1-17-6824/18 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

7.Tsiviilkostja X OÜ taotlus menetluskulude hüvitamise osas jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt; lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest; lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast; lg 4 kohaselt apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud; lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest; lg 6 kohaselt kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates; lg 7 kohaselt Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. Süüdistus 13.04.2016 kl 11.00 ajal tagurdas Tõnn Lõppe Tallinnas Olevimägi 9 juures asuval õuealal mootorsõidukiga Peugeot Boxer jalakäijatele I B ́le ja A B ́ile otsa. Tõnn Lõppe pidi olema tähelepanelik teel seisva jalakäija suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; pidi tagurdades andma jalakäijale teed; ei tohtinud tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat ning pidi vajadusel kasutama teise isiku abi; oli kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et ta oskaks arvestada oma veose iseärasusi (nähtavust taha piirav sõiduk) ning muid liiklusolusid (jalakäijate võimalik liikumine õuealal), et ta suudaks oma sõiduki peatada sellise takistuse ees, mida

1-17-6824 ta pidi ette aimama, olukorras kus nähtavus on halb; ei tohtinud õuealal jalakäijat ohustada ega takistada. Tõnn Lõppe alustas 13.04.2016 kella 11.00 ajal X OÜ tööülesandeid täites mootorsõiduki Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXX XXX tagurdamist Tallinnas Olevimägi 9 juures asuval jalakäijate liiklemiseks ettenähtud õuealal ning ei olnud piisavalt tähelepanelik ega ettevaatlik jalakäija suhtes, kes seisis tema sõiduki taga ning tagurdas jalakäijatele I B’le ja A B’ile otsa. Tõnn Lõppe’l oli tagurdades kohustus veenduda, et see on ohutu s.t tema sõiduki taga ei ole jalakäijaid ning kuna tagurdamine on piiratud nähtavuse tõttu väga ohtlik manööver, pidi ta vajadusel kasutama ka teiste isikute abi, kuid seda ta ei teinud. Tõnn Lõppe, teades et asub õuealal, pidi tagurdamisel oma sõiduki kiiruse kohandama selliseks, et ta suudaks sõiduki peatada takistuse ees, mis pidi olema talle ette aimatav nagu võimalike jalakäijate liikumine õuealal, kuid seda ta ei teinud. Tõnn Lõppe ei arvestanud ka oma mootorsõiduki iseärastustega (nähtavust taha piirav kinnine tagauks, mistõttu keskmisest tahavaatepeeglist ei ole võimalik seljatagust jälgida) ja õueala liiklusolukorraga. Otsasõidu tagajärjel tekitas Tõnn Lõppe jalakäijale I B’le rasked tervisekahjustused (mõlema kodarluu kaugmise otsa liigesesisesed killulised murrud; rindkere, küünarliigeste, vasaku põlveliigese ja vasaku õlaliigese põrutus, pindmine peavigastus ning lülisamba kaelaosa pehmete kudede kahjustus) s.t tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud (KarS § 118 lg 1 p 2 tunnus) ja jalakäijale A B’ile kerged tervisekahjustused. Tõnn Lõppe oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema võimalust, et õuealal võib tema sõiduki taha ilmuda jalakäijaid, kellele ta võib otsa tagurdada. Tõnn Lõppe rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel liikleva vähekaitstud liikleja (jalakäija) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/; § 35 lg 2 p 1 /juht peab andma teed jalakäijale tagurdades/; § 49 lg 1 /tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 64 lg 3 /juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta/. Tõnn Lõppe pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistung Harju Maakohtu 01.11.2017 toimunud kohtuistungil esitasid süüdistatav Tõnn Lõppe, kaitsja Silver Reinsaar, prokurör Merike Tikk kohtule taotluse arutada kriminaalasja lühimenetluse korras (22.10.2017 laekus Harju Maakohtule Tõnn Lõppe ja kaitsja Silver Reinsaar ́e taotlus tl 31-33). Kohus määras KrMS § 234 lg 4 alusel kriminaalasja nr 1-17-6824 arutamise lühimenetluses. Süüdistatav Tõnn Lõppe selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.11.2017 toimunud kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistusest aru saanud ning tunnistab ennast süüdi osaliselt. Leiab, et süü on mõlemapoolne. Enda täiendavat ülekuulamist ei taotlenud.

1-17-6824 Süüdistatava kaitsja Silver Reinsaar leiab, et süüdistus ei ole täies ulatuses põhjendatud ning kõik peaksid (liiklus)norme järgima, et ei satuks liiklusõnnetusse. Kannatanu lepinguline esindaja Aleksei Smelov leiab, et Tõnn Lõppe süü on kriminaalasja materjalidega tõendatud. Tõnn Lõppe tekitas oma tegevusega kannatanu I B ́le raskeid tervisekahjustusi, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse. Kannatanu tundis 6 kuu jooksul tugevat valu, mis pole siiani täielikult üle läinud. Lepitusmenetluse käigus oli süüdistatava ja kannatanu vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt võttis süüdistatav endale kohustuse hüvitada mittevaralise kahju summas 7 000 eurot, ent ta ei ole ühtegi senti tasunud. Kannatanu leiab, et mittevaraline kahju summas 10 000 eurot on põhjendatud, palub rahuldada hagiavalduse ja see summa Tõnn Lõpp ́elt välja mõista. XX lepinguline esindaja K V hinnangul näeb LKindlS ette, millises ulatuses kindlustusel hüvitamise kohustus on. LKindlS § 32 näeb ette piirmäära. Mittevaraline kahju on kannatanule juba hüvitatud, X vastu esitatud tsiviilhagi ei kuulu rahuldamisele, kuna X on oma kohustuse täitnud ning esitas kohtule kaebuse tsiviilkostjaks tunnistamise määrusele. X OÜ lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk nõustub süüdistatava ja kaitsjaga, et antud kriminaalasjas tegemist on segasüüga. Kõik liiklusosalejad ja jalakäijad peaksid õuealal järgima üldist hoolsuskohustust. Kannatanu läks välja suitsetama ning jäi seisma töötava mootoriga kaubiku taha. Ei saa pidada mõistlikuks, et minnakse suitsu tegema töötava mootoriga auto varju. Mis puudutab tsiviilhagi, on nõue summas 10000 eurot esitatud pahauskselt. Kannatanule on kindlustusandja juba hüvitanud kahju summas 1500 eurot. Kannatanu esindaja väide püsivate valude kohta on tõendamata. Palub jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et Tõnn Lõppe tegu on KarS § 423 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud. Prokurör taotleb Tõnn Lõppe karistamist järgmiselt: KarS § 423 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistuse 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult koheselt täitmisele kui Tõnn Lõppe ei pane 1,6 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks. Välja mõista sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasud. Prokurör toetab kannatanu poolt esitatud hagiavaldust ning palub kannatanu kasuks tsiviilhagi välja mõista. Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused Liiklusõnnetuse akt nr 715, skeem ning fototabel (tl 2-3, 4-5, fotod nr 1-13) kinnitavad, et 13.04.2016 kl 11.00 toimus Tallinnas Olevimägi 9 juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduki juht Tõnn Lõppe, jalakäijad I B ja A B. Tõnn Lõppe tagurdas Tallinnas Olevimägi 9 juures asuval õuealal mootorsõidukiga Peugeot Boxer reg märk XXXXXX, VIN xxxxxxxxxxxxxxxxx (omanik Swedbank Liising AS registrikood 10434248, kasutaja XX isikukood xxxxxxxxxxx seaduslik esindaja OÜ X registrikood xxxxxxxx, sõiduk kindlustatud AB X) jalakäijatele otsa. Tõnn Lõppe oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kaine ning omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigsust (tl 49, 66). Liiklusõnnetus toimus selge ilmaga, valgel ajal ja õuealal, kivisilluskattega ja erielemendita teelõigul, teekate oli kuiv. Suurim lubatud sõidukiirus on antud kohas 20 km/h. Kannatanud I B ja A B toimetati sündmuskohalt AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse. 13.04.2016 koostatud sõiduki Peugeot Boxer reg märk XXXXXX vaatlusprotokolliga (tl 12-13) on tõendatud, et Peugeot Boxer on tagurdanud jalakäijale otsa, mida kinnitavad kahjustused tagaustel. Sõiduk oli tehniliselt korras.

1-17-6824 Kannatanu I B ütlustest (tl 34-36) selgub, et 13.04.2016 töötas ta Olevimägi 9 restorani juures, kus nad kolmekesi abikaasaga ja töökaaslase x-ga pesid aknaid. Tegid abikaasaga suitsu kaubikust u 5 meetri kaugusel. Sõiduki käivitamist kannatanu ei kuulnud. Järsku märkas, et sõiduk tagurdab neile otsa. Abikaasa tagus käega vastu sõidukit ja hüüdis midagi. Sõiduk peatus siis kui nad mehega mõlemad olid juba pooleldi auto all. Autojuht tuli sõidukist välja, helistas kusagile ja vabandas nende eest. Kannatanul õnnestus auto alt välja roomata, teda toimetati haiglasse. Tunnistaja A B’i ütlustest (tl 32-33) selgub, et 13.04.2016 kl 11.00 paiku töötas ta koos abikaasa I B ́ga Olevimägi 9 juures, kus nad pesid restorani aknaid. Ilm oli ilus, päike paistis. Restorani ukse juures peatus valge kaubik, mis tõi kaupa. Nad abikaasa otsustasid suitsupausi teha. Tunnistaja ja kaubiku vahel oli umbes 5 meetrit. Hetke, mil kaubik tagurdama hakkas, tunnistaja ei näinud ega mingit helisignaali ei kuulnud. Järsku tundis ta tugevat lööki pähe ja vasaku käe vastu ning kukkus kaubiku alla. Abikaasa I B sai kaubikult löögi vastu selga ning kukkus maha selliselt, et tal murdusid mõlemad randmed. Tunnistaja hakkas karjuma ning sõiduk peatus. Sõidukijuht hakkas kohe vabandama. Kohale saabusid kiirabi ja politsei. Tunnistaja M N ́i ütlustest (tl 37-38) selgub, et kuskil olla aprillis 2016 oli ta koos I B ja A B ́iga tööl Olevimägi 9 juures, kus nad pesid restorani aknaid. Tunnistaja pesi redeli pealt ja oli seljaga tänava poole, I ja A tegid suitsupausi. Tunnistaja nägi, et kaubiku juht käis mitu korda restoranis, siis kuulis sõiduki nõksatust (käsipiduri mahavõtmist) ja mootori häält, siis juba karjet. Tunnistaja reageeris karjumise peale ja nägi sõiduki all maas I ja A. Otsasõitu mõmenti ta ei näinud. Tunnistaja aitas I ja A sõiduki alt välja, kaubiku juht oli šokis. Miks kaubik niimoodi tagurdas, tunnistaja ei tea, sõiduki ees oli piisavalt vaba ruumi. Tunnistaja G L ütlustest (tl 30-31) selgub, et ta nägi, kuidas 13.04.2016 kl 11.00 kaubik reg märk XXX XXX hakkas restorani eest lahkuma. Kaubiku juht tagurdas ning sõitis kaubiku taga seisvatele naisele ja mehele otsa, kes selle tagajärjel kukkusid kaubiku alla. Kannatanud ja autojuht olid šokis. Tunnistaja helistas hädaabinumbrile 112. Kohale saabusid kiirabi ja politsei. 16.05.2016 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 16E-PõI0064 (tl 17-20) on tõendatud, et 13.04.2016 toimunud liiklusõnnetuses sai kannatanu I B järgmiseid tervisekahjustusi: mõlema kodarluu kaugmise otsa liigesesisesed killulised murrud, rindkere, küünarliigeste, vasaku põlveliigese ja vasaku õlaliigese põrutus, pindmine peavigastus ning lülisamba kaelaosa pehmete kudede kahjustus (ekspertiisiakt punkt nr 1). Ekspertiisiarvamuse punktid 2 ja 3 tõendavad, et tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, ent põhjustavad pikaajalise tervisehäire, mille täielikuks paranemiseks kulub üle 4 kuu. Kahtlustatava Tõnn Lõppe ütlustest (tl 41-44) selgub, et ta töötas X OÜ ́s autojuht-kaubavedajana. Peugeot Boxer reg märk XXXXXX oli tema kasutuses iga päev u aasta. Sõiduk oli tehniliselt korras. Toimetas kaupa restorani BOCCA Olevimägi tn 9 iga päev, oli vanalinna liikluskorraldusega tuttav ja teadis, et tegemist on õuealaga. 13.04.2016 täitis Tõnn Lõppe tööülesandeid, tõi sõidukiga Peugeot Boxer reg märk XXXXXX kaupa BOCCA restorani Olevimägi 9, Tallinn. Sõiduki ja restorani vahel käis neli-viis korda, nägi aknapesijaid. Viimane kord kaupa viies nägi, et aknapesijad olid kõnniteel. Kaubik oli pargitud nii, et sõiduki tagaosa oli aknapesijate poole ja küljeuks oli restorani esiuksega kohakuti. Istus rooli, vaatas mõlemasse küljepeeglisse, mingit liikumist ei toimunud. Salongipeeglit kaubikul ei ole, kuna tagaosa on akendeta. Samuti ei ole sõiduki tagaosas kaamerat ega helisignaali, mis annaks tagurdamisest märku. Lõppe alustas vaikselt tagurdamist, et saada restorani ukse ette, et sinna veel kaupa toimetada. Oli kindel, et sõiduki taga kedagi ei olnud. Kuulis müksu vastu bussi tagaosa ja peatas sõiduki. Jooksis kabiinist välja ja nägi kaubiku all selili meest ja naist, suitsukonid kõrval. Mehel olid püksid katki ja naisel prillid katki, mõlemad sõimasid teda vene keeles. Mees sai iseseisvalt auto alt välja, Lõppe aitas naisterahvast. Enne kiirabi saabumist olid mõlemad kannatanud võimelised iseseisvalt liikuma. Arvab, et osaliselt on juhtunus süüdi ka jalakäijad, kauba laadimise

1-17-6824 ajal töötas sõiduki mootor ning nad ei oleks pidanud astuma töötava mootoriga kaubiku taha. Kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. Pärast seda juhtumit ei suuda enam autojuhina töötada. Tööregistri väljatrükk (tl 64-65) näitab, et 01.10.2015-25.04.2016 töötas Tõnn Lõppe X OÜ ́s. Tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Tööregistri väljatrükk kinnitab, et Tõnn Lõppe töötas kuriteo toimepanemise ajal 13.04.2016 X OÜ ́s autojuht-kaubavedajana. 15.07.2016 koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse eriasjade uurija tsiviilkostjaks tunnistamise määrusega (tl 52-53) tunnistati kriminaalasjas nr 16230200445 tsiviilkostjaks X OÜ registrikood xxxxxxxx, keda esindab K S isikukood xxxxxxxxxxx. 28.06.2017 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri Ringkonnaprokurör Rainer Amur tsiviilkostjaks tunnistamise määruse (tl 78-79), millega tunnistas kriminaalasjas nr 16230200445 tsiviilkostjaks AB X registrikood xxxxxxxx. Kohtu hinnangul on istungil esitatud ja uuritud tõenditega, mida kohus loeb nende kattuvuse tõttu usaldusväärseiks, tõendamist leidnud, et täites 13.04.2016 kl 11.00 X OÜ tööülesandeid alustas Tõnn Lõppe mootorsõiduki Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXXXXX tagurdamist Tallinnas Olevimägi 9 juures asuval jalakäijate liiklemiseks ettenähtud õuealal, ei olnud piisavalt tähelepanelik jalakäijate suhtes, kes seisid tema sõiduki taga ning tagurdas jalakäijatele I B’le ja A B’ile otsa. Tagurdades oli Tõnn Lõppe’l kohustuseks veenduda, et manööver on ohutu, tema sõiduki taga ei ole jalakäijaid ning kuna tagurdamine on piiratud nähtavuse tõttu väga ohtlik manööver, pidanuks ta vajadusel kasutama ka teiste isikute abi. Tõnn Lõppe ei arvestanud ka oma mootorsõiduki iseärastustega, nagu nähtavust piirav tagauks, mistõttu keskmisest tahavaatepeeglist ei ole võimalik seljatagust jälgida. Otsasõidu tagajärjel tekitas Tõnn Lõppe jalakäijale I B’le raskeid tervisekahjustusi (mõlema kodarluu kaugmise otsa liigesesisesed killulised murrud; rindkere, küünarliigeste, vasaku põlveliigese ja vasaku õlaliigese põrutus, pindmine peavigastus ning lülisamba kaelaosa pehmete kudede kahjustus), s.t tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud ja jalakäijale A B’ile kergeid tervisekahjustusi. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Tõnn Lõppe käitumine kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus). Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud liiklusõnnetuse akti, fototabeli, skeemi, väljatrükiga juhiloa ja sõiduki kohta, ekspertiisiaktiga, tunnistajate ja kannatanu ütlustega kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ning Tõnn Lõppe ütlustega. Kohtu hinnangul esineb Tõnn Lõppe tegevuses hooletust, mis väljendus selles, et tagurdades ei veendud ta, et sõiduki taga ei ole jalakäijaid. Tõnn Lõppe karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süüd ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Tõnn Lõppe on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud üheksa korda. Tõnne Lõppe karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegu suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus leiab, et arvestades Tõnn Lõppe senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb Tõnn Lõppe karistada vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tõnn Lõppe ei pane aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Tsiviilhagi

1-17-6824 Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes (tl 69-72). Kannatanu I B palub välja mõista Tõnn Lõppe ́lt ja X OÜ ́lt solidaarselt 10 000 eurot või määrata mittevaralise kahju suurus kohtu äranägemisel. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1054 lg 2 järgi vastutab kostja oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest. Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta VÕS §1054 lg 2 järgi selle isiku poolt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu. Tõnn Lõppe töötas kuriteo toimepanemise ajal 13.04.2016 X OÜ ́s autojuht-kaubavedajana (tl 64-65). 15.07.2016 tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse määrusega (tl 52-53) kriminaalasjas nr 16230200445 tsiviilkostjaks X OÜ registrikood xxxxxxxx (esindaja K S). 28.06.2017 tunnistati Põhja Ringkonnaprokuratuuri Ringkonnaprokuröri määrusega (tl 78-79), kriminaalasjas nr 16230200445 tsiviilkostjaks AB X registrikood xxxxxxxx. LKindlS § 32 lg 1 kohaselt maksab kindlustusandja kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. LKindlS § 32 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. LKindlS § 32 lg 3 kohaselt eeldatakse isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral, et mittevaralise kahju suurus on: kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 100 eurot (p 1), keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 350 eurot (p 2), keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 1500 eurot (p 3), raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot (p 4), väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot (p 5), eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot (p 6). X on 20.06.2016 hüvitanud I B ́le 1500 eurot ja A B ́ile 1500 eurot (maksekorraldused nr 10005 ja 10006 tl 16 ja 18). I B ei ole hüvitamise otsust ja hüvitise määra vaidlustanud. Kohus leiab, et hüvitatud summad vastavad Liikluskindlustusseaduses määratud vigastuste astmetele ning seda vastavust kinnitab ka 16.05.2016 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 16E-PõI0064 (tl 17-20), seega jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid süüdimõistetu. TSMS § 162 lg 1 kohaselt