Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.08.2015.a.
Kohtuasja number
1-07-8640
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI SOKOLOVSKI, isikukood 37005230391, määratlemata kodakondsusega Karistuse kandmise algus 28.09.2010 ja lõpp 28.03.2017
Jätta SERGEI SOKOLOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Sokolovski’le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Sergei Sokolovski karistust Harju Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsuse nr 1-07-8640 alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 114 p 1 ja § 122 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning
lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kuritegu oli vägivaldne ja isikuvastane ning pandi toime kinnipidamiskohas. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, varasemalt on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on tõusnud. Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava korrektselt ja tema käitumine on rahuldav. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4. Vabanemisel on isikul olemas elukoht elukaaslase juures, kes töötab ja on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx ehitustöölisena ja töötasuga 600 eurot kuus. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval 5487,41 eurot. Vabanemisfondis on 1170 eurot. Lähivõrgustiku moodustavad ema, õde, elukaaslane ja poeg ning suhted lähedastega on head ja toetavad. Samas võib eeldada, et tema tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Isiku enda sõnul alkoholiga probleeme pole olnud, samas on ta varasemalt pannud õigusrikkumisi toime ka alkoholijoobes olles. On tarvitanud narkootikume ja tunnistab seda. Isik on olnud ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele ning hoiakud on olnud ühiskonna norme ja väärtusi eiravad. Toimepandud kuritegusid tunnistab osaliselt, püüab oma süüd väiksemana näidata ning teisi süüdistada, erinevate asjaoludega enda käitumist vabandades. Uue kuriteo pani toime kriminaalhooldusel olles. Riskihindamise alusel on Sergei Sokolovski kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik kaaskinnipeetavatele (risk vanglas). Ohtlikkus väljendub suhetes ja elustiilis (tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud), mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul hindab vangla 26% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 24%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa Sergei Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et S. Sokolovski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 8-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, neist viimane on toime pandud kinnipidamiskohas. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on neli, rikkumised on toime pandud 2015 aprillis-mais. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, s.o süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist ja sooritanud alles hiljuti mitu distsiplinaarrikkumist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses hakkab olema seaduskuulekas.
Prokurör on seisukohal, et tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Sergei Sokolovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 12.08.2018 toimunud videokohtuistungil seletas kinnipeetav, et tal on jäänud karistust kanda poolteist aastat ja see on tal viimane võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Varem pole teda ennetähtaegselt vabastatud. Isik selgitas, et kahel töökohal töötamiseks vanglas ei jätkunud tal lihtsalt aega, kuna õppis riigikeelt. Kinnipeetav kinnitas, et tal on olemas vabanedes töö- ja elukoht. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja talle on garanteeritud töökoht, kaaluvad kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta on vangistuses viibides pannud toime vägivaldse isikuvastase kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada ja seda ka vangistuses viibides. Kohus leiab, et arvestades kuriteo, s.o mõrva ja piinamise, asjaolusid ning teo raskust, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta vangla, leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ja isik on kõrgohtlik avalikkusele. Samuti ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist prokurör leides, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid isiku vabastamist. Isikul on olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.
Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Sokolovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Sergei Sokolovski vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.