Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1413
Haldusasi
XX kaebus Keila Linnavalitsuse 05.06.2017 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-36 tĂŒhisuse tuvastamiseks vĂ”i alternatiivselt selle punktide 5.1â5.3 tĂŒhistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja â XX, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja â Keila linn, esindaja Enno Fels
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.08.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja lÀbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
TĂŒhistada Tallinna Halduskohtu 06.08.2018 otsuse nr 3-17-1413 resolutsiooni punkt
2.Teha selles osas uus otsus, millega mĂ”ista Keila linnalt XX esimese astme menetluskulude katteks vĂ€lja 692 eurot. ĂlejÀÀnud osas jĂ€tta halduskohtu otsus muutmata.
MĂ”ista Keila linnalt XX apellatsiooniastme menetluskulude katteks vĂ€lja 40 eurot. ĂlejÀÀnud osas jĂ€tta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vĂ”ib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2019, vĂ€lja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sĂ€testatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud kassatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). SĂ”ltumata kohtuistungi soovi mĂ€rkimisest vĂ”ib Riigikohus
3-17-1413 kassatsioonkaebuse lÀbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustÀhtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.XX on alates 09.01.2017 Keilas Haapsalu mnt 47 asuva kinnistu kaasomanik 29/100 mÔttelises osas.
2.Keila Linnavalitsus kohustas 05.06.2017 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/634-36 XX korrastama Haapsalu mnt 47 kinnistul asuva elamu fassaadi (p 5.1); rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vĂ€ltimiseks (p 5.2); korrastama abihoone ja tagama kinnistul asuva abihoone ohutuse, vajadusel lammutama lagunenud abihoone seadusega sĂ€testatud korras (p 5.3) ning niitma kinnistul muru ja koristama jÀÀtmed (p 5.4). Ettekirjutuse p-de 5.1 ja 5.2 tĂ€itmise tĂ€htajaks mÀÀrati 09.07.2017, p 5.3 tĂ€itmise tĂ€htajaks mÀÀrati 10.08.2017 ja p 5.4 tĂ€itmise tĂ€htajaks mÀÀrati 30.06.2017. Ettekirjutuses hoiatati, et selle tĂ€itmata jĂ€tmise korral kohaldatakse sunniraha. Ettekirjutuse pĂ”hjenduste kohaselt tuvastati 26.04.2016 paikvaatlusel, et kinnistul asuva elumaja fassaad on lagunenud ja korrastamata. Kinnistul asuv abihoone on vajunud viltu, selle katus on osaliselt sisse varisenud ja abihoone on tervikuna varisemisohtlik. Ehitiste ĂŒmbrus on jÀÀtmetega reostatud ja korrastamata. 23.01.2017 teostatud kontrolli kĂ€igus selgus, et hoone fassaad on endiselt korrastamata ja abihoone on varisemisohtlik. Abihoonet on kĂŒll toestatud palkidega, kuid see on ajutine abinĂ”u; abihoone vajab kapitaalremonti vĂ”i lammutamist. XX ei ilmunud 05.06.2017 paikvaatlusele, samuti on ta mitmel korral keeldunud talle kaasomandina kuuluva kinnistu kohta selgituste andmisest. Ettekirjutuse Ă”iguslikud alused on korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg 1, § 23 lg 4, § 28 lg-d 2 ja 3 ning Keila Linnavolikogu 29.04.2014 mÀÀrus nr 5 âKeila linna heakorraeeskiriâ.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tĂŒhisuse tuvastamiseks vĂ”i alternatiivselt selle p-de 5.1â5.3 tĂŒhistamiseks. Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel tĂŒhine. Ettekirjutuse teinud ametnikul puudus selleks pĂ€devus. Ettekirjutust ei ole vĂ”imalik tĂ€ita, sest sellest ei selgu, milliseid toiminguid peab kaebaja selle tĂ€itmiseks tegema. Kaebaja sai korralduse kĂ€tte 21.06.2017, seega on kohustuste tĂ€itmiseks antud tĂ€htajad ebamĂ”istlikult lĂŒhikesed. Kaebajal ei ole Ă”igust lammutada abihoonet ilma kinnistu kaasomanike kokkuleppeta. Alternatiivselt tuleb ettekirjutuse p-d 5.1â5.3 nimetatud pĂ”hjustel tĂŒhistada.
Keila linn palus jÀtta kaebus rahuldamata.
Keila Linnavolikogu 25.08.2015 mÀÀrusega nr 14 âRiikliku jĂ€relevalve ĂŒlesannete delegeerimineâ (delegeerimismÀÀrus) on riikliku jĂ€relevalve ĂŒlesanded ĂŒle antud Keila Linnavalitsusele, kes on kooskĂ”las HMS § 8 lg-ga 2 mÀÀranud isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Ettekirjutuse koostamise pĂ€devus tuleneb jĂ€relevalveametniku ametijuhendist. Ettekirjutus on piisavalt selge ja konkreetne. Paikvaatluse kĂ€igus tehtud fotodelt on nĂ€ha, et umbes pool kinnistul asuva abihoone katusest on sisse 2(9)
3-17-1413 varisenud. Abihoone lĂ”unakĂŒlg on vajunud viltu ja toestatud ajutiste palkidega, mis ei pruugi tagada hoone edasist pĂŒsivust. Seega on silmaga nĂ€htav, et abihoone on varisemisohtlik. Korrastamine tĂ€hendab abihoone viimist sellisesse seisukorda, et see ei ole enam varisemisohtlik ja vastab ehitusprojektile. Alternatiivselt vĂ”ib ehitise lammutada. Valiku peavad tegema kaasomanikud ĂŒhiselt. Kuna kinnistule ei ole seatud kaasomandi kasutuskorda, peavad kinnistut hooldama kĂ”ik kaasomanikud. Ehitusluba abihoone lammutamiseks saab taotleda iga kaasomanik teiste kaasomanike nĂ”usolekul. Vastustaja on teinud sarnased ettekirjutused kĂ”igile kinnistu kaasomanikele. Ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htajad on mĂ”istlikud. Kaebaja on osalenud kinnistu heakorda puudutavas jĂ€relevalvemenetluses alates 2016. a maist.
5.Tallinna Halduskohus tĂŒhistas 06.08.2018 otsusega ettekirjutuse p-d 5.1 ja 5.2 ning jĂ€ttis ĂŒlejÀÀnud osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja mĂ”istis vastustajalt kaebaja kasuks vĂ€lja menetluskulu 346 eurot ning jĂ€ttis ĂŒlejÀÀnud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Ettekirjutus ei ole tĂŒhine, sest ei esine ĂŒhtki HMS § 63 lg-s 2 sĂ€testatud haldusakti tĂŒhisuse alust. Kaebuses mĂ€rgitud sisepĂ€devuse rikkumine ei too kaasa haldusakti automaatset tĂŒhisust. Ettekirjutuse p-d 5.1 ja 5.2 on Ă”igusvastased ja tuleb tĂŒhistada. Ettekirjutuse p-s 5.1 pandud kohustuse tĂ€itmiseks antud tĂ€htaeg on ebaproportsionaalselt lĂŒhike. Ettekirjutuse p-s 5.2 pandud kohustus on nii ĂŒldsĂ”naline, et pole selge, mida kaebaja peab selle tĂ€itmiseks tegema. Ettekirjutuse p 5.3 on Ă”iguspĂ€rane. Kogutud tĂ”endite pĂ”hjal on usutav, et abihoone on varisemisohtlik. Vastustaja esitatud fotodelt on nĂ€ha, et hoone ĂŒks vĂ€lissein on vajunud vĂ€ljapoole viltu ja vĂ”ib kujutada endast ohtu möödakĂ€ijatele. Seega on sellise ehitise korrastamiseks vĂ”i lammutamiseks ĂŒlekaalukas avalik huvi. Ettekirjutusega antud kahekuuline tĂ€htaeg ei ole ebamĂ”istlikult lĂŒhike. Asjaolu, et kinnistu on kaasomandis, ei muuda ettekirjutust Ă”igusvastaseks. Kaebaja menetluskulu oli kokku 1038 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades tuleb mĂ”ista vastustajalt kaebaja kasuks vĂ€lja 346 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tĂŒhistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jĂ€i rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tĂ€ielikult. Kui ringkonnakohus ei tuvasta uues otsuses ettekirjutuse p 5.3 tĂŒhisust ega tĂŒhista seda, palub XX tĂŒhistada halduskohtu otsus vĂ€hemalt menetluskulude jaotamise osas ja mĂ”ista vastustajalt kaebaja esimese astme menetluskulude katteks tĂ€iendavalt vĂ€lja 346 eurot. Ettekirjutus on tĂŒhine selle allkirjastanud isikul pĂ€devuse puudumise tĂ”ttu. Halduskohus ei ole pĂ”hjendanud, miks sisepĂ€devuse rikkumine ei too kaasa ettekirjutuse tĂŒhisust. PĂ€devuse puudumine on ilmselge. DelegeerimismÀÀrusega anti riikliku jĂ€relevalve ĂŒlesanne Keila Linnavalitsusele kui omavalitsusorganile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 p 2 tĂ€henduses, mitte linnavalitsusele kui ametiasutusele. Keila Linnavalitsus kui omavalitsusorgan ei ole andnud Ă”igusakti, millega oleks mÀÀratud linnavalitsuse ametikohad, millel töötavatel isikutel oleks Ă”igus viia lĂ€bi riiklikku jĂ€relevalvet. Keila linnapeal, kes on kinnitanud jĂ€relevalveametniku ametijuhendi, ei ole sellist pĂ€devust, vaid ametikohad saaks mÀÀrata ĂŒksnes linnavalitsus kui omavalitsusorgan oma istungil. SeetĂ”ttu saab riiklikku jĂ€relevalvet lĂ€bi viia ja ettekirjutusi teha ĂŒksnes linnavalitsus, mitte selle ametnik, ning tegemist ei ole sisepĂ€devuse kĂŒsimusega. Lisaks ei nĂ€htu jĂ€relevalvespetsialisti ametijuhendist, et tal oleks Ă”igus ettekirjutust koostada. 3(9)
3-17-1413 Ettekirjutus on tĂŒhine ka pĂ”hjusel, et kaebajale on antud p-s 5.3 nimetatud kohustuse tĂ€itmiseks â abihoone korrastamiseks vĂ”i lammutamiseks â liiga lĂŒhike tĂ€htaeg. Abihoone korrastamiseks tuleks leida ehitusettevĂ”tja, koostada ehitusprojekt, osta materjalid jms. Ka ehitise lammutamiseks on vaja esmalt koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Keila Linnavolikogu 28.09.2010 mÀÀruse nr 14 âKeila linna ehitusmÀÀrusâ § 25 lg 1 kohaselt saavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitada kĂ”ik omanikud ĂŒhiselt, seega ei saa kaebaja ainuisikuliselt ettekirjutust tĂ€ita. Kaebajal ei ole kaasomanike nĂ”usolekut ehitise lammutamiseks. Kirjeldatud tegevused vĂ”tavad ilmselgelt kauem kui kaks kuud. Lisaks tuleneb ettekirjutuse tĂŒhisus asjaolust, et selle p-s 5.3 nimetatud kohustust ei ole ebaselguse ja ĂŒldsĂ”nalisuse tĂ”ttu vĂ”imalik tĂ€ita. Kaebajale ei ole mĂ”istetav, millal saaks p-s 5.3 nimetatud kohustuse lugeda tĂ€idetuks. Ettekirjutuse p 5.3 on ka vastuoluline, sest kaebajale tehti ettekirjutus ajal, kui teistele kaasomanikele tehtud samasisuliste ettekirjutuste tĂ€itmise tĂ€htaega oli pikendatud. Kui ettekirjutuse p 5.3 ei ole tĂŒhine, oleks halduskohus pidanud selle eeltoodud pĂ”hjustel tĂŒhistama. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kui jĂ€ttis rahuldamata kaebaja 04.06.2018 taotluse kohtuistungi edasi lĂŒkkamiseks, kuigi kaebaja esindaja ei saanud sellel osaleda. Kaebajal endal puuduvad vajalikud teadmised ja professionaalse esindaja puudumise tĂ”ttu ei saanud ta enda Ă”igusi efektiivselt kaitsta. Halduskohus jaotas menetluskulud valesti, sest mĂ”istis vastustajalt kaebaja kasuks vĂ€lja ainult 1/3 menetluskuludest, kuigi kaebus rahuldati 2/3 ulatuses.
7.Keila linn palub jÀtta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jÀÀdes varasemate seisukohtade juurde ja lisades jÀrgmist. Ettekirjutuse p 5.3 eesmÀrk oli saavutada olukord, kus kinnistul asuv abihoone on korrastatud ja ohuallikas likvideeritud. Keila linn ei ole huvitatud sunniraha rakendamisest, vaid sellest, et omanikud hoiaksid neile kuuluvad ehitised ohutud ja korras. Kaebajale kuuluv varisemisohtlik ehitis asub linnaruumis ja ligipÀÀs sellele on piiramata, seega vÔib see olla ohtlik seal viibivatele isikutele (sh kinnistule sattuvatele lastele, kes ei pruugi aru saada ehitise ohtlikkusest). Kaebaja ei ole asunud ettekirjutust tÀitma, vaid on oma tegevusega takistanud teisi kaasomanikke, kes soovivad abihoone korda teha vÔi lammutada. Abihoone on varisenud just selles osas, mida kasutab kaebaja.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi kohtuotsuse pĂ”hjendused on vĂ€ga napid, on halduskohus jĂ”udnud kokkuvĂ”ttes Ă”igele jĂ€reldusele, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole tĂŒhine ja kaebuse vĂ€ited ei anna alust ka selle p 5.3 tĂŒhistamiseks. Kuigi halduskohus rikkus menetlusnorme, jĂ€ttes rahuldamata kaebaja 04.06.2018 taotluse kohtuistungi aja edasi lĂŒkkamiseks, ei toonud see kaasa ebaĂ”iget kohtulahendit. Halduskohus on aga eksinud menetluskulude jaotamisel ja selles osas tuleb kohtuotsus tĂŒhistada. Ringkonnakohus pĂ”hjendab oma seisukohta jĂ€rgmiselt.
I
4(9)
3-17-1413
9.Vastustaja viis lÀbi riikliku jÀrelevalve Keila linna heakorraeeskirja nÔuete tÀitmise kontrollimiseks ja kohustas vaidlustatud ettekirjutuse p-s 5.3 kaebajat kui Haapsalu mnt 47 kinnistu kaasomanikku korrastama kinnistul asuva abihoone ja tagama selle ohutuse vÔi vajadusel abihoone seadusega sÀtestatud korras lammutama.
10.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu kaebajaga, et eespool viidatud sisuga ettekirjutuse teinud ametnikul puudus selleks pĂ€devus. KorS § 6 lg-st 1 ja § 23 lg-st 4 tulenevalt on Ă”igus teha jĂ€relevalvesubjektile ettekirjutus korrakaitseorganil, s.o seaduse vĂ”i mÀÀrusega riikliku jĂ€relevalve ĂŒlesannet tĂ€itma volitatud asutusel, kogul vĂ”i isikul. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-st 2, KOKS § 22 lg-st 2 ja § 30 lg 1 p-st 4, delegeerimismÀÀruse § 1 lg-st 1 ja Keila linna heakorraeeskirja § 8 lg-st 1 tulenevalt on heakorranĂ”uete tĂ€itmise ja linnas asuvate ehitiste nĂ”uetele vastavuse kontrollimise pĂ€devus Keila linnavalitsusel. Ringkonnakohus mĂ€rgib, et kuigi vaidlustatud ettekirjutuses ei ole tuginetud EhS sĂ€tetele, kuigi see olnuks nĂ”utav, ei too see kĂ€esoleval juhul kaasa ettekirjutuse tĂŒhisust vĂ”i tĂŒhistamist, sest asjakohane Ă”iguslik alus on tegelikult olemas ning sellele tuginemine on asjaoludest tulenevalt selge. Keila linnapea on mÀÀranud kooskĂ”las delegeerimismÀÀruse § 1 lg-ga 2 ja HMS § 8 lg-ga 2 riikliku jĂ€relevalve teostajaks jĂ€relevalvespetsialisti (vt 18.04.2016 kĂ€skkiri nr 24 ja sellega kinnitatud ametijuhendi II osa ja III osa p-d 3.1, 3.1.2 ja 3.2.1 koostoimes; tl 73, 86), kes on omakorda allkirjastanud vaidlustatud ettekirjutuse. KĂ€esolevas asjas ei tulene Ă”igusaktidest, et linnavalitsus kui kollegiaalorgan pidi volitama jĂ€relevalvet teostava isiku oma korraldusega, seega vĂ”is nimetatud isiku mÀÀrata ka linnavalitsus kui ametiasutus oma ĂŒksikaktiga, sh kĂ€skkirja ja ametijuhendiga. Seega ei ole ettekirjutus antud pĂ€devust ĂŒletades.
11.Isegi kui asuda seisukohale, et jĂ€relevalveametniku ametijuhend ei ole piisavalt konkreetne, sest ei maini selgesĂ”naliselt Ă”igust allkirjastada jĂ€relevalvemenetluse tulemusena tehtavaid ettekirjutusi, ei ole alust pidada ettekirjutust tĂŒhiseks ega seda tĂŒhistada. HMS § 63 lg 2 p-s 3 on haldusakti tĂŒhisuse alusena silmas peetud ebapĂ€devat haldusorganit (nn vĂ€lispĂ€devus), mitte haldusorgani nimel tegutsevat ebapĂ€devat isikut (nn sisepĂ€devus). SisepĂ€devuse ĂŒletamine, s.o ettekirjutuse allkirjastamine linna ametniku poolt, kellel puudub selleks linna antud volitus, ei too kaasa ettekirjutuse tĂŒhisust, vaid on menetlusviga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas see rikkumine mĂ”jutas asja otsustamist (vt Riigikohtu 24.04.2018 mÀÀrus nr 3-17-725, p 20). Kohtuotsuse eelmises punktis mĂ€rgitut arvestades ei olnud jĂ€relevalveametnikul ettekirjutuse allkirjastamise pĂ€devuse puudumine ilmselge. SisepĂ€devuse vĂ”imalik ĂŒletamine ei mĂ”jutanud ka asja Ă”iget otsustamist, sest Keila linn on kohtumenetluses aktsepteerinud jĂ€relevalvespetsialisti tehtud ettekirjutust ja pidanud ennast sellega seotuks.
12.HMS § 63 lg 2 p-s 5 nimetatud haldusakti ebaselgus vĂ”i mittetĂ€idetavus saab tĂŒhisuse kaasa tuua vaid siis, kui haldusakti pinnalt ei ole vĂ”imalik kindlaks teha selle regulatiivset sisu; muul juhul vĂ”ib tulla kĂ”ne alla selle tĂŒhistamine. Seejuures tuleb arvestada, et ettekirjutuse sisu vĂ€ljaselgitamisel on vĂ”imalik lisaks resolutiivosale arvestada ka ettekirjutuse muid osasid, sh pĂ”hjendust, samuti ettekirjutuse aluseks olevaid Ă”igusnorme ja faktilist konteksti. Kui adressaadil on Ă”iguspĂ€rase olukorra loomiseks mitu vĂ”imalust, vĂ”ib ettekirjutusega jĂ€tta valiku erinevate abinĂ”ude vahel. Ettekirjutus, mis kitsendab adressaadi valikuid meelevaldselt ja ebasoodsal viisil, on ebaproportsionaalne. Kui adressaadilt oodatavat tegu ei ole ettekirjutuses vĂ”imalik tĂ€pselt kirjeldada, peab ettekirjutus vĂ€hemalt mÀÀratlema eesmĂ€rgi ehk olukorra, mis tuleb ettekirjutuse tĂ€itmisega saavutada (vt Riigikohtu 03.04.2002 otsus nr 3-3-1-14-02, p 23; 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p-d 12 ja 13).
13.Vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud Keila linna heakorraeeskirja § 4 lg 1 p-dele 7 ja 8, mille jÀrgi kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ohutuse teiste isikute elule, tervisele vÔi varale, samuti tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi 5(9)
3-17-1413 heakorra, vĂ€ltima hoone varisemisohtlikkust ning sulgema sissepÀÀsud hoonesse ja krundile. Sarnased ehitise ohutuse ja korrashoiu nĂ”uded tulenevad ka EhS §-dest 8, 11 ja 16. Ettekirjutuse pĂ”hjenduste kohaselt tuvastati 26.04.2016 paikvaatlusel, et Haapsalu mnt 47 kinnistul asuv abihoone on vajunud viltu, selle katus on osaliselt sisse varisenud ja abihoone on tervikuna varisemisohtlik. 23.01.2017 teostatud kontrolli kĂ€igus selgus, et abihoone on jĂ€tkuvalt varisemisohtlik; abihoonet on kĂŒll toestatud palkidega, kuid see on ajutine abinĂ”u ning abihoone vajab kapitaalremonti vĂ”i lammutamist. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses neid faktilisi asjaolusid vaidlustanud ega abihoone seisukorda puudutavaid vĂ€iteid ĂŒmber lĂŒkanud.
14.Eelnevat arvestades on ettekirjutuse p 5.3 piisavalt arusaadav: kaebaja kaasomandis olev abihoone on vĂ€ga halvas seisukorras ja seetĂ”ttu varisemisohtlik; selline ehitis kujutab endast ohtu nii selle omanikele kui ka teistele isikutele; seetĂ”ttu tuleb ettekirjutuse tĂ€itmiseks korrastada abihoone selliselt, et see ei oleks enam varisemisohtlik ja vastaks ka muus osas taolisele ehitisele kehtivatele nĂ”uetele (vt eeskĂ€tt EhS §-d 8, 11 ja 16), vĂ”i alternatiivina abihoone lammutada. Asjaolu, et ettekirjutusega on jĂ€etud kaebajale Ă”igus valida, milliste abinĂ”udega ta eesmĂ€rgi saavutab ja kumma alternatiivi kasuks ta otsustab, ei muuda seda ebaselgeks vĂ”i mittetĂ€idetavaks. Kuna kinnistul on seitse kaasomanikku, kellel tuleb edasises tegevuses kokku leppida, saab ettekirjutuses valikuvĂ”imaluse jĂ€tmist pidada eesmĂ€rgipĂ€raseks ja mĂ”istlikuks. Seda, et kaebaja vĂ€ide ettekirjutuse p 5.3 ebaselgusest on otsitud ja kaebajale on temale pandud kohustus tegelikult arusaadav, kinnitab muu hulgas asjaolu, et ta on juba 2016. a-st alates Keila linnaga kinnistu, sh abihoone heakorra teemal suhelnud (enne 09.01.2017 kinnistu kaasomanikuks saamist eelmise omaniku YY volitatud esindajana; vt tl 7, 30â38, 72, 82).
15.Ringkonnakohus ei pea ettekirjutuse p 5.3 tĂ€itmiseks antud tĂ€htaega ebamĂ”istlikult lĂŒhikeseks. Haldusakti Ă”iguspĂ€rasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga, mis ĂŒldjuhul tĂ€hendab haldusakti allkirjastamise hetke (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 14). Vaidlustatud ettekirjutus anti 05.06.2017 ja p-s 5.3 kaebajale pandud kohustus tuli tĂ€ita 10.08.2017. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et abihoone oli halvas seisukorras ja varisemisohtlik. Seega on Ă”igustatud linna soov, et abihoonest lĂ€htuv oht kĂ”rvaldatakse vĂ”imalikult kiiresti. Kohtule esitatud fotodelt (tl 40â41) nĂ€htuvalt on kĂ”nealune abihoone (kuur) lihtne ehitis, mille korrastamiseks vĂ”i lammutamiseks tehtavad eeltööd (vajadusel projekti koostamine, asjakohaste lubade taotlemine, tööde teostaja leidmine vms) ei saa eelduslikult olla vĂ€ga töö- ja ajamahukad. Kaebajal on Ă”igus, et Haapsalu mnt 47 kinnistu ja sellel asuv abihoone on kaasomandis ning ettekirjutuse p 5.3 tĂ€itmine eeldab koostööd kinnistu teiste kaasomanikega. Samas oli vastustaja juba 2016. a-l teinud kĂ”igile kaasomanikele, sh kaebaja Ă”iguseellasele, samasisulised ettekirjutused kinnistul asuva abihoone korrastamiseks vĂ”i vajadusel lammutamiseks (tl 58, tl 141â149). Vastustajale oli vaidlustatud ettekirjutuse andmise ajal teada, et teised omanikud on teinud ĂŒhiselt ettevalmistusi neile tehtud ettekirjutuste tĂ€itmiseks ning edasised tegevused abihoone korrastamisel vĂ”i lammutamisel on takerdunud eeskĂ€tt kaebaja (ja enne 09.01.2017 tema Ă”iguseellase, kelle volitatud esindajana kaebaja tegutses) koostöövalmiduse puudumise taha (vt tl 141â149). Puudub ka vaidlus, et kaebaja omandas mĂ”ttelise osa Haapsalu mnt 47 kinnistust, olles teadlik sellel asuva abihoone halvast seiskorrast, samuti asjaolust, et vastustaja on nĂ”udnud juba tema Ă”iguseelnejalt abihoone korrastamist vĂ”i lammutamist (vt tl 30â36). Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebaja keeldus kĂ”nealuses jĂ€relevalvemenetluses Haapsalu mnt 47 kinnistu kohta selgituste andmisest (tl 74), seega ei saanud vastustaja ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htaja mÀÀramisel tema seisukohtadega vĂ”i vĂ”imalike vastuvĂ€idetega arvestada. Eelnevat arvestades ei saa kĂ€esoleva vaidluse asjaoludel pidada kaebajale ettekirjutuse tĂ€itmiseks antud rohkem kui 2-kuulist tĂ€htaega ilmselgelt ebamĂ”istlikuks. 6(9)
3-17-1413
16.Ringkonnakohus selgitab tĂ€iendavalt, et kui pĂ€rast ettekirjutuse andmist selgub, et selle tĂ€itmiseks vajalikke nĂ”usolekuid vĂ”i lubasid ei Ă”nnestu saada vĂ”i tekib ettekirjutuse tĂ€htaegsel tĂ€itmisel muid objektiivseid takistusi, vĂ”ib see anda aluse taotleda nĂ€iteks ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htaja pikendamist, samuti tĂ€itmist tagava sunnivahendi rakendamise edasi lĂŒkkamist vĂ”i kohaldamata jĂ€tmist (vt asendustĂ€itmise ja sunniraha seaduse § 8). Need asjaolud ei muuda aga ettekirjutust tagantjĂ€rele Ă”igusvastaseks.
17.Kaebajale tehti vaidlustatud ettekirjutus ajal, kui Haapsalu mnt 47 kinnistu teistele kaasomanikele tehtud samasisuliste ettekirjutuste tĂ€itmise tĂ€htaega oli jĂ€relevalveametniku 04.07.2016 e-kirjaga pikendatud (vt Keila Linnavalitsuse 07.08.2017 vastus XX teabenĂ”udele, tl 84). Keila Linnavalitsuse 07.08.2017 vastuse kohaselt tingis tĂ€htaja pikendamise asjaolu, et kĂ”igi kaasomanike nĂ”usolekuta ei saanud vĂ€ljastada ehitusluba abihoone lammutamiseks. Toimiku materjalidest ei selgu, millise ajani oli teistele kaasomanikele tĂ€htaegu pikendatud. TĂ”enditest nĂ€htuvalt oli aga vastustajale teada, et abihoone korrastamine vĂ”i lammutamine seisis paljuski kaebaja (ja varem tema Ă”iguseellase YY) nĂ”usoleku ja koostöötahte puudumise taga (vt tl 104â117, 148, 150). Seega ei saanud teised kaasomanikud neile tehtud ettekirjutusi abihoonet puudutavas osas tĂ€ielikult tĂ€ita, kuid selle takistuse kĂ”rvaldamine oli vĂ€hemalt osaliselt kaebaja mĂ”jusfÀÀris. SeetĂ”ttu ei saa kĂ€esoleva vaidluse asjaoludel pidada Ă”igusvastaseks kaebajale ettekirjutuse tegemist ajal, kui teiste kaasomanike jaoks oli ettekirjutuste tĂ€itmise tĂ€htaegu pikendatud. Ringkonnakohus mĂ€rgib siiski, et sarnases olukorras oleks vastustajal mĂ”istlik teha ĂŒhine ettekirjutus kĂ”igile kinnistu kaasomanikele.
18.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et ettekirjutus ei ole tĂŒhine selle allkirjastanud isikul pĂ€devuse puudumise vĂ”i ettekirjutuse ebaselguse vĂ”i mittetĂ€idetavuse tĂ”ttu ning kaebaja vĂ€ited ei anna alust ka selle p 5.3 tĂŒhistamiseks. II
19.Kaebaja vĂ€itel rikkus halduskohus kaebaja Ă”igusi sellega, et ei rahuldanud kaebaja 04.06.2018 taotlust kohtuistungi aja edasi lĂŒkkamiseks, kuigi kaebaja esindaja ei saanud mĂ”juval pĂ”hjusel 05.06.2018 kohtuistungil esindada.
20.HKMS § 128 lg 1 sĂ€testab, et mĂ”juval pĂ”hjusel vĂ”ib kohus kohtuistungi aja tĂŒhistada vĂ”i seda muuta. HKMS § 128 lg-s 4 ja §-s 143 sĂ€testatud tingimustel vĂ”ib asja arutada ka menetlusosalise osavĂ”tuta vĂ”i teha menetlustoiminguid menetlusosalise kohaolekuta. HKMS § 127 lg 5 alusel on kohtul Ă”igus kohustada kaebajat isiklikult kohtusse ilmuma. HKMS § 144 lg 2 p 2 alusel vĂ”ib kohus jĂ€tta kaebuse lĂ€bi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile.
21.Toimikust selguvad jĂ€rgmised asjaolud. Kaebaja mĂ€rkis kaebuses, et on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Halduskohus mÀÀras 21.12.2017 mÀÀrusega kohtuistungi ajaks 05.06.2018 kell 10.00, kohustades kaebajat isiklikult kohtuistungile ilmuma ja hoiatades teda, et ilmumata jĂ€tmise korral vĂ”ib jÀÀda kaebus lĂ€bi vaatamata. Kaebaja esindaja esitas 04.06.2018 kohtule taotluse (tl 120) kohtuistungi edasilĂŒkkamiseks, kui kohus peab jĂ€tkuvalt vajalikuks kaebaja osalemist kohtuistungil, sest esindaja osaleb samal ajal kaitsjana kriminaalasjas nr 1-16-9171 toimuval kohtuistungil. Taotluses on mĂ€rgitud, et kaebaja on nĂ”us ka kirjaliku menetlusega vĂ”i asja lĂ€bivaatamisega kaebaja osavĂ”tuta. XX saatis 04.06.2018 kohtule tĂ€iendava avalduse (tl 121â123), milles selgitas, et soovib osaleda istungil koos oma esindajaga ja kuna esindaja ei saa 05.06.2018 istungil osaleda, palus kohtul mÀÀrata uus kohtuistungi aeg. Halduskohus jĂ€ttis 05.06.2018 istungil tehtud protokollilise mÀÀrusega taotlused rahuldamata, sest kaebajal oli piisavalt aega oma 7(9)
3-17-1413 esindajaga seotud probleemi lahendamiseks ja pĂ€ev enne istungit selle edasi lĂŒkkamise taotlemine ei ole kohane lahendus. Kaebaja 11.06.2018 vastuvĂ€ite jĂ€ttis halduskohus 13.06.2018 mÀÀrusega rahuldamata, viidates, et kaebaja ei ole kasutanud oma menetlusĂ”igusi heauskselt. SeejĂ€rel esitas kaebaja 14.06.2018 taotluse menetluse uuendamiseks ja uute tĂ”endite vastuvĂ”tmiseks ning 11.07.2018 taotles kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasi lĂŒkkamist poolte vahel toimuvate kompromissilĂ€birÀÀkimiste tĂ”ttu. Halduskohus andis 11.07.2018 mÀÀrusega pooltele aja kompromissi sĂ”lmimiseks ja mÀÀras uue kohtuotsuse teatavaks tegemise aja juhuks, kui pooled ei jĂ”ua kokkuleppele. SeejĂ€rel tegi kohus 06.08.2018 otsuse.
22.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalist peaks kohustama ilmuma isiklikult istungile vaid siis, kui on teada vĂ”i vĂ”ib eeldada, et asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta saab selgitusi anda vaid kaebaja isiklikult, mitte tema esindaja, vĂ”i kui menetlusosalise isiklik osalemine on vajalik muul pĂ”hjusel (nt kompromissi saavutamiseks). Halduskohus ei ole 21.12.2017 mÀÀruses ega ka hiljem kaebajale isikliku ilmumise kohustuse panemist pĂ”hjendanud. Halduskohtu 05.06.2018 istungi protokollist (tl 129â130) nĂ€htuvalt oli halduskohtul kaebajale vaid ĂŒks sisuline kĂŒsimus (âmillal viimati krundil kĂ€isiteâ), kuid kohtutsuses ei ole kinnistul viibimise asjaolusid ĂŒldse kĂ€sitletud. Seega ei selgu toimikust, miks oli kaebajale isikliku ilmumise kohustuse panemine vajalik. Halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja esindaja vĂ€idet, et ta osales 05.06.2018 kaitsjana kriminaalasjas toimunud kohtuistungil, 05.06.2018 istungi toimumine selgus viimasel hetkel ja tegemist oli kriminaalasjaga, mille arutamine oli kestnud juba mitu kuud jĂ€rjest. XX viitas 05.06.2018 kohtuistungil asjaolule, et esindaja tegeles kĂ”igega ja tal endal puudub asja sisust piisav ĂŒlevaade. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja esindaja oli 04.06.2018 taotluses viidanud vĂ”imalusele arutada asja istungil kaebaja kohalolekuta vĂ”i jĂ€tkata selle arutamisega kirjalikus menetluses, kuid halduskohus ei ole neid vĂ”imalusi ĂŒldse kaalunud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus kaebaja 04.06.2018 taotlust rahuldamata jĂ€ttes menetlusnorme, sest ei arvestanud kĂ”iki asjas tĂ€htsust omavaid asjaolusid ega pĂ”hjendanud piisavalt oma seisukohta.
23.Tegemist ei ole siiski rikkumisega, mille tĂ”ttu tuleks halduskohtu otsus tĂŒhistada. Kaebaja esitas halduskohtule pĂ€rast kohtuistungit tĂ€iendavad selgitused ja tĂ”endid, mille vastuvĂ”tmisega seonduvat ei ole halduskohus selgesĂ”naliselt lahendanud. Kuna kohtuotsuse p-s 6 mĂ€rgitu kohaselt tutvus halduskohus otsuse tegemisel kĂ”igi toimiku materjalidega ja hindas kĂ”iki kogutud tĂ”endeid, vĂ”ib jĂ€reldada, et halduskohus on tĂ€iendavalt esitatud tĂ”endid vaikimisi vastu vĂ”tnud ja neist asja lahendamisel lĂ€htunud. Nimetatud selgitusi ja tĂ”endeid on arvestanud ka ringkonnakohus, seega ei ole kaebaja Ă”igused jÀÀnud kaitseta. III
24.Apellatsioonkaebus on pÔhjendatud ja tuleb rahuldada esimese astme menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kaebaja menetluskulud olid kokku 1038 eurot. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tuli menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja mÀrgib Ôigesti, et halduskohus rahuldas kaebuse 2/3 osas, kuid mÔistis kaebaja menetluskulud vÀlja vaid 1/3 osas. Seega tuleb vastustajalt kaebaja esimese astme menetluskulude katteks vÀlja mÔista tÀiendavalt 346 eurot, s.o kokku 692 eurot.
25.Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud on kulud Ôigusabile 720 eurot (6 tundi) ja riigilÔiv 15 eurot, mille kohta on esitatud arve ja maksekorraldused. Asja mahtu ja keerukust ning menetluse kÀiku arvestades loeb ringkonnakohus need vajalikuks ja pÔhjendatuks. Kuna ettekirjutuse sisu osas jÀÀb apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulude jaotust 8(9)
3-17-1413 puudutab vaid lĂŒhike lĂ”ik apellatsioonkaebusest, mille koostamine ei saanud olla aeganĂ”udev, mĂ”istab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluse kulude katteks vastustajalt vĂ€lja 40 eurot (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2). ĂlejÀÀnud menetluskulud jÀÀvad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.