1-21-697/42 - Majandusalased süüteod - Ebaseaduslik majandustegevus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tunnistada Sergei Ankipovitš süüdi KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär summas 10 eurot) ulatuses, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921400002248 ja selgitusena: „Sergei Ankipovitš, kriminaalasi 121-697, rahaline karistus“. Tunnistada OÜ B8B süüdi KarS § 372 lg 4 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 300 000 (kolmsada tuhat) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921400002251 ja selgitusena: „OÜ B8B, kriminaalasi 1-21-697, rahaline karistus“. KarS § 831 lg 1, 12 ja § 84 alusel kohaldada OÜ B8B (reg. kood 11485963) suhtes konfiskeerimise asendamist ning OÜ-lt B8B välja mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, s.o 605 354,07 eurot. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel esimesele vabale järjekohale seatud kohtulikud hüpoteegid: • summas 176 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx • summas 150 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx; • summas 159 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx jätta muutmata kuni 605 354,07 euro täieliku tasumiseni ning seejärel hüpoteegid kustutada. Kohtuotsuse jõustumisel vähendada kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi • summas 128 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx summat 7645 euro võrra ning jätta kohtulik hüpoteek ülejäänud osas, s.o summas 120 355 eurot muutmata kuni 605 354,07 euro täieliku tasumiseni ning seejärel hüpoteek kustutada. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek • summas 135 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx.

1-21-697 OÜ-t B8B (endine Autopant OÜ, edaspidi tekstis ka: OÜ Autopant) süüdistatakse KarS § 372 lg 4 alusel selles, et OÜ B8B pani juhatuse liikme, Sergei Ankipovitši, tegevuse kaudu toime tegevusloata tegutsemise finantsteenusega seotud tegevusalal, kus tegevusluba oli nõutav. Süüdistuse kohaselt (siin ja järgnevalt juhindub kohus 04.05.2021 esitatud täiendatud süüdistusest) peab alates 21.03.2016 olema ettevõtjal vastavalt KAVS § 5 lg-le 1 ning § 10 lgle 1 tarbijale krediidi andmiseks tegevusluba. KAVS § 10 lg 6 ja § 79 järgi on vastava tegevusloa väljastamise või selle andmisest keeldumise otsustamise pädevus Finantsinspektsioonil. Sergei Ankipovitš oli teadlik sellest, et KAVS § 105 lg 1 kohaselt pidi krediidiandja või vahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne KAVSi jõustumist, taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning viima oma tegevuse ja dokumendid seaduses sätestatuga vastavusse 2016. a 21. märtsiks. KAVS § 105 lg 5 kohaselt ei ole krediidiandjal või -vahendajal lubatud alates 21.03.2016 kuni tegevusloa saamiseni sõlmida või vahendada uusi krediidilepinguid. Vaatamata sellele jätkas OÜ Autopant (alates 21.10.2019 OÜ B8B) Sergei Ankipovitši juhtimisel peale 21.03.2016 KAVS jõustumist tarbijatele krediidi andmist ning reklaamis seda veebilehe www.autopant.ee vahendusel, sõlmides ajavahemikul 21.03.2016 kuni 08.03.2019 Finantsinspektsiooni tegevusluba nõudvaid tarbijakrediidilepinguid (VÕS § 402) vähemalt 900 juhul. Sõlmitud lepingutega võttis OÜ Autopant kohustuse väljastada laenusid summas 2 685 398,00 eurot. Lepingute keskmine intress oli 4,10% kuus ning selle tegevusega seoses tekkis tarbijatel OÜ Autopant ees kohustusi ja ühtlasi OÜ-l Autopant (alates 21.10.2019 OÜ B8B) tekkis ebaseaduslikult nõudeõigus summas 3 914 331,67 eurot. Sõlmitud lepingute alusel oli ettevõtte intressitulu summaks 1 228 933,67 eurot. Seejärel kajastub süüdistuses tabel 900 kirjega erinevate füüsiliste isikutega sõlmitud lepingute kohta. Süüdistuse kohaselt nähtub OÜ Autopant Swedbank AS-i pangakonto väljavõttelt nr EExxx, et OÜ Autopant väljastas ajavahemikul alates 21.03.2016 kuni 26.09.2018 füüsiliste isikutega sõlmitud lepingute alusel kokku 2 068 897,60 eurot. Samal ajavahemikul sai OÜ Autopant tagasi füüsilistelt isikutelt otse kontole 1 430 524,30 eurot.

1-21-697 on majandustegevuse teostamine keelatud ilma tegevusloata, kui eriseadusest tuleneb tegevusalal majandustegevuse teostamiseks tegevusloa omamise kohustus. OÜ B8B on oma põhitegevusalaks märkinud finantsteenused ja pandimaja (tõendid 15.3 ja 15.53). Kohtule esitatud dokumentatsioon ja tunnistajate A. L., M. V., S. G., V. K., K. S., V. A., M. T., T. Ö. ja U. H. ütlused kinnitavad, et äriühing tegeles tulu teenimise eesmärgil krediidi andmisega (tõendid 15.1; 15.4; 15.11 koos asitõenditega; 21.04.2021, 28.04.2021 ja 03.05.2021 kohtuistungi protokollid). Krediidilepingutest ja tunnistajate ütlustest järelduvalt anti klientidele laenu tagatise vastu. Seega on OÜ B8B tegevus krediidilepingute sõlmimisel käsitletav majandustegevusena MsÜS § 3 ja KarS § 372 tähenduses. Tulenevalt KAVS § 5 lg-st 1 loetakse krediidiandjaks ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine. Tarbija on KAVS § 2 lg 3 kohaselt VÕS § 1 lg-s 5 nimetatud isik, s.o füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. KAVS § 3 kohaselt on krediidi andmine VÕS § 401 lg 1 ja 2 nimetatud krediidi andmine, tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel. Alates 21.03.2016 peab ettevõtjal vastavalt KAVS § 5 lg-le 1 ning § 10 lg-le 1 tarbijale krediidi andmiseks olema tegevusluba. KAVS § 10 lg 6 ja § 79 järgi on vastava tegevusloa väljastamise või selle andmisest keeldumise otsustamise pädevus Finantsinspektsioonil. Kui 21.03.2016 jõustus tarbijakrediidi pakkujate ja vahendajate tegevust reguleeriv KAVS, tuli finantsettevõtetel, kes tarbijatele krediiti pakuvad, taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiandja tegevusluba. Varasemalt sama teenust pakkunud ettevõtted pidid tegevuse jätkamiseks saama loa hiljemalt 21.03.3016 (KAVS § 105 lg 3,5). Süüdistuses kirjeldatud peamiste faktiliste asjaolude osas poolte vahel kohtumenetluses vaidlust ei ole. Puudub vaidlus selles, et: - Sergei Ankipovitš oli süüdistuses märgitud ajavahemikul Eestis asutatud OÜ B8B (endine OÜ Autopant) juhatuse ainuliige (vt äriregistri väljatrükk, süüdistuse tõend nr 15.53); - OÜ Autopant sõlmis füüsiliste isikutega süüdistuses loetletud 900 lepingut (seda kinnitavad ka süüdistuse tõend 15.11, koos asitõenditega; süüdistaja ja kaitsja poolt 05.05.2021 ja 10.05.2021 täiendavalt esitatud tabelid; tunnistajate A. L., M. V., S. G., V. K., K. S., V. A., M. T., T. Ö. ja U. H. ütlused); - OÜ Autopant tegutses oma majandustegevuse raames krediidiandjana. Kõik kõnealused lepingud olid sõlmitud klientidele krediidi andmiseks. Seda rõhutas OÜ Autopant ka sõlmitud lepingute preambulis (tõend 15.11); - OÜ Autopant esitas 25.06.2015, 20.01.2017, 09.03.2017 ja 09.05.2017 Finantsinspektsioonile KAVS § 10 alusel taotlusi ja selgitusi tegevusloa saamiseks (viimast kinnitavad süüdistuse tõend nr 15.1, tunnistajad A. M., M. K. ja T. J. – 14.04.2021 kohtuistungi protokoll); - OÜ-l Autopant puudus süüdistuses märgitud ajavahemikul, 21.03.2016 – 08.03.2019, krediidivaldkonnas tegutsemist võimaldav tegevusluba.

1-21-697 Süüdistuse hindamise seisukohalt on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas kõnealusel viisil laenu andmisele kohaldus KAVSi regulatsioon, millest tulenevalt oli vajalik tegevusluba ning sellega seonduvalt küsimused: - Kas lepingute teiseks pooleks olid tarbijad VÕS § 1 lg 5 tähenduses; - Kas OÜ Autopant ja klientide vahelised lepingud on käsitletavad VÕS § 403 lg 3 p-s 4 sätestatud lepingutena, millele KAVS § 2 lg 11 p 1 kohaselt ei kohaldata KAVSis krediidi andmise kohta sätestatut. KAVS § 2 lg 1 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale ja -vahendajale, samuti välisriigi krediidiandjale ja -vahendajale ning tema Eestis asuvale filiaalile, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames annab või vahendab Eestis tarbijale krediiti. Tulenevalt KAVS § 5 lg 1 loetakse krediidiandjaks ettevõtjat, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine. Tarbija on KAVS § 2 lg 3 kohaselt VÕS § 1 lg-s 5 nimetatud isik, s.o füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Nii nagu ülal märgitud, OÜ Autopant oli Eestis asutatud äriühing, mis tegutses krediidiandjana. Seega vajab KAVS § 2 lg 1 eelduste esinemise seisukohalt kontrollimist üksnes kolmas tingimus - kas süüdistuse esemeks olevate lepingute näol oli tegemist tarbijalepingutega või tegutsesid OÜ-gu Autopant kliendid neid sõlmides oma majandus- või kutsetegevuse raames. Kohtule asitõendina esitatud lepingute elektroonilistest koopiatest nähtuvalt olid kõik süüdistuse esemeks olevad lepingud sõlmitud füüsiliste isikutega. Seega on täidetud VÕS § 1 lg 5 tarbija määratluse esimene eeldus. Lepingutes ning nende lisaks olevas dokumentatsioonis ei kajastu otsesõnu punkti, milles oleks märge, kas laenu võetakse majandus või kutsetegevuse raames või muul põhjusel. Samuti ei ole teada, et OÜ Autopant oleks vastavat asjaolu klientidelt lepingute sõlmimisel küsinud. Kui lepingu teiseks pooleks on füüsiline isik ning ettevõtja ei selgita välja, kas see isik teeb tehingut majandus- või kutsetegevuse raames või mitte, tuleb üldjuhul eeldada, et tegemist on tarbijaga tehtava tehinguga (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-16 p 17). Tunnistajate K. S. (endine P.), V. A., M. T., U. H. ja T. Ö. ütlustest nähtuvalt võtsid nad OÜ-lt Autopant laenu väljaspool oma majanduse- või kutsetegevust. Kuigi tegemist on üksnes viie kliendiga, viitab see siiski asjaolule, et OÜ Autopant tegeles tarbijatele krediidi andmisega. Lisaks sellele nähtub klientidega sõlmitud lepingute tingimustest, et ka OÜ Autopant ise pidas kliente tarbijateks. Lepingutes viidatakse korduvalt õigusnormidele, mis reguleerivad tarbijalepinguid. Näiteks lepingute (vt nt leping nr 8384) p 9.8 ja 9.9, mille kohaselt võib laenusaaja lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 409 ning lepingu lõpetada vastavalt VÕS §-le 411. Nimetatud sätted reguleerivad tarbija taganemisõigust tarbijakrediidilepingust ning tarbija õigust ennetähtaegsele tagasimaksmisel. (Viidatud punkte kõikides lepingutes ei ole, need lisanduvad valikuliselt alates lepingust nr 7131 ning valdavalt alates lepingust nr 7175, so maist 2016) .

1-21-697 Veelgi olulisem – lepingute p 15.2 kohaselt on laenusaajal õigus pöörduda laenulepingust tuleneva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks Tarbijakaitseameti (asukoht Rahukohtu 2, 10130 Tallinn) poole, esitades selleks avalduse tarbijakaitseseaduse sätete kohaselt. Lepingu p 16.11 selgitab lisaks, et Tarbijakaitseametil on seadusest tulenevad õigused teostada laenulepingu tingimuste kontrolli ning järelevalvet, et laenusaaja seaduslikud õigused on laenulepingu tingimustes seadustega kooskõlas ning laenusaaja õigused tulenevalt seadusele on laenulepingus väljatoodud. Kuivõrd tarbijakaitseseadusest tulenevalt tegeleb Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon üksnes tarbijavaidluste lahendamisega (TKS § 40 lg 1), olnuks tarbijaks mitteolevate klientide puhul lepingusse taolise tingimuse lisamine eksitav. Samuti on Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti pädevuses üksnes tarbijalepingute õiguspärasuse kontroll ning muude poolte vahel sõlmitavate lepingute tingimuste järelevalveks neil pädevus puudub. Arvestades, et vastavat lepingu vormi (või sellele analoogset) kasutati kõikide süüdistuse esemeks olevate tehingute korral, võib järeldada, et OÜ Autopant lähtus tehingute tegemisel eeldusest, et lepingu teine pool on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Viimast kinnitavad täiendavalt ka tunnistaja T. J. ütlused (14.04.2021 kohtuistungi protokoll), millest tulenevalt kutsuti süüdistatavad järelevalve teostamise raames Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ametisse välja ning sealjuures ei esitanud nad vastuväidet, et lepingud ei ole sõlmitud klientidega nende majandus- või kutsetegevuse teostamiseks. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistuse esemeks olevate lepingute näol oli tegemist VÕS § 403 lg 3 p 4 tähenduses pandilepingutega, millele tarbijakrediidilepingu sätted ei kohaldu. St kas tegemist oli KAVS § 2 lg 11 p-s 1 sätestatud erandiga, millele kaitseversioon viitab. VÕS § 403 lg 3 p 4 kohaselt ei kohaldata käesolevas jaos (VÕS 22. ptk 2. jagu – tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud) sätestatut krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule, mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega. St et tarbijakrediidi sätteid ei kohaldata sellistele krediidilepingutele, mis oma olemuselt on küll tarbijakrediidilepingud, kuid mille puhul on tarbija vastutus piiratud tagatisena krediidiandja valdusesse antud pandieseme väärtusega. Klientidega sõlmitud lepingud olid pealkirjastatud Laenu- ja pandilepingutena (tõend 15.11 koos asitõenditega, prokuröri esitatud täiendav tabel 4 kd, tl 17-23). Lepingute preambulis märkis OÜ Autopant muu hulgas järgnevat: Käesolev leping sisaldab pandi kokkulepe sätted vastavalt Võlaõigusseaduse § 403 lg 3 p 4 s.t tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega; Käesolevale lepingule ei laiene Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse sätted; Laenuandja tegeleb oma majandus- ja kutsetegevuse raames krediidi väljastamisega pandi tagatisel, mis on suunatud täht- ja lühiajalise väikelaenu väljastamisele nii tarbijatele kui ka juriidilistele isikutele; Laenuandja soovib laenu tagamist pandiga, mis kindlustab kõik tema nõuded Laenusaaja vastu; Käesoleva Laenulepingu alusel üleantav mootorsõiduki omandiõigus on suunatud Laenusaaja kohustuste tagamisele Laenuandja ees.

1-21-697 Lepingute punktis 1 oli sõnastatud lepingu eesmärk. Muu hulgas sätestas p 1.3, et laenuandja annab laenu laenusaaja sõiduauto tagatisel. Punkti 1.4 kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagamise eesmärgil vormistama laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki ümber laenuandja nimele. Lepingute punkt 3 oli pealkirjastatud Pandi kokkulepe. Nimetatud alajaotuses kajastusid teiste seas alljärgnevad kokkulepped. 3.1 Laenusaaja kohustub enne laenu saamist andma laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki laenuandja valdusesse ja seadma registerpandi Maanteeametis. 3.1.1 laenusaaja võib jätta pandivara oma valdusesse ning kasutada seda, sel juhul kohustub ta registreerima selle laenuandja nimele Maanteeametis. 3.2 Tagatiseks laenusaaja kohustuste täitmisel on laenusaaja omandis olev sõiduk: mudel ja mark: ....., registreerimismärk ......, tehasetähis ........ edaspidi pandivara, mida laenuandja loeb piisavaks tagatiseks kõikide laenuvõtja kohustuste täitmiseks. 3.3 Laenu tagamiseks ning punkti 3.2 täitmiseks võõrandab laenusaaja laenuandjale pandivara .... euro eest ning pooled sõlmivad mootorsõiduki võõrandamise ja omandi üleandmise kokkuleppe. 3.4 Kui laenusaaja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused, peab laenuandja kahe tööpäeva jooksul võõrandama laenusaajale pandivara .... euro eest ja registreerima selle laenusaaja nimele ümber. Selleks edastab laenuandja laenusaajale elektroonilise posti, SMSi või tavakirja teel teate, milles on märgitud ARKi kontori asukoht ja mootorsõiduki ümberregistreerimise kuupäev ja kellaaeg. Lisaks kõnealusele lepingule sõlmiti klientidega müügileping mootorsõiduki müümise kohta OÜ-le Autopant, milles oli ostusummaks eelnimetatud laenulepingus märgitud laenusumma. Laenusumma tasumise järgselt sõlmiti klientidega sõiduki omandiõiguse ülemineku leping (vt nt asitõendiks olevad lepingud nr 8384). Selle punktis 3 oli märgitud, et seoses laenuandja ja laenuvõtja vahel sõlmitud laenulepingu nr ... tähtaja lõppemisega ning laenulepinguliste kohustuste kohase täitmisega läheb laenulepingu alusel liisingusse võetud sõiduki omandiõigus laenuandjalt üle laenuvõtjale käesoleva omandamislepingu alusel. Kirjeldatud lepingutingimustest ja ka tunnistajate S.G., V. K., K. S., V. A., M. T., T. Ö. ja U. H. ütlustest nähtuvalt toimis OÜ Autopant faktiline ärimudel järgnevalt. Klient pöördus äriühingu poole sooviga saada laenu. Tagatiseks pidi saama kliendi omandis olev mootorsõiduk. OÜ Autopant hindas mootorsõiduki väärtust ja muid kliendi andmeid ning langetas seejärel otsuse, kas ja millises summas on ettevõte nõus kliendile temale kuuluva mootorsõiduki tagatisel laenu andma. Sealjuures ei nähtu lepingutest, et äriühing oleks tegelenud vaid teatud eesmärgil või teatud liiki isikutele laenu andmisega. Laenu tagatiseks olev mootorsõiduk jäi laenusaaja otsesesse valdusesse, kuid seda tingimusel, et sõiduki omandiõigus anti üle OÜ-le Autopant. Võimalik oli saada laenu ka omandiõigust üle andmata, kuid sel juhul tuli vormistada registerpant ning anda sõiduk OÜ Autopant otsesesse valdusse (lepingu p 3.1). Asitõendiks olevatest lepingutest nähtuvalt anti koos omandiõigusega kohe laenulepingu sõlmimise ajal OÜ Autopant valdusesse kaks sõidukit (lepingud nr 7147 ja 8008). Hiljem anti valdus üle ca 90 juhul (parklas olnud sõidukite tabel koos lepingute andmetega 4 kd, tl 1316). Tunnistajate K. S., U. H., M. T. ja V. A. ütlustest ja sõidukite valduse üleandmise ajast lähtuvalt võib järeldada, et OÜ Autopant võttis kliendilt sõiduki enda valdusesse juhul, kui klient ei tasunud laenumakseid vastavalt kokku lepitud graafikule ning tekkisid võlgnevused. Sel juhul hoidis OÜ Autopant sõidukit enda valduses seni kuni võlgnevus likvideeriti. Kui klient võlgnevust ei tasunud, müüs OÜ Autopant sõiduki ning saadud raha läks võlgnevuse katteks.

1-21-697 Laenulepingutele lisaks sõlmiti koheselt ka müügileping, millega anti tagatiseks olevate mootorsõidukite omandiõigus üle OÜ-le Autopant. Kui klient tasus laenusumma vastavalt lepingule, sõlmiti uus võõrandamisleping, millega OÜ Autopant andis laenu tagatiseks olnud mootorsõiduki omandiõiguse üle laenusaajale. Klientidega sõlmitud lepingutes nimetati tagatiseks olevaid sõidukeid pandivaraks ning kirjeldatud viisil sõidukite omandiõiguse üleandmist nimetati sõidukite pantimiseks. Sealjuures viidati ka VÕSi sätetele, mis reguleerivad pandilepinguid. Tsiviilõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb tehingu õiguslike järelmite hindamisel lähtuda tehingu tegelikust sisust. Kui tehingu pooled on leppinud kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, siis on tegemist näiliku tehinguga (TsÜS § 89). Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse TsÜS § 89 lg-st 3 tulenevalt varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kuivõrd antud juhul on vaidlusaluseks küsimuseks mh asjaolu, kas OÜ Autopant ja klientide vahelised lepingud on käsitletavad VÕS § 403 lg 3 p-s 4 sätestatud lepingutena, millele KAVS § 2 lg 11 p 1 kohaselt ei kohaldata KAVSis krediidi andmise kohta sätestatut, tuleb tuvastada, kas kõnealuste lepingute esemeks oli pandi seadmine asjaõigusseaduse tähenduses. AÕS § 276 lg 1,2 kohaselt võib asja pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant. Arvestades, et sõidukite näol on tegemist vallasasjadega TsÜS § 50 lg 2 tähenduses, saab kõne alla tulla vaid vallaspandi rakendamine. Vallaspant jaguneb omakorda käsipandiks (AÕS § 281) ja registerpaniks (AÕS § 297). Viimast saab rakendada ka mootorsõidukite suhtes, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras. Antud juhul Transpordiameti liiklusregister. Registerpandi seadmiseks tehakse registrisse mootorsõiduki kohta avalduse alusel vastav kanne (AÕS § 2973). Süüdistuses loetletud tehingustest oli registerpanti rakendatud vaid 54-l juhul (tõend 15.11. koos asitõenditega, koondloetelu kajastub ka prokuröri süüdistuskõnes lk 9-10). Kuivõrd registerpandi tekkimise eelduseks ei ole panditud eseme valduse (ei otsese ega kaudse valduse) üleminek (AÕS § 297 ja 299), siis ei saa registrerpant oma olemuselt olla VÕS § 403 lg 3 p-s 4 sätestatud erandi alla kuuluv pandiõiguslik tehing, kuivõrd viimane eeldab pandieseme valduse üleminekut krediidiandjale. AÕS § 281 lg 1 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. AÕS § 282 lg-st 1 tulenevalt tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Nimetatud sättest tulenevalt on asja pandiga koormamine asjaõiguslik tagatis, mille eelduseks on panditud eseme valduse üleandmine pandipidajale ning vastavasisulise asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine. Omandiõiguse ülendmist sealjuures ei toimu. Viimane oleks vastuolus pandiõiguse üldise olemusega ning õiguslike järelmitega, eeskätt tagatise käsutamise ja realiseerimise osas olukorras, kui pandiga tagatud nõuet ei täideta. Kui pandiga tagatud nõuet kohaselt ei täideta, tekib pandipidajal panditud asja müügi õigus vastavalt AÕS § 292 lg-le 2. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab

1-21-697 panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, tühine. Seega igasugune omandiõiguse ülemineku kokkulepe tehingu tegemise ajal, mil ei ole teada, kas ja mil viisil nõue täidetakse, on pandi seadmisel tühine. Kuivõrd antud juhul lepiti suurema osa süüdistuse esemeks olevate tehingute korral kokku sõidukite omandiõiguse üleandmises ning omandiõigus koos kaudse valdusega anti OÜ-le Autopant üle, ei ole kõnealuste tehingute näol tegemist pandilepingutega. Võttes arvesse reaalselt toimunud tehingute sisu, leidis aset asjaõiguslik võõrandamistehing, millega kliendid andsid sõidukite omandiõiguse koos kaudse valdusega üle OÜ-le Autopant (AÕS § 94). Samal ajal sõlmiti võlaõiguslik laenuleping (mille tagatiseks sõlmiti asjaõiguslik omandi üleandmise leping) ning kokkulepe, mille kohaselt kohustus laenuandja nõude kohase rahuldamise korral andma omandi endisele omanikule tagasi. Taolist tehingut nimetatakse tagatisomandamiseks, mis ei ole samane pandiõiguse seadmisega (vt ka Asjaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 226-237). Nii nagu eespool märgitud, tagatiseks omandiõiguse ülemineku korral on võlausaldaja õigused eseme käsutamisel erinevad kui pandi seadmisel. Samuti on erinev tagatise realiseerimise protsess, kui nõuet kohaselt ei täideta. Pandieseme müümiseks näeb AÕS ette konkreetsed tingimused, mille kohaselt peab eseme müük toimuma. Tagatisomandamisel taolisi kitsendusi seadus ette ei näe. Samuti on pandiõiguse ning tagatisomandamisel erisused nõuete rahuldamise järjekorra ning maksejõuetusmenetluse rakendumisel. Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistuse esemeks olevate tehingute puhul ei olnud tegemist pandiõiguslike suhetega VÕS § 403 lg 3 p 4 mõttes. Poolte kokkulepped olid oma olemuselt tagatisomandamisele suunatud ning tehingute järelmite hindamisel tuleb just sellest lähtuda. Nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kõnealused lepingud ei vasta VÕS § 403 lg 3 p-s 4 sätestatud erisustele ning lepingute preambulis olev vastav viide on eksitav ja suunatud näiliku pandilepingu kuvandi loomisele. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et süüdistuses loetletud tehingute näol oli tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, st krediidilepingud, millega majandustegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Sealjuures ei olnud need lepingud VÕS § 403 lg 3 p-s 4 sätestatud erandid ehk pandilepingud, millele tarbijakrediidilepingu ja KAVSi sätted ei kohaldu. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul ka ühtki muud erisust, mis välistaks KAVSi regulatsiooni kohaldumise tulenevalt KAVS § 2 lg-st 5-11. Seega rakendusid OÜ Autopant majandustegevusele, mis seisnes tarbijatele krediidi andmises, KAVSi sätted. Viimasest tuleneb, et vastavalt KAVS § 10 lg-le 1,6 ja § 105 lg-le 1 pidi alates 21.03.2016 OÜ-l Autopant olema krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba, mille väljastamise õigus on Finantsinspektsioonil. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt taotles OÜ Autopant korduvalt KAVS § 10 lg 1 kohase tegevusloa väljastamist (26.05.2015, 20.01.2017, 09.03.2017, 09.05.2017), kuid Finantsinspektsioon jättis need taotlused puuduste tõttu läbi vaatamata. Kõike ülal toodut arvestades on kohus seisukohal, et OÜ Autopant (OÜ B8B) tegutses ilma tegevusloata krediiditeenustega seotud valdkonnas, kus tegevusluba oli nõutav ning sellega on täidetud KarS § 372 lg 2 p 3, lg 4 objektiivsed tunnused. Sergei Ankipovitš oli süüdistuses märgitud perioodil OÜ Autopant (tänane B8B) omanik ja juhatuse ainuliige (tõend nr 15.53), kelle juhtimisel vastav majandusegevus toimus. Juhatuse

1-21-697 liikmena oli tal pädevus ja kohustus esindada ja juhtida äriühingut vastavalt ÄS § 180 lg-le 1. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tunnistaja V. K. ütlustest nähtuvalt otsustas just Sergei Ankipovitš igal konkreetsel juhul, kas anda kliendile krediiti või mitte. Sergei Ankipovitš allkirjastas OÜ Autopant esindajana ka klientidega sõlmitud lepingud. Tunnistaja A. L., kes tegeles süüdistatavate juriidilise nõustamisega, ütlustest nähtuvalt oli Sergei Ankipovitš äriühingu seaduslik ja faktiline juht, kes langetas muu hulgas ka strateegilisi otsuseid küsimustes kas ja millises valdkonnas ning mil viisil äriühing tegutseb. Ka Finantsinspektsioonile esitatud dokumentidest nähtuvalt oli just Sergei Ankipovitš ettevõtte nimel krediidvaldkonnas tegutsemiseks vajaliku tegevusloa taotlemisega tegelenud isikuks (tõend 15.1). Eelnevast tulenevalt oli Sergei Ankipovitš OÜ Autopant juhatuse liige ja faktiline juht, kelle pädevuseks ja kohustuseks oli viia ettevõtte tegevus õigusaktidega kooskõlla ja tagada ettevõtte tegevuse seaduspärasus. Sergei Ankipovitši juhtimisel ja korraldamisel tegutses OÜ Autopant krediidivaldkonnas omamata selleks nõutavat tegevusluba. Seega vastab ka Sergei Ankipovitši tegevus KarS § 372 lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatavate tegevuses esinevad KarS § 372 lg 2 p 3 subjektiivsed tunnused. Kõnealune kuriteokoosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Seega tuleb kontrollida kas süüdistatavad pidasid võimalikuks, et nende valitud viisil krediiditeenuste pakkumiseks on vajalik tegevusluba ning ilma vastava tegevusloata tegutsemise näol võib olla tegemist ebaseadusliku majandustegevusega. OÜ-le Autopant juriidilist teenust osutanud tunnistaja A. L. ütlustest nähtuvalt korraldas Finantsinspektsioon enne KAVSi jõustumist infotunni finantsteenust osutavatele ettevõtetele, keda nimetatud regulatsioon puudutada võis. Tunnistaja osales seal koos Sergei Ankipovitšiga. Vastavalt infotunnis kuuldule said nad aru, et ka OÜ Autopant peab oma tegevusi hindama ja esitama taotluse tegevusloa saamiseks. Pärast infotundi sai ta Sergei Ankipovitšiga kokku ja hakkasid tegelema dokumentatsiooniga, mis vastavalt KAVSile olid nõutavad. Esitasid taotluse ja said negatiivse vastuse. Sergei Ankipovitši nõudmisel võttis ta Finantsinspektsiooniga ühendust, et paluda kokkusaamist taotluse asjaolude arutamiseks. Kohtumisel selgitasid Finantsinspektsioonile, milles nende teenus seisneb ning viimane arvas, et see on VÕS § 403 erand. Seejärel jõudsid nad Sergei Ankipovitšiga järeldusele, et peavad klientidega sõlmitavaid lepinguid täiendama nii et neil ei olegi tegevusluba vaja. Mis liiki pandilepinguid klientidega sõlmiti, tunnistaja öelda ei osanud, kuigi ta ise valmistas OÜ-le Autopant lepingute põhjad. Alguses oli registerpant, kuid hiljem see vist kaotati ära. Sergei Ankipovitš palus teha nii, et oleks mingi lisagarantii. Tunnistaja ei osanud vastata ka küsimusele, kas klientide sõidukid jäid pärast laenulepingu sõlmimist klientide või OÜ Autopant otsesesse valdusesse. OÜ Autopant poolt autode väljaostmise lepingu variandi kohta ei ole tema mingit lepingu mudelit teinud, tegeles ainult pandi küsimusega. 2017 asusid nad uuesti tegelema tegevusloa taotluse uuendamisega. Finantsinspektsiooniga toimunud e-kirjavahetusest nähtuvalt võis tunnistaja poolt viidatud kohtumine, mida taotleti pärast taotluse esitamist, toimuda 19.08.2015 või 21.08.2015. Seejärel saatis tunnistaja 28.08.2015 Finantsinspektsioonile e-kirja, milles selgitas mil viisil OÜ Autopant laenu väljastab ja palus Finantsinspektsioonil hinnata, kas OÜ Autopant vajab selliseks tegevuseks tegevusluba. 02.09.2015 e-kirjas vastas Finantsinspektsioon, et nad ei osuta õigusabi teenust ega anna enne tegevusloamenetlust eelhinnanguid konkreetsete ettevõtete õiguslikele ning ärilistele lahenditele. Sealjuures soovitati viia läbi põhjalik

1-21-697 eneseanalüüs vältimaks KarS § 372 kohast vastutust. (süüdistuse tõend nr 15.2) Kuivõrd viimane vastuskiri saadeti pärast kohtumist ja selles vastuses ei nähtu, et Finantsinspekstioon oleks mingilgi viisil andnud mõista, et OÜ Autopant laenumudel on käsitletav erandina, mis ei nõua tegevusloa olemasolu, ei saanud tunnistajal (ja seega ka süüdistatavatel) tekkida arusaama, et Finantsinspektsioon oleks mingil moel möönnud tegevusloa mittevajalikkust. Finantsinspektsiooni esitatud andmetest (süüdistuse tõend nr 15.1 lisad 1-12) nähtuvalt esitas Sergei Ankipovitš OÜ Autopant esindajana 25.06.2015 esimese taotluse krediidiandja tegevusloa saamiseks vastavalt KAVS § 10 nõuetele. 12.08.2015 jättis Finantsinspektsioon taotluse läbi vaatamata loetledes üles paljud taotluses esinevad puudused, mis takistavad taotluse läbi vaatamist. 02.01.2017 pöördus Finantsinspektsioon järelepärimisega OÜ Autopant poole seoses KAVSi rakendamisega. Päringus märgiti, et OÜ Autopant veebilehel oleva informatsiooni kohaselt pakub ettevõte isikutele laenu nendele kuuluvatele mootorsõidukitele registerpandi seadmise tagatisel. Finantsinspektsioon juhtis tähelepanu, et nende hinnangul nõuab taoline tegevus KAVSi kohase tegevusloa olemasolu, kuna registerpant ei ole VÕS § 403 lg 3 p-s 4 sätestatud erandi esemeks. Samas pöördumises viitas Finantsinspektsioon, et KarS § 372 kohaselt on kriminaalkorras karistatav tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. 12.01.2017 Finantsinspektsioonile saadetud vastuskirjas märkis Sergei Ankipovitš, et OÜ Autopant tegevus on korraldatud tuginedes VÕS § 403 lg 3 tulenevatele põhimõtetele, mille kohaselt tarbijast laenusaaja vastutus laenulepingust tuleneva kohustuste eest piirdub üksnes laenuandja valduses oleva panditud sõiduki väärtusega. Samas on kirja lõpus märgitud, et OÜ Autopant tegi kõik vajalikud korraldused oma töös vastavalt Finantsinspektsiooni tähelepanekutele, soovitustele ning nõudmistele. Seoses võimalike seaduse sätete tõlgendamise problemaatikaga esitab OÜ Autopant hiljemalt 20.01.2017 tegevusloa taotluse. Vastavat taotlust ennast kohtule esitatud dokumentide seas ei ole, kuid Finantsinspektsiooni 03.02.2017 vastuskirjast nähtuvalt oli tegevusloa taotlus esitatud, aga see jäeti taaskord läbi vaatamata, kuna esines hulgaliselt puuduseid. OÜ Autopant esitas uue taotluse KAVS §-le 10 vastava tegevusloa saamiseks 09.03.2017. Ka see jäeti puuduste tõttu 28.03.2017 otsusega Finantsinspektsiooni poolt läbi vaatamata. OÜ Autopant esitas 09.05.2017 uue taotluse tegevusloa saamiseks. Kuid ka see jäeti puuduste tõttu 25.05.2017 otsusega Finantsinspektsiooni poolt läbi vaatamata. Taotluste läbivaatamata jätmiste otsustes märkis Finantsinspektsioon korduvalt, et soovitavad OÜ-l Autopant kaasta tegevusloa taotlemise protsessi läbiviimiseks õigus- või muu nõustaja. 16.08.2017 esitad Finantsinspektsioon prokuratuurile kuriteokaebuse seoses OÜ Autopant võimaliku ebaseadusliku majandustegevusega. Tunnistaja L. ütlustest ning Finantsisnpektsiooniga toimunud kirjavahetusest nähtuvalt oli Sergei Ankipovitš kindlasti teadlik KAVS regulatsiooni kehtestamisest ning asjaolust, et see võib avaldada otsest mõju ka OÜ Autopant tegevusele tingides vajaduse taotleda oma senise majandustegevuse jätkamiseks tegevusluba. Sealjuures osales ta aktiivselt protsessis, mis seisnes KAVSi nõuetega tutvumises Finantsinspektsioonis ning tegevusloa taotluste koostamises. Kuigi tunnistaja L. ütluste kohaselt jõudsid nad pärast 2015.a augustis toimunud kohtumist järeldusele, et OÜ Autopant tegevusmudel vastab VÕS § 403 sätestatud erandile, mis ei nõua tegevusluba, kinnitab sergei Ankipovitši faktiline käitumine, et päris nii ei saanud see siiski olla. Pärast seda, kui Finantsinspektsioon jättis esimese taotluse läbi vaatamata ja ta käis koos juristiga Finantsinspektsioonis kohtumisel (mille järgselt tunnistaja sõnul justkui jõuti järeldusele, et nende tegutsemiseks ei ole tegevusluba vaja), jätkas ta tegevusi, mis olid suunatud tegevusloa taotlemisele. Pärast esimese taotluse läbi vaatamata jätmist esitas Sergei Ankipovitš veel kolm korda Finantsinspektsioonile taotlusi tegevusloa saamiseks. Tõsi, ta tegi

1-21-697 seda pärast Finantsinspektsioonilt 02.01.2017 saadud järelepäringut, milles otsesõnu viidati, et OÜ Autopant kodulehel olev informatsioon krediiditeenuse pakkumise tingimuste kohta viitab, et nende tegevuseks on vaja tegevusluba. Kuigi Sergei Ankipovitš asus seejärel uuesti tegevusluba taotlema, ei lõpetanud ta tarbijakrediidi pakkumist seniks kuni tegevusluba ei olnud väljastatud. Viimane kinnitab, et Sergei Ankipovitš jätkas teadlikult tarbijatele krediidi andmist olukorras, kus Finantsinspektsioon oli öelnud, et see võib olla kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja L. ütlustest võib järeldada, et KAVSi regulatsiooni kehtestamisel ning olukorras, kus esimene tegevusloa taotlus jäeti läbi vaatamata, ei asunud OÜ Autopant oma sisulist tegevust viima kooskõlla KAVSi järgse tegevusloa nõuetega ega ka eranditega, mis tegevusloa vajalikkuse välistavad. Selle asemel muudeti vaid tüüplepingute tekste viisil, mis jätaks mulje, et tegemist on VÕS § 403 lg 3 p 4 tingimustele vastavate pandilepingutega. Tehingute tegelik sisu sellele aga ei vastanud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Sergei Ankipovitš oli teadlik 21.03.2016 jõustunud KAVSi nõudest omada tegevusluba selleks, et tema juhitud OÜ Autopant võiks jätkata tarbijakrediidi pakkumist. Samuti oli ta teadlik sellest, et OÜ-l Autopant vastavat tegevusluba ei ole, kuid sellest hoolimata jätkas ta tegevusluba nõudva teenuse osutamist. Seega oli tegemist tahtliku tegevusega. Arvestades, et äriühing muutis oma tüüplepingute sõnastust viisil, mis looks näilise ettekujutuse VÕS § 403 lg 3 p 4 kohase erisuse rakendumiseks, kuigi teadis, et nende tegelik tegevusmudel sellele ei vasta, järeldub, et tegemist oli sihipärase ebaseadusliku käitumisega, kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Sergei Ankipovitši juhtimisel jätkas OÜ Autopant teadlikult krediidiandjana tegutsemist ilma tegevusloata, kuigi teadis, et see on nõutav ning sealjuures püüdis luua petlikku kuvandit, et tegemist on laenumudeliga, mis ei nõua tegevusluba. Seega tegeleti teadliku varjamisega. Seonduvalt OÜ-ga B8B tuleb märkida, et ettevõtet juhtinud isik ja omanik oli teadlik, et äriühing annab tarbijatele krediiti omamata selleks vajalikku tegevusluba. Kõnealuse tegevuse tulemusel saadud rahalised vahendid moodustasid enamuse ettevõtte käibest ja kasumist. Seega toimis kogu ebaseaduslik majandustegevus ettevõtte huvides, st ettevõtte käibe hoidmiseks ja kasvatamiseks ning kasumi teenimiseks. Äriühing tegeles ebaseadusliku majandustegevusega läbi juhatuse ainuliikme ja omaniku Sergei Ankipovitši. Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatud Sergei Ankipovitši tegevuses KarS § 372 lg 2 p 3 ja OÜ B8B tegevuses KarS § 372 lg 4 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine. Täiendavalt vajab kontrollimist kas tegemist võis olla keelueksimuses tegutsemisega KarS § 39 lg 1 mõttes. Nimetatu kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Võttes arvesse, et OÜ Autopant lepingud valmistas ette keegi teine (tunnistaja Lainus) ning süüdistatavad ise ei pruugi omada piisavalt juriidilisi teadmisi mõistmaks KAVSi ja VÕS § 403 lg 3 p 4 regualtsiooni tähendust, võib tekkida küsimus kas nad said oma eksimusest aru. Siinkohal leiab kohus, et isegi juhul, kui Sergei Ankipovitšile anti algul ebapädevat juriidilist nõu väites, et OÜ Autopant tegevus vastab VÕS § 403 lg 3 p 4 erandile, siis hiljemalt pärast Finantsinspektsiooni 02.01.2017 järelepäringut, pidanuks ta mõistma, et temale osutatud õigusnõu ei pruugi olla pädev. Kuivõrd Sergei Ankipovitši juhtimisel jätkas OÜ Autopant ka edaspidi samadel tingimustel teenuse osutamist ilma tegevusloata, siis tuleb sellest järeldada, et ta oli teadlik oma tegevuse keelatuses, kuid ei hoolinud sellest ning jätkas teadlikult ebaseaduslikku majandustegevust.

1-21-697 Karistus KarS § 372 lg 2 p-s 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 372 lg 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse 30-500 päevamäära. KarS § 44 lg-st 2 tulenevalt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4 tuhat – 16 miljonit eurot. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Prokurör on karistust kergendava asjaoluna nimetanud kohtueelse menetluse vältel uurimisasutusega koostöö tegemist. Kuigi Sergei Ankipovitš kasutas oma õigust ütlusi mitte anda, on ta dokumentaalsete tõendite osas teinud uurimisasutusega koostööd ning seda tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada. Lisaks sellele võtab kohus Sergei Ankipovitši puhul arvesse, et teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd sooritatud kuritegu oli oma olemuselt kõnelause kuriteokoosseisu kontekstis pigem vähemohtlik, peab kohus eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades võimalikuks mõista Sergei Ankipovitšile karistuseks rahaline karistus kui kergemaliigiline karistus. Võttes arvesse Sergei Ankipovitši poolt toimepandud ebaseadusliku majandustegevuse ulatust ja intensiivsust (tegevus toimus ligi kolme aasta vältel katkematult, sh ka pärast Finantsinspektsiooni 02.01.2017 järelepärimist ja korduvat tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmist) on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt üle keskmise. Võttes karistust kergendava asjaoluna arvesse uurimisasutusega koostöö tegemist, peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks karistust keskmises määras, so 250 päevamäära. KarS § 44 lg-st 3 tulenevalt lähtub kohus päevamäära arvestamisel Sergei Ankipovitši 2016.a sissetulekutest. Kohtule esitatud teatises süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta märkis prokurör karistuse mõistmise aluseks olevaks päevamääraks 316 eurot. Kuigi Sergei Ankipovitši deklareeritud sissetulek oli 4152 eurot, leidis prokurör, et tema tegelik sissetulek oli 128 006 eurot. Oma seisukohta põhjendas ta järgnevalt. Kuigi süüdistatav on deklareerinud miinimumpalga saamist osaühingust Autopant, siis vastavaid ülekandeid pangakontode väljavõtetelt ei nähtu. Tegelikkuses laekuvad ülekanded S.Ankipovitši pangakontole OÜ Autopandist selgitusega „laenu tagastamine“. 2016 aastal on S.Ankipovitši poolt OÜ-le Autopant laenuna üle kantud 45 000 eurot. 2016 aastal laekub tagasimaksetena S.Ankipovitši pangakontole 115 000 eurot, so 70 000 eurot rohkem kui laenu on antud. Lisaks nähtub pangakontode väljavõtetelt, et S.Ankipovitš on saanud 2016 aastal tulu ettevõttest OÜ Balti Realiseerimiskeskus, kokku 58 006 eurot. Eelnevast nähtub, et S.Ankipovitši reaalne sissetulek 2016 aastal on olnud vähemalt 128 006 eurot.

1-21-697 Asjaolu, et S.Ankipovitši sissetulekud ületavad oluliselt tema poolt deklareeritud miinimumsissetulekuid, kinnitavad ka süüdistatava pangakontode saldoseisud. Kaitsja prokuröri järeldustega ei nõustu (vt 13.05.2021 esitatud arvamus koos lisadega). Prokurör on laenude ja tagastuste vahena võtnud arvesse vaid 2016.a andmeid. Kuid Sergei Ankipovitš on aastatel 2008 – 2016 andnud OÜ-le B8B laenu kokku 888 166,50 eurot. Tagasimaksed algasid 2014 ning 2016 lõpuks oli tagastatud 575 400 eurot. Nimetatud ülekannete toimumise kinnituseks esitas kaitsja süüdistatavate pangakontodest väljavõtted. Seonduvalt OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus toimunud laekumisega summas 58 006 eurot märkis kaitsja, et tegemist on auto müügist saadud rahaga, mida ei saa käsitleda tuluna, kuna 2015.a autot ostes oli Sergei Ankipovitš selle eest tasunud suurema summa kui 2016.a auto müügist saadud summa. Kaitsja seisukohale on lisatud mõlemat müügitehingut kinnitavad arved. Lisaks märkis kaitsja, et Sergei Ankipovitšil oli võimalik teha ülalnimetatud mahus makseid, tõendab panga väljavõte, mille kohaselt oli tal üksnes 2007.a jooksul laekumisi 997 751 eurot (15 611 417 krooni). Uurimisasutus koostas Sergei Ankipovitši varade analüüsi 17.10.2018 (tõend 15.9). Analüüsi aluseks on võetud andmed alates 2016.a. Selle valguses on põhjendatud kaitsja kriitika, et 2016.a sissetulekute arvutamisel ei ole arvestatud varasemaid perioode ning 2016 toimunud laekumiste tegelikku sisu. Kuigi varade analüüsi pinnalt jõuti järeldusele, et Sergei Ankipovitš andis 2016.a OÜ-le Autopant laenu 45 000 eurot ning viimane on omakorda teinud 2016.a laenu tagasimakseid summas 115 000 eurot, ei ole peetud analüüsi raames vajalikuks kontrollida varasemaid perioode, mil võis toimuda kõnealuste maksete aluseks olevate tehingute teostamine. Sama kehtib ka OÜ-lt X toimunud makse osas. Igasugust laekumist isiku pangakontole ei saa automaatselt käsitleda tuluna tulumaksuseaduse tähenduses. Vastava järelduse tegemiseks tuleb tuvastada konkreetse makse aluseks olev tehing ja vajadusel ka sellele eelnenud taustatehingud. Kui isik müüb temale kuuluva vara soetushinnast madalama maksumusega, ei saa müügihinda käsitleda isiku tuluna tulumaksuseaduse mõttes. Kohtu hinnangul on kaitsja esitanud piisavalt veenvad argumendid ja tõendid, et seada kahtluse alla prokuröri väited Sergei Ankipovitši 2016.a tegeliku tulu osas. Tähelepanuväärne on siinkohal ka asjaolu, et süüdistusaktis olevas tõendite loetelus (p 15.55 ja 15.56) on märgitud tõend Sergei Ankipovitši maksustatava tulu kohta, mis tõendab, et aastal 2016 oli isiku deklareeritav tulu 4152 eurot ning teatis süüdistatava päevasissetuleku kohta, mis oli 2016.a summas 7,18 eurot. Nimetatust järeldub, et süüdistuse esitamise hetkel ei olnud ka prokuratuuril endal plaanis eelnimetatud tehingute arvestamist isiku 2016.a keskmise päevasissetuleku määra arvutamisel. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Sergei Ankipovitši 2016.a keskmise päevasissetuleku arvutamisel kõrvale prokuratuuri nimetatud laenu tagastamise maksed ja OÜ Balti Realiseerimiskeskuse ülekande ning lähtub deklareeritud aastatulust summas 4152 eurot. Sellest tulenevalt oli 2016.a Sergei Ankipovitši karistuse arvestamise aluseks olev keskmine päevasissetulek 7,18 eurot. Kuivõrd KarS § 44 lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 10 eurot, tuleb Sergei Ankipovitši karistuse arvutamisel võtta aluseks 10-eurone miinimumpäevamäär. OÜ-le B8B karistust mõistes arvestab kohus samuti, et kõnealust juriidilist isikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ebaseaduslik majandustegevus oli oma loomult vähemohtlik.

Konfiskeerimine Prokurör esitas kohtuvaidlustes alljärgneva taotluse süüdistatava OÜ B8B vara konfiskeerimiseks. Kuigi käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et OÜ Autopant tegevuse eesmärgiks on olnud tulu teenimine ning oma tegevusega on tulu ka teenitud, siis KarS § 372 lg 2 p 3 ja 4 puhul ei ole tegemist tagajärjedeliktiga, seega ei ole kuriteokoosseisu mõttes oluline kui palju Autopant viidatud tehingutega tulu teenis. Süüdistuses toodud lepingute osas (sõlmitud ajavahemikul 21.03.2016 kuni 08.03.2019) on siiski välja toodud, et sõlmitud lepingutega võttis OÜ Autopant kohustuse väljastada laenusid summas 2 690 398,00 eurot. Lepingute keskmine intress oli 4,10% kuus ning selle tegevusega seoses tekkis tarbijatel OÜ Autopant ees kohustusi ja ühtlasi OÜ-l Autopant (alates 21.10.2019 OÜ B8B) tekkis ebaseaduslikult nõudeõigusi summas 3 914 331,67 eurot. Sõlmitud lepingute alusel oli ettevõtte intressitulu summaks 1 223 933,67 eurot. Need numbrid ilmestavad, millises mahus oli kuritegu toime pandud. KarS § 12-1 p 3 kohaselt on tegemist eriti suure süüteo ulatusega. ...... Kaitsja poolt on kohtule esitatud tõendid ja selgitused selle kohta, kui suur oli OÜ B8B tulu kõnealuste lepingutega seotud laekumistest. Täiendatud andmete kohaselt oli see 359 085.07 eurot. Lisaks lepingutega seotud laekumistele on esitatud tabelis välja toodud ka autode müügist laekunud raha (kui leping on lõppenud tagatisvara realiseerimisega) ja laekumised kindlustusest (kui oli aset leidnud kindlustusjuhtum). Kaitseakti p. 3.4.2. kohaselt tuleks eelpool nimetatud summast maha arvata riigilõivud, mida OÜ Autopant maksis seoses sõidukite andmete muutmisega Maanteeameti registris. Selles osas vaidlen kindlasti kaitsja seisukohale vastu. Kohtumenetluses uuritud tõenditega on tõendatud, et riigilõivud tasusid kliendid kas ise, otse või maksis esialgu Autopant aga see summa lisati isiku laenukohustusele, st isik hüvitas selle summa hiljem ettevõttele. Seega seda summat ei saa teenitud (kriminaal)tulust maha arvestada (kui ettevõtte kulu). Prokuratuur omalt poolt esitas kohtule, täiendavate tõendite voorus, kogutud tõendite alusel koostatud tabeli („AP nimel“), mis põhines kohtus uuritud andmetel: - Süüdistusakti p. 15.11. vaatlusprotokolli juures olevas tabelis, andmed sõidukite kohta, millised olid süüdistuses toodud lepingute alusel Autopandi omandisse läinud; - Kaitseakti p. 4.4. kaustas 2 ja 3 esitatud andmed tagatiseks olnud sõidukite müügi ja kindlustusjuhtumite kohta. Kaitsja poolt esitatud täiendavad andmed müügi- ja kindlustusjuhtumite kohta olid vaatlusprotokolli tabelisse sisse kantud ja tabelist välja sorteeritud/ kõrvale jäetud (II Exeli leht). Samuti olid andmed kontrollitud selliselt, et tabelis oleks iga sõiduauto ainult ühel korral nimetatud. Välja laenatud summad on kajastatud vaatlusprotokolli tabelis, tulbas E (laenulepingu summa lepingus). Süüdistatavate kinnituste kohaselt anti isikutele laenu summas, mis ei ületanud laenu tagatiseks oleva sõiduki väärtust. Seega on prokuröri poolt esitatud tabelis kokku arvutatud tulbas E toodud summa, mis väljendab sõlmitud lepingute

1-21-697 alusel OÜ B8B omandisse läinud sõidukite väärtust (706 539 eurot), mille puhul on samuti tegemist kriminaaltuluga. Tulenevalt eeltoodust on OÜ B8B süüdistuses toodud lepingute sõlmimisega teeninud kriminaaltulu vähemalt summas 1 065 624 eurot (359 085.07+706 539 eurot). KarS § 831 lg 1 näeb ette, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist obligatoorse kohustusega kohaldada tahtliku süüteo toimepanemisel saadud vara osas konfiskeerimist. Süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses on süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu (KarS § 831 lg 11). Süüdistuses lähtus prokuratuur kriminaaltulu suuruse hindamisel lepingujärgsete intresside kogusummast (1 228 933,67 eurot). Kohtuvaidlustes esitatud taotlusest nähtuvalt on prokuratuur oma lähenemist muutnud ning nõustunud kaitseversiooni seisukohaga, et arvestada saab vaid lepingutega seotud maksetest saadud reaalse tuluga, milleks on 359 085,07 eurot. Lisaks sellele peab prokuratuur kriminaaltuluks väljastatud laenude põhiosa tagatiseks OÜ Autopant omandisse antud sõidukite väärtust. Vastava väärtuse hindamisel lähtuti laenude põhisummast, kuna OÜ Autopant ei andnud laenu rohkem kui oli sõiduki väärtus. Taoliste laenude põhiosade kogusumma oli 706 539 eurot (10.05.2021 kohtule esitatud tabel „AP nimel“, 4 kd tl 17-23). Kohus viimase lähenemisega ei nõustu. KarS § 831 lg 1 kohaselt on konfiskeerimise kohaldamise eelduseks muu hulgas asjaolu, et kuriteo toimepanija sai süüteo toimepanemise tulemusel vara. Antud juhul seisnes OÜ B8B ebaseaduslik majandustegevus tarbijatele krediidi andmises omamata vastavat tegevusluba. Laenu andmisega tekkis OÜ-l B8B intressitulu teenimise võimalus. Vara mõiste Kars § 831 lg 1 tähenduses hõlmab lisaks vahetult saadud rahalistele vahenditele ka nõudeõigusi. Seega koosneb OÜ B8B poolt kuriteo sooritamisega saadud vara ebaseadusliku majandustegevuse raames kõnealuse 900 lepingu alusel laekunud intressimaksetest ning lisaks sellele ka tasumata intressimaksetest, mille suhtes on OÜ-l B8B lepingu teise poole suhtes nõudeõigus. Seda enam, et need nõudeõigused on tagatisomandamise rakendamisega tagatud. Õiguspärase käitumise korral poleks OÜ B8B tarbijatele laenu andnud seni kuni ei ole saanud vajalikku tegevusluba ning seega ei oleks tal tekkinud intressitulu saamise õigust. Tarbijatele antud laenude tagatisena omandatud klientide sõidukeid (või nende maksumust) ei saa käsitleda kuriteoga saadud varana. Nende autode soetamisega ei saanud ettevõte tulu. Äriühingule läks küll üle sõidukite omand, kuid nende omandamise eest maksti tarbijatele lepingus kokku lepitud summa. St nende omandamisega ei saanud äriühing otsest tulu. Lisaks sellele sõlmis OÜ B8B klientidega kokkulepped, millega võttis endale kohustuse sõidukite omandiõigus tagastada, kui klient täidab laenulepingu tingimusi vastavalt lepingule. Ebaseaduslikult krediidiandjana tegutsemise tulemusel sai ettevõte tulu üksnes lepingujärgsete intresside näol. Siinkohal ei saa aga nõustuda kaitsja seisukohaga, et tulu arvestuses saab aluseks võtta vaid neid makseid, mis on reaalselt klientide poolt tasutud. Kaitseaktis ja 05.05.2021 esitatud täpsustatud tabelis on kaitsja märkinud OÜ Autopant reaalseks laekumiseks 3 049 483,07 eurot (veerg I). Lahutades sellest antud laenude põhisummad 2 690 398 eurot, saab kaitsja kõnealuste lepingute kogumi kogutuluks 359 085,07 eurot.

1-21-697 Kohus kaitsja arvutuskäiguga ei nõustu. Paljude lepingute puhul on tabeli veerus I toodud laekumiste summa väiksem kui laenu põhisumma. Sellest võib järeldada, et kliendid ei täitnud lepingut ega tasunud laenu vastavalt graafikule. Seega tekkis OÜ-l Autopant nõudeõigus lepingujärgselt tasumata summade osas. Selle rahuldamiseks võis ta mh jätta tagatisena omandatud sõidukid enda omandisse või need omakorda edasi müüa ja katta seeläbi laenu väljastamisega tekkinud kulud. Nimetatust järelduvalt ei ole alust arvata tasumata makseid maha teiste lepingutega teenitud kasumist. Kaitsja tabelis olevad kirjed, milles on reaalne tulu märgitud väiksemaks kui laenu põhisumma, jätab kohus kriminaaltulu arvestusest välja (allolevas tabelis on kriminaaltuluks märgitud „0“). Nähtuvalt lepingutele lisatud maksegraafikutest, pidid kliendid tasuma esmalt igakuiselt intressi ning lepingu tähtaja saabudes laenu põhisumma. Sellest tulenevalt võib ka nende lepingute puhul olla tegelikkuses olukord, kus klient maksis OÜ-le Autopant teatud ulatuses intressimakseid ning tasumata jäi laenu põhiosa, mis on tagatisega kaetud ja mille osas tekkis OÜ-l Autopant kliendi suhtes nõudeõigus. Kuivõrd aga kohtule ei ole esitatud andmeid, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi, millises ulatuses katsid tasutud summad intressi (st kriminaaltulu) ja millises osas laenu põhiosa, siis jätab kohus nende lepingute intressid kriminaaltulu arvestusest välja. Paljude lepingute puhul on tuvastatud, et lepingud lõpetati lõpptähtajast varem (vt allolevat tabelit). Nende lepingute lõpetamise kuupäevade märkimisel on võetud aluseks asitõendi vaatlusprotokolli veerud, milles on toodud registerpandi lõpetamise kuupäevad ning kuupäevad, mil sõiduautosid taasregistreeriti klientide nimele (tõend 15.11). Ka nende lepingute puhul ei saa kriminaaltulu arvestuses lähtuda lepingutes fikseeritud intresside kogusummast. Kuivõrd lepingud lõpetati enne tähtaega, oli ka tasumisele kuuluv intresside summa tõenäoliselt väiksem kui algselt kokku lepitud. Arvutamaks kui palju konkreetse lepingu täitmise raames OÜ-le Autopant ülekandeid tehti, lähtub kohus kaitsja esitatud kokkuvõtte andmetest. Ülekannete kogusummast arvestab kohus maha laenu põhisumma ning ülejäänud osa tuleb käsitleda laenuintressina, st kriminaaltuluna. Ka kõikide ülejäänud lepingute (st need, mille alusel laekunud summad ületavad laenu põhisummat ning mille puhul ei ole allolevas tabelis märgitud lepingu ennetähtaegset lõpetamist) puhul lähtub kohus tasutud intresside summa tuvastamisel kaitsja kokkuvõttes loetletud laekumiste kogusummast arvutades sellest maha laenu põhiosa summa. Kuivõrd asitõendite vaatlus on teostatud 11.02.2020, ei ole teada, kas ja mil viisil toimus nende lepingute täitmine pärast kohtueelses menetluses kogutud lepingudokumentide analüüsimist, milliseid kokkuleppeid sõlmiti klientidega olemasolevate lepingute edasise täitmise osas jmt. Seega saab tõsikindlalt väita, et OÜ Autopant teenis nende lepingute alusel tulu vähemalt sel määral, mis on kirjas kaitsja esitatud kokkuvõttes. Süüdistuses loetletud lepingute alusel andis OÜ B8B tarbijatele krediiti kokku summas 2 690 398 eurot (prokuröri tabelis märgitud 2 685 398 eurot) ning tarbijad kohustusid tagastama laenu koos intressimaksetega kogusummas 3 914 441,67 eurot. Seega intressid moodustasid kokku 1 223 933,67 (prokuröri tabelis 1 228 933,67) eurot. Vt täpsemalt allolevast tabelist (04.05.2021 muudetud süüdistuse andmed, millele on lisatud ülalnimetatud arvutused). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles osas, et kriminaaltulust ei saa maha arvestada OÜ Autopant poolt tasutud riigilõive. Need kulud tuli klientidel hiljem kompenseerida. Võttes arvesse ülaltoodud seisukohti kriminaaltulu arvestamise aluste osas asub kohus seisukohale, et kõrvutades lepingutes märgitud intresside summasid (kogusummas

1-21-697 Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb rakendada KarS §-s 84 sätestatud korras konfiskeerimise asendamist ning mõista OÜ-lt B8B välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Eelnevalt kohus tuvastas, et OÜ B8B sai kuriteo sooritamise tulemusel vara vähemalt 605 354,07 euro ulatuses. Lähtuvalt KarS § 831 lg 1, 12 ja § 84 mõistab kohus OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja kriminaaltuluga võrdse summa 605 354,07 eurot. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätab kohus jõusse Harju Maakohtu 27.02.2019 kohtumäärusega nr 1-19-1256 (tõend nr 15.51) OÜ B8B kinnistutele, esimesele vabale järjekohale seatud kohtulikud hüpoteegid: − summas 176 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. − summas 150 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. − summas 159 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. − summas 128 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. Sealjuures tuleb viimast kohtulikku hüpoteeki - summas 128 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx vähendada 7645 euro võrra ning seada uueks hüpoteegi summaks 120 355 eurot. Konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud 605 354,07 euro tasumisel tuleb kohtulikud hüpoteegid kustutada. Harju Maakohtu 27.02.2019 kohtumäärusega nr 1-19-1256 seatud kohtulik hüpoteek: − summas 135 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant (11485963) kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. tuleb kohtuotsuse jõustumisel kustutada. Samuti tuleb kohtuostuse jõustumisel aresti alt vabastada eelnimetatud kohtumäärusega nõude täitmise tagamiseks arestitud süüdistatava OÜ B8B) sõidukid: − BMW 730D xDrive, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX; − TOYOTA AVENSIS, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX; − Bentley Flying Spur W12, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX.

Majandusalased süüteod › Ebaseaduslik majandustegevus

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA