Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) I.L (isikukood XXX) Kostja (vastustaja) Z.Q.M OÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige S.C
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 05.01.2026, millel pooled ei osalenud
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
1.I.L (hageja, töötaja) esitas 25.11.2022 Harju Maakohtule hagi Z.Q.M OÜ (kostja, tööandja) vastu saamata töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja 01.–28.07.2022 eest töötasu 9879,47 € (bruto), kasutamata puhkuse hüvitise 2879,93 € (bruto) ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 31 120,32 € (bruto). Maakohtu menetluse kestel lisas hageja neilt summadelt viivise nõude.
1.1.Hageja väitel sõlmis ta 13.04.2022 kostjaga suulise tähtajatu töölepingu projektijuhi ametikohale. Töölepingu sõlmimise ettepaneku tegi ja kostja nimel pidas läbirääkimisi PP (otsene juht). Töötasuks lepiti 10 373,44 € kuus (bruto või 8000 € neto), katseaeg oli kolm kuud, tööaeg 9–17 ja töö tegemises koht oli kostja kontor aadressil Rävala pst 2, Tallinn.
1.2.Hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile, pidi igapäevaselt kostjale aru andma ning talle anti kostja pangakaart töövahendite ostmiseks. Hageja ülesanne oli StockTreasury projekti edendamine: analüüs, arenguplaan, meeskonna komplekteerimine ja juhtimine, arenduse vedamine ja müügi kontroll. StockTreasury oli kostja projekt, mitte eraldi tööandja. Hageja värbas turundusjuhi ja valmistas koos otsese juhiga ette tema töölepingu. Turundusjuhile andis samuti korraldusi otsene juht. Hageja, turundusjuht ja otsene juht suhtlesid igapäevaselt ning pidasid iganädalasi koosolekuid.
1.3.Kostja pidi maksma töötasu kuu viimasel päeval, kuid viivitas maksetega (mai töötasu laekus üks päev hiljem, juuni töötasu 12 päeva hiljem) ja jättis juuli eest töötasu maksmata. Hageja peab selgitusega „ST“ ülekandeid kostja tehtud töötasu makseteks ja viitab kirjavahetusele, kus ta edastas otsesele juhile oma pangakonto andmed töötasu maksmiseks.
1.4.Hageja ütles 28.07.2022 töölepingu erakorraliselt üles, põhjendades seda viivitusega töötasu maksmisel, samuti kostjapoolse alandava ja vaimse vägivallaga ning nõuetele mittevastava töökeskkonnaga.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja otsene juht olid tuttavad, aga otsesel juhil pole kostja esindamise õigust ja ta pole sõlminud kostjaga töölepingut – seega poolte vahel puudus töösuhe. Hageja oli vaidlusalusel ajal StockTreasury UÜ (ühing) tegevjuht ja töötas ühingu huvides. Ühing ja kostja pole samastatavad. Enne kostja ümberkujundamist osaühinguks oli hageja kostja nõukogu liige, aga sellega poolte suhted piirdusidki. Kostja ei ole saanud hagejalt ülesütlemise avaldust ja selleks poleks ka alust. Vajaduse korral palub kostja töösuhte kohtuotsusega lõpetada.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 20.12.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Sama otsusega jäid rahuldamata hageja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja kostja taotlus protokolli parandamiseks.
3.1.Maakohus kohaldas TLS § 1 lg 1 ls 1 (alluvus ja kontroll), TLS § 1 lg 2 (tasulise töö eeldus töölepingu olemasoluks), TLS § 4 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 (olulistes tingimustes kokkulepe), TLS § 4 lg 2 (töölepingu sõlmimine kirjalikult või kaudse tahteavaldusega). Nende sätete kohta kujunenud kohtupraktika (RKTKm 30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11; RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1) ja tuvastatud asjaolude põhjal leidis kohus, et hageja ei tõendanud kostjaga töölepingu sõlmimist.
3.2.Hageja vande all antud ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt kui erapoolikut tõendiallikat; nende tõendusväärtus sõltub kooskõlast muude tõenditega. Dokumentaalsed tõendid hageja väiteid ega ütlusi ei kinnita. Kostja esitatud veebiväljavõtetest nähtub hageja seotus StockTreasury’ga tegevjuhi ja kaasasutajana. Äriregistri väljavõte tõendab ühingu kui eraldi juriidilise isiku olemasolu. Hageja kasutas @stocktreasury.com e-posti. Värbamisteenus viitas 2 (5)
turundusjuhi otsimisele just ühingule. Kostja ja turundusjuhi tööleping ei tõenda hageja töösuhet kostjaga ega hageja rolli turundusjuhi ülemusena. Maksed selgitusega „ST“ tegid IBOX HOLDING LIMITED ja S.C , kes on nii ühingu kui ka kostja juhatuse liige. Maksed koostoimes viitavad hageja suhetele ühinguga, mitte kostjaga. Ülekannete summad ja ajad on vastuolus hageja väidetud töötasu ja maksepäevadega. Hageja töösuhet kostjaga 2022. a kevadel ja suvel ei tõenda 19.06.2023 loodud dokumendid.
3.3.Otsene juht ei olnud kostja juhatuse liige, tal puudus seadusest tulenev esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks (TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2; ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1). Esindusõigus oleks saanud tuleneda volitusest või seadusest (TsÜS § 115 lg 1 ls-d 1 ja 2; § 117 lg 2), kuid volituse kohta tõendeid pole. Puudus ka talumisvolitus või näivusvolitus kostja nimel tehingute (sh väidetava töölepingu) tegemiseks (TsÜS § 118 lg 1 alt 1 ja 2), sest tehingu tegemine teise isiku nimel peab olema väljapoole äratuntav. See tingimus pole täidetud.
3.4.Töösuhte puudumise tõttu ei hinnanud maakohus hageja ülesütlemise kehtivust ega käsitlenud poolte muid väiteid.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Esiteks leiab hageja jätkuvalt, et töösuhe on tõendatud. Maakohus eksis, kui ei tuvastanud hageja tõenditest töösuhet ja jättis hindamata kostja esitatud veebiväljavõtete usaldusväärsuse.
4.2.Teiseks rikkus maakohus hageja tõenditaotluste lahendamisel TsMS § 5 lg 1, § 235 lg 2, § 236 lg 1 ning § 333 lg-d 1 ja 5. Maakohtu otsustused tõendite vastu võtmata ja kogumata jätmise kohta polnud piisavalt põhjendatud. Maakohus viivitas tunnistajataotluse lahendamisega ega kaalunud tunnistaja videosilla teel ülekuulamise võimalust. Kokkuvõttes ei andnud maakohus hagejale kui töösuhte nõrgemale poolele piisavalt võimalusi oma väiteid tõendada.
4.3.Kolmandaks pidanuks maakohus hageja (samuti kui töösuhte nõrgema poole) kasuks tõendeid ja andmeid koguma omal algatusel. Maakohus pidanuks ebaselgete asjaolude kohta hagejat küsitlema, mitte aga tõlgendama vastuolusid hageja avaldustes hageja kahjuks.
4.4.Neljandaks kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, lubades kostjal esitada täiendavaid küsimusi, aga keelates hagejal vande all ütlusi andes kõrvale kalduda kitsastest küsimustest.
4.5.Viiendaks jaotas maakohus valesti menetluskulud, jättes arvestamata töövaidluse eripära.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.
7.1.Esimene väide pole piisavalt selge hageja etteheidete osas ega ka sisuliselt põhjendatud. Eelkõige ei ole hageja näidanud, millisest konkreetsest tõendist tulnuks teha vaidlustatud otsusest erinev järeldus. Maakohus hindas tõendeid õigesti kogumis ja otsustas nende põhjal arusaadavalt, millised poolte väited on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Sarnaselt maakohtuga ei tähelda ringkonnakohus toimikus tõendeid, mis kinnitaks hageja töösuhet 3 (5)
kostjaga. Maakohus ei eksinud veebilehtede väljavõtete usaldusvääruse hindamisel ega pidanud neid täiendavalt kontrollima, sest neist nähtuvat hageja seotust StockTreasury’ga kinnitavad mõlema poolte väited ja lisaks ka teised tõendid. Kõnealused tõendid üksnes toetavad kostja väiteid hageja võimalikust seotusest ühinguga ega ole seetõttu määrava tähtsusega.
7.2.Teine väide etteheidetega tõenditaotluste osas pole samuti edukas.
7.2.1.Maakohus lahendas hageja taotlused esmalt 30.05.2023 kirjaga, st umbes pool aastat pärast hagi esitamist – see on mõistlik aeg ja kooskõlas maakohtu üldise töökoormusega. Maakohus põhjendas asjakohaselt, et hagejal oli suurema osa taotletud tõendite kohta esile toomata, millist asjaolu ta soovib tõendada. Ringkonnakohus nõustub, et ilma tõendatavat vaidlusalust asjaolu selgelt nimetamata ei saa pool edukalt tõendite kogumist taotleda (TsMS § 236 lg 3). Võimaliku viivituse põhjustas hageja ise.
7.2.2.Seejärel kordas hageja taotlusi 20.06.2023 menetlusdokumendis. Maakohus lahendas taotlused (uuesti) 02.04.2024 kirjaga, mis jääb samuti mõistliku aja piiridesse. Kostjalt dokumentide väljanõudmise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et kostja vastuse kohaselt tal nõutud dokumente polnud. Hageja ei esitanud TsMS § 278 kohaseid piisavaid põhjendusi, mistõttu ei olnud maakohtul otseselt vaja kostjat TsMS § 283 lg 1 järgi vande all üle kuulata. Lisaks ei tugine hageja kaebuses viimati viidatud sätte rikkumisele, aga menetlusõiguse normi rikkumist saab ringkonnakohus üldjuhul kontrollida vaid poole väite alusel.
7.2.3.Maakohus rahuldas 02.04.2024 kirjas hageja taotluse kuulata turundusjuht üle tunnistajana. Pärast kohtukutse saatmist selgus, et tunnistaja viibib Araabia Ühendemiraatides ega saa kohtusse ilmuda. Seepeale esitas hageja 07.06.2024 maakohtule avalduse, et loobub tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Kostja ei esitanud taotlusest loobumisele vastuväiteid, mistõttu jättis maakohus kokkuvõttes õigesti tunnistaja üle kuulamata. Asja materjalidest ei nähtu, et tunnistaja ülekuulamise takistus oleks tekkinud kohtu tegevuse tagajärjel.
7.3.Kolmas väide lähtub ekslikust eeldusest, et maakohus pidanuks töövaidlusest tõusetunud hagiasjas rakendama uurimispõhimõtet. Seadusest (eelkõige TsMS ega TVLS) ei tulene kohtule kohustust ega isegi võimalust kohelda töövaidluse pooli ebavõrdselt ja erinevalt hagimenetluses üldiselt kehtivatest reeglitest (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg-d 1 ja 2). Töösuhte eeldus (TLS § 1 lg 2) rakendub juhul, kui kohtu ette on toodud ja vaidluse korral üldises korras tõendatud asjaolud selle kohta, et töötaja tegi tööandjale tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Käesoleval juhul maakohus neid asjaolusid ei tuvastanud ega rikkunud sealjuures menetlusnorme. Seega ei rakendu hageja kasuks ka töölepingu eeldus.
7.4.Neljas väide on ainetu. Maakohtu 23.10.2024 istungiprotokollist (II kd tl 14–15, dtl 388–391) ei nähtu, et kohus oleks takistanud hagejal ütluste andmist või muul viisil kohelnud pooli ebavõrdselt. Hageja ei taotlenud protokolli parandamist, st protokoll kajastas tema hinnangul õigesti istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). Hageja kinnitas 04.11.2024 menetlusdokumendis, et kohus võimaldas tal oma ütluste sõnastust protokollis täpsustada ja veel ka siis ei olnud hagejal protokollile ega maakohtu tegevusele etteheiteid. Sisuliselt soovib hageja kõnealuse apellatsiooniväitega vaidlustada maakohtu menetluslikku käitumist ilma maakohtule vastuväidet esitamata, aga sellesisuline etteheide on hilinenud (TsMS § 333 lg-d 1–3).
7.5.Viies väide menetluskulude jaotuse kohta on põhjendamatu. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohaldas õigesti TsMS § 162 lg 1. Maakohtu ega ka ringkonnakohtu ette ei ole toodud erandlikke asjaolusid, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 rakendamist. Muud menetlusõiguslikku võimalust kulude teisiti jaotamiseks seadus ette ei näe.
4 (5)
8.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).
9.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.