Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-8640

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. oktoobri 2012 määrus Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Sokolovski määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. oktoobri 2012 määrus muutmata ning Sergei Sokolovski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 29.10.2012 määrusega jäeti Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Sergei Sokolovski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.05.2010 kohtuotsusega Kars § 114 p 1 järgi ning karistati 9-aastase vangistusega ning KarS § 122 järgi, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2007-15.07.2009, s.o 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva ning mõisteti kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24.05.2010. Karistuse kandmise aja algus on 24.05.2010 ja lõpp 28.03.2017.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja S. Sokolovski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus osundas vangla materjalidele, millest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht, kus on elektroonilise valve kohaldamiseks kõik vajalikud tingimused ning garanteeritud töökoht. Samas puudub S. Sokolovskil töökogemus antud valdkonnas, samuti ei ole tal väljakujunenud tööharjumust. Ta on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib kasinate tööoskuste ja suurte võlgade olemasolul taoline käitumine korduda. Kohtul puudus eeltoodut arvestades kindlus, et isik suudab vabaduses majanduslikke raskusi vältida ja seadusekuulekalt elada ning majanduslike raskuste ilmnemisel võib ta jätkata majandusliku kasu saamiseks süütegude toimepanemist. Maakohus osundas sellelegi, et vangla hindab S. Sokolovski poolt kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist mittevägivaldse kuriteo toimepanemist 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemist 32%-ga. Kohus hindas neid näitajaid kõrgeks ja leidis, et on tõenäoline, et S. Sokolovski paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda toetab ka asjaolu, et kinnipeetav on erinevatel aegadel rikkunud kontrollnõudeid. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb S. Sokolovski kirja teel mitmete vanglas viibivate isikutega, seega koosneb kinnipeetava tutvusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ning kuna eelnevalt on isiku elustiil olnud riskeeriv, hoolimatu, hetkeemotsioonidest lähtuv, tema käitumine vägivaldne ja ettearvamatu, leidis kohus, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei ole vahendiks, mis suudaks kinnipeetavat panna vabaduses hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd isik on toime pannud kuriteo ka kinnipidamisasutuses, on ta riskihindamise alusel kõrgohtlik nii avalikkusele kui kaaskinnipeetavatele. Kohus leidis, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Sokolovski, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, palub S. Sokolovski saata asi uueks otsustamiseks Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule. Esmalt viitab kaebaja KarS § 76 lg 2 p 1 formaalsetele eeldustele ja KarS § 76 lg 3 sätestatud materiaalsetele alustele ja leiab, et kohus on vääralt ja ebaobjektiivselt hinnanud tema ennetähtaegset vabastamist seoses kaebaja isikuga, tema karistuse kandmisele eelneva ajaga ja elutingimustega ning tagajärgedega, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabastamine. Kaebaja on ära kandnud seaduses sätestatud vangistusaja ja on hukka mõistnud õigusvastase käitumise. Seega puudub alus väita, et kaebaja ennetähtaegse vabastamisega oleks ühiskonna õiglustunne riivatud. S. Sokolovskil on vabanemisel kindel elukoht, toetav sotsiaalvõrgustik ja töökoht. Kohtuotsusest võib järeldada, et kaebaja on kandnud karistusi järjestikku, ent on jäetud tähelepanuta, et enne käesolevas asjas süüdi mõistmist elas kaebaja vabaduses üle aasta kindlas elukohas (kus ta kavatseb hakata elama ka ennetähtaegsel vabastamisel) koos elukaaslasega, töötas igapäevaselt ning elas õiguskuulekat elu, käis õigeaegselt kohtuistungitel ja viibis kohtu loal ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Sellest tulenevalt on ebaõige kohtu väide, et kaebajal puudub töökogemus ja väljakujunemata on