Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-16-6512 1. november 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi W.J süüdistuses KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 5. märtsi 2018. a otsus W.J kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin 3. oktoober 2018, kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu 22. novembri 2017. a otsusega tunnistati W.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht kannatanu elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb puuduv töövõime, ning talle mõisteti karistuseks neli aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui W.J ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1-16-6512
Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni W.J kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, taotledes otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, milles kvalifitseeritaks W.J tegu ümber KarS § 121 lg 1 järgi ja mõistetaks talle kergem karistus.
Tartu Ringkonnakohtu 5. märtsi 2018. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus veenvalt, et süüdistatav lõi kannatanut kaela ja see põhjustas KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud tagajärje. Maakohus leidis õigesti, et süüdistatava tegu on tahtlik ja rasked tagajärjed põhjustati ettevaatamatusest. Kuna õigusvastasust ja
2(4)
1-16-6512 süüd välistavaid asjaolusid ei ole, kvalifitseeris maakohus W.J-i eo õigesti KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.
Kassatsioon
Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni W.J kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes leiab, et kohtute otsused tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
Prokuratuur leiab kassatsioonivastuses, et kohtute otsused on seaduslikud ja nende tühistamiseks ei ole alust. Kohtud on veenvalt tuvastanud, et saabunud tagajärjed põhjustas W.J löök vastu kannatanu kaela. Samuti tuvastati kohtumenetluses, et W.J lõi kannatanut otsese tahtlusega niivõrd tugevalt, et viimane kukkus. Lüües inimest elutähtsasse organisse – pea ja kaela piirkonda –, peab lööja vähemalt möönma kannatanu tervise kahjustamist. Tervise kahjustamiseks ei pea kannatanut lööma kindel arv kordi, vaid arvestada tuleb ka konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid, sh lööja meelestatust ja löögi tugevust. Seega on kohtute otsused kooskõlas varasema Riigikohtu praktikaga.
Kassaatori hinnangul ei ole tõendatud, et just süüdistatava tegu põhjustas KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud raskete tagajärgede saabumise. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kohtute siseveendumuse kujunemine selles küsimuses on jälgitav ja kaitseversioonid vigastuse hüpoteetiliste alternatiivsete põhjuste kohta on veenvalt ümber lükatud. Kassaatori mittenõustumine kohtute seisukohtadega ei ole käsitatav menetlusõiguse rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tähelepanu väärib aga kassatsioonis esitatud etteheide, mille kohaselt on kohtud W.J teo kvalifitseerinud KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, ilma et oleks tuvastatud W.J tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheide põhjendatud.
3(4)
1-16-6512
Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et KarS § 118 lg 1 p-de 1–7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10-11; 15. detsembri 2017. a otsus nr 1-16-5213/61, p 16; 2. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p-d 10.1-10.2). Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o KarS § 118 kohaldamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 12).
Maakohus märkis otsuses, et W.J lõi kannatanut otsese tahtlusega ja põhjustas KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud rasked tagajärjed ettevaatamatusest. Maakohus ei hinnanud aga, kas süüdistatava tahtlus hõlmas teo toimepanemise hetkel kannatanule KarS § 121 lg 1 alt-le 1 vastava tervisekahjustuse põhjustamist. Kuigi ringkonnakohus nentis õigesti, et „tervise kahjustamise osas peab teo toimepanijal olema igal juhul tahtlus“, ei hinnanud ka ringkonnakohus konkreetsel juhul tekitatud tervisekahjustuse tekitamise kaetust tahtlusega. Jaatamaks antud juhul isiku vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleks tuvastada, et W.J pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused, s.o kaela lülisamba verevalumid ja kaelalülide nihestuse. Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15). KarS § 19 järgi ei pea aga teo toimepanija tahtlus katma enamohtlike tagajärgede saabumist, s.o seda, et saabunud verevalumid ja kaelalülide nihestus osutuvad või kujunevad eluohtlikuks KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes või toovad kaasa osalise halvatuse ja selle tõttu töövõime kaotuse KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes.
Jättes nõuetekohaselt tuvastamata süüdistatava tahtluse tekitada kannatanule tervisekahjustus, kuid kvalifitseerides tema teo KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, on kohtud oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 362 p-de 1 ja 2 tähenduses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 22. novembri 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu
W.J kaitsja K. Kutsar esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 150 euro suuruses summas, sh käibemaks 25 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kaks ja pool tundi. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, määrab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. See menetluskulu jääb KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.