Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Vitaly Ivanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Vitaly Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas olles on ta aru saanud oma süüst ja seda tunnistanud. Tal oli alkoholisõltuvus, aga enam tõmmet alkoholi poole ei ole. On vanglas korteri süütamise pärast, selgitab, et oli joobes ja pani põlema tuttava korteri. Vabaduses kavatseb tähelepanu pöörata oma sugulastele ja alaealisele tütrele. Samuti kavatseb tööle minna ja luua uue perekonna. Tal ei ole narkootikumide sõltuvust ning ta suhtub nende tarvitamisse negatiivselt. Leiab, et oskab probleeme lahendada, selgitab, et keegi ei reageerinud tema murele ning sellepärast viskas vangla töötajat supiga ja lõhkus akna. Talle öeldi, et kuna arve on tasutud, siis lõpetati ka väärtegu. Vabanemisel asub elama üksi, tegemist on tema isikliku korteriga. Vanglas määrati talle sõltuvusprogramm, kuid ta ei ole veel läbinud seda, sest ta on järjekorras. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtub, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud isikule vajaliku eripreventiivset mõju ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on üldohtlik süütamine, millega seadis ohtu paljude inimeste elud. Kuriteo toimepanemist soodustas alkoholi kuritarvitamine. Eelmine kuritegu oli sissetungimine vägivallaga. Seega on kuriteod muutunud ohtlikumaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati ametniku korraldusele mitteallumise eest. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel alaline elukoht endale kuuluvas korteris, kuid garanteeritud töökoht puudub. Seega puudub ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Enne vangistust jõudis kinnipeetav töötada 3 kuud ehitusettevõttes, samuti sai ta töövõimetoetust. Kuivõrd kuritegu on toime pandud grupis, võib eeldada, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav ning tema tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kes talle ka edaspidi võivad negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetav pani mõlemad kuriteod toime alkoholjoobes olles, kuid iseloomustusest nähtuvalt ta oma alkoholi tarvitamise harjumuses probleemi ei näe. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus käesolevaks ajaks veendunud, et kantud karistus oleks vajalikku mõju isiku edasisele käitumisele avaldanud. Kinnipeetava

motivatsioon kuritegelikust eluviisist loobumiseks on madal, kuivõrd ta peab toimepandud kuritegusid juhuslikeks ning ei näe seost kuritegude ja enda eluviisi vahel. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vitaly Ivanovi vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud ning pannud katseajal olles toime uue kuriteo, mistõttu puudub kindlus selles, et ta suudab määratava katseaja läbida seekord edukalt. Kuriteo toimepanemise asjaoludest, vangistuses käitumisest ja vabanemisjärgsetest elutingimustest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elukoha ja toetava perekonna näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vitaly Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik

23.08.2019 kohtumäärus 1-18-4473 jõustus 02. novembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.