lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-2332/49

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 18.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
1-17-2332/49
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-2332/32Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.04.20171-17-2332/66Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-11070/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.04.20202-18-11070/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2018, Valga kohtumaja

Täitmiskohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtuistungisekretär

Kaie Kaseorg

Tõlk

Alla Korkin

Prokurör

Liane Peets (kirjalik seisukoht)

Kriminaalasja number

1-17-2332

Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid Mihhail Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Kinnipeetav

Mihhail Ševtšenko isikukood: 37803234719; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 17.02.2017 17.04.2019

Kaitsja

Ei soovi

Kohtuistungi toimumise aeg

Kaugkohtuistung 13.09.2018

RESOLUTSIOON

Jätta Mihhail Ševtšenko temale Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 tunnistati Mihhail Ševtšenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 23.09.2016 otsusega mõistetud karistusega (1 aasta 11 kuud ja 15 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust algusega 17.02.2017.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja

24.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik avalikkusele (risk vanglas). Ohustatud on avalikkus, sh kaasliiklejad ning vangla julgeolek. Oht seisneb narkootikumide käitlemisega rahvatervise kahjustamises, mootorsõiduki joobes juhtimisega turvalise liikluse ning narkootikumide tarvitamisega kinnipidamisasutuses vangla julgeoleku ohustamises. Relva või selle olulise osa käitlemisega ohustatakse kaaskodanike turvalisust. Samuti võib oht seisneda vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemine on tõenäoline, kui kinnipeetaval puudub kindel sissetulek ja ta jätkab narkootikumide ning alkoholi tarvitamist. Ohtu suurendab asjaolu, kui isik jätkab kriminaalse taustaga ja joovasteid tarvitavate tuttavatega suhtlemist ega mõtle oma tegude põhjustele ja tagajärgedele ning ei muuda enda hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 86%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toime panemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabanemist. On selles kindel. Muutunud on nii palju. Vabanemisel kavatseb hakata tööl käima välismaal, mistõttu on otstarbekas kanda karistus lõpuni ja siis asuda koheselt tööle välismaale. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Mihhail Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mihhail Ševtšenko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Viimasele karistusel on muuhulgas juurde liidetud 30.03.2016.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Positiivne on isiku puhul vanglas sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine tööhõives. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Viimase kuriteo sooritas isik katseajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud mitme aine sõltuvus. Isik olnud ka varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel, kuid nende läbimine on olnud probleemne, sest vaatamata korduvatele karistustele pole isik suutnud muuta enda elustiili ja ta on jätkanud kuritegude sooritamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on elukoht, kuhu isik soovib vabanemisel elama asuda, kriminaalhooldaja poolt kontrollimata. Negatiivne on ka asjaolu, et vabanemisel puudub isikul kindel töökoht (vabanemisfondis 208 €). Seega isiku puhul ei ole varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused mõjutanud teda oma eluviisi muutma ja ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus oleks muutuseid toonud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Mihhail Ševtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest ning isiku ohtlikkusest (kõrgohtlik).

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

toeta Mihhail

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihhail Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Mihhail Ševtšenko kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Mihhail Ševtšenko temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku ütluste kohaselt läheb ta vabanemisel elama aadressil xxx. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on tegemist kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise ahiküttega korteriga, mis on vaba ja elamiskõlbulik. Samuti nähtub iseloomustusest, et antud elukoht on kriminaalhooldaja poolt kontrollimata. Seega puudub isikul vabanemise korral kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mihhail Ševtšenko tuleb jätta temale Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja