Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-8660
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 7. novembri 2018. a määrus, millega jäeti M.A (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaadi määruskaebus
vanemabi
E.G
Paabumets,
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
2.1 Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et vabanemise korral on M.A-l plaanis asuda elama aadressile XXX, Tartu. Tegemist on M.A isa poolt üüritud korteriga, millel on aastane üürileping, mida igal aastal soovi korral pikendatakse. Talviti elab kinnipeetava isa nimetatud korteris ning suviti seisab see tühjana. Korteris on üks tuba ja köök, olemas on ka vesi ja elekter, ent eraldi pesemisnurka ei ole. Kinnipeetava isa on nõus, et M.A asub sellele aadressile elama. Ka korteri omanik on andnud suusõnalise nõusoleku isiku korterisse elama asumiseks. Seega on M.A-l olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on isiku ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.2 Kohtu hinnangul on M.A puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Käesoleva vangistuse näol on tegemist kinnipeetava jaoks neljandaga. Seega on põhjendamatu loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isikut motiveerida seaduskuulekal teel püsima. M.A on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest, kusjuures kuritegude ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Samuti on M.A pannud uue kuriteo toime katseajal, suutmata väärtustada talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Ka puudub kinnipeetaval toetav lähivõrgustik. Lähisugulastest suhtleb kinnipeetav isa ja õega. Asja materjalidest nähtub, et M.A on pannud korduvalt kuritegusid toime koos tuttavatega, mis näitab tema mõjutatavust. Tema elustiili on vangla poolt hinnatud riskivaks, hoolimatuks ning teisi ärakasutavaks. 2.3 Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ega isiku ütlustest, et temas oleks toimunud olulised muutused seaduskuulekuse suunas. Kuigi istungil selgitas M.A , et loodab, et on sõltuvusest üle saanud ja lisaprogramm ei teeks paha, nähtub vangla iseloomustusest, et programm „Jõud muutuda“ katkestati seoses M.A motivatsiooni puudumisega. Tagasisidevestluses oli M.A väljendanud, et tema peamine motivatsioon on "ITK-d täita“. Eelnevast nähtub, et kinnipeetava valmidus programmides osaleda on vaid pealiskaudne ning tegelikult puudub tal sisemine motivatsioon püsivateks muutusteks oma edasises elus. Seetõttu eksisteerib suur tõenäosus, et vabaduses jätkab kinnipeetav endist eluviisi. 2.4 M.A puhul on murekohaks alkohol ja narkootikumid. Ta on alkoholijoobes pannud toime vägivaldseid kuritegusid ning narkosõltuvuse tõttu tegelenud narkootikumide käitlemisega ja pannud toime varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei teadvusta M.A endale täies ulatuses alkoholi kahjulikku mõju enda käitumisele. Kohtu hinnangul on käesoleval hetkel isiku sõltuvustest tulenevad riskid piisavalt maandamata ning ta ei teadvuste probleemi tõsidust. Vabaduses on mõnuained kergemini kättesaadavad kui vanglas ning ilma vastava ravita, probleemi tõsiduse teadvustamiseta ja tõsikindla motivatsioonita neist hoiduda, on suur tõenäosus, et M.A asub uuesti alkoholi ja/või narkootikume kuritarvitama. M.A puhul toob see suure tõenäosusega kaasa uute kuritegude toimepanemise.
sellega seotud täiendavateks kohustusteks. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles isikut positiivselt iseloomustava teabe. Sellega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 3.3 Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides. Maakohus ei ole seda nõuet täitnud, mis on KarS § 76 ebaõige kohaldamine ja määruse tühistamise aluseks. M.A positiivselt iseloomustavad tegurid on leidnud määruses küll äramärkimist, kuid ometi on kohus karistuse eesmärkide täitmist ja süüdimõistetu edasist võimalikku õiguskuulekat käitumist otsustavalt eitanud, vaatamata distsiplinaarkaristuste puudumisele vangistuses. Kohtumääruse põhjendused jäävad üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal M.A varasemal elukäigul ja eelnevalt toimepandud kuritegude asjaoludel, kui teda käesolevalt positiivselt iseloomustavatel asjaoludel. Järelikult ei ole kohus positiivsete asjaoludega sisuliselt arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. M.A soov alluda kriminaalhooldusele on garantiiks tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses.
muutused. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta läbis programmi „Jõud muutuda“ kaasamise osa. Selle käigus selgus, et grupitöö ei ole M.A jaoks sobiv ning programmi läbimine jäi pooleli. M.A näitas üles passiivset hoiakut sisuliste teemade suhtes ning avaldas tagasisidevestluses, et tema peamine motivatsioon on „ITK-d täita“ ja avavanglasse minna. M.A sellistest avaldustest ei saa järeldada, et ta oleks motiveeritud end muutma. M.A soovib küll kinnipidamisasutusest vabaneda, ent mitte oma senist eluviisi muuta.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.