Kohtulahend

15.07.2009, s.o 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24.05.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on katseajal rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning toime pannud kuriteo kinnipidamisasutuses. Viimane kuritegu on vägivaldne ja isikuvastane (piinamine) ning toime pandud kinnipidamiskohas. Varasemate tegude ühine joon on peamiselt materiaalse kasu saamine. Vägivaldsuse aste on tõusnud, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. S.Sokolovski on vangistuses olles 2011 aastal osalenud sõltlaste tugigrupis, alates 25.03.2012 töötab majandustöödel abitöölisena, alates 07.08.2012 töötab psühholoogiga ja osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ning kunstiringis. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusena on läbimata veel riigikeele kursused. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama elukaaslase ja tolle poja juurde xxxx, aadressile xxxx, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning elukaaslane kui korteriomanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx. Varasem töökogemus väike. Tasumata nõudeid kokku suures summas, kuid tegeleb nende tasumisega. Korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Isiku tutvuskond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga isikutest. Ise eitab alkoholi ja narkootikumide kasutamisega seotud probleeme. Rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu puudub kindlus, et isik oleks võimeline antud korral tingimisi vabanedes kontrollnõudeid täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab vangla, et isiku vabastamine on ennatlik ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valvega. Maakohtu istung. 19.10.2012 toimunud videoistungil taotles Sergei Sokolovski ise enda ennetähtaegset vabastamist. Avaldab kohtule, et on väga muutunud, läbib praegu Viha juhtimise programmi ja kahetseb iga päev juhtunut. Lisab, et pooled distsiplinaarkaristustest olid suitsude eest, kuid nüüd on loobunud suitsetamisest. Vabanedes asuks tööle xxxx ja kullerina firmasse xxxx, kasvataks oma xxxx poega ja abistaks ema. Prokurör Sergei Sokolovski vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toetanud. Kinnipeetav kannab karistust esimese astme kuriteo eest, on kuriteo toime pannud ka vanglas. Varasemal katseajal rikkunud kontrollnõudeid. Lisab, et ka vangla on leidnud, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Sergei Sokolovski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht, kus on elektroonilise valve kohaldamiseks kõik vajalikud tingimused ning garanteeritud töökoht xxxx. Samas puudub S.Sokolovskil töökogemus antud valdkonnas ning samuti ei ole tal väljakujunenud töölkäimise harjumust. Korduvalt on kuritegusid toime pannud

majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib kasinate tööoskuste ja suurte võlgade olemasolul taoline käitumine korduda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul kindlust selles osas, et isik suudab vabaduses majanduslikke raskusi vältida ja seaduskuulekalt elada. Kohus peab tõenäoliseks, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamiseks süütegude toimepanemist. Vangla hindab tõenäosuseks, et Sergei Sokolovski paneb kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist toime mittevägivaldse kuriteo 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 32%. Kohus hindab näitajaid kõrgeks ning leiab, et on tõenäoline, et S.Sokolovski paneb vabanedes toime uue süüteo. Seda toetab ka asjaolu, et kinnipeetav on eelnevatel katseaegadel rikkunud kontrollnõudeid. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isik suhtleb kirja teel mitmete vanglas viibivate isikutega, seega koosneb kinnipeetava tutvusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ning kuna eelnevalt on isiku elustiil olnud riskeeriv, hoolimatu, hetkeemotsioonidest lähtuv, käitumine vägivaldne ja ettearvamatu, leiab kohus, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei ole vahendiks, mis suudaks kinnipeetavat panna vabaduses hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd isik on toime pannud kuriteo ka kinnipidamisasutuses, on kinnipeetav riskihindamise alusel kõrgohtlik nii avalikkusele kui ka kaaskinnipeetavatele. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Sergei Sokolovskit enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole vabastamine enne tähtaega isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Sokolovski vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega, sh elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Anu Ammer Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. oktoobri 2012 määrus muutmata ning Sergei Sokolovski määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 07. detsembril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.