Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-8640 tunnistati Karol Lük süüdi KarS § 114 p 1, 4- § 22 lg 3 järgi ja mõisteti talle KarS § 60 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. 1 (4)

Kinnipeetava karistusaeg algas 12.09.2012 ja lõpeb 12.09.2018. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 12.09.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Karol Lüki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustus Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta Karol Lüki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märkis, et Karol Lük on kaks viimast kuritegu toime pannud vanglakaristust kandes. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et oleks võimalik järeldada, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, samuti suhtlemise jätkamine kriminaalse taustaga isikutega. Karol Lükki on varasemalt raskete isikuvastaste kuritegude eest karistatud pikaajalise vangistusega, kuid isegi see karistus ei mõjutanud süüdistavat kuritegude toimepanemisest loobuma. Karol Lük avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et peamiseks põhjuseks ennetähtaegse vabastamise taotlemisel on perekondlik seis. Tal on elukaaslane ja laps, kes läheb järgmise aastal kooli ja elukaaslasel on ka teine väiksem laps. Majanduslikult on üksikemal raske toime tulla. Tema on võimeline peret toetama. Tööle saab ta OÜ-s Katusetööd. Vabanemisfondi on kogutud raha üle 1000 euro, mis on esialgseks kapitaliks vabaduses. Kinnipeetav selgitas, miks ta karistuse kandmiseks ise vanglasse ei ilmunud ning seda, millega ta on vangistuse ajal tegelenud. Kaitsja toetas Karol Lüki taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja hinnangul ei ühti vangla iseloomustuse lõppjäreldus kogu iseloomustuses sisalduva infoga. Ka prokuröri seisukoht põhineb vangla iseloomustusel. Isikul on vabanedes olemas korralik töökoht, selle kohta tööandja ja õe kinnitus. Õde on valmis teda ka majanduslikult toetama. Sõltuvusainetega isikul probleeme ei ole. Ta on võimeline oma varasemat käitumist analüüsima ja tegema järeldused. Karol Lükil puuduvad distsiplinaarkaristused vanglas. 3,5 aastat elas isik vabaduses, elas korralikku pereelu, käis tööl. Kaitsja ei ole nõus väitega, et isiku vabastamisega kaasneb oht ühiskonnale. Isikul on vabaduses elukoht tagatud, majaomanik on kinnipeetava tädi ja tema elama asumisega nõus. Elukaaslasega on neil ühine poeg, kes sündinud 2010. a ja kinnipeetav soovib temaga kooselu jätkata. Karol Lük soovib olla oma poja kasvamise juures ja toetada peret. Üldteada on asjaolu, et mida kauem isik eemal ühiskonnast viibib, seda raskem on vabaduses kohaneda. Karistuse eesmärgiks on ennekõike teadvustada isikule kuriteo olemust ja selle tagajärgi ja juhtida ta seaduskuuleka elu juurde. Tänaseks on karistus oma eesmärgi täitnud Karol Lüki osas. Kaitsja leiab, et taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks on põhjendatud ja palub see rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Karol Lük temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Karol Lükil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Karol Lüki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karol Lüki vabanemisjärgsed elutingimused on head. Talle on garanteeritud elukoht elukaaslase tädile kuuluvas majas. Vangla iseloomustusest nähtuvalt katkesid Karol Lüki suhted elukaaslase ja ühise pojaga käesoleva vangistuse ajal, kuid kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et suhted on head ning ta soovib vabaneda ja asuda peret toetama. Kinnipeetav avaldas, et tema vangistuses viibimise ajal on elukaaslasel teisest suhtest sündinud veel üks laps ning tal on raske üksi toime tulla. Kinnipeetava elukaaslane elab üürikorteris, kuid kuna korteri omanik ei andnud nõusolekut kinnipeetava sinna elama asumiseks, hakkab Karol Lük esialgu perest eraldi elama. Kinnipeetava õde on saatnud vanglale kinnituskirja, mille kohaselt on valmis venda vabanemisel toetama. Tööle on Karol Lükil võimalik asuda Katusetööd OÜ-sse, kus töötas ka enne vangistust. Käesolevalt ei saa ka Karol Lüki käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid teha, kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole, kuid varasemalt on rikkumisi fikseeritud küll. Taasühiskonnastavas tegevuses ei ole kinnipeetav saanud osaleda temast mitteolenevatel põhjustel. Eelnevalt välja toodud positiivsetele asjaoludele- head vabanemisjärgsed elutingimused ja distsiplinaarkaristuste puudumine- vaatamata ei saa jätta tähelepanuta Karol Lüki poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, mis kohtu arvates ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat heast küljest iseloomustavale materjalile, vaid tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid nende kogumis. Jätmata tähelepanuta kõike positiivset, on kohus seisukohal, et Karol Lüki vabastamine ei ole võimalik tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest ning isiku varasemast elukäigust. Karol Lük on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Esimene kuritegu, röövimine ja tapmine on toime pandud ligi 20 aastat tagasi. Kaks viimast kuritegu on toime pandud karistuse kandmise ajal. Harju Maakohtu 08.03.1999. a otsusega nr 98920062 karistati kinnipeetavat narkootiliste ainete vanglas tarvitamise eest. Käesolev kuritegu on taaskord raske isikuvastane. Kuigi kinnipeetav ise vahetult vägivalda ei tarvitanud, oli ta kaasaaitaja mõrvakatses. Kohus leiab, et isik, keda on karistatud pikaaegse vangistusega, kuid kes on vaatamata sellele jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, peaks uue kuriteo eest mõistetud karistuse lõpuni või vähemalt suuremas ulatuses ära kandma. Kohtu eelnevalt väljendatud veendumust süvendab süüdimõistetu käitumine viimase karistuse mõistmise järgselt, kui ta hoidis poole aasta jooksul kõrvale jõustunud kohtuotsuse täitmisest. Enne kohtuotsuse jõustumist viimases kriminaalasjas viibis Karol Lük vabaduses ning arvesse võttes tema perekondlikke põhjuseid lükkas kohus korduvalt karistuse kandmisele asumise tähtaega edasi. Lõplikuks tähtajaks, kui Karol Lük pidi asuma karistust kandma, määrati 29.03.2012. Määratud tähtajaks ta vanglasse ei ilmunud, isik õnnestus kinni pidada ja karistust kandma toimetada alles 12.09.2012. Kohtu hinnangul näitab selline käitumine, et isik täidab korraldusi valikuliselt ning on kaheldav, kas käitumiskontrollile allutamine oleks tema suhtes piisavaks mõjutusvahendiks. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Karol Lük tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Karol Lüki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.10.2016 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Brigitta Mõttus. Kaitsja esitas

3 (4)

27.10.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 194,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 194,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Karol Lükilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.