Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400000389 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99918700004441 ning selgitus „Andrei Jakovenko 1-16-9105 menetluskulud“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud tõendid ning ära kuulanud poolte seisukohad, leiab, et süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi puudub A. Seppern’i tegudes kuriteokoosseis ja selles süüdistuses tuleb ta õigeks mõista. F. Sokolov’ile ja A. Jakovenko’le esitatud süüdistused ning A. Seppern’ile esitatud süüdistus KarS § 4024 lg 1 järgi on leidnud kinnitust. Alljärgnevalt põhjendab kohus oma arvamuse iga süüdistatava lõikes eraldi.

I.

ALAR SEPPERN’ILE ESITATUD SÜÜDISTUSED

Antud kohtuasjas on A. Seppern’ile esitatud süüdistus väärteomenetluses kohtuistungil teadvalt vale ütluste andmises KarS § 320 lg 1 järgi (A) ning altkäemaksu andmises erasektoris KarS § 4024 lg 1 järgi (B). A)

KarS § 320 lg 1 (tunnistajana valeütluste andmine)

Süüdistus Alar Seppern süüdistatakse selles, et tema 19.12.2013, olles eelnevalt hoiatatud enne ütluste sisulist andmist teadvalt valeütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga, andis 19.12.2013 tunnistajana väärteoasjas nr 413-5235 valeütlusi selle kohta, et 10 või 11 aprillil tähistasid nad V sünnipäeva „Xxx“. Baarist lahkudes väljus koos V, Vi ja ühe tüdrukuga, kelle nimi oli J. V istus T C rooli, V ja J taha. Oma tegevusega pani Alar Seppern toime tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi. Kuriteokoosseis KarS § 320 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises, samuti tsiviil- ja halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt valeütluse või vande all vale seletuse andmises või vara, sissetuleku või kulude arvestuse kohta valede andmete esitamises. Sellega on hõlmatud valeütluse andmine kõigis kohtumenetlustes, k.a kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja väärteoasja kohtuvälises menetluses. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Tõenditeks ei ole ülekuulatava omapoolsed hinnangud, oletused, arvamused. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Kuriteo subjekt on kriminaalasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses või mistahes kohtumenetluses tunnistajana või kannatanuna väljakutsutud isik või tsiviil- ja halduskohtumenetluses osalev menetlusosaline. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Piisab kui isik tegutseb otsese tahtlusega, st et ta annab vale sisuga ütluse. Ei oma tähtsust, kas valeütlusi anti kellegi kasuks või kahjuks (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 799, p 3.1., 3.2., 3.2.1, lk 800 p 5). Poolte seisukohad Prokurör osutas, et väärteoasjas nr 4-13-5235 kohtuistungi protokollis 19.12.2013-st on olemas A.Sepperni ütlused ning 10.01.2014 oli selles väärteoasjas tehtud kohtuotsus, millega V.M tunnistati süüdi LS § 224 lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi seoses sellega, et 12.04.2013 juhtis V M mootorsõidukit joobeseisundis, ületas mootorsõiduki juhina lubatud suurimat sõidukiirust ja eiras tahtlikult mootorsõiduki juhina sõiduki kohustusliku peatumise märguannet. A.Seppernit on eelnevalt allkirja vastu hoiatatud tunnistajana teadvalt valeütluste andmise eest. Samuti tunnistaja S. Ii ütlustega on tõendatud, et 12.04.2013 teostades Jõhvi linnas õhtusel ajal (väljas oli pime) Xxx tänaval liiklusjärelvalvet märkasid nad koos paarimehega sõiduautot T, mille otsustasid kontrollimiseks peatada, kuna sõidukijuht ei kasutanud suunatuld. Sõiduk peatus ja sõiduki roolis oli V M, kes esitas tunnistajale oma juhiloa. A.Sepperni ütlused, et baari „Xxx“ ees istus sõiduki rooli 12.04.2013 (kella 10-11

paiku) V, ei lange kokku kohtuistungil tunnistaja S. Ii poolt antud ütlustega ja 10.01.2014 kohtuotsuse resolutiivosaga. Seetõttu A. Seppern on teadvalt andnud tunnistajana valeütlusi väärteoasjas nr 4-13-5235, olles eelnevalt enne ütluste sisulist andmist hoiatatud teadvalt valeütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. A. Seppern on teadvalt valeütlusi andnud otsese tahtlusega, mille eesmärgiks võis olla sel ajal tema hea tuttava V. Mi vastutusest pääsemine väärteoasjas nr 413-5235. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid selles kuriteoepisoodis ei ole. A. Seppern on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 320 lg 1 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust ja seda KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.Seppern ei pane 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdistatav Seppern ei tunnistanud oma süüd selles episoodis. Jäi oma 19.12.2013 kohtuistungil antud ütluste juurde. Palus mõista teda õigeks. Kaitsja Nääs leidis, et valeütluste andmise osas on süüdistus põhjendamata ja A. Seppern tuleb õigeks mõista. Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-13-5235 on tuvastatud, et V. M juhtis joobes mootorsõidukit 12.04.2013 kell 00.17 Ida-Virumaal xxx 35.km-l. Seppern on aga andnud ütlusi olukorra kohta, mis leidis aset 11.04.2013 kella 22 ajal baari „Xxx“ juures aadressil xxx Jõhvi. Kahe sündmuse ajaline vahe on ca 2 tundi, asukohtade erinevus on ca 1517 km. 10.01.2014 kohtuotsusega tuvastatust ei ole võimalik teha automaatselt järeldusi paari „Xxx“ juures toimunu kohta, sest kohtuotsuses ei ole kindlaks tehtud kes 11.04.2013 baari „Xxx“ juures T C rooli ja tagumisele istmele istunud. Ei ole tõendatud, et 11.04.2013 kella 22 ajal baarist „Xxx“ väljudes ei istunud sõiduki rooli V ning V ja J taha. Asjaolu, et ca 2 tundi hiljem tabati sõiduki roolist V M ei välista, et baari „Xxx“ juures istuti sõidukisse Seppern’i kirjeldatud viisil. Süüdistatava tegudes puudub kuriteokoosseis. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

tõendina vastu võtta vaid istungiprotokolli see osa, mis puudutab A. Seppern’i antud ütlusi ja kohtuotsus resolutsiooni osas. Kohus nõustus kaitsja seisukohaga, et istungiprotokolli ja kohtuotsuse tohib tõendina vastu võtta vaid osaliselt, osas, mis puudutab A. Seppern’i antud ütlusi ja kohtuotsuse resolutsiooni (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 5, rida 21-25) ning jääb selle seisukoha juurde ka antud kohtuotsust tehes. Kuna prokuröri 4.07.2016 taotlus dokumentaalsete tõendite väljastamiseks (II kd tl 23) ei oma tõenduslikku väärtust, jätab kohus selle tõendikogumist välja kui asjasse mittepuutuv.

(viimane osamakse, 200 eurot) A. Seppern’ile süüdistust esitatud ei ole (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 1, rida 38-42). Süüdistatav A. Seppern on kinnitanud, et täpsustatud süüdistus on temale arusaadav (sama protokolli lk 3, rida 15-17). Kuriteokoosseis KarS § 4024 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on altkäemaksu lubamine või andmine erasektoris tegutsevale isikule. Altkäemaksu esemeks võib olla nii vara kui ka muu soodustus. Varana tuleb käsitada nii asju (kehalised esemed, sularaha jms) kui ka varalisi õigusi. Altkäemaksu lubamine või andmine tähendab vastavalt toimepanija valmisolekut tasuda teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest mingi vara või muu soodustuse, või toimepanija poolt vara või muu soodustuse üleandmist kas vahetult või kolmanda isiku valdusesse või käsutusse. Ei oma tähtsust, kas lubaja kavatseb pakkumist täide viia. Eesmärk on kallutada isikut mingile tegevusele või tegevusetusele altkäemaksu lubaja huvides. Altkäemaksu lubamine ei pea olema suuline, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes, kui selline lubamine avaldub mingil objektiivsel viisil. Ei oma tähtsust, kas altkäemaksu lubamine või andmine leidis aset enne või pärast lubaja/andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 737 p 5.2.). Altkäemaksu koosseisu realiseerimiseks pole vajalik konkreetne kokkulepe altkäemaksuvõtja ja –andja vahel ega kausaalseos teo ja hüve lubamise või andmise vahel. Piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja isiku poolt toimepandava teo või tegevusetuse vahel ehk sellisest seosest altkäemaksuandja ja –võtja vahel, mille puhul on isik altkäemaksuandjaga ühel meelel, et andja saab või on saanud isikult üleantu eest vastuteenena mingi talle kasuliku teo (ekvivalentsussuhe ehk altkäemaksukokkulepe või ebaõiguskokkulepe). Ekvivalentsussuhe tähendab, et isik võtab teo (vähemalt osaliselt) ette talle lubatud või antud hüve tõttu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui altkäemaksuandja ja –saaja vahel on üksmeel (mis ei pea olema avaldatud ühiselt), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava teo eest. See üksmeel võib olla avaldatud nii sõnaliselt kui konkludentselt. Seega süüteokoosseis on täidetud ka ühepoolsete tegude puhul, s.o altkäemaksu nõudmise või andmise korral, millele teise poole tegu ei järgnegi. Ka juhtumil, mil isik hüve lubajat või andjat petab, on kaitstav õigushüve kahjustada saanud. Ekvivalentsussuhte esinemiseks on vajalik üksnes hüve saaja nõusolek pakutu vastuvõtmiseks (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 739 p 7). Altkäemaksu andmise subjektiks võib olla iga süüvõimeline isik. Altkäemaksu andmine on lõpule viidud, kui toimepanija on ametiisiku suhtes näidanud üles valmisolekut tasuda talle osutatud teo eest, st lubanud või andnud isikule või temaga seotud (või seostamata) kolmanda isiku valdusesse. Pole tähtis, kas vastutasuna pandi tegu toime või mitte. Tegemist on kärbitud tagajärjedeliktiga, mille puhul piisab kui subjektiivses küljes on andjal ja saajal ühine kujutlus (tahtlus), et altkäemaks on vastuteene teo eest (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 750 p 5, 6.1). Erasektoris tegutseva isikuna tuleb käsitleda eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädevat isikut (või vahekohtuniku). See ei pea olema eraõigusliku isiku juhtivtöötaja. Altkäemaksu andmise adressaadiks võib olla näiteks eraõigusliku isiku teenistuja, ametnik, volinik või esindaja. Oluline on, et isik oleks kas juriidilise isiku enda töötaja töösuhte alusel või ka esindaja. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Piisab vähemalt kaudsest tahtlusest.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et selles kuriteoepisoodis on A.Seppern oma süüd tunnistanud ja selgitanud 400 euro ulatuses altkäemaksu andmise asjaolusid ja 200 euro ulatuses raha üleandmist matkimise käigus. Prokurör taotleb lõpetada menetlus A.Sepperni suhtes KrMS § 202 alusel ja määrata, et A.Seppern tasub 500 eurot riigituludesse 2 kuu jooksul alates vastava kohtulahendi jõustumise tähtajast. Kaitsja märkis oma avakõnes, et süüdistatav Seppern on teinud menetlejaga aktiivselt koostööd, ise pöördus menetleja poole, osales matkijana. Prokuröriga on kokkulepe, et peale ütluste andmist taotleb prokurör tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Oma lõpukõnes ütles kaitsja, et kuriteokoosseisu vajalikuks tingimuseks on ekvivalentsussuhe olemasolu altkäemaksuandja ja –võtja vahel, nad peavad olema ühel meelel, et altkäemaksu kuritegu eeldab täiendavalt erasektoris tegutseva isiku poolt tema pädevuse kuritarvitamist. Süüdistusest peavad nähtuma ekvivalentsussuhet ehk ebaõiguskokkulepet sisustavad faktilised asjaolud, sh milles seisneb pädevuse kuritarvitamine. A. Seppern’ile esitatud süüdistuses puuduvad täielikult ekvivalentsussuhet kirjeldavad asjaolud. Süüdistusest ei nähtu, milles pidi seisnema F. Sokolov’i poolt toimepandav pädevust kuritarvitav tegu või tegevusetus, mille eest A. Seppern väidetavalt altkäemaksu tasus. Kirjeldatud ei ole Sokolov’i ja Sepperni selline seos, et isikud on ühel meelel, et Seppern’i tasutud summad on vastutasu Sokolovile tema pädevuse kuritarvitamise eest. Tegemist on süüdistuse olulise puudusega, milline peab tooma endaga kaasa õigeksmõistva kohtulahendi tegemise. Altkäemaksu kuritegude objektiivse koosseisu sisustamisel on ekvivalentsussuhe keskse tähendusega, ilma milleta ei saa koosseisu realiseerimisest rääkida. Täiendavat sisustamist vajab ka pädevuse kuritarvitamine kui koosseisuline element. Ilma vastusoorituse kirjelduseta ei ole võimalik altkäemaksu kuriteost rääkida. Kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest. Kõik vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud peavad kajastuma süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega. Kui süüdistus on koostatud puudulikult ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Kohus on seotud süüdistuse piiridega. Eelnimetatud puuduste kõrvaldamine nõuaks faktiliste asjaolude tuvastamist, mida süüdistuses kirjeldatud ei ole, siis ei ole kohtul ka võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi süüdistatavale omistada. Andes süüdistatava kohtu alla olukorras, kus esitatud süüdistuse alusel ei ole võimalik tuvastada kuritegu tuleb kohtul süüdistatav õigeks mõista. A. Seppern’i tegudes puudub kuriteokoosseis ja ta tuleb mõista õigeks. Alternatiivselt – rahuldada prokuröri taotlus menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel taotluses esitatud tingimustel (lõpukõne tekstis on ka viiteid Riigikohtu praktikale – III kd tl 134-135). Süüdistatav A. Seppern tunnistas oma süüd selles episoodis (kohtuliku uurimise alguses). Oma viimases sõnas aga ütles, et algusest peale on uurijad lubanud, et mingit süüdistust ei esitata, kuid ikkagi esitati. Seoses sellega kulutanud menetlusele palju aega ja raha. On nõus oma kaitsjaga, et kohus mõistaks õigeks kõikides episoodides Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Kuigi A. Seppern on tunnistanud oma ütlustes antud kuriteo toimepanemist peab kohus vajalikuks uurida ka teised selle kuriteoepisoodiga seotud tõendid. Alar Seppern kui S OÜ esindaja ja erasektoris tegutsev isik

61) tulenevalt pikendas Narva Linnavalitsus töövõtulepingu nr 88 alusel tehtavate tööde teostamise tähtaja 2.02.2015-ni.

siis kui järelevalve kirjutab vastuvõtuaktile alla. Omanikujärelevalvelt tuli ikka segane jutt. Järelevalve on käinud objektil ka – Sokolov, L. Tööde käigus ei ole keegi midagi rääkinud, lõpus kui oli objekti üleandmine tuli sellest juttu. Paigaldatud süsteem ka praegu toimib objektil. Peale ülevaatust sai märku, et objekti ei taheta vastu võtta. Sokolov tegi etteheiteid, et selle objektiga seoses on tal väga väike eelarva ja ta soovib lisatasu saada. Sellist õigust omanikujärelevalvel ei olnud. Ei mäleta, kas lisatasu küsimust arutati ka koosolekutel. Süsteemi ümberehitamiseks vahendeid ei olnud. Samuti vastas süsteem projektile ning projekteerija ja tehnokontrollikeskus on seda kinnitanud. Investeeritud on 40 tuhat eurot, ümbertegemine oleks 3-4 korda kallim, üle 100 tuhande eurot. Leping tellijaga oli tehtud 59 tuhande euro peale. Tööde ümbertegemise korral oleks jäänud miinusesse. Esimesel kohtumisel Sokoloviga juttu konkreetsest summast ei olnud. Ei mäleta, millal esimene vestlus oli, peale objekti ülevaatust, õues. Lepingu hind oli ligi 60 tuhat, leppisid kokku, et 1% ehk 600 eurot koos käibemaksuga. Sokolov pidi tööd aktsepteerima ning allkirjastama dokumentatsiooni ja vastuvõtuakti. 600 euro tasumine pidi toimuma selliselt, et tuleb arve ja selle alusel pidi selle summa tasuma. Arve pidi tulema firmalt, võimalik et P OÜ-lt. See oli Sokolov’i tuttav firma (ei osanud selgitada vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ütles, oli tema (Seppern’i) tuttav firma). Varem ei ole temaga kokku puutunud. Siis ei teadnud, kuidas Sokolov on selle firmaga seotud. OÜ P saatis S OÜ-le fiktiivse arve, 500 eurot pluss käibemaks, oli tunnihind transporditeenuse eest, lasi ümber teha. Arve tuli e-posti teel. Esialgu esitatud arves nr 29 oli summa kokkulepitust suurem. Õige summa pidi olema 600 eurot käibemaksuga. Ei tunne neid inimesi ja ei hakanud nende poole küsimustega pöörduma, ütles Sokolovile. Täpselt ei mäleta, vist ütles raamatupidajale, et laseks arve ümber teha. S OÜ ei saanud P OÜ-lt arvel näidatud teenust. See oli fiktiivne arve. Selle alusel tehti kaks ülekannet 300 eurot ja 100 eurot, ei mäleta millal. Kinnitas, et on osalenud menetluses matkijana. See oli Sokolovi kodu juures. Andis 200 eurot üle. Ei mäleta, kas andis ka dokumente üle. Raha andis üle Sokolovi maja värava ees. Kaitsja küsimustele vastates kordas, et Sokolov oli tema jaoks peajärelevalveks. Oli ka teine isik – L, aga küsimused ja probleemid lahendasid Fjodoriga (Sokoloviga). Eeluurimisel andis ütlusi, et järelevalvega tegeles L ja Sokolov oli peamehe rollis. Ei näe selles vastuolusid. L on seal käinud, temaga oli räägitud, on kohtunud, aga ametlikke asju pidi ajama Sokolov’iga. Altkäemaksu kolmanda isiku – OÜ P kaudu andmine

summa on 600 eurot käibemaksuga. Arve-saatelehe allosas on arve väljastaja T E OÜ arvelduskonto andmed, juhataja allkiri ning numbrid „37“ ja „10.03.15“.

Jälitustoimingu protokollist nähtub, et:

9.04.2015 kell 14.00 toimus OÜ S esindaja Alar Seppern’i ja T E OÜ esindaja Fjodor Sokolov’i omavaheline kohtumine, mida salajalt pealtkuulati ja jäädvustati helisalvestise vahendusel. 23.04.2015 kell 19.00 toimus OÜ S esindaja Alar Seppern’i ja T E OÜ esindaja Fjodor Sokolov’i omavaheline kohtumine, mida salajalt pealt kuulati ja jäädvustati video- ja helisalvestise vahendusel. 2.04.2015 kell 16.27 helistas A. Seppern F. Sokolov’ile. Kõnes arutavad Seppern ja Sokolov Paju (kooli) objektiga seonduvaid küsimusi, sh vaidlevad, kas tehtud tööd vastavad projektile või mitte, et A. Seppern peab allkirjastama dokumentatsiooni. A. Seppern pakub F. Sokolov’ile kohtuda 9-ndal kuupäeval (aprillil) ja arutada (OÜ-le) P arve ümber tegemist. F. Sokolov küsib, kas A. Seppern jätkab töödega lasteaias ja A. Seppern vastab jaatavalt.

2.04.2015 kell 17.04 helistas S L Fjodor Sokolovile. Nad arutavad omavahel F. Sokolov’i suhtlemist Alar (Seppern’iga), et F. Sokolov teeb dokumentatsiooni analüüsi ja S. L tegeleb tehnilise poolega. F. Sokolov ütleb, et kui dokumentatsioon tehakse korda, siis võib ta oma allkirja anda. Arutavad paigaldatud valgustite vastavust. F. Sokolov ütleb et Alar (Seppern) on määranud kokkusaamist järgmiseks neljapäevaks. On salvestatud vestlus 9.04.2015 kell 14.00 A. Seppern ja F. Sokolov’i vahel. Seppern räägib, et pani selle süsteemi juba 40 tuhat ja veel 60 tuhat ei saa, 100 tuhat võib kaotada. Sokolov vastab, et peab lahendama probleemi dokumentidega, peab V’ga kokku leppima, et ta kooskõlastaks muudatuse. Selgitab kuidas elektroonilises vormis peavad dokumendid välja nägema. Nad arutavad tööde üksikasjad. Seppern küsib, kui ta teeb kõik ära (kõrvaldab puudused töös?), kas siis Sokolov allkirjastab. Sokolov vastab jaatavalt, et kui dokumentatsioon on koostatud õigesti, siis jah. Seppern ütleb, et Sokolov on juba varem lubanud allkirjastada. Sokolov vaidleb vastu, et pole seda lubanud. Seppern lubab, et teeb (dokumendid?) korda ja Sokolov vastab, et siis „allkirjastavad“. Seppern ütleb, et arve peab ümber tegema, on kirjas transport 500 eurot tund. Sokolov küsib miks nad pole helistanud. Seppern vastab, et „sina otsustasid, sina tee lõpuni ja siis me kanname sulle raha üle“. Sokolov vastab, et mitte temale, vaid firmale „P“ transporditeenuste eest. Et ta on ise arved ümber teinud. 9.04.2015 kell 14.47 helistas F. Sokolov A. Jakovenko’le, milles küsib, millal ta tagastab temale 100 eurot. A. Jakovenko lubab, et võib olla täna. Samuti ütleb Sokolov, et on rääkinud Sepperniga, kuhu Jakovenko saatis arve ja Seppern palub (arve) ümber teha, sest seal on üks põhimõtteline viga, panid 500 eurot tunnis. Jakovenko vastab, et on aru saanud. Sokolov palub teda (arve) ümber teha. Jakovenko lubab, et teeb. 10.04.2015 kell 11.06 helistas A. Seppern F. Sokolovile ja ütleb, et arvesse jälle pandi 500 eurot tükk, et nagu see oli üks kord, mis on ebaloogiline. Pidi kirjutama „objekt“ tüki asemel. Seppern ütleb veel, et 200 võib ta niisama Sokolovile anda, temal (Seppernil) pole vahet. Sokolov vastab, et arve tehakse ümber. 10.04.2015 kell 11.09 helistab F. Sokolov A. Jakovenkole ja ütleb, et arve tuleb veel kord ümber teha ja panna mitte „tükk“ vaid „objekt“, teenused ei ole tükkides, õige oleks tundides, aga siis pidi hinda teistmoodi panema. Jakovenko vastab sellele jaatavalt. 22.04.2015 kell 8.43 helistab A. Jakovenko F. Sokolov’ile ja ütleb, et viimased 100 eurot on nüüd laekunud, kolmsada eurot on laekunud. Sokolov vastab, et jah oli viissada pluss maks, tema kandis üle vaid kolmsada. Ülejäänud raha peab ootama. 23.04.2015 kell 18.43 helistas A. Seppern F. Sokolov’ile ja küsis, kas praegu saab tema juurest läbi astuda. Sokolov vastab, et saab, ütleb oma aadressi.

räägitud (sama istungiprotokoll lk 21 rida 18), aga siis sai Seppern aru, et asjad ei liigu ja palus Sokolov’il kohtuda. Selle vestluse käigus jõudsid summale üks protsent kogumahust. Lepinguhind oli ca 60 tuhat eurot, kompromiss oli 1% koos käibemaksuga. Siis pidi Sokolov tööd aktsepteerima, dokumentatsiooni ja üleandmisakti allkirjastama. Kuidas 600 eurot maksma peab, pidi tulema arve ja arve alusel pidi tasuma. Sokolov ütles, kelle nimelt arve tuleb. Enne seda ei kuulnud P OÜ-st (samas, rida 18-48) (samas lk 24 rida 2-5).

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja 2) selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning 3) ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja 4) tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning 5) kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

menetluse kestel on A. Seppern tunnistanud oma süüd, teinud koostööd uurimisega, osalenud matkimisel. Kohus ei tuvasta raskendavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole väitnud vastupidist. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist (KarS § 57 lg 1 p 3).

FJODOR SOKOLOV’ILE ESITATUD SÜÜDISTUSED

Antud kohtuasjas on F. Sokolov’ile esitatud süüdistus erasektoris altkäemaksu võtmises (A), dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises (B) ning dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamises ja kaasaaitamises (C). A)

KarS § 4023 lg 1 (altkäemaksu võtmine erasektoris)

Süüdistus (Esitatud prokuröri poolt KrMS § 268 lg 2 korras, allkirjastatud prokuröri poolt 26.06.2017, esitatud 13.11.2017 kohtuistungil – III kd tl 112). Fjodor Sokolovi süüdistatakse selles, et olles T E OÜ projektijuht ja esindades nimetatud äriühingut 21.09.2014 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti (käsundiandja) ning T E OÜ (käsundisaaja) vahel sõlmitud teenuste käsundusleping nr 15/14 p 8.2 alusel käsundisaajat (T E OÜ) tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamisel, milleks on 12.09.2014 sõlmitud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti ja S OÜ vahel Ehitustööde töövõtuleping nr 88, rääkis 2015 aasta veebruaris ehitajale OÜ S esindajale Alar Seppern’ile, et ehitajapoolsed tööd objektil on veninud üle tähtaja, mille tõttu

kannatavad tema ärihuvid, kuna tema ehitusjärelevalve teostajana täiendava töö eest tasu ei saa. Vastavalt 21.09.2014 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti ning T E OÜ vahelisele teenuste käsunduslepingule nr 15/14 punkt 7.2 pidi T E OÜ kandma võimalikke tekkivaid lisakulutusi ega omanud lepingust tulenevat õigust täiendava rahalise kompensatsiooni järele seoses tööde valmimise tähtaja edasilükkumisega. F. Sokolov ja A.Seppern leppisid kokku, et OÜ S maksab F.Sokolovile altkäemaksuna 1% hanke maksumusest, s.o 600 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt Ehitusseaduse (EhS) § 30 lg 2 p 1-3 on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. EhS § 30 lg 5 p-de 2, 6, 7 järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida: nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. EhS § 30 lg 6 sätestab muuhulgas teiste pädevuste seas omanikujärelevalve tegija õigustena nõuda: Ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate Ehitustööde ümbertegemist; Ehitusettevõtjalt Ehitusprojektile mittevastavate Ehitustööde ümbertegemist; Ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Tulenevalt EhS § 30 lg 7 peab omanikujärelevalve tegija omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Sama seaduse paragrahvi lõige 8 sätestab, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011.a vastu võetud määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate Ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Sama korra § 5 lg 2 p-de 7, 8, 13, 14 kohaselt on omanikujärelevalve tegija ülesanneteks: Ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; osalemine Ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal hinnangu andmine ehitise valmidusastmest; kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatus, Ehitusprojektile vastavuse kontroll ning dokumentatsiooni kontroll. Altkäemaksu tasumisel lubas F. Sokolov, et A. Seppernil ei teki probleeme tehtud tööde vastuvõtmisel omanikujärelevalve tegija T E OÜ-ga. Altkäemaksu võttis F.Sokolov vastu läbi OÜ P kolmanda isiku T E OÜ kasuks 400 euro ulatuses järgmiselt: F.Sokolov ja A.Seppern leppisid eelnevalt kokku ning varjamaks altkäemaksu vastuvõtmist F.Sokolovi poolt, lasi A.Seppern OÜ S raamatupidamisel OÜ P poolt 27.02.2015 OÜ S eposti aadressile xxx saadetud ja võltsitud arve nr 29 alusel kanda OÜ S arveldusarvelt XXX OÜ P arveldusarvele XXX 06.03.2015.a. 300 eurot ja 10.03.2015.a. 100 eurot.

Maksekorralduse selgitusse märgiti 06.03.2015 „arve nr 29 I osamaks“ ning 10.03.2015 „arve nr 29 osamaks“. Selleks, et P OÜ saaks saadud raha summas 400 eurot edasi kanda T E OÜ-le, koostas Fjodor Sokolov 10.02.2015 võltsitud arve-saatelehe nr 144 summas 600 eurot (koos käibemaksuga), et P OÜ saaks OÜ-lt S OÜ P arve nr 29 alusel saadud raha edasi kanda T E OÜ-le. Nimetatud arve-saatelehele märkis F.Sokolov, et T E OÜ osutas P OÜ-le konsultatsiooniteenust ning edastas fiktiivse arve e-posti aadressilt xxx 10.02.2015 Andrei Jakovenkole e-posti aadressile xxx. Nimetatud arve alusel OÜ P T E OÜ-le makset ei teinud, kuna OÜ S ei olnud neile veel arve nr 29 alusel rahalisi vahendeid kandnud. 10.03.2015 koostas F.Sokolov võltsitud arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arve-saatelehele märkis F.Sokolov, et T E OÜ osutas P OÜ-le konsultatsiooniteenust ning edastas selle e-posti aadressilt xxx 24.03.2015 Andrei Jakovenkole e-posti aadressile xxx. F.Sokolovi poolt koostatud fiktiivse arve-saatelehe nr 149 alusel tegi P OÜ oma kontolt XXX Swedpangas T E OÜ kontole XXX 25.03.2015 ülekande summas 200 eurot ning 14.04.2015 summas 100 eurot, märkides mõlemal korral makse selgituseks „arve nr 149 10.03.2015“. 100 eurot maksis A. Jakovenko F.Sokolovile sularahas. Tegelikkuses mingit teenust T E OÜ P OÜ-le ei osutanud. 23.04.2015 võttis F.Sokolov OÜ S juhatuse liige Alar Seppernilt viimase maksena 200 eurot altkäemaksu sularahas oma elukohas xxx. Seega lasi F.Sokolov altkäemaksu küsimisega ja vastuvõtmisega kuritarvitada tema kui omanikujärelevalve teostaja sõltumatust ja objektiivsust. Oma teoga pani Fjodor Sokolov toime eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku poolt talle vara küsimise ja vastuvõtmise 200 euro ulatuses sularahas A.Seppernilt ja 400 euro ulatuses kolmandale isikule T E OÜ läbi OÜ P, vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 4023 lg 1 järgi. Kuriteokoosseis Antud kuriteokoosseisu kaitstav õigushüve on aus ja korruptsioonivaba majandustegevus erasektoris, majandusareng ja vaba konkurents. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu lubamisega nõustumises või altkäemaksu vastuvõtmises, s.o (1) eraõigusliku isiku huvides (2) majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku poolt (3) talle või kolmandale isikule (4) vara või muu soodustuse (5) küsimises, selle lubamisega nõustumises või vastuvõtmises (6) vastutasuna tema (7) pädevuse kuritarvitamise eest. Pole oluline, kas isik ka objektiivselt pani toime altkäemaksuandja huvides teo või mitte. Lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine tähendab pädeva isiku nõusolekut, et talle antakse tulevikus üle vara või muu soodustus, samuti vara või soodustuse vahetult enda või kolmanda isiku valdusesse või käsutusse saamist. Nõustumine ei pea olema verbaalne, võib väljenduda ka tegudes. Oluline, et see avalduks mingil moel objektiivselt. Tegu, mille pädev isik paneb toime (või jätab toime panemata) ei pea olema kindlaks määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldistes joontes määratletav. Ei ole vajalik konkreetne kokkulepe pistisevõtja ja –andja vahel. Piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja pädeva isiku teo vahel (ekvivalentsussuhe). Koosseis on täidetud ka ühepoolsete tegude puhul, altkäemaksu nõudmise või andmise korral, millele teise poole tegu ei järgnegi. Piisab aktiivse poole ettekujutusest, et teine pool tunnetab ekvivalentsussuhet. Ka ühepoolses

avalduses objektiviseerib ekvivalentsussuhe täielikult avalduse tegija jaoks. Ekvivalentsussuhe puudub, kui tegemist on üksnes mõlemapoolsete visioonidega teatud valdkonnas või eeldatakse vaid üldist vastutulelikkust või heatahtlikkust. Pädevuse kuritarvitamine on majandustegevuse raames isikule antud õiguste või kohustuste ärakasutamine. Pädevus peab olema seotud eraõigusliku isiku huvidega ehk selle kuritarvitamine peab olema peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või vähemalt sellega seotud valdkondades. Majandustegevus on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1). Koosseisu subjektiks saab olla mis tahes viisil erasektori majandusüksust juhtiv või selle heaks töötav isik, hõlmates nii palgatööd kui muud tüüpi töösuhteid (agendid, konsultandid jms). Ei pea olema eraõigusliku isiku juhtivtöötaja. Võib olla nt eraõigusliku isiku teenistuja, ametnik, volinik või esindaja. Oluline on oma seisundi ära kasutamine. Tegu, mille altkäemaksu saaja paneb toime või jätab toime panemata oma seisundi ära kasutades ja vastutasuna mingi hüve saamise eest ei eelda, et see oleks ühemõtteliselt kindlaks määratud. Piisab kui see on mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldjoontes määratletav. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Piisab vähemalt kaudsest tahtlusest. (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 37, p 9.2, 9.3; lk 874 p 2; lk 740 p 8.1, lk 972-973) Poolte seisukohad Prokuröri seisukohalt tõendavad F. Sokolov’i süüd dokumentaalsed tõendid, tunnistaja T. S ütlused selle kohta, et F. Sokolovil on nii suuline kui ka kirjalik volitus T E OÜ esindamiseks, F.Sokolov oli eraõigusliku isiku OÜ T E huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik 21.09.2014 käsunduslepingu nr 15/14 raames. Objektil hakkas Ehitustöid teostama OÜ S. Sokolovi kodus leiti ja võeti ära sularaha 200 eurot. OÜ P 06.02.2015 arve nr 29 OÜ-le S; T E OÜ arve-saateleht nr 149 ja 144 OÜ-le P, vaatlusprotokoll 31.03.2015, milles vaadeldud rahade liikumist S OÜ-st P OÜ-le ja P OÜ-lt T Ee OÜ-le, 07.05.2015 jälitusprotokoll tõendavad Sokolovi suhtlust Sepperniga dokumentatsiooni täitmise teemal ja arve ümbertegemise teemal, sularaha 200 euro üleandmist A.Sepperni poolt F.Sokolovile Ehitustöödega seotud dokumentatsiooni allkirjastamise eest omanikujärelevalve poolt. Sokolovi 27.04.2015 ja Jakovenko 25.04.2015 mobiiltelefonide vaatlused tõendavad SMS teel S OÜ rekvisiitide ja kontaktide edastamist. Kirjavahetus T E OÜ ja Narva linnavalitsuse vahel tõendab, et T Eel ei olnud lepingust tulenevalt õigus saada lisatasu lasteaedadega seotud täiendava omanikujärelevalve teenuse eest v.a kui tööde maht ei ületa 20% esialgsest maksumusest. Seppern’i ütluste kohaselt küsis Sokolov altkäemaksu, et saaks tööd Paju kooli objektil lõpetatud ja tal on sellel objektil väike eelarve ning ta ei viitsi kohal käia sellel objektil. Samuti, et seda on rohkem vaja Seppernil ja OÜ-l S. Summa osas lepiti kokku, et 1% hankemaksumusest ehk 600 eurot. Tasuma pidi arve alusel. Esimese osa summas 400 eurot, peale mida toimus objekti ülevaatamine-testimine ja teise osa 200 eurot dokumentide allkirjastamisel. Seda kinnitab ka 07.05.2015 jälitusprotokoll, kust näha 02.04 ja 09.04.2015 Seppern’i ja Sokolovi omavaheline vestlus seoses dokumentatsiooni täitmisega. Selleks ajaks oli S OÜ P OÜ arve nr 29 alusel juba 400 eurot ära tasunud, et dokumendid on allkirjastamata ja neis esinevad muud puudused. 9.04.2015 vestlusest nähtub, et Sokolov siiski kontrollis dokumentatsiooni mida S. L oli allkirjastanud ja mis tema hinnangul ei vastanud nõuetele. Sokolovil oli pädevus dokumentatsiooni kontrollimiseks seoses Paju kooli objektiga ja ta reaalselt teostas selle

objekti puhul omanikujärelevalvet. F. Sokolov tunnistas S OÜ-lt raha küsimist läbi P OÜ, kuid väidetavalt oli see teise asja eest. Sokolovi arvates on selline kolmanda isiku kaudu arvete esitamine töötegijale õiguspärane, saamaks tasu täiendava töö eest. See jutt ei ole eluliselt usutav ja vastuolus Sokolovi enda ütlustega selle kohta, et omanikujärelevalve peab olema ja näima ehitajast sõltumatu. Samuti kinnitas Sokolov, et tellija oli ette näinud, et ka peatöövõtja peab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastama, et linn saaks tööd aktsepteerida. Objektil Paju kool teostas ta L palvel omanikujärelevalve täidetud dokumentide kontrolli – seega oli pädevus selles osas olemas. Lisaks on F.Sokolov öelnud, et OÜ-le S seoses Paju kooli objektiga mingeid juhendeid anda ei võinud, kuid jälitusprotokollist nähtub, et Sokolov nõudis Seppernilt dokumentatsiooni ümber tegemist (Ehituspäevikud), kuna ei tahtnud selle väikese raha eest istuda ja kirju kirjutada. Sokolovi ütlustest ja jälitusprotokollist tuleneb asjaolu, et F.Sokolov tegeles Paju kooli objektidel omanikujärelevalvega dokumentatsiooni kontrollimisega, milleks tal oli pädevus olemas. S.L ütlused, et peale seda, kui tema on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtu akti, ei osanud öelda, kas F.Sokolov pidi samuti allkirja tööde vastuvõtmiseks linna poolt andma. Sokolovile, et objekti omanikujärelevalve teenused läksid täiesti P OÜ-le üle – selles osas on ütlused vastuolulised, kuna Sokolov ise ütles, et tema pidi ka omanikujärelevalve poolt tööde vastuvõtmiseks allkirja andma. Seega on tõendatud, et F.Sokolov, küsides OÜ S seaduslikult esindajalt A.Seppernilt altkäemaksu 600 eurot, lastes 400 eurot tasuda OÜ-l S läbi OÜ P T E OÜ kasuks ja võttes 200 eurot sularahas vastu isiklikult oma elukoha vahetus läheduses, kuritarvitas oma pädevust kui majandustegevuse raames eraõigusliku isiku huvides tegutsev pädev isik. 200 euro sularaha vastuvõtmist altkäemaksuna tõendab ka kuriteo matkimine, mis viidi läbi jälitustoiminguna ja milles osales Alar Seppern. Karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel 200 eurot riigituludesse (asub hoiul PPA-s) ja KarS § 831 lg 2 p 1 alusel 400 eurot, mis tasuti OÜ P poolt otse T E OÜ-le. Kõik süüdistuses esitatud kuriteoepisoodid pani Sokolov toime kavatsetult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Sokolov oma süüd ei tunnistanud. Ei olnud pädevust Paju kooli ja Õpilaskodu objektil omanikujärelevalve teostamiseks. Tellija poolt tööde vastuvõtmiseks nõutav allkiri oli vaid formaalsus. Kõigiga tegeles S. L ja kõik kohustused selle objektiga seoses on üle läinud P OÜ-le alltöövõtulepingu alusel. Kaitsja Gimaev palus mõista F. Sokolov õigeks. T E OÜ-1 kui omanikujärelevalve teostajal oli pädevaks isikuks Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektil S L. Selle objekti probleemid Sokolov’it ei puudutanud. Seda kinnitas nii Sokolov ise kui tunnistaja T S. Seppernilt võetud raha oli seotud teise objektiga – lasteaedade akende vahetus. Kui eeldada, et raha on seotud Paju kooli ja Õpilaskodu objektiga, siis puudus Sokolovil pädevus, mida ta võis kuritarvitada. Fjodor Sokolov ei olnud sel objektil vastutav spetsialist Ehitusseaduse § 47 tähenduses, mistõttu ei olnud tema pädev omanikujärelevalvet teostama. Pädevus võib tuleneda vaid õigusaktist. Omanikujärelevalve reeglid, juhendid, õigused ja kohustused on siduvad isikule, kes on kantud majandustegevuse registrisse. Sokolov ei ole elektritööde omanikujärelevalve osas MTR-sse kantud. Seega ei saanud ta pädevust kuritarvitada selle puudumise tõttu. KarS § 4023 lg 1 karistusalas on aga ainult pädevuse (mitte aga sõltumatuse või objektiivsuse) kuritarvitamine. Ehitusseaduse § 41 lg 2 kohaselt ettevõtja võib teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. Vastutavaks spetsialistiks T E OÜ-s oli S L, mistõttu Fjodor Sokolov ei saanud pädevust kuritarvitada pädevuse puudumise tõttu. Veebruaris 2015 ei saanud Sokolov ja Seppern altkäemaksu andmises/võtmises kokku leppida, sest nad kohtusid objektil peale tööde lõppemist ja tööd jätkusid veel 9.03.2015, mis on tõendatud ka Ehitustööde päevikutega. Seppern rääkis istungil, et väidetava altkäemaksu küsiti etteheitega, et tööd vastu ei võeta, eelarve on väike ja altkäemaksu küsiti, sest kannatavad Sokolov’i ärihuvid. T E OÜ-l aga oli objektil alltöövõtja, kellele kõik õigused ja kohustused olid

täielikult üle läinud. Kannatada võisid vaid P OÜ ärihuvid. Kui eeldada, et raha on seotud Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektiga, siis Sokolov ei saanud üldse raha ehk väidetava altkäemaksu. Fjodor Sokolovile heidetakse ette altkäemaksu saamist Fjodor Sokolovi poolt summas 600 € koos käibemaksuga. Kuna väidetav altkäemaks sisaldab käibemaksu, siis selle saajaks ei ole Fjodor Sokolov, kuna Fjodor Sokolov ei olnud ega saanud olla maksukohustuslasena registreeritud vastavalt käibemaksuseaduse § 3 lg-le 1. 200 eurot ei ole Sokolov ka võtnud. See oli arve nr 29 ja 149 alusel saadud ja tunnistaja T S ütluste järgi ei jõudnud ta panna see raha kassasse, kuna õhtusöök oli pooleli. Läbiotsumine Sokolov’i elukohas ja sellega saadud tõendid on lubamatud. Sokolov võttis raha Seppernilt mitte oma elukohas, vaid selle lähedal, so xxx tänaval, mitte xxx, nagu läbiotsimismääruses on kirjas. Kui kuritegu pandi toime xxx tänaval siis xxx puhul tegemist on teise kohaga, xxx aadressil kuritegu toime ei pannud, siis ei tohtinud seal läbiotsimist toimetada. Kohas, kus ei ole kuritegu sooritatud võis läbiotsimist toimetada (tol ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi) vaid kohtu loal. Kuriteomatkimisega saadud tõend on ka lubamatu. Kohtupraktika järgi matkija tegevus ei saa olla piiramatu ja õiguslike kitsendusteta. Lubamatu on nt teootsuse esilekutsumine isikul, kel pudus see eelnevalt vähemalgi määral ning kelle suhtes uurimisorganil puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Antud juhul oli tegemist provokatsiooniga Sokolov’i suhtes ning ta oli veendunud, et tegemist on lasteaedade objektiga seotud rahaga. Matkimise piir ületati. Süüdistusversioon on rajatud Seppern’i ütlustele, keda prokuratuur süüdistab valeütluste andmises. Uurimisorganid olid huvitatud, et Sokolov saaks karistada. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

Vaidlust ei olnud ka selles, et tööd Objektil jäid Tellijale üle andmata.

4.10.2014 päevik nr 7 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 102). 7.10.2014 päevik nr 8 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 103). 8.10.2014 päevik nr 9 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 104). 11.10.2014 päevik nr 10 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 105). 15.10.2014 päevik nr 11 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-10 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 106). 16.10.2014 päevik nr 12 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-11 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 107). 18.10.2014 päevik nr 13 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-12 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 108). 20.10.2014 päevik nr 14 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-13 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 109). 23.10.2014 päevik nr 15 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-14 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 110). 24.10.2014 päevik nr 16 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-15 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 111). 25.10.2014 päevik nr 17 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-16 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 112). 25.10.2014 päevik nr 18 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-17 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 113). 24.02.2015 päevik nr 19 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-18 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 114). 25.02.2015 päevik nr 20 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-19 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 115).

26.02.2015 päevik nr 21 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-20 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 116). 27.02.2015 päevik nr 22 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-21 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 117). 1.03.2015 päevik nr 23 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-22 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 118). 3.03.2015 päevik nr 24 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-23 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 119). 5.03.2015 päevik nr 25 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-24 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 120). 6.03.2015 päevik nr 26 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-25 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 121). 9.03.2015 päevik nr 27 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-26 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 122).

asjaolu, et S OÜ ei saanud tööd ilma F. Sokolov’i allkirjata Tellijale üle anda. Seega oli F. Sokolov majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik KarS § 4023 lg 1 mõistes. Kohtu seda järeldust kinnitavad ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid.

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 (eeluurimistoimiku II kd lk 132-133). L. V vastab sellele oma 29.11.2016 e-kirjas F. Sokolov’ile, et S OÜ lõpetas avariivalgustuse süsteemi monteerimist Narva Õpilaskodu objektil. Tema (V) juuresolekul 14.04.2015 oli teostatud süsteemi testimine tellija ja S OÜ palvel. Ta kirjutas dokumentidele alla kui projekti autor. Autorijärelevalve lepingut temaga sõlmitud ei olnud (III kd tl 55-56, tõlge lk 53, 54).

10.02.2015 ja 12.03.2015 koosolekul on võtnud sõna ja viimasel koosolekul on määratlenud Objektil lahendamist vajavate probleemide ringi ning üheselt S L avaldanud (nende ühise) arvamuse, et valgustid ja süsteem erinevad projektlahendusest. Protokoll on ka allkirjastatud nii S. L kui F. Sokolov’i poolt.

tl 88p). A. Seppern vastab sellele oma 16.04.2015 kirjaga, et nemad ei ole projekti muutnud (II kd tl 88).

allkirjastamiseks oli nõutav. Ilma Sokolovi allkirjata töid üle anda ei saanud. F. Sokolov väidab, et S. L kui vastutava isiku allkirjata ei saanud tellija tööd vastu võtta – 2.0519.06.2017 istungiprotokolli lk 65 p rida 27, kuid kohtu arvates ei ole see nii. T E OÜ alltöövõtuleping P OÜ-ga puudutas vaid nendevahelisi suhteid ja võimaldas T E OÜ-l kaasata vastava loaga isik, millega oli ületatud T E OÜ-l elektritööde alal loa puudumise küsimus. Kuid ükski asjaolu ei viita, et tellija või S OÜ oleks nõudnud S. L osalemist. Nad aktsepteerisid S. L F. Sokolov’i kõrval aga ilma F. Sokolov’i allkirjata ei olnud tellija tööd vastu võtma. Seda on kaudselt tunnistanud ka F. Sokolov ise, kuigi nimetab oma allkirja formaalsuseks (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 65 rida 29). Nii F. Sokolov ise kui teised osapooled, sh A. Seppern teadsid seda ning see andis F. Sokolov’ile võimaluse oma pädevuse kuritarvitamiseks ja A. Seppern’ilt altkäemaksu küsimiseks ja võtmiseks, mida ta realiseeriski.

võimaldab töövõtulepingu nr 88 töid teostada hiljemalt 2.02.2015 ning vastavalt töövõtulepingu p-le 11.5 määrab Narva Linnavalitsus alates 3.02.2015 OÜ-le S leppetrahvi (töövõtulepingu nr 88 pikendamisest - eeluurimistoimiku II kd lk 59; kohtutoimiku II kd lk 62; kinnitusleht lk 64).

OÜ arve nr 29, väljaandmise kuupäev on 6.02.2015. Arve on väljastatud P OÜ poolt, ostjana märgitud S OÜ. Arve sisuks on „Transpordi teenused eest“, summas 600 eurot koos käibemaksuga. Arve allosas on kirjed „Juhataja“ ja „Pearaamatupidaja“ ning allkiri. P OÜ arve nr 29, väljaandmise kuupäev on 6.02.2015. arve on väljastatud P OÜ poolt. Ostjana märgitud S OÜ. Arve sisuks on „Transpordi teenused eest“, summas 720 eurot koos käibemaksuga. Arve allosas on kirjed „Juhataja“ ja „Pearaamatupidaja“. Arve-saateleht nr 149, kuupäevaga 10.03.2015. Dokumendi väljaandja on T E OÜ, maksja P OÜ. Arve sisuks on märgitud konsultatsiooni teenus ehituse alal. Tasumisele kuuluv summa on 600 eurot käibemaksuga. Arve-saatelehe allosas on arve väljastaja T E OÜ arvelduskonto andmed, juhataja allkiri ning numbrid „37“ ja „10.03.15“. E-kirjade väljatrükk on ühel lehel. Sellest nähtub, et 25.02.2015 kell 14.41 saatis Arkadi Jakovenko meiliaadressilt xxx e-kirja meiliaadressile xxx. Kirja teemaks on märgitud „ARVE“. S OÜ poolt on saadetud kiri tekstiga „Tere, tehke arve ringi 600 eurole“. Veel nähtub väljatrükist, et 27.02.2015 kell 8.58 on meiliaadressilt xxx saadetud e-kiri aadressile xxx.

On salvestatud vestlus 9.04.2015 kell 14.00 A. Seppern ja F. Sokolov’i vahel. Seppern räägib, et pani selle süsteemi juba 40 tuhat ja veel 60 tuhat ei saa, 100 tuhat võib kaotada. Sokolov vastab, et peab lahendama probleemi dokumentidega, peab V’ga kokku leppima, et ta kooskõlastaks muudatuse. Selgitab kuidas elektroonilises vormis peavad dokumendid välja nägema. Nad arutavad tööde üksikasjad. Seppern küsib, kui ta teeb kõik ära (kõrvaldab puudused töös?), kas siis Sokolov allkirjastab. Sokolov vastab jaatavalt, et kui dokumentatsioon on koostatud õigesti, siis jah. Seppern ütleb, et Sokolov on juba varem lubanud allkirjastada. Sokolov vaidleb vastu, et pole seda lubanud. Seppern lubab, et teeb (dokumendid?) korda ja Sokolov vastab, et siis „allkirjastavad“. Seppern ütleb, et arve peab ümber tegema, on kirjas transport 500 eurot tund. Sokolov küsib miks nad pole helistanud. Seppern vastab, et „sina otsustasid, sina tee lõpuni ja siis me kanname sulle raha üle“. Sokolov vastab, et mitte temale, vaid firmale „P“ transporditeenuste eest. Et ta on ise arved ümber teinud. 9.04.2015 kell 14.47 helistas F. Sokolov A. Jakovenko’le, milles küsib, millal ta tagastab temale 100 eurot. A. Jakovenko lubab, et võib olla täna. Samuti ütleb Sokolov, et on rääkinud Sepperniga, kuhu Jakovenko saatis arve ja Seppern palub (arve) ümber teha, sest seal on üks põhimõtteline viga, panid 500 eurot tunnis. Jakovenko vastab, et on aru saanud. Sokolov palub teda (arve) ümber teha. Jakovenko lubab, et teeb. 10.04.2015 kell 11.06 helistas A. Seppern F. Sokolovile ja ütleb, et arvesse jälle pandi 500 eurot tükk, et nagu see oli üks kord, mis on ebaloogiline. Pidi kirjutama „objekt“ tüki asemel. Seppern ütleb veel, et 200 võib ta niisama Sokolovile anda, temal (Seppernil) pole vahet. Sokolov vastab, et arve tehakse ümber. 10.04.2015 kell 11.09 helistab F. Sokolov A. Jakovenkole ja ütleb, et arve tuleb veel kord ümber teha ja panna mitte „tükk“ vaid „objekt“, teenused ei ole tükkides, õige oleks tundides, aga siis pidi hinda teistmoodi panema. Jakovenko vastab sellele jaatavalt. 22.04.2015 kell 8.43 helistab A. Jakovenko F. Sokolov’ile ja ütleb, et viimased 100 eurot on nüüd laekunud, kolmsada eurot on laekunud. Sokolov vastab, et jah oli viissada pluss maks, tema kandis üle vaid kolmsada. Ülejäänud raha peab ootama. 23.04.2015 kell 18.43 helistas A. Seppern F. Sokolov’ile ja küsis, kas praegu saab tema juurest läbi astuda. Sokolov vastab, et saab, ütleb oma aadressi.

(eurot). Tasumise kuupäev 28.02.2015. Kirjeldus – „Tööd saatelehti nr.144 alusel“, summa 500, käibemaks 100, tasumisele 600 eurot. Allpool juhataja kohal on olemas käsitsi kirjutatud allkiri. Juhataja nime ei ole (II kd tl 124).

tõi täna minu kätte, et ma selle edasi annaks P firmale.“ Edasi nähtub protokollist, et läbiotsitav hoone asub aadressil xxx. Tegemist on kahekorruselise majaosaga. Läbiotsimist alustati esimeselt korruselg, avatud köögiosaga elutoast. Toas asuval laual asub pooleks kokku keeratult rahapakk, kõik kupüürid 50 eurosed, kokku pakis neli kupüüri. Kupüüride numbrid on XXX, XXX, XXX ja XXX. Sularaha fotografeeriti ning pakiti valget värvi ümbrikusse, ümbrik märgistati turvakleebisega Security Seal nr. xxx, pakend nr 1. Protokolli p 9 märguste all on olemas F. Sokolov’i (omakäeline) märkus vene keeles, et: „1. Seppern’i poolt minule üle antud raha andsin ma koheselt politseile üle, mingit läbiotsimist toimunud ei ole. 2. Seppern’i poolt minule määratud kohtumise eesmärgiks oli kontrollitava täitedokumentatsiooni komplekti üle andmine. Arvan, et see dokumentatsioon omab tähtsust asjas ja peab olema Seppern’ilt ära võetud. Protokolliga olen tutvunud, on vene keelde mulle tõlgitud.“ (II kd tl 132-134).

tuhande euro peale. Tööde ümbertegemise korral oleks jäänud miinusesse. Esimesel kohtumisel Sokoloviga juttu konkreetsest summast ei olnud. Ei mäleta, millal esimene vestlus oli, peale objekti ülevaatust, õues. Lepingu hind oli ligi 60 tuhat, leppisid kokku, et 1% ehk 600 eurot koos käibemaksuga. Sokolov pidi tööd aktsepteerima ning allkirjastama dokumentatsiooni ja vastuvõtuakti. 600 euro tasumine pidi toimuma selliselt, et tuleb arve ja selle alusel pidi selle summa tasuma. Arve pidi tulema firmalt, võimalik et P OÜ-lt. See oli Sokolov’i tuttav firma (ei osanud selgitada vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ütles, oli tema (Seppern’i) tuttav firma). Varem ei ole temaga kokku puutunud. Siis ei teadnud, kuidas Sokolov on selle firmaga seotud. OÜ P saatis S OÜ-le fiktiivse arve, 500 eurot pluss käibemaks, oli tunnihind transporditeenuse eest, lasi ümber teha. Arve tuli e-posti teel. Esialgu esitatud arves nr 29 oli summa kokkulepitust suurem. Õige summa pidi olema 600 eurot käibemaksuga. Ei tunne neid inimesi ja ei hakanud nende poole küsimustega pöörduma, ütles Sokolovile. Täpselt ei mäleta, vist ütles raamatupidajale, et laseks arve ümber teha. S OÜ ei saanud P OÜ-lt arvel näidatud teenust. See oli fiktiivne arve. Selle alusel tehti kaks ülekannet 300 eurot ja 100 eurot, ei mäleta millal. Kinnitas, et on osalenud menetluses matkijana. See oli Sokolovi kodu juures. Andis 200 eurot üle. Ei mäleta, kas andis ka dokumente üle. Raha andis üle Sokolovi maja värava ees.

liikme Alar Seppern’i isikus nõustus katta antud lisakulusid. Lisatud on F. Sokolov’i 5.03.2015 e-kiri, millega ta saadab raporti nr 3. I W ja F. Sokolovi e-posti kirjavahetusest nähtub, et 10.11.2014 saatis I. W e-kirja F. Sokolov’ile, et Ehitustööde maht ei ole suurenenud ja ei ole alust rääkida lepingu muutmisest. „Teie suhteid töövõtjaga tellija ei reguleeri.“ (III tl 68-69, 70, 71-72, 74, tõlge lk 68-69).

akende vastuvõtmisel. Peale 7.11 möödus kolm kuud, arvutuste järgi pidi S OÜ maksma 1800 eurot. Seppern ütles, et maksab hiljem, ei ole raha. Kompromissina leppisid kokku, et ühe kuu eest 600 eurot maksab. Sokolov ütles Seppern’ile, et linnaga ei õnnestunud tasumise osas kokku leppida, et linna kaudu, ja Seppern ise pakkus, et maksab sularahas. Sokolov sellest loobus, see ei ole ilus. Seppern’i teine mõte oli, et kolmanda firma kaudu transporditeenusena. Tal (Seppern’il) oli alati palju transporditeenuseid vaja, kavatses ise leida selline firma. Mõne aja pärast helistas, ütles, et see tal ei õnnestunud ja pakkus, et Sokolov ise otsiks sellise firma. Lõpuks otsustasid teha seda P OÜ kaudu. See oli Sokolov’i tuttav firma. Arve oli alguses summale 600 eurot pluss käibemaks. Seppern ütles selle peale, et koosolekul käibemaksus pole kokku leppinud. Sokolov jäi sellega nõusse. Sokolov pöördus Andrei Jakovenko poole, kes oli P OÜ juhataja. Sokolov leppis Jakovenkoga kokku, et Jakovenko esitab arve S OÜ-le ja T E P OÜ-le. S OÜ maksis P OÜ-le 400 eurot, osa sellest laekus T E OÜ kontole, osa andis Jakovenko Sokolovile isiklikult üle. Sokolov pani seda T E OÜ kassasse, kirjutas välja ka sissetulekuorderi sellele summale. T E OÜ-lt P OÜ-le esitatud arve oli esitatud nõustamisteenuse eest, mida tol ajal osutatud ei olnud ja seda ei olnud ka ette nähtud. See, et T E sai tasu omanikujärelevalve eest kolmanda firma kaudu, ei ole mingi eriline juhtum. Vahel selline vajadus tekib. Protokoll nr 7 alusel ei olnud kunagi T E poolt S OÜ-le mingit arvet esitatud. Ainuke arve oli see, mis tehti P OÜ kaudu. Protokoll nr 7 alusel küsis T E OÜ raha tasumist 2015.a mai lõpus kui lasteaedades akende tööde vahetus oli lõppenud ja järelevalve poolt vastu võetud. Summa oli ca 3800 eurot 7.11.2014 kuni mai 2015, millest arvati maha P OÜ kaudu makstud 400 eurot. S OÜ keeldus selle kokkuleppe täitmast ja raha tasumast. Nõue on esitatud kohtusse. Paju kool ja Õpilaskodu objektil oli T E pädevaks isikuks S Lepin, temaga oli sõlmitud omanikujärelevalve alltöövõtuleping. T E andis oma kohustused omanikujärelevalve teenuse osutamiseks Paju kooli ja Õpilaskodu objektil täies ulatuses üle. T E ja linna vahel sõlmitud leping on identne T E ja P vahel sõlmitud lepinguga. Narva õpilaskodu ja Paju kool lepinguga eriti ei tegelenud. Vist ei suutnud S OÜ tähtaegadest kinni pidada. Selle lepinguga seoses ei olnud vajadust teha samamoodi nagu lasteaedade lepinguga, ehk leppida kokku lisatööde maksumuses, sest kõik selle (Paju kooli ja Õpilaskodu) objektiga seotud probleemid jäid alltöövõtja (P) õlgadele. Kui töövõtja oleks pöördunud oma probleemidega, siis oleks lahendanud, aga ta pole seda teinud. Probleemid ei puudutanud ei T E OÜ-t ega F. Sokolov’it. Ise ei saanud need tööd teha, sest puudus pädevus elektritööde alal omanikujärelevalve teostamiseks. T E ei võinud anda L’ile mingeid juhiseid omanikujärelevalvega seoses. P’iga oli koos tehtud palju objekte, ei olnud vajadust millelegi tähelepanu osutada. L sai oma ülesannetega hakkama. Objekti üleandmis-vastuvõtmist korraldab tellija. Tellija nõudis, et omanikujärelevalve ka osaleks objekti üleandmiselvastuvõtmisel. L oli vastutavaks isikuks ja tema võis midagi nõuda. Tema (F. Sokolovi) roll antud objektil oli pidada Ehituskoosolekuid, vormistada koosolekute protokollid, S. L palvel aitas tal (L) vormistada dokumentatsiooni eesti keeles ja kontrollida selle vastavus Ehitusseaduse nõuetele. Rohkem pole midagi teinud. Paaril korral on käinud Objektil. Oli peatöövõtja omanikujärelevalve alal. Kõike pidi tegema S. L. Arvega nr 29, mis esitatud Pilt Sile ja arvega nr 149, mis esitatud T E Pile ei ole ise midagi omandanud. Leiab, et P OÜ võis S OÜ-le arve esitada, see on kolme firma enda asi, milles nad kokku leppivad. Arve esitamine ei eelda teenuse osutamist. Sokolov oli vahendajaks, kaks teist firmat võisid omavahel mitte suhelda. 200 eurot mida A. Seppern andis tema maja väravate ees oli tasu T E OÜ-le täiendavate tööde eest Narva lasteaedade objektil (2.05-19.06.2017 istungiprotokolli lk 61jj).

kuupäevaks olema 30.10.2014 – III kd tl 126) Ehituskoosoleku protokolli nr 7 näol on tegemist kolmepoolse kokkuleppe hageja, kostja ja Narva Linnavalitsuse vahel. Seadus ei keela kokkuleppeid vormistada ka Ehituskoosoleku protokolli vormis... Lepingu täitmise periood pikenes (otsuse lk 5). Hageja on arvestanud tasu arvestusega 600 eurot * 6 kuud + 13 päeva, millest arvestatakse maha 400 eurot, mis on tasutud OÜ P poolt ja kostja võlgneb hagejale 3451,61 eurot (III kd tl 119-124). Kohtuotsus jõustus 2.11.2017 (III kd tl 125).

ütlustes ning tema ütlused riimuvad jälitustoimingu protokolliga ja teiste tõenditega. Nii on kohus varem tuvastanud dokumentaalsete tõendite ning kirjavahetuse alusel, et just seoses Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektiga oli S OÜ-l raskusi tööde üle andmisega omanikujärelevalve poolt tööde vastu võtmata jätmise tõttu. Protokollist nr 7 nähtub küll, et ka lasteaedade objektiga seoses (kus Seppern ja Sokolov olid samades rollides ehk Ehitustöövõtja ja omanikujärelevalve esindajad) oli Sokolov’il kui omanikujärelevalvel pretensioone tööde suhtes, kuid sellist tungivat vajadust tööde üle andmiseks ei olnud. Samast protokollist nähtuvalt leppisid nad kokku lisatööde maksumuses, mõlemad olid sellega nõus ja sellega asi tol ajal lõppeski. Seetõttu kohtu arvates F. Sokolov’i ütlused ja kaitseversioon selles osas ei riimu teiste tõenditega ja on ümber lükatud A. Seppern’i ütlustega ja sellega kooskõlas olevate dokumentaalsete tõenditega ning kohus tuvastab, et arve nr 29 ja arvesaatelehe nr 149 alusel S OÜ-lt läbi P OÜ üle kantud 400 eurot, millest 300 eurot kandis P OÜ T E OÜ pangakontole ja 100 eurot andis Jakovenko sularahas F. Sokolovile edasi, aga samuti F. Sokolovi elukoha juures xxx maja ees A. Seppern’ilt F. Sokolov’ile sularahas üle antud 200 eurot on A. Seppern’ilt F. Sokolov’ile antud altkäemaksuga, millest 200 eurot võttis F. Sokolov ise ja 400 eurot oli võetud Sokolovi poolt kolmanda isiku – T E OÜ kasuks.

teha (sama istungiprotokoll rida 44). Esimesel kohtumisel summast ei räägitud (sama istungiprotokoll lk 21 rida 18), aga siis sai Seppern aru, et asjad ei liigu ja palus Sokolov’il kohtuda. Selle vestluse käigus jõudsid summale üks protsent kogumahust. Lepinguhind oli ca 60 tuhat eurot, kompromiss oli 1% koos käibemaksuga. Siis pidi Sokolov tööd aktsepteerima, dokumentatsiooni ja üleandmisakti allkirjastama. Ei leppinud kokku kuidas 600 eurot maksma peab, pidi tulema arve ja arve alusel pidi tasuma. Sokolov ütles, kelle nimelt arve tuleb. Enne seda ei kuulnud P OÜ-st (samas, rida 18-48). 200 eurot – helistas Sokolovile ja leppisid kokku, et tuleb Sokolovi kodu poole ja seal toimus matkimine, andis 200 eurot (samas lk 24 rida 2-5).

F.Sokolovi poolt koostatud fiktiivse arve-saatelehe nr 149 alusel tegi P OÜ oma kontolt XXX Swedpangas T E OÜ kontole XXX 25.03.2015 ülekande summas 200 eurot ning 14.04.2015 summas 100 eurot, märkides mõlemal korral makse selgituseks „arve nr 149 10.03.2015“. 100 eurot maksis A. Jakovenko F.Sokolovile sularahas. Oma teoga pani Fjodor Sokolov toime võltsitud dokumendi esitamise, s.o. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tegemist on kuritegude reaalkogumiga, kuid seetõttu, et need on omavahel tihedalt seotud, sh paljud tõendid käivad nii dokumendi võltsimise kui võltsitud dokumendi kasutamise kohta, käsitleb kohus mõlemad süüdistused koos, et vältida kordusi ning lihtsustada kohtu põhjenduste kujunemise jälgimist. Kuriteokoosseis KarS § 344 lg 1 objektiivne koosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokumendi võltsimine on selle järeletegemine või ümbertegemine. Eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (RKKK 3-1-1-40-11, p 13). Tegemist on nn fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt autentne, ehkki sisult vale. Fiktiivne dokument kahjustab tõendamisfunktsiooni. Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine, dokumendi valmistamine isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostaa või allkirja anda. Sisult võib nii valmistatud dokument olla ka õige. Ümbertegemine on dokumendi sisu muutmine või ka osaline järeletegemine, juurde vahelekirjutamine, teksti mahakraapimine või muu kustutamine, kuupäeva, koha, allkirja vm teksti osaline muutmine. Dokumendi võib ümbertegemise teel võltsida ka isik, kes on selle originaali koostaja või üks koostajaid. Ümber- või järeletehtud dokument ei ole kunagi täielikult autentne, st algne. Materiaalne võltsimine on võimalik nii ametliku kui eradokumendi suhtes. Võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ei ole oluline kas võltsitud dokumendiga mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Piisab ka kaudsest tahtlusest. Ei ole oluline, et isik võltsiks dokumendi õiguse omandamise või kohustusest vabanemise eesmärgil või teaks kindlalt, et võltsitud dokumendiga on võimalik omandada õigust või vabaneda kohustusest. Koosseis ei eelda toimepanijalt eesmärgi olemasolu. Piisab kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 833-836). KarS § 345 lg 1 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamises. Kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist. Dokumendi kaasaskandmine ei ole selle kasutamine. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Kuriteo subjekt võib olla ka isik, kes ise dokumendi võltsis. Siis moodustub reaalkogum §-ga 344. Subjektiivne külg eeldab tahtlust. Isik peab teadma (otsene tahtlus), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Lisaks peab kasutama dokumendi eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus).Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest ei ole § 345 järgi karistatav. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 836-837).

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et Sokolov’i süüd tõendavad M.J ja A.Jakovenko ütlused, F.Sokolovi enda ütlused – et tema poolt koostatud T E OÜ arve alusel OÜ-le P ei olnud esialgselt teenuse osutamist ette nähtud, vaid oli mõeldud OÜ-le S raha saamiseks omanikujärelevalve teenust osutavale ettevõttele T E OÜ. Sokolov tunnistas, et kasutab sellist praktikat aeg-ajalt omanikujärelevalvet teostades). F. Sokolov möönab, et selline töövõtjalt omanikujärelevalvele raha maksmine ei ole kooskõlas omanikujärelevalve erapooletuse nõudega, kuid tegi seda läbi OÜ P siiski. Oli vaja raha kuidagi S OÜ-lt kätte saada, kuna tellija ei olnud nõus vahendajaks olema. P OÜ-lt raha kätte saamiseks koostas arve 144 ja hiljem 149, mille alusel sai T E ülekandega 300 eurot ja A. Jakovenkolt sularahas 100 eurot. Arved saatis Sokolov P OÜ-le oma e-postist OÜ P e-postile. Dokumentaalsed tõendid - arve nr 144 ja 149, meilivahetus T ja OÜ P vahel aadressidelt xxx xxx Leian, et nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et F. Sokolov koostas ja esitas T E OÜ volitatud esindajana võltsitud arved 144 ja 149 (intellektuaalne võltsimine, kuna sisu ei vasta tegelikkusele), millede eest T E OÜ-le P teenust tegelikkuses ei osutanud vaid nende esitamise eesmärgiks oli OÜ-lt P saada kätte raha, mida OÜ S tasus OÜ Pi võltsitud arve nr 29 alusel P OÜ-le. T E OÜ arvete nr 144 ja 149 alusel tekkid viimasel nõudeõigus OÜ P vastu arvel märgitud summas ehk 600 euro ulatuses ja selle esitamise eesmärgiks OÜ-le P oli arvel märgitud nõudeõiguse omandamine OÜ P vastu. Seega pani Sokolov toime Kars § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kõik süüdistuses esitatud kuriteoepisoodid pani Sokolov toime kavatsetult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 344 lg 1 järgi tuleb mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 järgi tuleb mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdistatav Sokolov oma süüd ei tunnistanud. Tunnistas P OÜ-le arvete nr 144 ja 149 T E OÜ nimel esitamist, kuid ei näe selles midagi ebaseaduslikku, kui firmad on omavahel sellise arve esitamises kokku leppinud ja sellega nõustunud. Kaitsja Gimaev leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Arve nr 29 ja 144 puhul tegemist on eradokumendiga, kuna reguleerib eraõiguslikke juriidiliste isikute suhteid. Intellektuaalselt on võimalik võltsida ametlikku, mitte aga eradokumenti. Arved ei olnud järel- või ümber tehtud ehk tegemist ei ole materiaalse võltsimisega. KarS-i kommentaarist nähtuvalt ebaõigete andmete sisaldumine dokumentides ei tähenda automaatselt selle võltsitust. Intellektuaalselt on võimalik võltsida ametlikku, mitte aga eradokumenti. Tuvastatud on, et arvete nr 29 ja 149 alusel ei ole tegelikult transportiteenust ega ka konsultatsiooniteenust osutatud, mistõttu arved ei kajasta tegelikkust. Samas ei muuda see neid võltsituks dokumendiks. S, P ja T E OÜ jõudsid kokkuleppele, et esitatakse arve teenuse eest ja arve maksmiseks kohustatud isik oli nõu selle olematu teenuse eest maksma. Arvete alusel ei saanud tekkida õigusi. Nõudeõigus tekib kokkulepe, mitte arve alusel. Selliseks kokkuleppeks oli protokoll nr 7 ja Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-10205. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

luua alus P OÜ-le S OÜ-lt varasemalt laekunud raha T E OÜ-le üle kandmiseks. Sokolovi ütluste järgi on tegemist tasuga lisatööde eest Narva lasteaedade akendevahetuse objektil, mida Sokolov omanikujärelevalve esindajana ei tahtnud S OÜ-lt kui Ehitustöövõtjalt (huvide konflikti tõttu) otse vastu võtta. Kohus on aga eelnevalt tuvastanud, et tegelikult oli see altkäemaks Sokolov’i ja Seppern’i varem kokku lepitud summas. Samuti koostas F. Sokolov samal eesmärgil, sama sisuga ehk konsultatsiooniteenuse osutamise eest, mida ka ei olnud reaalselt osutatud.

vastavad KarS § 344 lg 1 ja 345 lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (4. väljaanne), lk 833, kommentaaris § 344 juurde, p-s 3 on märgitud, et „käesolev paragrahv peab silmas kõiki dokumente, välja arvatud tähtsat isiklikku dokumenti... Ei ole oluline, kas on tegemist ametliku dokumendiga või eradokumendiga“. Samas lk 835 p 9 all (eelviimane lause) on kirjas, et „Intellektuaalselt on võimalik võltsida ametlikku, mitte aga eradokumenti“. Selle lause juures ei ole aga viidet Riigikohtu lahendile või muule allikale, kust see kommentaari koostaja arvamus pärineb. Kohus ei leia kinnitust sellele arvamusele kehtivast kohtupraktikast. Vastupidi, värske kohtupraktika räägib sellest, et arve intellektuaalne võltsimine on võimalik. Nii leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 13.11.2017 otsuses nr 1-16-10888, et KarS § 344 kohaselt võib olla võltsimise esemeks dokument, mis on kirjalik akt ja mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Kohtupraktikas on arvet käsitatud dokumendina KarS § 344 mõttes (nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-20-14),... vastupidine seisukoht on ekslik... sellekohast kohtupraktikat kinnitab ka ... Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-16 sedastatu. Seega kolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et võltsitud arve juba oma olemuselt pole käsitatav KarS § 344 ja § 345 ettenähtud dokumendina. Eelpooltoodud lahenditele tuginevalt on KarS § 344-s 1 ja § 345 lg-s 1 käsitatud dokumendina ka kirjalikku akti, mis rikub kaitstavat õigushüve kuid millel puudub selle väljaandja allkiri...“ (p 13).

Sokolovi vahel. Teiseks ilma arveta ei saanud P OÜ T E OÜ-le S OÜ-lt tulnud raha üle kanda. Sokolovi võltsitud arvete alusel sai aga Sokolov’i tahe realiseeritud ja raha P OÜ-lt T E OÜ kontole üle kantud. See oligi see õigus, mida Sokolov võis antud intellektuaalselt võltsitud arvete koostamisega omandada ja mida ta on teadvalt võltsitud dokumendina kasutanud, esitanud P OÜ-le sellise õiguse (P OÜ-lt T E OÜ-le varasemalt S OÜ-lt P OÜ pangakontole üle kantud raha ülekandmise) õiguse omandamise eesmärgil. Kohtu arvates antud juhul ei oma tähtsust, et arvetes märgitud teenust ei olnud kunagi osutatud, ehk tegemist oli fiktiivse arvega, mille taga ei olnud arves märgitud alustel tekkinud lepingulisi õigussuhteid (arves oli teenusena märgitud konsultatsiooniteenus, mida T E OÜ pole P OÜ-le osutanud). Oluline on, et sel viisil, kuidas F. Sokolov soovis arvet ära kasutada oli tema eesmärk saavutatav ja arve lõi alust raha ülekandmiseks ja selles seisneski Sokolov’i antud arve alusel omandatav nõudeõigus.

kuriteoepisoodides F. Sokolov’i karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, samuti erilisi üld- või eripreventiivseid asjaolusid. F. Sokolov on varem karistamata. KarS § 56 lg 2 ls 1 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvasta alust rangema karistusliigi ehk vangistuse kohaldamiseks ning leiab, et F. Sokolov tuleb karistada KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega karistuse liigi miinimummäärale lähedases määras, s.o 50 päevamäära.

ANDREI JAKOVENKO’LE ESITATUD SÜÜDISTUSED

Antud kohtuasjas on A. Jakovenko’le esitatud süüdistus dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Süüdistus Andrei Jakovenko ́t süüdistatakse selles, et olles OÜ P (reg.kood xxx) juhatuse liige, koostas veebruaris 2015.a. F.Sokolovi palvel ja viimase poolt mobiiltelefonilt numbriga xxx A.Jakovenko mobiiltelefonile abonentnumbriga xxx edastatud andmete alusel OÜ P fiktiivse arve nr 29. Nimelt koostas A.Jakovenko OÜ P arve nr 29 transporditeenuse eest OÜ-le S summas 600 eurot koos käibemaksuga. Tegelikkuses OÜ P OÜ-le S arvel nr 29 nimetatud teenust ei osutanud. OÜ P fiktiivse arve nr 29 alusel on võimalik omandada OÜ-l P rahalist nõudeõigust summas 600 eurot OÜ S vastu. Oma teoga pani Andrei Jakovenko toime dokumendi võltsimise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi. Süüdistusaktis on ekslikult märgitud, et „Oma teoga pani Andrei Jakovenko toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, s.o. kuriteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi.“. Kohtuliku uurimise alguses taotles prokurör süüdistusakti muutmata näpuvea parandamist A. Jakovenkole esitatud süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi. Prokuröri seletuste järgi paragrahv on õige, aga kirjeldusesse on eksikombel jäänud võltsitud dokumendi kasutamise ehk § 345 lg 1 koosseisu kirjeldus (süüdistusakti lk 10 teine lõik alt) (2.05.2017 istungiprotokolli lk 1, äärenr 42-44). Kohus on selle taotluse ka rahuldanud. Süüdistatav A. Jakovenko on kinnitanud, et temale on süüdistusaktis tehtud parandused arusaadavad (sama istungiprotokolli lk 3, rida 15-17, 19-22). Peale selle süüdistatakse Andrei Jakovenkot selles, et olles OÜ P (reg.kood xxx) juhatuse liige, esitas 27.02.2015.a. e-posti aadressilt xxx arve S OÜ elektronposti aadressile xxx teadvalt võltsitud OÜ P arve nr 29 transporditeenuse eest summas 600 eurot. OÜ P fiktiivse arve nr 29 esitamisega omandas OÜ P OÜ Si vastu nõudeõiguse summas 600 eurot. Oma teoga pani Andrei Jakovenko toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 345 lg 1 järgi. Tegemist on kuritegude reaalkogumiga, kuid seetõttu, et need on omavahel tihedalt seotud, sh paljud tõendid käivad nii dokumendi võltsimise kui võltsitud dokumendi kasutamise kohta, käsitleb kohus mõlemad süüdistused koos, et vältida kordusi ning lihtsustada kohtu põhjenduste kujunemise jälgimist. Kuriteokoosseis KarS § 344 lg 1 objektiivne koosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokumendi võltsimine on selle järeletegemine või ümbertegemine. Eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (RKKK 3-1-1-40-11, p 13). Tegemist on nn fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt autentne, ehkki sisult vale. Fiktiivne dokument kahjustab tõendamisfunktsiooni. Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine, dokumendi valmistamine isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostaa või allkirja anda. Sisult võib nii valmistatud dokument olla ka õige. Ümbertegemine on dokumendi sisu muutmine või ka osaline järeletegemine, juurde vahelekirjutamine, teksti mahakraapimine või muu kustutamine, kuupäeva, koha, allkirja vm teksti osaline muutmine. Dokumendi võib ümbertegemise teel võltsida ka isik, kes on selle originaali koostaja või üks koostajaid. Ümber- või järeletehtud dokument ei ole kunagi täielikult autentne, st algne. Materiaalne võltsimine on võimalik nii ametliku kui eradokumendi suhtes. Võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ei ole oluline kas võltsitud dokumendiga mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Piisab ka kaudsest tahtlusest. Ei ole oluline, et isik võltsiks dokumendi õiguse omandamise või kohustusest vabanemise eesmärgil või teaks kindlalt, et võltsitud dokumendiga on võimalik omandada õigust või vabaneda kohustusest. Koosseis ei eelda toimepanijalt eesmärgi olemasolu. Piisab kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 833-836). KarS § 345 lg 1 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamises. Kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist. Dokumendi kaasaskandmine ei ole selle kasutamine. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Kuriteo subjekt võib olla ka isik, kes ise dokumendi võltsis. Siis moodustub reaalkogum §-ga 344.

Subjektiivne külg eeldab tahtlust. Isik peab teadma (otsene tahtlus), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Lisaks peab kasutama dokumendi eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus).Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest ei ole § 345 järgi karistatav. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 836-837). Poolte seisukohad Prokurör leidis, et Jakovenko süüd tõendavad muuhulgas A.Sepperni ütlused. Sokoloviga oli kokkulepe, et läbi kolmanda firma maksab Seppern küsitud summa 600 eurot T Eele ning peale seda mingeid probleeme Paju kooli objekti vastu võtmisega omanikujärelevalve poolt tal ei teki. Mingi aeg tuligi tundmatult firmalt, OÜ P, arve nr 29 summale 600 eurot millele lisandus käbemaks, kokku 720 eurot, mille OÜ S raamatupidaja O.K A.Sepperni korraldusel palus OÜ-l P ümber teha 600 euro peale koos käibemaksuga (O.K ütlused kinnitavad sama). Hiljem sai palutud veel transpordi osas selgitus ümber teha. Mingit teenust OÜ S tegelikult OÜ-lt P esitatud arve nr 29 alusel saanud ei ole. Esitatud arve kaudu tasuti ülekannetega 400 eurot OÜ P arvetele kahes osas. Sama kinnitas tunnistaja O.K oma ütlustes kohtuistungil. Selles osas langevad tunnistaja O. K ja A.Sepperni ütlused kokku. Tunnistaja M.J kinnitas oma ütlusetega, et tema ülesanneteks oli OÜ-s P arvete väljastamine ja arve nr 29 OÜ-le S on tema poolt koostatud, kelle palvel konkreetselt ta ei mäletanud. P OÜ kasutab ühte e-maili xxx. OÜ T Ee arve nr 149 on tema poolt edastatud raamatupidajale, kuna sellel on raamatupidaja allkiri ja reg.nr all (tunnistajale näidati istungil arvet). Varasemalt OÜ-le S mingeid arveid OÜ P esitanud ei ole. Sokolovi ütlustest nähtuvalt OÜ-ga S tekkisid Paju kooli objektil probleemid tööde kvaliteediga. Pidi kogu aeg ettekandeid tegema ja dokumentatsiooni kontrollima, A.Jakovenkoga oli kokkulepe, et OÜ P teeb S OÜ-le arve ja hiljem teeb tema OÜ-le P arve, et saaks S OÜ-lt P OÜ-le kantud raha T E OÜ-le kanda. F.Sokolov saatis vajalikud kontaktid ja S OÜ rekvisiidid SMSi teel Jakovenkole, millede abil koostas OÜ P OÜ-le S arve nr 29 (M.J A.Jakovenko korraldusel). T E OÜ poolt esitatud arve 144 ja 149 OÜ-le P saatis ise meili teel, nende arvete alusel teenuse osutamist esialgselt ette nähtud ei olnudki. Said P OÜ-lt 400 eurot T E OÜ arvele. 200 eurot andis Seppern sularahas. Väidetavalt on see raha seotud Narva lasteaedade akendevahetuse omanikujärelevalve täiendavate tööde eest, mis ei ole usutav. Ka Narva linn on oma vastuses (ka T.S kinnitas sama oma ütlustes) keeldus T E OÜ-le täiendavat tasu maksmast. Tunnistaja T.S ütluste kohaselt esitas T E OÜ P arve-saatelehe nr 144 ja 149 eesmärgiga saada OÜ-lt P raha, mille OÜ S pidi kandma OÜ-le P summas 600 eurot. OÜ-lt P saadi 300 eurot ülekandega ja 100 eurot sularahas. Seda osa ütlustest, et see raha oli mõeldud Narva lasteaedade akendevahetuse omanikujärelevalve täiendavate tööde eest pr nr 7 alusel 30.11.2014 ei pea usaldusväärseteks, kuna tunnistaja näol on tegemist süüdistatav Sokolovi abikaasaga ja selle osas antud ütlused võivad olla antud eesmärgiga F.Sokolovi vastutusest vabanemise eesmärgil. Samuti ei lange need kokku A.Jakovenko kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (Sokolov väitis talle hoopis, et suhted S OÜ-ga halvad, teisel korral, et tegemist oli transporditeenusega T E OÜ-le) ja A.Sepperni ütlustega (et siis ei teki tal probleeme omanikujärelevalvega Paju kooli objektil) raha maksmise eesmärgi kohta. 24.04.2015 süüdistatava A.Jakovenko kohtueelses menetluses antud ütlused, selle kohta, et Sokolov pöördus tema poole palvega, et OÜ P teeks arve OÜ-le S. A.Jakovenko on OÜ P juhatuse liige. Sokolov põhjendas palvet sellega, et Sokolov osutas S OÜ-le teenuseid ja tal endal läksid suhted OÜ S juhtkonnaga halvaks. Jakovenko ütles, et saab arve teha ainult transpordi eest, kuna nende firma tegeleb transporditeenusega. Sokolov ütles, et summa peab olema arvel 720 eurot. Hiljem palus Sokolov arve ümber teha 600 euro peale ja Jakovenko helistas oma emale M.Jakovenkole ning ütles selle info talle edasi. Mingit teenust OÜ P OÜle S selle arve alusel tegelikkuses ei osutanud. OÜ S poolt tasuti arve osaliselt 400 euro

ulatuses (seda kinnitavad ka konto väljavõtted ja 31.03.2015 vaatlusprotokoll), millest 100 euro maksti maksudeks ja 300 eurot T E OÜ-le vastavalt Sokolovi eelnevale palvele. Jakovenkole teadaolevalt varasemalt ei ole P OÜ S OÜ-le teenuseid osutanud. OÜ S rekvisiidid ja kuhu arve saata saatis Sokolov talle sms ́iga telefonile (25.04.2015 asitõendi vaatlusprotokoll ja 27.04.2015 asitõendi vaatlusprotokoll). 100 eurot andis Sokolovile sularahas. 18.12.2015 ülekuulamisel annab Jakovenko vastuolulisi ütlusi seoses sellega, mille eest arve S OÜ-le esitati, et tegelikult osutati teenust T E OÜ-le, kuid see on vastuolus tema varasemate ütlustega ja Sokolovi poolt kohtus antud ütlustega ning seetõttu tuleks selles osas tõendite kogumist kõrvale jätta. Dokumentaalsed tõendid: meilivahetus T E OÜ ja P OÜ vahel seoses T E OÜ poolt esitatud arvetega 144 ja 149, OÜ P arve nr 29 OÜ-le S summas 720/600 eurot, kontode vaatlused palju ja mis ajal S OÜ kandis P OÜ-le ja P OÜ T E OÜ-le, 07.05.2015 jälitusprotokoll - kus Jakovenko ja Sokolovi vahel on vestlus arve ringitegemisest OÜ-le S. A.Jakovenko, lastes OÜ P juhatuse liikmena M.J koostada arve nr 29 06.02.2015, milles märgitud teenust OÜ P ei ole OÜ-le S tegelikkuses osutanud ning mille alusel omandas OÜ P nõudeõiguse OÜ S vastu 600 euro ulatuses OÜ S vastu Sokolovi palvel, pani (vahendlikult – kuna M.Jakovenko ei olnud teadlik, et arve alusel tegelikult teenust OÜ-le S osutatud ei ole) toime dokumendi (intellektuaalse)võltsimise (kuna andmed mis arvele kantud, ei vastanud tegelikkusele osutatud teenuse osas), mille alusel on võimalik omandada nõudeõigust OÜ S vastu arvel märgitud summas, s.o. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti edastades OÜ P võltsitud 27.02.2015 arve nr 29 summale 600 eurot meiliaadressilt xxx OÜ S meiliaadressile xxx, pani A.Jakovenko toime teadvalt võltsitud arve kasutamise eesmärgiga omandada õigusi arvel märgitud summa tasumisele OÜ S poolt, s.o. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma teod pani A.Jakovenko toime otsese tahtlusega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. A.Jakovenko on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata. A.Jakovenko tuleb karistada KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (13,20 x 50=660 eurot) 660 eurot ja KarS § 345 lg 1 alusel rahaline karistus 50 päevamäära ehk 660 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 70 päevamäära ehk 924 eurot. KarS 68 lg 1 alusel arvestada mõistetavast karistusest maha Jakovenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2324.04.2015, s.o 6 päevamäära ehk 79,20 eurot, mõistes lõplikuks karistuseks rahaline karistus 64 päevamäära 844,80 eurot. Kaitsja Mironov leidis, et kuigi süüdistus on konkretiseerimata osas, millist dokumendi võltsimist silmas peetakse, kas intellektuaalset või materiaalset (ja sellega piiratakse kaitseõigust, mistõttu prokurörile tuleb teha ettepanek uue süüdistuse esitamiseks), väljaspool vaidlust on see, et tegemist oli mitte materiaalse vaid intellektuaalse võltsimisega. Arve nr 29 on eradokument, mitte ametlik dokument. Ametliku dokumendi legaaldefinitsiooni ei ole. Teised allikad nt Notarite Koda tõlgendus, rahvusvahelised konventsioonid, sõnastikud osutavad asutuse poolt välja antud dokumendile, tunnistusele, diplomile jne. Osaühing on TsÜS-ist tulenevalt eraõiguslik juriidiline isik, s.t kogu äri- ja finantsdokumentatsioon on eradokumentatsioon. Seega arve nr 29 on eradokument. Võltsida aga saab vaid ametlikku dokumenti, mitte aga eradokumenti. KarS-i kommenteeritud väljaanne räägib sama. Vastupidise kohta ei ole kehtivat kohtupraktikat. Nt „arvetevabrikute“ asjades ei olnud esitatud süüdistusi dokumendi võltsimises. Ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda selle võltsimist. Jakovenko tuleb õigeks mõista, hüvitada temale kõik kantud menetluskulud ning hüvitada temale kulutatud aeg seoses istungitel osalemisega.

Süüdistatav Jakovenko oma süüd ei tunnistanud, keeldus kohtus ütlusi andmast, oma viimases sõnas ütles vaid, et usaldab kohtu pädevust kohtuotsuse tegemisel ja toetab oma kaitsjat ning palub rahuldada menetluskulude hüvitamise taotluse. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

esitamise, samuti T E OÜ arve nr 149 esitamise ja tasumise osas on A. Jakovenko ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta.

toimepanijalt eesmärgi olemasolu. Piisab kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Jakovenko ei tundnud A. Seppern’it ega puutunud varem kokku S OÜ-ga ning ei saanud kindlalt teada, kas tema võltsitud arve on kohane õiguse omandamiseks ehk kas S OÜ maksab selle kinni (sest ta teadis, et teenust S OÜ-le pole P OÜ osutanud). Aga Sokolov on veennud teda, et S OÜ maksab arve kinni ja Jakovenkol ei olnud alust kahelda Sokolov’i sõnades ning võltsitud arve koostamisel ta vähemalt pidas võimalikuks, et selle arve alusel saab omandada õigusi ehk S OÜ maksab arve kinni.

24.04.2015 s.o. 2 päeva ehk 6 päevamäära ehk 79,20 eurot, mõistes lõplikuks karistuseks rahaline karistus 64 päevamäära 844,80 eurot.

Oma teoga pani Fjodor Sokolov toime dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamise ja kaasaaitamise, s.o. KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2, 3 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohus märgib, et kuigi tegemist on kuritegude reaalkogumiga, kuid seetõttu, et kuriteod on omavahel tihedalt seotud, sh paljud tõendid käivad nii dokumendi võltsimisele kihutamise ja kaasaaitamise kui ka võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamise ja kaasaaitamise kohta, käsitleb kohus need teod koos, et vältida kordusi ning lihtsustada kohtu põhjenduste kujunemise jälgimist. Poolte seisukohad Prokuröri seisukohalt kinnitavad F. Sokolovi süüd järgnevad tõendid. Sokolovi ütlused – et ta pöördus OÜ P juhatuse liikme A. Jakovenko poole vastava palvega arve koostada ja S OÜle saata ning esitatud arve alusel saadu OÜ-le T E edastada enda poolt koostatud arve 144/149 alusel, mille esitas OÜ-le P. A. Jakovenko kohtueelsel uurimisel antud ütlused, et tema poole pöördus Sokolov palvega koostada arve ühele firmale. Andmed, millisele firmale (OÜ S rekvisiidid) ja kontaktid (e-maili aadress ja A. Sepperni kontakttelefoni) sai ta F. Sokolov’ilt SMS teel. Arve tuli ümber teha kuna esimesel arvel ei olnud summa (600 eurot + käibemaks) õige, pidi olema 600 eurot koos km-ga. Arve edastati Sokolovilt saadud meiliaadressile. Mobiiltelefonide 25.04.2015. ja 27.04.2015 vaatlusprotokollid – kust näha, mis sisuga SMS Sokolov ja Jakovenko omavahel saatsid seoses OÜ S andmetega. Samuti A. Jakonenko ütlustega selle kohta, et OÜ P arve nr 29 alusel OÜ-le S ei ole teenust osutatud. Seega on tõendamist leidnud, et F. Sokolov kihutas A. Jakovenkot koostama ja esitama arvet OÜ P poolt OÜ-le S, teades, et OÜ P ei ole OÜ-le S teenust osutanud, mille eest A.Jakovenkol arve esitada palus. Lisaks edastas F. Sokolov A. Jakovenkole OÜ S rekvisiidid ja vajalikud kontaktandmed (telefoni nr ja meiliaadress), mis olid vajalikud võltsitud arve koostamiseks ja selle esitamiseks OÜ-le S teenuse eest, mida OÜ P tegelikkuses OÜ-le S osutanud ei olnud. Antud episoodis tuleb F. Sokolov’ile mõista karistuseks KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi 2 kuud vangistust. Kõik süüdistuses esitatud kuriteoepisoodid pani Sokolov toime kavatsetult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav F. Sokolov oma süüd ei tunnistanud. Tunnistas, et tema palvel koostas tema tuttav, P OÜ juhatuse liige Andrei Jakovenko arve S OÜ-le esialgu summas 600 eurot pluss käibemaks kokku 720 eurot, siis palus F. Sokolov arve ümber teha summale 600 eurot koos käibemaksuga, mida A. Jakovenko tegigi. Samas ei näe Sokolov selles midagi ette heidetavat. Põhjendab, et ei tahtnud võtta tasu omanikujärelevalve lisatööde eest (Narva lasteaedade akendevahetuse objektil) S OÜ-lt kui Ehitustöövõtjalt otse, see ei olnud korrektne ja soovis kanda see summa 600 eurot läbi kolmanda firma, s.o P OÜ. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda automaatselt selle võltsitust. Intellektuaalselt on võimalik võltsida ametlikku, mitte aga eradokumenti (KarS-i kommentaar). Arve puhul tegemist on eradokumendiga, kuna reguleerib eraõiguslikke juriidiliste isikute suhteid. Kuriteokoosseis Dokumendi võltsimisele kihutamise objektiivne koosseis eeldab täideviija koosseisupärast, tahtlikku ja õigusvastast põhitegu. (Selle olemasolu on kohus eelnevalt A. Jakovenkole esitatud süüdistuse juures tuvastanud.)

Seejärel tuleb tuvastada kihutamisteo olemasolu ehk teise isiku (A. Jakovenko) kallutamist, st. teotahtluse tekitamist tulevasel täideviijal (A. Jakovenko’l). Samuti peab olema tuvastatud põhjuslik seos kihutamisteo ja põhiteo vahel ning ekstsessi puudumine. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kihutamisteo ehk kallutamise suhtes. Tahtlus tekitada täideviijal tahtlus põhitegu toime panna, mis ulatub tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni ja lõpuleviidud põhiteoni. Samamoodi kaasaaitamisteo objektiivne kuriteokoosseis eeldab põhiteo olemasolu, kaasaaitamisteo olemasolu – põhiteo soodustamist füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamisega, samuti põhjusliku seose olemasolu kaasaaitamisteo ja põhiteo vahel Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kaasaaitamisteo ehk põhiteo soodustamise suhtes ehk tahtlust soodustada täideviija tahtlikku põhitegu, mis peab ulatuma tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni. Võimalikud on kõik tahtluse vormid. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

võltsitud arve (mille sisu ei vastanud tegelikkusele, milles märgitud teenust pole kunagi osutatud, kõik osapooled olid sellest teadlikud ja arve esitati eesmärgiga võimaldada T E OÜl rahalise kasu saamine, Sokolov’i ja Seppern’i varasema altkäemaksu kokkulepe alusel kokku lepitud raha – 600 eurot S OÜ-lt T E OÜ-le üle kandmist läbi kolmanda isiku P OÜ). Pole kahtlust ning Jakovenko, Seppern ja Sokolov kinnitasid, et varasemalt P OÜ ja S OÜ koostööd ei teinud ning Jakovenkol ei olnud sellise arve esitamise kavatsust, mis näitab, et põhiteo suhtes teotahtluse tekitamine tulevasel täideviijal A. Jakovenko’l oli tingitud F. Sokolov’i tegudest, tema pöördumisest Jakovenko poole ja vastavasisulisest palvest. On olemas ka põhjuslik seos F. Sokolov’i kihutamisteo ja A. Jakovenko põhiteo vahel ehk ilma Sokolovi kihutamisteota Jakovenko põhitegu oleks jäänud sooritamata. Mingeid kavatsusi S OÜ-le võltsitud arve esitamiseks enne Sokolovi palvet Jakovenkol ei olnud. Samuti tuvastatud on, et Jakovenko tegi just seda, millest Sokolov on teda palunud ehk esitanud arve Sokolovi näidatud isikule, Sokolovi ette kirjutatud summale ja selgitusega. Jakovenko seda ka tegi ja antud juhul ekstsessi ei ole.

Karistus

LISAKARISTUS F. Sokolov’ile

286.Kaitsja Gimaev toetas kaitsja Mironov’i seisukohta. Lisas, et saatis süüdistusakti oma kliendile (F. Sokolov) edasi, kuid too ei saanud faili lahti teha. Seega muudetud süüdistusakt on süüdistatava Sokolov’i poolt kätte saamata. Samuti ei nõustu kaitsja, et tegemist on ebaolulise muudatusega. Süüdistust on oluliselt muudetud. Matkimise osa peab ümber kvalifitseerima altkäemaksu võtmise katsena, kuna ei ole saanud altkäemaksu (sama kohtuistungiprotokolli lk 2, äärenr 22-29; lk 3 äärenr 1-2). 287.Kaitsja Nääs märkis, et ka tema klient süüdistatav A. Seppern ei ole muudetud süüdistusakti kätte saanud, aga asja arutamisega võib siiski edasi minna. 200 euro matkimise käigus üle andmine ei ole nii must-valgelt süüdistuses kirjas ei vanas ega uues süüdistusaktis (sama kohtuistungiprotokolli lk 2, äärenr 30-37). 288.Kohus leidis, et tegemist ei ole oluliste muudatustega KrMS § 268 lg 2 mõttes, sellega ei olnud muudetud süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, kvalifikatsiooni ega loobutud süüdistusest ning süüdistusaktis esitatud väidete parandamist võib teha prokuröri suulise avalduse alusel, peale teiste poolte arvamuse ära kuulamist protokolliliselt (sama istungiprotokolli lk 3, äärenr 6-13). Prokuröri 28.04.2017 muudetud süüdistusakti jättis kohus tähelepanuta, kuna prokurör tegi seda vastuolus KrMS § 268 lg-ga 2 peale (esialgse) süüdistusakti esitamist ja enne kohtuliku arutamise algust. 289.Kohtuliku arutamise käigus süüdistatav F. Sokolov on avaldanud taandust prokuröri suhtes seoses 3.04.2017 ajalehes „Põhjarannik“ ilmunud artikliga (I kd tl 72-79), leides, et prokurör on ebapädev ja eelarvamuslik. Samuti leidis F. Sokolov, et tema menetluslike õigusi rikuti, kuna tunnistaja I’i ülekuulamisel ei olnud temale (Sokolov’ile) tõlge tagatud. Kohtu küsimusele, kas soovib, et tunnistaja ütlused temale tõlgitakse, vastas, et piirdub tema õiguste rikkumise konstateeringuga, aga ei soovi, et tunnistaja I’i ütlused temale tõlgitaks. Kaitsja Gimaev toetas oma kaitsealuse arvamuse, lisades, et nende arvates ei ole A. Seppern usaldusväärne tõendiallikas ning selle tõendamiseks soovivad nad tugineda ka antud asjas A. Seppern’ile esitatud valeütluste andmise süüdistusele (sest kui A. Seppern on andnud valesid ütlused ühes kohtumenetluses, võib ta teha sama ka antud kohtumenetluses). Samuti toetas kaitsja prokuröri L. Pikma taandamise taotluse, leides, et nimetatud ajaleheartiklist nähtuvalt ei ole prokurör erapooletu. Prokurör leidis, et F. Sokolovi ja tema kaitsja järeldused A. Seppern’i ütluste usaldusväärsuse osas on ennatlikud, A. Seppern ei ole veel süüdi mõistetud. Samuti tunnistaja I’i ütluste tõlkimata jätmisega ei olnud F. Sokolov’i õigusi rikutud. See episood Sokolov’it ja Jakovenko’t ei puuduta. Ajaleheartikliga seoses leidis prokurör, et tegemist oli avatud kohtuistungiga ja ajakirjanik võib kajastada, mis on toimunud. Prokurör tunnistas, et on ajakirjanikule kommentaare jaganud (4.05.2017 istungiprotokolli lk 11-12). 290.Kohus jättis prokuröri taandamise taotluse 4.05.2017 määrusega (II kd tl 80) rahuldamata ning jääb selles määruses toodud põhjenduste juurde ka antud kohtuotsust tehes ega pea vajalikuks need korrata. 291.Samuti ei tuvasta kohus süüdistatava F. Sokolov’i menetlusõiguste rikkumist seoses temale tunnistaja I’i ütluste tõlkimata jätmisega. Need puudutavad vaid Alar Sepperni poolt valeütluste andmise süüdistust ning teised süüdistatavad – ei F. Sokolov ega A. Jakovenko ei ole sellega kuidagi seotud. A. Seppern’i emakeeleks on eesti keel ning tema tõlgi abi ei vajanud. Menetlusökonoomia mõttes on õigustatud tunnistaja ütluste tõlkimata jätmine teistele kaassüüdistatavatele, kes antud episoodiga kuidagi seotud ei ole. Selliselt toimub asja arutamine kiiremini ning selle süüdistusega mitteseotud süüdistatavate õigusi ei riivata mingil moel, sest tegemist on neisse mittepuutuva tõendiga, mis ei saagi neid kuidagi mõjutada olenemata tunnistaja antavate ütluste sisust. F. Sokolov’ile oli kohtu poolt antud võimalus tunnistaja Ii ütlustega tutvumiseks temale arusaadavas vene keeles, kuid F. Sokolov ei

soovinud seda võimalust kasutada. Siinkohal nõustub kohus süüdistaja arvamusega, et A. Sepperni kui tõendusallika usaldusväärsust ei saa seada kahtluse alla vaid temale KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse tõttu, sest jõustunud kohtuotsust selles süüdistuses asja arutamise seisuga veel ei olnud. 292.F. Sokolov avaldanud ka, et tema menetluslike õigusi rikutakse, sest kohus ei luba tal esitada tõendeid ja küsimusi S OÜ teostatud tööde kvaliteedi kohta. Kohus ei lubanud seda, sest pidas tööde tegemis kvaliteeti kui sellist tõendamiseseme asjaoludega mitteseotud asjaoluks. Süüdistusest selline seos ei tulene. 293.Mõnel menetlusosalisel on ülekuulamise käigus tekkinud raskusi oma küsimuste sõnastamisega, üle kuulatav isik ei saanud küsimusest aru ja kohus on aidanud menetlusosalisi küsimuse sõnastamisel (nt 2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 53 rida 45). Prokurör vaidles sellele vastu ja palus, et kohus ei formuleeriks küsimusi kaitsja eest (rida 46). Üldreeglina ei tohigi kohus ülekuulamisse sekkuda. Kuid antud juhul oli see kohtu arvates vajalik, sest kuigi kohus on andnud poolele võimaluse küsimuse ümber sõnastamiseks ei olnud küsimus adressaadile jätkuvalt arusaadav ja pool ikka ei suutnud küsimust arusaadavalt sõnastada. Kohus ei tuvasta sellega seoses oma volituste ületamist. Selliseid sekkumisi oli vaid üksikjuhtudel ning üldiselt kohus on püüdnud mitte sekkuda poolte toimetatavatesse ülekuulamistesse. 294.Süüdistatav Sokolov on teinud ka avalduse (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 59, rida 38-45) seoses sellega, et kohus võtab maha tehnilist laadi küsimused, mis puudutavad E- ja elektritööde kvaliteedi. Kohus on leidnud, et küsimused peavad olema seotud esitatud süüdistusega ja tõendamiseseme asjaoludega. Sellest liiga kaugele ulatuvaid küsimused, mis süüdistusega ei seostu, ei puutu asjasse ja tuleb maha võtta. Samale seisukohale jääb kohus ka antud otsust tehes. Muuhulgas on see põhjendatud menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt, et asjasse mittepuutuvate asjaolude uurimisega ei tohiks kohtu ja poolte aega ja ressursse kulutada. 295.F. Sokolov on väitnud ka seda, et prokuratuur ei ole tema suhtes objektiivne, ja prokuratuuril oli motiiv tema jälitamiseks, sest varasemalt teises asjas on ta keeldunud uurimisasutusega koostöö tegemast (2.05-19.06.2017 istungiprotokolli lk 51 rida 24-26). Oma väidete kinnitamiseks soovis tõendina esitada tema poolt kirjutatud raamatut, mille kohus jättis tõendina vastu võtmata kui asjasse mitte puutuv. 296.F. Sokolov ja tema kaitsja on asunud ka seisukohale, et kuna matkimise käigus sularaha üleandmine toimus Sokolovi maja juures, kuid väljaspool xxx krundi piire, nimelt sõiduteel maja ees xxx tänaval, sest maja väravad avanevad xxx tänavale, mitte xxx tänavale. Selle kinnituseks on kaitsja esitanud väljatrüki Maa-ameti kaardist, millest nähtuvad xxx krundi piirid (III kd tl 98). Kaardist on näha, et xxx maja asub xxx tn ja xxx tn ristmikul. Läbiotsimismäärusest nähtuvalt pandi kuritegu toime, st võeti altkäemaksu just sel aadressil s.o xxx. Kaart aga näitab, et kuritegu pandi toime hoopis teises kohas (xxx tänaval). Seda on kinnitanud ka A. Seppern (et raha üleandmine toimus tänaval maja ees). Seetõttu kaitsja arvates läbiotsimine F. Sokolov’i elukohas oli ebaseaduslik. Kuna läbiotsimine oli ebaseaduslik, siis sellega saadud tõendid (200 eurot sularaha) on ka tõendina kõlbmatud (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 68 rida 22). Kohus on selle kaitse arvamuse suhtes varasemalt juba seisukoha võtnud (vt Sokolovi altkäemaksu võtmise süüdistuse osa). 297.Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus antud asjas ebaseaduslikke või lubamatuid tõendeid. Samuti ei tuvasta kohus süüdistusaktis ja selles tehtud muudatustes selliseid puudusi, mis

tingiksid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistuse muutmise ja täiendamise võimalus tuleneb seadusest ning selle kasutamist ei saa süüdistajale ette heita. 298.Kohus on tõendite uurimisel nõupidamistoas tutvunud ka süüdistaja esitatud jälitustoimiku nr 1522100029 sisuga eesmärgiga kontrollida asjas toimunud jälitustegevuse seaduslikkust ning veendus selles, et on olemas 7.05.2015 jälitustoimingu protokollis jälitustoimingute alusena nimetatud Viru Maakohtu kohtuniku koostatud 2.04.2015 määrused nr 28/IM ja 29/IM. Samuti tutvus kohtunik ringkonnaprokuröri jälitustoimingu taotlustega nr 154, 153, 11.04.2015 õiendiga ja selle lisaga, 16.04.2015 ja 27.04.2015 teadetega, 27.04.2015 õiendiga, 7.05.2015 jälitustoimingu protokolliga, 23.03.2017 koondõiendiga. Kohus leiab, et jälitustoiminguteks loa andmise kohta tehtud kohtumääruste põhjendustest nähtub, et nad on antud teavitatult ning kooskõlas KrMS § 1261 lg-ga 2. Samuti ei ole rikutud KrMS § 1264 lgst 6 tulenevat, kuna jälitustoimingute kestus ei ületanud 1 aastat ja käesolevas kriminaalasjas oli jälitustoimingute tegemine ka lubatud vastavalt KrMS § 1262 lg-le 2. Seega jõuab kohus järeldusele, et jälitustegevus antud kriminaalasjas on olnud seaduslik.

MENETLUSKULUD

299.Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 1, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 300.KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2018.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). 301.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). 302.F. Sokolov’i ja A. Jakovenko puhul tuvastab kohus menetluskuluna sundraha 750 eurot ja nende valitud kaitsjate kulusid. Kuna kohus teeb F. Sokolov’i ja A. Jakovenko suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jäävad menetluskulud F. Sokolov’i ja A. Jakovenko enda kanda. Sundraha mõistetakse nende käest välja. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna põhikaristusena mõistetakse mõlemale rahaline karistus, siis lisaks põhikaristusele menetluskulude kandmine võib olla neile koormav, mistõttu annab kohus neile võimaluse menetluskulude ositi tasumiseks 12 kuu jooksul. 303.A.Seppern’i suhtes teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi ning sellega seonduvad menetluskulud hüvitab KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kuna kohus mõistab A. Seppern süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi õigeks, siis sellega seotud menetluskulusid tuleb jätta riigi kanda ja A. Seppern’i kantud kulud tuleb temale hüvitada. Määratud kaitsjana on kohtueelses menetluses osalenud A. Tooming, kes on esitanud tasutaotlusi summas 96 eurot ja 122,40 eurot (II kd tl 195-196, 197-200). Kohtumenetluses on valitud kaitsjana osalenud Oliver Nääs ja Kristi Rande, kes on esitanud ka menetluskulude hüvitamise taotluse kogusummale 10937,50 eurot (III kd tl 135-142). Menetluskuluna tuleb A. Seppern’ilt välja mõista ka sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses, s.o 750 eurot. Menetluskuludest aga tuleb eraldada kulud, mis on seotud süüdistusega KarS § 320 lg 1 järgi ning hüvitada A. Seppern’ile selle süüdistusega seotud kulud. 304.Kohtueelses menetluses kaitsja A.Tooming tasutaotlustest ning uurija ja prokuröri määrustest ei nähtu millise kahtlustusega seoses need taotlused esitati. Samuti O. Nääs esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusest, sellele lisatud tegevuse liigendusest ja arvetest ei nähtu millise süüdistusega seoses oli kulu kantud. 305.Kehtiva kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RKKK 6.10.2017 otsus asjas nr 11590-51/62, p 42; 4-16-7649, p 22; 3-1-193-15 p 138). 306.Süüdistus valeütluste andmises moodustas vaid väiksemat osa esitatud süüdistusest, tegemist ei olnud tõenduslikult või õiguslikult keeruka ega mahuka kuriteoepisoodiga ning kaitsja põhiline töö kohtus oli seotud altkäemaksu andmise kuriteoepisoodi uurimisega. Valeütluste andmise episoodis olid osaliselt avaldatud maakohtu protokoll ja kohtuotsus – A. Seppern antud ütluste osas ja kohtuotsuse resolutsioon osas, mis on mõlemad vähem kui 1 lk pikad. Tunnistajana kuulati üle S. I (2.05.-19.06.2017 kohtuistungi protokolli lk 5-8) ning kaitsjal oli vaid üks küsimus tunnistajale. Rohkem selle episoodiga seonduvaid tõendeid uuritud ei olnud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et see osa kaitsjatasust, mille maksmine oli vajalik, vaidlustamaks A. Seppern’ile esitatud süüdistust KarS § 320 lg 1 järgi ja mida saab ühtlasi pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks, on 500 eurot. See summa tuleb riigil KrMS § 181 lg 1 alusel A. Seppen’ile hüvitada. 307.Süüdistatava F. Sokolov’i kaitsja V. Gimaev on esitanud ka taotluse F. Sokolov’ile menetlusega tekitatud kahju ja kantud menetluskulude hüvitamiseks (esimene taotlus I kd tl 82-90; teine taotlus III kd lk 143-150). Kuna kohus teeb F. Sokolov’i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, siis vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega F. Sokolovi menetluskulud (lepingulise kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, F. Sokolov’i enda ja tema kaitsja transpordikulud) tuleb jätta tema enda kanda ning kaitsja taotlus F. Sokolov’ile süüteomenetluses tekitatud kahju ja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sh süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 sätestatud eelduste puudumise tõttu. 308.Samal põhjusel jätab kohus rahuldamata ka A. Jakovenko 17.11.2017 taotluse temale menetluskulude hüvitamiseks ja ebaseadusliku kinnipidamise eest hüvitise välja mõistmiseks (III kd tl 151-158).

309.Kaitsja Gimaev palus 20.11.2017 istungil jätta kahe istungiga seotud menetluskulud riigi kanda, sest kohtuistung venis süüdistusakti muutmise tõttu (20.11.2017 kohtuistungi protokolli lk 1 rida 9-10). Kohus ei tuvasta selleks alust.

TÕKEND

310.Antud asjas ei ole süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud.

ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

311.KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 312.Antud asjas asitõendina olid esitatud OÜ P 6.02.2015 arve nr 29, mis asub toimiku juures ja T E OÜ 10.03.2015 arve-saateleht nr 149, asub toimiku juures. Samuti asuvad toimiku juures CD ja DVD plaadid vaatlusprotokolli ja jälitustoimingu protokolli lisadena. Need asitõendid tuleb jätta toimiku juurde. 313.Samuti on antud asjas asitõendiks neli 50-eurost kupüüri seerianumbritega XXX, XXX, XXX ja XXX, mis asuvad Ida prefektuuris. 28.12.2015 raha hoiule andmise määrusest nähtuvalt anti 23.04.2015 läbiotsimise käigus xx leitud neli 50-eurose nominaalväärtusega kupüüri hoiule Ida prefektuuri (kabinetti nr xxx) (eeluurimistoimiku II kd tl 64, kohtutoimiku II kd tl 191). 314.Prokurör on taotlenud nii nelja 50-eurose kupüüri kui T E OÜ pangakontol oleva kuriteo toimepanemise tulemusena saadud 400 euro konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 alusel. KarS § 831 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 315.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nii asitõendina Ida prefektuuris hoiul olevad neli 50eurost kupüüri kui T E OÜ pangakontole kantud 400 eurot on kuriteo – altkäemaksu andmise/võtmise teel saadud raha. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise eeldused on aga järgmised: 1) isik on toime pandud tahtliku kuriteo – see tingimus on täidetud, F. Sokolov on toime pannud tahtliku kuriteo KarS § 4023 lg 1 järgi ja kohus mõistab teda süüdi. 2) selle süüteoga on saadud vara – kohus on tuvastanud, et F. Sokolov sai kuriteoga 200 eurot, mis olid temalt läbiotsimisel ära võetud ja Ida prefektuuri hoiule antud, ja veel 400 eurot oli kantud T E OÜ pangakontole. 3) see vara kuulub konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal toimepanijale või § 831 lg-s 2 nimetatud kolmandale isikule – 200 eurot, mis oli läbiotsimise käigus F. Sokolov’i elukohast ära võetud on kuni selleni kuulunud temale kui ebaseaduslikul teel – altkäemaksuna saadud vara. 400 eurot, mis on T E OÜ pangakontol kuulub T E OÜ-le, kes vastab § 831 lg-s 2 sätestatud tingimustele, vara oli omandatud täielikult toimepanija arvel. 4) konfiskeerimine ei ole süüteo asjaolusid ja isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav ehk ebaproportsionaalne – tegemist on sularahaga ja pangakontol oleva rahaga ning nende konfiskeerimine ei tohiks olla ebamõistlikult koormav, samuti ei ole selle konfiskeerimine ebaproportsionaalne.

5) vara väärtus ei ole vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike – sularaha ja pangakontol oleva vara konfiskeerimisega ei kaasne hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskulusid. 6) puudub piisav alus vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil – asjas ei ole tsiviilhagi. (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 282, p 2). 316.Seega süüteoga saadud vara konfiskeerimise eeldused on täidetud ning tuleb konfiskeerida tahtliku kuriteoga saadud vara 200 eurot (neli 50-eurost kupüüri), mis on hoiul Ida prefektuuris, samuti 400 eurot, mis asub kolmanda isiku T E OÜ pangakontol nr XXX Swedbank’is. T E OÜ pangakonto nr nähtub asjas tõendina esitatud dokumentaalsetest tõenditest. 317.KarS § 85 lg-te 1 ja 3 kohaselt konfiskeeritu läheb riigi omandisse. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Konfiskeerimise osas kohtuotsuse täitmiseks tuleb saata see (peale kohtuotsuse jõustumist) Riigi Tugiteenuste Keskusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik

Osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahenditega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.