Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-12856
Tsiviilasi
Igor Santašovi hagi Neith Elekter OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
3546,27 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. aprilli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Igor Santašovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja):
XXXXXXXXXXXX)
Igor
Santašov
(isikukood
Vastustaja (kostja): Neith Elekter OÜ (registrikood 11407704), lepinguline esindaja Marge Rebane
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. aprilli 2024 otsus hagi täies ulatuses rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, tuvastada Igor Santašovi ja Neith Elekter OÜ vahel 15. novembril 2022 suulise töölepingu sõlmimine, mõista Neith Elekter OÜ-lt Igor Santašovi kasuks välja töötasu 46 eurot 27 senti (neto) ja jätta menetluskulud poolte kanda.
3.2.Tuvastada Igor Santašovi ja Neith Elekter OÜ vahel 15. novembril 2022 suulise töölepingu sõlmimine.
3.3.Välja mõista Neith Elekter OÜ-lt Igor Santašovi kasuks töötasu 46 eurot 27 senti (neto).
3.4.Jätta rahuldamata Igor Santašovi hagi töösuhte kehtivuse tuvastamiseks.
4.Rahuldada Igor Santašovi apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta rahuldamata Igor Santašovi 1. detsembri 2024 taotlus riigi õigusabi saamiseks ning 17. detsembri 2024 taotlus taotluste esitamise tähtaja ennistamiseks.
6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Igor Santašov (hageja/töötaja) esitas 11. mail 2023 Tööinspektsiooni Tartu töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Neith Elekter OÜ (kostja/tööandja) vastu (töövaidlusasi nr 4-1/801/23) järgmiste nõuetega: tuvastada töölepingu 25. aprilli 2023 ülesütlemisavalduse tühisus, tuvastada töölepingu kehtivus, töösuhte jätkumise korral hüvitada kahju 768 eurot (bruto) ja erakorralise ülesütlemise tühisuse korral maksta hüvitist 3904 eurot (bruto). TVK eraldas 5. juuni 2023 määrusega töövaidlusasjast nr 4-1/801/23 nõude töölepingu kehtivuse tuvastamiseks iseseisvaks töövaidlusasjaks nr-ga 4-1/946/23. TVK 12. juuni 2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/801/23 tuvastati, et poolte vaheline töösuhe lõppes kostja poolt erakorralise ülesütlemisavaldusega 25. aprillil 2023 (ülesütlemisavaldus on kehtiv). Sama otsusega jättis TVK rahuldamata hageja nõuded hüvitise 3904 eurot (bruto) ja kahju hüvitise 768 eurot (bruto) saamiseks. TVK 12. juuni 2023 otsus on jõustunud. Töövaidlusasjas nr 4-1/946/23 esitas hageja kostja vastu järgmised nõuded: 1) tuvastada töösuhte algus 15. novembril 2022 suulise töölepingu sõlmimisega; 2) tuvastada suulise töölepingu sõlmimisega algatatud töösuhte kehtivus; 3) tuvastada suulise töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus; 4) töösuhte jätkumise korral hüvitada kahju 1408 eurot (bruto); 5) erakorralise ülesütlemise tühisuse korral maksta hüvitist 3904 eurot (bruto); 6) välja mõista saamata jäänud töötasu 46 eurot 27 senti (neto). TVK tegi 9. augustil 2023 töövaidlusasjas nr 4-1/946/23 otsuse, millega jättis hageja kõik nõuded rahuldamata.
2.Hageja esitas 9. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse töövaidlusasja nr 4-1/946/23 läbivaatamiseks hagimenetluses, esitades järgmised nõuded: 1) tuvastada 15. novembril 2022 suulise töölepingu sõlmimine; 2) tuvastada suulise töölepingu sõlmimisega algatatud töösuhte kehtivus; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu 46 eurot 27 senti (neto). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. novembril 2022 suulise töölepingu, mille kohaselt asus hageja samal päeval tööle ehituse lihttöölisena Kiviõli päikeseparki (ehitusobjekt). Hageja jäi 17. novembril 2022 töövõimetuslehele. Töövõimetuslehel olles sai hageja
töötamise registrist teada, et kostja ei ole registreerinud hagejaga 15. novembril 2022 sõlmitud suulist töölepingut ning 16. novembril 2023 sõlmitud kirjalik tööleping nr 122 oli kostja poolt ülesöeldud (hagejale 3. mail 2023 edastatud ülesütlemise avaldusest nähtuvalt alates 25. aprillist 2023). Hageja leiab, et 15. novembril 2022 sõlmitud suuline tööleping kehtib ja palus
3.mail 2023 kostjale saadetud kirjas hagejat teavitada, kas kostja soovib ka suulist töölepingut üles öelda. Hageja edastas 8. mail 2023 kostjale teate ajutise töövõimetuse lõppemise kohta ja palus teatada, millal hageja saab tööle asuda. Kostja keeldus 10. mai 2023 kirjaga hagejat tööga kindlustamast. Hageja leiab, et kumbki pool ei ole 15. novembril 2022 sõlmitud töölepingut üles öelnud, tööleping on kehtiv ning kostja keeldumine hagejat kokkulepitud tööga kindlustamast on alusetu. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 14. novembril 2022 toimunud telefonikõne salvestise, mis tõendab poolte kokkuleppeid. Hageja tegeles 15. novembril 2022 kaablikaitsetorude lahtiühendamise ja puhastamisega, reoveepumba kokkupanemisega, toimetas kaablikaitsetorusid paigalduskohale ning nende tegevuste kestel lähedal ei ole objektijuhti, kes kostja väidete kohaselt tutvustas töösisekorraeeskirju ja näitas kus, mis toimub ning kus midagi tehakse. Hagejal oli seljas kostja ehitustöölise tööriiete täiskomplekt, mitte objekti külalistele mõeldud isikukaitsevahendid (vest ja kiiver) ning samal kuupäeval on hageja allkirjastanud kostja töösisekorraeeskirja, milles on määratud tööandja ja töötaja vahelised käitumisreeglid töösuhetes ja mis on mõeldud ainult kostja töötajatele allkirjastamiseks enne tööle asumist.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja selgitas, et pooled leppisid 14. novembril 2022 kokku, et hageja tuleb 15. novembril 2022 ehtusobjektile töötingimusi ja töökorraldust vaatama ning töötingimustega tutvuma. Uue töötja värbamisel on kostja objektide vaatlus ja tööde kohapealne jälgimine värbamisprotsessi üks osa. Kostja võttis 15. novembril 2022 hageja Tartus ettevõtte auto peale ja viis kostja ehitusobjektile, kuhu jõuti enne lõunat. Hageja sai kostjalt isikukaitsevahendid (riided ja kiivri). Ehitusobjektil vastutava isiku poolt näidati hagejale tööetappe ja räägiti üldistest töösisekorraeeskirjadest ehitusobjektil, et hageja teaks, kuidas tuleb käituda. Hageja sai ehitusobjektiga veidike tutvuda, siis tuli lõuna ja pärast lõunat toimus ehitusobjekti edasine vaatlus ja tutvustamine. Hageja jälgis ehitusobjekti erinevaid tööde etappe ja hagejale selgitati, kuidas töid tehakse. Hagejale töötingimused ja töökorraldus sobisid ning ta oli valmis asuma kostja juures tööle 16. novembril 2022. Arvestades vahemaad Kiviõli ja Tartu vahel, majutas kostja hageja Kiviõli hostelis. 16. novembril 2022 viidi läbi hageja juhendamine ja hageja asus kostja juures tööle kirjaliku töölepingu alusel.
15.novembril 2022 pooled töölepingut ei sõlminud. Poolte vahel sõlmiti ainukene tööleping
16.novembril 2022, mis lõppes hageja pikaaegse haigestumise tõttu. Hageja ei teinud 15. novembril 2022 kostjale tööd (s.h tööd, mille eest peaks saama tasu), vaid pooled pidasid töölepingu eelseid läbirääkimisi, et hagejale töötingimuste ja töökorralduse sobivusel sõlmida poolte vahel 16. novembril 2022 tööleping. Lepingueelsete läbirääkimiste aeg oli 5-6 tundi (millest osa moodustas lõunapaus), mis on kostja hinnagul mõistlik aeg töötingimustega tutvumiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 5. aprilli 2024 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 1155 eurot. Hageja peab
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tuvastas, et hageja viibis 15. novembril 2022 kostja ehitusobjektil, talle anti kostja poolt tööriided ja kaitsevahendid, kuid pooled vaidlevad samal kuupäeval töölepingu sõlmimise üle. Hageja väitel asus ta 15. novembril 2022 tööülesandeid täitma. Kostja väitel tutvustati hagejale töökorraldust ja töötingimusi, millega anti hagejale võimalus töö sobivuse osas otsustuse tegemiseks. Maakohtu hinnangul ei ole telefonikõne salvestisega hageja väited tõendatud. Maakohus tuvastas, et kostja küll räägib proovipäevast, kuid selgitas juurde, et „siis kui sul on tahe tööd teha, siis 16.11 ülehomsest saab lepingu“. Maakohus asus seisukohale, et kostja esindaja poolt avaldatu tõendab üheselt, et hagejale anti võimalus töökorralduse ja töötingimustega tutvumiseks, et hagejal oleks võimalik hinnata, kas töö sobib talle või mitte. Hageja esitatud videosalvestised ei tõenda, et hageja 15. novembril 2022 ehitusobjektil töötas, ühelgi videol maakohus hagejat tööd tegemas ei tuvastanud (filmitud on ehitusobjekti olustikku, torusid, kaevetöid, kuid see ei tõenda, et hageja tegi ehitusobjektil tööd). Maakohus leidis, et töösuhe tekib proovipäeval juhul, kui tööandja soovib töötajalt töö tegemist, suunab teda selleks või eeldab, et töötaja mingit tööd teeb. Maakohus tuvastas, et hageja pidi proovipäeval vaatlema ning temal ei olnud sellel päeval kohustusi. Seega ei ole tõendatud, et pooled oleksid 14. novembril 2022 toimunud telefonikõneluse ajal või 15. novembril 2022 ehitusobjekti vaatlusel vahetanud töölepingu sõlmimisele suunatud otseseid või kaudseid tahteavaldusi, mille väljendusena asus hageja 15. novembril 2022 kostja juhtimisele ja kontrollile alludes tööd tegema. Kostja on tõendanud, et 15. novembril 2022 hageja üksnes tutvus töökorralduse ja töö tegemisega ega täitnud tegelikke tööülesandeid. Tõendatud on, et tööleping poolte vahel sõlmiti 16. novembril 2022, mitte 15. novembril 2022 suulisena, mistõttu maakohus ei analüüsinud töölepingu kehtivuse ega ka saamata jäänud töötasu nõudeid. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud hageja kanda, kuid leidis, et kostja esindaja ajakulu (20 tundi 30 minutit) ning esindajakulud 2152 eurot 50 senti ei ole täies ulatuses põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas 30. aprillil 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole uurinud kõiki tõendeid. Kostja töösisekorraeeskiri ja hageja 26. juuni 2023 taotlusele lisatud maksekorraldus tõendavad, et hageja lubati 15. novembril 2022 ehitusobjektile töötajana, hageja oli kohustatud tegema tööd ja alluma kostja esindaja korraldustele. Tähelepanuta on jäetud hageja 27. detsembri 2023 vastuse p-des 2 ja 3 esitatud argumendid ning lahendamata on jäetud kõik kostja seisukohas esinevad vastuolud ja ebakõlad, millele hageja osundas. Maakohus hindas ebaõigesti 14. novembri 2022 telefonikõne salvestist, jõudes seetõttu valele järeldusele, et telefonikõne salvestisega ei ole tõendatud, et järgmisel päeval asub hageja kostja juurde tööle ehitusobjektil ja, et esimesel tööpäeval peab hageja ehitusobjektil tööd tegema ilma töölepinguta.
Maakohus pole välja selgitanud hageja tööülesandeid. Hageja oli võetud tööle ehituse lihttöölisena, kelle tööülesandeks on ka ehitusobjektil töövalmiduses viibimine ning selle tööülesande täitmine on maakohtule esitatud videosalvestistel nähtav. Maakohus tugines üksnes kostja paljasõnalistele seletustele ning jättis tähelepanuta, et töötajal kui töösuhte nõrgemal poolel on võrreldes tööandjaga väiksem tõendamiskoormus, mis kehtib ka tööle soovija ja tööandja vaidluses töölepingu sõlmimise üle. Kriteeriume, mille alusel töölepingu sõlmimine tuvastatakse ja millele pooled tuginevad, tuleb hinnata kogumis. Hagejalt kostja õigusabikulude väljamõistmisel jättis maakohus kohaldamata TsMS § 162 lg 4 sätted, mille kohaldamise vajadus tuleneb vaidluse esemest.
6.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda ning mõista hagejalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hinnangul asjaolu, et maakohus ei nimeta või ei käsitle lahendis igat dokumenti üksikult, ei anna alust järeldada, et maakohus on jätnud asjas dokumendi uurimata ja hindamata. Hageja tõenditest (telefonikõne salvestis ja videosalvestised) nähtubki, et hageja viibis 15. novembril 2022 ehitusobjektil vaatlejana ning nimetatud tõendid ei tõendada hageja töötamist ehitusobjektil. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus ei ole menetluskulude hagejalt välja mõistmisel materiaal- ega menetlusõiguse norme rikkunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu hagi täielikult rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega tuvastab, et pooled sõlmisid 15. novembril 2022 suulise töölepingu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu 46 eurot 27 senti (neto). Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas ning jätab menetluskulud maakohtu menetluses poolte endi kanda. Hagi tuleb jätta rahuldamata töösuhte kehtivuse tuvastamise nõudes. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Hageja väidab, et pooled sõlmisid 15. novembril 2022 suulise töölepingu, mis vormistati kirjalikult 16. novembril 2022. Hageja hakkas kostjale tööd tegema alates 15. novembrist 2022, millest saab järeldada töölepingu sõlmimist. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt võib TLS § 4
lg 2 järgi sõlmida töölepingu kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (vt Riigikohtu 30. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11; 19. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811/34, p 12.1). Kohtul tuleb asja lahendamiseks välja selgitada, kas pooled vahetasid töölepingu sõlmimisele suunatud otseseid või kaudseid tahteavaldusi, mille väljendusena asus hageja kostja juhtimisele ja kontrollile alludes tööd tegema (vt Riigikohtu 6. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 11). Kui tööle soovija on asunud lepingueelsete läbirääkimiste ajal täitma ülesandeid, mida tavapäraselt tehakse töösuhte ajal, tuleb eeldada, et pooled on sõlminud töölepingu. Riigikohus on selgitanud, et töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus ning töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt Riigikohtu 27. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12).
9.Hageja on oma nõudes tuginenud asjaolule, et hageja olles töövahenditega varustatud ja kostja logodega tööriietesse riietatud asus 15. novembril 2022 täitma kostja ehitusobjektil ehituse lihttöölise tööülesandeid (tegeles kaablikaitsetorude lahtiühendamise ja puhastamisega ning reoveepumba kokkupanemisega ja toimetas kaablikaitsetorusid paigalduskohale). Hageja soovib oma väiteid tõendada 14. novembri 2022 telefonikõne salvestisega töö tegemise kokkuleppe sõlmimise kohta ja videosalvestistega kostja juures töö tegemise kohta. Asjas puudub vaidlus, et 15. novembril 2022 hagejale tööriided väljastati, see oli töö tegemiseks vajalik ja hageja kostja objektil viibis. Seega tuleb eeldada, et pooled sõlmisid 15. novembril 2022 suulise töölepingu.
10.Tööandjal on võimalik töölepingu sõlmimise eeldus ümber lükata, tõendades mh nt seda, et tööle soovija üksnes tutvus töökorralduse või töö tegemisega ega täitnud tegelikke tööülesandeid või tellimusi. Samuti võib tööandja tõendada, et tööle soovija teadis ja oli nõus sellega, et kontrollitakse tema tööoskusi, millele järgneb tööandja otsus, kas sõlmida tööleping või mitte. Selleks tuleks tööandjal üldjuhul tõendada lisaks ka seda, et ta selgitas enne tööle soovijale arusaadavalt, kui kaua kestab tööoskuste eelhindamine ja millal teeb tööandja teatavaks temaga töölepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise (vt Riigikohtu 6. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 16).
11.Maakohus ei ole asja lahendamisel viidatud Riigikohtu praktikast tõendamiskoormise jagamisel ja hageja hagi aluseks olevate asjaolude kontrollimisel lähtunud. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel eelkõige kostja seletusele ja asus seisukohale, et kostja esindaja poolt avaldatu tõendab üheselt, et hagejale anti 15. novembril 2022 üksnes võimalus töökorralduse ja töötingimustega tutvumiseks, et hagejal oleks võimalik hinnata, kas töö sobib talle või mitte (maakohtu otsuse p 9). Millistele tõenditele tuginedes maakohus sellise järelduseni jõudis, seda maakohtu otsusest ei nähtu. Rajades otsuse suures osas kostja seletusele, mis ei ole antud vande all, rikkus maakohus TsMS § 229 lg-t 2, sest poole seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole hagimenetluses tõend (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 21; 3. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 18), välja arvatud lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesolevas asjas ei esitanud hageja üksnes varalist nõuet mistõttu maakohus ei saanud hagi menetleda lihtmenetluse sätete alusel.
12.Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised tõendite hindamisel apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu hinnangu tõenditele, mistõttu uurib ja hindab ringkonnakohus poolte 15. novembril 2022 suulise töölepingu sõlmimise tõendavaid tõendeid uuesti (TsMS § 652 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 15. novembril 2022 hageja üksnes tutvus töökorraldusega või üksnes kontrolliti tema tööoskusi. Kostja tunnistajana andis TVK istungil
26.juulil 2023 (dtl 265) ütlusi projektijuht A.A.. Tunnistaja ütluste kohaselt asendas tunnistaja sel päeval kopajuhti ja hageja juhendamise juures ei viibinud. Tunnistaja teadis, et hagejat juhendas objektijuht A. (perekonnanime tunnistaja ei avaldanud), kes tutvustas hagejale töösisekorra eeskirju ja näitas kus midagi tehakse, tutvustas objekti, selle peale kulus kaua aega, sest objekt oli suur. Hageja kaevetöödel ei osalenud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tunnistaja A.A. ise hageja juhendamisel ei osalenud, siis ei saa tema ütlustega ka 15. novembril 2022 toimunut tõendada. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus 15. novembril 2022 hageja juhendamine, töösisekorraeeskirjade ja objekti tutvustamine. Tegemist ei olnud värbamisprotsessi osaga, vaid töölepingu sõlmimisel tööandja töölepingujärgsete kohustustega TLS § 28 lg 1 p 7 järgi ning seda tuleb teha tööajal. Hagejal lasus kohustus osaleda juhendamisprotsessis, tegemist on töö iseloomust tuleneva kohustusega (TLS § 15 lg 2 p 1), mistõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et hagejal 15. novembril 2022 kohustused puudusid. Kostja vastuväiteid hagile ei toeta ka 14. novembri 2022 telefonikõne salvestis. Maakohus tuvastas hageja esitatud 14. novembri 2022 telefonikõne salvestise alusel valesti, et salvestis ei tõenda hageja väiteid tööle asumise kohta. Telefonikõnes selgitas kostja esindaja, et tegemist on proovipäevaga, mis on seaduse järgi tasuta päev, et hageja saaks näidata, „kes ta on“. Seega ei nähtu telefonikõne salvestisest, et tööandja selgitas enne tööle asumist soovijale arusaadavalt, milliseid hageja tööoskuseid kostja hindab. Telefonikõne salvestisest nähtub üksnes kostja selgitus: „Aga meil ongi vaja seda proovipäeva, et välja selgitada, kes on töömehed ja kes ei ole.“. TLS ei sätesta võimalust rakendada tööle soovijat tema sobivuse hindamiseks proovitööle, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest ning töötaja sobivust hindab tööandja töösuhtes, mh nt katseajal (TLS § 6 lg 1) (vt Riigikohtu 6. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 14). Kostja selgitus, et proovipäev on seaduse järgi tasuta päev, oli eksitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud videotel ei ole hagejat töötamas näha, kuid üksnest sellest asjaolust ei saa järeldada, et hageja ei täitnud kostja juures 15. novembril 2022 tööülesandeid. Ringkonnakohus leiab kõiki tõendeid kogumis hinnates, et poolte vahel toimusid 14. novembril 2022 lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 tähenduses ning pooled jõudsid töölepingu sõlmimiseni nii tahteavalduste vahetamise kui ka tegelikult tööle lubamise vormis
15.novembril 2022. Kostja ei ole 15. novembril 2022 töölepingu sõlmimise eeldust ümber lükanud ega tõendanud, et hageja üksnes tutvus 15. novembril 2022 töökorralduse või töö tegemisega ega täitnud tööülesandeid (sh töö iseloomust tulenevaid kohustusi). Ringkonnakohus leiab, et pooled sõlmisid 15. novembril 2022 suulise töölepingu, mille vormistasid kirjalikult järgmisel päeval 16. novembril 2022.
13.Kuna maakohtus ei tuvastanud 15. novembril 2022 suulise töölepingu sõlmimist, jättis maakohus hageja ülejäänud nõuded käsitlemata. Seetõttu võtab ringkonnakohus seisukoha ka hageja ülejäänud nõuetes: kas 15. novembril 2022 sõlmitud tööleping kehtib ning kas kostja võlgneb hagejale 15. novembri 2022 tehtud töö eest töötasu.
14.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kumbki pool ei ole 15. novembril 2022 sõlmitud töölepingut üles öelnud, mistõttu on sel päeval sõlmitud tööleping käesoleva ajani kehtiv. Poolte 15. novembril 2022 alanud töösuhe jätkus 16. novembril 2022 kirjalikult vormistatud töölepinguga. TVK tuvastas 12. juuni 2023 otsusega töövaidlusasjas nr 41/801/23 (dtl 320), et poolte vaheline töösuhe lõppes kostjapoolse erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 25. aprillil 2023 (ülesütlemisavaldus on kehtiv). Pooled ei ole TVK
12. juuni 2023 otsust vaidlustanud. Kuna töölepingu ülesütlemine on kehtiv, lõppes 15. novembril 2022 sõlmitud tööleping TLS § 83 kohaselt selle ülesütlemisega. Ringkonnakohus jätab hagi töösuhte kehtivuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista 15. novembril 2022 töötamise eest töötasu 46 eurot 27 senti (neto). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja tegi 15. novembril 2022 kostjale tööd, mistõttu on hagja töötasu nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TLS § 28 lg 2 p 2 alusel. TVK-le esitatud hageja 2022. aasta novembrikuu palgalehest (dtl 213) nähtub, et hageja tunnitasu määr on 8 eurot. Hageja koostatud töötasu arvutuse kohaselt (dtl 12) on hageja 15. novembril 2022 teenitud töötasu 46 eurot 27 senti (8 eurot x 6 töötundi (11:00-17:00) – 0,96 eurot (koguispensioni makse, 2%) – 0,77 eurot (töötaja töötuskindlustusmakse, 1,6%)). Kostja ei ole hageja töötasu arvestuse osas vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohus lähtub töötasu väljamõistmisel hageja arvestusest. Ringkonnakohus rahuldab hagi hageja 15. novembril 2022 teenitud töötasu 46 euro 27 sendi (neto) väljamõistmise osas.
16.Hageja esitas ringkonnakohtule 1. detsembril 2024 riigi õigusabi taotluse. Lisaks esitas hageja 17. detsembril 2024 taotluse ennistada TsMS § 633 lg-s 7 ja 4-6 nimetatud taotluste esitamise tähtaeg ning võimaldada hagejal teostada TsMS § 199 lg-s 3-7 loetletud õigusi.
17.Hageja taotles riigi õigusabi ka koos apellatsioonkaebuse esitamisega 30. aprillil 2024. Ringkonnakohus jättis taotluse 27. juuni 2024 määrusega rahuldamata, leides, et hageja on võimeline oma õigusi ise kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1) ning hagejale asjast võimalik tulenev kasu (kaebusega taotletav töötasu 46,27 eurot) on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12). Hageja esitas ringkonnakohtu 27. juuni 2024 määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus 21. oktoobri 2024 määrusega keeldus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolud võrreldes varasemalt hagejale riigi õigusabi andmisest keeldumisega muutunud. Hageja on 1. detsembri 2024 riigi õigusabi taotluses välja toonud, et tema ei ole võimeline tõhusalt ja täies mahus teostama oma menetlusosalise õigusi, mis tõi kaasa puuduliku sisuga apellatsioonkaebuse esitamise ning hageja 12. juuni 2024 ja 23. juuni 2024 taotluste rahuldamata jätmise, samuti võib õigusabi puudumine tuua kaasa oluliste asjaolude uurimata jätmise ja lõpptagajärjena ebaõiglase kohtulahendi. Hageja asjast tulenev võimalik kasu on koos kostja õigusabikulude hüvitamiseks esitatud nõudega 2032,51 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et andis 4. juuli 2024 kirjaliku menetluse määruses menetlusosalistele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks kuni 27. augustini 2024. Hageja tähtajaks uusi avaldusi ega seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja esitas nõuetekohase apellatsioonkaebuse, mis on menetlusse võetud ja sellele lisaks ei ole vajadust koostada täiendavaid õiguslikke käsitlusi sisaldavaid menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
18.Hageja 17. detsembril 2024 esitatud taotluste esitamise tähtaja ennistamise taotlusest saab ringkonnakohus aru nii, et hageja soovib kaebuse lahendamist istungil ja esitada täiendavaid tõendeid. Hageja 12. juuni 2024 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks ning 23. juuni 2024 taotluse kohtuistungi pidamiseks jättis ringkonnakohus 4. juuli 2024 määrusega rahuldamata, sest taotlused olid esitatud hilinenult. Ringkonnakohus selgitab, et apellant peab asja kohtuistungil arutamise soovi avaldama apellatsioonitähtaja jooksul (TsMS § 633 lg 7). Apellant saab taotleda ringkonnakohtus istungi korraldamist
üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Sellist muutust käesoleval juhul ei esine. Tähtaegade ennistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja 17. detsembri 2024 taotlused rahuldamata.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleb kohtul teha kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (Riigikohtu 20. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-192709, p-d 10 ja 13-14). Kohtul tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (Riigikohtu 27. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17). Arvestades seda, et kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik lähtuda pelgalt rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, sest see jätaks arvestamata menetluse tegelikud asjaolud ega tagaks menetluskulude õiglast jaotust. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud kohtu kohustust kontrollida ja vajadusel määrata tsiviilasja hind (TsMS § 136 lg 1). Maakohus peab otsuse sissejuhatavas osas märkima tsiviilasja hinna (TsMS § 442 lg 2 p 5 1). Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinda märkinud. Tsiviilasja hinda ei nähtu ka teistest tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse ning määrab tsiviilasja hinna (TsMS § 136 lg 4). Hageja on esitanud kolm nõuet, sh varaline nõue ja kaks tuvastusnõuet. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124 lg 1). Rahalise nõude hind on 46 eurot ja 27 senti. Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue mittevaraliseks (TsMS § 125). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuvastada töölepingu sõlmimine 15. novembril 2022 on suunatud toetama tema nõuet saada selle päeva eest töötasu, mistõttu seda nõuet saab hagihinna tähenduses käsitleda koos hageja rahalise nõudega. Hageja nõue tuvastada töösuhte kehtivus, tuleb lugeda hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks hagihinnaga 3500 eurot. Seega on tsiviilasja hind 3546 eurot ja 27 senti. Kuivõrd hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse täielikult, on tsiviilasja hind sama ka kaebuse esitamisel (TsMS § 137 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.