Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-17-2291 7. juuni 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi O.H süüdistuses KarS § 121 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 1) ja § 119 lg 1 järgi. Tsiviilhagi eraldi lahendamine Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a määrus Kannatanu R. T. esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp, määruskaebus 8. mai 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta R. T. esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepa määruskaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.6. märtsil 2017 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt O.H kriminaalasjas. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu R. T. tsiviilhagi O.H , E OÜ ja A. I. vastu ning kaks hagiavalduse täpsustust.
2.Harju Maakohus andis 23. märtsi 2017. a määrusega O.H kohtu alla. 24. märtsi 2017. a määrusega kaasati tsiviilkostjana menetlusse E OÜ. O.H ja A. I. jäeti tsiviilkostjana menetlusse kaasamata.
3.Harju Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega võeti tsiviilhagi O.H ja E OÜ vastu menetlusse. A. I. vastu esitatud hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. Lisaks määras maakohus, et lahendab tsiviilhagi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 3 alusel tervikuna eraldi otsusega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist. Kohus leidis, et tsiviilhagi on keskmisest keerulisem ja selle menetlemine koos süüküsimusega võib takistada viimase lahendamist mõistliku aja jooksul.
4.23. mail 2017 toimunud kohtuistungil rahuldas Harju Maakohus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Anneli Lumiste ja O.H taotluse kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.
5.Harju Maakohtu 27. juuni 2017. a osaotsusega tunnistati O.H temale esitatud süüdistuses süüdi. Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt.
1-17-2291 Riigikohtu 10. jaanuari 2018. a määrusega jäeti O.H kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata.
6.3. mail 2018 esitas kannatanu esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp Harju Maakohtule tsiviilhagi tervikteksti ja taotluse kriminaalmenetluse jätkamiseks, kannatanu ülekuulamiseks ning hagiavalduses esitatud nõuete täpsustamiseks. Taotlusele oli lisatud 29 dokumentaalset tõendit tsiviilnõuete tõendamiseks.
7.Harju Maakohtu 12. septembri 2018. a määrusega jäeti kannatanu tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
7.1.Kriminaalmenetluse seadustikus puuduvad sätted selle kohta, millises menetluses tuleb lahendada tsiviilhagi pärast süüdimõistvat osaotsust. Kuna osaotsus tehti lühimenetluses, peaks sama menetluse liigi raames menetlema ka tsiviilhagi. Samas lahendatakse lühimenetluses asi üksnes kriminaaltoimiku materjali põhjal, ent kannatanu soovib esitada lisatõendeid hagiavalduse kohta. Seega tuleks need tõendid kannatanule tagastada, kuid nii kaotaks ta mitmeid menetlusõigusi, sealhulgas õiguse nõuet täiendavalt põhjendada või tõendada.
7.2.Kui kriminaaltoimiku materjalid pole lühimenetluses hagiavalduse lahendamiseks piisavad, peab kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama (KrMS 238 lg 1 p 2). Pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist pole aga prokuratuuril enam pädevust kriminaalasjaga edasi tegeleda. Sellises olukorras tingib kriminaaltoimiku materjalide ebapiisavus KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise. Kannatanul on võimalik esitada tsiviilnõuded uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
8.Maakohtu määruse vaidlustas kannatanu esindaja, kes taotles kohtumääruse tühistamist ja tsiviilhagi suhtes menetluse jätkamist.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja esimese astme kohut kohustati jätkama tsiviilhagi osas kriminaalasja arutamist. Määruskaebus rahuldati. Vaidlustamisviites märgiti, et määruse peale saab esitada määruskaebuse. Kohus leidis, et tsiviilhagi peab süüdimõistva osaotsuse jõustumise järel lahendama samas menetlusliigis, milles tehti osaotsus. Seega tuleb maakohtul menetleda hagiavaldust lühimenetluse korras. Kannatanu esindaja leiab ekslikult, nagu takistaks tsiviilhagi lahendamine lühimenetluses pärast osaotsuse jõustumist selle õiget lahendamist. Pealegi ei vaielnud kannatanu ega tema esindaja lühimenetluse kohaldamisele vastu. Neile pidi lisatõendite esitamise vajadus olema juba varem ettenähtav.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kannatanu esindaja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist osas, milles kohustati maakohut jätkama tsiviilhagi menetlemist lühimenetluse korras. Kannatanu esindaja taotleb uue määruse tegemist, millega kohustada maakohut lahendama hagiavaldust üldmenetluses. Kaebuse esitaja seisukohad on järgmised.
10.1.Kuna osaotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste ring ei hõlmanud tsiviilhagiga seonduvat, pole õigustatud ringkonnakohtu etteheide, et kannatanu ja tema esindaja oleksid pidanud juba varem vaidlema vastu lühimenetluse kohaldamisele.
2(5)
1-17-2291
10.2.Praegune asi on oluline kohtupraktika edasiarendamise seisukohalt. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, millises menetluses jätkatakse pärast süüdimõistvat osaotsust tsiviilhagi lahendamist, kui osaotsus tehti lühimenetluses. Olukorras, kus kohus teeb määruse tsiviilhagi eraldamise kohta üldmenetluses, tuleb ka hagiavaldust lahendada üldmenetluse korras.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Riigikohus põhjendab kõigepealt määruskaebuse läbi vaatamata jätmist (I). Määruse II osas käsitleb kolleegium obiter dictum’i korras seda, millise menetluse liigi sätetest tulnuks maakohtul juhinduda tsiviilhagi lahendamisel pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist (A), ja selgitab määruskaebemenetluses kujunenud õiguslikku olukorda (B). I
12.Harju Maakohus tegi 17. mail 2017 määruse, millega võttis kannatanu tsiviilhagi KrMS § 2631 lg-s 1 sätestatud korras menetlusse. Ühtlasi määras kohus, et teeb süüküsimuses osaotsuse ja lahendab hagiavalduse eraldi. Pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist otsustas kohus jätta tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata.
13.Kannatanu esindaja vaidlustab ringkonnakohtu määrust, millega tühistati maakohtu otsustus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ja kohustati maakohut jätkama hagiavalduse suhtes kriminaalmenetlust. Kolleegium leiab, et selline määrus on olemuslikult samastatav tsiviilhagi menetlusse võtmise määrusega, mille peale ei saa KrMS § 385 p 17 kohaselt määruskaebust esitada.
14.Riigikohtu hiljutises praktikas on asutud seisukohale, et tsiviilhagi menetlusse võtmise määrusega KrMS § 385 p 17 tähenduses tuleb võrdsustada ringkonnakohtu määrus, millega tühistatakse KrMS § 2631 lg 1 alusel tehtud tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmise (läbi vaatamata jätmise) määrus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. mai 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 30).
15.Samamoodi nagu asjas nr 3-1-1-22-17 välistab KrMS § 385 p 17 ka käimasolevas menetluses tehtud ringkonnakohtu määruse vaidlustamise. Selle sätte järgi saab edasi kaevata tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise (menetlusse võtmata jätmise) määrust. Sarnaselt tsiviilhagi menetlusse võtmise määrusega ei lõpeta ringkonnakohtu määrus, millega tühistatakse KrMS § 2962 lg 1 alusel vormistatud hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, tsiviilhagi edasist menetlemist. Seepärast ei võimalda KrMS § 385 p 17 niisuguse määruse peale kaevata (vt põhjalikumalt mutatis mutandis määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p-d 31 ja 32). Ka tsiviilkohtumenetluses on vaidlustatav üksnes hagi läbi vaatamata jätmise määrus (TsMS § 427). Ringkonnakohtu määrust, millega tühistatakse selline määrus ja hagi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, ei saa TsMS §-st 427 tulenevalt edasi kaevata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
21.veebruari 2018. a määrus nr 2-14-7385/204, p-d 12 ja 13).
16.Eelneva kokkuvõtteks ei saa KrMS § 385 p 17 kohaselt esitada määruskaebust muu hulgas sellise määruse peale, millega tühistatakse KrMS § 2962 lg 1 alusel tehtud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määrus ja maakohut kohustatakse hagiavaldust menetlema. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a määruses sisalduv vaidlustamisviide ekslik. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 350 lg 2 p-st 2, § 383 lg-st 1 ja § 385 p-st 17, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kannatanu esindaja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. 3(5)
1-17-2291 II
17.Pidades silmas KrMS § 390 lg 5 kolmandast lausest tulenevat Riigikohtu ülesannet tagada seaduse ühetaoline kohaldamine, selgitab kolleegium vaatamata määruskaebuse läbi vaatamata jätmisele obiter dictum'i korras järgmist. (A)
18.1. jaanuaril 2017 jõustusid kriminaalmenetluse seadustikus osaotsust ning tsiviilhagi ja avalikõigusliku nõudeavalduse eraldi lahendamist kätkevad sätted (KrMS § 310 lg-d 3–7). Üldreeglina menetleb kohus kriminaalasja terviklikult, lahendades ühe otsusega süüdistatava süüküsimuse ja kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilhagi ning muud KrMS § 306 lg-s 1 märgitud küsimused. Vaid erandjuhul võib kohus lahendada KrMS § 310 lg-st 3 tulenevalt hagiavalduse eraldi otsusega, kui see on vajalik, tagamaks süüküsimuse lahendamist mõistliku aja jooksul. Osaotsuse tegemine võimaldab vältida süüküsimuse lahendamise venimist mahuka või keeruka tsiviilhagi menetluse tõttu (vt määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 42).
19.Kui kohus otsustab tsiviilhagi eraldada ja teeb kriminaalasja lahendades süüdimõistva osaotsuse, ei lõppe kriminaalmenetlus osaotsuse jõustumisega, vaid hagiavalduse suhtes jätkub menetlus samas kriminaalasjas. Teisisõnu menetletakse tsiviilhagi ka sellisel juhul ühes ja samas kriminaalmenetluses süüdistatava süüküsimusega.
20.Öeldu ei tähenda aga seda, et tsiviilhagi lahendamine on alati seotud sama menetluse liigiga, mille raames tehakse süüdimõistev osaotsus. Tsiviilhagi menetlemine peatub alates ajast, mil kohus teeb otsustuse (määruse) lahendada tsiviilnõue eraldi. Hagiavalduse suhtes jätkub menetlus pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist sealt, kus see tsiviilhagi eraldamisel pooleli jäi. Juhul kui kohus teeb tsiviilhagi eraldi lahendamise määruse näiteks üldmenetluses, jätkub ka hagiavalduse menetlemine üldmenetluse korras. Seda sõltumata sellest, kas pärast kõnealuse määruse tegemist muutub süüdistatava süüküsimuse lahendamisel menetluse liik või mitte. Seega on määrav tähendus asjaolul, millises menetluse liigis otsustati tsiviilhagi ülejäänud kriminaalasjast eraldada.
21.Hagiavalduse eraldi lahendamine üldmenetluses toimub kriminaalmenetluse seadustiku
10.peatükis sätestatud üldises korras. See tähendab tsiviilhagi suhtes täiemahulist kohtulikku arutamist. Järelikult tuleb hagiavaldust menetleval kohtul juhinduda üldmenetluse korrast muu hulgas kohtulikul uurimisel (KrMS § 285 jj), sealhulgas tõendite esitamisel, vastuvõtmisel ja nende uurimisel.
22.Praegune kriminaalasi saadeti Harju Maakohtusse üldmenetluse korras. 17. mail 2017 koostas kohus tsiviilhagi eraldi lahendamise määruse. 23. mail 2017 toimus kohtuistung, kus taotleti lühimenetluse kohaldamist. Kohus rahuldas taotluse ja kriminaalasja arutamist jätkati lühimenetluses.
23.Maakohus tegi määruse tsiviilhagi eraldamise kohta üldmenetluses. Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitati kohtule alles pärast selle kohtumääruse tegemist. Kuna tsiviilhagi eraldati ajal, mil kriminaalasja menetleti veel üldmenetluses, tulnuks selle lahendamist jätkata pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist samuti üldmenetluse sätete alusel. (B) 4(5)
1-17-2291
24.Maakohus juhindus KrMS § 2962 lg 1 p-st 5, mille kohaselt jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui esineb muu seaduses nimetatud alus. Kohus põhjendas oma otsustust sellega, et osaotsus tehti lühimenetluses ja seepärast peaks ka hagiavalduse üle otsustama lühimenetluse korras. Kohus leidis, et kui kriminaaltoimiku materjalid peaksid osutuma tsiviilhagi lahendamiseks ebapiisavaks, tuleks see KrMS § 238 lg 1 p 2 järgi tagastada prokuratuurile, kes pole KrMS § 310 lg-st 5 tulenevalt aga enam kohtumenetluse pool. Seetõttu otsustas kohus jätta tsiviilhagi KrMS § 296 2 lg 1 p-s 5 sätestatut kohaldades läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas selle otsustuse ja kohustas maakohut jätkama tsiviilhagi suhtes kriminaalasja arutamist lühimenetluses.
25.Kuna kolleegium jätab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata, jõustub ringkonnakohtu määrus, milles esitatud seisukohad on KrMS § 3421 kohaselt maakohtule asja uuel arutamisel kohustuslikud. Lähtudes kõnealuse määruse resolutsioonist, tuleb maakohtul lahendada hagiavaldus lühimenetluse korras. Juhul kui kohus tuvastab, et kriminaaltoimiku materjal pole tsiviilhagi lahendamiseks piisav, peaks ta lühimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama, tehes KrMS § 238 lg 1 p-s 2 sätestatud lahendi. See säte on aga praeguses asjas muutunud sisutühjaks, sest prokuratuur pole tsiviilhagi eraldi lahendamisel KrMS § 310 lg 5 kohaselt enam kohtumenetluse pool. Arvestades seda, et KrMS § 238 lg 1 p 2 kohaldada ei saa, tuleb kohtul kriminaaltoimiku materjali ebapiisavuse korral jätta tsiviilhagi analoogia korras KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Sellises olukorras võib kannatanu esitada samasisulise nõude tsiviilkohtumenetluses.
26.Kolleegium selgitab sedagi, et kannatanul on võimalik võtta KrMS § 310 lg 7 kohaselt kohtu menetluses olev hagiavaldus kuni selle eraldi menetlemise alguseni tagasi. Tsiviilhagi saab tagasi võtta ka pärast käesolevat Riigikohtu määrust seni, kuni algab selle menetlemine maakohtus. Sellisel juhul jäetakse hagiavaldus KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, mis tähendab, et kannatanul avaneb võimalus esitada sama nõue tsiviilkohtumenetluse korras (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 40). (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Hannes Kiris, Paavo Randma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.