selles, et ta korraldas 2014. a mais grupis Roman Verenitšiga Hispaania Kgriigis viibides Eestist saabunud, salakaubana narkootilist ainet hašišit vedada soovinud AK varustamist narkootiliste ainetega, samuti narkootiliste ainete peitmist AK valduses olevasse sõiduautosse. Ajavahemikul 25.05.2014. a – 31.05.2014. a viibis AK koos JGga MPlt saadud juhiste alusel ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele tegutsedes Hispaania Kgriigis. Hispaania Kgriigis omandasid AK ja JG suures koguses narkootilist ainet hašišit – kokku 96,259 kg. Nimetatud narkootiline aine anti AK ja JG valdusesse s.o peideti nende kasutuses olnud sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX – OG vahendusel ning OG ja R. Verenitši omavahelisel kokkuleppel. Nii jõudsid AK ja JG 25.05.2014. a Hispaania Kgriiki. Samal ajal viibis Hispaanias ka OG. Hispaanias olles viis OG AK kokku Roman Verenitšiga, kes varustas AKt OGga varem kokkulepitu tõttu suures koguses narkootilise ainega aidates teda muuhulgas ka aine autosse peitmisel. Selliselt omandas AK suures koguses narkootilist ainet hašišit – kokku 96,259 kg, mida vedas ja valdas sõiduautos Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX lae alla rajatud peidikus kuni sisenes 31.05.2014. a Eesti Vabariiki. AKl ja JGl ei õnnestunud narkootilist ainet selle sihtkohta toimetada, sest 31.05.2014. a, kell 19.05 peatati AK juhitud sõiduk maanteekontrolli käigus Kelli teeristis, Valga maakonnas kus narkootilised ained leiti ja ära võeti. 1142. Seega süüdistatakse OG suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist grupis koos R. Verenitšiga s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 1143. 03.11.2021 andis süüdistatav OG ütlusi selle kohta, et tunneb R. Verenitši, J. Medunitsat ja D. Uritskiyt. R. Verenitši tunneb ca 10 aastat, nende naised olid sõbrannad. J. Medunitsat ja D. Uritskiyt tunneb OG ca 20 aastat. Ütluste kohaselt käis OG 2014 aastal Hispaanias kolme perega, koos elati apartmentides 2-3 nädalat. R. Verenitš tuli neile lennujaama vastu ning käis ka paar korda külas. Ütluste kohaselt mingit kokkupuudet OGl Hispaanias narkootikumide käitlemisega ei olnud ning keegi temaga sel teemal ühendust võtnud ei ole. Enne kinnipidamist 2014 aastal töötas OG oma ütluste kohaselt G AS direktorina varustuse alal. Firma tegeles kalamüügiga, palju tuli käia komandeeringutes. Tegemist oli hooajalise tööga ning sissetulek sõltus läbimüügist, mis oli keskmiselt 1000-2000 eurot kuus. Ta töötas seal
alates 1995 aastast kuni kinnipidamiseni. J. Medunitsaga tutvus OG oma ütluste kohaselt läbi abikaasa, kuna ka nende naised olid sõbrannad. Millega J. Medunitsa tegeles 2014 aastal OG ei teadnud, samuti ei teadnud ta midagi D. Uritskiy tegemistest. R. Verenitš tegeles sel ajal ehitusega, kuid ütluste kohaselt nad ei suhelnud, naised olid sõbrannad ja suhtlesid omavahel. 1144. Telefoninumber xxxxxxxx on OG isiklik number ja ta on seda kasutanud kuskil 7-10 aastat. Hispaanias olles kasutas ta sama telefoninumbrit. Kellele kuulub telefoninumber xxxxxxxx OG ei teadnud. Samuti ei teadnud OG, et Hispaanias olles oleks keegi tema telefoninumbrilt helistanud kuid möönis, et see pole välistatud, sest telefon oli pidevalt laua peal ja kõigile kättesaadav. 1145. Nii nagu prokurör tõdes nõustub kohus seisukohaga, et OG ütlused sündmustiku kohta napid. Kõnealustele ütlustele tuginedes saab kinnitada fakti, et OG on süüdistuses kirjeldatud ajal olnud Hispaaniaga seotud ning on kaassüüdistatavatega olnud sõprussuhetes sarnaselt nagu teiste süüdistatavategi puhul. OG ei ole andnud selgitusi selle osas, miks just tema telefoniga võidi Hispaanias ühendust võtta telefoninumbriga lõpuga ..226 ning kelle telefoninumbriga kokkuvõttes tegemist on. Seetõttu ei saa OGi ütluste analüüsile tuginedes süüdistuses kirjeldatud sündmustiku toimumisest järeldusi teha ning tuleb tõdeda, et kogu kirjeldatud OG ja R. Verenitši tegevust puudutava osas saab järeldusi teha vaid tuginedes kohtuistungil uuritud kaudsetele tõenditele. 1146. OGle heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 1147. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud OG tegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse OGle käitlemisviisidena narkootilise aine – hašiši omandamist ja nende edasiandmise vahendamist. 1148. Vaidlust ei ole asjaolus, et 31.05.2014 peeti Eestis, Valgamaal kinni AK juhitud Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX, millest leiti ja võeti ära 96,259 kg hašišit. Eelnevat tõendavad kohtuistungil uuritud koopia sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX läbivaatusprotokollist, koopiad narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 14E-AN0574 ja 14EAN0567 ja 15.06.2015. a Tartu Maakohtu valga kohtumaja kriminaalasja nr xxx otsuse väljatrükk. 1149. Sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX läbivaatusprotokolli koopiast nähtub, et kontrolliti sõidukis olevate isikute ja sõiduki dokumente. Sõidukit juhtis AK ik. xxxxxxxxxxx ja sõidukis viibis kaasreisijana JG ik. xxxxxxxxxxx. Sõiduk eskorditi täiendavale läbivaatusele Luhamaa piiripunkti. Luhamaa piiripunktis teostatud sõiduautole röntgen läbivalgustus, mille tulemusena avastati, et sõiduki laes on tumedad kohad. Kontrollhallis teostatud sõiduki põhjalik läbivaatus koos narkokoertega. Läbivaatuse tulemusena avastati sõiduauto lakke ehitatud topeltlaest 48 pakendit, mis olid teibitud ümber pruuni teibiga. Pakendite kaal kokku 100,5 kg. Avatud 1 pakend ja tehtud pakendis olevale
ainele kiirtest, mis reageeris hašišile. Samuti on protokollis info, et sõiduk, sõidukijuht, kaasreisija ja kinnipeetud aine - hašiš (48 pakendit, kaal 100,5 kg) üle antud MTA uurimisosakonnale. Aktile lisatud fotod lisadena. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatuga tuvastatud, et AK juhitud sõidukist leiti narkootilisi aineid, sõiduk oli selleks spetsiaalselt ümber ehitatud. 1150. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 14E-AN0574 koopiast nähtub, et uurimistulemusena selgus ekspertiisiks esitatud tahke aine (1, 2 ja 3) sisaldas kanepile iseloomulikke morfoloogilisi elemente vastavalt: 339 pruuni tahke aine plaati kogumassiga 33,28 kg on kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,1%; 357 pruuni tahke aine plaati kogumassiga 35,03 kg on kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%; ja 264 pruuni tahke aine plaati kogumassiga 25,88 kg on kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,0%. Ekspertiisiakti kohaselt on seega tegemist kanepist valmistatud hašišiga. Koopiast narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 14E-AN0567 (k. 1, tl. 164-165) nähtub, et ekspertiisiks esitatud 21 pruuni tahke aine plaadid kogumassiga 2069 g on kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,0%. Seega loeb kohus eksperdiarvamustega tuvastatuks, et AK juhtis sõiduautot, millest leiti ja võeti ära suures koguses narkootilisi aineid ning ühtlasi on tuvastatud kohtu hinnangul asjaolu, et seda sõidukit kasutati narkootiliste ainete veoks. 1151. Kohtule dokumentaalse tõendina esitatud 15.06.2015. a Tartu Maakohtu valga kohtumaja kriminaalasja nr xxx otsuse väljatrükist nähtub, et AK on süüdimõistetud narkootilise aine hašiši suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis koos JGga. 1152. Süüdistuse kohaselt on nii OG kui Roman Verenitš seotud AK kuriteoga. Ajavahemikul 25.05.2014. a – 31.05.2014. a viibis AK koos JGga MPlt saadud juhiste alusel ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele tegutsedes Hispaania Kgriigis kus nad omandasid AK ja JG suures koguses narkootilist ainet hašišit – kokku 96,259 kg. Süüdistuse kohaselt anti nimetatud narkootiline aine anti AK ja JG valdusesse s.o peideti nende kasutuses olnud sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr-ga XXXXXX – OG vahendusel ning OG ja R. Verenitši omavahelisel kokkuleppel. Taolise järelduse tegi prokurör sellest, et samal ajal kui viibisid Hispaanias AK ja JG viibis Hispaanias ka OG. 1153. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud fakt, et AK juhitud sõiduautost leitud narkootikumid pidi sinna peitma või muul viisil käitlemisel osalema Roman Verenitš. Seda kinnitab kohtuistungil uuritud 06.05.2016. a koostatud DNA ekspertiisiakt nr 16E-GE0455 koopia, millega on tuvastatud, et AK juhitud sõidukist leitud narkootilistel ainetel oli jälgi R. Verenitši DNA.st (vt täpsemalt R. Verenitši analüüs). Küll aga ei ole menetluse käigus ühegi objektiivse tõendiga tõendatud, et AK oleks mingil viisil tuttav R. Verenitšiga või oleks viimasega otseühenduses. Samuti ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et R. Verenitš oleks olnud ka AK kasutuses olnud sõiduauto kasutajaks. Kuivõrd kohtueelses menetluses ei suudetud tuvastada kuidas R. Verenitš tunneks AKt või vastupidi on prokurör teinud järelduse, et R. Verenitšil ning AKl pidi olema üksteist ühendav lüli – ning prokuröri hinnangul saab selleks ühendavaks lüliks olla vaid OG kuivõrd mõlemad isikud viibisid samal ajal Hispaania Kgriigis.
1154. Tõepoolest on tuvastatud nii OG ütlustega kui ka kohtuistungil uuritud Tele2 vastusega MTA päringule, et OG kasutuses olnud telefoninumber xxxxxxxx viibis perioodil 20.0501.06.14. a Hispaania Kgriigis, sellele ei vaidle vastu ka OG ise. Ka AK viibis Hispaanias alates 25.05-27.05.14. Ainsaks ühendavaks lüliks millest prokurör oma järeldused tegi on asjaolu, et nii OG telefonilt kui ka AK telefoninumbriga on olnud kontakt numbriga xxxxxxxx, mis tuleb välja telefoninumbrite kõnede eristusest. 1155. Kohtule esitatud Tele2 AS vastuse koopiast päringule nähtub mobiiltelefoni abonendiga nr xxxxxxxx, mis kriminaalasja materjalidest tulenevalt oli OG kasutuses, kõneeristus perioodil 02.06.2014 - 04.06.2014, millega on tuvastatud, et mobiiltelefoni nr xxxxxxxx on kasutatud erinevates välisriikides, s.h. Hispaania Kgriigis samal ajal, kui seal viibis AK s.o ajavahemikul 20.05.2014. a – 01.06.2014. a. 1156. Kohtuistungil uuritud 02.06.2014. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et AK kasutas telefoni abonendiga xxxxxxxx millega on tuvastatud, et AK kasutas nimetatud telefoni sidepidamiseks telefoniga nr-ga xxxxxxxx ning telefoni nr-ga xxxxxxxx (kohtuistungil uuritud Tele2 vastused päringule). 1157. Kohtule esitatud koopiast Tele2 Eesti AS vastusest päringule nähtub AK Hispaania Kgriigis viibimise aeg ja fakt ning asjaolu, et AK on Hispaania Kgriigis olles suhelnud teiste hulgas mobiiltelefoniga abonendiga nr xxxxxxxx. 1158. Tele2 Eesti AS vastuse koopiast päringule nähtub mobiiltelefoni abonendiga nr xxxxxxxx kasutamise aeg ja koht, milles on kajastatud, et eelnimetatud numbrit on 08.0525.05 kasutatud Hispaanias. Vastusele on lisatud kõneeristus perioodil 8.05.2014-25.05.2014. Nähtuvalt esitatud materjalidest loeb kohus tuvastatuks, et suheldud on Eesti numbritega mobiiltelefonidega. Telefoninumbri xxxxxxxx kõneeristusest nähtub suhtlus ka teiste numbritega, sh. Eesti päritolu kõnekaartidega ning kohus nõustub prokuröriga, et teisi nähtavaid numbreid (nt lõpuga ..674 ja ..203) ei ühenda miski ei AK või OGga, ega ka faktiga, et mõni nende numbrite kasutaja viibinuks Hispaanias. 1159. Kohtule esitatud koopiast Tele2 Eesti AS vastusest päringule nähtub AK Hispaania Kgriigis viibimise aega ja fakti ning asjaolu, et AK on Hispaania Kgriigis olles suhelnud teiste hulgas mobiiltelefoniga abonendiga nr xxxxxxxx. On tuvastatud, et 20.05.2014 kell 11:49 on OG numbri xxxxxxxx ning numbri xxxxxxxx vahel toimunud telefonikõne, mis on kestnud 20 sekundit. Kuivõrd numbriga xxxxxxxx on toimunud sms-i saatmine 25.05.2014 AK numbrile xxxxxxxx ongi prokuröri hinnangul loogiline järeldus, et AK ja OG olid läbi selle numbri xxxxxxxx omavahel ühenduses. Kohtu hinnangul on taoline järeldamine ilma muude objektiivsete tõenditeta lubamatu. Jah numbrid viibisid Hispaania Kgriigis ning jah AK sõidukist leiti narkootilisi aineid mis olid seotud R. Verenitšiga kuid ei saa teha kaudsete tõendite pinnalt veel kaudsemat järeldust, et järelikult vahendas OG narkootikumide edasiandmist kuna AK ja R. Verenitši ühendav lüli sai olla vaid OG kuna ta viibis samal ajal Hispaanias ühes seltskonnas ning tema telefonilt on helistatud numbrile xxxxxxxx millel on omakorda olnud sms vahetus viis päeva hiljem AKga.
1160. Vaidlust pole asjaolus, et OG kohtus Hispaanias R. Verenitšiga nii nagu asjaolu, et süüdistatavad on omavahel sõbrad. Seda kinnitab ka kohtule esitatud ning uuritud 06.05.2015. a asitõendi vaatlusprotokolli koopia s.o OG elukohast leitud arvuti jm andmekandjate vaatluse koopia, kus on fikseeritud muude andmete hulgas OG arvutist leitud foto, mis pärineb just 20.05.2014. a ning millel ta poseerib koos Roman Verenitšiga. Kuigi tekitab huvi miks just sellel päeval on OG telefoni teel 20-sekundilise kõne jooksul ühendust võtnud tundmatu numbriga xxxxxxxx, millega on viis päeva hiljem suhelnud AK ei saa nende andmete pinnalt teha meelevaldseid järeldusi OG kohta narkootiliste ainete käitlemise osas isegi kui jaatada fakti, et läbi OG telefoni võis suhelda R. Verenitš numbriga xxxxxxxx või võis olla tegemist konsipratsioonimeetmega. Kohtu jaoks jääb taoline argumentatsioon oletusteks mida ei saa kinnitada kohtumenetluses uuritud tõenditega. 1161. Eeltoodust tulenevalt ning kõiki kohtumenetluses esitatud tõendeid kogumina hinnates ei ole kohtu hinnangul tuvastatud OG narkootiliste ainete käitlemise tegu mistõttu tuleb OG süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.
V KARISTUSED JA TÕKENDID
1162. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 1163. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. 1164. KarS § 255 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse, KarS § 256 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette viie- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 184 lg 21 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuue- kuni kahekümneaastase vangistuse või eluaegse vangistuse. KarS § 189 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Normide sanktsioonide keskmised määrad on vastavalt KarS § 255 lg 1 puhul vangistus 7 aastat ja 6 kuud, KarS § 256 lg 1 puhul vangistus 10 aastat, KarS § 184 lg 2 puhul vangistus 9 aastat, KarS § 184 lg 21 puhul vangistus 13 aastat ja KarS § 189 lg 1 puhul vangistus 2 aastat ja 6 kuud. 1165. Narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteod on ohtlikud, sest narkootiliste ainete kuritarvitamisega võivad kaasneda rasked tervisehäired ja isegi surm. Sellest tulenevalt on KarS § 184 süüteokoosseis tervikuna suunatud rahvatervise kaitsele. Kuritegelik ühendus ning
selle organiseerimine kuulub avalikku rahu vastaste süütegude hulka, mida õigushüvena rikub kuritegeliku ühenduse eksistents iseenesest. 1166. Arvestades nimetatud kuritegude raskust ning nendest tulenevat ohtu õigushüvedele on seadusandja valik näha nimetatud kuritegude toimepanijatele ette võimaliku karistusena suhteliselt kõrge maksimaalne karistusmäär. Kohus arvestab käesoleva menetluse puhul, et kuritegusid pandi toime rahvusvaheliselt, mistõttu süüdlaste süüküsimuse lahendamisest on huvitatud kogu tsiviliseeritud maailm. Narkokuriteod ja organiseeritud kuritegevus on kriminaliseeritud rangelt pea kõigis riikides kuna see kahjustab laialdaselt elanikkonna elu ja tervist ning ohustab laialdaselt avalikku julgeolekut. 1167. Et kuritegeliku ühenduse liikmete tegevus oli suunatud ühele selgele eesmärgile – tegeleda läbi kuritegeliku ühenduse narkootiliste ainete veoga ning teenida seeläbi varalist kasu, mõjutavad käesolevas menetluses olevate süüdistatavate süü suurust sarnased asjaolud. Ühegi süüdistatava puhul ei esine ühtegi KarS § 57 nimetatud karistust kergendavat asjaolu. Kõigi süüdistatavate puhul esineb koosseisuväline karistust raskendav asjaolu - tegutsemine omakasu ajendil kuna kõik nad soovisid ühel või teisel moel läbi neile etteheidetud kuritegude rikastuda. On selge, et ei kuritegeliku ühenduse, mille eesmärk on käidelda suures koguses narkootilisi aineid, selle liikmestaatus ja narkootilise aine käitlemine süüdistuses näidatud kogustes ei ole toime pandud heategevuslikel eesmärkidel ega lähtudes enda vajadusest, vaid sellist tegu ajendab üksnes soov rikastuda ja selline rikastumine on toimunud paraku teiste inimeste tervise arvelt. Ükski süüdistatav ei ole väitnud, et nad oleksid narkosõltlased ja seda ei nähtu ka asja materjalidest. Vaid D. Uritskiy möönas, et ta tarvitab regulaarselt narkootilisi aineid kuid tema kodust leitud kogus ning kohtule esitatud materjale kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et tegemist on kogusega, mida ei ole võimalik ühel inimesel enda tarbeks tarvitada. Kohtu hinnangul on selge, et süüdistuses etteheidetud kuritegude puhul on objektiivselt süüdistuses etteheidetud teod taunitavad ja rasked, kuritegeliku ühenduse tegutsemine enam kui 3 aasta vältel on põhjustanud ulatuslikud tagajärjed rahvatervise kahjustamisel kuna käideldud narkootilise aine kogusest piisanuks ühekordse joobe tekitamiseks miljonitele inimestele. 1168. Kuritegeliku ühenduse poolt käideldud narkootiliste ainete kogus on olnud märkimisväärselt suur. Süüdistuse kohaselt seostatakse kuritegelikku ühendust 25 reisiga mil narkootikume veeti ning mille käigus käideldi kokku 2480 kg hašišit. Ainuüksi taolise koguse narkootikumide ühiskonnas levitamisega on süüdistatavad seadnud oma tegevusega ohtu miljonid inimesed. Ei ole oluline, et hašišit veeti sihtkohana Vene Föderatsiooni kus see tõenäoliselt tänavail müügiks läks. Nagu eelnevalt kohus kirjeldas on tegemist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega ning ka Eesti on liitunud erinevate rahvusvaheliste kokkulepetega, milledega on Eesti Vabariik võtnud endale kohustuse võidelda muu hulgas ka narkokuritegevusega (nt ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtne konventsioon) – millest tulenevalt on ka Eestil kohustus takistada laiemalt narkootiliste ainete levikut ja seeläbi teiste inimeste tervise kahjustamist. On oluline märkida, et mistahes narkootiliste ainete hulgi käitlemisega tegelevate isikute karistamise osas on ühiskonnal tervikuna märkimisväärne avalik huvi. 1169. Arvestades seda, millist ohtu tavapärasele ühiskonnakorraldusele kujutavad endast kuritegelikud ühendused, nõustub kohus prokuröri käsitlusega, et süüdistatavate süü suurust ning neist tulenevat ohtlikkust tavapärasele ühiskonnakorraldusele mõjutab süüdistatavate
kuritegeliku ühenduse liikmestaatus ja roll. Ühtlasi arvestab kohus süüdistatavatele karistuste mõistmisel tervikuna asjaolusid, kui kaalukas ja ulatuslik oli kuritegeliku ühenduse mõttes nende tegevus. 1170. On tõendatud, et kuritegelikul ühendusel oli kaks haru: Eestis asuv haru ja Hispaania Kgriigis asuv haru. Kuritegeliku ühenduse juhiks oli J. Medunitsa kes ise alaliselt elas Hispaania Kgriigis kuid oli püsivalt seotud ka Eesti Vabariigiga. Hispaania poolsesse harus olid lisaks J. Medunitsale ühenduse liikmed Dmitri Uritskiy, Roman Verenitš, VB ja S. Kuznetsov ning Eestis juhtis tegevust Sergei Nikolajev kellele allusid Stanislav Nikolajev, Kirill Novikov, AS, Sergey Matin, AK ja Inga Šemjakina. Eesti ja Hispaania vahelist suhtlust vahendas Sergey Kuznetsov. Mõlemas riigis tegutsevad liikmed andsid ühise panuse selleks, et narkootiliste ainete vedu saaks toimuda plaanitud viisil ning seda kõike arvestab kohus süü suuruse määramisel käesolevas menetluses olevate süüdistatavate puhul. 1171. Kohus on tuvastanud, et kuritegelikus ühenduses täitsid juhtivaid rolle Jevgeni Medunitsa, Sergei Kuznetsov ja Sergei Nikolajev. Süüdistuse kohaselt polnud nendel isikutel mitte pelgalt kuritegeliku ühenduse liikmeroll, vaid teatud mõttes ka liidriroll enda pädevuse piires. Sellest tulenevalt on nende tegevuse ohtlikkus teiste ühenduse liikmete omadest ohtlikum – nii oli just J. Medunitsal, S. Kuznetsovil ja S. Nikolajevil oluline roll nii ühenduse tegevuse eesmärgiks olevate kuritegude toimepanemisel, kuid ka ühendusse täiendavate liikmete kaasamisel. Tegevus, mis aitab suurendada kuritegeliku ühenduse liikmeskonda tõstab kohtu hinnangul kuritegelikku ühenduse ohtlikkust, seega on nimetatu kohtu hinnangul süüd suurendavaks asjaoluks. 1172. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kriminaalasi puudutab kuritegusid, mis pandi toime aastatel 2012 kuni 2015. Kriminaalasi saadeti kohtusse 2016 aastal s.o kuus aastat tagasi. Kohtukooseis arutatavas kriminaalasjas vahetus 2019 aasta detsembris mil alustati kohtumenetlust otsast peale. Seega eeltoodud asjaolusid peab kohus isikute süüd vähendavateks. Kohus leidis käesolevas lahendis, et kohtumenetluse ajal ei ole ilmnenud põhjendamatuid viivitusi ning süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale ei ole rikutud. Kohus hindas käesolevas menetluses kõrgelt organiseeritud kuritegeliku ühenduse tegevust, rahvusvahelisust, läbimõeldust, süstemaatilist kuritegude toimepanemist ja tõendamiseseme asjaolude tuvastamise eripärasid erilisteks asjaoludeks, mille alusel saab pikka kohtumenetlust käesoleval juhul pidada õigustatuks. Kaaludes ühelt poolt süüdistatavate õiguste rikkumise ulatust (pikka vahi all viibimise aega) ja teisalt avalikku menetlushuvi süüdistatavatele süüdistuses ette heidetud kuriteo lahendamise vastu, leiab kohus, et menetlusaega saab arvestada karistuste määramisel. KrMS § 306 lõige 1 p 61 annab kohtule selle võimaluse sätestades kohtuotsuse tegemisel võimaluse karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada ning seda võimalust kasutab kohus ka käesolevas menetluses. 1173. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehiolusid. Kohtu hinnangul on õiglane karistada isikuid, kellel oli kuritegelikus ühenduses juhtiv roll kõrgemalt, kui neid, kes olid lihtsalt liikmed ning käsutäitjad. 1174. Nende kuritegeliku ühenduse liikmete puhul, kelle osas on tõendamist leidnud nii narkootiliste ainete käitlemise kui ka kuritegeliku ühenduse liikmeks või juhiks olemine, arvestab kohus, et süüdistatavate tegevus kuritegeliku ühenduse liikmena ning narkootiliste
ainete käitlemisel kattus ajaliselt ning oli omavahel põimunult seotud. Küll aga arvestab süü suuruse määramisel kui kaua oli konkreetse süüdistatava kuritegeliku ühenduse liikmestaatus ajaliselt kestnud lisaks rollijaotusele. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et J. Medunitsa poolt juhitava kuritegeliku ühenduse tegevus on olnud aktiivne juba 2012 aastal, seega ajal mil konkreetseteid narkootikumide käitlemiste tegusid käesolevas menetluses siduda ei saa. Nagu kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, olid kuritegeliku ühenduse liikmed tegevuseks valmis ka aegadel, mil konkreetseid narkootiliste ainete käitlemise tegusid ei toimunud – nt peale VB kinnipidamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtu hinnangul karistuse määramisel juhinduda KarS § 63 lg 2. Jevgeni Medunitsa 1175. Süü suuruse puhul võtab kohus arvesse, et J. Medunitsa roll on olnud kõige kaalukam, tema initsiatiivil ja juhtimisel kuritegusid toime pandi. Kohtule esitatud tõendite valguses on põhjendatud alus väita, et tegemist on kõrgohtliku kurjategijaga kuna tal on teadmised ja oskused kuidas kuritegelikku ühendust käivitada, plaanida, millisel viisil ühenduse eesmärgiks olevaid kuritegusid toime panna. Kohtule esitatud tõenditest on tuvastatud, et J. Medunitsal on märkimisväärselt palju kontakte isikutega, kes on narkokuritegude eest süüdi mõistetud ning on alus arvata, et J. Medunitsa legaalsel teel teenitud vara on põimunud kuritegelikul teel saadud varaga. Saab väita, et läbi kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise mis oli suunatud suures koguses narkootiliste ainete käitlemisele on J. Medunitsale etteheidetav tugevalt vastuolus ühiskonnas kehtivate reeglitega. J. Medunitsa on läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš pikaajaliselt millega on ohtu seadnud miljonite inimeste tervise. Arvestades asjas tervikuna tuvastamist leidnud asjaolusid ja J. Medunitsa teo panust peab kohus põhjendatuks lugeda J. Medunitsa süü keskmisest suuremaks. 1176. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kuigi süü loeb kohus tervikuna suureks ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat ning see on peamine põhjus miks ei saa nõustuda prokuröri poolt küsitud karistuse määraga kuivõrd kohtu hinnangul tuleb karistus määrata kõiki asjaolusid kogumina arvestades alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades sanktsioonimäärasid on J. Medunitsa suhtes ainuvõimalik kohaldada karistusena vangistust. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades, et J. Medunitsa näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga, peab kohus põhjendatuks määrata J. Medunitsale KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistuse 12 aastat vangistust ning KarS § 256 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks määrata 9 aastat vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et proovida mõjutada J. Medunitsat mitte enam toime panema uusi süütegusid. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuse 13 (kolmteist) aastat vangistust. Moodustatud liitkaristus tuleb koheselt täitmisele pöörata kuna J. Medunitsa süü ja tema isikut iseloomustavad andmed on sellised s.t kohaldada tuleb tõkendit vahistamine kuivõrd muul viisil ei näe kohus võimalust karistuse täitmiseks. Samuti on tuvastatud, et J. Medunitsa elas Hispaania Kgriigis ning on seotud Vene Föderatsiooniga, millest tulenevalt on paratamatult seosed välisriikidega tugevad. On eluliselt usutav, et niivõrd pika karistuse täitmise hirmust tulenevalt võib J. Medunitsa asuda selle kandmiselt kõrvale hoiduma. KarS § 68 lg 1 alusel,
arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 19.06.2020 s.o 4 (neli) aastat, 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva, on J. Medunitsa ärakandmata karistuseks 8 (kaheksa) aastat 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, mille kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamise päev s.o 20.10.2021. 1177. Jevgeni Medunitsa suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tuleb tühistada kuivõrd kohtuotsuse täitmise tagamiseks võeti Jevgeni Medunitsa vahi alla kohtusaalist kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Määratud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1178. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus J. Medunitsa suhtes vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832, § 84, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Dmitry Uritskiy 1179. Süü suuruse puhul võtab kohus arvesse, et D. Uritskiy on hašišit käidelnud pikaajaliselt ning kandnud narkootikumide levitamisel olulist rolli andes enda panuse kuritegeliku ühenduse tegevusse mitte pelgalt narkootilisi aineid organiseerides, seda pakkides ja peites, vaid aidates ka rahastada hašiši kullereid ning nende tegevust Hispaanias. D. Uritskiyl oli kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt kandev roll ka narkootikumide pakkimiseks sobivate asukohtade leidmisel. Samuti saab väita, et D. Uritskiyl olid kogemused, seega ka teadmised ning oskused narkootiliste ainete käitlemisel juba varasemast perioodist kuivõrd D. Uritskiy sõnade kohaselt on ta narkootiliste ainete käitlemise eest vastutusele võetud. Kohtule esitatud tõenditest on tuvastatud, et ka D. Uritskiyl on märkimisväärselt palju kontakte isikutega, kes on narkokuritegude eest süüdi mõistetud ning on eluliselt usutav, et D. Uritskiy legaalsel teel teenitud vara on põimunud kuritegelikul teel saadud varaga. Saab väita, et läbi kuritegeliku ühenduse mis oli suunatud suures koguses narkootiliste ainete käitlemisele ja selle liikmestaatusele on D. Uritskiyle etteheidetavad teod tugevalt vastuolus ühiskonnas kehtivate reeglitega. Vaatamata käideldud narkootilise aine kogusele arvestab kohus asjas tuvastamist leidnud asjaolusid tervikuna ning D. Uritskiy teo panusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks lugeda D. Uritskiy süü keskmises määras olevaks. 1180. Õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat, seega tuleb kohtu hinnangul D. Uritskiyle mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades, et D. Uritskiyl puuduvad kehtivad karistused, peab kohus põhjendatuks määrata D. Uritskiyle KarS § 184 lg 2 p 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistuse 5 aastat vangistust ning KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks määrata 6 aastat vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et mõjutada inimest mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuse 6 (kuus) aastat vangistust. Moodustatud liitkaristus tuleb koheselt täitmisele pöörata kuna D. Uritskiy süü ja tema isikut iseloomustavad andmed on sellised s.t kohaldada tuleb tõkendit vahistamine kuivõrd muul viisil ei näe kohus võimalust karistuse täitmiseks. Samuti on tuvastatud, et D. Uritskiy elas Hispaania Kgriigis, millest tulenevalt on paratamatult seosed välisriigiga tugevad. On eluliselt
usutav, et pika karistuse täitmise hirmust tulenevalt võib D. Uritskiy asuda selle kandmiselt kõrvale hoiduma. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 30.12.2019 s.o 4 aastat ja 16 päeva, on D. Uritskiy ärakandmata karistuseks 1 (aasta) aastat 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva mille kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamise päev s.o 20.10.2021. 1181. Dmitry Uritskiy suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tuleb tühistada kuivõrd kohtuotsuse täitmise tagamiseks võeti Dmitry Uritskiy vahi alla kohtusaalist kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Määratud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1182. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus D. Uritskiy suhtes vara konfiskeerimist KarS § 832, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Sergey Kuznetsov 1183. Sarnaselt J. Medunitsale oli S. Kuznetsovi tegevus ilmselgelt suunatud hašiši käitlemisest suure varalise kasu saamisele ning tema süü suurus ning tegevuse ohtlikkus on võrreldavad J. Medunitsa omaga. Kuivõrd S. Kuznetsovi roll narkootiliste ainete käitlemisel oli mõnevõrra väiksem – nii omas ta kuritegeliku ühenduse liikmena rolli vaid kindla narkootikumide käitlemise ahela üle ning tema poolt narkootiliste ainete käitlemine algas ajaliselt hiljem, kui J. Medunitsa puhul. Ometi nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et ka S. Kuznetsov soovis selgelt jätkata kriminaaltulu saamist läbi narkootikumide käitlemise ning on alus arvata, et ka S. Kuznetsovi legaalsel teel teenitud vara on põimunud kuritegelikul teel saadud varaga. Saab väita, et läbi kuritegeliku ühenduse staatuse mille kohaselt S. Kuznetsov edastas kuritegeliku ühenduse huvides J. Medunitsalt saadud juhiseid ja informatsiooni narkootiliste ainete veoks kullereid värbavatele ja juhendavatele isikutele olles J. Medunitsa usaldusisik ja kuritegeliku ühenduse Eesti ja Hispaania vaheline koordinaator, on S. Kuznetsovile etteheidetav tugevalt vastuolus ühiskonnas kehtivate reeglitega. S. Kuznetsov on läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš pikaajaliselt sarnaselt J. Medunitsaga ning on samaväärselt ohtu seadnud miljonite inimeste tervise. Arvestades tervikuna asjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja S. Kuznetsovi teo panust peab kohus põhjendatuks lugeda S. Kuznetsovi süü keskmisest suuremaks. 1184. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat, seega tuleb kohtu hinnangul S. Kuznetsovile mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades, et S. Kuznetsov on varasemalt karistamata isikuks, peab kohus põhjendatuks määrata S. Kuznetsovile KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistuse 10 aastat vangistust ning KarS § 256 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks määrata 7 aastat vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et proovida mõjutada inimest mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuse 11 (üksteist) aastat vangistust. Moodustatud liitkaristus tuleb koheselt täitmisele pöörata kuna S. Kuznetsovi süü ja tema isikut iseloomustavad andmed on
sellised s.t kohaldada tuleb tõkendit vahistamine kuivõrd muul viisil ei näe kohus võimalust karistuse täitmiseks. On eluliselt usutav, et niivõrd pika karistuse täitmise hirmust tulenevalt võib S. Kuznetsov asuda selle kandmiselt kõrvale hoiduma. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 10.12.2019 s.o 3 aastat, 11 kuud ja 26 päeva, on S. Kuznetsovi ärakandmata karistuseks 7 (seitse) aastat ja 4 (neli) päeva mille kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamise päev s.o 20.10.2021. 1185. Sergey Kuznetsovi suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tuleb tühistada kuivõrd kohtuotsuse täitmise tagamiseks võeti Sergey Kuznetsov vahi alla kohtusaalist kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Määratud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1186. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus S. Kuznetsovi suhtes vara konfiskeerimist KarS
§ 83 lg 1, § 84, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Sergei Nikolajev 1187. Süü suuruse puhul võtab kohus arvesse, et Sergei Nikolajev käitles narkootilisi aineid kullerina isiklikult ning aitas kuritegeliku ühenduse liikmena aktiivselt kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootilise aine vedude jätkumisele. Ei saa märkimata jätta, et Sergei Nikolajev värbas ise kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid ning vastavalt S. Kuznetsovilt saadud suunistele otsis ja leidis uusi kullereid, kes olid nõus vedama narkootilisi aineid, juhendas neid ning maksis tehtud ülesannete eest tasu. Eeltoodu tõttu oli Sergei Nikolajevi teopanus kuritegeliku ühenduse raames äärmisel oluline ning kohtumenetluses on tuvastatud, et Sergei Nikolajev omas läbi oma rolli kuritegelikus ühenduses kontrolli kindlate hašiši käitlemise ahelate üle ja juhtis vahetult hašišit vedavate kullerite tegevust. Samuti on alus arvata, et Sergei Nikolajevi legaalsel teel teenitud vara on põimunud kuritegelikul teel saadud varaga. Saab väita, et läbi kuritegeliku ühenduse Eesti poolse struktuuri juhtimisega ning ühendusse uute liikmete värbamisega on Sergei Nikolajevile etteheidetavad teod tugevalt vastuolus ühiskonnas kehtivate reeglitega. Sergei Nikolajev on läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš pikaajaliselt, vähemalt aastast 2014 mis ajast talle heidetakse ette kuritegeliku ühenduse liikmestaatust. 1188. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad lisaks eeltoodule, et Sergei Nikolajev juhtis pika aja vältel mitme narkootikumide veoks sobiva sõiduki ümberehitamist andes seeläbi omakorda panuse selleks, et erinevatel inimestel oleks võimalik toime panna ohtlikke narkokuritegusid. Sergei Nikolajevi panusel teostatud sõiduautode ümberehitustööde tulemusena rajati sõiduautodesse peidikuid, mis tegi ainuvõimalikuks kasutada sõidukeid hašiši veoks. 1189. Kuigi ka Sergei Nikolajevi tegevust narkokullerite suunamisel ja nende ühenduse tegevusse kaasamisel, samuti sõidukite ümberehitusmeeskonna juhtimisel ning sõidukite osas oluliste otsuste tegemisel saab kahtluseta pidada juhirolliks, loeb kohus Sergei Nikolajevi rolli kuritegelikus ühenduses S. Kuznetsovi ja J. Medunitsa rollist vähemkaalukaks kuivõrd Sergei Nikolajev juhtis vaid ühe kuritegeliku ühenduse haru tegevust olukorras, kus ühenduse toimimise seisukohalt kõige kaalukamaid otsuseid said teha just J. Medunitsa ning S. Kuznetsov. Arvestades tervikuna asjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja Sergei Nikolajevi teo panust peab kohus põhjendatuks lugeda Sergei Nikolajevi süü keskmisest suuremaks.
1190. Õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kuigi süü loeb kohus tervikuna suureks ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat ning see on peamine põhjus miks ei saa nõustuda prokuröri poolt küsitud karistuse määraga. Sarnaselt J. Medunitsa, D. Uritskiy, S. Kuznetsovi ja R. Verenitšiga on Sergei Nikolajevi suhtes ainuvõimalik kohaldada karistusena siiski vaid vangistust. 1191. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades, et Sergei Nikolajevi näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga, peab kohus põhjendatuks määrata Sergei Nikolajevile siiski karistuse mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära. Vastavalt KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo toimepanemise eest leiab kohus, et on põhjendatud määrata karistus 9 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 256 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks määrata 6 aastat ja 6 kuud vangistust ja KarS § 189 lg 1 - § 22 lg 3 järgi peab kohus põhjendatuks määrata karistus 2 aastat vangistus. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et proovida mõjutada Sergei Nikolajevit mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuse 10 (kümme) aastat vangistust. Moodustatud liitkaristus tuleb koheselt täitmisele pöörata kuna Sergei Nikolajevi süü ja tema isikut iseloomustavad andmed on sellised s.t kohaldada tuleb tõkendit vahistamine kuivõrd muul viisil ei näe kohus võimalust karistuse täitmiseks. Samuti on eluliselt usutav, et niivõrd pika karistuse täitmise hirmust tulenevalt võib Sergei Nikolajev asuda selle kandmiselt kõrvale hoiduma. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 07.05.2020 s.o 4 aastat, 4 kuud ja 23 päeva, on Sergei Nikolajevi ärakandmata karistuseks 5 aastat 7 kuud ja 7 päeva vangistust mille kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamise päev s.o 20.10.2021. 1192. Sergei Nikolajevi suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tuleb tühistada kuivõrd kohtuotsuse täitmise tagamiseks võeti Sergei Nikolajev vahi alla kohtusaalist kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Määratud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1193. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus Sergei Nikolajevi suhtes vara konfiskeerimist KarS § 832 lg 1, § 84, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Roman Verenitš 1194. Süü suuruse puhul võtab kohus arvesse, et R. Verenitš käitles narkootilisi aineid aidates kuritegeliku ühenduse liikmena aktiivselt kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele ja narkootilise aine vedude jätkumisele. On tuvastatud, et R. Verenitš oli D. Uritskiy võrdne partner Hispaanias ning narkootiliste ainete käitlemisel ei olnud tal juhtiv roll. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, et ka R. Verenitš soovis saada suurt varalist kasu läbi narkootikumide käitlemise nii nagu J. Medunitsa, S. Kuznetsov ja Sergei Nikolajev, seega on ka R. Verenitši puhul põhjendatud alus arvata, et R. Verenitši legaalsel teel teenitud vara on põimunud kuritegelikul teel saadud varaga. Saab väita, et läbi kuritegeliku ühenduse staatuse, mille kohaselt ta korraldas narkootiliste ainete peitmist ühenduse poolt veoks kasutatavatesse sõidukitesse ning juhendas Eestist või Venemaalt saabunud kuritegeliku ühenduse liikmeid
aine pakendamisel ja peitmisel sõidukitesse, on R. Verenitšile süüdistuses etteheidetavad teod tugevalt vastuolus ühiskonnas kehtivate reeglitega. Lisaks ei ole vähetähtis süü suuruse hindamisel, et R. Verenitši ei tegelenud hašiši käitlemisega mitte pelgalt koos kaassüüdistatavatega ühenduse raames, vaid ka eraldiseisvalt – kuriteoepisoodi puhul, mis on seotud AK autost leitud hašišiga. Sarnaselt teiste kaassüüdistatavatega on R. Verenitš läbi kuritegeliku ühenduse käidelnud narkootilist ainet hašiš pikaajaliselt, vähemalt 3 aastat, millega on ohtu seadnud miljonite inimeste tervise. Vaatamata käideldud narkootilise aine kogusele arvestab kohus asjas tuvastamist leidnud asjaolusid tervikuna ning R. Verenitši teo panusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks lugeda R. Verenitši süü keskmises määras olevaks. 1195. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kuigi süü loeb kohus tervikuna keskmises määras olevat ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat ning see on peamine põhjus miks ei saa nõustuda prokuröri poolt küsitud karistuse määraga. Sarnaselt J. Medunitsa, D. Uritskiy, S. Kuznetsovi ja Sergei Nikolajeviga on R. Verenitš ́i suhtes ainuvõimalik kohaldada karistusena vangistust. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades, et R. Verenitši näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga, peab kohus põhjendatuks määrata R. Verenitšile karistuse mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära. Vastavalt KarS § 184 lg 21 tunnustega kuriteo toimepanemise eest leiab kohus, et on põhjendatud määrata karistus 7 aastat vangistust, KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks määrata 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et proovida mõjutada R. Verenitši mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuse 8 (kaheksa) aastat vangistust. Moodustatud liitkaristus tuleb koheselt täitmisele pöörata kuna R. Verenitši süü ja tema isikut iseloomustavad andmed on sellised s.t kohaldada tuleb tõkendit vahistamine kuivõrd muul viisil ei näe kohus võimalust karistuse täitmiseks. Samuti on eluliselt usutav, et niivõrd pika karistuse täitmise hirmust tulenevalt võib R. Verenitš asuda selle kandmiselt kõrvale hoiduma. Kohtumenetluses tuvastatu pinnalt proovis R. Verenitš teadlikult vältida ka oma kinnipidamist kohtueelses menetluses. Samuti sarnaselt J. Medunitsa ja D. Uritskiyga on R. Verenitšil sidemeid välisriikides mis suurendavad pakkumineku ohtu märgatavalt. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 27.01.2016 kuni 24.03.2020 s.o 4 aastat, 1 kuu ja 27 päeva, on R. Verenitši ärakandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamise päev s.o 20.10.2021. 1196. Roman Verenitši suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega tuleb tühistada kuivõrd kohtuotsuse täitmise tagamiseks võeti Roman Verenitš vahi alla kohtusaalist kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Määratud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Stanislav Nikolajev 1197. On tuvastatud, et Stanislav Nikolajev oli kuritegeliku ühenduse mõttes ühenduse lihtliige, kes täitis oma rolli alludes kuritegelikus ühenduses oma vennale Sergei Nikolajevile
ning valmistas ette narkootikumide veoks kasutatud sõidukeid, hooldas neid ja ehitas koos Kirill Novikoviga narkootikumide veoks vajalikud peidikud. Seega vastavalt oma rollile kuritegelikus ühenduses andis oma teopanuse ühenduse eesmärkide saavutamisele aidates seeläbi kaasa kuritegeliku ühenduse korrapärasele toimimisele. On tuvastatud, et Stanislav Nikolajev pidi aru saama, et tema ja Kirill Novikovi tegevus kuritegelikus ühenduses ning narkootiliste ainete käitlemise on piisavalt oluline selleks, et hašiši levitamisahel saaks toimida sellisel viisil nagu süüdistuses kirjeldatud kuna tema teadmisi ja oskusi oli vaja muu hulgas ka selleks, et narkootiliste ainete veod saaks kullerite autodes vaatamata ilmnenud rikete tõttu jätkuda või et kullerite kasutusse antud autod oleksid selliste rikete vabad, mis võiks kaasa tuua narkootikumide veo katkemise. Küll aga kuivõrd Stanislav Nikolajevi roll kuritegelikus ühenduses piirduski sõidukite ettevalmistamisega on kohus seisukohal, et süü kuritegeliku ühenduse süüdistuses on keskmises suuruses. 1198. Kohus leidis, et Stanislav Nikolajevi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 osas ei ole tõendatud objektiivne koosseisu puudumise tõttu ning nii Stanislav Nikolajev kui ka Kirill Novikov vastutavad üksnes sõidukite ettevalmistamise eest narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise eesmärgil s.o KarS § 189 lg 1 järgi mis on II astme kuritegu. Teovalitsemise teooriast lähtudes olid Stanislav Nikolajev kui ka Kirill Novikov täideviijad, kel oli ühine tahe ning kohtumenetluses leidis tuvastamist, et nad mõlemad hoidsid sõidukite ümberehitamist enda kontrolli all seejuures aru saades, et kui nad sõidukit ümber ei ehita siis ei ole võimalik täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Samuti sõidukite tehniline hooldamine oli kohtu hinnangul oluline panus selleks, et sõidukitega oleks võimalik lõpuni täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Seega kõik tegevused, mis olid vajalikud sõidukite ümberehitamise protsessis olid olulised ning andsid teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse mistõttu saab väita, et Stanislav Nikolajevi teopanus sõidukite ettevalmistamisel narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise eesmärgil oli kaalukas ning väga oluline. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus KarS § 189 lg 1 osas Stanislav Nikolajevi süü suureks. 1199. Õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Stanislav Nikolajev ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud mis võimaldab eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Mõistetav karistus peab aga avaldama mõju nii süüdistatavale endale kui ka kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega süüteod avaliku julgeoleku vastu on lubamatud ning igasuguse narkootikumide käitlemisele ettevalmistava teo eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Kuna KarS § 255 lg 1 süüdistuses loeb kohus Stanislav Nikolajevi süü keskmises määras olevaks ning KarS § 189 lg 1 süüdistuses loeb kohus süü suureks tuleb ka karistused nimetatud sanktsioonide järgi määrata. Arvestades, et Stanislav Nikolajevi näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga ning asjaolu, et kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat on need peamiseks põhjuseks miks karistus KarS § 255 lg 1 osas tuleb langetada alla sanktsiooni keskmist määra ning KarS § 189 lg 1 osas tuleb määrata sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Kuivõrd KarS § 189 lg 1 osas on võimalik kohaldada ka rahalist karistust selgitab kohus, et Stanislav Nikolajevi puhul välistab kohtu hinnangul rahalise karistuse kohaldamise nii eripreventsioon kui ka süü suurus. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole ka Stanislav Nikolajevil selliseid sissetulekuid mille
abil ta saaks rahalist karistust täita seega leiab kohus, et esineb ka rahalise karistuse täitmise võimatus. 1200. Eeltoodust tulenevalt peab kohus Stanislav Nikolajevile põhjendatuks määrata KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistuse 4 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 189 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus õiglaseks ning põhjendatud karistuseks määrata 3 aastat vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et mõjutada inimest mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. 1201. Kuna nii Stanislav Nikolajev kui ka Kirill Novikov täitsid enda rolli sõidukeid ümber ehitades ja hooldades kuritegeliku ühenduse liikmetena, ei suurenda see kohtu hinnangul nende teosüüd sellisel määral, et KarS § 189 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega seonduvalt nende raskeimat karistust suurendada. Kohtu hinnangul saab neile KarS § 189 lg 1 tunnustega teo toimepanemise eest mõistetud karistuse lugeda kaetuks raskeimaga s.o KarS § 255 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest mõistetava karistusega. Seega KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõistab kohus Stanislav Nikolajev ́ile liitkaristuse 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 10.05.2016 s.o 4 kuud ja 26 päeva, on Stanislav Nikolajevi ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust. 1202. Kuigi süüdistatav on pannud toime kuriteod, mis on ühiskonnas äärmisel taunitavad ning avalikku julgeolekut ohustavad arvestab kohus, et Stanislav Nikolajev oli kuritegelikus ühenduses lihtliige kes täitis talle antud korraldusi ehitada ümber sõidukeid. Süüdistus sisaldab etteheiteid aastatesse 2013-2015, seega ei ole kohtu hinnangul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kel puuduvad varasemad karistused leiab kohus, et Stanislav Nikolajevile tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 20.10.2021. 1203. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus Stanislav konfiskeerimist KarS § 832 lg 1, § 84, § 255 lg 2 p 2 alusel.
Nikolajevi
suhtes
vara
Kirill Novikov 1204. On tuvastatud, et Kirill Novikov oli sarnaselt Stanislav Nikolajevile kuritegeliku ühenduse mõttes ühenduse lihtliige, kes täitis oma rolli alludes kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile ning valmistas ette narkootikumide veoks kasutatud sõidukeid, hooldas neid ja ehitas koos Stanislav Nikolajeviga narkootikumide veoks vajalikud peidikud. Seega vastavalt oma rollile kuritegelikus ühenduses andis oma teopanuse ühenduse eesmärkide saavutamisele aidates seeläbi kaasa kuritegeliku ühenduse korrapärasele toimimisele. On tuvastatud, et Kirill Novikov pidi aru saama, et tema ja Stanislav Nikolajevi tegevus kuritegelikus ühenduses ning narkootiliste ainete käitlemise on piisavalt oluline selleks, et hašiši levitamisahel saaks toimida sellisel viisil nagu süüdistuses kirjeldatud kuna tema teadmisi ja oskusi oli vaja muu
hulgas ka selleks, et narkootiliste ainete veod saaks kullerite autodes vaatamata ilmnenud rikete tõttu jätkuda või et kullerite kasutusse antud autod oleksid selliste rikete vabad, mis võiks kaasa tuua narkootikumide veo katkemise. Küll aga kuivõrd Kirill Novikovi roll kuritegelikus ühenduses piirduski sõidukite ettevalmistamisega on kohus seisukohal, et süü kuritegeliku ühenduse süüdistuses on keskmises suuruses. 1205. Kohus leidis, et Kirill Novikovi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 osas ei ole tõendatud objektiivne koosseisu puudumise tõttu ning nii Kirill Novikov kui ka Stanislav Nikolajev vastutavad üksnes sõidukite ettevalmistamise eest narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise eesmärgil s.o KarS § 189 lg 1 järgi mis on II astme kuritegu. Teovalitsemise teooriast lähtudes olid nii Kirill Novikov kui ka Stanislav Nikolajev täideviijad, kel oli ühine tahe ning kohtumenetluses leidis tuvastamist, et nad mõlemad hoidsid sõidukite ümberehitamist enda kontrolli all seejuures aru saades, et kui nad sõidukit ümber ei ehita siis ei ole võimalik täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Samuti sõidukite tehniline hooldamine oli kohtu hinnangul oluline panus selleks, et sõidukitega oleks võimalik lõpuni täita kuritegeliku ühenduse eesmärke. Seega kõik tegevused mis olid vajalikud sõidukite ümberehitamise protsessis olid olulised ning andsid teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse mistõttu saab väita, et Kirill Nikolajevi teopanus sõidukite ettevalmistamisel narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise eesmärgil oli kaalukas ning väga oluline. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus KarS § 189 lg 1 osas Kirill Novikovi süü suureks. 1206. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kirill Novikov ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud mis võimaldab eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Mõistetav karistus peab aga avaldama mõju nii süüdistatavale endale kui ka kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega süüteod avaliku julgeoleku vastu on lubamatud ning igasuguse narkootikumide käitlemisele ettevalmistava teo eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Kuna KarS § 255 lg 1 süüdistuses loeb kohus Kirill Novikovi süü keskmises määras olevaks ning KarS § 189 lg 1 süüdistuses loeb kohus süü suureks tuleb ka karistused nimetatud sanktsioonide järgi määrata. Arvestades, et Kirill Novikovi näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga ning asjaolu, et kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat on need peamiseks põhjuseks miks karistus KarS § 255 lg 1 osas tuleb langetada alla sanktsiooni keskmist määra ning KarS § 189 lg 1 osas tuleb määrata sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Kuivõrd KarS § 189 lg 1 osas on võimalik kohaldada ka rahalist karistust selgitab kohus, et Kirill Novikovi puhul välistab kohtu hinnangul rahalise karistuse kohaldamise nii eripreventsioon kui ka süü suurus. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole ka Kirill Novikovil selliseid sissetulekuid mille abil ta saaks rahalist karistust täita seega leiab kohus, et esineb ka rahalise karistuse täitmise võimatus. 1207. Eeltoodust tulenevalt peab kohus Kirill Novikovile põhjendatuks määrata KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistuse 4 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 189 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus õiglaseks ning põhjendatud karistuseks määrata 3 aastat vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks
selleks, et mõjutada inimest mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. 1208. Kuna nii Kirill Novikov kui ka Stanislav Nikolajev täitsid enda rolli sõidukeid ümber ehitades ja hooldades kuritegeliku ühenduse liikmetena, ei suurenda see kohtu hinnangul nende teosüüd sellisel määral, et KarS § 189 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega seonduvalt nende raskeimat karistust suurendada. Kohtu hinnangul saab neile KarS § 189 lg 1 tunnustega teo toimepanemise eest mõistetud karistuse lugeda kaetuks raskeimaga s.o KarS § 255 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest mõistetava karistusega. Seega KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõistab kohus Kirill Novikovile liitkaristuse 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 15.12.2015 s.o 2 päeva, on Kirill Novikovi ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1209. Kuigi süüdistatav on pannud toime kuriteod, mis on ühiskonnas äärmisel taunitavad ning avalikku julgeolekut ohustavad arvestab kohus, et Kirill Novikov oli kuritegelikus ühenduses lihtliige kes täitis talle antud korraldusi ehitada ümber sõidukeid. Süüdistus sisaldab etteheiteid aastatesse 2013-2015, seega ei ole kohtu hinnangul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kel puuduvad varasemad karistused leiab kohus, et Kirill Novikovile tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 20.10.2021. 1210. Kirill Novikov ́i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1211. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus Kirill Novikovi suhtes vara konfiskeerimist KarS § 832 lg 1, § 84, § 255 lg 2 p 2 alusel. Sergey Matin 1212. Süü suuruse puhul võtab kohus arvesse, et S. Matin oli sarnaselt Stanislav Nikolajevile, Kirill Novikovile ja Inga Šemjakinale kuritegeliku ühenduse mõttes ühenduse lihtliige, kes täitis oma rolli kullerina, teostades tasu eest narkootilise aine hašiši vedusid Hispaania Kgriigist Vene Föderatsiooni, alludes kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile. On tuvastatud, et S. Matin käitles narkootilisi aineid neid ühest riigist teise vedades teadlikult ja sihipäraselt, aidates kuritegeliku ühenduse liikmena aktiivselt kaasa kuritegeliku ühenduse toimimisele. Seega vastavalt oma rollile kuritegelikus ühenduses andis oma teopanuse ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kuivõrd S. Matini roll kuritegelikus ühenduses piirdus narkootiliste ainete vedajana ühest riigist teise, kasutades konspiratsioonimeetmeid ning kaasates reisile teisi isikuid, et jätta mulje puhkusereisist on kohus seisukohal, et süü kuritegeliku ühenduse süüdistuses on keskmises suuruses.
1213. Õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Matin ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud mis võimaldab eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Mõistetav karistus peab aga avaldama mõju nii süüdistatavale endale kui ka kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega süüteod avaliku julgeoleku vastu on lubamatud ning igasuguse narkootikumide käitlemisega seotud karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Arvestades, et S. Matini näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga ning asjaolu, et kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et riik on menetlenud asja enam kui 6 aastat on need peamiseks põhjuseks miks karistused KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 osas tuleb määrata alla sanktsiooni keskmist määra. 1214. Eeltoodust tulenevalt peab kohus S. Matinile põhjendatuks määrata KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistuse 4 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 184 lg 2 p 1, 2 tunnustega kuriteo toimepanemise eest peab kohus õiglaseks ning põhjendatud karistuseks määrata 4 aastat ja 11 kuud vangistust. Kohtu poolt määratud karistusi loeb kohus piisavaks selleks, et mõjutada inimest mitte enam toime panema uusi süütegusid ning vangistus sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna S. Matin täitis enda rolli kullerina kuritegeliku ühenduse liikmena, ei suurenda see kohtu hinnangul tema teosüüd sellisel määral, et KarS § 255 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega seonduvalt raskeimat karistust suurendada. Kohtu hinnangul saab S. Matinile KarS § 255 lg 1 tunnustega teo toimepanemise eest mõistetud karistuse lugeda kaetuks raskeimaga s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud teo toimepanemise eest mõistetava karistusega. Seega KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõistab kohus S. Matinile liitkaristuse 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.12.2015 kuni 22.03.2019 s.o 3 aastat, 3 kuud ja 8 päeva, on S. Matini ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. 1215. Kuigi süüdistatav on pannud toime kuriteod, mis on ühiskonnas äärmisel taunitavad ning avalikku julgeolekut ohustavad arvestab kohus, et S. Matin oli kuritegelikus ühenduses lihtliige kullerina kelle peamine eesmärk oli saada sooritatud töö eest tasu ning kelle võimuses ei olnud mõjutada kuritegeliku ühenduse tegevust kaalukalt. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kel puuduvad varasemad karistused, tõkendi vahistamise asendamisel elektroonilise valve ajal suutis ta omandada endale uue elukutse (xxx) ning asus tööle xxxsse xxxna tõestades oma käitumisega, et suudab elada õiguskuulekat elu. Süüdistus sisaldab etteheiteid aastatesse 2013-2015, seega ei ole kohtu hinnangul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et S. Matinile tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 20.10.2021.
1216. Sergey Matini suhtes kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega määras kohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel tühistamisele kuna sellest päevast alates hakkas kulgema Sergey Matinile määratud katseaeg. 1217. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus S. Matini suhtes vara konfiskeerimist KarS § 832 lg 1, § 84, § 255 lg 2 p 2 alusel. Inga Šemjakina 1218. Süü suuruse puhul võtab kohus arvesse, et I. Šemjakina oli sarnaselt Stanislav Nikolajevile, Kirill Novikovile ja S. Matinile kuritegeliku ühenduse mõttes ühenduse lihtliige, kes täitis oma rolli alludes kuritegelikus ühenduses Sergei Nikolajevile. Seega vastavalt oma rollile osutada eelkõige Sergei Nikolajevile vaimset kaasabi ei olnud kohtu hinnangul I. Šemjakina teopanus ühenduse eesmärkide saavutamisele kuigivõrd kaalukas. On tuvastatud, et I. Šemjakina teadis kuritegeliku ühenduse eesmärkidest eelkõige läbi Sergei Nikolajevi ning I. Šemjakina teopanus oli piisavalt oluline selleks, et hašiši levitamisahel saaks toimida sellisel viisil nagu süüdistuses kirjeldatud ning I. Šemjakina motiiv oli saada varalist kasu. Asjas tuvastamist leidnud asjaolusid tervikuna hinnates ning I. Šemjakina teo panusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks lugeda I. Šemjakina süü väikeseks. 1219. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I. Šemjakina ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud mis võimaldab eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Mõistetav karistus peab aga avaldama mõju nii süüdistatavale endale kui ka kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega süüteod avaliku julgeoleku vastu on lubamatud ning mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Kuna KarS § 255 lg 1 süüdistuses loeb kohus I. Šemjakina süü väikeseks tuleb on põhjendatud ka karistus nimetatud sanktsiooni järgi määrata miinimummääras nii nagu seda ka prokurör taotles. Eeltoodust tulenevalt peab kohus I. Šemjakinale põhjendatuks määrata KarS § 255 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest miinimumkaristuse 3 aastat mis on piisav selleks, et mõjutada inimest mitte enam toime panema uusi süütegusid vastates kohtu hinnangul ka õiguskorra kaitsmise huvidele. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015 kuni 16.12.2015 s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva. 1220. Kuigi on tuvastatud, et I. Šemjakina osales teadlikult kuritegeliku ühenduse tegevuses, osutades vaimset kaasabi Sergei Nikolajevile ei saa tema tegevust võrreldes eelnimetatud süüdistatavate tegevusega pidada sedavõrd kaalukaks ja ohtlikuks, et teda tuleks mõjutada reaalse vangistusega. I. Šemjakina roll oli teiste süüdistatavatega võrreldes väheoluline ning tema liikmestaatust kuritegelikus ühenduses soodustas fakt, et ta oli Sergei Nikolajevi elukaaslane. Sergei Nikolajeviga lähedusest tulenevalt I. Šemjakinast enam uute kuritegude toimepanemise ohtu ei nähtu kuivõrd nad ei ole enam lähedastes suhetes, I. Šemjakinal on legaalne sissetulek kuna ta käib ametlikult tööl ning süüdistus sisaldab etteheiteid aastatesse 2013-2015. Seega ei ole kohtu hinnangul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et I. Šemjakinale tuleb anda võimalus jätkata
õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6-kuulise pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 20.10.2021. 1221. Inga Šemjakina suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Julia Kivonen 1222. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et sarnaselt I. Šemjakinale oli J. Kivoneni tegevus ilmselgelt suunatud varalise kasu saamisele ning tema süü suurus ei ole võrreldav kaassüüdistatavatega vaatamata asjaolule, et J. Kivonen pidi aru saama, et aitab kaasa tahtlikule narkootikumide veole ning sellest, et narkootikumide vedu toimub grupis teiste inimestega. On tuvastatud, et J. Kivoneni motiiviks oli raha eest kaasa reisida Hispaaniasse ning teistesse riikidesse mõtlemata teo tegelikele tagajärgedele. Kuigi J. Kivonen pidi kuritegude toimepanemisel mõistma, et annab kuriteo toimepanemisse kaasatuna panuse väga suure narkootikumi koguse levitamisele, ei olnud tal kuritegude toimepanemisel kindlasti kandev roll ning J. Kivoneni enda panus talle etteheidetud teo toimepanemisse ei toonud kaasa tema enda poolt märkimisväärsete narkootikumi koguste levitamist. J. Kivonen tegutses tahtlikult S. Matini suuniste alusel ning teadmisega, et aitab kolmandatel inimestel narkootikume levitada. Seega ei saanud J. Kivonen isiklikult teo toimepanemist juhtida. Asjas tuvastamist leidnud asjaolusid tervikuna hinnates ning J. Kivoneni teo panusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks lugeda J. Kivoneni süü väikeseks. 1223. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. Kivoneni tegevus oli ühekordne ning sai toimuda vaid S. Matini tõttu. Ei ole tuvastatud, et J. Kivonenil oleks lisaks käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevale kuriteole toime pannud mõnda teist kuritegu ning J. Kivoneni tegevus talle etteheidetud käitlemise teo kaasaitamisel oli lühiajaline. Seega on kohtu hinnangul võimalik eripreventiivsetel kaalutlustel J. Kivonenile mõistetavat karistust kergendada. Mõistetav karistus peab aga avaldama mõju nii süüdistatavale endale kui ka kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega süüteod rahvatervise vastu on lubamatud ning mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Kuna KarS § 184 lg 2 p 1 süüdistuses oli J. Kivonen kaasaaitaja rollis ning kohus luges J. Kivoneni süü väikeseks on põhjendatud ka karistus nimetatud sanktsiooni järgi määrata miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt, arvestades kogumina ka asjaolu, et süüdistus sisaldab etteheiteid aastasse 2014, peab kohus J. Kivonenile põhjendatuks määrata KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 tunnustega kuriteo toimepanemise eest miinimumkaristuse 3 aastat, mis on kohtu hinnangul piisav selleks, et mõjutada J. Kivoneni mitte enam toime panema uusi süütegusid vastates kohtu hinnangul ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Arvestades J. Kivoneni vähekaalukat rolli võrreldes teiste süüdistatavatega ei ole kohtu hinnangul määratud põhikaristuse reaalne ärakandmine otstarbekas ega vajalik. J. Kivonenile tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud karistus s.o. 3 aastat vangistust jätta
KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6-kuulise pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 20.10.2021. Ka J. Kivonenile määratud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1224. Julia Kivoneni suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1225. Muu mõjutusvahendina kohaldab kohus Julia Kivoneni suhtes vara konfiskeerimist KarS § 832 lg 1, § 84, § 255 lg 2 p 2 alusel. VI ARESTITUD VARA SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED JA VARA
KONFISKEERIMINE
1226. Muu mõjutusvahendina on nii KarS § 255 kui ka § 256 puhul võimalik kohaldada varalist karistust KarS § 53 järgi. Samuti on kohtul õigus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 alusel. Vara laiendatud konfiskeerimise korral lasub KarS § 832 lg 1 teise lause kohaselt tõendamiskoormis süüdistataval, mis tähendab, et seda ei kohaldata varale, mille osas isik tõendab, et see on täielikult või olulises osas omandatud õiguspäraste vahendite arvel. 1227. Kohtus leidis tõendamist, et kuritegelik ühendus, millisesse käesoleva menetluse süüdistatavad kuulusid teenis kuritegelikku tulu ja sel eesmärgil pandi toime kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga osas, et KarS § 832 sätestab kohtule laiendatud konfiskeerimise aluse mitte olukorras, kus isik on reaalselt toimepandud kuriteoepisoodidega tulu saanud, vaid olukorras, kus tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditele on alust eeldada tulu saamist kuritegude toimepanemise tulemina. Kohus on otsuses tuginenud hulgaliselt jälitustoimingu protokollides kajastatud telefonikõnedele ja neid analüüsinud, kust nähtus kuritegelikule ühendusele rahade laekumine kuritegude toimepanemise tulemusel. 1228. Laiendatud konfiskeerimist saab kasutada juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et kuriteo toime pannud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud kuritegudest, kui muust legaalsest tegevusest. Süüdistavale on antud võimalus need faktid ümber lükata, kohus ei konfiskeeri üksnes vara, mille suhtes isik tõendab, et see on saadud õiguspäraselt. Seega lasub kohustus tõendada kriminaaltulu kahtlusega vara päritolu õiguspärasust süüdistaval. 1229. KarS § 832 lg 2 kohaselt võib kohus täiendava erandina KarS § 832 lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. 1230. KarS § 84 sätestatust tulenevalt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Riigikohtu
kriminaalkolleegium on selgitanud, et KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist.47 1231. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaaltulu määratlemisel muuhulgas võtta arvesse isiku legaalset sissetulekut, varanduslikku olukorda ja tegelikku elatustaset.48 Jevgeni Medunitsa konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1232. Ajaperioodil 03.12.2015-12.05.2016 koostatud Jevgeni Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub ülevaade J. Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusest. Tehtud ja vaadeldud on päringuid elektroonilisest rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, ehitisregistrist, liiklusregistrist, äriregistrist, võetud ja vaadeldud väljavõtet MTA andmebaasist, vaadeldud erinevaid pankade vastuskirju tehtud kindlaks vara turuväärtus. Vaatlusega on saadud ülevaade J. Medunitsa varanduslikust olukorrast, tuvastatud tema elatustaseme ja legaalse sissetuleku vaheline dispersioon ning määratletud teadmata päritolu sissetulekute ulatus. Vaatluse kohaselt on leibkonnana kokku J. Medunitsa varjatud allikatest pärit sissetulekud 01.01.2011-02.09.2015 vähemalt 788176.91 eurot. J. Medunitsa moodustab leibkonna oma elukaaslase VM ́iga, kuhu kuulub ka nende ühine laps LM (sünd xxx). Vaatlusprotokollis on analüüsitud nii J. Medunitsa kui ka VMi elatustaset perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Protokolli kohaselt on J. Medunitsal registreeritud 4 kinnisasja millest kaks Eestis asuvat on soetatud aastatel 2004 ja 2006 ning millel on laenujäägid nii Nordea Bank AB kui Swedbank AS poolt ja Hispaaniasse on soetatud 2013 aastal korteriomand ja ladu mille omanik on J. Medunitsa 100%. VMile kuulub 3 kinnisasja, millest Eestis asuvad on soetatud aastatel 2005 ja 2006 ning Hispaanias asuv korteri sissekande kohta vaatlusprotokollis puuduvad andmed kuid VM on selle 100% omanik ning väärtuseks on 98503.17 eurot. 1233. Vaatlusprotokollis on nimetatud ka J. Medunitsale ja VMle kuuluvad sõidukid, seosed äriühingutega ning välja toodud maksustatavad tulud perioodil jaanuar 2011-september 2015. Nähtuvalt protokollis toodule on J. Medunitsa ja tema elukaaslase VMi leibkonna viie aasta keskmine tulu ühes kuus Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete põhjal 191.86 eurot. Vaatlusprotokollis on loetletud läbiotsimisel ära võetud vara ja raha ning teostatud elatustaseme analüüs pangakontode andmete alusel, mis on samuti kohtule esitatud. Loetletud on nii kontod, kohustused, väljaminekud, sissetulekud kui ka sularahade kontodele kandmine ning võtmine ehk varjatud allikatest pärit sissetulekud. Kohus loeb tuvastatuks, et perioodil 2011-2015 on J. Medunitsal varjatud allikatest pärit vähemalt 534530.96 eurot, seejuures on tema pangakontodele laekunud ainuüksi tuvastamata päritoluga sularahasissemaksetena 284800 eurot. Nimetatud summa laekumine on hõlpsalt kontrollitav ka pangakontode vaatluselt kõiki sularahasissemakseid kokku liites. Kui arvestada lisaks tõendeid, mis kinnitavad, et ka VMi pangakontodele laekunud sularaha päritolu ei saanud olla VMi legaalne tulu, vaid vara pärines J. Medunitsalt või J. Medunitsaga seotud ettevõtetelt (nagu OÜ-lt XXX – J. Medunitsa kirjeldatud viisil), lisandub kõnealusele summale veel 183570 eurot. Kogusummas pidi J. Medunitsa leibkond J. Medunitsa arvel aastatel 2011-2015 käitlema vähemalt 468370 eurot sularaha. Leibkonna elatustaseme analüüsi aluseks on võetud samuti kontode väljavõtted, kohustused, väljaminekud, sissetulekud ning varjatud päritoluga
RKKKm 20.02.2012 nr 3-1-1-1-12, p 13. RKKKKo 09.03.2016 nr 3-1-1-6-16, p 19.
sissetulekud millest tulenevalt on leibkonnana kokku varjatud allikatest pärit 788176.91 eurot. Lühidalt kokku võttes loeb kohus vaatlusprotokolliga tuvastatuks asjaolu, et J. Medunitsal on deklareerimata sissetulekuallikad. Kuivõrd kohtumenetluse vältel ei suutnud J. Medunitsa objektiivsete tõenditega kontrollitavaid selgitusi oma varalise seisukorra kohta anda, loeb kohus põhjendatuks prokuröri järeldused, et narkokuritegude arvelt on teenitud arvestav kriminaaltulu ning omandatud kinnistud, sõidukid ja erinevad esemed on soetatud kriminaaltuluna saadud vara arvelt. Seda järeldust kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et J. Medunitsa pangakontode väljavõtetest nähtub J. Medunitsa suur sularahakäive, tuvastamata päritoluga sularaha sissemaksed ja ülekanded tema pangakontole. Sularaha päritolu osas ei esitatud kohtumenetluste vältel raha päritolu kinnitavaid dokumente, ega muid tõendeid, mis J. Medunitsa väiteid kontrollida võimaldaks. On asjakohane märkida, et J. Medunitsa tehingute profiil ei ole aastatega muutunud mistõttu on põhjendatud järeldus, et J. Medunitsa finantskäitumine on ühetaoline olnud nii aastatel, mil teda veel süüdistuse kohaselt narkootiliste ainete veoga ei seostatud (nt aastal 2003 või aastal 2011). 1234. J. Medunitsa varalise seisundi protokollis kajastatut kinnitab osaliselt ka 15.12.2015. a koostatud Tallinnas, xxx xx asuva hoiulaeka nr xxx läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et hoiulaegas nr xxx avati Jevgeni Medunitsa kasutuses oleva kinnistu aadressil XXX, xxx vald 14.12.2015 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud musta peaga võtmega, millel nr xxxxxx. Hoiulaekast leiti ja võeti ära pappkarp, milles olid metallist rist Jeesuse kujutisega, valge kiviga kuldsõrmus, millel proovimärge 585, kuldse värvusega metallist käevõru, kuldse värvusega metallist kell Geneve, millel proovimärge 585, 2 rohelise kiviga kõrvarõngast, millest ühel kõrvarõngal puudub kinnitusaas, üks rohelise värvusega kivi, musta värvi plastikust karp, milles hõbedast 10 kroonine meenemünt koos sertifikaadiga ja poolik triibuline märkmepaber, millel käsikirjaline kiri. 1235. Kuigi J. Medunitsa ja tema kaitsjad süvenesid äärmise põhjalikkusega aastate tagusesse aega ka enne süüks arvatavate kuritegude toimepanemist ning J. Medunitsa kirjeldas seda, millest elatus aastatel 2007-2008, ei suutnud J. Medunitsa siiski kohtu hinnangul avaldada mitte ühegi väidetava tuluallika kohta selliseid detaile, mis tema ütluste usaldusväärsust kontrollida võimaldaks, sh. avaldada isegi konkreetsete tulude suurust. Kuigi J. Medunitsa avaldas enda tuluallikate kohta näiliselt põhjalikke andmeid, selgus nii kaitsjate kui prokuröri täpsustavate küsimuste käigus, et olulisi fakte J. Medunitsa meenutada ei suutnud. Samuti tõdes J. Medunitsa enamjaolt varalist seisu kirjeldavates ütlustes, et suurem osa väidetavatest tuludest on saadud sularahas, selle raha päritolu osas ei ole tal ei raha päritolu kinnitavaid dokumente ega muid tõendeid, mis tema väiteid kontrollida võimaldaks. 1236. Kohtu hinnangul on üksteisele vasturääkivad ning järjepidamatud J. Medunitsa ütlused osas, mis puudutavad tulu saamist läbi OÜ XXX. Nii väitis süüdistatav kohtuistungil, et oluline osa perekonna sissetulekust tuli ka läbi OÜ, kuid ei suutnud nimetada neid sissetulekuid. Samuti väitis ta, et ei teadnud äriühingu rahalist seisu. Nii esitasid J. Medunitsa kaitsjad tõendid selle kohta, et aastal 2011 sai J. Medunitsa Hispaanias brutotulu kogusummas 19207 eurot, aastal 2013 kokku 18657.84 eurot, aastal 2014 kokku 7 805.84 eurot ning aastal 2015 kokku 13200 eurot. Seejuures oli tema maksimaalne igakuine sissetulek 1600 eurot. Seega teoreetiliselt, omades Hispaanias sissetulekut, võinuks sellest justkui säästa Porsche ostmiseks, kuid arvestades deklareeritud sissetuleku suurust ja kohtuistungil uuritud erinevaid tõendeid J. Medunitsa elustiili kohta, ei saanud kõnealusest rahast piisata isegi Hispaanias asuva kodu ülalpidamisega seotud kulude, ammugi veel auto ostmisega seotud kulude jaoks.
Samuti selgitas J. Medunitsa kohtuistungil, et vaatamata sellele, et ta elas jõukalt, oli tal väga sageli vaja laenata. Samuti on K. P andnud ütlusi selle kohta, et sai J. Medunitsalt igakuiselt palka 1000 eurot. Ometi nähtub, et J. Medunitsa enda sissetulek ületas 2015 aastal napilt 1000 euro piiri ning tingimustes, kus lisaks K. P teenetele oli J. Medunitsa palganud endale ka aedniku. Seega vaatamata teenitud brutotulule millised andmed on J. Medunitsa kohtule esitanud on J. Medunitsa elustiil olnud neid tulusid ületav. 1237. Vastuolulised on ka Porsche Panamerasse puutuvad J. Medunitsa selgitused – J. Medunitsa ei suutnud võtta kindlat seisukohta selles, kas tegemist oli tema enda autoga, või isa investeeringuga. J. Medunitsa ütluste kohaselt on Porsche Panamera ostetud J. Medunitsa isa raha eest eesmärgiga see maha müüa. Kuigi isa GM on andnud ütlusi, et auto soovis osta mitte investeerimiseks, vaid lihtsalt, kui väärtuslikku autot, selgitas J. Medunitsa, et isa GM on 83 aastane, tal on dementsus, selgitades, et praegu ei leia ta ka teed koju. J. Medunitsa ütluste kohaselt oli GM istungile eelneval päeval teatanud, et ostis hipodroomi venna jaoks ja ta hakkab seal ehitama maju. See ei ole tõsi. J. Medunitsa ütluste kohaselt võib-olla pere ei märganud, aga dementsus ilmselt algas juba ammu ja praegu progresseerub aja jooksul. J. Medunitsa ei väida, et GM ütlused ei vasta tõele, lihtsalt ta võib mitte mäletada, kui ütles, et auto oli ostetud poegadele, sest algselt oli idee auto edasi müük. Isa lihtsalt elab paralleelmaailmas. J. Medunitsa sõnul on ta isalt ka korduvalt raha laenanud, mille kohta pole midagi kirjalikult vormistatud. 1238. Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-830 arestitud kolmandale isikule GM’le (ik xxxxxxxxxxx) kuuluv sõiduk Porsche Panamera reg.nr-ga XXXXXX, kes on antud kriminaalasjas tunnistatud kolmandaks isikuks. Käesoleva menetluse raames kogutud tõendite alusel asub kohus seisukohale, et nimetatud sõiduki on ostnud tegelikult Jevgeni Medunitsa. 1239. Maksu- ja Tolliameti andmetel GM sissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2012 aastal 4184.00 eurot ja 2013 aastal 3873 eurot. Seega ei olnud GMl võimalik oma sissetulekute eest osta 59 800 eurot maksvat sõidukit. Sõiduki tegelikuks omanikuks loeb kohus Jevgeni Medunitsa kuivõrd kohtus uuritud tõendid viitavad, et sõiduki soetajaks oli just tema, mitte GM. Samuti sõiduki peamine valdaja oli just J. Medunitsa. GM on kinnitanud, et ei teadnud sellest sõidukist suurt midagi, tema andis vaid raha. Kohus on tuvastanud seosed, et sõiduk osteti AÕ käest kes on J. Medunitsa lähedane sõber. Samuti on liiklusregistrisse kantud sõiduki omaniku elukohana just J. Medunitsa elukoht XXX, xxx kuigi GM elukoht on XXX, Tallinn. Eeltoodust tulenevalt saab väita, et J. Medunitsa omandas, valdas, kasutas ja käsutas seda sõidukit mistõttu tuleb hinnata kas sõiduk on soetatud legaalsete vahendite või kriminaaltulu eest. 1240. Nagu nähtub J. Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist, osteti sõiduk 2012 aastal, selle eest on makstud 59 800 eurot ning sõiduki eest tasumine ei toimunud ei J. Medunitsa ega GM pangakonto vahendusel. Seega pidi sõiduki ostmine toimuma sularahas, kuivõrd sõiduauto on müügilepingu kohaselt GMle müünud läbi juriidilise isiku AÕ, kes on J. Medunitsa hea sõber (nende mõlema ütluste kohaselt). Taolise tehingu sularahas arveldamine on kohtu hinnangul ebatavaline eriti kui asi ostetakse läbi juriidilise isiku. GM ütlusi oma säästude kohta ei ole võimalik kohtul kuidagi kontrollida, kohtule pole esitatud objektiivseid tõendeid oma ütluste kinnitamiseks, seega ei saa seda tõsiseltvõetavaks pidada.
1241. Lisaks eeltoodule ei ole kohtule ustav, et suhteliselt kalli sõiduauto ostab endale säästude eest pensionieas inimene, kes on sedavõrd kehva tervisega, et ei saa sõidukit isegi mitte kasutada. GM mitte kõige paremat terviklikku olukorda kinnitab ka GM suhtes läbiviidud ekspertiisi akt, milles kajastatu kohaselt on GM auto juhtimisest loobunud tervislikel põhjustel juba aastaid tagasi. Seega ei ole kohtule veenvad asjaolud, et GM väidetavate säästute eest ostetud hinnaline sõiduk jääb omaniku poolt kasutuseta, kuna valdavalt on nii J. Medunitsa, kaassüüdistatavate ja tunnistajate AÕ ja KP ütlustega tõendatud, et sõidukit kasutas J. Medunitsa ning seda valdavalt Hispaanias. On tuvastatud, et GM elab Eestis. Kohtus pealt kuulatud kõnedega on tõendatud, et J. Medunitsa pidas sõidukit enda omaks. Seda kinnitab 21.07.2015 kell 18.56 pealt kuulatud kõne, kus J. Medunitsa kurtis „Marssalile“, et peab võõrustama enda sõbra poega ning viimane varastas „mu Porsche“ ja 06.11.2015 kell 18.27 toimunud telefonikõne kus J. Medunitsa räägib OJle detailselt enda autost – nii sellest, millal auto toodetud on (2011. aastal), kui ka sellest, milline mootor sel on, millist kütust auto kasutab jne. J. Medunitsa räägib autost selgelt kui talle kuuluvast sõidukist, ega nimeta auto omanikuna kordagi enda isa. J. Medunitsa pidas Porschet sedavõrd enda omaks, et oli talle isegi hellitusnime pannud nagu ta ise kohtuistungil selgitas, kutsudes sõidukit hellitavalt „Pontšikuks“. Seega on eelneva põhjalt võimalik järeldada, et J. Medunitsa pidas end sõiduki Porche Panamera omanikuks ning ei ole tõsiseltvõetav väide, et sõiduki ostis GM. 1242. KarS § 832 lg 2 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et kolmas isik on lõikes kaks ammendavalt sätestatud asjaoludel omandanud toimepanija eeldatava varasema kuriteo (kriminaalse tegevuse) tulemusena saadud – s.o lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava – vara. Seega on võimalik kolmanda isiku vara laiendatud konfiskeerimine vaid juhul, kui on täidetud ka kõik KarS § 832 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise eeldused, st toimepanija tunnistatakse kataloogikuriteos süüdi ja talle mõistetakse selle eest vähemalt aastane vangistus. 1243. Kohtule esitatud tõendeid kogumina hinnates leiab kohus, et kolmanda isiku GM vara sõiduki näol on saadud toimepanija varasema kriminaalse tegevuse tulemusena. GM ei ole kohtule objektiivselt suutnud tõendada vara legaalset päritolu ning eeltoodust tulenevalt on põhjendatud alus järeldada, et sõiduki Porsche Panamera Diesel, reg nr: XXXXXX omandas GM Jevgeni Medunitsa arvel ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kuulub nimetatud sõiduk, kui ka Porsche Panamera autovõtmed, mis on Hispaanias vastutaval hoiul konfiskeerimisele KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel. Seda seetõttu, et J. Medunitsa varalise seisundi analüüsist tulenevalt ei olnud J. Medunitsal sääraseid vahendeid sõiduki soetamiseks. Sõiduki ostu-müügi tehing on tehtud sularahas, mille päritolu ei ole suudetud kindlaks teha seega on tegemist rahaga mida saab käsitleda kriminaaltuluna ning sõiduk on soetatud kriminaaltulu eest. 1244. 14.12.2015 leiti ja võeti Hispaanias J. Medunitsa elukoha läbiotsimisel ära sularaha kogusummas 213 dollarit ja 9050 eurot, mis on kantud Eesti prokuratuuri tagatiskontole. Medunitsa selgitas, et tegemist oli nii VMi isikliku rahaga kui ka tagastatud võlaga, mille kohus on lugenud paljasõnalisteks ning ennast õigustavateks väideteks. Äärmiselt keeruline on uskuda aruselgel inimesel verisooni, et süüdistatava kodus külmkapist leitud raha oli sinna peidetud väidetavalt ümber kodu ringi luusivate marokolaste kaitseks. Kuivõrd J. Medunitsa väiteid ei pidanud kohus veenvaks ning pole esitatud objektiivseid tõendeid, et tegemist oli VMi ning võla tagasimaksega on kohus seisukohal, et nimetatud summad on tuvastamata
päritoluga. Arvestades asjaolu, et peitkuritegude toimepanemisel ning kohtupraktikale tuginedes on taolised versioonid tuvastamata päritolu raha kohta tavapärased enese õigustamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et J. Medunitsa kodust leitud summa näol on tegemist kuritegelikul teel saadud rahaga mis kuulub konfiskeerimisele kui kuriteoga saadud vara. 1245. Kohus on lugenud tuvastatuks, et J. Medunitsa käitles ebaseaduslikult isikute grupis suures koguses narkootilist ainet hašiš ja tema panus tegevuse toimimisse oli kogu olukorda kontrolli all hoida ja juhtida kuid kohtu hinnangul ei erinenud J. Medunitsa teopanus märkimisväärselt teiste grupi liikmete omast selle erisusega, et J. Medunitsa roll oli kaalukaim. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli Hispaania Kgriigist korduvalt transportida suures koguses narkootikume lõppsihtkohta Venemaa Föderatsioon tegutsedes lõppeesmärgi nimel. 1246. Nii J. Medunitsa varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolliga kui ka J. Medunitsa kaitsjate poolt kohtule esitatud J. Medunitsa pangakontode väljavõtete pinnalt on võimalik tuvastada, et J. Medunitsa on aastaid majandanud suuresti sularahas ning tema pangakontodel on tuvastamata päritoluga sularaha sissemakseid ja ka ülekandeid. Objektiivsete tõenditega kontrollitavaid selgitusi J. Medunitsa enda pangakontodele kantud sularaha osas kohtuistungil esitanud ei ole. Kuigi J. Medunitsa väitis, et tema valduses on olnud sularaha seose äritehingutega, siis kontrollitavaid tõendeid ta selle kohta esitatud ei ole. Ka 500-euroste kupüüridega sularahas arveldamine ei ole tavapärane ja igapäevane, vähemasti n-ö tavainimese mõistes. Lihtsa näitena puudub igasugune võimalus 500-eurose kupüüri väljavõtmiseks pangaautomaadist, selleks peab külastama pangakontorit. 27.07.2015 kell 13.26 varjatud jälgimise käigus on fikseeritud, et J. Medunitsa tõmbas toidu eest tasuma hakates taskust välja kolm 500-eurost kupüüri. Pangakontode väljavõtetest ei nähtu, et J. Medunitsa oleks 27.07.2015 või sellele eelnenud ajale oma pangakontolt taolise summa sularahas välja võtnud seega on põhjendatud alus arvata, et ka see nähtud ja fikseeritud sularaha on olnud kuritegelikul teel saadud. 1247. Kohtupraktika pinnalt on asjakohane väita, et selline sularaha kasutamine on iseloomulik inimesele, kes on valinud kuritegeliku elustiili. Lisaks eeltoodule ka J. Medunitsa pangakontode väljavõtted sisaldavad makseid inimestele, keda on seostatud narkokuritegudega. On tuvastatud, et J. Medunitsa on juba aastal 2003 toetanud vanglas viibinud Dmitri Uritskiyt ja tasunud pangakontodelt tuvastatu kohaselt ka AN (kes on samuti narkokuriteo eest karistatud) advokaadikulusid. Kuivõrd raha päritolu kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid, viitab see omakorda keelatud tulu saamisele ning asjaolule, et „omasid“ toetatakse. 1248. Varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et J. Medunitsa pangakontodele on kantud sularaha aastatel 2011-2015 ning temaga seotud tuvastamata päritoluga sissetulekute kogusumma on 534 530.96 eurot. Seejuures on tema pangakontodele laekunud ainuüksi tuvastamata päritoluga sularahasissemaksetena 284 800 eurot. Seega nõustub kohus prokuröriga, et arvestades lisaks tõendeid, mis kinnitavad, et ka VMi pangakontodele laekunud sularaha päritolu ei saanud olla VMi legaalne tulu, vaid vara pidi pärinema J. Medunitsalt või J. Medunitsaga seotud ettevõtetelt (nagu OÜ-lt XXX – J. Medunitsa kirjeldatud viisil), lisandub tuvastamata päritoluga sissetulekute kogusummale veel 183 570 eurot. Kogusummas pidi J. Medunitsa leibkond J. Medunitsa arvel aastatel 2011-
2015 käitlema vähemalt 468 370 eurot sularaha, kuid leibkonna varjatud päritoluga tulu oli kogusummas 788 176.91 eurot. 1249. J. Medunitsa ise andis küll ütlusi selle kohta, et tema perekond rikastus aastatel 20102011 oluliselt läbi OÜ P likvideerimise, oluliselt OÜ-le kuuluvate veokite müügist, kuid nimetatu kohta on esitatud kohtule OÜ P majandusaasta aruanded aastatest 2008-2014, mis ei kajasta seda, et OÜ oli tulus ja maksis dividende, millede arvel saanuks rikastuda ka VM. Ka 2011 majandusaasta aruande tegevusaruanne ei kajasta olulisi muudatusi OÜ tegevuses. 2013 ja 2014 majandusaastad on korraga esitatud alles 2016, kuid ka aruannetes ei kajastata märkimisväärse veokipargi müümist või erakordset käibe suurenemist kasvõi J. Medunitsa poolt väidetud veokite müügist. Seega ei tõenda OÜ Pga seotud dokumendid seda, et tegemist olnuks ettevõttega, mis J. Medunitsa perekonda rikastanuks. 1250. Kogu varjatud päritoluga tuvastatud tulu 788 176.91 eurot on pangakontode väljavõttest ning muudest uuritud tõenditest nähtuvalt käesolevaks ajaks ära kulutatud mistõttu on põhjendatud prokuröri taotlus ning KarS § 832 lg 1, § 84, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel tuleb Jevgeni Medunitsa ́lt välja mõista konfiskeerimise asendamise korras 750 000 eurot. 1251. Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtumäärusega 1-16-4751 on arestitud Jevgeni Medunitsa ́le kuuluv vallasvara järgmiselt: Teleskoop Bresser nr 203/1000 arestimise aegse väärtusega ca 300 eurot, seif Point safe burg wächter arestimise aegse väärtusega ca 145 eurot, kullast käekell arestimise aegse väärtusega ca 444 eurot, käevõru arestimise aegse väärtusega ca 129 eurot; kullast ripats arestimise aegse väärtusega ca 282 eurot; kullast sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 119 eurot; käekell Ulysse Nardin arestimise aegse väärtusega ca 14100 eurot; käekell Breqet Marine Chronograph arestimise aegse väärtusega ca 24960 eurot; vääriskividega kaunistatud meeste sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 724 eurot; üks teemantiga kaunistatud kollasest metallist meeste sõrmus arestimise aegse väärtusega ca 1530 eurot; paadiveok/haagis Respo 701, registreerimismärk XXXXXX, mille turuväärtus oli arestimise hetkel ca 1120 eurot; Madel/haagis Amor M301L150-38/3090, registreerimismärk XXXXX, mille turuväärtus oli arestimise hetkel ca 750 eurot; iseehitatud mootorratas reg.nrga XXXX. 1252. Nimetatud vallasasjade puhul on kohtu hinnangul eeltoodud analüüsi alusel sarnaselt tegemist varaga, mille J. Medunitsa sai tänu oma kuritegelikule eluviisile. J. Medunitsa on ise selgitanud, et nimetatud vallasasjad on saadud legaalsel teel – nii on arestitud käekellad ta omandanud legaalse tulu eest koos sõbra PKga rõivaste müügist saadud tulust, kuid nimetatud väide ei ole kuidagi kontrolltav. Kohtu hinnangul on tegemist J. Medunitsa paljasõnaliste väidetega, mida ei kinnita mitte ükski tõend – seejuures on J. Medunitsa jätnud oma ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võimaluse esitada nt dokumente, mis kinnitaks rõivaste äriga tegelemist või võimaluse küsitleda PKt, kes väidetavalt kellade omandamise asjaolusid teab. Seetõttu pole J. Medunitsa täitnud ümberpööratud tõendamiskoormise nõudeid ega suutnud tõendada kellade legaalset päritolu. Järelikult tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga. Teleskoobi osas on J. Medunitsa väitnud, et tegemist on sünnipäevakingiga, mis jällegi on kohtu hinnangul paljasõnaline nii nagu on paljasõnaline J. Medunitsa väide ehetesse puutuvalt, mille ostmise selged allikad puuduvad täielikult. J. Medunitsa on jätnud ka ehete puhul kasutamata võimaluse lükata ümber eeldus, et nende omandamine polnud võimalik tema legaalsete sissetulekuallikate arvel ning eeltoodu alusel tuleb nimetatud asjade suhtes kohaldada KarS § 832 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimist.
1253. 30.12.2015 Harju Maakohtu määrusega on arestitud Jevgeni Medunitsa’le kuuluv kinnisasi, mis asub aadressil XXX, katastritunnusega xxxxxxxxxxxx ja registriosa nr-ga xxxxxxxx (elamumaa 100%, pindala 1950 m2). 1254. J. Medunitsa esitas kohtuistungil dokumente, mis viitavad sellele, et J. Medunitsale kuuluv xxxs asuv kinnistu on ostetud erinevate kinnisvaratehingute tulemusena juba aastaid tagasi ning mis kinnitavad seda, et kinnistule maja ehitamist on finantseeritud mitmete pangalaenudega. Nimetatuga nõustus ka prokurör ning ei taotle kinnistu konfiskeerimist kriminaaltuluna. Küll palub prokurör jätkata kinnistu aresti, et sellega tagada J. Medunitsale esitatud konfiskeerimise asendamise nõuet. 1255. KrMS § 1414 lg 1 sätestab, et konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi või varalise karistuse tagamiseks võib vara arestida KrMS §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. 1256. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. 1257. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik prokuröri taotlust rahuldada jätta kinnistu arestituks kuivõrd nõude tagamiseks ei ole võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist. Kohtul puudub igasugune ülevaade ja teadmine kinnistu turuväärtusest käeoleval hetkel. Kohtule on esitatud väljavõtted, et nimetatud kinnistut müüdi 04.12.2015 seisuga hinnaga 1,2 miljonit eurot. Kohtumenetluses on tuvastatud, et J. Medunitsa ehitas sellel kinnistul olevat maja aastaid enne süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemist, selleks on kasutatud legaalseid vahendeid. Kinnistu hetkeväärtus on kohtule teadmata kuid arvestades andmeid mis kohtule on esitatud, kinnistu head seisukorda ning Eestis olevaid kinnisvara hindasid selles piirkonnas on põhjendatud alus arvata, et kinnistu väärtus ületab konfiskeerimise tagamiseks väljamõistetud summa. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada laiendatud konfiskeerimist J. Medunitsa arestitud vallasvarale ning selgitab, et igasuguse konfiskeerimise puhul tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Nimelt proportsionaalsuse põhimõtte tagamisel tuginetakse enim just nn ületagamise keelule, mis on sätestatud KrMS § 1414 lg-s 3. Selle nõude järgimiseks peab kohus jälgima, et arestitava vara väärtus ei ületaks lubamatult võimaliku süüditunnistamisega kaasneva konfiskeerimise või selle asendamise objektiks oleva vara väärtust. See tähendab ühtlasi, et menetlejatel tuleb välja selgitada see varaline väärtus, mida isikult võidakse tema süüdimõistmise korral konfiskeerida või asendada ja teisalt arestitava vara (tagatis)väärtus. Taandades sellise kohustuse küsimusele, milline peab olema arestitava vara väärtuse hindamise aeg, tuleb lähtuda sellest, et arestitava vara väärtuse (hinna) kindlaksmääramisel KrMS § 142 lg 6 ja § 143 lg 1 p 1 järgi tuleb arvesse võtta selle tavalist turuväärtust lahendi tegemise ajal ja vajalik ei ole asja või õiguse täpse hinna kindlakstegemine. Kuivõrd nimetu on kohtule teadmata, arestimine teostati 2015 aastal, lahend koostati 6 aastat hiljem ei kohtul võimalik eelnimetatud asjaolusid tõsikindlalt hinnata. Eeltoodust tulenevalt tuleb prokuröri taotlus nõude tagamiseks Jevgeni Medunitsa ́le kuuluva kinnisasja aadressil XXX, katastritunnusega xxxxxxxxxxxx ja registriosa nr-ga xxxxxxxx (elamumaa 100%, pindala 1950 m2) suhtes jätkuva aresti kohaldamiseks jätta rahuldamata ning vabastada nimetatud kinnisasi aresti alt.
Dmitry Uritskiy’lt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1258. Kuigi tähtis ei ole, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles ei ole kohtu hinnangul prokuratuuri poolt esitatud tõendid piisavaks põhjendamaks D. Uritskiy tõsikindlat soovi käidelda narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus tuvastas, et D. Uritskiy pani süüdistuses etteheidetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teod toime grupis olles kaastäideviija. Kohus on analüüsinud mis põhjusel ainuüksi narkootilise aine kogusest ei piisa järeldamaks, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil (vt analüüsi D. Uritskiy osas). 1259. Prokuratuur on kohtule esitanud küll mõned üksikud väited, et D. Uritskiyl puudusid ametlikud sissetulekud kuid ilmselgelt ei saa nende põhjal teha kogu süüdistuse perioodi hõlmavat arvestust ilma vastavate dokumentideta. Kohtu hinnangul tulnuks vältimatult tuvastada D. Uritskiy elatustaseme analüüs leibkonna kohta või muud objektiivsed tõendid mis aidanuks jõuda prokuröri soovitud järeldusteni. Kuna praegusel juhul jäävad prokuröri järeldused pigem teoreetiliseks arutluskäiguks ei ole kohtu hinnangul D. Uritskiy puhul objektiivselt tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk ning eeltoodu alusel ei saa ka kohus järeldada, et D. Uritskiy oleks saanud arvestatavat kriminaaltulu süüdistuses nimetatud 47 000 euro näol. Põhjendused ning tõendid, et D. Uritskiyl on vahetus valduses olnud 47000 eurot ei ole piisavad selleks, et esitada konfiskeerimise asendamise nõue selles ulatuses. Tõepoolest suure varalise kasu saamise eesmärgile viitab süüdistatavate eluviis ja süüdistatavate endi kasutuses olnud käibevahendite hulk summaarselt, et ühenduse kui terviku eesmärgiks oli narkokuritegudega rikastuda enam kui 40000 euro võrra. Küll aga ei ole prokuratuur pidanud vajalikuks analüüsida D. Uritskiy varalist seisundit, samuti pole esitatud kohtule ühtegi kinnitatud väidet, et D. Uritskiy ei töötanud, mistõttu tuleb nimetatud summa jätta konfiskeerimata. 1260. Harju Maakohtu 08.06.2016. määrusega on arestitud mansetinööbid Hugo Boss väärtusega 38 eurot; mansetinööbid Mont Blanc väärtusega 205 eurot; meeste käekell TW Steel väärtusega 310 eurot; meeste käekell Breque 4159 De La Marine väärtusega 23842 eurot ja sularaha summas 7875 eurot, millised leiti ja võeti D. Uritskiylt ära Hispaanias läbiviidud menetlustoimingute käigus, millest 875 oli D. Uritskiylt rahakotis, ülejäänud summa tema kodus. 1261. Kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne ega põhjendatud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks jätta arestituks mansetinööbid Hugo Boss väärtusega 38 eurot, mansetinööbid Mont Blanc väärtusega 205 eurot, meeste käekell TW Steel väärtusega 310 eurot. Sisuliselt on võimatu tuvastada nende tegelikku väärtust, samuti nende päritolu on tuvastamata. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlaks tegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada käekella Breque 4159 De La Marine päritolu läbi selle, et J. Medunitsal oli sarnane käekell, kella väärtusest ning asjaolust, et ütlused käekella kinkimisest on kohus põhjendatult lugenud ebausaldusväärseks.
1262. Nimetatu kohta selgitas Dmitry Uritskiy, et tegemist oli kingitusega sõpradelt ning tõesti - käekella Breque karbil on tõepoolest märge „Dimale sõpradelt“. Kohtu hinnangul ei tähenda nimetatu aga pelgalt seda, et kõnealune märge viitaks üheselt sellele, et kell on kingitus tähtpäevaks. Ei ole väheoluline asjaolu, et J. Medunitsa on selgitanud, et kellade kinkimine ja kingiks ostmine oli väga tavapärane ning ka J. Medunitsal endal oli analoogiline kell. Tuvastatud ei ole, kes täpselt karbil märgitud sõbrad olid ning D. Uritskiy pole ise loonud ka võimalust enda väidete kontrollimiseks läbi tunnistajate ülekuulamise, mainides vaid, et tegemist oli sõpradega Venemaalt. Kella väärtus oli arestimise ajal 23842 eurot, on asjakohane märkida, et sellise väärtusega kingi kinkijat peaks kingisaaja ometi mäletama. Kohtus uuritud tõenditest tulenevalt on tuvastamist leidnud asjaolu, et nii D. Uritskiy kui J. Medunitsa ning nendega suhtlevate isikute vahel oli tegemist lähedaste sõprussuhetega ning n.ö vastastikune kellade kinkimine omavahel ei olnud midagi tavatut. Seega on alust arvata, et üks kella kinkija võinuks olla J. Medunitsa kuna just J. Medunitsal on sarnane kell, ta kirjeldas kust ja millisel moel neid saab osta kuid kuna D. Uritskiy ja J. Medunitsa kumbki kella seost J. Medunitsaga välja ei toonud loeb kohus, et pole tuvastatud sõpru, kes kella kinkisid. Seega ei ole võimalik kuidagi tuvastada, et see kell on esiteks tõepoolest kinkena saadud, teiseks pole võimalik tuvastada, et see kell on soetatud legaalse tulu eest. J. Medunitsa on selgitanud, et sularaha tehinguid on ka Hispaanias võimalik teha üsnagi minimaalse summa näol, mis ei ületa paarituhandet eurot. Nii D. Uritskiy kui J. Medunitsa kellade väärtus ületab seda mitmekordselt. Isegi kui uskuda J. Medunitsa väidet selle kohta, et kellakaupluse omanik oli tema tuttav, kes sai ka alati teha allahindlust kuni 40 protsenti, ei olnud ka sel juhul võimalik kellade eest tasuda pangaülekandega, vaid arveldada tuli sularahas, mis on sellise summa puhul juba keelatud. J. Medunitsa väitis, et selles kellapoest kus tema oma kellad on ostnud ning juhuslikult on sarnane kell ka D. Uritskiyle kingitud, on võimalik arveldada ka sularahas. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D. Uritskiylt arestitud käekell kuulus tõepoolest D. Uritskiyle, kuid kella päritolu legaalsest sissetulekust, arvestades kella maksumust, on enam, kui kaheldav seega on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et kella näol on tegemist kriminaaltulu arvelt soetatud varaga. Eeltoodust tulenevalt tervikuna kuulub meeste käekell Breque 4159 De La Marine arestimise aegse väärtusega 23 842 eurot KarS § 832 lg 1, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerimisele. 1263. Sarnaselt kuulub konfiskeerimisele ka sularaha summas 7875 eurot. Leitud sularaha osas esitas D. Uritskiy kaitseväidetena, et Hispaanias elades sai ta raha „headelt inimestelt“, samuti teenis ta raha kinnisvaravahenduse ning autosalongis töötamisega, kuid nende väidete kontrollimiseks ei esitanud ta mitte ühtegi tõendit. D. Uritskiy pole oma väidete kinnitamiseks esitanud mitte ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit seega pole tuvastatud sularaha legaalne päritolu. Arvestades D. Uritskiyle esitatud süüdistust, tema kodust leitud narkootilise aine hašiši kogust ning selle aine käitlemisele viitavate esemete leidmisele on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et D. Uritskiy on teeninud narkootiliste ainete käitlemisega kriminaaltulu. Taolise koguse sularaha kodus hoidmine ei ole tavapärane, raha päritolu selgitused luges kohus ebausaldusväärseks. On alust arvata, et D. Uritskiyl on teadmised narkootiliste ainete käitlemisest ja tarbimisest kuivõrd ta tunnistas, et tarbib aeg-ajalt ka ise narkootikume. Samuti selgitas D. Uritskiy kohtus, et ta on ka kunagi narkootikumide käitlemise eest vanglakaristust kandnud. Küll aga ei olnud kodust leitud narkootilise aine kogus selline, mida üks inimene ise ära võiks tarbida, D. Uritskiy elukohast leiti 171.26 grammi (netokaal) narkootilist ainet hašiš. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab hašiši puhul 1 grammist ainest. Lihtsa matemaatilise tehte tulemusena saab väita, et D. Uritskiy kodust leitud ainest saaks ühekordse narkojoobe ca 1712 inimest (171.26 x 10) mis
ei ole kohtu hinnangul kodus enda tarbeks hoidmiseks eluliselt usutav. Arvestades leitud narkootilise aine kogust, hulgaliselt asju mi viitasid pakendamisele on põhjendatud alus arvata, et D. Uritskiy teenis narkootilise aine hašiši käitlemisega kriminaaltulu.
134.Eeltoodust tulenevalt tervikuna peab kohus põhjendatuks rahuldada prokuröri taotlus osaliselt ning KarS § 832 lg 1, § 255 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida läbiotsimisel leitud Dmitry Uritskiy ́le kuuluv sularaha summas 7875 eurot, mis on kantud prokuratuuri tagatiskontole ja Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtumäärusega arestitud Dmitry Uritskiy ́le kuuluv vallasvara meeste käekell Breque 4159 De La Marine arestimise aegse väärtusega 23 842 eurot. Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Ülejäänud aresti all olev Dmitry Uritskiy ́le kuuluv vallasvara tuleb vabastada ning tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. Prokuröri taotlus konfiskeerida Dmitry Uritskiy ́lt KarS § 832 lg 1 ja § KarS § 84 alusel 47 000 eurot tuleb ülalkirjeldatud põhjustel jätta rahuldamata. Sergey Kuznetsovilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1264. 04.12.2015. a koostatud Sergey Kuznetsovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub analüüs nii Sergey Kuznetsovi kui ka IK ja nende ühiste laste (3 last) elatustaseme kohta perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015.a. Vaatluses on loetletud Sergei Kuznetsovile ja tema abikaasale kuuluvad kinnistud, sõidukid, seosed äriühingutega ning läbiotsimisel ära võetud vara (loetelu esemetest ja nende hindadest) ja sularaha. Loetletud on maksustatavad tulud perioodil 2011-2015. Vaatlusprotokolli kohaselt kuulub Sergey Kuznetsovile XXX asuv korter, mis on ühisomandis IKga ja mis on ostetud laenuga. Vaatlusprotokollist nähtub, et IKl on lisaks ühisvarale eelnimetatud korteri näol ka xxx vallas asuv kinnistu ja eraldi on vaadeldud seda, et IK on teinud notarile sissemakse ühe korteriomandiga seoses. Vaatlusprotokolli kohaselt Sergey Kuznetsovile kuuluvaid autosid ei ole. IKle kuulub 09.12.2013 registreeritud Mercedes-Benz E 320 CDI 4MATIC, registreerimismärgiga XXXXXX. Nimetatud on nii Sergey Kuznetsovi kui IK seosed äriühingutega. Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete põhjal puudusid Sergey Kuznetsovil maksustatavad tulud perioodil 2011-2015.a. Samuti ei ole isik deklareerinud ka välismaiseid tulusid nimetatud perioodil. 2011-2015. a ei makstud Sergey Kuznetsovile ka dividende. Sergey Kuznetsovi pangakonto väljavõtte kohaselt kanti tema kontole perioodil november 2012 kuni juuni 2014 selgitusega töötasu/palk 45 999,5 eurot, mis ei saa olla isiku legaalseks tuluks, kuivõrd jälitusinfo põhjal on tuvastatud, et nimetatud perioodil Sergey Kuznetsov reaalselt tööd ei teinud. Vaatlusprotokolli kohaselt on eelnimetatud selgitustega ülekanded arvestatud elatustaseme analüüsis varjatud päritoluga tuludesse. Samuti on vaadeldud IK tulusid perioodil 2011-2015.a mis on Maksu- ja Tolliametile deklareeritud. Vaatlusprotokolli kohaselt on Sergey Kuznetsovi ja tema abikaasa IK leibkonna viie aasta keskmine tulu ühes kuus Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete põhjal olnud 122,43 eurot. 1265. 14.12.2015 võeti Sergey Kuznetsovi elukoha (XXX, Tallinn) läbiotsimisel ära ostutšekid, mille eest on tasutud sularahas kokku 9009,92 euro eest. Nimetatud sularahatšekkide eest tasutud sularahasumma on kajastatud elatustaseme analüüsi varjatud allikatest pärit sissetulekutes. Sularahatšekid on ka eraldi vaadeldud 10.01.2016.a koostatud vaatlusprotokollis. Samal läbiotsimisel võeti Sergey Kuznetsovi elukohast ära sularaha 12 500 eurot ja 900 dollarit. Eesti Panga andmeil (vt. vaatlusprotokolli lisa 6) oli USD kurss seisuga 14.12.2015 1,0983 (900 x 1,09830 = 819,45 eurot). Kokku konfiskeeriti läbiotsimisel
konverteeritult eurodesse 13 319,45 eurot, mis on vaatlusprotokollis kajastatud elatustaseme analüüsi varjatud allikatest pärit sissetulekuteks. 1266. Vaatlusprotokollis on kajastatud andmed, millised esemed ning mis turuhindadega esemeid võeti läbiotsimisel ära, esemete loetelu hulgas on meeste käekell ORIS Swiss, Rubber, stainless steel väärtusega kasutatult ca 1646 eurot; meeste mansetinööbid TF Est. 1968 Geneve Suisse (uueväärsed) väärtusega ca 360 eurot; meeste käekell Tissot Ballade, väärtusega kasutatult ca 284,2; meeste käekell Tiffany&Co automatic, väärtusega kasutatult ca 1505 eurot; LG televiisor 55LM660S LED 3D Cinema Screen, toodud ostuhind 1275 eurot; mobiiltelefon iPhone 5, toodud ostuhind 539 eurot; tahvelarvuti iPad mini 64GB koos ümbrisega väärtusega kokku 703,96 eurot; mobiiltelefon iPhone 5, väärtusega kasutatult ca 190 eurot; tahvelarvuti iPad mini WiFi Cell, toodud ostuhind 609 eurot; GPS seade Garmin Nüvi, väärtusega kasutatult ca 165 eurot; mobiiltelefon CAT B100, toodud ostuhind 179 eurot. 1267. Vaatlusprotokollis toodud pangakontode põhjal tehtud elatustaseme analüüsi kohaselt on Sergey Kuznetsovil varjatud allikatest pärit sissetulekuid perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. a kokku vähemalt 162 946,69 euro ulatuses. Leibkonnana kokku on varjatud allikatest pärit sissetulekuid 2011-2015.a Sergey Kuznetsovil vähemalt 225 674,27 eurot. 1268. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamise aluseks on isiku kuritegelik eluviis.49 Kohus on tuvastatud, et Sergey Kuznetsovil puudusid vähemalt 2011 aastast kuni enda kinnipidamiseni igasugused deklareeritud tulud olukorras, kus tema pangakontole oli samal ajal kantud tuvastamata päritoluga vara vähemalt 198 673,89 eurot. Sergey Kuznetsovi legaalsete sissetulekute ja varandusliku olukorra vahel esineb põhjendamatult suur erinevus, mis annab alust eeldada vara ebaseaduslikku päritolu. Eelnimetatu ilmneb kohtus uuritud varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist. S. Kuznetsovi pangakontodele on laekunud märkimisväärselt sularaha vaatamata asjaolule, et kohus ei tuvastanud tema võimekust sellises ulatuses legaalset tulu teenida. Samuti pole S. Kuznetsov veenvalt suutnud nimetatud raha päritolu selgitada. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad seda, et kuni kinnipidamiseni ei olnud Sergey Kuznetsovil ametlikku sissetulekut. Sergey Kuznetsov on ainukese selgelt tuvastatava sissetulekuallikana viidanud sellele, et on enda tuttavalt Venemaa kodanikult laenanud märkimisväärse summa sularaha, kuid pole suutnud isegi kõnealuse raha tegelikku saamist või laenulepingu tegelikku kehtimist muude tõenditega, kui oma ütlustega, kinnitada. Kohus on juba Sergey Kuznetsovi analüüsis viidanud asjaolule, et eluliselt pole usutav laenu saamine Sergey Kuznetsovi kirjeldatud tingimustel – kindla tagasimakse tähtaja ning intressideta. Seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et Sergey Kuznetsovil on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, kuivõrd on tuvastatud süü narkootiliste ainete käitlemisel on põhjendatud alus arvata koosmõjus S. Kuznetsovi varalise seisundi analüüsiga, et ta teenis kriminaaltulu, mille arvel omandas kinnistuid, sõidukeid ja erinevaid esemeid. 1269. 25.05.2016 määrusega on arestitud Sergey Kuznetsovile kuuluv järgmine vara: sularaha summas 900 USA dollarit ja 12 500 eurot; meeste käekell Oris Swiss väärtusega 1646 eurot; meeste mansetinööbid TF est 1968 Geneve Suisse väärtusega 360 eurot; meeste käekell Tiffany & Co väärtusega 1505 eurot; televiisor LG 55LM660S väärtusega 1275 eurot;
Seisukohta jagab Riigikohus RKKKo 05.10.2010 nr 3-1-1-73-10, p 9.1.
mobiiltelefoni iPhone 5S väärtusega 539 eurot; tahvelarvuti iPad mini väärtusega 703,96 eurot; mobiiltelefon iPhone 5 väärtusega 190 eurot; tahvelarvuti iPad mini väärtusega 609 eurot; GPS seade Garmin Nüvi väärtusega 165 eurot; mobiiltelefon CAT B100 väärtusega 179 eurot. 1270. Sergey Kuznetsovi pangakonto väljavõttelt ei nähtu arestitud esemete ostmist, küll kinnitavad varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisaks olevad ostutšekid seda, et ülalnimetatud varast vähemalt osa on ostetud sularaha eest: 08.02.2013 on soetatud televiisor LG, 04.03.2014 IPad mini ja IPhone 5s, 09.03.2013 IPad mini ja 05.09.2014 mobiiltelefon Cat. Kuivõrd sularaha päritolu ei ole tuvastatud on põhjendatud alus eeldada, et sularaha eest ostetud esemed on soetatud kriminaaltulu eest. 1271. 10.01.2016 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub vaatlus Sergey Kuznetsovi elukoha läbiotsimisel, aadressil XXX ära võetud dokumentidele: 3 sularahatšekki, 2 müügilepingut, 1 kindlustusleping, 1 üleandmise-vastuvõtu akt, 1 järelmaksu müügileping, 1 järelmaksu müügilepingu maksegraafik, 1 tööleping, 12 arvet ja 1 maksekorraldus. Nähtuvalt dokumentide sisule nõustub kohus prokuröri järeldustega, et Sergey Kuznetsov on teinud poolt märkimisväärseid kulutusi sularahas. Oluline on siinkohal märkida, et ostetud pole sugugi mitte esmatarbekaupu, seega vaatamata märkimisäärse legaalse sissetuleku puudumisele oli Sergey Kuznetsovil sularaha näol võimalik sooritada n.ö mugavusotste. 1272. Kuivõrd vara on pangakontode väljavõttest tulenevalt ära kulutatud on põhjendatud rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 256 lg 2 p 2 alusel mõista Sergey Kuznetsov ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 198 673.89 eurot. 1273. KarS § 832 lg 1 sätestab, et kohus võib mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, KarS-s sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 1274. Ülalnimetatud arestitud esemete osas ei ole Sergey Kuznetsov tõendanud, et need oleks soetatud legaalsete sissetulekute arvelt, tema pangakontodelt ei nähtu, et need esemed oleks soetatud seaduslikul teel, seega on kohtu hinnangul tegemist on esemetega, mis tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 sätteid järgides. 1275. Kohus tugineb konfiskeerimise materiaalalusena KarS § 256 lg 2 p 2, § 184 lg 5 p 2 mis näeb ette võimaluse kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 83 2 alusel, kui on toime pandud KarS §-s 256, 184 nimetatud kuritegu. Seega on täidetud tingimus, mille kohaselt peab laiendatud konfiskeerimise alus tulenema KarS-i eriosast. 1276. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et Sergey Kuznetsov on toime pannud KarS § 256 lg 1 ja KarS § 184 lg 21 kvalifikatsioonile vastavad kuriteod, mille eest on ette nähtud vangistus tähtajaga kuus kuni kakskümmend aastat, on täidetud KarS § 832 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise teine eeldus, mille kohaselt saab konfiskeerimist kohaldada vaid
siis, kui sanktsioonis nähakse minimaalselt ette ühe aasta pikkune vangistus. Eeltoodu alusel kuulub kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Konfiskeerida ja anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse Sergey Kuznetsov ́ile kuuluv järgnevalt loetletud vallasvara: sularaha summas 900 USD ja 12 500 eurot; meeste käekell Oris Swiss (arestimise hetke) väärtusega 1646 eurot; meeste mansetinööbid TF est 1968 Geneve Suisse (arestimise hetke) väärtusega 360 eurot; meeste käekell Tiffany & Co (arestimise hetke) väärtusega 1505 eurot; televiisor LG 55LM660S (arestimise hetke) väärtusega 1275 eurot; mobiiltelefoni iPhone 5S (arestimise hetke) väärtusega 539 eurot; tahvelarvuti iPad mini (arestimise hetke) väärtusega 703,96 eurot; mobiiltelefon iPhone 5 (arestimise hetke) väärtusega 190 eurot; tahvelarvuti iPad mini (arestimise hetke) väärtusega 609 eurot; GPS seade Garmin Nüvi (arestimise hetke) väärtusega 165 eurot; mobiiltelefon CAT B100 (arestimise hetke) väärtusega 179 eurot. 1277. Harju Maakohtu 15.08.2016 kohtumäärusega 1-16-6095 on arestitud kolmandale isikule IKle kuuluv sõiduk Mercedes Benz ML320 reg.nr-ga XXXXXX. 1278. KarS § 256 lg 2 p 2 sätestab, et KarS §-s 256 sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. KarS § 184 lg 5 p 2 sätestab, et KarS § 184-s sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega on laiendatud konfiskeerimise korral tõendamiskoormus ümber pööratud ja isik peab ise tõendama, et vara on saadud õiguspäraselt. 1279. KarS § 832 lg 2 p 1 kohaselt võib erandina kohus KarS § 832 lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. 1280. KarS § 832 lg 2 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et kolmas isik on lõikes kaks ammendavalt sätestatud asjaoludel omandanud toimepanija eeldatava varasema kuriteo (kriminaalse tegevuse) tulemusena saadud – s.o lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava – vara. Seega on võimalik kolmanda isiku vara laiendatud konfiskeerimine vaid juhul, kui on täidetud ka kõik KarS § 832 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise eeldused, st toimepanija tunnistatakse kataloogikuriteos süüdi ja talle mõistetakse selle eest vähemalt aastane vangistus; on alust eeldada, et kolmanda isiku vara on saadud toimepanija varasema kriminaalse tegevuse tulemusena ja kolmas isik ei suuda tõendada vara legaalset päritolu. 1281. IK on 22.01.2015 koostatud määrusega kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Kohus on tuvastanud, et Sergey Kuznetsovi näol on tegemist isikuga, kes tegeles narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega suure varalise kasu teenimise eesmärgil ning ülapool ka
analüüsinud 04.12.2015 valminud Sergey Kuznetsovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis on analüüsitud ka Sergey Kuznetsovi abikaasa IK varalist seisu ning on tuvastatud, et perioodil 2011-2015 on IK sissetulekud pärinenud OÜ XXXst ning aastal 2012 on keskmine brutotöötasu kuus olnud 96.67 eurot, 2013.a 204.17 eurot, 2014 aastal 150 eurot ja 2015 aastal 343.97 eurot. Ka on tuvastatud, et OÜ XXX käive oli väike, nimelt majandusaastaaruande kohaselt oli 2014 käive 3370 eurot, kasum – 74 eurot, töötajaks üksnes IK. Ka ei ole IK nimetatud OÜ-st saanud tulu dividendide näol. Sergey Kuznetsovi ja IK ametlik kogutulu olnud perioodil 2011-2015 keskmiselt 122.43 eurot kuus. Leibkonnal, s.o Sergey Kuznetsovil ja IKl on kokku varjatud allikatest pärit sissetulekuid 2011-2015 kokku vähemalt 225 674.27 eurot. Maanteeametiregistri väljatrükist nähtub, et Sergey Kuznetsovi abikaasa IK nimele on alates 09.12.2013 registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz E320 CDI 4MATIC reg.nr-ga XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX. Ka nähtub Maanteeameti registri väljatrükist, et 17.11.2015 on sõiduauto Mercedes-Benz E320 CDI 4MATIC VINkoodiga XXXXXXXXXXXX väljastatud uus registreerimistunnistus IK nimele ning sõiduki reg.nr nüüd XXXXXX. Nähtuvalt rahvastikuregistri väljatrükist on Sergey Kuznetsov abielus IKga alates xx.xx.xxxx. Teadaolevalt ei ole isikutel sõlmitud abieluvaralepingut, seega on 09.12.2013 IK nimele registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz E320 näol tegemist nende ühisvaraga. 1282. Kohtule esitatud tõendite pinnalt saab väita, et IK ametlikud sissetulekud, olles nt 2013 204.17 eurot brutotasuna kuus ei olnud kindlasti piisavad selleks, et soetada endale sõiduauto Mercedes-Benz E320, mille ehitusaasta on 2007. On eluliselt usutav, et seesuguse sõiduki soetamiseks peab olema igakuine sissetulek oluliselt suurem. Üleüldse oli sõiduki MercedesBenz reg.nr-ga XXXXXX omandamine kohtu hinnangul konspiratiivne ning tehingu õiguspärasuse on kohus tugevalt kahtluse alla seadnud. Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest (vt Sergei Kuznetsovi vara analüüs, lisad 9) on IK ostnud sõiduki MercedezBenz ML320 2.0 tehasetähisega XXXXXXXXXXX 2005 a 18.04.2013 a sõlmitud müügilepingu nr 01166014L alusel ning nähtuvalt müügilepingust on müügihind 15000 eurot tasutud J. Medunitsa arvelduskontole nr xxxxxxxxxx. Sõiduk on soetatud järelmaksu müügilepingu nr 0116014L alusel Swedbank Liising AS milles ostjaks on Sergei Kuznetsov ja müüjaks IK. Järelmaksuga müügilepingu tingimustest ning maksegraafikust nähtub, et esimene osamakse on olnud 10000 eurot ning igakuise osamakse suuruseks on 99.76 eurot perioodil 18.04.2013-15.04.2018. Maksegraafik on koostatud Sergey Kuznetsovi nimele. Seega on kohtu hinnangul IK, Sergey Kuznetsov ja J. Medunitsa teostanud tehingu, mille käigus IK läbi Swedbank Liisingu AS kannab Jevgeni Medunitsa kontole 15000 eurot. Samal päeval on teostatud sama sõiduki osas tehing IK ja Sergei Kuznetsovi vahel, mille käigus Sergei ostab sama sõiduki oma abikaasalt IKlt. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas Swedbank Liising AS sai taolisi tehinguid ühel päeval nõnda vahendada kuid siinkohal loeb kohus tuvastatuks fakti, et IK on 18.04.2013 teinud ülekande 15000 euro suuruses J. Medunitsale. On oluline tähele panna, et nimetatud tehing sõiduki ostmise näol paistab kohtule fiktiivsena ning tõendeid kogumis hinnates on usutav, et see raha 10000 eurot mis tehingute vahel liikus on kohtu hinnangul saadud kuritegelikul teel, samuti liisingumaksed mida hiljem teostati on alust arvata, et tegemist oli kuritegelikul teel saadud varaga. Eeltoodust pidi teadlik olema ka IK kuivõrd taolist skeemi ei ole võimalik muul viisil toime panna. 1283. Ametlikult deklareeritud sissetulekuid arvestades on põhjendatult alust arvata, et Sergey Kuznetsovil ja IKl puudusid legaalsed vahendid, mis oleksid võimaldanud omandada sõidukit
Mercedes-Benz E320 ja sõidukit ka hiljem ülal pidada. Ka on kriminaalmenetluse raames tuvastatud, et IK on teinud tehinguid Sergey Kuznetsovi huvides – nii näiteks on 13.07.2015 IK arvelt makstud Tallinnas, XXX korteri sissemakse summas 26 535 eurot. Arvestades IK varalist seisu ning tema igakuist legaalset sissetulekut ei ole reaalselt võimalik, et IKl oleks endal olnud sellises summas raha, et teha suures summas sissemakset korteri eest. IK sissetulekuallikatena saab nimetada vaid tuvastamata tuludest pärinevaid sularahasissemakseid pangakontole ning Sergey Kuznetsovi poolt laekunud tuvastamata päritoluga vara ülekandeid tema kontole. Sergey Kuznetsov on teinud IK pangakontodele märkimisväärseid sularahasissemakseid. On üldteada asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisel liiguvad summad sularahas ja mitte pangakontode kaudu. 1284. Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud alus väita, et eelnimetatud sõiduauto on omandatud Sergey Kuznetsovi kuritegelikust tegevusest saadud vahenditest ning eeltoodu alusel kuulub kolmandale isikule IKle kuuluv sõiduk Mercedes Benz ML320 reg.nr-ga XXXXXX kui kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerimisele KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel. Sergei Nikolajevilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1285. Sergei Nikolajev koos Kirill Novikovi ja Stanislav Nikolajeviga osales kaasaaitajana sõiduautode ettevalmistamisel narkootikumide veoks, juhtis hašiši vedamisega tegelevate kullerite tegevust ning osales ise vahetult hašiši vedamisel. Seega panustas Sergei Nikolajevi kuritegeliku ühenduse tegevusse viisidel, mis iseloomustavad tema tegevust kui kriminaaltulule suunatud kuritegude toimepanijat. 1286. 18.12.2015 koostatud Sergei Nikolajevi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub analüüs Sergei Nikolajevi kui ka Inga Šemjakina (ühise leibkonna tõttu) elatustaseme kohta perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Vaatluses on loetletud Sergei Nikolajevile kuuluvad kinnistud, sõidukid, seosed äriühingutega ning läbiotsimisel ära võetud vara (loetelu esemetest ja nende hindadest) ja dokumendid (ostutšekid mille eest on tasutud sularahas). Loetletud on maksustatavad tulud perioodil 20112015. Vaatlusprotokolli kohaselt on Sergei Nikolajevi leibkonnal kokku varjatud allikatest pärit sissetulekuid 2011-2015 kokku vähemalt 97 261,95 eurot. Arvestades leibkonna peaaegu olematut ametlikku sissetulekut, on kohtu hinnangul põhjendatud järeldus, et narkokuritegude toimepanemine oli Sergei Nikolajevile muutunud sel perioodil põhiliseks sissetulekuallikate hankimise vahendiks. Kohus loeb vaatlusprotokolliga tuvastatuks asjaolu, et Sergei Nikolajevil on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, mis võimaldasid tal omandada kinnistuid, sõidukeid ja erinevaid esemeid. Samuti on 15.02.2016 koostatud asitõendite vaatlusprotokoll koos lisadega, mis tõendab asjaolu, et Sergei Nikolajev kasutas ostutehingute tegemiseks sularaha. Kuivõrd sularaha päritolu osas pole objektiivselt kontrollitavaid tõendeid esitatud on põhjendatud alus väita, et sularaha näol on olnud tegemist kriminaaltuluga. Kohtus uuritud tõendeid kogumina hinnates on põhjendatud alus väita, et Sergei Nikolajevi sissetuleku märkimisväärseks allikaks oli narkootiliste ainete käitlemisest saadud raha. 1287. Kohus on tuvastanud, et Sergei Nikolajev osales ise vähemalt viiel narkootikumide vedamisega seotud reisil, osales vähemalt nelja auto ettevalmistamisel narkootikumide veoks, juhendas narkootikumide veos osalenud kullerit Sergei Matinit viiel narkootikumide veoga seotud reisil, juhendas AS neljal narkootikumide veoga seotud reisil ning panustas VB reisi.
1288. Sarnaselt S. Matini vara konfiskeerimise analüüsile, tugineb ka siinkohal kohus AK ütlustele, kes selgitas, et ühe reisi eest sai ta kokku 5000 eurot, seega on ka siinkohal põhjendatud järeldada, et samasugust tulu said või ootasid ka teised narkootikumide veoga seotud kullerid, sh. Sergei Nikolajev ning kullerina pidi ka tema teenima vähemalt 25 000 eurot kriminaaltulu, mille konfiskeerimine vara säilimisel on põhjendatud KarS § 831 lg 1 sätestatud alusel. Kuna nimetatud vara on aga ära kulutatud, kuulub Sergei Nikolajevi osas kohaldamisele konfiskeerimise asendamine KarS § 84 nimetatud alustel. 1289. Samuti kuulub kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1, § 256 lg 2 p 2 ja § 184 lg 5 p 2 alusel Harju Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega 1-16-4471 arestitud tagamiseks Sergei Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2 (IMEI xxxxxxxxxxxx) arestimise aegse väärtusega ca 102 eurot; sõiduauto kasutatud veljed koos rehvidega „Winter Sport 3D 17“ arestimise aegse väärtusega ca 133.75 eurot/tk, kokku 535 eurot/4tk; sõiduauto kasutatud rehvid Michelin Pilot Primacy 18“, koos AXIAR mustast metallist velgedega arestimise aegse väärtusega ca 179,5 eurot /tk, kokku 718 eurot/4tk; suusahoidikud Thule, kaks komplekti (2+2) arestimise aegse väärtusega ca 117 eurot/komplekt, kokku kaks komplekti 234 eurot katusereelingud sõiduautole arestimise aegse väärtusega ca 128 eurot/komplekt; kasutatud mäesuusad Kastle RX arestimise aegse väärtusega ca 181eurot ja kasutatud mäesuusad Fischer Progresso 800 arestimise aegse väärtusega ca 317 eurot. Kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumina käsitledes on põhjendatud alus väita, et eelkirjeldatud vara oli paljuski soetatud kuritegude toimepanemiseks. Katusereelingud, suusahoidkikud, mäesuusad olid selleks, et varjata reisi tegelikku otstarvet ja eesmärki kuivõrd on tuvastatud, et kulleritel oli oma „legend“ mille kohaselt käisid nad puhkusereisidel. Samuti tahvelarvuti ning sõiduki veljed olid vajalikud kuritegude toimepanemiseks. On põhjendatud alus arvata, et kõik eelkirjeldatud esemed on soetatud kriminaaltulu saamise eesmärgil samuti kriminaaltulu arvelt. 1290. Mis puutub prokuröri taotlusesse jätta arestituks konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks Sergei Nikolajev ́ile kuuluv kinnisasi aadressil Harju maakond, XXX leiab kohus, et taotlus ei ole põhjendatud. Kohtule on esitatud tõendid, et nimetatud kinnisasi on saadud kinke näol 1990-ndate alguses Sergei Nikolajevi vanemate poolt. Kohtule arusaadavalt elavad selles majaks ehitatud suvilas veel ka Sergei Nikolajevi vanemad. Samuti pole hinnatud kinnisasja väärtust, kohtul on võimatu kontrollida kohaldatava meetme proportsionaalsust. Jah on tuvastatud, et Sergei Nikolajev on saanud kuritegude toimepanemise tulemusena varalist kasu aastatel 2011-2015 kuid kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu talle kuuluvat suvilat arestituks jätta seda enam, et selles on aastakümneid elanud alaliselt süüdistatava vanemad ning algselt oli see ka nende vara. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus prokuröri taotluse Sergei Nikolajev ́ile kuuluva kinnisasja aadressil Harju maakond, XXX (katastritunnus xxxxxxxxxxxx), pindalaga 1319 m2, kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx suhtes jätkuva aresti kohaldamiseks rahuldamata. Nimetatud kinnisasi tuleb vabastada aresti alt. Stanislav Nikolajevilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1291. Sarnaselt Kirill Novikoviga panustas Stanislav Nikolajev kuritegeliku ühenduse tegevusse samaväärselt – mõlemad osalesid narkootiliste ainete vedamiseks sobilike
sõiduautode ümberehitamisel ning panustasid seeläbi kuritegeliku ühenduse tegevusse. Seega osales ka Stanislav Nikolajev kuritegudes, mille olemuseks oli kriminaaltulu teenimine ning kohus on tuvastanud, et ühiselt osaleti täpselt samade sõidukite ümberehitamises. 1292. 17.12.2015 koostatud Stanislav Nikolajevi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et Stanislav Nikolajev töötas perioodil 2011 jaanuarist kuni enda kinnipidamiseni 2015 ametlikult E OÜ-s ning teenis igakuiselt palka vahemikus 741-1260 eurot. Kõnealune palk laekus Stanislav Nikolajevi pangakontole ülekannetena. Stanislav Nikolajevi pangakontode vaatlusest nähtuvalt tegi ta ajaperioodil, mil teda süüdistuse kohaselt seostati kuritegude toimepanemisega, ka enda pangakontole sissemakseid. Nimetatud ajal laekus Stanislav Nikolajevi kontole sularaha kogusummas 16 777.23 eurot. Stanislav Nikolajev ei ole andnud ütluseid, mis käsitleks tema teisi legaalseid sissetulekuallikaid – nt kellegi teise heaks töötamist vms. Seega pole Stanislav Nikolajev kohtuistungil esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tal on legaalsed sissetulekuallikad. Vastupidiselt on aga tuvastatud, et Stanislav Nikolajev on vähemalt 2013 aastast olnud kaasatud selliste kuritegude toimepanemisse, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine. Seega on kohtu hinnangul varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis koos lisadega tõendatud, et Stanislav Nikolajevil on olnud varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad mistõttu on põhjendatud alus arvata, et Stanislav Nikolajev on kuritegude toimepanemise tulemusena saanud varalist kasu. On põhjendatud alus arvata, et tuvastamata sissetulekuallikad tulenesid kriminaaltulust mis olid teenitud narkokuritegude arvelt. 1293. 15.02.2016 koostatud asitõendite vaatlusprotokollis koos lisadega on vaadeldud Stanislav Nikolajevi elukoha läbiotsimisel XXX äravõetud maksekorraldust koos sularahaarvega, 1 kassa sissetuleku orderit ja orderi kviitungit. SEB Liising AS-i poolt väljastatud sularahakviitungist on näha, et 19.02.2015 on pangakontole pandud sularaha summas 3299,00 eurot, ka teenustasu 13,20 eurot on tasutud sularahas. AS SEB Liisingu 18.02.2015 koostatud arves Stanislav Nikolajevi nimele on kajastatud Land Rover Range Rover Sport XXXXXXXXXXX, väljaostumakse summas 3100 eurot ja lepingutasu 199 eurot. 20.02.2015 kassa sissetuleku orderist nr B151532 nähtub Stanislav Nikolajevi poolt tasutud riigilõiv, mis on seotud sõidukiga reg nr XXXXXX summas 61 eurot ja orderi kviitungist Vagner Kindlustusmaakler AS-ilt, nr 03103 nähtub poliisi nr 91-A6-171653 eest tasumine summas 286 eurot. Nähtuvalt vaatlusprotokollis kajatatule loeb kohus tuvastatuks, et Stanislav Nikolajev on teinud märkimisväärseid kulutusi sularahas, samuti loeb kohus tuvastatuks, et Stanislav Nikolajev on teinud Sergei Nikolajevi huvides sõiduauto Range Rover reg.nr-ga XXXXXX omandamise ja kasutamisega teostatud kulutusi ning kohtu hinnangul on põhjendatud, et kogu sularaha, mis oli Stanislav Nikolajevi valduse, pidi olema kuritegeliku päritoluga. Kui kõnealune raha säilinuks, esineks selle konfiskeerimiseks KarS § 832 lg 1 sätestatud alustel, kuid kuna Stanislav Nikolajev on pangakontole kantud raha ära kulutanud, tuleb kohtu hinnangul Stanislav Nikolajevilt KarS § 84 alusel välja mõista konfiskeerimise asendamise korras 16 777.23 eurot. 1294. Vara arestimine on kriminaalmenetluse tagamise vahend, mille eesmärk on kindlustada kriminaalmenetluses tehtava kohtuotsuse või konfiskeerimismääruse täitmine kannatanu tsiviilnõude, riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku avalik-õigusliku nõude või riigi konfiskeerimisnõude rahuldamist või varalise karistuse mõistmist puudutavas osas. Seega võttes arvesse KrMS §-s 142 sätestatu, siis on võimalik arestida üksnes isiku sellist vara, mis võidakse temalt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise, konfiskeerimise
või selle asendamise või varalise karistuse mõistmise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmise käigus võõrandada. 1295. Harju Maakohtu 17.02.2016 määrusest nähtub, et prokuratuur esitanud taotluse arestida Stanislav Nikolajevile kuuluv kriminaaltulu kahtlusega vara - mootorratas Yamaha YZF-R1 (registreerimismärk XXXX), ehitusaasta 2005, turuväärtus ca 4000 eurot, mootorratas Honda CBR 1000RR (registreerimismärk XXXX), ehitusaasta 2004, turuväärtus omandamise hetkel 4458 eurot, sõiduauto Lexus RX300 (registreerimismärk XXXXXX), ehitusaasta 2001, keskmine turuväärtus 4433 eurot võimaliku kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 832 lg 1 mõttes. 1296. Käesolevaks on kohus tuvastanud, et Stanislav Nikolajev on pangakontole kantud sularaha ära kulutanud, seega on põhjendatud Stanislav Nikolajevilt KarS § 84 alusel välja mõista konfiskeerimise asendamise korras 16 777.23 eurot. 1297. Samas ei loe kohus põhjendatuks nimetatud nõude tagamiseks jätta arestituks Stanislav Nikolajevile kuulvad sõidukid. 1298. Kohtul puuduvad igasugused tõendid ja informatsioon selle kohta, milline on nende sõidukite väärtus kohtuotsuse kuulutamise hetkel ehk siis sisuliselt on sõidukite väärtus prokuröri taotluses ära toodud 17.02.2016 seisuga, mis sel hetkel moodustas kogumis sõidukite väärtuseks 12 891 eurot. Millises seisus, selleks, et need arestitava varana vähegigi kataks konfiskeerimise asendamise korras olevat nõuet, võiksid olla sõidukid aastal 2021 või veelgi enam, kohtuotsuse jõustumise hetkel, on prognoosimatu, kuid igasugune tavaloogika viitab asjaolule, et sõidukite väärtus on ajas ilmselgelt vähenenud eeldusel, et ligi 6 aasta vältel on need seisnud hooldamata ja kasutult. 1299. Sõidukite väärtust ei saa hinnata ainult margi ning väljalaske aasta järgi kuna turuhinna moodustab eeltoodule lisaks nii sõiduki tehniline- kui ka väline seisukord. Kohus ei saa vara konfiskeerimisel aastal 2021 aktsepteerida 2015 aastal tehtud vallasvara arestimise aegset väärtust või soetamise väärtust kuivõrd on üldtuntud teada asjaolu, et sõidukite näol oleva vara väärtus langeb ajas märkimisväärse kiirusega. Seega ei ole kohtul põhjendatud alust konfiskeerida vara, mille väärtust ei ole kohtulahendi tegemise hetkeks uuesti hinnatud lisaks asjaolule, et prokuröri taotlus ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et kohtueelses menetluses on konfiskeerimise esemeks olev vara arestitud teisel alusel (kui kuriteoga saadud vara) mille osas pole prokurör esitanud oma seisukohta. Eeltoodu alusel ei ole võimalik kohtul hinnata konfiskeerimise proportsionaalsust mistõttu tuleb prokuröri taotlus vallasvara konfiskeerimise osas jätta rahuldamata. 1300. Lisaks selgitab kohus, et muude mõjutusvahendite kohaldamise osas tuleb rangelt järgida põhimõtet, et tuvastatud faktilised asjaolud peavad olema konfiskeerimisotsustuse tegemiseks piisavad. Arvestada tuleb , et esemeid ei saa lugeda süüteoga saadud varaks, kui tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt on võimalik üksnes üldsõnaliselt öelda, et esemed on saadud tahtliku süüteo tulemusel või ostetud süüteo tulemusel saadud raha eest, kuid täpsemalt ei ole tuvastatud, kas konkreetsetel esemetel on süüteoga saadud varaga või sellest saadud rahaga vahetu ja individualiseeritav seos.
1301. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus prokuröri taotluse osaliselt ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõistab Stanislav Nikolajev ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 16777.23 eurot. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-832 arestitud vallasvara konfiskeerimiseks. Nimetatud kinnisasi tuleb vabastada aresti alt. Samuti kuulub tagastamisele Stanislav Nikolajev ́ile kuuluv järgnev vallasvara: mootorratas Yamaha YZF-R1, reg nr: XXXX, mootorratas Honda CBR 1000RR, reg nr: XXXX, sõiduauto Lexus RX300, reg nr: XXXXXX.
Kirill Novikov’ilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1302. Kohtu hinnangul on käesolevas lahendis tõendamist leidnud, et Kirill Novikov osales vähemalt 2014. aastast kuni enda kinnipidamiseni 14.12.2015. a koos kaassüüdistatavatega kuritegeliku ühenduse tegevuses, mille eesmärgiks oli kriminaaltulu teenimine läbi narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ning kohtu hinnangul on tõendatud, et Kirill Novikov panustas kuritegeliku ühenduse tegevusse viisil, mille olemuseks oli iseenesest kuritegeliku tulu teenimine. Seega tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditele väidab kohus, et Kirill Novikovile ei olnud sõiduautode ümberehitamine mitte hobi, vaid sissetulekuallikas ja nimelt kinnitavad tõendid seda, et Kirill Novikov osales nii S. Matini kasutuses oleva BMW X5, AS ja VB kasutuses olnud sõiduauto Audi A5 kui ka AKi kasutuses olnud sõiduauto Audi Q5 sõiduautode narkoveoks kohandamisel ning tehnilisel hooldamisel. Samuti on 14.12.2015 teostatud läbiotsimisel leitud Mercedes-Benz R-klass. 1303. K on andnud ütlusi, mille kohaselt maksis tema kasutuses olnud Audi Q5 ümberehitamine narkootikumide veoks 10 000 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et nimetatud summa kätkeb endast nii vajalikke materjale kui ka tööraha iseenesest ning lisaks tõenditele on ka kaassüüdistatavate ütlustega tõendatud, et autode ümberehitusel osales koos Kirill Novikoviga vähemalt Stanislav Nikolajev, millele aitas kaasa ka Sergei Nikolajev. Seega jagunes auto ümberehitamiseks kulunud summa kõigi kolme vahel – nii pidi igaüks süüdistatavatest saama auto ehitamisest minimaalselt 2600 eurot tulu eeldusel, et auto ümberehitamisega ja hooldamisega seotud otsesed kulutused ulatusid 2000 euroni. 1304. Kohus peab K. Novikovi puhul usutavaks sõiduautode ehitamisest sama suure tulu saamist kui sai Sergei Nikolajev – 10 666 euro teenimist. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et K. Novikov sai autode ümberehitamisest otsest tulu sularahas, ning seega kuulub see konfiskeerimisele ühes K. Novikovi valdusest leitud sularahaga kogusummas 1300 eurot. 1305. 10.12.2015 koostatud Kirill Novikovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis koos lisadega on kajastatud, millised on olnud vaatluse alusdokumendid ja mis registrites on olnud andmed, kuhu on tehtud päringud. Kajastatud on see, et selle aluseks on olnud läbiotsime protokoll, muuhulgas vastuskirjed. On kirjeldatud toimingu eesmärki, et saada ülevaade Kirill Novikovi varalisest olukorrast ning on kajastatud, millised kinnistud kuuluvad Kirill Novikovile. On kajastatud see, millised on olnud Kirill Novikovi sissetulekud kuni korteriomandi omandamiseni. Kajastatud on vaatluse käigus seda, millised on päringute alusel Kirill Novikovile kuuluvad autod. On kajastatud nende sõiduautode hinnad. On kajastatud, et pangakontolt ei nähtu, et sõiduauto eest oleks tasutud läbi pangakonto, mistõttu on tehtud järeldus, et selle eest on tasutud sularahaga. Välistatud on see, et Novikov ei ole
seotud ühegi äriühinguga. Kajastatud on Kirill Novikovi maksustatavad tulud perioodini 2015 aasta. Kajastatud on see, et Kirill Novikovi kodust on leitud raha. On tehtud elatustaseme analüüs, mis on tuginenud pangakontodele kajastatud andmete summeerimisele ja on tuvastatud see, et varjatud allikatest on pärinenud Kirill Novikovil vähemalt 9215 euro ulatuses vara. 1306. Lisaks vaatlusprotokollile on kajastatud algdokumendid, mida on vaadeldud Kinnistusraamatu andmed, Maantee- ja liiklusregistri andmed. Kirill Novikovil on pangakontode analüüsi kohaselt varjatud allikatest pärit sissetulekuid perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. a. vähemalt 9215 euro ulatuses. Lisaks on tuvastatu, et Kirill Novikov ostis 2009. a. endale korteriomandi, millele hüpoteeke pankade poolt ei seatud, milleks tal legaalsed sissetulekud puudusid, mistõttu on alust arvata, et korteriomand on ostetud kriminaalse tulu eest (summas 39 944,7). Loetletud andmetest loeb kohus tuvastatuks, et Kirill Novikov’il on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, põhjendatud on prokuröri järeldus, et ta võis kriminaaltulu teenida narkokuritegude arvel ning omandada sõidukeid ja kriminaaltuluna saadud vara arvel kuivõrd Kirill Novikov ei ole kohtumenetluse vältel esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat selgitust oma varalise seisukorra kohta. Alates 2015 märtsist töötas Kirill Novikov AS-is M ning teenis kuni enda kinnipidamiseni sealt legaalset tulu kogusummas 15412 eurot. 1307. Varalist seisundit puudutavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub veel, et K. Novikov on alates ajast, mil kohus on tuvastanud tema kuritegelikku ühendusse kuulumise, kandnud enda pangakontodele sularahana 7880 eurot, mille hiljem kontode vahendusel ka ära kulutas. Kõnealune summa on langeb aga sisuliselt kokku summaga, mida K. Novikov sai teenida autode ümberehitamisest s.o. 9300 eurot. On põhjendatud alus arvata, et kuritegelikku ühendusse kuulumisel ei olnud K. Novikovi ainukeseks tuluks vahetu autode ümberehitamine, vaid ühenduse tegevus oli K. Novikovi jaoks tulus ka laiemalt ning ühenduse liikmena pidi ka tema osa saama ühenduse tegevusega kaasnevast tulust ning elatama end kuritegelikust eluviisist saadavast tulust. Seega on põhjendatud rahuldada prokuröri taotlus ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Kirill Novikov ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 9300 eurot. 1308. Kohtu hinnangul hinnates kõiki kogutud tõendeid ei saa jõuda tõsikindlale järeldusele, et Kirill Novikov käitles suures koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Seega tuleb Kirill Novikov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks mõista. 1309. 17.02.2016 Kirill Novikovi vara arestimise määrusest nähtub, et mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, reg nr XXXX, ehitusaasta 2008 keskmiseks turuväärtuseks on 7000 eurot, sõiduauto Audi A6 Allroad, reg nr XXXXXX, ehitusaasta 2007 keskmiseks turuväärtuseks 11 000 eurot, mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, reg nr XXXX, ehitusaasta 2007 keskmiseks turuväärtuseks 7000 eurot. 1310. Kohtule on esitatud SEB pangas Kirill Novikovile kuuluva konto nr XXXXXXXXXXXX nr: xxx/127 väljavõte, millelt on näha raha liikumine ning millelt on näha, et K. Novikov soetas sõiduauto reg. numbriga XXXXXX 06.07.2014 ning müüs selle AMle, kes tasus selle eest 7500 eurot. Raha laekus kontole 14.11.2014. Kohtule esitatud andmete kohaselt soetas K. Novikov aastal 2012 mootorratta XXXX, kuid sellega juhtus
avarii ning selle eest hüvitati talle kindlustuse poolt 30.10.2014 aastal 370 eurot, mis on kontol olemas ning 05.11.201 hüvitas mootorratta XXXX maksumuse Leedu Filiaal summas 2100 eurot. 1311. Eelpool saadud raha eest soetas mootorratta Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2008, mille eest tasus 3500 eurot ja 07.09.15 ostis mootorratta Honda CBR 1000RR, registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2007 aastal 2500 euro eest (kontolt on näha, et mootorratta eest tasuti 11.09.2015). 1312. Sõiduauto Audi A 6 Allroad, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 2007 ostmiseks laenas talle puudu oleva raha PR, kellele maksis raha tagasi, mis on kontolt jälgitav ning kogu võõrandatud tehnika hind ei ületa 14 500 eurot. 1313. Seega jääb kohtule jääb selgusetuks, mille alusel on sõidukitele määratud nende väärtus ja millises seisukorras on sõidukid kohtuotsuse tegemise ajaks ehk siis viis ja pool aastat hiljem. Kohtul puudub võimalus anda hinnang, kas nimetatud sõidukid tagavad enam mingilgi moel konfiskeerimise objektiks oleva vara väärtust. 1314. Eeltoodu alusel rahuldab kohus prokuröri taotluse osaliselt ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõistab Kirill Novikov ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 9300 eurot. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida KarS § 831 lg 1, § 255 lg 2 p 2 alusel Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-829 arestitud Kirill Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara: elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha summas 1300 eurot kuivõrd tegemist oli kuritegelikul teel saadud varaga. Anda konfiskeeritu KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. 17.02.2016 kohtumäärusega 1-16-829 arestitud Kirill Nikolajev ́ile kuuluv vallasvara (mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, reg nr XXXX, Audi A6 Allroad, reg nr XXXXXX ja mootorratas/maastikusõiduk Honda CBR 1000RR, reg nr: XXXX) tuleb aresti alt vabastada. Sergey Matin ́ilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1315. 04.01.2016 on koostatud Sergey Matin’i varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud dokumendid, mida on vaadeldud, millistesse registrisse on päringud tehtud ning milliseid pangakontosid on vaadeldud. Vaatlusprotokollist nähtub, et Matinil puuduvad kinnistud. Teda on seostatud kahe sõiduautoga. Ta on olnud seotud OÜ-ga R, kus on esitamata majandusaasta aruanded. Vaatlusprotokollis esitatud tabelis on kajastatud Sergey Matini maksustatavad tulud aastatel 2011 kuni 2015 ning asjaolud, millistel kuudel tulid tulud erinevatest äriühingutest. Kajastatud on ka see, et Matin ei ole välismaalt saanud tulusid ja ei ole talle makstud dividende. Kajastatud on see, et Matinilt võeti ära Suzuki Grand Vitara, mis liiklusregistri andmetel osteti 2200 euroga. Samuti on kajastatud ka Matini elatustaset läbi pangakontodele kantud summade. On kajastatud kohustused, väljaminekud ja sissetulekud ja see, kus pangakontod on ja millised on nende jäägid olnud. Vaatlusprotokolli kohaselt on Matinil olnud sissetulekuid, mille päritolu ei ole suudetud tuvastada. Nende tulude summa on 4956,4 eurot ning protokolli juures olev lisa kinnitab tervikuna eeltoodut. Loetletud andmetest loeb kohus tuvastatuks, et Sergey Matin’il on varjatud, deklareerimata sissetulekuallikad, ta võis kriminaaltulu teenida narkokuritegude arvel ning omandada sõiduki kriminaaltuluna saadud vara arvel kuivõrd Sergey Matin ei ole kohtumenetluse vältel esitanud ühtegi objektiivselt
kontrollitavat selgitust oma varalise seisukorra kohta. Mis puutub süüdistatava selgitustesse, et ei ole kajastatud dividende teisest riigist märgib kohus, et taolise info kohta puudub kohtul igasugune ülevaade. Mis puutub Vene Föderatsioonis müüdud kinnisvara kohta ja sularaha päritolu kohta venna käest selgitab kohus, et ka neid väiteid ei saa kohus kuidagi kontrollida ning tegemist on käesoleval juhul paljasõnaliste väidetega. 1316. Kohus on juba käsitlenud tõendeid, mis Matini poolt kuriteo toimepanemist tõendavad. Samuti on kohus andnud hinnangu, miks peab tõendatuks seda, et Matin ka ise kriminaaltulu teenis, kajastades Matini Hispaanias käike perioodil, kui Matini enda sissetulekud olid ebapiisavad selleks, et lubada endale perioodilisi puhkusi Hispaanias kui ka soetada endale kallis sõiduauto (vt analüüsi S. Matini osas). 1317. Kuivõrd süüdistavad on oma süüd eitanud, puudub ka kohtul konkreetne informatsioon, millist tasu narkootikumide vedude eest kullerid said, kuid nii nagu teiste kullerite puhul on nimetatu kohta kohtus andnud ütlusi AK ning selgitanud, et ühe reisi eest sai tema kullerina kokku 5000 eurot. Kohtu hinnangul on loogiline ja eluliselt usutav, et nimetatud summa oli tavapärane ning sarnaselt olid tasustatud ka teised kullerid k.a S. Matin. Nimetatut kinnitab ka 14.10.2014 kell 16.55 telefonikõne Stanislav ja Sergei Nikolajevi vahel, milles räägitakse S. Matini kasutuses olnud BMW X5 müügist ning seejuures kaalutakse võimalust lasta auto maha müüa ning müügist saadud tulu endale jätta ka S. Matinil endal. Kohtu hinnangul on kõnekas, et BMW X5 hinda väärt rahasumma jätmist S. Matinile üldse kaaluti, see viitab asjaolule, et S. Matinile nii suure sularahasumma tasumine polnuks midagi ainulaAt, seega on ka usutav, et Matin ise teenis reisi pealt 5000 eurot. 1318. Süüdistuse kohaselt kaasati Sergei Matin käesolevas menetluses narkootikumide veole viiel korral, seega pidi Matin teenima vähemalt 25 000 eurot kriminaaltulu. Tuvastatud on ka, et S. Matinil polnud kuritegude toimepanemise ajal püsivat töökohta ega muid sissetulekuid. Eriti ilmekalt joonistub S. Matini varaline seis välja tunnistaja GMi ütlustest, kust nähtub, et ajal, kui S. Matin enda ütluste kohaselt käis regulaarsetel „puhkusereisidel“ Hispaanias, polnud tal endal sedavõrd sääste, et ilma tunnistaja abita soetada endale korralik WC pott. 1319. Seega eeltoodust tulenevalt on põhjendatud prokuröri taotlus ning KarS § 831 lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Sergey Matin ́ilt välja konfiskeerimise asendamise korras 25 000 eurot. 1320. Samuti on Harju Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega 1-16-4467 arestitud Sergey Matinile kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga XXXXXX arestimise aegse väärtusega 2000 eurot. Nimetatu konfiskeerimist prokurör ei taotlenud ning kohtu hinnangul on põhjendatud nimetatud sõiduk arestist vabastada. Nagu nähtub 25.05.2016 kohtumäärusest, oli aastal 2016 kasutatud sõidukite müügiportaali www.auto24.ee andmetel 2000. a Suzuki Grand Vitara hinnanguline väärtus 2000 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajal aastal 2021 ei ole nimetatud sõiduki mudelit 2000 aasta väljalaskena www.auto24.ee andmetel enam isegi mitte müügis, seega on kohtu jaoks väheusutav, et aastal 2021 suudaks nimetatud sõiduk, mis on kasutuna seisnud ka sisuliselt 5 aastat, tagada mingilgi moel konfiskeerimise objektiks oleva vara väärtust ning eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara, reg nr: XXXXXX aresti alt vabastada.
Julia Kivonen ́ilt konfiskeerimisele kuuluv kriminaaltulu 1321. Nagu kohus tuvastas, osales ühel S. Matiniga seotud narkootikumide veol ka Julia Kivonen, kes teenis reisist ise vahetut tulu 500 eurot. Et tegemist on kuriteoga saadud varaga, mis käesolevaks ajaks tõenäoliselt kulutatud on, tuleb KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kohaldada konfiskeerimise asendamist Julia Kivoneni suhtes summas 500 eurot mille kohus määras tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest alates 5 kuu jooksul.
VII MENETLUSKULUD
1322. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on mh määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 1323. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta osaliselt määratud kaitsjate poolt osutatud õigusabi kulud kohtumenetluses riigi kanda ning seda seepärast, et kohtukoosseis vahetus riigi süül. Kohtu hinnangul on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista kulutused mis tekkisid käesoleva kohtukoosseisu ajal alates süüdistatavate ülekuulamisest s.o alates 10.11.2020 ning eelmise kohtukoosseisu ajal tekkinud kulutustest. Vahepealne osa (s.o 06.12.2019-09.11.2020) tuleb kohtu hinnangul jätta riigi kanda kuivõrd sel perioodil uuriti samu tõendeid mida uuriti eelmise kohtukoosseisu menetluses. KrMS ei võimalda osaliselt riigi kanda jätta lepinguliste kaitsjate tasusid kuivõrd seda saab teha vaid õigeksmõistva kohtuotsuse korral (vt KrMS § 181). Seega arvestas kohus vastavalt kohtule esitatud tasutaotlustest kokku kaitsjatele tasutud summad ülal loetletud arvestusega ning leidis, et süüdistatavatelt tuleb menetluskulud välja mõista järgmiselt: J. Medunitsalt tuleb välja mõista sundraha 1460 eurot, AS Metrosert poolt esitatud arved nr 21640038 ja 21640560 süüdistatavalt äravõetud ehete hindamise kohta vastavalt 24 eurot ja 66.60 eurot mida kohus käsitleb muu menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi. Kokku kuulub J. Medunitsalt väljamõistmisele seega 1550.60 eurot. Sõrmejäljeekspertiisi nr 16ESS0012 kulu summas 663 eurot, Lukuabi Grupp OÜ arve nr 35M kogusummas 40 eurot ja OÜ Well Done Grupp arve nr 1605053 summas 96 eurot tuleb kohtu hinnangul jätta riigi kanda. D. Uritskiylt tuleb välja mõista sundraha 1460 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kulud 96 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud kulud summas 14312.40 eurot s.o kokku 15858.40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel jätta osaliselt määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud kohtumenetluses s.o 4754.40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda kuivõrd süüdistatav pole kohtukoosseisu vahetumises vastutav. S. Kuznetsovilt tuleb välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. Sergei Nikolajevilt tuleb välja mõista lisaks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevale sundrahale 1460 eurot ka kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 24 eurot, s.o kokku kuulub väljamõistmisele 1484 eurot.
R. Verenitš’ilt tuleb välja mõista sundraha 1460 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kulud 456 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud kulud summas 5292 eurot s.o kokku kuulub väljamõistmisele 5748 eurot. Stanislav Nikolajevi kohtumenetluses tekkinud kulud ülaltoodud arvestusega on kokku 13785.28 eurot (eelmise kohtukoosseisu menetluses kokku 7190.40 eur ja praeguses kohtukoosseisu menetluses alates süüdistatavate ülekuulamisest kokku 6594.88 eur). Arvestades asjaolu, et Stanislav Nikolajev mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks on põhjendatud proportsionaalselt 1/3 sellest kulust jätta riigi kanda. Matemaatilise tehte tulemusena on 1/3 13785.28-st ümardatult 4595.10 eurot, seega jätab kohus nimetatud summa Eesti Vabariigi kanda ning Stanislav Nikolajevilt kuulub väljamõistmisele 2/3 13785.28-st s.o 9190.18 eurot. Seega tuleb Stanislav Nikolajevilt välja mõista sundraha 1460 eurot, osaliselt kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 112 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 9190.18 eurot, s.o kokku 9302.18 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 8313.50 Eesti Vabariigi kanda kuivõrd süüdistatav pole kohtukoosseisu vahetumises vastutav. Kuivõrd õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik ning Stanislav Nikolajev mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks on põhjendatud KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada Stanislav Nikolajevile kohtueelses menetluses tekkinud kaitsja tasu summas 540 eurot, mis on tasutud advokaadibüroole Sven Sillar. Kirill Novikovi kohtumenetluses tekkinud kulud ülaltoodud arvestusega on kokku 11431.20 eurot (eelmise kohtukoosseisu menetluses kokku 5100 eur ja praeguses kohtukoosseisu menetluses alates süüdistatavate ülekuulamisest kokku 6331.20 eur). Arvestades asjaolu, et Kirill Novikov mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks on põhjendatud proportsionaalselt 1/3 sellest kulust jätta riigi kanda. Matemaatilise tehte tulemusena on 1/3 11431.20-st ümardatult 3810.40 eurot, seega jätab kohus nimetatud summa Eesti Vabariigi kanda ning Kirill Novikovilt kuulub väljamõistmisele 2/3 11431.20-st s.o 7620.80 eurot. Seega tuleb Kirill Novikovilt välja mõista sundraha 1460 eurot, osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 7620.80 eurot, s.o kokku 9176.80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu kogusummas 11504.80 Eesti Vabariigi kanda kuivõrd süüdistatav pole kohtukoosseisu vahetumises vastutav. S. Matinilt tuleb välja mõista sundraha 1460 eurot kohtueelses menetluses tekkinud kulud 408 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud kulud summas 11139.20 eurot s.o kokku 13007.20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel jätta osaliselt määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud kohtumenetluses s.o 3922.80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda kuivõrd süüdistatav pole kohtukoosseisu vahetumises vastutav. I. Šemjakinalt tuleb välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. J. Kivonenilt tuleb välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot, kohtueelses menetluses õigusabi andmisega seotud kulud 273.60 eurot ja osaliselt kohtumenetluses tekkinud õigusabi andmisega seotud kulud 12 673.20 eurot s.o kokku kuulub väljamõistmisele 14406.80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu
kogusummas 3412.80 eurot Eesti Vabariigi kanda kuivõrd süüdistatav pole kohtukoosseisu vahetumises vastutav. OG osas tuleb kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud kogusummas 15 222 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda. 1324. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul süüdistatavate jaoks ilmselgelt raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud kõigil süüdistatavatel ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1325. Kohus selgitab, et mõjuvate põhjuste olemasolul on kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.
VIII ASITÕENDID
1326. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt tuleb kohtuotsusega lahendada küsimus, kuidas toimida asitõenditega. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 1327. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: AOGC’ga seotud asitõendid - kaheksa pääset Valencia CF Mestalla staadionile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. - Dmitry Uritskiy’ga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht:
1.22-kaliibrine revolver, graveeringuga „Arminius“, ilma seerianumbrita, asub Hispaanias – kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks;
2.38-kaliibrine revolver, erimudel, Taurus Brasil, seerianumber XXXXX, asub Hispaanias kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks;
3.11 kuuli, soomustatud, kaliiber 38, spetsiaalselt loodud, asub Hispaanias - kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks;
4.50 FIOCHI 22-kaliibrist kuuli, asub Hispaanias - kohus ei võta seisukohta nimetatud asitõendi osas, kuna need asuvad Hispaanias, nende osas ei ole süüdistust esitatud ja KarS § 1 lg 1-s toodud territoriaalne kehtivus ei võimalda seisukohta võtta, kuivõrd KarS kehtib tegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Vastavalt eeltoodule nimetatud küsimuse lahendamine edastada Hispaania pädevatele ametivõimudele menetluse otsustamiseks;
5.Mitu eri suuruses tükki (hašiš, kaaluga 18 grammi), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
6.üks Samsungi mobiiltelefon, IMEI-numbriga xxxxxxxxxxx, asub pakendis 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale;
7.Nokia (IMEI xxxxxxxxxxxx) mobiiltelefon, musta värvi (koos Smart sim kaardiga nrxxxxxxxxxxxxxx), asub pakendis 5.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale;
8.kaks Eesti numbrimärki XXXXXX, asub Hispaanias- KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
9.tükk ainet, (hašiš, kaaluga 48 grammi), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
10.tükk ainet, (hašiš, kaaluga 6 grammi) asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
11.tükk ainet, (hašiš), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
12.üks leht, millel pastakaga märkus, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale;
13.FeddSaveri pakendamismasin, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
14.kuus soonkinnisega kilekotti pakendamiseks, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
15.üks kilekott pakendamiskottidega, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
16.tükk ainet (hašiš kaaluga 97 grammi), asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
17.väike kilekott pruuni pulbriga, kaal 1 gramm, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
18.üks täppiskaal, kirjaga 5kg/1g, asub Hispaanias - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
19.kaart kirjadega, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale;
20.rahaülekanne 250 eurot, asub Hispaanias - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
21.paber millel kajastatud rahaülekanne 300 eurot, asub Hispaanias - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
22.Packard Belli sülearvuti, musta värvi, seerianumbriga xxxxxxxxxx, asub pakendis 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale;
23.venekeelne rahavahetuspaber 100 euro kohta, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale;
24.Vene pass Dmitry Uritsky nimele, numbriga xxxxxxxx, asub vanglas - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
25.Breguet’ kell, tunnusnumbriga xxxx, puitkarbiga, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
26.kaheksa rahasaatmislehte, märkmed ja pangatehingud, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
27.seitse arvelehte autoremondi kohta, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
28.üks väikesemõõtmeline märkmik Candy Girl märkmetega, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
29.Lenovo sülearvuti, musta värvi, numbriga XXXXXXXXXX, koos laadijaga (Pakendina 13D) Ilma laadijata pakendis 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
30.neli rahasaatmislehte, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
31.üks leht pildi ja märkmetega, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
32.üks üürileping US nimele, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
33.üks kviitung 650 euro kohta hoone Amber Beach korteri 13 A üürikontole, asub Hispaanias KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
34.Vene pass Dmitry Uritsky nimele, välja antud Eestis, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
35.kaks rahasaatmislehte, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
36.aadressil xxx asuva elamu üürileping FPS ja Dmitry Uritsky, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
37.Hispaania välismaalase isikutunnistus (NIE) XXXXXXXXXX, asub vanglas - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
38.kviitung 2500 euro hoiustamise kohta Bankias, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
39.Dmitry nimele väljastatud pangakaardi PIN- ja PUK-kood, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
40.SEBi pangakaart numbriga xxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
41.kaks Mont Blanci mansetinööpi, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
42.üks kaardi ümbris numbriga xxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
43.Lebara kaardi ümbris vaba käega kirjutatud numbriga xxxxxxxxxx, asub pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
44.Tele 2 kaardi ümbris numbriga xxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
45.kaardiümbris ja kaart numbriga xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
46.Lebara kaardiümbris numbriga xxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
47.Lebara SIM-kaardi ümbris koodiga xxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
48.Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
49.Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pPakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
50.Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ümbrisega numbriga xxxxxxxxxxxxxxxx, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
51.Lebara SIM-kaardi pakend koos kaardi ja selle ümbrisega, mis vastab numbrile xxxxxxxx (Pakendis 20D), asub pPakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
52.Üks Kayak Benidormi reklaamleht, mille servale on kirjutatud mingid numbrid, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
53.PIN-kalkulaator, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
54.COMVIQ sim kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx (pakendis 34D), asub Pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
55.Kõnekaardi ALLO INGOGNITO ümbris nr xxxxxxxxxxxxxxxx (pakendis 32D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
56.MLA sim kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx (pakendis 33D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
57.Mobiiltelefon Samsung xxxxxxxxxxxx koos Elisa sim kaardiga nr XXXXXXXXXXXX (Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
58.Mobiiltelefon Samsung xxxxxxxxxxxx (Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
59.Mobiiltelefon Mini IPhone IMEI-koodiga xxxxxxxxxxxxxx, SIM-kaardita, (Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
60.Mobiiltelefon Mini IPhone IMEI1-koodiga xxxxxxxxxxxxxx IMEI2-koodiga xxxxxxxxxxxxxx, SIM-kaardita(Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
61.Vodafone sim-kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx(Pakendina 27/28D), asub pakend 5.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
62.Elisa kasutamata kõnekaart nr-le xxxxxxxxxxxx, asub pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
63.Tele2 kõnekaardi ümbris, millele vastab sim-kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
64.Bilain kõnekaardi ümbris, millele vastab sim-kaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
65.Lycamobile kasutamata kõnekaart nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
66.Tele2 kasutamata kõnekaart nr-le xxxxxxxx, pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
67.Bilain kasutamata kõnekaart nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
68.Pildyk ID kõnekaardi ümbris nr-le xxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
69.Lebara kõnekaardi ümbris, mis vastab sim-kaardile nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
70.Valge paberitükk, mille ühel küljel käsikirjalised märkmed: mr xxxmail.ru, xxxxxxxxxxx, Aleksandr, xxxxxxxxxxx Sergei, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
71.HG Rewards Club member (tõlkes inglise keelest – Liikme nr) nr xxxxxxxx kirjega paber, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
72.Kiletükk, millel valgel kleebisel trükituna telefoni number xxxxxxxx, asub pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
73.Valencia Cf kliendikaart Dmitry Uritskiy nimele, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
74.Jevgeni Medunitsa TFLC OÜ finantsdirektor nimeline visiitkaart, kokku koguses 3 tk. Visiitkaardi ühel küljel vene keelsed kirjed ja teisel küljel inglise keelsed kirjed, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
75.Holiday Inn Express wifi paroolid paberitükil, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
76.Sõidukiga Porsche Panamera r/m XXXXXX seotud garantiikaart, kaardil kliendi andmed Autolux S.L, välja antud 22.03.2014,asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
77.Avamata ümbrik Jevgeni Medunitsa nimele, aadressile xxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
78.Lebara kõnekaardi paberümbris sim-kaardile nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 5- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
79.Bankia kviitungid raha kandmise kohta Jevgeni Medunitsa kontole nr xxxxxxxxxxxxxx mis on pakendatud pakendisse nr 5. Kohtu hinnangul tuleb kõik selles pakendis olevad asitõendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
80.Vodafone kõnekaardi ümbris nr-le xxxxxxxx, milles plastikust sim-kaardi ümbris kaardile nr xxxxxxxxxxx, asub pakend 5 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
81.Mansetinööbid Hugo Boss, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
82.kolm musta värvi mobiiltelefoni, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
83.venekeelne kindlustus sõidukile BMW 330 D, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
84.TW Steeli kell metallvutlariga, musta värvi ja kuldne, asub menetleja seifis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
85.fotokoopia Eesti passist number XXXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
86.Ford Focus numbrimärgiga XXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. -
Jevgeni Medunitsaga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht:
87.Kollane märkmepaber millel andmed: 6654; 9991 – port, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
88.Plastikkaart nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
89.Plastikkaart Port1 nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
90.Multi Service Toll Card nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
91.Plastikkaart nr xxxxxxxxxx koos pin märkmega nr2425, 7225; XXXXXX, asub pakend 1.1 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
92.Port1 plastikkaart nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
93.Mult service toll ard nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
94.Plastikkaart nr xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
95.Plastikkaart nr xxxxxxxxxx märkmepaberiga, millel PIN 2425, 7225 XXXXXX, asub pakend 1.1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
96.Esikust lükandustega kapi riiulilt tehniline pass sõidukile reg-nr XXXXXX, tehniline pass pakendati pakendisse nr 1, asub pakend 1.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
97.Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära 7 kiirköitjat dokumentidega, mis suleti plastikkotti ja suleti plommiga nr 00571287;Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
98.Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära plommiga nr 000440737 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
99.Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära lahtise plommiga nr 000440736 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
100.Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära plommidega nr 0074483 ja 0074484 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
101.Abiruumist nr 2 võeti riiulist ära sulgemata plommiga nr 0350517 köidetud dokumentatsioon; Lõõtsa 8a, Tallinn, asub pakend 1.3- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
102.Abiruumist nr 2 võeti riiulilt teleskoopnuia taoline ese kotiga – pakendati pakendisse nr 1; Edastato PPA-le - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
103.Abiruumist nr 2 riiulilt rahalugemise aparaat s/n 12290752 vutlaris koos laadijaga karbis – pakendati plastikkotti, asub pakend 1- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
104.Elutoas sektsioonikapist aknapoolses osas olevast plekk-karbist Mercedes Benz autovõtmed, asub pakend 2.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
105.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt maksekorraldus summale 10000 eurot, asub pakend 2.2 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
106.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt triibuline märkmik, asub pakend 2.2- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
107.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt pult TO.GO, asub pakend 2.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
108.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt hispaaniakeelne dokument MCO-Abril/2014, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
109.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt valge märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, sh kellaajad ja kilometraaž, asub pakend 2.2- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
110.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt arve nr 04315 summale 1820 eurot, ümbrikus, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
111.Elutoas sektsioonikapist aknapoolsest osast ülemiselt riiulilt arve IJ’i nimele, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
112.Elutoa sektsioonkapi vasakpoolsest alumisest kapis olevast spordikotis märkmepaber käsikirjaliste märkmetega 19.03.2015, 0,2%, 21 078,94 eurot, asub pakend 2.2 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
113.Metallist rist Jeesuse kujutisega, asub Lõõtsa 8a menetleja seif - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
114.sülearvuti Jeumed Apple, Mac Book Bro, halli värvi, asub Hispaanias vastutaval hoiul (s/n XXXXXXXXXX) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
115.Praha hotelli Hotel Corintia arve numbriga INN 27191711 summas 93 776,87 eurot, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
116.SIM-kaart kirjaga, mis näib olevat venekeelne ning rahvusvaheline mobiiliabonendi identifitseerimiskood (IMSI) xxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
117.kaart telefoni avamiseks IMSI xxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
118.internetikaart alloincognito.ru kaardinumbriga xxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
119.7 pangakaarti Jevgeni nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
120.1 isikustatud ostuteenuse (SCP) kliendikaart Jevgeni nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
121.1 Eesti juhiluba Jevgeni nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
122.1 SIM-kaart, IMSI nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
123.1 paber, millel korraldus 20 000 euro hoiustamiseks 13.08.2014 kuupäevaga Jevgeni Medunitsa nimele, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
124.5 väikest paberit numbritega, mis näivad telefoninumbrid või mingid koodid, asuvad Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
125.1 iPad Apple, halli ja valget värvi koos ümbrisega koos 2 kaardiga, asub Hispaanias vastutaval hoiul - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
126.1 CSN numbriga xxxxxxxxxxxxxx ja teine kaart xxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
127.1 telefonisideteenuste leping twentiga CJ nimele telefoninumbriga xxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
128.1 Tele 2 SIM-kaart, IMSI xxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
129.1 Lycamobile’i SIM-kaart, IMSI xxxxxxxxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
130.1 Elisa SIM-kaart, IMSI XXXXXXXXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
131.1 Eesti kodu pultvõti, asub Hispaanias- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
132.1 Samsung telefon, IMEI xxxxxxxxxxxxx, vene kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
133.1 Samsungi mobiiltelefon, IMEI xxxxxxxxxxxxx ja Welleti kaart xxxxxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
134.Ühes musta värvi vutlaris leitud ühe Läti ABLV panga krediitkaardi Internetbanki jaoks, kontonumber XXXXXXXXXXXXXXXXX, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
135.Musta värvi vutlaris krediitkaart ettevõtte kamelia trading LTD nimele, käsitsi kirjutatud märkusena IBAN, Bank Cajamar ja aadressid, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
136.Üks must ABLV vutlar, kinniste koodidega, kontonumber XXXXXXXXXXXX, 46 kiipkaardita 46 kaardiümbris ja Tele 2 kiipkaardita kaardiümbris, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
137.Gmaili konto number, asub Hispaanias - sügavkülmikust leitud kakskümmend üks (21) 50-eurost rahatähte Prokuratuuri tagatiskontol
138.1 musta värvi Delli sülearvuti seerianumbriga xxxxxxxxxx koos musta värvi ümbrisega, selle sees Gmaili dokumendid muu hulgas J ja JV nimele, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
139.1 JVi dokument ja teine summas 146,90 eurot, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
140.öönägemisprillid Exelon Yokon, asub Hispaanias vastutaval hoiul - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
141.1 meeste rahakott, Dmitry URITSKIY oma, milles 2 VISA kaarti (Bankia ja Caixa) tema nimele, 1 elamisluba Dmitry nimele ja 1 samale nimele väljastatud juhiluba, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
142.1 Caixes BB (La Caixa) Linea Abierta kaart ja Euroopa Liidu kodaniku registreerimistõend, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
143.1 musta värvi Nokia mobiiltelefon, Pildiku kaardiga, IMEI xxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
144.üks iPad Apple, halli ja musta värvi, pruuni ümbrisega, ümbrise seest leitud 1 Rewards Cludi kaardi liikmenumbriga xxxxxxxx, üks Hotel Holiday In nr 0027 kasutajatunnus ja salasõna, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
145.1 käsitsi kirjutatud paberileht telefoninumbrite ja aadressiga, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
146.1 kinnisvara hindamise akt Montecarlo Playa Gandia apartamentos nimele, detsembrikuust, summas 2 160 746,75 eurot, asub Hispaanias – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
147.1 minimobiiltelefon Vodafone, IMEI xxxxxxxxxxxx, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
148.iPhone’i telefon, IMEI xxxxxxxxxxxx (Läbiotsimises ekslikult kirjas IPhone, tegemist on sim-kaardiga nr xxxxxxxxxxxx, asub pakend 2.3 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
149.IPhone mudel A1688 (nr 22) koos musta värvi nahast ümbrisega, asub pakend 2.3 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
150.1 musta värvi lukuga nahkmapp, mis sisaldab mitmesuguseid dokumente, asub Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
151.12 kausta paberite ja kiledega mitmesuguste dokumentidega analüüsimiseks Hispaanias - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
152.Nõukogude Liidus valmistatud haavlipüstol numbriga XXXX, asub Hispaanias KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. -
Roman Verenitšiga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht:
153.Käekell Cesare Paciotti, asub MTA-s KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.-
Sergei Nikolajeviga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht:
154.ravimid xxx ampullid 6tk (pulber+vedelik; tühi karp xxx 100IU, 3tk halli tabletti, ampullid xxx; 2 ampulli pulbriga, 2 smpulli xxx ja 1 ampull ilma nimeta, asub pakend 4.1 KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
155.Tallinn-Oslo 30.10.2015 lennupilet S.Nikolajevi nimele, Oslo-Tallinn 02.11.2015 lennupilet S.Nikolajevi nimele, Norwegian kviitung 873 EUR 19.10.2015, 3 tk kviitungit, kviitung nr 03103, 23.11.2015, Andorra Visiitkaart, Visiitkaart Wilus, kviitung Options 384.289.41, kassa sissetuleku order B151532, 20.02.2015, maksekorraldus 19.02.2015 summas 3299 EUR, AS SEB Liising arve nr A15054410, kviitung basic FIT Madrid, Madridi linnakaart, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
156.Deklaratsioon vene keeles, pealkirjaga: «Пассажирская таможенная декларация» Sergei Nikolajevi nimele, 08.06.2015; Kindlustuspoliis nr RP500342321; märkmepaber SH hoteles, mille peal on kirjutatud „xxxxxxxx“, a-4 formaadi leht, mis algab „ xxxxx“ ja lõpeb
„+xxxxxxxx“; Deklaratsioon vene keeles, pealkirjaga: «Пассажирская таможенная декларация» Sergei Nikolajevi nimele, 27.04.2015, Liikluskindlustuspoliis nr J1000027906 SS nimele; Korduvreisikindlustuse poliis nr 406559294/11.11.2013; Reisikindlustuse kindlustuslepe nr 406559294, 11.11.2013 3-lehel, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
157.tahvliarvuti Samsung Galaxy tab 2, IMEI: xxxxxxxxxxxx karp koos sim-kaardi ümbrusega ilma numbrita pakend 477947 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
158.Tahvelarvuti Samsung Galaxy, IMEI xxxxxxxxxxxx koos laadijaga, mis on pakitud turvakotti nr 477947. pakend 477947 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
159.A4 formaadis paber käsikirjaliste märkmetega vene keeles- pups 500.-, Vovan 300.-, Heiki 300.-, Leha 300.-, Kirill 200.-jne, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
160.Hotel Grenelle arve S.Nikolajevi nimele, Xgrandvalira Andorra El Domini do la new uksekaart, visiitkaart Andorra, waldhotel visiitkaart, RGR Metall arve, kaup leht 2,0*1,5*3,0 17.07.2015, asub pakend 4 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. -
Sergey Kuznetsoviga seotud asitõendid ja menetluse raames ära võetud esemete asukoht:
161.Mobiiltelefon Nokia IMEI1 xxxxxxxxxxxx IMEI2 xxxxxxxxxxxx koos Tele 2 simkaardiga, Pakend 6.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
162.Võtmehoidja mille sees foto, dokumendid pitseeringuga 02239551, Musta värvi jammer, Samsung IMEI xxxxxxxxxxxx koos Smart sim-kaardiga nr xxxxxxxxxxxx, Nokia IMEIxxxxxxxxxxxx, Dokumendid pitseeringuga 02239552, dokumendid pitseeringuga 02239553, Pakend 6.1 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
163.Musta värvi kaante vahel Apple Ipad, Mobiilikarp CAT IMEi xxxxxxxxxxxx, milles sularahaarve nr 21405306, Iphone 5s karp IMEI xxxxxxxxxxxx, milles Elisa sim-kaardi ümbris nr EExxxxxxxxxxxx koos kollase märkmepaberiga xxxxxxxxx, Iphone 5 karp IMEI xxxxxxxxxxxx, HTC karp mille sees neli kleebist IMEI: xxxxxxxxxxxx ja elisa sim kaardi ümbris nr EExxxxxxxxxxxx, millel kollane märkmepaber märkega xxxxxxxxx, Pakend 6 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
164.Ipad mini karp IMEI xxxxxxxxxxxx, milles Elisa sim-kaardi ümbris EExxxxxxxxxxxx kollase märkmepaberiga Sergei, Ipad beezide kaante vahel, mille tagumisel küljel paberitükk xxxxxxxxx, Pakend 6 - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
IX KOHTULE ESITATUD TAOTLUSTE LAHENDAMINE
Süüdistatavate J. Medunitsa, D. Uritskiy, S. Kuznetsovi, Sergei Nikolajevi, R. Verenitši Stanislav Nikolajevi, Kirill Novikovi, S. Matini ja I. Šemjakina kaitsjad esitasid taotluse hüvitada süüdistatavatele süüteomenetlusega tekitatud kahjud.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) eristab kahju hüvitamist sõltuvalt ja sõltumata süüteoasja lahendamise lõpptulemusest. SKHS § 18 lg 1 kohaselt tuleb taotlus esitada kohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist millist nõue on käesolevas menetluses kõik kaitsjad järginud. SKHS § 5 lg 1 kohaselt hüvitatakse süüteomenetlusega tekkinud negatiivsed tagajärjed õigeksmõistmise korral (kahju hüvitamine sõltuvalt süüteoasja lõpptulemusest). Sellekohaseid aluseid käesolevas menetluses ei esine. Seega on kohus seisukohal, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused tuleb jätta rahuldamata. J. Medunitsa kaitsjad esitasid taotluse tunnistada ESS § 1111 lõige 2 ja KrMS § 901 lõige 2 vastuolus olevaks ning kehtetuks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti esitasid nad taotluse tunnistada õigusvastaseks prokuratuuri 14.08.2020 jälitustoimingutega kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise määrus. Jevgeni Medunitsa kaitsjate taotlus, milles taotletakse ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist selgitab kohus, et Riigikohus on otsuses 1-166179 p 47 selgitanud, et kui selgub, et Eesti õigus on vastuolus EL-i õigusega ja et seda vastuolu ei ole kooskõlalise tõlgendamise teel võimalik kõrvaldada, peab kohus jätma arutatavas kohtuasjas selle sätte kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata, kohaldades võimaluse korral vahetu õigusmõjuga EL-i õigust.50 Vastuolu tõttu EL-i õigusega ei saa ESS § 1111 lg-t 2 ega KrMS § 901 lg-t 2 praeguses kriminaalmenetluses kohaldada ja asja lahendamine ei sõltu käesoleval juhul sellest, kas need sätted on põhiseadusega kooskõlas või mitte, järelikult pole alust kaitsja taotlust rahuldada. Kuivõrd teema ja taotluse sisu haakub mõnevõrra käesolevas menetluses kohtu poolt antud hinnanguga sideettevõtjatelt saadud andmete peatükiga siis on otstarbekas vaadata paralleelselt ka käesoleva lahendi vastavasisulist peatükki (vt ptk Tõendite lubatavus, sideettevõtjatelt saadud andmed). Mis puutub J. Medunitsa kaitsjate poolt esitatud taotlusesse tunnistada õigusvastaseks prokuratuuri 14.08.2020 jälitustoimingutega kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise määrus märgib kohus, et on juba andnud seisukoha nii kohtumenetluses kui ka kohtuotsuses jälitustoimingute seaduslikkuse osas. Oma hinnangus on kohus lähtunud ka põhimõttest, et jälitustoiminguteks lubade andmisel on nii prokurör kui eeluurimiskohtunik andnud load kohtupraktikas aktsepteeritud nõuetele selliselt nagu 2014 ja 2015 praktikas aktsepteeriti. Samuti ei ole kaitsjate sellekohase taotluse esitamine kohtulikes vaidlustes asjakohane. Kohus juhib tähelepanu, et kaitsjad ei taotlenud jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamist prokuratuuri poolt kaitseaktis ning taotlus esitati sisuliselt 5 aastat hiljem. Tuvastamaks, kas jälitustoimingud on läbiviid seaduspäraselt, tutvus kohus eraldi kohtumenetluses jälitustoimikutega. Käesoleval juhul on kohus järeldanud, et eeluurimiskohtuniku siseveendumuse kujunemine põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu osas on jälgitav ning põhistatud. Samuti on oluline märkida, et käesoleva kriminaalasja jälitustoimingute taotlemisel pole olnud kandev osa kõnede eristusel, vaid informatsioonil, mis on käesoleva ajani riigisaladus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaitsjate taotlus jätta rahuldamata.
vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 24. oktoobri 2019. a määrus nr 5-19-29/18, p 46 ja 26. juuni 2008. a määrus asjas nr 3-4-1-5-08, p 32.
Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 181, § 306, § 310 lg 1, lg 2, § 311-314, § 315, § 318-319. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/