Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

5.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava C.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Naabri

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Võimalik ohtlikkuse käivitaja on alkoholi tarvitamine, viibimine kriminaalse mõttemaailmaga seltskonnas, halb majanduslik olukord. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabanemist . Kuni otsus jõustub, on veel 15 päeva möödas ja kuu on vaid jäänud. Plaanis on minna õe firmasse Soome tööle ja kriminaalhooldus jääb segama. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa C. B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega C.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.B Naabri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. C.B kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on C.B temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS § -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusest, vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemise korral puudub isikul kindel elukoht. Peale vabanemist on kinnipeetaval soov majutuda esialgu Tartu Linna varjupaigas aadressil Lubja 7 ning otsida endale üürikorter. Käesolevaks hetkeks ühtegi kontrollitud elukohta kinnipeetaval vabanemise puhuks ei ole ning Lubja 7 asuvat varjupaika ei ole võimalik käsitleda elukohana. Kohtuistungil märkis kinnipeetav, et vabanemise järel on kavas hoopis asuda tööle Soome.

Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C .B tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 27.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8660 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.