Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 10. aprill 2019 (kirjalik menetlus) 1-10-15415 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Tiit Nüssik (isikukood 38906126535) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 5. märtsi 2019. a määrus Vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Tiit Nüssik Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Gerd Raudsepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2019. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tiit Nüssikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
4.Mõista Tiit Nüssikult menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
5.Tiit Nüssikul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tiit Nüssik, 1-10-15415 menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiit Nüssik tunnistati Tartu Maakohtu 22. novembri 2011. a otsusega KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi, mille eest karistati teda vangistusega 13 aastat. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja määrati karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 148 järgi süüditunnistamise eest karistati teda vangistusega 4 kuud ning KarS § 418 lg 2 p 3 järgi vangistusega 7 kuud.
Veel tunnistati T. Nüssik süüdi KarS § 121 järgi, mille eest karistati teda 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. T. Nüssiku liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2012. a otsusega tühistati maakohtu otsus T. Nüssiku süüditunnistamises ja karistamises KarS § 148 järgi, samuti tema süüditunnistamises KarS § 418 lg 2 p 3 järgi. Nimetatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega T. Nüssik mõisteti süüdistuses KarS § 148 järgi õigeks. Ta tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1 järgi. Maakohtu otsus jäeti muutmata karistust puudutavas osas. T. Nüssik asus karistust kandma 15. juunil 2010. Tema karistusaja lõpptähtaeg saabub 15. juunil 2023.
2.14. veebruaril 2019. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid T. Nüssiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
3.Tartu Maakohtu 5. märtsi 2019. a määrusega jäeti T. Nüssik karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused T. Nüssiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on täidetud (KarS § 76 lg 2 p 2). Täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.T. Nüssiku vangistuseaegset käitumist iseloomustavate positiivsete asjaoludena tõi kohus välja põhikooli lõpetamise, keevitajakutse omandamise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, erinevate sotsiaalprogrammide läbimise ja kinnipidamisasutuses tööhõive osalemise.
Vabanemisejärgselt on T. Nüssikul elukoht ning toetavad lähedased. Negatiivne on aga töökoha ja kindla sissetuleku puudumine. Arvestades, et T. Nüssikul on 28. jaanuari 2019 seisuga rahalisi nõudeid 19 071,18 eurot, võivad kindla töökohata T. Nüssikul tekkida majanduslikud probleemid. Nende lahendamiseks võib ta toime panna kuritegusid.
6.Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T. Nüssik alkoholi tarvitamist alustanud 12aastaselt. Alkoholijoobes on T. Nüssik toime pannud väärtegusid ja ohvri surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo. Süüdlane tunnistab, et reageerib alkoholi tarvitanuna agressiivselt. Vangistuses on T. Nüssik läbinud sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi ning plaanib vabaduses alkoholist hoiduda. Kohus märkis, et vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav. Vastava ravita ja tõsikindla motivatsioonita võib alkoholi kuritarvitamine T. Nüssiku puhul kaasa tuua uute raskete kuritegude toimepanemise.
7.Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Samuti puudus kohtul veendumus, et T. Nüssik ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Arvestades T. Nüssiku kuritegude laadi ja raskust ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohtule esitatud kaaskirjas (KoTo, kd 5, tl 19-20) ning ennetähtaegse vabastamise menetluses toimunud kohtuistungil antud ütlustes kahetses T. Nüssik kuritegude toimepanemist. See annab lootust, et T. Nüssik on asunud paranemise teele. Samas tuleb arvestada toimepandud kuritegude asjaoludega. T. Nüssiku kuriteo tagajärjel sai surma inimene, kes mõrvati piinaval ja julmal viisil ning omakasu eesmärgil. Tuvastamist leidis seegi, et enne kannatanu tapmist pani T. Nüssik toime kehalise väärkohtlemise (lõi kannatanut rusikaga näkku, istus talle peale, surus põlve tema kõrile ning kägistas kätega kõrist). Tapmise eesmärgil tungis T. Nüssik ebaseaduslikult kannatanu keldrisse ja korterisse. Tuvastamist leidis ka tulirelva 2(5)
ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. T. Nüssik võttis tapetu elukohast kaasa relva ja laskemoona, viis selle auto pagasiruumi, kandis hiljem relva ja laskemoona endaga kaasas ja kasutas seda.
8.Iseloomustusest nähtuvalt esineb T. Nüssiku ohtlikkus füüsilise vägivalla, piinaval ja julmal viisil mõrva, mis on toime pandud seoses röövimisega või omakasu motiivil ning tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Ohtu peetakse kõige tõenäolisemaks siis, kui T. Nüssik on tarvitanud alkoholi või eelnevalt tekkinud konflikti tõttu teisele isikule kätte maksta soovib. Oht seisneb ka soovis saada majanduslikku kasu ja kehvas probleemide lahendamise oskuses.
9.Kohtul ei tekkinud esitatud dokumente analüüsides ja T. Nüssiku ärakuulamisel piisavat veendumust, et süüdlane oleks käesoleval ajahetkel võimeline motiveeritult jätkama vabaduses käitumiskontrolli tingimustes õiguskuulekat alkoholivaba elu ning täitma kõiki talle ennetähtaegse vabastamise korral taotletud kontrollnõudeid.
10.Kokkuvõtlikult ei võimalda T. Nüssiku tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt kuriteo asjaolud ja süüdlase isik. T. Nüssikule mõisteti kuritegude toimepanemise eest liitkaristusena 13 aastat vangistust. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, ei ole T. Nüssiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 4 aastat ja 3 kuud enne karistusaja lõppu proportsionaalne ja kooskõlas ühiskonna õiglustundega.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja T. Nüssiku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
12.Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole täitnud Riigikohtu juhiseid (vt 3-1-1-12-17, 109-14104, p 20). Maakohtu seisukoht, et T. Nüssikut ei ole võimalik vabastada enne tähtaega raske kuriteo tõttu, ei ole eelviidatud Riigikohtu lahendeid arvestades asjakohane. T. Nüssik kannab esimest kriminaalkaristust. Seega ei ole kuritegelik eluviis tema jaoks harjumuspärane.
13.Kohus jättis arvestamata, et T. Nüssik läbis sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi ning plaanib vabaduses alkoholist hoiduda. Vangistuses viibitud 9 aastat on piisavalt pikk aeg sõltuvusest vabanemiseks. Süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi(de) läbimise (vt ka Riigikohtu lahend nr 1-09-14104). Kuna T. Nüssik on juba läbinud sotsiaalprogramme ning kavatseb edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, on kohane rakendada viidatud Riigikohtu lahendi p-s 25 märgitud vahendeid.
14.Täiendavalt palub kaitsja võtta materjalide juurde tõendi, mille kohaselt garanteerib X T. Nüssikule vabanemisel töö. Seega on T. Nüssikul vabanemisel võimalus teenida elatist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3(5)
15.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
16.Praegusel juhul on maakohtu määrusele kaalutlusõiguse rikkumisena välja toodud raske kuriteoga arvestamine. Lisaks heidetakse ette arvestamata jätmist, et T. Nüssik on läbinud sotsiaalprogrammi ning andnud lubaduse loobuda alkoholist.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus T. Nüssiku ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole jätnud T. Nüssiku vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
18.Kaitsja esimene argumendiring käsitleb peaasjalikult küsimust, kas T. Nüssiku mittevabastamine on põhjendatud raske kuriteo tõttu. Siinkohal on kaitsja suures ulatuses tsiteerinud Riigikohtu lahendeid ja kokkuvõtlikult sedastanud, et üksnes raske kuriteo tõttu ei ole õige jätta isikut vabastamata.
19.Kohtukolleegium möönab, et iseenesest ongi seadusandja väljendanud tähtajad, mille järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Küll aga ei ole T. Nüssiku vabastamise põhjuseks mitte raske kuritegu, vaid kuritegude kogumi asjaolud, mis on maakohtu määruses ka kajastamist leidnud.
20.Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
21.Praegusel juhul arvestas maakohus, et T. Nüssik pani lisaks kannatanu kehalisele väärkohtlemisele toime tema mõrva. Veel on arvestatud vangla iseloomustuses märgitut, et T. Nüssiku puhul võib uue kuriteo oht realiseeruda juhul, kui tal tekib kellegagi konflikt ning soov kätte maksta. Tartu Maakohtu 22. novembri 2011. a otsusest nähtub, et T. Nüssik pani sama kannatanu vastu toime mitu kuritegu. Esmalt pani ta toime kannatanu kehalise väärkohtlemise. Öösel aga tungis ebaseaduslikult kannatanu elukohta tapmiskavatsusega. Kohus ei tuvastanud, et T. Nüssik oleks oma kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud (KoTo I kd, tl 115). Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et varasemalt kahetses T. Nüssik vaid seda, et jäi vahele ja peab vanglas olema ning tundis tehtu üle pigem uhkust ja rahulolu. Praegu tunnistab kuritegu ja leiab, et poleks pidanud seda sooritama (KoTo III kd, tl 4). Kuriteo toimepanemine piinaval ja julmal viisil, teo asjaolud ning T. Nüssiku süü suurus, tekitavad ka ringkonnakohtus veendumuse, et süüdlane võib rakendada ka edaspidi probleemide lahendamiseks vägivalda, ehkki ta praegu tehtut kahetseb ning vanglas hästi käitub.
22.Kaitsja märgib teiseks, et T. Nüssik läbis sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi ning plaanib vabaduses alkoholist hoiduda. Kohus jättis kaalumata KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks sotsiaalprogrammi(de) määramise.
4(5)
23.Maakohus on tõepoolest ühe riskikohana näinud ka süüdlase pikaaegset alkoholitarvitamist. Praeguseks on T. Nüssik ära kandnud juba ligemale 9 aastat vangistust. Kaitsja hinnangul on see aeg piisavalt pikk sõltuvusest vabanemiseks. Kohtukolleegium möönab, et alkoholi tarvitamisest hoiduma paneb teda sisemine otsustus, et nii on õige. Siiski ei saa ka maakohtu kahtlusi T. Nüssiku sõltuvuskäitumise ja uute kuritegude riski osas pidada põhjendamatuteks: teadaolevalt ei ole pikaajalistel alkoholitarvitajatel alkoholisõltuvusest kerge loobuda, eriti kui alkohol muutub kergesti kättesaadavaks. Lisaks tuleb märkida, et sõltuvusprobleemid pole ainus, milles maakohus uute kuritegude riski nägi, mh leiti määruses, et uusi kuritegusid võib T. Nüssik toime panna majandusliku kasu saamiseks või tulenevalt kehvast probleemide lahendamise oskusest. Ehkki praeguseks on ringkonnakohtule saadetud garantiikiri, et T. Nüssikul vabanemisel võimalus asuda tööle, ei kalluta see ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma ning süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastama.
24.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi, mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga riigi õigusabi tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel T. Nüssiku kanda. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Juhan Sarv
Mati Kartau
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.