lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-1208/153

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
1-20-1208/153
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Kuulutamise aeg
03.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
36 569
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-1208/164Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.12.20211-20-1208/172Riigikohtu kriminaalkolleegium14.06.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

lahend.ee
1-23-2872/116Riigikohtu kriminaalkolleegium29.05.20261-22-7314/257Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.12.20251-23-1002/203Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.11.20251-24-6914/58Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.11.20251-24-7381/54Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.10.20251-24-7061/41Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-1208

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-1208 (19930000252)

Kohtukoosseis

Eesistuja Mairi Heinsalu, rahvakohtunikud Marianne Rosenfeld ja Toomas Kaljumaa

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Kriminaalasi

K K süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi üldmenetluses M R süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi üldmenetluses

Prokurör

Vahur Verte

Süüdistatav

K K – isikukood: xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas, elukoht vabaduses xxx; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; 30.08.2019.a kahtlustatavana kinni peetud; eelnevalt kriminaalkorras karistatud 05.12.2012.a Harju Maakohtu otsusega nr xxx mõisteti K K süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistati 6 aasta pikkuse vangistusega (03.06.2012.a kuni 03.06.2018.a). Tartu Maakohtu 17.07.2015.a määrusega vabastati K K temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, katseaeg kuni 03.06.2018.a

Tõkend

Viibib vahi all alates 30.08.2019

Kaitsja

Silver Reinsaarar (lepinguline kaitsja)

Süüdistatav

M R – isikukood: xxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas, elukoht vabaduses xxx; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistatud, karistusregistri andmeil üks kehtiv kriminaalkaristus Eesti Vabariigis ning üks kehtiv kriminaalkaristus Soome Vabariigis:

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 28.07.20261-26-4759/18Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.07.20261-26-4891/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.07.20261-26-4769/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 24.07.20261-26-5122/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.07.20261-26-4300/21Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 20.07.20261-26-4462/6
1-24-4072/106
Viru Maakohus Narva kohtumaja
29.09.2025
1-24-5973/65Viru Maakohus Narva kohtumaja14.08.2025
1-20-1208 - 03.05.2011.a Helsingi Ringkonnakohtu otsusega nr xxx mõisteti M R süüdi Rikoslaki § 50 lg 2 alusel ja teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega - 14.06.2006.a Harju Maakohu Liivalaia kohtumaja otsusega nr xxx mõisteti M R süüdi KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära, s.o 15 000,00 krooni. Harju Maakohtu 10.09.2009.a määrusega asendati M Rile mõistetud rahaline karistus vangistusega 100 päeva kuivõrd M R ei olnud kolme aasta jooksul asunud täitma temale mõistetud rahalist karistust. Harju Maakohtu 12.07.2013.a määrusega moodustati KrMS § 413, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liitkaristus lugedes M Rile Harju Maakohtu 10.09.2009.a määrusega asenduskaristusena mõistetud kergem karistus kaetuks Helsingi Ringkonnakohtu 03.05.2011.a kohtuotsusega nr xxx mõistetud raskema karistusega ning mõisteti M Rile liitkaristuseks 5 aastat vangistust (alates 28.01.2011.a) Tõkend

Vahistamine 25.07.2019 kuni 01.04.2020 ning alates 30.11.2020.

Kaitsja

Oliver Nääs (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

JuHdes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 2, § 311 ja § 312 kohus otsustas:

1.Mõista K K E Kga seotud kuriteoepisoodides õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.
2.Mõista K K ülejäänud talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi õigeks.
3.Tõkend vahistamine tühistada ning vabastada K K kohtusaalis.
4.Mõista Eesti Vabariigilt K Ku valitud kaitsjatele makstud kaitsjatasust kogusummas 39 991,62 eurost välja 39 828,06 eurot (Advokaadibüroo Lextal OÜ summas 10354,20 eurot ja Advokaadibüroo Simson Straus OÜ summas 29 473,86 eurot). Kaitsjatasu summas 163,56 eurot jätta K Ku kanda.
5.Välja mõista SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 ning § 11 lg 1, 3 ja 4 alusel Eesti Vabariigilt K Kule süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ajavahemikul 30.08.2019 kuni 03.03.2021, s.o. kokku 552 päeva eest summas 26 512,56 eurot (2020 III kvartali keskmine brutopalk 1441 eurot).
6.Mõista M R talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi õigeks.
7.Tõkend vahistamine tühistada ning vabastada M R kohtusaalis.
8.KrMS § 135 lg 7 p 3 alusel tagastada Eesti Vabariigil M Rile tema eest tasutud kautsjon

1-20-1208 summas 70 000 eurot.

9.Välja mõista Eesti Vabariigilt M Ri valitud kaitsjale makstud kaitsjatasu summas 24 099,60 eurot.
10.Välja mõista SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 ning § 11 lg 1, 3 ja 4 alusel Eesti Vabariigilt M Rile süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ajavahemikul 25.07.2019 kuni 01.04.2020 ja 30.11.2020 kuni 03.03.2021, s.o. kokku 346 päeva eest summas 16 618,38 eurot (2020 III kvartali keskmine brutopalk 1441 eurot).
11.Asitõend: Kummist ümbris tagastada M Rile.
12.Asitõendid: 19 CD/DVD plaati ning 2 mälupulka, mis asuvad kriminaaltoimikus jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
13.Asitõend: Hispaania Kuningriigis 08.08.2019 teostatud läbiotsimise käigus tehtud digitaalsete asitõendite koopiad, mis asuvad kõvakettal TooQ TQE-252B Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Maksu- ja Tolliameti käsutusse.
14.Kohtuotsus anda süüdistatavatele, kaitsjatele, prokurörile ning edastada Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 26.03.2021. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 26.03.2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

K KUt süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavas kuriteo toimepanemises, so narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise

1-20-1208 eesmärgil isikute grupis koos M Ri ja M Riga isikuna, keda on varasemalt karistatud narkokuriteo eest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.12.2012 otsusega xxx KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et: K K käitles suures koguses narkootilist ainet kokaiini ka koos A Ni, M Ri, N K, E K ja K-K K, mis seisnes selles, et A N tutvus K Kuga aastal 2016, kui A N oli suhtes K Ku õega H B Kuga. 2016 aastal läks A N K Kule külla tema korterisse xxx tänaval, xxx pargi lähedal, eesmärgiga osta K Kult 10 grammi kokaiini ning maksis K Kule selle koguse kokaiini eest kokku 1000 eurot. Järgmisel korral, aastal 2017 läks A N K Ku elukohta lähistele xxx tänavale, eesmärgiga omandada K Kult narkootilist ainet kokaiini koguses 10 grammi. K K müüs A Nile 10 grammi kokaiini kokku hinnaga 1000-1100 eurot, andes kokaiini käest-kätte üle enda elukoha lähistel xxx tänaval. 2017 aastal, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal soovis A N omandada K Kult taas kord narkootilist ainet kokaiini. Vastavalt K Kult saadud juhistele läks A N xxx asuvasse elumajja, sisenes esimesse trepikotta ning seejärel korterisse, kus oli ka N K, kes andis korteris A Nile käest-kätte üle 10 grammi kokaiini, pakendatuna ühte pakendisse. Raha kokaiini eest maksis A N K Kule. Seejärel 2019.a aprillis andis K K L Õ ́le suures koguses narkootilisi aineid kokaiini ja marihuaanat. Nii lepiti narkootilise aine omandamine varasemalt omavahel kokku, kuivõrd K K töötas L Õle kuuluvas ettevõttes Xxx Xxx OÜ. Narkootilise aine üleandmine pidi toimuma aga välisriigis. K K lahkus selle tarbeks Eesti Vabariigist juba 13.04.2019.a ning L Õ lahkus 17.04.2019.a sõidukiga Xxx-Xxx XXX (Saksa Liitvabariigi reg.nr XXX) Eesti Vabariigist Paldiski kaudu Rootsi Kuningriiki, kus kohast sõitis edasi Madalmaade Kuningriiki (Hollandisse). Vastavalt varasemale omavahelise kokkuleppele K Kuga kohtuti Madalmaade Kuningriigis ajavahemikul 18.04.2019.a kuni 22.04.2019.a ning L Õ omandas seal täpselt tuvastamata ajal ja kohas K Kult suures koguses narkootilist ainet kokaiini kogukaaluga 1003,3 grammi (puhtal kujul 792,8 grammi) eesmärgiga teenida nimetatud koguse kokaiini müügilt kriminaaltulu ca 115 379,50 eurot, milline narkootiline aine oli pakendatud kahte pakendisse, esimeses oli 487,2 grammi (puhtal kujul 387,2 grammi), teises pakendis oli 516,1 grammi (puhtal kujul 405,6 grammi) kokaiini. L Õ peitis seejärel narkootilise aine enda kasutuses olnud sõiduki Xxx-Xxx XXX (Saksa Liitvabariigi reg.nr XXX) salongi juhi armatuurikatte alla. Pärast narkootilise aine omandamist K Kult, naasid nad eraldi Eesti Vabariiki tagasi. K K jõudis Eesti Vabariiki tagasi 23.04.2019.a. L Õ jõudis Eesti Vabariiki tagasi aga 24.04.2019.a. L Õ sõitis enda kasutuses oleva sõidukiga Xxx-Xxx XXX läbi Euroopa Liidu liikmesriikide maismaad mööda tagasi Eesti Vabariiki, vahetades vahepeal ka sõiduki registreerimisnumbri uue vastu (uus reg.nr oli Saksa Liitvabariigi nr XXX). L Õ sisenes sõidukiga Xxx-Xxx XXX, millesse oli peidetud narkootiline aine kokaiin Eesti Vabariiki 24.04.2019.a kella 09.28 ajal Jäärja piiripunkti kaudu ning sõitis seejärel otse Tallinna suunas, eesmärgiga toimetada narkootiline aine Tallinnasse. L Õ peeti tollikontrolli käigus kinni 24.04.2019.a kella 11:20 ajal Harjumaal Saue vallas Ikla-Pärnu-Tallinna maantee 28.km Ääsmäe viaduktil mootorsõiduki Xxx-Xxx (reg.nr XXX) juhtimiselt. Seejärel teostati samal päeval L Õ kasutuses olnud sõiduki Xxx-Xxx (reg.nr XXX) tollikontroll, mille käigus avastati sõiduki salongis juhiarmatuurikatte alla peidetuna eelmärgitud narkootilised ained pakendatuna kolme poroloonkihiga pakendisse järgnevalt: esimeses pakendis narkootiline aine kokaiin 487,2 grammi (puhtal kujul 387,2

1-20-1208 grammi), teises pakendis narkootiline aine kokaiin 516,1 grammi (puhtal kujul 405,6 grammi) ning kolmandas pakendis marihuaana 6,01 grammi ning kanepiseemned 30 tk (kaaluga 0, 47 grammi). L Õ on nimetatud kuriteo toimepanemises Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.10.2019.a otsusega nr xxx KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. Pärast L Õ kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist lahkus K K Eesti Vabariigist ning edasi suhtles ta nii A Ni, H-B Ku, K-K K, M Ri kui ka M Riga sidevahendite või kolmandate isikute vahendusel. 2019 aastal, täpselt tuvastamata ajal, kuid juunikuus kohtus A N K Ku antud juhiste järgi aadressil xxx asuva xxx raamatukogu juures N Kga, kes saabus kohtumisele beežika sõidukiga Xxx XXX. A N andis K Ku korraldusel N Kle 5 grammi kokaiini, raha kokaiini eest A N ei saanud. Aastatel 2016-2018 oli A N omandanud K Kult korduvalt narkootilist ainet kokaiini. Näiteks 13.02.2019 veebruarikuus omandas A N aadressil xxx asuva maja ees K Kult narkootilist ainet kokaiini koguses 100 grammi. A N kirjutas K Kule abonentnumbrile +xxx suhtlusprogrammis Signal, et soovib osta kokaiini ning K K sõitis sellel ajal endale kuuluva musta värvi Xxx Xxx (reg.nr xxx) A Ni elukoha juurde aadressil xxx asuva maja ette ja andis 100 grammi kokaiini A Nile üle. Narkootiliste ainete eest maksis A N K Kule sularahas siis, kui A N oli kokaiini ära müünud ning selle eest raha saanud, summas 8000-10000 eurot. 07.03.2019 kohtus A N K Kuga xxx tänaval asuva garaažikompleksi juures ning omandas K Kult 100 grammi kokaiini. 20.03.2019 paiku omandas A N K Kult 100 grammi kokaiini xxx juures xxx tänaval Tallinnas. K K saabus kohtumisele halli värvi xxx.seeria xxx-ga reg.nr xxx. 2019 aasta maikuus peale L Õ kinnipidamist lahkus K K Eesti Vabariigist ning A N jätkas K Kuga suhtlemist teba abonentnumbriga +xxx kokaiini käitlemise teemal suhtlusprogrammis Signal. 2019 aastal, täpselt tuvastamata ajal, kuid mai lõpus või juuni alguses kohtus A N K Ku vahendusel aadressil xxx asuva xxx ehituspoe parklas K-K K, kes andis A Nile üle 50 grammi kokaiini. K-K K saabus kohtumisele xxx kerega xxx-ga. Narkootilise aine eest tasus A N vastavalt K Kuga kokkulepitule hiljem M Rile. 2019 aastal, täpselt tuvastamata ajal, kuid juunikuus kohtus A N K Ku vahendusel uuesti aadressil xxx asuva Xxx ehituspoe parklas K-K K, kes andis A Nile üle 100 grammi kokaiini. Narkootilise aine eest tasus A N 16 000 eurot taaskord vastavalt K Kuga kokkulepitule hiljem sularahas M Rile. 2019 aastal, täpselt tuvastamata ajal, kuid juunikuus kohtus A N K Ku vahendusel aadressil xxx asuva maja juures K-K K, kus viimane andis A Nile 50 grammi kokaiini, mille eest A N vastavalt K Kuga kokkulepitule tasus sularahas M Rile. Kokkusaamise koha aadressi edastas A N suhtlusprogrammi Signal vahendusel K Kule, kes omakorda edastas aadressi K-K Kle. 2019 aastal, täpselt tuvastamata ajal, kuid juunikuu lõpus kohtus A N K Ku vahendusel enda elukoha juures aadressil xxx maja kõrval K-K K, kes andis A Nile 50 grammi kokaiini. Narkootilise aine eest tasus A N vastavalt K Kuga kokkulepitule hiljem sularahas M Rile. A N tutvus M Riga K Ku vahendusel peale K Ku lahkumist Eesti Vabariigist. 2019 aastal, täpselt tuvastamata ajal, kuid juunikuus kohtus A N K Ku vahendusel M Riga aadressil xxx

1-20-1208 asuva xx raamatukogu juures. A N soovis omandada kokaiini, võttis suhtlusprogrammis Signal ühendust K Kuga, kes leppis kokku kohtumise M Ri ja A Ni vahel. A N edastas K Kule kokkusaamiskoha aadressi ning K K edastas selle aadressi M Rile. Selliseid kohtumisi A Ni ja M Ri vahel, mida vahendas K K, toimus korduvalt. Kohtumistel andis M R A Nile narkootilist ainet kokaiini, kokku vähemalt 200 grammi. Kokku on maksnud A N vahetult K Kult või tema vahendatud isikutelt ostetud kokaiini eest K Kule vähemalt 50 000,00 eurot. 13.07.2019.a-l kirjutas A N suhtlusprogrammi Signal kaudu K Kule, et ta soovib kokaiini osta. K K vastas, et sellega läheb natukene aega. 14.07.2019.a kirjutas K K A Nile suhtlusprogrammis Signal, et täna õhtul peaks saama kokaiini osta. A N vastas, et ta on alles Pärnus, aga liigub siis Tallinnasse. A N jõudis 14.07.2019.a õhtul Tallinnasse ning ootas K Kult edasisi suuniseid. 15.07.2019.a õhtul kella 21:00 ajal kirjutas K K A Nile suhtlusprogrammis Signal, et A N peab kokaiini saamiseks minema M Ri juurde aadressile xxx. A N palus K Oil ennast antud aadressile sõidutada K Oi sõiduautoga Xxx XXX (reg.nr xxx). Jõudes antud aadressile, palus A N K Oil parkida sõiduk umbes saja meetri kaugusele xxx majast ning väljus ise autost, paludes K Oil ennast oodata ja läks ise xxx maja juurde, kus kohtus M Ri ja H-B Kuga. M R ja A N sisenesid xxx majja, M R kutsus A Ni maja keldrikorrusele ning nad läksid paremal pool asuva baarileti juurde. Kokaiin koguses 48,12 grammi (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini koguses 40,8 grammi) asus kilesse pakendatult baarileti peal. A N võttis kokaiini, pani selle endale vasakusse püksitaskusse ning läks tagasi K Oi sõidukisse ning nad alustasid koos sõitmist aadressil xxx asuva Xxx alkoholipoe juurde, kus nad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse ametnike poolt kinni peeti. A Ni kinnipidamisel leiti isiku vasakust püksitaskust narkootilist ainet kokaiini koguses 48,12 grammi (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini koguses 40,8 grammi). A N ei jõudnud osundatud 48,12 grammi kokaiini eest K Kule maksta, mistõttu jäi K Kul tol korral müüdud 48,12 grammi kokaiini eest 4 330,80 eurot teenimata (s.o K K müüs seda kokaiini nö omahinnaga 90 eurot/gramm). Samas käitles K K suures koguses narkootilist ainet kokaiini ühiselt ja kooskõlastatult ka koos M Ri ning M Riga, mis seisnes selles, et K K, kes ise oli tolleks ajahetkeks pärast L Õ kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist lahkunud Eesti Vabariigist, oli palunud enda õel H-B Kul viia Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) Tallinna sadama lähedale ja jätta sõiduki võti autoratta peale, et M R, kes alaliselt elab Hispaania Kuningriigis, saaks Eesti Vabariigis viibimise ajal antud nimetatud sõidukit kasutada ning kooskõlastatult K Kuga narkootilist ainet kokaiini käidelda. Seejärel palus M R täpselt tuvastamata ajal K Kul leida vähemalt 891,80 grammi narkootilise aine kokaiini sisaldava pulbri (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiin vähemalt 764,50 grammi) ümber pakendamiseks usaldusväärne isik ning K K võttiski ühendust M R’iga, kes pidi antud narkootilise aine kokaiin ümber pakendama. M R sai juhised narkootilise aine vastuvõtmiseks K Kult, kuivõrd K K ja M R suhtlesid omavahel ning nad olid varasemalt kokku leppinud ühiselt selle koguse narkootilise aine käitlemise. K Ku ülesanne oli leida isik, kes pakiks kokaiini väiksemaks koguseks ümber ning selleks ta kAski M Ri. Nii võttis M R ajavahemikul 12.07.2019.a kuni 15.07.2019.a K Ku juhistel, kes oli omakorda tegevuse kooskõlastanud M Riga, enda elukoha juurest aadressilt xxx, Tallinn pargitud sõidukist XXX xxx (Prantsusmaa registreerimismärgiga XXX) narkootilise aine kokaiin vähemalt koguses 891,80 grammi (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiin vähemalt 764,50 grammi) ning pakendas selle ümber kokku üheksasse väiksemasse

1-20-1208 vaakumpakendisse, millest ühe kokaiini sisaldava pakendi kogukaaluga 58 grammi andis K Ku korraldusel 15.07.2019 enda elukohas üle A Nile, mis leiti 15.07.2019.a Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse ametnike poolt A Ni kinnipidamisel tema pükste taskust. Ülejäänud kaheksa pakendit kokaiiniga pani M R 15.07.2019 kella 20:25 ajal paberkotiga tagasi sõidukisse XXX xxx (Prantsusmaa reg.nr XXX), parkis antud sõiduki 15.07.2019.a kell 20:27 enda elukoha juurde aadressile xxx asuva maja juurde, andis seejärel sellest K Kule teada ning seejärel teavitas K K M Ri, kes palus omakorda E Pl narkootilisele ainele järgi minna. Nii sai E P 15.07.2019.a kell 20:57 M Rilt korralduse minna nimetatud narkootilisele ainele järgi ning viia see kahte peidikusse. M R sai narkootilise aine ümberpakendamise eest tasuks kokaiini koguses 23,14 grammi (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiin 19,8 grammi), mis leiti ja võeti ära Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse ametnike poolt 15.07.2019.a M Ri kinnipidamisel. Kuivõrd kokaiin leiti ja võeti E P ning M Ri kahtlustatavatena kinnipidamise käigus ära ning seda ei jõutud maha müüa, siis jäi K Kul 891,80 grammi kokaiini müügist loodetud tulu summas ca 102 557,00 eurot (st realiseerides kokaiini keskmise jaehinnaga ehk 115 eurot/gramm) saamata. Seejärel järgmisel päeval, s.o 16.07.2019 lendas C V koos enda ja M Ri ühise lapsega A Vga Türki puhkusereisile, reisi ajal võttis C Vga lapse kaudu ühendust M R, kes ütles, et tal on Türgis üks tuttav, kellega C V võiks koos lastega lõbustusparki minna. Kolmandal reisipäeval võttis C Vga ühendust suhtlusprogrammi Viber kaudu K K, ütles, et ta on M Ri tuttav, soovis kokku saada ning küsis, millises hotellis C V peatub. C V andis K Kule enda hotelli aadressi. C Vl oli telefoniraamatusse K Ku number salvestatud K tähe alla, kuna K K oli pool aastat varem toonud C Vle lapse jaoks M Ri poolt antud raha. K K läks koos T A ja kahe lapsega hotelli, kus peatus C V koos tütrega ning ütles C Vle, et M R palus talle edasi öelda, et võibolla nüüd nii, et Mt ei näe tükk aega, sellepärast, et mingi E on Me peale valetanud. C V sai aru, et jutt on E Pst. K K käitles ülal nimetatud viisil narkootilisi aineid suure varalise kasu, s.o rohkem kui 40 000,00 euro teenimise eesmärgil. Nimelt oli Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel 2019. aastal Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine kokaiini jaemüügihind, s.o grammi kaupa müües 80-150 eurot/gramm ehk keskmiselt 115 eurot/gramm, ning hulgimüügihind, s.o vähemalt kilo kaupa müües, on keskmine hind 57 000 eurot/kilo. Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §

1-20-1208 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist. Seega süüdistatakse K K ́ut isikuna, kes on varem toime pannud korduvalt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, taas kord suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis suure varalise kasu ehk enam kui 40 000,00 euro saamise eesmärgil, so KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

M R’i süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis E P ja K Kuga isikuna, keda on varasemalt karistatud narkokuriteo eest, s.o Soome Vabariigi 03.05.2011.a Helsingi Ringkonnakohtu kohtu otsusega, mis seisnes selles, et: E P (endise nimega E T) laenas umbes kolm-neli aastat tagasi, s.o aastal 2015-2016 M Ri endiselt elukaaslaselt C Vlt raha, mida ta maksis igakuiselt tagasi. Seonduvalt E P ja C V sellesisulise omavahelise suhtlusega pöördus E P 2019.a viienda juuli paiku C V kui M Ri endise elukaaslase poole abi saamiseks. Nimelt oli E P laenanud M-nüüdnime kandvalt isikult, s.o O L ́ilt enda äriühinguga XXX OÜ seotud ettevõtluse jaoks 10 000 kuni 12 000 eurot, kuid E Pl tekkisid O L ́ile võla tagasimaksmisega probleemid, mistõttu käis O L E P elukaaslase C S ́i juures E P otsimas. Kuivõrd E P oli teadlik, et C V endine elukaaslane M R omab kuritegelikus maailmas väidetavalt autoriteeti, siis pöördus E P oma teise võlausaldaja ehk C V poole uurimaks, kas C V saaks rääkida enda endise elukaaslase ja lapse isa M Riga, et viimane aitaks E Pl lahendada E P ja O L ́i vahelist võlaprobleemi. C V soostus E P aitama ning kuivõrd M R oli sel ajal Eesti Vabariigis, siis rääkis C V talle E P kirjeldatud probleemi ära. Muuhulgas mainis C V M Rile, et E P on „H J inimene“, s.o E P toetas J Kit (hüüdnimega „H J“) rahaliselt ajal, mil J Ki kandis Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.11.2018.a otsusega nr xxx temale KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest mõistetud 4 aasta 3 kuu pikkust vangistust (alates 21.04.2018.a). Seetõttu soostus M R E P mure ära kuulama. C V andis oma endisele elukaaslasele M Rile E P telefoninumbri ning M R helistas E Ple ning nad leppisid kokku kohtumise 08.07.2019 õhtul kella kuue paiku Tallinnas xxx taga parklas. Kokkulepitud kohtumise ajal sõitis E P enda kasutuses oleva tumesinist värvi universaalkerega sõiduautoga Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) Tallinnas xxx taha parklasse, kus selleks hetkeks oli M R tol hetkel K Ku poolt viimase õele H-B Kule antud korralduse alusel M Ri Eesti Vabariigis viibimise ajaks tema kasutuses, kuid Maanteeameti liiklusregistris K Ku õe H-B Ku nimele registreeritud musta värvi Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) maasturi juures teda ootamas. Nimelt oli K K palunud enda õel H-B Kul viia Xxx Xxx (reg.nr xxx) Tallinna sadama lähedale ja jätta sõiduki võti autoratta peale, et M R saaks Eestis viibimise ajal antud sõidukit kasutada ning kooskõlastatult K Kuga narkootilist ainet kokaiini käidelda. E P väljus sõidukist ning kõndis M Ri juurde ning rääkis talle ära, et O L (hüüdnimega M) küsib temalt raha. M R kuulas E P mure ära ning ütles E Ple selle peale, et ta helistab neile inimestele, tuleb nendega kokku saada ja nad ära kuulata. Kohtumise lõpus palus M R, et E P saadaks talle nende inimeste kontaktid ning M R pidi nendega kohtumised kokku leppima. Sama päeva õhtul helistas M R uuesti E Ple ning ütles, et ta sai nendega, s.o O L ́i ja temaga seotud inimestega

1-20-1208 kokku, ja palus, et E P tuleks järgmisel päeval (09.07.2019.a) koos M Riga kA nendega kokkulepitud kohtumisele. Järgmisel päeval, s.o 09.07.2019.a kell 17:20:48 sõitis Tallinnas xxx asuva „xxx“ ette M Ri kasutuses olev Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX), kust juhikohalt väljus M R, kes sisenes koos kõrvalistuja kohalt väljunud tütre A Vga kohvikusse. Seejärel kell 17:24:48 sisenes kohvikusse O L koos A-nimelise täpselt tuvastamata meesterahva ja kahe tuvastamata meesterahvaga ning O L teretas esmalt kohvikus olevat M Ri ja suundus tualetti. Seejärel kolm minutit hiljem (kell 17:27:24) suundus O L uuesti M Ri juurde ning kutsus ta endaga kA kohviku ette. M R tõusis püsti ning ta kõndis kahekesi koos O L ́iga xxx kohviku ette, kus nad kohtusid sinna kõndinud E Pga. Seejärel O L ja M R suundusid kahekesi esmalt Xxx kohvikut piirava aia juurde rääkima, misjärel kell 17:28:47 liitus nendega E P. Seejärel kell 17:28:59 liitus E P, O Li ja M Riga eelnevalt O Liga kohvikusse tulnud lühikeste pükste ja tumeda särgiga tuvastamata meesterahvas ning seejärel kell 17:29:35 eelnevalt O Liga kohvikusse tulnud heleda särgi ja teksapükstega A-nimeline meesterahvas. Seejärel kell 17:30:15 liikusid nad viiekesi tagasi kohviku suunas, ent kohviku ette jäid kolmekesi vestlema M R, E P ja O L ning kaks tuvastamata meesterahvast sisenesid uuesti kohvikusse. Kell 17:31:19 sisenesid ka M R, E P ja O L kohvikusse, kus M R ja E P istuvad kahekesi M Ri tütre lauda, kes oli neid kohvikusse ootama jäänud, ning O L jääb kohvikus eemale telefoniga rääkima. Seejärel kell 17:39:04 väljus E P koos M Ri ja tema tütrega kohvikust, ent M R naasis kohvikusse vahetult pärast seda, kuid E P jäi teda õue ootama. Seejärel kell 17:40:13 suundus O L M Ri juurde, kellega ta lühidalt rääkis ning seejärel O L väljus koos temaga eelnevalt kohvikusse tulnud kolme tuvastamata meesterahvaga ja nende järel väljus kohvikust ka M R, kes läks koos teda õues oodanud E P ja oma tütrega sõidukisse Xxx Xxx ning M R sõidutas Xxx Xxx kõrvalistuja kohale istunud E P kohvikust üle tee asuvasse parklasse, kuhu E P oli eelnevalt parkinud tema kasutuses olnud Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX). Kohtumisel arutasid E P ja teda esindanud M R O Li ja temaga kAs olnud kolme tuvastamata meesterahvaga E P võlaküsimust, kuid omavahel kokkuleppele ei jõutud sel kohtumisel. M R leppis teise osapoolega kokku, et nad võtavad mõtlemisaega ning kontakteeruvad nendega järgmiseks päevaks. Seejärel helistas M R 10.07.2019.a hommikul E Ple ning M R kutsus ta Tallinnas xxx asuvasse xxx hotellis asuvasse xxx kohvikusse. E P läks seejärel kella kümnest kohvikusse, kus M R pakkus talle lahenduseks välja, et esmalt tuleks O L ́ile ikkagi üks osa võlast, näiteks 20003000 eurot ära maksta. Kuivõrd E Pl ei olnud nii suurt summat maksta, siis võttis mõtlemisaja ning samal päeval kella kahe-kolme ajal M Rile tagasi helistada. Seejärel 10.07.2019.a lõunasel ajal helistas E P M Rile ning nad kohtusid samal päeval kell 16:16 ajal Tallinnas xxx asuva kortermaja ja xxx vahel tänaval M Ri kasutuses oleva sõiduki Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) kõrval. Kohtumisel E P selgitas M Rile, et tal ei ole nii palju raha O Lile maksta, misjärel M R pakkus E Ple „üht tööotsa“, mille tegemise järel maksaks M R O Lile 2000 eurot võlast ära. M R selgitas, et „tööots“ seisneks selles, et E P peab tegema ühe sõidu, et toimetada üks pakk Tallinna piires punktist A punkti B. M Ri selgitustest mõistis E P, et pakk, mida ta transportima peab, sisaldab narkootilist ainet, ent vaatamata sellele nõustus ta M Ri „tööpakkumisega“. Seejärel leppisid nad kohtumise lõpus kokku, et M R võtab E Pga ühendust. Samal õhtul helistas M R E Ple ja ütles, et helistab 11.07.2019.a hommikul enne kella kümmet.

1-20-1208 Seejärel 11.07.2019.a hommikul kella üheksa ajal helistas M R E Ple ja kutsus ta Tallinnas xxx enda elukoha juurde, kuhu E P jõudis veerand kümneks. M R ootas E P maja ees sõiduautos Xxx Xxx. Kohtumisel täpsustas M R eelmisel päeval E Ple tehtud nö tööpakkumist ja selgitas, et on vaja sõita Türile ja Laagrisse, kuid lubas detaile täpsustada. Kohtumisel lisas M R, et nad saavad samal päeval paari tunni pärast O Li ja tema inimestega uuesti kokku ning lubas E Ple täpse kellaaja ja koha teada anda. Seejärel helistas M R talle ning nad pidid kohtuma O Liga samal päeval lõuna ajal. Seejärel samal päeval, s.o 11.07.2019.a kella kaheteistkümne ajal kohtusid M R ja E P taas kord Tallinnas xxx asuva Xxx kohviku parklas O Li ja temaga kaks päeva varem kohvikus kAs käinud kolme tuvastamata meesterahvaga. Kohtumisel leppisid nad kokku, et M R annab O Lile kümne päeva pärast 2000 eurot. Pärast kohtumist andis M R E Ple sularahas 150,00 eurot, et E P ostaks selle eest endale uue nutitelefoni, mille abil saaks ta M Riga suhelda, ning nad leppisid ühtlasi kokku järgmise kohtumise samaks päevaks poole kaheks Tallinnas xxx asuva Laagri xxx parklasse. Enne Laagri xxx toimuvat kohtumist sõitis E P Tallinnas xxx asuvasse xxx, kus ta ostis keskuses asuvast xxx elektroonikapoest 11.07.2019.a kell 13:18:06 nutitelefoni Huawei Honor 9 Lite (IMEI xxx/xxx), misjärel sõitis E P enda kasutuses oleva Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) vastavalt eelnevalt M Rilt saadud juhistele poole kaheks Tallinnas xxx juurde parklasse, kus M R juba ootas teda enda kasutuses olevas sõidukis Xxx Xxx. E P läks M Ri auto juurde ning M R andis talle korralduse, et E P laeks ostetud nutitelefoni SureSpot krüpteeritud sõnumivahetust võimaldava aplikatsiooni ning lisaks selles programmis kontaktide loetellu M Ri poolt kasutatava kasutajanime xxx, et nad saaksid programmi kaudu omavahel suhtlema hakata. E P laadis telefoni vastavalt M Rilt saadud juhistele SureSpot programmi ning tegi endale kasutajakonto xxx ja lisas kontaktide loetellu M Ri poolt kasutatava kasutaja xxx. Seejärel käskis M R E Pl viis kuni kümme minutit oodata ning sõita seejärel tema järel Tallinnas xxx asuvasse xxx teenindusjaama parklasse. M R jõudis sinna parklasse 11.07.2019.a kell 13:38:36 enda kasutuses oleva sõidukiga Xxx Xxx ning parkis auto tankla kesklinna-poolsesse otsa. Seejärel M R väljus Xxx Xxx sõidukist ning istus seejärel tanklasse sõitnud sõiduauto Xxx Xxx (reg.nr xxx xxx) kõrvalistuja kohale ja nad sõitsid tanklast välja Pärnu maanteele suunaga Laagri poole. Seejärel saabus tanklasse E P enda kasutuses olnud sõidukiga Xxx Xxx ning ta jäi M Ri ootama. Seejärel kell 13:48:28 naasis Xxx Xxx (reg.nr xxx BXX) tankla juurde, peatus Pärnu maanteel (suunaga kesklinna poole) ja sõiduki kõrvalistuja kohalt väljus M R, kes kõndis seejärel tagasi enda kasutuses olnud Xxx Xxx juurde, kus ta märkas E P ning nad kõndisid teineteisele vastu ja läksid kell 13:52:39 kahekesi E Pga Xxx Xxx juurde ning istusid mõlemad M Ri kasutuses olevasse autosse. Koheselt alustas Xxx Xxx sõitu ning M R lubas E P sõidutada ühte kohta, kuhu eelmisel päeval jutuks olnud pakk on vaja toimetada. Seejärel sõidutas M R Xxx Xxx kõrvalistuja kohal istunud E P Harjumaal Laagris xxx ja xxx vahel asuva kaheharulise puu juures asuva narkootilise aine peidiku juurde. Seejärel sõitsid nad kahekesi tagasi Tallinnas xxx asuva xxx Laagri teenindusjaama juurde, kus M R peatas enda kasutuses oleva sõiduki Xxx Xxx Pärnu maanteel. Enne seda kui E P väljus M Ri autost, kordas M R E Ple veel kord üle, et ta laeks enda samal päeval ostetud nutitelefoni SureSpot programmi ja teeks sinna endale kasutaja ning selle

1-20-1208 programmi kaudu lubas M R E Pga ühendust võtma ja andma talle teada edasised juhised. Seejärel väljus E P autost ja läks tankla parklasse pargitud Xxx Xxxe juurde. Seejärel järgmisel päeval, s.o 12.07.2019.a õhtul kella viie-kuue ajal kirjutas M R programmis SureSpot (kasutajanimi Xxx) E Ple (kasutajanimi Xxx) ning edastas talle ekraanitõmmise juhistega, kus oli markeeritud vastavalt liiklusmärkidele peidiku asukoht Harjumaal Jüris. E P sõitis vastavalt M Rilt laekunud juhistele 12.07.2019.a õhtul kella kaheksa-üheksa ajal enda kasutuses olnud Xxx Xxxega Harjumaal Rae vallas xxx ja xxx ristumiskoha lähedal oleva elektriposti juures asuva peidiku juurde, kust ta võttis pakendi, mis sisaldas suures koguses ehk vähemalt 891,80 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini vähemalt 764,50 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet kokaiini (kokku vähemalt 11 761 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses kokaiini). M R andis suhtlusprogrammis SureSpot E Ple korraldus viia peidikus olev narkootilist ainet kokaiini sisaldav pakend Tallinnas Kristiine linnaossa xxx hoovi või garaaži olevasse Prantsuse numbrimärkidega sõiduautosse XXX. Vastavalt M Rilt saadud korraldustele viis E P Rae vallast peidikust võetud kokaiini sisaldava paki 12.07.2019.a öösel üheksa-kümne ajal Tallinnas xxx ja xxx tänavate ristumiskohale xxx maja ette pargitud tumehalli värvi sõiduautosse XXX xxx (Prantsuse numbrimärgiga XXX), kus E P asetas eelnevalt peidikust võetud kokaiini sisaldava paki XXX kõrvalistuja istme taha põrandale ning seejärel kirjutas suhtlusprogrammis SureSpot M Rile, et pani paki nõutud kohta, mille peale M R vastas, et väga hästi ning E P sõitis koju. Eelnevalt oli palunud M R varem korduvalt narkokuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud K Kul leida eelnimetatud vähemalt 891,80 grammi narkootilise aine kokaiini sisaldava pulbri (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiin vähemalt 764,50 grammi) ümber pakendamiseks usaldusväärne isik. K K võttis ühendust M R’iga, kes pidi antud narkootilise aine kokaiin ümber pakendama. M R sai juhised narkootilise aine vastuvõtmiseks K Kult, kuivõrd K K ja M R suhtlesid omavahel ning nad olid varasemalt kokku leppinud ühiselt selle koguse narkootilise aine käitlemise. K Ku ülesanne oli leida isik, kes pakiks kokaiini väiksemaks koguseks ümber ning selleks ta kAski M Ri. Nii võttis M R ajavahemikul 12.07.2019.a kuni 15.07.2019.a K Ku juhistel, kes oli omakorda tegevuse kooskõlastanud M Riga, enda elukoha juurest aadressilt xxx, Tallinn pargitud sõidukist XXX xxx (Prantsusmaa registreerimismärgiga XXX) narkootilise aine kokaiin vähemalt koguses 891,80 grammi (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiin vähemalt 764,50 grammi) ning pakendas selle ümber kokku üheksasse väiksemasse vaakumpakendisse, millest ühe kokaiini sisaldava pakendi kogukaaluga 58 grammi andis K Ku korraldusel 15.07.2019 enda elukohas üle A Nile, mis leiti 15.07.2019.a-l Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse amentike poolt A Ni kinnipidamisel tema pükste taskust. Ülejäänud kaheksa pakendit kokaiiniga pani M R 15.07.2019.a kella 20:25 ajal paberkotiga tagasi sõidukisse XXX xxx (Prantsusmaa reg.nr XXX), parkis antud sõiduki 15.07.2019.a kell 20:27 enda elukoha juurde aadressile xxx, Tallinn asuva maja juurde, andis seejärel sellest K Kule teada ning seejärel teavitas K K M Ri, kes palus omakorda E Pl narkootilisele ainele järgi minna. M R sai narkootilise aine ümberpakendamise eest tasuks kokaiini koguses 23,14 grammi

1-20-1208 (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiin 19,8 grammi), mis leiti ja võeti ära Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse ametnike poolt 15.07.2019.a-l M Ri kinnipidamisel. Seejärel esmaspäeval, s.o 15.07.2019.a hommikul kell 11:24 helistas M R esmalt suhtlusprogrammis Signal E Ple ja palus, et E P loeks suhtlusprogrammis SureSpot M Ri poolt talle saadetud sõnumeid. Seal oli M R kirjutanud E Plt, kas viimane on valmis ja saaks sõita. E P vastas M Rile, et ta on kella viieni tööl, millele M R vastas, et OK ja kirjutame õhtu poole. Seejärel õhtul poole kuue ajal kirjutas M R uuesti E Ple ja küsis kas E P saaks sõita uuesti Tallinnas xxx tänavale, kuhu ta oli reedel, s.o 12.07.2019.a paki pannud, ning võtma sealt paki ja selle toimetama Harjumaal Laagris asuvasse xxx peidikusse, mida ta oli eelnevalt 11.07.2019.a E Ple näidanud. E P nõustus. Seejärel M R kirjutas E Ple uuesti ja ütles, et ta ei saa inimest kätte, kuid lubas hiljem teada anda. Seejärel 15.07.2019.a kell 20:57 helistas M R suhtlusprogrammis Signal E Ple ja palus tal taas lugeda teises rakenduses, s.o SureSpot programmis saadetud sõnumit, kus M R oli E Ple öelnud, et „inimene on valmis, mine xxx“. Seejärel E P alustas vastavalt M Rilt saadud juhistele enda kasutuses oleva sõiduautoga Xxx Xxx sõitmist ning teel xxx saatis M R talle veel täiendavad juhised suhtlusprogrammis SureSpot, et E P peab väiksemad pakid viima Laagrisse xxx teele peidikusse ja teise Türile xxx tänavale pargitud sõidukisse Xxx ning kui Laagris on OK, siis annaks E P M Rile sellest teada. E P neile sõnumitele enam midagi ei vastanud. E P jõudis sõidukiga Xxx Xxx Tallinnas xxx linnaosas xxx ja xxx tänavate ristmikule, kust ta võttis samast tumehalli värvi sõiduautost XXX xxx (Prantsuse numbrimärgiga XXX) kõrvalistuja istme tagant põrandalt samast kohast paberkoti, milles olid nüüd juba ümber pakendatud kujul kokku 891,80 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini 764,50 grammi). E P tõstis pakendid narkootilise aine kokaiiniga enda autosse kõrvalistuja taha põrandale ning suundus Tallinnas mööda Pärnu maanteed Laagrisse, kuid ta peeti 15.07.2019.a kell 21:30 Tallinnas Vabaduse pst ja Männiku tee ristmikul Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse töötajate poolt kahtlustatavana kinni ning osundatud paberkott narkootilist ainet kokaiini sisaldava pulbri pakenditega leiti ja võeti tema sõiduki kõrvalistuja tagant põrandalt ära. Seejärel järgmisel päeval, s.o 16.07.2019.a-l lendas C V koos enda ja M Ri ühise lapsega A Vga Türki puhkusereisile, reisi ajal võttis C Vga lapse kaudu ühendust M R, kes ütles, et tal on Türgis üks tuttav, kellega C V võiks koos lastega lõbustusparki minna. Kolmandal reisipäeval võttis C Vga ühendust suhtlusprogrammi Viber kaudu K K, ütles, et ta on M Ri tuttav, soovis kokku saada ning küsis, millises hotellis C V peatub. C V andis K Kule enda hotelli aadressi. C Vl oli telefoniraamatusse K Ku number salvestatud „K“ tähe alla, kuna K K oli pool aastat varem toonud C Vle lapse jaoks M Ri poolt antud raha. K K läks koos T A ja kahe lapsega hotelli, kus peatus C V koos tütrega ning ütles C Vle, et M R palus talle edasi öelda, et võibolla nüüd nii, et Mt ei näe tükk aega, sellepärast, et mingi E on Me peale valetanud. C V sai aru, et jutt on E Pst, kes oli 15.07.2019.a õhtul Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt kahtlustatavana kinni peetud. M R on varem süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi ringkonnakohtu 03.05.2011.a otsusega nr xxx kahes narkokuriteos seoses 01.08.2010.a kuni 05.09.2010.a isikute grupis Soome Vabariiki 14,2 kilo narkootilise aine hašiši toimetamises ning 29.09.2010.a isikute grupis narkootiliste ainete 14,1 kilogrammi hašiši ja 985,90 grammi amfetamiini Soome

1-20-1208 Vabariiki toimetamises ja teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.07.2013.a määrusega nr 1-06-7203 moodustati KrMS § 413, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liitkaristus lugedes M Rile Harju Maakohtu 10.09.2009.a kohtumäärusega nr 1-06-7203 asenduskaristusena mõistetud kergem karistus kaetuks Helsingi Ringkonnakohtu 03.05.2011.a kohtuotsusega nr xxx mõistetud raskema karistusega ning mõista M Rile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millise karistusaja alguseks arvestati 28.01.2011.a. Seejärel Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.05.2016.a määrusega nr xxx tunnistati KrMS § 50828 lg 2, 3, 4, § 48911 lg 1 p 1, § 50824 lg 1 p 1 alusel lubatavaks M Ri suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 05.04.2012.a kohtuotsuse 2012/945 täitmine konfiskeerimise osas Eesti Vabariigis ning temalt konfiskeeriti KarS § 831 lg 1 alusel 20 000,00 eurot ning KarS § 50828 lg 1 alusel mõisteti temalt KarS § 84 korras välja 20 000,00 eurot ja kanti sellest 50% Eesti Vabariigi tuludesse ning 50% Soome Vabariigi Kohturegistrikeskuse kontole. Tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidega, siis on võimalik arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid kohtuotsuseid riigisiseselt tunnustamata ja karistusregistrisse kandmata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist. Seega süüdistatakse M Ri isikuna, kes on varem toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, taas suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, so KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1.Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 13. veebruaril 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks kriminaalasja K Ku süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi ja M Ri süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi üldmenetluses.
2.28. veebruar 2020 andis kohus süüdistatavad K Ku ja M Ri neile esitatud süüdistuses kohtu alla ja jättis neile kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata.
3.27.03.2020 koostas kohus määruse, millega rahuldas kaitsja Oliver Nääsi taotluse M Ri suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamiseks KrMS § 135 alusel kautsjoniga ning

1-20-1208 kaitsja Kristi Rande taotluse K Ku suhtes tõkendi vahistamine asendamiseks KrMS § 135 alusel kautsjoniga. M Ri kautsjoni summaks määras kohus 7000 miinimumpäevamäära, s.o. 70 000 (seitsekümmend tuhat) eurot. M Ri eest tasuti kautsjon 01.04.2020, mil M Reidof ka vahi alt vabastati. Täiendavalt kohaldati M Ri suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld. Seoses uue kuriteo toimepanemisega ja vahistamisega kriminaalasjas nr 20231502140 alates 18.10.2020 kohaldati M Ri suhtes tingimuslikku vahistamist, mis kohaldus M Ri suhtes 30.11.2020 seoses kriminaalasjas nr 20231502140 tõkendi tühistamisega. K Ku kautsjoni summaks määras kohus 9500 miinimumpäevamäära, s.o. 95 000 (üheksakümmendviis tuhat) eurot. Kautsjoni summat K K kohtuotsuse koostamise seisuga tasunud ei ole.

4.Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 21.08.2020, 24.08.2020, 11.09.2020, 17.09.2020, 18.09.2020, 16.10.2020, 09.11.2020, 30.11.2020, 18.12.2020 ja 26.01.2021. K K ja M R ennast neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
5.30.11.2020 kohtuistungil esitas prokurör K Ku osas muudetud süüdistuse, loobudes E Kga seotud kuriteoepisoodidest.
6.Prokurör taotles kohtuvaidluste käigus K Ku süüditunnistamist KarS § 184 lg 21 järgi ja tema karistamist vangistusega 15 aastat. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel taotles liitkaristuse moodustamist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.12.2012.a otsusega nr xxx mõistetud 6 aasta pikkuse vangistuse ärakandmata osaga ehk vangistusega 2 aastat 9 kuud 21 päeva ning palus kohtul K Kule mõista liitkaristuseks vangistus 17 aastat 9 kuud 21 päeva. Karistuse kandmise alguseks palus prokurör määrata K Ku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 30.08.2019. JuHdes KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel taotles prokurör mõista süüdistatavalt K Kult laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 90 378,00 (s.o 53 850,00 + 36 528,00) eurot.
7.M Ri osas taotles prokurör tema süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistada M Ri vangistusega 12 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel palus prokurör lugeda M Ri karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 25.07.2019.a kuni 01.04.2020.a, s.o alates M Ri Saksamaal Frankfurti lennujaamas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.07.2019.a määruse nr xxx alusel koostatud Euroopa Vahistamismääruse (EAW) alusel kinnipidamisest kuni käesolevas kohtuasjas kautsjoni tasumise järel vabanemiseni, ning alates 30.11.2020.a, s.o mil tema suhtes käesolevas kohtuasjas taas tõkendit vahistamine kohaldati. JuHdes KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel taotles prokurör mõista süüdistatavalt M Rilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 29 485,00 eurot.
8.Kaitsjad leidsid, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, nende kaitsealuste süü ei ole tõendamist leidnud, prokurör on tuginenud tõenditele, mis on saadud ebaseaduslikul teel ning seetõttu tuleb osa tõendeid tõendite kogumist välja jätta. Sellest tulenevalt taotlesid mõlemad kaitsjad oma kaitsealuste õigeksmõistmist ning menetluskulude ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.Kokkuvõtvalt süüdistatakse K Kut grupis ja isikuna, keda on varasemalt karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 ja p 2 järgi ajavahemikul 2016 täpselt tuvastamata ajast kuni 15.07.2019

1-20-1208 narkootilise aine suures koguses ehk A Niga seonduvalt 833,12g kokaiini ja L Õga seonduvalt 1003,3g (puhtal kujul 792,8g) kokaiini ebaseaduslikus käitlemises. Samuti süüdistatakse M Ri koos K Kuga ühiselt ja kooskõlastatud narkootilise aine suures koguses ehk E Pga seonduvalt vähemalt 891,80g kokaiini (puhtal kujul 764,50g) ebaseaduslikus käitlemises. Kuivõrd K Kut süüdistatakse kokku 2728,22g kokaiini käitlemises, siis on tema tegevus kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 järgi ehk narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil ning M Ri KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 ehk korduvas ja grupi poolt toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

10.Kohtuistungi käigus kuulati üle tunnistajatena L Õ, C V, M L, J Ki, R R ja T P. Tunnistajad T K (endine Aas), H-B K (endine K) ja Ü K loobusid kohtus ütluste andmisest KrMS § 71 lõikes 1 sätestatud alustel, tunnistajad M R, E P ja A N keeldusid kohtuistungil ütluse andmisest KrMS § 71 lg 2 p 2 sätestatud alustel. Kuivõrd A N ja E P keeldusid ütluste andmisest, taotles prokurör kohtul tõendina võtta vastu A N ja E P deponeeritud ütlused koos kohtueelses menetluses antud ütlustega KrMS § 288 lg 10 ning § 291 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Kohus võttis nimetatud ütlused vastu, kuid märkis, et annab nimetatud tõenditele hinnangu nende lubatavuse kohta nõupidamistoas. Samuti uuriti kohtuistungil hulgaliselt teisi kirjalikke tõendeid ning ütlusi andsid ka süüdistatavad M R ja K K. Prokurör esitas 30.11.2020 istungil K Ku osas muudetud süüdistuse, mille kohaselt loobus prokuratuur K Ku osas süüdistusest E Kga seotud episoodides. Riigikohus on märkinud, et kui prokuratuur loobub süüdistusest, kasvõi osaliselt toob see nimetatud osas automaatselt kA õigeks mõistva otsuse. Sellest tulenevalt tuleb K K E Kga seotud kuriteoepisoodides õigeks mõista seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega KrMS § 309 lg 2 alusel. Ülejäänud süüdistuse osas jõudis kohus tõendeid kogumis hinnates veendumusele, et K K ja M R tulevad neile esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista, kuna puuduvad nende süüd kinnitavad tõendid.

Asjaolud, mille üle vaidlus puudub

11.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 24.04.2019.a kella 11:20 ajal peeti L Õ tollikontrolli käigus kinni Harjumaal Saue vallas Ikla-Pärnu-Tallinna maantee 28.km Ääsmäe viaduktil mootorsõiduki Xxx-Xxx (reg.nr XXX) juhtimiselt. Seejärel teostati samal päeval L Õ kasutuses olnud sõiduki Xxx-Xxx (reg.nr XXX) tollikontroll, mille käigus avastati sõiduki salongis juhiarmatuurikatte alla peidetuna narkootilised ained pakendatuna kolme poroloonkihiga pakendisse järgnevalt: esimeses pakendis narkootiline aine kokaiin 487,2 grammi (puhtal kujul 387,2 grammi), teises pakendis narkootiline aine kokaiin 516,1 grammi (puhtal kujul 405,6 grammi) ning kolmandas pakendis marihuaana 6,01 grammi ning kanepiseemned 30 tk (kaaluga 0, 47 grammi). Nimetatud asjaolu kinnitavad kohtule esitatud 24.04.2019.a-l koostatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll /kt 2. kd tl 116/, kriminaalasjas nr 19930000150 kahtlustatava L Õ kinnipidamise protokoll /kt 2. kd tl 18-20/, kriminaalasjas nr 19930000150 22.05.2019.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0476 /kt 2. kd tl 79-80, 81-83/ ja kriminaalasjas nr 19930000150 04.07.2019.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0460 /kt 2. kd tl 85-92/. L Õ mõisteti KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.10.2019.a otsusega kohtuasjas nr xxx, millega L Õd karistati 5 aastase vangistusega,

1-20-1208 mille kandmise alguseks loeti 24.04.2019 /kt 2. kd tl 108-112/.

12.Samuti puudub vaidlus selles, et A N, E P, E K ja M R on kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 19.02.2020 kohtuotsusega nr xxx süüdimõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises /kt 5. kd tl 156-163/. Kokkuvõtvalt süüdistati A Ni KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 2016 kuni 15.07.2019 käitles grupis koos K Kuga ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, soetades korduvalt K Kult ja K Ku vahendusel kokaiini kuni ta 15.07.2019 kahtlustatavana kinni peeti ja tema kinnipidamisel leiti tema vasakust püksitaskust narkootilist ainet kokaiini koguses 48,12 grammi (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini koguses 40,8 grammi). Seda, et A N narkootilist ainet käitles tõendab kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava A N ́i kinnipidamise protokoll /kt 2. kd tl 117-119/, millest nähtuvalt leiti A Ni juurest vaakumpakend valge pulbrilise ainega, mis reageeris kiirtestil ainele kokaiin. A Ni karistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistus ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A Nile karistuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
13.E P süüdistati süüdistuse kohaselt kokkuvõtvalt selles, et tema ajavahemikul 12.07.2019 kuni 15.07.2019 käitles grupis koos M Riga ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, kuni ta 15.07.2019 kahtlustatavana kinni peeti ja tema kinnipidamisel leiti tema kasutuses olevast sõidukist 891,80 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini 764,50 grammi). Samuti leiti E P auto läbiotsimisel valkjas pulber massiga 0,29 grammi, mis sisaldas 0,17 grammi amfetamiini. Seda, et E P käitles narkootilist ainet tõendavad kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava E P ́i kinnipidamise protokoll /kt 2. kd tl 120-126/, kust nähtub, et E P kinnipidamisel võeti ära muuhulgas paberkott, milles olid vaakumpakendid valge pulbrilise ainega, kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava E P ́i sõidukis Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) 16.07.2019.a teostatud läbiotsimise protokoll /kt 2. kd tl 133-136, 137-152/ ning 24.07.2019.a teostatud täiendava läbiotsimise protokoll /2. kd tl 153-156, 157-161/, kust nähtub, et E P sõidukist leiti ka minigripp kotti pakendatud amfetamiini ning kummist kindad ja märkmik raha üleandmiste märkmetega. E P karistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 61 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat, mida suurendati KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti E Ple liitkaristuseks 4 aastat, 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel kohustus E P mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud ja 8 päeva vangistust, mis KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks. Ülejäänud mõistetud vangistus, s.o. 4 aastat 9 kuud ja 15 päeva jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 21 ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustati E P käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 75 lg 2 p 9 ning § 751 lg 3 ja lg 4 alusel kohustus E P käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse E P’i keha külge.
14.M Ri süüdistati süüdistuse kohaselt selles, et ajavahemikul 12.07.2019 kuni 15.07.2019 käitles ta grupis koos K Kuga ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, kuni ta 15.07.2019 kahtlustatavana kinni peeti. M Ri seost narkootiliste ainete käitlemisega tõendavad

1-20-1208 järgmised tõendid - kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava M Ri kinnipidamise protokoll /kt 2. kd tl 130-132/, millest nähtub, et M R peeti kahtlustatavana kinni 15.07.2019 kell 22:28 Tallinnas xxx sõiduautos XXX reg nr XXX koos valge pulbrilise ainega, kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava M R ́i sõidukis XXX (reg.nr XXX) 16.07.2019.a teostatud läbiotsimise protokoll /kt 2. kd tl 162-165, 166-169/, mille kohaselt leiti M R ́i valdusest digitaalne kaal, kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava M Ri sõidukis XXX (musta värvi, ilma registreerimismärkideta) 16.07.2019.a teostatud läbiotsimise protokoll /kt 2. kd tl 170-174/, mille kohaselt leiti ja võeti ära M Ri valdusest mobiiltelefonid Nokia, Nokia Android One ja Samsung ning sülearvuti ASUS ning kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatava M R ́i elukohas xxx 16.07.2019.a teostatud läbiotsimise protokoll /kt 2. kd tl 175-194/, mille kohaselt leiti M R ́i elukohast narkootiliste ainete käitlemisvahendeid nagu kaal, vaakumpakendaja, vaakumpakendid ja narkootiliste ainete ja nende pakendamise jälgi.

15.Lisaks tõendab M Ri tegevust Tallinnas xxx elumaja 15.07.2019.a turvakaamerate salvestuste asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestusega /kt 2. kd tl 223-235/, millest nähtub M Ri ja A Hi tegevus 15.07.2019.a ajavahemikul 20:38 kuni 20:40 M Ri elukohaks oleva maja esikus ja hoovis. Kaameral on kellaaeg tund aega nihkes ehk näitab tegelikust ajast tund varasemat aega. Nimetatud protokollist nähtub, kuidas M R väljub kaameral oleva kellaaja järgi kell 19:38:42 majast paberkott käes, liigub hoovi ja istub kell 19:38:56 sellega sõiduautosse XXX reg nr xxx ja lahkub kell 19:39:41 kaamera vaateväljast. M Ri karistati KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust.
16.Samuti tõendab M Ri, A Ni ja E P tegevust jälitustoimingu (varjatud jälgimine) protokoll koos salvestistega /kt 2. kd tl 236-311/, millest nähtub 15.07.2019.a ajavahemikul kell 10:50 kuni 22.26 Tallinnas xxx asuva maja juures toimuv tegevus ja erinevate isikute liikumine. Nii näiteks istub M R 15.07.2019 kell 20:25 paberkott käes sõiduautosse XXX reg nr xxx ja sõidab sellega xxx hoovist välja xxx tänavale. Seal pargib M R auto tänavale pargitud sõidukite vahele. Seejärel väljub M R autost ja suundub tagasi xxx tänava poole (fotod 119127). Kell 21:17 tuleb A N xxx maja juurde ja siseneb hetk hiljem majja. A N väljub majast kell 21:20 ja läheb peale seda tänaval seisnud sõiduki Xxx XXX xxx reg nr xxx juurde. Kell 21:21 alustas Xxx sõitu, juhikohal tuvastati K O ja kõrval istmel A N (fotod 138-139). Kell 21:25 parkis xxx tänaval seisnud XXX reg nr xxx juurde Xxx Xxx reg nr xxxXXX, millest väljus meesterahvas, kindad käes ja kes tuvastati kui E P. E P läks XXX juurde ja tuli hetk hiljem tagasi käes paberkott, mille pani Xxx Xxxe kõrvalistujapoolsele tagumisele istmele, istus juhikohale ja alustas sõitu (fotod 141-143).
17.Seda millise narkootilise aine ja kogusega oli A N, E P ja M Ri juurest leitud aine puhul tegemist tõendab kriminaalasjas nr 19930000231 14.08.2019 teostatud narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0790 /kt 2. kd tl 195-198, 199-204/. Sellest nähtub, et A Ni kinnipidamisel leitud valge pulber massiga 48,12g sisaldas 40,8g kokaiini, E P juurest leitud valge pulber massiga 891,8g sisaldas 764,5g kokaiini ning valkjas pulber massiga 0,29g sisaldas 0,17g amfetamiini. M Ri kinnipidamisel leitud valge pulber massiga 23,14g sisaldas 19,8g kokaiini ning erinevatel M Ri juurest leitud narkootilise aine käitlemisevahenditelt leiti

1-20-1208 kokaiini jälgi.

18.Kriminaalasjas nr 19930000231 koostatud DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0781 /kt 2. kd tl 213-222/ tõendab, et E P ja A Ni kinnipidamistel leitud narkootilist ainet sisaldanud pakenditelt leiti M Ri bioloogilise materjali. Seega puudub vaidlus selles, et A N, E P ja M R käitlesid narkootilist ainet ning nad olid omavahel ka seotud.
19.Kuivõrd E Kga seotud kuriteoepisoodide osas prokurör loobus K Kule esitatud süüdistusest, siis E Kga seonduvat kohus ei käsitle.

Süüdistatavate ja tunnistajate ütlused

20.M R andis 16.10.2020 toiminud kohtuistungil ütlusi /kt 5. kd tl 238-244/, et alates 2016 elas ta koos oma elukaaslase C-M Mga alaliselt Hispaanias, Marbellas. Eestit külastas keskmiselt kaks korda aastas, et koos lapsega aega veeta. 2019 aastal tuli Eestisse samal põhjusel ja Eestisse tulemise eesmärk oli puhtalt perekondlik. Eestisse tulles Ris omale 10-ks päevaks korteri Tallinnas xxx tänaval, kus oli kuni 11. juulini 2019. Esimesed 3 päeva kasutas Eestis sõbra XXX-d ja peale seda sai kasutamiseks K Ku Xxx Xxx, kuna K K oli ise Türgis. Kuna plaan oli ringi liikuda ja seega hulgaliselt asju vedada oli tal suuremat sõidukit vaja. Tema õde, kes elab Soomes tuli ka selleks ajaks Eestisse, et koos aega veeta, samuti veetis lapsega nädala koos.
21.E Pga seonduvalt selgitas M R, et teadis E P läbi C V (lapse ema), kuna P laenas C Vlt raha. Ta ise elas sel ajal Hispaanias ja kui Pl tekkisid probleemid võla tasumisega, palus C, et ta helistaks sõbrale J Kile, kuna tema pidi P tundma. Kiga sai tuttavaks Soome vanglas 20122013. Aga isiklikult ta Pga kohtunud ei olnud. C helistas talle mingi aeg ja palus, et kas ta saaks Pga kokku. 8. juulil kohtusid Pga esmakordselt xxx. Pl oli mure, et keegi M (O L, kohtu märkus) pressib temalt 12 000 eurot, et kas ta saab aidata. Vastas, et vaatab ja räägib nendega. Nõustus aitama põhjusel, et P oli Ki tuttav ja samuti oli ta Cile võlgu ning eesmärk oli, et P maksaks enne Cile võla ära kui mingitele kaabakatele. Võlg oli üleval veel vist 4000-5000 eurot. Ta lubas järgmine päev Mga kohtuda. Kohtumine toimus 9. või 10. juuli Xxx kohvikus xxx, kuhu ta läks koos oma tütrega. Sinna tulid P, M ja mingi „kutsikakari“ veel. Xxx kohvikus nad midagi ei arutanud, vaid suundusid sealt xxx kõrval olevale parkimisplatsile. Seal hakati nõudma 2000 eurot, mille P pidi neile eelmine päev ära maksma ja küsiti, et kas tema tuli maksma seda. Ta tegi selgeks, et tema maksma ei tulnud peale mida läks päris tõsiseks jutuajamiseks. See kestis umbes 30-45 minutit. Mingit kokkulepet seal ei tulnud, ta kuulas osapooled ära. Talle tundus, et väheke ebaõiglaselt küsitakse seda raha. Ta võttis natuke mõtlemisaega, et selgitada, miks ta (E P) lubas üldse rahad ära maksta ja mis seal üldse toimus. Tegemist oli mingi ehitustööde võlaga. Nad leppisid kokku, et ta helistab uuesti, kui P on oma asjad selgeks teinud ja mis mõtted on, kuidas lahendada. Ta küsis Plt, et kas tal on üldse vahendeid, et Mle tasuda. P lubas ära klaarida.
22.Järgmine päev kohtus ta Pga, et uurida, mis edasi saab ja tegi ettepaneku, et kuna ta lubas 2000 ära maksta, siis lahendagu see ära ja 10 000 räägib ta ära, et ei peaks maksma. Tema tAs selle eest Plt 3000 eurot. P oli selle ettepanekuga nõus ja lubas raha tuua. Nad kohtusid E Pga veel selle päeva õhtul, 10. juulil, enne seda kui läks elukaaslase ema sünnipäevale. Nad said

1-20-1208 xxx tänaval kokku. P tuli jutuga, et tal ikkagi raha ei ole, et on võimalus kokaiini saada, et kas ta tahaks enda töö ehk selle 3000 euro asemel kokaiini ja kui ta (E P) ei saa seda maha müüdud, siis äkki ta saab rääkida ka M osa eest. P ettepanekuga ta nõus ei olnud ja vastas Ple, et tahab raha, müügu maha või mis iganes. Järgmine päev, 11. juuli pidid nad kokku saama, kuna pidid M juurde kindla sõnumiga minema. Ta sai Pga kokku selle päeva hommikul, kuna tAs teada, mis olukord on enne Mga kohtumist ja kas ta sai raha või ei. P ei olnud raha saanud ja lubas veel sebida sel päeval. Kuna tema pidi sel päeval peale Mga kohtumist linnast ära sõitma, siis P ütles, et lähme sõidame, ta näitab mingit kohta kuhu tal on peidetud mingi aine, igaks juhuks, kui temaga (E Pga) midagi juhtub. Nad sõitsid P juhendamisel mööda K tänavat, kumbki oma autoga. P ütles, et sõidame kuni xxx tänavani, et seal on garaažid ja nende taga näitab mingit kohta. Ta vastas Ple, et ta ei hakka linnas mingit kokaiini vaatama või midagi otsima. Nad sõitsid tagasi xxx tänavale, kus ta ütles Ple, et kui tahad midagi sellist, siis linnast väljas koht. Peale seda läksid nad laiali ja leppisid kokku, mis kell Mga kokku saavad. P pidi leidma mingi raha, mille annab praegu Mle ära ja ülejäänu saab esmaspäeval.

23.Mga said kokku samal päeval kella 14-15 paiku Xxx kohviku juures, kus oli peale nende ja M veel mingid M tuttavad. Kohtumisel ütles ta Mle, et ta saab selle 2000 eurot, P andis seal üle 300 eurot ja ülejäänud raha 1700 eurot annab P Mle esmaspäeval. M rahuldus sellega. Pärast kohtumist tegi P ettepaneku sõita Laagrisse, kus ta näitab kohta, kuhu jätab mingisuguse aine, kui midagi juhuslikult temaga juhtub ja mille eest saab need võlad tasutud. Liiguti eraldi autodega, tema Xxxga ja E P omaga (vana Xxx). Natuke enne sõitma asumist helistas talle üks sõber, kes tAs temaga kokku saada. Kuna tal oli kiire, siis ta pakkus sõbrale välja, et kui soovib kohtuda, siis võivad saada kusagil Laagris kokku. Esmalt sai ta Pga kokku Laagri xxx parklas. Ta vist helistas Ple, et tal on väike jutuajamine, et las ootab seal. Ta kohtus oma sõbraga ja peale seda sai Pga kokku xxx-s. Sealt edasi liikusid nad tema Xxxga kuskil metsavahel. Ühe autoga mindi põhjusel, et nii oli mugavam, samas oli tal väga kiire, pere ootas, pidid linnast ära sõitma. Võib olla ka kiiruse mõttes, lihtsalt otsustas nii. Nad sõitsid mööda Pärnu mnt-d pidi välja, täpselt ei oska öelda, aga seda kohta, mis süüdistuses on märgitud, seda kohta tema ei tea. Nad sõitsid mingi võpsiku juurde, kus P näitas seal mingit kohta kuhu ta jätab midagi ja kogu lugu ning sõitsid tagasi. Aega võttis see umbes 15 minutit, olid ka suured ummikud ja mingid teetööd. Nad sõitsid tagasi xxx juurde, kus E P maha läks ja ise liikus edasi. Laiali läksid sellise jutuga, et P pidi esmaspäevaks lahendama vähemalt ära M rahad. Järgmine kord suhtles ta Pga esmaspäeval, võis olla 13 või 14 juuli äkki.
24.Vahepealsel ajal ta E Pga ei suhelnud, kuna ta sõitis Tartusse. Enne seda läks xxx maakonnas xxx õe juurde, kus käisid vanemate haual, olid õega koos ja õhtul läks sõprade juurde sünnipäevale ja puhkas. Esmaspäeva hommikul ta helistas Ple ja uuris, kas saab päeva peale asjad korda. P vastas, et peaks saama, ta on tööl ja siis peale seda peaks saama Mga kokku. Tema ei pidanudki ei P ega Mga enam kokku saama, ta oli ise Tartus sel ajal. Õhtu poole vist veel küsis, et mis seis on, mille peale P vastas, et saab korda. See oli ka viimane kord sel päeval kui nad suhtlesid, kui ta õigesti mäletab. Järgmine päev ta Pga ei suhelnud, kuid üritas helistada, P ei vastanud. Ta helistas Cile ja palus tal uurida, kuna tema teadis kas P naist või kedagi tuttavaid. C vist uuris, kuid P naine ka ei teadnud midagi. Peale seda ei ole tema Pga kontaktis olnud. Mle maksis tema 1700 eurot ära, kuna tema vastutas, sest oli võtnud kohustuse. Tema oma 3000 eurot Plt ei ole saanud. Pga suhtles enda telefonilt, suhtlusrakendus Signal kaudu,

1-20-1208 mis number tal oli ei mäleta täpselt, kuid vist Hispaania oma. Mis telefoninumbrit P kasutas, ta ei mäleta. Ciga suhtles sama telefoniga ja samal viisil.

25.Peale seda veetis ta Peipsi ääres sõpradega aega, surfas, puhkas, kalastas. Oli Eestis vist kuni 20. juulini, kui lahkus. Mõned päevad enne lahkumist helistas talle sõber O R Belgiast, et on abi vaja, kuna tal on partneriga lahe restoran-baar xxx ja kaasomanikuga on probleemid, vaja välja osta, et kas ta saab aidata. Kuna ta pidi niikui nii Poolas tuttavatega kohtuma, siis otsustas, et sõidab sõbra XXXga Poola ja sealt edasi siis xxx, mida ka tegi. Kuna XXX oli ökonoomsem, siis läks sellega. Kinni peeti ta 25.07.2019 Frankfurdi lennujaamas. Nad pidid O R lendamas Sofiasse, kohtuma tema sõbra O D, kes on samuti restoraniäris ning kellega pidid arutama restorani ostu. Teda peeti kinni kui läks passikontrolli, kus esitas enda passi. Kuhugi põgenemas ta ei olnud, mitte läbi passikontrolli. Samal päeval kui ta kinni peeti viidi ta kohtusse, kus küsiti, kas ta on nõus Eestisse minema, millele ta vastu ei olnud. Peale seda viidi uuesti kohtusse, kus oli juba konkreetsem istung ning kus küsiti, et kas ta soovib Eestisse väljaandmist, millele ta samuti ei olnud vastu. Eestisse toodi ta oktoobris ja siis teostati kohe ülekuulamine. Ta andis ütlusi, süüd ei tunnistanud. Ütluste sisu esialgu ei jõudnudki nii üksikasjalikult rääkida, kuna aega oli umbes 10 min, kuna vahistamiseks oli vaja kohtusse minna. Peale seda andis pikemalt ütlusi ja rääkis sama juttu, mida nüüd kohtuistungil. Ülekuulamisel rääkis, et P mahitusel käis ta garaaže vaatamas. Sellist rakendust nagu Surespot ei ole ta kunagi kasutanud, kasutab Signalit, WhatsAppi, nendega saab nii helistada, sõnumeid kui pilte saata.
26.K Kuga on nad sõbrad. Tuttavaks said nad vist Ki töö juures käies 2016 aastal, kui käis autole mingit vidinat juured keeramas, aga siis nad ei olnud veel nii lähedasemalt tuttavad. Neil on sõbrasuhted ja ka üht-teist äri on proovinud ajada koos natuke. Hispaaniast tahtsid puuviljaaedvilja eksportima hakata, aga see ei jõudnud käima minna, kuna oli palju nüansse ja see oli ka kõik alles alguses. Tegemist on pikaajalise ettevõtmisega. Ta hakkas küll talunikke läbi käima, aga see võttis aega ja ei jõudnud kuna vahistati. Varem on ta kriminaalkorras karistatud, Eestis kaks korda – 1997 tapmise eest ja 2005-2006 avaliku korra raske rikkumise eest, samuti on teda Itaalias ja Soomes karistatud. Itaalias süüdistati teda kolmes kellapoe röövis, kuid lõpuks selgus, et ta ei saanud osaleda, kuna oli Eestis vanglas. Muudeti süüdistus, et organisatsiooni kuulumine, kuna vend oli Soomes kellelegi mingi kella müünud, siis pandi see tema turja. Soomes karistati hašiši ebaseadusliku käitlemise eest, sai 5 aastat, mille kandis kõik ära.
27.M Ri ütlusi E P ja M Ri kokku viimise osas kinnitavad ka tunnistaja C V ütlused /kt 5. kd tl 174-180 pöördel/. 17.09.2020 kohtuistungil andis C V ütlusi, et M R on tema endine elukaaslane ja tema lapse ema. K K on tuttav Me kaudu. Mt tunneb 15 aastat, alates 2013 on nad lahus. Kui M Hispaaniasse ära kolis, siis käis aeg ajalt Eestis ja kohtus ka lapsega. Ta tunneb E P, kelle varasem nimi oli E T. E võttis temalt 4 aastat tagasi 8000 eurot võlgu ehitusobjektidele materjalide ostuks, mille kohta on ka võlakiri olemas. Alguses maksis E võlga 100 eurot kaupa tagasi, kuid siis enam ei maksnud ja nii jäi võlg üles. Praegu on võlg umbes 6000 eurot. E pakkus talle korduvalt võla katteks kokaiini, et ta aitaks maha müüa, et võlga tagasi maksta, millise ettepanekuga ta ei nõustunud. Ta rääkis sellest ka R Rile, kuna tema Eit talle umbes 4 aastat tagasi tutvustas ja küsis ka, et mis inimene ta selline on. R vastas, et tema ei sega vahele, aga et E ongi ehitusmees, kes tegeleb ka narkootikumi müügiga. Hiljem sai ta

1-20-1208 teada, et E on ka kinni istunud. Siis selgus, et E oli ka Mle (O L kohtu märkus) võlgu. 2019 aastal, kui M oli Eestis, siis E pöördus tema poole palvega, et kas ta saab rääkida Mega, et M aitaks tal Mga võlga lahendada, kuna M olevat lubanud Eile peksa anda. E pakkus välja, et ta võiks teda aidata, siis ta maksaks talle enne võla ära kui Mle. E teadis lapse kaudu, et ta on Mega tuttav ja kuna E oli talle võlgu ja M on tema lapse isa, siis seetõttu ta paluski Mega rääkida. M Eit ei tundnud, ta tutvustas Mele Eit kui enda tuttavat ja võlglast ning J (J K kohtu märkus) sõpra. E ja J oli pikaaegsed tuttavad ja kuna J oli sel ajal vanglas ning E toetas teda vanglas, siis E ütleski talle, et las nüüd M aitab tal M võlast vabaneda. Seega paluski ta Mel aidata, et siis E maksab talle võla ära. M midagi ei lubanud, aga ütles, et proovib rääkida.

28.M ja E kohtusid esmakordselt tema kaudu xxx juures. Ta vist andis kontakti, täpselt ei mäleta, aga kokku nad seal said. Peale kohtumist võttis E temaga ühendust ja tänas, et tutvustas ja lubas maksma hakata, aga ikkagi ei maksnud. Mega suhtles ta ise nii palju sellel teemal, et küsis kaugel asjad on, mille peale M vastas, et üritab aidata, aga ei teadnud, millal raha saab. E hakkas talle ka helistama ja ütles, et kui temaga midagi juhtub, siis peab tema (C V) minema kuhugi Järvele ja võtma sealt mingid asjad, mis ta sinna pani. 16. juulil, kui ta lapsega Türki sõitis, helistas talle M ja küsis Ei kohta, kuna ta ei saanud teda teda kätte. Siis palus M tal helistada Ei naisele, aga tal ei olnud tema numbrit. Mingi hetk helistas Ei naine aga talle ise ja uuris ka, et kas ta teab Eist midagi, mille peale ta vastas, et ei, ta on reisil. Siis helistas Ei naine hiljem uuesti ja ütles, et oli läbiotsimine ja E viidi vangi. M ei tahtnud tungivalt Eit kätte saada, aga kuna E oli lubanud talle raha ära tuua, kuid nüüd ei võta toru, siis tundis huvi. K Kuga ta kohtus samuti, kuna K tõi vahel lapsele raha, sest on Me sõber. Kiga sai kokku ka Türgis, kuna K lubas neile maad näidata ja pidid lastega koos ringi sõitma. Tema meelest K elas seal. K Eit ei tundnud, aga teadis, et E on talle võlgu, kuna ta Türgis olles ütles talle, et see E kes talle oli võlgu on kinni võetud. Samuti, ütles Kile, et ta ei saanud Mega kontakti. Sellepeale K vastas, et ei saagi, kuna M oli naisega maale läinud. Mingi hetk M helistas lapse telefonile, kuna Me uus naine pidi olema armukade ja ei luba suhelda. Mingi hetk K ütles talle, et nüüd võib olla nii, et Mt ei näe tükk aega, sest keegi E oli Me peale valetanud. Tema sai aru, et tegemist on Eiga. Tema sai kogu sellest teemast aru selliselt, et kuna Me uus naine ei luba tal Mega suhelda ja ei taha, et tema Mele helistab, sest nad oli seal kusagil maal, siis ta sai aru, et see oli öeldud selleks, et ta ei tüütaks neid.
29.Tunnistaja J K andis 17.09.2020 kohtuistungil ütlusi /kt 5. kd tl 183-185 pöördel/, et teda tuntakse ka hüüdnime H J järgi. M Ri tunneb umbest aastast 2012, kui tutvus temaga Soome vanglas. On suhelnud pidevalt, mitte igapäevaselt aga korra või paar korda kuus on helistanud. Teab E P, endise nimega T, kellega kohtus vanglas, kui P kandis karistust narkootikumide ja vist mingi tulistamisega seoses. Ta oli Pga 3-4 kuud ühes kambris. Vabaduses tegeles P ehitusega ja tundus normaalne ning kes jättis jutu pinnalt usaldusväärse mulje. Kui ta vabanes 2016, siis kohtus Pga töösuhetega ja ehitusega seoses. Nad plaanisid alustada kaevetöödega, kuid see ei läinud hästi käima, muid asju tuli peale ning siis hakkas ka selguma, kes P tegelikult on. Selgus, et ta ei olnud enam ehitusega nii seotud, tal oli kaelas palju võlgasid, millest ta eelnevalt midagi ei teadnud. P ähvardas võlgnikke tema nimega. Võlasummad oli päris normaalsed, paljud tulid ringiga kellegi kaudu, et kas ta kostab P eest, millele alguses vastas, et jah. Kuna aga neid inimesi hakkas palju tulema, siis äri jäi üldse tahaplaanile. Kuna P oli tema tuttavale võlgu, siis ta surkis niipalju seda asja, et tema tuttav saaks oma võla ära. Ta teab, et P

1-20-1208 on vähemalt 5-6 inimesele võlgu, keda tema teab, kuid kindlasti on neid rohkem ja võlg on kokku umbes 50 000 eurot. Ta puutus P võlasuhete klaarimisega P enda palvel mitmeid kordi kokku, vastasel juhul oleks P ilmselt kere peale saanud. Tema motiiv oli aidata, et P suudaks tuttava võla tasuda. Selleks tuttavaks oli M Ri eksabikaasa C. Ta pidi saama Plt tasu selle eest, et ta aitab Pl võlgu klaarida, summat kokku ei olnud lepitud, aga ta ei ole midagi tasunud. P on talle pakkunud selle asemel igasuguseid alternatiive, millest üks oli ainete müügiks pakkumine, millele ta vastas eitavalt. Ta on alates 2018 taas vanglas, selle aja jooksul on ta suhelnud temaga üks kord, päev enne kui P kinni peeti. Ta uuris, et kuhu ta on kadunud ja mida teeb. Järgmine päev kui helistas Ple, siis ta teda enam kätte ei saanud. Umbes 2018 aasta suvel kirjutas P talle vanglasse, et keegi on talle kama ehk narkootikumide eest võlgu, et kas ta saab P aidata. Ta veel mõtles, et P on kummaline kuju, et tal endal pole veel otsustki käes, aga esitatakse selliseid palveid. P teda vanglas olles rahaliselt toetanud ei ole, vähemalt kontoväljavõte seda ei näita ja ta ei ole ka kuulnud, et ta oleks andnud kellelegi temale kandmiseks. P oleks võinud teda toetada, kuna poolteist aastat aitas ta teda võlgadega. Ta on P nii palju aidanud ja P on ise lubanud teda toetada. Ta ise Ple laenu pole andnud, aga läbi tema on P seda saanud.

30.Tunnistaja R R andis 17.09.2020 kohtuistungil ütlusi /kt 5. kd tl 185 pöördel -186 pöördel/, et teab M Ri, kes on Ci eksmees, isiklikke suhteid ei ole. Teab E P, kellega tutvus 2015-2016, kui nad elasid ühes majas xxx ja P oli tema naaber. P üüris tema tuttava korterit ja nad suhtlesid omavahel. P firma ostis nende firmalt 2016 lõpus Saksamaalt toodud auto, kuid jäi 2000 eurot võlgu, mida siiani pole tasunud. Ka korteri üüri eest jäi võlgu. Kuna P on narkomaan ja ei suutnud seda võlga ära tasuda, siis selle likvideerimiseks pakkus P 2017 aastal kokaiini, millega ta ei nõustunud, kuna soovis raha, mida oli investeerinud ja ei soovinud tegeleda selliste asjadega. P pakkus seda mitmeid kordi. P pool käis läbi huvitav seltskond, kes olid kogu aeg narkouimas. P kadus sealt korterist ära, enam ei elanud seal. Selle P võla on ta juba korstnasse kirjutanud.
31.Tunnistaja T P andis 17.09.2020 kohtuistungil ütlusi /kt 5. kd tl 186 pöördel-187 pöördel/, et tunneb M Ri juba 30 aastat ja kes on tema sõber. E P ega E Tt ei tunne. Vanglas viibib alates 2018 augustist ja karistust kannab KarS § 184 lg 21 järgi, mille eest sai 14 aastat vangistust. Talle tuli vanglasse teade, et tema suhtes on kohaldatud jälitust ja et ta võib sellega tutvuda. Ta kirjutas, et soovib seda teda. 2019 detsembri alguses tuli Keskkriminaalpolitsei töötaja vanglasse ja soovis temalt allkirja, et ta ei soovi tutvuda jälitustoiminguga. Selle ametniku täisnime ei tea, aga eesnimi oli K. See ametnik on olnud temaga asjaga kursis esimesest päevast alates. Lisaks selle jälitustoiminguga tutvumisele ütles K, et kui ta annab Me vastu ütlusi, siis on võimalik teda lükata tunnistajakaitse programmi ehk talle pakuti vabadust kusagil teises riigis. Millega seonduvalt ta oleks pidanud Me vastu ütlusi andma, seda ei täpsustatud. Lihtsalt pakuti selle põhjal, et tal on suur karistus ja kui ta soovib sellest vabaneda, siis on mingi võimalus. Põhiteema oli ütluste andmine M Ri vastu, aga mida täpsemalt, sinnani nad ei jõudnud, kuna ta keeldus sellest ettepanekust, kuna tal ei ole Me vastu mingeid ütlusi anda. Talle jäi mulje, et Ki poolt öeldu ei olnud tühipaljad sõnad, vaid ta oli volitatud sellist pakkumist tegema. Ta sai aru, et see oli veel kompimine, aga kui ta oleks olnud nõus, siis oleks asi läinud sügavamale. Selline pakkumine oli tema jaoks erakordne, et temalt sooviti Me vastu ütlusi.
32.K K andis 9. novembri 2020 kohtuistungil ütlusi /kt 6. kd tl 10-19/, et tunneb A Ni, kes oli tema õe ekspartner ja olnud seega aastaid pereliige. Ta on temaga nende aastate jooksul palju

1-20-1208 kokkupuuteid omanud, kuid kunagi ei ole olnud kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Aastal 2015, kui ta vabanes võruga, elas ta ajavahemikul august kuni november Tallinnas xxx ja detsembris kolis xxx, kuna xxx korter öeldi üles ja oli kuu aega uus korter leida. Elektrooniline valve oli tal kuni 2016 maini. xxx aadressil elas kuni 2018 kevadeni, mil kolis koos oma praeguse abikaasaasaga xxx elama. xxx korteris ei käinud A N tal kunagi külas, tal ei käinudki seal külalisi ning xxx elades ei teadnud ta veel üldse A Ni. Tunneb N K, kes on ta tuttav, sõber ja endine naabrimees. Viimasel aastal ei ole üldse suhelnud. Seda, et N K on suuremahulise narkoäriga seotud, seda ta ei tea. xxx aadress ei ütle talle midagi, aga xxx tänaval elas tema ammune tuttav T R, aga kas tema elas xxx, ta ei tea, kuna ei tea tema täpset aadressil. R oli temale vanglas olles toeks, et naisele ja lapsele sünnipäevadel lilli saata. Seda, kas R on seotud suuremahulise narkoäriga ta otseselt ei tea. R ja K tõenäoliselt teavad teineteist, kuid nad ei saa omavahel läbi. Ta pole kunagi palunud Kl anda Nle või Nl anda Kle kokaiini või raha kokaiini eest.

33.xxx asus pikalt tema ettevõte Xxxxxx OÜ, kus töötas. Hiljem kolis Xxxxxx OÜ aadressile xxx. xx aadressil oli palju ettevõtteid, erinevaid hooneid. Nende ettevõtte ruumid olid kohe esimesed paremat kätt nurga peal, oli väike kontor. Kohe nende kõrval oli xxx varuosad või teenindus, teisel pool maja taga oli veel ettevõtteid. Nemad jagasid oma välisust ja territooriumi selle ettevõttega. Kui sisehoovi väravatest sisse sõita, siis erinevad hooned jäid erinevates suundades, aga nende hoone oli kohe paremal nurgapeal. Seal oli üks välisuks ja üks koridor ja kui välisuksest tulla, siis vasakul oli nende kontor ja otse taha lõppu minnes oli xxx varuosad kontor. Nemad jagasid välisust ja seda hoone nurka. xxx garaaž oli natuke eemal ja ülejäänud ettevõtted olid teisel pool maja otsas. Ruum, mida kirjeldas L Õ oli ka selle hoone otsas, aga millele oli täiesti eraldi oma sissepääs, aia nurga tagant. See oli kinnine ruum ja oli sel ajal kui tema tööle asus, olnud aastaid teise ettevõtte valduses. Mingi hetk see ettevõte kolis välja ja kuna ta asutas just xxx OÜ ettevõtet ja siis arvasid, et neil on vaja mingit kontorit xxx. Reaalselt aga seda kasutuses ei olnud. xxx varuosad ettevõttes töötas 2 inimest, I istus kontoris ja A oli mehhaanik, vahel oli ka abiline. A N töötas ka samal aadressil xxx, kuid aastaid ta ei tea. Kuna see territoorium oli nende tööpõld, kus nad töötasid palju väljas, siis kõik need inimesed, kes Tuisu sisehoovis töötasid, olid hästi nähtavad. Samamoodi olid nemad ja xxx varuosad nähtavad. Soojal ajal oli garaaž alati xxx ja inimesed nägid kõik teineteist. N käis aastate jooksul korduvalt seal päevas edasi-tagasi. Ta ei ole küll N tööruumides käinud, aga xxx varuosade garaaži uks avanes täpselt sisehoovi, kus osa ettevõtteid asus.
34.2019 kevadel ta Rotterdamis viibinud ei ole. Mingeid juhiseid kellelegi Soomes Vuosaari linnas kohtumiseks andnud ei ole ja samuti ei ole ta 13.02.2019 käinud Xxx Xxx reg nr xxxXXX kohtumas Nga xxx juures. Selle sõiduki Saksamaalt toomisel 2019 veebruari alguses lagunes autol kiirteel turbo juures kas lõdvik või mingi jagav osa ehk auto muutus sõidukõlbmatuks. Ta pukseeris selle lähimasse autoteenindusse, ise lendas Eestisse ja hiljem tõi treiler auto Eestisse, mille organiseeris L Õ. Eestisse jõudes läks auto xxx esindusse remonti. Auto ostis selleks, et müüa ja ise senikaua sõita, maksis selle eest kohapeal ise. Auto omanikuks oli tema õde, kuid kasutasid nad õega seda mõlemad. Seda, et seda autot saab R Eestis olles kasutada otsustas tema, ta lihtsalt laenas seda talle.
35.A Nga tal ärilisi suhteid ei olnud, aga nad suhtlesid ärilistel teemadel küll. Kui ta asutas xxx OÜ-d, siis sel ajal otsis ta firmasse investoreid, eriti kui L oma poolega kaasa ei tulnud. Kuna

1-20-1208 ta õde pidi ka sinna tööle tulema, siis oli N väga huvitatud investeerimast. Nad arutasid seda mitu kuud, N pakkus välja vähemalt 40 000 eurot, mis pidi tulema tema isa metsa müügist. N sõber tegi neile veel kodulehe ja mingi aeg oli täiesti kindel, et ta investeerib, aga siiski hüppas alt ära. Selle ettevõtte tegi Lga koos, ta oli alguses väga huvitatud ja pidid mõlemad ka leidma sinna rahastajaid. Ettevõte läks käima, aga L ei leidnud raha investeeringuks ja ei tulnud sellega kaasa. Kui nad asutasid selle ettevõtte, siis tema ei saanud enda nimele midagi teha. Kuna tal ei olnud arveid, kuhu raha panna, kohtutäiturid olid kõik arestinud, mis oligi põhjus, miks tema elu oli kogu aeg sularahas. Selleks, et elatusmiinimum kätte saada, pidi läbima meeletuid protseduure, millest ta loobus lõpuks. Siis paluski ta oma õde, et teeb firma tema nimele, õde pidi ka tööle sinna tulema. L oli sellega nõus ja kuna nad tegid selle kahe peale, siis L kirjutas oma naise nimele. Põhimõtteliselt oli see tema ja L ettevõte, mis oli siis tema õe ja L naise nimele kirjutatud. Kas juhatuse liige oli L või tema naine ta ei tea, see oli L ja tema naise vaheline kokkulepe. Alguses tema õde oli asjadega kursis, aga siis ühel hetkel loobus, kuna õel olid teised tegemised, kuid õde tegi tema palvel mingeid asju kui vaja oli, näiteks kui oli vaja mingi ülekanne teha. Nii Ll kui õel oli ligipääs. Lõpuks õde läks Nga üldse mõneks ajaks Portugali ära. See oli kas 2017 või 2018. Ettevõte laenas tema emalt 15000 eurot, kes omakorda võttis laenu. Tagasimaksmine toimus selliselt, et ema laenu kuumakse oli 350 eurot ja tema kandis firma arvelt ema arvele 400 eurot. Algul pani ta firma kaardile ja palus siis kas Ll või õel teha ülekanne, aga hiljem ta kaotas selle kaardi ära ja siis juba kandis otse, sest tal oli ema arvele tehtud omanimeline kaart. Ta pani sinna aastaid raha peale, kus ta maksis kõik oma arved ja palgad. xxx OÜ oli registreeritud xxx aadressile. Ettevõttel oli kokku 4 sõidukit (xxx ja xxx klass, Xxx Xxx või xxx ja xxx xxx), üks nendest tuli ka L poolt. Selle varaga, mis oli läks hästi, need 4 sõidukit olid pidevalt rendil, aga kuna ei saadud rohkem investeeringuid, siis seetõttu ei saanud ka suuremalt teha ega palgata rohkem inimesi. Kliendid olid enamus tema enda tutvusringkonnast ja tasumine toimus valdavalt sularahas. Majandusaasta aruandeid tema pole esitanud, see ettevõte jäi soiku. Neli autot olid pikalt välja renditud ja kui autosid ei saa juurde võtta, siis ei saa edasi areneda.

36.M Ril ei ole ta palunud kellelegi kokaiini vahenda või edasi anda. Riga on tal rahalised suhted. Ta on temalt korduvalt ja palju laenu võtnud ning R on teda aidanud hotellide, piletite ja käiberahadega kui on reisil olnud. Ta on siiani Rile võlgu, umbes kuni 50 000 eurot. Mis summades ta Rilt laenu võtnud on ta täpselt ei teagi, lepingud on kuhugi kadunud, aga 2018 aasta lõpus, kui esimest korda võttis oli summa 20 000-25 000 eurot. Kõigi summade osas nad lepinguid ei teinud, kuid suuremate summade osas on ka lepingud, mida ka uurijad on näinud. Ril avanesid mingid välismaised kontod ning hiljem oli juttu välismaa pärandusest. Rilt saadud rahasid kasutas ta oma puuviljaäri jaoks. Ta oli selle jaoks 2018 stabiilselt tööd teinud ja teadis, et selleks on raha vaja ja võib olla vaja ettemaks teha. Samas oli neil Lga kokkulepe, et hiljemalt 2019 kolivad nad Berliini ja teevad autoplatsi ja selle jaoks on oli raha vaja. Seetõttu ta ka 2018 aastal küsis igalt poolt raha ja kogus seda, mille ta aasta lõpus siis sai. Kuna L teavitas, et ta tahab alles suve lõpus Berliini minna, kuna tal ei ole aega, siis tegi otsuse, et teeb oma ettevõtte ja seega kasutas seda raha 2019 oma ettevõtte loomiseks ja võlgnevuste tasumiseks, kuna vabanedes olid tal kõik arved kinni. Ta tasus ära kõik kohtutäiturite nõuded, lõi ettevõtte, kasutas käiberaha, tegi krüptoinvesteeringuid ja isegi laenu andis välja. Seda, et R on narkootikumidega seotud, seda sai ta teada käesoleva kriminaalasja raames, enne materjalidega

1-20-1208 tutvumist ei teadnud.

37.Laenudega seonduvalt taotles kaitsja K Ku ristküsitluse käigus näidata süüdistatavale kolme 3 laenulepingut kuupäevadega 17. nov. 2017, 13. veebr. 2018 ja 2. okt. 2018, mille kaitsja esitas kohtule ka tõenditena /kt 6. kd tl 28-30/. K K vastas kaitsja küsimustele, et V V on võlausaldaja, kelle käest ta raha laenas. Ta teda ei tundnud, on läbi ühise sõbra J V tuttavad ja tunneb teda ainult rahaga seonduvalt, muid sidemeid ei ole. Nendest summadest on ta tagastanud ühe laenu, mille võttis 2017 aasta lõpus. Kui ta raha otsis, siis nad Lga tegelesid muude asjade kõrval ka krüptoga. Kunagi väga ammu, kui ta krüptoga alustas, siis tal olid suured laenud ja sai need makstud. 2017 lõpp oli krüptobuumi aeg ja ta otsis kust saaks raha laenata ja siis leidis selle võimaluse läbi tuttava. Hiljem kasutas käiberahana ja autode toomiseks.
38.Autode toomise osas selgitas K K, et tema töökohustus oli käia Lga kaasas Saksamaalt autosid toomas. Kui tal oli oma raha, mida kaasa võtta ja investeerida, siis ta sai investeerida autodesse, mis osteti ja maha müüdi või siis lihtsalt laenata Lle. L kogu aeg küsis ta käest, et kas kuskilt saab. Kui ta hea intressiga raha sai, siis autode toomiseks ta ka laenas seda. xxx OÜsse asus ta tööle kohe peale vabanemist, L kutsus teda enda juurde ja oli väga huvitatud. Nad pidid Lga alustama ettevõtlust, siis kui ta oli kinni, arutas temaga seda teemat. Kõiki tegevusalasid, millega see OÜ tegeles ta öelda ei oska, aga tema kohustuste hulka kuulus auto elektridiagnostika ehk auto elektroonikas analüüsi tegemine ja vigade tuvastamine ja lisaseadmete müük. Neil oli selline võimekus, mida ei olnud isegi esindustel ehk nad teostasid ostueelset kontrolli, kas autoga on manipuleeritud. Tema funktsioon ettevõttes oligi põhikohaga autodiagnostik, hiljem tuli ka autode toomine.
39.Töötasu oli algusest kohe väga hea. Esimestel kuudel sai 1200-1500 eurot ja nii Lle kui talle endale sobis, et L maksis sularahas, kuna tema arved olid kohtutäiturid kõik arestinud. Ta sai palka iga 2 nädala tagant. Hiljem palk tõusis, kui ta juba iseseisvalt tööd tegi, L käis väga tihti reisimas kuskil ja kui ta sai iseseisvalt hakkama, siis oli palk kuskil 2000 eurot. Lisaks sai veel lisaboonused, kui näiteks paigaldasid ja müüsid tuning kilpe, mis teeb auto võimsamaks ja veel üht-teist elektroonikat, mida müüsid ja paigaldasid. Kui tegi juba iseseisvalt tööd tuli L pakkumisega, et oleme partnerid, teeme nüüd kõik pooleks, mis puudutab elektroonikat. Peale seda töötasu ei olnud enam fikseeritud, vaid oli 1/3 kogu kassa kasumist. Põhimõtteliselt kasumi tegid pooleks, üks osa jäi ettevõttesse käiberahana. Iga nädalal lõpus sai palka ja seda, et oleks olnud alla 500 euro ta ei mäleta, oli ka suurem. Kui 2019 algusest sai tal kõik kohtutäituritele makstud, siis palus Ll palka maksta otse arvele, mida ka sai.
40.Autosid on toonud juba 2010 aastast, käive oli paarsada tuhat kui tõi. Kui ta el võrust lA sai, siis L käis kogu aeg autosid toomas. Kogu klientuur olid autode toojad, see autode toomise maailm ongi terve L maailm kus ta oli. Kui L käis üksi reisil, siis oli abi vaja reisil käimisega ja nad hakkasid koos käima ning see sai tema töö osaks. Auto toomise peale võis kuluda 400 kuni 700-1000 eurot, see sõltus. Kui ta pidi ise minema, auto võtma, tagasi tulema ja Eestis arvele võtma, siis oli kuni 1000 eurot. Euroopas käisid nad lõpus üsna tihedalt, esialgu oli kord kuus või paari kuu tagant, vahest oli ka mitu korda kuus. Kui nad Lga hakkasid partneritena tööle, oli neil kõik organiseeritud. Lt ei olnud vahel mitu nädalat, oli kas puhkamas, reisil või Saksas autot toomas. Kui oli vaja Saksast tagasi sõita, siis sõitsid tagasi, tegid kolm päeva tööd ja siis jälle Saksa, et auto ära tuua. Üksi ta autosid Saksast ei toonud, ainult siis kui oli vaja ära

1-20-1208 tuua üks auto, aga kui oli vaja oma kliendile auto üle vaadata, siis palus ta alati ka Lt. Neil oli omavahel tööjaotus. Nii kaua kuni tema Lt teab, on ta autodega tegelenud ja ta teab sellest läbi ja lõhki. L oskab saksa keelt, et autode toomiseks suhelda, tema ei oska saksa keelt. Saksamaalt autode toomiseks oli vaja kahte inimest juhul, kui oli vaja ära tuua mitu autot, kokku koguda ja kas broneerida, teisaldada ja kokku leppida, kus treiler peale võtab. Tema kasutas Saksamaale ja tagasisõitmiseks lennukit ja kui ta autot ei rentinud, siis tuli L autoga mööda maad tagasi, vahel ka tema. Eraldi sõitmise põhjus oli see, kui alustades oli neil 5 tööpäeva, siis hiljem muutus see tema initsiatiivil 4 ja lõpuks 3 päevasteks töönädalateks. Selleks, et tema saaks sel ajal teha tööd, kui L Saksamaale läheb, siis lendas ta lennukiga talle järgi. Ta üksi eriti ei käinudki, tihti läks ta koos naisega ja seega lendas ta oma graafiku järgi ja L enda oma. Kliendid autode ostmiseks leidis tema oma tutvusringkonnast, kuidas L nad leidis ta öelda ei oska.

41.Ta ei eita, et ajavahemikul 18. aprill 2019 kuni 22. aprill 2019 kohtus ta L Õga Hollandis. Enne Hollandisse lendu viibis ta Itaalias, kuhu läks 14. aprill, sest 13. aprillil oli Riias abikaasaasa sünnipäev. Itaalias oli ta kahekesi oma naisega ja sinna läks ta kliendile M Lumile autot ostma. Oli pikalt seda autot valinud. Juba eelmine kord kui ta Saksamaal käis, pidi ta Itaaliasse sellele autole järgi minema, aga seal oli autodokumentidega probleem, mille kättesaamiseks oleks läinud 10 päeva peale mida saab alles autole järgi minna. Ta läks Italliasse kindla peale, kuna teadis, et see on see auto, mida tahab. Seda autot ta aga ikkagi ei saanud, sest kui ta sinna jõudis, siis olid jälle dokumentidega probleemid. Ta soovis autot näha, aga seda oleks saanud teha alles 5 päeva pärast. See oli tema jaoks juba ohumärk. Tal oli olemas ka teine auto välja vaadatud, mille järgi läheb, kui seda autot ei saa.
42.Eestis olles tegi mõlemale autole taustakontrolli internetis. Sellele kliendile auto leidmise protsess oli olnud pikk, kuna klient oli väga nõudlik ja tal oli ka tähtaeg, millal ta autot tahab. Tema kindel soov oli saada XXX xxx, mis on väga spetsiifiline auto. Ta oli seda autot pikalt otsinud ja ka Saksamaal 2-3 autot vaatamas käinud, kuid kliendi nõudmistele vastavat ei olnud. Seega läkski Itaaliasse kindla eesmärgiga, kuna teadis, et Itaaliast ta selle auto saab, selle oli klient ise välja vaadanud. Kuna Itaalias autoost ebaõnnestus ja pidi paar päeva ootama, et mõelda välja lahendus, siis Itaalia reis kujunes nagu sünnipäevareisiks abikaasaasaga. Hollandisse otsustasid naisega sõita, et L ja tema naisega koos aega veeta ja abikaasaasa väga tahtis minna. Ta leidis ühe auto veel Saksamaalt ja tahtis ka seda vaatama minna. Neil oli Lga sel teemal suhtlus, et kas tal on Saksa minekut lähiajal. L vastas, et mingi aeg on küll ja tema abikaasaasa tegi ettepaneku minna niikauaks Amsterdami, kuni selgub, et millal see juhtub. L kiitis ka seda ideed ja pakkus välja, et sealt lähevad siis koos Saksamaale. Hollandis kohtumise kokkulepe sündis siis kui ta oli Itaalias. Tema klient teavitas, et see on Austria auto ja ta oleks muidu Austriasse lennanud, aga siis klient teavitas, et auto oli avariiline ja loobus sellest autost ja et äkki on mingi kolmas variant. Siis ta mõtleski, et vaatab siis Saksamaalt, kuna sinna on niikui nii minek ja ei pea sinna rendiautoga minema. Ta uuris sel hetkel ka rendiautot Itaaliast Saksamaale, aga see oleks läinud maksma üle 1500 euro. Plaan koos edasi Saksamaale minna aga jäi üllatuslikult ära. L ütles, et tal pole ruumi, tal oli suur kohver autos ja siis ka teatas, et tal ei ole vaja enam midagi, et sai oma asjad Saksas tehtud ja autole ei mahu. Ta oligi imestunud, et miks L siis ütles, et saame minna Saksa, kuna tal oli seal mõned tööd vaadata. Siis tema klient ütles ka ära, et vaatab siis ise autot.
43.Hollandis olid nad neljakesi, tema ja L ja elukaaslased. Tema tuli oma abikaasaasaga tagasi

1-20-1208 lennukiga. Sellest, et Ll oli plaanis tagasiteel Saksamaalt Eestisse tuua kokaiini ei teadnud ta mitte midagi. Millal ta täpselt L Õ kinnipidamisest teada sai, ta täpselt ei mäleta, aga üsna kohe L naise kaudu, kui ta Türgis oli. Oli üllatunud sellest, et L on narkoteoga seotud. Türki läks ta aprilli lõpus, mille eesmärgiks oli luua ärisidemeid seoses puuviljaäriga. Aastavahetusel 20182019 käis ta Hispaanias ärimaastikku uurimas. Tema abikaasaasal Tul on sugulased, kes on äris Hispaanias ja tegelevad apelsinikasvatusega ning Hispaanias käies oli plaan nendega kokku saada, kuid see ei õnnestunud ja nad tulid tagasi. Siis Tu lubas veel maad uurida ning siis tuli läbi Tu sõbranna Laura kaudu kontakt, kes on Türgis elanud ja tundis inimesi. Samal ajal arutasid ka Leetu minekut, sest Tu sugulased elavad muidu Leedus, kellel apelsinikasvatus Hispaanias on. Türgis pidi ta kohtuma inimestega, kes teda selles valdkonnas saavad aidata ja kellega saab äri teha. Nii ta oma naise sõbranna L kaudu saigi kontakti, kelleks oli M, perekonnanime ta ei mäleta ning kes töötab puuviljamajanduses ja tal on seal kontoripoole peal sidemed ees ja võimalus saada puuviljadega ühele suurele kaubandusketile nö jalg uksevahele. Sealt see algas. M läkski ta Türki kohtuma. See ei olnud tema varasem kontakt, vaid oli kontakt, mida ta sai läbi oma praeguse abikaasa. Puuviljaäri plaanid ajas muutusid, algselt oli plaan hakata pihta suure hurraaga, siis oli plaan osta rekka, võtta rekkatäis puuvilju ja maha müüa. Ühel hetkel oli pilt selge, et äriks oli vaja meeletut raha. Lepingud olid sellised, et esialgu oli juttu kolmest rekkast nädalas, hiljem kolm rekkat päevas teatud toodete hooajal ja maksetähtajad olid 60 päeva. Selleks, et seda lepingut üldse saada ja tarnida sellele tahtjale, see nõudis väga suurt hulka raha ja see tundus suht võimatu. Türgis olev M aga pakkus võimalust, et kõik on võimalik. Veovõimalused olid olemas. Ta oli aasta juba selle asjaga tegelenud ja ta pidi andma oma partneritele vastuse, kas ta saab seda lõpuks või ei. M pakkus, et kui ta tuleb Türki ja saavad omavahel jutule, siis saab kõiki asju. Saab kas ettemaksuga või 60-päevase maksetähtajaga, kõiki tooteid mida vaja, aga et ta peab olema ise Türgis füüsiliselt garantiiks ja tegema endale ettevõtte. Sellisel juhul saavad juba edasi rääkida. Sellepärast oligi ta Türgis nii kaua, kuna ootas, et saaks oma elamisloa kätte ja ettevõtte asutada. Elamisloa sai 8. või 9. august, füüsiliselt seda kätte ei saanud, aga sai allkirjastatud ja jäi ootama, kuni tema ja tema abikaasa elamisloa kaart tema elukohta saadetakse. See on tal nüüd olemas. Türgis elasid nad erinevates kohtades, kuid siis õnnestus apartement saada. Nii elamise kui elamislubade eest tasus ise, kulud olid suured, üle 10000 euro. See oli investeering selleks, et seal kanda kinnitada ja võita nende usaldus. Türgis elas erinevatest laenudest, mida oli võtnud. Sel ajal kui ta oli Türgis ei tegelenud Xxxxxxis keegi, Xxx kohta ta ei tea. L naine kutsus teda tagasi, hiljem ka L, et ta võtaks töökohustused üle. Ta lubas tulla, aga enne peab oma asjad Türgis valmis tegema. Ta ütles ka Lle, et ta on 2019 kevadest teinud muid omi asju ja ta ei taha selle garaažiga end lõplikult siduda ja palus Ll otsida inimest, kelle ta saab välja koolitada kui tuleb ja siis läheb töö edasi. Ta aitas ka maksta selle garaaži eest, et ettevõte ei läheks hingusele ja püsiks seni alles, kui ta tagasi tuleb.

44.Eestisse tagasi tulid nad augusti lõpus, peale 20-ndat hakkasid nad pileteid vaatama ja jõudsid kas 22 või 23 august. Eestisse tulemise põhjus oli see, et Türgis hakkas aeg otsa saama, sest noorem laps pidi 1. klassi alustama ja oli palju asju vaja ajada. Lisaks oli neil ka abielu registreerimise kuupäev paigas, 13.september mis lähenes ja seega pidid nad lihtsalt Eestisse tulema. Abielu registreerimise kuupäev oli juba eelmine aasta välja vaadatud. Nad korraldasid seda jooksvalt, kuna nad ei teadnud täpset aega, millal Eestisse jõuavad. Lõpuks, et nad saaksid

1-20-1208 selle kuupäeva, suhtles perekonnaseisuametiga tema naine ja neile tehti see erandkorras. Eestisse jõudes läksid elama samale aadressile kus ennegi elas, xxx, mis oli neil jätkuvalt üüris, kuna nad plaanisid Türgist tagasi tulla.

45.Kui Eestisse tagasi tuli, siis ta end ei varjanud mitte kusagil. Esimesed 2 päeva olid naisega koos, käisid poes, grillisid, oli kodune elu ja siis hakkasid tegutsema. Naine leppis kokku, kuidas lapsed ära tuua, käisid Pärnus perekonnaseisuametis ja maksid riigilõivud. Käisid koolis arenguvestlusel xxx, tegid kodu korda, mööblit tõid, käis ema juures külas, sai õega kokku, nägi igal pool tuttavaid. Kõige vajalikuga tegelesid. Hankisid koolitarbeid ja kõike mida vaja kooli alustamiseks ja üldse elu alustamiseks. Sel päeval kui ta kinni peeti, läks ta hommikul kell 9 kodunt välja kindla plaaniga, et lastele osta kirjutuslaud. Ta käis järjest mööblipoode läbi ja väljus parajasti xxx, kui ta kinni peeti.
46.Türgis olles kohtusid nad C Vga ja tema tütrega ning lihtsalt selleks, et veeta koos aega. Käisid veepargis. Mingeid vestlusi tal Ciga seoses kriminaalmenetluse või ütluste andmisega ei olnud. Nad vestlesid argistel teemadel, et kes kus on ja kuhu minna, mida teha jne. C M Mt teab kui M Ri elukaaslast. Mega suhtles ka 2019 aastal. 2019 oli tal korduvalt kokkupuuteid politseiga seoses kiiruse ületamisega, sai väärteokorras karistada ja kuna seda juhtus kolm korda lühikese ajaperioodi jooksul, siis muretses, et load võetakse ära. Kaks korda juhtus see Eestis ja üks kord Lätis. 2019 kevadest kuni kinnipidamiseni oli telefoni nr lõpuga ...xxx kogu aeg tema kasutuses. Selle aja jooksul ei pöördunud keegi ametiasutustest tema poole ega soovinud vestelda, keegi huvi ei tundnud, ei telefoni ega meilide teel. Ta oleks kindlasti sellele reageerinud. Telefoninumbrist lõpuga ...xxx ei tea ta midagi ja ei oska seoseid luua. Mega sai tuttavaks umbes 2016-2017 töö juures, kui Me sõber tuli autot tegema ja ta oli temaga kaasas ning peale seda jäid kuidagi suhtlema.
47.Kriminaalasjas kuulati 17.09.2020 istungil tunnistajana üle ka M L /kt 5. kd tl 181-182/, kes tunneb K Kut juba 20 aastat ja kes andis ütlusi selle kohta, et ostis 5.09.2019 K Ku emalt järelmaksuga sõiduauto Xxx Xxx.

A Ni ning E P deponeeritud ütlused

48.Prokurör märkis oma süüdistuskõne alguses, et keskseteks tõenditeks käesolevas asjas on 11.09.2020.a kohtuistungil uuritud tunnistajate A Ni ja E P ütlused, mida kinnitavad samas ka teised kohtus uuritud erinevad tõendid. Seoses 11.09.2020 istungil A Ni ja E P ütluste andmisest keeldumisega KrMS § 71 lg 2 p 2 alusel taotles prokurör võtta kohtul tõenditena vastu KrMS § 288 lg 10 ning § 291 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.09.2019.a tunnistaja E P deponeeritud ütlused ja 04.09.2019 tunnistaja A Ni deponeeritud ütlused koos nende kohtueelses menetluses antud ütluste, äratundmiseks esitamise protokollide ja ütluste seostamine olustikuga protokolliga, samuti deponeerimise taotlused. Lisaks märkis prokurör, et kuivõrd E P ja A N ütlused on deponeeritud, siis ei ole nad ka tunnistajateks KrMS § 15 lg 3 mõttes, kuivõrd deponeerimisel oli süüdistataval K Kul ja mõlema süüdistatava kaitsjatel võimalik tunnistajaid ristküsitleda. Kaitsjad vaidlesid nimetatud ütluste vastuvõtmisele vastu. Kohus võttis nimetatud tõendid vastu, kuid märkis, et nende lubatavusele annab kohus hinnangu nõupidamistoas.

1-20-1208

49.E P ja A N peeti kahtlustatavatena kinni 15.07.2019 ja nende suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. E P kuulati kohtueelses menetluses kriminaalasjas nr 19930000231 kahtlustatavana üle 16.07.2019 ja 30.10.2019 ning A N kuulati kohtueelses menetluses kriminaalasjas nr 19930000231 üle 16.07.2019, 25.07.2019, 03.09.2019 ja 21.11.2019 ning tunnistajana käesolevas kriminaalasjas 03.09.2019. E P ütluste deponeerimine toimus 02.09.2019 ja A Ni ütluste deponeerimine toimus 04.09.2019.
50.E P on 02.09.2019 Harju Maakohtus deponeerimisel andnud ütlusi /kt 5. kd tl 44-58/, et K Kut on näinud, aga ei tunne teda. M Ri teab alates 8. juulist 2019 kui esimest korda temaga kohtus. Tema ettevõte oli sattunud makseraskustesse ja temalt hakati raha välja pressima ning ta ei osanud kellegi poole pöörduda. Tal oli tuttav C V ja ta teadis, et tema eksmees on kriminaalse minevikuga ehk autoriteetne, kelle sõna austatakse ja kelle sõna maksab ning seepärast pöördus Ci poole, kas M saab inimestega võla osas rääkida. Ciga võttis ühendust paar päeva enne kui kohtus esimest korda Mega. C ütles, et räägib Mega ja viib neid kokku. Ta sai Mega kokku 8. juulil kella 6 paiku õhtul xxx parklas. Rääkisid asjad ära ja M lubas nende inimestega ühendust võtta. Summa mida nõuti oli 12 000 eurot. Ta otsustas Me poole pöörduda, kuna tundis, et teda survestati ja ehk M tunneb neid inimesi ning saab nendega rääkida. M seisis seal parklas vanemat tüüpi musta Xxx Xxx’ga, tema kõndis Me juurde. Peale kohtumist helistas M Signal rakendust kasutades talle samal õhtul, et ta oli kohtunud nende inimestega ja tahab temaga uuesti kohtuda. Nad pidid nende inimestega järgmisel päeval Xxx kohvikus kokku saama. M sai tema numbri, kuna ta saatis oma numbri pealt talle rahaküsijate telefoninumbri.
51.Järgmisel päeval, s.o 9. juulil sõitis ta Xxx kohvikusse oma Xxx Xxxega, M tuli Xxx Xxx’ga. Kohtumisel olid M ja rahaküsijad M ja Aris ja veel inimesi. Millal see kohtumine toimus ta ei mäleta. Ristküsitluse käigus märkis E P talle esitatud fotodel ära isikud, keda ta teadis ja kes kohtumisel osalesid. Kohtumisel arutati võlaküsimust, kus M tema eest kostis. Esimesel kohtumisel nad kokkuleppele ei jõudnudki ning M ütles, et võtame mõtlemisaega ja ühendust. Arutelu toimus eesti keeles ja kestis umbes paarkümmend minutit. Kohtumise õhustik oli ärev ja kohtumise vestlust juhtis pigem M ja M. Peale kohtumist nad leppisid Mega kokku, et M võtab temaga ühendust. Nad sõitsid parklast ära, tema istus Me autosse ja M viis ta tema auto juurde, mis seisis Xxx kohviku lähedal. Autos oli ka Me tütar. Järgmisel hommikul, 10.07.2019 M helistas talle Signali kaudu, et ta on xxx ja nad said seal kokku. M pakkus lahendusena välja pakkuda nendele inimestele mingi osa summast, nt paar-kolm tuhat, siis äkki vaibub maha või oht kaob, et teda käiakse otsimas või jälitamas. Kuna tal raha ei olnud võtta, siis lubas mõelda ja pidid samal päeval Mega uuesti kohtuma. Nad kohtusid uuesti samal päeval kella 3 paiku xxx tänaval, kus ta vastas Mele, et tal ei ole raha kusagilt võtta. M pakkus sellepeale varianti, et kas ta tahab ühe sõidu teha, mille eest ta saaks raha, et saaks siis nendele inimestele ära maksta. Ta oli sellega nõus. Selle summa 2000 eurot pidi siis M ise maksma. Ettepanek sisaldas esialgu ühe paki toimetamist Tallinna piires. Paki sisust otseselt juttu ei olnud, aga nad mõistsid teineteist, et tegemist on narkootikumidega, tema sai nii aru. Seda, kas sellel kohtumisel oli juttu sellest, millal paki vedu peaks toimuma ta ei mäleta. Peale kohtumist pidi M temaga uuesti ühendust võtma ja teada andma. Esialgu oli jutt, et nad saavad samal õhtul nende inimestega kokku, M pidi talle helistama. Õhtul M helistas talle ja teatas, et helistab järgmine päev enne kella 10-t.
52.Järgmine päev, s.o. 11.07 said nad hommikul kell 10 ajal kokku xxx tänaval, kus M

1-20-1208 väidetavalt elas. M teatas kohtumisel, et paari tunni pärast saavad uuesti nende inimestega kokku ja et võib olla pole vaja nii palju sõita, kui ta algul arvas. Lubas talle teada anda. Nad kohtusid nende inimestega paar tundi hiljem Xxx kohviku parklas, kus lepiti kokku, et nad saavad raha 2000 eurot 10 päeva pärast ja mille pidi Mle andma M. Seda M ise kohtumisel ütles. Kohtumisel osalesid samad inimesed, kes varasemal kohtumisel. Peale kohtumist andis M talle 150 eurot ja ütles, et ta läheks ostaks uue nutitelefoni ja kohtuvad xxx parklas pool 2. Uus telefon oli vajalik selleks, et hiljem läbi selle telefoni suhelda. Ta ostis xxx kauplusest sinist värvi Huawei Honori, kuhu läks kohe peale kohtumist. Kell võis olla 13 paiku. Seejärel nad kohtusid Mega kell 13:30 xxx, kus M soovitas tal telefoni tõmmata Surespot rakendus ja selgitas kuidas ta seal temaga suhelda saab. Eelnevalt M ütles oma kasutajanime Xxx ja et ta lisaks ta sinna, et saaks suhelda. Mis tema enda kasutajanimi oli, ta ei mäleta. xxx juurde läks ta oma auto Xxx Xxxega. Ta läks autost välja Me auto juurde, kes teda juba ootas. M palus tal oodata 5-10 minutit, et ta sõidab natuke edasi xxx pidi, kus on xxx ja et ta sõidaks järgi. Ta jäi ootama ja 10 minuti pärast järgnes talle. Miks nad seal pidid kohtuma, sellest juttu ei olnud. Kui ta sinna jõudis, siis Me auto seisis seal. Ta ootas teda 15 minutit ja siis M tuli jalgsi üle parkla enda auto juurde ning ütles, et sõidame, et ta näitab kohta, kuhu see pakk toimetada. Nad sõitsid Me Xxxga xxx teele ja seal oli üks põõsas, kust läks jalgrada ja seal oli teatud puud, mida M talle näitas. Sinna pidi ta paki toimetama, mida tema valduses veel ei olnud. Seejärel sõitsid nad tagasi, M jäi Pärnu mnt ääres seisma, ta läks autost välja ja võttis enda auto. M pidi ühendust võtma.

53.Ta pidi rakenduse tõmbama, kasutaja tegema ning läbi selle Mega ühendust võtma ja teada andma mis edasi saab. Õhtul kui ta rakenduse tegi, siis M korraks kirjutas, et „jah olemas“ või „korras“, ta täpselt ei mäleta. Järgmise päeva õhtupoolikul vist M helistas korraks, et ta vaataks rakendust. Seal oli kirjas, et ta sõidaks xxx ja võtaks paki. M saatis talle pildid rakenduse kaudu Xxx kasutaja nime alt, mis keegi oli kirjutanud ja oli screenshoti saatnud. Seal olid juhised, kus on liiklusmärgid. Nende fotode järgi oskas ta kohale minna. Käis seal oma auto Xxx Xxxega kella 9 ajal õhtul. Ristküsitlusel kirjeldas E P varasemalt teostatud ütluste seostamine olustikuga protokolli abil xxx ja xxx liikumiste trajektoori ja peidikute asukohti, kus ta paki võttis ja kuhu pidi panema. xxx oli peidik elektriposti taga rohu all ja seal oli pruuni kleeplindiga üle tõmmatud pakk suurusega umbes 20x20cm ja kaaluga umbes 1 kg. xxx teel oli peidik kaheharulise puu taga. Pakki võttes kasutas ta kindaid, pani paki enda autosse ja pidi sellega sõitma xxx juurde. Juhised sai ta äpist samalt kasutajalt ja selle järgi pidi ta paki panema xxx hoovi või garaaži ees olevasse halli sõiduautosse XXX prantsuse numbrimärkidega, mille auto uksed pidid lahti olema. Ta pani paki nimetatud sõidukisse kõrvalistuja istme taha põrandale ja sõitis ära. See oli õhtul 9-10 paiku. Tema midagi ümber ei pannud ega midagi ära ei võtnud. Peale seda ta kirjutas, et pani paki sinna. Vastati, et väga hea ja rohkem sel nädalal ei suhelnud. Mis sellest pakist edasi sai, ta ei tea.
54.Uued juhtnöörid sai ta järgmine nädal, 15.07.2019. M helistas Signal kaudu, et loeks teisest rakendusest. Need rakendused olid tal erinevates telefonides, Signal oli tema omas ja Surespot selles, mille ta ostis. Mõlemad telefonid olid Huaweid. M kirjutas hommikul, et kas ta on valmis ja kas ta saab sõita. Ta vastas, et ta on tööl kuni kella 5-ni. Lubas kirjutada õhtupoole. M kirjutas peale tööd, kella 5-6 paiku ja küsis, et kas ta saab minna uuesti xxx tänavale, kuhu oli paki pannud, võtta sealt pakk ja sõita xxx teele. Kohe ta ei läinud, kuna M kirjutas, et ei saa seda

1-20-1208 inimest kätte hetkel ja lubas teada anda. Kusagil 8-9 paiku õhtul helistas rakendusse ja ütles, et loeks teisest rakendusest, et inimene on valmis, mine xxx. Ta läks sinna, võttis samast prantsuse numbrimärkidega XXXst kõrvalistuja istme tagant põrandalt paki, mis oli tänava ääres maja ees. Seekord oli paberkott, kaalult võis olla sama, aga sees olid väiksemad pakendid, kuna kiikas sisse. Pakendid olid valged. Ta sõitis Laagri suunas mööda Pärnu mnt-d kuni kinnipidamiseni. Ta pidi väiksemad pakendid panema Laagrisse puu taha ja suurema pidi viima Türile vastavalt korraldusele. Türil xxx tänaval pidi seisma Xxx. Peale seda Mega suhelnud ei ole.

55.Ta sai pakke vedades aru, et see on narkootiline aine. Seda, kas M tasus Mle raha ta ei tea. Samuti ei olnud Mega juttu sellest, miks ta soovib suhelda läbi Signali või Surespoti mitte tavaliste telefonikõnede. Vestlused kustusid, ta ise ei kustutanud, oli mingi ajaline automaatne kustumine. Kaitsja küsimustele vastas E P, et teda on Eestis karistatud kolm korda – tapmiskatsele kaasaaitamise ja vargustele kaasaaitamise eest, samuti valeütluste andmise eest uurijale. Surespot programmi ta enne ei teadnud, seda kas sellega ka helistada sai, ta ei tea kuna ei proovinud, kirju saata sai. Vastates kaitsja küsimusele, kuidas ta teadis, et teisel pool on just R, selgitas E P, et esiteks nad leppisid enne kokku, ta ütles oma kasutaja ja näitas oma telefonist, et see on tema. Igakord enne kirjutamist M helistas talle läbi Signali, et ta läheks vaataks teist rakendust, et ta kirjutas. Signaliga saab ka helistada. Signaliga kirjutas Mele ainult nii palju, kui edastas nende telefoninumbri, kes raha küsisid, muidu üldjuhul helistasid. Kui M helistas, siis ta oli juba teise rakendusse kirjutanud. Surespotis sai ka pilte saata. Selleks, et suhelda pidi olema mõlemal äpp alla laetud. Tema arvates oli tegemist kokaiiniga, mida ta vedas.
56.A N on 04.09.2019 Harju Maakohtus deponeerimisel andnud ütlusi /kt 5. kd tl 83-97/, et M Ri ta isiklikult ei tea, K Kut teab. Sai temaga tuttavaks kusagil 4a tagasi, aastal 2016. Ta oli suhtes Ku õe H-B Kuga, tänu sellele on seos. Kohtumine toimus tõenäoliselt selliselt, et läks Kile külla xxx korterisse, xxx tänava nurgal. K oli seal üksi. Esialgu ei olnud suhted väga tihedad, hiljem on olnud tihedamad. Suhtlus seisnes üleüldises plaanis ebaseaduslikus kokaiini äris. Umbes 2016 muretses ta enda jaoks läbi Ki 10g kokaiini seal samas xxx korteris. Kokaiini oskas Kilt küsida, kuna jutt läks sinnamaani, et ta kandis karistust ja ta oli lõpuks teadlik, et see oli kokaiiniäri. Ta tahtis proovida head kvaliteetset kokaiini ja siis see lihtsalt juhtus nii. Kokaiin oli kvaliteetne. Maksis selle eest kuskil 1000 eurot, arvestus toimus tüki hinna järgi. 10g kokaiini hind oli 100 eurot.
57.Esialgu ei olnud suhtlus väga tihe, järgmine suhtlus toimus 2017 aastal või kuskil nii, kui ta läks talle külla xxx asuvasse korterisse, xxx. Ta soovis taaskord kokaiini osta, kuna see oli väga kvaliteetne kokaiin. Sai 10 tükki (10g) hinnaga 1000-1100 ja sai selle Kilt käest kätte, samas korteris. Kohe kui ta soovi avaldas, ta narkootilist ainet kätte ei saanud. Ta edastas soovi talle suusõnaliselt otse. Kui suur ajavahemik oli, millal aine kätte sai, seda ta nii detailselt ei mäleta. Tasumine toimus kohe. Siinkohal soovis A N parandada oma eelmist vastust selgitades, et aine käest kätte andmine ei toimunud mitte xxx, vaid seal samas lähedal kompleksis, xxx tänava juures xxx tänaval, sest kokaiin ei olnud Ki enda käes. 2017-2018 ei kohtunud ta Kiga tihedalt, kuna kohtumised olid ajendatud tema enda soovist kokaiini saada. Kõik kohtumised olid üldiselt seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Selliseid kohtumisi on mõned olnud, 2017-2018 ostis 10g kaupa ja hind oli enam vähem sama. Ta ei küsinud Kilt, kust aine pärineb.

1-20-1208

58.2019 veebruarist on Kiga natuke tihemini suhelnud, kuna tal oli vaja tema käest kokaiini osta. Siis ostis ta juba suuremaid koguseid – 100g, 200g, 50g. Konkreetsemalt toob välja 13.02.2019 ja seda mäletab selle järgi, et see juhtus tema maja ees xxx, kus ta tol ajal elas. Siis soovis ta osta 100g ja ostu soovi edastas ta eelnevalt krüpteeritud äppi Signal kaudu. Nad kasutasid seda omavaheliseks suhtluseks. Ki number võis olla ...xxx lõpuga või midagi sellist. Ristküsitluse käigus näidati A Nile pilte Signal rakenduse piltidest, mis näeb tema telefoni moodi välja ja kus kõige ülemine kontakt võib olla K Ku oma ja järgnevatel fotodel on nende vestlus. Suhtlus Signali kaudu toimus nagu inimesed suhtlevad messenegeris ja Signalit kasutasid seetõttu, et see on krüpteeritud. Nad ka helistasid vahel. Signali eelis on see, et võid kõike ära kustutada kui vaja. Nende vestlust alles ei olnud, see vestlus, mida näidati oli uus vestlus. Fotodel 11-12 on vestlus ilmselt tema ja K Ku vahel, see on ühepoolne vestlus K Ku poolt, mis toimus juulikuus peale tema kinnipidamist. Kiga kasutas seda äppi suhtluseks kord kuus või kahe kuu tagant. Muul viisil nad ei suhelnud. K saatis ise talle oma numbri. Ka veebruarikuine kokkuleppimine toimus läbi Signali ja siis ta sai narkootilise aine käest kätte xxx maja ees. Pakid olid ühes suures koguses olevad pakendid, grippkotiga paberkotis. Üldiselt oli tahke aine. K tuli oma autoga musta värvi Xxx Xxx, numbrimärki ta ei mäleta, 2009-2010 aasta oma. Selle aine eest tasumine toimus siis, kui ta selle ära realiseeris ehk kui otsa sai, vahepeal enne, vahepeal pärast. Osaliselt tarvitas ta ise, osa müüs maha. Suure koguse eest maksis hiljem mitmes jaos siis, kui järgmine kord kokku sai. Maksis ta ainult K Kule ja sularahas. Summa võis olla 8000-10000 eurot. Pärast seda soetas veel narkootilist ainet umbes 07.03 xxx tänaval garaažikompleksis. Tol korral soetas 100 tk (100g) samas hinnaklassis ja sama moodi – käest kätte, raha hiljem, pakendatud grippkottidesse. Osa jälle tarvitas ise ja osa müüs maha. Oli kvaliteetne aine ja ta kunagi ei lahjendanud seda.
59.Peale seda võis veel kohtumine olla märtsikuus, 20 umbes ja võis olla 100tk (100g) ja sama moodi käest kätte, osa raha enne osa hiljem. Tema jaoks on tükk 1 gramm. Tookord tõi K selle xxx. Ta tuli üksinda halli XXXga. Peale seda narkootiliste ainete üleandmist ei toimunud, ta ei näinud teda enam. Kit nägi viimati seal xxx juures, kuid jätkasid suhtlemist pärast seda läbi Signali. K lahkus, võis olla märtsi lõpus. Läks kuskile Eestist ära, ta ei tea täpselt. Suhtlust jätkas ta seoses kokaiiniäriga ja siis toimus see läbi Ki sõprade, K juhendas läbi Signali teda oma sõprade juurde. Ta ei tea, kes need tuttavad olid, aga üks oli mingi M. Ta ka kohtus nendega suvel, neid oli kaks isikut. Nimesid ta ei tea. Ta tuvastas, et üks oli M R ja teine oli keegi K. Tuvastas nad juuli lõpus. M on 30 aastane, nägi veidi kahtlane välja, pikkade juustega, hambad korrast ära, tumedate juustega, umbes 170cm, rääkis eesti keeles. Ta kohtus temaga juunis ja juulis xxx juures xxx peatuses. Selle koha leppisid nad kokku läbi Ki. TAs osta kokaiini, kirjutas sellest läbi Signali Kile ja sai selle M käest, Kit ennast mingitel põhjustel Eestis ei olnud. K koordineeris suhtlust. Tema enne ütles, et Ehitajate tee 41 juurde, leppisid kokku kellaaja ja said seal kokku. See oli eraldatud koht, kuhu keegi niisama ei tule ja seega sai ta aru, et tegemist on isikuga, kes Ki soovitusel tuli. Neid kohtumisi on mõned korrad olnud ja kõikidel kordadel sai ta temalt narkootilist ainet, muudel eesmärkidel temaga kokku ei saanud. Kokkuvõttes sai ta temalt 200g, mis oli pakendatud grippkottidesse. Sellest tarvitas ta osa ise ja osa müüs edasi. Aine oli sama kvaliteetne kui see, mis ta otse Kilt sai.
60.K oli kesise kehaehitusega, kandis prille, tumeda peaga ja ka lühem, sõitis vanema XXXga, kas tume roheline või tumesinine. Rääkis eesti keeles ja vanus 19 aastat. Esimest korda kohtus

1-20-1208 temaga maikuus Mustamäe Xxx parklas, kus sai temalt 50g kokaiini. Oli jälle Kiga läbi Signali kokku leppinud. Pakendatud oli aine sama moodi nagu eelnevad ja käitles seda samamoodi tarvitades aegajalt ise. Kvaliteet oli alati hea. Kilt saadud narkootilise aine eest tasus M Rile, kuna selline oli Kiga kokkulepe. Ühe korra kohtus Kiga veel Xxx parklas samadel eesmärkidel, siis sai käest kätte kokaiini 100g, mille eest tasus hiljem sularahas Mle. Selle aine eest pidi Mle tasuma vist 16 000 eurot. Peale seda, juuni lõpus sai ta veel Kiga ühel korral kokku Mustamäel tema maja lähedal. Alguses pidid mujal kokku saama, aga K tuli lõpuks tema maja juurde xxx. Siis sai ta 50g kokaiini, raha ta seekord ei maksnud selle eest. Kohtumine lepiti kokku taas läbi K Ku ning tasus hiljem sularahas tõenäoliselt Mle. Lisaks nendele kordadele sai Ki käest veel ühel korral juuni alguses 50g käest kätte xxx maja ees. Selle aadressi ütles ta Kile läbi Signali suhtlusäpi. Tasumine toimus hiljem.

61.Juulis kohtus ühe korra Mga tema maja juures Xxx tänaval. Ta sai raha viia ja võttis uue kokaiini. Raha viimine oli Kiga samal päeva kokku lepitud. Tookord sai kokaiini 50tk ja selle andmine toimus käest kätte. See oli 15.07. Ta läks maja keldrikorrusele paremat kätt asuva baarileti juurde ja seal sai käest kätte 50g. Osa raha oli enne tasutud, osa pidi hiljem tasuma. See aine konfiskeeriti peale majast lahkumist, kui Maksu- ja Tolliamet tegi talle haarangu mõned minutid peale seda. K Kult sai ta ainet kokku üle poole kilo kindlasti ja tasumine selle eest toimus koguaeg sularahas, kas siis Ki või mõne tema sõbra kätte. Raha andis ta talle korra kuus. Kilt ostis ta narkootilisi aineid 50 000 euro eest. Ta tegeles ise ka narkootilise aine müügiga, tagasiside oli positiivne ehk siis see oli hea. Kust narkootiline aine pärineb, sellest kunagi juttu ei olnud, ta ei küsinud. Narkootiliste ainete edasimüümine ja käitlemine oli Kiga kahepoolne kokkulepe. Kuna sai Kilt tagasiside, siis sellega veendus, et raha jõudis Kini. Ta vahepeal andis Kile teada, kui narkootilise aine sai. K otsis teda 15.07 ilmselt seetõttu, et ta ei saanud tema käest vastust, sest teda joosti tema sõbra juures maha. K suunas teda samasse kohta, kus ta maha joosti.
62.Vastates kaitsjale selgitas A N, et Maksu- ja Tolliametis on teda üle kuulatud kolm korda, ta ei suuda meenutada, kuna tal ei ole neid protokolle kaasas, enam vähem nii oli. 15.07 ja 24.07 ja üks oli eile tunnistajana (03.09.2019 kohtu märkus). Kui ta operatsiooni käigus kinni peeti ja kahtlustatavana üle kuulati, siis ta rääkis seal ülekuulamisel tõtt. Seal ülekuulamisel ei küsitud temalt telefoninumbri ...xxx omaniku kohta, aga mäletab, et ta ütles, et see kuulub ühele isikule. Siis muutis A N ütlusi kaitsja küsimustele vastates, et ta ei andnud 15.07 ütlusi, ta andis enamus ütlused eile (03.09.2019 kohtu märkus). Seejärel vastates kaitsja küsimusele, kas ta jääb selle seisukoha juurde, et ta pole selle telefoninumbri kohta mingit seisukohta väljendanud kahtlustatavana ülekuulamisel vastas A N eitavalt. Seejärel muutis A N taas seisukohta ja ütles, et ta ei öelnud siis selle kohta mitte midagi, ta ei öelnud kellele see kuulub, vaid ütles seda 25.07.2019 ja 03.09.2019 ülekuulamistel. Tunnistab, et on rääkinud kunagi ülekuulamisel, et see number kuulub Hle, aga siis sellel ülekuulamisel, kus ta tõtt rääkis, siis ta ei avaldanud seda informatsiooni. Ta ei tea, kes on H, aga tunnistab, et ta on väitnud ülekuulamisel, et number ...xxx kuulub Hle. Esimesel ülekuulamisel oli ta afektiseisundis, talle tehti haarang, ta oli ebaadekvaatses olukorras ja tänu sellele tehti uus ülekuulamine. Ta on varem ühe korra kriminaalkorras karistatud kanepi omamise eest. Ki õe H-B Kuga elas 2015-2018. Hetkel temaga suhteid ei ole, kuna on vangis. Juulikuus olid suhted pinnapealsed, üritas võimalusel vältida seda suhtlust. Vägivalda tema suhtes kasutatud ei ole. Viibib Tallinna Vanglas, seal ei

1-20-1208 ole seoses selle kriminaalasjaga tema suhtes vägivalda kasutatud ega ähvardatud.

63.Aineid müüs edasi väiksema koguse kui sai ja pakendas aeg-ajalt väiksemateks kogusteks. Tema müüs narkootikume edasi 110-150 eurot ühe tüki eest. Hind sõltus sellest, kui palju keegi ostis ehk 1g maksis 150 eurot, 10g 110 eurot. M Rilt ostis hinnaga 80 eurot. Ka temal olid erinevad hinnad sõltuvalt sellest kui suure koguse ta ostis. 100g maksis 80 eurot tükk. Ta kaalus alati üle peale omandamist, üldiselt oli kaal see, mis väideti, vahepeal oli erinevusi. Ta ei lahjendanud ainet ja müüs ka minigripp pakendis. Ta kasutas ainult seda telefoni, mida fotol näidati ja peale Signali üldiselt muud ta ei kasutanud. Surespoti ta ei tea. ...025 numbriga ta nii kirjutas kui helistas. Signalis on mõlemad variandid olemas ehk sõnumid kustuvad kas automaatselt või tuleb eraldi kustutada. Tema viimased vestlused on kustunud. Vastuseks prokuröri küsimusele vastas A N, et teda ei ole Maksu- ja Tolliameti menetlejate, prokuratuuri või mingite teiste menetlejate poolt ütluste andmiseks survestatud või mõjutatud, samuti ei ole kohtus keegi mõjutanud. 100g eest maksis kokku 8000 eurot. Edasimüümiseks olid kliendid tekkinud pikapeale, mõned üksikud korrad sai juhised, kellele täpselt müüa, näiteks on ta andnud M Rile 5tk.
64.Vastates kaitsja S küsimusele, kas talle on midagi pakutud selle eest, kui ta annab täna neid ütlusi, mis ta on eeluurimisel andnud, vastas A N jaatavalt. Kui kaitsja täpsustas, mida talle pakuti, siis A N ei soovinud sellele küsimusele vastata. Mõne hetke pärast soostus A N vastama ning avaldas, et talle on pakutud miinimumkaristust. Ta ei olnud teadlik sellest, et ta peab ka sellest rääkima, vaid arvas, et see on tema konfidentsiaalne informatsioon.

Kriminaalasjade eraldamine ja deponeeritud ütlused

65.KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtuistungil ütluste andmisest ja kui ütlused on deponeeritud käesoleva seadustiku §-s 691 sätestatud korras. Nagu kohus eelnevalt märkis on prokuratuuri seisukohast E P ja A Ni ütlused keskseteks tõenditeks. Kohtu hinnangul on nimetatud ütlused käesolevas asjas ainsateks otsesteks tõenditeks, kus E P ütlused süüstavad M Ri ja A Ni ütlused K Kut (v.a. L Õga seotud episood). Kohtu hinnangul tugineb ka süüdistus suures osas just üksnes A Ni ja E P antud ütlustel. Seda kinnitab nii süüdistuse ülesehitus, kui ka asjaolu, et tunnistaja E Kst loobumise järgselt, kes oli koos A Ni, E P ja M Riga süüdi mõistetud, loobus prokurör K Ku suhtes süüdistuse osast, mis oli seotud E K ja ca 2 kg kokaiini käitlemisega. Kuivõrd nii kriminaalasjade eraldamine kui ka seeläbi E P ja A Ni ütluste deponeerimine on käesolevas kriminaalasjas kõige vaieldavamaks teemaks ja ka ainsateks otsesteks tõenditeks K Ku ja M Ri osas, tuleb nimetatud tõendite lubatavust kohtul eriti hoolikalt hinnata. Poolte seisukohad
66.Kaitsjad leidsid oma vastuväidetes, et E P ja A Ni ütluste vastuvõtmine ei ole õiguspärane, kuivõrd kriminaalmenetluste õigusvastane eraldamine võimaldas menetlejal luua kunstlikult ütluste deponeerimise alused ning tekitada seeläbi tõendeid, milliseid poleks muidu saadud. Täiendavalt märkis kaitsja O. Nääs sedagi, et tunnistaja E P isik annab alust kahelda tema ütluste kui tõendi usaldusväärsuses, tuginedes 18.06.2012 Harju MK otsusele nr xxx, mille

1-20-1208 alusel mõisteti E P süüdi KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning samuti esines E Pl motiiv anda sobivaid ütlusi soodsa kokkuleppe saamise eesmärgil. A Ni puhul leidis kaitsja S. Reinsaarar, et tema ütlustesse tuleb suhtuda eriti kriitiliselt, kuivõrd talle pakuti ütluste andmise eest miinimumkaristust, mida ta kinnitas deponeerimisel vastates kaitsja S. Si küsimusele. Seega oli A Nil otsene motiiv anda K Ku vastu valeütlusi. Lisaks viitas kaitsja S. Reinsaarar A Ni ütluste muutmisele menetluse kestel ja vastuoludele teiste tõenditega.

67.Prokurör kaitsja vastuväidetega ei nõustunud pidades neid alusetuteks ning leidis, et E P 02.09.2019 ja A Ni 04.09.2019 deponeeritud ütluste tõendina vastuvõtmine on olnud igati õiguspärane vastavalt KrMS § 2861 lõikele 1, mille kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Seega hindab kohus tõendi vastuvõtmisel selle tähtsust ja asjakohasust. Lähtudes tunnistajate isikust, on kahtlemata tunnistajate ütlused olulise tähtsusega kriminaalasja seisukohast, kuivõrd mõlemad tunnistajad on andnud põhjalikke ütlusi, kuidas, mil viisil ja kellega nad narkootilist ainet kokaiini käitlesid. Kriminaalasjas toimus eraldamine 30.08.2019 määrusega, milles menetleja põhjendas selgelt, et konkreetselt antud ajahetkel oli tuvastatud, et kahtlustatavad K K ja M R ei viibi Eestis ja arvestades erinevaid asjaolusid, esines alus arvata, et isikud võivad eemale hoida kriminaalmenetlusest, millise seisukohaga oli eelnevalt soostunud ka Harju MK Tallinna Kohtumaja eeluurimiskohtunikud, kes rahuldasid prokuratuuri taotlused mõlema kahtlustatava tagaselja vahistamiseks, et prokuratuur saaks koostada kahtlustatavate osas Euroopa Vahistamismääruse (EAW). Vajadus kriminaalasja eraldamiseks toona oli kahtlemata vajalik ja igati põhjendatud samm menetleja poolt, kuivõrd 3 isikut viibisid vahi all, kuid M Ri ja K Ku osas ei olnud piisavalt informatsiooni ning ei olnud võimalik ka prognoosida, kas ja millal isikud Eestisse saabuvad, millal saab nende suhtes menetlustoiminguid läbi viia ja süüdistuse esitada. Ka 02.09.2019 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt märkis prokurör, et 30.08.2019, mil tehti kriminaalasjade eraldamine ei oldud K Kut tabatud ning M R viibis jätkuvalt Saksamaa Liitvabariigis, kus isik oli kinni peetud, kuid prokuratuuril puudus antud ajahetkel kaitsja istungil avaldatud teave, et Saksamaa oleks nõustunud isiku loovutamisega ning M R ei ole seda vaidlustanud. Seega oli teadaoleva informatsiooni põhjal menetluslikult loogiline ja põhjendatud eraldada asjast M R ja K K teise kriminaalasja tagamaks teiste samas kriminaalasjas kinni peetud ja vahistatud kahtlustatavate õigustatud ootus kiirele kohtulahendile.
68.Samuti märkis prokurör, et tulenevalt KrMS § 691 lg 2 on ütluste deponeerimise eesmärk tunnistaja kohuliku ülekuulamise tagamine, kui tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Esitatud tunnistaja ütluste deponeerimise taotlusest nähtuvalt oli täidetud KrMS § 691 lg 1 toodud nõue - uuritavaks kuriteoks oli tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni 3 aastat vangistust. Taotluste kohaselt oli prokuratuuri hinnangul vältimatult vajalik tunnistajate A Ni ja E P ütluste deponeerimine, kuna esines põhjendatud oht, et tunnistajaid võidakse enne kohtulikku uurimist kahtlustatavate poolt kas isiklikult või teiste isikute vahendusel mõjutada, kasutada selleks vägivalda, ähvardusi või sundida loobuma koostööst õiguskaitseasutustega, mistõttu mõlema tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks. Samuti oli taotlustes märgitud, et senikogutud tõenditest nähtub, et nii M Ri kui K Ku puhul on tegu isikutega, kellel on

1-20-1208 märkimisväärsed rahvusvahelised kontaktid narkokurjategijate hulgas ning M Ri puhul on tegu isikuga, kes omab autoriteeti ja mõjuvõimu ka Eesti kuritegelikus maailmas. Nii on seni ülekuulatud isikud ka seda kinnitanud, sh ka E P, kes pöörduski esialgu M Ri poole seoses võlaprobleemiga, kuivõrd teadis, et tema puhul on tegemist isikuga, kes aitab lahendada taolisi probleeme ning kellel on Eestis nn „kurikuulus maine“. M Ri vägivaldset minevikku ja rahvusvahelisi kontakte kurjategijate hulgas kinnitab ka asjaolu, et teda on kolmes riigis karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Nii on M Ri varasemalt Eestis karistatud tapmise eest, Itaalias röövimise eest ning Soomes narkokuriteo toimepanemise eest. Taotlustes märgitud asjaolud andsid piisava aluse asuda seisukohale, et tunnistajate hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või neid võidakse mõjutada valeütlusi andma. Seega oli vajalik ja kooskõlas ütluste deponeerimise eesmärgiga deponeerida tunnistajate ütlused.

69.Eeltoodud prokuratuuri seisukohta toetas ka kohus, kes 02.09.2019 ja 04.09.2019 toimunud kohtuistungite protokollidest nähtuvalt asus seisukohale, et olles teatud menetluse raames asja eripära ja asjaoludega kokku puutunud ja lähtudes üldisest praktikast, on prokuratuuri taotlused ütluste deponeerimiseks põhistatud. Lahendades deponeerimise taotlusi nõustus kohus prokuratuuri seisukohaga, et tunnistajate ütluste deponeerimine on vajalik, kuna esineb põhjendatud oht, et tunnistajaid võidakse enne kohtulikku uurimist kahtlustatavate poolt mõjutada ning ei saa eitada, et võidakse kasutada vägivalda, ähvardusi või sundida loobuma koostööst õiguskaitseasutustega, mistõttu hilisem ülekuulamine võib osutuda võimatuks või isikuid võidakse kallutada valeütlusi andma.

Kohtu seisukoht kriminaalasja eraldamise ja deponeeritud ütluste lubatavuse osas

70.Kohus nõustub siinkohal kaitsjate seisukohtadega, et E P ja A Ni ütluste deponeerimiseni jõuti üksnes õigusvastase eraldamisega, kus M R ja K K eraldati eraldi menetlusse. Seega käsitleb kohus järgnevalt kriminaalasja eraldamise asjaolusid ning deponeeritud ütluste lubatavust, seejärel deponeerimise toimingut ning lõpuks hindab ka E P ja A Ni usaldusväärsust tulenevalt KrMS §-st 291 lg 3 p 1.
71.Riigikohus on osundanud, et enamasti tuleb vältida ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes, sest nõnda toimides võidakse mitmel viisil riivata süüdistatavate põhiõigusi. See tähendab, et eriti põhjalikult tuleks kaaluda eraldamisi sellistest kriminaalasjadest, mis on ühendatud ühiseks menetluseks juhtudel, mil isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises selle mõiste kõige laiemas tähenduses (KrMS § 216 lg 1 p 1). Just nende - ka loogiliselt kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamisega võivad lõppkokkuvõttes menetlejail kaasneda tõendamisraskused, süüdistatavatel aga tõsised põhiõiguste riived (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.06.2007 määrus nr 3-1-116-07 p 9 ja Riigikohtu üldkogu 24.04.2000 otsuse nr 3-1-2-1-00 p 13). Samuti on Riigikohus märkinud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.06.2009 otsuse nr 3-1-1-52-09 p 11.1).
72.Kriminaalasja eraldamine ja sellele järgnenud sündmused ei jäta vähimatki kahtlust selles,

1-20-1208 et eraldamine oli teostatud üksnes selleks, et oleks võimalik deponeerida E P ja A Ni ütlused ehk teisisõnu loodi kunstlikult ja tõele mittevastava teabe alusel eeldused E P ja A Ni ütluste deponeerimiseks, mille alusel saadi tõendid, mida muidu poleks saadud. Nimelt koostas 30.08.2019 Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse uurija kriminaalasjas nr 19930000231 kriminaalasja eraldamise määruse /kt 5. kd lk 37-39/, mis on allkirjastatud kell 10:31. Eraldamise määruse kohaselt kahtlustati selles kriminaalasjas suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises E P, A Hit, A Ni, M Ri, K Kut ja M Ri, kellest kolm ehk E P, A N ja M R viibivad alates juuli keskpaigast vahi all. Määruse 2. lehel on märgitud järgmist: „Käesolevaks hetkeks on tuvastatud, et ei K K ega M R viibi Eesti Vabariigis ning nad hoiavad eemale kriminaalmenetlusest. Nii taotleski Riigiprokuratuur mõlema isiku suhtes tagaselja vahistamist Harju Maakohtust väljastamaks nende suhtes Euroopa vahistamismäärus. M Ri suhtes kohaldati vahistamist tagaselja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.07.2019 määrusega xxx. K Ku suhtes kohaldati vahistamist tagaselja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.08.2019 määrusega xxx. Käesoleval hetkel ei viibi kaks kahtlustatavat Eesti Vabariigis, nad on kuulutatud tagaotsitavaks ning nendes suhtes on väljastatud Euroopa vahistamismäärused. Küll aga viibivad ülejäänud kahtlustatavad Eesti Vabariigis ning osade (3) suhtes on kohaldatud tõkendina ka vahistamist“. Viimases määruse põhjenduste osa lõigus on märgitud järgmist: „Kuivõrd käesoleval hetkel on kolme isiku suhtes kohaldatud raskeimaliigilist tõkendit, s.o. vahistamist ning nad viibivad vahi all, ent teisalt on M R ja K K asunud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, siis tuleb kriminaalasjast nr 19930000231 eraldada M R ja K K teise kriminaalasja. Seeläbi on võimalik tagada põhimenetluses kriminaalmenetluse kiire ja katkematu läbiviimine, mis on oluline eeskätt põhjusel, et isikuid kahtlustatakse raskes esimese astme kuriteos ning nende suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist. Kuivõrd M R ja K K ei viibi Eesti Vabariigis, siis ei ole võimalik ka prognoosida, kas ja millal nad siia saabuvad ning millal saab nende suhtes menetlustoiminguid läbi viia ja süüdistuse esitada.“

73.Selleks ajaks oli aga M R juba Euroopa vahistamismääruse alusel Saksamaal Frankfurdi lennujaamas kinni peetud ja viibinud väljaandmisvahistuses rohkem kui kuu aega. Nimelt peeti M R kinni 25.07.2019 /kt 4. kd tl 86-95/. Seda, et menetlejad olid M Ri Saksamaal kinnipidamisest teadlikud, kinnitab üheselt M Ri lapse ema C V kasutuses olnud sõiduauto 26.07.2019 ehk päev pärast M Ri kinnipidamist koostatud läbiotsimise taotlus /kt 4. kd tl 101104/, mille põhjenduste viimases lõigus on märgitud järgmist:“ Seejuures väärib märkimist, et M R peeti eile, s.o. 25.07.2019 kahtlustatavana välisriigis kinni Euroopa vahistamismääruse alusel....Seetõttu on oluline teostada läbiotsimine täna, kui M R kinnipidamisest on möödunud vaid ööpäev“. Seega on menetleja eraldamise määruses märgitud väide nagu M R hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale väär ega vastanud tegelikkusele, mis viitab teadlikule olulise informatsiooni vältimisele. Samuti ei saa olla isik enam tagaotsitav, kui tema asukoht on kindlaks tehtud, mis käesoleval juhul M Ri puhul ka menetlejale teada oli.
74.Samal päeval, 30.08.2019 kell 11:38 ehk kõigest 1 tund ja 7 minutit peale kriminaalasjade eraldamist on prokuröri poolt allkirjastatud mõlemad ehk nii E P kui ka A N ütluste deponeerimise taotlused /kt 5. kd tl 40-43, 79-82/. Mõlema deponeerimise taotluse põhjendustes on märgitud: „Käesoleval hetkel on oluline märkida, et kumbki kahtlustatav, s.o. M R ega K K viibi käesoleval hetkel Eesti Vabariigis. Nii asusid mõlemad eemale hoiduma

1-20-1208 kriminaalmenetlusest pärast seda, kui kahtlustatavatena peeti kinni nende kaasosalised (L Õ, E P, A N ja M R). Prokuratuurile teadaolevalt asuvad mõlemad isikud välisriigis ning nende suhtes on väljastatud Euroopa vahistamismäärused. Käesolevaks hetkeks on ka M R Saksamaa Liitvabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel kinni peetud (25.07.2019), kuid teda ei ole seniajani Eesti Vabariigile loovutatud. Teadmata on ka K Ku asukoht, s.t teda ei ole Euroopa vahistamismääruse alusel tabatud“ /kt 5. kd tl 41, 6. lõik ja tl 80, 6. lõik/. Seejärel samal päeval, 30.08.2019 kell 12:26 ehk 1 tund ja 55 minutit peale eraldamise määruse allkirjastamist ning kõigest 48 minutit peale ütluste deponeerimise taotluste allkirjastamist peeti K K kahtlustatavana xxx parklas kinni /kt 4. kd tl 62-65/. Kohus nõustub kaitsja O. Nääsi seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et uurijad sattusid K Ku vahistamise hetkel keskusesse juhuslikult. K Ku kinnipidamine oli planeeritud ning tema Eestis viibimine ei saanud tulla üllatuslikult ega ilmneda niivõrd lühikese aja jooksul.

75.Lisaks ei nähtu määrusest, et menetleja oleks ilmutanud erilist hoolsust K Ku asukoha väljaselgitamiseks. Ka see on põhjendatav sellega, et tegelikkuses oli kriminaalasjade eraldamise määruse allkirjastamise hetkeks menetlejatele K Ku asukoht teada. On alust eeldada, et K Ku kinnipidamisega viivitamine oli kasulik just eeltoodud toimingute teostamiseks, st juhul, kui K K oleks kinni peetud kohe Eestisse jõudmisel, poleks olnud võimalik põhjendada kriminaalasjade eraldamist ega saanuks seeläbi deponeerida ka E P ja A Ni ütlusi. Eraldamise määruses on tuginetud KrMS § 216 lg 2 p 1 ja lg 4 alustele. KrMS § 216 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi kahtlustatava või süüdistatava suhtes, kui isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada. Lisaks on määruses viidatud KrMS § 216 lõikele 4, mis võimaldab kriminaalasjade eraldamist aegumise vältimise või mõistliku menetlusaja tagamise eesmärgil.
76.M R peeti EAW alusel Saksamaal kinni 25.07.2019. Euroopa Nõukogu Raamotsuse (13. juuni 2002) Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra artikkel 17 kohaselt menetletakse ja täidetakse Euroopa vahistamismäärust viivitamata. Juhul, kui tagaotsitav nõustub üleandmisega, tuleks lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta teha kümne päeva jooksul pärast nõusoleku andmist, muudel juhtudel tuleks lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta teha 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist (https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32002F0584&from=EN). Seega on Euroopa vahistamismääruse menetlemisele ja täitmisele sätestatud ranged tähtajad. Ametliku statistika kohaselt kulus nt 2017. aastal isiku üleandmiseks isiku nõusoleku korral kõigest 15 päeva ning ilma isiku nõusolekuta 40 päeva (https://e-justice.europa.eu/content_european_arrest_warrant90-et.do). M R andis kohtus ütlusi, et ta ei vaidlustanud kuidagi enda vahistamist ega olnud vastu enda Eestisse saatmisele. Sellest tulenevalt pidi prokuratuur olema teadlik, et M Ri Euroopa vahistamismääruse osas pidi lõplik otsus Saksamaa Liitvabariigis olema tehtud hiljemalt 2019 septembri lõpus. Samuti ei saanud prokuratuur mõistlikult eeldada, et M R, kes oli ütluste deponeerimise taotluse koostamise hetkeks viibinud Saksamaal vahi all juba üle kuu aja, viibib seal veel määramatult pikka aega. M R anti Eesti ametivõimudele üle 8. oktoobril

1-20-1208 2019 ja peeti kahtlustatavana kinni /kt 4. kd tl 85, 96-100/.

77.Seda, et uurimisasutus ja prokuratuur pidid olema teadlikud K Ku Eestis viibimisest varem kui 30.08.2019 ja et tema kinnipidamine 30.08.2019 Järve Keskuse juures ei olnud kuidagi juhuslik kinnitavad järgmised tõendid. Kaitsja S. Reinsaarar esitas e-kirja vahetues T Ku ja xxx perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistuse peaspetsialisti vahel /kt 7 kd tl 63-66/, kus T K teavitab ametnikku 13.08.2019, et nad jõuavad Eestisse „järgmine nädal“ ja saavad tulla Perekonnaseisuametisse 23 või 26.08.2019. Viimases kirjas, mis on edastatud 27.08.2019 teatab T K, et nad on Eestis ja küsib, millal nad saaksid tulla linnavalitususse avaldust kirjutama. Seega viibisid K K ja T K Eestis juba vähemalt 27.08.2019. Ka K K andis ütlusi selle kohta, et nad jõudsid Eestisse 22 või 23 august 2019.
78.Samuti teostati K Ku suhtes samal ajal (26.07.2019 kuni 25.09.2019) ka jälitustoiminguna pealtkuulamist /vt 09.11.2020 kohtuistungi protokoll, kt 6. kd tl 19 pöörde keskel ja 17.11.2020 kohtumäärus, kt 6. kd tl 49-53 p 16 jj/. Lisaks sellele on prokuratuuri poolt väljastatud K Ku ja tema abikaasa T Ku abonentnumbritele xxx ja xxx sideettevõtjalt andmete nõudmiste load 24.07.2019 ajavahemikuks 01.01.2019-01.08.2019 ning 01.08.2019 ajavahemikuks 01.08.2019-10.09.2019 /kt 2. kd tl 99-107/, mille kohta on koostatud ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /kt 2. kd tl 113-116/. Siinkohal peab kohus oluliseks välja tuua ka prokuröri poolt süüdistusaktis toodud tõendi sisukirjelduse, mille kohaselt tõendab see K Ku ja tema elukaaslase T Ku (A) kasutuses olnud telefonide asukohtasid nii enne L Õ kahtlustatavana kinnipidamist kui ka pärast seda kuni K Ku vahistamiseni. Samuti, 29.08.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli punkti 4 lõikes 2 /kt 2. kd tl 99-107/, kus vaadeldi automaatse numbrituvastuse süsteemi (ANTS) väljavõtteid ning sideettevõtjatelt saadud andmeid K Ku kasutuses olnud abonentnumbri xxx andmeid, on märgitud järgmist: “28.08.2019 tehti sideettevõtjale päring K Ku kasutuses oleva abonentnumbri xxx kohta ajavahemikul 28.08.2018 kuni 28.08.2019“. Seega on nimetatud päring teostatud ajal ning hõlmates ka ajavahemikku, kui K K ja T K viibisid juba Eestis. Samas sellist sideettevõtjalt andmete nõudmise luba, mille alusel oleks saanud pärida andmeid ka ajavahemikul 28.08.2018 kuni 31.12.2018 kohtule esitatud ei ole.
79.K K andis ütlusi, et tema telefoni number xxx oli kasutuses kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni. Seda kinnitab ka K Ku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis märgitud kontaktandmed, milles on märgitud kasutatava telefoninumbrina xxx /kt 4. kd tl 62-65/. Lisaks nähtub 09.12.2019 koostatud K Ku valdusest leitud sidevahendite vaatlusprotokollist /kt 4 kd tl 1-6/, et K Ku sõiduki läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mobiiltelefon Sony Xperia Z1 Compact, millesse oli paigaldatud SIM kaart abonendiga +xxx. Seega ei saa olla kahtlust selles, et K Ku liikumine ja tema viibimine Eestis hiljemalt 27.08.2019 oli menetlejale teada ning tema kinnipidamine planeeriti just pärast vajalike toimingute tegemist. Just eelnevalt kirjeldatud toimingute kronoloogia ilmestab hästi uurimisasutuse ja prokuratuuri poolset teadlikku tegevust seoses K Ku ja M Ri eraldamise ja A N ning E P ütluste deponeerimise taotluse esitamisega enne K Ku kahtlustatavana kinnipidamise vormistamist.
80.Kohus peab eelkirjeldatuga seonduvalt vajalikuks veel märkida ka seda, et vaadates K Ku ja tema abikaasa T Ku kõneeristuste faile sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisast selgub, et K Ku numbri xxx eristus tabelis lõpeb 12.08.2019 ja T Ku numbri xxx eristus lõpeb

1-20-1208 02.08.2019 nagu neid peale märgitud kuupäevi ei oleks enam kasutatud, kuigi kõneeristuse luba oli nimetatud numbritele ja sealhulgas ka kasutatud IMEI koodide suhtes antud kuni 10.09.2019. Seejuures on mõlemate isikute telefonid olnud enne nimetatud kuupäevi järjepidevas kasutuses sõltumata nende asukohast (sh välisriigid), kus on ka tuvastatav nt K Ku kasutuses olnud telefoni IMEI kood. Kõneeristust IMEI koodide suhtes pole aga plaadile lisatud. K K andis kohtuistungil ütlusi, et see number oli tal kasutusel kuni kinnipidamiseni. Arvestades selles kriminaalasjas erinevaid menetluslikke manööverdusi, tõusetub paratamatult alus kahtlusteks, kas kõneeristuse failide andmed on üldse täielikud või on sealt osa andmeid eemaldatud põhjusel, et mitte avalikustada menetleja teadlikkust K Ku Eestis viibimisest enne tema kinnipidamist.

81.Eeltoodut silmas pidades ei olnud kriminaalasjade eraldamisel täidetud KrMS § 216 lg 2 p 1 eeldus, millele eraldamise määruses on tuginetud ehk nagu oleks M Ri ja K Ku asukoht olnud teadmata või nagu neid poleks olnud võimalik menetlustoimingutele allutada. M R oli Saksamaal EAW alusel kinni peetud ja K K allutati menetlustoimingutele ca 2 tunni pärast peale eraldamise määruse allkirjastamist.
82.Kriminaalasjade eraldamise määruse kohaselt oli eraldamine vajalik ja lubatud KrMS § 216 lg 4 alusel muuhulgas selleks, et tagada teistele menetlusosalisetele mõistlik menetlusaeg. Seda põhjendati selle kaudu, et teiste menetlusosaliste (3 kaaskahtlustatava) suhtes oli kohaldatud raskeimat tõkendit, s.o vahistamist. Vaadates aga kriminaalasja menetlustoimingute ajajoont, on ka selline põhjendus kunstlikult otsitud. Kriminaalasjade eraldamise määruse koostamise hetkeks olid teised kaaskahtlustatavad viibinud vahi all vaevu 6 nädalat, sest nad peeti kinni alles 15.07.2019. Arvestades neile etteheidetavat kuritegu, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat käitumist, ei saaks sellest isegi oluliselt pikemat aega pidada ühelgi moel ebaproportsionaalseks. Kõike eeltoodut silmas pidades ei saanud menetlejad tõsimeeli uskuda, et M Ri Eestisse toimetamiseks ja juba Eestis viibiva K Ku kinnipidamiseks kuluv aeg on niivõrd pikk, et raskendab mõistliku menetlusaja tähtaegadest kinnipidamist ning riivab ülemäära juba Eestis vahi all viibivate isikute õigust kiirele menetlusele. Seega puudusid ka KrMS § 216 lg-s 4 sätestatud alused kriminaalasjade eraldamiseks. Seda, et midagi kiiret menetluse ega eraldamisega tegelikkuses ei olnud, kinnitab ka asjaolu, et A N, E P ja M R anti kokkuleppemenetluses kohtu alla alles 09.01.2020 (märgitud süüdistusaktis) ehk 4 kuud peale K Ku kinnipidamist ja M Ri Eestisse saabumist ning A Ni ja E P ütluste deponeerimist. Käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse 13.veebruar 2020.
83.KrMS § 691 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Seega on võimalik deponeerida üksnes tunnistaja ütlusi, kuid mitte samas kriminaalasjas kaaskahtlustatava ütlusi. 30.08.2019 kriminaalasjade eraldamise määrusest nähtub, et enne eraldamist olid E P, A N ning M R ja K K kaaskahtlustatavad samas kriminaalasjas ning neid kahtlustati ühiselt sama kuriteo toimepanemises, mistõttu ei olnud nimetatud kriminaalasja raames võimalik E P ja A Ni ütluste deponeerimine. Käesoleva kriminaalasja üks võtmeküsimusi seisnebki seetõttu kriminaalasjade eraldamise õiguspärasuse hindamises, kuivõrd tänu sellele muutus võimalikuks E P ja A Ni kui kaaskahtlustatavate ütluste deponeerimine. Kuivõrd E P ja A Ni ütlused on sisuliselt ainsateks otsesteks tõenditeks, mis M

1-20-1208 Ri ja K Kut (v.a. L Õga seotud episood) kuritegeliku tegevusega seovad ja kuna nii E P kui A N keeldusid kohtumenetluses KrMS § 71 lg 2 p 2 alusel ütluste andmisest, on nende deponeeritud ütluste tõendina lubatavus otsustava tähtsusega.

84.Kriminaalasjade ebaseaduslik eraldamine või ühendamata jätmine ei saa olla asjaolu, mis iseenesest annaks aluse süüdistatava õigeksmõistmiseks. Küll aga ei tohi kriminaalasjade eraldamine tuua kaasa süüdistatava menetluslike õiguste rikkumist ega seda, et süüdistatava süüditunnistamisel tuginetakse ebaseaduslikele tõenditele. Kriminaalasjade eraldamine ei tohi olla tõendite loomise abinõu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2011. a otsuse nr 3-1-1-90-11 p 13). Selliselt aga käesolevas asja on just toimitud. Eelnevalt analüüsitud tõendite pinnalt on üheselt tuvastatav, et kuivõrd M R oli kahtlustatavana Saksamaal kinni peetud ja menetlejale oli teada ka K Ku Eestis viibimine, oli kriminaalasjade eraldamine vajalik teostada just selleks, et deponeerida E P ja A Ni ütlused eesmärgiga, et neid oleks võimalik tõendina kohtule esitada KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel juhul, kui A N ja E P kohtuistungil kasutavad oma õigust ja keelduvad ütluste andmisest. Varem antud deponeerimata ütlusi võib kohus vastu võtta erandlikult vaid KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel ning üksnes juhul, kui on täidetud kõik lõikes 3 märgitud tingimused.
85.E P oli enne kriminaalasja eraldamist kahtlustatavatena üle kuulatud 16.07.2019 ja A N 16.07.2019 ning 25.07.2019. Kui prokuratuuri seisukohast esines oht, et E P ja A Ni võidakse M Ri ja K Ku poolt hakata mõjutama ja nende suhtes võidakse kasutada vägivalda, ähvardusi või sundida loobuma koostööst õiguskaitseasutustega, mistõttu hilisem ülekuulamine võib osutuda võimatuks või isikuid võidakse kallutada valeütlusi andma, siis tõusetub paratamatult küsimus, miks ei tehtud kriminaalasjade eraldamist ja ei esitatud deponeerimise taotlusi varasemalt, vaid alles rohkem kui kuu hiljem peale A Ni viimast ülekuulamist ning samal päeval kui K K kahtlustatavana kinni peeti. E P ja A Ni deponeerimise taotlustes on märgitud: „Arvestades asjaolu, et M R on nüüdseks kahtlustatavana kinni peetud, siis esineb oht, et tunnistajaid, sh E P/A Ni võidakse hakata edasise menetluse kestel survestama, et ta loobuks oma ütlustest ning selleks võidakse kasutada vägivalda (või ähvardusi) tema või tema lähedaste suhtes või hävitada/kahjustada tema lähedaste vara“ /kt 5. kd tl 41 ja tl 80 viimane lõik/. Kaitsja O. Nääs märkis oma kaitsekõnes õigesti, et selline asjaolu ei ilmnenud vahetult enne deponeerimistaotlust – tegelikkuses oli „võimalik mõjutamise oht“ väldanud juba üle kuu aja ning ütluste deponeerimisega ootamine kuni M Ri Eestisse jõudmiseni ei oleks kA toonud mingit täiendavat kahju ehk E P ja A Ni staatuse muutumine kaaskahtlustatavast tunnistajaks ei muutnud neid nii öelda mõjutatavamaks, kui nad oli olnud juba senised poolteist kuud. Liiatigi veel seetõttu, et ka E P ja ka A N ise viibisid kinnipidamisasutuses ning korrakaitseüksuste pideva tähelepanu all. Mingite mõjutamist raskendada võivate meetmete kasutusele võtmist ei peetud ei E P ega A Ni osas kuni tunnistaja staatuse andmiseni aga järelikult vajalikuks.
86.Prokurör märkis kohtuvaidlustes repliigi osas, et kaitsjatel oli võimalik kohtueelses menetluses tehtud eraldamise määrust vaidlustada uurimiskaebemenetluse korras, kuid kaitsjad ei ole seda kunagi teinud. Sellise seisukohaga kohus nõustuda ei saa. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa

1-20-1208 toonud tema õiguste rikkumise. Kaitsjad saavad kriminaalasja materjalidele juurdepääsu peale seda, kui prokuratuur on KrMS § 223 alusel kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud. Prokurör pole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid, et kaitsjad oleksid eraldamise määruse saanud kätte varem, kui ülejäänud kriminaalasja materjalid kohtueelse menetluse lõpule viiduks tunnistamisel. Isegi juhul, kui kaitsjad, kes viibisid deponeerimise juures ja olid teadlikud kriminaalasja eraldamisest, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest (deponeerimise taotlustest ega deponeerimisest endast), et neile oleks kriminaalasja materjalide eraldamise määrust (arvestades selle määruse sisu olulisust käesolevas asjas) kättesaadavaks tehtud, vaid üksnes on neile edastatud deponeeritava isiku ülekuulamise protokoll /kt 5 kd tl 47 rida 11-13/. Kuivõrd uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut, siis polnud kaitsjatel kohtueelse menetluse lõpus kriminaalasja materjalide saamise hetkel ilmselgelt enam otstarbekas esitada KrMS § 228 korras eraldamise määruse peale kaebust, vaid vaidlustada selle lubatavust kohtumenetluses, mida ka kaitsjad tegid.

87.Kokkuvõttes leiab kohus, et M Ri ja K Ku osas kriminaalasja eraldamine on olnud ebaseaduslik, kuivõrd selle kaudu on saadud M Ri ja K Kut süüstavad tõendid E P ja A N ütluste deponeerimise näol, mida aga ilma kriminaalasja eraldamiseta poleks saadud. Seega on E P ja A Ni deponeeritud ütluste puhul tegemist lubamatute tõenditega, millele tugineda ei saa ning kohus jätab E P ja A Ni deponeeritud ütlused tõenditekogumist välja.

Deponeerimine

88.Kuigi kohus jätab A Ni ja E P deponeeritud ütlused, kui lubamatud tõendid tõendite kogumist välja, peab kohus vajalikuks lühidalt muuhulgas märkida, et E P ja A Ni ütluste deponeerimisel rikuti ka süüdistatava M Ri kaitseõigust ning tema õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lõike 3 punkt d rikkumisega, mille kohaselt on igal kuriteos süüdistataval mitmed õigused, millest üks põhilisemaid on õigus küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid. Ka Riigikohus on märkinud, et kuriteos süüdistatava õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.02.2017.a otsuse nr 3-1-1-109-16 p 11). Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg‐st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. Juba mõlema deponeerimise läbiviimisel toimusid poolte vahel tõsised vaidlused menetlustoimingu läbiviimise õiguses ja selle alustes.
89.KrMS § 691 lg 4 kohaselt kutsutakse ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juurde prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata üksnes siis, kui kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Sellist taotlust aga prokuratuuri deponeerimistaotlused ei sisalda. Kui kahtlustatav on kutse kätte saanud, aga ülekuulamisele ei ilmu, siis see ülekuulamist ei takista. Kui vaadata deponeerimise taotlusi, siis M Ri ega K Kut kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas polnud üldse märgitud ning samuti ei nähtu, et neile oleks kutset üldse üritatudki kätte

1-20-1208 toimetada, kuigi prokuratuur oli sellel hetkel teadlik, et M R oli Saksamaal kinni peetud juba 25.07.2019 ja oli ilmselgelt teadlik ka faktist, et K K on Eestis ja peetakse kohe kinni. M R olnuks võimalik kutsuda deponeerimise juurde rahvusvahelise koostöö sätteid kohaldades kaugülekuulamise teel, kuid seda prokuratuur vajalikuks ei pidanud ega isegi ei üritanud teha. Muid aluseid kahtlustatava deponeerimise juurde kutsumata jätmiseks, kui kahtlustatav on teada, seadus ette näe. Kuigi reeglina toimub tunnistajate küsitlemine kriminaalasja kohtulikul arutamisel, on seadusandja KrMS §-s 691 ette näinud võimaluse, mil küsitlemisõiguse tagamiseks toimetatakse tunnistaja ülekuulamine kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku juures, kuid tegemist on siiski erandliku võimalusega (Riigikogu kriminaalkolleegiumi 13.06.2013.a otsuse nr 3-1-1-64-13 p 11.2). Sellest tulenevalt ei saa deponeerimine kujuneda kriminaalasjas tõendite loomise abinõuks, kui muu tõendibaas on ebapiisav, rikkudes seejuures kahtlustatava ühte põhilisemat õigust küsitleda ise teda süüstavat tunnistajat.

90.Deponeerimise läbiviimisel leidis prokurör, et kahtlustatavate kaitseõigus on tagatud, kuivõrd mõlemate kahtlustatavate kaitsjad viibisid deponeerimise juures. Siinkohal on oluline rõhutada, et kaitsja ei asenda kahtlustatavat ega saa täita kahtlustatava õigusi ja eriti veel olukorras, kus M R viibis prokuratuuri poolt koostatud EAW alusel vahi all teises riigis. Kahetsusväärselt on aga Harju Maakohus nii 02.09.2019 kui ka 04.09.2019 deponeerimise lubatavaks tunnistamisel lähtunud üksnes sellest, et E P ja A Ni võidakse M Ri ja K Ku poolt hakata mõjutama, kuid on täielikult jätnud hindamata M Ri õiguse viibida deponeerimise läbiviimisel viidates üksnes sellele, et kaitsjad on kohal, kuigi kaitsjad sellele korduvalt deponeerimise alguses tähelepanu juhtisid. Seejuures sõltumata asjaolust, et K K viibis mõlema deponeerimise läbiviimise juures ja tema õigused olid deponeerimistel tagatud, olid K K ja M R siiski mõlemad samas asjas kahtlustatavad, milles deponeerimist läbi viidi ning seega toimus M Ri õiguste rikkumine täpselt samadel alustel A Ni deponeerimise läbiviimisel nagu see toimus E P deponeerimisel. Oluline on veel märkida, et deponeerimise taotluse läbivaatamisel ja selle lubatavuse küsimuse otsustamisel ei saa kohus anda hinnangut sellele, milliseid ütlusi kas õigustavaid või süüstavaid või milliste kahtlustatavate vastu - tunnistaja hakkab andma, kuivõrd kohtul selline teadmine sel hetkel puudub. Ütluste sisule hilisem hinnangu andmine ei oma siinkohal enam tähtsust. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb tõend tõendikogumist kõrvalda ka näiteks juhul, kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (Riigikohtu üldkogu 03.03.2021 otsuse nr 1-17-2359 p 48). Eeltoodu alusel on üheselt selge, et viies läbi nii E P kui A Ni deponeerimisi, mindi mööda M Ri õigustest, millega rikuti tema kaitseõigust ning õigust ausale ja õiglasele kohtupidamisele, mis tingib omakorda deponeerimise kui menetlustoimingu tervikuna lubamatuks tunnistamise.

E P ja A Ni kohtueelses menetluses antud ütlused ja nende usaldusväärsus

91.Prokurör esitas kohtule koos A Ni ja E P deponeeritud ütlustega ka nende kohtueelses menetluses antud ütlused koos lisade, äratundmiseks esitamise protokollide ning ütluste ja olustiku seostamise protokolliga. Kuigi prokurör ei taotlenud nimetatud tõendite eraldi vastuvõtmist KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel juhul, kui kohus peaks A Ni ja E P deponeeritud ütlused lubamatuks tunnistama, annab kohus ka selles osas hinnangu. Kui kohus on tõendina

1-20-1208 vastu võtnud isiku deponeerimata ütlused, ei tähenda see veel seda, et neid ei või tõendite hindamise tulemina lugeda ebausaldusväärseks.

92.Kaitsja O. Nääs taotles E P varasemate ning deponeerimata ütluste lubamatuks tunnistamist põhjusel, et E P isik annab alust kahelda tema varasemate ütluste kui tõendi usaldusväärsuses ja seeläbi ei ole sellise tõendi puhul täidetud KrMS § 291 lg-st 3 tulenevad eeldused. E P on mõistetud varasemalt süüdi valeütluste andmises. Harju Maakohus rahuldas käesolevas kriminaalasjas 27.02.2020 koostatud kohtumääruse p-s 13 kaitsja taotluse esitada kaitsjale tutvumiseks kõik varasemad E Pga seonduvad kohtuotsused. Sellest tulenevalt on kaitsjale saanud teatavaks, et Harju Maakohtu 18.06.2012 kohtuotsuses nr xxx /kt 5. kd tl 134-145, kt 1. kd tl 78/ kirjeldatud isik initsiaalidega R. V. on tegelikkuses E P. Viidatud asjas mõisteti E P süüdi KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o valeütluste andmises. Nimelt andis E P Põhja Prefektuuris kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi renditud auto kasutamise kohta, mida tegelikult ei toimunud. Ühes tõsiasjaga, et käesoleva kriminaalasja materjalide hulgas puuduvad mistahes muud M Ri süüteos osalemist kinnitavad tõendid, on kaitsja hinnangul piisavalt alust kahelda, et E P võib ka käesolevas kriminaalasjas olla kirjeldanud tunnistajana teda õigustavaid asjaolusid, mida pole aga tegelikkuses toimunud. Ütluste andmise asjaolude kontekstis on tavatu E Pga sõlmitud karistuskokkulepe, mis erineb kuuekümne kordselt sellest, millist karistust nõuti prokuröri poolt põhimõtteliselt sama teo eest M Rile. Need asjaolud on kaitsja arvates sellised, mis annavad alust kahelda selle tõendi usaldusväärsuses. Teiseks kinnitab kaitsja hinnangul E P ütluste ebausaldusväärsust ka eelpool viidatud tõsiasi, et tegelikkuses oli E P samas kriminaalasjas kaaskahtlustatav ning talle oli ilmselt lubatud M Rit süüstavate ütluste andmise eest eriti soodsat karistuskokkulepet. Seaduse järgi on KarS § 184 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette nähtud vanglakaristus vahemikus 3 kuni 15 aastat. Eraldatud kriminaalasja raames mõisteti aga Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega nr xxx E P karistuseks pelgalt kaheaastane vangistus, mida suurendati varem mõistetud ärakandmata karistuse võrra peaaegu 5 aastani, kuid millest kuulus KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel kohesele ärakandmisele vaid 2 kuud ja 8 päeva vangistust ehk täpselt sama pikk aeg, millise oli E P juba vahi all viibinud. Selliselt loeti E P ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks.
93.Kokkuvõttes leidis kaitsja, et esitatud tõendi kogumi pinnalt ei esine sellist tõendite kogumit, mis võimaldaks ilma kõrvaldamata kahtlusteta asuda seisukohale, et M R on toime pannud süüdistuses etteheidetud tegusid. Pidades silmas nii E P varasemat vastutustundetut suhtumist kriminaalasjas tunnistajana ütluste andmisesse kui ka asjaolu, et E Ple – kui tegelikkuses kaaskahtlustatavale – oli isiklikult eriti soodne M Ri süüstavate ütluste andmine. E P isikut ja tema poolt ütluste andmise asjaolusid silmas pidades esinevad kahtlused E P poolt antud ütluste usaldusväärsuses KrMS § 291 lg 3 p 1 alusel ning seega tuleb E P ütlused jätta tõendikogumist välja ning sisuliselt hindamata. Samadel põhjustel tuleks lugeda tõendina lubamatuks ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll, mis koostati 16.07.2020 ehk samal päeval läbi viidud E P kahtlustatavana ülekuulamisega saadud ütluste pinnalt.
94.Kaitsja S. Reinsaar seisukoha järgi ei võimalda A Ni ütluste usaldusväärsuse aste neile tugineda. Sarnaselt deponeeritud ütlustega leidis kaitsja, et kuivõrd A Ni sõnade kohaselt pakuti talle miinimumkaristust ütluste andmise eest, siis tuleb tema usaldusväärsust hinnata just selle motiivi taustal. Samuti on A Ni ütlused menetluse kestel muutunud ja need on ka vastuolus

1-20-1208 teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

95.Vastuseks kaitsja O. Nääsi seisukohale juhtis prokuratuur tähelepanu asjaolule, et antud juhul on kaitsja poolt E P varasema karistatuse puhul tegemist käesolevaks hetkeks arhiveeritud kriminaalkaristusega, mistõttu on ekslik kaitsja poolt tugineda mittekehtivale karistusele ning seada seetõttu kahtluse alla E P isik ja tema varasemate ütluste kui tõendi usaldusväärsus. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada ainult tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga. Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb KarS § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest. Kaitsja poolt välja toodud teise põhjenduse osas, et E P ütluste ebausaldusväärsust kinnitab tõsiasi, et E Ple on väidetavalt lubatud M Rit süüstavate ütluste andmise eest eriti soodsat kokkulepet, on prokuröri seisukohalt ainetu, mistõttu ei peatunud prokuratuur kohtuvaidlustes antud põhjenduse analüüsimisel.
96.Kokkuvõtvalt märkis prokurör, et isikuliste tõendite ütluste usaldusväärsuse hindamisel on eeskätt tarvilik anda hinnang sellele, kas ja kuidas need riimuvad teiste kohtus uuritud tõenditega, ning siinkohal haakuvad prokuröri hinnangul nii tunnistajate A Ni ja E P ütlused kõigiti teiste kohtus uuritud kirjalike tõenditega, ent ka sellele kas ja kuidas peavad need ütlused vastu nö ristküsitluse tuleproovile, kus vastaspool saab seada tunnistajate poolt esmaküsitluses antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Toona 02.09.2019 ja 04.09.2019 kaitsjate osavõtul tunnistajate A Ni ja E P ütluste deponeerimisel toimunud ristküsitluse käigus ei seadnud kaitsjad tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ega suutnud nende õigust murendada. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaitsja toonud välja asjakohaseid argumente, mis annavad alust kahelda E P isikus ja varasemate ütluste kui tõendi usaldusväärsuses. Seega isegi juhul, kui kohus peaks jätma vastu võtmata E P deponeeritud ütlused, puuduks alus tunnistaja varasemate kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütluste vastu võtmata jätmiseks KrMS § 291 lg 3 alusel.
97.Remargi korras märkis prokurör, et mõlema tunnistaja, s.o. A Ni ja E P näol on tegemist n.ö. eristaatuses tunnistajatega seonduvalt nende seotusest K Kule ja M Rile esitatud süüdistuses kirjeldatud kuritegudega, kel on seaduslik alus soovi korral kohtus ütluste andmisest keelduda, millist õigust mõlemad tunnistajad ka käesolevas asjas rakendasid. Ent ka juhul, kui nimetatud tunnistajate ütlusi ei oleks eelnevalt deponeeritud, saanuks nende poolt eelnevalt antud ütlusi KrMS § 291 lg 1 p 2, lg 2 või § 294 p 1 (juhul kui toona ei oleks K Kut ja M Ri välja eraldatud) alusel avaldada. Prokurör möönas, et sel juhul olnuks kohtupraktika kohaselt nende poolt deponeerimata antud ütlustel võrrelduna deponeeritud ütlustega teine kaal, mis nõuaks seetõttu kohtult hoolikamalt teiste ütlusi kinnitavate tõendite hindamist. Ent käesolevas asjas on prokuröri hinnangul taolisi teisi tunnistajate A Ni ja E P ütlusi kinnitavaid tõendeid niivõrd ohtralt, mis on ka niivõrd kaalukad, et kohtupraktika kohaselt puuduks tõendeid kogumis hinnates alus lugeda tunnistajate A N ja E P ütlused ebausaldusväärseks või ebapiisavateks ka juhul, kui neid ei oleks eelnevalt deponeeritud. Kokkuvõttes ei nõustunud prokuratuur kaitsjate vastuväidetega tunnistajate A Ni ja E P deponeeritud ütluste ja kohutueelses menetluses antud ütluste osas ja on jätkuvalt seisukohal, et E P 02.09.2019 ja A Ni 04.09.2019 deponeeritud ja kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmine

1-20-1208 kohtu poolt on olnud igati õiguspärane ning tegemist on lubatavate tõenditega, millele kohus saab kohtuotsust tehes tugineda.

98.Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga selles nagu E P varasemat karistatust valeütluste andmise eest ei saaks arvestada tema usaldusväärsuse hindamisel. Arhiveeritud karistusi ei tohi aluseks võtta isikule karistuse mõistmisel nagu prokurör ka seda ise märkis, kuid neid saab arvestada isikut, käesoleval juhul tunnistajat, iseloomustavate andmetena isikuomaduste hindamisel. Siinkohal märgib kohus imekspandavalt ka seda, et prokurör väljendades vastuväitena kaitsja seisukohtadele E P arhiveeritud karistuse arvestamise keeldu, on samas ise korduvalt käesoleva kriminaalasja nii kohtueelses-, kohtumenetluses ja ka kohtuvaidluse käigus rõhunud M Ri varasemale karistatusele tapmise eest, milles M R mõisteti süüdi karistusregistri andmete põhjal 18.09.1998 aastal ja millised andmed on aastaid tagasi arhiveeritud /kt 4. kd tl 134-138/. Seega on prokuröri poolne vastuoluline lähenemine M Ri ja E P varasemate karistusandmete kasutamise osas kohtule arusaamatu. Nagu prokurör ise märkis, ei või Riigikohtu seisukoha järgi arhiveeritud karistusi aluseks võtta karistuse mõistmisel, kuid käesoleval hetkel on E P varasem karistatus oluline hindamaks tema kui tunnistaja usaldusväärsust ja isikuomadusi, mistõttu saab neid kasutada.
99.Kohtus ütluste andmisest keeldunud tunnistaja usaldusväärsuse hindamisel KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis tuleb ilmutada erilist hoolt, kompenseerimaks ka sisuliselt süüdistatava konfontatsiooniõiguse puudumist. Paratamatult on sellise tunnistaja puhul kohtu käsutuses ka vähem võimalusi tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks. Kõnealune säte ei eelda siiski ütluste andja mingit erilist usaldusväärsust võrreldes tavalise tunnistajaga, kuna isiku usaldusväärsuse astmestamine ei ole reeglina võimalik. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi isiku varasem süüdimõistmine samas teos (nn endine kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta oleks tunnistajana ebausaldusväärne. Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogukoosseisu 18.02.2013 otsuse nr 3-1-1-89-12 p 16).
100.KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel ütluste tõendina vastuvõtmise üle otsustamisel peab kohus hindama KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud eelduste samaaegset täidetust. KrMS 291 lg 3 sätestab tingimused, et juhul, kui tunnistaja keeldub kohtus ütluste andmisest, võib isiku varasemad deponeerimata ütlused erandina vastu võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; 4) ütlused on saadud isiku vahetul või xxxovideosalvestatud kaugülekuulamisel. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 tingimused on küll täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamist otsuse tegemisel välistada KrMS § 15 lg-s 3 sisalduv reegel, mille kohaselt ei või kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.03.2020 otsuse nr 1-17-11682 p 23). Seejuures KrMS § 291 lg 3 p 3 ei eelda küsitlemisvõimalust, vaid seda kas vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei hinnata mitte

1-20-1208 ütluste sisu, vaid üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta ütluste usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.06.2018 otsuse nr 1-167179 p 11).

101.KrMS § 291 lg 3 esimeses ja kolmandas punktis nimetatud tingimused seonduvad süüdistatavale täiendavate kaitseõiguslike garantiide andmisega olukorras, mil temalt on ära võetud konfrontatsiooniõigus. KrMS § 291 lg 3 p-s 2 nimetatud tingimus aga ei loo süüdistatavale mingit täiendavat kaitseõiguslikku garantiid. Vastupidi - see tingimus peab seadusandja tahte kohaselt teenima hoopis legaliteedipõhimõtet (või muul viisil avalikku huvi) kasutada tõendamisel süüdistatava menetluslike õiguste tagamisele vähemranget standardit siis, kui tegemist on kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaoluga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogukoosseisu 18.02.2013 otsuse nr 3-1-1-89-12 p 13). Kuigi vastuväidete esitamise kaudu ei realiseeru konfrontatsiooniõigus vahetult, saab selle eesmärk olla siiski tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja neid ümberlükkavate tõendite esitamise võimalus. Kohtul lasub seega kohustus analüüsida otsuse tegemisel põhjalikult kõik süüdistatavate poolt tõstatatud tunnistaja usaldusväärsust puudutavad argumendid (EIK 22.11.2012 Tseber vs. Tšehhi Vabariik). Kohus nõustub siinkohal kaitsjatega, et nii E P kui A N on tunnistajatena ebausalusväärsed ega täida KrMS § 291 lg 3 p 1 tingimust ja seda järgmistel põhjustel.
102.E P on varasemalt kohtulikult karistatud ja sealhulgas ka KarS § 320 lg 1 järgi ehk teadvalt vale ütluste andmise eest. Nagu kohus varasemalt märkis, siis isegi juhul, kui tegemist on arhiveeritud karistusega saab neid andmeid E P kui tunnistaja usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Sellise karistatusega isik annab ilmselge aluse tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel. Muuhulgas ei saa arvestamata jätta ka E P menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid. E P oli M Ri ja K Kuga kaaskahtlustatav samas kriminaalasjas kuni kriminaalasjade eraldamiseni. Asjakohane on kaitsja viide sellele, milline karistuskokkulepe E P ja prokuratuuri vahel sõlmiti, kuigi E P oli kuriteo toime pannud katseajal ning tal oli eelmise kohtuotsusega kandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva. Miinimum karistusena näeb KarS § 184 lg 2 p 1 ette 3 aastat vangistust. E Pga sõlmiti aga kokkulepe, mille kohaselt mõisteti talle käesoleva teo eest karistusena KarS § 61 sätteid kohaldades 2 aastane vangistus, mis liitkaristusena moodustas vangistuse 4 aastat, 11 kuud ja 23 päeva ning millest ta kandis reaalselt ära 2 kuud ja 8 päeva. Ülejäänud karistus jäeti tingimuslikult kohaldamata KarS § 74 alusel 5 aastase katseajaga, kohaldades katseajaks täiendavalt KarS § 75 lg 2 p 21, 7, 9 ning § 751 lg 3 ja lg 4 nõudeid (vt karistuse täpsemat kirjeldust kohtuotsuse p 13). Nimetatud asjaolu annab piisavalt alust eeldada, et E P oli valmis enda isiklikest huvidest lähtuvalt andma menetlejale sobivaid ütlusi, et saada erakordselt soodne kokkulepe. Samuti on E P enne 15.07.2019 kahtlustatavana kinnipidamist tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega, mida kinnitavad nii C V, R Ri kui ka J Ki ütlused. Lisaks leiti E P kinnipidamisel tema sõiduautost ka amfetamiini, mille käitlemises M Ri ei süüdistatud, kuid mis kinnitab tunnistajate ütlusi selle kohta, et ta oli narkootikume tarvitav isik ja tegeles narkootikumidega pikemat aega.
103.A N on samuti varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid A Ni puhul saab tema usaldusväärsust hinnata eelkõige selle põhjal, kas tema ütlused on olnud järjepidevalt samad või on ajas muutunud. A N on selle asjaga seonduvalt üle kuulatud kokku 5 korda ning selle aja

1-20-1208 jooksul on ta oma ütlusi korduvalt muutnud. 25.07.2019 ehk teisel kahtlustatavana ülekuulamisel andis ta võrreldes 16.07.2019 ülekuulamisega kardinaalselt erinevaid ütlusi, kus A N tõi oma ütlusesse sisse juba K Ku. Seejärel on ta hilisematel ülekuulamistel täiendavalt lisanud mingeid sündmusi ning samuti esinevad erinevused soetatud ainete kogustes ja nende üleandmiste kohtades. Seega on A N andnud erinevatel aegadel erinevaid ja vastuolulisi ütlusi. Kohus toob siinkohal välja mõned näited. -

25.07.2019 ülekuulamise protokollis on A N avaldanud, et ta sai K Kuga tuttavaks umbes 3 aastat tagasi, kui K sai võruga välja ja elas xxx majas /kt 5. kd tl 117 ütluste 2. lõik/. 03.09.2019 tunnistajana antud ülekuulamise protokollis ja ka deponeerimisel on ta aga avaldanud, et tutvus Kiga üle 4 aasta tagasi, kui K elas xxx tänaval, kui käis seal külas ja soetas 10g kokaiini /kt 5. kd tl 99 ütluste algus ning tl 86 ülevalt 12 rida jj/.

-

25.07.2019 ülekuulamisel ütles A N, et ta maksis raha peale ainete realiseerimist, kuid deponeerimisel 04.09.2019 ütles, et osa raha maksis enne ja osa pärast /kt 5. kd tl 117 alt 2 viimast rida ning tl 88 alt 2 viimast rida/.

-

25.07.2019 ja 03.09.2019 tunnistajana ülekuulamisel andis A N ütlusi, et 07.03.2019 sai ta K Kult Xxx tänaval vana Xxx ees 100+100g kokaiini /kt 5. kd tl 118 ülevalt 2. lõik ja tl 98 ütluste 2. lõik/, kuid 04.09.2019 toimunud deponeerimisel andis A N ütlusi, et 07.03.2019 sai ta aga 100g kokaiini hoopis Xxx tn garaaži kompleksis /kt 5. kd tl 88 ülevalt rida 37 jj/.

-

03.09.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel on A N esmakordselt andnud ütlusi, et 2017, kui K elas xxx, saatis K ta xxx aadressile, kust sai ühe isiku käest 10g kokaiini /5. kd tl 124 ütluste kolmas lõik/. Hilisemates ütlustes ei ole ta aga xxx aadressi enam maininud.

-

04.09.2019 toimunud deponeerimisel andis A N algselt ütlusi, et 2017 läks ta Kile külla kui viimane xxx elas ja sai siis Kilt käest kätte 10g kokaiini, mida aga hetke pärast parandas öeldes, et see üleandmine ei toimunud mitte xxx, vaid xxx tn juures xxx tänaval, kuna kokaiin ei olnud Ki käes /kt 5. kd tl 86 ülevalt 35. rida jj kuni tl 87 esimene osa/.

-

Samuti andis ta deponeerimisel ütlusi, et umbes 20 märts sai ta Kilt vist 100g kokaiini xxx juures Xxxs Xxx tänaval /5. kd tl 88 ülevalt 47 rida jj kuni tl 89 esimene osa/, kuid muudes ülekuulamistes pole A N seda kuupäeva üldse maininud.

104.K Kule on esitatud süüdistus muuhulgas järgnevas: ...2016 aastal läks A N K Kule külla tema korterisse xxx tänaval, xxx pargi lähedal, eesmärgiga osta K Kult 10 grammi kokaiini ning maksis K Kule selle koguse kokaiini eest kokku 1000 eurot. A Ni ütlused ja ka esitatud süüdistus vähemalt xxx tänavaga seonduvalt on ümber lükatav kaitsja S. Reinsaar poolt esitatud Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna 19.02.2020 vastusega päringule /kt 5. kd tl 223/. Sellest nähtub, et K Ku suhtes kohaldati elektroonilist valvet ajavahemikul 12.08.2015 kuni 11.05.2016. Ajavahemikul 12.08.2015-23.11.2015 elas K K üürikorteris xxx ja ajavahemikul 23.11.2015-11.05.2016 elas K K xxx. Seega kinnitab nimetatud tõend, et K K ei elanud 2016 aastal xxx tänaval nagu süüdistuses on märgitud ja nagu on ütlusi andnud A N.
105.Samuti andis A N ütlusi, et 13.02.2019 sai ta K Kuga kokku enda elukoha xxx juures, kuhu K K saabus musta värvi Xxx Xxx’ga. Kohtumenetluses tuvastati, et K K tõi nimetatud auto

1-20-1208 2019 veebruari alguses, kuid sellel läks Saksamaal kiirteel turbo katki, mistõttu toodi ta treileriga Eestisse ja läks peale seda Xxx esindusse remonti. Süüdistuses on märgitud, et: „... 13.02.2019 veebruarikuus omandas A N aadressil xxx asuva maja ees K Kult narkootilist ainet kokaiini koguses 100 grammi... ning K K sõitis sellel ajal endale kuuluva musta värvi Xxx Xxx (reg.nr xxxXXX) A Ni elukoha juurde aadressil xxx asuva maja ette ja andis 100 grammi kokaiini A Nile üle“. Kaitsja S. Reinsaarar esitas kohtule tõendina Maanteeameti väljatrüki sõiduki Xxx Xxx reg nr xxxXXX kohta, millest nähtub, et nimetatud sõiduk on Eestis arvele võetud aga alles 04.03.2019 /kt 7. kd tl 19/. Seega on kaheldav, kas K K nimetatud sõidukiga 13.02.2019 üldse sõitis.

106.Riigikohus on märkinud, et isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Kirjeldatud arusaam põhineb eeskätt tõdemusel, et isik, kes annab vähemalt mingis osas valeütlusi, muutub tõendi allikana tervikuna ebausaldusväärseks, sest olukorras, kus ta on juba valetanud, ei ole piisavat alust uskuda, et tema ülejäänud ütlused vastavad tõele. Seda ka olenemata vastuolude puudumisest tema poolt kohtueelsel uurimisel ja ristküsitlusel räägitu vahel. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele. Samas ei ole aga välistatud ka isiku ütluste osaline usaldusväärseks tunnistamine, kuid sel juhul tuleb kohtul veenvalt põhjendada, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogukoosseisu 28.05.2014 otsuse nr 3-1-1-131-13 p 11-13).
107.Kuivõrd A N kohtuistungil ristküsitluse käigus loobus ütluste andmisest ja kohtumenetluse pooltest keegi ristküsitluse käigus antud ütlusi kuni selle katkestamiseni tõendina kasutamist ei taotlenud, siis saabki kohus A Ni usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes A Ni kohtueelses menetluses antud ütlusi ja nende omavahelisi vastuolusid. Kuivõrd A Ni 16.07.2019 ütlused võrreldes 25.07.2019 antud ütlustega on tervikuna vastuolulised ja ka teistel ajahetkedel on antud erinevaid ja vastuolulisi ütlusi, siis ei ole võimalik lugeda A Ni ütlusi ka osaliselt usaldusväärseks. Samuti saab A Ni puhul rääkida tema isiklikest huvidest ütluste andmisel soodsama karistuse eesmärgil, millele viitab tema ja prokuratuuri vahel sõlmitud karistuskokkulepe käesoleva teo eest miinimummääras ehk 3-aastane vangistus, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti nõustub kohus kaitsja S. Reinsaar kriitikaga A Ni 25.07.2019 kahtlustatavana ja 03.09.2019 tunnistajana ülekuulamise protokollides sisalduvate ütluste sisu äärmise kokkulangevuse, detailsuse ja kirjapildi osas, mis annab kahtluse selleks, et 25.09.2019 ülekuulamise protokolli põhi on suure tõenäosusega kopeeritud 03.09.2019 tunnistaja ülekuulamise protokolli, kuhu on tehtud vaid üksikud sõnade parandused või täiendused.
108.Arvestades nii E P kui A Ni isikut ja nende isiklikke huve selles asjas, samuti A Ni äärmiselt vastuolulisi ütlusi ajas tunnistab kohus nii E P kui A Ni kohtueelses menetluses antud ütlused koos ütluste ja olustikuga seostamise protokolli ning äratundmiseks esitamise protokollidega tervikuna ebausaldusväärseteks ning jätab need tõendikogumist kõrvale.

1-20-1208

M Ri ja E P episood

109.Käesolevas on tuvastatud, et M R tuli Eestisse puhkusele eesmärgiga veeta pere ja oma lapsega ühiselt aega. 08.07.2019 kohtus ta esmakordselt oma lapse ema C V palvel E Pga seoses viimase võlaprobleemidega. Ka järgnevatel päevadel kohtus M R korduvalt nii E P kui ka E P võlausaldajatega, et võlaprobleeme lahendada. Seda kinnitavad nii M Ri kui ka C V kohtus antud ütlused, kuid mida omakorda kinnitavad ka erinevad kirjalikud tõendid nagu Tallinnas xxx 08.07.2019.a turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokoll ajavahemikul kell 17:00 kuni 19:00, kust nähtub M Ri ja E P esmane kohtumine /kt 3. kd tl 60-82/, Tallinnas xxx asuva Xxx kohviku 09.07.2019.a turvakaamerate salvestise asitõendi vaatlusprotokoll ajavahemikul 17:19:58 kuni 17:42:00, millest nähtub, et M R, O L, E P ning tuvastamata isiku kohtuvad omavahel /kt 3. kd tl 83-102/, Tallinnas xxx asuva xxx 10.07.2019.a turvakaamerate salvestise asitõendi vaatlusprotokoll ajavahemikul 16:13:45 kuni 16:35:00, millest nähtuvalt kohtuvad M R ja E P xxx /kt 3. kd tl 103-111/ ning 27.09.2019.a jälitustoimingu protokoll, milles on kajastatud 09.07.2019.a M Ri, O Li, E P ning tuvastamata isikute omavahelise kohtumise asjaolusid Xxx kohvikus, samuti järgmistel päevadel M Ri ja E P omavaheliste kohtumiste asjaolusid ja M Ri kasutuses olnud sõiduki Xxx Xxx (reg.nr xxx XXX) asukohti 09.07.2019.a kuni 11.07.2019.a /kt 3. kd tl 112-122/. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kohus oma 22.06.2020 kohtumääruses märkis, et nimetatud jälitustoimingu protokollis on märgitud vale jälitustoimingu loa number, pole prokurör seda viga käesolevas protokollis õigeks parandanud. Samas on kohus jälitustoimikuga tutvudes tuvastanud ja seda ka eelviidatud määruses märkinud, et tegemist oli ilmselge trükitehnilise veaga ning õige jälitustoimingu loa number peaks olema xxx, mille loa sisu vastab käesoleva jälitustoimingu protokolli kirjeldusele ja seega on M Ri varjatud jälgimine olnud seaduspärane /kt 1. kd tl 87-95, määruse p 14/.
110.M Ri ja E P kohtumist Tallinnas xxx asuvas xxx teenindusjaamas kinnitab ka xxx teenindusjaama 11.07.2019.a turvakaamerate salvestuse asitõendi vaatlusprotokoll ajavahemikul 13:38:36 kuni 13:53:28 /kt 3. kd tl 143-167/.
111.M R kirjeldas detailselt nende kohtumiste asjaolusid ning märkis, et sama juttu rääkis ta ka uurijale kui teda kohtueelses menetluses üle kuulati. Kuivõrd prokurör ei taotlenud kohtumenetluses mingiski osas avaldada M Ri varem antud ütlusi usaldusväärsuse kontrolliks seoses vastuoludega, kinnitab see seda, et M R pole oma ütlusi ajas muutnud ja nii kohtueelses menetluses kui kohtus antud ütlustes puuduvad mistahes vastuolud.
112.Tallinnas xxx asuva xxx asuva xxx turvakaamerate 11.07.2019.a salvestuse vaatlusprotokoll ajavahemikul 13:16:57 kuni 13:20:54 /kt 3. kd tl 123-142/ tõendab üksnes seda, et E P viibis xxx kaupluses ja ostis sealt telefoni, kuid ei tõenda mingilgi moel seotust ei M Ri ega narkootiliste ainete käitlemisega.
113.E P 15.07.2019.a toimunud kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära mobiiltelefon Huawei P20, mille kohta on 23.07.2019.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos ekraanitõmmiste ja videosalvestusega /kt 2. kd tl 312-322/. Sellest nähtub, et nimetatud mobiiltelefoni oli paigaldatud suhtlusprogramm Signal ning tuvastati vestlus kontaktiga M. Protokolli kohaselt avas E P uurijatele ise oma mobiiltelefoni.

1-20-1208 Vaatlusprotokollis puuduvad andmed, mis ajavahemikus vaatlusprotokolli sisuks olev vestlus on toimunud. Kuigi ekraanitõmmised vaatlusprotokolli lisana on äärmiselt halva kvaliteediga, millelt on äärmiselt raskendatud välja lugeda seal olevaid kuupäevi ja kellaaegasid, on need tuvastatavad vaatlusprotokolli lisaks olevast videosalvestisest, millele on E P telefonivaatlus salvestatud. Sellelt on tuvastatav suhtlus kontaktiga M numbriga +xxx alates 08.07.2010 kell 18:52, kui E P edastab teisele osapoolele telefoni numbri xxx. Prokurör väitis kohtuvaidluste käigus, et nimetatud telefoni numbri edastas E Ple Signal kaudu M /kt 7. kd tl 185 pöördel 2. lõik/, kuigi E P on andnud deponeerimisel ütlusi, et tema edastas selle numbri ise Mile /kt 5. kd tl 56 ülevalt 2. rida/ Seega on prokurör meelevaldselt muutnud ise E P ütluste sisu. Seda, et telefoninumbri +xxx puhul on tegemist M Ri numbriga nagu prokurör väidab, sellele viitab üksnes Hispaania suunakood +34, mis on tuvastatav avalikest kättesaadavatest allikatest (https://teadmiseks.ee/kasulikku/suunakoodid/). Kohtumenetluses on tuvastatud, et M R elas alates 2016 alaliselt Hispaanias. Samas ei eita E Pga suhtlust ka M R ise ning selles osas puudub vaidlus. Nimetatud telefonivaatlusest ei nähtu aga muud, kui üksnes teineteisele helistamised ajavahemikul 08.07.2019 kell kuni 15.07.2019 kell 20:57. Seda, et viimased kõned on tehtud just 15.07.2019 viitab sellele, et viimased kõned on loendi „eile“ all ning märgiga „E“, mis viitab esmaspäevasele päevale. Kalendri järgi oli 15.07.2019 esmaspäevane päev. Arvestades, et E P peeti kinni 15.07.2019 kell 21:30 ja telefonil on näha kellaaega 13:37, siis saab järeldada, et E P telefoni sisu salvestati 16.07.2019 kell 13:37.

114.E P kahtlustatavana kinnipidamisel 15.07.2019.a leiti ja võeti ära ka mobiiltelefon Huawei Honor, mille kohta on koostatud 23.07.2019.a vaatlusprotokoll koos lisadega /kt 3. kd tl 1-6/. Sellest vaatlusprotokollist nähtub, et mobiiltelefoni oli paigaldatud suhtlusprogramm Surespot, kus omakorda tuvastati suhtlus kontaktiga xxx ning kus E P kasutajanimi oli Xxx. Prokurör viitas kohtumenetluse käigus ja ka oma süüdistuskõnes, et xxx on M Ri kasutajanimi tuginedes E P antud ütlustele. Muid tõendeid, mis viitaksid või kinnitaksid, et kasutajanimi xxx oleks M Ri oma, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole M Rilt ära võetud telefonist leitud mingeid andmeid, mis viitaksid sellisele kasutajanimele, kuna mingit vaatlust tema telefonile pole üldse tehtudki. Seega on prokurör sellele väitele tuginenud üksnes E P ütlustest tulenevalt, mille aga kohus tõendite kogumist kõrvale jättis.
115.18.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis /kt 4. kd tl 7-61/ on vaadeldud C V elukoha ja tema kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimistel leitud ja äravõetud mobiiltelefonide, sülearvutite muude andmekandjate andmeid. 26.07.2019 teostatud C V kasutuses olnud sõiduauto Xxx xxx (reg nr xxx) läbiotsimisel leiti ja võeti ära mobiiltelefon Apple. Vaatlusprotokolli punktist 7 nähtub, et nimetatud Apple iPhone 7 mobiiltelefonist leiti kriminaalasjas tähtsust omavat informatsiooni, millest tehti kuvatõmmised ja nendest sorteeriti välja vaatlusprotokolli lisas nr 2 toodud 172 kuvatõmmist. Fotol nr 1 ja 2 on tuvastatav vestlus
17.juulist kontaktiga K, kelle number on xxx ning mis teiste tõenditega on tuvastatud kui K Ku number. C V andis kohtus ütlusi, et Türgis puhkamas käies kohtus ta K Kuga, kes lubas näidata neile maad, pidid lastega koos minema ringi vaatama ja tema meelest K elas seal /kt 5. kd tl 177 pöördel ülevalt 8. rida/. Käisid koos Ki ja tema naise ning lastega veepargis ja lõbustuspargis /kt 5. kd tl 179 ülevalt 23. rida/. Fotol 6 ja 7 on tuvastatav kontakt E2, kelle nr on xxx. Fotodel 5, 8-172 on kuvatõmmised vestlustest kontaktiga M K, kus fotol nr 5 on tuvastatav M K telefoni number +xxx. M Kappiga vahetatud lühisõnumitest ilmneb, et „M K“

1-20-1208 näol on tegemist M Riga, kes on C V endine elukaaslane ja nende ühise lapse isa. Sama telefoni number oli tuvastatud ka E P mobiiltelefoni Huawei P20 vaatluse käigus. Fotodel 58-59 olevatest ekraanitõmmistest nähtub, kuidas M R 16. juulil palub C Vl uurida Ei naiselt, kus ta on. Selle kohta andis M R kohtus ütlusi, et kuna E P pidi esmaspäeval Mga võlad ära klaarima, tundis ta huvi, kas E P sai lubatud raha, kuid ta ei saanud teda kätte. Seepärast palus ta C Vl Ei naiselt uurida. Muud olulist tõendusteavet nendes ekraanitõmmistes, mis kinnitaksid kuidagi M Ri seotust E P, A N, M Ri või K Kuga või süüd narkootiliste ainete käitlemisega seonduvalt, ei ole. Ülejäänud vestlused sisaldavad suures osas isiklikke vestlusi ja fotosid M Ri ja C V ühise alaealise lapse osas, mis ei oma kohtu hinnangul antud kriminaalasjas mingitki puutumust.

116.Samas leiab kohus, et C V kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel äravõetud telefonist Apple iPhone saadud teave tuleb tõendikogumist välja jätta kui lubamatu. Kohtule esitati tõendina sõiduki Xxx xxx (reg.nr xxx xxx) 26.07.2019.a teostatud läbiotsimise protokoll /kt 4 kd tl 101-104, 105-112/, mille punktist 7 nähtub, et „...Sõiduki kõrvalistmelt leitud C Vle kuuluv mobiiltelefon Apple iPhone (valget värvi), mille parool on xxx.“ C V kohtus antud ütlustest nähtub, kuidas läbiotsimine teostati tema tuttava pulmas xxx parklas, kui nad hakkasid pulmarongiga välja sõitma. Ta oli sellest väga šokis. Ta sai sel hetkel aru, et see kriminaalasi puudutab M Ri. Uurijad käskisid tal telefoni parooli öelda, kuigi ta ei tahtnud seda teha. Talle ei selgitatud, et kuna ta on M Ri eelmine elukaaslane ja lapse ema, siis ei ole tal kohustust seda parooli anda. Uurijad ütlesid, et ta peab parooli ja ka telefoni andma. Mingeid suulisi selgitust ei antud, telefon võeti kohe ära ja anti korraldus kõigi pulmainimeste nähes läbiotsimiseks autost väljuda. Kui talle oleks seda selgitatud, siis ta poleks kindlasti telefoni parooli andnud, kuna seal olid tema isiklikud pildid, uued suhtlused, mis ei puutu asjasse. Talle ei öeldud, et ta võib keelduda, vastasel juhul oleks ta seda kindlasti teinud. Läbiotsimise taotlusele kirjutas ta alla peale seda kui telefon oli ära võetud, kuna alles siis näidati talle seda. Samuti ei soovinud, et tema kodu läbi otsitakse, aga uurijad ütlesid, et peab seda tegema, et hetkel on ta tunnistaja, aga nad saavad tunnistajast teha ta kahtlusaluseks ja viia teda vanglasse. Esmakordselt kuulis sellest, et tal on õigus ütluste andmisest keelduda kohtus. Uurija juures ülekuulamisel küsiti ta käest, kui kaua ja mis suhe tal M Riga on, mille peale ta vastas, et neil on ühine laps ja umbes 7 aastat pole enam koos. Sellepeale vastati, et ta peab ütlusi andma, et ta on tunnistaja praegu ja kui ta keeldub, siis teevad kahtlusealuse ja võivad vahistada. Ülekuulamisel luges oma õigused ja kohustused läbi ja ütles, et ta on M Ri lapse ema, aga uurija vastas, et see ei loe, kuna nad on lahus juba 7 aastat ja peab seega ütlusi andma. Kordagi ei öeldud, et ta võib keelduda. Ta mainis uurijale, et ta ei taha üldse seal vahel olla, kuna see ei ole temaga seotud, kuid kas see protokolli sai kirja ta ei tea, kuna ta oli šokis ja ei lugenud protokolli läbi. Kuigi ta ei soovinud anda ütlusi, siis need mida ta andis on õiged ja kinnitab neid /kt 5. kd tl 178 pöördel alt alates 7. rida – 180 pöörde lõpp/.
117.Siinkohal nõustub kohus täielikult kaitsja O. Nääsi seisukohtadega, et õigus ütluse andmisest ja teabe väljastamisest keeldumiseks C Vl vaieldamatult oli. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Selline õigus tuleneb eeskätt PS § 22 lõikest 3 ning selline lähedaste inimeste ring on täpsustatud KrMS §-s 71, lugedes nende hulka ka (endise) abikaasa ja elukaaslase. Läbiotsimise taotluses ja läbiotsimise protokollis puudub viide, et C Vle oleks tutvustatud õigust selle parooli väljastamisest keelduda. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et ütlus, mis on saadud nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole

1-20-1208 selgitatud nende õigusi ja kohustusi, ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.10.2015 otsuse nr 3-1-1-73-15 p 20, vt nt mutatis mutandis Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-72-07, p 8). Samuti on Riigikohus osundanud, et kui teavitamiskohustus on jäänud täitmata, tuleb seda käsitada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena ja saadud ütlusi ei saa lugeda lubatavateks tõenditeks (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 20.03.2002 otsuse nr 3-1-1-25-02 p 9 jj).

118.Kohus nõustub kaitsjaga, et see kohaldub ka mistahes muule teabele, millele on isik võimaldanud juurdepääsu vabatahtlikult üksnes seetõttu, et teda ei teavitatud selle väljaandmise keeldumise õigusest. Selliselt hõlmab mittesüüstamise õigus ka õigust keelduda nt mobiiltelefonide paroolide väljaandmisest, mille abil on võimalik saada juurdepääs süüdistatavat puudutavatele sõnumitele, kõnedele jms. Viimati nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et kriminaalasja menetlemisel on lubamatu suhtuda menetlusosaliste õiguste selgitamisse formaalselt. Õiguste selgitamine tunnistajale tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulist avaldamist ning nende sätete sisu lahtimõtestamist uurija poolt. Õiguste selgitamiseks ei saa lugeda üksnes allkirja võtmist paragrahvide loetelule ega ka mitte ülekuulatavale võimaluse andmist lugeda iseseisvalt menetlusseadustiku vastavaid paragrahve. Seega ei piisa tunnistaja ülekuulamisel või tema suhtes menetlustoimingu läbiviimisel üksnes abstraktsest õiguste läbilugemisest, vaid selline õiguse selgitamine peab olema ka protokollitud (nt sarnaselt kahtlustatavana ülekuulamisega, kus isik märgib, kas ta soovib kaitsjat või kas ta soovib anda ütlusi). Kui selline nõue oleks C V suhtes täidetud, siis vastuolu korral oleks prokurör saanud taotleda C V ülekuulamise protokolli avaldamist ja tema vastavad ütlused ümber lükata, mida aga prokurör ei teinud. Kuivõrd telefoni parool ja seeläbi ligipääs telefoni sisule saadi vastu C V tahtmist, millega rikuti tema põhiseaduslikku õigust keelduda ütluste andmisest või muu teabe väljastamisest oma lapse isa M Ri vastu, siis on tegemist lubamatu tõendiga ja kohus jätab selle tõendikogumist välja.

K Ku ja A Niga seotud episoodid

119.K Ku ja A Niga seotud episoode kinnitavad prokuröri hinnangul järgmised tõendid. A Ni kahtlustatavana kinnipidamisel 15.07.2019.a tema valdusest leitud mobiiltelefoni Huawei Honor 24.07.2019.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest /kt 3 kd tl 7-26/ nähtub, et mobiiltelefoni on paigaldatud suhtlusprogramm Signal ning seal olev kõne- ja vestluslogi numbri +xxx ja kasutajanime M vahel. Protokollile lisatud ekraanitõmmistelt pole tuvastatav, mis ajavahemikus telefonis tuvastatud kõnelogi on aset leidnud, kuid protokollile lisatud videosalvestuselt on tuvastatav, et see algab 01.05.2019 kella 17-st. Samuti on videosalvestiselt kuulda, kuidas A N vastab menetleja küsimusele, kellele nimetatud number kuulub, et see on H. Peamiselt on näha seal kontaktide omavahelised kõnelogid, kuid midagi sisulist sellest vestlusest ei nähtu. Ka 16.07.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel andis A N ütlusi, et Signali kontakt, kes talle juhiseid jagab võib olla H /kt 5. kd tl 108 ülevalt 5. rida jj/. Prokurör viitas, et number +xxx kuulub K Kule tuginedes A Ni poolt deponeerimisel antud ütlustele, kus A N vastas prokuröri küsimusele, millist numbrit või kasutajanime K K kasutas, et ...number võis olla xxx lõpuga või midagi sihukest /kt 5. kd tl 87 ülevalt 35. rida/, ka

1-20-1208 25.07.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel andis A N ütlusi, et ...number xxx lõpuga on K Ku number /kt 5. kd tl 117 alt 3. rida/. Seega tugineb väide, et telefoninumber +xxx kuulub K Kule üksnes A N ütlusele, mida ta on ajas muutnud ja mille kohus tõendite kogumist kõrvale jättis. K K andis ütlusi, et selline number ei ütle talle midagi. K Ku valdusest leitud ja 09.12.2019 koostatud sidevahendite asitõendite vaatlusprotokollist /kt 4 kd tl 1-6/ nähtub, et K Ku valdusest leiti ja võeti ära kokku 6 mobiiltelefoni, kuid üheski seadmes ei tuvastatud abonentnumbrit +xxx.

120.M Ri kahtlustatavana kinnipidamisel 15.07.2019.a leitud mobiiltelefoni Samsung S9 kohta 24.07.2019.a koostatud vaatlusprotokollist koos lisadega /kt 3. kd tl 27-31, 37, tõlge 32-36/ nähtub, et mobiiltelefoni on paigaldatud suhtlusprogramm WhatsApp ja seal on vestlus kasutajaga +372xxx (K K). Vestlusest nähtub M Riga tavaline jutuajamine, kus muuhulgas M R laenab K Kule raha ning juttu on ka laenulepingu vormistamisest, kuid puuduvad viited, mis seostaks K Kut kuidagi narkootilise aine käitlemisega. Seega kattub nimetatud vestluse sisu K Ku antud ütlustega selle kohta, et ta laenas M Rilt raha ja M R aitas teda pidevalt ka lennupiletite ja hotellidega, kui ta reisil oli. Olulisemaks on käesoleva tõendi puhul aga see, mis moodi on üldse käesoleva vestluse andmed saadud. Protokollis on märgitud, et mobiiltelefoni avamisest ning kõnedest ja vestlustest on tehtud video, mis on lisatud ka asitõendi vaatlusprotokollile, kuid ei protokollist endast ega ka lisatud videost ei nähtu, mis moodi ja mil viisil M Ri telefon avati. Videosalvestise mõlema videofaili alguses on telefon juba avatud, mistõttu pole sealt telefoni avamine nähtav nagu on märgitud protokollis.
121.M Ri kahtlustatavana kinnipidamisel 15.07.2019.a leitud mobiiltelefoni Nokia Android One kohta 11.11.2019.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega /kt
3.kd tl 38-59/ nähtub, et osundatud mobiiltelefonis on suhtlusprogramm SKY ECC, kus omakorda on suhtlus kasutajaga C. Esmalt on käesolevas protokollis märgitud, et „...telefon avati menetluses kogutud andmete põhjal“. Prokurör ei selgitanud kuidagi kohtus, milliste andmete põhjal need paroolid saadi ega esitanud selle kohta ainsatki tõendit. Seega ei ole kuidagi võimalik tuvastada, mil viisil, mis meetodeid ja vahendeid kasutades M Ri kasutuses olevate telefonide (vt ka eelmine punkt) paroolid saadi. Menetlustoimingu protokollis tuleb märkida, mil viisil ja milliste toimingute kaudu on ligipääs seadmele saadud, et oleks võimalik kontrollida nende seaduslikkust. Samuti ei ole mitte ühegi tõendiga tuvastatav see, et kasutajanimi C kuuluks üldse K Kule, vaid üksnes nimetatud asitõendi protokolli lisa ühes videofaili CDPG5890 lõpus esitab politseiametnik küsimuse – „Et see C on siis K K jah?“, kuid vastust sellele videosalvestusel ei nähtu ega kuuldu ning videosalvestus lõpebki selle küsimusega. Kuivõrd M Ri mobiiltelefonide vaatlusprotokollide pinnalt ega juures olevatelt lisadelt pole võimalik tuvastada, milliste toimingute kaudu ja mil viisil seadmetele ligipääs saadi, mis omakorda välistab võimaluse kontrollida andmetele ligipääsemise seaduslikkust, jätab kohus mõlemad M Ri mobiiltelefonide vaatlusprotokollid koos lisadega kui lubamatud tõendid tõendite kogumist välja.
122.Muuhulgas viitas prokurör oma süüdistuskõnes, et M Ri kinnipidamisel leitud mobiiltelefoni Nokia Android One puhul on tegemist ühega kahest Nokia Android One telefonist, mis saadeti H-B Kule ja mille osas koostati 01.11.2019 varjatud läbivaatuse jälitustoimingu protokoll /kt 3. kd tl 168-173/. Sellest nähtub 11.06.2019.a H-B Ku nimele adresseeritud kullersaadetisega xxx DHL saadetud kaks Nokia 3.1 Android One mobiiltelefoni,

1-20-1208 millest ühe telefoni IMEI koodid on xxx ja xxx ning teise omad xxx ja xxx. Seda, et nimetatud telefonid H-B K kätte sai kinnitavad 01.11.2019 koostatud varjatud jälgimise jälitustoimingu protokoll /kt 3. kd tl 174-175/ ning K-K K poolt 11.06.2019.a prügikasti visatud DHL kullersaadetise ja saadetise vastuvõtmise dokumentide rebitud tükkide kohta 31.10.2019.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /kt 3. kd tl 176-180/. Mitte üheski tõendis - ei M Ri läbiotsimise protokollides ega M Ri mobiiltelefoni Nokia Android One 11.11.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis ei ole aga tuvastatud M Ri kasutuses olnud telefoni IMEI koodi, mille alusel saaks öelda, et M Ri Nokia Android One telefoni puhul on tegemist ühega nendest kahest telefonist, mis H-B Kule saadeti. H-B Kule saadetud telefonide IMEI koodid on tuvastatud ja nendega oleks saanud M Ri Nokia Android One telefoni võrrelda, kuid seda tehtud pole. Seega on tegemist üksnes prokuröri paljasõnalise väitega, et tegemist on ühe telefoniga nendest, mis H-B Kule saadeti, kuna see väide ei tugine mitte ühelgi tõendil. Samuti viitas prokurör oma süüdistuskõnes siinjuures ka sellele, et samasuguse mobiiltelefoni Nokia Android One tühi telefonikarp leiti 30.08.2019 toimunud K Ku elukoha läbiotsimise käigus /kt 4. kd tl 76-84, vt fotod 9-10/. Taas on tegemist prokuröri alusetu väitega ja prokurör on teadlikult üritanud kohut eksitada, kuna tegemist on hoopis Nokia 5 mobiiltelefoni karbiga, mille välimus ei vasta juba üksnes telefonikarpide välimusele, millised olid H-B Kule saadetud (vrd kt 3. kd tl 169 foto nr 2 ja kt 4. kd tl 80 foto nr 9), rääkimata mudelite erinevusest. K Ku kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära mobiiltelefon Nokia 5, mistõttu saab eeldada, et K Ku elukohast leitud Nokia 5 telefoni karbi puhul on tegemist sama telefoni karbiga.

Telefonidele ligipääsu saamine

123.Vastuseks kaitsjate seisukohale, mille kohaselt on andmekandjatesse, sh mobiiltelefonidesse sisenemine võimalik Maksu- ja Tolliametil ainult siis, kui on teada nende telefonide PIN koodid, selgitas prokurör, et selline kaitsjate arusaam on ekslik. Menetlejatel, nii Maksu- ja Tolliametil kui politseil on tehniline võimekus siseneda andmekandjasse ka siis, kui see on lukustatud ja siis kui selle omanik ei anna vabatahtlikult ligipääsu. Selleks olukorraks, kus andmekandja omanik ei soostu nö koostööd tegema, ongi üldjuhul läbiotsimise määruses sisse kirjutatud luba menetlejal KrMS § 911 alusel valdaja tahte vastaselt siseneda läbiotsimise käigus leitud andmekandjatesse. Ka M Ri sõidukis ja elukoha läbiotsimisel, 16. juuli määruses oli prokurör andnud loa vajadusel siseneda valdaja tahte vastaselt andmekandjatesse, kui on alust arvata, et seal võib sisalduda oluline osa tõendusteabest ja mis siis võib hävineda. Prokurör möönab, et eelistatud on see, et menetlustoimingule allutatud isik ise läbiotsimise alguses annab välja otsitavad esemed, olgu siis narkootilised ained, relvad vms, aga läbiotsimise mõte ongi selleks, et juhul kui koostööd menetlejaga ei tehta, siis on menetlejal muud võimalused otsitavate esemete leidmiseks.
124.Kaitsja S. Reinsaarar leidis omakorda vastuseks prokuröri seisukohale seoses tahtevastase sisenemisega andmekandjatesse, et viide KrMS §-le 911 on sügavalt asjakohatu. Seadus sätestab konkreetselt 4 objekti, kuhu saab selle sätte järgi siseneda, milleks on hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala. Mobiiltelefoni sisenemist seal ei ole. Kaitsja juhtis ka tähelepanu, et erinevates asitõendi vaatlusprotokollides on siiski ka selliseid märkeid, et osadesse seadmetesse ei ole õnnestunud siseneda just nimelt juurdepääsukoodide puudumise tõttu.

1-20-1208

125.Kaitsja O. Nääs toetas S. Reinsaar väidet korrates, et tahtevastane sisenemine ei kätke endas mobiiltelefoni ning seadus sellist võimalust ei anna. Kaitsja ei tea, milleks Maksu- ja Tolliamet võimeline on, kindlasti on paljuks võimeline ja ka väga hea tehnika, kuid mis puudutab C V mobiiltelefonile ligipääsu saamist, siis fakt on see, et tema suhtes valiti teistsugune ja kahjuks õigusvastane viis, millel on ka vastavad tagajärjed. Kui on võimalused ja kõik muu, siis oleks võinud ka neid võimalusi kasutada, mida aga ei tehtud.
126.Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga selles, et valdaja tahtevastane sisenemine KrMS § 911 alusel ei anna mingit alust andmekandjatesse ehk käesoleval juhul mobiiltelefonidesse sisenemiseks nagu prokurör sellele viitas. Tegemist on hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale sisenemisega vaid erandjuhtudel, mis on toodud nimetatud sätte punktides 1 ja 2 ehk üksnes laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Nimetatud sätte puhul on aga tegemist üksnes erandolukordadega operatiivse ja kiireloomuliste juhtumite puhul, kus politseil puudub võimalus pöörduda prokuröri poole läbiotsimise määruse koostamiseks või selle taotlemiseks kohtult, kuid kindlasti ei ole selle sätte alus ega mõte andmekandjatesse sisenemiseks viisil nagu prokurör seda käsitlenud on. Nimetatud põhimõte tuleneb ka Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 SE II seletuskirjast (Seletuskiri II lugemise jätkamiseks https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad).
127.Läbiotsimist reguleerib siiski KrMS § 91, millele viitab ka KrMS § 911 ning mida ka käesolevas kriminaalasjas kõigi läbiotsimiste on puhul rakendatud. Seda enam tekitab küsimusi läbiotsimise määruses toodud prokuröri poolne viide eraldi veel ka KrMS §-le 911 sättele, mis ei ole üldse asjakohane /vt nt K.Ku läbiotsimise määrus kt 4. kd tl 66-70/. Läbiotsimiseks antav luba ehk läbiotsimismäärus kehtib läbiotsimise koha kohta, milleks võib olla hoone, ruum, sõiduk, piirdega ala vmt. Seega piisab eelnimetatud kohtade läbiotsimisel arvuti, mobiiltelefonide või muude arvutisüsteemide/teabekandjate äravõtmiseks ja nende sisu kopeerimiseks prokuröri või kohtu läbiotsimise määrusest. Samas aga peab loast nähtuma, et läbiotsimise kohas on lubatud otsida andmeid muuhulgas isiku kasutuses olevatest arvutisüsteemidest. Kõik andmed, mis on kättesaadavad läbiotsimise käigus arvutisüsteemi vahendusel, on lubatud ära võtta ja kopeerida läbiotsimise määruse alusel, mistõttu puudub vajadus ja ka alus viidata eraldi veel KrMS §-le 911. Antud juhul aga puudub vaidlus läbiotsimiste seaduslikkuse üle, vaid küsimus on selles, kuidas teatud seadmetesse, antud juhul siis M Ri telefonidesse sisenemine on toimunud. Kohus ei kahtle selles, et uurimisasutustel on teatud võimekus siseneneda äravõetud seadmetesse ka siis, kui seadme valdaja selleks vabatahtlikult kaasabi ei osuta, kuid see ei tähenda, et seadmesse sisenemisel ja selle kohta koostatud vaatlusprotokolli ei peaks kandma andmeid selle kohta, kuidas seadmele ligipääs saadi. Selles osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.
128.Kahtlust ei saa olla selles, et tänapäevaste nutitelefonide puhul on tegemist arvutisüsteemidega ja sealt saadavad andmed liigituvad infotehnoloogiliste (IT) tõendite alla. Kriminaalmenetluses tuleb IT-tõendeid koguda ja kasutada aga nii, et tõendusteabe usaldusväärsus oleks maksimaalselt tagatud. Selleks tuleb järgida kolme põhimõtet, milleks on IT-tõendite identifitseeritavuse, jälgitavuse ja rikkumatuse tagamine. Nagu kohus eelnevalt märkis piisab isiku kasutuses olevates arvutisüsteemides läbiotsimiseks läbiotsimise määrusest,

1-20-1208 kuivõrd see kehtib läbiotsimise koha kohta kus läbiotsimist teostatakse, kuid seda üksnes siis, kui määrusega on lubatud seda teha.

129.Kriminaalmenetlusseadustik ei sätesta paroolide ja mustritega ümberkäimisega seoses erireegleid, mistõttu peab nende saamine olema menetlusdokumentides fikseeritud, mis teeb nende saamise kontrollitavaks ja jälgitavaks. Seega läbiotsimisel saadud seadme vaatluse käigus ehk vaatlusprotokollis tuleb fikseerida, kuidas on saadud andmed kasutajakonto, kasutajatunnuse ja parooli kohta, millega kontole sisenetakse (need võivad olla saadud nii jälitustegevuse kui ka läbiotsimise käigus või ülekuulamisel, nt menetlusalune isik ise ütleb). Seda on tehtud nii E P ja A Ni mobiiltelefonide vaatluse puhul /kt 3. kd tl 1 ja tl 7/, kus on märgitud vastavalt: „Mobiiltelefon ja suhtlusäpp Surespot avati E P poolt antud paroolidega“ ning „Mobiiltelefoni avas A N vabatahtlikult omakäeliselt“. Juhul, kui nimetatud andmed on saadud jälitustoiminguga, siis tuleb menetlejal otsustada, kuidas teavet vaatlusprotokollis avaldada, kuid see ei tohi olla abstraktne selgitus nagu näiteks „menetluses kogutud andmete põhjal“. Kui paroolid on antud näiteks läbiotsimise käigus, siis tuleb see fikseerida läbiotsimise protokollis nagu seda on iseenesest tehtud C V kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel saadud telefoni puhul /kt 4. kd tl 105/. M Ri telefonide puhul, aga ühel juhul puudub üldse informatsioon, kuidas andmetele ligipääs saadi (see ei selgunud ka vaatlusprotokolli lisaks olevast videosalvestiselt) ning teisel juhul on pelgalt märgitud: „telefon avati menetluses kogutud andmete põhjal“. Samas on oluline välja tuua, millele juhtis tähelepanu ka kaitsja S. Reinsaarar, et sõltumata prokuröri seisukohast, et uurimisasutusel on võimekus sisenemiseks olemas ka ilma isiku kaasabita, on näiteks K Ku kinnipidamisel ja nii elukoha kui tema kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel leitud mobiiltelefonide 09.12.2019 teostatud asitõendi vaatlusprotokolli punkti 3 alapunktides 2 ja 3 märgitud „...ei õnnestunud telefone vaadelda juurdepääsu puudumise tõttu“ /kt 4. kd tl 1-6/. M Ri mobiiltelefoni sisenemist ega vaatlust ei peetud üldse vajalikuks, kuigi tema kahtlustavana kinnipidamisel on ära võetud mobiiltelefon Samsung (duos) /kt 4. kd tl 96-98/. Sellest tulenevalt saab siiski öelda, et mitte kõikidesse seadmetesse ei ole võimalik uurimisasutustel oma võimekuse juures siseneda ja seda enam olulisem on vaatlusprotokollides fikseerida, mis moodi juurdepääs telefonile on saadud, et vältida erinevaid kahtlusi ligipääsu seaduslikkuses.

Kokkuvõte E P, A Ni ja M Riga seotud episoodides

130.Kohus jättis nii E P kui A Ni deponeeritud ja kohtueelses menetluses antud ütlused kui lubamatud tõendid tõendikogumist välja. Samuti jättis kohus tõendite kogumist välja M Ri mobiiltelefonide vaatlusprotokollid ja C V Apple iPhone telefonist saadud andmete kohta saadud teabe kui lubamatud. Muid tõendeid, mis kinnitaksid kuidagi M Rile ja/või K Kule esitatud süüdistust olemasolevatest tõenditest ei nähtu. Prokurör väitis süüdistuskõnes, et lisaks E P ja A Ni ütlustele on kogutud hulgaliselt teisi ning väga kaalukaid tõendeid, mistõttu ei saa juba üksnes tõendeid kogumis hinnates lugeda E P ja A Ni kohtueelses menetluses antud ütlusi sellisteks tõenditeks, millele kohtuotsus valdavas ulatuses tugineks.
131.Tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.03.2020 otsuse nr 1-17-11682 p 23 vt RKKKo 3-1-1-8957

1-20-1208 12, p-d 19 ja 20 ning RKKKo 3-1-1-41-13, p 10). Kohus märgib siinkohal, et isegi juhul, kui kohus poleks E P ja A Ni ütlusi lugenud ebausaldusväärseteks, on nende ütluste puhul tegemist tõenditega KrMS § 15 lg 3 mõttes, kuivõrd nii E P kui A Niga seotud episoodid tuginevad isegi mitte valdavas ulatuses, vaid lausa üksnes ja ainult nende ütlustele, mida ei toeta ega kinnita ükski muu lubatav tõend. Jättes E P ja A Ni ütlused kõrvale, ei võimalda muud tõendid kuidagi järeldada, et M R ja K K oleks neile süüdistuses etteheidetud tegusid toime pannud. Muud tõendid nagu E P, A Ni ja M Ri kahtlustatavatena kinnipidamise protokollid, läbiotsimised, ekspertiisid jne kinnitavad E P, A Ni ja M Ri endi, kuid mitte M Ri ega K Ku süüd. Ülejäänud tõendid, millega on tuvastatud M Ri ja E P kohtumised nii omavahel kui ka Mga Xxx kohviku juures kinnitavad üksnes neid kohtumisi, mille osas ei olegi vaidlust ning mis ei ole ka kuidagi seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Kuivõrd puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitavad M Ri ja K Ku süüd narkootiliste ainete käitlemises seoses E P, A Ni ja M Riga, siis tulevad M R ja K K neile esitatud süüdistuses õigeks mõista.

K Ku ja L Õ episood

132.L Õ andis 16.10.2020 kohtuistungil tunnistajana ütlusi /kt 5. tl 230-238/, milles kirjeldas üksikasjalikult oma ühiseid ärisid ja sellega seotud tegevusi K Kuga, narkootilise aine toomist Eestisse ja sellega seonduvaid asjaolusid, tema kinnipidamise ning kohtueelse menetlusega seotud asjaolusid. L Õ ütluste kohaselt tunneb ta K Kut üle 15 aasta. Ta võttis Ki enda firmasse Xxxxxx OÜ ametlikult töölepinguga tööle, kui K vanglast vabanes. Kil oli alguses ametlikult miinimumpalk, kuid olid hüved sularahas, hiljem tõusis ametlik palk 1500 eurole. Kokku võis Ki palk olla 1500-3000 eurot kuus, keskmiselt oli 2500 eurot. Kil olid kohtutäiturid arved arestinud ja see oli põhjus sularahas palga maksmiseks, samuti oli eesmärk hoida sel viisil maksude pealt kokku. Kui K sai kohtutäituritele makstud, siis tõusis ka ametlik palk. Täituritele maksis K vist jupi kaupa palgast ja laenudest, kuid ta täpselt ei tea. Firma tegevusalad oli autode ost-müük, fotograafia, autode diagnostika ja pisemad tööd. Nende firma tegeles Euroopast autode toomisega. Vahepeal tõid 3 autot kuus, vahepeal oli pikem paus. Autode toomisel kasutas Ki abi, et kohapeal auto üle vaadata ja ära tuua. Selleks tuleb kohale lennata ja kui auto on kusagil kaugemal, tuleb võtta rendiauto ja ära tuua. Seda on üksi raske teha ja seega aitas K üle vaadata ja Eestisse tuua, samuti laenas Kilt raha, kui tal osa puudu jäi, sel juhul nad jagasid kasumit. Tal oli avatud Saksamaal arveldusarve, sest varasemalt tuli Saksamaal autot ostes maksta maks ja väljaviimisel see osaliselt tagastatakse ning selleks, et saada üldse transiitnumber pidi olema konto.
133.Xxx ettevõtte asutasid nad Kiga kahepeale. Kuna Kil olid kohtutäiturid peal, siis nad kirjutasid ettevõtte pooleks ja pidid sinna mõlemad investeeringud saama. Lõpuks investeeris sinna ainult K, kuna tema ei saanud. K ostis oma investeeringuga sinna 4-5 autot ja see äri jäigi Ki äriks ning ka kasum läks Kile. Need autod olid ostetud Eestist erinevatelt autoplatsidelt ja üks xxx xxx oli tema vanemate auto, mille K ära ostis. Kuigi tema oli juhatuse liige, toimetas seal K. Teine juhatuse liige oli vist Ki õde, aga tema ei tegelenud ettevõtte igapäevases tegevuses. Need autod olid enamus aega pikaaegselt välja renditud. Ki ema Ü K võttis laenu ja andis Kile ning selle eest K ostiski autod. A Nist on kuulnud ja vist ka korra kohtunud, N pidi ka investeeringu Kile leidma. Kui N käis neil kontoris, siis K ja N päris pikalt arutasid seda

1-20-1208 teemat, et Nil oli keegi, kes oleks huvitatud investeerimast ja siis saaks K autosid juurde osta ja äri suurendada. Firma kontor oli kõigepealt xxx, aga kuna see lammutati, siis kolisid nad Xxx xxx aadressile. Xxx oli samal aadressil, otsest füüsilist kontorit vaja ei olnud, aga sissekirjutus oli seal. xxx aadressil oli peale nende veel ettevõtteid. xxx, kellelt nemad rentisid ühte tuba, oli täpselt nende kontori kõrval. Seal oli suur garaaž ja selle kõrval siis kontorid. xxx töötas kaks inimest, juht oli I ja tööline oli A. Pikemad plaanid olid Kiga Saksamaal Berliinis autoplatsi tegemine ja sinna kolimine, samas ajas K puuviljaäri, et Hispaaniast ja Türgist Eestisse tuua.

134.Nad tegelesid Kiga ka krüptovaluutaga, ostsid bitcoine, investeerisid lühiajaliselt ja siis müüsid neid ning kasumi investeerisid teistesse krüptovaluutadesse. Kõige lihtsam ja kiirem oli tehinguid teha electroneumiga. Nad investeerisid sinna 750 eurot ja välja võtsid 15000 eurot, aga oli ka väiksemaid 3000-5000 õnnestumisi. K kasutas enne kinnipidamist ise sõiduautot Xxx Xxx. Sellel autol käis K ise järgi, kuid kiirteel läks turbo katki ja K helistas talle. Tema organiseeris autole treileri järgi ja sellega toodi Eestisse. Peale seda läks Xxx esindusse, kus keegi M seda mitteametlikult parandas.
135.Narkootilise aine käitlemisega seonduvalt andis L Õ ütlusi, et selle aine ostis ta Saksamaalt. Enne seda viibis Hollandis Amsterdamis koos elukaaslase ja seal said kokku Ki ja tema elukaaslasega, kus nad viibisid 3-4 päeva. K ja T tulid Itaaliast, sest K käis seal autot vaatamas, aga tehinguni ei jõudnud. Hollandis läksid nad lahku. Tema koos elukaaslasega sõitis Saksamaale, aga K ja T läksid Amsterdamis lennujaama. Saksamaal viis ta oma elukaaslase Düsseldorfi, kus viimane läks lennuki peale ja sõitis Eestisse, kuna seoses pildistamisega pidi ta kiirelt tagasi jõudma. Düsseldorfist lennukiga tagasisõitmine Ryanairiga oli oluliselt soodsam kui Amsterdamist Tallinna sõit. Tagasi jõudis ta 24 aprill 2019 ning ta peeti kinni enne Tallinnat 4-realise tee alguses kui Pärnu poolt tulla. Viibides Pärnu arestimajas külastasid teda peale vahistamist 2 tolliameti uurijat, kes tulid mitteametlikult temaga vestlema. Nad tahtsid teada, kust ta narkootilise aine sai ja kas keegi veel on sellega seotud. Teda ähvardati 9-10 aastase vangistusega kui ta ei hakka rääkima, kes on seotud ja suunasid teda väga selgelt Ki poole, et ta ütleks nagu K oleks seotud ja nagu tema käest oleks selle saanud.
136.Narkootilise aine soetas ta läbi darkwebi, kust sai kontakti ja kirjutas talle. Suhtles isikuga läbi Viber rakenduse, kordagi selle inimesega ei kohtunud ja nime ei tea. Millisel konkreetsel veebilehel see darkwebis oli, ta ei mäleta. Ostis 1 kg kokaiini hinnaga 30 000 eurot. Raha oli osaliselt laen ja osaliselt firma raha. Ta oli ummikus oma rahade ja võlgadega ning flirtis selle mõttega pikemat aega, kuid ta ei näinud muud väljapääsu. Kile ta sellest plaanist ei rääkinud. Ta sõitis Kölni, sai aadressi ja sõitis autoga kokkulepitud aadressile. Ta jättis auto tänavale ning uksed lahti, raha istme alla ja ise eemaldus. Seejärel ta kirjutas, et auto on kohal ja ise on eemal. Umbes tunni pärast oli kõne, kus teatati, et kõik on korras. Autosse jõudes oli raha ära võetud ja oli pandud 1kg kokaiini istme alla ja ka umbes 5-6g kanepit. Ta pakendas aine ümber, lisades ka pakendile mootoriõli ning peitis aine armatuuri sisse spidomeetri taha, kus on avaram ruum. Kuna ta on autosid remontinud, siis teadis, et autol on seal ruum olemas. Selliselt ostis ta kokaiini esimest korda. Risk rahast ilma jääda oli muidugi olemas, aga müüjal oli seal väga hea reiting. Kokaiini ostmise eesmärk oli see kõigepealt Eestisse tuua, siis uurida maad, maha müüa ja kasumit teenida. Tal on mõningaid tuttavaid, kelle jutule minna. Eestisse sisenemisel kasutas ta piiripunkti xxx lähedal. Ta on kasutanud tihti seda, kuna ta vanemad elavad xxx, kuid seekord ei hakanud ta vanemaid üles ajama ja sõitis otse Tallinnasse.

1-20-1208

137.Saksamaale ta sõitis E N laenatud autoga xxx-Xxx, mille vormistas Saksamaal Kölnis volituse alusel ümber, kuna auto oli Prantsuse passiga. Ta võttis auto Saksamaal Kölnis registrisse ja sai seal passi. Tavaliselt ei ole see müügi mõttes hea näitaja, kui passis on Prantsuse või Itaalia päritolu. Saksa registris olevat autot on parem müüa ja on usaldusväärsem, see oligi põhjus ümberregistreerimiseks.
138.L Õ on eelkirjeldatud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.10.2019.a otsusega nr xxx KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud ja karistatud 5 aasta pikkuse vangistusega /kt 2. kd tl 108-112/. Süüdistuse kohaselt omandas L Õ nimetatud narkootilise aine Hollandis K Kult. Kuigi L Õ on nimetatud süüdistuses süüdi mõistetud, andis ta kohtuistungil ütlusi, et K K sellega kuidagi seotud ei ole. Teda kuulati kohtueelses menetluses üle mitmeid kordi, kus ta keeldus ütluste andmisest. K Ku nimi tuli kahtlustusse alles enne kokkuleppe esitamist. Ennast ta süüdi ei tunnistanud, aga leppis karistusega. Samuti selgitas L Õ, et temaga käidi ka vestlemas, kus üritati seostada teda ja temalt leitud narkootilist ainet K Kuga. Kohtul puudub alus kahelda L Õ ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd tema ütlusi kinnitavad kohtule esitatud järgmised tõendid.
139.Seda, et L Õ lahkus Eestist 17.04.2019 kell 21:38 sõiduautoga Xxx-Xxx reg.nr XXX, vinkoodiga xxx ning saabus tagasi Eestisse 24.04.2019 kell 09:28 sama autoga, millel oli nüüd reg.nr XXX kinnitab väljatrükk automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) andmebaasist /kt 2. kd tl 17/. Siinkohal märgib kohus, et K Ku süüdistuses on mõlemad L Õ kasutuses olnud auto reg numbrid märgitud kui Saksamaa Liitvabariigi omad, kuid tegelikkuses on registreerimisnumbri XXX puhul tegemist Prantsusmaa registreerimismärgiga. See on tuvastatav 24.04.2019.a-l koostatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist ja selle juurde lisatud fototabelis asuvalt fotolt nr 6, kus on näha registreerimismärgil riigi tunnus F ehk France ehk Prantsusmaa ja mida on kirjeldatud ka foto all kui Prantsuse päritolu auto registreerimismärki /kt 2. kd tl 6/. Nimetatud asjaolu kinnitab L Õ ütlusi selle kohta, et kuna see sõiduki päriolu oli Prantsusmaa, siis selleks, et sellel oleks müügi mõttes parem taust, oli see vaja Saksamaal ümber registreerida.
140.Seda, et sõidukeid registreeriti ümber Saksamaal või neid osteti sealt, kinnitavad L Õ kasutuses olevast garaažist aadressil Xxx xxx läbiotsimisel leitud saksakeelsed dokumendid ja nende tõlked /kt 2 kd tl 51-54, 62-65/. Nii on näiteks L Õ soetanud 04.05.2018 (tarne aeg) 10 000 euro eest Xxx Xxx OÜ-le sõiduauto Xxx-xxx xxx, VIN-koodiga xxx, mille originaaldokumendil on tempel, millelt nähtub „Köln“ ja kuupäev „15.06.2018“. Samal päeval on L Õ soetanud nimetatud sõidukile väljaveo tunnusmärgi xxx. Samuti kinnitab L Õ ütlusi Saksamaa pangakonto omamise ja selle vajaduse kohta läbiotsimisel leitud ühtse euromaksete piirkonna veokimaksu tasumise otsekorraldus, kust nähtub, et L Õl oli Saksamaal konto ja see otsekorraldus on allkirjastatud Kölnis. Ka on sõiduauto Xxx-Xxx xxx reg nr xxx xxx läbiotsimisel leitud dokumendid – saksakeelne registritõend ja teisaldatavate registreerimismärkide žurnaal /kt 2. kd tl 61, tõlge 66/, millest nähtub, et 08.03.2019 on sõiduautole Xxx-Xxx xxx väljastatud ajutine lühiajaline sõiduki registritõend registreerimismärgile xxx kehtivusega kuni 12.03.2019. Eelnimetatud sõidukite numbrid xxx ja xxx leiti ka Xxx tn xxx asuva garaaži läbiotsimisel, kus on näha veel mitmeid välisriikide sõidukite registreerimisnumbreid /kt 2. kd tl 55/.

1-20-1208

141.Seega ei ole kahtlust L Õ ütlustes, et sõidukeid toodi Saksamaalt või registreeriti neid seal ümber. Välisriigist autode toomist kinnitab ka K Ku kaitsja poolt esitatud tõendid e-kirja väljatrükkide näol K Ku ja L Õ vahel 7. aprillist 2019 /kt 7. kd tl 21/, kus K K saadab L Õle kaks automüügi linki sõiduauto XXX kohta ja märgib, et „Austriasse oleks vaja helistada“. See omakorda kinnitab K Ku ütlusi selle kohta, et ta ei osanud saksa keelt /kt 6. kd tl 12 pöördel 7. lõik/. Samuti esitas kaitsja kaks auto DNA aruannet, mille L Õ edastas 11.04.2019 K Kule ning kus on välja toodud kahe erineva sõiduauto XXX detailandmed ning et nende müügi sihtkoht on Germany /kt 7. kd tl 22-29/. Nimetatud tõendid kinnitavad autode soetamist Saksamaalt ja ka K Ku ütlusi selles osas, et ta oli oma kliendile Saksamaal autosid välja vaadatud, samuti et tegi alati ka autodele taustakontrolli.
142.Seda, et L Õ peeti kinni E N kasutuses olnud autoga, kinnitab kaitsja poolt esitatud ekirjavahetus prokuröri ja LHV panga esindaja vahel, kus LHV Pank soovib seoses L Õ poolt LHV Pangale suure kahju tekitamisega ning sellest tulenevalt liisinglepingu lõpetamisega saada tagasi sõiduautot XXX reg nr xxx ning samuti 29.04.2019 koostatud üleandmise ja vastuvõtmise akt E N ja uurija E K vahel, kus E N annab uurijale üle sõiduauto XXX reg nr xxx ning E N võtab vastu sõiduauto Xxx-Xxx Saksa Liitvabariigi reg nr-iga XXX /2. kd tl 3031/.
143.L Õ andis ütlusi, et tema kinnipidamisel ja tema vahistamisel kirjeldatud kahtlustus ei sisaldanud mingilgi määral seost K Kuga. Märkimist väärib veel lisaks prokuröri poolt esitatud L Õ suhtes 25.04.2019 koostatud vahistamistaotlusele ja 26.04.2019 kohtumäärusele nr xxx L Õ vahistamise osas /kt 2. kd tl 67-78/ kaitsja poolt esitatud L Õ suhtes lisapiirangute muutmise määrus 09. juulist 2019 ja vahistamise pikendamisega seotud tõendid, millest nähtub, et kuni 22.08.2019 ei ole nendes dokumentides K Kut ja tema rolli mainitud /kt 7 kd tl 34-38/. Pärnu Maakohtu 23.08.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et L Õ on nõus vahistamise pikendamisega, kuigi ei ole plaanis uusi tegusid toime panna ning kaitsja ütleb: meil on jätkuvalt soov lõpetada asi kokkuleppemenetlusega /kt 7. kd tl 39/. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et see viitab sellele, et varasemalt oli suuliselt kokkuleppemenetluse läbirääkimised toimunud, mis on ka üsna tavapärane praktikas. 23.08.2019 Pärnu Maakohtu kohtumääruses on aga juba mainitud, et L Õle on esitatud lõplik kahtlustus 22.08.2019 /kt 7. kd tl 43 ülevalt 5. lõik/. Samas on oluline siinkohal välja tuua, et L Õ vahistamise pikendamisel, mis toimus kõigest 8 päeva enne K Ku kahtlustatavana kinnipidamist polnud L Õle veel esitatud kahtlustust, mis sisaldas ka K Ku seotust.
144.K K andis ütlusi, et nad käisid koos L Õga Eestist väljaspool autosid vaatamas ja toomas ning tihti nendest üks läks autoga ja teine lennukiga põhjusel, et teine saaks samal ajal kontoris tööd teha. Seepärast lendas K K L Õle hiljem järgi, samuti oli tema naine tihti kaasas /kt 6. kd tl 12 pöördel 9. lõik jj/. Seda kinnitab ka 29.08.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus on võrreldud andmeid automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS päringu väljavõtete ja K Ku kasutuses olnud abonentnumbri xxx kohta ajavahemikul 28.08.2018 kuni 28.08.2019 /kt 2 kd. tl 99-107/. Nimetatud protokollis on kajastatud L Õ valdusest leitud sõidukite reg nr järgi teostatud päringud ANTS süsteemis ja võrreldud samal ajal ka K Ku abonentnumbri liikumist. Arusaamatul põhjusel pole nende andmetega võrreldud aga L Õ kasutuses olnud telefoni liikumist, mis kinnitaks, et nimetatud autodega sõitis just L Õ. Nii näiteks on protokolli fotol nr 6 ja 7 näha sõiduauto Xxx-Xxx reg märgiga xxx esmane sisenemine Eesti Vabariiki

1-20-1208 31.03.2019 Ikla piiripunkti kaudu, milline sõiduk kuulus aga E Nule, mistõttu võis selle sõidukiga sõita hoopis E N. Seda, et L Õ selle autoga 17.04.2019 Eestist lahkus nagu ka tema ütlustest nähtub, kinnitab sama protokolli foto nr 8. Sellest tulenevalt kattuvad L Õ ütlused sellega, et tegemist oli E Nule kuuluva ning prantsuse päritolu autoga, mille tema registreeris Saksamaal ümber. K K on andnud ütlusi, et vahel sõitis ka tema koos Lga. Seda, et ka K K on nimetatud vaatlusprotokollis kajastatud autodega Eestist lahkunud kinnitab vaatlusprotokolli foto nr 3 ja seal olev kirjeldus, kus on toodud K Ku abonentnumbri liikumine Paldiskist läbi Rootsi ja Taani Saksamaale ajavahemikul 30.01.2019 kuni 05.02.2019. Sellest omakorda nähtub, et K K viibis ajavahemikul 31.01.2019 kuni 05.02.2019 Saksamaa operaatori levialas. Nimetatud asjaolu kinnitab K Ku ütlusi selles osas, et 2019 veebruari alguses ostis ta Saksamaalt sõiduauto Xxx Xxx, mis tagasitulles kiirteel katki läks.

145.Seda, et K K viibis oma naise T Kuga (endine A) Itaalias ja L Õ sai nendega Hollandis kokku, kust nad mõne päeva möödumisel uuesti lahku läksid kinnitab 03.01.2020 koostatud sideettevõtjalt saadud abonent xxx ja xxx andmete kohta koostatud protokoll /kt 2 kd tl 113-116/. Siinkohal on oluline märkida, et luba kõneeristuseks on antud ajavahemikuks 01.01.2019 kuni 10.09.2019, kuid protokolli koostamise kuupäevaks on aga märgitud 03.01.2019. Lähtudes protokolli nurgas olevast märkest „ametialaseks kasutamiseks“, kus on märgitud juurdepääsu piirangute kuupäevad, saab öelda, et protokolli koostamise kuupäevas on ilmselge trükitehniline viga ning 2019 aasta asemel peab olema 03.01.2020.
146.Analüüsides nii K Ku kui T Ku kõneeristusi selgub, et 13.04.2019 alates kella 19:11-st liikus K Läti suunas läbides LibatseD3/Y2, PjaagupiD2, JanesseljaT1/Y1, ... HaademeesteD3/Y2 ning IklaD2/Y2 maste ning kell 20:36 viibib Läti Vabariigis ehk LVABC levialas. Seega saab öelda, et K K liikus Läti Vabariiki mööda maad autoga. K K andis ütlusi, et nad olid ühe päeva Riias, kuna 13.04.2019 oli Riias tema naise sünnipäev /kt 6. kd tl 13 ülevalt 2. lõik/. Nimetatud kõneeristus kinnitab K Ku selle kohaseid ütlusi, kuivõrd Lätis viibis K K kuni 14.04.2019 kella 14:46-ni ning umbes 2 tundi hiljem viibisid nad juba Itaalias ehk ITAOM levialas. Oluline on siin ka see, et 15.04.2019 kell 18:54 helistab K K Itaalia abonentnumbrile +xxx, 16.04.2019 kell 10:37 ja 10:38 helistab K K abonentnumbrile +xxx ning 16.04.2019 kell 10:41, kell 17:20 ning 17.04.2019 kell 12:28 abonentnumbrile +xxx. Seda, et Itaalia suunakood on +39 leiab avalikest andmebaasidest (https://teadmiseks.ee/kasulikku/suunakoodid/). Nimetatud kõned kinnitavad muuhulgas K Ku ütlusi selles, et ta läks Itaaliasse autot tooma, aga müüjal oli autodokumentidega probleeme, mistõttu saab Itaalia abonentnumbritele helistamist seostada autoostuga. Itaalias viibis K K kuni 18.04.2019 ning alates sama päeva kella 20:07-st viibib K Ku abonent Hollandi ehk NLDLT levialas. Hollandis viibis K K kuni 22.04.2019, mil ta samal päeva kell 21:52 viibib Lätis ehk LVABC levialas. Sealt edasi nähtuvalt liigub K K maismaad pidi ka tagasi jõudes Eestisse 23.04.2019 kell 01:13 viibides KabliY2 levialas. MetsakastiH3 levialasse ehk koju jõudis K K 23.04.2019 kell 03:41. Ka 29.08.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli fotodest nr 15 ja 16 nähtub, et K K sisenes 23.04.2019 kell 01:00 Xxxxxx OÜ-le kuuluva autoga reg nr xxx Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ja viibis kell 01:13 KabliY2 levialas /kt 2 kd. tl 99-107/. Eeltoodust saab järeldada, et K K liikus sõiduautoga Riiga ja sealt edasi lennukiga Itaaliasse, Hollandisse ja sealt omakorda tagasi Riiga, kust siis naases sõiduautoga Tallinnasse. Google Maps andmetel on Riia lennujaamast xxx 142 km, mille läbimiseks kulub ilma peatusteta 2h:15min

1-20-1208 (https://www.google.ee/maps/dir/Riia+lennujaam+(RIX),+P133,+M%C4%81rupe,+LV1053,+L%C3%A4ti/Kabli,+P%C3%A4rnu+maakond/@57.4625607,23.6630966,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13 !1m5!1m1!1s0x46eeda5ff5a58f9d:0x98dcbaa59ebc3e97!2m2!1d23.9733129!2d56.9226554!1m5!1m1!1s0x46ec 456bf2e6dc29:0xef6d77ca8fdb43d9!2m2!1d24.449091!2d58.0033304!3e0?hl=et ).

T Ku abonentnumbri kõneeristusel on näha sama liikumine, seega olid T K ja K K nimetatud reisidel koos. Alates 28.04.2019 kella 22:47-st viibib T Ku ja alates 29.04.2019 kella 17:13-st K Ku abonendid Türgi levialas kuni kõneeristuse logi lõpuni. Nimetatu kinnitab K Ku ütlusi nii Itaalia, Hollandi kui ka Riia kohta, kui ka selle kohta, et ta lahkus aprilli lõpus Türki, kus ta plaanis Türgis rajada oma ettevõtte, mille eelduseks oli ka elamisloa saamine. Seda kinnitab omakorda kaitsja poolt esitatud K Ku 10.07.2019 sisse antud elamisloa taotlus /kt 7. kd tl 46-62/.

147.L Õ andis ütlusi, et kokaiini toomine oli tema enda projekt ja K K sellega seotud pole. Prokurör küsimustele, kellele ja mismoodi plaanis L Õ ainet turustada, vastas L Õ, et ta veel ei teadnud, aga oleks mõnega rääkinud. Sellele, et L Õ plaanis ise seda ainet müügiks pakkuda ja turustada viitavad 24.04.2019.a tema elukoha läbiotsimisel aadressil xxx Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll /kt 2 kd tl 21-24, 25-39/, millest nähtuvalt leiti L Õ korterist tühjad minigripp kilekotid, vaakumpakendaja, vaakumpakendaja kottide pakendid, vaakumpakendi kotid ning kaal, mis on tavapärased narkootilise aine käitlemise vahendid /kt 2. kd tl 34-39 fotod nr 16, 20-26/.

Kokkuvõte L Õ ja K Ku episoodis

148.Kohtul puudub igasugune alus kahelda L Õ ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need haakuvad nii K Ku ütluste kui ka teiste kohtus uuritud tõenditega, mida kohus eelnevalt analüüsis. Muid tõendeid, mis K Ku süüd selles episoodis tõendaks kohtule esitatud ei ole. Üksnes tõsiasi, et K K ja L Õ viibisid koos Hollandis ei saa olla aluseks väitele, et L Õ sai kokaiini K Ku käest, kuivõrd seda ei kinnita mitte ükski kohtule esitatud tõend. Samuti leiti L Õ kinnipidamisel ka kanepit, mille käitlemises aga K Kut ei süüdistatud. L Õ ütlused narkootilise aine soetamise asjaolude kohta darkwebi vahendusel ei saa tekitada tänapäeval mingit üllatust, kuivõrd teadaolevalt toimub erinev illegaalne tegevus, sh narkootiliste ainete müük väga suures ulatuses ka darkwebis. Ilmselgelt on sellise koguse narkootilise aine soetamise puhul tegemist suurte rahasummadega, millega kaasnevad mõistetavalt ka suured riskid nii rahast ilma jäämise kui ka võltsaine saamisega, kuid need ei ole vähemriskantsemad võimalusest narkootilise ainega vahele jääda. Sellest tulenevalt ei saa kohus L Õ ütlusi kokaiini soetamise kohta ka eluliselt mitteusutavaks pidada, kuivõrd L Õ poolt kirjeldatud teguviis narkootilise aine soetamisel ei ole välistatud. Muud tõendid, mis seonduvad L Õ narkootilise aine käitlemisega nagu kinnipidamise, läbiotsimiste jm toimingutega seotud tõendid tõendavad üksnes L Õ enda süüd. Samuti ei ole prokurör esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaksid L Õ kohtuistungil antud ütlused ümber. Eeltoodust tulenevalt tuleb K K L Õ episoodiga seonduvalt õigeks mõista, kuivõrd puuduvad mis tahes selles osas esitatud süüdistust kinnitavad tõendid.

K Ku ja M Ri ühine ja kooskõlastatud tegevus narkootilise aine käitlemise osas

149.K Kule ja M Rile on esitatud süüdistus muuhulgas selles, et nad ühiselt ja kooskõlastatult

1-20-1208 käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Süüdistuses on muuhulgas märgitud: „...Nimelt oli K K palunud enda õel H-B Kul viia Xxx Xxx (reg.nr xxxXXX) Tallinna sadama lähedale ja jätta sõiduki võti autoratta peale, et M R saaks Eestis viibimise ajal antud sõidukit kasutada ning kooskõlastatult K Kuga narkootilist ainet kokaiini käidelda“. Kohtule ei ole esitatud mitte ainsatki tõendit, millest nähtuks, et M R ja K K oleksid või plaanisid koos narkootilisi aineid käidelda. Asjaolu, et M R ja K K on omavahel varasemast ajast tuttavad ei anna mingit alust sellise järelduse tegemiseks. Ka tõsiasi, et nii M Ri kui K K olles varasemalt narkootiliste ainete käitlemises karistatud ja et nende tutvusringkonda kuuluvad sellest tulenevalt ka kriminaalkorras karistatud isikud, ei saa olla aluseks isikute süüdimõistmisel. Prokurör on seostanud M Ri ja K Ku ühist ja kooskõlastatud tegevust eelkõige varasema karistatuse, nende omavahelise tutvuse ja sama auto kasutamise läbi, millega on omakorda M Ri Nokia Android One mobiiltelefoni vaatluse käigus tuvastatud vestluses kasutatud sõnale „sõber“ omistanud M Ri nime, kuigi täielikult tõendamata on üldse see, kellele kuulub kasutajanimi C ja millel selline prokuröri väide tugineb.

III KOKKUVÕTE

150.Kohus hinnates tõendeid kogumis ja võttes aluseks tõendid, mida kohus pidas lubatavaks jõudis seisukohale, et käesolevas asjas ei ole kohtu käsutuses mitte ainsatki sellist tõendit, mis isegi kaudselt viitaks K Ku või M Ri poolt narkootilise ainete käitlemisele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et narkokuritegude puhul on tegemist peitkuriteoga, millel on väga kõrge konspireeritusse tase, kus läbivaks käitumismustriks on salatsev käitmine ja rangelt paika pandud tegevus, kus ühe ja sama narkoaine erineval ajal ja erinevates vormides käitlejad ei püüa omavahel mitte ainult kohtuda, vaid nad ei pruugi isegi teineteist tunda. Samuti nõustub kohus sellega, et narkootiliste ainete käitlemise organiseerijad ei pruugigi ise vahetult narkootilise ainega vahetult kokku puutuda, vaid narkootilise aine käitlemine toimub vahendlikult. Sellest tulenevalt on tihti ka selliste kuritegude tõendamised raskendatud, mistõttu pole välistatud kuriteo asjaolusid arvestades isikute süüdimõistmine ka kaudsete tõendite alusel. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad aga lisaks otsestele tõenditele ka mistahes kaudsed tõendid, mille alusel saaks lõpptulemina järeldada, et K K ja M R on neile esitatud süüdistuses kirjeldatud teod toime pannud. M R ja K K on kohtumenetluses andnud põhjalikke ütlusi, mis kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mistõttu pole alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tõendeid, mis M Ri või K Ku ütlused ümber lükkaks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M Ri ja K Ku neile esitatud süüdistustes seoses tõendite puudumisega täielikult õigeks.

IV KAUTSJON

151.27.03.2020 kohtumäärusega asendati M Ri suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kautsjoniga summas 70 000 eurot, milline summa tasuti M Ri eest 01.04.2020, mil ka M R vahi alt vabastati. KrMS § 135 lg 7 p 3 kohaselt tagastatakse kautsjon kui isik mõistetakse õigeks. Kuivõrd kohus mõistab M Ri talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks, tuleb tema eest tasutud kautsjon tagastada.

1-20-1208

V SÜÜTEOMENETLUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE

152.SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda vahistamise ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist. K Ku ja M Ri kaitsjad esitasid 30.11.2020 toimunud kohtuistungil taotlused K Ku ja M Ri süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses oma kaitsealuste õigeksmõistmise taotlemisega.
153.SKHS § 11 lg 3 sätestab, et isikult vabaduse võtmise korral eeldatakse talle mittevaralise kahju tekkimist. SKHS § 11 lg 4 alusel hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suuruseks on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti andmetel oli 2020 III kvartali keskmine brutopalk 1441 eurot (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Kuivõrd käesoleva otsusega mõistetakse K K ja M R õigeks neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, tuleb neile hüvitada süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest iga alanud kalendripäeva kohta.
154.K Ku suhtes rakendati Harju Maakohtu 09.08.2019 määrusega tagaselja tõkendit vahistamine. K K peeti kahtlustatavana kinni 30. augustil 2019. Selle aja jooksul on K K katkematult viibinud vahi all. Seega on ta vahi all viibinud käesoleva otsuse kuulutamise, s.o
3.märtsi 2021 seisuga 552 päeva (2020 a oli liigaasta). Seega kuulub K Kule SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 ning § 11 lg 1, 3 ja 4 alusel Eesti Vabariigil hüvitamisele süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ajavahemikul 30.08.2019 kuni 03.03.2021, s.o. kokku 552 päeva eest summas 26 512,56 eurot (1441:30=48,03x552).
155.Harju Maakohtu 23.07.2019.a määrusega kohaldati M Ri suhtes tõkendit vahistamine tagaselja ja seejärel koostati samal päeval Euroopa Vahistamismäärus (EAW), mille alusel peeti M R 25.07.2019.a Saksamaal kahtlustatavana kinni. M R loovutati Eesti Vabariigi ametivõimudele 08.10.2019.a. 01.04.2020 vabastati M R vahi alt kautsjoni vastu ja kohaldati tema suhtes KrMS § 135 lg 51 alusel tõkendit elukohast lahkumise keeld.
156.20.10.2020.a kohaldati M Ri suhtes kriminaalasjas nr 20231502140 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusega nr xxx tõkendit vahistamine kuni 18.12.2020. 09.11.2020 määrusega määras kohus käesolevas kriminaalasjas vahistada süüdistatav M R tingimuslikult, kui ta vabaneb enne käesoleva kriminaalmenetluse lõppu kriminaalasjas nr 20231502140 (Harju Maakohtu 20.10.2020 määrus xxx) vahi alt, välja arvatud juhul, kui asjas nr 20231502140 karistatakse M Ri vangistusega ja tõkend vahistamine tühistatakse selle vangistuse kandmisele asumise hetkest; samuti tuleb M R vahistada, kui ta vabastatakse kriminaalasjas nr 20231502140 talle vangistuse mõistmise korral selle kandmiselt enne käesoleva kriminaalmenetluse lõppu. Kriminaalasjas nr 20231502140 tühistati prokuratuuri poolt M Rile kohaldatud tõkend 30.11.2020, mistõttu kohaldus käesolevas kriminaalasjas 09.11.2020 kohaldatud tingimuslik tõkend vahistamine samal päeval ehk 30.11.2020. Seega on M R viibinud käesolevas kriminaalasjas vahi all ajavahemikul 25.07.2019-01.04.2020 ning

1-20-1208 30.11.2020-03.03.2021 ehk kokku 346 päeva (2020 oli liigaasta). Seega kuulub M Rile SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 ning § 11 lg 1, 3 ja 4 alusel Eesti Vabariigil hüvitamisele M Rile süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ajavahemikul 25.07.2019 kuni 01.04.2020 ja 30.11.2020 kuni 03.03.2021, s.o. kokku 346 päeva eest summas 16 618,38 eurot (1441:30=48,03x346).

VI MENETLUSKULUD

157.KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 173 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
158.K Ku kaitsja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse kogusummas 39 991,62 eurot. Sellest 10 517,76 eurot moodustasid kulud Advokaadibüroo Lextal OÜ-le ja 29 473,86 eurot Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le /kt 8. kd tl 1-25/.
159.Advokaadibüroo Lextal OÜ kaitsja K. Randel ja teda abistanud juristil on kulunud kriminaalasja ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks kokku 60 tundi ja 49 minutit, millele lisandub registripäringu eest 7,20 eurot. Kohus leiab, et kaitsja ja juristi poolt teostatud toimingud ja ajamahud vastavad käesoleva kriminaalasja raskusele ja keerukusele ning on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Ka kaitsja tunnihind 125 eurot (esindaja ja juristi keskmine tunnitasu, millele lisandub käibemaks) on mõistliku suurusega. Samas on kaitsja Kristi Rande tööde spetsifikatsioonis välja toodud kahel korral õigusteenuse kuludena parkimistasud kokku 17 eurot+KM ja ühel korral toimiku koopia printimise kulud summas 119,30 eurot+KM, mida kohus aga põhjendatuks ei pea. Tänases kriminaalmenetluses edastatakse toimiku koopia kaitsjatele digitaalselt ja digitaalse toimiku tutvustamine kahtlustatavale/süüdistatavale on tagatud ka kinnipidamisasutuses. Seega vajadust toimiku koopiat välja printida ei olnud vajalik, mistõttu puudub ka alus taotleda selle kulu hüvitamist. Kui süüdistatav soovib toimiku materjale paberkandjal või kui selle tutvustamine on kaitsjal kliendile mugavam, ei anna selline asjaolu alust menetluskulude hüvitamiseks. Samuti ei ole parkimistasu menetluskulu. Advokatuuriseaduse § 40 lg 1 sätestab õigusteenuse mõiste, mille kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Kuigi ka printimiskulud ja parkimiskulud on omamoodi hõlmatud kaitsja tegevusega kliendi kaitsmisel, ei ole nende puhul siiski tegemist kuludega AdvS § 40 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu ei ole nende kulude hüvitamise taotlus kriminaalmenetluse kuludena põhjendatud. Sellest tulenevalt rahuldab kohus Advokaadibüroo Lextal OÜ kaitsja K. Rande menetluskulud osaliselt summas 10 354,20 eurot.
160.AB Simson Straus OÜ kaitsja Silver Reinsaarl on taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulunud kriminaalasja ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks kokku 193 tundi ja 50 minutit, millele lisanduvad tasud vastavalt lisatud arvetele riigilõivu, dokumentide tõlkimise eest türgi keelest eesti keelde, tõlgi allkirja kinnitamise tasu Türgi Vabariigi saatkonnas ning tõlketeenus elamisloa taotluse tõlkimise eest kogusummas 448,86 eurot. Kaitsja S. Reinsaar tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub käibemaks, mille puhul on tegemist

1-20-1208 mõistliku suurusega tasuga. Kohus peab kaitsja toimingutele ja kriminaalasja ettevalmistamisele ning samuti kohtumenetluses kulunud ajale kulutatud aega vajalikuks, mõistlikuks ja põhjendatuks arvestades käesoleva kriminaalasja eripära, selle keerulisust ning ka mahukust. Lisaks on K Ku süüdistusmaht võrreldes M Riga oluliselt laiem ja mahukam, mistõttu on kaitsja poolt esitatud kulud ka igati põhjendatud. Sellest tulenevalt mõistab kohus Eesti Vabariigilt K Ku kasuks tema valitud kaitsjatele välja menetluskulud kogusummas 39 828,06 eurot ja parkimis- ning printimiskulud kogusummas 163,56 eurot jätab kohus K Ku enda kanda.

161.M Ri kaitsja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse summas 22 297,60 eurot, millele kaitsja palus lisada 26.01.2021 toimunud kohtuistungi aja eest tasu arvestades tunni hinnaks 170 eurot, millele lisandub käibemaks /kt 8. kd tl 97-105/. 26.01.2021 kohtuistung kestis 8 tundi ja 50 minutit (9:30-18:20), seega lisandub kaitsja poolt esitatud kaitsjatasule summa 1802 eurot koos käibemaksuga ehk kokku on M Ri valitud kaitsja tasu 24 099,60 eurot. Taotlusele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal ja teda abistanud juristil kriminaalasja ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks kokku 147 tundi ja 19 minutit, millele lisandub riigilõiv 18 eurot. Taotlusele lisatud spetsifikatsioonides toodud toimingud on käesoleva kriminaalasja eripära ja ajamahtu arvestades vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kohus hindab esindaja tunnitasu 135 eurot (esindaja ja juristi keskmine tunnitasu, millele lisandub käibemaks) mõistlikuks, mistõttu tuleb Eesti Vabariigilt M Ri kasuks tema valitud kaitsjale makstud menetluskulud kogusummas 24 099,60 eurot välja mõista.
162.Prokurör taotles süüdistuskõnes jätta H-B K (endine K) menetluskulud riigi kanda /kt 7. kd tl 163-169/. Kohtule esitatud kriminaalasja menetluse lõpetamise määrusest nähtub, et H B Ku suhtes on 29.11.2019 lõpetatud menetlus prokuratuuri loal KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kus menetluskulude osas on märgitud, et menetluskulud puuduvad. Menetleja oleks pidanud H-B Ku menetlusekulude osas võtma lõpliku menetlusotsuse vastu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, mitte aga esitama kaitsjatasu ja selle hüvitamise taotlust selle lahendamiseks käesolevas kohtumenetluses. Kuivõrd kohtu hinnangul puudub kohtul seaduslik alus selle riigi kanda jätmises selles menetlusetapis, siis kohus jätab selle käesoleva otsusega lahendamata. Prokuratuuril on võimalus koostada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määrus, millega jätab H-B K menetluskulud riigi kanda.

VII ASITÕENDID

163.Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks, kummist ümbris, mis võeti ära 08.08.2019 M Ri Hispaania Kuningriigis asuva elukoha läbiotsimisel, mis kuulub tagastamisele M Rile. Eelnimetatud Hispaania Kuningriigis toimunud läbiotsimisega seonduvalt on salvestatud läbiotsimise käigus digitaalsete asitõendite koopiad Maksu- ja Tolliameti kõvakettale TooQ TQE-252B, mis asub Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos ning mis jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Maksu- ja Tolliameti käsutusse. Samuti on kriminaalasja materjalide juures kokku 19 CD/DVD plaati ning 2 mälupulka, mis jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt)

1-20-1208 Mairi Heinsalu kohtunik Toomas Kaljumaa rahvakohtunik Marianne Rosenfeld rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 06.07.20261-26-3253/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20261-26-627/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja