Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-47-16 13. mai 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma Kriminaalasi Vladimir Belotserkovski süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi. Kriminaaltoimiku tagastamine prokuratuurile Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-1193 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Vladimir Belotserkovski kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 11. mai 2016, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2016. a määrus osas, millega tühistati Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsus ja tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile.
2.Jõustada Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsus Vladimir Belotserkovski süüditunnistamises KarS § 184 lg 1 järgi.
Vladimir Belotserkovski tunnistati Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Samuti mõisteti V. Belotserkovskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1075 eurot sundraha, 216 eurot kaitsjatasu ja 84 eurot ekspertiisikulu ning märgiti, et need menetluskulud tuleb hüvitada ositi 12 kuu jooksul.
2.Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsuse peale esitas apellatsiooni V. Belotserkovski, kes taotles menetluskulude hüvitamise tähtaja pikendamist. Süüdistatav märkis, et ta viibib vanglas ja seetõttu pole tal võimalik väljamõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2016. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsus ja kriminaaltoimik tagastati prokuratuurile. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad järgmised.
kokkuleppe piiridest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning sellest tulenevalt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Kuna praegusel juhul ei ole kokkuleppes märgitud, et V. Belotserkovski tasub menetluskulud ositi, kaldus maakohus kokkuleppest kõrvale. See viga on käsitatav kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisena ja toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. KrMS § 248 lg 1 kohaselt ei ole kohtul pädevust sõlmitud kokkulepet muuta.
3.2.Ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu viga kõrvaldada. Olukorras, kus kokkulepe ei vasta seadusele
või
süüdistatava
tegelikule
tahtele,
tuleb
kokkuleppemenetlusest
keelduda
ja
kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2016. a määruse peale esitas kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.
4.1.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning sellest tulenevalt peab kokkuleppest nähtuma, millised menetluskulud mõistetakse välja süüdistatavalt ja millised jäävad riigi kanda. Menetluskulude ositi hüvitamine kokkuleppe esemesse ei kuulu. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirja kohaselt kehtestati KrMS § 245 lg 1 p 12 seetõttu, et menetluskulude tasumine võib olla süüdistatava jaoks koormav ja mõjutada kokkuleppemenetluseks
nõusoleku
andmist.
Menetluskulude
ositi
hüvitamine
kokkuleppemenetlusega nõustumist ei mõjuta.
4.2.KrMS § 180 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude ositi hüvitamise kohus. Senises praktikas on kohus kokkuleppe arutamisel süüdistatavalt küsinud, kui pika aja jooksul ta soovib menetluskulusid tasuda, selgitanud välja süüdistatava majandusliku olukorra ja määranud kindlaks menetluskulude hüvitamise tähtaja. Praegusel juhul avaldas süüdistatav maakohtu istungil soovi tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja olid süüdistatavaga nõus ning maakohus lähtus otsuse tegemisel poolte arvamusest. Seega on maakohtu otsus seaduslik.
4.3.Menetluskulude ositi tasumise kokkuleppesse märkimata jätmine ei ole selline puudus, mida kohus ei saa istungil kõrvaldada. Kuna praeguses asjas olid pooled menetluskulude ositi hüvitamisega nõus ja kohus lähtus otsuse tegemisel poolte arvamusest, ei rikutud menetlusõigust määral, mis õigustaks maakohtu otsuse tühistamist.
4.4.V. Belotserkovski apellatsioonis esitatud taotlust pole võimalik rahuldada. Menetluskulude tasumise ajatamise maksimaalne tähtaeg on üks aasta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2). Jäädes selle seisukoha juurde, nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude ositi hüvitamine kuulub kokkuleppe esemesse.
6.Tähelepanu väärib aga prokuröri väide, et kuigi praegusel juhul ei kajastatud kokkuleppes menetluskulude ositi hüvitamist, olid kohtumenetluse pooled selles küsimuses maakohtu istungil ühte meelt. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt palus V. Belotserkovski pärast kokkuleppega nõustumist määrata menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul ning prokurör ja kaitsja olid süüdistatavaga nõus (vt tl 99). Eelnevast tulenevalt ei väljunud maakohus esialgse kokkuleppe piiridest omal algatusel, vaid poolte taotlusel, ja aktsepteeris menetluskulusid ositi hüvitamisele määrates sisuliselt kohtuistungil kokkuleppesse tehtud täiendust.
7.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus eelkirjeldatud viisil toimides kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega muid kriminaalmenetlusõiguse norme. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomia huvid. Eelnevast tulenevalt oli maakohtu otsuse tühistamine ja toimiku tagastamine prokuratuurile põhjendamatu ning seda tehes rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. See viga toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kolleegium nõustub prokuröriga selleski, et V. Belotserkovski apellatsioonis esitatud taotlust pole võimalik rahuldada. Kuna KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7), pole võimalik V. Belotserkovskilt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Samuti kaldub süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus maakohtus sõlmitud kokkuleppest kõrvale. Seega oleks ringkonnakohus pidanud jätma V. Belotserkovski apellatsiooni läbi vaatamata, mis annab aluse maakohtu otsus jõustada.
8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 5, § 362 p-st 2 ja § 339 lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2016. a määruse osas, millega tühistati Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsus ja tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile, ning jõustab maakohtu otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.