Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-15415
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 11. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Tiit Nüssik (isikukood 38906126535), määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 11. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
iseloomustusele, mille kohaselt esineb T. Nüssiku puhul ohtlikkus raske isikuvastase kuriteo toimepanemises. Oht on tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes ning tekib konflikt. Samuti võib oht esineda siis, kui isikul on vaja materiaalset kasu. Kohus leidis, et arvestades T. Nüssiku poolt toime pandud kuriteo laadi ja raskust, ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki.
elukäiku ning kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul. Tuleb märkida, et T. Nüssik on tõepoolest vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevate tegevustega ning ka distsiplinaarkaristuste puudumine on hinnatav positiivse asjaoluna. Nihe on toimunud ka süüdlase hoiakutes – vangla iseloomustuse kohaselt ei kahetsenud T. Nüssik varasemalt toime pandud julma kuritegu ja tundis selle üle pigem uhkust ja rahulolu. Käesoleval ajal aga tunnistab toimepandut ja leiab, et ei oleks pidanud seda toime panema. Apellatsioonikohus möönab, et esineb rida positiivseid nihkeid, mis lubavad järeldada, et T. Nüssik on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus T. Nüssiku peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et T. Nüssik on väidetavalt praeguseks oma vigu siiralt kahetsenud ja soovib võimalust end vabaduses tõestada. Möödapääsmatult arvestab seega ka ringkonnakohus, et T. Nüssiku teo tagajärjel sai surma inimene, kes mõrvati piinaval ja julmal viisil ning omakasu eesmärgil. Sellel ja muudel maakohtu määruses toodud põhjendustel (mida käesolevas määruskaebuses ei vaidlustata) leiab ka ringkonnakohus, et praegusel ajal, mil T. Nüssikul on kandmata veel pool karistusajast, ei oleks tema vabastamine kuriteo raskust ja selle asjaolusid aga ka kinnipeetavale antud kõrget riskihinnangut (kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik) veel põhjendatud.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.