Avar Capital OÜ hagi Osaühingu Priva vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4147,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Avar Capital OÜ (registrikood 11502791, aadress Ao 4a-9, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (epost: [email protected]) Kostja: Osaühing Priva (registrikood 10038239, aadress Tuukri 19, Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Merilinn Ojasaar (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Priva Avar Capital OÜ kasuks võlgnevus summas 661,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 298,12 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Priva Avar Capital OÜ kasuks viivised põhinõudelt summas 661,75 eurot alates 16.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Tsiviilaja menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.
Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Avar Capital OÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohule OÜ Priva vastu hagi, milles palus kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks 3472,80 eurot, hagi esitamise hetkeni põhinõudelt (3472,80 eurot) tekkinud viivis 397,44 eurot ja viivis alates hagiavalduse kohtule esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kostja poolt põhinõude täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kinnistu aadressil Xxxx kuulus 16. märtsist 2017. a kuni 26. maini 2020. a P. P. ja osaühing Priva (kostja) kaasomandisse. Mõlemale kaasomanikule kuulus kinnistust 1⁄2 mõttelist osa. Kinnistu aadressil Xxxx oli kostja poolt antud tasu eest üürile Pilvest OÜ-le (registrikood 12354813) ja Rettum OÜ-le (registrikood 14057541).
3.P. P. ja Avar Capital OÜ (hageja) sõlmisid 1. aprillil 2017. a kasutuslepingu, mille kohaselt andis P. P. hageja kasutusse 1⁄2 osa kinnistust aadressil Xxxx koos viljade saamise õigusega. Hageja esitas kostjale alates juunist 2017. a igakuiselt 1⁄2 osas kinnistu aadressil Xxxx üürnikelt laekunud üüri tasumise kohta arved ja kuni jaanuarini 2020. a tasus kostja kõik hageja poolt esitatud arved.
4.Hageja esitas kostjale ka 14. veebruaril 2020. a arve summas 541,20 eurot, 11. märtsil 2020. a arve summas 541,20 eurot, 11. aprillil 2020. a arve summas 541,20 eurot ja 11. mail 2020. a arve summas 541,20 eurot.
5.Kostja on perioodil 14. veebruar 2020. a kuni 11. mai 2020. a hageja poolt esitatud arvetest tasunud 21. veebruaril 2020. a üksnes 192 eurot. Seega on kostja jätnud hagejale tasumata nimetatud perioodi eest esitatud arved summas 1972,80 eurot, kuigi kostja võimaldas üürnikel kasutada ja üürnikud ka kasutasid sel perioodil ärilisel otstarbel jätkuvalt Xxxx üüripindu. Isegi siis, kui kostja oleks omavoliliselt lõpetanud üürnikega üürilepingud, oleks ta sellise käitumisega tekitanud hagejale materiaalset kahju ja ka sel juhul tuleks kostjal hüvitada hagejale saamata jäänud tulu.
6.Ajal, mil toimus kohtus kinnistu aadressil Xxxx osas kaasomandi lõpetamine (tsiviilasi nr xxxx), sõlmis kostja ilma hageja nõusolekuta uusi, pika tähtajaga ja kahjulikel tingimustel üürilepinguid. Lisaks võõrandas kostja omavoliliselt 18. septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le hinnaga 3000 eurot. Diiselkatla müügihinnast 1⁄2 osa ehk 1500 eurot on kostja jätnud hagejale tasumata. Mingisugust remonti või investeeringut pole Ellrey Grupp OÜ poolt kinnistul aadressil Xxxx tehtud ja hageja ei tea sellest äriühingust midagi.
7.Hageja saatis 21. novembril 2020. a kostjale nõudekirja, milles palus tasuda 7823,72 eurot hiljemalt 27. novembril 2020. a. Ühtlasi palus hageja kostjal esitada omapoolsed ettepanekud nõudekirja osas. Kostja on nõudekirja kätte saanud ja kinnitas seda telefoni teel.
8.Kostja saatis 31. detsembril 2020. a hagejale lõpuks ka kirjalikult nõudekirjale vastuse, milles teatab, et arved ei ole alusdokumendid ja seega on nõue tühine.
9.P. P. ja hageja sõlmisid 16. juunil 2021. a nõude loovutamise lepingu, millega loovutas P. P. hagejale kasutuseeliste hüvitamise nõudeõiguse kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt 8. septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le müügist hinnaga 3000 eurot.
10.Seega ei esine hageja arvates antud juhul ühtegi mõjuvat põhjust kostja poolt perioodil 14. veebruar 2020. a kuni 11. mai 2020. a arvete tasumata jätmiseks summas 1972,80 eurot.
Kostja ei saa ilmselgelt ka väita, et tal ei olegi kohustust midagi tasuda, sest sel juhul tekib hagejal paratamatult küsimus, et miks kostja tasus kõik enne veebruari 2020. a hageja poolt esitatud arved. Kehtiv õigus välistab sellise võimaluse, kus jäetakse kinnistu kasutamise eest laekunud üür 1⁄2 osas hagejale tasumata.
11.Kuna kinnistusraamatu andmetel kuulub vaidlusalune kinnistu alates 16. märtsist 2017.a 1⁄2 mõttelises osas P. P.le ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale, siis vastavalt sellele mõttelise osa suurusele tuleb jagada ka kaasomandi majandamisest, sh esemete võõrandamisest saadud kasu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt on kasutuseelise harilikuks väärtuseks selle keskmine turuhind (sh 1. novembri 2017. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-11930/96). Riigikohus on rõhutanud, et TsMS § 233 lg 2 alusel on võimalik määrata kasutuseelise väärtus kohtu õiglase hinnangu järgi, kui selle täpne kindlakstegemine ei ole esitatud tõendeid hinnates võimalik (Riigikohtu 20. detsembri 2005. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05). Järelikult tuleneb eelnevast, et isegi siis, kui kasutuseelise täpne väärtus poleks kindlaks määratav, on kohtul õigus määrata see endal lähtudes õigluse põhimõttest. Käesoleval juhul on aga kasutuseelise väärtus täpselt kindlaks tehtav, sest kostja on enne kaasomandi lõpetamist 18. septembril 2019. a müünud omavoliliselt kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le hinnaga 3000 eurot. Nimetatud summast 1⁄2 ehk 1500 eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada, sest P. P. on nõudeõiguse loovutanud hagejale. Riigikohus on rõhutanud, et AÕS § 71 lg 2 on nn nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. Kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa. Seega saavad kaasomanikud lisaks kahju hüvitamise nõudele ja alusetust rikastumisest tulenevale nõudele esitada ka nõude AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (Riigikohtu 15. juuni 2011. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11). Seega võib hageja esitada AÕS § 71 lg 2 alusel kostja vastu 1⁄2 diiselkatla müügist saadud 1500 euro kasutuseeliste hüvitamise nõude. Ilmselgelt ei tohi kostja kinnistu kaasomanikuna käituda õigussuhtes selliselt, et oma käitumisega põhjustaks teisele kaasomanikule kahju.
12.Poolte vahel ei saa olla vaidlust ka selles, kas võlgnevuse ja hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks või mitte, sest hageja on kostjale esitanud vastavad arved. VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kuna kostja on aktsepteerinud hageja poolt arvetel märgitud arve tasumise tähtaegu, siis on poolte vaheline kokkulepe olnud selline, et kostja tasub hageja poolt esitatud arved 7 päeva jooksul. Seega muutusid hageja nõuded üürnikelt laekunud 1⁄2 üüri tasumise osas kostja vastu sissenõutavaks 7 päeva möödudes arvates hageja poolt arve saatmisest kostjale. Kostja poolt 18. septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud diiselkatla müügist Ellrey Grupp OÜ-le 1⁄2 osas hüvitamise nõue 1500 euro muutus VÕS § 82 lg 3 kohaselt samuti hageja arvates sissenõutavaks 7 päeva möödudes ehk alates 26. septembrist 2019. a.
13.VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale võimaluse kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda võlgnevuse, intresside ning viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleneb eelnevast, et alates hageja nõude sissenõutavaks muutumisest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna pooled ei ole eraldi viivise määras kokku leppinud, siis tuleb aluseks võtta seadusjärgse viivise määr. Lihtsuse mõttes esitab hageja kostja vastu viivisenõude arvete tasumata jätmiselt perioodil 14. veebruar 2020. a kuni 11. mail 2020. a summas 1972,80 eurot alates 19. maist 2020. a. Käesoleva hagiavalduse kohtule esitamise hetke seisuga on kostja poolt tasumata arvetelt summas 1972,80 kogunenud viiviseid kokku 181,77 eurot (lisa 12). Kostja poolt 18. septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud diiselkatla müügist Ellrey Grupp OÜ-le 1⁄2 osas hüvitamise nõudelt summas 1500 eurot on alates 26. septembrist 2019. a kuni hagiavalduse kohtule esitamise hetke seisuga kogunenud viiviseid 215,67 eurot (lisa 13). Lisaks esitab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kostja vastu nn tulevikus tekkiva viivise nõude. Riigikohus on rõhutanud 12. oktoobri 2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, et eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja seisukoht
14.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
15.Kostja vastuse kohaselt hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded rajanevad kaasomandi institutsioonil ja asjaolul, et 16.03.2017-26.05.2020) olid P. P. ja kostja Xxxx (edaspidi Kinnistu) ärimaa kaasomanikud. P. P.le kuulus 1⁄2 kaasomandist ja kostjale 1⁄2 kaasomandist. Alates 26.05.2020 on P. P. kinnisasja ainuomanik. Hageja ei ole praegu ega varasemalt olnud Xxxx omanik, hageja väitel põhineb tema nõudeõigus P. P.ga sõlmitud nõude loovutamise lepingul.
16.Kinnistul asub autopesula ehitisregistri koodiga xxxx, mis on jagatud kolmeks eraldi boksiks.
17.Hagiavalduse kohaselt jaguneb hageja nõue summas 3472,8 eurot väidetava küttelemendi 1⁄2 müügihinna hüvitamise nõudel summas 1500 eurot ja tasumata arvetel summas 1972,8 eurot.
18.Hageja väitel müüs kostja väidetavalt kaasomandisse kuuluva Polar E35 seeria 2013 tootmisaasta kütteelemendi, mille eest sai kostja 3000 eurot. AÕS § 71 lg 2 alusel nõuab hageja sellest 1500 eurot endale.
19.Kuivõrd soojapuhur pole kaasomandi osa ja kostja pole soojapuhurit müünud ega soojapuhuri müügist raha saanud, siis pole ka põhjust rääkida hageja nõude rahuldamisest nt käsundita asjajaamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Ka neil juhtudel peab olema tõendatud, et teine kaasomanik oli kostja isikliku soojapuhuri suhtes õigustatud isikuks ja kostja müüs soojapuhuri, millest saadule oli kostjal õigus.
20.Diiselkatlal põhinev soojapuhur pole kaasomandi osaks ja kaasomanik P. P. pole soojapuhuri suhtes õigustatud isikuks.
21.Asjakohase Polar E35 seeria soojapuhuri puhul on tegemist teisaldatava ja iseseisva kütteseadmega, mis töötab diislil. Diisli põletamise käigus soojendatakse küttekeha, mis omakorda soojendab sisse tõmmatavat õhku ja väljutatakse soe õhk. Nimetus diiselkatel on relevantne, sest soojapuhuri katlas toimub diisli põlemine.
22.Kostja omandas soojapuhuri oma kulul 2013.a ettevõttelt Tallmac Tehnika OÜ tasudes diiselkatla-soojapuhuri eest 3 424,8 eurot. Teine kaasomanik, P. P., pole soojapuhuri soetamisega seotud kulusid kandnud.
23.Ehitisregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte puudub. Seega ostis kostja omal ajal soojapuhuri, et kütta parasjagu seda ruumi, mida tal või üürnikul oli kütta vaja. Tegemist oli lihtsalt teisaldatava seadmega. Sellepärast ei nõudnud kostja teiselt kaasomanikult, P. P.lt, teisaldatava kütteseadmega seotud kulud hüvitamist. Tegemist oli kostja isikliku varaga, mis olnud kinnisasja oluliseks osaks.
24.Asjaolu, et soojapuhur pole olemuslikult hoone osa ja seda on võimalik lihtsasti teisaldada kinnitab ka hageja seisukoht, mille kohaselt kostja lihtsalt võttis soojapuhuri ja andis selle raha eest kellelegi kolmandale.
25.Kuivõrd kostja ostis teisaldatava soojapuhuri isiklikuks vajaduspõhiseks kasutuseks, tasus selle eest 100% ning teine kaasomanik, P. P., pole kunagi kostjale soojapuhuri seotuskulu hüvitanud, siis ei ole võimalik ka muu aluse olemasolu, millele tuginedes saaks hageja väita, et P. P. on soojapuhuri omanik ja õigustatud isikuks soojapuhuri osas. Seega on täitmata AÕS § 71 lg 2 kohaldamise esimene eeldus, et soojapuhur on kaasomandi osa.
26.Isegi kui eeldada, et soojapuhur oli kinnisasja oluline osa ja/või kaasomanik P. P. oli soojapuhuri suhtes osaliselt või täielikult õigustatud isikuks (millega kostja ei nõustu), puudub hagejal ka sellisel juhul kostja vastu nõue. Tõele mittevastav ning kohut eksitav on hageja väide, et kostja on soojapuhuri võõrandanud.
27.Hageja väitel müüs kostja soojapuhuri 3000 euro eest ettevõttele Ellrey Grupp OÜ (edaspidi Ellrey). See väide ei vasta tõele. Kuigi kostja pidas Ellreyga läbirääkimisi soojapuhuri võõrandamise osas, ei jõudnud pooled müügitingimustes kokkuleppele.
28.Täiendavalt toob kostja esile, et hagiavalduses esitatud müügilepingul puudub ostja allkiri, mis samuti tõendab seda, et kostja ja Ellery ei ole müügilepingut sõlminud. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse, et leping sõlmitud, kui kõik lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud.
29.Seega on antud juhul täitmata ka AÕS § 71 lg 2 kohaldamise teine hädavajalik eeldus, et eksisteerib vili, mida kostja saaks teise kaasomanikuga jagada.
30.Kinnistu (kaas)omanikuks oli ja on P. P., mitte hageja. Hageja pole nõuete esitamiseks õigustatud isik. Kui ka hageja oleks õigustatud isik, siis kostjal pole võimalik vastata hagiavaldusele arveid puudutavates küsimustes, sest hageja pole konkretiseeritult väitnud ega tõendanud, mida ja mille eest hageja oma nõuded esitab.
31.Hageja väidab, et kostja võlgneb hagejale tasumata arvete alusel 1972,8 eurot. Hageja hagiavaldusest ei nähtu arusaadavalt ja kontrollitavalt, millistele õigussuhtele ja alustele tuginedes hageja oma nõuded esitab. Kostja toob esile, et nõudeloovutamise lepingu p 2 kohaselt loovutas kaasomanik P. P. hagejale üksnes soojapuhuriga seotud nõuded, mitte midagi enamat. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi hageja pole ka kunagi olnud kinnistu (kaas)omanik. Asjaolu, et hageja on varasemalt kaasomanikku P. P.t esindanud, mh võtnud P. P. nimel vastu erinevat liiki tahteavaldusi, ei muuda ühelgi juhul hagejat P. P. asemel õigustatud isikuks. Seega hageja nõudeõigus on välistatud.
32.Esmalt toob kostja välja, et hagiavalduse kohaselt oli kostja ja Pilvest OÜ vahel sõlmitud üürileping. Hagiavalduse pinnalt võib kostja eeldada (kuigi see hagist ei tulene), et hageja nõuab oma osa kostja ja Pilvest OÜ vahe üürilepingu alusel makstud summadest. Hagiavalduse kohaselt on võlgnetavaks perioodiks vahemik 14. veebruar kuni 11. mai 2020. Jättes kõrvale küsimuse, kas hagejal on üldse P. P. asemel nõudeõigus, on hageja positsioon äärmiselt kummastav ja vastuoluline. Nimelt kaasomanik P. P. lõpetas ise 18.09.2019 teatega Pilvest OÜ -ga sõlmitud üürilepingu alates 20.12.2019, kuid nüüd nõuab hilisema perioodi eest üüritulu lepingu eest, mille ta ise lõpetas. Hageja nõude arvestusest ei nähtu, kas ja kuivõrd on hageja nimetatud asjaolu arvesse võtnud.
33.Teiseks toob kostja esile, et Kinnistu hoones asub 3 võrdse suurusega boksi ning vaidlusalusel ajaperioodil olid P. P. ja kostja mõlemad 1⁄2 suurusega kaasomanikud. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule üksnes tema osale vastav kasu. Seega P. P. õigus kasule ei saa ühelgi juhul ulatuda kaugemale, kui 1,5 boksi eest ja AÕS § 71 lg 2 u üldreeglist tulenevalt ei saa P. P. nõuda ka kostjale kuuluva osa arvelt saadava kasu jaotamist. Analoogselt Riigikohtu lahendiga 3-2-1-9312 punktis 19, et kaasomanik saab nõuda üksnes tema osa suurusele vastavaid vilju: „vaid kaasomanik saab nõuda oma osa kasutuseeliste hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel.“ Hageja nõudest ei nähtu, kas ja mis ulatuses on nõude kujunemises arvesse võetud kaasomandite suurust ja (kasutuse) jaotust kaasomanike vahel.
34.Kolmandaks on oluline ka asjaolu, et hagiavalduse räägib hageja: „võlgnevuse ja hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks või mitte, sest hageja on kostjale esitanud vastavad arved“. Seega formuleerib hageja oma nõude kui kõige tüüpilisema kahju hüvitamise nõude. Kui tegemist on lõppastmes kahju hüvitamise nõudega, peab hageja konkretiseeritult väitma ja tõendama iga kahju hüvitamise nõude aluseks olevat eeldust ja alust, täpse loetelu leiab nt Riigikohtu lahendi 3-2-1-130-15 punktist 11. Kui hageja soovib oma nõuet esitada läbi valduse ja kasutuseeliste väärtuse, siis peab hageja konkretiseeritult väitma ja tõendama ning esitama kontrollitava arvestuse, mis puudutab: i) kaasomandite kasutustingimused kaasomandite osade suhtes, ii) kasutamiste tähtajad (sh vaidetud lepingute kestusi), iii) kaasomanditega seotud kulusid ja tulusid. Kui P. P. takistas kaasomandite kasutamist, siis tuleb sedagi arvesse võtta ja hinnata, millises ulatuses kasutusõigust kitsendati ja kuidas see kasutusõiguse väärtust vaidlusalusel ajavahemikul mõjutas. Kohtuotsuse põhjendused
35.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
36.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Kinnistu aadressil Xxxx kuulus 16. märtsist 2017. a kuni 26. maini 2020. a. P. P. ja osaühing Priva (kostja) kaasomandisse. Mõlemale kaasomanikule kuulus kinnistust 1⁄2 mõttelist osa (I kd tl 6). Alates 26.05.2020 on P. P. Xxxx ainuomanik. P. P. omandas 1/2 Xxxx kinnistust OÜ Priva Shipping pankrotimetluses avalikul enampakkumisel. P. P. ja Avar Capital OÜ (hageja) sõlmisid 1. aprillil 2017. a kasutuslepingu, mille kohaselt andis P. P. hageja kasutusse 1⁄2 osa kinnistust aadressil Xxxx koos viljade saamise õigusega ( I kd tl 70). P. P. ja Avar Capital OÜ vahel on 14.06.2021 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutas P. P. Avar Capital OÜ-le kasutuseelise hüvitamise nõudeõiguse kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt 8. septembril 2019. kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le müügist hinnaga 3000 eurot (I kd tl16-17).
37.Hageja on esitanud kostja vastu hagi 3472,8 euro nõudes. Hageja rajab oma nõude asjaolule, et 16.03.2017-26.05.2020 olid P. P. ja kostja Xxxx kinnistu kaasomanikud. P. P.le kuulus 1⁄2 kaasomandist ja kostjale kuulus 1⁄2 kaasomandist. Alates 26.05.2020 on P. P. kinnistu Xxxx ainuomanik. Hageja nõue summas 3472,8 eurot jaguneb diiselkatel-soojapuhur (polartherm oy mudel Polar E35l) 1⁄2 müügihinna hüvitamise nõudel summas 1500 eurot ja kasutuseelise hüvitamise/üüritulu nõudel summas 1 972,80 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu.
38.Kõigepealt lahendab kohus Polar diiselkatla-soojapuhur Plartherm OY Polar E35 võõrandamisel põhineva kasutuseelise nõude.
39.Hagiavalduses hageja väitis, et kostja on enne kaasomandi lõpetamist 18. septembril 2019. a müünud omavoliliselt kaasomandisse kuulunud soojapuhuri-diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le hinnaga 3000 eurot. Nimetatud summast 1⁄2 ehk 1500 eurot tuleb kostjalt hüvitada hagejale, sest P. P. on nõudeõiguse loovutanud hagejale. Menetluse käigus hageja muutis oma väidet ning hageja väitel Lines Kinnisvara OÜ olevat täpsustamata ajal ajavahemikus 2019-20202 diiselkatla kinnistult ära viinud (diiselkatelt enam Xxxx pole) ja seetõttu kandis Rettum OÜ kulu, mis seisnes Xxxx asenduskatala toomise kuludes.
40.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele AÕS § 71 lg 2 alusel. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui pooled ei ole teistsugusele kokkuleppele jõudnud. Riigikohus on lahendi 3-2-1-51-11 punktis 23 selgitanud AÕS § 71 lg 2 kohaldamise aluseid järgmiselt: „Kaasomanikule kuulub AÕS § 71 lg 2 järgi tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (vt Riigikohtu
20.detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1149-10, p 13). Kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes (vt ka otsuse p 16), millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa.“
41.Eelnimetatud Riigikohtu lahendist ja AÕS § 71 lg 2 tuleneb, et viidatud alusel nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et (i) asjakohane asi kuulub ka talle olles kaasomandi osaks ning (ii) kostja on kaasomandi osaks oleva asja müünud ning saanud selle eest vilja (VÕS § 208 lg 1 ostuhind), mida kostja peab teise kaasomanikuga vastavalt kaasomandi osa suurusele jagama. Toodud alused peavad eksisteerima kumulatiivselt ehk üheaegselt.
42.Kostja väidab, et käesoleval juhul ei ole täidetud mitte kumbki alus- soojapuhur pole kaasomandi osa ja kostja pole soojapuhurit müünud ega soojapuhuri müügist raha saanud.
43.Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks kõigepealt tuvastada, kas vaidlusalune soojapuhur-diiselkatel Polar E35 näol on tegemist Xxxx kinnistu olulise osa või päraldisega.
44.Kostja leiab, et diiselkatel-soojapuhur kuulub kostjale. Kostja väitel soojapuhur-diiselkatel Polar E35 näol on tegemist teisaldatava ja iseseisva kütteseadmega. Kostja omandas diiselkatla-soojapuhuri oma kulul 2013. a ettevõttelt Tallmac Tehnika OÜ tasudes diiselkatlasoojapuhuri eest 3 424,80 eurot. Teine kaasomanik, tema õigusjärglane P. P., ega hageja pole kunagi diiselkatla-soojapuhuri soetamisega seotud kulusid kandnud ega seda ka menetluses kordagi väitnud.
45.TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa asja koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
46.Kohus tuvastab, et ehitusregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte puudub (I kt tl 3637). Seega tuleb kütte Xxxx hoonet paigaldatava küttekehaga.
47.Kohus nõustub kostjaga, et kuna soojapuhur on iseseisev ja autonoomne küttekeha, mis on juba toodetud nii, et seda oleks lihtne teisaldada ja mida on võimalik hoonet kahjustamata eemaldada, siis ei saa soojapuhurit lugeda TsÜS § 53 jj alusel Xxxx kinnistu hoone oluliseks osaks. Seetõttu ei saa eeldada diiselkatla-soojapuhuri kuuluvust ka teisele kaasomanikule. Asjaolu, et diiselkatel-soojapuhur pole olemuslikult hoone osa ja seda on võimalik lihtsasti
teisaldada kinnitab ka hageja enda seisukoht, et mille kohaselt kostja väidetavalt lihtsalt võttis diiselkatla-soojapuhuri ja andis selle raha eest kolmandale isikule.
48.TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise eesmärgi ja sellel vastava ruumilise seose kaudu. Riigikohus on leidnud 20. detsembri 2005. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 punktis 25, et AÕS § 90 lg 1 järgi eeldatakse, et iga asja valdaja on selle omanik. Kui ehitistes või nende juures olnud asjad sai lugeda ehitiste päraldisteks, on kohtud jätnud tähelepanuta ka TsÜS § 57 lg 3 selle kohta, et eelduslikult laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldistele.
49.Kohus leiab, et diiselkatla-soojapuhuri näol on tegemist kinnisasjal Xxxx asuva ehitise päraldisega TsÜS § 57 lg 1 tähenduses, sest ta teenib peaasja ehk ehitist ja ta on sellega seotud nii ühise majandusliku eesmärgi kui ka ruumilise seose kaudu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ehitusregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte puudub, siis hoone kütmine toimus antud diiselkatla-soojapuhuri kaudu. TsÜS § 61 lg 1 sätestab, et asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Eeltoodust tuleneb, et kui ehitise seadusjärgse omaniku tahtel eemaldatakse ehitisest mõni selle päraldis, lakkab ese olemast päraldis.
50.Vaidlust pole selle üle, et P. P. omandas Xxxx kinnistu OÜ Priva Shipping pankrotimenetluses avalikul enampakkumisel. Xxxx kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müügil avalikul enampakkumisel ei olnud ühtegi viidet, et soojapuhur-diiselkatel ei kuulu müüdava 1⁄2 kaasomandi hulka.
51.TMS § 150 lg 2 sätestab, et sundenampakkumise esemeks on ka kolmandale isikule kuuluvad kinnisasja päraldised, mis on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on saavutanud asja arestimisest vabastamise enampakkumise toimumise ajaks ja sellest kohtutäiturile teatanud. Eeltoodust tuleneb, et kui P. P. ostis avaliku enampakkumise korras 1⁄2 mõttelist osa Xxxx kinnistust ja soojapuhur- diiselkatelt ei välistatud päraldiste hulgast, siis peab kostja tõendama, et seadusest või lepingust tulenevalt ei omandanud hageja 1⁄2 kinnistu mõttelise osa ostmisel päraldisena ka 1⁄2 osa soojapuhur-diiselkatlast. Kostja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmandas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Seega oleks kostja pidanud esitama soojapuhur-diiselkatte arestist vabastamise nõude. Seda pole kostja teinud ehk kostja pole esitanud kohtule dokumenti, millest nähtuks, et ta oleks saavutanud soojapuhur-diiselkatla arestist vabastamise ja selles kohtutäiturile teatanud.
52.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et P. P. on omandanud Xxxx kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omandamisel päraldisena ka 1⁄2 osa kinnistul asuvas hoones asuvast soojapuhurdiiselkatlast.
53.Seega tuleb järgnevalt tuvastada kas kostja on võõrandanud Xxxx kinnistult Polar diiselkatla-soojapuhur Plartherm OY Polar E3. Kostja eitab soojapuhur-kütteseadme võõrandamist ja selle eest raha saamist.
54.Hageja esialgsete väidete kohaselt kostja müüs soojapuhuri 3000 eurot eest Ellrey Grupp OÜ. Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole leidnud tõendamist. Hageja on esitanud kohtule tõendina 18.09.2019 kuupäeva kandva Ellrey Group OÜ ja Priva OÜ vahelise müügilepingu, millel on müüja Priva OÜ allkiri, kuid puudub ostja Ellrey Group OÜ esindaja allkiri (I kt tl
13). Kostja on selgitanud, et ta pidas läbirääkimisi Ellrey Grupp OÜ-ga soojapuhuri võõrandamiseks, kuid müügitingimustes ei jõutud kokkuleppele. Selle väite kinnituseks on kostja kohtule esitanud Ellrey Grupp OÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud kinnituskirja, milles Ellrey Grupp OÜ juhatuse liige E. K. kinnitab, et Ellrey Grupp OÜ ei ole sõlminud kokkulepet kostjaga soojapuhur- diiselkatla ostuks, ei ole tasunud kostjale soojapuhuridiiselkatla eest ning ei ole saanud endale Polar E35 seeria soojapuhurit -diiselkatelt (I kd tl 53). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja ei ole sõlminud Ellrey Grupp OÜ-ga soojapuhur-diiselkatla müügilepingust ja ei ole saanud selle eest 3000 eurot Ellrey Grupp OÜ-lt.
55.Menetluse käigus on hageja esitanud väite, et Lines Kinnisvara OÜ olevat täpsustamata ajal ajavahemikus 2019-2020 diiselkatla kinnistult ära viinud (diiselkatelt enam Xxxx pole) ja seetõttu kandis Rettum OÜ kulu, mis seisnes Xxxx asenduskatala toomise kuludes. Hageja on esitanud kohtule Rettum OÜ 12.01.2023 kinnituskirja, milles Rettum OÜ kinnitab, et oli perioodil 2017-2020 veebruar 2020 Xxxx üürnik. Üürileandja Lines Kinnisvara OÜ ja Rettum vaidlesid omavahel üürilepingu lõppemise teemal tsiviilasja xxxx raamas. Mingil ajal 20192020 viis S. V. diiselkatla üüripinnalt ära ja seetõttu tõime üüripinnale asenduskatla (I kd tl 136). Kostja esitas tõendina tsiviilasja nr xxxx raames Rettum OÜ poolt esitatud hagi täpsustuse, millest nähtub, et kostja viis ära mitmeid Rettum OÜ-le kuuluvaid asju (I kd tl 141-146). Kohus nõustub hageja, et tsiviilasja xxxx raames Rettum OÜ poolt diiselkatla kulu hüvitamise nõude esitamata jätmine ei tõenda kuidagi seda, Xxxx kinnistul asuvast hoonest kostja soojapuhur-diiselkatelt minema ei viinud. Kuna nimetatud soojapuhur-diiselkatel oli kinnistul asuva ehitise päraldiseks ja kuulus seega Xxxx asuva kinnisasja omanikele, siis ei olnudki Rettum OÜ-l alus antud soojapuhu-diiselkatla äraviimisega seoses kostja vastu hagi esitada, sest tegemist ei olnud Rettum OÜ varaga. Kohus märgib, et kohtule esitatud Rettum OÜ 9. aprilli 2020 hagi täpsustuse punkti 2.2.8 on Rettum OÜ välja toonud kaduma läinud Rettum OÜ vara ja punktis 2.3 on Rettum OÜ välja toonud täiendavad kulutused, mida Rettum OÜ tegema kostja poolt tema kahjustatud asjade parandamiseks ( I kd tl 141-146). Seega ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud Rettum OÜ 9. aprilli 2020 hagi täpsustus asjaolu, et kostja ei viinud 2019-2020 soojapuhur-diiselkatelt Rettum OÜ poolt üüritavalt pinnalt ära.
56.Kohtule on esitatud 27.jaanuaril 2017 veebiaadressil www.oksjonikeskus.ee avaldatud kuulutus Xxxx kinnistu müügi kohta enampakkumisel millest nähtub kinnistul asuv katel (I kd tl 71). Kostja poolt kohtule esitatud 28.10.2021 ja 04.01.2023 tehtud fotodest ja videost nähtub, et vaidlusalune soojapuhur-diiselkatel paiknes 28.10.2021 kuni 04.01.2022 Xxxx kinnistul (I kd tl 121-125 fotod ja video 04.01.2023 kostja seisukoha 6). Hageja on väitnud, et tegemist ei ole sama katlaga, millest hageja omandas 1⁄2 mõttelist osa 2017 toimunud avaliku enampakkumise raames, sest erinevused seisnevad värvis, kujus ja isegi torude väljundis. Kohus leiab, et hageja väide on ümber lükatud kostja poolt esitatud fotode ja videotega. Hageja ja kostja poolt antud piltidel ning tootja näidiskasutuselt on näha sama värvi soojapuhurit-diiselkatelt. Värvuse alatoon erineb õrnalt vaid niipalju, kui palju erinevad valgustustingimused ja kaamera, millega pildistati või filmiti. Kõikidel piltidel on näha identse kujuga soojapuhurit-diiselkatelt. See on püstine ja risttahuka kujuga. Tootekataloogilt ja tootja näidiskasutuselt on näha, et soojapuhur-diiselkatel on jaotatud välispaneelide järgi kolme sektsiooni, alumine kitsam, keskmine laiem ja ülemine kitsam. Lisaks eristab paneele must raam. Nii hageja kui kostja poolt kohtule esitatud piltidel on torude väljund sama, mis tootja näidiskasutuse pildil. Kuigi reaalelus on soojapuhurit-diiselkatelt pildistatud erinevate nurkade alt, on näha järgnevat. Tootja näidiskasutuse pildi kohaselt on soojapuhur-diiselkatel õhendatud kahe toruga– tagant poolt väiksema diameetriga toruga ja pealt poolt suurema diameetriga. Nii on ka soojuspuhurist tehtud piltidelt näha, et lisaks korpuse peal olevale suure diameetriga torule jookseb ka veel korpuse kõrval väiiksema diameetriga toru.
Kusjuures tagumine paneel, millele kinnitub väiksema diameetriga toru, selle paneeliga külgnevad paneelid keskmised paneelid, millel asuvad sama suuruse, asukoha ning kirjastiiliga.
57.Seega on tõendamist leidnud, et vaidlusalune soojapuhur-diiselkatel oli alates 2017 enampakkumisest kuni 04.01.2023 Xxxx kinnistul. Eeltoodust tulevevalt on ebaõiged hageja väited, et Lines Kinnisvara OÜ viis soojapuhuri-diiselkatla minema ja Rettum OÜ on toonud asemele asenduskatla.
58.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Polar diiselkatel-soojapuhur Plartherm OY Polar E35 oli vähemalt kuni 04.01.2023 Xxxx kinnistul olemas, mistõttu on ebaõige hageja väide, et kostja on antud diisekatel-soojapuhuri võõrandanud või kinnistul minema viinud.
59.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata diiselkatla-soojapuhur võõrandamisega seoses esitatud kasutuseelise nõude summas 1500 eurot.
60.Järgnevalt lahendab kohus üüritulu nõude.
61.Hageja palub kostjalt välja mõista 1972,80 eurot, mille aluseks on hageja poolt kostjale 14.02.2020-11.05.2020 esitatud arved, mille hageja on esitanud kostjale perioodi märts-mai 2020 Xxxx ruumide üürimise eest.
62.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et P. P. ja hageja vahel on 1. aprillil 2017 sõlmitud kasutusleping, mille kohaselt P. P. annab hageja kasutusse P. P.le kuuluva 1/ 2 mõttelist osa kinnistust aadressil Xxxx. Nimetatud kasutuslepingu punkti 5.3 kohaselt võib kasutusse saaja anda objekti kasutamise (allkasutusse) osapoolte kokkulepitud tingimustel kolmandale isikutele ilma kasutusse andja nõusolekuta. Objekti allkasutusse andmisest saadav kasu ja viljad kuuluvad kasutusse saajale (tlk 70-70 pöördel).
63.Hageja leiab, et nimetatud kasutuslepingu puhul on tegemist üürilepinguga VÕS § 271 mõistes. Seega oli hagejal õiguslik alus anda Xxxx 1⁄2 mõttelist osa kasutusse kolmandatele isikutele, sh kostjale. Hageja väidab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja üürib kogu Xxxx kinnistut välja erinevatele üürnikele ja hüvitab hagejale kui kinnistust 1⁄2 mõttelise osa kasutusse saajale 1⁄2 ulatuses kinnistu üürnikelt saadud üüritulust. Seega kohtu hinnangul võib hagejal nõue kostja vastu olla VÕS § 288 lg 1 alusel. VÕS § 288 lg 1 sätestab, et üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Kostja on küll väitnud, et pooled ei sõlminud allüürilepingut, kuid pole samas selgitanud, millisest lepingust tuleneva õigussuhte alusel ta hageja poolt esitatud arveid kuni veebruarini 2020. a. tasus. Samas asja materjalides nähtuvalt on sarnast lepingulist suhet kasutanud ka kostja ise, andes oma mõttelise osa kinnistust üürile Lines Kinnisvara OÜ-le , kes omakorda andis selle allkasutusse Xiljon OÜ-le ( II kd tl 59- 61 pöördel).
64.Kostja väidab, et Xxxx paiknev ehitis on jaotatud kolme eraldi sissepääsuga ruumiks/boksiks, mis on kõik ligikaudu sama suurusega. Kostja leiab, et kuivõrd P. P. ja kostja olid 1⁄2 ulatuses kaasomanikud, siis see tähendab, et P. P. kontrollida oli no automaatselt üks ruum, kostja kontrollida teine ruum ning kolmas ruum oli no jagamiseks. Seega saaks hageja nõuda üksnes kolmanda ruumi jagamisest saadava tulu jagamist 50% ulatuses. Kostja on väitnud, et perioodil 14.02.2020-11.05.2020 toimus ruumide kasutus järgnevalt: a) P. P. kasutada oli alates 01.02.2020 talle mõeldud boks. Selle eest ei saa hageja tasumist kostjalt nõuda; b) teist ruumi kasutas kostja vastavalt enda soovidele, ka see ruum see ei lähe vastavalt AÕS § 71 lg 2 arvestamisel ja hageja ei saa teise ruumi kasutamise eest kostjalt tasumist nõuda; c) kolmandat ruumi kasutus, hageja pole aga siin selgelt üldse väitnud ega tõendanud, kas üldse, kes, millal ja mis summas üüritulu kolmanda ruumi eest tasus.
65.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et P. P.’le kuulus 1⁄2 mõttelist osa Xxxx kinnistus ja kostjale kuulus 1⁄2 mõttelist osa Xxxx kinnistust. Kohtule ei ole esitatud Xxxx kinnistu kasutuskorrakokkulepet või muud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, milles oleksid pooled kokku leppinud, et pooled kasutavad perioodil 14.02.2020-11.05.2020 kostja poolt väidetud viisil antud ruumide. Kostja poolt hagejale 02.02.2020 saadet e-kiri ei kinnita antud kokkulepet, sest kohtule pole esitaud hageja nõustumust antud tingimustel kokkuleppe sõlmimiseks.
66.Kohtule esitatud kaasomanik P. P. poolt 04.09.2019 U. V. saadetud e-kirjast nähtub, et P. P. on avaldanud rahulolematust selle kohta, et kostja ei anna infot üürnike kohta ja P. P. ega hageja ei kasuta Xxxx paiknevas ehitisise asuvaid ruume, vaid neid üürib välja kostja (I kd tl 194). Kohtule esitatud Rettum OÜ juhatuse liikme A. S. 29.08.2023 kinnituskirja kohaselt P. P. ega Avar Capital OÜ ei Xxxx asuvas hoone mingeid ruume kasutanud. Lepingud kõigi üürnike osas olid ette valmistatud, lepingutingimused seatud ja allkirjastatud S. V. poolt. (I kd 195). Kohute esitatud EMEL OÜ juhatuse liikme A. K. 28.08.2023 kinnituskirja kohaselt Emel OÜ oli lepingu sõlminud Priva OÜ nimel teguseva S. V.iga veebruarikuus 2020./../ Lepingud oli koostatud ja lepingutingimused seatud tavaliselt Priva OÜ või Lines Kinnisara OÜ poolt. P. P. ega Avar Capital OÜ ei ole Emel OÜ allüürnikuks olemise aja kasutanud ega saanud kasutada ruume aadressil Xxxx, sh ajavahemikus 01.09.2019-11.05.2020 (I k tl 196). Seega kinnitavad eelnimetatud tõendid, et tegelikult kasutas Xxxx kinnistut üksnes kostja, kes on seda omakorda üürile andnud erinevatele isikutele.
67.Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liige U. L. V. on 26.06.2017 saatnud hagejale e-kirja, milles palub esitada arve rendi eest (I kd tl 75). Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja hageja poolt esitatud arved perioodil 2017 kuni veebruar 2020 eest tasunud (I kd tl 7,12). Kohus leiab, et U. L. V. 26.06.2017 e-kirjaga ja P. P. poolt 04.09.2019 U. V. saadetud ekirjaga ja hageja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja üürib kogu Xxxx kinnistut välja erinevatele üürnikele ja hüvitab hagejale kui kinnistust 1⁄2 mõttelise osa kasutusse sajale 1⁄2 ulatuses kinnistu üürnikelt saadud üüritulust. Kui hageja oleks esitanud arved alusetult, siis oleks heas usus käituv kostja saatnud arve saamisel kohaselt hagejale ka vastava teate. Toimikus olevates materjalidest seda aga ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja andis üürile kogu Xxxx kinnistu ja kohustus kostja tasuma 1⁄2 osa üürnikelt laekuvast tulust.
68.Hageja nõuab kostjalt 1972,80 eurot, mis seisneb üürnike poolt Xxxx perioodil veebruar 2020 kuni mai 2020 laekunud 1/2 osa üüri hagejale tasumata jätmises. Hageja väitel üürisid antud perioodi Xxxx asuvaid ruume kostjalt üürnikud Xiljon OÜ, Emel OÜ ja Pilvest OÜ.
69.Hageja palub kostjalt välja mõista üürnikult Xiljon OÜ üürisuhte alusel perioodil 1. märts 2020 kuni 31. mai 2020 Xxxx ruumi kasutamise eest saadu 576 eurot.
70.Hageja on välja toonud, et OÜ Rettum kasutas ruume kuni veebruarini 2020. a ja OÜ Xiljon kuni 31. maini 2020. a. Samas on kostja perioodis veebruar 2020 kuni mai 2020 eest tasunud hageja poolt esitatud arvetest üksnes 14. veebruari 2020 arve nr 20200201 summas 192 eurot. Tegemist on üürnik Xilijon OÜ poolt tasutud 1⁄2 üüriga summas 160 eurot+km (192 eurot). Rohkem pole kostja nimetatud perioodi eest hagejale üürnikelt laekunud üüri tasunud. Hageja leiab, et kostja on nii hagejale kui ka kohtule esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, justkui pole ta hageja poolt esitatud arveid tasunud põhjusel, et üürnikelt pole üüri laekunud.
71.Kohus tuvastab, et Lines Kinnisvara OÜ on 19. märtsil 2020. a esitanud Xiljon OÜ-le 2020. a märtsikuu eest üüri arve summas 320 eurot + km (II kd tl 61 pöördel) ja Lines Kinnisvara OÜ-le on Xiljon OÜ tasunud 07.06.2023 384 eurot (II kd tlk 61). Vaidlust pole
selle üle, et Xiljon OÜ poolt Lines Kinnisvara OÜ-le 07.06.2024 tasutud 384-st eurost ei ole kostja poolt hagejale tasutud 1⁄2 ehk 160 eurot + km (192 eurot).
72.Hageja väitel Xiljon OÜ jätkas ka aprillis ja mais 2020. a ruumi kasutamist. Hageja leiab, et kostja on jätnud hagejale tasumata Xiljon OÜ poolt perioodi 1. aprill kuni 31. mai 2020. a üüripinna kasutamise eest laekunud üürist 1⁄2 osa ehk 384 eurot. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud hageja väide, et Xiljon OÜ on tasunud kostjale või Lines Kinnisvara OÜ-le üüri perioodil 1. aprill kuni 31.mai 2020. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, Xiljon OÜ oleks antud perioodil Xxxx asuvaid ruume kasutanud, Lines Kinnisvara OÜ oleks Xiljon OÜle antud perioodi kohta üüriarveid esitanud ning Xiljon OÜ nimetatud arveid tasunud. Seega on alusetu hageja väide, et kostja on jätnud hagejale tasumata Xiljon OÜ poolt perioodi 1. aprill kuni 31. mai 2020. a üüripinna kasutamise eest laekunud üürist 1⁄2 osa ehk 384 eurot.
73.Hageja on kohtule esitatud OÜ Rettum juhatuse liikme A. S. 01. juuni 2022. a kinnituskirja, mille kohaselt aadressil Xxxxas asuvaid ruume üüris ja kasutas nendega samal ajal Pilvest OÜ, Xiljon OÜ, kus firmade juhataja on sama isik, M. T. ja hiljem ka Emel OÜ (I kd tl 80). Samas on 15.11.2022 kohtuistungil P. P. ise kinnitanud, et ta ütles üürilepingu Xilion OÜ-ga üles (I kd tlk 49 pöördel). Seega on ka kinnistu Xxxx kaasomanik kinnitanud, et ta ütles Xilion OÜ-ga sõlmitud üürilepingu üles, mistõttu kohtu hinnangul ei tõenda OÜ Rettum juhatuse liikme A. S. 01. juuni 2022 kinnituskiri asjaolu, et Xilion OÜ kausuas 1. aprill-31.mai 2020 Xxxx ruume. Xilion OÜ kasutas antud ruume märtsis 2020, Lines Kinnisvara OÜ selle eest Xilion OÜ-le arve esitanud ja Xilion OÜ on antud arve ka tasunud.
74.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Xiljon OÜ poolt Lines Kinnisvara OÜ-le 07.06.2024 tasutud 384-st eurost ei ole kostja poolt hagejale tasutud 192 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üürnikult Xiljon OÜ üürisuhte alusel perioodi märts 2020 eest Xxxx ruumi kasutamise eest 192 eurot.
75.Hageja palub kostjalt välja mõista Emel OÜ poolt perioodil 1. märts 2020. a kuni 31. mai 2020. a Xxxx ruumi kasutamise eest 589,50 eurot.
76.Kohtule on esitatud Emel OÜ juhatuse liikme A. K. 4. novembri 2022. a antud kinnituskiri, milles Emel OÜ esindaja kinnitab, et üürileandja Priva OÜ andis Emel OÜ-le üürile ruume aadressil Xxxx ja nad sõlmisid 01.märts 2020 lepingu. Ruume kasutas Emel OÜ kuni 31. maini 2020 ja üüri tasus Emel OÜ Lines Kinnisvara OÜ-le, varasemalt Xilon OÜ (I kd tl 81).
77.Lines Kinnisvara OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Emel OÜ tasunud Lines Kinnisvara OÜ-le 17. aprillil 2020. arve nr 156515 summas 195,50 eurot, 29.06.2020 arve nr 156516 summas 350,00 eurot ja 01.06.2020 arv nr 156530 summas 393,00 eurot (II kd tl 64). Kostja ei ole esitanud kohtule Line Kinnisvara OÜ poolt Emel OÜ-le esitatud arveid, vaid on üksnes esitanud Lines Kinnisvara OÜ pangakonto väljavõtte, milles on märgitud arve nr 156515 taha omakäeliselt kirjutatud rent 16.-31. märts, arve nr 156516 taha omakäeliselt kirjutatud deposiit ja arve nr 156520 taha omakäeliselt kirjutatud rent aprill (II kd tl 64). Kohus nõustub hagejaga, et arvestades seda, et 2020. a maikuu eest pole Emel OÜ üüri Lines Kinnisvara OÜ-le tasunud, siis võib sellest järeldada, et 29. mai 2020. a ülekande summas 350 eurot puhul on tegemist 2020. a maikuu üüriga, mitte deposiidiga. Omakäeliselt kohtule esitatud dokumendile sõna „deposiit“ kirjutamine ei tõenda kuidagi seda, et nimetatud summa näol oleks ka tegelikult tegemist deposiitmaksega. Vastasel korral võiks iga isik vajadusel luua enda jaoks soodsaid dokumentaalseid tõendeid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Emel OÜ on kinnitanud 4. novembri 2022. a kinnituskirjas, et üüri tasuti kuni 31. maini 2020. a Lines Kinnisvara OÜ-le.
78.Seega on nimetatud summadest (196,50 eurot + 393 eurot + 350 eurot) 1⁄2 osas ehk summas 469,75 eurot kostja jätnud hagejale tasumata. Eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista
hageja kasuks üürnikult Emel OÜ üürisuhte alusel perioodi 1. märts 2020- 31. mai 2020 eest Xxxx ruumi kasutamise eest 469,75 eurot.
79.11.11.2024 esitatud hagi täpsustuse kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista Pilvest OÜ poolt perioodil 1. veebruar 2019. a kuni 31. august 2019. a Xxxx ruumi kasutamise eest 807,30 eurot. Kohus leiab, et antud hageja nõue väljub hagi eset kindlaksmääravast ajavahemikust 14.02.2020-11.05.2020. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja on esitanud 23.05.2024 menetlusdokumendis vastuväite seoses Pilvest OÜ-lt laekunud üüriga, seega kostja ei ole andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Arvestades seda, hagi on esitatud kohtusse 13.07.2021 ja nõude kostja vastu seoses Pilvest OÜ poolt ajavahemikus 01.02.2019-31.08.2019 on hageja esitanud alles 02.05.2024, siis ei anna kohus hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Selle nõude oleks hageja pidanud soovi korral esitama kostja vastu kohe 13.07.2021 kohtusse hagi esitamisel, mida hageja aga teinud ei ole. Kohus märgib, et juhul kui hageja soovib nõuda kostjalt Pilvest OÜ poolt 1. veebruar kuni 31.august 2019 Xxxx ruumi kasutamise seest 807,30 eurot, siis peab hageja esitama kohtusse uue hagiavalduse. Seega ei menetle kohus käesolevas asjas mõista kostjalt välja Pilvest OÜ poolt perioodil 1. veebruar 2019. a kuni 31. august 2019. a Xxxx ruumi kasutamise eest 807,30 eurot.
80.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürnike OÜ Xilion ja Emel OÜ poolt Xxxx ruumi kasutamise eest saadud 661,75 eurot (192+469,75 eurot).
81.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmise. Eelkõige võib viivise nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 19.05.2020 hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus tuvastab, et hageja poolt 11.05.2020 kostjale esitatud arve nr 20200501 kohaselt on arve tasumise tähtaeg 18.05.2020, seega nimetatud arve muutus sissenõutavaks 19.05.2020. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, siis on kostja kohustus rikkunud ja hageja on õigustatud nõudma viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna pooled ei ole eraldi viivisemääras kokku leppinud, siis tuleb aluseks võtta seadusjärgne viivisemäär. Kohus on välja mõistnud kostjalt põhivõlgnevuse summas 661,75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 661,75 eurot viivis alates 19.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni (15.01.2025) summas 298,12 eurot (vt viivisekalkulaator) ja viivised alates 16.01.2025 põhinõudelt summas 661,75 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
82.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks
vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
83.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud võrdsetes osade poolte kanda, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on rahuldanud hagi umbes 20% ulatuses hageja nõudest, siis tuleb menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.
84.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.