lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-644/72

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-644/72
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1189
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-644/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

12. märts 2020

Kohtuasja number

1-18-644

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Ingvar Kaunissaare (isikukood 39511014258) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ingvar Kaunissaare lepinguline kaitsja Ants Nõmmik, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Ingvar Kaunissaare kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 27. veebruari 2018 otsusega tunnistati Ingvar Kaunissaare süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1872 I. Kaunissaarele mõistetud vangistuse ära kandmata osa 2 aasta 5 kuu 3 päeva võrra ning tema liitkaristuseks kujunes 2 aastat 9 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27. veebruarist 2018.
2.Tartu Maakohtu 7. septembri 2018 määrusega vabastati I. Kaunissaare KarS § 79 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 27. veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ning KarS § 86 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati tema suhtes psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Maakohtu 21. novembri 2019 määrusega lõpetati I. Kaunissaare suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine ja pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 27. veebruari 2018 otsus. Liitkaristuse – 2 aasta 9 kuu 3 päeva – kandmise algusajaks märgiti 27. veebruar 2018. Alates 9. detsembrist 2019 paikneb I. Kaunissaare taas Tartu Vanglas. Tema karistusaeg lõpeb 30. novembril 2020.
4.28. jaanuaril 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid I. Kaunissaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
5.Tartu Maakohus jättis 14. veebruari 2020 määrusega I. Kaunissaare vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et I. Kaunissaare tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine kätkeb endas suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu, ja põhistas taolist seisukohta järgmiselt.
6.I. Kaunissaarel on üheksa kehtivat kriminaalkaristust. Süüdimõistvate kohtuotsuste vahelisi ajavahemikke on ta kasutanud ühe uute ja uute kuritegude toimepanemiseks ning seda nii katseajal olles kui ka vanglas karistust kandes. Ükski karistus ei ole suutnud mõjutada teda uutest kuritegudest hoiduma. Ka senised kaks vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei ole olnud tulemuslikud. Mõlemal juhul pöörati kandmata karistused kohtumäärustega täitmisele, kuna I. Kaunissaare ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Üha uute kuritegude sooritamist on süüdimõistetu põhjendanud sellega, et pole leidnud tööd ning elukaaslane ja lapsed vajasid toetust. Elukaaslase kulul ta elada ei tahtnud. Praeguse vangistuse ajal on I. Kaunissaarel jäänud uue kuriteo riskid maandamata, kuna individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused on läbimata. Üheski kavandatud sotsiaalprogrammis I. Kaunissaare osalenud ei ole.
7.Vangistuse ajal viibis süüdimõistetu ka psühhiaatrilisel sundravil. Sellele järgnevalt vanglasse naastes on ta olnud tervisest tulenevalt lukustatud kambris. Seda ennekõike selleks, et tagada vanglas julgeolek ja turvalisus ning kehtestatud reeglite täitmine, kaitsmaks sellega ühtlasi nii I. Kaunissaare kui ka ülejäänud kinnipeetavate ja vanglatöötajate huve. Sundravilt vanglasse naasmise järgselt lähtus temast kaaskinnipeetavate ja ka vanglatöötajate turvalisusele reaalne oht. Käesolevalt saab süüdimõistetu vanglas psühhiaatrilist ravi. Ta viibib lukustatud kambris, kuid I. Kaunissaare avaldatu kohaselt kavatsetakse teda peatselt sealt vabastada ja avasektorisse lasta.
8.Positiivsete asjaoludena on täheldatav, et I. Kaunissaare on 2017. aasta kevadel ja suvel ligikaudu 3 kuu vältel osalenud tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vanglast vabanemisel saaks ta töövõimetuspensioni, tal oleks lähedaste toetus ja töökoht. Samas on tema lähedaste ja tutvusringkonna hulgas kriminaalkorras karistatud isikuid. Varasemast ajast on teada, et I. Kaunissaarel on olnud lühiajaliselt töökoht, kuid ta pole osanud seda hoida. Püsiv töötamise kogemus ja harjumus tal puuduvad, kuna ta on senini eelistanud endale ja perele sissetulekut hankida kuritegelikul teel.
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Kaunissaare kaitsja Ants Nõmmik, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsjale jääb selgusetuks, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üle positiivsete asjaolude kogumi. Nimelt pole vangla ega prokuratuur kahtluse alla seadnud fakti, et I. Kaunissaare on vangistuses olnud seaduskuulekas, ta on osalenud tööhõives ning tal on lähedaste toetus, kindel elukoht ja legaalne sissetulek igakuise töötasu näol. Äärmiselt ekslikuks peab kaitsja ka kohtu järeldust, mille kohaselt praeguse vangistuse jooksul on I. Kaunissaare uue kuriteo riskid jäänud maandamata, kuna ta ei ole saanud osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Selles, et kinnipidamisasutuses ei ole I. Kaunissaarel võimaldatud osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, puudub temal süü. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et I. Kaunissaare kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2(3)
11.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
12.Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse kohtumääruse tühistada. Esimese astme kohus on I. Kaunissaare vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi tegureid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ka ilmselgelt ebaõiget kaalu. Põhjendatult on maakohus leidnud, et aluse kahelda süüdimõistetu karistuse eesmärkide täidetuses – tema edasises seaduskuulekuses – annab esmajoones teave kuritegude toimepanemisest ikka ja jälle ning seda ka nii vangistuses (viimane tegu oli kaaskinnipeetava ründamine) kui kriminaalhoolduse ajal kohaldatava käitumiskontrolli tingimustes. Taoline karistusteave näitab selgelt, et seni ei ole I. Kaunissaare lasknud end karistamistest mõjutada. Põhjust, miks praegune vanglakaristus peaks olema osutunud eelnevatest tõhusamaks juba enne karistusaja lõppu, ringkonnakohus nimetada ei oska.
13.Määruskaebuses ei osutata ühelegi asjaolule, mis maakohtul tähelepanuta jäänud oleks. Selles korratakse esmalt peaasjalikult üle I. Kaunissaare osas selguv positiivne andmestik, mida käsitles ja arvestas aga juba ka esimese astme kohus: vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine ja tööhõives osalemine ning vabaduses elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Kohtukolleegium nõustub esimese astme kohtuga, et loetletu ei ole küllalane lükkamaks ümber süüdimõistetu eelneva elukäigu pinnalt tõusetuvat ohuprognoosi. Samuti on maakohus siingi asjakohaselt märganud mõningaid küsitavusi ja ohumärke, s.o I. Kaunissaare suhtes vanglas täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine, lähedaste ja tutvusringkonna hulgas kriminaalkorras karistatud isikute esinemine ning töökoha osas tema senine kesine töökogemus. Kaitsja teine argument seisneb selles, et tema hinnangul ei saa I. Kaunissaarele ette heita taasühiskonnastavates tegevustes mitteosalemist, kuna see ei olnud tingitud tema süüst. Ringkonnakohus nõustub, et individuaalse täitmiskava järgimist ei ole takistanud mitte süüdimõistetu kõrvalehoidev käitumine, vaid muud tegurid (s.o täiendavate julgeolekumeetmete rakendamine ning psühhiaatriakliinikus viibimine). Samas ei muuda see teadmine vääraks järeldust, et uue kuriteo riskide vähendamiseks pole I. Kaunissaarega tegevusi läbi viidud, ehk nagu maakohus märkis: riskid on maandamata.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus I. Kaunissaare kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 14. veebruari 2020 määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
15.KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei avalikustata arvutivõrgus punkte 2, 3, 7 ja 13.

/allkiri/ Erkki Hirsnik

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5402/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja