Kohtulahend

Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 13.05.2015.a.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kohtus kättesaadav 15 päeva jooksul teate esitamisest ning saadetakse vahistatud süüdistatavale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

Meeme Mallenet süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 29.02.2008 otsusega nr 1-07-15443 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, st suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, ning uuesti Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega nr 1-09-2961 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, st suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, ja on selliselt isik, kes on varem pannud korduvalt toime karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult uuesti täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist, s.o 17.09.2013.a, kuid enne 06.10.2014.a, kokku suures koguses narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) sisaldavat pulbrit kogumassiga 147,26 grammi (milles puhtal kujul narkootilist ainet alfa-PVP ́d kokku 58,50 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. M. Mallene hoidis osundatud narkootilist ainet kokku seitsmesajasse (700) minigripp kilekotti pakendatuna, mis omakorda olid pakitud rohelist värvi plastmassist karpi, Tallinnas Kalda 5 asuval haljasalal kivi all asuvas peidikus, kust see 06.10.2014 sündmuskoha vaatluse käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Samuti süüdistatakse M. Mallenet selles, et tema omandas uuesti ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 28.03.2015.a kokku suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 1 523,76 grammi (milles puhtal kujul narkootilist ainet amfetamiini kokku 300,98 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet, millest ühe osa andis M. Mallene kokku viiel korral üle XXXXX(XXXXX) ning üks osa narkootilisest ainest leiti 13.05.2015 M. Mallene kahtlustatavana kinnipidamise järel tema kasutuses olevast garaažist. -Nimelt andis M. Mallene 2,24 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,90 grammi amfetamiini) 28.03.2015 kella 19.20 ajal Võru linnas Tartu ja F.R.Kreutzwaldi tänavate ristmikul asuva öölokaal Kapella sisehoovis nn proovipartiina üle

XXXXX.

-Seejärel pani M. Mallene 01.04.2015 enne kella 12.20 Tallinnas Jakobi 28 asuva söögikoha Pirosmani juures asuvasse peidikusse 268,90 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat

pulbrit (puhtal kujul 82,90 grammi amfetamiini), mille Jüri XXXXX vastavalt M. Mallenelt saadud juhistele 01.04.2015 kella 13.18 ajal peidikust ära võttis. -Seejärel pani M. Mallene 07.04.2015 enne kella 12.45 Tallinnas Tammsaare teel asuva Tondi Selver läheduses asuvasse peidikusse 260,20 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 82,10 grammi amfetamiini), mille Jüri XXXXX vastavalt M. Mallenelt saadud juhistele 07.04.2015.a kella 12.45 ajal peidikust ära võttis. -Seejärel pani M. Mallene 24.04.2015 enne kella 12.00 Tallinnas Tammsaare teel asuva Tondi Selver läheduses asuvasse peidikusse kahes pakendis kokku 492,92 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul 57,94 grammi amfetamiini (esimeses pakendis oli 491,10 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 57,70 grammi amfetamiini) ja teises pakendis oli 1,82 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,24 grammi amfetamiini)), millised pakendid Jüri XXXXX vastavalt M. Mallenelt saadud juhistele 24.04.2015.a kella 12.00 ajal peidikust ära võttis. -Viiendal ehk viimasel korral andis M. Mallene XXXXX 05.05.2015 kella 14.00 paiku Tartu linnas Lõunakeskuse juures üle pakendi 2,68 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbriga (puhtal kujul 0,57 grammi amfetamiini). Ülejäänud osa narkootilisest ainest ehk kokku 496,82 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 76,57 grammi amfetamiini) leiti ja võeti 13.05.2015 kella 15.59 ajal Tallinnas XXXXX garaažikompleksis asuvas Meeme Mallene kasutuses olevas garaažiboksis teostatud läbiotsimise ajal politseitöötajate poolt ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; α-PVP) ning amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), seega käitles M. Mallene narkootilist ainet amfetamiini keskmiselt 2 315 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses. Alfa-PVP puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 50-200 milligrammist (0,05-0,2 grammi) narkootilisest ainest. Seega piisaks M. Mallene poolt Tallinnas Kalda 5 asuvasse peidikusse peidetud ning seal sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 2 925 kuni 11 700 inimesele, st tegemist on suure koguse narkootilise ainega.

Alates 01.01.2015.a kehtiva KarS § 184 lg 2 p 2 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Suures koguses narkootiliste ainete (alfa-PVP ja amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmise) pani Meeme Mallene isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et M. Mallene süü on täies ulatuses tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et M. Mallene käitles ebaseaduslikult erinevaid narkootilisi aineid ja seda koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks ligi 14 000 isikule, see on ülisuur kogus. Narkootiliste ainete käitlemise eesmärk oli mitte rahuldada enda narkosõltuvust, vaid nende edasiandmise eesmärgiks oli omakasu ja kriminaalse tulu teenimine. Süüteo toimepanemine omakasu motiivil on KarS § 58 p 1 alusel karistust raskendav asjaolu. Kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb lähtuda ka süüdlase isikust. M. Mallenet on juba varem kahel korral karistatud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest, kuid vajalikke järeldusi ta endale teinud ei ole, ta jätkas kuritegude toimepanemist ning käideldud narkootiliste ainete kogus oli juba kümneid kordi suurem kui varasemate kuritegude puhul. Lähtuda tuleb ka karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest. Olukorras, kus narkokuritegude levik on muutunud ühiskonnas probleemiks, peab riik andma selge signaali, et raskete narkokuritegude korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega, sest sellised inimesed rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt. Põhjendatud on M. Mallenele karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. 12 aastat vangistust, mis hakkab kulgema tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. alates 13.05.2015. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Narkootilise aine ja DNA ekspertiisid, samuti hääleekspertiisid olid määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning nende teostamise kulud tuleb süüdlaselt välja mõista. Põhjendatud on vähendada DNA ekspertiiside summat ning lähtuda seejuures mitte reaktsioonide, vaid analüüsiobjektide arvust. Konfiskeerida tuleb KarS § 831 alusel kuriteoga saadud vara, so kokku 6000 eurot, mida M. Mallenele maksis XXXXX saadud amfetamiini ees. Kuna see raha on tema poolt ära tarvitatud, siis konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 alusel tuleb nimetatud summa süüdistatavalt välja mõista. Samuti tuleb kohaldada laiendatud konfiskeerimist KarS § 83 2 lg 1 alusel, kuna M.Mallene varalist seisundit kajastavatest dokumentidest ning kriminaaltulu kokkuvõttest nähtub, et süüdistataval esines teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt summas 20 976,80 eurot. M.Mallene legaalse sissetuleku, tema varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et tema valdusest leitud sularaha, arvuti ja televiisor on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Narkootikumise käitlemisega on M.Mallene toime pannud kuriteo, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine. Tunnistajate XXXXX, XXXXXja XXXXXütlused M.Mallene võimalike sisstulekute kohta olid umbmäärased ja paljasõnalised ning väidetavalt teenitud summasid polnud neil võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega ning neid väidetavaid sissetulekuid ka ei deklareeritud. Laiendatud konfiskeerimist tuleb

kohalda arestitud raha, arvuti ja teleri osas ning ülejäänud osas, mis on ära tarvitatud tuleb samuti kohaldada konfiskeerimise asendamist. Kaitsja taotles M. Mallene täielikku õigeksmõistmist ja riigilt menetluskulude väljamõistmist summas 5 400 eurot, kuna need kulutused on olnud vältimatud ja vajalikud süüdistatavale õigusabi osutamisel. Narkootilist ainet alfa-PVP-d on M .Mallene kaitsja arvates küll omandanud, hoidnud ja ka edasi andnud, kuid seda ajal, kui see aine ei olnud kantud veel narkootiliste ainete nimekirja, ehk enne 02.06.2014. Seda on M. Mallene kinnitanud juba oma esmasel ülekuulamisel, kuid menetleja ei teinud midagi, et koguda isikut õigustavaid tõendeid. Tunnistaja XXXXXkinnitas kohtuistungil, et 06.10.2014 peidikust leitud aine afa-PVP oli tema sinna paigutanud ning see aine oli tema käsutuses juba alates märtsist –aprillist 2014. Süüdistus M.Mallenele selles osas on alusetu ja ta tuleb selle aine ebaseaduslikus käitlemises õigeks mõista. Samuti tuleb kaitsja arvates M.Mallene õigeks mõista ka garaažist leitud amfetamiini sisaldava pulbri käitlemises (496,82 grammi), sest ka see aine kuulus XXXXXja oli tema poolt sinna peidetud. Garaaž oli nende ühises kasutuses ja seda kinnitas tunnistaja XXXXXka kohtuistungil, kes aine oli sinna toonud juunis 2014. Mis puudutab XXXXX amfetamiini sisaldava pulbri (kogumass 1 523,76 grammi) edasiandmist ja müümist ajavahemikul 28.03.2015 -05.05.2015, siis matkimise tulemusena saadud tõendid ei ole kaitsja arvates lubatavad, sest need on saadud ebaseaduslikult, süüdistatavat intensiivselt provotseerides. Kõik tõendid on selles osas saadud salajase jälitustegevusega ning kaitsja arvates oli salajast jälitustegevust alustatud juba 26.09.2014. Viie kuu jooksul enne matkija kasutamist ei leitud ühtegi süüstavat asjaolu. Kuriteo matkija XXXXX kallutas aktiivselt M.Mallenet teo toimepanemisele, mis seisnes pakkumiste kordamises, pidevas kontakteerumises, keskmisest kõrgema hinnaga nõustumises, süüdistatavas kaastunde äratamises. Tehingud XXXXX toimusid viimase initsiatiivil ja pealesurumisel ning Mallene üksnes allus XXXXX juhtimisele. Kaitsja arvates ei ole lubatavaks tõendiks ka tunnistaja XXXXX ütlused, sest kõik oma teadmised on ta saanud ebaseaduslikus matkimistoimingus osalemisest. Samuti ei ole tema ütlused usaldusväärsed, need ei riimu teiste kogutud tõenditega. Lubamatu tõend on ka jälitustoimingute protokoll, kuhu on kantud XXXXX kohtueelses menetluses antud ütlused ning ka muu teave, mida ei ole jälitustoiminguga kogutud ning see protokoll ei vasta KrMS nõuetele. Usaldusväärsed ei ole ka narkootilise aine ekspertiiside aktid aine koguse kohta, sest nendes sisalduvad arvutuskäigud ei ole kaitsja arvates jälgitavad. Tõendatud ei ole koosseisulise asjaoluna narkootilise aine suur kogus. Kohtutoksikoloogiaekspert on andnud vaid vastuse järelepärimistele, kuid asjatundjana ei ole teda üle kuulatud, teda ei ole hoiatatud valeütluste andmise eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused I. Kõigepealt analüüsib kohus tõendeid ja nende alusel tehtavaid järeldusi M. Mallene süüdistuse osas, mis puudutab narkootilise aine - alfa-PVP ebaseaduslikku käitlemist

Kohtutoksikoloogi kirjalikku vastust menetleja päringule käsitleb kohus muu dokumendina ja see on lubatav tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses.

Toonela tn garaažis enda jaoks narkootikume - nii amfetamiini kui UFO-t. Hiljem kaitsja suunvale küsimusele selgitas, et Tähetorni hotelli juures platsil või metsas hoidis ja peitis ta samuti amfetamiini ja UFO-t . Aine kogust ta nimetada ei osanud. Ta ei teadnud isikut, kellelt ta sai amfetamiini, kuid UFO olevat ta saanud M.Mallene käest märtsis või aprilli algul 2014 ning seda ainet võis tema arvates olla 50 grammi. Ta ei mäletanud palju ta saadud aine eest Mallenele võlgu jäi või millise summa talle hiljem maksma pidi. Ta kirjeldas, et peitis karbi (selle suurust ta kirjeldada ei osanud) tühermaale Tähetorni hotelli lähedale, kuid Kalda 5 kinnistu (koht kus aine peidikust leiti) ei piirne hotelli kinnistuga, see on rohkem kui kilomeetri kaugusel nimetatud hotellist. Peidikust leitud karp oli roheline, mitte valge, nagu kirjeldas XXXXXning selles oli ainet mitte 50 grammi, vaid pea kolm korda rohkem. Kohtu küsimustele vastates täpsustas XXXX, et Mallenelt saadud aine peitis ta ära aprillis ja Tähetornis oli tal mitte üks, vaid mitu peidukat (istungiprotokolli lk 14).

võib selle aine käitlemine kaasa tuua kriminaalvastutuse. Sellest tingituna oli just temal vajalik see aine ära peita ja seda ajal kui alfa-PVP oli juba kantud narkootiliste ainete nimekirja. Aine kogus ja sellest saadav võimalik tulu ei lubanud tal seda lihtsalt minema visata või kellelegi tasuta ära anda. Pakendatud ja peidikusse pandud ainet oli võimalik tal ka edaspidi järk-järgult realiseerima hakata. Saanud kahtlustuse esitamisel teada, et peidikust leitud ainel on hulgaliselt tema DND-d, oli tal võimalik oma heale sõbrale/tuttavale XXXXile teada anda, et viimane aine peitmise enda peale võtaks. Soov aidata oma sõpra, kes talle mingi aeg oli peavarju pakkunud, on kohtu arvates ka põhjuseks, miks XXXXXnõustus andma M.Mallenele soodsaid ütlusi.

II. Järgnevalt analüüsib kohus tõendeid ja nende alusel tehtavaid järeldusi süüdistuse osas, mis puudutab narkootilise aine – amfetamiini ebaseaduslikku käitlemist suures koguses. Süüdistuse kohaselt on M. Mallene omandanud, hoidnud oma kasutuses olevas garaažis ja edasi andnud XXXXX (kokku viiel korral) amfetamiini sisaldanud pulbrit kogumassiga 1 523,76 grammi, millest puhtal kujul oli amfetamiini kokku 300,98 grammi) ja seda ajavahemikul 28.03.2015 – 13.05.2015.a.

2) 01.04.2015 pani M. Mallene Tallinnas Jakobi 28 maja juures peidikusse 268, 90 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille XXXXX veidi hiljem sealt M.Mallene juhiste järgi ära võttis; 3) 07.04.2015 pani M. Mallene Tondi Selveri lähedal asuvasse peidikusse 260,20 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille XXXXX sealt Mallene juhiste järgi ära võttis; 4) 24.04.2015 pani M.Mallene Tondi Selveri lähedal asuvasse peidikusse kahes pakendis kokku 492,02 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille XXXXX sealt samal päeval Mallene juhiste järgi ära võttis; 5) 05.05.2015 andis M.Mallene Tatu linnas Lõunakeskuse juures XXXXX üle pakendi, mis sisaldas 2,68 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Amfetamiini üleandmist/peidikutesse paigutamisest süüdistuses märgitud kogustes ja kuupäevadel ei ole M.Mallene vaidlustanud. Süüdistatav ja tema kaitsjad on väitnud vaid seda, et M. Mallene oli sunnitud seda tegu toime panema, kuna teda lubamatult provotseeriti XXXXX poolt, kes oli matkija politsei poolt läbi viidud jälitustoimingus. Kas tegemist oli lubatud või lubamatu teoprovokatsiooniga, analüüsib kohus pärast teiste tõendite uurimist-analüüsimist.

asitõenditena vaadeldud. Need on vahendid, mis kohtu arvates viitavad üheselt narkootiliste ainete käitlemisele.

Kohus on endiselt seisukohal et tõendi kogumisel on järgitud jälitustoimingutele seatud nõudeid, sh ka ultima-ratio põhimõtet, kuna tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud. Narkootikumide käitlemine on peitkuritegu, kus puuduvad tunnistajad ja konkreetsed kannatanud, keda oleks võimalik üle kuulata. Narkokuritegude puhul tegutsetakse äärmisel konspireeritult, mitmeid vahendajaid, peidikuid kasutades, sest narkootikumide üleandmine ei toimu kunagi avaliku tehinguna. Jälitusinformatsioonile tuginedes oli küllaldane alust arvata, et M. Mallene käitleb narkootikume suures koguses ning selleks, et teada saada allikad, kaasosalised, võimalikud peidukohad või ta kinni pidada narkootilise ainega, oli jälitustoiminguteks loa andmine kohtu arvates vajalik ja põhjendatud. Tegemist oli raske esimese astme kuriteoga. Narkootilist ainet ei ole kohtu arvates võimalik kätte saada teiste vahenditega, avalike menetlustoimingutega, vaid üksnes jälitustoiminguid kasutades. Prokuröri taotluse alusel oli kohtumäärusega 25.03.2015 nr 135 antud luba XXXXX matkida kuritegu ajavahemikul 26.03.-25.05.2015 ning selle toimingu toetamiseks salaja pealt kuulata omavahelisi kõnelusi, jäädvustada matkimise käik, isikute omavahelised kõnelused heli-, foto, filmi- või videosalvestise vahendusel. Nii prokuröri kui eeluurimiskohtuniku load on ära märgitud ka toimikus olevas jälitustoimingu protokollis. Protokollis on kirjeldatud kohtumiste käiku; kohtumised 28.03.15, 01.04.15, 07.04.15, 13.04.15 on helisalvestatud, teostatud hääleekspertiis, ära toodud kohtumiste vestluse transkriptsioon; samuti on protokollile lisatud fotod 24.04.15, kus M.Mallene aine ära peidab. Kohus leiab, et nii varjatud jälgimise, teabe salajase pealtkuulamise ja kuriteo matkimisega saadud teave, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis ja helisalvestiste transkriptsioonides on lubatud tõend, sest jälitustoimingute loa taotlemisel ja andmisel ning nende toimingute tegemisel on järgitud KrMS 31. peatüki nõudeid.

teovalmidust, aktiivsust suures koguses amfetamiini hankimisel, tema poolt matkijale antud õpetusi aine edasiseks käitlemiseks, pole vähimatki alust matkija tegevust pidada lubamatuks teoprovokatsiooniks.

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolm kuni viisteist aastat. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, millist narkootilist ainet ja millises koguses M. Mallene käitles ehk kui suur oli sellest tulenev oht rahva tervisele. Kui suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks KarS § 184 järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe 10-le isikule, siis aine, mida M. Mallene käitles (pakkis ja peidikusse pani, garaažis hoidis ja XXXXX edasi andis), oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele isikutele. M. Mallene süü on keskmisest suurem, sest karistus KarS § 184 järgi järgneks ka mitmeid korda väiksema narkootilise aine koguse käitlemise puhul. Juba ainuüksi M. Mallene süü suurust arvesse võttes oleks põhjendatud talle karistus mõista vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Kohus nõustub prokuröriga, et narkootilist ainet sellises koguses ei käidelda heategevuslikel eesmärkidel või näiteks soovist kedagi aidata. Sellist kogust ainet ei muretseta ka isiklikuks

tarbimiseks, vaid üksnes varalise kasu saamise eesmärgil ning selle kuriteo pani M.Mallene toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 1 kohaselt. Karistust kergendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Süüdistatuna narkootiliste ainete käitlemises suures koguses on M.Mallene kohtu all juba kolmandat korda. Oma varasematest karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Tegemist on rahvatervisevastase kuriteoga, mis kujutab ühiskonnale suurt ohtu. Nii karistuse eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes ei saa M.Mallenele mõista leebet karistust ning see peaks olema suurem sanktsiooni keskmisest määrast nagu taotles riiklik süüdistaja. Samas peab kohus võimalikuks karistada M.Mallenet kergema karistusega kui seda taotles prokurör ning seda eeskätt süüdistatava tervislikku seisundit arvesse võttes. M.Mallene seljavalud ja sellest tingitud ka psüühilised probleemid teevad vangistuse kandmise talle kindlasti oluliselt raskemaks kui täiesti tervel inimesel. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada M. Mallenet sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega üheksa aastat . Vangistus sellises määras vastab tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra tagamise huvidega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka, mistõttu M. Mallenele mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda 13.05.2015.a, s.o päev mil ta kahtlustatavana kinni peeti. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada M. Mallene suhtes tingimisi karistusest vabastamist KarS § 73 või § 74 alusel. Kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, ei iseseisvalt ega koostoimes, ei muuda karistuse ärakandmist ebaotstarbekaks.

Kriminaaltulu, vara konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine. -KarS § 831 sätestab kohustuse konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara. Kui süüteoga saadud vara on aga võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 alusel välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuna antud asjas on tõendamist leidnud, et amfetamiini käitlemisega, s.o XXXXX edasi antud/müüdud amfetamiini eest sai M.Mallene kahel korral kokku raha 6 000 eurot, siis tuleks see summa konfiskeerida. Kuna see süüteoga saadud vara on aga ära tarvitatud või selle äravõtmine ei ole võimalik, siis KarS § 84 alusel tuleb konfiskeerimise asendamiseks M. Mallenelt välja mõista 6 000 eurot riigieelarve tuludesse. -Suures koguses narkootilise aine käitlemise korral tuleb KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt kohaldada ka vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 832. Kriminaalmenetluse üks eesmärkidest on vältida isiku rikastumist kuriteo tulemusena. KarS § 832 lg 1 kohaselt, mõistes isiku süüdi ja karistades teda vähemalt 1-aastase või kuni eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata vaid varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

Kuna kohus mõistab M. Mallene süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistab teda vangistusega 9 aastat, tuleb tema suhtes kohaldada ka vara laiendatud konfiskeerimist ning konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel konfiskeerimisele kuuluva, kuid võõrandatud või äratarvitatud vara osas. Harju Maakohtu määrusega 16.06.2015 (1-15-4900) on laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud M.Mallenelt äravõetud (200 eurot) ning tema korterist leitud (650 eurot) sularaha kokku summas 850 eurot, sülearvuti ja televiisor (II kd lk 109-113). Määrus sularaha tagatiskontole kandmiseks ning pangamakse kviitung (II kd lk 15, 16) kinnitavad, et arestitud raha on kantud rahandusministeeriumi tagatiskontole. Akti nr 20151064 kohaselt (II kd lk 117) on arestitud sülearvuti ja televiisori koos puldiga hoiule võtnud PPA logistikabüroo varahaldustalituse spetsialist ( II kd lk 117). Kriminaaltulu kokkuvõtte (II kd lk 82-86) ja isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (II kd lk 87 – 98) kohaselt on võrreldud M.Mallene legaalseid sissetulekuid tegeliku varandusliku olukorraga perioodil 2013-2015 ning sellest tulenevalt tuvastati, et tal esineb teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 20 976,80 eurot, mis annab aluse eeldada, et need pärinevad M.Mallene kuritegelikust tegevusest. Arvestades sellest maha arestitud raha (850 eurot) ning arestitud televiisori ja arvuti võimaliku maksumuse (ca 1284 eurot), jääb järele 18 842 eurot, mis kohtueelses menetluses polnud võimalik ära võtta või arestida ning mis konfiskeerimise asendamiseks tuleks temalt välja mõista. Laiendatud konfiskeerimise vältimiseks tuleb M. Mallenel ja tema kaitsjal tõendada vara legaalset päritolu. Kaitsja taotlusel kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad XXXX ja XXXXandsid ütlusi selle kohta, et ansambli Vennaskonna kontserdil osales M.Mallene bändi autojuhina, aitas müüa plaate ja bändi logoga särke alates suvest 2014 kuni maini 2015. XXXXarvas, et kontserdi pealt võis Mallene endale saada 100-200 eurot. Kontsertide arvu ühes või teises kuus ta öelda ei osanud; arvas, et keskmiselt võis tulla 4 kontserti kuus. Lepingut Mallenega ei sõlmitud, kindlat arvestust kontsertide, särkide ja plaatide osas ei peetud, raamatupidamist ei eksisteerinud. XXXXX ütluste kohaselt võis Mallene bändis töötades teenida kuus kuni 1000 eurot, vahel müüs ta ka pileteid, arveldati sularahas. Kohus leiab, et nende üldsõnaliste ja ebakonkreetsete ütlustega ei ole süüdistatav ega tema kaitsja suutnud tõendada kui suur oli M.Mallene teenistus Vennaskonnas, sest puudus arvestus nii kontsertide, müüdud plaatide, särkide ning ka teenitud tulude kohta. Samuti on alusetu väita, et Mallene kodust leitud raha 650 eurot kuulus bändile või XXXX. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt maksis ta M.Mallenele Soomes ja Eestis ehitusel töötades vahendustasu 10% oma töötasult, mõni kuu maksid seda ka tema tuttavad; Mallene võis nende pealt teenida kuni 1 800 eurot. Kirjalikke dokumente enda töötasu suuruse või Mallenele makstud raha kohta tal esitada ei olnud. Kohus leiab, et kuigi nende tunnistajate ütluste alusel pole võimalik tõendada konkreetsete summade suurust legaalse tuluna, annab see siiski aluse väita, et kriminaatulu kokkuvõttes välja toodud summa (20 976 eurot) ei pärine vaid kuritegelikust tegevusest, vaid osaliselt on tegemist ka Vennaskonnas teenitud ja vahendustasuna saadud rahaga.

Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida M.Mallenelt ära võetud sularaha, arvuti ja televiisori. Summa 18 842 euro osas jätab kohus aga kohaldamata konfiskeerimise asendamise.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Määratud kaitsjale makstud tasu eeluurimisel oli 48 eurot (II kd lk 107-108) ja kohtuistungil osalemise eest 504 eurot (II kd lk 202-203), kokku 552 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 1 075 eurot. Kuna kõik ekspertiisid – nii narkootiliste ainete-, DNA- kui ka hääleekspertiisid olid kohtu arvates määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt, siis nende tegemise kulud (ekspertiiside ja nende maksumuste osas, mis kohtule esitati) tuleb süüdistatavalt välja mõista järgmistes summades: -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 14E- AN1085) – 252 eurot (I kd lk 83-85); -DNA ekspertiis tegemine - akti nr 14E-GE1311 (I kd lk 88-105) kohaselt viidi läbi 89 reaktsiooni ja maksumuseks on arvestatud 5073 eurot. Kuna analüüsiobjekte oli 52, kuulub hüvitamisele (52 x 57) 2 964 eurot; -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr15E-AN0371) – 84 eurot (I kd lk 124-126); -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-AN0373) – 84 eurot (I kd lk127129; -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E –AN0406) – 84 eurot (I kd lk 130-132); -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-AN0487) – 168 eurot (I kd lk 133-135); -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr 15E –AN0528) – 84 eurot (I kd lk136-138); -DNA ekspertiisi tegemine – akti nr 15E-GE0556 (I kd lk 139-145) kohaselt viidi läbi 18 reaktsiooni ja maksumuseks on arvestatud 1026 eurot. Kuna analüüsiobjekte oli 6, kuulub hüvitamisele (6x57) 342 eurot; -DNA ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-GE0248) – 57 eurot (I kd lk 146-150); -hääleekspertiisi tegemine (aktid nr15E-IF0004, nr15E-IF0005, nr 15E-IF0006; I kd lk 152 – 168, 169-181, II kd lk 1-24) 3 x 862 eurot, kokku 2 586 eurot; -narkootilise aine ekspertiisi tegemine (akt nr15E-AN0568) – 336 eurot (II kd lk 50-52); -DNA ekspertiisi tegemine - akti nr 15E-GE0676 (II kd lk 59-66) kohaselt viidi läbi 24 reaktsiooni ja maksumuseks on arvestatud 1 368 eurot. Kuna analüüsiobjekte oli 12, kuulub hüvitamisele (12 x57) 684 eurot; -DNA ekspertiisi tegemine (akt nr 15E-GE1029, analüüsiobjekte 6)- 342 eurot (II kd lk 67-73). Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemise kulu summas 475 eurot (II kd lk 172). Seega tasumisele kuuluvad ekspertiiside kulud on summas 8 542 eurot. Menetluskulud kokku on 10 169 eurot. Arvestades süüdistatava varalist ja tervislikku seisundit, annab kohus võimaluse menetluskulusid (kokku summas 10 169 eurot) vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid Narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas, tuleb konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil või õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Ekspertiisiaktidega tagastatud asjad: roheline plastikust karp ja minigrip kilekotid; minigrip kilekott ja kaka musta prügikotti koos kahe vaakumpakendiga; must kilekott koos kahe vaakumpakendiga; must prügikott koos majapidamispaberi tükkidega, kahe vaakumpakendiga ja kahe minigripp kilekotiga; majapidamispaberi tükk koos minigripp kilekotiga; riidest kandekott, neli teibitud musta prügikotti koos viie vaakumpakendiga ja neli minigripp kilekotiga; samuti majapidamispaber ja vutlaris digikaal, musta värvi teibirull, prügikottide rull, kolm kummikinnast, kaks teibirulli, prügikottide rull, vaakumaparaat, kaks pakendit vaakumkilekottidega, A4-suurune leht ja märkmik, mis pakendatuna asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6 - konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Seitse CD plaati ja üks DVD plaat salvestisega, samuti üks CD plaat pangakontode väljavõtetega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 306, 309 lg 3, 311-313.

K. Iisop

M. Pallo

N.Viro

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.