1-17-2291/14 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

tugeva jõu ja löökide tõttu tasakaalust väljaviiduna kõrgelt pea ees kivisele tänavale ning sai sellest tervisekahjustusi – ajukolju, kaela ja keha kinnise tömbi trauma: ulatusliku kõvakelmepealse verevalumi oimu-kiiru-otsmiku piirkonnas paremal, kahepoolse traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, joonmurrud oimuluus paremal, vasaku silmakoopa luuümbrisealuse verevalumi, nahaaluse verevalumi ja kriimustuse kuklal, nahaaluse verevalumi näo ja kaela piirkonnas, VIII roide murru paremal ning pindmised nahamarrastused kehal. Aju-kolju tömp trauma tüsistus raske peaaju kahjustusega ja vajas operatiivset ravi. Ajukolju trauma tüsistusena tekkis hootine kahelinägemine, kuulmise langus paremast kõrvast ja tugeva astme spastiline vasakpoolne kerghalvatus koos lihasjõudluse langusega. Tüsistunud aju-kolju kinnise tömbi trauma paranemise kestus ületab 4 kuud ja sellest jäävad püsivad neuroloogilised ja liikumisfunktsiooni häired, mis põhjustavad kuni 100 protsendilist töövõimekaotust ning nimetatud trauma oli kannatanule eluohtlik tervisekahjustus. Oma tahtliku tegevusega kahjustas R.C kannatanu tervist ja selle sama tahtliku tegevuse käigus põhjustas ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse s o ohu kannatanu elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ning sellega kaasnes osaline või puuduv töövõime. Oma tahtliku tegevusega pani R.C toime valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise, kahjustades teise inimese tervist ja tekitades tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat ja põhjustades valu ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb osaline või puuduv töövõime s o pani toime KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. kehtiva seaduse järgi on sama tegu KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav) ja KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Kaitsja teo kvalifikatsiooni ei vaidlusta. 1.3 Harju Maakohtu 23.03.2017 määrusega anti R.C kohtu alla. 1.4 Harju Maakohtu 24.03.2017 määrusega kaasati menetlusse tsiviilkostjana XxxxOÜ. 1.5 Harju Maakohtu 17.05.2017 määrusega võeti kannatanu Xxxx nõue R.C XxxxOÜ vastu 3597,72 euro varalise kahju nõudes ja 15 000 euro mittevaralise kahju nõudes menetlusse ning otsustati lahendada tsiviilhagi tervikuna eraldi otsusega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist.

2.1.Toimikus olevate tõendite kohaselt leidsid 2014. aasta 20. juuli õhtul ning 21. juuli varahommikul sündmused aset alljärgnevalt. Xxxxoli koos oma sõprade Xxxxja Xxxx tähistamas sünnipäeva. Algselt istuti šašlõkibaaris Pirosmani, seejärel oldi ajavahemikul 00.0002.00 ööklubis Venus. Pärast otsustati minna veel kuhugi edasi ja suunduti Suur-Karja tänavale. Esimesse valitud kohta, Nimeta baari, seltskonda sisse ei lubatud. Xxxxütluste (tl 13-17) kohaselt ei lubatud neid sinna selle pärast, et temal olid jalas plätud. Tunnistajana üle kuulatud Nimeta baari administraator Xxxxsõnul (tl 211-212) soovisid baari siseneda kolm noormeest, keda ta sinna ei lubanud, kuna nad olid liiga purjus – nad karjusid kõvahäälselt ja tuikusid. Pikalt nad ei vaielnud, vaid liikusid edasi klubi Labor ja Hullumaja poole. Kahtlustatavana üle kuulatud Xxxxütlused (tl 221-224) riimuvad eelnevaga: tulid kolm noormeest, kes pealtnäha olid joobes – nad norisid tüli möödujatega, olid väga ekstsentrilised ja lärmakad. Isiku ekspertiisiaktis (tl 75 -83) kajastatud EMO kaardi kohaselt oli haiglasse saabunud Xxxxtugevas joobes. Baaris Labor turvameestena töötanud Xxxxja R.C ei pidanud võimalikuks seltskonda sisse lubada. Xxxxütluste (tl 1-6) kohaselt hakkasid Xxxx ja Xxxx tungivalt nõudma turvameestelt seletusi selle kohta, miks nad ei taha neid sisse lubada. Tema üritas mõlemat sõpra veenda minema kuskile mujale. Xxxx ütluste (tl 13-17) kohaselt üritasid nad turvamehele selgitada, et Xxxx on täna sünnipäev ja nad soovivad selles joogikohas veeta aega ja kulutada raha. Tunnistaja võttis Xxxx dokumendi selleks, et näidata, et Xxxx on tõepoolest sünnipäev. Xxxx ütluste (tl 31-33) kohaselt soovisid nad turvameestelt teada, miks neid sisse ei lubatud. Vastuseks nimetati riiete sobimatust, mis tundus asjatu norimisena. Tundus, et nende seltskond turvameestele ei meeldinud ja viimaseid ümber veenda ei õnnestunud. Nimeta baari administraator Xxxx(tl 211-212) kuulis karjumist ning läks Nimeta baari nurga peale vaatama, mis toimub. Needsamad kolm noormeest karjusid klubi Labor ees seisnud kahe turvamehe peale ja liikusid seejärel umbes 5 meetrit edasi piki Suur-Karja tänavat. Kõik kolm läksid äkitselt tagasi ja pöördusid Labori turvameeste ette. Edaspidise olukorra rekonstrueerimiseks tuleb muuhulgas tuvastada kummagi turvamehe tegevus. Turvameeste välimust ja tegevust kirjeldavad mitmed tunnistajad. Kõige täpsem ja äratundmiseks esitamise protokollide fotodega kokku langev on kannatanu kirjeldus: teda rünnanud turvamees oli tugeva kehaehitusega, umbes 25 aastane, musta värvi lühikeste juustega, ovaalse näokujuga ja tumedate silmadega. Teine turvamees kandis u 2 cm pikkust hõredat habet, oli turske kehaehitusega ning ümarama näoga kui esimene turvamees. Kannatanu ja teiste tunnistajate ütluste koosmõjus asub kohus seisukohale, et esimene isik oli R.C ja teine Xxxx. Kohtuotsuse edasises tekstis omistatakse tunnistajate ütlusi käsitledes tegevus nimeliselt isikule, kellest tunnistajad kohtu hinnangul räägivad. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt läks turvamees koos Xxxx paar sammu eemale Nimeta baari suunas. Tunnistaja nägi Xxxx käeliigutust teise turvamehe pea suunas. Seejärel tekkis nende (R.C ja xxxx) vahel kaklus ning algas vastastikune hoopide vahetus. xxxx ja xxx ei jõudnud

sellele reageerida, kuna samal hetkel kargas Xxxx xxxx juurde teine turvamees ja nende (Irbe ja xxxx) vahel tekkis samuti kaklus. Kes alustas, ei oska öelda. Mõlemad hakkasid vahetama hoope vastu pead. xxxx astus Irbe ja xxxx juurde ja üritas neid sõnaliselt peatada ning sai hoobi vastu paremat kõrva ja kukkus sõiduteele. xxxxkattis pea kätega ja edasist ei näinud. Ta sai umbes neli hoopi selga. Xxxx mäletab, kuidas tema vastas seisis Irbe ja pärast seda üritas ta kõnniteelt püsti tõusta. Xxxxsõnul lõi teda ootamatult ja tugevalt vastu pead R.C ning järgmisena meenub talle haiglas ärkamine. Xxxx mälu sündmuste osas on täpsem, mille põhjuseks võib olla oma sõpradest väiksem alkoholijoove. Xxxx mäletab oluliselt rohkem, ka püüdis ta konflikti ära hoida veendes juba algselt sõpru minema mõnda teise baari. Samuti ei laskunud ta kaklusesse, vaid võttis vastu otsuse kätega katta pea ning end vaid passiivselt kaitsta. Situatsiooni 100 -150 m eemalt pealt näinud Xxxxütluste kohaselt tekkis kolmese seltskonna ja turvameeste vahel vastastikune kähmlus, mis seisnes tõuklemises. Konkreetseid lööke tunnistaja ei näinud. Turvameeste vastu suunatud rünnak ei tundunud tugev ega jõuline, mistõttu ta appi ei läinud. Tunnistaja loobus situatsiooni jälgimisest ja läks Nimeta baari sulgema. Sel ajal olid kõik veel püsti asendis. Samal hetkel lähenesid mööda tänavat Xxxxja Xxxx. Nemad nägid situatsiooni alates hetkest, mil tarvitati vägivalda ning olid toimuvast šokis. Nimetatut ütleb otsesõnu Xxxx(tl 204-205), Xxxx märgib, et ta mälu on osaliselt kustunud (tl 209- 210). Nende ütlused aset leidnu kohta ei ole täielikult kokkulangevad, mis on situatsiooni häirivat iseloomu ja tegevuse kiiret vahetumist arvestades mõistetav. Kuus alustab oma ütlusi sellega (tl 202-203), et Suur-Karja maja ees oli pikali üks võõras noormees ja turvamees lõi teda korduvalt rusikatega vastu nägu ja keha. Xxxx alustab kirjeldust sellega, kuidas ta nägi selili asendis lamamas noormeest ning see noormees lamas veidi ja siis tõusis ise püsti. Koosmõjus Xxxx ütlustega sündmuste järjekorra osas asub kohus seisukohale, et tunnistajat kirjeldasid Xxxx . Kuus nägi edasi, kuidas teine noormees oli maas lamaja lähedal ja sai turvamehelt löögi otse näkku ja noormees kukkus löögi tulemusena pikali. Xxxx nägi, kuidas teine turvamees viskas jõuliselt ühe teise noormehe pikali ja lõi jalaga tugevasti pikali visatud noormeest vähemalt kahel korral. Tõenäoliselt kirjeldatakse Xxxx . Kuus kirjeldab kuidas Suur-Karja maja trepil ülemisel astmel seisis veel üks tumedat turvavormi kandev mees, kes lõi jõuliselt kolmandat noormeest rusikaga vastu pead. Kannatanu tegi õhus salto ja maandus peaga vastu munakiviteed ebanormaalsesse asendisse ja jäi liikumatult lamama. Ka häirekeskusesse tehtud kõnes (199 -201) teatab ta, et kannatanut löödi. Tunnistaja Kuus jooksis kolmanda kannatanu poole ja helistas kiirabisse. Kannatanul tuli suust verd ja ta oli teadvuseta. Tunnistaja kirjeldab R.C-d ja kannatanut. Tunnistaja Xxxx arvates oli kannatanuid kaks ja ta läks koos Xxxxga abistama teisena kirjeldatud noormeest. Antud ütlust tervikuna hinnates saab asuda seisukohale, et samaaegselt toimunud sündmuste tõttu Xxxx ei näinud kuidas R.C kannatanut lõi. Xxxx löömist ei näinud ka Xxxx, Xxxx Xxxx, Xxxxega Xxxx. Seda konkreetset lööki ei kirjelda ka süüdistatav märkides, et ta ei oska öelda, miks see noormees kukkus, kas löögi tulemusena või kukkus ise.

Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Xxxx lõi R.C . Löögi tulemusena kannatanu kukkus ja jäi lamama. Karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao tervisevastased süüteod §§ 118/119 ja 121 kohaselt omab teo kvalifitseerimisel tähendust tervisehäire/tervisekahjustuse1 pikkus. Juhul kui teo tagajärjeks on tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime, on tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega KarS § 118 ja 119 mõttes. Isiku ekspertiisiakti xxxx(tl 96-102) kohaselt Xxxx tuvastatud tervisekahjustuste kestus on ületanud nelja kuud. Tal on 100% töövõime kaotus ning ei saa välistada, et aju-kolju traumast jäävad püsivad neuroloogilised ning liikumisfunktsiooni häired. Käeoleval juhul oli süüdistatava teo tagajärjeks raske tervisekahjustus. KarS § 12 lg 2 kohaselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 118 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud. Teo objektiivne süüksarvamine ei ole lubatav, mistõttu teo koosseisupäraseks lugemisel peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. KarS § 12 lg 3 kohaselt on nendeks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Käesolevas asjas ei ole viiteid selle kohta, et tegu oleks toime pandud kavatsetult või otsese tahtlusega. Kannatanu esindaja hinnangul on tegu toime pandud kaudse tahtlusega – pekstes kannatut trepil suunaga tänava poole pidas ta võimalikuks ja möönis, et kannatu võib löökide tagajärjel kukkuda tänavale ja saada selle käigus raske tervisekahjustuse. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Enne füüsilist vägivalda tekkis poolte vahel verbaalne konflikt, mis erinevate tunnistajate ütluste pinnalt kestis vähemalt 15 minutit. Turvamehed ei tahtnud baari lubada alkoholijoobes kannatanu seltskonda, millise otsusega viimased ei leppinud hakates nõudma selgitusi ning vaidlema. Kannatanu ja temaga kaasas olev seltskond oli tunnistatud ebasobivateks klientideks ka eelmises baaris. Vaidluse toimumist tunnistavad kõik osapooled. Irbe ütluste kohaselt käsitles baari sooviv seltskond mitmeid teemasid: Ukraina konflikt, fašistid, natsionalistid, turvameeste vanus, töötõendi olemasolu, vormiriietus. Selle käigus sikutati turvameeste jopesid ja verbaalne konflikt hakkas eskaleeruma füüsiliseks. Tunnistaja Xxxx nägi Xxxx käeliigutust R.C pea suunas ning seejärel algas nende vahel kaklus. Füüsilise konflikti asukoha – trepi – valis seega Xxxx. Kohus leiab, et löök, mille tagajärjel Xxxx kukkus, pandi toime tahtlikult, kuid R.C-l puudus tahtlus raske kehavigastuse tekitamiseks. Tagajärje suhtes tegutses ta ettevaatamatusest. Nii otsuse tegemise kui ka teo toimepanemise ajal vastab tegu KarS 119 lg 1 tunnustele. Küll aga esines R.C-l tahtlus kavatsetuse vormis Xxxxkehaliseks väärkohtlemiseks. Teo toimepanemise ajal oli tegu karistatav KarS § 121 järgi, mis nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Alates 01.01.2015 vastab R.C tegu saabunud tagajärje tõttu KarS § 121 lg 2 p 1 tunnustele. 1 KarS. Kommenteeritud väljaanne Juura 2015 lk 374 kohaselt on tervisehäire on samatähenduslik mõistega

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on karistusraamideks varem kehtinud KarS § 121 kohaselt rahaline karistus või kuni 3aastane vangistus. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumisest hoiduma ning kaitsma õiguskorda.3 Arvestades saabunud tagajärje raskust ei vastaks rahaline karistus süü suurusele. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus loeb isiku süüd ühelt poolt teo toimepanemise asjaolusid ja teiselt poolt saabunud tagajärge arvestades keskmiseks. Vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Üldpreventsiooni kaalutlused mõistetavat karistust ei vähenda. Ühiskond vajab teadmist sellest, et tervis kui üks tähtsamaid individuaalseid õigushüvesid on kaitstud ning tahtliku tegevuse tulemusena raske tagajärje saabumise korral on karistus arvestatav. Kohtu hinnangul vähendavad karistust eripreventiivsed kaalutlused. R.C on varem kriminaalkorras karistamata isik. Teo toimepanemisest on möödunud ligikaudu kolm aastat ning vägivaldne käitumine ei ole kordunud. Seega on põhjust arvata, et juba läbi viidud menetlus on omanud isiku suhtes eripreventiivset toimet. Kohus otsustab R.C süüdi tunnistada KarS 119 lg 1 ja KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1) järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kuivõrd tegemist on II astme kuriteoga ning varem karistamata isikuga, on võimalik jätta vangistus KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (8 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et R.C ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Riigikohtu praktika kohaselt peab katseaja pikkus ületama mõistetud karistust4.

6.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1-3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 6.1 Kriminaalmenetluse kulud Asjas on teostatud kohtuarstlik ekspertiis ja täiendekspertiis kokku maksumusega 181.00 eurot (tl 83, 102). KarS § 4 lg 3 kohaselt on toimepandud tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast5. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. R.C-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 181.00 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

6.2 Kannatanu menetluskulud KrMS § 180 lg 1 tuleneva hüvitisnõude õigustatud subjektiks on ka kannatanu, kes kandis menetluskulusid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on kannatul õigus esindajatasu hüvitamisele. Kannatanu esindaja esitas 22.05.2017 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 5548.80 eurot. Kohus loeb kriminaalasja menetlemisega seotud kuludeks alljärgnevate arvete alusel tekkinud kulud: 1) arve nr 1402537 alusel 0,9 tundi summas 129.60 eurot; 2) arve nr 1402621 alusel 0,2 tundi 28.80 eurot; 3) arve nr 1600958 alusel 0,6 tundi summas 86.40 eurot; 4) arve nr 1700074 alusel 0,3 tundi 43.20 eurot; 5) arve nr 1700255 alusel 1,9 tundi summas 302.40 eurot; 6) arve nr 1700355 alusel 11,7 tundi summas 1684.80 eurot; 7) arve nr 1700376 alusel 2,2 tundi summas 316.80 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot või 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuginedes Riigikohtu praktikale on taotluses näidatud tunnihind põhjendatud6. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kuluks eelpoolnimetatud arvete alusel 2592.00 eurot. Arve nr 1700074 alusel on põhjendamata kulu 0,2 tundi suhtlus kannatanu abikaasaga. Nimetatust ei nähtu õigusabi osutamine kannatanule endale. Kohus jätab esindaja kulu hüvitamise taotluse arve nr 1402348 alusel summas 28.80 eurot rahuldamata. Arve nr 1402348 kohaselt on õigusteenuse osutajaks Helen Xxxx. Helen Xxxx ei ole kannatanut menetluses esindanud, Eesti Advokatuuri kodulehe andmetel ei ole tegemist advokaadiga. Kohus jätab nimetatud kulu hüvitamise taotluse arve nr 1402348 alusel summas 72.00 eurot rahuldamata. Arvete 1) 1400204 summas 151.20 eurot; 2) 1400438 summas 924.00 eurot; 3) 1400650 summas 1142.40 eurot; 4) 1400972 summas 50.40 eurot; 5) 1402097 summas 33.60 eurot; 6) 1402221 summas 252.00 eurot; 7) 1600329 summas 187.20 eurot; 8) 1402537 alusel 0,8 tundi summas 115.20 eurot. alusel tekkinud kulu on seotud tsiviilhagi menetlemisega. Kuivõrd kohus lahendab tsiviilhagi tervikuna eraldi otsusega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist, siis lahendatakse selles menetluses ka kannatanule esindaja kulude hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lepingulise esindaja kulude hüvitamise taotluse nimetatud arvete osas läbi vaatamata. Sõidukulu KrMS § 178 lg 1 p 3 kohaselt kannatanule hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud sõidukulud. Kaitsja esitas tõendid lennukipileti ostmise kohta. Kuivõrd kannatanu töötab Norras pidi ta kohtuistungile 23.05.2017 lendama lennukiga ja pärast naasma sinna. Sõidukulu