Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-6717
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu German Svetšnikov (isikukood 37207034241) ja tema kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar, määruskaebused
Viru Maakohtu 17. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi Dmitri Školjari määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja German Svetšnikovilt.
Süüdimõistetu German Svetšnikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
G. Svetšnikov ise esitab järgmised argumendid.
3.2.1 Kõigepealt palub kinnipeetav ringkonnakohtul talle selgitada, kas on seaduslik olukord, kus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise istungil osales prokurör Ain Tali, kes ei ole tema kriminaalasjaga olnud seotud ei eeluurimisel ega kohtumenetluses. Ta tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses, prokuröriks oli hr Ülviste ning kokkuleppe üheks olulisimaks punktiks oli, et prokuratuur tema ennetähtaegselt vabastamist toetab. Hr Ülviste arvamust ei ole praegu küsitudki. Prokurör A. Tali esitas tema kohta aga valesid või ebaolulisi väiteid. Näiteks viide tema kehtivale
distsiplinaarkaristusele. Tõde siin on selles, et ta ei saanud alaselja ja põlvede vaevuse tõttu valvuri korraldusel koheselt tõusta, kuid valvur eeldas, et ta ei täida korraldust. Hiljem, peale olukorra selgitamist, piirdus kõik vestlusega. 3.2.2 G. Svetšnikov oma tasumata võlanõudeid ei eita, kuid selgitab, et valdavalt on need tekkinud peale tema vahistamist 14.04.2014 ning võimalused teenimiseks ja trahvide tasumiseks on tal puudunud. Olenemata sellest on ta siiski suutnud võlakoormat vähendada ligikaudu 1000 euro võrra. 3.2.3 Edasi rõhutab G. Svetšnikov, et vabaduses viibivate kriminaalse taustaga isikutega ei ole ta peale vahistamist suhelnud, teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja mitte neljal (s.o kaks on kustunud), ta saab töötada tema enda asutatud OÜ-s XXX (firma tegevus on ajutiselt peatatud 2014. aastast, mil ta vahistati), tal on toetavad lähedased ja ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. 3.2.4 Veel märgib G. Svetšnikov, et tema tervis on halb. Alates vahistamisest on tema alaselja ja põlvede vaevused järjest süvenenud. Vangla meditsiiniosakond on välja kirjutanud vaid valuvaigistid, kuid ravi kui selline puudub täielikult. Ka märgib ta ära, et tema vabanemine oleks vajalik seoses tütrel tekkinud psühholoogiliste probleemidega (mis seonduvad tema vanglas olemisega) ning samuti seetõttu, et tal on vaja aidata oma ema ja isa, kelle tervis on halb ja kes vajavad järelevalvet.
ühenduses ei olnud marginaalne. Teiseks, nagu märgitud, on oluline, et kuritegusid oli G. Svetšnikov toime pannud ka varem, mis näitab, et senised karistused temale seaduskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Tõsi, kehtivaid karistusi on tal kaks, kuid eelosundatud järeldust see ei muuda. Mis puutub aga kinnipeetava vangistusaegsesse käitumisse, siis läbini positiivsena seda kuidagi vaadata ei saa. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on küll vaid üks (neli varasemat on kustunud), kuid ka see näitab minetusi vanglakorras kinni pidamisel ja seda vaatamata G. Svetšnikovi selgitusele rikkumise asjaoludest. Samuti, isegi juhul kui kõnealune distsipliinirikkumine tähelepanuta jätta, selguks siin, et kinnipeetava vanglakorda järgiv käitumine ei ole olnud tema vangistusaega läbiv. 6.1 Eelmärgitud seisukohti ei väära määruskaebustes tehtud rõhuasetus G. Svetšnikovi vabanemisjärgsetele elutingimustele, mis tõepoolest on vaadeldavad positiivsetena. Nimelt on tal olemas elukoht, toetavad lähedased ning vähemalt tema enda sõnade kohaselt ka võimalus edasi tegutseda ta oma loodud OÜ-s XXX. Samas peab aga ära märkima, et eelloetletud n-ö hüved olid süüdimõistetul olemas ka varasemalt, kuid tegutsemist kuritegeliku ühenduse liikmena see ära ei hoidnud. Samuti ei põhjenda G. Svetšnikovi vabastamist tema lubadused kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist vältida, nõusolek alluda elektroonilisele valvele ja osundused halvale tervisele. Viimasena mainitud asjaolu osas selgub vangla koostatud iseloomustusest seejuures, et meditsiiniosakonna andmetel on G. Svetšnikovi tervis korras, kuid kuna ta ise kurdab selja- ja põlvevalude üle ning soovib vajalikke uuringuid, siis on need ka juba planeeritud. Ehk siis kinnipeetava poolt väidetud vaevustega vanglas tegeletakse, nagu selline kohustus vangistusseadusasutusel VangS §-de 52, 53 kohaselt ka lasub. Veel selgub G. Svetšnikovi enda edasikaebusest, et tema vangistusaeg on kaasa toonud probleemid tema tütrele ning samuti oleks tal vaja aidata oma ema ja isa. Taolised väited süüdimõistetu vabastamiseks aga samuti alust ei anna, s.o kuigi ringkonnakohus peab kahetsusväärseks olukorda, kus kinnipeetava lähedased ei saa temalt abi ja toetust oodata, tema vabastamine selle asjaolu tõttu põhjendatud ei ole.
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.