lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-8660/72

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-8660/72
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-8660/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.10.20171-17-8660/25Tartu Maakohus Valga kohtumaja27.03.20181-17-8660/52Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 22. mai 2019 1-17-8660 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Marko Puki (isikukood 38908132727) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 8. mai 2019. a määrus Süüdimõistetu Marko Pukk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Marko Pukk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2017. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see vangistus kaetuks Tartu Maakohtu
28.veebruari 2017. a otsusega mõistetud karistusega ning M. Puki liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust. Karistusaeg algas 6. augustil 2016 ja lõpeb 6. juulil 2020.
2.15. märtsil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Puki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur M. Puki vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
3.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
Tartu Maakohus jättis 8. mai 2019. a määrusega M. Puki tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata.
4.Maakohus tõi välja, et M. Pukki on kriminaalkorras karistatud 7 korda (arhiveeritud kriminaalkaristused puuduvad), vanglas viibib ta teist korda. Varasemalt on M. Pukk toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid. Samuti on teda karistatud narkootikumide ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kahel korral on teda karistatud vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise eest: rööv ja kehaline väärkohtlemine. Viimane süüdimõistmine oli taaskord varavastase kuriteo, s.o varguse eest. Kinnipeetava käitumine on olnud pikalt kriminaalne ning oma noore ea kohta on ta toime pannud arvukalt eriliigilisi kuritegusid, mis viitab temas juurdunud kuritegelikele

mõtteviisidele. Kohtu hinnangul ei ole M. Pukis praeguse vangistuse ajal toimunud tema ennetähtaegselt vabastamiseks piisavad muutusi seaduskuulekuse suunas.

5.Maakohus leidis ka, et kuivõrd M. Puki töökogemus vabaduses on olnud napp ning ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis viitab see tööharjumuse puudumisele, soovile teenida kuritegelikult hõlptulu ning oskamatusele majanduslikult toime tulla. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis selgelt suurendab majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Ka on alarmeeriv, et vangla iseloomutusest nähtuvalt on isikul ebaadekvaatsed ootused sissetuleku osas (suur palk).
6.Maakohus märkis ka, et kinnipeetava iseloomustuse kohasel väljendab kinnipeetav küll sõnades soovi vanglasse enam mitte sattuda, kuid tegelikult ei mõista vajadust selleks elustiili muuta. M. Puki oskus probleeme lahendada on puudulik ning pigem mõtleb ta vaid enda vajadustele ja sellele, kuidas leida kiire lahendus. Tema motivatsioon "Tagasilanguse ennetamise" tugigrupis osalemiseks oli pigem väline. M. Pukk selgitas, et vastas küsimustele küll, kuid mida ei küsitud, selle kohta ei vastanud. Taoline käitumine osutabki isiku enda initsiatiivi ja huvi puudumisele, mis aga viitab sellele, et ta ei ole sügavamalt sellel teemal mõtisklenud, programmi mõju saab olla vaid vähene ning uimastisõltlasena tagasilanguse risk on piisavalt maandamata. Samas näitab see ka laiemalt, et M. Pukk ei ole valmis muutuste nimel vaeva nägema ja pingutama selleks, et tema elu saaks olema seadusekuulekas.
7.Positiivsena tõi kohus välja, et M. Pukil on elukoht, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ning ta on avavanglas. Siiski on tema puhul retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge ja kirjeldatu ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Elukoht ja lähedased olid kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud teda seadusekuulekal teel. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav ka koos oma vennaga kuritegusid toime pannud. M. Pukk on varasemalt kriminaalhoolduse ajal korduvalt kontrollnõudeid rikkunud, mis viitab suutmatusele alluda kehtestatud reeglitele. Ka avavanglas oldud aeg on liialt lühike, et järeldada M. Puki suutlikust reeglite kohaselt käituda. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks asjaolusid, mis võimaldaks loota, et tema käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Kindel ei saa olla, et M. Puki vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pukk, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. M. Puki arvates ei ole tema vabastamata jätmine põhjendatud. Riigikohtu määrusest asjas nr 1-09-14104 lähtudes ei ole maakohtu määruses nimetatud mõjuvaid ja kaalukaid põhjusi tema vabastamata jätmiseks. Praeguseks on ta vanglas olnud 2 aastat 8 kuud, teinud järeldused edasiseks eluks, kahetseb süütegusid ja on otsustanud jätkata õiguskuulekalt. Vanglas on ta käitunud korrakohaselt ja täitnud täismahus individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning muud nõudmised. Ka on ta avavangla osakonnas, mis näitab tema usaldusväärsust ja seda, et vangistus on täitnud eesmärgi ning suunanud teda õigele teele. Tema vabastamine kriminaalhoolduse alla oleks otstarbekam kui karistuse lõpuni kandmine vanglas. Katseajaks saab talle määrata lisakohustusi ning kontrollida tema käitumist ning seda, kuidas ta vabaduses hakkama saab, kellega suhtleb ja kus käib. Seoses alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise probleemidega on ta nõus minema ravile ning läbima vajaliku programmi ja uuringud. Ta nõustub kõigi lisatingimustega, mida kohus soovib määrata. 2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Selgelt ja piisavalt ning Riigikohtu seisukohtadega (vt Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17 ja
7.märtsi 2019. a määrus asjas nr 1-09-14104) kooskõlas olevalt on esimese astme kohus põhistanud, miks on alust pidada M. Puki retsidiivsusohtu jätkuvalt kõrgeks. Määruse põhjendustest selguvalt on kohus sellist otsustust tehes kaalunud tema vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ka selgelt ebaõiget kaalu. Määruskaebuse väited vaidlustatud kohtumääruse põhjendusi ja seisukohti kahtluse alla ei sea. M. Pukk ei too kaebuses välja infot, mis esimese astme kohtule teada ei oleks olnud või mis määruses ei kajastuks. Süüdimõistetu head käitumist vanglas (sh asumise avavanglas) ja osalemist rehabiliteerivates tegevustes võttis positiivsena arvesse ka maakohus. Kohtu seisukoht, et nimetatust M. Puki ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks ei piisa, on ringkonnakohtu hinnangul õige. Juba süüdimõistetu korduv karistatus (koguni seitse kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude eest) osutab sellele, et sarnaselt varasemate karistustega ei pruugi mõju olla ka praegusel karistusel ning suure tõenäosusega võib M. Pukk vabaduses toime panna uue kuriteo. Kuna süüdimõistetul ei ole kindlat töökohta, senine töökogemus on vähene ning riskitegurina ilmnevad sõltuvusprobleemid, räägivad needki asjaolud koos varasema karistatusega tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise vastu. M. Puki käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei oleks piisav uue kuriteo riski maandamiseks.
11.Eeltoodud asjaoludel on M. Puki määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu, s.o edulootuseta. Seetõttu jätab kolleegium kaebuse juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkiri/ Juhan Sarv

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja