Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Viimase istungi aeg
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 20.12.2024, Tallinn 2-22-17833 I.L (L) hagi Z.Q.M vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks 43 879,72 eurot nende Hageja I.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja Z.Q.M (registrikood xxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Gerli Helene Gritsenko 04.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta vastu ja tagastada hagejale 18.11.20224 menetlusdokumendi lisa – veebilehe www.teatmik.ee väljavõte XXX kohta.
2.Jätta rahuldamata Z.Q.M 29.10.2024 taotlus parandada 23.10.2024 kohtuistungi protokolli.
3.Jätta rahuldamata I.L hagi Z.Q.M vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud I.L kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.12.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.I.L (hageja/töötaja) esitas 25.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 13.12.2022) paludes kohtul mõista Z.Q.M-lt (kostja) välja perioodil 01.07–28.07.2022 saamata jäänud töötasu 9879,47 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitise 2879,93 eurot (bruto) ja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 31 120,32 eurot (bruto). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja nõukogu liige P.P hagejale ettepaneku sõlmida kostjaga tööleping. Töölepingu sõlmimisega seotud tingimused rääkis hageja läbi P.Pga. Pooled sõlmisid 13.04.2022 suuliselt tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle projektijuhi ametikohale. Hageja peamiseks tööülesandeks oli XXX projekti edendamine, meeskonna komplekteerimine ja projekti kasumlikuks muutmine. Töötasu suuruseks oli 10 373,44 eurot (bruto) kuus. Pooled leppisid kokku kolmekuulises katseajas. Ebaõige on kostja väide, et hageja tööandjaks oli XXX. Hageja tegi tööd kostja juures, hageja juhindus kostja juhistest ja töökorraldustest, hageja pidi kostjale aru andma töö tegemise kohta igapäevaselt, hageja allus kostjale. Hageja ütles 28.07.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli see, et kostja viivitas töötasu maksmisega. Näiteks kostja maksis töötasu 2022. a maikuu eest üks päev ettenähtust hiljem, töötasu 2020. a juunikuu eest maksis kostja 12 päeva ettenähtust hiljem. Kostja jättis tasumata töötasu 2022. a juulikuu eest. Lisaks alandas kostja hagejat ja kasutas tema suhtes vaimset vägivalda. Töösuhte lõpetamise põhjuseks oli ka see, et töökeskkond ei vastanud nõuetele.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja P.P on isiklikud tuttavad. P.P ei ole hagejaga töölepingut sõlminud ega sõlmida lubanud. P.P ei ole olnud kostja juhatuse liige ega ole kuidagi muudmoodi olnud volitatud töölepinguid sõlmima. Hageja ja kostja ei ole töölepingut sõlminud. Hageja ei ole tõendanud töösuhtele omaseid tunnuseid. Hageja ja kostja vahel puudub ka muu leping. Enne kostja osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamist oli hageja kostja nõukogu liige. Sellega hageja ja kostja professionaalsed suhted piirdusid. Hagis väidetud perioodil, mil hageja tööandjaks oli väidetavalt kostja, oli hageja tegevjuht ühingus XXX. Hageja tegi tööd mainitud ettevõtte jaoks. XXX ja kostja ei ole samastatavad. Kuivõrd töösuhet ei eksisteerinud, ei saanud hageja seda ka lõpetada. Kui kohus töösuhte ikkagi tuvastab, ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tõendatud. Hageja ei ole kostjale kunagi ülesütlemisavaldust esitanud. Kui kohus leiab, et poolte vahel oli töösuhe, palub kostja töösuhte kohtuotsusega lõpetada. Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas pärast asja sisulise arutamise lõpetamist koos 18.10.2024 lõplike seisukohtadega uue tõendi: veebilehe www.teatmik.ee väljavõte XXX kohta (II kd, tl 23–25). Kirjalikud lõplikud seisukohad on sarnased kohtukõnega, kus võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja istungil uuritud tõenditele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 teine lause). Hagejal oli võimalus esitada andmed XXX kohta eelmenetluse kestel ja hageja ei ole põhistanud, et ta ei saanud tõendit varem esitada. Kohus ei
menetle TsMS § 333 lg 1 alusel hageja 18.10.2024 esitatud uut tõendit (veebilehe www.teatmik.ee väljavõte XXX kohta) ja tagastab selle hagejale. Tegemist on elektrooniliselt esitatud dokumendiga, mistõttu pole vaja seda paberkandjal tagastada.
4.Kostja esitas 29.10.2024 taotluse parandada 23.10.2024 kohtuistungi protokolli. Kohtuistungil andis hageja vande all seletusi ja kostja taotleb protokolli parandamist osas, mis sisaldab hageja ütlusi. Pärast hageja ülekuulamise lõpetamist andis kohus hagejale võimaluse seletustega tutvuda. Kohus tegi protokolli parandused hageja vastuväidete alusel (TsMS § 53 lg 1 teine lause). Kohus märgib, et TsMS § 53 lg 1 esimeses ja teises lauses sisalduv kord, mille järgi saab ainult menetlusosaline taotleda tema seletuste parandamist, on eriregulatsioon TsMS § 53 lg 2 suhtes. Kohtupraktikas selgitatakse, et menetlusosalised võivad TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda protokolli parandamist muus osas kui tunnistajate ütluste sisu osas (RKTKo 22.11.2011, 3-2-1-113-11, p 74). Kohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka menetlusosalise poolt istungil vande all antud seletuste osas. Seega saab menetlusosaline taotleda protokolli parandamist muus osas kui teise menetlusosalise seletuste sisu osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust taotleda kohtuistungi protokolli parandamist hageja vande all antud seletuste osas. Kohus jätab kostja 29.10.2024 taotluse rahuldamata.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.Pooled vaidlevad töölepingu sõlmimise üle. Hageja on seisukohal, et alates 13.04.2022 töötas ta kostja juures. Kostja on seevastu seisukohal, et poolte vahel puudus töösuhe. Vaidluse all on ka see, kas P.Pl, kes hageja väitel kostja esindajana hagejaga töölepingu sõlmis, oli õigus kostja nimel tehingut teha. Eelkõige võtab kohus seisukoha töösuhte olemasolu osas ja seejärel käsitleb P.P õigust kostja nimel lepingut sõlmida.
7.TLS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Töölepingu võib TLS § 4 lg 2 järgi sõlmida kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (RKTKm 30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11; RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1).
8.Hageja andis 23.10.2024 istungil vande all seletusi, et 2022. a alguses suhtles ta P.Pga. Vestluse käigus jõudsid mõlemad arusaamale, et hageja võiks hakata tegelema ühe P.P projektiga – XXX. Hageja ja P.P asusid sellel teemal läbi rääkima ja jõudsid kokkuleppele, et hageja hakkab tööle kostja juures ja hakkab selle projektiga tegelema. Hageja ja P.P arutasid töösuhte tingimusi mitmel kohtumisel ja lõpuks leppisid nad kokku järgmises: hageja töötasuks saab olema 8000 eurot (neto) kuus, töö tegemise kohaks on kostja kontor aadressil xxx, hageja tööülesanded esimese kolme kuu jooksul on projekti analüüs, arenguplaani koostamine, meeskonna komplekteerimine ja selle juhtimine, arenduse vedamine ning müügi kontroll, lepiti kokku kolmekuulises katseajas, mille edukal läbimisel töösuhe jätkub, tööaeg on alates kella 09:00 kuni 17.00. Hageja asus tööle 13.04.2022. Hagejale anti pangakaart ettevõtte poolt, millega ta ostis töövahendid. Hageja valis sobiva turundusjuhi kandidatuuri (A.I) ja kuna töötaja palkamiseks oli vaja P.P nõusolekut, tõi hageja A.I kontorisse kohale. Hageja valmistas koos P.Pga ette A.I töölepingu. P.P andis hageja kaudu töökorraldusi A.Ile. P.P kontrollis hageja tööd. Hageja allus P.P korraldustele. Töötasu maksti kuu viimasel päeval (II kd, tl 14-15).
9.Kohus toob välja, et hageja seletusi ei saa erapooletuks tõendiallikaks pidada, kuna hageja on huvitatud asja lahendamisest tema kasuks. Hageja ütlustesse, et tal oli töösuhe kostjaga tuleb
suhtuda kriitiliselt. Hageja ütluste kui tõendi väärtus saab olema suurem, kui tema väited riimuvad muude kohtule esitatud tõenditega.
10.Kostja on esitanud kohtule rocketreach.co ja edgein.io veebilehtedel kättesaadavad andmed, mille järgi oli hageja tegevjuht ühingus XXX (I kd, tl 161–164). Hageja on märgitud ka XXX kaasasutajaks (I kd, tl 162). Veebilehtede väljavõtted kajastavad veebisaidil Linkedin avaldatud andmeid. Hageja avaldas 23.10.2024 istungil vande all, et ta ei ole end XXX kaasasutajaks märkinud ega seda kontot teinud (II kd, tl 14-15). Samas ei ole hageja väitnud, et kostja esitatud tõendid oleksid ebausaldusväärsed või lubamatud. Kohus leiab, et esitatud väljavõtted on lubatud tõendid ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust väljavõtted arvestamata jätta (TsMS § 238 lg 5). Kostja esitatud andmete – hageja oli XXX tegevjuht – õigsuse kasuks räägib kostja esitatud XXX ametikoha Chief Marketing Officer (turundusjuht) töökuulutus, mis sisaldab pilti hagejast ja andmeid hageja töökoha kohta – tegevjuht (CEO) ettevõttes XXX (I kd, tl 36– 38).
11.Kostja on esitanud äriregistri väljavõtte, mille kohaselt eksisteerib eraldi äriühing XXX, mille juhatuse liikmeks on X ja esindama volitatud usaldusosanikuks on P.P (I kd, tl 166). XXX kasutab e-posti aadressi lõpuga xxx ning sama lõpuga aadressi on kasutanud ka hageja. Näiteks Brandem Baltics OÜ ja kostja vahel 2023. a mais sõlmitud värbamisteenuse osutamise lepingu p-s 13.1.1 märgitakse kliendiks hageja ja tema e-posti aadress xxx (I kd, tl 78–86).
12.Otsuse p-des 10 ja 11 käsitletud dokumendid näitavad, et väljaspool praegust vaidlust demonstreeris hageja, et tal on suhe ettevõttega XXX. Kõrvaltvaataja, kes oleks näinud veebilehtedel ja XXX töökuulutuses sisalduvaid andmeid ning hageja e-posti aadressi, olnuks mõistnud, et hagejal on suhe XXX ́ga. Eeltoodud dokumendid kinnitavad, et ettevõte XXX on äriühingu XXX projekt. Dokumentidest ei saa tuletada kostja seost projektiga XXX. Hageja avaldas, et XXX-l ei ole kunagi ühtegi töötajat olnud. Mainitud asjaolu ei välista, et hageja ja XXX vahel võisid olla muud kui töölepingulised suhted.
13.Hageja selgitas, et kostja sõlmis 30.05.2022 hageja eestvedamisel värbamisteenuse osutamise lepingu Brandem Baltic OÜ-ga, mille alusel otsiti kostja projekti isikut ametikohale Chief Marketing Officer (turundusjuht; hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.5 (I kd, tl 70–76).
13.1.Kohtule on esitatud Brandem Baltic OÜ ja kostja vahel 2023. a mais sõlmitud värbamisteenuse osutamise leping. Kostja nimel allkirjastas lepingu prokurist L.S. (I kd, tl 78– 86). Lepingu 2.2 järgi pidi Brandem Baltic OÜ otsima kliendi poolt esitatud profiilile vastava kandidaadi. Lepingule lisatud profiilist nähtuvalt otsiti XXX ́le turundusjuhti (I kd, tl 82-83; tõlge 104-105). Kohtule on esitatud XXX töökuulutus – kus ettevõtte tegevusjuhina on välja toodud hageja – turundusjuhi töökoha täitmiseks kandideerimise tähtajaga 30.06.2022 (I kd, tl 36–38). Kuulutusest nähtuvalt otsis hageja XXX tegevusjuhina 2022. a juunis ettevõttesse XXX turundusjuhti.
13.2.Kostja nimel allkirjastas lepingu prokurist. Lepingu p-s 13.1.1 on kliendiks märgitud hageja ja hageja e-posti aadress lõpuga xxx. Värbamisteenuse lepingust nähtub küll, et kostja tegutses XXX huvides, asudes viimasele töötajat otsima, kuid leping ei tõenda töösuhet hageja ja kostja vahel. Hageja võis olla värbamislepingusse kliendina märgitud põhjusel, et ta oli XXX tegevusjuht ja turundusjuhti otsiti XXX ́le. Võimalik koostöö kostja ja XXX vahel ei anna alust väita, et hageja ja kostja vahel olid töösuhted. Peale hageja dokumentides ja istungil vande all antud seletuse – kostja andis hagejale ülesande leida töötajad XXX jaoks – ei ole kohtule esitatud muid hageja väidet kinnitavaid tõendeid. Kohtu hinnangul ei kinnita värbamisteenuse leping töösuhet hageja ja kostja vahel.
14.Hageja selgitas, et kostja värbas hageja eestvedamisel XXX projekti jaoks tehnoloogiajuht A.I, kellega sõlmiti 19.05.2022 tööleping (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.5 (I kd, tl 70–76). Kohtule on esitatud kostja ja A.I vahel 19.05.2022 sõlmitud tööleping. Kostja nimel allkirjastas lepingu juhatuse liige X (I kd, tl 87–91). Töölepingu järgi asus A.I tööle kostja juurde. Lepingus puuduvad viited XXX ́le. Lepingus puuduvad igasugused viited ka sellele, et leping sõlmiti hageja eestvedamisel ja et hageja oli A.I vahetu juht. Peale hageja dokumentides ja istungil vande all antud seletuse – hageja värbas XXX projekti turundusjuhi kohale A.I – ei ole kohtule esitatud muid hageja väidet kinnitavaid tõendeid. Kostja ja A.I vahel sõlmitud leping ei tõenda töösuhet hageja ja kostja vahel.
15.Hageja tõi 09.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.1 välja hageja ja P.P vahel 25.04.2023 toimunud kirjavahetuse, kus hageja edastas P.Ple oma pangakonto andmed (I kd, tl 40–43). Kirjavahetusest ei nähtu, et P.P oleks küsinud hageja pangakontot just töötasu maksmiseks nagu hageja väidab (hageja 26.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.4 (I kd, tl 70–76). P.P on küll palunud hagejal edastada pangakonto andmed, kuid puuduvad igasugused andmed, et kontot oli vaja just töötasu ja mitte muu tasu maksmiseks. Kirjavahetusest nähtuvalt saatis P.P hagejale kaks järgmist sõnumit: „Me pidime täna ST-st rääkima“ ja „Tuletan meelde, et project 1 = ST“ (I kd, tl 40–43). Sõnumites kasutatud lühend „ST“ tähendab tõenäoliselt XXX ́t. Kohus on tuvastanud, et P.P on XXX-d esindama volitatud usaldusosanik. Usutav on, et käsitletavas kirjavahetuses P.P tegutses ja jagas korraldusi XXX nimel. Kirjavahetuses puuduvad viited kostjale. P.P küsis hageja pankonto numbrit ja andis korraldusi lepingulistes suhtes, mis olid hageja ja ettevõte XXX vahel. Kirjavahetuses puuduvad igasugune viited kostjale ning hageja ja P.P vahetatud sõnumeid ei ole võimalik kostjaga siduda.
16.Hageja väitel maksis kostja hagejale töötasu järgmiselt: 28.04.2022 makse 4234,50 eurot selgitusega „ST FIRST PMT“ ORDERING PARTY IBOX HOLDING LIMITED (I kd, tl 94; tõlge I kd, tl 111); 31.05.2022 makse 4234,50 eurot selgitusega „ST SECOND PAYMENT“ ORDERING PARTY IBOX HOLDING LIMITED (I kd, tl 95; tõlge I kd, tl 112); 01.06.2022 makse 3702,50 eurot selgitusega „ST SECOND PAYMENT (FINAL)“ ORDERING PARTY IBOX HOLDING LIMITED (I kd, tl 96; tõlge I kd, tl 113); 12.07.2022 makse 7990 eurot selgitusega „ST THIRD PARTY“ ORDERING PARTY X (I kd, tl 97; tõlge I kd, tl 113). Hageja esitas 09.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.2 tema ja P.P vahel 31.05.2022 toimunud kirjavahetuse. Hageja esitas P.Ple järgmise küsimuse: „Sa kandsid ainult pool või ?“, mille peale P.P vastas: „Ma ütlesin raamatupidajale, et samasugune kanne teha“ (I kd, tl 40–42).
16.1.Maksekorraldustes kasutatud lühend „ST“ tähendab tõenäoliselt XXX ́d. Kolm esimest makset on algatatud PARTY IBOX HOLDING LIMITED poolt, kelle seos kostjaga jääb ebaselgeks. Neid makseid ei saa kostjaga siduda. Hageja ja P.P 31.05.2022 sõnumivahetusest nähtuvalt võib 01.06.2022 makse olla tehtud P.P korraldusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et P.P on XXX-d esindama volitatud usaldusosanik, mistõttu on usutav, et 01.06.2022 makse võis olla tehtud lepingulistes suhetes hageja ja XXX vahel. Hageja ja P.P kirjavahetuses puuduvad igasugused viited kostjale.
16.2.12.07.2022 makse algatas X, kes on kostja juhatuse liige ja aktsionär (I kd, tl 31–35). Samas on X XXX täisosanik (I kd, tl 166). Makse selgitus „ST“ ehk XXX viitab sellele, et X sooritas makse XXX täisosanikuna. Maksekorraldustes ja muudes kohtule esitatud dokumentides
puuduvad andmed, et X teinuks makse kostja esindajana. Usutav on, et käsitletav makse oli tehtud hageja ja XXX lepinguliste suhte raames.
16.3.Hageja väitel pidi kostja tasuma töötasu 8000 eurot (neto) kuus ja alates maist sai hageja töötasu täies ulatuses (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.9 teine lause (I kd, tl 70–76). Kohtule esitatud maksekorralduste järgi ei saanud hageja mitte üheski kuus 8000 eurot (neto). Näiteks teise ja kolmanda maksega sai hageja kokku 7937 eurot (4234,50 eurot + 3702,50 eurot) ning neljas makse oli 7990 eurot. Seega on hageja väide täies ulatuses töötasu maksmise kohta vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Hageja sõnul oli töötasu tasumise päevaks iga kuu viimane kuupäev. Kui kolm esimest makset tehti kuu lõpus, siis neljas makse sooritati 12. juulil ehk kuu keskel, mis on vastuolus hageja väitega. Viimane makse oli tehtud enne väidetava töösuhte lõpetamist, mistõttu ei saanud makse sisaldada töösuhte lõpetamisel makstavaid hüvitisi. Eeltoodud asjaolud räägivad hageja väidete usaldusväärsuse kahjuks.
16.4.Peale hageja dokumentides ja istungil vande all antud seletuse – kostja maksis hagejale töötasu – ei ole kohtule esitatud muid hageja väidet kinnitavaid tõendeid. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud maksekorraldused ei tõenda töösuhet hageja ja kostja vahel. Maksekorraldustes puuduvad viited kostjale. Maksekorraldused kinnitavad pigem seda, et lepinguline suhe oli hageja ja XXX vahel.
17.Hageja selgitas, et tema poolt XXX projekti raames tehtud töö järelevalve teostamiseks pidasid hageja, A.I ja P.P iganädalasi koosolekuid ning igapäevast suhtlust. P.P saatis ühel korral ekslikult hageja eraisiku e-postile GoogleDocs dokumendi, millest nähtub P.P poolt koostatud tehtud töö ülevaade (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.6 (I kd, tl 70–76).
17.1.Hageja esitas kohtule väidetavalt P.P poolt koostatud ülevaate (I kd, tl 92; tõlge I kd, tl 110). Tegemist on pdf failiga, mis on loodud 19.06.2023 (vt kostja 05.10.2023 menetlusdokumendi p 15 (I kd, tl 142-143). Seega ei tõenda kohtule esitatud dokument, et selles sisalduv tekst oli loodud 2022. a kevadel-suvel, kui hageja väitel olid tal töösuhted kostjaga. Hageja esitas ka kuvatõmmise GoogleDrivest, kus on välja toodud isikud (hageja ja P.P), kellel on ligipääs ühisele dokumendile ja taustal on näha hageja väitel P.P koostatud ülevaadet (I kd, tl 93). Dokumendi järgi ei ole võimalik tuvastada, et kuvatõmmis kajastaks võrgufaili ja sellele ligipääsu omavaid isikuid seisuga kevad-suvi 2022. a. Kuvatõmmis kinnitab vaid seda, et hagejal ja P.Pl oli ligipääs dokumendile. Hageja esitatud ülevaade ja kuvatõmmis ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oleksid töösuhted. Need dokumendid ei kinnita, et kostja oli kuidagi seotud projektiga XXX.
18.Hageja avaldas, et XXX oli kostja projekt. Eelnevalt käsitletud asjaolud näitavad, et XXX oli pigem XXX projekt. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks XXX projekti ajanud. Samas see, et näiteks XXX registrikaardil on välja toodud e-posti aadress lõpuga xxx (hageja kasutas sama lõpuga e-posti) näitab, et ettevõte XXX oli seotud XXX-ga. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et hageja olnuks kostjaga alluvusvahekorras, esitatud ei ole erapooletuid tõendeid, et hageja oleks kostja arvel töövahendeid ostnud, tõendamata on, et hageja oleks kostjale tööd teinud ja et kostja oleks hagejale töötasu maksnud. Eelnevalt käsitletud asjaolud kinnitavad, et hagejal olid lepingulised suhted XXX-ga. Selle kasuks räägib see, et hageja kasutas sama lõpuga e-posti nagu XXX, usaldusühingut esindama volitatud P.P andis hagejale korraldusi, hageja tegutses äriühingu huvides otsides kuulutuse kaudu ettevõttesse turundusjuhti, XXX täisosanik tegi hagejale makse seoses projektiga XXX. Praeguses vaidluses ei ole kohtul vaja tuvastada hageja ja XXX suhte sisu. Oluline on see, et kostja on tõendanud, et tema ja hageja vahel ei ole töösuhet olnud.
19.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas P.Pl, kes hageja väitel kostja esindajana hagejaga töölepingu sõlmis, oli õigus kostja nimel tehingut teha.
20.Hageja selgitas kirjalikes dokumentides, et töölepingu sõlmimise ettepanek tuli kostja nõukogu liige P.Plt ning töölepingu sõlmimisega seotud tingimused rääkis hageja läbi just temaga (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.2 (I kd, tl 70–76). Hageja avaldas 23.10.2024 istungil vande all, et 2022. a alguses suhtles ta P.Pga. Vestluse käigus jõudsid mõlemad arusaamale, et hageja hakkab P.P projektiga XXX tegelema. Hageja ja P.P asusid sellel teemal läbi rääkima ja jõudsid kokkuleppele, et hageja hakkab tööle kostja juures ja hakkab selle projektiga tegelema (II kd, tl 14-15). Kohtule esitatud äriregistri andmetel ei ole P.P kostja juhatuse liikmeks olnud, küll ta oli alates 28.01.2017 kuni 13.05.2022 kostja nõukogu esimees (I kd, tl 31–35).
21.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Kuna juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu, siis ei ole juriidilisel isikul esindajata võimalik tehinguid teha. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1 teine lause). Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige loetakse TsÜS § 34 lg-te 1 ja 2 järgi suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.
22.Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1). Osaühingut esindab tehingute tegemisel juhatuse liige (ÄS § 181 lg 1). P.P ei ole kostja juhatuse liikmeks olnud, mistõttu ei olnud tal seadusest tulenevat õigust kostjat tehingu tegemisel, sh hagejaga lepingu sõlmimisel, esindada. Kostja nõukogu esimeheks olek ei tekitanud P.Ple kostja seadusjärgset esindusõigust.
23.Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et P.Pl olnuks kostja tehinguline esindusõigus. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks väljastanud P.Ple volituse lepingute (sh hagejaga töölepingu) sõlmimiseks. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei ole võimalik väita, et P.Pl oleks suhtes kostjaga tekkinud talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 1 esimene alternatiiv) või näivusvolitus (TsÜS § 118 lg 1 teine alternatiiv) kostja nimel tehingute (sh hagejaga töölepingu) tegemiseks. Kohtupraktikas selgitatakse, et tehingu tegemine mitte enda, vaid kellegi teise nimel peab olema väljapoole äratuntav, st isikul, kellele tehinguga seotud tahteavaldus on suunatud, peab olema võimalik aru saada, kas see on tahteavalduse tegija enda või mõne teise isiku (esindatava) tahteavaldus (RKTKo 27.11.2024, 2-20-10127, p 22). Peale hageja seletuse, et kokkuleppel P.Pga asus hageja kostja juurde tööle, et projektiga XXX tegeleda, ei ole kohtule esitatud erapooletuid tõendeid, et P.P oleks andnud hagejale mõista, et tema väljendab tahteavaldusi kostja nimel. Hageja eeltoodud väitest ei piisa selleks, et väita, et P.Pl oli õigus kostjat tehingute tegemisel esindada.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et P.Pl ei olnud õigust sõlmida kostja nimel tehinguid, sh töölepingut hagejaga.
25.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole töösuhet olnud. Töölepingu puudumise tõttu pole vaja hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. Kohus jätab hagi rahuldamata.
26.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.